Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.11 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 61 7194166 7088031 2026-07-17T08:50:35Z ~2026-40288-31 233648 /* Välislingid */ 7194166 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Kirjanik | Nimi = Andres Ehin | Pilt = Ehin, Andres.IMG_4314.JPG | Pildi_suurus = 250px | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = Andres Ehin kirjandusfestivalil HeadRead <br>29. mail 2011 | Alt_tekst = <!-- --> | Sünninimi = | Sünniaeg = 13. märts 1940 | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2011|12|10|1940|3|13}} | Surmakoht = | Puhkepaik = [[Tallinna Metsakalmistu]]<ref>https://www.kalmistud.ee/g60/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=295642{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> | Pseudonüüm = | Rahvus = eestlane | Kodakondsus = | Haridus = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | Elukutse = luuletaja, kirjanik, tõlkija | Žanr = [[sürrealism]] | Kirjandusvool = | Tuntud teoseid = "Uks lagendikul" (1971)<br>"Tumedusi rüübatan" (1988) | Tunnustused = ''[[Andres Ehin#Tunnustused|Loend]]'' | Tegutsemisaastad = <!-- --> | Abikaasa = [[Ly Seppel]] (a 1975) | Elukaaslane = | Lapsed = [[Kristiina Ehin]], [[Eliisa Ehin]] | Sugulased = <!-- --> | Allkiri = | Koduleht = | Moodul = | Portaal = ✓ }} '''Andres Ehin''' ([[13. märts]] [[1940]] [[Tallinn]] – [[10. detsember]] [[2011]]) oli [[eesti]] luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija. ==Haridus== [[1958]]. aastal lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli ja [[1964]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] erialal. ==Töökohad== * 1964–[[1965]] saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures Ratta külas [[Jamali-Neenetsi rahvusringkond|Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas]] * 1965–1966 ajakirja [[Küsimused ja Vastused]] toimetaja * [[1966]]–[[1969]] ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] peatoimetaja asetäitja * 1969–[[1972]] ajakirja [[Kultuur ja Elu]] osakonnajuhataja * 1969–1972 [[Eesti nõukogude entsüklopeedia|ENE]] toimetaja * [[1974]]–[[2011]] vabakutseline kirjanik * [[2007]] [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] ==Poliitiline tegevus== Andres Ehin oli aastail [[1968]]–[[1989]] [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige. 1990. aastal astus ta [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]].<ref>http://jaakjuske.blogspot.com/2010/09/20-aastat-eesti-sotside-taassunnist.html#!/2010/09/20-aastat-eesti-sotside-taassunnist.html</ref> Samal aastal oli Ehin [[Raplamaa]] [[Rahvarinne|Rahvarinde]] esimees. Ta kandideeris [[1995]] [[Eesti Rohelised|Eesti Roheliste]] ja [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] ([[Valimisliit Neljas Jõud|valimisliidu Neljas Jõud]]) nimekirjas [[Riigikogu|Riigikokku]] (kandidaat nr 1366), aga ei osutunud valituks.<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/r95/kan_vliit_7.stm Riigikogu valimine. 5. märts 1995.] Vabariigi valimiskomisjoni koduleht. (Kasutatud 14. aprillil 2010.)</ref> ==Looming== Eesti luuletajatest mõjutasid Andres Ehinit enim [[Artur Alliksaar]], [[Ilmar Laaban]] ja [[Jaan Kaplinski]]. Sõprus viimasega avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude [[sölkupid|sölkuppidega]]. Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti [[sürrealism|sürrealistliku]]ks luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud [[hispaania]] modernism, [[ekspressionism]], [[imažinism]] ja vanaida luule. Andres Ehin esines korduvalt rahvusvahelistel luulefestivalidel, sealhulgas [[Lõuna-Ameerika]]s. [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[2001]] esines ta luulekavaga [[Tallinn]]as Kirjanike majas. Andres Ehin tõlkis proosat ja luulet [[inglise keel|inglise]], vene, [[soome keel|soome]], [[prantsuse keel|prantsuse]], saksa, hispaania, iiri, itaalia, rootsi, sloveeni ja [[sölkupi keel]]est ning [[Ly Seppel]]i abiga ka [[türgi keel]]est, ungari keelest ja vanausbeki keelest ja [[Amiran Kaladze]] abiga [[gruusia keel]]est ja Knut Skujenieksi abiga läti keelest. Tema luuletõlkemeetodiks on "hingemaastiku" edasiandmine. Ehini luuletusi on tõlgitud vene, [[läti keel|läti]], [[leedu keel|leedu]], [[Islandi keel|islandi]], soome, [[rootsi keel|rootsi]], inglise, saksa, [[taani keel|taani]], [[galeegi keel|galeegi]], prantsuse, [[ungari keel|ungari]], gruusia, hollandi, jaapani, makedoonia, norra, tšehhi, shetlandi, slovaki, sloveeni, ukraina ja [[hispaania keel]]de. Andres Ehini luuletusi on jaapani keelde tõlkinud Ülemaailmse Haikuassotsiatsiooni president [[Natsuishi Ban'ya]]. Aastal 2008 andis ta Jaapanis välja Ehini haikukogumiku "Sitikas suudleb kuud.<ref name="ekm" /> The Chafer Kisses The Moon. Koganemushi ga tsukini kisu suru". Luuletuste teine tõlkija on Jaapani üks hinnatuimaid modernistlikke luuletajaid [[Fujitomi Yasuo]], kellega koostöös anti 2010. aastal Eestis välja kahe luuletaja vastastikku tõlgitud vabavärsside kogu "Kuitund. The If Hour. Shiroi hi".<ref name="ekm" /> [[Veljo Tormis]], [[Aleksander Müller]], [[Rein Rannap]], [[Kaarel Kilvet]], Jakob Juhkam ja [[Vaiko Eplik]] on kirjutanud Andres Ehini tekstidele laule. ==Teosed== === Luulekogud === * "Hunditamm" ([[1968]]) * "Uks lagendikul" ([[1971]]) * "Luba linnukesel väljas jaurata" ([[1977]]) * "Vaimusõõrmed" ([[1979]]) * "Tumedusi rüübatan" ([[1988]]) * "Täiskuukeskpäev" ([[1990]]) * "Teadvus on ussinahk" ([[1995]]) * "Paluteder ja mutrikorjaja" ([[2004]], sisaldab ka tõlkeluulet) * "Udusulistaja. Luuletusi 2004–2007" ([[2008]]) * "Sitikas suudleb kuud : haikukogu" – "A Chafer Kisses The Moon : Haiku Collection" [Jim Kacian]. – "黄金虫が月にキスする" [tlk Ban’ya Natsuishi] ([[2008]]) (Tekst eesti, inglise ja jaapani keeles) * "Kuitund = The If Hour" /autorid Andres Ehin ja Fujitomi Yasuo; tlk Ricard Dadell jt ([[2010]]) * "Pilvest ja varesest : Luulet 2010–2011" ([[2012]]) *"Kimbuke sinilolli" (2020) === Valikkogu === * "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 1959–1988" (1990) * "Igavik vannitoas : Valikkogu" ([[2010]]) === Koondkogu === * "Alateadvus on alatasa purjus" ([[2000]]) === Romaanid === * "[[Rummu Jüri]] mälestused" ([[1996]]) * "Seljatas sada meest" ([[1998]]) === Lühipalade kogumik === * "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" ([[1980]]) === Näidendid === * "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all, koos Enn Mikkeri ja Rein Siimuga, [[Loomingu Raamatukogu]] 1972, nr 27) * "Kalevipoja lood" (lavastatud Eesti Nukuteatris, 1988) * "Tagaaetav. Lugu Rummu Jürist" (etendatud Lelle mõisapargis suvelavastusena 2000) * "Volquin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu" (etendatud Varbola linnuses suvelavastusena, 2007) === Tõlked === * Juri Oleša. "Kadedus" ([[1971]]) * [[Arkadi Strugatski|Arkadi]] ja [[Boriss Strugatski]]. "[[Tigu nõlvakul]]" (1971) * [[Fjodor Dostojevski]]. "[[Ülestähendusi põranda alt]]" (koos [[Lembe Hiedel]]iga, 1971, 2. trükk 2004) * Roald Dahl. "Musi mopsti" ([[1975]]) * Leonid Sobolev. "Kapitaalremont" (koos Peet Lepikuga [[1976]]) * Pu Songling. "Libarebased" [[1977]] * Ivan Nikitin, Fjodor Tuttšev, Afanassi Fet. "Ilmsi ja ulmsi" (koos Ly Seppeli ja Peeter Ilusaga; [[1977]]) * "Üheksateist ööd" (koos Ly Seppeliga, [[1979]], valitud lugusid araabia jutukogust "Tuhat üks ööd") * Rahim Essenov, Anatoli Šalašov. "Turaani pisarad" (koos Ly Seppeliga [[1979]]) * "Unesnõiduja" ([[1981]], tšuktši muinasjuttude ümberjutustused) * Heinrich Hoffmann. "[[Kolumats]]" ([[1982]]) * "[[Tuhat üks ööd]]" (koos Ly Seppeliga, I-II, [[1984]]; üheköiteline uusväljaanne [[2005]]) * Yunus Emre. "Olen algus ja lõpp" (koos Ly Seppeliga; [[1986]]) * Pu Songling. "Libarebased ja kooljad : hiina armu- ja hirmujutud" ([[1986]] ; [[2008]]) * Wilhelm Busch. "Lugusid" ([[1987]]) * Alistair Maclean. "Põrguspisilane" ([[1994]]) * Desmond Bagley. "Vaenlane" ([[1996]]) * "Isahirve öö : XX sajandi türgi luulet" (koos Ly Seppeliga; [[1997]]) * "Kaarsild". Soome luulet 1920–1950 (koos Ly Seppeli ja teistega; [[1997]]) * Clarissa Pinkola Estés. "Naised, kes jooksevad huntidega : müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist" (koos Ly Seppeliga [[1997]] ; [[2010]]) * James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998) * [[Carol Shields]]. "Kivist päevaraamatud" ([[1999]]) * [[Martti Haavio|P. Mustapää]]. "Linnupüüdja. Valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; [[2000]]) * Robert Bly. "Ürgmees" (koos [[Kristiina Ehin]]i ja [[Taavi Tatsi]]ga; [[2001]]) * Terri Morrison, Wayne A. Conaway, George A. Borden. "Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 1–3 ([[2002]]) * Robert Bly. "Ürgmees : Raamat meestest" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; [[2002]]) * Kaksainus : maailma armastusluulet" (koos Ly Seppeliga; [[2004]]) * Eeva-Liisa Manner. "Hüüd tuulde : valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; [[2007]]) * Svetlana Aleksijevitš. "Tšernobõli palve" ([[2007]]) * Tommy Hellsten. "Olla lapsevanem : Võimu vastutustundlikust kasutamisest" ([[2008]]) * Pär Hansson. "Valguseraasud" (koos T. Arnoveriga; [[2010]]) * "Lind tulemäe kohal : valik XX sajandi teise poole türgi luulet" (koos Ly Seppeliga; [[2010]]) === Ekraniseeringud === [[2007]]. aasta mais valmis filmikassett "Must lagi", milles 7 eesti joonisfilmitegijat olid animeerinud ühe eesti kirjaniku luuletuse, igaüks erineva luuletaja oma. Igaüks valmistas sedasi kaheminutilise joonisfilmi. [[Priit Tender]] oli animeerinud Andres Ehini luuletuse "Taimne direktor", mida esitab autor. ==Tunnustus== * [[1994]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]]u aastaauhind * [[1996]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (luulekogu "Teadvus on ussinahk") * [[1998]] – [[Ponkala Fondi preemia]] (soome luule valimiku "Kaarsild" tõlge eesti keelde) * [[2001]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus") * [[2002]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3943}}</ref> * [[2003]] – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("***sügaval maa all elavad...") * [[2011]] – [[Salme Ekbaumi ja Minni Nurme koduluulepreemia]] (Loomingus (2001, nr 9, lk 1192) ilmunud koduluuletus "Õnnis videvik") === Mälestuse jäädvustamine === * 2013 – Kobarpingid [[Rapla keskraamatukogu]] õuealal<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Mikomägi |eesnimi=Margus |kuupäev=29. aprill 2023 |pealkiri=Ly Seppel-Ehin: see on ehk lapsik, aga ma luuletasin tegelikult Andresele. Nüüd pole enam kellelegi luuletada |url=https://maaleht.delfi.ee/a/120177366 |vaadatud=2023-04-29 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Andres Ehini vanemad olid [[Venemaa]]l sündinud ning seal saksa [[luterlus|luterlikus]] gümnaasiumis hariduse saanud [[eestlased]], kes olid [[1921]] [[opteerumine|opteerunud]] Eestisse. Nad valdasid [[vene keel|vene]] ja [[saksa keel]]t sama hästi kui [[eesti keel]]t. Kodus valitses [[kosmopolitism|kosmopoliitlik]] õhkkond. Isa Alfred Ehin oli maksuameti asedirektor ja ema [[Alice Ehin]] oli välisministeeriumi tõlk.<ref>[http://www.eesti.ca/luhike-elulugu/article26895 Andres Ehin. Lühike elulugu. Eesti Elu. Estonian World Review, 15. jaanuar 2010]</ref> Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehini ema õde oli [[Ida Käsper]] ([[Ida Keerdo]]), [[Paul Keerdo]] abikaasa. Andres Ehini sugulane [[Kalev Ehin]] (USA-s vahel Charles Ehin) oli USA-s kõrge sõjaväetegelane, kelle ülesandeks oli kontrollida, et USA presidendi tuumakohvri ja tuumarakettide väljalaskeplatsdarmi vahel oleks alati olemas elektrooniline side. Vietnami sõjas oli Kalev Ehin USA õhuluure ülem, USA sõjaväebaasi asejuhataja Taiwanil ja Iraani šahhi lendurite (nii hävitus- kui ka luurelendurite) väljaõppe ülem. Hiljem oli ta ''management''<nowiki/>'i professor Utah' ülikooli Westminster College'is. Andres Ehin oli [[3. oktoober|3. oktoobrist]] [[1975]] abielus [[Ly Seppel]]iga. Neil on tütred [[Piret Ehin|Piret]], [[Kristiina Ehin|Kristiina]] ja [[Eliisa Ehin|Eliisa]]. Esimesest abielust komiga on Ehinil poeg Ivar ja tütar Anne. Alates 1974. aastast elas ta Ly Seppeli isalt päritud majas Raplas. == Viited == {{Viited| <ref name="ekm">[[Adamson-Ericu muuseum]]is meenutatakse Andres Ehinit, pressiteade, 13.05.2013</ref>}} == Kirjandus == * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1991]], lk 527–530 (autor [[Toomas Liiv]]) ja bibliograafia lk 544–545 * [[Eesti kirjanike leksikon]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[2000]], lk 72, autor [[Sirje Olesk]] * [[Sven Vabar]], "Käib ära ja toob luuletusi. Intervjuu Andres Ehiniga" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2005]], nr 6, lk 920–928 * "Täiskui: Andres Ehin" (tõlgenduskogumik). Koostaja [[Arne Merilai]], toimetaja [[Ele Süvalep]]. Sari "[[Studia litteraria Estonica]]" nr 12, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], [[Tartu]] [[2012]], 440 lk, ISBN 9789949321612; autorid: Andres Ehin, [[Ly Seppel]], [[Kristiina Ehin]], [[Valdur Mikita]], [[Ain Kaalep]], [[Madis Kõiv]], [[Marju Lauristin]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jüri Arrak]], [[Peeter Tulviste]], [[Patrick Cotter]], [[Mathura]], [[Erkki Luuk]], [[Hellar Grabbi]], [[Alice Ehin]], [[Hasso Krull]], [[Tiit Hennoste]], [[Arne Merilai]], [[Mart Velsker]], [[Aare Pilv]], [[Taimi Paves]], [[Peet Lepik]], [[Tuuli Kaalep]], [[Märten Rattasepp]]; sisaldab lk 349–438 [[Jaan Malin]]i koostatud Andres Ehini bibliograafia ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{Commonscat}} *[https://www.ylikool.ee/et/13/andres_ehin Andres Ehini loengud] [[Ööülikool]]is *[https://www.suri.ee/il/2000/1/ubiest.html Ehin Paul Aristest] *[https://www.epl.ee/artikkel.php?ID=63002 Ehin P. Mustapääst] *[https://www.epl.ee/artikkel.php?ID=50230 Ehin Andres Vanapast] *[https://www.epl.ee/artikkel.php?ID=23716 Ehin Artur Alliksaarest] *[https://www.suri.ee/il/2000/1/ubiest.html Ehini ettekanne: Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses] *[https://www.postimees.ee:8080/leht/99/07/03/arvamus.htm#esimene Artikkel: "Eestlus mahub eurooplusesse küll", 1999] *[https://www.sirp.ee/archive/1999/15.10.99/Kirjand/kirjand1-2.html Euroopa luuletajad Maastrichtis; Ehini luuletõlked] *[https://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/22/Areen/kaanelugu1.html Intervjuu Ehiniga 2000] *[https://www.epl.ee/artikkel.php?ID=64517 Rein Veidemann Ehinist] *[https://www.epl.ee/artikkel.php?ID=79175 Rein Veidemann Ehinist] *[https://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=99119&number=795&rubriik=7 Janika Kronbergi kommentaar Juhan Liivi luuleauhinna puhul] *[[Jaan Pehk]]. "[https://www.epl.ee/artikkel/447583 Täna õhtul Ehin ennast Sulle]", EPL, 7. november 2008 *[[Mathura]]. "[https://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10361:alateadvus-ja-muetoloogia&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3291 Alateadvus ja mütoloogia]", Sirp, 19. märts 2010 *[[Külliki Kuusk]]. "[https://www.looming.ee/2013/08/mul-keha-ei-ole-kuid-hommikul-touseb-mu-vari-ekstaatiline-ehin/ Mul keha ei ole, kuid hommikul tõuseb mu vari. Ekstaatiline Ehin]", Looming 2013, nr 7, lk 1032–34 *[https://n2ited.wordpress.com/2013/09/19/andres-ehin-surm-ja-kahvel/ Lühipala "Surm ja kahvel" kogumikust "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama"] {{JÄRJESTA:Ehin, Andres}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2011]] o7sz6umbz7bvefjo66h0fka6urgo4a1 0 480 7194074 7154927 2026-07-17T06:03:09Z Sillerkiil 58396 /* Küttimine */ 7194074 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib loomast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Hunt (täpsustus)]]. "Susi" suunab siia; perekonnanime kohta vaata artiklt [[Susi (perekonnanimi)]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Hunt | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Canis lupus laying in grass.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis'' | liik = '''Hunt''' | binaarne = ''Canis lupus'' | levikukaart = Canis lupus distribution (IUCN).png | levikukaardi_laius = 240px }} '''Hallhunt''' ehk '''hunt''' (''Canis lupus'') on [[põhjapoolkera]]l elutsev [[kiskjalised|kiskjaliste]] seltsi [[koerlased|koerlaste]] sugukonda kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]]. Arvatakse, et hunte elab maailmas kokku umbes 200 000 isendit. == Välimus == Hunt on üks [[koer]]a esivanemaid ega erine eriti suurest koerast. Koeratõugudest peetakse hundiga välimuselt sarnasemaks [[saksa lambakoer]]i ja teisi samalaadseid tõuge. Eriti sarnaseks võib teda pidada idaeuroopa lambakoeraga, oma lihaselise keha, tugevate jalgade ja võimsate lõugadega.{{lisa viide}} Hunt on 110–160&nbsp;cm pikk ja 85&nbsp;cm kõrge, ning kaalub 30–50&nbsp;kg (Eesti rekord on 62&nbsp;kg,<ref name="hunt" /> maailmarekord 78&nbsp;kg). Isashundid kaaluvad keskmiselt 44&nbsp;kg ja emased 38&nbsp;kg. Hundil on kikkis [[kõrv]]ad, viltused kollakad [[silm]]ad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis on 35–50&nbsp;cm pikk, ning erinevalt koerast ei tõmbu kunagi rõngasse. Hundi jälg on võrreldes koera omaga kitsam ning pikem. Huntide [[karvkate|karvastik]] on tavaliselt hall, kuid leidub ka puhtalt valget, punast ja pruuni või nende värvitoonide segu. Hundil on terav [[haistmine]] ning [[kuulmine]]. Hundid ka [[nägemine|näevad]] paremini kui teised koerlased. Täiskasvanud hallhundil on 42 hammast. {{lisa viide}} == Levila == [[Pilt:Wolf - populations in Europe.png|pisi|Leviala Euroopas]] Hundid on levinud Põhja-Ameerikas ja Euraasias ning on võimelised kohanema väga erinevate elutingimustega. Sellepärast võib leida hunte nii tundratest kui põlislaantest. Olles väga hea kohanemisvõime ja intelligentsusega on hundid võimelised hakkama saama väga erinevates tingimustes ning erineva toidulauaga.{{lisa viide}} Hundi levila ulatub [[tundra]]test [[poolkõrb]]eteni. Ta on levinud peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, v.a [[Aafrika]]s, [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ning [[igilumi|igilume]] ja -jääga kaetud aladel. Kunagi elasid hundid igal pool [[Euroopa]]s. Kuid [[17. sajand]]ist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt [[Lääne-Euroopa]]st hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja [[Ida-Euroopa]]sse. Tänapäeval nende [[levila]] Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse.{{lisa viide}} Hunt võib elada tehistingimustes 12&ndash;16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua: keskmine eluiga looduses jääb seitsme aasta kanti.{{lisa viide}} === Levik Eestis === Hunt on peaaegu kõikjal [[Eesti]]s tavaline. Hunt on Eestis ohustatud liik.<ref>{{Netiviide |url=https://elurikkus.ee/bie-hub/species/43123#redlist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-11-16 |arhiivimisaeg=2023-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231116184752/https://elurikkus.ee/bie-hub/species/43123#redlist |url-olek=ei tööta }}</ref> Lätis elab 500–600 hunti.<ref name="7G0h8" /> 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.<ref name="UNXyb" /> ==== Küttimine ==== Iga aasta kütitakse ligi pool kohalikust asurkonnast. Eestis elas 2009. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140),<ref name="5r7UW" /> kuid kätte saadi vaid 101.<ref name="jKJzr" /> 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis vähenenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani.<ref name="ey77e" /> 1. novembrist 2015 kuni 28. veebruarini 2016 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 177 hunti, millest kätte saadi 114. 1. novembrist 2017 kuni 28. veebruarini 2018 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 101 hunti, millest kätte saadi 112. Kolm hunti kütiti eriloaga väljaspool jahiaega. Küttimise mahtu arvestati varasema küttimismahu asemel 18 ohjamisalaga. Kõige rohkem hunte kütiti Võrumaal – kätte saadi lubatud 17 hundist 15. Läänemaal kütiti 15 hunti. Ida-Virumaal ei kütitud ühtki hunti küttimise piirangu puudumise tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=Aimar Rakko|autor2=Sille Ader|url= https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti |pealkiri=Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti|väljaandja=[[Keskkonnaamet]] |aeg=2. märts 2018 |vaadatud= }}</ref> 2020. aastal oli huntide arvukus eelneva kümne aastaga võrreldes suurim. 2020. aasta sügisel oli hundikarjade arv 31, üldarvukust hinnati veidi alla 300 isendi suuruseks.<ref>{{netiviide |autor=Keskkonnaagentuur |pealkiri=Ilmus värske ülevaade ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest |aeg=2021-07-06 |url= https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/ilmus-varske-ulevaade-ulukiasurkondadest-ja-kuttimissoovitustest |vaadatud=2022-01-12}}</ref> 2025. aastal oli isendeid enne jahihooaega samuti ligikaudu 300.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud=2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> Huntide arvukuse ohjamiseks kasutatakse [[jahindus]]t. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Jahindusperioodi välisel ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid põhjustavaid hunte. Huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik.{{lisa viide}} Valdmann jt. 2004 on leidnud, et lisaks sellele, et küttimine vähendab hundipopulatsiooni üldarvukust, lõhub see ka hundi kui sotsiaalse liigi jaoks üliolulist karjade sotsiaalset struktuuri (s.t. seda, millise sugulusega isendid moodustavad karja ning kui palju neid karjas on). Küttimise mõju hundipopulatsioonidele on hästi dokumenteeritud, sest Euroopas hävitati hunt väga suurtel aladel 17-19. sajandi jooksul (Chapron jt. 2014, Hindrikson jt, 2017). Soomes dokumenteeriti Jansson jt. (2012) poolt demograafiline ja geneetiline hundipopulatsiooni nn. kokkuvarisemine, millega kaasnes märkimisväärne populatsiooni geneetilise mitmekesisuse langus ning sugulusristumise suurenemine juba siis, kui iga-aastane seaduslik küttimislimiit (kui hunti veel seal kütiti) oli vaid kuni ~15% populatsioonist ning tõenäoliselt oli populatsiooni kokkuvarisemiseks põhjuseks küttimine. Bulgaarias, kus on Eestiga sarnasel tasemel dokumenteeritud küttimissurve (ehk 20-50%), on samuti hundipopulatsioonis leitud suurenenud sugulusristumise taset ning hübridiseerimine šaakaliga, mida peetakse reguleerimata küttimissurve tulemuseks (Moura jt. 2014).{{lisa viide}} == Eluviis == Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. === Elupaik === Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata [[võsa]]stikes ja [[raba]]des. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas.{{lisa viide}} === Kari === Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Olles väga sotsiaalsed loomad, elavad nad karjades. Kari võib koosneda 2-36 hundist, kuid tavaliselt jääb keskmise hundikarja suurus siiski kuue hundi piiridesse. Eestis elava karja suurus on tavaliselt 2–11 hunti. Kari koosneb alfaemasest ja isasest ning nende mitme aasta poegadest, mõnikord ka teistest täiskasvanud alluvatest huntidest. Karja struktuurilt koosnebki kari alfaemasest ja isasest, kes saavad ka tõenäolisemalt omavahel järglasi, teisel hierarhilisel kohal on beetahundid ning kõige madalamal kohal oomegahundid. Tavaliselt püsivad sellised hundikarjad koos kaks kuni kolm aastat koos rännates ja jahtides. Karjades liiguvad hundid [[sügis]]est [[kevad]]eni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest.{{lisa viide}} === Sotsiaalne struktuur === Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni kolmeaastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast. Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub "teemeistriks" ka mõni nn tavahunt. Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves. Näiteks kui hundil on saba püsti ja kõrvad kikkis, siis on hunt karja juht, või kui hundi saba on jäik, on ta valmis ründama. [[Suvi|Suvel]] elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult.{{lisa viide}} === Pesa ja pojad === Hunt on [[monogaamia (zooloogia)|monogaamne]] loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos. Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada. Huntide jooksuaeg on [[jaanuar]]is-[[veebruar]]is. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba [[märts]]i lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana [[rebane|rebase]]- või [[kährik]]uurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 62–65-päevast tiinust sünnivad [[aprill]]is kaetud kõrvadega pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 5–7 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300–500 g. Silmad avanevad 10–12-päevaselt. Kutsikad saavad nägijaks 9–12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma [[piimahambad]]. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna [[piim]]a, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud [[liha]]ollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma [[jäävhambad|jäävhammaste]] vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt.{{lisa viide}} === Toitumine === Hundid on karnivoorid ehk lihasööjad, toitudes siis peamiselt lihast. Ta võib korraga ära süüa 10&nbsp;kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2&nbsp;kg liha, parimal juhul 7–8&nbsp;kg. Lisaks lihale söövad hundid puuvilju, marju, rohtu (et seedimist soodustada) ja muid taimi. Hundid toituvad peamiselt [[sõralised|sõralistest]], kuid ei ütle ära ka väiksematest ulukitest nagu näiteks jänesed, mutid ja linnud. [[Talv]]el toitub hunt sõralistest, [[jänes]]test ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse [[koduloom]]i ning [[närilised|närilisi]], ära ei põlata isegi [[putukad|putukaid]] ja [[muna|linnumune]]. Hundi eelistatud [[saakloom]] on [[metskits]]. [[Saarte loend suuruse järjekorras|Saartel]] ja [[Lõuna-Eesti]]s elavad hundid söövad ka [[punahirv]]e.<ref name=":0" /> Hunt võib erakordselt harva spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas [[koer]]ale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Hunt on tugev [[kiskja]] ja suudab [[saakloom]]a kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Hundid peavad enamasti jahti karjades, mõnikord ka üksi. Jaht toimub organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Karjana koostööd tehes on neil võimalik püüda endast mitu korda suuremaid ulukeid ning murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks [[põder|põtru]]. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti.{{lisa viide}} Toitumisala suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toiduga metsaaladel on see 100–120&nbsp;km², avatud maastikel võib aga olla üle tuhande ruutkilomeetri. Hundikarjade ränded võivad ulatuda ka tuhandete kilomeetrite taha. Suvel piisab väiksemast alast. Talvel võib toitumisala oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja rännetest. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas keskmiselt 40 [[metskits]]e, peale selle kümmekond [[metssiga]]. Hunti kutsutakse ''metsa sanitariks'', sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Sellisena on hunt ka [[indikaatorliik]]. Hunt ründab ka [[Koduloom|kodu]]- ja [[kariloom]]i, kuna need on [[metsloom]]adest kergemini kättesaadavamad.<ref name=":0" /> Inimesi ründavad ainult [[marutaud]]i põdevad hundid.<ref name=":0" /> === Paljunemine === Hundid alustavad järglaste saamist teise ja kolmanda eluaasta vahel. Suguküpselt lahkub enamik hunte oma sünnikarjast, et liituda mõne teise karjaga või luua enda oma. Hundid leiavad paarilise kogu eluks. Hundikutsikad sünnivad varjulises, lõunapoolsel nõlval kuiva pinnasesse kaevatud urus, pimedate ja kurtidena. Emahundi tiinus kestab 63 päeva. Tavalise pesakonna suurus on enamasti neli kuni kuus hundikutsikat. Esimesel kolmel nädalal vajavad väiksed pojad söötmist iga nelja kuni kuue tunni järel. Emahunt püsib tavaliselt urus oma poegadega ning teised hundikarja liikmed toovad talle süüa. Hundikutsikad võõrutatakse emapiimast kaheksa nädala vanuselt ning hakkavad toituma pooltahkest toidust mille ema või teised karjaliikmed on eelnevalt läbi mälunud. Niipea kui kutsikad rohkem tahket toitu sööma hakkavad viiakse nad mitmetele või ühele platsile kokku, kus nad suve jooksul karja käitumist ning etiketti tundma õpivad. Kuue kuni kaheksa kuu vanuselt hakkavad noored hundid koos karjaga rändama ning jahtima.{{lisa viide}} == Alamliigid == [[Pilt:Canis lupus subspecies range Eurasia.png|pisi|Võimalikud alamliigid ja nende ligikaudsed levialad Euraasias]] Kirjeldatud on ligi 40 hundi alamliiki. Mõni neist on välja surnud, mõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (''Canis lupus italicus'') ja ibeeria hunt (''Canis lupus signatus)'' {| class="wikitable" |+Tuntumad alamliigid !Alamliik !Illustratsioon !Leviala !Kirjeldus |- |[[Euraasia hunt]] (''Canis lupus lupus'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate I).jpg|150px]] | | |- |[[Mongoolia hunt]] (''Canis lupus'' ''chanco'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate III) C. l. chanco mod.jpg|150px]] | | |- |[[Tiibeti hunt]] (''Canis lupus'' ''filchneri'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate III).jpg|150px]] | | |- |[[India hunt]] (''Canis lupus'' ''pallipes'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate IV).jpg|150px]] | | |- |[[Araabia hunt]] (''Canis lupus arabs'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate IV).jpg|150px]] | | |- |[[Stepihunt (kiskja)|Stepihunt]] (''Canis lupus campestris'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate III).jpg|150px]] | | |- |[[Tundrahunt]] (''Canis lupus albus'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate III) C. l. albus mod.jpg|150px]] | | |- |[[Polaarhunt]] (''Canis lupus arctos'') | | | |- |[[Punane hunt]] (''Canis lupus rufus)'' | | | |- |[[Dingo]] (''Canis lupus dingo)'' |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate XXXVII).jpg|150px]] | | |- |[[Koer|Kodukoer]] (''Canis lupus familiaris)'' |[[Fail:Yakutian laika (white background).jpg|150px]] | |} == Loomamuinasjutud ja muistendid == Huntidel on oluline osa eri rahvaste [[folkloor]]is, sealhulgas [[Eesti]]s: [[loomamuinasjutt]]udes, [[muistend]]eis ja [[legend]]ides. Harilikult kujutatakse muinasjuttudes hunti ahne ja rumalana. Hundi rahvapärased nimetused on muu hulgas ''susi'' ja ''võsavillem''. Euroopa muinasjuttudes on kuri hunt näiteks "[[Punamütsike]]se", "[[Kolm põrsakest|Kolme põrsakese]]" ja "[[Seitse kitsetalle|Seitsme kitsetalle]]" loos. [[Rooma]] valitsejate legendaarne esiisa oli [[Romulus]], kelle koos ta kaksikvenna [[Remus]]ega kasvatas üles emahunt. [[Rudyard Kipling]]i "[[Mowgli]]" jutustab poisist, kelle hundid üles kasvatasid. Hundi nime on peetud [[tabu]]ks, mistõttu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud: kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, [[püha Jüri]] kutsikas jne. Hundi eestikeelne nimetus ongi laenatud [[saksa keel]]est; algupärane omanimetus oli ''susi'' (nagu [[soome keel]]eski). Vanasti loodeti huntidest lahti saada [[Sõnumine|sõnumise]] abil. Selliste luuletustega loodeti hundi vaimu ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada: <poem> "Metsa hulli, metsa halli, metsa ilusada isanda, metsa karvane kasuka! Kui sa kuuled minu jääle ja mu kalli karja jääle, pista pea põõsa`asse, nina nirki mätta`asse, ambad aja roika`asse, otsi muida oina`aida, katsu muida karjatseida, murra muida mullikaida!" </poem> 2018. aastal kuulutati hunt [[Eesti rahvusloom]]aks. == Rünnakud == Eestis toimus viimane teadaolev inimese surmaga lõppenud rünnak 1873. aastal [[Iisaku|Iisakus.]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Enneolematult julmad hundid murravad koeri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50995456/enneolematult-julmad-hundid-murravad-koeri |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> == Vaata ka == * Esimene [[aasta loom]] 2013 * [[Libahunt]] * [[Hundijaht]] * [[Hundiõng]] * [[Ibeeria hunt]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale|pealkiri=Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale|väljaanne=[[Keskkonnaagentuur]]|aeg=9. märts 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180315205555/http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale|arhiivimisaeg=2018-03-15|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="5r7UW">{{Netiviide |pealkiri=Suurkiskjate tekitatud kahju on ca 850 000 krooni |url=http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/290-suurulukite-tekitatud-kahju-on-ca-850000-krooni.html |vaadatud=2013-09-18 |arhiivimisaeg=2014-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140202144301/http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/290-suurulukite-tekitatud-kahju-on-ca-850000-krooni.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jKJzr">[http://www.postimees.ee/?id=231895 Paks lumi takistas tänavu hundijahti]</ref> <ref name="ey77e">[https://web.archive.org/web/20140202124334/http://epl.delfi.ee/news/eesti/hunte-on-jaanud-kolmandiku-vorra-vahemaks.d?id=66353198 Hunte on jäänud kolmandiku võrra vähemaks], EPL, 27. juuni 2013</ref> <ref name="7G0h8">{{Netiviide |url=http://www.tvnet.lv/zala_zeme/daba/167652-vilki_dzivo_lidzi |pealkiri=Vilki dzīvo līdzi |vaadatud=2014-01-19 |arhiivimisaeg=2014-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140202160333/http://www.tvnet.lv/zala_zeme/daba/167652-vilki_dzivo_lidzi |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UNXyb">[http://www.delfi.lv/news/national/politics/mezu-izcirsana-vilkiem-atvieglo-medisanu.d?id=44053337 Mežu izciršana vilkiem atvieglo medīšanu], Delfi.lv, 19. jaanuar 2014</ref> <ref name="hunt">{{netiviide | url = http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hunt.htm| pealkiri = Hunt – täiendav info| väljaanne = bio.edu.ee| vaadatud = 22.01.2012}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Mati Kaal]]. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983. * [[Ilmar Rootsi]]. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005. * Fuller, T. K. Wolves: Spirit of the Wild. Chartwell Crestline, 2019. Peatükk 3: What wolves eat, lk 53. ISBN 978-0785837381<small>(''inglise keeles'')</small> == Välislingid == {{Commonskat|Canis lupus}} {{Vikisõnaraamatus|hunt}} {{Vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1399013/ "Lääne-Virumaal murdsid hundid hundi"] [[Postimees]], 17. veebruar 2004 * Tiit Reinberg. [https://www.postimees.ee/1398633/ "Hundid murravad massiliselt metssigu"] Postimees, 14. veebruar 2004 * Piret Pappel. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/piret.html "Veebruari loom – hunt"] [[Eesti Loodus]] * Ott Heinapuu. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51168730/ "Jahimehed tabasid Eestis esmakordselt kindla huntkoera"] [[Eesti Päevaleht]], 16. mai 2009 * [[Viio Aitsam]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/27615537/ Värske lumi aitab hundijahti pidada] Maaleht, 17. detsember 2009 * Indrek S. Einberg. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44316897 Rootsis saavad hundijahti pidavad jahimehed tapmisähvardusi] Maaleht, 18. aprill 2011 [[Kategooria:Koerlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] k2i915r0aqtvjjh7l4s4hg2uk1xwa8y 7194090 7194074 2026-07-17T06:28:13Z Sillerkiil 58396 7194090 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib loomast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Hunt (täpsustus)]]. "Susi" suunab siia; perekonnanime kohta vaata artiklt [[Susi (perekonnanimi)]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Hunt | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Canis lupus laying in grass.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis'' | liik = '''Hunt''' | binaarne = ''Canis lupus'' | levikukaart = Canis lupus distribution (IUCN).png | levikukaardi_laius = 240px }} '''Hallhunt''' ehk '''hunt''' (''Canis lupus'') on [[põhjapoolkera]]l elutsev [[kiskjalised|kiskjaliste]] seltsi [[koerlased|koerlaste]] sugukonda kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]]. Arvatakse, et hunte elab maailmas kokku umbes 200 000 isendit. == Välimus == Hunt on üks [[koer]]a esivanemaid ega erine eriti suurest koerast. Koeratõugudest peetakse hundiga välimuselt sarnasemaks [[saksa lambakoer]]i ja teisi samalaadseid tõuge. Eriti sarnaseks võib teda pidada idaeuroopa lambakoeraga, oma lihaselise keha, tugevate jalgade ja võimsate lõugadega.{{lisa viide}} Hunt on 110–160&nbsp;cm pikk ja 85&nbsp;cm kõrge, ning kaalub 30–50&nbsp;kg (Eesti rekord on 62&nbsp;kg,<ref name="hunt" /> maailmarekord 78&nbsp;kg). Isashundid kaaluvad keskmiselt 44&nbsp;kg ja emased 38&nbsp;kg. Hundil on kikkis [[kõrv]]ad, viltused kollakad [[silm]]ad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis on 35–50&nbsp;cm pikk, ning erinevalt koerast ei tõmbu kunagi rõngasse. Hundi jälg on võrreldes koera omaga kitsam ning pikem. Huntide [[karvkate|karvastik]] on tavaliselt hall, kuid leidub ka puhtalt valget, punast ja pruuni või nende värvitoonide segu. Hundil on terav [[haistmine]] ning [[kuulmine]]. Hundid ka [[nägemine|näevad]] paremini kui teised koerlased. Täiskasvanud hallhundil on 42 hammast. {{lisa viide}} == Levila == [[Pilt:Wolf - populations in Europe.png|pisi|Leviala Euroopas]] Hundid on levinud Põhja-Ameerikas ja Euraasias ning on võimelised kohanema väga erinevate elutingimustega. Sellepärast võib leida hunte nii tundratest kui põlislaantest. Olles väga hea kohanemisvõime ja intelligentsusega on hundid võimelised hakkama saama väga erinevates tingimustes ning erineva toidulauaga.{{lisa viide}} Hundi levila ulatub [[tundra]]test [[poolkõrb]]eteni. Ta on levinud peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, v.a [[Aafrika]]s, [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ning [[igilumi|igilume]] ja -jääga kaetud aladel. Kunagi elasid hundid igal pool [[Euroopa]]s. Kuid [[17. sajand]]ist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt [[Lääne-Euroopa]]st hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja [[Ida-Euroopa]]sse. Tänapäeval nende [[levila]] Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse.{{lisa viide}} Hunt võib elada tehistingimustes 12&ndash;16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua: keskmine eluiga looduses jääb seitsme aasta kanti.{{lisa viide}} === Levik Eestis === Hunt on peaaegu kõikjal [[Eesti]]s tavaline. Hunt on Eestis ohustatud liik.<ref>{{Netiviide |url=https://elurikkus.ee/bie-hub/species/43123#redlist |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-11-16 |arhiivimisaeg=2023-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231116184752/https://elurikkus.ee/bie-hub/species/43123#redlist |url-olek=ei tööta }}</ref> Lätis elab 500–600 hunti.<ref name="7G0h8" /> 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.<ref name="UNXyb" /> ==== Küttimine ==== Iga aasta kütitakse ligi pool kohalikust asurkonnast. Eestis elas 2009. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140),<ref name="5r7UW" /> kuid kätte saadi 101.<ref name="jKJzr" /> 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis vähenenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani.<ref name="ey77e" /> 1. novembrist 2015 kuni 28. veebruarini 2016 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 177 hunti, millest kätte saadi 114. 1. novembrist 2017 kuni 28. veebruarini 2018 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 101 hunti, millest kätte saadi 112. Kolm hunti kütiti eriloaga väljaspool jahiaega. Küttimise mahtu arvestati varasema küttimismahu asemel 18 ohjamisalaga. Kõige rohkem hunte kütiti Võrumaal – kätte saadi lubatud 17 hundist 15. Läänemaal kütiti 15 hunti. Ida-Virumaal ei kütitud ühtki hunti küttimise piirangu puudumise tõttu.<ref>{{Netiviide|autor=Aimar Rakko|autor2=Sille Ader|url= https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti |pealkiri=Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti|väljaandja=[[Keskkonnaamet]] |aeg=2. märts 2018 |vaadatud= }}</ref> 2020. aastal oli huntide arvukus eelneva kümne aastaga võrreldes suurim. 2020. aasta sügisel oli hundikarjade arv 31, üldarvukust hinnati veidi alla 300 isendi suuruseks.<ref>{{netiviide |autor=Keskkonnaagentuur |pealkiri=Ilmus värske ülevaade ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest |aeg=2021-07-06 |url= https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/ilmus-varske-ulevaade-ulukiasurkondadest-ja-kuttimissoovitustest |vaadatud=2022-01-12}}</ref> 2025. aastal oli isendeid enne jahihooaega samuti ligikaudu 300.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud= |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> Huntide arvukuse ohjamiseks kasutatakse [[jahindus]]t. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Jahindusperioodi välisel ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid põhjustavaid hunte. Huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik.{{lisa viide}} Valdmann jt. 2004 on leidnud, et lisaks sellele, et küttimine vähendab hundipopulatsiooni üldarvukust, lõhub see ka hundi kui sotsiaalse liigi jaoks üliolulist karjade sotsiaalset struktuuri (s.t. seda, millise sugulusega isendid moodustavad karja ning kui palju neid karjas on). Küttimise mõju hundipopulatsioonidele on hästi dokumenteeritud, sest Euroopas hävitati hunt väga suurtel aladel 17-19. sajandi jooksul (Chapron jt. 2014, Hindrikson jt, 2017). Soomes dokumenteeriti Jansson jt. (2012) poolt demograafiline ja geneetiline hundipopulatsiooni nn. kokkuvarisemine, millega kaasnes märkimisväärne populatsiooni geneetilise mitmekesisuse langus ning sugulusristumise suurenemine juba siis, kui iga-aastane seaduslik küttimislimiit (kui hunti veel seal kütiti) oli vaid kuni ~15% populatsioonist ning tõenäoliselt oli populatsiooni kokkuvarisemiseks põhjuseks küttimine. Bulgaarias, kus on Eestiga sarnasel tasemel dokumenteeritud küttimissurve (ehk 20-50%), on samuti hundipopulatsioonis leitud suurenenud sugulusristumise taset ning hübridiseerimine šaakaliga, mida peetakse reguleerimata küttimissurve tulemuseks (Moura jt. 2014).{{lisa viide}} == Eluviis == Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. === Elupaik === Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata [[võsa]]stikes ja [[raba]]des. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas.{{lisa viide}} === Kari === Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Olles väga sotsiaalsed loomad, elavad nad karjades. Kari võib koosneda 2-36 hundist, kuid tavaliselt jääb keskmise hundikarja suurus siiski kuue hundi piiridesse. Eestis elava karja suurus on tavaliselt 2–11 hunti. Kari koosneb alfaemasest ja isasest ning nende mitme aasta poegadest, mõnikord ka teistest täiskasvanud alluvatest huntidest. Karja struktuurilt koosnebki kari alfaemasest ja isasest, kes saavad ka tõenäolisemalt omavahel järglasi, teisel hierarhilisel kohal on beetahundid ning kõige madalamal kohal oomegahundid. Tavaliselt püsivad sellised hundikarjad koos kaks kuni kolm aastat koos rännates ja jahtides. Karjades liiguvad hundid [[sügis]]est [[kevad]]eni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest.{{lisa viide}} === Sotsiaalne struktuur === Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni kolmeaastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast. Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub "teemeistriks" ka mõni nn tavahunt. Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves. Näiteks kui hundil on saba püsti ja kõrvad kikkis, siis on hunt karja juht, või kui hundi saba on jäik, on ta valmis ründama. [[Suvi|Suvel]] elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult.{{lisa viide}} === Pesa ja pojad === Hunt on [[monogaamia (zooloogia)|monogaamne]] loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos. Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada. Huntide jooksuaeg on [[jaanuar]]is-[[veebruar]]is. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba [[märts]]i lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana [[rebane|rebase]]- või [[kährik]]uurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 62–65-päevast tiinust sünnivad [[aprill]]is kaetud kõrvadega pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 5–7 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300–500 g. Silmad avanevad 10–12-päevaselt. Kutsikad saavad nägijaks 9–12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma [[piimahambad]]. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna [[piim]]a, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud [[liha]]ollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma [[jäävhambad|jäävhammaste]] vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt.{{lisa viide}} === Toitumine === Hundid on karnivoorid ehk lihasööjad, toitudes siis peamiselt lihast. Ta võib korraga ära süüa 10&nbsp;kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2&nbsp;kg liha, parimal juhul 7–8&nbsp;kg. Lisaks lihale söövad hundid puuvilju, marju, rohtu (et seedimist soodustada) ja muid taimi. Hundid toituvad peamiselt [[sõralised|sõralistest]], kuid ei ütle ära ka väiksematest ulukitest nagu näiteks jänesed, mutid ja linnud. [[Talv]]el toitub hunt sõralistest, [[jänes]]test ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse [[koduloom]]i ning [[närilised|närilisi]], ära ei põlata isegi [[putukad|putukaid]] ja [[muna|linnumune]]. Hundi eelistatud [[saakloom]] on [[metskits]]. [[Saarte loend suuruse järjekorras|Saartel]] ja [[Lõuna-Eesti]]s elavad hundid söövad ka [[punahirv]]e.<ref name=":0" /> Hunt võib erakordselt harva spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas [[koer]]ale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Hunt on tugev [[kiskja]] ja suudab [[saakloom]]a kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Hundid peavad enamasti jahti karjades, mõnikord ka üksi. Jaht toimub organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne. Karjana koostööd tehes on neil võimalik püüda endast mitu korda suuremaid ulukeid ning murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks [[põder|põtru]]. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti.{{lisa viide}} Toitumisala suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toiduga metsaaladel on see 100–120&nbsp;km², avatud maastikel võib aga olla üle tuhande ruutkilomeetri. Hundikarjade ränded võivad ulatuda ka tuhandete kilomeetrite taha. Suvel piisab väiksemast alast. Talvel võib toitumisala oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja rännetest. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas keskmiselt 40 [[metskits]]e, peale selle kümmekond [[metssiga]]. Hunti kutsutakse ''metsa sanitariks'', sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Sellisena on hunt ka [[indikaatorliik]]. Hunt ründab ka [[Koduloom|kodu]]- ja [[kariloom]]i, kuna need on [[metsloom]]adest kergemini kättesaadavamad.<ref name=":0" /> Inimesi ründavad ainult [[marutaud]]i põdevad hundid.<ref name=":0" /> === Paljunemine === Hundid alustavad järglaste saamist teise ja kolmanda eluaasta vahel. Suguküpselt lahkub enamik hunte oma sünnikarjast, et liituda mõne teise karjaga või luua enda oma. Hundid leiavad paarilise kogu eluks. Hundikutsikad sünnivad varjulises, lõunapoolsel nõlval kuiva pinnasesse kaevatud urus, pimedate ja kurtidena. Emahundi tiinus kestab 63 päeva. Tavalise pesakonna suurus on enamasti neli kuni kuus hundikutsikat. Esimesel kolmel nädalal vajavad väiksed pojad söötmist iga nelja kuni kuue tunni järel. Emahunt püsib tavaliselt urus oma poegadega ning teised hundikarja liikmed toovad talle süüa. Hundikutsikad võõrutatakse emapiimast kaheksa nädala vanuselt ning hakkavad toituma pooltahkest toidust mille ema või teised karjaliikmed on eelnevalt läbi mälunud. Niipea kui kutsikad rohkem tahket toitu sööma hakkavad viiakse nad mitmetele või ühele platsile kokku, kus nad suve jooksul karja käitumist ning etiketti tundma õpivad. Kuue kuni kaheksa kuu vanuselt hakkavad noored hundid koos karjaga rändama ning jahtima.{{lisa viide}} == Alamliigid == [[Pilt:Canis lupus subspecies range Eurasia.png|pisi|Võimalikud alamliigid ja nende ligikaudsed levialad Euraasias]] Kirjeldatud on ligi 40 hundi alamliiki. Mõni neist on välja surnud, mõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (''Canis lupus italicus'') ja ibeeria hunt (''Canis lupus signatus)'' {| class="wikitable" |+Tuntumad alamliigid !Alamliik !Illustratsioon !Leviala !Kirjeldus |- |[[Euraasia hunt]] (''Canis lupus lupus'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate I).jpg|150px]] | | |- |[[Mongoolia hunt]] (''Canis lupus'' ''chanco'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate III) C. l. chanco mod.jpg|150px]] | | |- |[[Tiibeti hunt]] (''Canis lupus'' ''filchneri'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate III).jpg|150px]] | | |- |[[India hunt]] (''Canis lupus'' ''pallipes'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate IV).jpg|150px]] | | |- |[[Araabia hunt]] (''Canis lupus arabs'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate IV).jpg|150px]] | | |- |[[Stepihunt (kiskja)|Stepihunt]] (''Canis lupus campestris'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate III).jpg|150px]] | | |- |[[Tundrahunt]] (''Canis lupus albus'') |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate III) C. l. albus mod.jpg|150px]] | | |- |[[Polaarhunt]] (''Canis lupus arctos'') | | | |- |[[Punane hunt]] (''Canis lupus rufus)'' | | | |- |[[Dingo]] (''Canis lupus dingo)'' |[[Fail:Dogs, jackals, wolves, and foxes (Plate XXXVII).jpg|150px]] | | |- |[[Koer|Kodukoer]] (''Canis lupus familiaris)'' |[[Fail:Yakutian laika (white background).jpg|150px]] | |} == Loomamuinasjutud ja muistendid == Huntidel on oluline osa eri rahvaste [[folkloor]]is, sealhulgas [[Eesti]]s: [[loomamuinasjutt]]udes, [[muistend]]eis ja [[legend]]ides. Harilikult kujutatakse muinasjuttudes hunti ahne ja rumalana. Hundi rahvapärased nimetused on muu hulgas ''susi'' ja ''võsavillem''. Euroopa muinasjuttudes on kuri hunt näiteks "[[Punamütsike]]se", "[[Kolm põrsakest|Kolme põrsakese]]" ja "[[Seitse kitsetalle|Seitsme kitsetalle]]" loos. [[Rooma]] valitsejate legendaarne esiisa oli [[Romulus]], kelle koos ta kaksikvenna [[Remus]]ega kasvatas üles emahunt. [[Rudyard Kipling]]i "[[Mowgli]]" jutustab poisist, kelle hundid üles kasvatasid. Hundi nime on peetud [[tabu]]ks, mistõttu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud: kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, [[püha Jüri]] kutsikas jne. Hundi eestikeelne nimetus ongi laenatud [[saksa keel]]est; algupärane omanimetus oli ''susi'' (nagu [[soome keel]]eski). Vanasti loodeti huntidest lahti saada [[Sõnumine|sõnumise]] abil. Selliste luuletustega loodeti hundi vaimu ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada: <poem> "Metsa hulli, metsa halli, metsa ilusada isanda, metsa karvane kasuka! Kui sa kuuled minu jääle ja mu kalli karja jääle, pista pea põõsa`asse, nina nirki mätta`asse, ambad aja roika`asse, otsi muida oina`aida, katsu muida karjatseida, murra muida mullikaida!" </poem> 2018. aastal kuulutati hunt [[Eesti rahvusloom]]aks. == Rünnakud == Eestis toimus viimane teadaolev inimese surmaga lõppenud rünnak 1873. aastal [[Iisaku|Iisakus.]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Enneolematult julmad hundid murravad koeri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50995456/enneolematult-julmad-hundid-murravad-koeri |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> == Vaata ka == * Esimene [[aasta loom]] 2013 * [[Libahunt]] * [[Hundijaht]] * [[Hundiõng]] * [[Ibeeria hunt]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale|pealkiri=Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale|väljaanne=[[Keskkonnaagentuur]]|aeg=9. märts 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180315205555/http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale|arhiivimisaeg=2018-03-15|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="5r7UW">{{Netiviide |pealkiri=Suurkiskjate tekitatud kahju on ca 850 000 krooni |url=http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/290-suurulukite-tekitatud-kahju-on-ca-850000-krooni.html |vaadatud=2013-09-18 |arhiivimisaeg=2014-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140202144301/http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/290-suurulukite-tekitatud-kahju-on-ca-850000-krooni.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jKJzr">[http://www.postimees.ee/?id=231895 Paks lumi takistas tänavu hundijahti]</ref> <ref name="ey77e">[https://web.archive.org/web/20140202124334/http://epl.delfi.ee/news/eesti/hunte-on-jaanud-kolmandiku-vorra-vahemaks.d?id=66353198 Hunte on jäänud kolmandiku võrra vähemaks], EPL, 27. juuni 2013</ref> <ref name="7G0h8">{{Netiviide |url=http://www.tvnet.lv/zala_zeme/daba/167652-vilki_dzivo_lidzi |pealkiri=Vilki dzīvo līdzi |vaadatud=2014-01-19 |arhiivimisaeg=2014-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140202160333/http://www.tvnet.lv/zala_zeme/daba/167652-vilki_dzivo_lidzi |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UNXyb">[http://www.delfi.lv/news/national/politics/mezu-izcirsana-vilkiem-atvieglo-medisanu.d?id=44053337 Mežu izciršana vilkiem atvieglo medīšanu], Delfi.lv, 19. jaanuar 2014</ref> <ref name="hunt">{{netiviide | url = http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hunt.htm| pealkiri = Hunt – täiendav info| väljaanne = bio.edu.ee| vaadatud = 22.01.2012}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Mati Kaal]]. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983. * [[Ilmar Rootsi]]. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005. * Fuller, T. K. Wolves: Spirit of the Wild. Chartwell Crestline, 2019. Peatükk 3: What wolves eat, lk 53. ISBN 978-0785837381<small>(''inglise keeles'')</small> == Välislingid == {{Commonskat|Canis lupus}} {{Vikisõnaraamatus|hunt}} {{Vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1399013/ "Lääne-Virumaal murdsid hundid hundi"] [[Postimees]], 17. veebruar 2004 * Tiit Reinberg. [https://www.postimees.ee/1398633/ "Hundid murravad massiliselt metssigu"] Postimees, 14. veebruar 2004 * Piret Pappel. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/piret.html "Veebruari loom – hunt"] [[Eesti Loodus]] * Ott Heinapuu. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51168730/ "Jahimehed tabasid Eestis esmakordselt kindla huntkoera"] [[Eesti Päevaleht]], 16. mai 2009 * [[Viio Aitsam]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/27615537/ Värske lumi aitab hundijahti pidada] Maaleht, 17. detsember 2009 * Indrek S. Einberg. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44316897 Rootsis saavad hundijahti pidavad jahimehed tapmisähvardusi] Maaleht, 18. aprill 2011 [[Kategooria:Koerlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] bydlyi9lvekhcx3803rsz3jgti2rwj7 0 527 7194075 7110367 2026-07-17T06:06:16Z Sillerkiil 58396 /* Ilvesed Eestis */ 7194075 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=märts}} {{See artikkel| räägib loomast; tähtkuju kohta vaata artiklit [[Ilves (tähtkuju)]], perekonnanime kohta artiklit [[Ilves (perekonnanimi)]].}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Ilves | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Lynx lynx poing.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Kaslased]] ''Felidae'' | perekond = [[Ilves (perekond)|Ilves]] ''Lynx'' | liik = '''Ilves''' | binaarne = ''Lynx lynx'' | levikukaart = Wiki-Lynx lynx.png | levikukaardi_laius = | levikukaardi_seletus = Ilvese levila }} '''Ilves''' ehk '''harilik ilves''' ehk '''tavailves'''<ref>[https://www.elus.ee/imetajad/?do=list&chr=H&lang= Eestikeelsete imetajanimetuste andmebaas.]</ref> ehk '''tava-ilves'''<ref>[https://web.archive.org/web/20131002160946/http://http/://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_imetajad/artikkel/eesti_imetajad Eesti imetajad], entsyklopeedia.ee.</ref> (''Lynx lynx'', ka ''Felis lynx'') on [[kaslased|kaslaste]] sugukonna [[ilves (perekond)|ilvese]] (või [[kass (perekond)|kassi]]) perekonda kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]].{{lisa viide}} Ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, kes võivad kaaluda kuni 30&nbsp;kg. Nad on [[kiskjad]], kelle põhiliseks saakloomaks on [[jänes]]ed ja [[Hirv|hirved]].{{lisa viide}} Ilvesel on mitu alamliiki. Eestis elab neist euroopa ilves (''Lynx lynx''), kellel on siin Euroopa üks tihedaima asustusega asurkondi.{{lisa viide}} == Nimi == Ilvese [[ladina keel|ladinakeelses]] nimes ''Lynx lynx'' viitab esimene ''Lynx'' perekonnale ning teine täpsustab, millise liigiga on tegemist. [[Eesti]]s elunevat ilvese [[alamliik]]i nimetatakse ''Lynx lynx lynx''. Osa uurijaid ("[[Loomade elu]]") arvab ilvese [[kass (perekond)|kassi]] (''Felis'') perekonda. Sel juhul on ilvese nimi ''Felis lynx'' (alamliik vastavalt ''Felis lynx lynx'').{{lisa viide}} == Taksonoomia == Liigi piiritlemine on vaieldav. Ilvese perekonnas eristatakse ilvesest ehk euraasia ilvesest (''Lynx lynx'' ehk ''Lynx borealis''), [[kanada ilves]]t, [[ibeeria ilves|ibeeria]] ehk hispaania ilvest (''Lynx pardinus'') ja [[punailves]]t (''Lynx rufus''), kuid kõiki neid vaadeldakse mõnikord ka ilvese alamliikidena.{{lisa viide}} Euraasia ilvese alamliigid{{lisa viide}}: * euroopa ilves (''Lynx lynx lynx'', ([[Skandinaavia]], Kesk- ja [[Ida-Euroopa]], [[Lääne-Siber]]) * turkestani ilves (''Lynx lynx isabellinus'') * jakuudi ilves (''Lynx lynx wrangeli'') * amuuri ilves (''Lynx lynx stroganovi'') * baikali ilves (''Lynx lynx kozlovi'') * altai ilves (''Lynx lynx wardi'') * kaukaasia ilves (''Lynx lynx dinniki'') * karpaadi ilves (''Lynx lynx carpathicus'') * sardiinia ilves (''Lynx lynx sardiniae'', välja surnud) Nad on pealtnäha sarnased, ainult spetsialistid ja suured ilvesesõbrad oskavad neil vahet teha.{{lisa viide}} Kui ei ole teisiti öeldud, on artiklis juttu euroopa ilvesest, sest see on Eestis elav ilvese alamliik ning teda nimetatakse ka lihtsalt ilveseks.{{lisa viide}} == Levila == Ilvese levila saarekesed asuvad [[Itaalia]], [[Austria]], [[Šveits]]i ja [[Tšehhi]] mägimetsades, [[Balkan]]il ([[Horvaatia]]s, [[Bosnia]]s, [[Sloveenia]]s, [[Serbia]]s ja [[Põhja-Makedoonia]]s), samuti [[Slovakkia]], [[Ukraina]] ja [[Rumeenia]] [[Karpaadid|Karpaatides]], [[Poola|Poolas]] [[Białowieża rahvuspark|Białowieżas]] ja [[Valgevene|Valgevenes]] [[Białowieża laane rahvuspark|Beloveżas]]. Mujal [[Valgevene]]s ja [[Leedu]]s esineb ilvese levila saarekestena. Päris-levila algab Põhja-[[Läti]] ja Lõuna-[[Rootsi]] laiuskraadidel ning sealt põhja poole kuni [[Koola poolsaar]]e ja [[Lapimaa|Lapi]] [[tundra]]ni elutseb ilves peaaegu igal pool. Kuni [[1950. aastad|1950. aastate]] lõpuni [[Eesti]] saartel ilveseid polnud, kuid nüüdseks on. Ilveste loomuliku levimise näiteks on [[Kamtšatka poolsaar]], kus nähti esimest ilvest [[1939]] ning aastatel [[1953]]–[[1955]] elas neid juba kogu poolsaarel. [[Venemaa]]l hakati jahti ilvestele piirama alles [[1980. aastad|1980. aastatel]] ning kohati on ilves seal võetud kaitse alla.{{lisa viide}} [[Aasia]]s elab euraasia ilves [[Kaukaasia]]s ning Venemaal kuni [[Sahhalin]]i, Kamtšatka, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ni välja. Ilvesed elavad ka [[Väike-Aasia|Väike-]], [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Sise-Aasia]]s.{{lisa viide}} == Välimus == Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad Ida-Siberis. Ilves kaalub kuni 30&nbsp;kg. Täiskasvanud isane loom kaalub keskmiselt 21&nbsp;kg, emane 18&nbsp;kg. Ilves on kuni 110&nbsp;cm pikk.{{lisa viide}} Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 60–75&nbsp;cm. Saba on lühike, 15–23, kõige rohkem 31&nbsp;cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võib-olla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega pigem sõralisi kui jäneseid.{{lisa viide}} Kõige suurem Eestis tabatud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 25–35 kilo asemel. Läti rekord on 44&nbsp;kg, Siberis on leitud ka kuni 50&nbsp;kg kaalunud ilveseid.{{lisa viide}} === Kehaehitus === Euraasia ilvesel on silmatorkavalt pikad jalad. [[Esikäpp|Esikäpad]] on [[tagakäpp]]adest suuremad. [[Päkk (anatoomia)|Päkad]] on laiad ja karvased, mistõttu saab ilves kõndida kohevas [[lumi|lumes]]. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suure isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 [[küünis]]t: kummalgi tagakäpal neli ja esikäpal viis küünisega varustatud [[varvas]]t. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud.{{lisa viide}} Ilvesel on ülihea [[kuulmine]]. Sellele aitavad kaasa [[kõrvatutt|kõrvatutid]], mis on keskmiselt 2&nbsp;cm, talvel kuni 4&nbsp;cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad.{{lisa viide}} [[Haistmine|Haistmismeel]] on kaslastel nõrk ja [[nägemine]] (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik.{{lisa viide}} === Värv ja muster === Euraasia ilvese karvkate on hallikas. Pigment on roostevärvist kollakani. Punakaid tähnilisi ilveseid leidub kõige sagedamini Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Kaukaasias. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Lääne-Euroopasse reintrodutseeritud ilvesed, kes pärinevad põhiliselt Karpaatidest, on valdavalt täpilised ja triibulised. Kunagistes Alpide populatsioonis domineerisid ühtlase karvkattega ja väiksemad isendid. Ilvese sabaots on must.{{lisa viide}} == Eluiga == Loomaaias elab ilves 20–25-aastaseks, looduses keskmiselt kümneaastaseks, harva ka 14–17-aastaseks.{{lisa viide}} == Toitumine == === Toidusedel === Eestis murrab ilves toiduks peamiselt [[valgejänes]]eid ja [[metskits]]i, sobivad ka [[närilised]], [[linnud]] ja teised [[kiskja]]d, näiteks [[kährik]]ud ja [[rebane|rebased]]. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi.{{lisa viide}} [[Inimene|Inimest]] ründab ilves üksnes haavatuna.{{lisa viide}} Ilvesed nagu ka teised kiskjad ei püüa terveid tugevaid loomi.{{lisa viide}} Euraasia ilvese toidusedelis moodustavad [[jäneselised|jänesed]] kolmandiku, metskitsed ligi poole. Jäneste epideemiad ja arvukuse kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda, koguni 10 korda, nagu selgus uuringust, mis tehti [[Uural]]is.{{lisa viide}} Euraasia ilvese põhitoit on siiski väikesed sõralised, eriti [[metskits]], [[mägikits]] ja [[muskushirv]]. Väiksemaid saakloomi kütib ta ainult siis, kui suuremaid napib. Ilves murrab Eestis keskmiselt 5,4 metskitse kuus ja 65 kitse aastas. Seoses metskitsede arvu vähenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid.{{lisa viide}} === Konkurents teiste liikidega === Toitumise osas on ilvesele suurim konkurent [[hunt]]. Hundi [[levila]] on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus elab palju hunte, seal on ilveseid vähe. [[Skandinaavia]]s hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida-[[Soome]]s, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoit, ja ilvesed peavad leppima jänestega. Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Kaukaasia ilvesed toituvad nii mets- kui ka [[kaljukits]]est, [[Altai]] ja [[Kaug-Ida]] ilvesed enamasti [[kabargaa]]st. Vahel murravad ilveseid [[ahm]]id ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu, ja hundid. Maadel, kus kattuvad eri liiki kaslaste levilad, on konkurents: [[puuma]] ja [[tiiger]] murravad ilvese, ilves omakorda [[metskass]]i.{{lisa viide}} === Jahipidamisviis === Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu. Ilvesed eelistavad käia alati mööda samu radu ja jahtida kindlal alal. Kuigi ilves on hea ronija, varitseb ta saaki maapinnal.{{lisa viide}} Öeldakse, et ilves on parim hirvearst. Kui hunti nimetatakse metsasanitariks, siis ilves on tema kõrval halastajaõde.{{lisa viide}} Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Normiks võib pidada ka ühte jänest 4 päeva jooksul, sest üle poole jänesest ilves tavaliselt korraga ära süüa ei jõua. Perele kulub üks jänes või pool [[hirv]]e päevas. Täiskasvanud ilves sööb 1–2 korda päevas 0,5–1 kilo korraga, on registreeritud ka üksikud 1,5–2,3 kilo söömise rekordjuhtumid. Keskmiselt süüakse 20-kilone saakloom ära umbes 60 tunniga.{{lisa viide}} Ilves püüab oma saagi kätte saada mõne otsustava hüppega; kui see ei õnnestu, siis ta saaklooma jälitama ei hakka. 5–15 meetrit on maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ta aga eksimatult – ilves võib hüpata kuni 7 meetri ja sukeldub saagi järgi lumme. 120 meetrit on kõige pikem maa, mida nähti ühte suurt ja ilmselt väga näljast ilvest kunagi hüpetega ületamas, ent saak lipsas minema. Üle 20 meetri ilves tavaliselt saaki ei jälita.{{lisa viide}} == Elupaik ja elulaad == Ilvestele meeldivad tihedad [[kuusik]]ud, sest kevaditi aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta tihnikus maapinnale. [[Talv]]el meeldivad ilvestele [[männik]]ud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel [[haab|haavikud]]-[[kask|kaasikud]] ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Erandina on ilvest kohatud metsatus [[Dagestan]]is, kus ta punailvese kombel rahuldub põõsastega. Ilveseid elab ka peaaegu ilma metsadeta [[Pamiir]]is ja [[Himaalaja]] alpiluhtadel. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad [[noorendik]]e ja [[raiesmik]]ega ning kus on oja, [[jõgi]], mõned [[raba]]laigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht.{{lisa viide}} Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100–200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100&nbsp;km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad.{{lisa viide}} Suguküpseks saavad emased ligi kaheaastaselt (22 kuu vanuselt), isased aga alles kahe ja poole aasta ehk 30 kuu vanuselt. Pulmadest võetakse osa varemgi, kuid pereloomiseks ollakse veel liiga noored ja pojad on sageli eluvõimetud.{{lisa viide}} Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid tuulemurde ja tihnikuid. Kodu ehitamisega ilves palju vaeva ei näe, pesa on lihtsalt [[samblad|sambla]] ja [[rohi|rohuga]] vooderdatud lohk.{{lisa viide}} Ilvesel sünnib 2,5 kuud pärast "pulmi" tavaliselt 1–3 poega, mõnikord võib neid olla ka 5. Ema imetab poegi 2–4 kuud, siis hakkab neile õpetama lihasöömist. Emailves lõpetab imetamise, kui pojad on umbes pooleaastased.{{lisa viide}} Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 195–210 (harvem kuni 400) grammi ja on pimedad. Neil ei ole veel ilveste kõige märgatavamat tunnust – kõrvatutte; need muutuvad märgatavaks 40. elupäevaks ja arenevad täiesti välja alles 20. elukuuks. Ilvesepoegade kuulmekäigud on algul suletud kilega. Nägijaks saavad nad 12. päeval. Kahe nädala vanuselt hakkavad tulema [[piimahambad]]. See lõpeb kolmekuuselt ja viiekuuselt hakkavad tulema [[püsihambad]]. Ilvesepojad vajavad ema pidevat hoolt kuni 10 esimest elukuud. Alles poolteiseaastaselt on nad umbes sama suured kui täiskasvanud ilves ja kaaluvad kuni 15 kilo.{{lisa viide}} Noortele ilvestele tuleb kasuks, kui nad saavad olla oma ema lähedal (ema valdustes), kuni nad on aasta ja 9–10 kuu vanused. Nii nad võimalust mööda ka teevad ja alles siis, kui on õppinud kõike vajalikku ning saavutanud rahuldava füüsilise vormi, alustavad nad iseseisvat elu. Uued pojad sünnivad emasele tavaliselt siis, kui eelmised pojad on kaheaastased. Juhul, kui pojad hukkuvad varem, paaritub ema kohe uuesti. Reeglina poegivad emased üle aasta või kui see juhtub tihedamini, siis ei jäta nad erinevalt kodukassidest oma eelmisi poegi saatuse hooleks.{{lisa viide}} Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku.{{lisa viide}} == Haigused == Eestis lastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini [[lestad|sügelislestadest]] ''Sarcoptes'' ja [[sooleparasiidid|soolenugilistest]] põhjustatud [[metsloomade haigused|haigusi]]. [[Keeritsuss]] avastatakse 20–40% jahitud ilvestest.{{lisa viide}} [[Marutaud|Marutaudi]] esineb ilvestel väga harva: [[1998]]. aastal registreeriti kaks, [[1999]]. aastal üks ja [[2000]]. aastal samuti üks marutaudis ilves (teiste loomade seas esines keskmiselt 130 marutaudijuhtu). Isegi marutaudirohkel [[2002]]/[[2003]]. aasta talvel ei olnud marutaudi haigestunud rohkem kui kaks (teise ametkonna andmetel kolm) ilvest. Ärasöödud rebased nakatavad ilveseid vahel marutõppe ja [[trihhinelloos]]i.{{lisa viide}} == Alamliigid == === Euroopa ilves === ''European lynx'' = ''North-European Lynx''. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust põliselupaikadest kogu [[Euroopa]]s. [[Inglismaa]]l on ilvestest alles ainult viis sajandit vanu joonistusi. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. {{lisa viide}}Eksperdid arvavad, et kogu Euroopas elab ligi 7000 ilvest.{{lisa viide}} Isase euroopa ilvese kehapikkuse ülemiseks piiriks peetakse 130&nbsp;cm, tavalisem mõõt on 100–110&nbsp;cm. Emased ilvesed kaaluvad 12–25 kilo ja on 65–105&nbsp;cm pikad.{{lisa viide}} Euroopa ilves suudab teha kuni 3,5&nbsp;m, juttude põhjal koguni 4–6&nbsp;m pikkusi hüppeid.{{lisa viide}} === Turkestani ilves === ''Lynx lynx isabellinus Blyth'' = ''Turkestan lynx''. Turkestani ilves elab [[Kesk-Aasia]]s ning alal [[Kashmir]]ist Mongooliani ja on kantud [[Punane raamat|punasesse raamatusse]]. === Jakuudi ilves === Idasiberi ilves = ''Siberian lynx''. Jakuudi ilves on ilvese alamliikide seast suurim ning haruldasim tuhkhalli-sinaka talvekasukaga ilves. === Karpaadi ilves === Karpaadi ilves elab Karpaatides, Alpides ja [[Kreeka]]s. === Kaukaasia ilves === Kaukaasia ilves elab [[Türgi]]s ja [[Iraan]]is. Euraasia ilveste seas on ta kõige väiksem. === Altai ilves === === Kaugida ilves === ''Felis lynx neglectus'' = ''Lynx lynx neglectus''. Võimalik, et kaugida ilves, kes elutseb ka [[Hiina]]s, on sama mis amuuri ilves. === Amuuri ilves === === Baikali ilves === Baikali ilvest nimetatakse veel lõunasiberi ilveseks, kuigi ta elab ka [[Kesk-Siber]]is. === Sardiinia ilves === Samahästi kui hävitatud sardiinia ilves asustas Itaaliat, [[Sardiinia]]t ja [[Sitsiilia]]t.{{lisa viide}} == Ilvesed Eestis == [[Fail:Ilvese jäljed liivas (2025).jpg|pisi|Ilvese jäljed liivas (2025)]] [[Eesti]]s elab euroopa ilves. Nad on ikka veel laialt levinud, sellal kui nende suguvendi [[Põhja-Ameerika]]s hävitatakse ilma piiranguteta ligi 70 000 ilvest aastas.{{lisa viide}} Eestis on ilveseid elanud viimase 8000 aasta jooksul. Sarnaselt [[karu]]ga vähenes [[20. sajand]]i esimesel poolel ka ilvese arvukus, küündides sõjaeelsel ajal ligikaudu poolesaja isendini.{{lisa viide}} 2025. aastal elas Eestis ligikaudu 700 isendit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud=2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> [[Fail:Ilvese jäljed Kõrvemaal. 2020. aasta jaanuar..jpg|pisi|Ilvese jäljed Kõrvemaal. 2020. aasta jaanuar.]] Eesti ilvesed on Euroopas elavate liigikaaslastega võrreldes kogukamad. Eestis lastud ilveste koljudest ja nahkadest on suur osa tunnistatud jahi[[trofee]]dena kuldmedali vääriliseks. Ka [[maailmarekord (trofee)|maailmarekord]] sellel alal kuulub Eestile. Meie ilveste gigantsust saab seletada seaduspäraga, et mida rohkem põhja pool loom elab, seda suuremaks ta kasvab.{{lisa viide}} Ilves on [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] tunnusloom.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-18 |pealkiri=Missioon ja lugu - Tallinn Zoo |url=https://tallinnzoo.ee/missioon-ja-lugu/ |vaadatud=2025-04-16 |keel=et}}</ref> [[2017]]. aasta [[September|septembris]] avaldas [[Omniva Eesti fauna postmarkide sari|Omniva Eesti fauna postmarkide sarja]] kuuluva ilvest kujutava [[Postmark|postmargi]], mille kujundas Eesti [[kunstnik]] [[Indrek Ilves (kunstnik)|Indrek Ilves]]. Postmargi väärtuseks on 0,65 [[euro]]t.<ref>{{Netiviide|autor=[[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|pealkiri=Uudistaja 13.09.2017|väljaanne=[[Loodusajakiri]]|aeg=13. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915083545/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|arhiivimisaeg=2017-09-15}}</ref> Ilves oli Eesti aasta loom 2018. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta loom 2018 – ilves {{!}} Looduskalender.ee |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/2009 |vaadatud=2025-04-16 |väljaanne=www.looduskalender.ee}}</ref> == Ilveste küttimine == Ilves on Euroopas kaitstav liik.{{lisa viide}} Eestis on Euroopa üks tihedama asustusega ilvese asurkond, siin elab umbes 1000 ilvest. Kohalikus keskkonnastrateegias on kirjas, et Eesti asurkonna suurus võiks olla 400 looma. Aastas lastakse Eestis sadakond ilvest.{{lisa viide}} Eesti jõudis [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] [[10. detsember|10. detsembril]] [[2002]] kokkuleppele, et võib jätkata nii ilveste kui ka karude küttimist. Eesti sai ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina erandi loa ilveste küttimiseks. Kui selgub, et viie aasta möödudes on ilveste arv vähenenud, siis toimub Euroopa Liidu nõukogus uus hääletus. [[Läti]] seda erandit ei taotlenud, kuid lubab sellegipoolest ilveseid küttida.{{lisa viide}} Ilvese laskmise lube anti 2009/2010. jahihooajal kogu Eesti peale välja 210 (teistel andmetel 190<ref>[http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16265 Värske lumi aitab hundijahti pidada]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Maaleht, 17.12.2009</ref>), kuid kätte saadi vaid 180 ilvest.<ref>[http://www.postimees.ee/231895/paks-lumi-takistas-tanavu-hundijahti Paks lumi takistas tänavu hundijahti] Postimees, 03.03.2010</ref> == Vaata ka == * [[Illu]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|ilves}} {{commonskat|Lynx lynx}} * {{Elurikkus}} * Rainer Kerge: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0003/ilves.html Kuu loom – ilves] Eesti Loodus * [http://www.looduseomnibuss.ee/larhiiv/arhiiv/dets97/ilves.htm Looduseomnibuss.ee] * [http://www.postimees.ee/?id=345451 Poolakad panevad Eesti ilvestele suuri lootusi], Postimees, 22. november 2010 * [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23016871 Endoparasites of the Eurasian lynx (Lynx lynx) in Finland] * [http://dx.doi.org/10.7589/2011-12-352 Free-ranging Eurasian lynx (Lynx lynx) as host of Toxoplasma gondii in Finland] * [http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=8859797 Molecular identification of Taenia spp. in the Eurasian lynx (Lynx lynx) from Finland (a putative new species of Taenia found in Eurasian lynx)] * [https://novaator.err.ee/1609167913/zooloog-ilveste-arvukus-jaab-korgseisust-veel-kaugele "Zooloog: ilveste arvukus jääb kõrgseisust veel kaugele"] ERR Novaator, 17. november 2023 [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Ilves]] dza19e8ns1k0q4rfx83sfoyp987vqh9 7194088 7194075 2026-07-17T06:27:17Z Sillerkiil 58396 7194088 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=märts}} {{See artikkel| räägib loomast; tähtkuju kohta vaata artiklit [[Ilves (tähtkuju)]], perekonnanime kohta artiklit [[Ilves (perekonnanimi)]].}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Ilves | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Lynx lynx poing.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Kaslased]] ''Felidae'' | perekond = [[Ilves (perekond)|Ilves]] ''Lynx'' | liik = '''Ilves''' | binaarne = ''Lynx lynx'' | levikukaart = Wiki-Lynx lynx.png | levikukaardi_laius = | levikukaardi_seletus = Ilvese levila }} '''Ilves''' ehk '''harilik ilves''' ehk '''tavailves'''<ref>[https://www.elus.ee/imetajad/?do=list&chr=H&lang= Eestikeelsete imetajanimetuste andmebaas.]</ref> ehk '''tava-ilves'''<ref>[https://web.archive.org/web/20131002160946/http://http/://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_imetajad/artikkel/eesti_imetajad Eesti imetajad], entsyklopeedia.ee.</ref> (''Lynx lynx'', ka ''Felis lynx'') on [[kaslased|kaslaste]] sugukonna [[ilves (perekond)|ilvese]] (või [[kass (perekond)|kassi]]) perekonda kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]].{{lisa viide}} Ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, kes võivad kaaluda kuni 30&nbsp;kg. Nad on [[kiskjad]], kelle põhiliseks saakloomaks on [[jänes]]ed ja [[Hirv|hirved]].{{lisa viide}} Ilvesel on mitu alamliiki. Eestis elab neist euroopa ilves (''Lynx lynx''), kellel on siin Euroopa üks tihedaima asustusega asurkondi.{{lisa viide}} == Nimi == Ilvese [[ladina keel|ladinakeelses]] nimes ''Lynx lynx'' viitab esimene ''Lynx'' perekonnale ning teine täpsustab, millise liigiga on tegemist. [[Eesti]]s elunevat ilvese [[alamliik]]i nimetatakse ''Lynx lynx lynx''. Osa uurijaid ("[[Loomade elu]]") arvab ilvese [[kass (perekond)|kassi]] (''Felis'') perekonda. Sel juhul on ilvese nimi ''Felis lynx'' (alamliik vastavalt ''Felis lynx lynx'').{{lisa viide}} == Taksonoomia == Liigi piiritlemine on vaieldav. Ilvese perekonnas eristatakse ilvesest ehk euraasia ilvesest (''Lynx lynx'' ehk ''Lynx borealis''), [[kanada ilves]]t, [[ibeeria ilves|ibeeria]] ehk hispaania ilvest (''Lynx pardinus'') ja [[punailves]]t (''Lynx rufus''), kuid kõiki neid vaadeldakse mõnikord ka ilvese alamliikidena.{{lisa viide}} Euraasia ilvese alamliigid{{lisa viide}}: * euroopa ilves (''Lynx lynx lynx'', ([[Skandinaavia]], Kesk- ja [[Ida-Euroopa]], [[Lääne-Siber]]) * turkestani ilves (''Lynx lynx isabellinus'') * jakuudi ilves (''Lynx lynx wrangeli'') * amuuri ilves (''Lynx lynx stroganovi'') * baikali ilves (''Lynx lynx kozlovi'') * altai ilves (''Lynx lynx wardi'') * kaukaasia ilves (''Lynx lynx dinniki'') * karpaadi ilves (''Lynx lynx carpathicus'') * sardiinia ilves (''Lynx lynx sardiniae'', välja surnud) Nad on pealtnäha sarnased, ainult spetsialistid ja suured ilvesesõbrad oskavad neil vahet teha.{{lisa viide}} Kui ei ole teisiti öeldud, on artiklis juttu euroopa ilvesest, sest see on Eestis elav ilvese alamliik ning teda nimetatakse ka lihtsalt ilveseks.{{lisa viide}} == Levila == Ilvese levila saarekesed asuvad [[Itaalia]], [[Austria]], [[Šveits]]i ja [[Tšehhi]] mägimetsades, [[Balkan]]il ([[Horvaatia]]s, [[Bosnia]]s, [[Sloveenia]]s, [[Serbia]]s ja [[Põhja-Makedoonia]]s), samuti [[Slovakkia]], [[Ukraina]] ja [[Rumeenia]] [[Karpaadid|Karpaatides]], [[Poola|Poolas]] [[Białowieża rahvuspark|Białowieżas]] ja [[Valgevene|Valgevenes]] [[Białowieża laane rahvuspark|Beloveżas]]. Mujal [[Valgevene]]s ja [[Leedu]]s esineb ilvese levila saarekestena. Päris-levila algab Põhja-[[Läti]] ja Lõuna-[[Rootsi]] laiuskraadidel ning sealt põhja poole kuni [[Koola poolsaar]]e ja [[Lapimaa|Lapi]] [[tundra]]ni elutseb ilves peaaegu igal pool. Kuni [[1950. aastad|1950. aastate]] lõpuni [[Eesti]] saartel ilveseid polnud, kuid nüüdseks on. Ilveste loomuliku levimise näiteks on [[Kamtšatka poolsaar]], kus nähti esimest ilvest [[1939]] ning aastatel [[1953]]–[[1955]] elas neid juba kogu poolsaarel. [[Venemaa]]l hakati jahti ilvestele piirama alles [[1980. aastad|1980. aastatel]] ning kohati on ilves seal võetud kaitse alla.{{lisa viide}} [[Aasia]]s elab euraasia ilves [[Kaukaasia]]s ning Venemaal kuni [[Sahhalin]]i, Kamtšatka, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ni välja. Ilvesed elavad ka [[Väike-Aasia|Väike-]], [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Sise-Aasia]]s.{{lisa viide}} == Välimus == Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad Ida-Siberis. Ilves kaalub kuni 30&nbsp;kg. Täiskasvanud isane loom kaalub keskmiselt 21&nbsp;kg, emane 18&nbsp;kg. Ilves on kuni 110&nbsp;cm pikk.{{lisa viide}} Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 60–75&nbsp;cm. Saba on lühike, 15–23, kõige rohkem 31&nbsp;cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võib-olla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega pigem sõralisi kui jäneseid.{{lisa viide}} Kõige suurem Eestis tabatud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 25–35 kilo asemel. Läti rekord on 44&nbsp;kg, Siberis on leitud ka kuni 50&nbsp;kg kaalunud ilveseid.{{lisa viide}} === Kehaehitus === Euraasia ilvesel on silmatorkavalt pikad jalad. [[Esikäpp|Esikäpad]] on [[tagakäpp]]adest suuremad. [[Päkk (anatoomia)|Päkad]] on laiad ja karvased, mistõttu saab ilves kõndida kohevas [[lumi|lumes]]. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suure isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 [[küünis]]t: kummalgi tagakäpal neli ja esikäpal viis küünisega varustatud [[varvas]]t. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud.{{lisa viide}} Ilvesel on ülihea [[kuulmine]]. Sellele aitavad kaasa [[kõrvatutt|kõrvatutid]], mis on keskmiselt 2&nbsp;cm, talvel kuni 4&nbsp;cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad.{{lisa viide}} [[Haistmine|Haistmismeel]] on kaslastel nõrk ja [[nägemine]] (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik.{{lisa viide}} === Värv ja muster === Euraasia ilvese karvkate on hallikas. Pigment on roostevärvist kollakani. Punakaid tähnilisi ilveseid leidub kõige sagedamini Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Kaukaasias. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Lääne-Euroopasse reintrodutseeritud ilvesed, kes pärinevad põhiliselt Karpaatidest, on valdavalt täpilised ja triibulised. Kunagistes Alpide populatsioonis domineerisid ühtlase karvkattega ja väiksemad isendid. Ilvese sabaots on must.{{lisa viide}} == Eluiga == Loomaaias elab ilves 20–25-aastaseks, looduses keskmiselt kümneaastaseks, harva ka 14–17-aastaseks.{{lisa viide}} == Toitumine == === Toidusedel === Eestis murrab ilves toiduks peamiselt [[valgejänes]]eid ja [[metskits]]i, sobivad ka [[närilised]], [[linnud]] ja teised [[kiskja]]d, näiteks [[kährik]]ud ja [[rebane|rebased]]. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi.{{lisa viide}} [[Inimene|Inimest]] ründab ilves üksnes haavatuna.{{lisa viide}} Ilvesed nagu ka teised kiskjad ei püüa terveid tugevaid loomi.{{lisa viide}} Euraasia ilvese toidusedelis moodustavad [[jäneselised|jänesed]] kolmandiku, metskitsed ligi poole. Jäneste epideemiad ja arvukuse kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda, koguni 10 korda, nagu selgus uuringust, mis tehti [[Uural]]is.{{lisa viide}} Euraasia ilvese põhitoit on siiski väikesed sõralised, eriti [[metskits]], [[mägikits]] ja [[muskushirv]]. Väiksemaid saakloomi kütib ta ainult siis, kui suuremaid napib. Ilves murrab Eestis keskmiselt 5,4 metskitse kuus ja 65 kitse aastas. Seoses metskitsede arvu vähenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid.{{lisa viide}} === Konkurents teiste liikidega === Toitumise osas on ilvesele suurim konkurent [[hunt]]. Hundi [[levila]] on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus elab palju hunte, seal on ilveseid vähe. [[Skandinaavia]]s hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida-[[Soome]]s, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoit, ja ilvesed peavad leppima jänestega. Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Kaukaasia ilvesed toituvad nii mets- kui ka [[kaljukits]]est, [[Altai]] ja [[Kaug-Ida]] ilvesed enamasti [[kabargaa]]st. Vahel murravad ilveseid [[ahm]]id ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu, ja hundid. Maadel, kus kattuvad eri liiki kaslaste levilad, on konkurents: [[puuma]] ja [[tiiger]] murravad ilvese, ilves omakorda [[metskass]]i.{{lisa viide}} === Jahipidamisviis === Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu. Ilvesed eelistavad käia alati mööda samu radu ja jahtida kindlal alal. Kuigi ilves on hea ronija, varitseb ta saaki maapinnal.{{lisa viide}} Öeldakse, et ilves on parim hirvearst. Kui hunti nimetatakse metsasanitariks, siis ilves on tema kõrval halastajaõde.{{lisa viide}} Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Normiks võib pidada ka ühte jänest 4 päeva jooksul, sest üle poole jänesest ilves tavaliselt korraga ära süüa ei jõua. Perele kulub üks jänes või pool [[hirv]]e päevas. Täiskasvanud ilves sööb 1–2 korda päevas 0,5–1 kilo korraga, on registreeritud ka üksikud 1,5–2,3 kilo söömise rekordjuhtumid. Keskmiselt süüakse 20-kilone saakloom ära umbes 60 tunniga.{{lisa viide}} Ilves püüab oma saagi kätte saada mõne otsustava hüppega; kui see ei õnnestu, siis ta saaklooma jälitama ei hakka. 5–15 meetrit on maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ta aga eksimatult – ilves võib hüpata kuni 7 meetri ja sukeldub saagi järgi lumme. 120 meetrit on kõige pikem maa, mida nähti ühte suurt ja ilmselt väga näljast ilvest kunagi hüpetega ületamas, ent saak lipsas minema. Üle 20 meetri ilves tavaliselt saaki ei jälita.{{lisa viide}} == Elupaik ja elulaad == Ilvestele meeldivad tihedad [[kuusik]]ud, sest kevaditi aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta tihnikus maapinnale. [[Talv]]el meeldivad ilvestele [[männik]]ud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel [[haab|haavikud]]-[[kask|kaasikud]] ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Erandina on ilvest kohatud metsatus [[Dagestan]]is, kus ta punailvese kombel rahuldub põõsastega. Ilveseid elab ka peaaegu ilma metsadeta [[Pamiir]]is ja [[Himaalaja]] alpiluhtadel. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad [[noorendik]]e ja [[raiesmik]]ega ning kus on oja, [[jõgi]], mõned [[raba]]laigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht.{{lisa viide}} Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100–200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100&nbsp;km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad.{{lisa viide}} Suguküpseks saavad emased ligi kaheaastaselt (22 kuu vanuselt), isased aga alles kahe ja poole aasta ehk 30 kuu vanuselt. Pulmadest võetakse osa varemgi, kuid pereloomiseks ollakse veel liiga noored ja pojad on sageli eluvõimetud.{{lisa viide}} Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid tuulemurde ja tihnikuid. Kodu ehitamisega ilves palju vaeva ei näe, pesa on lihtsalt [[samblad|sambla]] ja [[rohi|rohuga]] vooderdatud lohk.{{lisa viide}} Ilvesel sünnib 2,5 kuud pärast "pulmi" tavaliselt 1–3 poega, mõnikord võib neid olla ka 5. Ema imetab poegi 2–4 kuud, siis hakkab neile õpetama lihasöömist. Emailves lõpetab imetamise, kui pojad on umbes pooleaastased.{{lisa viide}} Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 195–210 (harvem kuni 400) grammi ja on pimedad. Neil ei ole veel ilveste kõige märgatavamat tunnust – kõrvatutte; need muutuvad märgatavaks 40. elupäevaks ja arenevad täiesti välja alles 20. elukuuks. Ilvesepoegade kuulmekäigud on algul suletud kilega. Nägijaks saavad nad 12. päeval. Kahe nädala vanuselt hakkavad tulema [[piimahambad]]. See lõpeb kolmekuuselt ja viiekuuselt hakkavad tulema [[püsihambad]]. Ilvesepojad vajavad ema pidevat hoolt kuni 10 esimest elukuud. Alles poolteiseaastaselt on nad umbes sama suured kui täiskasvanud ilves ja kaaluvad kuni 15 kilo.{{lisa viide}} Noortele ilvestele tuleb kasuks, kui nad saavad olla oma ema lähedal (ema valdustes), kuni nad on aasta ja 9–10 kuu vanused. Nii nad võimalust mööda ka teevad ja alles siis, kui on õppinud kõike vajalikku ning saavutanud rahuldava füüsilise vormi, alustavad nad iseseisvat elu. Uued pojad sünnivad emasele tavaliselt siis, kui eelmised pojad on kaheaastased. Juhul, kui pojad hukkuvad varem, paaritub ema kohe uuesti. Reeglina poegivad emased üle aasta või kui see juhtub tihedamini, siis ei jäta nad erinevalt kodukassidest oma eelmisi poegi saatuse hooleks.{{lisa viide}} Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku.{{lisa viide}} == Haigused == Eestis lastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini [[lestad|sügelislestadest]] ''Sarcoptes'' ja [[sooleparasiidid|soolenugilistest]] põhjustatud [[metsloomade haigused|haigusi]]. [[Keeritsuss]] avastatakse 20–40% jahitud ilvestest.{{lisa viide}} [[Marutaud|Marutaudi]] esineb ilvestel väga harva: [[1998]]. aastal registreeriti kaks, [[1999]]. aastal üks ja [[2000]]. aastal samuti üks marutaudis ilves (teiste loomade seas esines keskmiselt 130 marutaudijuhtu). Isegi marutaudirohkel [[2002]]/[[2003]]. aasta talvel ei olnud marutaudi haigestunud rohkem kui kaks (teise ametkonna andmetel kolm) ilvest. Ärasöödud rebased nakatavad ilveseid vahel marutõppe ja [[trihhinelloos]]i.{{lisa viide}} == Alamliigid == === Euroopa ilves === ''European lynx'' = ''North-European Lynx''. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust põliselupaikadest kogu [[Euroopa]]s. [[Inglismaa]]l on ilvestest alles ainult viis sajandit vanu joonistusi. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. {{lisa viide}}Eksperdid arvavad, et kogu Euroopas elab ligi 7000 ilvest.{{lisa viide}} Isase euroopa ilvese kehapikkuse ülemiseks piiriks peetakse 130&nbsp;cm, tavalisem mõõt on 100–110&nbsp;cm. Emased ilvesed kaaluvad 12–25 kilo ja on 65–105&nbsp;cm pikad.{{lisa viide}} Euroopa ilves suudab teha kuni 3,5&nbsp;m, juttude põhjal koguni 4–6&nbsp;m pikkusi hüppeid.{{lisa viide}} === Turkestani ilves === ''Lynx lynx isabellinus Blyth'' = ''Turkestan lynx''. Turkestani ilves elab [[Kesk-Aasia]]s ning alal [[Kashmir]]ist Mongooliani ja on kantud [[Punane raamat|punasesse raamatusse]]. === Jakuudi ilves === Idasiberi ilves = ''Siberian lynx''. Jakuudi ilves on ilvese alamliikide seast suurim ning haruldasim tuhkhalli-sinaka talvekasukaga ilves. === Karpaadi ilves === Karpaadi ilves elab Karpaatides, Alpides ja [[Kreeka]]s. === Kaukaasia ilves === Kaukaasia ilves elab [[Türgi]]s ja [[Iraan]]is. Euraasia ilveste seas on ta kõige väiksem. === Altai ilves === === Kaugida ilves === ''Felis lynx neglectus'' = ''Lynx lynx neglectus''. Võimalik, et kaugida ilves, kes elutseb ka [[Hiina]]s, on sama mis amuuri ilves. === Amuuri ilves === === Baikali ilves === Baikali ilvest nimetatakse veel lõunasiberi ilveseks, kuigi ta elab ka [[Kesk-Siber]]is. === Sardiinia ilves === Samahästi kui hävitatud sardiinia ilves asustas Itaaliat, [[Sardiinia]]t ja [[Sitsiilia]]t.{{lisa viide}} == Ilvesed Eestis == [[Fail:Ilvese jäljed liivas (2025).jpg|pisi|Ilvese jäljed liivas (2025)]] [[Eesti]]s elab euroopa ilves. Nad on ikka veel laialt levinud, sellal kui nende suguvendi [[Põhja-Ameerika]]s hävitatakse ilma piiranguteta ligi 70 000 ilvest aastas.{{lisa viide}} Eestis on ilveseid elanud viimase 8000 aasta jooksul. Sarnaselt [[karu]]ga vähenes [[20. sajand]]i esimesel poolel ka ilvese arvukus, küündides sõjaeelsel ajal ligikaudu poolesaja isendini.{{lisa viide}} 2025. aastal elas Eestis ligikaudu 700 isendit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud= |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> [[Fail:Ilvese jäljed Kõrvemaal. 2020. aasta jaanuar..jpg|pisi|Ilvese jäljed Kõrvemaal. 2020. aasta jaanuar.]] Eesti ilvesed on Euroopas elavate liigikaaslastega võrreldes kogukamad. Eestis lastud ilveste koljudest ja nahkadest on suur osa tunnistatud jahi[[trofee]]dena kuldmedali vääriliseks. Ka [[maailmarekord (trofee)|maailmarekord]] sellel alal kuulub Eestile. Meie ilveste gigantsust saab seletada seaduspäraga, et mida rohkem põhja pool loom elab, seda suuremaks ta kasvab.{{lisa viide}} Ilves on [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] tunnusloom.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-18 |pealkiri=Missioon ja lugu - Tallinn Zoo |url=https://tallinnzoo.ee/missioon-ja-lugu/ |vaadatud=2025-04-16 |keel=et}}</ref> [[2017]]. aasta [[September|septembris]] avaldas [[Omniva Eesti fauna postmarkide sari|Omniva Eesti fauna postmarkide sarja]] kuuluva ilvest kujutava [[Postmark|postmargi]], mille kujundas Eesti [[kunstnik]] [[Indrek Ilves (kunstnik)|Indrek Ilves]]. Postmargi väärtuseks on 0,65 [[euro]]t.<ref>{{Netiviide|autor=[[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|pealkiri=Uudistaja 13.09.2017|väljaanne=[[Loodusajakiri]]|aeg=13. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915083545/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|arhiivimisaeg=2017-09-15}}</ref> Ilves oli Eesti aasta loom 2018. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta loom 2018 – ilves {{!}} Looduskalender.ee |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/2009 |vaadatud=2025-04-16 |väljaanne=www.looduskalender.ee}}</ref> == Ilveste küttimine == Ilves on Euroopas kaitstav liik.{{lisa viide}} Eestis on Euroopa üks tihedama asustusega ilvese asurkond, siin elab umbes 1000 ilvest. Kohalikus keskkonnastrateegias on kirjas, et Eesti asurkonna suurus võiks olla 400 looma. Aastas lastakse Eestis sadakond ilvest.{{lisa viide}} Eesti jõudis [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] [[10. detsember|10. detsembril]] [[2002]] kokkuleppele, et võib jätkata nii ilveste kui ka karude küttimist. Eesti sai ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina erandi loa ilveste küttimiseks. Kui selgub, et viie aasta möödudes on ilveste arv vähenenud, siis toimub Euroopa Liidu nõukogus uus hääletus. [[Läti]] seda erandit ei taotlenud, kuid lubab sellegipoolest ilveseid küttida.{{lisa viide}} Ilvese laskmise lube anti 2009/2010. jahihooajal kogu Eesti peale välja 210 (teistel andmetel 190<ref>[http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16265 Värske lumi aitab hundijahti pidada]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Maaleht, 17.12.2009</ref>), kuid kätte saadi vaid 180 ilvest.<ref>[http://www.postimees.ee/231895/paks-lumi-takistas-tanavu-hundijahti Paks lumi takistas tänavu hundijahti] Postimees, 03.03.2010</ref> == Vaata ka == * [[Illu]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|ilves}} {{commonskat|Lynx lynx}} * {{Elurikkus}} * Rainer Kerge: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0003/ilves.html Kuu loom – ilves] Eesti Loodus * [http://www.looduseomnibuss.ee/larhiiv/arhiiv/dets97/ilves.htm Looduseomnibuss.ee] * [http://www.postimees.ee/?id=345451 Poolakad panevad Eesti ilvestele suuri lootusi], Postimees, 22. november 2010 * [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23016871 Endoparasites of the Eurasian lynx (Lynx lynx) in Finland] * [http://dx.doi.org/10.7589/2011-12-352 Free-ranging Eurasian lynx (Lynx lynx) as host of Toxoplasma gondii in Finland] * [http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=8859797 Molecular identification of Taenia spp. in the Eurasian lynx (Lynx lynx) from Finland (a putative new species of Taenia found in Eurasian lynx)] * [https://novaator.err.ee/1609167913/zooloog-ilveste-arvukus-jaab-korgseisust-veel-kaugele "Zooloog: ilveste arvukus jääb kõrgseisust veel kaugele"] ERR Novaator, 17. november 2023 [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Ilves]] bnlp6fi53qlttdsicsgyfrrmjznnj8n 0 883 7194306 7181379 2026-07-17T11:39:22Z Slim Nesbit 189331 Otseeelarvet uuendati 7194306 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib sõjalisest organisatsioonist; teiste asjade kohta vaata lehekülge [[NATO (täpsustus)]].}} {{Organisatsioon | nimi = Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon | embleem = NATO OTAN landscape logo.svg | embleemiallkiri = NATO logo | pilt = Flag of NATO.svg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = [[NATO lipp]] | lühend = NATO, OTAN | deviis = ''[[Animus in consulendo liber]]'' | asutatud = 4. aprill 1949 | tüüp = sõjaline allianss | peakorter = [[Brüssel]], [[Belgia]] | liikmed = 32 liikmesriiki | keeled = inglise, prantsuse | veebileht = {{URL|http://nato.int}} | eelarve = 5,3 miljardit eurot<ref>{{Cite web|url=https://www.nato.int/cps/em/natohq/topics_67655.htm#direct|publisher=nato.int|title=Funding NATO|date=2026-04-08|accessdate=2026-07-17|language=en}}</ref> }} [[Fail:North Atlantic Treaty Organization (orthographic projection).svg|pisi|NATO liikmesriigid]] '''Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon''' ([[inglise keel]]es ''North Atlantic Treaty Organization'' ('''NATO'''), [[prantsuse keel]]es ''Organisation du traité de l'Atlantique nord ''('''OTAN''')) on [[Liit (poliitika)|sõjaline liit]], millele pandi alus [[4. aprill]]il [[1949]] [[Põhja-Atlandi leping]]u ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on [[Põhja-Atlandi Nõukogu]], mida juhib [[NATO peasekretär]]. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, mille kaudu liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub [[Brüssel]]is. Viimati laienes NATO 2024. aastal, kui 32. liikmena ühines liiduga [[Rootsi]]. Lisaks liikmesriikidele osaleb [[NATO rahupartnerlusprogramm]]is veel 18 riiki. Kuni [[Korea sõda|Korea sõjani]] oli NATO peaasjalikult poliitiline organisatsioon. Militaarstruktuur ehitati üles [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhtimisel. [[Külm sõda|Külma sõja]] käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i asutamiseni, mis oli Ida-Euroopa [[Kommunism|kommunistlike]] riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rünnaku korral. Need kahtlused viisid [[Prantsusmaa]] iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks 30 aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast [[Berliini müür]]i langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud [[Jugoslaavia]] lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid [[Bosnia sõda|Bosnia sõjas]] aastatel 1992–1995. Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999. ja 2004. aastal NATO-sse, nende hulgas ka [[Eesti]]. [[NATO artikkel 5]], mille kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu, on aktiveerunud vaid ühel korral pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] Ameerika Ühendriikides<ref name="hYzid" /> ning NATO väed saadeti [[Afganistan]]i. Pärast seda on NATO läbi viinud mitmesuguseid operatsioone, näiteks osalenud [[Liibüa]]-vastastes õhurünnakutes ja [[piraatlus|piraatlusvastastes]] operatsioonides. Artiklit 4, mis tagab kõikidele liikmesriikidele õiguse sõjalisele konsultatsioonile, on kohaldatud neljal korral: 2003. aastal käivitas selle [[Türgi]] seoses [[Iraagi sõda|Iraagi sõjaga]], 2012. aastal käivitas Türgi selle kahel korral seoses [[Süüria kodusõda|Süüria sõjaga]] ning 2014. aastal käivitas artikli 4 [[Poola]] seoses [[2014. aasta Krimmi kriis]]iga.<ref name="TakRJ" /> [[NATO peasekretär]] on alates 1. oktoobrist [[2024]] [[Mark Rutte]]. == Ajalugu == [[Fail:Truman signing North Atlantic Treaty.jpg|pisi|vasakul|[[Põhja-Atlandi leping]] allkirjastati 1949. aasta 4. aprillil Washingtonis]] NATO lepingu eelkäijaks loetakse 1948. aastal Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud [[Brüsseli pakt]]i, mis viis samal aastal [[Lääneliit|Lääneliidu]] loomisele, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline organisatsioon.<ref name="uu9bw" /> Aga Ameerika Ühendriikide osalust peeti oluliseks ning läbirääkimised uue sõjalise liidu loomiseks algasid peaaegu kohe. [[Põhja-Atlandi leping]] (ehk Washingtoni leping) allkirjastati 4. aprillil 1949 Washingtonis ning leping jõustus sama aasta 24. augustil. Lisaks Brüsseli pakti viiele osapoolele osalesid ka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Portugal]], [[Itaalia]], [[Norra]], [[Taani Kuningriik|Taani]] ja [[Island]].<ref name="LcDe0" /> Osapooled leppisid kokku, et rünnakut neist ühe vastu käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu. Rünnaku alla sattunud liikmesriiki pidid kõik teised abistama, kuid konkreetne meetod jäi igaühe enda otsustada: leping ei näinud tingimata ette sõjalist aktsiooni agressori vastu.<ref name="J8SEe" /> Toona ei olnud NATO-l poliitilist struktuuri, ühtset sõjalist juhtimist ja spetsiaalselt alliansi kaitseks määratud vägesid, kuid Korea sõja puhkemine 1950. aastal ilmestas ohtu, mida kujutasid koostöötavad kommunistlikud riigid, ning see sundis NATO-t välja töötama konkreetseid sõjalisi plaane.<ref name="1hURl" /> Seda tööd alustati 1951. aastal [[Dwight Eisenhower|Dwight D. Eisenhoweri]] juhtimisel.<ref name="hZURR" /> 1952. aastal peeti [[Lissabon]]is kohtumine eesmärgiga leida vahendid NATO kaitseplaanide täitmiseks. Sama aasta septembris algasid esimesed NATO sõjalised õppused, kus harjutati [[Taani]] ja [[Norra]] kaitsmist merel.<ref name="jeZPi" /> Samuti astusid 1952. aastal alliansi liikmeteks ka [[Kreeka]] ja [[Türgi]]. 1954. aastal avaldas Nõukogude Liit soovi NATO-ga ühineda, tagamaks rahu Euroopas. See ettepanek lükati tagasi, kuna selles nähti soovi alliansi nõrgestada.<ref name="wSPeN" /> 17. detsembril 1954 võeti vastu dokument "MC 48", milles sätestati, et sõja puhkedes Nõukogude Liiduga võib NATO kasutada [[Tuumapomm|aatomipommi]], ükskõik kas Nõukogude Liit kasutab seda esimesena või mitte. See andis [[NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja]]le (SACEUR – ''Supreme Allied Commander Europe'') samasugused õigused tuumarelvade käsitlemiseks, nagu olid Ameerika Ühendriikide õhujõudude ülemjuhatajal. [[Fail:NATO and the Warsaw Pact 1973.svg|pisi|Külma sõja ajal oli suurem osa Euroopast jagatud kahe alliansi vahel. NATO liikmed on näidatud sinise värviga, Varssavi pakti liikmed punase värviga]] [[Lääne-Saksamaa]] inkorporeerimist NATO-sse 9. mail 1955 kirjeldas Norra tollane välisminister [[Halvard Lange]] kui "meie kontinendi ajaloo otsustavat pöördepunkti".<ref name="aHpBH" /> Selle otsuse peamine põhjus oli see, et ilma Saksamaata poleks Nõukogude Liidu invasioonile olnud piisavalt jõudu vastu astuda.<ref name="JjZON" /> Otsese vastusena sellele käigule loodi Varssavi pakt, mille allkirjastasid 14. mail 1955 Nõukogude Liit, [[Ungari]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Bulgaaria]], [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Albaania]] ja [[Ida-Saksamaa]]. Külma sõja osapooled olid seega välja joonestatud. 1957. aastal korraldati alliansi siiani kõige ambitsioonikam sõjaline õppus: kolmel samal ajal toimunud operatsioonil osales ühtekokku üle 250 000 mehe, 300 laeva ja 1500 õhusõiduki Norrast Türgini.<ref name="boS7j" /> NATO ühtsus pandi proovile Prantsusmaa presidendi [[Charles de Gaulle]]'i valitsemisajal.<ref name="vGlG0" /> De Gaulle protesteeris Ameerika Ühendriikide juhirolli vastu ning selle vastu, mida ta tõlgendas Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi eriliste suhetena. President Dwight D. Eisenhowerile ja peaminister [[Harold Macmillan]]ile saadetud kirjas 17. septembril 1958 nõudis ta alliansi kolmepoolset juhtimist, kus Prantsusmaa oleks Ameerika Ühendriikide ja Suurbritanniaga võrdväärsel positsioonil.<ref name="NsoEa" /> Kui reageering jäi de Gaulle'i jaoks ebarahuldavaks, otsustas ta hakata Prantsusmaa kaitsejõude arendama ülejäänud alliansist sõltumatult. De Gaulle'i eesmärgiks oli võimalus sõjaolukorras idablokiga eraldi rahu sõlmida, kaasamata end laiemasse NATO ja [[Varssavi pakt]]i riikide vahelisse sõtta.<ref name="M4QR5" /> Märtsis 1959 võeti NATO väejuhatuse alt ära Prantsusmaa Vahemere laevastik ning keelduti lubamast rajada Gallia pinnale tuumarelvade ladu. Kuigi [[Kuuba kriis]]i ajal 1962. aastal näitas Prantsusmaa ülejäänud NATO suhtes üles solidaarsust, jätkas de Gaulle iseseisva kaitse planeerimist. 1966. aastal viis Prantsusmaa kõik oma väed NATO integreeritud sõjalise juhtimise alt ära ning kõigil NATO võõrvägedel paluti riigist lahkuda. Prantsusmaa jäi siiski NATO liikmeks. Aastast 2001 on Prantsusmaa osalenud Afganistani operatsioonis ning hakanud taas liikuma täieliku integreerumise suunas. [[Fail:Leonid Brezhnev and Richard Nixon talks in 1973.png|pisi|vasakul|Pingelõdvenduse käigus toimus NATO ja Varssavi pakti juhtide vahel palju kõrgetasemelisi kohtumisi]][[Külm sõda]] ei viinud kunagi reaalse relvakonfliktini NATO ja Varssavi pakti riikide vahel. 1969. aasta lõpul algasid [[Helsingi]]s läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. Läbirääkimiste tulemusena valmisid kaks kokkulepet, millest üks käsitles raketitõrjesüsteemide rajamist ja teine strateegilise relvastuse piiramist. Mais 1978 defineerisid NATO liikmesriigid alliansi kaks eesmärki: tagada turvalisus ja taotleda pingelõdvendust vastaspoolega. See pidi tähendama ka võidurelvastumise edasist ohjeldamist.<ref name="ECHgX" /> 1979. aastal Varssavi pakti tuumavõimekuse suurenemise valguses võttis NATO vastu otsuse sõjatandri tuumajõudude kahesuunalise kasutamise kohta.<ref name="a3LoM" /> [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid]] Euroopas viisid NATO eesmärgi, olemuse ja ülesannete strateegilise ümberhindamiseni. 1990. aasta juulis kuulutati [[London]]i tippkohtumisel külm sõda lõppenuks ning NATO kaotas ''de facto'' peamise vaenlase. Organisatsiooni eesmärk ja olemus vajasid ümberhindamist, Londonis visandati ettepanekud koostöö väljaarendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega poliitilises ja sõjalises tegevuses. 1990. aasta oktoobris sai [[Ida-Saksamaa]] [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] ja alliansi osaks ning 1990. aasta novembris allkirjastas allianss Pariisis Nõukogude Liiduga [[Euroopa tavarelvastuse leping]]u.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2007/jul/15/russia.nato Kremlin tears up arms pact with Nato.] The Observer. Archived from the original on 31 August 2013.</ref> Leping alusel vähenesid NATO Euroopa liikmete sõjalised kulutused aastatel 1990–2015 28 protsenti.<ref>[https://carnegieeurope.eu/2015/09/02/politics-of-2-percent-nato-and-security-vacuum-in-europe-pub-61139 The Politics of 2 Percent: NATO and the Security Vacuum in Europe.] Carnegie Europe. Archived from the original on 23 September 2018.</ref> 1990. aastal kinnitasid mitmed lääne juhid eravestlustes Mihhail Gorbatšovile, et NATO ei laiene enam itta.<ref> Eichler, Jan (2021). NATO's Expansion After the Cold War: Geopolitics and Impacts for International Security. Springer Nature. pp. 34, 35. ISBN 9783030666415.</ref> Samas ei sisaldanud hiljem samal aastal allkirjastatud [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemise]] lepingu lõplik tekst idasuunalise laienemise küsimust. Järgmise aasta tippkohtumisel [[Rooma]]s kiideti heaks alliansi strateegiline kontseptsioon, mis nägi ette sõltuvuse vähendamise tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemise NATO ühendvägedes.<ref name="AYkdN" /> NATO sõjalist struktuuri kärbiti ja reorganiseeriti ning loodi uued väed, näiteks Euroopa Liitlasvägede staabi kiirreageerimisjõud. Aastatel 1994–1997 NATO laienes ja uuendas oma tegevusvaldkondi, näiteks loodi koostööprogramm "Partnerlus rahu nimel" ning alliansiga kutsuti liituma sellised endised idabloki riigid nagu Poola, [[Tšehhi Vabariik]] ja Ungari. 1999. aasta [[Washington]]i tippkohtumisel ühinesid Ungari, Poola ja Tšehhi ametlikult NATO-ga. Samas koostatud plaanid reguleerisid liidu uute liikmete lisandumist.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48830.htm Relations with the Republic of North Macedonia.] NATO. Archived from the original on 10 March 2015.</ref> [[Praha]] tippkohtumisel 2002. aastal kiitsid NATO liikmesriigid heaks alliansi ajaloo suurima laienemise, kus esitati kutsed liitumisläbirääkimistele seitsmele riigile, sh Eestile. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid kuulutas NATO välja artikkel 5 operatsiooni Ameerika Ühendriikide toetuseks. Sellega muudeti NATO kohalikest, liikmesriikide maa-ala kaitsmise ühendusest üleilmsete (globaalsete) eesmärkidega liiduks, mille põhiülesandeks sai sõjaliste operatsioonide läbiviimine väljaspool oma maa-ala.<ref name="cOSDv" /> 2007. aastal muutus Prantsusmaa positsioon NATO liikmesuse suhtes, mis kulmineerus täisliikmeks naasmisega 4. aprillil 2009. See hõlmas ka Prantsusmaa taasliitumise NATO sõjalise väejuhatuse struktuuriga, säilitades samas riigi sõltumatu tuumaheidutuse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2008/jun/17/france.military Sarkozy military plan unveiled.] The Guardian. UK. Archived from the original on 7 March 2016.</ref> [[2009]]. aastal sai heakskiidu [[Brüssel]]is toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude ([[NATO Responce Force]], NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral [[Suurbritannia]] initsiatiivil varem välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel – ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav [[heidutusvõime]]. NRF-i tuumikuks sai ligi 13 000-meheline üksus, mis on 5–10 päevaga valmis siirduma [[kriisipiirkond]]a. Lisaks sellele määratavad liikmesriigid täiendavad 10–30-päevases valmisolekus olevad väeüksused.<ref name="faTg4" /> Seoses [[Suur majandussurutis|majandussurutisega]] seisis NATO küsimuse ees, kuidas säilitada kaitsevõimet kokkuhoiu oludes. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tõi kasutusse "targa kaitse" mõiste, mis tähendab kaitsestruktuuride tihedamat integreerimist. Selle näiteks on ka Balti riikide õhuturve.<ref name="Diplomaatia" /> 2012. aasta [[Chicago]] tippkohtumise üheks päevakorrapunktiks oli NATO laienemine. NATO tunnustab praegu Bosnia ja Hertsegoviinat, Gruusiat ja Ukrainat kandidaatriikidena.<ref>[https://www.nato.int/nato-welcome/index.html What is NATO?] NATO – Homepage. Archived from the original on 28 February 2022.</ref> [[Krimmi annekteerimine]] 2014. aastal Venemaa poolt tõi kaasa kõigi NATO liikmesriikide karmi hukkamõistu<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natolive/news_107716.htm Statement by the North Atlantic Council following meeting under article 4 of the Washington Treaty] NATO Newsroom. 4 March 2014.</ref> ja oli üks seitsmest korrast, mil on tuginetud artiklile 4, mis nõuab NATO liikmesriikide vahelist konsultatsiooni. 2014. aasta [[Wales]]i tippkohtumisel võtsid NATO liikmesriikide juhid esimest korda ametliku kohustuse kulutada 2024. aastaks kaitsele vähemalt kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, mis oli varem olnud vaid mitteametlik suunis.<ref>[https://web.archive.org/web/20180712221337/https://carnegieeurope.eu/2015/09/02/politics-of-2-percent-nato-and-security-vacuum-in-europe-pub-61139 The Politics of 2 Percent: NATO and the Security Vacuum in Europe.] Carnegie Europe. Archived from the original on 12 July 2018.</ref> 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel leppisid NATO riigid kokku, et NATO tõhustab kohalolekut Balti riikides ning allianss paigutas Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse neli mitmerahvuselist pataljonisuurust lahingugruppi.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_136388.htm NATO’s military presence in the east of the Alliance.] NATO. 28 March 2022.</ref> Märtsis 2022. aastal kohtusid NATO liidrid Brüsselis erakorralisel tippkohtumisel, kus osalesid ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juhid. NATO liikmesriigid leppisid kokku nelja täiendava lahingugrupi loomises [[Bulgaaria]]s, [[Ungari]]s, [[Rumeenia]]s ja [[Slovakkia]]s ning NATO kiirreageerimisjõudude aktiveeriti esimest korda NATO ajaloos.<ref>[https://www.axios.com/2022/02/25/nato-kremlin-russian-invasion-ukraine NATO Response Force deploys for first time.] Axios. Archived from the original on 20 March 2022.</ref> == NATO liikmesriigid == {{Vaata_ka|NATO liikmesriigid}} [[Fail:Map of NATO chronological.gif|pisi|400px|NATO kujunemise ajalugu]] Alates [[7. märts|7. märtsist]] [[2024]] on NATO liikmeid 32. Liikmesriigid liitumisaastati: * [[1949]] (asutajad): [[Ameerika Ühendriigid]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Luksemburg]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]] ja [[Taani Kuningriik|Taani]] * [[1952]]: [[Kreeka]] ja [[Türgi]] * [[1955]]: [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa LV]] * [[1982]]: [[Hispaania]] * [[1990]]: laienemine endise [[Saksa DV]] alale * [[1999]]: [[Poola]], [[Tšehhi]] ja [[Ungari]] * [[2004]]: [[Eesti]], [[Bulgaaria]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Rumeenia]], [[Slovakkia]] ja [[Sloveenia]] * [[2009]]: [[Albaania]] ja [[Horvaatia]] * [[2017]]: [[Montenegro]] * [[2020]]: [[Põhja-Makedoonia]] * [[2023]]: [[Soome]] * [[2024]]: [[Rootsi]] === Erilepped === Kolm Põhjamaad – Taani, Island ja Norra, kes on NATO asutajaliikmed, otsustasid oma osalemist piirata kolmes valdkonnas: nende territooriumil ei rajata teiste liikmesriikide alalisi rahuaegseid baase, ei hoita tuumarelva ega lubata liitlaste sõjalist tegevust (välja arvatud kutsutud isikutel). Taani lubab siiski USA kosmosejõududel [[Gröönimaa]]l [[Pituffik]]i kosmosebaasi säilitada.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/declassified_162357.htm Denmark and NATO – 1949] Archived from the original on 13. aprill 2022</ref> [[1960. aastad|1960. aastate]] keskpaigast kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] keskpaigani järgis Prantsusmaa NATO-st sõltumatut sõjalist strateegiat poliitilise nimetusega "Gaullo-Mitterrandismiks".<ref>[https://www.iris-france.org/136272-why-the-concept-of-gaullo-mitterrandism-is-still-relevant/ Why the concept of Gaullo-Mitterrandism is still relevant] IRIS. 29. aprill 2019</ref> [[Nicolas Sarkozy]] pidas 2009. aastal läbirääkimisi Prantsusmaa naasmiseks integreeritud sõjalisse juhtkonda ning kaitseplaneerimise komiteesse, mis saadeti aga järgmisel aastal laiali. Prantsusmaa on endiselt ainus NATO liige väljaspool liidu tuumaplaneerimisgruppi ja erinevalt Ameerika Ühendriikidest ning Ühendkuningriigist ei anna ta oma tuumarelvadega allveelaevu alliansi käsutusse.<ref>[https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/03/11/AR2009031100547.html After 43 Years, France to Rejoin NATO as Full Member] The Washington Post. Archived from the original on 26. oktoober 2017</ref> === Laienemine === [[Fail:History of NATO enlargement.svg|pisi|NATO laienemine asutamisest 1949 kuni 2024|343x343px]] NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal [[Põhja-Atlandi leping]]u (Washingtoni lepingu) allkirjastamisega. Alliansi 12 asutajaliiget olid Belgia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_52044.htm NATO member countries] NATO. Archived from the original on 29. märts 2020</ref> Külma sõja ajal liitus neli uut liiget: Kreeka (1952), Türgi (1952), Lääne-Saksamaa (1955) ja Hispaania (1982). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist taotlesid paljud endised [[Varssavi pakt]]i riigid ja endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid organisatsiooni liikmelisust. 1990. aastal liideti [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemise]] järel endise Ida-Saksamaa territoorium. 1999. aasta Washingtoni tippkohtumisel liitusid ametlikult Ungari, Poola ja Tšehhi Vabariik ning järgnevalt avaldas NATO uued liikmelisuse suunised kandidaatriikidele "liikmelisuse tegevuskavadega". Nimetatud tegevuskavade alusel toimus uute liikmete vastuvõtmine: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2004. aastal, Albaania ja Horvaatia 2009. aastal, Montenegro 2017. aastal ja Põhja-Makedoonia 2020. aastal<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48830.htm Relations with the Republic of North Macedonia] NATO. Archived. Retrieved 16. veebruaril 2022</ref>. Soome ja Rootsi<ref>[https://www.state.gov/wp-content/uploads/2024/03/NATO-Sweden-Accession-Protocol-Notification-of-Entry-Into-Force-March-7-2024.pdf Notification Reference No. 2024-008 (PDF)] United States Department of State. 7. närts 2024</ref> on uusimad liikmed, liitudes vastavalt 2023. ja 2024. aastal [[Venemaa sissetung Ukrainasse| Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]. Ukraina suhete loomine NATO-ga algasid NATO-Ukraina tegevuskava koostamisega 2002. aastal.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natolive/topics_49290.htm Individual Partnership Action Plans (2002-2023)] United States Department of State. 7. märts 2024</ref> Venemaa president [[Vladimir Putin]] ütles 2005. aastal, et kui Ukraina liitub NATO-ga, "austame me nende valikut, sest see on nende suveräänne õigus otsustada oma kaitsepoliitika üle ja see ei halvenda meie riikide suhteid".<ref>[http://www.en.kremlin.ru/events/president/transcripts/22952 France 3 Interview, 7 May 2005] President of Russia.</ref> Pärast oma 2007. aastal [[München]]is peetud kõnet on Putin aga NATO edasisele laienemisele kindlalt vastu olnud. 2010. aastal, president [[Viktor Janukovõtš]]i ajal, kinnitas Ukraina taas oma mitteühinemise staatust ja loobus püüdlustest NATOga liituda.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/9819 Yanukovych signs law declaring Ukraine’s non-aligned status] Kyiv Post. 15. juuli 2010</ref> [[2014. aasta Ukraina revolutsioon]]i ajal [[Krimmi annekteerimine|annekteeris Venemaa Krimmi]] ja toetas relvastatud [[separatism|separatiste]] Ida-Ukrainas. Seetõttu hääletas Ukraina parlament 2014. aasta detsembris Ukraina mitteühinenud staatuse lõpetamise poolt ja 2019. aastal lisas ta NATO liikmelisuse eesmärgi [[põhiseadus]]esse.<ref>[https://www.unian.info/politics/10437570-ukraine-s-parliament-backs-changes-to-constitution-confirming-ukraine-s-path-toward-eu-nato.html Ukraine's parliament backs changes to Constitution confirming Ukraine's path toward EU, NATO] Ukrainian Independent Information Agency. 7. veebruar 2019</ref> 2021. aasta juunis [[Brüssel]]is toimunud tippkohtumisel kinnitasid NATO juhid, et Ukraina saab perspektiivi liituda ning toetasid Ukraina õigust enesemääramisele ilma välise sekkumiseta.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_185000.htm Brussels Summit Communiqué] NATO. Archived from the original on 21. veebruaril 2022</ref> 2021. aasta lõpus toimus Ukraina piiride läheduses ulatuslik Venemaa väeüksuste koondumine. Venemaa president Putin hoiatas, et Ukraina liitumine NATOga ja raketitõrjesüsteemide või pikamaarakettide paigutamine Ukrainasse ületaks punase joone. [[Venemaa välisministeerium]] koostas lepingu projekti, mis keelas Ukrainal või mõnel teisel endisel Nõukogude Liidu [[liiduvabariik|liiduvabariigil]] kunagi NATOga liituda.<ref>[https://www.reuters.com/world/russia-unveils-security-guarantees-says-western-response-not-encouraging-2021-12-17/ Russia demands NATO roll back from East Europe and stay out of Ukraine] Reuters. 17. detsember 2021</ref> NATO peasekretär [[Jens Stoltenberg]] vastas, et vastav otsus on Ukraina ja NATO liikmete teha, lisades: "Venemaal ei ole vetoõigust... ja Venemaal ei ole õigust luua mõjusfääri, et proovida kontrollida oma naabreid". NATO pakkus Venemaale arutelu kommunikatsiooni parandamiseks ning rakettide paigutamise ja sõjaväeõppuste läbiviimise arutamiseks, kui Venemaa eemaldab oma väed Ukraina piiride lähedusest.<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-europe-russia-united-states-moscow-72856781c3b92640d03c5e954488ba90 US offers no concessions in response to Russia on Ukraine] Associated Press. 26. jaanuar 2022</ref> Arutelu asemel tungis Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse. Ukraina esitas NATO liikmeks astumise taotluse 2022. aasta septembris pärast seda, kui Venemaa kuulutas riigi kaguosa annekteerituks.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/sep/30/ukraine-applies-for-nato-membership-after-russia-annexes-territory Ukraine applies for Nato membership after Russia annexes territory] The Guardian. 30. september 2022</ref> [[Gruusia]]le lubati 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel "tulevast liikmelisust",<ref>NATO Enlargement and Institution Building: Military Personnel Policy Challenges in the Post-Soviet Context". European Security. ISSN 0966-2839.</ref> kuid USA president [[Barack Obama]] ütles 2014. aastal, et Gruusia ei ole "hetkel teel" liikmelisuse poole.<ref>[https://www.thedailybeast.com/obama-tells-georgia-to-forget-about-nato-after-encouraging-it-to-join/ Obama Tells Georgia to Forget About NATO After Encouraging It to Join] The Daily Beast. Archived from the original on 16. aprill 2014</ref> Venemaa juhid on öelnud, et NATO laienemine läks vastuollu Nõukogude Liidu juhi [[Mihhail Gorbatšov]]i ning Euroopa ja USA läbirääkijate mitteametlike kokkulepetega, mis võimaldasid Saksamaa rahumeelset taasühinemist.<ref>[https://www.spiegel.de/international/world/nato-s-eastward-expansion-did-the-west-break-its-promise-to-moscow-a-663315.html NATO's Eastward Expansion: Did the West Break Its Promise to Moscow?] Spiegel Online. Archived from the original on 5. aprill 2014. </ref> [[Levada Keskus]]e poolt 2016. aasta juunis tehtud küsitlus näitas, et 68 protsenti venelastest on arvamusel, et NATO vägede paigutamine Balti riikidesse ja Poolasse (endistesse idabloki riikidesse, mis piirnevad Venemaaga) on Venemaale ohuks.<ref>[https://www.levada.ru/en/2016/11/04/levada-center_chicago_council/ Levada-Center and Chicago Council on Global Affairs about Russian-American relations] Archived 19. august 2017 at the Wayback Machine. Levada-Center</ref> Pew Research Centeri 2017. aasta aruande koostamisel küsitletud poolakatest pidas 65% Venemaad suureks ohuks, kusjuures kõigis NATO riikides ütles seda keskmiselt 31 protsenti küsitletutest.<ref>[https://archive.kyivpost.com/eastern-europe/pew-survey-russia-disliked-around-world-poland-turkey-see-kremlin-major-threat.html Pew survey: Russia disliked around world; most in Poland, Turkey see Kremlin as major threat] Kyiv Post. 16. august 2017</ref> Gallupi poolt 2016. aastal küsitletud Ida-Euroopa riikidest, mis ei kuulunud [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]se, pidasid kõik peale [[Serbia]] ja [[Montenegro]] NATO-t pigem kaitsvaks alliansiks kui ohuks teistele.<ref>[https://news.gallup.com/poll/203819/nato-members-eastern-europe-protection.aspx Most NATO Members in Eastern Europe See It as Protection] Gallup. Archived from the original on 4. september 2018</ref> == Eesti NATO-s == {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2020}} {{vaata_ka|Eesti NATO sõjalistes operatsioonides}} [[Fail:NATO March 29 2004.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide president [[George W. Bush]] 2004. aastal koos seitsme riigi peaministriga pärast nende NATO-ga liitumise tseremoonia tähistamist. Eesti tollane peaminister [[Juhan Parts]] on paremalt teine]] Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] 1991. aastal iseloomustas olukorda riigikaitselise kogemuse puudus. Alustati alles sõjaväeliste struktuuride loomist, millest esimesena taastati kodanikualgatuse korras [[Kaitseliit]].<ref name="ESM" /> Aga paika tuli panna ka laiemad visioonid. Riigikaitse peatükk võeti peaaegu muutmata kujul üle [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusest]], kuid arutati isegi Eesti muutmist demilitariseeritud riigiks. Tänapäeval arvavad [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] asjatundjad, et tollal ei osatud hinnata kollektiivse enesekaitse tähtsust rahvusvahelistes suhetes.<ref name="RT" /> 1992. aasta valimiste järel moodustatud valitsuse poliitika oli idast läände ümberorienteerumine. [[Ülo Nugis]] olla NATO-ga liitumise vajadusest oma kolleege teavitanud juba 1989. aastal, ent avalikult esitas ta oma mõtte esimest korda 1991. aasta 25. oktoobri Eesti Päevalehe artiklis "Eesti peab saama NATO liikmeks niipea kui võimalik".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rumm |eesnimi=Hannes |pealkiri=Ülo Nugis: Mees, kes vormistas iseseisvuse |kuupäev=2021 |kirjastus=Hea Lugu |isbn=978-9916-646-60-1 |koht=Tallinn}}</ref> Siiski nägid paljud poliitikud püüdlusi NATO-ga liituda kui perspektiivitut projekti, mis rikuks Eesti neutraliteeti.<ref name="RT" /> Eesti alustas osalemist [[Eesti NATO sõjalistes operatsioonides|rahvusvahelistes operatsioonides]] 1995. aastast.<ref name="5aaEc" /> Kaitsejõudude rahvusvaheline koostöö sai raamistiku NATO välja töötatud rahupartnerlusprogrammiga, mis oli mõeldud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega poliitilise ja sõjalise koostöö arendamiseks. Esimest korda fikseeriti NATO-ga liitumise eesmärk 1996. aastal. 1999. aastast hakkas Eesti täitma NATO liikmesuse tegevuskava ning 2002. aasta novembris Praha tippkohtumisel esitati Eestile kutse liitumisläbirääkimistele NATO-ga ühinemiseks.<ref name="ESM" /> Liitumisläbirääkimised algasid 2003. aasta jaanuaris ning sama aasta märtsis allkirjastasid NATO liikmesriigid Eesti Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokolli. 10. märtsil 2004 ratifitseeris [[Riigikogu]] NATO Põhja-Atlandi lepingu koos kõigi lisadega. Eestist sai NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004, kui ühinemiskirjad anti Ameerika Ühendriikide valitsuse kätte hoiule.<ref name="TIjLX" /> 1999. aastal loodi Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel NATO maaväe struktuuriüksus [[NATO Kirdekorpus]], mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid Balti riikides ja Poolas. NATO juhtimisskeem jaguneb kaheks – NATO sõjaline juhtimisstruktuur ja NATO väestruktuur. Sõjalise juhtimisstruktuuri alla jäävad ühendvägede staabid. NATO väestruktuur koosneb rahvusvahelistest üksustest ja selles on [[Merevägi|mere]]-, [[Õhuvägi|õhu]]-, [[Maavägi|maa]]- ja [[Eriväed|erivä]]gede väejuhatused. NATO kirdekorpus oli Eesti jaoks Maaväe väejuhatus. Kirdekorpuse staabile Poolas allus [[Kirdediviis]]i staap, Balti riikides ja Poolas paiknevad NATO lahingugrupid ning regioonis paiknevad NATO staabielemendid. Kirdekorpuse peastaap allub [[NATO ühendväejuhatuse staap|NATO ühendväejuhatuse staabile]] (Allied Joint Force Command Brunssum), Hollandis [[Brunssum]]is. [[Fail:Informal Meeting of NATO Foreign Ministers in Tallinn, 2010 (4543394628).jpg|pisi|vasakul|Eesti välisminister Urmas Paet ja Ameerika Ühendriikide välisminister [[Hillary Clinton]] 2010. aastal Tallinnas]] 2007. aastal esitas Eesti soovi korraldada NATO välisministrite mitteametlik kohtumine. Kohtumine toimus 22.–23. aprillil 2010 Tallinnas, kohtumisel osalesid teiste hulgas Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Hillary Clinton]] ja Euroopa vägede ülemjuhataja [[James G. Stavridis|Stavridis]]. Kohtumisel langetati otsus anda Bosnia ja Hertsegoviinale liikmesuse tegevusplaan.<ref name="iG7b2" /> Pärast [[Pronksiööd|2007. aasta aprillirahutusi]] toimunud küberrünnakud Eesti veebiserverite vastu tõstsid esile NATO riikide haavatavuse kommunikatsioonisüsteemide kaudu ning arutama hakati NATO [[küberkaitse]] poliitikat. 14. mail 2008 asutati Tallinnas [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]].<ref name="LuWig" /> Seoses [[2014. aasta Krimmi kriis|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 Ameerika Ühendriikide maaväelast<ref>[[Kalev Stoicescu]], [https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2019/04/0/6.2 eFP ja tFP – liitlaste kohalolek Ida-Euroopas], Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2019, lk 12-15</ref> ning Taani hävitajad baseerusid Eesti lennubaasis. See oli esimene kord, kui NATO liitlased jäid Eestisse pikemaks ajaks. Tolleaegne [[peaminister]] [[Taavi Rõivas]] teatas, et Eesti on valmis võõrustama täiendavaid NATO vägesid.<ref name="iSKHI" /><ref name="7KU5N" /><ref name="bVUMF" /><ref name="ypcoo" /> 25. augustist 2015 hoolitses [[NATO Balti õhuturbemissioon]]i raames Eesti õhuruumi valvamise eest [[Luftwaffe|Saksamaa lennusalk]].<ref name="MP0e4" /> Eestisse on paigutatud kolm radariposti, mille radarid katavad kogu Eesti ja Eestit ümbritseva õhuruumi ühtse radaripildiga. Seda peetakse üheks Eesti pikaajalise sõjalise kaitse arengukava olulisemaks arenduseks.<ref name="lLtmk" /> [[NATO väed]] asusid [[NATO väed Eestis|Eestisse]], kui [[2016. aasta NATO Varssavi tippkohtumine|2016. aasta juunis otsustasid 28 NATO liitlasriigi juhid Varssavi tippkohtumisel]] muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada [[NATO eelpaigutatud väed]] ([[:en:NATO Enhanced Forward Presence|eFP - enhanced Forward Presence]]) Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola. Eestisse paigutatud lahingugrupi eesmärgiks on demonstreerida solidaarsust, tugevdada Eesti iseseisvat kaitsevõimet ning seeläbi heidutada Venemaad ja hoida rahu; teisalt on lahingugrupp vajadusel valmis koos Eesti Kaitseväega seisma vastu Venemaa agressioonile, et võita aega liitlasvägede saabumiseni<ref>[https://web.archive.org/web/20230406105415/https://www.kaitseministeerium.ee/et/liitlasvaed-eestis Liitlaste lahingugrupp Eestis], kaitseministeerium</ref>. 2017. aasta kevadel Eestisse saabusid ja [[Tapa sõjaväelinnak|Tapa]]le, Kaitseväe [[1. jalaväebrigaad]]i koosseisus tegutsev liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks oli ligi 1200 kaitseväelast. Liitlaste lahingugrupi juhtriik on Ühendkuningriik ja panustajariigid Prantsusmaa, Taani ning Island. 2016. aasta Varssavi NATO tippkohtumisel otsustati rajada [[NATO Kirdekorpus]]e [[Kirdediviis]], mille vastutusalas on Poola ja Leedu territoorium. 2018. aasta Brüsseli NATO tippkohtumisel allkirjastasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid ühise tahteavalduse põhjadiviisi staabi loomiseks. [[Põhjadiviis]]i ja Põhjadiviisi [[staap]]<ref>[https://mil.ee/uksused/nato-pohjadiviis/ NATO põhjadiviisi staap], Kaitseväe peastaap</ref><ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/92333173/balti-nato-staap-liigub-taieliku-operatsioonivoime-suunas Balti NATO staap liigub täieliku operatsioonivõime suunas], Kaitse kodu!, 22.01.2021</ref> on NATO sõjaline juhtimiselement, mis keskendub Eesti ja Läti territooriumile<ref>[https://web.archive.org/web/20230407200014/https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/latis-alustas-tood-nato-pohjadiviisi-staap Lätis alustas tööd NATO Põhjadiviisi staap], Kaitseministeerium, 8. märts 2019</ref>. Põhjadiviisi staap juhtis Eesti, Läti ja Taani üksusi<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2019/04/0/6.1 Põhjadiviis – kiire ja terav], [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2019, lk 8-11</ref>. Diviisisuurune üksus koosneb tavaliselt kahest kuni neljast [[brigaad]]isuurusest üksusest, peale nende kuuluvad diviisi veel väiksemad eriotstarbelised üksused. Tallinnas paikneb [[NATO staabielement Eestis]], mille ülesanne on toetada NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil. Ülesanded saab NATO staabielement [[NATO kirdekorpus]]est. Tallinnas asub [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]] on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus{{lisa viide}}, [[mõttekoda]] ja väljaõppeasutus, mis iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele ning koolitustele ja õppustele [[küberkaitse]] valdkonnas. == NATO kaitsekulutused == NATO liikmesriikide kaitsekulutused moodustasid 2023. aastal 55 protsenti ülemaailmsetest kaitsekulutustest.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=TRENDS IN WORLD MILITARY EXPENDITURE, 2023 |url=https://www.sipri.org/sites/default/files/2024-04/2404_fs_milex_2023.pdf#page=1 |vaadatud=2024-07-11 |väljaandja=SIPRI |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref> Igal liikmesriigil on kohustus investeerida [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT-st]] riigikaitsesse vähemalt kaks protsenti<ref name="JHllx" />, mis sõnastati 2006. aasta NATO [[Riia]] tippkohtumisel. 2014. aastal tegi seda vaid kolm alliansi liiget. USA kaitseministri [[Chuck Hagel]]i eestvedamisel koostati 2014. aasta NATO [[Wales]]i tippkohtumisel uus deklaratsioon, milles liitlased nõustusid suurendama (kümne aasta jooksul) oma kaitsekulusid nõutava tasemeni.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_112964.htm Wales Summit Declaration.] Wales Summit Declaration.</ref>USA kandis 2014. aastal NATO kaitsekulutuste raskust, moodustades peaaegu 73%<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=5 |vaadatud=2024-07-11 |väljaanne=NATO.int |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref>. 2019. aastal ületasid kaitsekulutused USA-s, Bulgaarias, Kreekas, Ühendkuningriigis, Eestis, Lätis ja Leedus 2% SKP-st. Poolas, Türgis, Norras, Rumeenias, Prantsusmaal, Sowakeias ja Horvaatias jäid kaitsekulutused 1,55–2% vahele. Teiste liikmesriikide kulud jäid alla 1,55%.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=9 |vaadatud=2024-07-11 |väljaanne=Nato.int |keel=en |failitüüp=pdf}}</ref> Liikmesriikidest olid Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia jõudnud nii kaugele, et võtsid 2019. aastaks vastu riiklikud seadused kaitsekulutuste nõutava taseme kohta.<ref>[https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10242694.2021.1940649 NATO’s Two Percent Guideline: A Demand for Military Expenditure Perspective.] Defence and Peace Economics.</ref>USA osa NATO kaitsekulutustes langes veidi, 70%-le.<ref name=":0" /> 2021. aastal kulutasid 30 liikmesriigist vaid kuus, sealhulgas Kreeka, USA, Poola Ühendkuningriik, Läti ja Eesti kaitsele üle 2% oma SKT-st. 11 liikmesriiki investeerisid 1,5–2%. Ülejäänud 13 puhul olid kulutused 2021. aastal alla 1,5% SKT-st.<ref name=":1" /> Briti endine kaitseminister [[Michael Fallon]] soovitab 2023. aasta mais suurendada liikmesriikide kaitse-eelarveid 2,5 protsendini SKTst, sealhulgas kärpida energiatoetusi ja pagulastoetusi.<ref>[https://ca.news.yahoo.com/eu-owes-ukraine-apology-060000534.html The EU owes Ukraine an apology.] The Sunday Telegraph. Yahoo News.</ref>USA osa NATO kaitsekulutustes jäi 70% juurde.<ref name=":0" /> 2024. aastal ületas praegusest 32 liikmesriigist 23 2% piiri. Kaks riiki kulutasid kaitsele 1,5–2% SKTst. Ülejäänud 7 liikmesriiki jäid alla 1,5%.<ref name=":1" /> Eurooplaste pingutuste ning Soome ja Rootsi liitumise tulemusena langes USA osakaal kogu kaitsekulutustes 64%-ni.<ref name=":0" /> NATO liikmesriikide kaitsekulutused 2024. aastal olid:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=8 |vaadatud=2024-08-18 |väljaanne=nato.int |lehekülg=8 |keel=en |failitüüp=PDF |avaldamisaeg=2024-06-17}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Defence Expenditure of NATO Countries (2014-2024) |url=https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/2024/6/pdf/240617-def-exp-2024-en.pdf#page=9 |vaadatud=2024-08-18 |väljaanne=nato.int |lehekülg=9 |keel=en |failitüüp=PDF |avaldamisaeg=2024-06-17}}</ref> {| class="wikitable sortable zebra" style="text-align:right;font-size:95%;" !'''liikmesriigis''' !Kaitsekulutused miljardites dollarites !Osakaal SKTst % |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriigid]] |967,707 |3,38 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa]] |97,686 |2,12 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ühendkuningriik}}[[Ühendkuningriik]] |82,107 |2,33 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa]] |64,271 |2,06 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Poola}}[[Poola]] |34,975 |4,12 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Itaalia}}[[Itaalia]] |34,462 |1,49 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] |30,495 |1,37 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Türgi}}[[Türgi]] |22,776 |2,09 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Holland}}[[Holland]] |21,460 |2,05 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania]] |21,269 |1,28 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}}[[Rootsi]] |13,428 |2,14 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Norra}}[[Norra]] |10,606 |2,20 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Taani Kuningriik}}[[Taani Kuningriik|Taani]] |9,940 |2,37 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Rumeenia}}[[Rumeenia]] |8,644 |2,25 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Belgia}}[[Belgia]] |8,519 |1,30 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Kreeka}}[[Kreeka]] |7,684 |3,08 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Soome}}[[Soome]] |7,308 |2,41 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Tšehhi}}[[Tšehhi]] |6,834 |2,10 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Ungari}}[[Ungari]] |4,889 |2,11 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugal]] |4,627 |1,55 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Slovakkia}}[[Slovakkia]] |2,841 |2,00 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}[[Bulgaaria]] |2,325 |2,18 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Leedu}}[[Leedu]] |2,300 |2,85 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia]] |1,624 |1,81 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[Eesti]] |1,437 |3,43 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Läti}}[[Läti]] |1,421 |3,15 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia]] |0,949 |1,29 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Luksemburg}}[[Luksemburg]] |0,785 |1,29 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Albaania}}[[Albaania]] |0,516 |2,03 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}[[Põhja-Makedoonia]] |0,353 |2,22 |- |style="text-align:left;" |{{Riigi ikoon|Montenegro}}[[Montenegro]] |0,162 |2,02 |} == Euroopa liitlaste roll ja Ameerika Ühendriikide sõjaline panus == Ameerika Ühendriikidel on olnud [[NATO]] sõjalises juhtimises keskne roll. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja ehk [[NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja|SACEUR]] juhib NATO liitlasvägede operatsioonide väejuhatust ning vastutab NATO sõjaliste operatsioonide üldjuhtimise eest. NATO andmetel on seda ametikohta traditsiooniliselt täitnud Ameerika Ühendriikide kindral, kes on samaaegselt ka Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse ülem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Supreme Allied Commander Europe (SACEUR) |url=https://www.nato.int/en/about-us/organization/nato-structure/supreme-allied-commander-europe-saceur |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Organization {{!}} NATO |keel=en}}</ref> Euroopa liitlaste ja Kanada kaitsekulutused on 2010. aastate keskpaigast märgatavalt kasvanud. NATO andmetel suurenesid nende kaitsekulutused 1,4 protsendilt nende riikide sisemajanduse kogutoodangust 2014. aastal 2,3 protsendini 2025. aastal; 2025. aastal ulatus nende kogupanus enam kui 574 miljardi USA dollarini 2021. aasta püsivhindades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Defence expenditures and NATO’s 5% commitment |url=https://www.nato.int/en/what-we-do/introduction-to-nato/defence-expenditures-and-natos-5-commitment |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=Site name seo |keel=en}}</ref> Kaitsekulutuste kasv ei kirjelda siiski täielikult riikide sõjalist võimekust. Saksamaa Välispoliitika Seltsi (DGAP) 2025. aasta analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa liitlaste osakaal NATO kogukulutustes olla piisav näitaja nende võimest võtta suuremat vastutust Euroopa kaitse eest; olulisemaks peetakse konkreetsete sõjaliste võimete arendamist.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Beyond Burden Sharing: Conceptualizing the European Pillar of NATO {{!}} DGAP |url=https://dgap.org/en/research/publications/beyond-burden-sharing-conceptualizing-european-pillar-nato |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dgap.org |keel=en}}</ref> Euroopa sõltuvust Ameerika Ühendriikide sõjalisest panusest käsitletakse sageli niinimetatud strateegiliste tugivõimete (inglise keeles ''strategic enablers'') kaudu. Nende hulka kuuluvad võimed, mis võimaldavad liitlasvägedel operatsioone kavandada, juhtida ja pikaajaliselt läbi viia. DGAP on Euroopa kiireloomuliste võimevajadustena nimetanud õhu- ja raketikaitset, luure-, seire-, sihtmärgistamis- ja kohaluurevõimeid (ISTAR) ning kaugmaa täppislöögivõimet.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Beyond Burden Sharing: Conceptualizing the European Pillar of NATO {{!}} DGAP |url=https://dgap.org/en/research/publications/beyond-burden-sharing-conceptualizing-european-pillar-nato |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=dgap.org |keel=en}}</ref> Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) analüüsis on Euroopa õhuoperatsioonidega seotud puudujääkidena esile toodud ka juhtimis- ja kontrollivõime, õhus tankimine ning strateegiline õhutransport; analüüsi järgi sõltus NATO näiteks 2011. aasta [[Liibüa kodusõda|Liibüa operatsiooni]] ajal mitmes neist valdkondadest olulisel määral Ameerika Ühendriikidest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wall |eesnimi=Colin |perekonnanimi2=Christianson |eesnimi2=John |kuupäev=aprill 2023 |pealkiri=Europe's Missing Piece: The Case for Air Domain Enablers |url=https://csis-website-prod.s3.amazonaws.com/s3fs-public/2023-04/230417_Wall_European_Enablers.pdf |vaadatud=2. juuni 2026 |väljaanne=Center for Strategic and International Studies |lehekülg=1-3}}</ref> Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) hindas 2025. aasta uuringus stsenaariumi, milles Ameerika Ühendriigid lõpetaksid oma sõjalise osaluse Euroopa kaitses. Uuringu kohaselt peaksid Euroopa NATO liikmesriigid sellises olukorras lisaks tavarelvastusele asendama või tugevdama Ameerika Ühendriikide panust kosmose- ja kõiki väeliike hõlmavates luure- ja seirevõimetes, juhtimis- ja kontrollisüsteemides ning NATO kõrgemates sõjalistes ametikohtades. IISS-i hinnangul läheks Ameerika Ühendriikide Euro-Atlandi piirkonda määratud tavapäraste võimete asendamine, arvestades ühekordseid hankekulusid ja 25-aastast elutsüklit, maksma ligikaudu ühe triljoni USA dollarit. Luure-, kosmose-, küber- ja tuumavõimetega seotud vajadused nõuaksid täiendavaid investeeringuid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barry |eesnimi=Ben |perekonnanimi2=Barrie |eesnimi2=Douglas |perekonnanimi3=Boyd |eesnimi3=Henry |perekonnanimi4=Childs |eesnimi4=Nick |perekonnanimi5=Gjerstad |eesnimi5=Michael |perekonnanimi6=Hackett |eesnimi6=James |perekonnanimi7=McGerty |eesnimi7=Fenella |perekonnanimi8=Schreer |eesnimi8=Ben |perekonnanimi9=Waldwyn |eesnimi9=Tom |kuupäev=mai 2025 |pealkiri=Defending Europe Without the United States: Costs and Consequences |url=https://www.iiss.org/globalassets/media-library---content--migration/files/research-papers/2025/05/defending-europe-without-the-united-states/iiss_defending-europe-without-the-united-states_costs-and-consequences_052025.pdf |vaadatud=2. juuni 2026 |väljaanne=International Institute for Strategic Studies |lehekülg=4–6, 15}}</ref> Euroopa suuremat rolli NATO-s on käsitletud ka NATO „Euroopa samba“ tugevdamisena. DGAP 2025. aasta analüüsi järgi ei tähenda see Ameerika Ühendriikidest eraldiseisva kaitsekorralduse loomist, vaid Euroopa liitlaste suurema strateegilise, majandusliku ja sõjalise vastutuse ühendamist Ameerika Ühendriikide jätkuva osalusega NATO-s. Analüüsis rõhutatakse, et Euroopa vastutuse suurendamine peaks toimuma järk-järgult ja koordineeritult, et säilitada NATO heidutuse usutavus. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal on suurendanud Euroopa kaitsevõime, kaitsetööstuse tugevdamise ja NATO-sisese vastutusjaotuse tähtsust.<ref name=":2" /> == Sõjaline tegevus == Lisaks liikmete kaitsmisele sõjalise rünnaku korral on NATO osalenud ka konfliktide ohjeldamises mujal maailmas. Samuti toimub dialoog ja koostöö riikidega, mis ei ole NATO liikmed. === Bosnia ja Hertsegoviina === [[Bosnia sõda]] sai alguse 1992. aastal [[Jugoslaavia]] lagunemise tagajärjel. Halvenev olukord viis 9. oktoobril 1992 [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsiooni vastuvõtmiseni, millega määrati Bosnia ja Hertsegoviina keskosa kohale lennukeelutsoon, mida NATO hakkas jälgima 12. aprillil 1993 operatsiooniga Operation Deny Flight. 1993. aasta juunist kuni 1996. aasta oktoobrini lisandusid [[Jugoslaavia Liitvabariik|Jugoslaavia Liitvabariigi]] vastu suunatud relvaembargo ja majandussanktsioonide jõustamine merel. 28. veebruaril 1994 teostas NATO oma esimese lahinguaktsiooni, tulistades alla neli Bosnia serblaste lennukit lennukeelutsoonis.<ref name="serbia">Between Threats and War: U.S. Discrete Military Operations in the Post-Cold War World. Stanford University Press.</ref> 1995. aasta augustis pärast [[Srebrenica]]s toimunud genotsiidi algas kahenädalane NATO pommitamiskampaania Operation Deliberate Force [[Serbia Vabariik|Serbia Vabariigi]] armee vastu. Täiendavad NATO õhurünnakud aitasid lõpetada [[Jugoslaavia sõjad]], mille tulemuseks oli [[Daytoni leping]] 1995. aasta novembris.<ref name=serbia /> === Kosovo === Püüdes peatada Serbia presidendi [[Slobodan Milošević]]i juhitud aktsioone [[Kosovo]] albaanlastest tsiviilisikute vastu, võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 23. septembril 1998 vastu resolutsiooni, milles nõuti relvarahu. Läbirääkimised USA erisaadiku [[Richard Holbrooke]]'i juhtimisel katkesid 23. märtsil 1999 ja ta andis asja üle NATO-le, mis alustas 78-päevast pommitamist 24. märtsil 1999.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/3565799.stm UN Kosovo mission walks a tightrope.] BBC News.</ref> Kampaaniat kritiseeriti selle õiguspärasuse ja tsiviilohvrite pärast. Milošević nõustus lõpuks rahvusvahelise rahuplaani tingimustega 3. juunil 1999, lõpetades [[Kosovo sõda|Kosovo sõja]]. 11. juunil kiitis Milošević heaks ÜRO resolutsiooni, mille mandaadi alusel loodi Kosovos NATO juhitud rahvusvahelised rahuvalvejõud.<ref>[https://web.archive.org/web/20120304114736/http://www.crisisgroup.org/en/publication-type/media-releases/2000/kosovo-report-card.aspx Kosovo Report Card.] International Crisis Group. 28 August 2000.</ref> === Afganistan === [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud]] USA-s kutsusid esimest korda organisatsiooni ajaloos kasutama NATO põhikirja artiklit 5.<ref>[https://link.springer.com/article/10.1057/s42738-021-00067-0 Creating common sense: getting NATO to Afghanistan.] Journal of Transatlantic Studies.</ref> Üleskutse kinnitati 4. oktoobril 2001, kui NATO otsustas, et rünnakud on [[Põhja-Atlandi leping]]u tingimuste kohaselt tõepoolest lubatud. Rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) juhtimine anti NATO-le üle 11. augustil ning see oli esimene kord organisatsiooni ajaloos, kui ta asus juhtima missiooni väljaspool Põhja-Atlandi piirkonda.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2003/8/11/nato-takes-historic-step-into-afghanistan NATO takes historic step into Afghanistan.] Al Jazeera. Reuters. 11 August 2003.</ref> ISAF-i ülesanne oli algselt kindlustada Kabul ja seda ümbritsevad alad [[Taliban]]i, [[Al Qaeda]] ja teiste rühmituste rünnakute eest, et võimaldada luua [[Hamid Karzai]] juhitav Afganistani üleminekuadministratsioon. 2003. aasta oktoobris andis [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] loa ISAF-i missiooni laiendamiseks kogu Afganistani territooriumil ning seejärel laiendati ISAF-i missiooni neljas põhietapis üle kogu riigi.<ref>[https://web.archive.org/web/20101113041100/http://www.isaf.nato.int/en/chrono.html ISAF Chronology Table.] Nato.int. 13 November 2010.</ref> 31. juulil 2006 võttis ISAF üle sõjaliste operatsioonide korraldamise Afganistani lõunaosas USA juhitud terrorismivastaselt koalitsioonilt. 2012. aasta Chicago tippkohtumisel kiitis NATO heaks plaani lõpetada Afganistani sõda ja eemaldada riigist NATO juhitud ISAF-i väed. Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 2014. aasta resolutsioonile anti juhtimine üle rahvusvahelisele mittesõjalisele missioonile Resolute Support Mission (RSM), mille eesmärk oli nõustada ja koolitada Afganistani julgeolekujõude, tagamaks riigile pikaajaline julgeolek kaitsekoostöölepingu egiidi all.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/dec/28/nato-ends-afghanistan-combat-operations-after-13-years Nato ends combat operations in Afghanistan.] Reuters. 21 May 2012.</ref> 14. aprillil 2021 ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et allianss nõustus alustama oma vägede väljaviimisega Afganistanist 1. maiks.<ref>[https://www.voanews.com/a/usa_nato-cut-forces-afghanistan-match-us-withdrawal/6204555.html NATO to Cut Forces in Afghanistan, Match US Withdrawal.] VOA News. 14 April 2021.</ref> Varsti pärast NATO vägede väljaviimise algust alustas Taliban pealetungi Afganistani valitsuse vastu, liikus kiiresti edasi ja piiras ümber pealinna [[Kabul]]i. Lääne vägede kaootilist lahkumist Afganistanist ja Afganistani valitsuse kokkuvarisemist on kirjeldatud kui suurimat ebaõnnestumist, mille NATO on oma asutamisest saadik üle elanud.<ref>[https://www.dw.com/en/afghanistan-takeover-sparks-concern-from-nato-allies/a-58880292 Afghanistan takeover sparks concern from NATO allies.] Deutsche Welle. 16 August 2021.</ref> ===Adeni laht=== Alates 17. augustist [[2009]] saatis NATO oma sõjalaevad kaitsma mereliiklust [[Adeni laht|Adeni lahes]] ja [[India ookean]]is [[Somaalia piraadid|Somaalia piraatide]] eest. Ühtlasi aidati tugevdada piirkondlike riikide merevägesid ja rannavalvet. Operatsiooni kiitis heaks Põhja-Atlandi Nõukogu ja see hõlmas peamiselt USA sõjalaevu, kuigi kaasati veel mitme riigi laevu. [[Operatsioon Ocean Shield]] keskendus laevade kaitsmisele, mis jagasid Somaalias abi [[Maailma Toiduprogramm]]i missiooni raames. Operatsiooniga püüti heidutada piraate ning sundima neid lõpetama rünnakuid, samuti kaitsta kaubalaevu ja suurendada piirkonna üldist turvalisust.<ref>[https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_48815.htm Counter-piracy operations (2008-2016).] 12 July 2016.</ref> Euroopa Liidu riigid osalevad samas [[Operatsioon Atalanta|Operatsioonis Atalanta]] moodustades koos NATO jõuga ühise sihitatud väeüksuse Combined Task Force 151 (CTF-151). == Muu tegevus == === NATO humanitaarabioperatsioonid === * NATO humanitaarabioperatsioon Ameerika Ühendriikides pärast [[Katrina (orkaan)|orkaani Katrina]] 2005. aastal [[Alabama]], [[Florida]], [[Louisiana]] ja [[Mississippi osariik|Mississippi osariigis]] tehtud purustusi * NATO humanitaarabioperatsioon Pakistanis pärast [[2005. aasta Pakistani maavärin]]at {{vaata|Euro-Atlandi katastroofiabi koordineerimiskeskus}} ([[EADRCC]]) === NATO rahutagamismissioonid === * [[NATO stabiliseerimisjõud]] ([[SFOR]]) * [[NATO väljaõppemissioon Iraagis]] ([[NTM-Iraq NATO]]) === NATO raketikilbiprogramm === Juulis [[2006]] teatas NATO peasekretär [[Jaap de Hoop Scheffer]] Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18. septembril [[2006]] sõlmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega. Raketikilbi eesmärgiks on [[Iraan]]ist ja [[Põhja-Korea]]st tulevate raketirünnakute tõrjumine. [[Venemaa]] juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on ähvardanud sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral Venemaa piiride lähedale. [[20. august]]il [[2008]] kirjutasid [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Condoleezza Rice]] ja [[Poola]] välisminister [[Radek Sikorski]] alla lepingule, millega Poola nõustus lubama oma pinnale Ameerika Ühendriikide globaalse raketitõrjesüsteemi komponente.<ref name="PJEsc" /> 2009. aastal teatas [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] siiski, et raketikilbi osi Poola ja Tšehhi Vabariigi territooriumile ei tule.<ref name="3ZPBx" /> Uus plaan näeb hoopis ette Poola territooriumile AEGIS-e süsteemidega laevade paigutamise.<ref name="S0NbP" /> == NATO juhtimine ja struktuur == [[Pilt:JensandNato.jpg|pisi|NATO praegune peasekretär [[Jens Stoltenberg]] (paremal) ja tema eelkäija [[Anders Fogh Rasmussen]] (vasakul) rääkimas Norra sõjaväelastega]] NATO kõrgeim organ on [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] (''North Atlantic Council'', NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on [[NATO peasekretär]], kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretär on ka: * [[Kaitseplaneerimise komitee]], * [[Tuumaplaneerimise komitee]], * [[Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu]] (EAPC) ja * [[Vahemere Koostöögrupp|Vahemere Koostöögrupi]] esimees ning * [[NATO-Venemaa alaline ühisnõukogu|NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu]] ja * [[NATO-Ukraina komisjon]]i kaasesimees. Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse [[Euroopa]] esindaja, siis NATO [[Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja]] määravad [[Ameerika Ühendriigid]]. === NATO liikmesriikide esindatus organisatsiooni tegevuses === * [[NATO Parlamentaarne assamblee]] * [[NATO Parlamentaarse assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee]] === NATO julgeolekualane koostöö === * [[Põhja-Atlandi Koostöönõukogu]] (NACC –'' North-Atlantic Cooperation Council''), 1997. aastast [[Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu]] (EAPC –'' Euro-Atlantic Partnership Council'') * NATO individuaalne partnerluse tegevusplaan (IPAP –'' Individual Partnership action Plan'') * Terrorismivastane võitlus (PAP-T –'' Partnership Action Plan Against Terrorism'') * Kaitsereformide läbiviimine (PAP-DIB –'' Partnership Action Plan on Defence Institution Building'') * [[NATO rahupartnerlusprogramm]] (PfP –'' Partnership for Peace'') * [[NATO-Venemaa Alaline Ühendnõukogu]] (NRC –'' NATO-Russia Permanent Joint Council'') * [[NATO-Ukraina Komisjon]] (NUC –'' NATO-Ukraine Commission'') * liikmesuse tegevusplaan (MAP –'' Membership Action Plan'') riikidele, kes soovivad arendada partnerlussuhted liitlassuheteks.<ref name="0OoOV" /> === NATO sõjaline väestruktuur === * [[NATO ühendväejuhatuse staap]] [[Brunssum]]is [[Holland]]is * [[NATO Euroopa Liitlasvägede kõrgem peakorter]], [[SHAPE]] (''Supreme Headquarters Allied Powers Europe'') [[Mons]]is, [[Belgia]]s (asus kuni 1974. aastani Prantsusmaal, [[Pariis]]i lähedal [[Rocquencourt]]is) NATO sõjaline väestruktuur koosneb liikmesriikide alaliselt või kindla operatsiooni jaoks NATO käsutusse antud sõjalistest üksustest ja staapidest. NATO sõjaline juhtimisstruktuur katab strateegilise ja regionaalse tasandi ning on mõeldud eelkõige liikmesriikide eri väeliikide ühendoperatsioonide juhtimiseks, siis väestruktuuri koosseisu kuuluvad taktikalise tasandi staabid, mis on mõeldud ühe väeliigi operatsioonide juhtimiseks. Väestruktuur koosneb kaht tüüpi üksustest: paiksed üksused (''In-Place Forces'', IPF) ja ümberpaigutatavad üksused (Deployable Forces, DF). Ümberpaigutatavad üksused on mõeldud kõigiks NATO operatsioonitüüpideks ja on valmis tegutsema kogu alliansi territooriumil ning ka väljaspool seda. Paiksed üksused on mõeldud kollektiivkaitse operatsioonideks oma riigi piirides või selle lähedal. Väestruktuuri kuuluvad väeosad on grupeeritud vastavalt nende valmisolekule reageerimiseks: * Ümberpaigutatavad ehk mobiilsed üksuste tipus on väike hulk väga kõrges valmisolekus üksusi. Koos [[NATO kiirreageerimisjõud]]udega (''NATO Response Force'', ''NRF'') moodustavad need NATO esmase reaktsioonijõu, mille ülesandeks on kohene reageerimine mitmesugustes [[kriisisituatsioon]]ides. See nn [[ekspeditsioon]]ijõud on valmis operatsiooniks otsuse tegemise hetkest ja suudavad iseseisvalt tegutseda kuni 30 päeva. * Järgmises etapis kriisisituatsiooni eskaleerumisel asuvad tegevusse kõrgema valmisoleku jõud (''High Readiness Forces'', ''HRF''), mis koosnevad maa-, mere- ja õhuväe üksustest, mis on kas kiirreageerimis- või alalises valmiduses kollektiivkaitseks (valmisolek 90 päeva), mida võidakse kasutada ka NATO liikmesriike mitteähvardavate ohtude tõrjumiseks. HRF koosseisu kuulub näiteks Saksa-Poola-Taani ühisformeering Kirdekorpus staabiga [[Szczecin]]is, kus teenivad ka [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] ohvitserid. * Madalama valmisolekuga jõud (''Forces at Lower Readiness'', ''FLR''), mille põhiülesandeks on HRF üksuste rotatsioon ja operatsiooni jätkamine kuni selle lõpuni. * Lisaks kiireks reageerimiseks ette valmistatud väeosadele kuuluvad NATO väestruktuuri ka pikaajalist ülesehitust nõudvad jõud (''Long Term Build-up Forces'', ''LTBF''). Nende põhiülesandeks on tagada valmisolek suurearvulise väestruktuuri ülesehitamiseks suuremamahulise [[kollektiivkaitse]] operatsiooni tarvis. See annab NATO-le võimaluse sõjalise väestruktuuri oluliseks kasvatamiseks rahvusvahelise [[julgeolek]]ukeskkonna muutumisel. :Väeüksuste eripäraks on, et üksusi komplekteeritakse mitme riigi allüksustest ja ka enamik nende jõudude staape on mitmeriigilised. Suurem osa NATO sõjalisest väestruktuurist on rahuajal liikmesriikide riiklikus käsuliinis ja nad ''allutatakse NATO sõjalisele juhtimisele konkreetse sõjalise operatsiooni tarbeks''. Erandi moodustavad sõjaliste staapide isikkoosseis, osa integreeritud [[õhukaitsesüsteem]]ist ja kõrgema valmisoleku jõud, mis juba rahuajal on antud NATO sõjalisse alluvusse. == NATO standardid == * NATO Standardization Office (NSO) * Standardization Agreement (STANAG) * [[Laskemoon]]: 5,56×45mm NATO (väikerelvad); 7,62×51mm NATO (snaiperpüssid, kuulipildujad); 9×19mm NATO (püstolkuulipildujad); 12,7×99mm NATO (raskekuulipildujad). * [[Tulirelv]]ad: **[[M16 (automaat)|M16]] (automaat-vintpüss); **[[M4 (karabiin)|M4]] (karabiin); **[[Colt Kanada C7]] (vintpüss); **[[Heckler & Koch HK416]] (täppsihikuga vintpüss); **[[FN Minimi]] (kergekuulipilduja); {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[Eesti NATO Ühing]] * [[NATO rahupartnerlusprogramm]] * [[NATO integreeritud õhukaitsesüsteem]] (NATINADS) * [[NATO küberkaitsekoostöö keskus]] * [[NATO osalus Bosnia sõjas]] * [[NATO peasekretär]] * [[NATO Põhjadiviis]] * [[NATO strateegilise õhutranspordivõime programm]] * [[NATO-Ukraina komisjon]] (NUC) * [[NATO-Ukraina Nõukogu]] * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hYzid">[http://www.nato.int/docu/update/2001/1001/e1002a.htm "Invocation of Article 5 confirmed"]</ref> <ref name="TakRJ">[http://www.nato.int/cps/en/natolive/news_107716.htm "Statement by the North Atlantic Council following meeting under article 4 of the Washington Treaty"]</ref> <ref name="uu9bw">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 13.</ref> <ref name="LcDe0">{{Netiviide |pealkiri=A short history of NATO |url=http://www.nato.int/history/nato-history.html |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310094039/http://www.nato.int/history/nato-history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="J8SEe">[http://www.nato.int/cps/en/natolive/official_texts_17245.htm "Protocol to the North Atlantic Treaty on the Accession of Greece and Turkey"]</ref> <ref name="1hURl">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 13–14.</ref> <ref name="hZURR">[http://www.nato.int/archives/1st5years/chapters/4.htm "NATO the first five years 1949–1954"]</ref> <ref name="jeZPi">[http://select.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F20711FF3A5B117A93CAAB1782D85F468585F9 Baldwin, Hanson (28 September 1952). "Navies Meet the Test in Operation Mainbrace". New York Times: E7]</ref> <ref name="wSPeN">[http://www.cbc.ca/news/world/story/2009/04/03/f-nato-fast-facts.html "Fast facts about NATO". CBC News. 6 April 2009.]</ref> <ref name="aHpBH">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/may/9/newsid_2519000/2519979.stm "West Germany accepted into Nato". BBC News. 9 mai 2011.]</ref> <ref name="JjZON">Isby & Kamps Jr. 1985, ''Armies of NATO's Central Front'', lk 15</ref> <ref name="boS7j">{{Netiviide |pealkiri="Emergency Call". Time. 30 september 1957 |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,891351,00.html |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2011-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110628231338/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,891351,00.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vGlG0">Garret Martin, "The 1967 withdrawal from NATO – a cornerstone of de Gaulle's grand strategy?" Journal of Transatlantic Studies (2011) 9#3 pp 232–243.</ref> <ref name="NsoEa">Wenger, Nuenlist & Locher 2007, pp. 67–69</ref> <ref name="M4QR5">[http://www.cbsnews.com/2100-215_162-3334439.html "Not Enough NATO In Afghanistan"], Dowd, Alan (22 september 2009), CBS News</ref> <ref name="ECHgX">Garthoff 1994, ''Détente and confrontation: American-Soviet relations from Nixon to Reagan'', lk 659–661</ref> <ref name="Diplomaatia">Diplomaatia: [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/karl-a-lamers-nato-roll-on-parast-kulma-soda-totaalselt-muutunud/ Karl A. Lamers: NATO roll on pärast külma sõda totaalselt muutunud]</ref> <ref name="a3LoM">{{Netiviide |url=http://www.nato.int/docu/review/2005/issue2/estonian/history.html |pealkiri=NATO teataja: ajalugu |vaadatud=2015-05-12 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305001538/http://www.nato.int/docu/review/2005/issue2/estonian/history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ESM">Eesti Sõjamuuseum: [https://web.archive.org/web/20150526212637/http://www.esm.ee/ekv-uus/?id=11085&album_id=11111 EKV 1991–]</ref> <ref name="AYkdN">[http://www.eata.ee/mis-on-nato/kronoloogia Eesti NATO ühing: Kronoloogia]</ref> <ref name="RT">Riigikogu Toimetised: [https://web.archive.org/web/20150526214536/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16404 Väikeriigi sõjaline institutsioon – Eesti valikud 1991–1994]</ref> <ref name="cOSDv">[[Leo Kunnas]]. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/leo-kunnas-putin-ja-kindralstaap-usuvad-et-venemaa-jouab-relvajoud-moderniseerida-enne-kui-nato-reageerida-suudab?id=70838971 Putin ja kindralstaap usuvad, et Venemaa jõuab relvajõud moderniseerida enne, kui NATO reageerida suudab] Delfi, 22. veebruar 2015</ref> <ref name="faTg4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23899479 NATO uued reageerimisjõud said rohelise tule]</ref> <ref name="5aaEc">Välisministeerium: [http://vm.ee/et/eesti-ja-nato Eesti ja NATO]</ref> <ref name="TIjLX">Eesti NATO ühing: [http://www.eata.ee/eesti-nato-s/eesti-liitumise-kronoloogia Eesti liitumise kronoloogia]</ref> <ref name="iG7b2">Välisministeerium: [http://vm.ee/et/vaike-riik-suur-laud-nato-valisministrite-kohtumisest-tallinnas Väike riik, suur laud – NATO välisministrite kohtumisest Tallinnas]</ref> <ref name="LuWig">[http://www.nato.int/docu/update/2008/05-may/e0514a.html NATO opens new centre of excellence on cyber defence]</ref> <ref name="iSKHI">Postimees: [http://maailm.postimees.ee/3012937/nato-liitlasvaed-jaavad-eestisse-ka-tulevaks-aastaks NATO liitlasväed jäävad Eestisse ka tulevaks aastaks]</ref> <ref name="7KU5N">Reporter: [https://web.archive.org/web/20150921144031/http://www.reporter.ee/2014/04/28/usa-vaed-saabusid-amarisse/ USA väed aabusid Ämarisse]</ref> <ref name="bVUMF">ERR uudised: [http://uudised.err.ee/v/eesti/041e5ea8-a898-4f9e-ac7f-e5604a15b117 Rõivas: Eesti on valmis võõrustama täiendavaid NATO vägesid]</ref> <ref name="ypcoo">Postimees: [http://www.postimees.ee/2878405/nato-kohalolek-maksab-eestile-ule-kolme-miljoni NATO kohalolek maksab Eestile üle kolme miljoni]</ref> <ref name="MP0e4">[http://uudised.err.ee/v/29ad870c-3b03-4789-8558-9e237ee9ded1 Galerii: hispaanlased andsid Eesti õhuruumi valvamise sakslastele üle]</ref> <ref name="lLtmk">Postimees: [http://www.postimees.ee/3068509/eesti-ohuruumi-hakkavad-valvama-11-miljoni-eurosed-radarid Eesti õhuruumi hakkavad valvama 11 miljoni eurosed radarid]</ref> <ref name="JHllx">[http://maailm.postimees.ee/2713218/vaata-kui-paljud-nato-riigid-taidavad-kahe-protsendi-nouet Vaata, kui paljud NATO riigid täidavad kahe protsendi nõuet] Postimees, 28. veebruar 2014</ref> <ref name="PJEsc">CNN: [http://edition.cnn.com/2008/WORLD/europe/08/15/poland.us.shield/index.html "Poland, U.S. sign missile shield deal"]</ref> <ref name="3ZPBx">Delfi: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/president-obama-meie-uus-raketikilp-on-parem?id=25740447 President Obama: meie uus raketikilp on parem]</ref> <ref name="S0NbP">Delfi: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-soovib-paigutada-oma-raketikilbi-elemente-ukrainasse?id=26169487 Pentagon soovib paigutada oma raketikilbi elemente Ukrainasse]</ref> <ref name="0OoOV">[[Holger Mölder]], [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/julgeolekupartnerlus-vallutab-maailma/ Julgeolekupartnerlus vallutab maailma] Diplomaatia nr 12, september 2004</ref> }} == Välislingid == {{commonscat|North Atlantic Treaty Organization}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.nato.int/ NATO koduleht] * [http://web.archive.org/20021002044710/www.nato.int/docu/other/ee/estonian.htm Eestikeelseid dokumente NATO kohta] * [http://web.archive.org/20031224155029/www.nato.int/docu/other/ee/handbook/appendice%203_et.pdf NATO arengu tähtsamad punktid 1949–2001] * [[Kaivo Kopli]], [http://www.epl.ee/artikkel/464363 "NATO 60 aasta juubel ja kriis Afganistanis"], Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * 22. märts 2015, Olli Ainola, [http://www.iltalehti.fi/uutiset/2015032219394833_uu.shtml Miksi Suomi sanoi ei Natolle? Tässä syy], iltalehti.fi [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Sõjalised liidud]] [[Kategooria:NATO| ]] 10aw9twmlk5a04dhykan84vi8tjs7kn 0 957 7194073 7061190 2026-07-17T06:02:45Z Omarius257 228254 /* */ Päikesesüsteemi pildile lisatud allkirjad 7194073 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib meie Päikesesüsteemist; väljaspool meie Päikesesüsteemi leiduvate tähesüsteemide ka kohta vaata artiklit [[Planeedisüsteem]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}{{viita}} [[Fail:Solar System True Color ET.png|pisi|upright=1.5|Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte]] [[Pilt:Päikesesüsteem.jpg|pisi|Päikesesüsteemi planeet]] '''Päikesesüsteem''' on [[Päike|Päikese]] ja selle ümber tiirlevate objektide [[gravitatsioon]]iliselt seotud süsteem.<ref name="OAE" /> Päikesesüsteem arenes välja 4,6 miljardit aastat tagasi, pärast suure ja suhteliselt tiheda molekulaarse gaasi pilve kokkutõmbumist, selle protsessi käigustus moodustus Päike ja selle ümber protoplanetaarne ketas.<ref name="Formation" /> Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide [[mass]]ist on jagunenud kaheksa [[planeet|planeedi]] vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulistel ja enam-vähem samatasandilisel orbiitidel. Neli väiksemat Maa-tüüpi planeeti [[Merkuur]], [[Veenus]], [[planeet Maa|Maa]] ja [[Marss (planeet)|Marss]] koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist [[hiidplaneet|gaasilist hiidplaneeti]] on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks kõige suuremat planeeti, [[Jupiter (planeet)|Jupiter]] ja [[Saturn]], koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, [[Uraan (planeet)|Uraan]]il ja [[Neptuun]]il, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi [[jää]]de (nt vee, ammoniaagi ja metaani omade) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "[[Jäähiid|jäähiiud]]". Lisaks planeetidele tiirleb Päikesesüsteemis ka palju väiksemaid objekte. [[Asteroidide vöö]], mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse [[Neptuuni-tagused objektid|Neptuuni-taguseid objekte]], mis koosnevad peamiselt jääst. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääb [[Kuiperi vöö]] ning [[Kuiperi vöö hajusketas]]. Päikeselt eraldub Päikesesüsteemi pidevalt laetud osakesi, [[heliosfäär]]i moodustav [[päikesetuul]]. [[Kohalik Tähtedevaheline Pilv|Kohaliku Pilve]] [[Tähtedevaheline keskkond|tähtedevahelise keskkonnaga]] kohtuv päikesetuul hakkab enne peatumist aeglustuma 75–90 [[Astronoomiline ühik|aü]] juures (lõpetusšokk), mille tulemuseks on [[heliopaus]], mida mõnes käsitluses loetakse Päikesesüsteemi ja tähtedevahelise ruumi piirialaks.<ref name="End" /> Päikesesüsteemi välisalades on hüpoteetiline [[Öpiku-Oorti pilv]]. Öpiku-Oorti pilv on pikaperioodiliste komeetide allikas ja ulatub 2000 aü-st kuni Päikesesüsteemi gravitatsioonilise mõjusfääri servani, mis asub oletatavalt kuni 200 000 aü (3,2 [[valgusaasta]]) kaugusel. Päikesesüsteemile lähim täht [[Proxima Centauri]] on 4,25 valgusaasta kaugusel. Päikesesüsteem tiirleb [[Linnutee]] [[galaktika]] [[Orioni haru|Orioni spiraalharu]] osana [[Linnutee keskosa|keskosast]] umbes 26 000 valgusaasta kaugusel.<ref name="Found" /> ==Avastamine ja uurimine== [[Pilt:Bartolomeu Velho 1568.jpg|pisi|Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt]] ===Geotsentriline maailmapilt=== Kuni renessansiajani usuti valdavalt, et [[planeet Maa|Maa]] asub [[Universum]]i keskpunktis ([[geotsentriline maailmasüsteem|geotsentriline maailmapilt]]) ja erineb teistest öise taeva objektidest. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikuks liikumiseks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Esimestena spekuleerisid sarnase süsteemi üle kreeka filosoof [[Aristarchus]] ja india matemaatik-astronoom [[Aryabhatta]]. [[Geotsentriline maailmapilt|Geotsentrilise maailmapildi]] matemaatilise mudeli loojaks peetakse [[Ptolemaios]]t. Geotsentrilise maailmapildi mudelit kasutati planeetide asukohtade arvutamiseks laialdaselt kuni [[17. sajand]]i keskpaigani. ===Heliotsentriline maailmapilt=== Esimene, kes geotsentrilisust matemaatiliselt eitas, oli [[Mikołaj Kopernik]]. Ta pakkus välja Päikesesüsteemi [[Heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilise mudeli]], mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa oli selle mudeli järgi üks mitmetest planeetidest. 17. sajandi teadlased [[Galileo Galilei]], [[Johannes Kepler]] ja [[Isaac Newton]] täiendasid tema maailmavaadet paljude füüsikaliste arusaamadega, millega laiem üldsus lõpuks nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on Maa-sarnased taevakehad, ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasüsteemi võidukäiku. Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi. Heliotsentriline maailmapilt sai lõpliku kinnituse Johannes Kepleri töödega, milles ta töötas välja [[Kepleri seadused|seadused]], mis käsitlesid planeetide liikumist elliptilistel orbiitidel. [[Isaac Newton]] töötas välja [[gravitatsiooniteooria]], mis võimaldas Kepleri seadusi kirjeldada range matemaatilise ja füüsikalise teooriana. Elliptilistel orbiitidel liikuvate planeetidega heliotsentriline maailmapilt võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohta taevas. Kui 19. sajandi teisel veerandil mõõdeti esimest korda tähtede kaugused ([[Friedrich Georg Wilhelm Struve|Struve]] – [[Veega]] kaugus, [[Bessel]] – [[61 Cygni]] kaugus), tehti sellest järeldus, et tähed on Päikese-taolised objektid, mille ümber võivad tiirelda ka planeedid. Esimesed kinnitused planeedisüsteemidest teiste tähtede ümber saadi 20. sajandi viimasel kümnendil. ===Relativistlik maailmamudel=== Relativistlik maailmamudel sai alguse [[Albert Einstein]]i üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. Selle teooria järgi ei asu Päike kosmose keskel ja tähed ei asu sfääris. 1922. aastal leidis vene matemaatik [[Aleksander Fridman]], et selline universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva universumi" teooriale said astronoomid 1926. aastal, kui [[Edwin Hubble]] avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri ([[soojusenergia]]) sissetoomisega, ongi tänapäeva [[kosmoloogia]] alus. ==Ülesehitus ja struktuur== Päikesesüsteemi põhikomponent on selle keskmes asuv [[Päike]] ([[peajada]] [[täht (astronoomia)|täht]] [[spektriklass]]iga G2), mis moodustab 99,86% kogu seni teada oleva süsteemi massist. Ülejäänud massist (0,14%) moodustavad [[hiidplaneedid]] 99%. Enamik suuri objekte tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasandis Maaga. Kui planeetide orbiidid on väga [[ekliptika|ekliptika]] tasandis, siis komeedid ja Kuiperi vöö objektid võivad tiirelda tunduvalt suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje (vastupäeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt [[Kepleri seadused|Kepleri seadustele]] tiirleb iga keha mööda [[ellips]]it, mille ühes [[fookus]]es on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele lähemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese [[gravitatsioon]] mõjutab neid rohkem. Elliptilisel orbiidil liikudes muutub kehade kaugus Päikesest [[tiirlemisperiood]]i vältel. Keha Päikesele lähimat asukohta orbiidil nimetatakse [[periheel]]iks ja kaugeimat [[afeel]]iks. Planeetide orbiidid on väga väikese [[ekstsentrilisus]]ega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Empiirilise [[Titius-Bode reegel|Titius-Bode reegli]] järgi on Päikesest planeetide orbiitide kaugused üksteisest seda suuremad, mida suurem on orbiidi kaugus Päikesest. Näiteks: Veenus orbiidi kaugus Merkuuri orbiidist on 0,37 [[Astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]]; Saturni orbiidi kaugus Jupiteri orbiidist aga 4,5 aü. Neptuuni orbiit asub juba 10,58 aü kaugusel Uraani orbiidist. Mitmete planeetide ümber tiirlevad [[Planeedi kaaslane|kuud]] ja rõngad. Peaaegu kõigi kuude tiirlemisperioodid ümber oma planeetide on [[sünkroonsus|sünkroonis]] nende kuude pöörlemisperioodidega ümber oma telje ehk neil on alati sama külg planeedi poole pööratud (nagu meie [[Kuu]]l). Peale selle on Päikesesüsteemis veel [[kääbusplaneet|kääbusplaneedid]] (näiteks veel hiljuti planeediks peetud [[Pluuto]]). Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000&nbsp;km². ==Päike== {{Vaata|Päike}} [[Pilt:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|vasakul|pisi|[[Päike]]]] Päike on Päikesesüsteemi kõige massiivsem komponent, tema arvele langeb umbes 99% kogu Päikesesüsteemi massist. Päikese suure massi (332 990 Maa massi) tõttu on tema tuumas väga kõrge [[temperatuur]] ja [[rõhk]], mille tulemusena toimuvad Päikese tuumas [[termotuumareaktsioon]]id. Termotuumareaktsioonides vabaneb väga suurtes kogustes energiat, enamasti [[elektromagnetkiirgus]]e kujul, mis Päikese sisemusest välja jõudes kiiratakse 5800 K temperatuuriga [[absoluutselt must keha|absoluutselt musta keha]] kiirgusena. Päikese kiirgusenergia maksimum on rohelises spektriosas, lainepikkusel umbes 500 nanomeetrit. Päike on [[spektriklass]]i järgi [[kollane kääbus]]täht. See nimi on veidi eksitav, sest võrreldes suurema osa teiste tähtedega [[Linnutee]]s, on Päike hoopiski võrdlemisi suure massi ja heledusega. Päikesest heledamad ja kuumemad tähed on haruldased, samas kui oluliselt väiksema heledusega ja jahedamad tähed, mida nimetatakse [[punane kääbus|punasteks kääbusteks]], moodustavad umbes 75% Linnutee tähtedest.<ref name="Suggest" /> ===Planeetidevaheline keskkond=== Lisaks valgusele paiskab Päike laiali ka laetud osakesi [[plasma]] kujul, mida kutsutakse [[päikesetuul]]eks. Päikesetuule moodustavad valdavalt positiivse laenguga [[vesiniku]] või [[heeliumi]] [[aatom]]ite tuumad ning negatiivse laenguga [[elektron]]id. Päikesetuule osakesed liiguvad Maa orbiidi kaugusel Päikesest kiirusega keskmiselt 400 km/s (1,44 miljonit kilomeetrit tunnis), moodustades ([[heliosfäär]]i), milles osakesed liiguvad läbi Päikesesüsteemi vähemalt 100 aü kaugusele ([[heliopaus]]ini). Heliosfääri plasma moodustab suure osa planeetidevahelisest keskkonnast. Heliosfääri tihedusel on spiraalne struktuur, mille tekitab ümber oma telje pöörleva Päikese [[magnetväli]]. [[Pilt:Heliospheric-current-sheet.gif|pisi|Heliosfääri tiheduse jaotus]] [[Maa magnetväli]] takistab päikesetuule otse Maa atmosfääri sisenemist. Kui Päikesel toimuvate aine väljapursete käigus planeetidevahelisse ruumi jõudnud laetud osakeste vood jõuavad magnetväljaga ümbritsetud planeetide atmosfääride ülakihtidesse, tekivad nendes atmosfäärikihtides planeedi magnetpooluste ümbruses [[virmalised]]. [[Kosmiline kiirgus]] pärineb väljastpoolt Päikesesüsteemi. Planeetidevahelises keskkonnas asub ka vähemalt kaks kettasarnast kosmilise tolmu piirkonda. Tihedam neist asub Päikesesüsteemi siseosades ja tekitab Päikese valgust hajutades ka Maalt pärast päikeseloojangut ja enne päikesetõusu kahvatu kumana paistvat [[sodiaagivalgust]]. Arvatakse, et see tolm on tekkinud tänu kokkupõrgetele asteroidivöös. Teine asub umbes 10–40 aü kaugusel ja on arvatavasti tekkinud Kuiperi vöös toimunud mitmetele kokkupõrgete tõttu. Päikesesüsteemi tekkimise ajast pärit tolmu leidub eeskätt süsteemi äärealadel, Öpiku-Oorti pilves. ==Päikesesüsteemi siseosa== [[Pilt:Inner solar system objects top view for wiki.png|pisi|Ülevaade Päikesesüsteemi siseosast kuni Jupiteri orbiidini]] Päikesesüsteemi siseosa on üldnimetuseks piirkonnale, kus asuvad Maa-sarnased planeedid ja asteroidid. Need taevakehad koosnevad põhiliselt erinevatest silikaatidest ja metallidest. Päikesesüsteemi siseosa raadius on väiksem kui 5 [[astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]]. ===Maa-tüüpi planeedid=== {{Vaata|Maa-sarnased planeedid}} [[Pilt:Terrestrial planet size comparisons.jpg|pisi|300px|[[Maa-sarnased planeedid]]]] Maa-sarnaseid planeete iseloomustab suhteliselt suur tihedus, kivine pind ja vähe (või puuduvad) kaaslasi. Ühelgi Maa-sarnasel planeedil ei ole rõngaid. Maa-sarnaste planeetide põhikomponentideks on kuumusekindlad [[mineraal]]id, mis moodustavad nende koored ja [[vahevöö]]d (mantlid). Enamasti on neil planeetidel metallidest, näiteks rauast ja niklist, koosnev tuum. Kolmel Maa-sarnasel planeedil (Veenusel, Maal, Marsil) on piisavalt tihe atmosfäär, seetõttu saab nende puhul rääkida [[kliima]]st. Merkuur ja Marss on kaetud arvukate kraatritega, vulkaanilised pinnavormid on valdavad Veenusel, väga tavalised Maal ning silmatorkavad ka Marsil. ====Merkuur==== {{Pikemalt artiklis|Merkuur}} Merkuur on Päikesesüsteemis Päikesele lähim planeet, tiireldes Päikesest umbes 0,4 aü kaugusel ja ka väikseim planeet (0,055 Maa massi). Merkuuril ei ole looduslikke kaaslasi ja ainukeseks geoloogiliseks nähtuseks peale kaatrite on ahelikud, mis on tõenäoliselt tekkinud planeedi kokkutõmbumise ajal selle varajases faasis. Merkuuri väga nõrk atmosfäär koosneb Merkuuri magnetvälja lõksu jäänud päikesetuule osakestest, aga ka aatomitest, mille päikesetuul selle pinnalt õhku paiskab.<ref name="Mercury Atmosphere" /> Merkuuri suhteliselt suurt rauast tuuma ja õhukest vahevööd ei ole suudetud veel korralikult seletada. Arvatakse, et planeedi välimised kihid pühiti minema hiiglasliku kokkupõrkega või noore Päikese mõju ei lasknud neil korralikult välja areneda. ====Veenus==== {{Pikemalt artiklis|Veenus}} Veenus asub Päikesest 0,72 astronoomilise ühiku kaugusel ja on massi poolest Maaga kõige sarnasem (0,815 Maa massi). Nagu Maal, on ka Veenusel paks silikaatidest [[vahevöö]] ning rauast tuum, paks atmosfäär ning pinnal toimuvad geoloogilised protsessid. Kuid erinevalt Maast on Veenus kuiv ja tema atmosfäär on Maa atmosfäärist 90 korda tihedam, koosnedes põhiliselt [[süsinikdioksiid]]ist. See on Päikesesüsteemi kuumim planeet, tema pinna temperatuur küündib 475 kraadini, seda tänu atmosfääris suurel hulgal leiduvatele [[kasvuhoonegaas]]idele.<ref name="Facts" /> Veenus on ka tänapäeval geoloogiliselt aktiivne. Kuna Veenusel puudub magnetväli, mis hoiaks ära atmosfääri ärakande kosmosesse, siis peavad tema atmosfääri pidevalt uusi aineid andma [[vulkaan]]id. Veenuse pinnavormid on kujundatud üleplaneedilise vulkaanilise aktiivsuse käigus. Ümber Veenuse tiirlevad tehiskaaslased on aktiivse vulkanismi ka avastanud. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased. ====Maa==== {{Pikemalt artiklis|Maa}} Maa on suurima läbimõõdu ja suurima tihedusega planeet Päikesesüsteemi siseosades. Maa on planeet, kus tänapäeval toimuvad aktiivsed geoloogilised protsessid ja ainus koht Universumis, kus teadaolevalt eksisteerib elu. Selle vedel [[hüdrosfäär]] on unikaalne Maa-tüüpi planeetide hulgas ja Maa on ainus planeet, kus toimub [[plaattektoonika|laamade]] liikumine.<ref name="Apart" /> Planeedi pooluste piirkonnas asuvad jääst koosnevad polaarmütsid. Maa atmosfäär erineb suuresti teiste sarnast tüüpi planeetide omast, koosnedes põhiliselt 78% lämmastikust ja 21% [[hapnik]]ust. Maal on üks looduslik kaaslane, [[Kuu]], mis on suurim kaaslane Maa-tüüpi planeetide hulgas. ====Marss==== {{Pikemalt artiklis|Marss}} Marss on väiksem kui Veenus ja Maa (0,107 Maa massi) ja asub Päikesest minimaalselt 1,56 astronoomilise ühiku kaugusel. Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsinikdioksiidist ning [[atmosfäärirõhk]] pinnal on vaid 0,6 protsenti Maa atmosfäärirõhust. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, kaetud arvukate meteoriidikraatritega. Marsil asuvad ka mõned suured vulkaanid, teiste hulgas [[Olympus Mons]], Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud [[Valles Marineris]]. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb [[raud(III)oksiid]]ist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, [[Deimos]] ja [[Phobos]], need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. ===Asteroidide vöö=== [[Asteroid]]id on väikesed Päikesesüsteemi kehad. Need koosnevad põhiliselt [[mineraal]]idest ja metallidest. Asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel, nende orbiidid jäävad Päikesest valdavalt 2,3–4,9 astronoomilise ühiku kaugusele. Arvatakse, et asteroidide vöö on tekkinud Päikesesüsteemi varajases nooruses, kui Jupiter oma suure gravitatsiooniga segas planeedi tekkimist. Asteroide võib leida igas suuruses, alates mõnest meetrist kuni ligikaudu 1000 kilomeetrini välja. Asteroidide vöö suurim ja kõige esimesena avastatud liige, [[Ceres_(kääbusplaneet)|Ceres]], on tänapäeval liigitatud [[kääbusplaneet]]ide hulka. Asteroidivöö sisaldab 1–2 miljonit asteroidi, mille diameeter on üle ühe kilomeetri. Kuid vaatamata sellele ei ole kogu piirkonna asteroidide mass rohkem kui üks tuhandik Maa massist. Asteroidide vöö on väga hõredalt asustatud. Kosmoseaparaatide sellest läbilennul on kokkupõrke tõenäosus väga madal. Asteroididest väiksemaid Päikesesüsteemi väikekehi nimetatakse [[meteoorkeha]]deks. ====Asteroidide grupid==== Asteroidid on peavöös jaotatud gruppidesse ja perekondadesse, olenevalt nende orbiidi iseärasustest. Asteroidkuud on asteroidid, mis tiirlevad ümber suurema asteroidi. Nad ei ole nii hästi eristatavad nagu on planeetide kuud, sest mõnikord on nad sama suured kui asteroid, mille ümber nad tiirlevad. Asteroidivöös on ka komeetide peavöö, milles Päikesesüsteemi algusaegadel asunud komeedid võisid noore Maaga põrgates siia vee tuua. Troojalased ja kreeklased on kaks asteroidigruppi, mis tiirlevad ümber Päikese samal orbiidil Jupiteriga. Üks grupp on orbiidil (Päikeselt vaadates) 60 [[kaarekraad]]i Jupiterist eespool, teine 60 kraadi tagapool. ==Päikesesüsteemi välisosad== Päikesesüsteemi välisosa kõige sisemises piirkonnas asuvad hiidplaneedid ja nende kuud. Selles piirkonnas paiknevad ka mõned lühiperioodilised komeedid. [[Pilt:Gas giants in the solar system.jpg|vasakul|pisi|[[Hiidplaneedid]]]] ===Hiidplaneedid=== {{Vaata|hiidplaneedid}} Neli välimist planeeti moodustavad 99% ümber Päikese tiirlevate kehade massist. Jupiter ja Saturn koosnevad põhiliselt [[vesinik]]ust ja [[heelium]]ist, Uraan ja Neptuun sisaldavad rohkem jääd ja kivimeid. Kõigil neljal on rõngad, kuid ainult Saturni omad on Maalt lihtsalt jälgitavad. ====Jupiter==== [[Jupiter]] on kõige massiivsem planeet (318 Maa massi). Päikesest asub ta 5,2 astronoomilise ühiku kaugusel. Põhiliselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Jupiteril on neli suurt kaaslast -- [[Io (kuu)|Io]], [[Europa]], [[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]] ja [[Kallisto (kuu)|Kallisto]], mida nimetatakse ka Galieo kuudeks. 2023. a. novembri seisuga on Jupiteril leitud kokku 95 kuud, enamus nendest kaaslastest on Jupiteri poolt kinni püütud asteroidid. Jupiteril on ka Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Temperatuur on umbes −140&nbsp;°C. Tuule kiirus on keskmiselt 100&nbsp;m/s. ====Saturn==== [[Saturn]] asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku kaugusel ja on tuntud oma [[Saturni_rõngad|rõngaste]] poolest. Tal on palju sarnasusi Jupiteriga, näiteks atmosfääri koostis ja [[magnetosfäär]]. Kuigi ta moodustab 60% Jupiteri ruumalast, on ta viimasest kolm korda kergem (95 Maa massi), mis teeb Saturnist kõige väiksema tihedusega planeedi Päikesesüsteemis. Rõngad koosnevad väga väikestest jää- ja kivimiosakestest. 8. juuni 2023. a. seisuga on Saturnil on 146 kaaslast, millest kahel – [[Titaan]]il ja [[Enceladus]]el – on avastatud ka seismilist aktiivsust. Titaan on Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, ta on suurem kui planeet Merkuur ja ainuke kuu Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär. ====Uraan==== [[Uraan (planeet)|Uraan]] on hiidplaneetidest kergeim (14 Maa massi) ning asub 19,6 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. Ta erineb teistest planeetidest selle poolest, et ta tiirleb külili -- Uraani pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasandi normaali suhtes on 97,8 kraadi. Samuti on tal võrreldes teiste hiidplaneetidega palju jahedam tuum, mistõttu kiirgab ta väga vähe soojust. Uraanil on 2023. aasta seisuga teada 28 kaaslast. Uraanil, nagu teistel Päikesesüsteemi hiidplaneetidel, on rõngad, mis avastati 1977. aastal. ====Neptuun==== [[Neptuun]], mis asub 30 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest, on ruumalalt Uraanist väiksem, aga massilt suurem (17 Maa massi) ehk palju tihedam. Neptuunil on 2024. aasta veebruari seisuga teada 16 kaaslast, planeeti ümbritsevad rõngad. ===Komeedid=== {{Vaata|Komeet}} Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, tavaline läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter. Komeedid koosnevad põhiliselt jäätunud gaasidest ja vähesest osast mineraalidest. Enamiku komeetide orbiit on kas väga suure ekstsentrilisusega ellips, paraboolne või hoopis hüperboolne. Lühiperioodilistel komeetidel võtab täistiiru tegemine aega alla kahesaja aasta. Pikaperioodilistel komeetidel kulub selleks tuhandeid aastaid. Arvatakse, et lühiperioodilised komeedid on pärit Kuiperi vööst ning pikaperioodilised [[Öpiku-Oorti pilv]]est. Paraboolsetel või hüperboolsetel orbiitidel olevad komeedid läbivad Päikesesüsteemi siseosasid vaid üks kord. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab komeeti moodustav poorne jäine materjal aurustuma ning seejuures paiskub komeedist välja ka tolmu. Päikesevalgust peegeldav gaas ja tolm tekitavad komeedi saba. Komeedist väljuvad osakesed annavad Päikesesüsteemi siseosades meteoorkehade hulgale arvestatava panuse. Komeetidest maha jäänud tolmuosakesed on valdava osa [[meteoorivool]]ude allikaks. ==Neptuuni-tagune piirkond== Neptuuni tagune piirkond on Päikesesüsteemi osa, mis jääb Neptuunist (viimasest planeedist) kaugemale. See piirkond on suures osas veel läbi uurimata. Arvatakse, et seal on arvukalt väikseid taevakehi (suurima objekti diameeter on kõigest viiendik Maa diameetrist ja mass on sellel väiksem kui Kuul), mis koosnevad põhiliselt kivist ja jääst. ===Kuiperi vöö=== {{Vaata|Kuiperi vöö}} [[Pilt:Outersolarsystem objectpositions labels comp.png|pisi|[[Kuiperi vöö]]]] Kuiperi vöö on ülesehituselt sarnane asteroidide vööga, kuid koostiselt on nad küllaltki erinevad. Kuiperi vöö kaugus Päikesest jääb 30–50 astronoomilise ühiku kaugusele. Kuigi selles leidub mitmeid [[kääbusplaneet]]e, on enamik objektidest seal siiski väikesed. Kuiperi vöös arvatakse leiduvat üle 100 000 keha, mille diameeter on üle 50 kilomeetri, kuid piirkonna kogumassiks pakutakse kõigest kümnendikku või sajandikku Maa massist. Kuiperi vöö objektide orbiidid ei järgi sageli ekliptika tasandit. Selle piirkondade taevakehadel on leitud ka kaaslasi. ====Pluuto ja Charon==== [[Pluuto]] on [[kääbusplaneet]] ning Kuiperi vöö suurim objekt. Kui see 1930. aastal avastati, siis liigitati see üheksandaks planeediks, kuid 2006. aastal klassifitseeriti Pluuto planeedi definitsiooni kohaselt kääbusplaneediks. Pluuto orbiit on võrdlemisi suure ekstsentrilisusega ja on ekliptika tasandi suhtes 17 kraadi kaldus. Pluuto orbiidi [[periheel]] on 29,7 astronoomilise ühiku ning [[afeel]] on 49,5 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. Pluuto suurim kuu on [[Charon]]. Kuna Charoni ja Pluuto massid erinevad teineteisest vähe, nimetatakse seda süsteemi ka vahel kaksiksüsteemiks, sest süsteemi [[massikese]] ei asu Pluuto sees. Lisaks Charonile on Pluutol veel neli kaaslast: [[Styx (kaaslane)|Styx]], [[Nix]], [[Kerberos (kaaslane)|Kerberos]] ja [[Hydra (kaaslane)|Hydra]]. ====Üheksas planeet==== 20. jaanuaril 2016 ilmus [[Caltech]]i teadlaste [[Konstantin Batygin]]i ja [[Mike Brown]]i artikkel, kus öeldakse, et suure tõenäosusega on olemas [[üheksas planeet]], mille mass on Maa massist 10 korda suurem, mille orbiit on Neptuuni orbiidist keskmiselt 20 korda kaugemal, ning mis teeb tiiru ümber Päikese 10 000 – 20 000 aastaga.<ref name="vr2BW" /> ===Kuiperi vöö hajusketas=== Hajusketas kattub Kuiperi vööga, kuid ulatub palju kaugemale kosmosesse. Arvatakse, et see on lühiajaliste komeetide allikaks. Hajusketta kehad on arvatavasti sattunud praegustele orbiitidele tänu Neptuuni orbiidi migratsioonile. Enamikul kehadest asub periheel Kuiperi vöös, afeel aga ulatub kuni 150 astronoomilise ühiku kaugusele Päikesest. Hajusketta kehade orbiitide ja ekliptika tasandi vaheline nurk on enamasti väga suur, orbiidid võivad olla isegi ekliptika tasandiga risti. ==Päikesesüsteemi piirialad== Ei ole olemas täpset piiri, millest alates Päikesesüsteem lõpeb ja tähtedevaheline ruum algab, sest Päikesesüsteemi välimise piiri moodustavad kaks jõudu: päikesetuul ja Päikese gravitatsioon. Päikesetuule mõju ulatub kuni 4 korda kaugemale Pluuto kaugusest Päikesest. Seda piirkonda kutsutakse heliopausiks ja arvatakse, et sealt alates tähtedevaheline ruum algabki. Kuid samas ulatub Päikese gravitatsiooni mõju tuhat korda kaugemale. ===Heliopaus=== Heliosfäär on jagatud kaheks piirkonnaks. Päikesetuul liigub keskmise kiirusega 400&nbsp;km/s läbi Päikesesüsteemi, kuni põrkub tähtedevahelise tuulega (milleks on plasmavoolud tähtedevahelises ruumis). Põrkumine toimub lõpušokis ([[Päikesetuul]]e lõpuosa lööklaine), mis asub Päikese liikumise suunas Päikesest 80–100 astronoomilise ühiku kaugusel ja vastassuunas umbes 200 astronoomilise ühiku kaugusel. Lööklaine piirkonnas aeglustub päikesetuul järsult, tekitades turbulentsi ning moodustades ovaalse kuju, heliotupe. Arvatakse, et see piirkond käitub ja näeb välja sarnaselt komeedi sabaga, ulatudes allatuult mitu korda kaugemale kui vastutuult. Kuid andmed, mis on saadud kosmoseaparaatide Cassini ja IBEX ([[Interstellar Boundary Explorer]]) abil, on näidanud, et see on hoopis mullisarnane, sest seda mõjutab ka tähtedevaheline magnetväli. Heliosfääri välimist piiri kutsutakse heliopausiks. See on piirkond, kus tähtedevaheline tuul on tugevam kui päikesetuul ehk sealt alates algab tähtedevaheline ruum. ===Öpiku-Oorti pilv=== Hüpoteetiline [[Öpiku-Oorti pilv]] on sfääriline, sisaldades kuni miljard jäätunud keha. See asub umbes ühe valgusaasta kaugusel Päikesest ja ulatub kuni 1,9 valgusaastani (100 000 astronoomilist ühikut). Arvatakse, et siit piirkonnast on pärit pikaajalised komeedid, mis on sattunud sinna hiidplaneetide gravitatsiooni mõjul. Kehad Öpiku-Oorti pilves liiguvad väga aeglaselt. ==Päikesesüsteemi teke== {{main|Päikesesüsteemi teke ja areng}} [[Pilt:Soot-line1.jpg|pisi|Skeem päikeseudukogust, millest moodustusid Maa ja teised Päikesesüsteemi taevakehad]] Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise [[täheteke|tähetekke]], mitte mingi eksootilise protsessiga (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus [[päikeseudukogu]]ks nimetatava väga suure massiga külma tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve [[gravitatsiooniline kollaps]]. Mitmete või isegi paljude tihendustsentrite edasise tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuvate gaasipilve fragmentide keskele tekkisid prototähed. Kui prototähed tõmbusid niivõrd kokku, et nende keskmes tõusid temperatuurid ja tihedused piisavaks [[termotuumareaktsioon]]ide algamiseks, süttisid prototähed ükshaaval tähtedena. Üks nendest prototähtedest oli Päike. Algselt tekkinud [[täheparv]] või -assotsiatsioon hajus võrdlemisi ruttu ning praeguseks on Päike suhteliselt hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb [[kosmogoonia]]. ==Päikesesüsteem osana Galaktikast== Päikesesüsteem on osa [[Linnutee galaktika]]st, umbes 100 000 [[valgusaasta]]se läbimõõduga [[spiraalgalaktika]]st, mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski on umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest Päikesest väiksema massiga. Päikesesüsteemi kauguseks [[Linnutee|Galaktika]] keskmest hinnatakse 25 000 – 28 000 valgusaastat. Ta [[tiirlemine|tiirleb]] ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi [[orbiit]] paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane [[ringjoon]]ele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus [[orbitaalkiirus]] vastab spiraalharusid kujundavate [[kompressioonilained|kompressioonilainete]] kiirusele. Nähtavasti on Päikesesüsteem jäänud spiraalharude vahelisse piirkonda suurema osa aja jooksul, mis elu [[planeet Maa|Maa]]l on eksisteerinud. Spiraalharudes plahvatavate [[supernoova]]de kiirgus võib teoreetiliselt [[planeet]]ide pinnad steriliseerida, hoides ära suurte loomade tekke maismaal. Et Päikesesüsteem (ja planeet Maa) on jäänud spiraalharudest väljapoole, võib olla tegemist ainulaadse planeediga, mille pinnal on saanud tekkida suured loomad. ==Teised planeedisüsteemid== {{Vaata|Planeedisüsteem}} Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem ainuke tuntud planeedisüsteem, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu. Nüüdseks on avastatud tuhandeid [[eksoplaneet]]e või nende süsteeme, kuigi nende täpsest olemusest teatakse veel võrdlemisi vähe. Üks võimalus planeedisüsteemide kindlaks tegemiseks on analüüsida tähtede [[radiaalkiirus]]te perioodilisi muutusi, mis on tingitud planeetide ja tähe tiirlemisest ümber ühise masskeskme. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide masside alampiirid ja kaugused tähest. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe [[pulsar]]i ümber. Samuti on avastatud planeete teiste tähtede ümber, mõõtes pikka aega tähe heledust. Kui planeet liigub Maalt vaadates üle oma ematähe ketta, siis tähe heledus väheneb vaid veidi (seni avastatud süsteemidel maksimaalselt umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. ==Vaata ka== *[[Päikesesüsteemi objektide loend]] ==Galerii== {{MaaAsukoht}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OAE">{{netiviide |pealkiri=Glossary term: Solar System |väljaanne=IAU Office of Astronomy for Education |url=https://astro4edu.org/resources/glossary/term/314/ |vaadatud=2024-03-10}}</ref> <ref name="Formation">{{netiviide |pealkiri=Formation of Our Solar System |väljaanne=American Museum of Natural History |url=https://www.amnh.org/exhibitions/permanent/the-universe/planets/formation-of-our-solar-system |vaadatud=2024-03-10}}</ref> <ref name="End">{{netiviide |pealkiri=Where does the solar system end? |väljaanne=ABC Science |url=https://www.abc.net.au/science/articles/2013/04/24/3735933.htm |vaadatud=2024-03-10}}</ref> <ref name="Found">{{netiviide |pealkiri=How Sagittarius A* was found lurking in the center of the Milky Way |väljaanne=Astronomy.com |url=https://www.astronomy.com/science/50-years-ago-a-first-hint-of-the-beast-lurking-in-the-heart-of-the-milky-way/ |vaadatud=2024-03-10}}</ref> <ref name="Mercury Atmosphere">{{netiviide |pealkiri=Does Mercury hava an atmosphere? |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/36-mercury-the-suns-closest-planetary-neighbor.html#section-does-mercury-have-an-atmosphere |vaadatud=2024-03-16}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Venus Facts |väljaanne=NASA Science |url=https://science.nasa.gov/venus/facts/#hds-sidebar-nav-1 |vaadatud=2024-03-16}}</ref> <ref name="Apart">{{netiviide |pealkiri=What sets Earth apart from other planets in the solar system? |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/54-earth-history-composition-and-atmosphere.html |vaadatud=2024-03-16}}</ref> <ref name="Suggest">{{netiviide |pealkiri=Exoplanets near red dwarfs suggest another Earth nearer |väljaanne=BBC |url=https://www.bbc.com/news/science-environment-21350899 |vaadatud=2024-03-16}}</ref> <ref name="vr2BW">[[Kimm Fesenmaier]]. [https://www.caltech.edu/news/caltech-researchers-find-evidence-real-ninth-planet-49523 Caltech Researchers Find Evidence of a Real Ninth Planet], Caltech, 20. jaanuar 2016</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Solar System}} *[http://www.solarviews.com Pilte Päikesesüsteemist] *[http://www.nineplanets.org/] {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Päikesesüsteem| ]] me2e0gnn4zenkra4yxw3coa7j6jo1t4 0 2655 7193993 7193797 2026-07-16T20:50:28Z Juhan242 213253 /* */ 7193993 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2025}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Ukraine in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel]] | ametlik_keel = [[ukraina keel]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Serhi Koretsky]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = 41130432 | rahvaarv_seis = 1.02.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Ilma Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ja Sevastopolita.}}<ref>[https://web.archive.org/web/20221106233405/http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/news/op_popul.asp db.ukrcensus.gov.ua]</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Krimmi ja Sevastopolita --> | iseseisvus = [[24. august]] [[1991]] | valuuta = [[Ukraina grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = [[Štše ne vmerla Ukrajina]]<br>(Ще не вмерла Україна) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = {{märkused}} }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ʊkrɐˈjinɐ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s. Asub [[Must meri|Musta mere]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres; piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. kohal maailmas ja suurim tervenisti Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid suurem osa tema territooriumist on Aasias).{{lisa viide}} Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas (välja arvatud [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]] koos [[Sevastopol]]i territooriumiga) 41,4 miljonit inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Ukraina on rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud. Jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus on kuulutatud välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Ukraina on [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodangult ühe inimese kohta]] Euroopa vaeseim riik ([[IMF]]-i 2023. aasta hinnangul 4654 dollarit<ref>{{cite web |url=https://www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD?year=2023 |title=IMF DataMapper / Datasets / World Economic Outlook (April 2023) / GDP per capita, current prices / List (2023) - Analytical group: European Union, World |date=10 April 2023 |website=IMF.org |publisher=[[International Monetary Fund]] |access-date=12 April 2023}}</ref>),<ref>{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/what-is-wrong-with-the-ukrainian-economy/|title=What is wrong with the Ukrainian economy?|website=Atlantic Council|date=26 April 2019|access-date=23 August 2020|language=en-US}}</ref><ref>{{cite web|last=Dlugy|first=Yana|url=https://www.nytimes.com/2022/07/01/briefing/russia-ukraine-war-corruption-yovanovitch-odessa.html|title=Corruption in Ukraine|work=[[New York Times]]|date=1 July 2022|access-date=15 September 2022}}</ref><ref>{{cite journal|last=Korostelina|first=Karina V.|title=Ukraine twenty years after independence|publisher=[[University of California Press]]|journal=[[Soviet and Communist studies#External links|Communist and Post-Communist Studies]]|volume=46|pages=53–64|date=March 2013|doi=10.1016/j.postcomstud.2012.12.008|jstor=48610373|number=1 |issn = 0967-067X }}</ref> kuid viljaka põllumaa tõttu oli enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalist sissetungi]] 2022. aastal maailma suurimaid [[Teravili|teravilja]] [[eksport]]ijaid.<ref name="grain1">{{cite press release|url=http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|title=Ukraine becomes world's third biggest grain exporter in 2011 – minister|publisher=Black Sea Grain|date=20 January 2012|access-date=31 December 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231235707/http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|archive-date=31 December 2013|url-status=dead}}</ref><ref name="grain2">{{cite web|url=https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/wtr13_e.htm|title=World Trade Report 2013|publisher=World Trade Organization|date=2013|access-date=26 January 2014}}</ref> Ukraina on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] asutajaliige, lisaks [[Euroopa Nõukogu]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni]] ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni]] liige. 2022. aastal alustas Ukraina [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise protsessi ning on esitanud taotluse [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>{{Cite news|last1=Kramer|first1=Andrew E.|url=https://www.nytimes.com/2022/09/30/world/europe/ukraine-nato-zelensky.html|title=Ukraine submits an application to join NATO, with big hurdles ahead.|work=The New York Times|date=2022-09-30|access-date=2022-10-01|language=en-US|last2=Bilefsky|first2=Dan|issn=0362-4331}}</ref> == Nimi == {{Vaata|Ukraina nimi}} Ukraina nime täpne päritolu pole teada. Sageli seostatakse seda sõnaga "край", kuid selle sõna täpne tähendus selles kontekstis ei ole selge. See võib tähistada nii piiriala, hõimuala või kodumaad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-15 |pealkiri=Як зʼявилась назва “Україна”: історія та міфи |url=https://visitukraine.today/uk/blog/4339/how-the-name-ukraine-appeared-history-and-myths#zvidki-poxodit-nazva-ukrayina |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=Visit Ukraine}}</ref> Ukraina nime esmamainimine pärineb 1187. aasta [[Kiievi kroonika|Kiievi kroonikast]]. Nimi esines ka kasakasõdade ajal [[Kasakad|kasakate]] valitsetava territooriumi kohta, kuid laiemalt kasutusse tuli mõiste 19. sajandil Venemaa keisririigi [[Ukrainlased|ukrainlaste]] seas, sest selle kasutust propageerisid ukraina aktivistide kirjutised.<ref>Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 39.</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kubijovyč |eesnimi=Volodymyr |perekonnanimi2=Naulko |eesnimi2=Vsevolod |perekonnanimi3=Struminsky |eesnimi3=Bohdan |perekonnanimi4=Zhukovsky |eesnimi4=Arkadii |kuupäev=1993 |pealkiri=Ukrainians |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainians.htm |väljaanne=[[Encyclopedia of Ukraine]]}}</ref> == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vee all), millega ta on maailmas 48. kohal.<ref name="cia">{{Viide |pealkiri=Ukraine |kuupäev= |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |väljaanne=The World Factbook |väljaandja=[[Central Intelligence Agency]] |keel=en |vaadatud=2022-03-03 |arhiivimisaeg=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235424/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 20% riigist – [[Krimm]] ning märkimisväärne osa [[Donetski oblast|Donetski]], [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja oblastist]] – on [[Venemaa]] okupatsiooni all.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=Marium |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=How much territory does Russia control in Ukraine? |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/8/14/trump-putin-meeting-how-much-territory-does-russia-control-in-ukraine}}</ref> Maismaapiiri pikkus on 5581 km. Sellest 1944 km on [[Venemaa]]ga ([[Venemaa-Ukraina piir]]), 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone pikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Hoverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> Ida-Ukrainas mõjutab pinnamoodi [[Donetsi kõrgustik]]. [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub [[Must meri|Musta mere]] suurim saar [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukrainal on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === 16% Ukrainast on kaetud metsaga, enamlevinud puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Karpaatides on Euroopa viimaseid [[ürgmets|ürgmetsi]], mis kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevad seal. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on [[1980]]. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. == Riik == === Riigikord === [[Ukraina põhiseadus]]e järgi on Ukraina [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[Poolpresidentaalne vabariik|presidentaal-parlamentaarne vabariik]]. Ukraina põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-05-07 |pealkiri=I. ÜLDINFO |url=https://vm.ee/et/i-uldinfo |vaadatud=2022-03-01 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301195415/https://vm.ee/et/i-uldinfo |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Täidesaatev võim]] riigis kuulub [[Ukraina president|presidendile]] ja valitsusele ([[Ukraina Ministrite Kabinet]]). Ukraina riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav [[Ukraina president|president]], kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud [[seadus]]ed või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. Samuti annab ta seadusi ja korraldusi, kuulutab välja [[rahvahääletus]]e, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].<ref name=":1" /> [[Seadusandlik võim]] kuulub [[Ühekojasüsteem|ühekojalisele]] parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel [[Otsevalimised|otsestel valimistel]] 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.<ref name=":1" /> Kohtupidamist teostavad [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on [[Ukraina Ülemkohus]].<ref name=":1" /> [[Ukraina president]] on 2019. aasta aprillis [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|valimised]] võitnud vannutati mais võimule vannutatud [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |autor-link=Kaarel Kressa |kuupäev=2019-04-22 |pealkiri=Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised ülekaalukalt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/85974257/volodomor-zelenskoi-voitis-ukraina-presidendivalimised-ulekaalukalt}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=Zelenskõi vannutati Ukraina presidendiks |lehekülg=13 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> [[Ukraina peaminister]] on 2025. aasta juulist alates [[Julija Svõrõdenko]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Bobritski |eesnimi=Dmõtro |kuupäev=2025-07-16 |pealkiri=Ukraina uueks peaministriks saab hea Hiina-tundja |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://maailm.postimees.ee/8287481/kohalik-vaade-ukraina-uueks-peaministriks-saab-hea-hiina-tundja}}</ref> === Haldusjaotus === {{Vaata|Ukraina haldusjaotus}} [[File:ОТГ2.png|thumb|Ukraina [[Hromada|''hromada''d]] 2020. aastal ([[Rajoon (Ukraina)|rajoonid]] [[Krimm]]is)]]Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] ([[Krimm]], ''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Oblastid ja vabariik jagunevad omakorda 136 [[Rajoon (Ukraina)|rajooniks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-26 |esmakuupäev=21. detsember 2021 |pealkiri=Ukraine - Subnational Administrative Boundaries |url=https://data.humdata.org/dataset/cod-ab-ukr |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]] HDX}}</ref> 2020. aastal toimunud haldusreformiga moodustati kolmanda taseme haldusüksused ''[[hromada]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref><ref name="icds" /> [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] ajal on [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|Venemaa okupeerinud osa Ukrainast]]. 2014. aasta märtsist alates [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeerib Venemaa Krimmi]] ja osa Donetski ja Luhanski oblastist, 2022. aasta sissetungist alates ka suurt osa Zaporižžja ning Hersoni oblastidest (ja väikseid piirkond teistes oblastides).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |kuupäev=2026-02-24 |pealkiri=Mapping Russian attacks and territorial gains across Ukraine |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/2/24/mapping-russian-attacks-and-territorial-gains-across-ukraine}}</ref> {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Donetsk]] (''de facto'' [[Kramatorsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovohradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Luhansk]] |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žõtomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev]]i linn || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol]]i linn || 1079 || 509 992 (2020) || |} === Riigikaitse === Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja ning [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu]] esimees on Ukraina president. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra.<ref name=":1" /> 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Nendele lisaks tegutseb 2014. aastast riigis ka vabatahtlikudest moodustatud [[Ukraina Rahvuskaart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-01-27 |pealkiri=Lvivis moodustati relvastatud Ukraina Rahvuskaart |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |toimetaja-perekonnanimi=Laugen |toimetaja-eesnimi=Lauri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/67687509/lvivis-moodustati-relvastatud-ukraina-rahvuskaart}}</ref> === Tähtpäevad === * [[14. märts]] – [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] – [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[1. oktoober]] – [[Ukraina kaitsjate päev]] === Haridus === 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust. Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati [[Ukraina Riiklik Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=UKRAINE: The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA) |url=https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ |vaadatud=2021-05-09 |väljaanne=CEENQA |keel=en-GB}}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] === Demograafilised näitajad === Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]]i, sh [[Sevastopol]]i territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| * 1990 – 51,94 miljonit inimest * 1991 – 52,06 miljonit inimest * 1992 – 52,24 miljonit inimest * 1993 – 52,11 miljonit inimest * 1994 – 51,73 miljonit inimest * 1995 – 51,30 miljonit inimest * 1996 – 50,82 miljonit inimest * 1997 – 50,37 miljonit inimest * 1998 – 49,92 miljonit inimest * 1999 – 49,43 miljonit inimest * 2000 – 48,92 miljonit inimest * 2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> * 2001 – 48 923 200 inimest * 2002 – 48 457 100 inimest * 2003 – 48 003 500 inimest * 2004 – 47 622 400 inimest * 2005 – 47 280 800 inimest * 2006 – 46 929 500 inimest * 2007 – 46 646 000 inimest * 2008 – 46 372 700 inimest * 2009 – 46 143 700 inimest * 2010 – 45 962 900 inimest * 2011 – 45 778 500 inimest * 2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka [[krimmitatarlased]]. 1944. aastal [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === [[File:Українськомовні1959—2001.gif|thumb|300px|right|Nõukogude okupatsiooni ajal allutati Ukraina elanikkond venestamisele ja sinna kolis miljoneid venelasi. Aastatel 1959–1989 vähenes ukrainakeelse elanikkonna osakaal oluliselt lõuna- ja idapiirkondades ning Donbassi piirkonnas muutusid nad vähemuseks.<ref>[https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/57398032/%D0%95%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0_%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BC%D1%96%D0%BA%D0%B0_%D1%96_-libre.pdf?1537213469=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEthnocultural_dynamics_and_regional_iden.pdf&Expires=1759683476&Signature=Y1x9ohJAr6Anb30U-L27iI1NCoz~Yxcx3dIKGmsDPl7LLlt38vDBivW14bjZV5aZVmpFmMegcX9020~QyKi7-Ttp-WKHRjA2IG1VXBm5SSVGLLnfK32OuiFGc3mXAbuW5SXxHjFgtNGpBkk-CIMd1lVpQggAQYfkJ~r-qWpr~yO7d6QiN0ZeLr9vbvxyo7z3BcJBSA5NNDupEnMlK0PdnVcjcRq9VYCvAp3hD4f3Qdrf1958x4T1ROcElmk6ODk627Wm3~F-RRKkc6IYcBUxOVk4zBSy1IQO0NpQcKMdDsfv6ZqQYnqTv6JrFNboxbcwfqZug6OLHGII3Bsh7xsvAg__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA Етнокультурна динаміка та регіональні ідентичності Півдня та Сходу України в 1991—2013 рр.]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |title=Динамика численности этнических украинцев в УССР: на основе итогов Всесоюзных переписей населения 1959 г., 1970 г. и 1979 г. |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240629092655/https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |url-status=live }}</ref>]] Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi kolm miljonit inimest. Neile kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220406120543/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas. ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]i aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. == Ukraina majandus == [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi kahaneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol]]i ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka [[Ukraina börs]], kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[aktsia]]d, [[futuur]]id, [[optsioon]]id, [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian Exchange |url=http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302140550/http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisaeg=2022-03-02 |vaadatud=2022-03-02 |väljaanne=[[Ukraina börs]]}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. == Ukraina kultuur == {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] [[Fail:Uk-Слава_Україні.ogg|pisi|Ukraina keeles "[[Slava Ukrajini|elagu Ukraina]]" (Слава Україні)]]Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri ja [[Ukraina keele arengu takistamine|keele areng]] oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Serhi Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleh Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu suurvürstiriigi territooriumist oma idaslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Pärast [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus|kasakate ülestõusu]] moodustati autonoomne riik – [[Zaporižžja kasakavägi|Hetmanaat]]. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti [[Andrussovo rahu]]lepinguga osa Kesk-Ukrainast [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal võitles Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]] Rootsi poolel ja sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. 1775. aastal hävitasid Vene väed [[Zaporižžja Sitš]]i, osa kasakatest põgenes üle Doonau, osa küüditati [[Kubanimaa|Kubanisse]], viimane Sitši pealik [[Petro Kalnõševskõi|Petro Kalnõševski]] vangistati ja saadeti [[Solovetsi saared|Solovetsi saartele]]. Ukraina talupojad muudeti Vene aadlike [[Pärisorjus|pärisorjadeks]]. Kõiki arhiividokumente ja kasakate relvi, mis annavad tunnistust Ukraina ajaloost 16.–18. sajandil sajandil, hoiti pikka aega [[Püha Eliisabeti kindlus|Püha Eliisabeti kindluses]], kuni nad 1917. aastal Kiievisse evakueeriti. === 20. sajand === [[1917]]. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud [[Keskriikide okupatsioon Ukrainas|Saksa okupatsiooni]], Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. Ametlikult asutasid [[Valgevene NSV|Valgevene]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa]] ja [[Ukraina NSV|Ukraina]] 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sisuliselt oli see küll Venemaa kontrollitud unitaarriik. Ukraina oli riigis [[liiduvabariik]]. Maailmasõdade vahel toimunud [[Holodomor]] (Nõukogude valitsuse korraldatud kunstlik näljahäda aastatel 1932-1933) tappis rohkem ukrainlasi kui II maailmasõda.{{Lisa viide}} 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi [[Kresy|idaosad]], millest lõunapoolsed liideti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus oleva [[Ukraina NSV]] külge. Teise maailmasõja käigus [[Ukraina riigikomissariaat|okupeeris Saksamaa Ukraina]] ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. Ukraina sai teises maailmasõjas märkimisväärselt laastatud ja järgnevad aastakümned taastati Ukrainas linnasid ja tööstust. Esimesed sõjajärgsed aastad esines sagedasti nälga ja vaesust. Läänepoolsetes oblastites, eriti Galitsias ja [[Volõõnia|Volõõnias]], esines 1950. aastate alguseni ka [[UPA relvastatud vastupanu Nõukogude võimule|relvastatud vastupanu]] Nõukogude võimule, mida juhtis [[Ukraina Ülestõusuarmee]]. Sellel perioodil hukati või [[Küüditamised Nõukogude Liidus|küüditati Siberisse]] kümneid tuhandeid inimesi. 1950. ja 1960. aastatel kujunes Ukraina NSV üheks Nõukogude Liidu tähtsamaks tööstus- ja põllumajanduskeskuseks. 1954. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] varem [[Vene NFSV]] koosseisu kuulunud [[Krimm|Krimmi]] üle Ukrainale.<ref name="Maigre" /> [[Hruštšovi sula]] käigus vabastas režiim osa poliitvange ja lubas mõningast kultuurilist vabanemist, mis elavdas ukraina keele ja kirjanduse kasutust. 1960.–1970. aastatel tugevnes aga taas tsensuur ja poliitiline surve. Mitmed kirjanikud, teadlased ja inimõiguslased, arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Jätkuv linnastumine tõi kaasa ka vene keele ja Nõukogude mõtteviisi süveneva leviku. 1986. aastal Ukrainas toimunud [[Tšernobõli tuumakatastroof]] süvendas rahulolematust ja usalduskriisi Nõukogude Liidus. [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] reformid ([[glasnost]] ja [[perestroika]]) lubasid Ukrainas rahvuslike liikumiste taaselustumist. Aastatel 1988–1990 loodi kümneid kodanikualgatusi, mille seas juhtivaks kujunes [[Ruhh]], mis nõudis autonoomiat ja hiljem iseseisvust. === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aasta augustis, pärast [[Augustiputš|ebaõnnestunud riigipööret]] Moskvas, kuulutas Ukraina [[24. august]]il [[1991]] iseseisvuse välja. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla [[Belovežje leping|lepetele]], millega [[Nõukogude Liidu lagunemine|lõpetati Nõukogude Liidu]] kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents. Idaslaavi riigid moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. Ukrainast riigi arenguid 1990. aastatel iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja võitlus riigi orientatsiooni üle [[Euroopa]] ja [[Venemaa]] vahel. Püüti rajada [[Turumajandus|turumajandust]], kuid erastamisprotsess tõi kaasa [[Oligarhia|oligarhide]] mõju kasvu ja [[korruptsioon]]i süvenemise. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> 2004. aasta [[oranž revolutsioon]], mille vallandas võltsitud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemus, tõi võimule [[Läänemaailm|läänele]] orienteeritud presidendi [[Viktor Juštšenko]], kuid tema korraldatud reformid jäid tagasihoidlikuks ja ühiskond pettus aeglases muutustempos. [[2010. aasta Ukraina presidendivalimised|2010. aastal valiti]] presidendiks [[Viktor Janukovõtš]], kes tugevdas sidemeid Venemaaga ja nõrgestas demokraatlikke institutsioone. 2013. aastal alanud [[Euromaidan]]i rahutused kujunesid [[2014]]. aasta alguses [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsiooniks]], milles kukutati võimult president Janukovõtš. Sama aasta märtsis algas Krimmi kriis, kui [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] sisenesid poolsaarele ja [[Krimmi annekteerimine|okupeerisid Krimm]]<nowiki/>i. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Vene-Ukraina sõda|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400&nbsp;000 – 1&nbsp;000&nbsp;000 inimest.<ref name="T4ESD" />´ [[Ukraina kriis|Vene-Ukraina kriis]] intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. == Vaata ka == * [[Ukraina meedia]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] *[[Ukraina-Venemaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |eesnimi=Juri |perekonnanimi=Smirnov}}</ref> <ref name="icds">{{cite web|url=https://icds.ee/et/ukraina-detsentraliseerimise-teelahkmel/ |title=Ukraina detsentraliseerimise teelahkmel |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|ICDS]] |date=2017-10-10 |access-date=2023-05-12 |website=isdc.ee|author=Stina Aava |quote=Detsentraliseerimise olemus jaguneb kolmeks peamiseks suunaks. Esimeseks on ''hromada''’de ehk põhitasemel territoriaalsete kogukondade loomine, mis peab vähendama bürokraatiat ning lõppeesmärgiks on neid kokku luua 1500 (siiani rajatud alla poolte). Ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel ning antud lahendus liidab külad ja linnad, muuhulgas ''hromada'' keskpunkti ja kaugeima punkti vahe ei tohi ületada 30 minutit. }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://ukraine.ua Veebileht] * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] 6k75ubnxehe2ihxyqrqtysritzmyzm9 7193994 7193993 2026-07-16T20:53:49Z Juhan242 213253 /* Riigikord */ 7193994 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2025}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Ukraine in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel]] | ametlik_keel = [[ukraina keel]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Serhi Koretsky]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = 41130432 | rahvaarv_seis = 1.02.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Ilma Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ja Sevastopolita.}}<ref>[https://web.archive.org/web/20221106233405/http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/news/op_popul.asp db.ukrcensus.gov.ua]</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Krimmi ja Sevastopolita --> | iseseisvus = [[24. august]] [[1991]] | valuuta = [[Ukraina grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = [[Štše ne vmerla Ukrajina]]<br>(Ще не вмерла Україна) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = {{märkused}} }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ʊkrɐˈjinɐ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s. Asub [[Must meri|Musta mere]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres; piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. kohal maailmas ja suurim tervenisti Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid suurem osa tema territooriumist on Aasias).{{lisa viide}} Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas (välja arvatud [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]] koos [[Sevastopol]]i territooriumiga) 41,4 miljonit inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Ukraina on rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud. Jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus on kuulutatud välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Ukraina on [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodangult ühe inimese kohta]] Euroopa vaeseim riik ([[IMF]]-i 2023. aasta hinnangul 4654 dollarit<ref>{{cite web |url=https://www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD?year=2023 |title=IMF DataMapper / Datasets / World Economic Outlook (April 2023) / GDP per capita, current prices / List (2023) - Analytical group: European Union, World |date=10 April 2023 |website=IMF.org |publisher=[[International Monetary Fund]] |access-date=12 April 2023}}</ref>),<ref>{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/what-is-wrong-with-the-ukrainian-economy/|title=What is wrong with the Ukrainian economy?|website=Atlantic Council|date=26 April 2019|access-date=23 August 2020|language=en-US}}</ref><ref>{{cite web|last=Dlugy|first=Yana|url=https://www.nytimes.com/2022/07/01/briefing/russia-ukraine-war-corruption-yovanovitch-odessa.html|title=Corruption in Ukraine|work=[[New York Times]]|date=1 July 2022|access-date=15 September 2022}}</ref><ref>{{cite journal|last=Korostelina|first=Karina V.|title=Ukraine twenty years after independence|publisher=[[University of California Press]]|journal=[[Soviet and Communist studies#External links|Communist and Post-Communist Studies]]|volume=46|pages=53–64|date=March 2013|doi=10.1016/j.postcomstud.2012.12.008|jstor=48610373|number=1 |issn = 0967-067X }}</ref> kuid viljaka põllumaa tõttu oli enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalist sissetungi]] 2022. aastal maailma suurimaid [[Teravili|teravilja]] [[eksport]]ijaid.<ref name="grain1">{{cite press release|url=http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|title=Ukraine becomes world's third biggest grain exporter in 2011 – minister|publisher=Black Sea Grain|date=20 January 2012|access-date=31 December 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231235707/http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|archive-date=31 December 2013|url-status=dead}}</ref><ref name="grain2">{{cite web|url=https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/wtr13_e.htm|title=World Trade Report 2013|publisher=World Trade Organization|date=2013|access-date=26 January 2014}}</ref> Ukraina on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] asutajaliige, lisaks [[Euroopa Nõukogu]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni]] ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni]] liige. 2022. aastal alustas Ukraina [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise protsessi ning on esitanud taotluse [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>{{Cite news|last1=Kramer|first1=Andrew E.|url=https://www.nytimes.com/2022/09/30/world/europe/ukraine-nato-zelensky.html|title=Ukraine submits an application to join NATO, with big hurdles ahead.|work=The New York Times|date=2022-09-30|access-date=2022-10-01|language=en-US|last2=Bilefsky|first2=Dan|issn=0362-4331}}</ref> == Nimi == {{Vaata|Ukraina nimi}} Ukraina nime täpne päritolu pole teada. Sageli seostatakse seda sõnaga "край", kuid selle sõna täpne tähendus selles kontekstis ei ole selge. See võib tähistada nii piiriala, hõimuala või kodumaad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-15 |pealkiri=Як зʼявилась назва “Україна”: історія та міфи |url=https://visitukraine.today/uk/blog/4339/how-the-name-ukraine-appeared-history-and-myths#zvidki-poxodit-nazva-ukrayina |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=Visit Ukraine}}</ref> Ukraina nime esmamainimine pärineb 1187. aasta [[Kiievi kroonika|Kiievi kroonikast]]. Nimi esines ka kasakasõdade ajal [[Kasakad|kasakate]] valitsetava territooriumi kohta, kuid laiemalt kasutusse tuli mõiste 19. sajandil Venemaa keisririigi [[Ukrainlased|ukrainlaste]] seas, sest selle kasutust propageerisid ukraina aktivistide kirjutised.<ref>Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 39.</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kubijovyč |eesnimi=Volodymyr |perekonnanimi2=Naulko |eesnimi2=Vsevolod |perekonnanimi3=Struminsky |eesnimi3=Bohdan |perekonnanimi4=Zhukovsky |eesnimi4=Arkadii |kuupäev=1993 |pealkiri=Ukrainians |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainians.htm |väljaanne=[[Encyclopedia of Ukraine]]}}</ref> == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vee all), millega ta on maailmas 48. kohal.<ref name="cia">{{Viide |pealkiri=Ukraine |kuupäev= |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |väljaanne=The World Factbook |väljaandja=[[Central Intelligence Agency]] |keel=en |vaadatud=2022-03-03 |arhiivimisaeg=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235424/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 20% riigist – [[Krimm]] ning märkimisväärne osa [[Donetski oblast|Donetski]], [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja oblastist]] – on [[Venemaa]] okupatsiooni all.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=Marium |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=How much territory does Russia control in Ukraine? |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/8/14/trump-putin-meeting-how-much-territory-does-russia-control-in-ukraine}}</ref> Maismaapiiri pikkus on 5581 km. Sellest 1944 km on [[Venemaa]]ga ([[Venemaa-Ukraina piir]]), 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone pikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Hoverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> Ida-Ukrainas mõjutab pinnamoodi [[Donetsi kõrgustik]]. [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub [[Must meri|Musta mere]] suurim saar [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukrainal on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === 16% Ukrainast on kaetud metsaga, enamlevinud puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Karpaatides on Euroopa viimaseid [[ürgmets|ürgmetsi]], mis kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevad seal. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on [[1980]]. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. == Riik == === Riigikord === [[Ukraina põhiseadus]]e järgi on Ukraina [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[Poolpresidentaalne vabariik|presidentaal-parlamentaarne vabariik]]. Ukraina põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-05-07 |pealkiri=I. ÜLDINFO |url=https://vm.ee/et/i-uldinfo |vaadatud=2022-03-01 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301195415/https://vm.ee/et/i-uldinfo |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Täidesaatev võim]] riigis kuulub [[Ukraina president|presidendile]] ja valitsusele ([[Ukraina Ministrite Kabinet]]). Ukraina riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav [[Ukraina president|president]], kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud [[seadus]]ed või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. Samuti annab ta seadusi ja korraldusi, kuulutab välja [[rahvahääletus]]e, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].<ref name=":1" /> [[Seadusandlik võim]] kuulub [[Ühekojasüsteem|ühekojalisele]] parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel [[Otsevalimised|otsestel valimistel]] 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.<ref name=":1" /> Kohtupidamist teostavad [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on [[Ukraina Ülemkohus]].<ref name=":1" /> [[Ukraina president]] on 2019. aasta aprillis [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|valimised]] võitnud ja mais võimule vannutatud [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |autor-link=Kaarel Kressa |kuupäev=2019-04-22 |pealkiri=Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised ülekaalukalt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/85974257/volodomor-zelenskoi-voitis-ukraina-presidendivalimised-ulekaalukalt}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=Zelenskõi vannutati Ukraina presidendiks |lehekülg=13 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> [[Ukraina peaminister]] on 2026. aasta juulist alates [[Serhi Koretsky]]. === Haldusjaotus === {{Vaata|Ukraina haldusjaotus}} [[File:ОТГ2.png|thumb|Ukraina [[Hromada|''hromada''d]] 2020. aastal ([[Rajoon (Ukraina)|rajoonid]] [[Krimm]]is)]]Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] ([[Krimm]], ''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Oblastid ja vabariik jagunevad omakorda 136 [[Rajoon (Ukraina)|rajooniks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-26 |esmakuupäev=21. detsember 2021 |pealkiri=Ukraine - Subnational Administrative Boundaries |url=https://data.humdata.org/dataset/cod-ab-ukr |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]] HDX}}</ref> 2020. aastal toimunud haldusreformiga moodustati kolmanda taseme haldusüksused ''[[hromada]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref><ref name="icds" /> [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] ajal on [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|Venemaa okupeerinud osa Ukrainast]]. 2014. aasta märtsist alates [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeerib Venemaa Krimmi]] ja osa Donetski ja Luhanski oblastist, 2022. aasta sissetungist alates ka suurt osa Zaporižžja ning Hersoni oblastidest (ja väikseid piirkond teistes oblastides).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |kuupäev=2026-02-24 |pealkiri=Mapping Russian attacks and territorial gains across Ukraine |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/2/24/mapping-russian-attacks-and-territorial-gains-across-ukraine}}</ref> {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Donetsk]] (''de facto'' [[Kramatorsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovohradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Luhansk]] |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žõtomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev]]i linn || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol]]i linn || 1079 || 509 992 (2020) || |} === Riigikaitse === Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja ning [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu]] esimees on Ukraina president. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra.<ref name=":1" /> 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Nendele lisaks tegutseb 2014. aastast riigis ka vabatahtlikudest moodustatud [[Ukraina Rahvuskaart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-01-27 |pealkiri=Lvivis moodustati relvastatud Ukraina Rahvuskaart |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |toimetaja-perekonnanimi=Laugen |toimetaja-eesnimi=Lauri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/67687509/lvivis-moodustati-relvastatud-ukraina-rahvuskaart}}</ref> === Tähtpäevad === * [[14. märts]] – [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] – [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[1. oktoober]] – [[Ukraina kaitsjate päev]] === Haridus === 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust. Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati [[Ukraina Riiklik Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=UKRAINE: The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA) |url=https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ |vaadatud=2021-05-09 |väljaanne=CEENQA |keel=en-GB}}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] === Demograafilised näitajad === Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]]i, sh [[Sevastopol]]i territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| * 1990 – 51,94 miljonit inimest * 1991 – 52,06 miljonit inimest * 1992 – 52,24 miljonit inimest * 1993 – 52,11 miljonit inimest * 1994 – 51,73 miljonit inimest * 1995 – 51,30 miljonit inimest * 1996 – 50,82 miljonit inimest * 1997 – 50,37 miljonit inimest * 1998 – 49,92 miljonit inimest * 1999 – 49,43 miljonit inimest * 2000 – 48,92 miljonit inimest * 2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> * 2001 – 48 923 200 inimest * 2002 – 48 457 100 inimest * 2003 – 48 003 500 inimest * 2004 – 47 622 400 inimest * 2005 – 47 280 800 inimest * 2006 – 46 929 500 inimest * 2007 – 46 646 000 inimest * 2008 – 46 372 700 inimest * 2009 – 46 143 700 inimest * 2010 – 45 962 900 inimest * 2011 – 45 778 500 inimest * 2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka [[krimmitatarlased]]. 1944. aastal [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === [[File:Українськомовні1959—2001.gif|thumb|300px|right|Nõukogude okupatsiooni ajal allutati Ukraina elanikkond venestamisele ja sinna kolis miljoneid venelasi. Aastatel 1959–1989 vähenes ukrainakeelse elanikkonna osakaal oluliselt lõuna- ja idapiirkondades ning Donbassi piirkonnas muutusid nad vähemuseks.<ref>[https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/57398032/%D0%95%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0_%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BC%D1%96%D0%BA%D0%B0_%D1%96_-libre.pdf?1537213469=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEthnocultural_dynamics_and_regional_iden.pdf&Expires=1759683476&Signature=Y1x9ohJAr6Anb30U-L27iI1NCoz~Yxcx3dIKGmsDPl7LLlt38vDBivW14bjZV5aZVmpFmMegcX9020~QyKi7-Ttp-WKHRjA2IG1VXBm5SSVGLLnfK32OuiFGc3mXAbuW5SXxHjFgtNGpBkk-CIMd1lVpQggAQYfkJ~r-qWpr~yO7d6QiN0ZeLr9vbvxyo7z3BcJBSA5NNDupEnMlK0PdnVcjcRq9VYCvAp3hD4f3Qdrf1958x4T1ROcElmk6ODk627Wm3~F-RRKkc6IYcBUxOVk4zBSy1IQO0NpQcKMdDsfv6ZqQYnqTv6JrFNboxbcwfqZug6OLHGII3Bsh7xsvAg__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA Етнокультурна динаміка та регіональні ідентичності Півдня та Сходу України в 1991—2013 рр.]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |title=Динамика численности этнических украинцев в УССР: на основе итогов Всесоюзных переписей населения 1959 г., 1970 г. и 1979 г. |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240629092655/https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |url-status=live }}</ref>]] Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi kolm miljonit inimest. Neile kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220406120543/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas. ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]i aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. == Ukraina majandus == [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi kahaneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol]]i ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka [[Ukraina börs]], kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[aktsia]]d, [[futuur]]id, [[optsioon]]id, [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian Exchange |url=http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302140550/http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisaeg=2022-03-02 |vaadatud=2022-03-02 |väljaanne=[[Ukraina börs]]}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. == Ukraina kultuur == {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] [[Fail:Uk-Слава_Україні.ogg|pisi|Ukraina keeles "[[Slava Ukrajini|elagu Ukraina]]" (Слава Україні)]]Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri ja [[Ukraina keele arengu takistamine|keele areng]] oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Serhi Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleh Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu suurvürstiriigi territooriumist oma idaslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Pärast [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus|kasakate ülestõusu]] moodustati autonoomne riik – [[Zaporižžja kasakavägi|Hetmanaat]]. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti [[Andrussovo rahu]]lepinguga osa Kesk-Ukrainast [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal võitles Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]] Rootsi poolel ja sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. 1775. aastal hävitasid Vene väed [[Zaporižžja Sitš]]i, osa kasakatest põgenes üle Doonau, osa küüditati [[Kubanimaa|Kubanisse]], viimane Sitši pealik [[Petro Kalnõševskõi|Petro Kalnõševski]] vangistati ja saadeti [[Solovetsi saared|Solovetsi saartele]]. Ukraina talupojad muudeti Vene aadlike [[Pärisorjus|pärisorjadeks]]. Kõiki arhiividokumente ja kasakate relvi, mis annavad tunnistust Ukraina ajaloost 16.–18. sajandil sajandil, hoiti pikka aega [[Püha Eliisabeti kindlus|Püha Eliisabeti kindluses]], kuni nad 1917. aastal Kiievisse evakueeriti. === 20. sajand === [[1917]]. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud [[Keskriikide okupatsioon Ukrainas|Saksa okupatsiooni]], Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. Ametlikult asutasid [[Valgevene NSV|Valgevene]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa]] ja [[Ukraina NSV|Ukraina]] 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sisuliselt oli see küll Venemaa kontrollitud unitaarriik. Ukraina oli riigis [[liiduvabariik]]. Maailmasõdade vahel toimunud [[Holodomor]] (Nõukogude valitsuse korraldatud kunstlik näljahäda aastatel 1932-1933) tappis rohkem ukrainlasi kui II maailmasõda.{{Lisa viide}} 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi [[Kresy|idaosad]], millest lõunapoolsed liideti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus oleva [[Ukraina NSV]] külge. Teise maailmasõja käigus [[Ukraina riigikomissariaat|okupeeris Saksamaa Ukraina]] ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. Ukraina sai teises maailmasõjas märkimisväärselt laastatud ja järgnevad aastakümned taastati Ukrainas linnasid ja tööstust. Esimesed sõjajärgsed aastad esines sagedasti nälga ja vaesust. Läänepoolsetes oblastites, eriti Galitsias ja [[Volõõnia|Volõõnias]], esines 1950. aastate alguseni ka [[UPA relvastatud vastupanu Nõukogude võimule|relvastatud vastupanu]] Nõukogude võimule, mida juhtis [[Ukraina Ülestõusuarmee]]. Sellel perioodil hukati või [[Küüditamised Nõukogude Liidus|küüditati Siberisse]] kümneid tuhandeid inimesi. 1950. ja 1960. aastatel kujunes Ukraina NSV üheks Nõukogude Liidu tähtsamaks tööstus- ja põllumajanduskeskuseks. 1954. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] varem [[Vene NFSV]] koosseisu kuulunud [[Krimm|Krimmi]] üle Ukrainale.<ref name="Maigre" /> [[Hruštšovi sula]] käigus vabastas režiim osa poliitvange ja lubas mõningast kultuurilist vabanemist, mis elavdas ukraina keele ja kirjanduse kasutust. 1960.–1970. aastatel tugevnes aga taas tsensuur ja poliitiline surve. Mitmed kirjanikud, teadlased ja inimõiguslased, arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Jätkuv linnastumine tõi kaasa ka vene keele ja Nõukogude mõtteviisi süveneva leviku. 1986. aastal Ukrainas toimunud [[Tšernobõli tuumakatastroof]] süvendas rahulolematust ja usalduskriisi Nõukogude Liidus. [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] reformid ([[glasnost]] ja [[perestroika]]) lubasid Ukrainas rahvuslike liikumiste taaselustumist. Aastatel 1988–1990 loodi kümneid kodanikualgatusi, mille seas juhtivaks kujunes [[Ruhh]], mis nõudis autonoomiat ja hiljem iseseisvust. === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aasta augustis, pärast [[Augustiputš|ebaõnnestunud riigipööret]] Moskvas, kuulutas Ukraina [[24. august]]il [[1991]] iseseisvuse välja. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla [[Belovežje leping|lepetele]], millega [[Nõukogude Liidu lagunemine|lõpetati Nõukogude Liidu]] kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents. Idaslaavi riigid moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. Ukrainast riigi arenguid 1990. aastatel iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja võitlus riigi orientatsiooni üle [[Euroopa]] ja [[Venemaa]] vahel. Püüti rajada [[Turumajandus|turumajandust]], kuid erastamisprotsess tõi kaasa [[Oligarhia|oligarhide]] mõju kasvu ja [[korruptsioon]]i süvenemise. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> 2004. aasta [[oranž revolutsioon]], mille vallandas võltsitud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemus, tõi võimule [[Läänemaailm|läänele]] orienteeritud presidendi [[Viktor Juštšenko]], kuid tema korraldatud reformid jäid tagasihoidlikuks ja ühiskond pettus aeglases muutustempos. [[2010. aasta Ukraina presidendivalimised|2010. aastal valiti]] presidendiks [[Viktor Janukovõtš]], kes tugevdas sidemeid Venemaaga ja nõrgestas demokraatlikke institutsioone. 2013. aastal alanud [[Euromaidan]]i rahutused kujunesid [[2014]]. aasta alguses [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsiooniks]], milles kukutati võimult president Janukovõtš. Sama aasta märtsis algas Krimmi kriis, kui [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] sisenesid poolsaarele ja [[Krimmi annekteerimine|okupeerisid Krimm]]<nowiki/>i. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Vene-Ukraina sõda|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400&nbsp;000 – 1&nbsp;000&nbsp;000 inimest.<ref name="T4ESD" />´ [[Ukraina kriis|Vene-Ukraina kriis]] intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. == Vaata ka == * [[Ukraina meedia]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] *[[Ukraina-Venemaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |eesnimi=Juri |perekonnanimi=Smirnov}}</ref> <ref name="icds">{{cite web|url=https://icds.ee/et/ukraina-detsentraliseerimise-teelahkmel/ |title=Ukraina detsentraliseerimise teelahkmel |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|ICDS]] |date=2017-10-10 |access-date=2023-05-12 |website=isdc.ee|author=Stina Aava |quote=Detsentraliseerimise olemus jaguneb kolmeks peamiseks suunaks. Esimeseks on ''hromada''’de ehk põhitasemel territoriaalsete kogukondade loomine, mis peab vähendama bürokraatiat ning lõppeesmärgiks on neid kokku luua 1500 (siiani rajatud alla poolte). Ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel ning antud lahendus liidab külad ja linnad, muuhulgas ''hromada'' keskpunkti ja kaugeima punkti vahe ei tohi ületada 30 minutit. }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://ukraine.ua Veebileht] * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] 0ut0d6glyx5h1zr99xvpldpczm9l6yd 7193998 7193994 2026-07-16T20:56:28Z Juhan242 213253 /* Pärast iseseisvuse taastamist */ 7193998 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2025}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Ukraine in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel]] | ametlik_keel = [[ukraina keel]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Serhi Koretsky]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = 41130432 | rahvaarv_seis = 1.02.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Ilma Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ja Sevastopolita.}}<ref>[https://web.archive.org/web/20221106233405/http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/news/op_popul.asp db.ukrcensus.gov.ua]</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Krimmi ja Sevastopolita --> | iseseisvus = [[24. august]] [[1991]] | valuuta = [[Ukraina grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = [[Štše ne vmerla Ukrajina]]<br>(Ще не вмерла Україна) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = {{märkused}} }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ʊkrɐˈjinɐ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s. Asub [[Must meri|Musta mere]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres; piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. kohal maailmas ja suurim tervenisti Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid suurem osa tema territooriumist on Aasias).{{lisa viide}} Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas (välja arvatud [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]] koos [[Sevastopol]]i territooriumiga) 41,4 miljonit inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Ukraina on rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud. Jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus on kuulutatud välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Ukraina on [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodangult ühe inimese kohta]] Euroopa vaeseim riik ([[IMF]]-i 2023. aasta hinnangul 4654 dollarit<ref>{{cite web |url=https://www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD?year=2023 |title=IMF DataMapper / Datasets / World Economic Outlook (April 2023) / GDP per capita, current prices / List (2023) - Analytical group: European Union, World |date=10 April 2023 |website=IMF.org |publisher=[[International Monetary Fund]] |access-date=12 April 2023}}</ref>),<ref>{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/what-is-wrong-with-the-ukrainian-economy/|title=What is wrong with the Ukrainian economy?|website=Atlantic Council|date=26 April 2019|access-date=23 August 2020|language=en-US}}</ref><ref>{{cite web|last=Dlugy|first=Yana|url=https://www.nytimes.com/2022/07/01/briefing/russia-ukraine-war-corruption-yovanovitch-odessa.html|title=Corruption in Ukraine|work=[[New York Times]]|date=1 July 2022|access-date=15 September 2022}}</ref><ref>{{cite journal|last=Korostelina|first=Karina V.|title=Ukraine twenty years after independence|publisher=[[University of California Press]]|journal=[[Soviet and Communist studies#External links|Communist and Post-Communist Studies]]|volume=46|pages=53–64|date=March 2013|doi=10.1016/j.postcomstud.2012.12.008|jstor=48610373|number=1 |issn = 0967-067X }}</ref> kuid viljaka põllumaa tõttu oli enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalist sissetungi]] 2022. aastal maailma suurimaid [[Teravili|teravilja]] [[eksport]]ijaid.<ref name="grain1">{{cite press release|url=http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|title=Ukraine becomes world's third biggest grain exporter in 2011 – minister|publisher=Black Sea Grain|date=20 January 2012|access-date=31 December 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231235707/http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|archive-date=31 December 2013|url-status=dead}}</ref><ref name="grain2">{{cite web|url=https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/wtr13_e.htm|title=World Trade Report 2013|publisher=World Trade Organization|date=2013|access-date=26 January 2014}}</ref> Ukraina on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] asutajaliige, lisaks [[Euroopa Nõukogu]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni]] ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni]] liige. 2022. aastal alustas Ukraina [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise protsessi ning on esitanud taotluse [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>{{Cite news|last1=Kramer|first1=Andrew E.|url=https://www.nytimes.com/2022/09/30/world/europe/ukraine-nato-zelensky.html|title=Ukraine submits an application to join NATO, with big hurdles ahead.|work=The New York Times|date=2022-09-30|access-date=2022-10-01|language=en-US|last2=Bilefsky|first2=Dan|issn=0362-4331}}</ref> == Nimi == {{Vaata|Ukraina nimi}} Ukraina nime täpne päritolu pole teada. Sageli seostatakse seda sõnaga "край", kuid selle sõna täpne tähendus selles kontekstis ei ole selge. See võib tähistada nii piiriala, hõimuala või kodumaad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-15 |pealkiri=Як зʼявилась назва “Україна”: історія та міфи |url=https://visitukraine.today/uk/blog/4339/how-the-name-ukraine-appeared-history-and-myths#zvidki-poxodit-nazva-ukrayina |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=Visit Ukraine}}</ref> Ukraina nime esmamainimine pärineb 1187. aasta [[Kiievi kroonika|Kiievi kroonikast]]. Nimi esines ka kasakasõdade ajal [[Kasakad|kasakate]] valitsetava territooriumi kohta, kuid laiemalt kasutusse tuli mõiste 19. sajandil Venemaa keisririigi [[Ukrainlased|ukrainlaste]] seas, sest selle kasutust propageerisid ukraina aktivistide kirjutised.<ref>Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 39.</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kubijovyč |eesnimi=Volodymyr |perekonnanimi2=Naulko |eesnimi2=Vsevolod |perekonnanimi3=Struminsky |eesnimi3=Bohdan |perekonnanimi4=Zhukovsky |eesnimi4=Arkadii |kuupäev=1993 |pealkiri=Ukrainians |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainians.htm |väljaanne=[[Encyclopedia of Ukraine]]}}</ref> == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vee all), millega ta on maailmas 48. kohal.<ref name="cia">{{Viide |pealkiri=Ukraine |kuupäev= |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |väljaanne=The World Factbook |väljaandja=[[Central Intelligence Agency]] |keel=en |vaadatud=2022-03-03 |arhiivimisaeg=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235424/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 20% riigist – [[Krimm]] ning märkimisväärne osa [[Donetski oblast|Donetski]], [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja oblastist]] – on [[Venemaa]] okupatsiooni all.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=Marium |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=How much territory does Russia control in Ukraine? |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/8/14/trump-putin-meeting-how-much-territory-does-russia-control-in-ukraine}}</ref> Maismaapiiri pikkus on 5581 km. Sellest 1944 km on [[Venemaa]]ga ([[Venemaa-Ukraina piir]]), 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone pikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Hoverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> Ida-Ukrainas mõjutab pinnamoodi [[Donetsi kõrgustik]]. [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub [[Must meri|Musta mere]] suurim saar [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukrainal on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === 16% Ukrainast on kaetud metsaga, enamlevinud puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Karpaatides on Euroopa viimaseid [[ürgmets|ürgmetsi]], mis kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevad seal. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on [[1980]]. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. == Riik == === Riigikord === [[Ukraina põhiseadus]]e järgi on Ukraina [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[Poolpresidentaalne vabariik|presidentaal-parlamentaarne vabariik]]. Ukraina põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-05-07 |pealkiri=I. ÜLDINFO |url=https://vm.ee/et/i-uldinfo |vaadatud=2022-03-01 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301195415/https://vm.ee/et/i-uldinfo |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Täidesaatev võim]] riigis kuulub [[Ukraina president|presidendile]] ja valitsusele ([[Ukraina Ministrite Kabinet]]). Ukraina riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav [[Ukraina president|president]], kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud [[seadus]]ed või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. Samuti annab ta seadusi ja korraldusi, kuulutab välja [[rahvahääletus]]e, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].<ref name=":1" /> [[Seadusandlik võim]] kuulub [[Ühekojasüsteem|ühekojalisele]] parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel [[Otsevalimised|otsestel valimistel]] 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.<ref name=":1" /> Kohtupidamist teostavad [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on [[Ukraina Ülemkohus]].<ref name=":1" /> [[Ukraina president]] on 2019. aasta aprillis [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|valimised]] võitnud ja mais võimule vannutatud [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |autor-link=Kaarel Kressa |kuupäev=2019-04-22 |pealkiri=Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised ülekaalukalt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/85974257/volodomor-zelenskoi-voitis-ukraina-presidendivalimised-ulekaalukalt}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=Zelenskõi vannutati Ukraina presidendiks |lehekülg=13 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> [[Ukraina peaminister]] on 2026. aasta juulist alates [[Serhi Koretsky]]. === Haldusjaotus === {{Vaata|Ukraina haldusjaotus}} [[File:ОТГ2.png|thumb|Ukraina [[Hromada|''hromada''d]] 2020. aastal ([[Rajoon (Ukraina)|rajoonid]] [[Krimm]]is)]]Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] ([[Krimm]], ''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Oblastid ja vabariik jagunevad omakorda 136 [[Rajoon (Ukraina)|rajooniks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-26 |esmakuupäev=21. detsember 2021 |pealkiri=Ukraine - Subnational Administrative Boundaries |url=https://data.humdata.org/dataset/cod-ab-ukr |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]] HDX}}</ref> 2020. aastal toimunud haldusreformiga moodustati kolmanda taseme haldusüksused ''[[hromada]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref><ref name="icds" /> [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] ajal on [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|Venemaa okupeerinud osa Ukrainast]]. 2014. aasta märtsist alates [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeerib Venemaa Krimmi]] ja osa Donetski ja Luhanski oblastist, 2022. aasta sissetungist alates ka suurt osa Zaporižžja ning Hersoni oblastidest (ja väikseid piirkond teistes oblastides).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |kuupäev=2026-02-24 |pealkiri=Mapping Russian attacks and territorial gains across Ukraine |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/2/24/mapping-russian-attacks-and-territorial-gains-across-ukraine}}</ref> {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Donetsk]] (''de facto'' [[Kramatorsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovohradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Luhansk]] |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žõtomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev]]i linn || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol]]i linn || 1079 || 509 992 (2020) || |} === Riigikaitse === Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja ning [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu]] esimees on Ukraina president. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra.<ref name=":1" /> 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Nendele lisaks tegutseb 2014. aastast riigis ka vabatahtlikudest moodustatud [[Ukraina Rahvuskaart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-01-27 |pealkiri=Lvivis moodustati relvastatud Ukraina Rahvuskaart |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |toimetaja-perekonnanimi=Laugen |toimetaja-eesnimi=Lauri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/67687509/lvivis-moodustati-relvastatud-ukraina-rahvuskaart}}</ref> === Tähtpäevad === * [[14. märts]] – [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] – [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[1. oktoober]] – [[Ukraina kaitsjate päev]] === Haridus === 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust. Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati [[Ukraina Riiklik Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=UKRAINE: The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA) |url=https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ |vaadatud=2021-05-09 |väljaanne=CEENQA |keel=en-GB}}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] === Demograafilised näitajad === Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]]i, sh [[Sevastopol]]i territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| * 1990 – 51,94 miljonit inimest * 1991 – 52,06 miljonit inimest * 1992 – 52,24 miljonit inimest * 1993 – 52,11 miljonit inimest * 1994 – 51,73 miljonit inimest * 1995 – 51,30 miljonit inimest * 1996 – 50,82 miljonit inimest * 1997 – 50,37 miljonit inimest * 1998 – 49,92 miljonit inimest * 1999 – 49,43 miljonit inimest * 2000 – 48,92 miljonit inimest * 2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> * 2001 – 48 923 200 inimest * 2002 – 48 457 100 inimest * 2003 – 48 003 500 inimest * 2004 – 47 622 400 inimest * 2005 – 47 280 800 inimest * 2006 – 46 929 500 inimest * 2007 – 46 646 000 inimest * 2008 – 46 372 700 inimest * 2009 – 46 143 700 inimest * 2010 – 45 962 900 inimest * 2011 – 45 778 500 inimest * 2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka [[krimmitatarlased]]. 1944. aastal [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === [[File:Українськомовні1959—2001.gif|thumb|300px|right|Nõukogude okupatsiooni ajal allutati Ukraina elanikkond venestamisele ja sinna kolis miljoneid venelasi. Aastatel 1959–1989 vähenes ukrainakeelse elanikkonna osakaal oluliselt lõuna- ja idapiirkondades ning Donbassi piirkonnas muutusid nad vähemuseks.<ref>[https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/57398032/%D0%95%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0_%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BC%D1%96%D0%BA%D0%B0_%D1%96_-libre.pdf?1537213469=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEthnocultural_dynamics_and_regional_iden.pdf&Expires=1759683476&Signature=Y1x9ohJAr6Anb30U-L27iI1NCoz~Yxcx3dIKGmsDPl7LLlt38vDBivW14bjZV5aZVmpFmMegcX9020~QyKi7-Ttp-WKHRjA2IG1VXBm5SSVGLLnfK32OuiFGc3mXAbuW5SXxHjFgtNGpBkk-CIMd1lVpQggAQYfkJ~r-qWpr~yO7d6QiN0ZeLr9vbvxyo7z3BcJBSA5NNDupEnMlK0PdnVcjcRq9VYCvAp3hD4f3Qdrf1958x4T1ROcElmk6ODk627Wm3~F-RRKkc6IYcBUxOVk4zBSy1IQO0NpQcKMdDsfv6ZqQYnqTv6JrFNboxbcwfqZug6OLHGII3Bsh7xsvAg__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA Етнокультурна динаміка та регіональні ідентичності Півдня та Сходу України в 1991—2013 рр.]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |title=Динамика численности этнических украинцев в УССР: на основе итогов Всесоюзных переписей населения 1959 г., 1970 г. и 1979 г. |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240629092655/https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |url-status=live }}</ref>]] Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi kolm miljonit inimest. Neile kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220406120543/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas. ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]i aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. == Ukraina majandus == [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi kahaneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol]]i ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka [[Ukraina börs]], kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[aktsia]]d, [[futuur]]id, [[optsioon]]id, [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian Exchange |url=http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302140550/http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisaeg=2022-03-02 |vaadatud=2022-03-02 |väljaanne=[[Ukraina börs]]}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. == Ukraina kultuur == {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] [[Fail:Uk-Слава_Україні.ogg|pisi|Ukraina keeles "[[Slava Ukrajini|elagu Ukraina]]" (Слава Україні)]]Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri ja [[Ukraina keele arengu takistamine|keele areng]] oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Serhi Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleh Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu suurvürstiriigi territooriumist oma idaslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Pärast [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus|kasakate ülestõusu]] moodustati autonoomne riik – [[Zaporižžja kasakavägi|Hetmanaat]]. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti [[Andrussovo rahu]]lepinguga osa Kesk-Ukrainast [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal võitles Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]] Rootsi poolel ja sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. 1775. aastal hävitasid Vene väed [[Zaporižžja Sitš]]i, osa kasakatest põgenes üle Doonau, osa küüditati [[Kubanimaa|Kubanisse]], viimane Sitši pealik [[Petro Kalnõševskõi|Petro Kalnõševski]] vangistati ja saadeti [[Solovetsi saared|Solovetsi saartele]]. Ukraina talupojad muudeti Vene aadlike [[Pärisorjus|pärisorjadeks]]. Kõiki arhiividokumente ja kasakate relvi, mis annavad tunnistust Ukraina ajaloost 16.–18. sajandil sajandil, hoiti pikka aega [[Püha Eliisabeti kindlus|Püha Eliisabeti kindluses]], kuni nad 1917. aastal Kiievisse evakueeriti. === 20. sajand === [[1917]]. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud [[Keskriikide okupatsioon Ukrainas|Saksa okupatsiooni]], Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. Ametlikult asutasid [[Valgevene NSV|Valgevene]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa]] ja [[Ukraina NSV|Ukraina]] 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sisuliselt oli see küll Venemaa kontrollitud unitaarriik. Ukraina oli riigis [[liiduvabariik]]. Maailmasõdade vahel toimunud [[Holodomor]] (Nõukogude valitsuse korraldatud kunstlik näljahäda aastatel 1932-1933) tappis rohkem ukrainlasi kui II maailmasõda.{{Lisa viide}} 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi [[Kresy|idaosad]], millest lõunapoolsed liideti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus oleva [[Ukraina NSV]] külge. Teise maailmasõja käigus [[Ukraina riigikomissariaat|okupeeris Saksamaa Ukraina]] ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. Ukraina sai teises maailmasõjas märkimisväärselt laastatud ja järgnevad aastakümned taastati Ukrainas linnasid ja tööstust. Esimesed sõjajärgsed aastad esines sagedasti nälga ja vaesust. Läänepoolsetes oblastites, eriti Galitsias ja [[Volõõnia|Volõõnias]], esines 1950. aastate alguseni ka [[UPA relvastatud vastupanu Nõukogude võimule|relvastatud vastupanu]] Nõukogude võimule, mida juhtis [[Ukraina Ülestõusuarmee]]. Sellel perioodil hukati või [[Küüditamised Nõukogude Liidus|küüditati Siberisse]] kümneid tuhandeid inimesi. 1950. ja 1960. aastatel kujunes Ukraina NSV üheks Nõukogude Liidu tähtsamaks tööstus- ja põllumajanduskeskuseks. 1954. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] varem [[Vene NFSV]] koosseisu kuulunud [[Krimm|Krimmi]] üle Ukrainale.<ref name="Maigre" /> [[Hruštšovi sula]] käigus vabastas režiim osa poliitvange ja lubas mõningast kultuurilist vabanemist, mis elavdas ukraina keele ja kirjanduse kasutust. 1960.–1970. aastatel tugevnes aga taas tsensuur ja poliitiline surve. Mitmed kirjanikud, teadlased ja inimõiguslased, arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Jätkuv linnastumine tõi kaasa ka vene keele ja Nõukogude mõtteviisi süveneva leviku. 1986. aastal Ukrainas toimunud [[Tšernobõli tuumakatastroof]] süvendas rahulolematust ja usalduskriisi Nõukogude Liidus. [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] reformid ([[glasnost]] ja [[perestroika]]) lubasid Ukrainas rahvuslike liikumiste taaselustumist. Aastatel 1988–1990 loodi kümneid kodanikualgatusi, mille seas juhtivaks kujunes [[Ruhh]], mis nõudis autonoomiat ja hiljem iseseisvust. === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aasta augustis, pärast [[Augustiputš|ebaõnnestunud riigipööret]] Moskvas, kuulutas Ukraina [[24. august]]il [[1991]] iseseisvuse välja. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla [[Belovežje leping|lepetele]], millega [[Nõukogude Liidu lagunemine|lõpetati Nõukogude Liidu]] kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents. Idaslaavi riigid moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. Ukrainast riigi arenguid 1990. aastatel iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja võitlus riigi orientatsiooni üle [[Euroopa]] ja [[Venemaa]] vahel. Püüti rajada [[Turumajandus|turumajandust]], kuid erastamisprotsess tõi kaasa [[Oligarhia|oligarhide]] mõju kasvu ja [[korruptsioon]]i süvenemise. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> 2004. aasta [[oranž revolutsioon]], mille vallandas võltsitud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemus, tõi võimule [[Läänemaailm|läänele]] orienteeritud presidendi [[Viktor Juštšenko]], kuid tema korraldatud reformid jäid tagasihoidlikuks ja ühiskond pettus aeglases muutustempos. [[2010. aasta Ukraina presidendivalimised|2010. aastal valiti]] presidendiks [[Viktor Janukovõtš]], kes tugevdas sidemeid Venemaaga ja nõrgestas demokraatlikke institutsioone. 2013. aastal alanud [[Euromaidan]]i rahutused kujunesid [[2014]]. aasta alguses [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsiooniks]], milles kukutati võimult president Janukovõtš. Sama aasta märtsis algas Krimmi kriis, kui [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] sisenesid poolsaarele ja [[Krimmi annekteerimine|okupeerisid Krimm]]i. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Vene-Ukraina sõda|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400000 – 1000000 inimest.<ref name="T4ESD" /> [[Ukraina kriis|Vene-Ukraina kriis]] intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. == Vaata ka == * [[Ukraina meedia]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] *[[Ukraina-Venemaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |eesnimi=Juri |perekonnanimi=Smirnov}}</ref> <ref name="icds">{{cite web|url=https://icds.ee/et/ukraina-detsentraliseerimise-teelahkmel/ |title=Ukraina detsentraliseerimise teelahkmel |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|ICDS]] |date=2017-10-10 |access-date=2023-05-12 |website=isdc.ee|author=Stina Aava |quote=Detsentraliseerimise olemus jaguneb kolmeks peamiseks suunaks. Esimeseks on ''hromada''’de ehk põhitasemel territoriaalsete kogukondade loomine, mis peab vähendama bürokraatiat ning lõppeesmärgiks on neid kokku luua 1500 (siiani rajatud alla poolte). Ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel ning antud lahendus liidab külad ja linnad, muuhulgas ''hromada'' keskpunkti ja kaugeima punkti vahe ei tohi ületada 30 minutit. }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://ukraine.ua Veebileht] * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] kgiy08cg66ev3e4a5s6yiyaipo3kwu3 0 2799 7193983 6872111 2026-07-16T20:11:04Z ~2026-39907-81 233617 Ida-Timori uuendatud pindala ingliskeelse Vikipeedia andmetel 7193983 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Timor-Leste Demokraatlik Vabariik | omastav = Ida-Timori | nimi1_keel = tetumi | nimi1 = Repúblika Demokrátika Timór Lorosa'e | nimi2_keel = portugali | nimi2 = República Democrática de Timor-Leste | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 100px | vapp = Coat of arms of East Timor.svg | asendikaart = East Timor in its region.svg | deviis = ''Unidade, Acção, Progresso'' | riigikeel = [[tetumi keel|tetumi]] ja [[portugali keel|portugali]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Dili]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[José Ramos-Horta]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Xanana Gusmão]] | pindala = 15,007<ref name="auto">{{Cite web|url=http://www.easttimorgovernment.com/geography.htm|title=East Timor Geography|website=www.easttimorgovernment.com}}</ref> | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 28. november 1975<br>(tunnustatud 20. mai 2002) | valuuta = [[USA dollar]] (USD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +9 | hümn = [[Pátria]] | usund = [[katoliiklus|katoliiklased]] (95%) <ref name="eJb3W" /> | tippdomeen = [[.tl]] | telefonikood = 670 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = 499 mln [[USA dollar|dollarit]] {{väiksem|(2008)}} <ref name="SKT" /> | SKT_elaniku_kohta = 469 dollarit {{väiksem|(2008)}} <ref name="SKT" /> | rok-i_kood = TLS | märkused = }} '''Ida-Timor''' ([[portugali keel|portugali]] ''Timor-Leste'', [[tetumi keel|tetumi]] ''Timór Lorosa’e'') on riik [[Aasia]]s, [[Malai saarestik]]us, [[Timor]]i saare idaosas. [[1976]]. aastani kandis nime ''Portugali Timor''. See on esimene 21. sajandil iseseisvunud riik. == Ajalugu == Timori saar asustati kolme lainena, mille käigus inimesed liikusid üle kogu [[Australaasia]]. Usutavasti elavad Timoril tänapäevani kõigi kolme laine järeltulijad. Esimene laine toimus üle 40 000 aasta tagasi. Selle käigus hõlvasid inimesed [[Austraalia]] ja [[Paapua Uus-Guinea]]. Nende järeltulijad on [[Austraalia aborigeenid]]. Teine laine toimus umbes 5000 aastat tagasi. Need olid [[austroneeslased]]. Selle laine käigus toodi Timorile [[põllumajandus]]. Kolmanda rühma moodustasid protomalailased, kes pärinevad Lõuna-Hiinast ja Põhja-[[Indohiina poolsaar|Indohiinast]]. Mägine maastik hoiab neid inimrühmi eraldi ja see on ka üks põhjus, miks tänapäeval räägitakse Ida-Timoril nii paljusid keeli. [[14. sajand]]il haarati Timor [[Hiina]] ja [[India]] kaubateedesse. Timorist hakati välja vedama lõhnavat [[sandlipuu]]d, [[ori|orje]], [[mesi|mett]] ja [[vaha]]. Varased eurooplastest [[maadeavastaja]]d, näiteks [[Antonio Pigaletta]] [[Magalhães]]i ümbermaailmareisi ajal, teatasid [[16. sajand]]i algul, et Timor jaotub hulga hõimude või riigikeste vahel. Kõige tähtsam neist oli [[Wehali]] kuningriik Kesk-Timoris, mille pealinn oli tänapäeva Lääne-Timoris asuv [[Laran]]i küla. See riik hõlmas mitut rahvusrühma ja portugallaste teatel maksid kõik ülejäänud kuningad saarel neile andamit. [[1642]] ja [[1665]] korraldasid portugallased Wehali vastu sõjaretke ning laastasid ja vallutasid kogu Timori. Mis aastal Timor Portugali võimu alla läks, on mitmeti tõlgendatav, sest see toimus sammhaaval. Näiteks esimesed Portugali alalised elanikud Timoril olid [[dominiiklased|dominikaani]] [[munk|mungad]] [[1556]] [[Lifau]] linnas, kuid see ei tähenda veel Timori saamist Portugali asumaaks. Portugallased viisid Timorile [[mais]]i, [[kohv]]i, [[katoliiklus]]e ja [[kirjaoskus]]e. Kui [[Hispaania]] vallutas [[1580]] Portugali, kutsus ta kõik Portugali esindajad Ida-Indiast ära ja nii jäi see aastani [[1640]], kui Portugal taasiseseisvus. Esimese kuberneri määras Portugal Timorisse [[1702]]. Kuberneri asukohaks sai Lifau, alates [[1769]] [[Dili]]. Halduskeskuse vahetuse põhjustasid kohalike hõimude rünnakud Lifaule. Samal aastal vallutas Lääne-Timori [[Holland]] ja seda aastat ongi vahel nimetatud sisulise koloniseerimise aastaks. Portugal tunnustas Lääne-Timori kuulumist Hollandile alles [[1859]] [[Lissaboni rahuleping]]uga ja piir määratleti [[1916]] [[Haagi rahuleping]]uga. 1916. aasta piir ongi tänapäeva Ida-Timori ja [[Indoneesia]] vaheline piir. Portugali võimu all olid investeeringud haridusse ja majandusse minimaalsed. Peamine väljaveoartikkel oli sandlipuu, [[19. sajand]]i keskpaigast alates ka kohv. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal okupeerisid [[1941]] Ida-Timori lühikeseks ajaks Hollandi ja Austraalia väed, et takistada [[Jaapan]]it piirkonda hõivamast. Pärast Portugali protesti tõmbas Holland oma väed välja ja Jaapan vallutas Ida-Timori rannikuala. Austraalia väed tõmbusid mägedesse ja jätkasid võitlust jaapanlaste vastu. Seda nimetatakse [[Timori lahing]]uks. Pärast [[Nelgirevolutsioon|1974. aasta riigipööret Portugalis]] ei pööratud Ida-Timorile enam tähelepanu ja see viis võimuvõitluseni kohalike parteide vahel. 28. novembril 1975 kuulutas üks osapool Ida-Timori iseseisvaks riigiks, millega lõppes ka Portugali asumaa staatus. Kartes kommunistliku riigi teket alustas Indoneesia detsembris saare annekteerimist ja kuulutas järgmise aasta 17. juulil Ida-Timori enda 27. [[Provints (Indoneesia)|provintsiks]]. Indoneesia okupatsiooniperioodi käigus leidsid sageli aset kokkupõrkeid mässuliste ja valitsusvägede vahel. Perioodil 1974–1999 olevat nälja ja relvastatud konfliktidega tõttu hukkunud üle 100 000 kohaliku inimese. [[ÜRO]] järelevalve all korraldati [[1999]]. aasta augustis referendum, kus said ülekaalu Ida-Timori iseseisvuse pooldajad. Ida-Timor kuulutati ÜRO haldusterritooriumiks. [[20. mai]]l [[2002]] kuulutati Ida-Timor iseseisvaks ja [[27. september|27. septembril]] liitus riik ÜRO-ga. 2004. aasta rahvaloenduse andmetel on 96% timorlastest on katoliiklased, 2% protestandid. == Haldusjaotus == Ida-Timor on jaotatud 13 ringkonnaks. [[Pilt:East Timor, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|450px|Ida-Timori ringkonnad]] {| class="wikitable" style="text-align:right" ! Ringkond ! HASC ! Rahvaarv ! [[Pindala]] ! Keskus |----- |align="left"|[[Aileu ringkond|Aileu]]||TP.AL||32 500||729&nbsp;km²||align="left"|[[Aileu]] |----- |align="left"|[[Ainaro ringkond|Ainaro]]||TP.AN||44 100||797&nbsp;km²||align="left"|[[Ainaro]] |----- |align="left"|[[Baucau ringkond|Baucau]]||TP.BC||97 600||1494&nbsp;km²||align="left"|[[Baucau]] |----- |align="left"|[[Bobonaro ringkond|Bobonaro]]||TP.BB||90 700||1368&nbsp;km²||align="left"|[[Maliana]] |----- |align="left"|[[Cova Lima ringkond|Cova Lima]]||TP.CL||63 900||1226&nbsp;km²||align="left"|[[Suai]] |----- |align="left"|[[Dili ringkond|Dili]]||TP.DL||179 600||372&nbsp;km²||align="left"|[[Dili]] |----- |align="left"|[[Ermera ringkond|Ermera]]||TP.ER||89 500||746&nbsp;km²||align="left"|[[Ermera]] |----- |align="left"|[[Lautemi ringkond|Lautem]]||TP.BT||52 100||1702&nbsp;km²||align="left"|[[Lospalos]] |----- |align="left"|[[Liquiça ringkond|Liquiça]]||TP.LQ||54 800||543&nbsp;km²||align="left"|[[Liquiça]] |----- |align="left"|[[Manatuto ringkond|Manatuto]]||TP.MT||34 900||1706&nbsp;km²||align="left"|[[Manatuto]] |----- |align="left"|[[Manufahi ringkond|Manufahi]]||TP.MF||37 200||1325&nbsp;km²||align="left"|[[Same]] |----- |align="left"|[[Oecussi ringkond|Oecussi]]||TP.AM||50 500||815&nbsp;km²||align="left"|[[Pante Macassar]] |----- |align="left"|[[Viqueque ringkond|Viqueque]]||TP.VQ||59 600||1781&nbsp;km²||align="left"|[[Viqueque]] |} ==Vaata ka== *[[Ida-Timori riigipeade loend]] *[[Ida-Timori jalgpallikoondis]] *[[Ida-Timor 2014. aasta taliolümpiamängudel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SKT">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2009/01/weodata/weorept.aspx?sy=2006&ey=2009&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=537&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=53&pr.y=9 East Timor]. International Monetary Fund. {{väiksem|Kasutatud 27.05.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref> <ref name="eJb3W">"Maailma riigid". Varrak, 2005, lk 230. {{väiksem|ISBN 9985-3-1126-4}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|East Timor}} *[http://www.timor-leste.gov.tl/ Ida-Timori valitsuse ametlik veebileht] {{Aasiariigid}} {{koord |NS=-8.96666667 |EW=125.75 |type=country |region=TL}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Ida-Timor| ]] grrsfbog9kpms4vsxrtnh8zperp58de 0 4398 7193951 7105669 2026-07-16T18:42:02Z Kuriuss 38125 7193951 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Saint Christopheri ja Nevise Föderatsioon | omastav = Saint Kittsi ja Nevise | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Federation of Saint Christopher and Nevis | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Saint Kitts and Nevis.svg | vapi_laius = 120px | asendikaart = Saint Kitts and Nevis in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Basseterre]] | riigipea_ametinimi2 = Kuningas | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Marcella Liburd]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Terrance Drew]] | pindala = 261 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 19. september 1983 | valuuta = [[Ida-Kariibi dollar]] (XCD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] −4 | hümn = "[[Oh Land of Beauty]]" | usund = | tippdomeen = [[.kn]] | telefonikood = 1-869 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = SKN | märkused = }} '''Saint Kitts ja Nevis''' on kahest [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saarest koosnev riik [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saartel. See on [[läänepoolkera]] väikseim riik. == Nimi == Riigi nime "Saint Kitts" tähendus [[inglise keel]]es on 'püha Kitts'. "Kitts" on lühend isikunimest "Christopher", mistõttu riik on [[põhiseadus]]es märgitud ka paralleelselt varasema nimega "Saint Christopher ja Nevis". "Nevis" on ingliskeelne lühend ja mugandus [[hispaania keel|hispaaniakeelsest]] [[liturgia|liturgilisest]] fraasist ''Nuestra Señora de las Nieves'' (otsetõlkes 'meie lumeemand', s.o 'lumise imeteo [[neitsi Maarja]]'). Neitsi Maarja imetegu on seotud [[Rooma]] [[Santa Maria Maggiore kirik]]u rajamisega. [[Kalinago]] indiaanlased kasutasid [[Saint Kitts]]i saare kohta nime ''Liamuiga'' ('viljakas maa') ja [[Nevis]]e kohta nime ''Oualie'' ('ilusate vete maa'). [[Christoph Kolumbus]] nimetas Saint Kittsi saare Sant Yagoks ja [[Saba saar]]e San Cristóbaliks, kuid hilisematel merekaartidel aeti saarte nimed segamini. == Asend == Saint Kitts ja Nevis asub Kariibi mere idaosas [[Puerto Rico]]st [[kagu]]s [[Tuulepealsed saared (Kesk-Ameerika)|Tuulepealsete saarte]] [[põhi|põhjaosas]] ja kuulub Väikeste Antillide saarterühma. Riigist [[lääs|läände]] jääb Kariibi meri, [[ida|itta]] aga [[Atlandi ookean]]. Saint Kittsi ja Nevise mereala piirneb [[loe|loodes]] [[Sint Eustatius]]e saare, idas [[Antigua ja Barbuda]], [[lõuna]]s aga [[Montserrat]]i merealaga. Riigil puudub maismaapiir, rannikujoone kogupikkus on 135 kilomeetrit.<ref name="imDFy"/> Riigi maismaaterritoorium ulatub 37 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse ja 8 kilomeetri ulatuses idast läände.<ref name="PdK1b" /> == Loodus == [[Pilt:Saint Kitts ja Nevis.png|pisi|Saint Kittsi ja Nevise kaart]] Saint Kittsi ja Nevise saared on vulkaanilise päritoluga, kuid riigis pole viimastel sajanditel vulkaanipurskeid registreeritud. Riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas Kariibi tektoonilisel plaadil. Saared moodustusid umbes 50 miljonit aastat tagasi. Riigi kõrgeim tipp on Saint Kittsil asuv [[Liamuiga]] vulkaan, mis kerkib 1156 meetrit üle merepinna. Nevise saare kõrgeim tipp Nevis Peak kerkib 985 meetrit üle merepinna. Saint Kittsi saare [[pindala]] on 168&nbsp;km², saar on 29 kilomeetrit pikk ja 8 kilomeetrit lai. Nevise saare pindala on 93&nbsp;km². Saari eraldab umbes kolme kilomeetri laiune Narrowsi väin. Riigi suurim siseveekogu on Great Salt Pondi järv, pindalaga 7,8&nbsp;km². Enamik jõgesid ja ojasid kuivab kuivaperioodil ära. Riigi tähtsamad jõed on Wingfieldi ja Cayoni jõgi.<ref name="KSGPi" /> Joogivett saadakse valdavalt põhjaveeallikatest. Metsa leidub 42,3% riigi pindalast.<ref name="imDFy"/> [[Vihmamets]]a on 2005. aasta seisuga 13,89%. Riigis on kirjeldatud 659 taimeliiki.<ref name="sXytP" /> Riigis on kirjeldatud 2 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Eleutherodactylus johnstonei'' ja [[aaga]] (''Bufo marinus''). Saint Kittsi saarel on kirjeldatud 14 ja Nevisel 12 roomajaliiki. Saartel asuvad väga ohustatud [[bissa]] ja [[nahkkilpkonn]]a pesitsusalad. Riigis on kirjeldatud 224 linnuliiki.<ref name="1imv8" /> Neist liikidest on ohustatumad palmi-vilepart ja kiritiib-tormilind. Riigis on kirjeldatud 7 liiki imetajaid.<ref name="sXytP" /> Saartel pesitseb 50 000-liikmeline vervetahvi populatsioon.<ref name="jxgrD" /> Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Mai]]st [[november|novembrini]] kestab vihmaperiood. [[Juuli]]st [[oktoober|oktoobrini]] tabavad riiki sageli [[orkaan]]id.<ref name="imDFy"/> Riigis põhjustasid tõsisemaid purustusi 1998 orkaan George ja oktoobris 2008 orkaan Omar. Aasta keskmine päevane õhutemperatuur kõigub +26&nbsp;°C ja +32&nbsp;°C vahel.<ref name="PdK1b" /> == Riigikord == Saint Kitts ja Nevis on föderaalne parlamentaarne demokraatia [[Briti Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riigipea on Briti monarh [[Charles III]], keda riigis esindab [[kindralkuberner]]. Kindralkuberner määrab ametisse peaministri.<ref name="imDFy"/> [[Seadusandlik võim]] riigis kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele. Rahvusassambleesse kuulub 15 liiget, kes valitakse ametisse 5 aastaks. 11 liiget pääsevad Rahvusassambleesse otsevalimistega ja 4 määrab ametisse kindralkuberner. Riigis tegutseb 2016 seisuga 5 parteid: # Nevise Reformatsiooni Partei (NRP) # Rahva Tegevuse Liikumine (PAM) # Rahva Tööpartei (PLP) # Saint Kittsi ja Nevise Tööpartei (SKNLP) # Hoolivate Kodanike Liikumine (CCM). 2020 parlamendivalimiste järel sai PAM Rahvusassamblees 4, CCM 3, SKNLP ja PLP mõlemad 2 kohta. Riigi [[põhiseadus]] jõustus 23. juunil 1983. Kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus. == Haldusjaotus == [[Fail:Saint Kitts and Nevis, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saint Kittsi ja Nevise vallad]] Saint Kitts ja Nevis koosneb 14 vallast. Riigis on 15 [[linn]]a, mis on ühtlasi valdade keskused, Saint John Capesterre'i vallas asub kaks linna. Üheksa valda asub Saint Kittsi saarel ja ülejäänud viis Nevise saarel. {{Staatilised rea numbrid}} {{Joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right col-4-right col-5-right" |+ !Nimi !Keskus !data-sort-type="number"|Elanikke !Pindalal<br />(km²) !El/km² !Saar |- |[[Christ Church Nichola Towni vald|Christ Church Nichola Town]] |[[Nichola Town]] |1922 |18 |107 | rowspan="9" |[[Saint Kitts]] |- |[[Saint Anne Sandy Pointi vald|Saint Anne Sandy Point]] |[[Sandy Point Town]] |2626 |13 |202 |- |[[Saint George Basseterre'i vald|Saint George Basseterre]] |[[Basseterre]] |12 635 |29 |436 |- |[[Saint John Capisterre'i vald|Saint John Capisterre]] |[[Dieppe Bay Town]] |2962 |25 |118 |- |[[Saint Mary Cayoni vald|Saint Mary Cayon]] |[[Cayon]] |3435 |15 |229 |- |[[Saint Paul Capisterre'i vald|Saint Paul Capisterre]] |[[Saint Paul Capisterre]] |2432 |14 |174 |- |[[Saint Peter Basseterre'i vald|Saint Peter Basseterre]] |[[Monkey Hill]] |4670 |21 |222 |- |[[Saint Thomas Middle Islandi vald|Saint Thomas Middle Island]] |[[Middle Island]] |2535 |25 |101 |- |[[Trinity Palmetto Pointi vald|Trinity Palmetto Point]] |[[Trinity (Saint Kitts and Nevis)|Trinity]] |1701 |16 |106 |- |[[Saint George Gingerlandi vald|Saint George Gingerland]] |[[Market Shop]] |2496 |18 |139 | rowspan="5" |[[Nevis]] |- |[[Saint James Windwardi vald|Saint James Windward]] |[[Newcastle (Saint Kitts and Nevis)|Newcastle]] |2038 |32 |64 |- |[[Saint John Figtree vald|Saint John Figtree]] |[[Figtree]] |3827 |22 |174 |- |[[Saint Paul Charlestowni vald|Saint Paul Charlestown]] |[[Charlestown (Saint Kitts and Nevis)|Charlestown]] |1847 |4 |462 |- |[[Saint Thomas Lowlandi vald|Saint Thomas Lowland]] |[[Cotton Ground]] |2069 |18 |115 |} == Taristu == Saint Kittsi ja Nevise teedevõrgu kogupikkus on 383 kilomeetrit, sellest kattega teid on 163 kilomeetrit.<ref name="imDFy"/> Saartel asub 50 kilomeetrit [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist raudteed]]. Riigis on kaks lennujaama: [[Robert L. Bradshaw' rahvusvaheline lennujaam]] (Saint Kittsil) ja [[Vance W. Amory rahvusvaheline lennujaam]] (Nevisel). Peamised [[sadam]]ad asuvad [[Basseterre]]'is ja Charlestownis. == Rahvastik == Saint Kittsi ja Nevise rahvaarv oli 2011. aasta [[rahvaloendus]]e alusel 46 398 inimest.<ref name="KHoCH" /> Loenduse tulemused pole avalikkusele kättesaadavad, mistõttu rahvastiku proportsioonid on eri rahvusvaheliste organisatsioonide kodulehtedel esitatud hinnanguliselt. 2011 rahvaloenduse alusel elas Nevise saarel 12 277 inimest ja 2001 loendusega võrreldes kasvas rahvaarv 10,52%.<ref>{{Netiviide |url=http://www.nia.gov.kn/index.php/download-s/documents/statistics-department/nevis-statistical-review/143-nevis-statistical-digest-2016/file |pealkiri=The Nevis Statistical Digest 2016. Riigi statistikaamet. |vaadatud=2018-03-21 |arhiivimisaeg=2017-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170101194212/http://www.nia.gov.kn/index.php/download-s/documents/statistics-department/nevis-statistical-review/143-nevis-statistical-digest-2016/file |url-olek=ei tööta }}</ref> Nevise saarel elas 6126 meest ja 6151 naist. 2001. aasta andmetel oli 92,7% rahvastikust Aafrika päritolu või segaverelised. 2,2% rahvastikust moodustasid valged. 2011 loenduse alusel oli Nevise saare elanikest 86% Aafrika ja 5,9% Kariibi idaosa päritolu. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli 82,4% rahvastikust kristlased. 20,6% rahvastikust moodustasid [[anglikaani kirik|anglikaanid]], 19,1% [[metodistid]] ja 8,2% [[nelipühilased]]. Riigis leidub veel [[katoliiklus|katoliiklasi]], [[baptistid|baptiste]] ja [[adventistid|adventiste]]. == Riigikaitse == Saint Kittsi ja Nevise kaitsejõudude elavjõud koosnevad 300 mehest. Teenistus kaitsejõududes on vabatahtlik. Kaitsejõududesse kuulub jalaväeüksus ja mereväeüksus. Üksuse relvastusse kuuluvad 3 Daimler Ferret FV-702 [[soomuk]]it, Sterling MK-4 [[kuulipilduja]]d, FN-FAL ja FN-MAG [[automaat|automaadid]] ning L-1A1 [[vintpüss]]id. == Majandus == Saint Kittsi ja Nevise peamine majandusharu on tänapäeval [[turism]].<ref name="imDFy" /> 2005. aastal lõpetati sajanditepikkune [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatus. Tööhõive parandamiseks on valitsus soosinud tööstusettevõtete rajamist ja [[offshore pangandus|''offshore''-pangandust]]. Riigis tegeletakse veel [[kopra]]tootmisega ja [[tekstiilitööstus]]ega. [[Põllumajandus]]es kasvatatakse vähesel määral suhkruroogu, [[riis]]i, [[jamss]]i ja [[banaan]]e. 2016 oli riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] 1,427 miljardit USD. == Ajalugu == Esimesed asukad saabusid saartele 3000 aastat eKr [[Florida]]st. 1000 aastat eKr saabusid [[Venezuela]] [[Orinoco]] jõe suudmest saartele maaviljelejad saladoidi kultuuri esindajad. [[800]]. aasta paiku saabusid saartele arawaki hõimu kuuluvad [[igneri]] indiaanlased ja 1300 paiku [[kalinago]] indiaanlased. [[Christoph Kolumbus]] jõudis saartele 1493 oma teise reisi ajal ja nimetas [[Saint Kitts]]i saare Sant Yagoks. 1538 rajasid prantsuse [[hugenotid]] saarele asunduse ja sadama, mille [[hispaanlased]] mõne kuu pärast hävitasid. 1607 peatus saartel inglise maadeavastaja [[John Smith (maadeavastaja)|John Smith]]. 1623 saabus saartele inglise kapten Thomas Warner, kelle [[koloonia]] rajamise püüe [[Guajaana (piirkond)|Guajaana]] rannikul luhtus. 1624 pöördus Warner tagas Saint Kittsi saarele ja rajas sinna esimese [[Inglismaa]] koloonia Kariibi mere saartel. 1625 saabus Saint Kittsi saarele prantsuse kapten Pierre Belain d'Esnambuc, kes rajas sinna [[Prantsusmaa]] esimese püsiasustusega koloonia Kariibi mere saartel. Kohalik kalinago pealik Ouboutou Tegremante polnud eurooplastest meelitatud ja kavandas 1626 asunduste hävitamist, kuid tema plaani reetis eurooplastele igneri naine Barbe, kes oli Warnerisse armunud. Eurooplased korraldasid kalinagodele ennetava rünnaku, tappes 2000 meest ja küüditades ülejäänud kalinagod Waitikubuli. Seejärel jaotati Saint Kittsi saar Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kus inglased said saare keskosa ja prantslased ülejäänud alad. 1628 rajati inglaste asundus [[Nevis]]e saarele. 1629 rüüstasid saari hispaanlased. [[Tubakas|Tubaka]] ja [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatusega seoses alustati [[Aafrika]]st [[ori|orjade]] toomist saartele. 1638 sai prantslaste kuberneriks Saint Kittsis Phillippe de Longvilliers de Poincy, kes keeldus [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] allumast ja 1651 ostis Prantsusmaale kuulunud saare osa [[Malta ordu]]. Pärast Poincy surma müüs rüütliordu oma Kariibi mere valdused [[Prantsuse Ida-India Kompanii]]le. [[17. sajand]]i keskel kasvasid Saint Kittsi saarel pinged [[inglased|inglaste]] ja [[prantslased|prantslaste]] vahel. 1665–1667 oli kogu saar prantslaste käes. 1671. aastast sai Saint Kitts täieliku autonoomia. 1689 okupeerisid prantslased taas kogu saare, kuid 1697 [[Rijswijki rahuleping]]uga varasem olukord taastati. 1690 hävitas [[maavärin]] Nevise saarel Jamestowni linna. 1705–1713 okupeerisid Saint Kittsi saare prantslased. 1713 [[Utrechti rahuleping]]uga sai Suurbritannia kogu Saint Kittsi saare oma omandusse. 1727 viidi saare pealinn üle [[Basseterre]]sse. Suhkruroo kasvatamise tõttu hävitati [[18. sajand]]il Nevise saare metsad. Nevise kuumaveeallikatel rajati 1778 läänepoolkera esimene [[hotell]] ja saarel hakkas edenema [[turism]]. 1834 tühistati Briti impeeriumis [[orjandus]]. 1871 kuulusid saared Leewardi Saarte Föderaalkoloonia koosseisu ja 1883. aastast moodustati Saint Kittsi, Nevise ja Anguilla ühine omavalitsus. Suhkruroo kasvatus oli saare peamine majandusharu [[20. sajand]]i esimese pooleni. [[Ülemaailmne majanduskriis|Suure depressiooni]] ajal moodustati saartel [[ametiühing]]ud. Saint Kitts ja Nevis kuulus 1958–1962 Lääne-India Föderatsiooni koosseisu, 1967 saavutasid saared Briti impeeriumi koosseisus assotsieerunud staatuse. Saint Kitts ja Nevis iseseisvus 1983 ja 1984 peeti esimesed parlamendivalimised. Riigi majanduse prioriteedid suunati turisminduse arendamisele. 2005 lõpetati riigis suhkrurookasvatus. == Haridus == Saint Kitts ja Nevise haridussüsteem koosneb 3 osast: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Koolikohustus algab 5. eluaastast. [[Põhikool]] kestab 7 ja [[keskkool]] 5 aastat. Riigis asub Lääne-India ülikooli kampus. Lisaks tegutseb riigis mitu meditsiiniülikooli. == Kultuur == [[Pilt:Kim_Collins_Berlin_2009-2.jpg|püsti|pisi| Saint Kittsi ja Nevise rahvusvaheliselt tuntuim kergejõustiklane on sprinter [[Kim Collins]]]] Saint Kitts ja Nevis on tuntud muusikafestivalide poolest. [[Detsember|Detsembrist]] [[jaanuar]]ini peetakse riigis iga-aastast [[karneval]]i. [[Juuni]] viimasel nädalal toimub Saint Kittsi muusikafestival. Alates 1974. aastast peetakse Nevise saarel Culturama festivali. [[Veebruar]]is toimub Green Valley festival ja [[september|septembris]] La festival de Capisterre festival. Saint Kittsis ja Nevises on filmitud mängufilm "[[Kadunud tapluses 2: Algus]]". Basseterres asub Caribbean Cinema Megaplex 7 kino. Riigi suurimad ajalehed on Labour Spokesman ja The St. Kitts-Nevis Observer. Riigile on suuremat tuntust toonud sportlased. Riigi populaarseim spordiala on [[kriket]] ja 2007. aasta kriketi maailma karikasarja etapil peeti riigi staadionil 6 kohtumist. Riigi teine tuntuim spordiala on [[jalgpall]]. [[Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis]] saavutas [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] kvalifikatsiooniturniiril oma alagrupis 6 meeskonna seas 4. koha. Riigi suurim spordikeskus on Warner Parki spordikeskus, mille staadion mahutab 8000 pealtvaatajat. Saint Kitts ja Nevis osales esimest korda [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s. Riik pole olümpiamängudel võitnud ühtki medalit. Riigi tuntuim kergejõustiklane on [[Kim Collins]], kes on olümpiamängudel võistelnud [[100 meetri jooks|100]] ja [[200 meetri jooks]]us. Ta saavutas [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s 100 meetri finaalis 6. koha ja [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 100 meetri finaali. Nevise saarelt pärines USA riigitegelane [[Alexander Hamilton]]. == Eesti suhted Saint Kittsi ja Nevisega == [[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Saint Kittsi ja Nevisega 24. septembril 2009. [[Eesti jalgpallikoondis]] on aastatel 2015–2016 pidanud Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondisega kaks kohtumist. Eesti kunstnik Victoria Olt elas ja töötas aastatel 2019–2021 Nevisel, kuna koroonapandeemia takistas tal saarelt lahkumist. Sel perioodil korraldas mitu isiku- ja grupinäitust nii Nevisel kui ka Saint Kittsil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Jerry Mercury {{!}} |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri='Be the change you want to see': Interview with gallery owner Victoria Olt |url=https://news.err.ee/1609386965/be-the-change-you-want-to-see-interview-with-gallery-owner-victoria-olt |vaadatud=2025-11-14 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="imDFy">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/saint-kitts-and-nevis/ |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2021-02-15 |arhiivimisaeg=2020-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201205061139/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/sc.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="PdK1b">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Saint-Kitts-and-Nevis.html Ülevaade Saint Kittsist ja Nevisest.]</ref> <ref name="KSGPi">{{Netiviide |url=http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/KNA/ |pealkiri=Saint Kittsi ja Nevise veeressursid.FAO andmed. |vaadatud=2017-04-03 |arhiivimisaeg=2017-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170404130637/http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/KNA/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sXytP">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Saint_Kitts_and_Nevis.htm Ülevaade Saint Kittsi ja Nevise vihmametsadest.]</ref> <ref name="1imv8">[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?lang=EN&region=kn&list=clements Denis Lepage. "Checklist of birds of Saint Kitts and Nevis". Bird Checklists of the World. Avibase.]</ref> <ref name="jxgrD">[https://www.theguardian.com/travel/gallery/2013/oct/01/st-kitts-wildlife-caribbean-in-pictures Saint Kitts ja Nevis. The Guardian.]</ref> <ref name="KHoCH">{{Netiviide |pealkiri=CARICOMi kaudu esitatud Saint Kittsi ja Nevise statistika |url=http://caricomstats.org/Files/Databases/Demography/KN.pdf |vaadatud=2017-04-03 |arhiivimisaeg=2017-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170831043733/http://caricomstats.org/Files/Databases/Demography/KN.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{Rahvaste Ühendus}} {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=KN}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Saint Kitts ja Nevis| ]] dxbey8j92pb2zmiw7f4s0vyuq0bv9zc 0 4555 7193988 6626957 2026-07-16T20:29:36Z ~2026-40270-88 233619 /* Maailmas */ 7193988 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''16. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 197. ([[liigaasta]]l 198.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 3. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == === [[Eesti]]s === *[[1742]] – Tallinnas toimusid rahutused [[Hernhuutlased|hernhuutlaste]] tegevuse vastu.<ref name="Kronoloogia, 2007: 98"/> *[[1856]] – {{kas|rahvapidu [[Pullapää]]l, kus viibis ka [[Aleksander II]] oma keisrinnaga.}} *[[1859]] – {{kas|[[Aleksander II]] ja [[Maria Aleksandrovna]] saabusid nädalaks [[Haapsalu|Haapsallu]].}} *[[1870]] – [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i avakoosolek.<ref name="Kronoloogia, 2007: 142">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142</ref> *[[1964]] – anti välja seadus [[kolhoos]]itegelaste (sh {{kas|kolhoositalurahva}}) pensionidest ja toetustest; see lähendas kolhoositalurahvast töölistele ja [[teenistuja]]tele.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1965]] – algas XVI üld[[laulupidu]] koos [[VIII üldtantsupidu|VIII üldtantsupeoga]] [[Tallinn]]as. *[[1982]] – esimest korda toimusid [[Tallinna vanalinna päevad]].<ref>{{Cite web |url=http://vanalinnapaevad.ee/festivalist/ajalugu/1982-1990/ |title=arhiivikoopia |access-date=18. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419015257/http://vanalinnapaevad.ee/festivalist/ajalugu/1982-1990/ |url-status=dead }}</ref> *[[1993]] – [[Narva]]s ja [[Sillamäe]]l pidasid vene ringkonnad omaalgatuslikku [[Narva referendum|referendumit]] "rahvuslik-territoriaalse autonoomia" küsimustes. === Maailmas === *{{tühik}}[[622]] – [[islami kalender|islami kalendri]] algus – [[Muhamed]] rändas koos 70 muslimi perekonnaga [[Meka]]st [[Mediina]]sse ([[hidžra]]). *[[1377]] – kümneaastane [[Richard II]] krooniti [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuningaks]]. *[[1661]] – [[Rootsi]] [[Stockholm Banco]] andis esimese krediidiasutusena Euroopas välja [[paberraha]]. *[[1867]] – Pariisi aednik [[Joseph Monier]] patenteeris armeeritud [[betoon]]i torude, piirete ja postide valmistamiseks. *[[1935]] – Ameerika Ühendriikides [[Oklahoma City]]s võeti esimesena maailmas kasutusele [[parkimisautomaat]]. *[[1945]] – [[Manhattani projekt]]: [[Ameerika Ühendriigid]] lõhkasid [[New Mexico]] osariigis [[Jornada del Muerto]] kõrbes [[Alamogordo]] lähedal maailma esimese [[Tuumapomm|tuumapommi]].<ref>http://www.eyewitnesstohistory.com/atomictest.htm</ref> *[[1950]] – [[jalgpall]]i [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] finaalmängus võitis [[Uruguay]] 199 000 pealtvaataja ees [[Brasiilia]]t 2:1 ja tuli teist korda maailmameistriks. *[[1951]] – ilmus [[Jerome David Salinger]]i romaani "[[Kuristik rukkis]]" esmatrükk. *[[1956]] – [[Karjala-Soome NSV]] muudeti [[Karjala ANSV]]-ks.<ref>[[Andrus Park]]. End of an empire? : a conceptualization of the Soviet disintegration crisis 1985–1991. Tartu, 2009, lk. 280</ref> *[[1966]] – [[Hiina]] kommunistlik liider [[Mao Zedong]] ujus [[Wuhan]]i lähedal [[Jangtse]] jões pärivoolu natuke rohkem kui ühe tunniga 14,5 kilomeetrit. Sellega demonstreeris ta [[kultuurirevolutsioon]]i eel avalikkusele oma head füüsilist vormi.<ref>[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 539</ref> *[[1969]] – [[Florida]]st startis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kosmoselaev [[Apollo 11]], et viia [[Kuu]]le esimesed inimesed. *[[1979]] – [[Iraak|Iraagi]] [[Iraagi president|president]] [[Ahmed Hassan al-Bakr]] astus tagasi ning võimule sai asepresident [[Saddam Hussein]]. *[[1988]] – [[Riia]]s kogunes ligi 30 000 inimest miitingule nõudma [[Läti rahvuslipp|Läti rahvuslipu]] ennistamist vabariigi ametliku lipuna.<ref>[[Mati Graf]]. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 418</ref> *[[1994]] – [[Jupiter (planeet)|Jupiter]]i tabasid komeedi [[Shoemaker-Levy 9]] killud. * [[2004]] – [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis hukkus Kumbakonami Issand [[Krišna]] koolis tulekahjus vähemalt 80 last, 32 last viidi raskete vigastustega haiglasse. Tuli sai alguse nähtavasti köögist, kus valmistati 450 õpilasele lõunasööki. * 2004 – [[ÜRO]] [[tribunal]] mõistis [[Rwanda]] [[1994]]. aasta [[genotsiid]]i õhutajana genotsiidis ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastes kuritegudes]] süüdi endise rahandusministri [[Emmanuel Ndindabahizi]] ning mõistis ta eluks ajaks vangi. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 16. juulil}} * [[1841]] – [[Nikolai von Glehn]], mõisnik, Nõmme rajaja * [[1872]] – [[Roald Amundsen]], [[Norra]] polaaruurija * [[1902]] – [[Aleksandr Luria]], Nõukogude psühholoog, [[neuropsühholoogia]] rajajaid * [[1964]] – [[Nino Burdžanadze]], gruusia poliitik == Surnud == {{vaata|Surnud 16. juulil}} * [[1764]] – [[Ivan VI]], Venemaa keiser * [[1857]] – [[Pierre-Jean de Béranger]], prantsuse luuletaja * [[1942]] – [[August Traksmaa]], Eesti sõjaväelane ja diplomaat * [[1970]] – [[Elsa Triolet]], prantsuse kirjanik * [[1977]] – [[Edgar Velbri]], [[eesti]] arhitekt, ruumikujundaja ja mööblikunstnik * [[1985]] – [[Heinrich Böll]], saksa kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1972]] * [[1989]] – [[Herbert von Karajan]], austria dirigent * [[2003]] – [[Jüri Vetemaa]], eesti maletaja * [[2016]] – [[Nate Thurmond]], USA korvpallur * [[2023]] – [[Jane Birkin]], briti-prantsuse laulja ja filminäitleja == Pühad == *... == Nimepäev == * Eestis – [[Rein (eesnimi)|Rein]], [[Reinhold]], [[Reino]], [[Reinu (eesnimi)|Reinu]], [[Reinut]], [[Rinaldo (eesnimi)|Rinaldo]], [[Ronald]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007: 98">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 98</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 16]] 85f5dyzw1zc3hdvj1bubntn84q7dagz 0 6969 7194024 7040054 2026-07-16T22:02:40Z ~2026-40246-23 233624 Paar kirjaviga ja täpsustust 7194024 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib heliloojast; muusikali kohta vaata artiklit [[Mozart!]]}} {{Infokast muusik | nimi = Saucey | pilt = Wolfgang-amadeus-mozart 1.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = Thomas Brand | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg|1756|01|27}} | sünnikoht = [[Salzburg]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1791|12|05|1756|01|27}} | surmakoht = [[Viin]] | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = [[helilooja]], [[pianist]] }} '''Sauce Kreator Blanc''' (ristinimi '''Saucey'''; [[27. jaanuar]] [[1756]] [[Salzburg]] – [[5. detsember]] [[1791]] [[Viin]]) oli Austria helilooja, [[Viini klassikaline koolkond|Viini klassikalise koolkonna]] esindaja. == Nimi == Mozarti nime kirjutati tema eluajal mitmel kujul. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde. Kirikuraamatu [[ladina keel|ladinakeelses]] ristimiskandes on tema nimeks märgitud ''Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart''. Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega ''Joannes Chrisostomus Wolfgang Gottlieb''. Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on [[Johannes Kuldsuu]] mälestuspäev), kuid neid nimesid igapäevaelus ei kasutatud. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang oli helilooja emapoolse vanaisa eesnimi. Kreekakeelne Theophilus ehk saksa keeles Gottlieb tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sedasama ladina keeles. Joannes Theophilus oli helilooja ristiisa eesnimi. Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise [[Itaalia]]s nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadé (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amadée, Amade).<ref name="57H6c" /> Tema eelistatud Amadé'd teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb. On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud ''Wolfgangus Amadeus Mozartus''.<ref name="t1CjO" /><ref name="h2DX8" /> Ametlikes dokumentides on tema eluajal nimekuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil. == Elulugu == [[Pilt:Mozart drawing by Doris Stock 1789.jpg|pisi|[[Doris Stock]]i joonistus 1789. aastast]] Ta sündis [[Salzburg]]i õukonna [[kapellmeister|kapellmeistri]] [[Leopold Mozart]]i ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi [[muusika]]line anne avaldus varakult. Juba viieaastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja kuueaastaselt hakkas esinema [[kontserdireis]]idel Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal [[Pariis]]is. 1765. aastal [[London]]is kirjutas ta oma esimese [[sümfoonia]], 11-aastaselt esimese [[ooper]]i. 1769. aastal asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle [[Salzburg]]i [[piiskop|peapiiskopi]] õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart [[Itaalia]]-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit [[Bologna]] muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma [[paavst]] andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama [[Viin]]i, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: * Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783) * [[Karl Thomas Mozart]] (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858) * Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786) * Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788) * Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789) * [[Franz Xaver Wolfgang Mozart]] (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844) Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Tema lesk Constanze jäi siis kasvatama kaht poega. == Looming == [[Fail:Mozart (unfinished) by Lange 1782.jpg|pisi|Mozarti portree aastast 1782, autor Joseph Lange]] [[Fail:Mozart Symphony 36 KV 425 Linz 3.oga|pisi|Mozarti [[Sümfoonia nr 36 (Mozart)|sümfoonia nr 36, "Linz"]]]] Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 kataloogitud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): * "[[Bastien ja Bastienne]]" ("Bastien und Bastienne", 1768) * "[[Teeseldud lihtsameelsus]]" ("La finta semplice", 1769) * "[[Mitridate, Ponto kuningas]]" ("Mitridate, re di Ponto", 1770) * "[[Lucio Silla]]" (1772) * "[[Vale aednikutüdruk]]<nowiki/>" ("La finta giardiniera", [[1775]] ) * "[[Idomeneo]]" ("Idomeneo, re di Creta", 1781) * "[[Röövimine serailist]]" (ka "Haaremirööv", "Die Entführung aus dem Serail", 1782) * "[[Teatridirektor]]" ("Der Schauspieldirektor", 1786) * "[[Figaro pulm]]" ("Le nozze di Figaro", 1786) * "[[Don Giovanni]]" (1787) * "[[Così fan tutte]]" (1790) * "[[Tituse halastus]]" ("La clemenza di Tito", 1791) * "[[Võluflööt]]" ("Die Zauberflöte", 1791) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga [[motett]]e, [[vesper (muusika)|vespreid]], [[litaania]]id ja 17 [[Missa (muusika)|missat]], sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud [[Reekviem (Mozart)|reekviem]] (lõpetatud [[Franz Xaver Süssmayr]]i poolt). [[Sümfoonia]]id on ligi 50 (neist 41 kannavad teosenumbrit, tuntuimad on nr 39 Es-duur, nr 40 g-moll, nr 41 C-duur "Jupiter"). Ta on kirjutanud ka [[viiulikontsert|viiuli]]-, puhkpilli- ja [[klaverikontsert]]e. [[Kammermuusika]]st peetakse olulisemateks [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartette]] ja -[[keelpillikvintett (žanr)|kvintette]] ning [[klaverisonaat]]e ja -[[fantaasia (muusika)|fantaasiaid]]. == Mozarti käsikirjad Eestis == Mozarti 1790/1791. aasta vahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need [[Viin]]is Eestist pärit baltisaksa kunstnik [[Gustav Adolf Hippius]], kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.<ref name="ajaloomuuseum" /><ref name="Hippius" /> 1868. aastal annetati käsikirjad [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]ile. Praegu asuvad need [[Eesti Ajaloomuuseum]]is. Käsikirjad leidis 1990. aastail muusikateadlane [[Tiina Õun]] arhivaar [[Sirje Annist]]i abiga.<ref name="Hippius" /> == Näidend ja film == [[Peter Shaffer]] on kirjutanud Mozartist näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal valmis režissöör [[Miloš Forman]]il 1984. aastal [[Amadeus (film)|samanimeline mängufilm]]. == Vaata ka == * [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] * [[Väike öömuusika]] * "[[Leck mich im Arsch]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ajaloomuuseum">[http://www.ajaloomuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/609-mozarti-kadentsid-estonia-kontserdimajas. Mozarti kadentsid Estonia kontserdimajas]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ajaloomuuseum.ee 29.09.2011</ref> <ref name="Hippius">Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15</ref> <ref name="57H6c">Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.</ref> <ref name="t1CjO">Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6</ref> <ref name="h2DX8">Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5</ref> }} == Kirjandus == * Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus * Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162 * Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745 * Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579 == Välislingid == {{Commonskat|Wolfgang Amadeus Mozart}} {{Vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/542275/uuring-mozarti-varase-surma-pohjus-vois-peituda-d-vitamiini-vaeguses "Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses"] Novaator, 13. juuli 2011 {{Klassitsism}} {{JÄRJESTA:Mozart, Wolfgang Amadeus}} [[Kategooria:Klassitsismiajastu heliloojad]] [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart| ]] [[Kategooria:Sündinud 1756]] [[Kategooria:Surnud 1791]] 3z5q1l0dyv5e84wxzcz61wry8b4h429 7194027 7194024 2026-07-16T22:05:03Z ~2026-40246-23 233624 uuendatud versioon 7194027 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib heliloojast; muusikali kohta vaata artiklit [[Mozart!]]}} {{Infokast muusik | nimi = Saucey | pilt = Wolfgang-amadeus-mozart 1.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = Thomas Brand | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg|1756|01|27}} | sünnikoht = [[Salzburg]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1791|12|05|1756|01|27}} | surmakoht = [[Viin]] | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = räppar, aga vabal ajal logopeed }} '''Sauce Kreator Blanc''' (ristinimi '''Saucey'''; [[27. jaanuar]] [[1756]] [[Salzburg]] – [[5. detsember]] [[1791]] [[Viin]]) oli Austria helilooja, [[Viini klassikaline koolkond|Viini klassikalise koolkonna]] esindaja. == Nimi == Mozarti nime kirjutati tema eluajal mitmel kujul. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde. Kirikuraamatu [[ladina keel|ladinakeelses]] ristimiskandes on tema nimeks märgitud ''Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart''. Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega ''Joannes Chrisostomus Wolfgang Gottlieb''. Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on [[Johannes Kuldsuu]] mälestuspäev), kuid neid nimesid igapäevaelus ei kasutatud. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang oli helilooja emapoolse vanaisa eesnimi. Kreekakeelne Theophilus ehk saksa keeles Gottlieb tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sedasama ladina keeles. Joannes Theophilus oli helilooja ristiisa eesnimi. Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise [[Itaalia]]s nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadé (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amadée, Amade).<ref name="57H6c" /> Tema eelistatud Amadé'd teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb. On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud ''Wolfgangus Amadeus Mozartus''.<ref name="t1CjO" /><ref name="h2DX8" /> Ametlikes dokumentides on tema eluajal nimekuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil. == Elulugu == [[Pilt:Mozart drawing by Doris Stock 1789.jpg|pisi|[[Doris Stock]]i joonistus 1789. aastast]] Ta sündis [[Salzburg]]i õukonna [[kapellmeister|kapellmeistri]] [[Leopold Mozart]]i ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi [[muusika]]line anne avaldus varakult. Juba viieaastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja kuueaastaselt hakkas esinema [[kontserdireis]]idel Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal [[Pariis]]is. 1765. aastal [[London]]is kirjutas ta oma esimese [[sümfoonia]], 11-aastaselt esimese [[ooper]]i. 1769. aastal asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle [[Salzburg]]i [[piiskop|peapiiskopi]] õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart [[Itaalia]]-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit [[Bologna]] muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma [[paavst]] andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama [[Viin]]i, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: * Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783) * [[Karl Thomas Mozart]] (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858) * Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786) * Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788) * Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789) * [[Franz Xaver Wolfgang Mozart]] (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844) Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Tema lesk Constanze jäi siis kasvatama kaht poega. == Looming == [[Fail:Mozart (unfinished) by Lange 1782.jpg|pisi|Mozarti portree aastast 1782, autor Joseph Lange]] [[Fail:Mozart Symphony 36 KV 425 Linz 3.oga|pisi|Mozarti [[Sümfoonia nr 36 (Mozart)|sümfoonia nr 36, "Linz"]]]] Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 kataloogitud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): * "[[Bastien ja Bastienne]]" ("Bastien und Bastienne", 1768) * "[[Teeseldud lihtsameelsus]]" ("La finta semplice", 1769) * "[[Mitridate, Ponto kuningas]]" ("Mitridate, re di Ponto", 1770) * "[[Lucio Silla]]" (1772) * "[[Vale aednikutüdruk]]<nowiki/>" ("La finta giardiniera", [[1775]] ) * "[[Idomeneo]]" ("Idomeneo, re di Creta", 1781) * "[[Röövimine serailist]]" (ka "Haaremirööv", "Die Entführung aus dem Serail", 1782) * "[[Teatridirektor]]" ("Der Schauspieldirektor", 1786) * "[[Figaro pulm]]" ("Le nozze di Figaro", 1786) * "[[Don Giovanni]]" (1787) * "[[Così fan tutte]]" (1790) * "[[Tituse halastus]]" ("La clemenza di Tito", 1791) * "[[Võluflööt]]" ("Die Zauberflöte", 1791) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga [[motett]]e, [[vesper (muusika)|vespreid]], [[litaania]]id ja 17 [[Missa (muusika)|missat]], sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud [[Reekviem (Mozart)|reekviem]] (lõpetatud [[Franz Xaver Süssmayr]]i poolt). [[Sümfoonia]]id on ligi 50 (neist 41 kannavad teosenumbrit, tuntuimad on nr 39 Es-duur, nr 40 g-moll, nr 41 C-duur "Jupiter"). Ta on kirjutanud ka [[viiulikontsert|viiuli]]-, puhkpilli- ja [[klaverikontsert]]e. [[Kammermuusika]]st peetakse olulisemateks [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartette]] ja -[[keelpillikvintett (žanr)|kvintette]] ning [[klaverisonaat]]e ja -[[fantaasia (muusika)|fantaasiaid]]. == Mozarti käsikirjad Eestis == Mozarti 1790/1791. aasta vahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need [[Viin]]is Eestist pärit baltisaksa kunstnik [[Gustav Adolf Hippius]], kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.<ref name="ajaloomuuseum" /><ref name="Hippius" /> 1868. aastal annetati käsikirjad [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]ile. Praegu asuvad need [[Eesti Ajaloomuuseum]]is. Käsikirjad leidis 1990. aastail muusikateadlane [[Tiina Õun]] arhivaar [[Sirje Annist]]i abiga.<ref name="Hippius" /> == Näidend ja film == [[Peter Shaffer]] on kirjutanud Mozartist näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal valmis režissöör [[Miloš Forman]]il 1984. aastal [[Amadeus (film)|samanimeline mängufilm]]. == Vaata ka == * [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] * [[Väike öömuusika]] * "[[Leck mich im Arsch]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ajaloomuuseum">[http://www.ajaloomuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/609-mozarti-kadentsid-estonia-kontserdimajas. Mozarti kadentsid Estonia kontserdimajas]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ajaloomuuseum.ee 29.09.2011</ref> <ref name="Hippius">Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15</ref> <ref name="57H6c">Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.</ref> <ref name="t1CjO">Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6</ref> <ref name="h2DX8">Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5</ref> }} == Kirjandus == * Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus * Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162 * Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745 * Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579 == Välislingid == {{Commonskat|Wolfgang Amadeus Mozart}} {{Vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/542275/uuring-mozarti-varase-surma-pohjus-vois-peituda-d-vitamiini-vaeguses "Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses"] Novaator, 13. juuli 2011 {{Klassitsism}} {{JÄRJESTA:Mozart, Wolfgang Amadeus}} [[Kategooria:Klassitsismiajastu heliloojad]] [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart| ]] [[Kategooria:Sündinud 1756]] [[Kategooria:Surnud 1791]] 1il9vuz6bthvd1vuozwsli5s7w0kqrg 7194041 7194027 2026-07-16T22:42:39Z Raamaturott 56450 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-40246-23|~2026-40246-23]] ([[User talk:~2026-40246-23|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. 7040054 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib heliloojast; muusikali kohta vaata artiklit [[Mozart!]]}} {{Infokast muusik | nimi = Wolfgang Amadeus Mozart | pilt = Wolfgang-amadeus-mozart 1.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg|1756|01|27}} | sünnikoht = [[Salzburg]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1791|12|05|1756|01|27}} | surmakoht = [[Viin]] | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = [[helilooja]], [[pianist]] }} '''Wolfgang Amadeus Mozart''' [m'ootsart] (ristinimi '''Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart'''; [[27. jaanuar]] [[1756]] [[Salzburg]] – [[5. detsember]] [[1791]] [[Viin]]) oli Austria helilooja, [[Viini klassikaline koolkond|Viini klassikalise koolkonna]] esindaja. == Nimi == Mozarti nime kirjutati tema eluajal mitmel kujul. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde. Kirikuraamatu [[ladina keel|ladinakeelses]] ristimiskandes on tema nimeks märgitud ''Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart''. Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega ''Joannes Chrisostomus Wolfgang Gottlieb''. Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on [[Johannes Kuldsuu]] mälestuspäev), kuid neid nimesid igapäevaelus ei kasutatud. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang oli helilooja emapoolse vanaisa eesnimi. Kreekakeelne Theophilus ehk saksa keeles Gottlieb tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sedasama ladina keeles. Joannes Theophilus oli helilooja ristiisa eesnimi. Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise [[Itaalia]]s nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadé (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amadée, Amade).<ref name="57H6c" /> Tema eelistatud Amadé'd teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb. On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud ''Wolfgangus Amadeus Mozartus''.<ref name="t1CjO" /><ref name="h2DX8" /> Ametlikes dokumentides on tema eluajal nimekuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil. == Elulugu == [[Pilt:Mozart drawing by Doris Stock 1789.jpg|pisi|[[Doris Stock]]i joonistus 1789. aastast]] Ta sündis [[Salzburg]]i õukonna [[kapellmeister|kapellmeistri]] [[Leopold Mozart]]i ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi [[muusika]]line anne avaldus varakult. Juba viieaastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja kuueaastaselt hakkas esinema [[kontserdireis]]idel Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal [[Pariis]]is. 1765. aastal [[London]]is kirjutas ta oma esimese [[sümfoonia]], 11-aastaselt esimese [[ooper]]i. 1769. aastal asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle [[Salzburg]]i [[piiskop|peapiiskopi]] õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart [[Itaalia]]-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit [[Bologna]] muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma [[paavst]] andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama [[Viin]]i, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: * Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783) * [[Karl Thomas Mozart]] (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858) * Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786) * Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788) * Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789) * [[Franz Xaver Wolfgang Mozart]] (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844) Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Tema lesk Constanze jäi siis kasvatama kaht poega. == Looming == [[Fail:Mozart (unfinished) by Lange 1782.jpg|pisi|Mozarti portree aastast 1782, autor Joseph Lange]] [[Fail:Mozart Symphony 36 KV 425 Linz 3.oga|pisi|Mozarti [[Sümfoonia nr 36 (Mozart)|sümfoonia nr 36, "Linz"]]]] Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 kataloogitud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): * "[[Bastien ja Bastienne]]" ("Bastien und Bastienne", 1768) * "[[Teeseldud lihtsameelsus]]" ("La finta semplice", 1769) * "[[Mitridate, Ponto kuningas]]" ("Mitridate, re di Ponto", 1770) * "[[Lucio Silla]]" (1772) * "[[Vale aednikutüdruk]]<nowiki/>" ("La finta giardiniera", [[1775]] ) * "[[Idomeneo]]" ("Idomeneo, re di Creta", 1781) * "[[Röövimine serailist]]" (ka "Haaremirööv", "Die Entführung aus dem Serail", 1782) * "[[Teatridirektor]]" ("Der Schauspieldirektor", 1786) * "[[Figaro pulm]]" ("Le nozze di Figaro", 1786) * "[[Don Giovanni]]" (1787) * "[[Così fan tutte]]" (1790) * "[[Tituse halastus]]" ("La clemenza di Tito", 1791) * "[[Võluflööt]]" ("Die Zauberflöte", 1791) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga [[motett]]e, [[vesper (muusika)|vespreid]], [[litaania]]id ja 17 [[Missa (muusika)|missat]], sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud [[Reekviem (Mozart)|reekviem]] (lõpetatud [[Franz Xaver Süssmayr]]i poolt). [[Sümfoonia]]id on ligi 50 (neist 41 kannavad teosenumbrit, tuntuimad on nr 39 Es-duur, nr 40 g-moll, nr 41 C-duur "Jupiter"). Ta on kirjutanud ka [[viiulikontsert|viiuli]]-, puhkpilli- ja [[klaverikontsert]]e. [[Kammermuusika]]st peetakse olulisemateks [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartette]] ja -[[keelpillikvintett (žanr)|kvintette]] ning [[klaverisonaat]]e ja -[[fantaasia (muusika)|fantaasiaid]]. == Mozarti käsikirjad Eestis == Mozarti 1790/1791. aasta vahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need [[Viin]]is Eestist pärit baltisaksa kunstnik [[Gustav Adolf Hippius]], kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.<ref name="ajaloomuuseum" /><ref name="Hippius" /> 1868. aastal annetati käsikirjad [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]ile. Praegu asuvad need [[Eesti Ajaloomuuseum]]is. Käsikirjad leidis 1990. aastail muusikateadlane [[Tiina Õun]] arhivaar [[Sirje Annist]]i abiga.<ref name="Hippius" /> == Näidend ja film == [[Peter Shaffer]] on kirjutanud Mozartist näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal valmis režissöör [[Miloš Forman]]il 1984. aastal [[Amadeus (film)|samanimeline mängufilm]]. == Vaata ka == * [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] * [[Väike öömuusika]] * "[[Leck mich im Arsch]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ajaloomuuseum">[http://www.ajaloomuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/609-mozarti-kadentsid-estonia-kontserdimajas. Mozarti kadentsid Estonia kontserdimajas]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ajaloomuuseum.ee 29.09.2011</ref> <ref name="Hippius">Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15</ref> <ref name="57H6c">Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.</ref> <ref name="t1CjO">Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6</ref> <ref name="h2DX8">Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5</ref> }} == Kirjandus == * Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus * Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162 * Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745 * Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579 == Välislingid == {{Commonskat|Wolfgang Amadeus Mozart}} {{Vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/542275/uuring-mozarti-varase-surma-pohjus-vois-peituda-d-vitamiini-vaeguses "Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses"] Novaator, 13. juuli 2011 {{Klassitsism}} {{JÄRJESTA:Mozart, Wolfgang Amadeus}} [[Kategooria:Klassitsismiajastu heliloojad]] [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart| ]] [[Kategooria:Sündinud 1756]] [[Kategooria:Surnud 1791]] h4mp245qvbo7ju32j3p5u0xpolk3aum 7194193 7194041 2026-07-17T09:07:16Z ~2026-40246-23 233624 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7194041|7194041]], mille tegi [[Special:Contributions/Raamaturott|Raamaturott]] ([[User talk:Raamaturott|arutelu]]) 7194193 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib heliloojast; muusikali kohta vaata artiklit [[Mozart!]]}} {{Infokast muusik | nimi = Saucey | pilt = Wolfgang-amadeus-mozart 1.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = Thomas Brand | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg|1756|01|27}} | sünnikoht = [[Salzburg]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1791|12|05|1756|01|27}} | surmakoht = [[Viin]] | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = räppar, aga vabal ajal logopeed }} '''Sauce Kreator Blanc''' (ristinimi '''Saucey'''; [[27. jaanuar]] [[1756]] [[Salzburg]] – [[5. detsember]] [[1791]] [[Viin]]) oli Austria helilooja, [[Viini klassikaline koolkond|Viini klassikalise koolkonna]] esindaja. == Nimi == Mozarti nime kirjutati tema eluajal mitmel kujul. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde. Kirikuraamatu [[ladina keel|ladinakeelses]] ristimiskandes on tema nimeks märgitud ''Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart''. Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega ''Joannes Chrisostomus Wolfgang Gottlieb''. Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on [[Johannes Kuldsuu]] mälestuspäev), kuid neid nimesid igapäevaelus ei kasutatud. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang oli helilooja emapoolse vanaisa eesnimi. Kreekakeelne Theophilus ehk saksa keeles Gottlieb tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sedasama ladina keeles. Joannes Theophilus oli helilooja ristiisa eesnimi. Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise [[Itaalia]]s nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadé (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amadée, Amade).<ref name="57H6c" /> Tema eelistatud Amadé'd teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb. On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud ''Wolfgangus Amadeus Mozartus''.<ref name="t1CjO" /><ref name="h2DX8" /> Ametlikes dokumentides on tema eluajal nimekuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil. == Elulugu == [[Pilt:Mozart drawing by Doris Stock 1789.jpg|pisi|[[Doris Stock]]i joonistus 1789. aastast]] Ta sündis [[Salzburg]]i õukonna [[kapellmeister|kapellmeistri]] [[Leopold Mozart]]i ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi [[muusika]]line anne avaldus varakult. Juba viieaastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja kuueaastaselt hakkas esinema [[kontserdireis]]idel Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal [[Pariis]]is. 1765. aastal [[London]]is kirjutas ta oma esimese [[sümfoonia]], 11-aastaselt esimese [[ooper]]i. 1769. aastal asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle [[Salzburg]]i [[piiskop|peapiiskopi]] õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart [[Itaalia]]-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit [[Bologna]] muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma [[paavst]] andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama [[Viin]]i, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: * Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783) * [[Karl Thomas Mozart]] (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858) * Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786) * Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788) * Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789) * [[Franz Xaver Wolfgang Mozart]] (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844) Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Tema lesk Constanze jäi siis kasvatama kaht poega. == Looming == [[Fail:Mozart (unfinished) by Lange 1782.jpg|pisi|Mozarti portree aastast 1782, autor Joseph Lange]] [[Fail:Mozart Symphony 36 KV 425 Linz 3.oga|pisi|Mozarti [[Sümfoonia nr 36 (Mozart)|sümfoonia nr 36, "Linz"]]]] Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 kataloogitud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): * "[[Bastien ja Bastienne]]" ("Bastien und Bastienne", 1768) * "[[Teeseldud lihtsameelsus]]" ("La finta semplice", 1769) * "[[Mitridate, Ponto kuningas]]" ("Mitridate, re di Ponto", 1770) * "[[Lucio Silla]]" (1772) * "[[Vale aednikutüdruk]]<nowiki/>" ("La finta giardiniera", [[1775]] ) * "[[Idomeneo]]" ("Idomeneo, re di Creta", 1781) * "[[Röövimine serailist]]" (ka "Haaremirööv", "Die Entführung aus dem Serail", 1782) * "[[Teatridirektor]]" ("Der Schauspieldirektor", 1786) * "[[Figaro pulm]]" ("Le nozze di Figaro", 1786) * "[[Don Giovanni]]" (1787) * "[[Così fan tutte]]" (1790) * "[[Tituse halastus]]" ("La clemenza di Tito", 1791) * "[[Võluflööt]]" ("Die Zauberflöte", 1791) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga [[motett]]e, [[vesper (muusika)|vespreid]], [[litaania]]id ja 17 [[Missa (muusika)|missat]], sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud [[Reekviem (Mozart)|reekviem]] (lõpetatud [[Franz Xaver Süssmayr]]i poolt). [[Sümfoonia]]id on ligi 50 (neist 41 kannavad teosenumbrit, tuntuimad on nr 39 Es-duur, nr 40 g-moll, nr 41 C-duur "Jupiter"). Ta on kirjutanud ka [[viiulikontsert|viiuli]]-, puhkpilli- ja [[klaverikontsert]]e. [[Kammermuusika]]st peetakse olulisemateks [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartette]] ja -[[keelpillikvintett (žanr)|kvintette]] ning [[klaverisonaat]]e ja -[[fantaasia (muusika)|fantaasiaid]]. == Mozarti käsikirjad Eestis == Mozarti 1790/1791. aasta vahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need [[Viin]]is Eestist pärit baltisaksa kunstnik [[Gustav Adolf Hippius]], kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.<ref name="ajaloomuuseum" /><ref name="Hippius" /> 1868. aastal annetati käsikirjad [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]ile. Praegu asuvad need [[Eesti Ajaloomuuseum]]is. Käsikirjad leidis 1990. aastail muusikateadlane [[Tiina Õun]] arhivaar [[Sirje Annist]]i abiga.<ref name="Hippius" /> == Näidend ja film == [[Peter Shaffer]] on kirjutanud Mozartist näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal valmis režissöör [[Miloš Forman]]il 1984. aastal [[Amadeus (film)|samanimeline mängufilm]]. == Vaata ka == * [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] * [[Väike öömuusika]] * "[[Leck mich im Arsch]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ajaloomuuseum">[http://www.ajaloomuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/609-mozarti-kadentsid-estonia-kontserdimajas. Mozarti kadentsid Estonia kontserdimajas]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ajaloomuuseum.ee 29.09.2011</ref> <ref name="Hippius">Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15</ref> <ref name="57H6c">Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.</ref> <ref name="t1CjO">Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6</ref> <ref name="h2DX8">Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5</ref> }} == Kirjandus == * Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus * Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162 * Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745 * Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579 == Välislingid == {{Commonskat|Wolfgang Amadeus Mozart}} {{Vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/542275/uuring-mozarti-varase-surma-pohjus-vois-peituda-d-vitamiini-vaeguses "Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses"] Novaator, 13. juuli 2011 {{Klassitsism}} {{JÄRJESTA:Mozart, Wolfgang Amadeus}} [[Kategooria:Klassitsismiajastu heliloojad]] [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart| ]] [[Kategooria:Sündinud 1756]] [[Kategooria:Surnud 1791]] 1il9vuz6bthvd1vuozwsli5s7w0kqrg 7194204 7194193 2026-07-17T09:13:15Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-40246-23|~2026-40246-23]] ([[User talk:~2026-40246-23|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Raamaturott|Raamaturott]]. 7040054 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib heliloojast; muusikali kohta vaata artiklit [[Mozart!]]}} {{Infokast muusik | nimi = Wolfgang Amadeus Mozart | pilt = Wolfgang-amadeus-mozart 1.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg|1756|01|27}} | sünnikoht = [[Salzburg]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1791|12|05|1756|01|27}} | surmakoht = [[Viin]] | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = [[helilooja]], [[pianist]] }} '''Wolfgang Amadeus Mozart''' [m'ootsart] (ristinimi '''Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart'''; [[27. jaanuar]] [[1756]] [[Salzburg]] – [[5. detsember]] [[1791]] [[Viin]]) oli Austria helilooja, [[Viini klassikaline koolkond|Viini klassikalise koolkonna]] esindaja. == Nimi == Mozarti nime kirjutati tema eluajal mitmel kujul. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde. Kirikuraamatu [[ladina keel|ladinakeelses]] ristimiskandes on tema nimeks märgitud ''Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart''. Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega ''Joannes Chrisostomus Wolfgang Gottlieb''. Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on [[Johannes Kuldsuu]] mälestuspäev), kuid neid nimesid igapäevaelus ei kasutatud. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang oli helilooja emapoolse vanaisa eesnimi. Kreekakeelne Theophilus ehk saksa keeles Gottlieb tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sedasama ladina keeles. Joannes Theophilus oli helilooja ristiisa eesnimi. Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise [[Itaalia]]s nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadé (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amadée, Amade).<ref name="57H6c" /> Tema eelistatud Amadé'd teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb. On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud ''Wolfgangus Amadeus Mozartus''.<ref name="t1CjO" /><ref name="h2DX8" /> Ametlikes dokumentides on tema eluajal nimekuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil. == Elulugu == [[Pilt:Mozart drawing by Doris Stock 1789.jpg|pisi|[[Doris Stock]]i joonistus 1789. aastast]] Ta sündis [[Salzburg]]i õukonna [[kapellmeister|kapellmeistri]] [[Leopold Mozart]]i ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi [[muusika]]line anne avaldus varakult. Juba viieaastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja kuueaastaselt hakkas esinema [[kontserdireis]]idel Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal [[Pariis]]is. 1765. aastal [[London]]is kirjutas ta oma esimese [[sümfoonia]], 11-aastaselt esimese [[ooper]]i. 1769. aastal asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle [[Salzburg]]i [[piiskop|peapiiskopi]] õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart [[Itaalia]]-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit [[Bologna]] muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma [[paavst]] andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama [[Viin]]i, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: * Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783) * [[Karl Thomas Mozart]] (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858) * Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786) * Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788) * Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789) * [[Franz Xaver Wolfgang Mozart]] (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844) Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Tema lesk Constanze jäi siis kasvatama kaht poega. == Looming == [[Fail:Mozart (unfinished) by Lange 1782.jpg|pisi|Mozarti portree aastast 1782, autor Joseph Lange]] [[Fail:Mozart Symphony 36 KV 425 Linz 3.oga|pisi|Mozarti [[Sümfoonia nr 36 (Mozart)|sümfoonia nr 36, "Linz"]]]] Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 kataloogitud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): * "[[Bastien ja Bastienne]]" ("Bastien und Bastienne", 1768) * "[[Teeseldud lihtsameelsus]]" ("La finta semplice", 1769) * "[[Mitridate, Ponto kuningas]]" ("Mitridate, re di Ponto", 1770) * "[[Lucio Silla]]" (1772) * "[[Vale aednikutüdruk]]<nowiki/>" ("La finta giardiniera", [[1775]] ) * "[[Idomeneo]]" ("Idomeneo, re di Creta", 1781) * "[[Röövimine serailist]]" (ka "Haaremirööv", "Die Entführung aus dem Serail", 1782) * "[[Teatridirektor]]" ("Der Schauspieldirektor", 1786) * "[[Figaro pulm]]" ("Le nozze di Figaro", 1786) * "[[Don Giovanni]]" (1787) * "[[Così fan tutte]]" (1790) * "[[Tituse halastus]]" ("La clemenza di Tito", 1791) * "[[Võluflööt]]" ("Die Zauberflöte", 1791) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga [[motett]]e, [[vesper (muusika)|vespreid]], [[litaania]]id ja 17 [[Missa (muusika)|missat]], sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud [[Reekviem (Mozart)|reekviem]] (lõpetatud [[Franz Xaver Süssmayr]]i poolt). [[Sümfoonia]]id on ligi 50 (neist 41 kannavad teosenumbrit, tuntuimad on nr 39 Es-duur, nr 40 g-moll, nr 41 C-duur "Jupiter"). Ta on kirjutanud ka [[viiulikontsert|viiuli]]-, puhkpilli- ja [[klaverikontsert]]e. [[Kammermuusika]]st peetakse olulisemateks [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartette]] ja -[[keelpillikvintett (žanr)|kvintette]] ning [[klaverisonaat]]e ja -[[fantaasia (muusika)|fantaasiaid]]. == Mozarti käsikirjad Eestis == Mozarti 1790/1791. aasta vahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need [[Viin]]is Eestist pärit baltisaksa kunstnik [[Gustav Adolf Hippius]], kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.<ref name="ajaloomuuseum" /><ref name="Hippius" /> 1868. aastal annetati käsikirjad [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]ile. Praegu asuvad need [[Eesti Ajaloomuuseum]]is. Käsikirjad leidis 1990. aastail muusikateadlane [[Tiina Õun]] arhivaar [[Sirje Annist]]i abiga.<ref name="Hippius" /> == Näidend ja film == [[Peter Shaffer]] on kirjutanud Mozartist näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal valmis režissöör [[Miloš Forman]]il 1984. aastal [[Amadeus (film)|samanimeline mängufilm]]. == Vaata ka == * [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] * [[Väike öömuusika]] * "[[Leck mich im Arsch]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ajaloomuuseum">[http://www.ajaloomuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/609-mozarti-kadentsid-estonia-kontserdimajas. Mozarti kadentsid Estonia kontserdimajas]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ajaloomuuseum.ee 29.09.2011</ref> <ref name="Hippius">Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15</ref> <ref name="57H6c">Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.</ref> <ref name="t1CjO">Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6</ref> <ref name="h2DX8">Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5</ref> }} == Kirjandus == * Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus * Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162 * Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745 * Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579 == Välislingid == {{Commonskat|Wolfgang Amadeus Mozart}} {{Vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/542275/uuring-mozarti-varase-surma-pohjus-vois-peituda-d-vitamiini-vaeguses "Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses"] Novaator, 13. juuli 2011 {{Klassitsism}} {{JÄRJESTA:Mozart, Wolfgang Amadeus}} [[Kategooria:Klassitsismiajastu heliloojad]] [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart| ]] [[Kategooria:Sündinud 1756]] [[Kategooria:Surnud 1791]] h4mp245qvbo7ju32j3p5u0xpolk3aum 0 7288 7194251 7193695 2026-07-17T09:53:46Z Avjoska 1538 /* P */ 7194251 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ajakirjanik]]ke.'' {{tähed}} ==A== [[Martinus Wilhelmus van der Aa]] - [[Thorvald Aadahl]] - [[Frank Aaen]] - [[Bjarne Aagaard Strøm]] - [[Martin Aagård]] - [[Helle Aan]] - [[Verna Aardema]] - [[Juhan Aare]] - [[Toivo Aare]] - [[Jüri Aarma]] - [[Kiur Aarma]] - [[Raik Aarma]] - [[Anneli Aasmäe]] - [[Rando Aav]] - [[Richard Aavakivi]] - [[Marti Aavik]] - [[Svea Aavik]] - [[Khwaja Ahmad Abbas]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Gabriela Adameșteanu]] - [[Lena Adelsohn Liljeroth]] - [[Annely Adermann]] - [[Margit Adorf]] - [[Aleksei Adžubei]] - [[Rada Adžubei]] - [[Katrin Aedma]] - [[Martin Agronsky]] - [[José Eduardo Agualusa]] - [[Jussi Ahlroth]] - [[Adam Aint]] - [[Mihkel Aitsam]] - [[Viio Aitsam]] - [[Allan Alaküla]] - [[Ruth Alaküla]] - [[Tiina Alaküla-Kuuler]] - [[Ann Alari]] - [[Annika Alasoo]] - [[Isabel Allende]] - [[Indriķis Alunāns]] - [[Ain Alvela]] - [[Jacques-Pierre Amette]] - [[Andres Ammas]] - [[Anneli Ammas]] - [[Levon Ananjan]] - [[Ado Anderkopp]] - [[Lena Andersson]] - [[Erin Andrews]] - [[Norman Angell]] - [[Oskar Angelus]] - [[Tõnu Anger]] - [[Silver Anniko]] - [[Gustaf Antell]] - [[Olev Anton]] - [[Kärt Anvelt]] (Karpa) - [[Anne Applebaum]] - [[János Arany]] - [[Klas Pontus Arnoldson]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Jessikka Aro]] - [[Rein Aro]] - [[Karl Arro]] - [[Yann Arthus-Bertrand]] - [[Henn Arvo]] - [[Julian Assange]] - [[Robert Astrem]] - [[Audronius Ažubalis]] - [[David Attenborough]] - [[Karin Aule]] - [[Raimond Auling]] - [[Maire Aunaste]] ==B== [[Issaak Babel]] - [[Gracchus Babeuf]] - [[Anastassija Baburova]] - [[Ljuza Badretdinova]] - [[Walter Bagehot]] - [[Erkki Bahovski]] - [[Julie Banderas]] - [[Glenn Beck]] - [[Vadim Belobrovtsev]] - [[Erki Berends]] - [[Valentin Berežkov]] - [[Bruno Berg]] - [[Werner Bergengruen]] - [[Jaanus Betlem]] - [[Denõss Bigus]] - [[Ado Birk]] - [[Nellie Bly]] - [[Arrigo Boito]] - [[Erik Boltowski]] - [[Johan Borgen]] - [[Üllar Born]] - [[Tõnis Braks]] - [[Flora Brovina]] - [[Patti Ann Browne]] - [[Ingvild Bryn]] - [[Bill Bryson]] - [[Villem Buk]] - [[Jevgen Buket]] - [[Faddei Bulgarin]] - [[August Busch]] - [[Jüri Butšakov]] - [[Juri Butussov]] - [[Koit Brinkmann]] - [[Ludwig Börne]] ==C== [[Alisyn Camerota]] - [[Ramón Cano]] - [[Gretchen Carlson]] - [[Barbu Catargiu]] - [[Neil Cavuto]] - [[C. W. Ceram]] - [[Iris Chang]] - [[Stéphane Charbonnier]] - [[Gigliola Cinquetti]] - [[Jeremy Clarkson]] - [[Fridtjov Clement]] - [[Alan Colmes]] - [[Anderson Cooper]] - [[Ann Coulter]] - [[Katie Couric]] - [[Anthony Berkeley Cox]] - [[George Creel]] ==D== [[Stig Dagerman]] - [[Massimo D'Alema]] - [[Lea Danilson-Järg]] - [[Kevin Davies]] - [[Donald Day]] - [[Kerli Dello]] - [[Rene Denfeld]] - [[Heino Dengo]] - [[Jiří Dienstbier]] - [[Richard Dimbleby]] - [[Aleksandr Djukov]] - [[Lou Dobbs]] - [[Cory Doctorow]] - [[Sergei Dovlatov]] - [[Charles Dow]] - [[Élie Ducommun]] - [[Can Dündar]] ==E== [[Vello Ederma]] - [[Linda Eensaar]] - [[Riina Eentalu]] - [[Enn Eesmaa]] - [[Anšlavs Eglītis]] - [[Karmel Eikner]] - [[Andres Eilart]] - [[Kaido Einama]] - [[Aleksander Eisenschmidt]] - [[Zineb El Rhazoui]] - [[Julius Elango]] - Kasper Elissaar -[[Jaan Ellen]] - [[Sven Elvestad]] - [[Mihai Eminescu]] - [[Sirje Endre]] - [[Priit Ennet]] - [[Pekka Erelt]] - [[Helgi Erilaid]] - [[Tõnis Erilaid]] - [[Aatos Erkko]] - [[Anne Erm]] - [[Peeter Ernits]] - [[Uula Eronen]] - [[Kirke Ert]] - [[Andry Ervald]] - [[Andrus Esko]] - [[Enn Esko]] - [[Urve Eslas]] - [[Heldia Estam]] - [[Jüri Estam]] - [[Betty Ester-Väljaots]] ==F== [[Susan Fakudi]] - [[Sebastian Faulks]] - [[Feodor Feodorov]] - [[Janar Filippov]] - [[Jürgen Fogel]] - [[Karl Oskar Freiberg]] - [[Thomas Friedman]] - [[Courtney Friel]] - [[David Frost]] - [[Julius Fučík]] - [[Karlo Funk]] - [[Walther Funk]] ==G== [[Émile Gaboriau]] - [[August Gailit]] - [[Erik Gamzejev]] - [[Igor Garšnek]] - [[Ago Gaškov]] - [[Henry Louis Gates]] - [[Evan Gershkovich]] - [[Aivars Ģipslis]] - [[Malcolm Gladwell]] - [[Manólis Glézos]] - [[Zac Goldsmith]] - [[Amy Goodman]] - [[Hellar Grabbi]] - [[Gennadi Gramberg]] - [[Glenn Greenwald]] - [[Ado Grenzstein]] - [[Indrek Grigor]] - [[Peeter Grünfeldt]] - [[Katarzyna Grochola]] - [[Frode Grytten]] - [[Giovannino Guareschi]] - [[Thengiz Gudava]] - [[Robert Guérin]] - [[Veronica Guerin]] - [[Hervé Guibert]] - [[Jan Guillou]] - [[Oskar Gustavson]] ==H== [[Enn Haabsaar]] - [[Lauri Habakuk]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ramzan Hadžijev]] - [[Sebastian Haffner]] - [[Tõnu Hagelberg]] - [[Sven Haljand]] - [[Heiki Haljasorg]] - [[Herbert Haljaspõld]] - [[Enn Hallik]] - [[Airi Hallik-Konnula]] - [[Richard Hammond]] - [[Gert D. Hankewitz]] - [[Heino Hankewitz]] - [[Sten A. Hankewitz]] - [[August Hanko]] - [[Sean Hannity]] - [[Regina Hansen]] - [[Raimu Hanson]] - [[Rein Hanson]] - [[Rudolf Hansson]] - [[Karl Harrer]] - [[Romi Hasa]] - [[Mehdi Hasan]] - [[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]] - [[Peeter Hein]] - [[Ott Heinapuu]] - [[Eve Heinla]] - [[Karl Helemäe]] - [[Joonas Hellerma]] - [[Kärt Hellerma]] - [[Hanna Hellquist]] - [[Maris Hellrand]] - [[Hannes Hermaküla]] - [[Karl August Hermann]] - [[José Hernández]] - [[Peter Hessler]] - [[Valter Heuer]] - [[Leena Hietanen]] - [[Marko Hiie]] - [[Karl August Hindrey]] - [[Kadri Hinrikus]] - [[Aleksandr Hinštein]] - [[Madis Hint]] - [[Ene Hion]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Rudolf Holsti]] - [[Nils Horner]] - [[Huell Howser]] - [[Mike Huckabee]] - [[Arianna Huffington]] - [[Aivar Hundimägi]] - [[Lauri Hussar]] - [[Andrei Hvostov]] - [[Priit Hõbemägi]] ==I== [[Kadri Ibrus]] - [[Argo Ideon]] - [[Ülo Ignats]] - [[Rihhard Iher]] - [[Ivo Ago Iliste]] - [[Andres Ilves]] - [[Leo Ilves]] - [[Harry Ingelman]] - [[Laura Ingraham]] - [[Ilijana Iotova]] - [[Friedrich Issak]] - [[Päivi Istala]] - [[Santeri Ivalo]] - [[Pavel Ivanov]] - [[Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)|Vjatšeslav Ivanov]] ==J== [[Urmas Jaagant]] - [[Michael Jackson (õlleekspert)]] - [[Howard Jacobson]] - [[Valdo Jahilo]] - [[Juhan Jaik]] - [[Carl Robert Jakobson]] - [[Max Jakobson]] - [[Evald Abram Jalak]] (Eesav Edvard Puuslik) - [[Aivar Jarne]] - [[Günther Jauch]] - [[Magomed Jevlojev]] - [[Maris Johannes]] - [[Jahn Otto Johansen]] - [[Leopold Johanson]] - [[Boris Johnson]] - [[Ernst Joll]] - [[Elena Jončeva]] - [[Alex Jones]] - [[Erich Joonas]] - [[Arnold Joonson]] - [[Tiina Joosu-Palu]] - [[Aimar Jugaste]] - [[Ants Juske]] - [[Jaak Juske]] - [[Heino Jõe]] - [[Tiina Jõgeda]] - [[Aadu Jõgiaas]] - [[Heldur Jõgioja]] - [[Jan Jõgis-Laats]] - [[Kärt Jänes-Kapp]] - [[Rein Järlik]] - [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] - [[Margus Järv]] - [[Linda Järve]] - [[Ott Järvela]] - [[Artturi Järviluoma]] - [[Madis Jürgen]] - [[Agnes Jürgens]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Anton Jürgenstein]] - [[Andres Jüriado]] - [[Toomas Jüriado]] - [[Jaak Jürine]] - [[Lauri Jürisoo]] - [[Merike Jürjo]] - [[Mall Jürma]] - [[Linda Jürmann]] - [[Juhan-Kaspar Jürna]] - [[Helju Jüssi]] ==K== [[Tiina Kaalep]] - [[Christian Kaarna]] - [[Imre Kaas]] - [[Valter Kaaver]] - [[Mart Kadastik]] - [[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]] - [[Rasmus Kagge]] - [[Kiira Kahn]] - [[Maret Kaik]] - [[Heidit Kaio]] - [[Peep Kala]] - [[Valeri Kalabugin]] - [[Erik Kalda]] - [[Helgi Kaldma]] - [[Evelyn Kaldoja]] - [[Peeter Kaldre]] - [[Marko Kaldur]] - [[Marko Kaljuveer]] - [[Kristjan Kalkun]] - [[Toomas Kall]] - [[Alla Kallas]] - [[Ene Kallas]] - [[Karol Kallas]] - [[Teet Kallas]] - [[Ülo Kalm]] - [[Vahur Kalmre]] - [[Kertu Kalmus]] - [[Tõnu Kalvet]] - [[Reinhold Kamsen]] - [[Mai Kangro]] - [[Tiina Kangro]] - [[Eva Merike Kangro-Pennar]] - [[Paavo Kangur]] - [[Tõnu Kann]] - [[Astrid Kannel]] - [[Indrek Kannik]] - [[Meelis Kapstas]] - [[Ryszard Kapuściński]] - [[Marii Karell]] - [[Stepan Karja]] - [[Jonatan Karjus]] - [[Ivo Karlep]] - [[Hille Karm]] - [[Tawakul Karmān]] - [[Andrus Karnau]] - [[Aleksander Karro]] - [[Merle Karro-Kalberg]] - [[Mari Kartau]] - [[Tiit Karuks]] - [[Mari-Ann Karupää]] - [[Kajar Kase]] - [[Asta Kass]] - [[Martti Kass]] - [[August Eduard Kastra]] - [[Oleg Kašin]] - [[Jan Kaus]] - [[Tõnu Kees]] - [[Eteri Kekelidze]] - [[Jaan Kelder]] - [[Karl Kello]] - [[Megyn Kelly]] - [[Ross Kemp]] - [[Kaire Kenk]] - [[Argo Kerb]] - [[Rainer Kerge]] - [[Heino Kermik]] - [[Erich Kern]] - [[Vahur Kersna]] - [[Kalev Kesküla]] - [[Kaia Kiik]] - [[Gert Kiiler]] - [[Sirje Kiin]] - [[Harri Kiisk]] - [[Craig Kilborn]] - [[Dorothy Kilgallen]] - [[Margit Kilumets]] - [[Krista Kilvet]] - [[Kim Seong-su]] - [[Larry King]] - [[Harri Kingo]] - [[Tõnis Kipper]] - [[Mati Kirotar]] - [[Ernst Kirs]] - [[Egon Erwin Kisch]] - [[Jevgeni Kisseljov]] - [[Jaan Kitzberg]] - [[Aita Kivi]] - [[Alver Kivi]] - [[Juhan Kivi]] - [[Krister Kivi]] - [[Priit Kivi]] - [[Albert Kivikas]] - [[Evelin Kivimaa]] - [[Katrin Kivimaa]] - [[Paavo Kivine]] - [[Paul Klebnikov]] - [[Victor Klemperer]] - [[Dimitri Klenski]] - [[Marianne Kneuer]] - [[Tuuli Koch]] - [[Tõnu Koik]] - [[Aavo Kokk]] - [[Enn Kokk]] - [[Juhan Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Peet Kokla]] - [[Mihhail Koltsov]] - [[Meelis Kompus]] - [[Ragnar Kond]] - [[Urmet Kook]] - [[Ferdinand Kool]] - [[Ott Kool]] - [[Sulev Kool]] - [[Piret Kooli]] - [[Rain Kooli]] - [[Väino Koorberg]] - [[Vahur Koorits]] - [[Jaanus Koort]] - [[Kaja Koovit]] - [[Merit Kopli]] - [[Kaivo Kopli]] - [[Marie Koppel]] - [[Olari Koppel]] - [[Urve Korjula]] - [[Hannes Korjus]] - [[Margarita Kornõševa]] - [[Viktoria Korpan]] - [[Vladislav Koržets]] - [[Neeme Korv]] - [[Jadranka Kosor]] - [[Dezső Kosztolányi]] - [[Ivar Kostabi]] - [[Kustas Kotsar]] - [[Anna Kovalenko]] - [[Andres Kraas]] - [[Kaljo Krell]] - [[Arvi Kriis]] - [[Kaarel Krimm]] - [[Bill Kristol]] - [[Katariina Krjutškova]] - [[Christian Krohg]] - [[Erni Krusten]] - [[Kalev Kruus]] - [[Tiina Kruus]] - [[Veljo Kuivjõgi]] - [[Reet Kudu]] - [[Hugo Kukke]] - [[Kaire-Külli Kuldbek]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Jaanus Kulli]] - [[Kuldar Kullasepp]] - [[Signe Kure]] - [[Voldemar Kures]] - [[Kaja Kurg]] - [[Silvia Kuulpak]] - [[Lembitu Kuuse]] - [[Margus-Hans Kuuse]] - [[Otto Kuusik]] - [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] - [[Hannes Kuusma]] - [[Kauno Kõima]] - [[Sigrid Kõiv]] - [[Voldemar Kõiv]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Jaanus Kõrv]] - [[Jakob Kõrv]] - [[Kadri Kõusaar]] - [[Tiit Kändler]] - [[Maian Kärmas]] - [[Mihkel Kärmas]] - [[Kaja Kärner]] - [[Ärni Käärid]] - [[Ulvar Käärt]] - [[Carl Eduard Körber]] - [[Urmo Kübar]] - [[Esta Kübarsepp]] - [[Ilmar Külvet]] - [[Toomas Kümmel]] - [[Ivar Kümnik]] - [[Andres Küng]] - [[August Künnapu]] - [[Ants Künnapuu]] ==L== [[Eduard Laaman]] - [[Tiina Laanem-Murde]] - [[Riho Laanemäe]] - [[Karl Laantee]] - [[Hendrik Laas]] - [[Andres Laasik]] - [[Viktoria Ladõnskaja]] - [[Anneli Lahe]] - [[Signe Lahtein]] - [[Heino Laiapea]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Aare Laine]] - [[Meelis Lainvoo]] - [[Tiiu Laks]] - [[Dagmar Lamp]] - [[Gustav Landauer]] - [[Juhan Lang]] - [[Andres Langemets]] - [[Ya'ir Lapid]] - [[Lea Larin]] - [[Stieg Larsson]] - [[Kalle Lasn]] - [[Julija Latõnina]] - [[Lembit Lauri]] - [[Riho Laurisaar]] - [[Meinhard Laurmaa]] - [[Hans Leberecht]] - [[Maurice Leblanc]] - [[Jenna Lee]] - [[Merike Lees]] - [[Jüri Leesment]] - [[Greete Lehepuu]] - [[Harri Lehiste]] - [[Elmar-Aleksander Lehtmets]] - [[Tõnis Lehtmets]] - [[Piia Leino]] - [[Dannar Leitmaa]] - [[Toomas Leito]] - [[Verni Leivak]] - [[Mart Lekstein]] - [[Ain Lember]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Heimar Lenk]] - [[Krista Lensin]] - [[Margus Lepa]] - [[Virkko Lepassalu]] - [[Harald Leppikson]] - [[Gaston Leroux]] - [[Louis Leroy]] - [[David Letterman]] - [[Taavi Libe]] - [[Madis Ligi]] - [[Oskar Karl Johann Liigand]] - [[Kadri Liik]] - [[August Liit]] - [[Peeter Liiv]] - [[Urmas Liiv]] - [[Kaido Liiva]] - [[Siiri Liiva]] - [[Virve Liivanõmm]] - [[Ardi Liives]] - [[Johann Lill]] - [[Marica Lillemets]] - [[Peeter Lilleväli]] - [[Erik Lillo]] - [[Rush Limbaugh]] - [[Arvi Lind]] - [[Hallar Lind]] - [[Mihkel Lindenberg]] - [[Marek Lindmaa]] - [[Indrek Lindsalu]] - [[Reet Linna]] - [[Raivo Linnas]] - [[Walter Lippmann]] - [[Vladislav Listjev]] - [[Olga Ljubimova]] - [[Sue Lloyd-Roberts]] - [[Rita Loel]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Caspar Franz Lorenzsonn]] - [[Gunnar Loss]] - [[Sami Lotila]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Raivo Lott]] - [[Edward Lucas]] - [[Emil Ludwig]] - [[Toomas Luhats]] - [[Georg Eduard Luiga]] - [[Märt Luige]] - [[Enno Luik]] - [[Hans H. Luik]] - [[Riina Luik]] - [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]] - [[Eduard Lukk]] - [[Leho Lumiste]] - [[Liis Lusmägi]] - [[Janek Luts]] - [[Priit Luts]] - [[Evald Lutsius]] - [[Üllar Luup]] - [[Koit Luus]] - [[Erni Lõbu]] - [[Grete Lõbu]] - [[Alo Lõhmus]] - [[Maarja Lõhmus]] (Pärl) - [[Andri Lõssenko]] - [[Ulla Länts]] - [[Silja Lättemäe]] - [[Vello Lään]] - [[Tiit Lääne]] ==M== [[Hrvoje Macanović]] - [[Rachel Maddow]] - [[Reet Made]] - [[Juhan Maidlo]] - [[Norman Mailer]] - [[Andri Maimets]] - [[Toivo Makk]] - [[Vadim Makšejev]] - [[Albert Maloverjan]] - [[Meelis Mandel]] - [[Sándor Márai]] - [[Kaur Maran]] - [[Mart Mardisalu]] - [[Bernard Maris]] - [[Liza Marklund]] - [[Georgi Markov]] - [[Sergei Markov]] - [[João Lopes Marques]] - [[Jaan Martinson]] - [[Mihkel Martna]] - [[Ilona Martson]] - [[Ann Marvet]] - [[Peeter Marvet]] - [[Otto Wilhelm Masing]] - [[Tadeusz Mazowiecki]] - [[Hans Massaquoi]] – [[Mihkel Mathiesen]] - [[Tiit Matsulevitš]] - [[Ülo Mattheus]] - [[James May]] - [[Sergei Medvedev]] - [[Kaupo Meiel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Manuel Mejía Vallejo]] - [[Julija Mendel]] - [[Martin Meredith]] - [[Anu Merila]] - [[Merilyn Merisalu]] - [[Maarja Merivoo-Parro]] - [[Antero Mertaranta]] - [[Tiit Mesila]] - [[Riho Mesilane]] - [[Vladimir Meštšerski]] - [[Margus Mets]] - [[Lehti Metsaalt]] - [[Nikolaus Metslov]] - [[Seichō Matsumoto]] - [[Christoph von Mickwitz]] - [[Kalle Mihkels]] - [[Immo Mihkelson]] - [[Marko Mihkelson]] - [[Ilmar Mikiver]] - [[Marianne Mikko]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Aleks Milits|Aleks (Alex) Milits]] - [[Juan José Millás]] - [[Leonid Mletšin]] - [[Silvia Modig]] - [[Juris Moks]] - [[Ferenc Molnár]] - [[Ernesto Teodoro Moneto]] - [[Cyril Montana]] - [[Indro Montanelli]] - [[Rosa Montero]] - [[Felix Moor]] - [[Natalia Morari]] - [[Zsigmond Móricz]] - [[Erik Morna]] - [[Marina Moskvina]] - [[Margus Muld]] - [[Kati Saara Murutar]] - [[Sevgil Musajeva]] - [[Indrek Mustimets]] - [[Kalle Muuli]] - [[Anu Mõistlik]] - [[Ave Maria Mõistlik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Elo Mõttus-Leppik]] - [[Aarne Mäe]] - [[Piret Mäeniit]] - [[Kaileen Mägi]] - [[Milla Mägi]] (Ingel Tael) - [[Tiina Mägi]] - [[Raul Mälk]] - [[Cəlil Məmmədquluzadə]] - [[Oskar Mänd]] - [[Jakob Mändmets]] - [[Heiki Männik]] - [[Guido Mätlik]] - [[Mati Määrits]] - [[Arp Müller]] - [[Kalle Müller]] - [[Otto Münther]] - [[Märt Müür]] - [[Meeli Müüripeal]] ==N== [[Enda Naaber]] - [[Grete Naaber]] - [[Félix Nadar]] - [[Yri Naelapea]] - [[Hillar Nahkmann]] - [[Donatas Narmont]] - [[Agne Narusk]] - [[Mati Narusk]] - [[Naima Navi]] - [[Jaan Nebokat]] - [[Žanna Nemtsova]] - [[Siim Nestor]] - [[Aleksandr Nevzorov]] - [[Charles Nicholl]] - [[Asta Niinemets]] - [[Sirje Niitra]] - [[Merili Nikkolo]] - [[Andrus Nilk]] - [[Ildar Nisametdinov]] - [[Peeter Novod]] - [[Valerija Novodvorskaja]] - [[Eduard Nukk]] - [[Janne Nurmik]] - [[Jaanus Nurmoja]] - [[Branislav Nušić]] - [[Merlis Nõgene]] - [[Kerli Nõu]] - [[Raimo Nõu]] ==O== [[Verner Oamer]] - [[Elo Odres]] - [[Ants Oidermaa]] - [[Jaan-Juhan Oidermaa]] - [[Hannes Oja]] - [[Mirko Ojakivi]] - [[Keith Olbermann]] - [[Arko Olesk]] - [[Olli]] - [[Antti Oolo]] - [[Arno Oja]] - [[Hannes Oja]] - [[Valter Ojakäär]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Sulev Oll]] - [[Anton Oreh]] - [[Bill O'Reilly]] - [[Rein Orn]] - [[Helar Osila]] - [[Alma Ostra-Oinas]] - [[Simon Ostrovsky]] - [[Amos Oz]] – [[Rain Ots]] - [[Urmas Ott]] - [[Tõnu Ojala]] ==P== [[Gunnar Paabo]] - [[Gunnar Paal]] - [[Aimi Paalandi]] - [[Veiko Paalma]] - [[Kadri Paas]] - [[Erno Paasilinna]] - [[Ene Paaver]] - [[Vambola Paavo]] - [[Olavi Paavolainen]] - [[Jaana Padrik]] - [[Peep Pahv]] - [[Ants Paju]] - [[Juhan Paju]] - [[Taivo Paju]] - [[Tarmo Paju]] - [[Margo Pajuste]] - [[Justas Paleckis]] - [[Arved Palgi]] - [[Greete Palgi]] - [[Sarah Palin]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Anu Pallas]] - [[Ilmar Palli]] - [[Andres Pallon]] - [[Raivo Palmaru]] - [[Andri Paltševskõi]] - [[Andres Panksepp]] - [[Valdo Pant]] - [[Ivan Papulovski]] - [[Aivi Pargi]] - [[Sergei Parhomenko]] - [[Aivi Parijõgi]] - [[Udo Parikas]] - [[Krister Paris]] - [[Pia Paris]] - [[Manona Paris]] - [[Tiina Park]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Jaan Parv]] - [[Ralf Parve]] - [[Ralf R. Parve]] - [[Martin Pau]] - [[Katrin Pauts]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Juhan Peegel]] - [[Ingrid Peek]] - [[Jüri Peet]] - [[Hillar Peets]] - [[Nora Peets]] - [[Georg Pelisaar]] - [[Jaan Pert]] - [[Owe Petersell]] - [[Epp Petrone]] - [[Justin Petrone]] - [[Katja Petrowskaja]] - [[Valeri Petšeikin]] - [[Sacha Pfeiffer]] - [[Jaanus Piirsalu]] - [[Meelis Piller]] - [[Barbi Pilvre]] - [[Merike Pinn]] - [[Jüri Pino]] - [[Nasta Pino]] - [[Tiina Pintsaar]] - [[Andrei Piontkovski]] - [[Aimi Pitk]] - [[Merike Pitk]] - [[Aleksandr Pljuštšev]] - [[Jakob Ploompuu]] - [[Vello Pohla]] - [[Annika Poldre]] - [[Massimo Polidoro]] - [[Anna Politkovskaja]] - [[Diana Polov]] - [[Linda Poots]] - [[August Pork]] - [[Sarah Jana Portner]] - [[Jānis Poruks]] - [[Vera Poska-Grünthal]] - [[Eda Post]] - [[Samantha Power]] - [[Kirsten Powers]] - [[Andres Pranspill]] - [[Heinrich Prants]] – [[Tõnu Prei]] - [[Gunnar Press]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Nelli Privalova]] - [[Mart Pukits]] - [[Mart Pukk]] - [[Otto Pukk]] - [[Joseph Pulitzer]] - [[Kadri Pulk]] - [[Priit Pullerits]] - [[Andres Pulver]] - [[Heidy Purga]] - [[Ene Puusemp]] - [[Monika Puutsa]] - [[Vambola Põder]] - [[Priit Põiklik]] - Andres Põld - [[Tiiu Põld]] - [[Õnne Pärl]] - [[Rein Pärn]] - [[Jüri Pärnpuu]] - [[Ago Pärtelpoeg]] – [[Valter Pärtelpoeg]] – [[Juhani Püttsepp]] - [[Birgit Püve]] ==R== [[Age Raa]] - [[Stefan Raab]] - [[Egle Raadik]] - [[Arno Raag]] - [[Jutta Rabe]] - [[Henno Rahamägi]] - [[Andres Raid]] - [[Juku-Kalle Raid]] - [[Peeter Raidla]] - [[Tea Raidsalu]] - [[Kulle Raig]] - [[Raivo Raigna]] - [[Inga Raitar]] - [[Ylle Rajasaar]] - [[Allan Rajavee]] - [[Erik Rand]] - [[Jüri Randviir]] - [[Aarne Rannamäe]] - [[Ahmet Rasim]] - [[Fjodor Raskolnikov]] - [[Kadri Ratt]] - [[Ilmar Rattus]] - [[Lembit Rattus]] - [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]] - [[Neeme Raud]] - [[Valve Raudnask]] - [[Mai Raud-Pähn]] - [[Aleksander Leopold Raudkepp]] - [[Hilda Raudkivi]] - [[Mart Raudsaar]] - [[Ernst Raudsepp]] - [[Harald Raudsepp]] - [[Koit Raudsepp]] - [[Guido-Roland Raudver]] - [[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]] - [[Ott Raun]] - [[Valdo Raun]] - [[Vallo Raun]] - [[Helju Rauniste]] - [[Hans Rebane]] - [[Heino Rebane (ajakirjanik)|Heino Rebane]] - [[Raul Rebane]] - [[Mare Rebas]] - [[Liviu Rebreanu]] - [[Vesta Reest]] - [[Ferdinand Rei]] - [[Marko Reikop]] - [[Kaire Reiljan]] - [[Piret Reiljan]] - [[Alur Reinans]] - [[Tiina Reinart]] - [[Aivar Reinap]] - [[Urmi Reinde]] - [[Karel Reisenbuk]] - [[Urmas Reitelmann]] - [[Alejandro Rejón Huchin]] - [[Olev Remsu]] - [[Maria Ressa]] - [[Hindrek Riikoja]] - [[Mart Riikoja]] - [[Joanie de Rijke]] - [[Raivo Rimm]] - [[Piret-Päiv Rist]] - [[Irina Ristmägi]] - [[Geraldo Rivera]] - [[Henri-Pierre Roché]] - [[Gianni Rodari]] - [[Indrek Rohtmets]] - [[Aivis Ronis]] - [[Marge-Ly Rookäär]] - [[Marika Roomere]] - [[Henrik Roonemaa]] - [[Teet Roosaar]] - [[Allan Roosileht]] - [[Toomas Roosileht]] - [[Endel Roosimägi]] - [[Tuuli Roosma]] - [[Küllike Rooväli]] - [[Britt Rosen]] - [[Colin Ross]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Väinu Rozental]] - [[Johann Philipp Roth]] - [[Joseph Roth]] - [[Karl Rove]] - [[Aarne Ruben]] - [[Hanneli Rudi]] - [[Hannes Rumm]] - [[Ülo Russak]] - [[Ainar Ruussaar]] - [[Tim Russert]] - [[Anneli Rõigas]] (Anneli Reigas) - [[Igor Rõtov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Alfred Rästas]] - [[Artur-Mihail Rätsep]] - [[Tiit Rääk]] ==S== [[Wadī‘ Sa‘ādah]] - [[Andrus Saar]] - [[Ants Saar]] - [[Evar Saar]] - [[Hendrik Saar]] - [[Margus Saar]] - [[Rünno Saaremäe]] - [[Härmo Saarm]] - [[Joosep Saat]] - [[Peeter Sagar]] - [[Siim Saidla]] - [[Katrin Saks]] - [[Harrison Salisbury]] - [[Vello Salo]] - [[Madis Salum]] - [[Enn Salurand]] - [[Oleg Samorodni]] - [[Anvar Samost]] - [[Robert J. Samuelson]] - [[Maris Sander]] - [[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]] - [[Vilja Savisaar]] - [[Hannu Savola]] - [[Ede Schank-Tamkivi]] - [[Adolf Schmal]] - [[Elimar Schubbe]] - [[Montgomery Schuyler]] - [[Indrek Schwede]] - [[Tõnu Seero]] - [[Conrad Seidl]] - [[Jaroslav Seifert]] - [[Edgar Sein]] - [[Edgar Selberg]] - [[Sergo Selder]] - [[Johannes Selg]] - [[Julius Seljamaa]] - [[Julian Semjonov]] - [[Andres Sepp (ajakirjanik)|Andres Sepp]] - [[Arnold Sepp]] - [[Hendrik Sepp]] - [[Aarne Seppel]] - [[Sergei Sergejev]] - [[Marian Seyda]] - [[Gregor Sibold]] - [[Heili Sibrits]] - [[Aino Siebert]] - [[Javier Sierra]] - [[Anneli Sihvart]] - [[Lembit Siimaste]] - [[Margarete Siimer]] - [[Virgo Siil]] - [[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]] - [[Rein Sikk]] - [[Radosław Sikorski]] - [[Elju Sild]] - [[Ivar Sild]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Toomas Sildam]] - [[Reimo Sildvee]] - [[Ants Simm]] - [[Kai Simson]] - [[Priit Simson]] - [[Tiit Sinissaar]] - [[Eti Sirg]] - [[Jelena Skulskaja]] - [[Aado Slutsk]] - [[Johan Vilhelm Snellman]] - [[Jon Snow]] - [[Redik Soar]] (Karl Kider) - [[Kerttu Soans]] - [[Sven Soiver]] - [[Peeter Sookruus]] - [[Peep Sooman]] - [[Mati Soomre]] - [[Urmo Soonvald]] - [[Ivar Soopan]] - [[Martti Soosaar]] - [[Terje Soots]] - [[Laurent Sourisseau]] - [[Peeter Speek]] - [[Friedrich Spindler]] - [[Edgar Spriit]] - [[Tibor Szamuely]] - [[Mariusz Szczygieł]] - [[Rein Spitz]] - [[Dāvis Stalts]] - [[Sergej Stanišev]] - [[William Thomas Stead]] - [[Jon Steele]] - [[Irina Stelmach]] - [[Maarit Stepanov]] - [[Bruce Sterling]] - [[Mats Strandberg]] - [[Carl Gustaf Ströhm]] - [[Julian Stryjkowski]] - [[Lilli Suburg]] - [[Raul Sulbi]] - [[Raivo Suni]] - [[Olaf Suuder]] - [[Heiki Suurkask]] - [[Marius Suviste]] - [[Endel Sõerde]] - [[Enn Säde]] - [[Margit Säde]] - [[Meelis Süld]] - [[Aet Süvari]] ==Š== [[Ester Šank]] - [[Aleksandr Šegedin]] - [[Hagi Šein]] - [[Viktor Šenderovitš]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Juri Štšekotšihhin]] - [[Savik Šuster]] ==Z== [[Vadim Zagladin]] - [[Gustavs Zemgals]] - [[Sofka Zinovieff]] - [[Aleksandr Zukerman]] - [[Wojciech Żukrowski]] - [[Beno Zupančič]] ==T== [[Krista Taim]] - [[Hadia Tajik]] - [[Jaan Taklaja]] - [[Maarja Talgre]] - [[Ene-Maris Tali]] - [[Piret Tali]] - [[Mirjam Tally]] - [[Juhan Kristjan Talve]] - [[Tanel Talve]] - [[Mati Talvik]] - [[Heikki Talving]] - [[Ene-Liin Tamm]] - [[Enno Tamm]] - [[Eric Enno Tamm]] - [[Jaanus Tamm]] - [[Uno Tamm]] - [[August Tammann]] - [[Enno Tammer]] - [[Harald Tammer]] - [[Kristi Tammik]] - [[Evald Tammlaan]] - [[Eva Tammsaar]] - [[Allar Tankler]] - [[Kaarel Tarand]] - [[Mari Tarand]] - [[Mart Tarmak]] - [[Igor Taro]] - [[Timo Tarve]] - [[Ants Tasa]] - [[Esko Tasa]] - [[Kaljula Teder]] - [[Teet Teder]] - [[Tiia Teder]] - [[Erlend Teemägi]] - [[Ingrid Teesalu]] - [[Arnika Tegelmann]] - [[Sulev Teinemaa]] - [[Kirill Teiter]] - [[Endel Tennov]] - [[Aleksander Terras]] - [[Olufemi Terry]] – [[Ernst Tetsmann]] - [[Carsten Thomassen]] - [[Hunter S. Thompson]] - [[Külli-Riin Tigasson]] - [[Harri Tiido]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Urve Tiidus]] - [[Helle Tiikmaa]] - [[Kadri Tiisel]] - [[Aare Tiisväli]] - [[Ülle Tiit]] - [[Hamlet Tiits]] - [[Tõnu Timm]] - [[Kirsti Timmer]] - [[Tõnis Tirel]] - [[Erkki Toivanen]] - [[Hanno Tomberg]] - [[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]] – [[Kusta Toom]] - [[Yana Toom]] - [[Peeter Tooma]] - [[Eva Toome]] - [[Vallo Toomet]] - [[Peeter Tooming]] - [[Harald Toomsalu]] - [[Jaan Tootsen]] - [[Toivo Tootsen]] - [[Ülo Tootsen]] - [[Enn Tosso]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Harri Treial]] - [[Henn Treial]] - [[Märt Treier]] - [[Hans Treimann]] - [[Kristel Trell]] - [[Leopold Trepper]] - [[Indrek Treufeldt]] - [[Ivar Trikkel]] - [[Artjom Troitski]] - [[Toomas Truuverk]] - [[Deivil Tserp]] - [[Tatjana Tšornovol]] - [[Eino Tubin]] - [[Boris Tuch]] - [[Arnold Tulik]] - [[Mehis Tulk]] - [[Abdul Turay]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Harry Tuul]] - [[Tiit Tuumalu]] - [[Jaan Tõnisson]] - [[Moidela Tõnisson]] - [[Margit Tõnson]] - [[Inno Tähismaa]] - [[Irja Tähismaa]] - [[Hille Tänavsuu]] - [[Toivo Tänavsuu]] - [[Kalev Türk]] - [[Olev Türn]] ==U== [[Toomas Uba]] - [[Gösta von Uexküll]] - [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]] - [[Udo Ulfkotte]] - [[Maria Ulfsak-Šeripova]] - [[Linn Ullmann]] - [[Mart Ummelas]] - [[Ott Ummelas]] - [[Feliks Undusk]] - [[Giuseppe Ungaretti]] - [[Ly Unt]] - [[Andreas Unterberger]] - [[Algot Untola]] - [[Tiia Upine]] - [[Ago Ustal]] - [[Nils Ušakovs]] - [[Olaf Utt]] - [[Laur Uudam]] - [[Vesta Uuetoa]] - [[Ants Uus]] - [[Arvo Uustalu]] ==V== [[Anton Vaarandi]] - [[Sven Vabar]] - [[Airi Vaga]] - [[Maret Vaher]] - [[Vaapo Vaher]] - [[Tarmo Vahter]] – [[Jaan Vahtra]] - [[Robert Vaidlo]] - [[Georgi Vainer]] - [[Margo Vaino]] - [[Urmas Vaino (ajakirjanik)|Urmas Vaino]] - [[Herbert Vainu]] - [[Valner Valme]] - [[Elmar Valmre]] - [[Heiki Valner]] - [[Kadri Valner]] - [[Sulev Valner]] - [[Helju Vals]] - [[Greta Van Susteren]] - [[Ilmar Vananurm]] - [[Kai Vare]] - [[Tõnu Vare]] - [[Lauri Varik]] - [[Karoliina Vasli]] - [[Heili Vaus]] - [[Sulev Vedler]] - [[Johannes Vedru]] - [[Ivari Vee]] - [[Voldemar Veedam]] - [[Lea Veelma]] - [[Agu Veetamm]] - [[Ingrid Veidenberg]] - [[Ene-Reet Veiper]] - [[Hubert Veldermann]] - [[Bernard Velhac]] - [[Harald Vellner]] - [[Vladimir Velman]] - [[Priit Vesilind]] - [[Priit Veski]] - [[Rein Veskimäe]] - [[Ivar Vigla]] - [[Andres Vihalem]] - [[Aivar Viidik]] - [[Ivar Viil]] - [[Merike Viilup]] - [[Aigi Viira]] - [[Laur Viirand]] - [[Martin-Nils Viirand]] - [[Katrin Viirpalu]] - [[Erika Viirsalu-Nivanka]] - [[Allar Viivik]] - [[Pradeep Vijayakar]] - [[Bjørg Vik]] - [[Kristel Vilbaste]] - [[Eduard Vilde]] - [[Ester Vilgats]] - [[Kalev Vilgats]] - [[Sirje Vill]] - [[Raul Vinni]] - [[Søren Vinterberg]] - [[Tarmo Virki]] - [[Juhan Virkus]] - [[Jarmo Virmavirta]] - [[Ann Viskar]] - [[Harry Visman]] - [[Silvia Vissak]] - [[Madli Vitismann]] - [[Walter Vitt]] - [[Mihhail Vladislavlev]] - [[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]] - [[Vello Volt]] - [[Hendrik Vosman]] - [[Axel de Vries]] - [[Joost de Vries]] - [[Peeter Võsa]] - [[Vidrik Võsoberg]] - [[Marian Võsumets]] - [[Anu Välba]] - [[Linda-Mari Väli]] - [[Jaan Väljaots]] - [[Eduard Värav]] - [[Maarja Värv]] - [[Riho Västrik]] - [[Mai Vöörmann]] ==W== [[Stella K. Wadowsky]] - [[Per Wahlöö]] - [[Rob Walker]] - [[Chris Wallace]] - [[Edgar Wallace]] - [[Jaakko Wallenius]] - [[Barbara Walters]] - [[Jude Wanniski]] - [[Andreas Weber]] - [[Reet Weidebaum]] - [[Alan Weisman]] - [[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]] - [[Kjell Westö]] - [[Elwyn Brooks White]] - [[Oprah Winfrey]] ==Õ== [[Harry Õnnis]] - [[Tarmo Õuemaa]] ==Ä== [[Älžappar Äbišev]] - [[Armas Äikiä]] ==Ü== [[Juta Üts]] - [[Raimo Ülavere]] ==Y== [[Deniz Yücel]] [[Kategooria:Ajakirjanikud| ]] [[Kategooria:Meedia loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] ih8h3qimyn1d3jb6fgq7aubz6h8h7cr 0 8943 7194310 7163821 2026-07-17T11:58:59Z Kuriuss 38125 7194310 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Urmas Reinsalu | pilt = Leaders’ Retreat (54270740667) (cropped).jpg | pildiallkiri = Urmas Reinsalu (2025) | amet = [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] esimees | ametiajaalgus = 10. juuni 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Helir-Valdor Seeder]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = 28. jaanuar 2012 | ametiajalõpp2 = 6. juuni 2015 | eelmine2 = [[Mart Laar]] | järgmine2 = [[Margus Tsahkna]] | amet3 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus3 = 11. mai 2012 | ametiajalõpp3 = 26. märts 2014 | eelmine3 = [[Mart Laar]] | järgmine3 = [[Sven Mikser]] | amet4 = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus4 = 9. aprill 2015 | ametiajalõpp4 = 29. aprill 2019 | eelmine4 = [[Andres Anvelt]] | järgmine4 = [[Raivo Aeg]] | amet5 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus5 = 29. aprill 2019 | ametiajalõpp5 = 26. jaanuar 2021 | eelmine5 = [[Sven Mikser]] | järgmine5 = [[Eva-Maria Liimets]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = 18. juuli 2022 | ametiajalõpp6 = 17. aprill 2023 | eelmine6 = [[Andres Sutt]] (kt) | järgmine6 = [[Margus Tsahkna]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|06|22}} | sünnikoht = [[Tallinn]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | partei = [[Isamaa Erakond]] (alates 2006) | haridus = [[Tallinna 37. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] }} '''Urmas Reinsalu''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1975]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, [[XV Riigikogu]] liige, alates 10. juunist 2023 erakonna [[Isamaa Erakond|Isamaa]] esimees. Ta on olnud aastatel 2003–2012 ja 2014–2015 ning on 2021. aastast [[Riigikogu]] liige. Ta on olnud [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] (2012–2014), [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]] (2015–2016 ja 2016–2019) ning [[Eesti välisminister|välisminister]] (2019–2021 ja 2022–2023). == Haridus == Urmas Reinsalu lõpetas 1993. aastal [[Tallinna 37. Keskkool]]i ja 1997. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna. Oli [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus|Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustuse]] esimees 1994–1995. == Töökäik == * [[Justiitsministeerium]]i spetsialist 1996–1997 avaliku õiguse valdkonnas * [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e [[põhiseadus]]e juriidilise ekspertiisi komisjoni ekspert 1996–1997 * [[Eesti Vabariigi president|Vabariigi Presidendi]] sisepoliitika nõunik 1997–1998 * Vabariigi [[Presidendi Kantselei]] [[direktor]] 1998–2001 * Res Publica poliitiline sekretär 2001–2002 * Res Publica volikogu esimees alates 2002. aastast * [[Sisekaitseakadeemia]] lektor 2002–2003 * [[X Riigikogu]] liige 2003–2007 * [[XI Riigikogu]] liige 2007–2011 * [[XII Riigikogu]] liige 2011–2012 ja 2014–2015 * [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] esimees 2012–2015 * Eesti Vabariigi kaitseminister 2012–2014 * Eesti Vabariigi justiitsminister 2015–2019 * Eesti Vabariigi välisminister 2019–2021 * [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] esimees 2023– == Poliitiline tegevus == Reinsalu oli 1992. aastast [[Ühendus Res Publica|Ühenduse Res Publica]] ja 2001. aastast [[Erakond Res Publica|erakonna Res Publica]] liige ning pärast selle ühinemist [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliiduga]] on ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit liige, mis alates 2018. aastast kannab nime [[Isamaa Erakond]]. [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Reinsalu Tallinna linnavolikokku ja sai 83 häält. Reinsalu kuulus Res Publica poliitikute rühmitusse [[Äraostmatud]].{{lisa viide}} 2003. aastal oli ta ajakirjanduses Res Publicaga seostatud [[OÜ Patricia]] juhatuse liige koos [[Ken-Marti Vaher]]i, [[Taavi Veskimägi]] ja [[Indrek Raudne|Indrek Raudsega]].<ref>Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükk seisuga 29.01.2012 kell 16:38. [https://ariregister.rik.ee/ Äriregister].</ref> [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kogus Reinsalu 1364 häält. Järgnenud aastal toimunud [[2003. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] 2754 häält. Reinsalu oli [[Erakond Res Publica|erakonna Res Publica]] nimekirja esinumber [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], sai 4717 häält, kuid ei osutunud valituks. Res Publica sai vaid 6,7 protsenti häältest ning valimiskaotus viis erakonna poliitikamaastikult kadumisele. [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 1888 häält, [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] 2256 häält ning [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] 5055 häält. Alates 28. jaanuarist 2012 kuni 6. juunini 2015 oli Reinsalu [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|erakonna Isamaa ja Res Publica Liit]] esimees. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Reinsalu Tallinna linnavolikogusse ja kogus 2509 häält. 2. aprillist 9. aprillini 2015 oli ta Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Reinsalu 2949 häält. President [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Reinsalu 11. mail 2012 kaitseministriks,<ref name="vv2011"/><ref name="vp84"/> ametisse asus ta ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees 14. mail 2012.<ref>[http://www.valitsus.ee/et/valitsus/61622/kaitseminister-urmas-reinsalu-alustab-t%C3%B6%C3%B6d Kaitseminister Urmas Reinsalu alustab tööd]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teade, 14.05.2012.</ref> 9. aprillist 2015 kuni 23. novembrini 2016 oli [[Eesti justiitsminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]]. Seejärel oli ta alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 justiitsminister [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] ning seejärel [[Eesti välisminister]] 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 [[Jüri Ratase teine valitsus|Ratase teises valitsuses]]. Sel ajal kandideeris ta nii [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kui ka [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]], sai vastavalt 722 häält (Tallinnas) ning 2633 häält. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Reinsalu Tallinnas, kus kogus 1393{{lisa viide}} häält. Ajaleht Äripäev tõi hiljem välja, et Isamaa liige ja ärimees [[Tõnis Palts]] tasus varjatult Reinsalu kasuks tehtud kampaaniakulud.<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/02/27/reinsalu-mobilisatsioon-arimees-rahastas-isamaa-juhtfiguuri-valimiskampaaniat-varjatult "Reinsalu mobilisatsioon: ärimees rahastas varjatult Isamaa juhtfiguuri valimiskampaaniat"] Äripäev, 27. veebruar 2023</ref> 18. juulist 2022 kuni 17. aprillini 2023 oli Reinsalu teist korda Eesti välisminister ja seda [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teises valitsuses]]. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 4509 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 14 248 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 2302 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 11. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Reinsalu oli 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Isamaa Tallinna linnapeakandidaat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Isamaa Tallinna linnapeakandidaat on Urmas Reinsalu |url=https://www.err.ee/1609763307/isamaa-tallinna-linnapeakandidaat-on-urmas-reinsalu |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Fail:Urmas Reinsalu 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Urmas Reinsalu Arvamusfestivalil (2021)]] == Tunnustus == * 2001 – [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref name="ambafrance" /> * 2018 – [[Eesti Naisteühenduste Ümarlaud|Eesti Naisteühenduste Ümarlaua]] [[Valge Lindi auhind]]<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kanakarja-kambakast-raakinud-urmas-reinsalu-sai-naisteuhendustelt-korge-tunnustuse-naistevastase-vagivalla-vastu-voitlemise-eest?id=84551055 "Kanakarja kambakast" rääkinud Urmas Reinsalu sai naisteühendustelt kõrge tunnustuse naistevastase vägivalla vastu võitlemise eest] Delfi, 25. november 2018]</ref> * 2021 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-4 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vv2011">[https://web.archive.org/web/20120426111420/http://valitsus.ee/et/valitsus/valitsuste-loetelu/46-andrus-ansip Vabariigi Valitsus alates 06.04.2011].</ref> <ref name="vp84">[http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/valitsuste-loetelu/VP_otsus_11.05.2012_nr_84.pdf Vabariigi Presidendi otsus 11. maist 2012 (nr 84)]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="ambafrance">{{Netiviide |pealkiri=Prantsuse aumärkidega autasustatud eestimaalased |url=http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |vaadatud=2017-02-16 |arhiivimisaeg=2016-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160523213732/http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * Urmas Reinsalu raadiosaates "[[Kukul külas]]", 13. aprill 2008, [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/6496] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees | aeg= 2012–2015| järgnev= [[Margus Tsahkna]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Sven Mikser]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Anvelt]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]]| aeg= 2015–2019 | järgnev=[[Raivo Aeg]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sven Mikser]] | nimi=[[Eesti välisminister|Välisminister]] | aeg= 2019–2021 | järgnev=[[Eva-Maria Liimets]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Sutt]] | nimi=[[Eesti välisminister|Välisminister]] | aeg= 2022–2023 | järgnev=[[Margus Tsahkna]] }} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Reinsalu, Urmas}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] qb9ttrnn79bgfel8zru2yyzi9ygh8wl 0 9691 7193846 7172717 2026-07-16T13:08:10Z Saksingj 214485 Täiendatud mõiste osa koos viitega. 7193846 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2018}} [[File:Crescenzi calendar.jpg|pisi|]] '''Keskaeg''' on ajalooperiood [[vanaaeg|vanaaja]] ja [[uusaeg|uusaja]] vahel. Tavaliselt peetakse keskajaks [[5. sajand|5.–]][[15. sajand|15. sajandit]], kuid ajavahemik oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. Keskaja ajaloo eriteadlast nimetatakse '''medievistiks'''. == Mõiste päritolu == Mõiste keskaeg ([[ladina keel|lad]] ''medium aevum'', otsetõlkes "vaheaeg") võtsid kasutusele [[renessanss|renessans]]i<nowiki/>aegsed autorid, kes nägid oma ajas [[antiikkultuur]]i taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama. Mõiste esimene teadaolev kasutus pärineb paavsti raamatukoguhoidjalt Giovanni Andrealt aastast 1469.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Le Goff |eesnimi=Jacques |pealkiri=Keskaja Euroopa kultuur |kirjastus=Avatud Eesti Fond |aasta=2000 |isbn=9985-61-164-0 |koht=Tallinn |lehekülg=557 |keel=eesti}}</ref> == Keskaja periodiseerimine == Ühiste tunnuste alusel jagatakse keskaeg kitsamateks ajalisteks perioodideks. === Varakeskaeg (5.–11. sajand) === {{vaata|varakeskaeg}} *feodaalse korra kujunemine ja võidukäik *valitseb naturaalmajandus *perioodi lõpus algab linnade kujunemine *feodaalne killustatus === Kõrgkeskaeg (11. sajandist 13. sajandi lõpuni) === {{vaata|kõrgkeskaeg}} *kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus *areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad *tsunftikäsitöö õitseaeg *kaubanduse areng *algab tsentraliseeritud riikide teke === Hiliskeskaeg (14. sajandist 16. sajandi alguseni) === {{vaata|hiliskeskaeg}} *keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega *kapitalistliku majanduse tekkimine == Dateeringud == [[Pilt:Europe_map_998.PNG‎|thumb|Euroopa [[998]]. aastal]] [[Euroopa]] keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid [[476]] (Lääne-Rooma riigi langus) kuni [[1500]] ([[Renessanss|renessans]]i, [[humanism]]i ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Keskaja lõpuks peetakse aastat [[1492]], mil [[Kolumbus]] jõudis [[Ameerika]]sse. [[Kagu-Euroopa]]s võib keskajaks pidada ilmselt perioodi [[395]]. aastast ([[Ida-Rooma riik|Ida-Rooma riigi]] teke) [[1453|1453. aastani]] (Ida-Rooma riigi hukk), [[islam]]imaailmas aga [[622|622. aastast]] ([[Muhamed]]i poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) [[1689|1689. aastani]] ([[Osmanid|Osmanite]] ülemvõimu murdumine). Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk [[reformatsioon]]i algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes [[Lääne-Euroopa]] senine usuline ühtsus [[katoliku kirik]]u ja [[Rooma paavst]]i võimu ning eestkoste all. == Eestis == Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdu]], mille käigus ristiti siinsed varem paganlikud alad 1208.–1227. aastal ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: 1) [[reformatsioon]]i ([[luterlus]]e) siiajõudmine 1520.–1530. aastatel, mis oluliselt halvendas [[katoliku kirik]]u mainet ja positsioone; 2) 1558.–1583. aastal kestnud [[Liivi sõda|Liivimaa sõda]], mis hävitas [[Vana-Liivimaa]] ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad). Mõned uurijad on toonud välja ka 2. augustil 1560 toimunud [[Härgmäe lahing|Härgmäe]] ([[saksa keel|sks]] ''Ermes'', [[läti keel|läti]] ''Ergeme'') lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakse [[Liivimaa ordu]] eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks [[1562]]. aasta algust, mil ordu ja [[Riia peapiiskopkond]] alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]]. ==Keskaja kliima ja katk== Keskaja alguses vältas 535.–540. aastail kliimakatastroof. 450.–900. aastail oli kliima jahedam. Seda seostatakse klassikalises klimatoloogias tuntud, holotseeni ajal rütmiliselt toimuva [[Bondi sündmused|Bondi sündmusega]] umbes 600. aastal. 8.–9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil. Ajavahemikku umbes 900–1200 on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. Umbes 1300.–1870. oli Lääne Euroopas kogu aja külmimaks peetud [[Väike jääaeg]]. 1645. aasta paiku algas oletatavasti viimane [[Bondi sündmus|Bondi sündmuse]] külmim periood. Alljärgnevas tabelis on märgitud ära ka päikese aktiivsuse miinimumiga seotud perioodid. 543.–664. aastail oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. Idaosas oli neid 200 aastaga 20, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikkond vähenes 100 aastaga 0,5 miljonilt 0,1 miljonile. 1347.–1400. aastatel olid Euroopas katkulained. [[Must surm|Mustaks surmaks]] nimetatud katkulaine saabus 1347.–1348. aastal. Aastail 1348–1350 (1347–1351) oli Läänes katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Suurimad puhangud erinevates Euroopa osades olid aastail 1361–1363, 1369–1371, 1374–1375, 1390, 1400. {| class="wikitable" |- ! '''KLIIMA''' !! Aastad !! Bondi sündmus |- | '''PIMEDA AJA KÜLM AEG''' ||450–900 || 1. 600 |- | Kliimakatastroof ||535–540 || |- | '''KESKAJA KUUM AEG''' || 900–1200 || |- | Oorti miinimum || 1030 || |- | Oorti miinimum (teistel andmetel) || 1040–1080 || |- | Wolfi miinimum || 1280–1350 || |- | '''VÄIKE JÄÄAEG''' || 1300–1870 || |- | Spöreri miinimum || 1460–1550 || |- | Maunderi miinimum || 1645–1715 || 2. 1645? |} ==Vaata ka== *[[Varakeskaeg]] *[[Kõrgkeskaeg]] *[[Hiliskeskaeg]] *[[Keskaja filosoofia]] *[[Keskaja kirjandus]] *[[Pime keskaeg]] *[[Keskaja muusika]] *[[Poola keskaeg]] ==Kirjandus== * "Keskaeg" I ja II. Vene keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]]. 852 lk, Valgus 1974/1976 *[[Jacques Le Goff]] "Keskaeg", Valgus, 2010 *Jacques Le Goff "KEskaja Euroopa kultuur", Avatud Eesti Fond, Tallinn, 2000. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.arheo.ut.ee/07EA1Russowjt.pdf Uurimistöö "Keskaja euroopaliku kultuuri arheoloogia"] {{Ajaloo perioodid}} [[Kategooria:Keskaeg| ]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg| ]] d3s5rouravy8740jv4k75l4keulnakl 7193847 7193846 2026-07-16T13:09:01Z Saksingj 214485 /* Kirjandus */ 7193847 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2018}} [[File:Crescenzi calendar.jpg|pisi|]] '''Keskaeg''' on ajalooperiood [[vanaaeg|vanaaja]] ja [[uusaeg|uusaja]] vahel. Tavaliselt peetakse keskajaks [[5. sajand|5.–]][[15. sajand|15. sajandit]], kuid ajavahemik oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. Keskaja ajaloo eriteadlast nimetatakse '''medievistiks'''. == Mõiste päritolu == Mõiste keskaeg ([[ladina keel|lad]] ''medium aevum'', otsetõlkes "vaheaeg") võtsid kasutusele [[renessanss|renessans]]i<nowiki/>aegsed autorid, kes nägid oma ajas [[antiikkultuur]]i taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama. Mõiste esimene teadaolev kasutus pärineb paavsti raamatukoguhoidjalt Giovanni Andrealt aastast 1469.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Le Goff |eesnimi=Jacques |pealkiri=Keskaja Euroopa kultuur |kirjastus=Avatud Eesti Fond |aasta=2000 |isbn=9985-61-164-0 |koht=Tallinn |lehekülg=557 |keel=eesti}}</ref> == Keskaja periodiseerimine == Ühiste tunnuste alusel jagatakse keskaeg kitsamateks ajalisteks perioodideks. === Varakeskaeg (5.–11. sajand) === {{vaata|varakeskaeg}} *feodaalse korra kujunemine ja võidukäik *valitseb naturaalmajandus *perioodi lõpus algab linnade kujunemine *feodaalne killustatus === Kõrgkeskaeg (11. sajandist 13. sajandi lõpuni) === {{vaata|kõrgkeskaeg}} *kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus *areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad *tsunftikäsitöö õitseaeg *kaubanduse areng *algab tsentraliseeritud riikide teke === Hiliskeskaeg (14. sajandist 16. sajandi alguseni) === {{vaata|hiliskeskaeg}} *keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega *kapitalistliku majanduse tekkimine == Dateeringud == [[Pilt:Europe_map_998.PNG‎|thumb|Euroopa [[998]]. aastal]] [[Euroopa]] keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid [[476]] (Lääne-Rooma riigi langus) kuni [[1500]] ([[Renessanss|renessans]]i, [[humanism]]i ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Keskaja lõpuks peetakse aastat [[1492]], mil [[Kolumbus]] jõudis [[Ameerika]]sse. [[Kagu-Euroopa]]s võib keskajaks pidada ilmselt perioodi [[395]]. aastast ([[Ida-Rooma riik|Ida-Rooma riigi]] teke) [[1453|1453. aastani]] (Ida-Rooma riigi hukk), [[islam]]imaailmas aga [[622|622. aastast]] ([[Muhamed]]i poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) [[1689|1689. aastani]] ([[Osmanid|Osmanite]] ülemvõimu murdumine). Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk [[reformatsioon]]i algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes [[Lääne-Euroopa]] senine usuline ühtsus [[katoliku kirik]]u ja [[Rooma paavst]]i võimu ning eestkoste all. == Eestis == Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdu]], mille käigus ristiti siinsed varem paganlikud alad 1208.–1227. aastal ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: 1) [[reformatsioon]]i ([[luterlus]]e) siiajõudmine 1520.–1530. aastatel, mis oluliselt halvendas [[katoliku kirik]]u mainet ja positsioone; 2) 1558.–1583. aastal kestnud [[Liivi sõda|Liivimaa sõda]], mis hävitas [[Vana-Liivimaa]] ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad). Mõned uurijad on toonud välja ka 2. augustil 1560 toimunud [[Härgmäe lahing|Härgmäe]] ([[saksa keel|sks]] ''Ermes'', [[läti keel|läti]] ''Ergeme'') lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakse [[Liivimaa ordu]] eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks [[1562]]. aasta algust, mil ordu ja [[Riia peapiiskopkond]] alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]]. ==Keskaja kliima ja katk== Keskaja alguses vältas 535.–540. aastail kliimakatastroof. 450.–900. aastail oli kliima jahedam. Seda seostatakse klassikalises klimatoloogias tuntud, holotseeni ajal rütmiliselt toimuva [[Bondi sündmused|Bondi sündmusega]] umbes 600. aastal. 8.–9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil. Ajavahemikku umbes 900–1200 on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. Umbes 1300.–1870. oli Lääne Euroopas kogu aja külmimaks peetud [[Väike jääaeg]]. 1645. aasta paiku algas oletatavasti viimane [[Bondi sündmus|Bondi sündmuse]] külmim periood. Alljärgnevas tabelis on märgitud ära ka päikese aktiivsuse miinimumiga seotud perioodid. 543.–664. aastail oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. Idaosas oli neid 200 aastaga 20, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikkond vähenes 100 aastaga 0,5 miljonilt 0,1 miljonile. 1347.–1400. aastatel olid Euroopas katkulained. [[Must surm|Mustaks surmaks]] nimetatud katkulaine saabus 1347.–1348. aastal. Aastail 1348–1350 (1347–1351) oli Läänes katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Suurimad puhangud erinevates Euroopa osades olid aastail 1361–1363, 1369–1371, 1374–1375, 1390, 1400. {| class="wikitable" |- ! '''KLIIMA''' !! Aastad !! Bondi sündmus |- | '''PIMEDA AJA KÜLM AEG''' ||450–900 || 1. 600 |- | Kliimakatastroof ||535–540 || |- | '''KESKAJA KUUM AEG''' || 900–1200 || |- | Oorti miinimum || 1030 || |- | Oorti miinimum (teistel andmetel) || 1040–1080 || |- | Wolfi miinimum || 1280–1350 || |- | '''VÄIKE JÄÄAEG''' || 1300–1870 || |- | Spöreri miinimum || 1460–1550 || |- | Maunderi miinimum || 1645–1715 || 2. 1645? |} ==Vaata ka== *[[Varakeskaeg]] *[[Kõrgkeskaeg]] *[[Hiliskeskaeg]] *[[Keskaja filosoofia]] *[[Keskaja kirjandus]] *[[Pime keskaeg]] *[[Keskaja muusika]] *[[Poola keskaeg]] ==Kirjandus== * "Keskaeg" I ja II. Vene keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]]. 852 lk, Valgus 1974/1976 *[[Jacques Le Goff]] "Keskaeg", Valgus, 2010 *Jacques Le Goff "Keskaja Euroopa kultuur", Avatud Eesti Fond, Tallinn, 2000. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.arheo.ut.ee/07EA1Russowjt.pdf Uurimistöö "Keskaja euroopaliku kultuuri arheoloogia"] {{Ajaloo perioodid}} [[Kategooria:Keskaeg| ]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg| ]] 790g04rwwbuvpcw5n0bt7o7lvn5y2rp 7193856 7193847 2026-07-16T14:29:44Z Saksingj 214485 /* Mõiste päritolu */ 7193856 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2018}} [[File:Crescenzi calendar.jpg|pisi|]] '''Keskaeg''' on ajalooperiood [[vanaaeg|vanaaja]] ja [[uusaeg|uusaja]] vahel. Tavaliselt peetakse keskajaks [[5. sajand|5.–]][[15. sajand|15. sajandit]], kuid ajavahemik oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. Keskaja ajaloo eriteadlast nimetatakse '''medievistiks'''. == Mõiste päritolu == Mõiste keskaeg ([[ladina keel|lad]] ''medium aevum'', otsetõlkes "vaheaeg") võtsid kasutusele [[renessanss|renessans]]i<nowiki/>aegsed autorid, kes nägid oma ajas [[antiikkultuur]]i taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama. Mõiste esimene teadaolev kasutus pärineb paavsti raamatukoguhoidjalt Giovanni Andrealt aastast 1469, kes eristas "keskaja vanu inimesi" ja "meie aja uusi inimesi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Le Goff |eesnimi=Jacques |pealkiri=Keskaja Euroopa kultuur |kirjastus=Avatud Eesti Fond |aasta=2000 |isbn=9985-61-164-0 |koht=Tallinn |lehekülg=557 |keel=eesti}}</ref> == Keskaja periodiseerimine == Ühiste tunnuste alusel jagatakse keskaeg kitsamateks ajalisteks perioodideks. === Varakeskaeg (5.–11. sajand) === {{vaata|varakeskaeg}} *feodaalse korra kujunemine ja võidukäik *valitseb naturaalmajandus *perioodi lõpus algab linnade kujunemine *feodaalne killustatus === Kõrgkeskaeg (11. sajandist 13. sajandi lõpuni) === {{vaata|kõrgkeskaeg}} *kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus *areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad *tsunftikäsitöö õitseaeg *kaubanduse areng *algab tsentraliseeritud riikide teke === Hiliskeskaeg (14. sajandist 16. sajandi alguseni) === {{vaata|hiliskeskaeg}} *keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega *kapitalistliku majanduse tekkimine == Dateeringud == [[Pilt:Europe_map_998.PNG‎|thumb|Euroopa [[998]]. aastal]] [[Euroopa]] keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid [[476]] (Lääne-Rooma riigi langus) kuni [[1500]] ([[Renessanss|renessans]]i, [[humanism]]i ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Keskaja lõpuks peetakse aastat [[1492]], mil [[Kolumbus]] jõudis [[Ameerika]]sse. [[Kagu-Euroopa]]s võib keskajaks pidada ilmselt perioodi [[395]]. aastast ([[Ida-Rooma riik|Ida-Rooma riigi]] teke) [[1453|1453. aastani]] (Ida-Rooma riigi hukk), [[islam]]imaailmas aga [[622|622. aastast]] ([[Muhamed]]i poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) [[1689|1689. aastani]] ([[Osmanid|Osmanite]] ülemvõimu murdumine). Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk [[reformatsioon]]i algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes [[Lääne-Euroopa]] senine usuline ühtsus [[katoliku kirik]]u ja [[Rooma paavst]]i võimu ning eestkoste all. == Eestis == Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdu]], mille käigus ristiti siinsed varem paganlikud alad 1208.–1227. aastal ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: 1) [[reformatsioon]]i ([[luterlus]]e) siiajõudmine 1520.–1530. aastatel, mis oluliselt halvendas [[katoliku kirik]]u mainet ja positsioone; 2) 1558.–1583. aastal kestnud [[Liivi sõda|Liivimaa sõda]], mis hävitas [[Vana-Liivimaa]] ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad). Mõned uurijad on toonud välja ka 2. augustil 1560 toimunud [[Härgmäe lahing|Härgmäe]] ([[saksa keel|sks]] ''Ermes'', [[läti keel|läti]] ''Ergeme'') lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakse [[Liivimaa ordu]] eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks [[1562]]. aasta algust, mil ordu ja [[Riia peapiiskopkond]] alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]]. ==Keskaja kliima ja katk== Keskaja alguses vältas 535.–540. aastail kliimakatastroof. 450.–900. aastail oli kliima jahedam. Seda seostatakse klassikalises klimatoloogias tuntud, holotseeni ajal rütmiliselt toimuva [[Bondi sündmused|Bondi sündmusega]] umbes 600. aastal. 8.–9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil. Ajavahemikku umbes 900–1200 on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. Umbes 1300.–1870. oli Lääne Euroopas kogu aja külmimaks peetud [[Väike jääaeg]]. 1645. aasta paiku algas oletatavasti viimane [[Bondi sündmus|Bondi sündmuse]] külmim periood. Alljärgnevas tabelis on märgitud ära ka päikese aktiivsuse miinimumiga seotud perioodid. 543.–664. aastail oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. Idaosas oli neid 200 aastaga 20, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] elanikkond vähenes 100 aastaga 0,5 miljonilt 0,1 miljonile. 1347.–1400. aastatel olid Euroopas katkulained. [[Must surm|Mustaks surmaks]] nimetatud katkulaine saabus 1347.–1348. aastal. Aastail 1348–1350 (1347–1351) oli Läänes katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Suurimad puhangud erinevates Euroopa osades olid aastail 1361–1363, 1369–1371, 1374–1375, 1390, 1400. {| class="wikitable" |- ! '''KLIIMA''' !! Aastad !! Bondi sündmus |- | '''PIMEDA AJA KÜLM AEG''' ||450–900 || 1. 600 |- | Kliimakatastroof ||535–540 || |- | '''KESKAJA KUUM AEG''' || 900–1200 || |- | Oorti miinimum || 1030 || |- | Oorti miinimum (teistel andmetel) || 1040–1080 || |- | Wolfi miinimum || 1280–1350 || |- | '''VÄIKE JÄÄAEG''' || 1300–1870 || |- | Spöreri miinimum || 1460–1550 || |- | Maunderi miinimum || 1645–1715 || 2. 1645? |} ==Vaata ka== *[[Varakeskaeg]] *[[Kõrgkeskaeg]] *[[Hiliskeskaeg]] *[[Keskaja filosoofia]] *[[Keskaja kirjandus]] *[[Pime keskaeg]] *[[Keskaja muusika]] *[[Poola keskaeg]] ==Kirjandus== * "Keskaeg" I ja II. Vene keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]]. 852 lk, Valgus 1974/1976 *[[Jacques Le Goff]] "Keskaeg", Valgus, 2010 *Jacques Le Goff "Keskaja Euroopa kultuur", Avatud Eesti Fond, Tallinn, 2000. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.arheo.ut.ee/07EA1Russowjt.pdf Uurimistöö "Keskaja euroopaliku kultuuri arheoloogia"] {{Ajaloo perioodid}} [[Kategooria:Keskaeg| ]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg| ]] kcvreznhe5lspedtkz4y3gqm3zr9ody 0 10276 7193875 7193398 2026-07-16T15:45:09Z Velirand 67997 /* L */ 7193875 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] c5xkefbny8zufd8m75n9ig5qlzl26uk 0 13664 7193832 6988953 2026-07-16T12:51:50Z Taurus404 80079 7193832 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Abdelaziz Bouteflika''' ([[araabia keel]]es: عبد العزيز بوتفليقة, '''Abd al-'Aziz Bu Tafliqa''') ([[2. märts]] [[1937]] – [[17. september]] [[2021]]) oli [[Alžeeria]] poliitik. Ta oli [[Alžeeria president]] [[27. aprill]]ist [[1999]] kuni [[2. aprill]]ini [[2019]] Pärast seda, kui Alžeeria parlament veebruaris [[2009]] kaotas piirangu, mis lubas presidendiametis olla vaid kaks ametiaega järjest, teatas Bouteflika, et kavatseb aprillis 2009 peetavatel [[2009. aasta Alžeeria presidendivalimised|presidendivalimistel]] kandideerida ka kolmandaks ametiajaks. Ta valiti tagasi, saades 90,24% valijate häältest. [[17. aprill]]il [[2014]] toimunud [[2014. aasta Alžeeria presidendivalimised|presidendivalimistel]] valiti ta presidendiks tagasi ka neljandaks ametiajaks. Valimistel sai ta 81,5% hääletanute toetuse. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Liamine Zéroual]] | nimi=[[Alžeeria president]] | aeg= [[1999]]–[[2019]] | järgnev=[[Abdelkader Bensalah]]<br>(kohusetäitja)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Bouteflika, Abdelaziz}} [[Kategooria:Alžeeria presidendid]] [[Kategooria:Alžeeria välisministrid]] [[Kategooria:ÜRO Peaassamblee presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 3pwxwsb04k2tj92ibajozfqoxy6bnxh 0 18431 7194110 6498149 2026-07-17T07:21:11Z Estopedist1 278 kustutada 7194110 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata. Kas filmist on arvustusi tehtud?. Enamik EFISe (antud juhul https://www.efis.ee/en/film/7133) sissekandeid pole tähelepanuväärsed}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2012}} '''"Ma armastan Ameerikat"''' on eesti 2001. aasta film. Filmi režissöör, stsenarist ja toimetaja oli [[Tõnu Trubetsky]]. Filmis esinesid Tõnu Trubetsky, [[Allan Vainola]], [[Catherine Matveus]], [[Kaspar Jancis]], [[Rainis Kingu]], [[Lauri Leis (muusik)|Lauri Leis]], [[Anti Pathique]]. Osalesid veel [[Alar Aigro]], [[Kristjan Mäeots]], [[Camille Camille]], [[Teet Tibar]], [[Tõnu Kerge]], [[Kristian Müller]], [[Ülari Ollik]], [[Mait Vaik]], [[Tamur Marjasoo]], [[Marie Myrk]], [[Maret Pärnamets]], [[Meelis Tauk]], [[Linda Pakri]], [[Marta Vaarik]], [[Andrus Vaarik]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Urve Hannus]], [[Maria Kalm]], [[Priit Perv]], [[Marko Tamjärv]], [[Kirsi Pihlaja]], [[Tõnu Lepp]], [[Nestor Mahno|Nestor Makhno]]. Operaatorid olid [[Veiko Taluste]], Tõnu Kerge, [[Andres Suurevälja]], [[Vladimir Voronov]], Catherine Matveus, [[Kristo Männik]], Tõnu Trubetsky ja teised. Monteeris [[Margus Jõemägi]]. Lisaks muusikavideotele on filmitud kaadreid 28. märtsil 1999 [[Tallinna Sadam]]a D-terminalis, 30. märtsil [[Stockholm]]is (Frihamnen, City Terminal, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Arlanda lennujaama]] 5. terminal), [[Air Iceland]]i lennukis, [[New York|New Yorgis]] ([[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|JFK lennujaam]], [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Maja]]), 2. ja 5. aprillil New Yorgis (Brooklyni sild, Battery Park), 10. aprillil Stockholmis ja 11. aprillil 1999 Tallinnas. == Filmis sisalduvad laulud == * "Inimene" * "10203" * "Subatlantiline kohtumine" * "Musta mantliga mees" * "Malemaja Star" * "Mina" * "Suurlinna tuled" * "Ma armastan Ameerikat" (nimilugu) * "Kosmosesügis" * "New York" * "Tuled öös" * "Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik" * "15" * "Ajastu" * "Blow the Candle Out" * "Purpurpunased purjed" * "Päkapikk ja Päiksekiir" * "Krokodill Gena lauluke" * "Kadunud Päike" * "Tütarlaps mustas" * "Tseremoonia" * "Stewardess" * "Internatsionaal" * "Maailma hümn" * "Laul waikind ja otsa on lõppenud wiin" * "Taas punab pihlakaid" ==Muusikavideod== *"Inimene" (28.03.1999, Tallinna Sadama D-terminal) *"10203" (11.05.1995, Tallinna telemaja) *"Subatlantiline kohtumine" (21.01.1996, Tallinna telemaja) *"Musta mantliga mees" (7.04.1996, Tallinn. TV 3) *"Malemaja Star" (7.04.1996. Tallinn. TV 3) *"Mina" (7.04.1996. Tallinn. TV 3) *"Suurlinna tuled" (29.03.1999. Stockholm. Drottninggatan) *"Ma armastan Ameerikat" (30.03.1999. New York) *"Kosmosesügis" (5.11.1993. Nõmme. Kino Võit. 101. kontsert) *"New York" (1.04.1999. New York. Manhattan) *"Tuled öös" (1.04.1999. New York. Manhattan) *"Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik" (3.04.1999. New York. Eesti Maja, 243 East 34th Street. 195. kontsert) *"15" (3.04.1999. New York. Eesti Maja, 243 East 34th Street. 195. kontsert) *"Ajastu" (Suvi 1986. Tallinn) *"Blow the Candle Out" (4.04.1999. New York. Continental, 25 Third Avenue. 196. kontsert) *"Purpurpunased purjed" (4.04.1999. New York. Continental, 25 Third Avenue. 196. kontsert) *"Päkapikk ja Päiksekiir" (6.04.1999. New York. Arlene Grocery, 95 Stanton Street. 197. kontsert) *"Krokodill Gena lauluke" (12.1999. Tallinn. Kristiine Keskus) *"Kadunud Päike" (12.1999. Tallinn. Kristiine Keskus) *"Tütarlaps mustas" (6.04.1999. New York. CBGB, 315 Bowery. 198. kontsert) *"Tseremoonia" (6.04.1999. New York. CBGB, 315 Bowery. 198. kontsert) *"Stewardess" (7.04.1999. New York) *"Internatsionaal" (9.04.1999. Stockholm. Eesti Maja, Wallingatan 32, 34. 199. kontsert) *"Maailma hümn" (12.1999. Tallinna telemaja) *"Laul waikind ja otsa on lõppenud wiin" (2.02.2001. Helsingi. Gloria, Pieniroobertinkatu 12. 239. kontsert) *"Taas punab pihlakaid" (19.02.1998. Helsingi. Vanha Ylioppilastalo. 178. kontsert) [[Kategooria:Vennaskond]] [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2001. aasta filmid]] [[Kategooria:Tõnu Trubetsky teosed]] [[Kategooria:Muusikafilmid]] s2bz0aj14zoysviu60egm0fc5hkwszk 0 19086 7193843 7193787 2026-07-16T13:04:34Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7193787|7193787]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-39986-46|~2026-39986-46]] ([[User talk:~2026-39986-46|arutelu]]) 7193843 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Admiral | värvus = putukad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Vanessa atalanta on Box Hill, Surrey.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Admiral (perekond)|Admiral]] ''Vanessa'' | liik = '''Admiral''' | binaarne = ''Vanessa atalanta'' | binaarse_autor = Linnaeus, 1758 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Admiral''' (''Vanessa atalanta'') on liblikas [[koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''atalanta'' viitab [[Atalanta|Atalantale]], kes oli kreeka mütoloogias tuntud kiirejalgse jahinaise ja kangelannana. == Välimus ja tunnused == Admirali tiibade siruulatus on 50–66 mm. Tiibade ülakülg on must, eestiiva tipuosas paikneb üks suur valge laik ja viis väikest valget tähni. Eestiiva eesserva keskelt taganurgani ulatub lai erepunane vööt. Tagatiiva servisel paikneb lai punane vööt, millel on rida musti tähne, taganurgas aga piklik sinine tähn. Eestiiva välisserva eesmine osa on pisut sinakas ning tagaosa pruun. Tiibade välisserval on asub lühike siilak, tagatiiva välisserv õrnalt sakiline. Tiivanarmad on musta-valgekirjud. Eestiiva alakülg meenutab ülakülge, kuid on heledam. Tagatiiva alakülg on tumepruun, tiheda kribulise kirjaga, eesserval paikneb suur kollane laik ning välisalas rida ähmaseid silmlaike, mille toon erineb tiiva põhivärvusest.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=194}}</ref> Admiral paneb istudes oma tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele. Eestiivad on tagatiibadest pikemad ja sellepärast jäävad nende otsad nähtavale. Selletõttu on tema tiibade alaküljel kahesugust mustrit. See osa eestiibadest, mis puhkeasendis jääb varjatuks, on eredalt värvunud, aga näha on seda üksnes lennu ajal. Eestiibade otsad ja tagatiivad on seevastu varjevärvusega.<ref>"[[Loomade elu]]", 3. kd., lk. 282-283, joon. 322, tahvel 48</ref><gallery mode="packed"> Fail:Vanessa atalanta MHNT CUT 2013 3 14 Grisolle Dos.jpg|Tiibade ülapool Fail:Vanessa atalanta MHNT CUT 2013 3 14 Grisolle ventre.jpg|Tiibade alapool Fail:(MHNT) Vanessa atalanta e.o Ab.Klemensiewiczi - Chaba Slovaquie - male dorsal.jpg|Värvuse [[Aberratsioon (bioloogia)|aberratsioon]] Fail:(MHNT) Vanessa atalanta e.o Ab.Klemensiewiczi - Chaba Slovaquie - male ventral.jpg|Värvuse aberratsioon </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga keda võib rände tõttu kohata väga erinevates paikades. Ta lendab elamute ümbruses, parkides, lillepeenardel, metsateedel, aedades ja muudes õierikastes kohtades.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=56}}</ref> Admirale võib sageli kohata mädanevatel õuntel ja muudel mahakukkunud puuviljadel. Mõnikord laskuvad nad toituma ka käes hoitavale puuviljale.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Andrew |lehekülg=89}}</ref> == Levila == [[Ameerika]]-[[Euroopa]] katkestunud levilaga liik.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=211}}</ref> Euroopas võib teda kohata laial alal [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopast]] kuni [[Fennoskandia]] põhjaosani. Talvitub peamiselt [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikas]], kuid kevadel rändavad isendid põhja poole ning nende järglasi võib suve jooksul kohata kõikjal Euroopas.<ref name=":0" /> Püsivamad [[Asurkond|asurkonnad]] paiknevad lõunapoolsematel aladel. Kevadel saabuvad põhja poole rändavad isendid, sügisel aga lendavad meil kasvanud admiralid tagasi Lõuna-Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse, kus osa neist talvitub ning osa annab aluse uuele põlvkonnale.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis võib admirali näha tavaliselt mai lõpust juunini (esimesed sisserändajad) ning uuesti juulist septembrini (esimeste sisserändajate järeltulijad + teised sisserändajad). Sõltuvalt rändest ja ilmast võib üksikuid isendeid kohata ka hilissügisel. Hilissuvel ja varasügisel liiguvad meil kasvanud liblikad lõuna poole tagasi.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Rööviku areng == Röövikud on kuni 3,5 cm.<ref name=":1" /> Neil on kaks erinevat värviversioon: esimene on must kontrastsete kollaste küljelaikudega, teine aga hall või pruun ning kehal leiduvad ülsolid selgelt piiritletud heledad laigus. Toidulauale kuuluvad peamiselt [[kõrvenõges|kõrvenõgesed]], kuid lõuna pool ka [[juudinõges|juudinõgesed]].<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad |lehekülg=144}}</ref> Sobib ka [[Harilik humal|humal]]. Röövikud leiduvad juunist juulini.<ref name=":4" /> Admirali [[röövik]]ud on mürgised. Röövik peidab end nõgeselehe varjus: ta närib leherootsu osaliselt läbi, mistõttu leht paindub ja rullub kokku, moodustades omalaadse telgi. <ref name=":3" /> Liik talvitub küll valmikuna, kuid Eesti külmi talvi ta enamasti üle ei ela, vaid harva võivad üksikud isendid siin edukalt talvituda. Lõuna-Euroopas võib admirali kohata aastaringselt.<ref name=":3" /><gallery mode="packed"> Fail:Vanessa atalanta egg.jpg|muna Fail:Larva-butterfly-vulcan-larve-papillon-vulcain-vanessa-atalanta-3.jpg|röövikud Fail:Transition-larva-chrysalis-butterfly-vulcan-larve-chrysalide-papillon-vulcain-vanessa-atalanta-1.jpg|nukk </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|admiral}} {{Commons|Vanessa atalanta}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 00alr9p2fkrt87k928zqygc0pqzxqcr 0 19573 7194226 7095396 2026-07-17T09:23:35Z ~2026-40288-31 233648 7194226 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Nimi = Eno Raud | Pilt = Eno Raud.jpg | Pildi_suurus = 200px | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1928|02|15}} | Sünnikoht = [[Tartu]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1996|07|9|1928|02|15}} | Surmakoht = [[Haapsalu]] | Puhkepaik = | Pseudonüüm = | Rahvus = eestlane | Kodakondsus = Eesti | Haridus = | Elukutse = kirjanik | Žanr = lastekirjandus | Kirjandusvool = | Tuntud teoseid = "[[Sipsik (raamat)|Sipsik]]", "[[Naksitrallid]]" | Tunnustused = | Tegutsemisaastad = <!-- --> | Abikaasa = [[Aino Pervik]] | Elukaaslane = | Lapsed = {{Lihtloend| * [[Rein Raud]] * [[Piret Raud]] * [[Mihkel Raud]] }} | Sugulased = <!-- --> | Allkiri = | Koduleht = | Portaal = ✓ }} '''Eno Raud''' ([[15. veebruar]] [[1928]] [[Tartu]] – [[9. juuli]] [[1996]] [[Haapsalu]]) oli [[eestlased|eesti]] [[kirjanik]]. ==Haridus== Õppis [[Kivimäe Algkool]]is. == Looming == Kirjandusse tuli ta 1930. aastate lõpul ajakirjas [[Laste Rõõm]] varjunime '''Eno Sammalhabe''' all. Eno Raud lõpetas [[Tartu Ülikool]]i eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 1952–1956 töötas [[Eesti Riiklik Kirjastus|Eesti Riiklikus Kirjastuses]]. Aastal [[1974]] kanti Eno Raud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu]] (IBBY) aunimekirja. === Proosa === *"[[Roostevaba mõõk]]" (1957) *"[[Sõjakirves on välja kaevatud]]" (1959) *"Mõru kook" (1959) *"Kurjad mehikesed" (1961) *"Rein karuradadel" (1962) *"[[Sipsik (raamat)|Sipsik]]" (1962) *"Anu ja Sipsik" (1970) *"Põdrasõit" (1965) *"Väike motoroller" (1965) *"Helikopter ja tuuleveski" (1966) *"Peep ja sõnad" (1967) *"[[Tuli pimendatud linnas]]" (1967) *"Etturid" (1968) *"[[Päris kriminaalne lugu]]" (1968) *"Huviline filmikaamera" (1969) *"[[Lugu lendavate taldrikutega]]" (1969) *"[[Telepaatiline lugu]]" (1970) *"Puujumal" (1971) *"Karu maja" (1972) *"Konn ja ekskavaator" (1972) *"Toonekurg vahipostil" (1974) *"Väike autoraamat" (1974) *"[[Naksitrallid. Esimene raamat]]" (1972) *"[[Naksitrallid. Teine raamat]]" (1975) *"[[Jälle need naksitrallid. Esimene raamat]]" (1979) *"[[Jälle need naksitrallid. Teine raamat]]" (1982) *"[[Märgutuled Padalaiul]]" (1977) *"Ninatark muna" (1980) *"Suvejutte veski alt" (1982) *"Kassid ja hiired" (1985) *"Siniste kaantega klade" (1993) === Luule === *"Kalakari salakaril" (1975) *"Käbi käbihäbi" (1977) *"Padakonna vada" (1985) *"Kilul oli vilu" (1987) *"Kala kõnnib jala" (1997) === Rahvaloomingu töötlus === *"[[Kaval-Ants]] ja [[Vanapagan]]" (1958) *"[[Suur Tõll]]" (1959) *"[[Kalevipoeg]]" (1961) *"[[Kilplased]]" (1962) *"Tark mees taskus" (1971) === Kogumikud === *"Kirju-Mirju" (1969) *"Kirju-Mirju 2. osa" (1974) Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on palju tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. ==Tunnustus== * [[1970]] – [[Eesti NSV kirjanduse aastapreemia]] (hilisem J. Smuuli nim kirjanduse aastapreemia) ("Huviline filmikaamera", "Lugu lendavate taldrikutega") * [[1970]] – üleliidulise laste- ja noorsookirjanduse võistluse I preemia ("Tuli pimendatud linnas") * [[1974]] – [[IBBY]] aunimekiri ("Naksitrallid" I) * [[1978]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * [[1980]] – [[J. Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Jälle need naksitrallid" I) * [[1987]] – [[Eesti NSV riiklik preemia]] ("Naksitrallid”, "Jälle need naksitrallid") *[[1997]] – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind]] (postuumselt) ("Kala kõnnib jala", kunstnik [[Piret Raud]]) ==Isiklikku== Eno Raud oli [[Mart Raud|Mart Raua]] ja [[Lea Nurkse|Lea Raua]] poeg. Ta oli abielus [[Aino Pervik]]uga. Nende lapsed on [[Rein Raud]], [[Piret Raud]] ja [[Mihkel Raud]]. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|2936}} {{JÄRJESTA:Raud, Eno}} [[Kategooria:Eno Raud| ]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 8x17c1u607eg3bndqgq4gpvpice3gut 0 20578 7194194 7082058 2026-07-17T09:07:29Z ~2026-40288-31 233648 7194194 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Persoon | nimi = Viivi Luik | Taustavärv = | pilt = Luik, Viivi.IMG_9426.JPG|pisi| | pildisuurus = | pildiallkiri = Viivi Luik kohtumisel kirjanik [[Herta Müller]]iga<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. aprill 2011</small> | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1946|11|6}} | sünnikoht = [[Tänassilma]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | a1 = Amet | a2 = prosaist, luuletaja | b1 = | b2 = }} [[Fail:Viivi Luik 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Viivi Luik 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] '''Viivi Luik''' (sündinud [[6. november|6. novembril]] [[1946]] [[Viljandimaa]]l [[Tänassilma]]s) on [[eestlased|eesti]]<ref>[http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%204.%20k%C3%B6ide.%20Kirv-Maao%20(1972)/NENE4_page_0556.jpg Luik, Viivi], ENE 1. väljaanne, 4. köide, lk 556.</ref> luuletaja, proosakirjanik ja esseist. == Elukäik == Aastatel 1954–1965 õppis Viivi Luik [[Risti algkool]]is, [[Kalmetu 8-klassiline Kool|Kalmetu 8-klassilises Koolis]] ja [[Tallinna Kaugõppekeskkool]]is.{{lisa viide}} 1965.–1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik.{{lisa viide}} Alates 1970. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige.{{lisa viide}} 2025. aastal valiti ta õppeaastaks 2025–26 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor|vabade kunstide professoriks]].<ref>[https://humanitaarteadused.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-vabade-kunstide-professoriks-saab-kirjanik-viivi-luik? Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab kirjanik Viivi Luik]. Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna veebileht. Vaadatud 13.05.2025.</ref> == Teosed == *"Pilvede püha" (luulekogu, [[1965]]) *"Taevaste tuul" (luulekogu, [[1966]]) *"Hääl" (luulekogu, 1968) *"Lauludemüüja" (luulekogu, [[1968]]) *"Ole kus oled" (luulekogu, [[1971]]) *"Pildi sisse minek" (luulekogu, [[1973]]) *"Leopold" (lasteraamat, 1974) *"Salamaja piir" (jutustus, [[1974]]) *"Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) *"Põliskevad" (luulekogu, [[1975]]) *"Leopold aitab linnameest" (lasteraamat, [[1976]]) *"Luulet 1962–1974" (valikkogu, [[1977]]) *"Maapäälsed asjad" (luulekogu. [[1978]]) *"Tubased lapsed" (lasteraamat, [[1979]]) *"Rängast rõõmust" (luulekogu, [[1982]]) *"Kõik lood Leopoldist" (lasteraamat, [[1984]]) *"[[Seitsmes rahukevad]]" (romaan, [[1985]]) *"Kolmed tähed" (lasteraamat, [[1987]]) *"[[Ajaloo ilu]]" (romaan, [[1991]]) *"Inimese kapike" (esseed, [[1998]]) *"Maa taevas, luulet 1962–1990" ([[1998]]) *"Elujoon: valitud luuletused 1962–1997" ([[2005]]) *"Aabitsajutud" (lastele; pildid joonistanud [[Made Balbat]]; [[2006]]) *"Tubased lapsed" (luulekogu, 2006) *"Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 1998–2006" (2006) *"Kogutud luuletused 1962–1997" (järelsõna: [[Arne Merilai]]; 2006) *"[[Varjuteater (romaan)|Varjuteater]]" (romaan, 2010) *"Ma olen raamat" (koos [[Hedi Rosma]]ga; 2010) *"Pildi ilu rikkumise paratamatus. Esseed ja artiklid" (esseekogu, 2017) *"Selle kevade tervitus" (esseede ja intervjuude kogu, 2020) *"Seitsmes rahukevad" (uustrükk, eessõna: [[Maarja Vaino]], [[Joonas Hellerma]]; 2021) *"Kuldne kroon" (2023) *"Salamaja piir" (uustrükk, 2023) *"Pühaduse purunemine" (2024) ===Artiklid=== * [http://www.postimees.ee/?id=95570 Viivi Luik: kirjanik ja surnupesija]. Postimees.ee, 18. märts 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=102945 Viivi Luik: miks on kirjanikke vaja]. Postimees.ee, 4. aprill 2009 == Tunnustus == * 1976 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Põliskevad") * 1977 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Leopold aitab linnameest") * 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Rängast rõõmust") * 1986 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Seitsmes rahukevad") * 1986 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * 1986 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Seitsmes rahukevad") * 1988 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("On aastasaja lõpp. On öö") * 1992 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Ajaloo ilu") * 2000 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3344}}</ref> * 2006 – [[Salme Ekbaumi ja Minni Nurme koduluulepreemia]] (¨Kogutud luuletused 1962—1997") * 2011 – [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] ("Varjuteater") * 2011 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Varjuteater") * 2017 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]] * 2019 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * 2020 – [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] (esseed ja artiklite kogumik "Pildi ilu rikkumise paratamatus") * 2022 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> * 2026 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest "President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest"] ERR, 30. jaanuar 2026</ref> == Isiklikku == 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja hilisema diplomaadi [[Jaak Jõerüüt|Jaak Jõerüüdiga]]. Eeskätt abikaasa töö tõttu on Luik elanud [[Helsingi]]s (1993–1997), [[Rooma]]s (1998–2003), [[New York|New Yorgis]] (2004), [[Riia]]s (2006–2011) ja [[Stockholm]]is (2011–2014). 1996. aastal elas ta Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) stipendiaadina [[Berliin]]is.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Viivi Luik. Kirjanduse nimestik. Koostanud [[Helen Voogla]], [[Tallinn]] [[1977]], 36 lk *[[Mati Hint]] "Viivi Luige märksõnad ja määratlused" (peamiselt romaanist "Seitsmes rahukevad"). [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1986]], nr 8, lk 1118–25 *Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat. [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1991]], lk 507–511 (ülevaate autor [[Silvia Nagelmaa]] ja bibliograafia lk 541–542 *[[Sirje Kiin]] "Hirme ja arme". [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], Tallinn [[1993]], lk 151–190 *[[Tõnu Kaalep]] "[http://paber.ekspress.ee/arhiiv/vanad/1997/44/areen/debatt.html Rahvusluse viimsed ohked]". Eesti Ekspress 1997, nr 44 (Areen) *[[Arne Merilai]] "Viivi Luik linnulennul". [[Keel ja Kirjandus]] [[2006]], nr 9, lk 689–713 *"Looming – olemise kehtestamine. Viivi Luik" (kogumik, mis sisaldab Viivi Luige 60. sünnipäeva konverentsi ligi 30 ettekannet aastast 2006). [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2007]], 334 lk *Eneken Laanes. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/viivi-luige-huppelaud/ "Viivi Luige hüppelaud"]. Sirp, 22.02.2019. *Maarja Vaino. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/32de7de1-92c3-4c9a-9335-da3a83798d08 Tuttav lõhn sünnist saati. Lõhnamotiive Viivi Luige loomingus]. Looming 2020, nr 6. *Maarja Vaino. Seitsmes rahukevad - tulevikuromaan. Järelsõna Viivi Luige romaanile "Seitsmes rahukevad" (301−319). Tallinn: SE&JS Kirjastus, 2021. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://elm.estinst.ee/interviews/being-one-with-the-world-i-e-why-leave-home/ Being one with the world i.e. why leave home]. An interview by [[Aija Sakova]] in [[Estonian Literary Magazine]] 2/2018 {{JÄRJESTA:Luik, Viivi}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] k3o09wm5daa12ldhr08p0gsad80z2om 0 21914 7193870 7174776 2026-07-16T15:09:56Z Eiusmod 200998 /* Kala */ Sümboolne 7193870 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Kiluvõileib.IMG 4378.JPG|pisi|Maailma pikim kiluvõileib, mis oli 20 meetrit pikk, valmis Tallinnas 2014. aastal<ref>{{cite web |url=https://eeter.err.ee/277909/tallinnas-valmis-maailma-pikim-kiluvoileib |title=Tallinnas valmis maailma pikim kiluvõileib |website=ERR |language=et }}</ref>]] '''Eesti köök''' on [[eestlased|eestlastele]] omaste toiduvalmistamisega seotud [[traditsioon]]ide kogum ja valik [[toit]]e, mida eestlastel on olnud tavaks süüa. Kitsamas mõistes peetakse Eesti köögi all silmas eesti rahvustoite ning 19. sajandi keskpaiga rahvuslikust [[ärkamisaeg|ärkamisajast]] tuntud lihtrahva argi- ja peoroogade valmistamise ja tarvitamise kombeid. Paljud sel ajal tuntud toidud – näiteks [[rukkileib]], [[või]], [[vorst]]id, [[sült]], [[kama]], [[soolaheeringas]] ja [[vürtsikilu]] – on eestlaste toiduvalikus tänini tähtsal kohal.<ref name="Rahvusköök">{{cite web |url=https://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/toitumistavad/index.html#rahvuskoogi-kujunemine |title=Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine |website=Pagariõppe põhikursus |language=et }}</ref> Eesti köögi varasem ajajärk oli üsna sarnane teiste [[Euroopa]] põhjaosa rahvaste omaga. Seda mõjutasid oluliselt kohalik [[loodus]], [[Eesti kliima|ilmastik]] ja [[maaviljelus]]viisid.<ref>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-arengulugu/ Eesti toidukultuuri ja köögi arengulugu] Tartu Ülikool.</ref> == Iseloomulikud toiduliigid == === Kala === [[Pilt:Räim.JPG|pisi|upright=1.2|[[Räim]] (ehk silk) on [[Eesti rahvuskala]] alates 2007. aastast<ref name=raim>[http://www.postimees.ee/1633305/eesti-rahvuskala-konkursi-voitis-raim "Eesti rahvuskala konkursi võitis räim"] Postimees.ee, 22. veebruar 2007</ref>]] [[Fail:Ansjovissmörgåsar.jpg|pisi|upright=1.2|Kiluvõileivad]] [[Kalapüük]] etendas eestlaste esivanemate elus tähtsat osa juba [[kiviaeg|kiviajal]]; rohkeid teateid selle kohta pakub [[arheoloogia|arheoloogiline]] leiuaines. Eesti tollaste elanike toidusedelisse kuulusid mitmesugused [[kalad|mere- ja mageveekalad]]: sisemaal püüti peamiselt [[haug]]i, [[ahven]]at, [[latikas|latikat]] ja [[säga]], rannikul ja saartel [[tursk]]a, [[koha]], [[lest]]a jt. Kiviaegsest asulast [[Kaseküla]]s Lääne-Eestis on leitud koguni 11 kalaliigi luid.<ref>[https://arheoloogia.ee/ave1997/6%20AVE%201997_Kriiska%20jt_30_43.pdf Kriiska, A., Lõugas, L., Saluäär, U. Archaeological excavations of the Stone Age settlement site and ruin of the stone cist grave of the Early Metal Age in Kaseküla] [https://arheoloogia.ee/kirjandus/arheoloogilised-valitood-eestis/ Arheoloogilised Välitööd Eestis], 1997, lk 43</ref> Kala on olnud aastatuhandeid eestlaste toidulaual tavaline, pakkudes täiendust põllumajandussaadustest valmistatud roogadele. [[Keskaeg|Keskajal]] kujunes kalast ka tähtis kaubaartikkel. Kaupmehed vedasid seda Eestisse sisse – sel ajal sai rahva toidulaual tavaliseks [[soolaheeringas]] – ja vahendasid kohalikku kala omakorda Lääne-Euroopa turule.<ref>{{cite web |url=https://kirj.ee/public/Acta_hist/2018/issue_1/acta-2018-24-3-23.pdf |title=Kala tätsusest kaubanduses, majanduses ja toidumenüüs 13.–16. sajandi Eestis |website=Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut |language=et }}</ref> [[2007]]. aastal korraldatud [[Eesti rahvuskala]] valimiste järel anti see tiitel "[[räim]]ele (ehk läänemere heeringale) kui Eesti rahva põlisele toitjale".<ref name=raim /><ref> [[Eesti rahvuskala]] konkursi korraldas [[Eesti Kalaliit]], mis on [[mittetulundusühing]], mitte riigiasutus.</ref> [[Vürtsikilu]]st valmistatud [[kiluvõileib]]a loetakse tähtsaks piduroaks, millega tähistatakse ka [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.<ref>{{cite web |url=https://kodus.ee/artikkel/kiluvoileib-klassikaline-pidulaua-parl-milleta-vabariigi-sunnipaev-ei-moodu |title=Kiluvõileib – klassikaline pidulaua pärl, milleta vabariigi sünnipäev ei möödu |website=Kodus |language=et }}</ref> Sellel on ka sümboolne tähtsus, kuna must leib ja soolatud kala oli sageli põhitoit. === Must leib === [[Pilt:Bread retailed from street counters, Revale, Esthonia, photo from The Encyclopedia of Food by Artemas Ward.jpg|pisi|upright=1.2|Leivamüük tänaval Tallinnas 20. sajandi alguses<ref>{{Netiviide|autor=Artemis Ward |url=https://archive.org/details/encyclopediaoffo00ward/page/48/mode/2up |pealkiri=The encyclopedia of food |väljaanne=archive.org |aeg=1923 |page=48 |keel=en }}</ref>]] Alates põlluharimise levikust Eesti aladele umbes 4000 aastat tagasi hakkasid [[liha]] ja kala kõrval järjest olulisemat osa inimeste igapäevases söögivalmistamises etendama mitmesugused [[teravili|teraviljadest]] valmistatavad toidud: [[leib]], [[puder]], [[hapurokk|rokk]], [[kört]], [[leem]] jt. Tähtsaimaks teraviljatoiduks kujunes aga [[hapendamine|hapendatud]] [[taigen|tainast]] tume [[rukkileib]] ehk must leib. Leib muutus ajapikku kogu toidu ja elatise [[sümbol]]iks, muudele toitudele jäi tihti vaid leivakõrvase staatus.<ref name="Ellen Pärn">{{Cite web |last= |first= |title=Ellen Pärn. Rukkileib - eestlase põhitoit|url=https://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2011/11/1191490688.pdf}}</ref> Mõnikord võis kogu toit koosneda ainult mustast leivast ja hapupiimast.<ref name=tk>[https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-talupojakook/ Eesti köögi areng: Talupojaköök] Tartu Ülikool.</ref> [[Rukis|Rukkist]] valmistatud musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba [[mesoliitikum|keskmisel kiviajal]];<ref>{{cite web |url=https://www.biblicalarchaeology.org/daily/news/ancient-bread-jordan/ |title=Ancient Bread: 14,400-Year-Old Flatbreads Unearthed in Jordan |website=Biblical Archeology Society |language=en }}</ref> taina kergitamist [[hapendamine|hapendamise]] teel ning spetsiaalseid leivaahje hakati Eesti alal kasutama hiljem. Rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul. Enne seda oli tavalisim teravili [[oder]]. Kuni 19. sajandini lisati leivajahule vastavalt vajadusele [[aganad|aganaid]], [[ikaldus]]aastatel ka muid lisandeid, näiteks peenestatud [[tamm|tamme]][[tõru]]sid, [[kask|kase]]- ja [[sarapuu]]-[[urb]]i, [[kanarbik]]ku jms.<ref name="Ellen Pärn" /> === Toidud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus === [[Pilt:Verivorstid.jpg|upright=0.9|pisi|[[Verivorst]] on üks tuntumaid rahvustoite]] [[Fail:Sülze001.jpg|upright=0.9|pisi|[[Sült]] on Eestis väga populaarne toit]] [[Eesti Rahvakultuuri Keskus]] on koostanud nimekirja eestlastele omastest toitudest ja kandnud need [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu|vaimse kultuuripärandi nimistusse]].<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Vaimse kultuuripärandi nimistu |url=https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> <div style=column-count:3> * [[Hapurokk]] * [[Kama]] * [[Kartulivorst]] * [[Käkisupp]] * [[Mulgi kapsad]] * [[Mulgi korp]] * [[Mulgi puder]] * [[Odrakarask]] * [[Paltid]] * [[Pannileib]] * [[Rukkileivataignas kapsapirukas]] * [[Sõir]] * [[Sült]] * [[Verivorst]] </div> Osa sellest nimekirjast võib pidada eestlaste [[rahvustoit]]udeks, kui need on eestlastele tüüpilised toidud, sest tegu on arvatavasti kas terves maailmas unikaalsete toitudega (näiteks Mulgi kapsad, sest pole teada, et kusagil mujal oleks kombeks [[kruubid|odrakruupe]] [[hapukapsas]]tele lisada) või selliste roogadega, mida küll valmistatakse ka teistes maades, kuid Eestis tehakse seda omal ja täiesti ainulaadsel viisil. Mõnede kultuuripärandi nimekirja toitude kohta ei ole selge, kas need on Eestile unikaalsed või mitte. Märkimisväärne osa nimekirja toitudest ei ole tänapäeval enam laiemalt levinud ja suurem osa eestlastest neid ei tunne. == Ajalooline areng == === Traditsiooniline taluköök === Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas [[laupäev]]iti, pere suurusest olenedes korraga 6–10 pätsi, millest igaüks kaalus 2–5 kg. Varasematel aegadel [[reheahi|reheahjus]] küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu.<ref name="Ellen Pärn" /> Lisaks leivale küpsetati hapendamata [[odrajahu]]tainast [[karask]]it, alates 19. sajandist ka [[nisu]][[nisujahu|jahust]] [[sepik]]ut ja pühade puhul valget [[sai]]a. Teine talurahva toidulaual tavaline toit oli [[puder]], mida keedeti tavaliselt [[odrajahu]]st, -[[tangud]]est või -[[kruubid|kruupidest]]. Lõuna- ja idapoolsemates Eesti piirkondades oli tuntud ka [[kiisel]], hapendatud [[kaer]]ast keedetud puder.<ref name="Talupojaköök">{{Cite web |last= |first= |title=Eesti toidukultuur.Talupojaköök |url=https://maaelumuuseumid.ee/tahvel1/7255-2/ |website=Eesti maaelumuuseumid }}</ref> Igapäevatoitudes tarvitati rohkelt nii värsket [[piim|lehmapiima]] kui ka sellest valmistatud [[hapupiim]]a, [[rõõsk koor|rõõska koort]], [[või]]d ja [[kohupiim]]a.<ref name=tk /> [[Pilt:Oskar hoffmann talumehed kortsis.jpg|pisi|Eesti talumehed kõrtsis ([[Oskar Hoffmann]], 1899)]] Lisaks [[kaev]]uveele ja piimale tarvitati taludes igapäevajoogiks [[kali|kalja]] ja pidupäeviti [[õlu]]t. 1858.-1861. aastal turustati linnades aastas ühe elaniku kohta 24,8 [[toop]]i (toop on kaks pudelit) [[viin (jook)|viina]] ja 40,5 toopi õlut. Maal joodi viina üle kolme korra vähem ja õlut üle kahe korra vähem, kui linnades. Maal oli [[kõrts]] väljaspool kodu peamine kangete jookide pruukimise koht.<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Teadustöö alkoholi tootmisest ja tarbimisest Eestis 19. sajandil |url=https://www.postimees.ee/2486311/teadustoo-alkoholi-tootmisest-ja-tarbimisest-eestis-19-sajandil-juubeliks-elutoo-avaldamata-liviko-valjaanne-alkoholi-ostmise-ja-pruukimise-kohad-kaks-ja-pool-pange-viina-elaniku-kohta-mis-toimus-kortsi-katuse-all-laadaliste-varjupaik-kortside-v |website=Postimees }}</ref> Aedviljadest on sajandeid söögiks kasvatatud [[Valge peakapsas|peakapsas]]t, [[naeris]]t, [[kaalikas|kaalikat]] ja [[Harilik hernes|herneid]]. Kapsast söödi värskelt või [[hapendamine|hapendatult]], kaalikaid tihti ka tuhas küpsetatult, eriti hea toitvuse poolest olid tuntud nii värsked herned kui ka [[hernesupp]].<ref name="Talupojaköök" /> Aedviljadest võidi teha ka [[ühepajatoit]]u. [[Fail:Aringa-marinato.jpg|pisi|Soolaheeringat ja soolasilku söödi sageli]] [[Soolamine|Soolatult]] jõudis lauale [[räim]] (ehk silk) ja [[soolaheeringas]], värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres.<ref name="Rahvusköök" /> Eestile eripärane kalatoit on [[vürtsikilu]], mida hakati valmistama 18. sajandi teisel poolel Paldiskis, Tallinnas ja Saaremaal.<ref>{{cite web |url=https://www.kalapeedia.ee/5889.html |title=Tallinna kilud |website=Kalapeedia |language=et }}</ref> Värske [[liha]] polnud toidulaual kuigi sagedane. [[Koduloom]]i tapeti talvel, sageli enne [[jõulud|jõule]].<ref>{{cite web |url=https://tuna.ra.ee/siga-seapidamine-ja-sealiha-toiduks-tarvitamine-eestis-13-16-sajandil/ |title=Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis |website=Tuna |language=et }}</ref> Kohe tarvitati ära [[rupskid]], liha säilitati soolatult ja [[suitsutamine|suitsutatult]]. [[Siga|Sea]] peast ja jalgadest keedeti pidurooga – [[sült]]i. Pühaderoaks olid ka [[vorst]]id ([[valgevorst]]id ja [[verivorst]]id), mille tangupudrust täidisele lisati vastavalt võimalusele hakitud liha, verd või teisi [[subproduktid|tapasaadusi]]. Tänini on püsinud komme süüa jõulude ja [[uusaasta|aastavahetuse]] ajal verivorsti. Lihaga keedeti ka [[kapsasupp]]i ja suitsuliha lisati näiteks [[hernesupp]]i.<ref name="Rahvusköök" /> [[Pilt:Kama.jpg|pisi|[[Kama]]jahust on saanud eestlaste "rahvuslik [[kiirtoit]]"{{lisa viide}}]] Üks vanemaid eestlaste menüüsse kuuluvaid [[kiirtoit]]e on [[kama]] – teraviljadest ja kuivatatud hernestest jahvatatud jäme jahusegu, mida kuni möödunud sajandini segati ja söödi tavaliselt [[hapupiim]]aga. Hiljem on hakatud kama sööma ka koos [[keefir]]i, [[jogurt]]i ja muude piimatoodetega.<ref name="Kama">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> 19. sajandi teisel poolel hakkasid koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued [[toiduaine]]d ja valmistamisviisid. Rahvusvahelised mõjud jõudsid söögilauale nii mõisate kaudu [[Saksamaa]]lt kui ka läbi [[sadamalinn]]ade, muuhulgas lähedal asuvast [[Peterburi]]st. Müügile ilmusid [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. Naisseltsid korraldasid [[kokandus]]kursusi, levis [[Toiduainete konserveerimine|toiduainete hoidistamine]].<ref name="Rahvusköök" /> === 20. sajand === [[Kartul]] jõudis Euroopasse suhteliselt hiljuti ja sai Eestis tavaliseks toiduks alles 19. sajandi lõpus. Järgnenud aastakümnetel sai kartul eestlaste toidulaual peaaegu asendamatuks,<ref>{{Cite web |last= |first= |title= Eesti Entsüklopeedia, article ''Kartul''|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kartul1/ }}</ref> olles tihti päeva tugevaima söögikorra põhiosa. [[Fail:Potato salad 001.jpg|pisi|[[Kartulisalat]]]] 1920.–1930. aastatel kujunes iseseisvas Eesti Vabariigis välja Eesti köögi uus ajajärk. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis rahvale omaseks saanud toidud nagu [[kartulisalat]], [[kiluvõileib]], [[hapukurk]], [[maksapasteet]], [[kotlet]]id, [[kartulipuder]], [[marinaad|marineeritud]] [[kõrvits]], [[kapsarullid]], [[kissell]], [[mannavaht]], [[kook|plaadikoogid]] jt.<ref>{{cite web |url=https://eopearhiiv.edu.ee/kutsekeel/kokandus/eesti_kk2.html |title=Eesti köök |website=Eopearhiiv |language=et }}</ref> [[Fail:Geräucherte Sprotten.JPG|pisi|[[Sprotid]]]] Teise maailmasõja ajal [[Suur põgenemine|Läände põgenenud]] [[väliseestlased|eestlased]] järgisid oma toidutraditsioone võõrsil elades ikka edasi. Nendest annavad tunnistust ka näiteks 1960. aastate laulusõnad: "''...Siis pereproua plaksutades käsi tuppa tuli. Ta kõiki palus osa võtma väiksest pidusöögist ja maitsma nipet-näpet meie kodumaisest köögist: [[lõhe]], suitsu[[angerjas]], terve põrsapõngerjas, suitsusingid, kanasalat, keedusingid, [[punapeet|peedisalat]], [[jõevähk|vähjakaelad]], kalasalat, [[silk|silgud]] marineeritud, võrratult garneeritud; [[sült]], [[rosolje]], [[vorst]]ilõigud, [[mädarõigas]], [[veiseliha|lihalõigud]], [[kalkun]]i- ja [[kana]]lõigud; lisaks mitmesugused [[pasteet|pasteedid]], [[tomat|tomati]][[püree]] ja [[õun]]akeedis, [[kilu]]d, [[sprotid]], [[makrell|skumbria]], [[Valge peakapsas|kapsa-]], [[pirukas|lihapirukad]]... Nõnda algas naabri sünnipäev.''"<ref>[[Olaf Kopvillem]] "Klunker" {{Netiviide|autor=Jaan Elgula ja Peeter Kaljumäe|url=https://vikerraadio.err.ee/810754/jaan-elgula-ja-peeter-kaljumae-olaf-kopvillem-klunker|pealkiri=Olaf Kopvillem "Klunker"|väljaanne=Vikerraadio (ERR)|aeg=21.04.2017|vaadatud=09.02.2025}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal said Eesti toitumistavad palju mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Samas andis eelkõige linnades tunda kauplustes müüdavate toiduainete vähesus ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.<ref name="Talupojaköök" /> 1980. aastate teises pooles, kui [[kooperatiiv]]ide kujul sai taas tekkida algeline eraettevõtlus, olid mõnda aega populaarsed uudistoidud näiteks [[šašlõkk]], [[suhkruvatt]] ja kartulivahvlid. Ehkki 20. sajandi lõpus katkes paljude nõukogudeaegsete toiduainete tööstuslik valmistamine, on tänapäeval mitmesugused koopiad nendest jõudnud tagasi poelettidele ja saanud eriti vanema elanikkonna seas, osaliselt ka teadmatuse või odava hinna tõttu, populaarseteks nostalgiatoodeteks.<ref>{{cite web |url=https://majandus.postimees.ee/2081376/noukaaeg-lettidel-tagasi |title=Nõukaaeg lettidel tagasi |website=Postimees |language=et }}</ref> === Üleilmastumine ja "Uus Eesti köök" === [[Fail:RedDot Burger.jpg|pisi|[[Globaliseerumine|Globaliseerumise]] mõjul 21. sajandil välja kujunenud "uus Eesti köök" on üle võtnud mitmeid ülemaailmselt tuntud roogasid. Üheks selliseks on [[hamburger]]id.]] Taasiseseisvunud Eestis on alates 1990. aastatest [[globaliseerumine|üleilmastumise]] tõttu saanud igapäevases menüüs tavalisteks [[pitsa]], [[pasta]], [[hamburger]]id, [[friikartulid]], maisikrõbinad ja muud rahvusvaheliselt tuntud toidud, mistõttu "traditsiooniline" Eesti köök on järjest vähema tähtsusega. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal, kuid ka igapäevamenüüs traditsioonilisi toite.<ref name="Rahvusköök" /> Eestis on väga populaarsed [[viinerid]].<ref>{{cite web |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/73120401/muudimurdjad-eestis-suuakse-aastas-ligi-150-miljonit-viinerit-ehk-kuus-muuti-viinerist |title=Müüdimurdjad: Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit ehk kuus müüti viinerist |website=Oma Maitse |language=et }}</ref> Viimastel aastatel on tekkinud ka "uus Eesti köök", milles kodumaiseid toiduaineid (marjad ja [[söögiseen]]ed, kilu, sea-, veise- ja lambaliha, rukkijahu, kamajahu jms) kasutatakse uudsel viisil, näiteks marjakrõpsudena.<ref>{{cite web |url=https://sisu.ut.ee/toiduelamus/eesti-koogi-areng-uus-eesti-kook/ |title=Eesti köögi areng: Uus Eesti köök |website=Tartu Ülikool |language=et }}</ref> == Vaata ka == * [[Jõulutoidud]] * [[Seto köök]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== {{reflist}} * Dmitri Demjanov, Mari Kodres "Sööme ära!". Menu, 2011 (uuemast Eesti köögist) * Harri Ilves, Maire Suitsu, Lia Virkus [https://isbnsearch.org/isbn/9789949454433 "Eesti köök"]. Ajakirjade Kirjastus, 2010 * Anu Jõesaar "Omanäolised eesti köögid". Ajakirjade Kirjastus, 2006 (köökidest Eestis) * Maria Kagan, Tiina Parm "Väärt eesti toidud". Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 * Jaan Koor [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:116980 "Uus kookide tegemise õpetus"]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR, 1908 * Margit Mikk-Sokk [https://isbnsearch.org/isbn/9789949931293 "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti"]. Tulip, 2014 * [[Aliise Moora]] [https://isbnsearch.org/isbn/9789985772126 "Eesti talurahva vanem toit"], 2. trükk. Ilmamaa, 2007 * Mikko Savikko "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki". Guide Marketing, 2011 * Tiina Trolla [https://isbnsearch.org/isbn/9789949139804 "Eesti toidu kokaraamat - valik vanu ja uusi Eesti tüüpilisi toiduretsepte"]. La Pub, 2006 * Wimberg [https://isbnsearch.org/isbn/9789949454730 "Eesti köökk"]. Ajakirjade Kirjastus, 2010 (luulekogu Eesti köögi teemadel) == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver] * [http://maitseelamused.blogspot.com/2010/11/eesti-kook-mida-see-endast-kujutab.html "Eesti köök – mida see endast kujutab?"] Aet köögis, 26. november 2010 * [https://www.eesti.ca/noukogude-eestis-soodi-nagu-kanadas-19-sajandil-artikkel-postimees/article38099 "Nõukogude Eestis söödi nagu Kanadas 19. sajandil"] Postimees, 6. detsember 2012 {{Euroopa köök}} {{Soome-ugri köök}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti köök| Eesti köök]] 23ucuogudi8w0a87gei0urj8ltdwut2 0 24929 7194135 7149625 2026-07-17T08:18:08Z Avjoska 1538 /* Jü */ 7194135 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (J)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab J-tähega. ==Ja== ''Vaata [[Biograafiad (Ja)]]'' ==Je== ''Vaata [[Biograafiad (Je)]]'' ==Jh== *[[Sriram Jha]], India maletaja (1976–) *[[Joachim Jhering]], Eestimaa piiskop (u.1580–1657) ==Ji== *[[Jiang Jieshi]], Hiina poliitik *[[Jiang Jingguo]], Hiina poliitik (1910–1988) *[[Jiang Qing]], Hiina Rahvavabariigi kommunistlik riigitegelane ja hiina näitleja (1914–1991) *[[Jiang Zemin]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1926–2022) *[[Jiang Yi-huah]], Hiina Vabariigi poliitik (1960–) *[[Juan Jiménez Mayor]], Peruu poliitik (1964–) *[[Juan Ramón Jiménez]], hispaania luuletaja (1881–1958) *[[Raúl Jiménez]], Mehhiko jalgpallur (1991–) *[[Soraya Jiménez]], Mehhiko tõstja (1977–2013) *[[Jin Yang]], Hiina iluuisutaja *[[Jing Fang]], hiina matemaatik, muusikateoreetik, astronoom, astroloog ja "Muutuste raamatu" asjatundja (78–37 eKr) *[[Hidari Jingorō]], jaapani [[Edo periood]]i kunstnik, skulptor ja arhitekt *[[Muhammad Ali Jinnah]], moslemi advokaat ja poliitik, [[Pakistan]]i riigi rajaja (1876–1948) *[[Ben Jipcho]], Keenia kergejõustiklane, keskmaajooksja (1943–2020) *[[Petr Jiráček]], tšehhi jalgpallur (1986–) *[[Jiřina Jirásková]], tšehhi näitleja (1931–2013) *[[Jiří Poděbradyst]], Böömimaa kuningas *[[Sergueï Jirnov]], endine Nõukogude Liidu luuretöötaja (1961–) *[[Zdeněk Jirotka]], tšehhi kirjanik (1911–2003) ==Jo== ''Vaata [[Biograafiad (Jo)]]'' ==Ju== ''Vaata [[Biograafiad (Ju)]]'' ==Jõ== *[[Heino Jõe]], eesti skaudijuht ja ajakirjanik (1913–1990) *[[Viljar Jõe]], eesti oboemängija, orkestrijuht ja muusikapedagoog (1946–) *[[Matti Jõe]], Eesti poliitik (1949–2014) *[[Siimo Jõe]], eesti arhitekt (1921–1996) *[[Kaljo Jõekalda]], eesti filmioperaator (1937–2018) *[[Kristjan Jõekalda]], eesti teletegija (1971–) *[[Loit Jõekalda]], eesti graafik (1951–) *[[Norma Jõekalda]], eesti telerežissöör (1938–) *[[Virge Jõekalda]], eesti graafik (1963–) *[[Jaak Jõekallas]], eesti ooperilaulja (1969–) *[[Ingmar Jõela]], eesti koreograaf ja teatrilavastaja (1989–) *[[Lennart Jõela]], eesti koorijuht ja pedagoog (1938–) *[[Urmas Jõemees]], eesti animaoperaator (1963–2023) *[[Jan Jõemets]], eesti filosoof ja luuletaja (1972–) *[[Jarek Jõepera]], eesti fotograaf (1974–) *[[Saara Liis Jõerand]], eesti kirjandusteadlane (1999–) *[[Helga Jõerüüt]], eesti akvarellikunstnik (1925–2011) *[[Jaak Jõerüüt]], Eesti kirjanik, diplomaat ja poliitik (1947–) *[[Andres Jõesaar]], eesti meediategelane (1959–) *[[Ernst Jõesaar]], eesti skulptor (1905–1985) *[[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur (1993–) *[[Lilian Jõesaar]], eesti pianist (1965–) *[[Toomas Jõesaar]], eesti laulja (1945–2012) *[[Tuuli Jõesaar]], eesti ajakirjanik (1984–) *[[Tõnu Jõesaar]], eesti tšellist (1963–) *[[Janne Jõesaar-Ruusalu]], Eesti diplomaat (1969–) *[[Kirsti Jõesalu]], eesti etnoloog (1976–) *[[Kristi Jõeste]], eesti kindameister ja käsitööuurija (1977–) *[[Nikolai Jõeste]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Jaak Jõevee]], eesti sisearhitekt ja disainer (1961–) *[[Mihkel Jõeveer]], eesti astronoom (1937–2006) *[[Kaarel Jõeväli]], eesti kergejõustiklane (1990–) *[[Kalju Jõeväli]], eesti alpinist (1931–2012) *[[Aleksander Jõeäär]], Eesti poliitik ja majandustegelane (sündis 1890) *[[Gert Jõeäär]], eesti elukutseline jalgrattur (1987–) *[[Richard Jõffert]], Eesti diplomaat ja konsul (1900–1953) *[[Maimu Jõgeda]], eesti pärimusmuusik ja akordionist (1993–) *[[Tiina Jõgeda]], eesti ajakirjanik ja psühholoogiline nõustaja (1962–) *[[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja (1999–) *[[Jüri Jõgeva]], Eesti omavalitsustegelane (1940–) *[[Mare Jõgeva]], eesti laulja ja teatrinäitleja (1939–) *[[Margit Jõgeva]], Eesti kohtunik (1963–) *[[Mariliis Jõgeva]], eesti laulja (1987–) *[[Sandra Jõgeva]], eesti kunstnik, režissöör, kuraator, kirjanik ja kriitik (1976–) *[[Jaan Jõgever]], eesti keeleteadlane (1860–1924) *[[Silvia Jõgever]], eesti kunstnik (1924–2005) *[[Ahto Jõgi]], eesti ornitoloog (1932–1974) *[[Aili Jõgi]], eesti laskesportlane ja treener, Tõnismäe monumendi õhkija (1931–) *[[Aino Jõgi]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1922–2013) *[[Aleksander Jõgi]], Eesti sõjaväelane (1890–1936) *[[Ants Jõgi]], eesti näitleja (1892–1983) *[[August Jõgi]], Eesti sõjaväelane (1891–1944) *[[Eha-Pilvi Jõgi]], eesti klaasikunstnik (1936–) *[[Helmer Jõgi]], Eesti poliitik (1952–) *[[Hilja Jõgi]], eesti kunstiajaloolane (1927–1999) *[[Juhan Jõgi]], eesti vaimulik (1907–1989) *[[Kristiina Jõgi]], eesti vaimulik (1951–) *[[Mall Jõgi]], eesti kirjandusteadlane (1947–) *[[Martin Jõgi]], eesti vaimulik (1875–1955) *[[Olev Jõgi]], eesti kirjanduskriitik ja toimetaja *[[Peep Jõgi]], endine Eesti korvpallur (1965–2017) *[[Peeter Jõgi]], Eesti diplomaat ja advokaat (1894–1942) *[[Urmas Jõgi]], eesti poksija ja poksitreener (1953–2022) *[[Ülo Jõgi]], eesti vabadusvõitleja (1921–2007) *[[Aadu Jõgiaas]], vabakutseline ajakirjanik (1951–) *[[Laili Jõgiaas]], eesti laulja (sopran) ja raamatukogutegelane (1974–) *[[Miia Jõgiaas]], eesti vabadusvõitleja (1931–2024) *[[Tõnis Jõgiaas]], eesti ehitusinsener ja vabadusvõitleja (1931–1992) *[[Heldur Jõgioja]], eesti muusik, helilooja, kirjanik ja ajakirjanik (1936–2010) *[[Evald Jõgis]], eesti vestekirjanik (1927–2010) *[[Richard Jõgis]], eesti vaimulik (1898–1978) *[[Harri Jõgisalu]], eesti kirjanik ja õpetaja (1922–2014) *[[Revo Jõgisalu]], eesti muusik (1976–2011) *[[Jan Jõgis-Laats]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Aivar Jõgiste]], Eesti omavalitsustegelane ja ettevõtja (1959–) *[[Allar Jõks]], Eesti riigiametnik (1965–) *[[Eerik Jõks]], eesti laulja, helilooja ja koorijuht (1970–) *[[Henn Jõks]], Eesti riigikohtunik (1955–2022) *[[Rudolf Jõks]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1896–1979) *[[Toomas Jõks]], eesti klahvpillimängija (1968–2018) *[[Ivi Jõudu]], eesti teadlane (1970–) *[[Jüri Jõul]], eesti veemootorisportlane (1971–) *[[Kaleph Jõulu]], eesti pedagoog, koolidirektor ja rahvaluulekoguja (1927–2014) *[[Marta Jõumees]], eesti sõudja (1993–) *[[Jõvan Kõrla]], mari näitleja ja luuletaja (1909–1943) *[[Ilmar-Olav Jõõras]], eesti purje- ja veemootorisportlane ning sporditegelane (1932–2019) *[[Rivo Jõõras]], eesti veemootorisportlane (1965–1998) ==Jä== *[[Endla Jäetma]], Eesti aerutaja ja sõudja (1929–2022) *[[Harald Jäetma]], Eesti aerutaja (1927–2008) *[[Gotthard Johann Jäger]], Eesti vaimulik (1727–1792) *[[Sigmund Jähn]], Saksa õhuväelane ja kosmonaut (1937–2019) *[[Bernhart Jähnig]], saksa ajaloolane (1941–) *[[Andrei Jämsä]], Eesti sõudja (1982–) *[[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (1942–2024) *[[Feliks Jänes]], Eesti sõjaväelane (1898–1942) *[[Hans-Arnold Jänes]], eesti tehnikateadlane (1920–1976) *[[Harri Jänes]], eesti arstiteadlane (1925–2011) *[[Henno Jänes]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1905–1970) *[[Marko Jänes]], eesti odaviskaja (1983–) *[[Peep Jänes]], eesti arhitekt (1936–) *[[Peeter Jänes]], eesti advokaat (1900–1943) *[[Pille Jänes]], eesti teatri- ja filmikunstnik (1965–) *[[Kärt Jänes-Kapp]], eesti ajakirjanik (1960–2015) *[[Asta Jänese]], eesti õpetaja *[[Riikka Jäntti]], soome lastekirjanik ja illustraator (1972–) *[[Kaia Jäppinen]], Eesti poliitik (1963–) *[[Monika Järg]], eesti tekstiilikunstnik (1975–) *[[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1943–2026) *[[Rein Järlik]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1935–) *[[Villu Järmut]], eesti kunstnik (1948–) *[[Eero Järnefelt]], Soome maalikunstnik (1863–1937) *[[Calle Järnkrok]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Aleksander Järv (fotograaf)|Aleksander Järv]], Eesti ettevõtja ja fotograaf (1890–1942) *[[Aleksander Järv]], Eesti sõjaväelane (1893–1954) *[[Elo Järv]], eesti graafik (1939–) *[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]], eesti haritlane (1852–1920) *[[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]], eesti keemik (1948–) *[[Jaan Järv]], eesti metsateadlane (1902–1986) *[[Johan Järv]], eesti arst (1886–1946) *[[Juhan Järv]], eesti advokaat (1891–1959) *[[Laur Järv]], eesti füüsik (1974–) *[[Maret Järv]], Eesti omavalitsustegelane (1951–) *[[Paula Järv]], Eesti tööline ja kommunist (1898–?) *[[Risto Järv]], eesti folklorist (1971–) *[[Stefan Järv]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Väino-Rahuleid Järv]], eesti ajaloolane (1930–) *[[Andre Järva]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Jaanus Järva]], eesti loodusfotograaf ja looduskirjanik (1970–) *[[Leili Järva]], eesti mükoloog (1936–2010) *[[Maris Järva]], eesti raadioajakirjanik (1984–) *[[Ain Järvalt]], eesti hüdrobioloog (1958–) *[[Renna Järvalt]], eesti jooksja (1977–) *[[Aare Järvan]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Jaan Järve]], Eesti poliitik ja vaimulik (1896–1945) *[[Kadri Järve]], eesti taimegeneetik (1948–) *[[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (1946–2022) *[[Malle Järve]], eesti näitleja (1942–) *[[Mari Järve]], eesti populatsioonigeneetik, õpetaja ja kirjanik (1983–) *[[Sven Järve]], eesti vehkleja (1980–) *[[Arvi Järvekülg]], eesti hüdrobioloog ja zooloog (1929–2002) *[[Eero Järvekülg]], eesti õpetaja ja koolijuht (1949–) *[[Jaak-Peeter Järvekülg]], eesti arst (1937–) *[[Lilian Järvekülg]], eesti molekulaarbioloog ja taimeviroloog (1948–) *[[Monika Järvekülg]], eesti karikaturist ja raamatuillustraator (1948) *[[Ülo Järvekülg]], eesti zooloog (1929–1989) *[[Kalev Järvela]], eesti tantsupedagoog ja folklorist (1960–) *[[Ott Järvela]], eesti jalgpalliajakirjanik (1983–) *[[Uno Järvela]], eesti koorijuht ja endine muusikapedagoog (1926–2012) *[[Mari Järvelaid]], eesti arstiteadlane ja arst (1956–) *[[Peeter Järvelaid]], eesti õigusteadlane ja esseist (1957–) *[[Rein Järvelill]], Eesti poliitik (1966–) *[[Jari Järvelä]], soome kirjanik (1966–) *[[Joonas Järveläinen]], eesti korvpallur (1990–) *[[Väinö Järvenpää]], soome poksija (1933–1994) *[[Martin Järveoja]], endine eesti judoka ja eesti autorallisõitja (kaardilugeja) (1987–) *[[Mihkel Järveoja]], eesti orienteeruja (1986–) *[[Nikolai Järveoja]], eesti orienteeruja, treener ja kohtunik (1950–) *[[Toomas Järveoja]], Eesti poliitik (1961) *[[Juhan Järver]], Eesti sõjaväelane (1886–1941) *[[Niels Järverand]], Eesti sõjaväelane (1915–1941) *[[Ants Järvesaar]], Eesti põllumees ja poliitik (1948–) *[[Arne Järvesaar]], eesti näitleja ja muusik (1955–) *[[Joosep Järvesaar]], eesti laulja (1988–) *[[Aino Järvesoo]], etnograaf ja kunstipedagoog, professor (1910–2003) *[[Elmar Järvesoo]], Eesti poliitik (1909–1994) *[[Arvo Järvet]], eesti geograaf (1948–) *[[Elmar Järvet]], eesti haritlane ja kirikuõpetaja (1911–2001) *[[Jüri Järvet]], eesti näitleja (1919–1995) *[[Heiki Järveveer]], Eesti poliitik (1981–) *[[Andrus Järvi]], eesti vioolamängija (1953–) *[[Eik Järvi]], eesti veiniasjatundja ja -koolitaja (1913–1998) *[[Kristjan Järvi]], eesti dirigent (1972–) *[[Leida Järvi]], eesti laulja ja näitleja (1915–1983) *[[Maarika Järvi]], eesti flötist (1964–) *[[Madis Järvi]], eesti vioolamängija, helilooja ja dirigent (1988–) *[[Mari Järvi]], eesti pianist ja organist (1959–) *[[Marius Järvi]], eesti tšellist (1981–) *[[Martin Järvi]], eesti viiulimängija (1994–) *[[Mihkel Järvi]], eesti pianist (1985–) *[[Miina Järvi]], eesti viiuldaja (1983–) *[[Neeme Järvi]], eesti dirigent (1937–) *[[Paavo Järvi]], eesti dirigent (1962–) *[[Raivo Järvi]], Eesti kunstnik ja poliitik (1954–2012) *[[Riho Järvi]], eesti viiuldaja ja graafik (1911–1965) *[[Svetlana Järvi]], tantsija, tantsuõpetaja, ballettmeister (1926–1998) *[[Tatjana Järvi]], Vene päritolu Eesti baleriin, näitleja ja koreograaf (1960–2025) *[[Teet Järvi]], eesti tšellist (1958–2025) *[[Vallo Järvi]], eesti dirigent (1923–1994) *[[Jaan Järvik]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Marek Järvik]], eesti filosoof (1977–) *[[Mart Järvik]], eesti piimandusteadlane (1897–1956) *[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]], Eesti poliitik (1956–) *[[Artturi Järviluoma]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1879–1942) *[[Aina Järvine]], eesti filmirežissöör ja toimetaja (1973–) *[[Akilles Järvinen]], soome kergejõustiklane (1905–1943) *[[Arto Järvinen]], soome muusik (1979–) *[[Jukka Järvinen]], soome poksija (1964–) *[[Matti Järvinen]], soome odaviskaja (1909–1985) *[[Andres Järving]], eesti ettevõtja (1960–) *[[Ene Järvis]], eesti näitleja (1947–2025) *[[Kätrin Järvis]], eesti rahvatantsujuht (1969–) *[[Piret Järvis]], eesti laulja (1984–) *[[Kaupo Järviste]], eesti bioloogiaõpetaja (1942–) *[[Ninel Järvson]], eesti näitleja (1930–2016) *[[Aldo Järvsoo]], eesti moekunstnik (1976–) *[[Gottlob Benjamin Jäsche]], saksa filosoof (1762–1842) *[[Enar Jääger]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Enver Jääger]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Merle Jääger]], eesti näitleja ja luuletaja (1965–) *[[Udo Jääger]], eesti näitleja *[[Ilkka Jääskeläinen]], sooma laulja (1979–) *[[Jussi Jääskeläinen]], Soome jalgpallur *[[Kadri Jäätma]], eesti keraamik ja poliitik, IX Riigikogu liige (1961–) *[[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur (1999–) *[[Indrek Jääts]], eesti etnoloog ja ajaloolane (1971–) *[[Anneli Jäätteenmäki]], Soome poliitik (1955–) ==Jö== *[[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (1944–2024) *[[Emil Jönsson]], rootsi murdmaasuusataja (1985–) *[[Jöran Persson]], Rootsi poliitik (1530–1568) *[[Üllar Jörberg]], eesti laulja (1941–2018) *[[Theo Jörgensmann]], saksa klarnetist ja helilooja (1948–2025) ==Jü== *[[Eberhard Jüngel]], saksa teoloog (1934–2021) *[[Ernst Jünger]], saksa kirjanik (1895–1998) *[[Friedrich Georg Jünger]], saksa kirjanik (1898–1977) *[[Aleksander Jürgen]], Vabadussõja veteran (1892–1981) *[[Jüri Jürgen]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) *[[Leida Jürgen]], eesti klaasikunstnik (1925–2013) *[[Madis Jürgen]], eesti ajakirjanik (1962–) *[[Agnes Jürgens]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1953–) *[[Bernhard Jürgens]], eesti arst ja arstiteadlane (1895–1969) *[[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur (1998–) *[[Eduard Jürgens]], eesti insener (1887–1948) *[[Elmar Jürgens]], eesti entomoloog (1910–1990) *[[Emili Jürgens]], eesti laulja, laulukirjutaja ja juutuuber (2001–) *[[Ernst Jürgens]], eesti farmatseut (1869–1939) *[[Feliks Jürgens]], Eesti NSV riigitegelane (1917–1999) *[[Hermine Elisabeth Jürgens]], "Äksi nõid" (1892–1976) *[[Igor Jürgens]], Venemaa äri- ja ühiskonnategelane (1952–) *[[Janno Jürgens]], eesti filmirežissöör (1985–) *[[Johann Heinrich Jürgens]], Eesti vaimulik (1719–1782) *[[Leida Jürgens]], eesti laulja (1925–2002) *[[Liis Jürgens]], eesti helilooja ja harfimängija (1983–) *[[Oliver Jürgens]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Peeter Jürgens]], eesti näitleja (1939–) *[[Udo Jürgens]], Austria helilooja ja laulja (1934–2014) *[[Aivar Jürgenson]], eesti etnoloog ja folklorist (1969–) *[[Aleksander Jürgenson (vaimulik Venemaal)|Aleksander Jürgenson]], eesti vaimulik (1861–1929) *[[Aleksander Jürgenson (Suure-Jaani)|Aleksander Jürgenson]], eesti vaimulik (1905–1945) *[[Arnold Jürgenson]], eesti vaimulik (1908–1944) *[[Dietrich Heinrich Jürgenson]], eesti koolijuht (1804–1841) *[[Eero Jürgenson]], eesti sisearhitekt ja disainer (1960–) *[[Ferdinand Jürgenson]], eesti vaimulik (1892–1960) *[[Grete Jürgenson]], eesti näitleja (1994–) *[[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht (1969–) *[[Hugo Jürgenson]], Eesti ohvitser (1894–1918) *[[Indrek Jürgenson]], eesti tippjuht (1976–) *[[Johannes Jürgenson]], eesti vaimulik (1903–1933) *[[Joonatan Jürgenson]], eesti pianist (1991–) *[[Joseph Jürgenson]], eesti päritolu Peterburi kaupmees (1828—1910) *[[Julius Jürgenson]], Eesti, Venemaa ja Ukraina sõjaväelane (1892–1927) *[[Kalle Jürgenson]], Eesti poliitik ja füüsik (1960–) *[[Karl Jürgenson]], Eesti ehitusinsener ja riigitegelane (1881–1941) *[[Lennart-Hans Jürgenson]], eesti näitleja, kirjanik ja tõlkija (1934–2019) *[[Leo Jürgenson]], eesti tehnikateadlane (1901–1986) *[[Marek Jürgenson]], Eesti munitsipaalpoliitik (1977–) *[[Marika Jürgenson]], eesti ajakirjanik ja publitsist (1956–) *[[Markus Jürgenson]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Milvi Jürgenson]], eesti näitleja (1942–) *[[Rein Jürgenson]], eesti informaatikateadlane *[[Reinhold Jürgenson]], eesti sporditegelane (1886–1965) *[[Sven Jürgenson]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Toivo Jürgenson]], Eesti poliitik (1957–) *[[Anton Jürgenstein]], Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja poliitik (1861–1933) *[[Toomas Jürgenstein]], Eesti õpetaja ja poliitik (1964–) *[[Püha Jüri]], pühak *[[Jüri (Välbe)]], eesti õigeusu vaimulik (1881–1961) *[[Andres Jüriado]], eesti ajakirjanik (1938–2003) *[[Inga Jüriado]], eesti lihhenoloog (1975–) *[[Toomas Jüriado]], eesti loodusajakirjanik (1947–) *[[Merike Jürilo]], Terviseameti juht (1969–) *[[Ants Jürima]], eesti rohuteadlane (1890–1960) *[[August Jürimaa]], Eesti agronoom, poliitik ja majandustegelane (1887–1942) *[[August Jürima (Järvamaalt)|August Jürima]], Eesti poliitik (1902–1947) *[[Arnold Jürimäe]], Eesti metsateadlane (1919–2004) *[[Jaak Jürimäe]], eesti sporditeadlane ja -pedagoog (1968–) *[[Jaan Jürimäe]], eesti võrkpallitreener (1935–1998) *[[Toivo Jürimäe]], eesti spordipedagoog (1949–2015) *[[Jaak Jürine]], eesti ajakirjandustegelane (1875–1939) *[[Jaan Jürine]], eesti spordiajakirjanik ja -tegelane (1946–2019) *[[Tõnis Jürine]], eesti advokaat (1873–1947) *[[Jaan Jüris]], eesti suusahüppaja (1977–) *[[Siiri Jüris]], eesti maalikunstnik (1992–) *[[Karolin Jürise]], eesti näitleja (1996–) *[[Heino Jürisalu]], eesti helilooja (1930–1991) *[[Johannes Leopold Jüris]], Majaomanikkude Koja esimene esimees (1870–1937) *[[Mihkel Jüris]], Eesti poliitik (1907–1997) *[[Vilma Jürisalu]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–2010) *[[Jaak Jürison]], eesti informatsioonisüsteemide teadlane Ameerika Ühendriikides (1931–2021) *[[Karl Jürison]], Rohuteadlaste Koja esimees (1900–1953) *[[Lauri Jürisoo]], eesti tehnoloogiaajakirjanik, filmi-, muusika- ja arvutimängukriitik (1980–2021) *[[Mart Jürisoo]], eesti arst ja laulja (1950–2014) *[[Milvi Jürissaar]], eesti klimatoloog ja meteoroloog (1935–2023) *[[Ottniell Jürissaar]], eesti luuletaja ja muusik (1924–2014) *[[Valdur Jürissaar]], eesti ja Saksa sõjaväelane (1910–1956) *[[Ain Jürisson]], eesti näitleja ja lavastusala juhataja (1931–2017) *[[Albert Jürisson]], Eesti sõjaväelane (1890–1929) *[[Helvi Jürisson]], eesti kirjanik (1928–2023) *[[Jaan Jürisson]], eesti koolijuht ja õpetaja (1929–2023) *[[Janno Jürisson]], endine Eesti jalgpallur (1980–) *[[Leo Jürisson]], eesti kunstnik ja graafik (1921–1942) *[[Mikk Jürisson]], eesti arstiteadlane (1963–) *[[Veiko Jürisson]], eesti näitleja, lavastaja ja riigiametnik (1956–2008) *[[Juhan Jüriste]], Eesti sõjaväelane ja inimsusvastastes kuritegudes süüdimõistetu (1897–1962) *[[Tarmo Jüristo]], eesti kodanikuaktivist ja kolumnist (1971–) *[[Oskar Jüriväli]], Eesti pedagoog, poliitik ja omavalitsusametnik (1884–1955) *[[Lotte Jürjendal]], eesti muusik ja kunstnik (1986–) *[[Robert Jürjendal]], eesti helilooja, kitarrist ja muusikaõpetaja (1966–) *[[Uku Jürjendal]], eesti elukutseline kikkpoksija (1989–) *[[Mari Jürjens]], eesti näitleja ja laulja (1988–) *[[Mikk Jürjens]], eesti näitleja (1987–) *[[Aime Jürjo]], eesti kujur (1928–2022) *[[Indrek Jürjo]], eesti ajaloolane (1956–2009) *[[Merike Jürjo]], eesti ajakirjanik ja ajaloolane (1959) *[[Toomas Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (1971–) *[[Tuuliki Jürjo]], eesti organist ja koorijuht (1966–) *[[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (1936–2026) *[[Villu Jürjo]], Eesti luterlik vaimulik ja poliitik (1950–2024) *[[Väino Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (1941–) *[[Ademar Jürlau]], eesti kergejõustiklane (keskmaajooksja) (1907–1995) *[[Mall Jürma]], eesti raamatukogundustegelane, bibliograaf, kirjandusloolane, -teadlane, -kriitik ja ajakirjanik (1901–1984) *[[Hans Jürman]], eesti raamatukogundustegelane, raamatukogundusteadlane ja bibliograaf (1923–2014) *[[Martin Jürman]], eesti muusik (1982–) *[[Tiit Jürman]], Eesti ettevõtja ja omavalitsuspoliitik (1956–) *[[Verner Jürman]], arst (1898–1986) *[[Ernst Jürmann]], eesti advokaat (1879–1939) *[[Mart Jürmann]], eesti aktivist (1856–1905) *[[Mihkel Jürmann]], eesti vaimulik (1853–1932) *[[Paul Jürmann]], Jõgeva ärimees, alevivolikogu ja linnavolikogu esimees (1876–1946) *[[Voldemar Jürmann]] (1886–1905) *[[Juhan Jürme]], eesti helilooja (1896–1943) *[[Auri Jürna]], eesti lavastaja (1984–) *[[Feliks Jürna]], eesti alpinist (1930–) *[[Irene Jürna]], eesti metallikunstnik (1952–) *[[Johannes Jürna]], eesti kommunist (1895–1930) *[[Juhan-Kaspar Jürna]], Eesti NSV ajakirjanik ja parteitegelane (1931–1982) *[[Mihkel Jürna]], eesti kirjanik ja tõlkija (1899–1972) *[[Reet Jürna]], eesti disainer (1952–) *[[Vello Jürna]], eesti ooperilaulja (1959–2007) *[[Anna Jürnas]], pikaealine eestlane (1892–2000) *[[Faime Jürno]], eesti näitleja ja modell (1951–) *[[Triinu Jürves]], eesti kunstnik (1974–) *[[Arthur Jürvetson]], eesti arhitekt (1908–1976) *[[Tõnu Jürvetson]], eesti insener Ameerika Ühendriikides (1938–2014) *[[Fred Jüssi]], eesti loodusemees (1935–2024) *[[Helju Jüssi]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1935–2006) *[[Helvi Jüssi]], eesti naistearst (1934–2014) *[[Ivar Jüssi]], eesti zooloog (1963–) *[[Mari Jüssi]], eesti keskkonnakaitse spetsialist (1971–) *[[Mart Jüssi]], Eesti poliitik ja ökoloog (1965–) ==Jy== *[[Ruth Jürjo]], eesti luuletaja (sündinud 1969) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|J, Biograafiad]] acollt3gdx8fo1qz3hwrmept5gfxmdw 0 25201 7193919 7193037 2026-07-16T16:35:26Z Avjoska 1538 /* Vaata ka */ 7193919 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saue valla alevikust, Tallinna linna asumi kohta vaata artiklit [[Laagri (Tallinn)]].}} {{EestiAsula | nimi = Laagri | pilt = Laagri uuemad kortermajad.JPG | pildiallkiri = Uuemad kortermajad Laagris | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Laagri''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Aastail 1991–2017 oli Laagri [[Saue vald (1991)|Saue valla]] keskus. Laagris elas 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 5947 inimest.<ref>[https://web.archive.org/web/20210611093239/https://sauevald.ee/asulad-uldinfo Asulad Saue vallas] Saue vald</ref> Asulast voolab läbi [[Pääsküla jõgi]], mis on kohati Tallinna ja Laagri aleviku piiriks. Huviväärseimad objektid Laagris on Pääsküla jõe vana [[Pääsküla kivisild|kivisild]] (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis), väike veskijärv ning Laagrist Tänassilma külla ulatuvad [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aegsed kindlustused. == Ajalugu == Laagri aleviku eellaseks võib pidada [[Pääsküla küla]], mida on esmamainitud [[Taani hindamisraamat]]us ([[1241]]). Suure tõenäosusega on Laagri juba [[muinasaeg]]ne küla. Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Pääsküla maarindepositsioon]]i ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes [[Tallinn–Keila raudtee]]l mitteametlik [[nõudepeatus]], mida hakati kutsuma Laagriks. Kuigi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline [[raudteepeatus]] [[1928]]. aasta suvel. See peatus asus praegusega võrreldes teisel pool [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ja rong peatus endiselt vaid nõudmisel. Ametlikult avati peatus [[10. mai|10. mail]] [[1932]].<ref name="zuABn" /> Et [[Pääsküla raudteejaam]] oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uute eramute rajooni rajamisega Laagri asumisse nihutati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel [[Laagri raudteepeatus]] teisele poole Pääsküla jõge umbes 300 m Tallinna poole [[Pääsküla raudteepeatus]]ele lähemale. Seda tingis ka asjaolu, et raudtee elektrifitseeriti ja vajati kõrget [[perroon]]i. [[1958]]. aastal ehitati [[Paplite puiestee]] otsa raudteeplatvorm koos varikatuse ja piletimüügipaviljoniga.<ref name="zuABn" /> [[1968]]. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma [[Laagri linnaosa]]ks ja sinna jäi ka [[Laagri raudteepeatus]]. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus [[tihehoonestusala]], mis oli [[Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos]]i keskus. [[1970. aastad|1970. aastatel]] Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. [[1975]]. aastal viidi [[Saue külanõukogu]] keskus Laagri alevikku. Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid Saue külanõukogust kaks uut omavalitsusüksust: [[Saue vald (1991)|Saue vald]] ja [[Saue linn]]. Saue valla keskuseks sai Laagri alevik. 2005. aastal rajati Laagrisse [[Laagri Kool]], milles õpib 2021. aasta seisuga üle 1100 õpilase. 1. septembril 2020 avati kooli teine õppehoone - [[Möldre maja]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus liideti 2017. aastal Saue vald, Saue linn, [[Kernu vald]] ja [[Nissi vald]] [[Saue vald|Saue vallaks]]. Vallakeskus asub Saue linnas, endised vallakeskused on valla halduskeskused. Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. 2008. aastal avati [[Laagri raudteepeatus|Laagri]] ja [[Saue raudteepeatus|Saue raudteepeatuse]] vahel [[Urda raudteepeatus|Urda]] ja [[Padula raudteepeatus]]. 2019. aastal asutati [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] käskkirjaga Laagrisse riigigümnaasium, mis alustas tööd 1. septembril 2022. Kooli ametlik nimi on [[Saue Riigigümnaasium]]. Laagri alevikus asub [[1989]]. aastal loodud [[Laagri nahkhiirte talvitumispaiga kaitseala]]. ==Vaata ka== *[[Alliku–Laagri–Hüüru tee]] *[[Jõekääru park]] *[[Laagri–Harku tee]] *[[Laagri jalakäijate sild]] *[[Laagri kunstmurustaadion]] *[[Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos]] *[[Teemanti park]] *[[Urda raudteepeatus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zuABn">Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 140–141</ref>}} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1608291930/endise-tomatikasvatuse-asemele-laagris-tekib-moodne-linnaruum "Endise tomatikasvatuse asemele Laagris tekib moodne linnaruum"] ERR, 29. juuli 2021 * [https://www.err.ee/1608291936/laagri-keskuses-laheb-lammutamisele-tuntud-hoone "Laagri keskuses läheb lammutamisele tuntud hoone"] ERR, 29. juuli 2021 {{Saue vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Saue vald]] 9b2aekobozyaetcpbv9g5owng35wvw4 0 31018 7194234 6438806 2026-07-17T09:28:14Z ~2026-40288-31 233648 7194234 wikitext text/x-wiki '''Valda Hedvig Raud''' (aastani [[1936]] '''Valda Avotin''', aastatel [[1936]]–[[1941]] '''Valda Aaviste'''; [[29. jaanuar]] [[1920]] [[Tartu]] – [[8. oktoober]] [[2013]]) oli eesti tõlkija. Ta lõpetas aastal [[1938]] [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium]]i ning õppis aastatel [[1938]]–[[1941]] [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas inglise filoloogiat (ei lõpetanud), aastal [[1951]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonna inglise filoloogina. [[1941]]. aastal evakueerus ta (koos abikaasa [[Mart Raud|Mart Rauaga]]) Nõukogude Liidu tagalasse. Valda Raud on tõlkinud peamiselt [[inglise keel|inglise]] ja [[vene keel]]est. Tema abikaasa oli [[Mart Raud]] ja tütar on tekstiilikunstnik [[Anu Raud]], poeg on tõlkija [[Annus Raud]]. Tema isa [[Voldemar Otto Aaviste]] (1893–1941) oli sõjaväelane (kolonelleitnant). ==Tõlked== Valda Raud on eesti keelde tõlkinud näiteks: *[[Mark Twain]] «Valitud jutustused», *[[George Bernard Shaw]] «[[Pygmalion]]», *[[Ernest Hemingway]] «[[Ja päike tõuseb]]», *[[Theodore Dreiser]] «[[Õde Carrie]]», *[[Kurt Vonnegut]] „[[Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda]]”, «[[Tšempionide eine]]» ja «[[Õnne sünnipäevaks, Wanda June]]», *[[Harper Lee]] «[[Tappa laulurästast]]», *[[Jerome David Salinger]] «[[Kuristik rukkis]]», "[[Franny ja Zooey]]" *[[John Fowles]] «[[Prantsuse leitnandi tüdruk]]» *[[Bill Naughton]] "Alfie" *[[Ethel Lilian Voynich]] "[[Kiin (Voynich)|Kiin]]" (romaan) *[[Fay Weldon]] "[[Meeste südamed ja elu]]" (romaan) *[[Jerome Kilty]] "[[Armas luiskaja]]" (näidend kirjades) *[[Aleksandr Ostrovski]] "[[Kaasavaratu]]" (draama neljas vaatuses). ==Tunnustus== * 1984 [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (G. Elioti teose "Veski Flossi jõel" eestindus) * 2006 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16756&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK65lZJjYllmcUkqiGdopVQIpQ2VrGtrAWlfGfg%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/in-memoriam-valda-raud/ In memoriam: Valda Raud], Sirp, 17. oktoober 2013 * [[Jüri Kaldmaa]]: [http://www.eestikirik.ee/arhiiv/00/10/11/varia.html Austus iga rohulible vastu], Eesti Kirik * [https://leht.postimees.ee/6957779/valda-raud-tolkija-kel-oli-elus-onne Valda Raud – tõlkija, kel oli elus õnne], [[Postimees]], 24. aprill 2020 * [https://maaleht.delfi.ee/elu/valda-raud-tolkija-kes-kujundas-head-maitset?id=88966713 Valda Raud – tõlkija, kes kujundas head maitset], [[Maaleht]], 20. veebruar 2020 * [https://ekspress.delfi.ee/areen/lugejahittide-tolkija-valda-raud-oli-vaartkirjanduse-maiasmokk?id=89236153 Lugejahittide tõlkija Valda Raud oli väärtkirjanduse maiasmokk], [[Eesti Ekspress]], 18. märts 2020 * [https://kultuur.err.ee/1033682/galerii-valda-raua-100-sunniaastapaevaks-ilmus-elulooraamat Galerii: Valda Raua 100. sünniaastapäevaks ilmus elulooraamat], ERR, 10. veebruar 2020 * [https://www.rahvaraamat.ee/p/valda-raud-%C3%BCks-elu/1349925/et?isbn=9789949738625 Raamat: VALDA RAUD. ÜKS ELU], ISBN 9789949738625 * [http://www.sejs.ee/raamatud/vr.html Valda Raud. Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod], [[SE&JS]], 2020 {{JÄRJESTA:Raud, Valda}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2013]] lw1mla9dd4ta1odsx4u1cylw8wtf6y5 0 33049 7193938 7139278 2026-07-16T17:38:31Z ~2026-40120-41 233605 7193938 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Talis Bachmann | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Talis Bachmann (2009 mai).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Talis Bachmann 10. Balti Lasteneuroloogide Ühingu konverentsil 6. mail 2009 Tartu Ülikoolis | sünninimi = | sünniaeg = 27. jaanuar 1951 | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane }} '''Talis Bachmann''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1951]] [[Tartu]]s) on eesti [[psühholoog]], [[Tartu Ülikool]]i [[kognitiivne psühholoogia|emeriitprofessor]] ja psühholoogia instituudi külalisprofessor. Ta on tegelenud peamiselt [[nägemispsühholoogia]], teadvuse alusmehhanismide ja tähelepanu uurimise, reklaamipsühholoogia ning õiguspsühholoogiaga. [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i lõpetamise järel (1974) on valdavalt töötanud oma ''alma mater''<nowiki/>'is. Talis Bachmann on olnud [[Tartu Ülikool]]i psühhofüsioloogia professor ja kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor, on ajakirja Consciousness and Cognition (Elsevier) kaastoimetaja (2017-2025 peatoimetaja), Euroopa Liidu teadvuseuuringute meetme COST Action BM0605 juhtkomitee liige ja Eesti Vabariigi teaduspreemia kahekordne laureaat sotsiaalteadustes ([[2001]], [[2006]]). Ta on olnud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i (praeguse TLÜ) rektor (1992–1995). Töötanud õppejõu ja teadurina lisaks Eestile [[USA]]-s (1990), [[Saksamaa]]l (1992) ja [[Inglismaa]]l (1996–1999). On olnud ja on mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni ja -komisjoni liige, rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige, on [[Eesti Psühholoogide Liit|Eesti Psühholoogide Liidu]] asutajaliige. Ta on retsenseerinud käsikirju teadusajakirjadele ''Psychological Review, Psychological Science, Perception & Psychophysics, Perception, Trends in Cognitive Sciences, Journal of General Psychology, Visual Cognition, Vision Research'', ''Journal of Experimental Psychology: Human Perception and Performance, Psychonomic Bulletin and Review, Acta Psychologica, Psychological Research/Psychologische Forschung, Archives of General Psychiatry, Journal of Psychiatry Research, Journal of Vision, Visual Neuroscience, Cerebral Cortex, European Journal of Cognitive Psychology, Journal of Cognitive Psychology, Perceptual and Motor Skills, American Journal of Psychology, Philosophical Psychology, Cortex, Advances in Cognitive Psychology, Horizons of Psychology'', ''NeuroImage'', ''Cognition'', ''Neuropsychologia, Journal of Consciousness Studies'', ''The Journal of Neuroscience'', ''Psychology of Consciousness: Theory, Research, and Practice'', ''Neuroscience of Consciousness'', ''Current Biology'', ''British Journal of Psychology'', ''i-Perception, Neurocase, Neuroscience and Biobehavioral Reviews, Experimental Brain Research, Royal Society Open Science'', ''Neuroscience Letters'', ''F1000'', ''Scientific Reports'', ''Nature Human Behaviour'', ''Nature Communictions'', jmt. == Elukäik == Talis Bachmann sündis [[27. jaanuar]]il [[1951]] [[Tartu Ülikool]]i õppejõu [[Karl Bachmann]]i ja farmatseudi Lea Ruth Bachmanni (snd Saag) perekonnas. [[1967]]. aastal lõpetas ta viiuli erialal [[Tartu lastemuusikakool]]i (õpetaja [[Renate Piho]]), [[1969]]. aastal [[Tartu 5. keskkool]]i, astus samal aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i psühholoogia osakonda ning lõpetas stuudiumi [[1974]]. aastal. Aastatel 1974–1977 õppis Talis Bachmann [[Moskva ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] aspirantuuris. Teaduste kandidaadi (Ph.D) kraadi kaitses ta [[1979]]. aastal [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituut|NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituudis]], juhendaja akadeemik [[Vladimir Zintšenko]]. Aspirantuuri kõrvalt töötas Bachmann Tartu Ülikooli psühholoogia kateedri juures ka lepinguliste tööde täitjana. [[Tartu Ülikool]]i õppejõuks sai Bachmann [[1977]]. aastal, töötades assistendi, õpetaja ja vanemõpetajana kuni 1984. aastani. 1984. aastal valiti ta psühholoogia kateedri dotsendi ametikohale. Talis Bachmann kaitses 1989. aastal psühholoogiateaduste doktori (VAK) kraadi [[Moskva Ülikool]]i juures (konsultandiks akadeemik [[Jevgeni Sokolov]]). 1991. aastal valiti ta [[Tartu Ülikool]]i psühholoogia osakonna psühhofüsioloogia professoriks. Valdava enamuse oma kandidaadi- ja doktori dissertatsioonide eksperimentaalsetest uurimustest tegi Talis Bachmann Tartu Ülikoolis konstrueeritud spetsiaalse katseaparatuuri abil ülikooli psühholoogia kateedris. 1992. aastal valiti Talis Bachmann [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i rektoriks, kus töötas kuni 1995. aastani. Sel perioodil viidi [[TPÜ]]-s (nüüdne [[TLÜ]]) läbi struktuurireform, teadustegevuse reform, avati uusi erialasid ja osakondi (nt reklaamieriala ja psühholoogia osakond), asutati keskusi, laboratooriume ja allüksusi (nt kognitiivse neuroteaduse labor), muudeti raamatukogupoliitikat rõhuasetusega teaduslikule ja rahvusvahelisele fondeerimisele, juurutati õppeteatmikud, algatati TPÜ Toimetiste seeriad, algatati Tallinna Ülikoolide perioodiline väljaanne, süvendati rahvusvahelist koostööd; [[Eesti]] [[Riigikogu]] otsusega saavutati TPÜ-le ülikooli staatus jmt. Aastatel 1996–1999 töötas Talis Bachmann [[Inglismaa]]l Portsmouthi Ülikooli psühholoogiaosakonnas, koordineerides kognitiivpsühholoogia õppeprogrammi. 1999. aastal asus Bachmann tööle [[Tallinn|Tallinnas]] Õigusinstituudis (2000. a. rektori kt-na), aidates kaasa selle eraülikooli õppekava tingimusteta akrediteerimisele ja kooli integreerimisele [[Tartu Ülikool]]iga. Aastast 2004 kuni 2021 töötas Talis Bachmann [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas kognitiivse ja õiguspsühholoogia professorina, täites samal ajal õppeülesandeid ja juhendades kraadiõppureid ka psühholoogia instituudis.<ref name="Bachmann, T. 2011">[Bachmann, T., Maruste, R. ''Psühholoogia alused''. Tallinn: Ilo 2011.]</ref> Tema (kaas)juhendamisel väitekirja edukalt kaitsnute hulgas on nt Jaan Aru (MSc) ja PhD teaduskraadi omavad Endel Põder, Iiris Tuvi (Luiga), Carolina Murd, Inga Karton, Renate Rutiku, Kadi Tulver, Jaan Tulviste, René Randver, Daria Arhipova. Pärast valimist Tartu Ülikooli emeriitprofessoriks töötab ta TÜ psühholoogia instituudis 0.5 külalisprofessorina. Talis Bachmann juhtis [[Professor Talis Bachmanni labor|omanimelist laborit]] Tallinnas TLÜ ja TÜ ruumides alates selle loomisest kuni oma emeriteerumiseni ja Lõuna-Eestisse naasmiseni. == Teaduslik uurimistöö == Talis Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud [[taju]], [[tähelepanu]] ja [[teadvus]]e mehhanismide ning tajufenomenide uurimisele, kombineerides kognitiivse neuroteaduse ja eksperimentaalpsühholoogia meetodeid. ScholarGPS analüüs (2025) paigutas teadvuse uurimisega tegeleva maailma 41353 teadlase hulgas Bachmann'i pingereas 59. kohale (0.14% ''top percentage rank''). Lisaks mainitule on ta tegelenud [[psühhofüsioloogia]], õiguspsühholoogia, [[eksperimentaalesteetika]] ja [[reklaamipsühholoogia]]ga. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisematena tasub mainida [[taju]] (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, [[tähelepanu]] moduleerivat mõju tajule, ''flash-lag''-efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure, nägudepõhiseid isiksusehinnanguid, [[transkraniaalne magnetstimulatsioon|transkraniaalse magnetstimulatsiooni]] mõju ajuprotsessidele, teadvuslike tajude neurokorrelaate [[aju]] biolelektrilistes võnkeprotsessides, ebasiira kommunikatsiooni signatuure aju bioelektrilistes protsessides. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad mõne tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja -psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus.<ref name="Bachmann, T. 2011"/> Viimastel aastatel on tulipunktis olnud psühholoogia ja neurobioloogia interdistsipliinsel alal tekkinud uue psühholoogiasuuna ''cellular psychology'' arendamine koostöös kolleegide Jaan Aru, William Phillipsi, Matthew Larkumi, Mototaka Suzuki, Timothy Zolniki, Lars Muckli, Johan Stormi, Anthony Hudetzi, Thomas Marvani jt-ga (vt Talis Bachmanni publikatsioonid alates 2011). Talis Bachmanni teaduslikud originaaltulemused on järgmised: * [[Taalamus|Talamus]]e mittespetsiifiliste neuronituumade ja [[ajukoor]]e spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retušeerimise teooria loomine. See teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat [[taju]] ja [[tähelepanu]] fenomeni; * Teadvuse seisundite ajumehhanismide ja teadvusesisude ajumehhanismide omavahelise isoleerituse ületamine ühtse mehhanismi teooria raames; * Originaalse, maailmas tunnustatud [[visuaalne maskeerimine|visuaalse maskeerimise]] teooria esitamine; * Avastus, et ''flash-lag'' efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma tuumiktunnustelt muutuma; * Proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused; * Ruumiliselt kvanditud (pikseleeritud) kujutiste tajumisel pikseleerimisastmest sõltuva äratundmisläve leidmine ning paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning [[tähelepanu]] koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ning kus vaid väikese kvantimisastme muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujutise äratundmisastmes; * Maletajate kujutluses stroopi tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral; * Demonstratsioon [[McGurki efekt]]i suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vaesestamisele ja "jämendamisele".<ref name="Bachmann, T. 2011"/> Koostöös õpilaste ja kolleegidega on leitud lisaks ka järgmised uued teadusfaktid: inimese valetamisvalmidust ja riskeerimiskalduvust saab muuta ajukoore otsmikusagara DLPFC piirkonna kunstliku stimuleerimisega transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil; teadvusliku nägemistaju EEG sündmuspotentsiaalide tuntud neuromarkerid VAN ja P300+ ilmnevad ka raskesti ette aimatavate kujutiste esitamisel (st on üldistatud markeriteks); visuaalsete kujutiste korduvale paarisesitamisele järgneval vaid ühe kujutise esitamisel tekib ka ilma neuropsühhiaatriliste häireteta isikutel nö normaalne hallutsinatsioon puuduvast kujutisest; visuaalse maskeerimise tase ja funktsiooni laad sõltuvad isiku üksiknukleotiidsete polümorfismide variatiivsusest (sh serotoniin-ergiliste, dopamiin-ergiliste jm neuromodulatsiooniga seotud endofenotüüpide alal); individuaalne kalduvus "normaalselt" hallutsineerida ei sõltu isiku sisendtavusest või metakognitiivsetest võimetest oma hindamisoskust hinnata. == Tunnustus == * 2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2011 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ==Elulooraamat== 2019. aastal ilmus tema elulooraamat "Talise sõnaraamat". Autor Talis Bachmann, toimetanud Ivika Arumäe ja Karl Kello. Tallinn. [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2019. == Vaata ka == * [[Talis Bachmann/publikatsioonid|Talis Bachmanni publikatsioonid]] ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.bachmannlab.com/ Talis Bachmanni labor Tallinnas] * [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=B&PersonVID=36799&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx Talis Bachmannist Eesti Teadusinfosüsteemis] {{JÄRJESTA:Bachmann, Talis}} [[Kategooria:Eesti neuroteadlased]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] dj609b56nttobl70sjt9sojt7q4jkid 7193940 7193938 2026-07-16T17:46:20Z ~2026-40120-41 233605 7193940 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Talis Bachmann | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Talis Bachmann (2009 mai).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Talis Bachmann 10. Balti Lasteneuroloogide Ühingu konverentsil 6. mail 2009 Tartu Ülikoolis | sünninimi = | sünniaeg = 27. jaanuar 1951 | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane }} '''Talis Bachmann''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1951]] [[Tartu]]s) on eesti [[psühholoog]], [[Tartu Ülikool]]i [[kognitiivne psühholoogia|emeriitprofessor]] ja psühholoogia instituudi külalisprofessor. Ta on tegelenud peamiselt [[nägemispsühholoogia]], teadvuse alusmehhanismide ja tähelepanu uurimise, reklaamipsühholoogia ning õiguspsühholoogiaga. [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i lõpetamise järel (1974) on valdavalt töötanud oma ''alma mater''<nowiki/>'is. Talis Bachmann on olnud [[Tartu Ülikool]]i psühhofüsioloogia professor ja kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor, on ajakirja Consciousness and Cognition (Elsevier) kaastoimetaja (2017-2025 peatoimetaja), Euroopa Liidu teadvuseuuringute meetme COST Action BM0605 juhtkomitee liige ja Eesti Vabariigi teaduspreemia kahekordne laureaat sotsiaalteadustes ([[2001]], [[2006]]). Ta on olnud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i (praeguse TLÜ) rektor (1992–1995). Töötanud õppejõu ja teadurina lisaks Eestile [[USA]]-s (1990), [[Saksamaa]]l (1992) ja [[Inglismaa]]l (1996–1999). On olnud ja on mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni ja -komisjoni liige, rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige, on [[Eesti Psühholoogide Liit|Eesti Psühholoogide Liidu]] asutajaliige. Ta on retsenseerinud käsikirju teadusajakirjadele ''Psychological Review, Psychological Science, Perception & Psychophysics, Perception, Trends in Cognitive Sciences, Journal of General Psychology, Visual Cognition, Vision Research'', ''Journal of Experimental Psychology: Human Perception and Performance, Psychonomic Bulletin and Review, Acta Psychologica, Psychological Research/Psychologische Forschung, Archives of General Psychiatry, Journal of Psychiatry Research, Journal of Vision, Visual Neuroscience, Cerebral Cortex, European Journal of Cognitive Psychology, Journal of Cognitive Psychology, Perceptual and Motor Skills, American Journal of Psychology, Philosophical Psychology, Cortex, Advances in Cognitive Psychology, Horizons of Psychology'', ''NeuroImage'', ''Cognition'', ''Neuropsychologia, Journal of Consciousness Studies'', ''The Journal of Neuroscience'', ''Psychology of Consciousness: Theory, Research, and Practice'', ''Neuroscience of Consciousness'', ''Current Biology'', ''British Journal of Psychology'', ''i-Perception, Neurocase, Neuroscience and Biobehavioral Reviews, Experimental Brain Research, Royal Society Open Science'', ''Neuroscience Letters'', ''F1000'', ''Scientific Reports'', ''Nature Human Behaviour'', ''Nature Communictions'', jmt. == Elukäik == Talis Bachmann sündis [[27. jaanuar]]il [[1951]] [[Tartu Ülikool]]i õppejõu [[Karl Bachmann]]i ja farmatseudi Lea Ruth Bachmanni perekonnas. [[1967]]. aastal lõpetas ta viiuli erialal [[Tartu lastemuusikakool]]i (õpetaja [[Renate Piho]]), [[1969]]. aastal [[Tartu 5. keskkool]]i, astus samal aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i psühholoogia osakonda ning lõpetas stuudiumi [[1974]]. aastal. Aastatel 1974–1977 õppis Talis Bachmann [[Moskva ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] aspirantuuris. Teaduste kandidaadi (Ph.D) kraadi kaitses ta [[1979]]. aastal [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituut|NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituudis]], juhendaja akadeemik ja hilisem Tartu Ülikooli audoktor [[Vladimir Zintšenko]]. Aspirantuuri kõrvalt töötas Bachmann Tartu Ülikooli psühholoogia kateedri juures ka lepinguliste tööde täitjana. [[Tartu Ülikool]]i õppejõuks sai Bachmann [[1977]]. aastal, töötades assistendi, õpetaja ja vanemõpetajana kuni 1984. aastani. 1984. aastal valiti ta psühholoogia kateedri dotsendi ametikohale. Talis Bachmann kaitses 1989. aastal psühholoogiateaduste doktori (VAK) kraadi [[Moskva Ülikool]]i juures (konsultandiks akadeemik [[Jevgeni Sokolov]]). 1991. aastal valiti ta [[Tartu Ülikool]]i psühholoogia osakonna psühhofüsioloogia professoriks. Valdava enamuse oma kandidaadi- ja doktori dissertatsioonide eksperimentaalsetest uurimustest tegi Talis Bachmann Tartu Ülikoolis konstrueeritud spetsiaalse katseaparatuuri abil ülikooli psühholoogia kateedris. 1992. aastal valiti Talis Bachmann [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i rektoriks, kus töötas kuni 1995. aastani. Sel perioodil viidi [[TPÜ]]-s (nüüdne [[TLÜ]]) läbi struktuurireform, teadustegevuse reform, avati uusi erialasid ja osakondi (nt reklaamieriala ja psühholoogia osakond), asutati keskusi, laboratooriume ja allüksusi (nt kognitiivse neuroteaduse labor), muudeti raamatukogupoliitikat rõhuasetusega teaduslikule ja rahvusvahelisele fondeerimisele, juurutati õppeteatmikud, algatati TPÜ Toimetiste seeriad, algatati Tallinna Ülikoolide perioodiline väljaanne, süvendati rahvusvahelist koostööd; [[Eesti]] [[Riigikogu]] otsusega saavutati TPÜ-le ülikooli staatus jmt. Aastatel 1996–1999 töötas Talis Bachmann [[Inglismaa]]l Portsmouthi Ülikooli psühholoogiaosakonnas, koordineerides kognitiivpsühholoogia õppeprogrammi. 1999. aastal asus Bachmann tööle [[Tallinn|Tallinnas]] Õigusinstituudis (2000. a. rektori kt-na), aidates kaasa selle eraülikooli õppekava tingimusteta akrediteerimisele ja kooli integreerimisele [[Tartu Ülikool]]iga. Aastast 2004 kuni 2021 töötas Talis Bachmann [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas kognitiivse ja õiguspsühholoogia professorina, täites samal ajal õppeülesandeid ja juhendades kraadiõppureid ka psühholoogia instituudis.<ref name="Bachmann, T. 2011">[Bachmann, T., Maruste, R. ''Psühholoogia alused''. Tallinn: Ilo 2011.]</ref> Tema (kaas)juhendamisel väitekirja edukalt kaitsnute hulgas on nt Jaan Aru (MSc) ja PhD teaduskraadi omavad Endel Põder, Iiris Tuvi (Luiga), Carolina Murd, Inga Karton, Renate Rutiku, Kadi Tulver, Jaan Tulviste, René Randver, Daria Arhipova. Pärast valimist Tartu Ülikooli emeriitprofessoriks töötab ta TÜ psühholoogia instituudis 0.5 külalisprofessorina. Talis Bachmann juhtis [[Professor Talis Bachmanni labor|omanimelist laborit]] Tallinnas TLÜ ja TÜ ruumides alates selle loomisest kuni oma emeriteerumiseni ja Lõuna-Eestisse naasmiseni. == Teaduslik uurimistöö == Talis Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud [[taju]], [[tähelepanu]] ja [[teadvus]]e mehhanismide ning tajufenomenide uurimisele, kombineerides kognitiivse neuroteaduse ja eksperimentaalpsühholoogia meetodeid. ScholarGPS analüüs (2025) paigutas teadvuse uurimisega tegeleva maailma 41353 teadlase hulgas Bachmann'i pingereas 59. kohale (0.14% ''top percentage rank''). Lisaks mainitule on ta tegelenud [[psühhofüsioloogia]], õiguspsühholoogia, [[eksperimentaalesteetika]] ja [[reklaamipsühholoogia]]ga. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisematena tasub mainida [[taju]] (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, [[tähelepanu]] moduleerivat mõju tajule, ''flash-lag''-efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure, nägudepõhiseid isiksusehinnanguid, [[transkraniaalne magnetstimulatsioon|transkraniaalse magnetstimulatsiooni]] mõju ajuprotsessidele, teadvuslike tajude neurokorrelaate [[aju]] biolelektrilistes võnkeprotsessides, ebasiira kommunikatsiooni signatuure aju bioelektrilistes protsessides. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad mõne tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja -psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus.<ref name="Bachmann, T. 2011"/> Viimastel aastatel on tulipunktis olnud psühholoogia ja neurobioloogia interdistsipliinsel alal tekkinud uue psühholoogiasuuna ''cellular psychology'' arendamine koostöös kolleegide Jaan Aru, William Phillipsi, Matthew Larkumi, Mototaka Suzuki, Timothy Zolniki, Lars Muckli, Johan Stormi, Anthony Hudetzi, Thomas Marvani jt-ga (vt Talis Bachmanni publikatsioonid alates 2011). Talis Bachmanni teaduslikud originaaltulemused on järgmised: * [[Taalamus|Talamus]]e mittespetsiifiliste neuronituumade ja [[ajukoor]]e spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retušeerimise teooria loomine. See teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat [[taju]] ja [[tähelepanu]] fenomeni; * Teadvuse seisundite ajumehhanismide ja teadvusesisude ajumehhanismide omavahelise isoleerituse ületamine ühtse mehhanismi teooria raames; * Originaalse, maailmas tunnustatud [[visuaalne maskeerimine|visuaalse maskeerimise]] teooria esitamine; * Avastus, et ''flash-lag'' efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma tuumiktunnustelt muutuma; * Proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused; * Ruumiliselt kvanditud (pikseleeritud) kujutiste tajumisel pikseleerimisastmest sõltuva äratundmisläve leidmine ning paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning [[tähelepanu]] koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ning kus vaid väikese kvantimisastme muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujutise äratundmisastmes; * Maletajate kujutluses stroopi tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral; * Demonstratsioon [[McGurki efekt]]i suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vaesestamisele ja "jämendamisele".<ref name="Bachmann, T. 2011"/> Koostöös õpilaste ja kolleegidega on leitud lisaks ka järgmised uued teadusfaktid: inimese valetamisvalmidust ja riskeerimiskalduvust saab muuta ajukoore otsmikusagara DLPFC piirkonna kunstliku stimuleerimisega transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil; teadvusliku nägemistaju EEG sündmuspotentsiaalide tuntud neuromarkerid VAN ja P300+ ilmnevad ka raskesti ette aimatavate kujutiste esitamisel (st on üldistatud markeriteks); visuaalsete kujutiste korduvale paarisesitamisele järgneval vaid ühe kujutise esitamisel tekib ka ilma neuropsühhiaatriliste häireteta isikutel nö normaalne hallutsinatsioon puuduvast kujutisest; visuaalse maskeerimise tase ja funktsiooni laad sõltuvad isiku üksiknukleotiidsete polümorfismide variatiivsusest (sh serotoniin-ergiliste, dopamiin-ergiliste jm neuromodulatsiooniga seotud endofenotüüpide alal); individuaalne kalduvus "normaalselt" hallutsineerida ei sõltu isiku sisendtavusest või metakognitiivsetest võimetest oma hindamisoskust hinnata. == Tunnustus == * 2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2011 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ==Elulooraamat== 2019. aastal ilmus tema elulooraamat "Talise sõnaraamat". Autor Talis Bachmann, toimetanud Ivika Arumäe ja Karl Kello. Tallinn. [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2019. == Vaata ka == * [[Talis Bachmann/publikatsioonid|Talis Bachmanni publikatsioonid]] ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.bachmannlab.com/ Talis Bachmanni labor Tallinnas] * [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=B&PersonVID=36799&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx Talis Bachmannist Eesti Teadusinfosüsteemis] {{JÄRJESTA:Bachmann, Talis}} [[Kategooria:Eesti neuroteadlased]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] cwlqsj8ch4x7swfipuqrp610qpbv3xr 7193941 7193940 2026-07-16T17:47:32Z ~2026-40120-41 233605 7193941 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Talis Bachmann | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Talis Bachmann (2009 mai).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Talis Bachmann 10. Balti Lasteneuroloogide Ühingu konverentsil 6. mail 2009 Tartu Ülikoolis | sünninimi = | sünniaeg = 27. jaanuar 1951 | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane }} '''Talis Bachmann''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1951]] [[Tartu]]s) on eesti [[psühholoog]], [[Tartu Ülikool]]i [[kognitiivne psühholoogia|emeriitprofessor]] ja psühholoogia instituudi külalisprofessor. Ta on tegelenud peamiselt [[nägemispsühholoogia]], teadvuse alusmehhanismide ja tähelepanu uurimise, reklaamipsühholoogia ning õiguspsühholoogiaga. [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i lõpetamise järel (1974) on valdavalt töötanud oma ''alma mater''<nowiki/>'is. Talis Bachmann on olnud [[Tartu Ülikool]]i psühhofüsioloogia professor ja kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor, on ajakirja Consciousness and Cognition (Elsevier) kaastoimetaja (2017-2025 peatoimetaja), Euroopa Liidu teadvuseuuringute meetme COST Action BM0605 juhtkomitee liige ja Eesti Vabariigi teaduspreemia kahekordne laureaat sotsiaalteadustes ([[2001]], [[2006]]). Ta on olnud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i (praeguse TLÜ) rektor (1992–1995). Töötanud õppejõu ja teadurina lisaks Eestile [[USA]]-s (1990), [[Saksamaa]]l (1992) ja [[Inglismaa]]l (1996–1999). On olnud ja on mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni ja -komisjoni liige, rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige, on [[Eesti Psühholoogide Liit|Eesti Psühholoogide Liidu]] asutajaliige. Ta on retsenseerinud käsikirju teadusajakirjadele ''Psychological Review, Psychological Science, Perception & Psychophysics, Perception, Trends in Cognitive Sciences, Journal of General Psychology, Visual Cognition, Vision Research'', ''Journal of Experimental Psychology: Human Perception and Performance, Psychonomic Bulletin and Review, Acta Psychologica, Psychological Research/Psychologische Forschung, Archives of General Psychiatry, Journal of Psychiatry Research, Journal of Vision, Visual Neuroscience, Cerebral Cortex, European Journal of Cognitive Psychology, Journal of Cognitive Psychology, Perceptual and Motor Skills, American Journal of Psychology, Philosophical Psychology, Cortex, Advances in Cognitive Psychology, Horizons of Psychology'', ''NeuroImage'', ''Cognition'', ''Neuropsychologia, Journal of Consciousness Studies'', ''The Journal of Neuroscience'', ''Psychology of Consciousness: Theory, Research, and Practice'', ''Neuroscience of Consciousness'', ''Current Biology'', ''British Journal of Psychology'', ''i-Perception, Neurocase, Neuroscience and Biobehavioral Reviews, Experimental Brain Research, Royal Society Open Science'', ''Neuroscience Letters'', ''F1000'', ''Scientific Reports'', ''Nature Human Behaviour'', ''Nature Communictions'', jmt. == Elukäik == Talis Bachmann sündis [[27. jaanuar]]il [[1951]] [[Tartu Ülikool]]i õppejõu [[Karl Bachmann]]i ja farmatseudi Lea Ruth Bachmanni (snd Saag) perekonnas. [[1967]]. aastal lõpetas ta viiuli erialal [[Tartu lastemuusikakool]]i (õpetaja [[Renate Piho]]), [[1969]]. aastal [[Tartu 5. keskkool]]i, astus samal aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i psühholoogia osakonda ning lõpetas stuudiumi [[1974]]. aastal. Aastatel 1974–1977 õppis Talis Bachmann [[Moskva ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] aspirantuuris. Teaduste kandidaadi (Ph.D) kraadi kaitses ta [[1979]]. aastal [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituut|NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituudis]], juhendaja akadeemik ja hilisem Tartu Ülikooli audoktor [[Vladimir Zintšenko]]. Aspirantuuri kõrvalt töötas Bachmann Tartu Ülikooli psühholoogia kateedri juures ka lepinguliste tööde täitjana. [[Tartu Ülikool]]i õppejõuks sai Bachmann [[1977]]. aastal, töötades assistendi, õpetaja ja vanemõpetajana kuni 1984. aastani. 1984. aastal valiti ta psühholoogia kateedri dotsendi ametikohale. Talis Bachmann kaitses 1989. aastal psühholoogiateaduste doktori (VAK) kraadi [[Moskva Ülikool]]i juures (konsultandiks akadeemik [[Jevgeni Sokolov]]). 1991. aastal valiti ta [[Tartu Ülikool]]i psühholoogia osakonna psühhofüsioloogia professoriks. Valdava enamuse oma kandidaadi- ja doktori dissertatsioonide eksperimentaalsetest uurimustest tegi Talis Bachmann Tartu Ülikoolis konstrueeritud spetsiaalse katseaparatuuri abil ülikooli psühholoogia kateedris. 1992. aastal valiti Talis Bachmann [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i rektoriks, kus töötas kuni 1995. aastani. Sel perioodil viidi [[TPÜ]]-s (nüüdne [[TLÜ]]) läbi struktuurireform, teadustegevuse reform, avati uusi erialasid ja osakondi (nt reklaamieriala ja psühholoogia osakond), asutati keskusi, laboratooriume ja allüksusi (nt kognitiivse neuroteaduse labor), muudeti raamatukogupoliitikat rõhuasetusega teaduslikule ja rahvusvahelisele fondeerimisele, juurutati õppeteatmikud, algatati TPÜ Toimetiste seeriad, algatati Tallinna Ülikoolide perioodiline väljaanne, süvendati rahvusvahelist koostööd; [[Eesti]] [[Riigikogu]] otsusega saavutati TPÜ-le ülikooli staatus jmt. Aastatel 1996–1999 töötas Talis Bachmann [[Inglismaa]]l Portsmouthi Ülikooli psühholoogiaosakonnas, koordineerides kognitiivpsühholoogia õppeprogrammi. 1999. aastal asus Bachmann tööle [[Tallinn|Tallinnas]] Õigusinstituudis (2000. a. rektori kt-na), aidates kaasa selle eraülikooli õppekava tingimusteta akrediteerimisele ja kooli integreerimisele [[Tartu Ülikool]]iga. Aastast 2004 kuni 2021 töötas Talis Bachmann [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas kognitiivse ja õiguspsühholoogia professorina, täites samal ajal õppeülesandeid ja juhendades kraadiõppureid ka psühholoogia instituudis.<ref name="Bachmann, T. 2011">[Bachmann, T., Maruste, R. ''Psühholoogia alused''. Tallinn: Ilo 2011.]</ref> Tema (kaas)juhendamisel väitekirja edukalt kaitsnute hulgas on nt Jaan Aru (MSc) ja PhD teaduskraadi omavad Endel Põder, Iiris Tuvi (Luiga), Carolina Murd, Inga Karton, Renate Rutiku, Kadi Tulver, Jaan Tulviste, René Randver, Daria Arhipova. Pärast valimist Tartu Ülikooli emeriitprofessoriks töötab ta TÜ psühholoogia instituudis 0.5 külalisprofessorina. Talis Bachmann juhtis [[Professor Talis Bachmanni labor|omanimelist laborit]] Tallinnas TLÜ ja TÜ ruumides alates selle loomisest kuni oma emeriteerumiseni ja Lõuna-Eestisse naasmiseni. == Teaduslik uurimistöö == Talis Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud [[taju]], [[tähelepanu]] ja [[teadvus]]e mehhanismide ning tajufenomenide uurimisele, kombineerides kognitiivse neuroteaduse ja eksperimentaalpsühholoogia meetodeid. ScholarGPS analüüs (2025) paigutas teadvuse uurimisega tegeleva maailma 41353 teadlase hulgas Bachmann'i pingereas 59. kohale (0.14% ''top percentage rank''). Lisaks mainitule on ta tegelenud [[psühhofüsioloogia]], õiguspsühholoogia, [[eksperimentaalesteetika]] ja [[reklaamipsühholoogia]]ga. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisematena tasub mainida [[taju]] (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, [[tähelepanu]] moduleerivat mõju tajule, ''flash-lag''-efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure, nägudepõhiseid isiksusehinnanguid, [[transkraniaalne magnetstimulatsioon|transkraniaalse magnetstimulatsiooni]] mõju ajuprotsessidele, teadvuslike tajude neurokorrelaate [[aju]] biolelektrilistes võnkeprotsessides, ebasiira kommunikatsiooni signatuure aju bioelektrilistes protsessides. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad mõne tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja -psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus.<ref name="Bachmann, T. 2011"/> Viimastel aastatel on tulipunktis olnud psühholoogia ja neurobioloogia interdistsipliinsel alal tekkinud uue psühholoogiasuuna ''cellular psychology'' arendamine koostöös kolleegide Jaan Aru, William Phillipsi, Matthew Larkumi, Mototaka Suzuki, Timothy Zolniki, Lars Muckli, Johan Stormi, Anthony Hudetzi, Thomas Marvani jt-ga (vt Talis Bachmanni publikatsioonid alates 2011). Talis Bachmanni teaduslikud originaaltulemused on järgmised: * [[Taalamus|Talamus]]e mittespetsiifiliste neuronituumade ja [[ajukoor]]e spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retušeerimise teooria loomine. See teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat [[taju]] ja [[tähelepanu]] fenomeni; * Teadvuse seisundite ajumehhanismide ja teadvusesisude ajumehhanismide omavahelise isoleerituse ületamine ühtse mehhanismi teooria raames; * Originaalse, maailmas tunnustatud [[visuaalne maskeerimine|visuaalse maskeerimise]] teooria esitamine; * Avastus, et ''flash-lag'' efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma tuumiktunnustelt muutuma; * Proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused; * Ruumiliselt kvanditud (pikseleeritud) kujutiste tajumisel pikseleerimisastmest sõltuva äratundmisläve leidmine ning paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning [[tähelepanu]] koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ning kus vaid väikese kvantimisastme muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujutise äratundmisastmes; * Maletajate kujutluses stroopi tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral; * Demonstratsioon [[McGurki efekt]]i suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vaesestamisele ja "jämendamisele".<ref name="Bachmann, T. 2011"/> Koostöös õpilaste ja kolleegidega on leitud lisaks ka järgmised uued teadusfaktid: inimese valetamisvalmidust ja riskeerimiskalduvust saab muuta ajukoore otsmikusagara DLPFC piirkonna kunstliku stimuleerimisega transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil; teadvusliku nägemistaju EEG sündmuspotentsiaalide tuntud neuromarkerid VAN ja P300+ ilmnevad ka raskesti ette aimatavate kujutiste esitamisel (st on üldistatud markeriteks); visuaalsete kujutiste korduvale paarisesitamisele järgneval vaid ühe kujutise esitamisel tekib ka ilma neuropsühhiaatriliste häireteta isikutel nö normaalne hallutsinatsioon puuduvast kujutisest; visuaalse maskeerimise tase ja funktsiooni laad sõltuvad isiku üksiknukleotiidsete polümorfismide variatiivsusest (sh serotoniin-ergiliste, dopamiin-ergiliste jm neuromodulatsiooniga seotud endofenotüüpide alal); individuaalne kalduvus "normaalselt" hallutsineerida ei sõltu isiku sisendtavusest või metakognitiivsetest võimetest oma hindamisoskust hinnata. == Tunnustus == * 2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2011 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ==Elulooraamat== 2019. aastal ilmus tema elulooraamat "Talise sõnaraamat". Autor Talis Bachmann, toimetanud Ivika Arumäe ja Karl Kello. Tallinn. [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2019. == Vaata ka == * [[Talis Bachmann/publikatsioonid|Talis Bachmanni publikatsioonid]] ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.bachmannlab.com/ Talis Bachmanni labor Tallinnas] * [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=B&PersonVID=36799&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx Talis Bachmannist Eesti Teadusinfosüsteemis] {{JÄRJESTA:Bachmann, Talis}} [[Kategooria:Eesti neuroteadlased]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 0afh49ti82mb6u2nwe1o2o1rs0a51kg 0 34757 7194197 7176161 2026-07-17T09:08:41Z Avjoska 1538 /* Eesti kirjandusteadlasi */ 7194197 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[kirjandusteadlane|kirjandusteadlasi]]. <div style="float:left; width:50%;"> ==Eesti kirjandusteadlasi== *[[Vahur Aabrams]] *[[Eva Aaver]] *[[Valmar Adams]] *[[Richard Alekõrs]] *[[Villem Alttoa]] *[[Paul Ambur]] *[[Nigol Andresen]] *[[August Annist]] *[[Endel Annus]] *[[Epp Annus]] *[[Leo Anvelt]] *[[Maria Artemtšuk]] *[[Krista Aru]] *[[Aleksander Aspel]] *[[Naftoli Bassel]] *[[Irina Belobrovtseva]] *[[Valeri Bezzubov]] *[[Maria Borovikova]] *[[Inna Bulkina]] *[[Igor Černov]] *[[August Eelmäe]] *[[Helmi Eller]] *[[Luule Epner]] *[[Eduard Ertis]] *[[Johannes Feldbach]] *[[Marina Grišakova]] *[[Asta Hameri]] *[[Toomas Haug]] *[[Tiit Hennoste]] *[[Rutt Hinrikus]] *[[Mirjam Hinrikus]] *[[Leili Iher]] *[[Sergei Issakov]] *[[Dmitri Ivanov]] *[[Lawrence Goldstein]] *[[Ivar Ivask]] *[[Maire Jaanus]] *[[Mall Jõgi]] *[[Henno Jänes]] *[[Ants Järv]] *[[Mall Jürma]] *[[Meelik Kahu]] *[[Maie Kalda]] *[[Mihkel Kampmaa]] *[[Rahel Ariel Kaur]] *[[Õnne Kepp]] *[[Sirje Kiin]] *[[Tiina Kirss]] *[[Ljubov Kisseljova]] *[[Janika Kronberg]] *[[Oskar Kruus]] *[[Reet Krusten]] *[[Rein Kruus]] *[[Piret Kruuspere]] *[[Toivo Kuldsepp]] *[[Oskar Kuningas]] *[[Jüri Kurman]] *[[Leena Kurvet-Käosaar]] *[[Külliki Kuusk]] *[[Anneli Kõvamees]] *[[Kalju Kääri]] *[[Endla Köst]] *[[Marin Laak]] *[[Anne Lange]] *[[Kalju Leht]] *[[Eva Lepik]] *[[Mart Lepik]] *[[Pärt Lias]] *[[Toomas Liiv]] *[[Maire Liivamets]] *[[Elo Lindsalu]] *[[Juri Lotman]] *[[Mihhail Lotman]] *[[Rebekka Lotman]] *[[Liina Lukas]] *[[Endel Mallene]] *[[Ann Malts]] *[[Brita Melts]] *[[Arne Merilai]] *[[Karl Mihkla]] *[[Zara Mints]] *[[Karl Muru]] *[[Mart Mäger]] *[[Mare Müürsepp]] *[[Abel Nagelmaa]] *[[Silvia Nagelmaa]] *[[Martin Neithal]] *[[Reet Neithal]] *[[Veera Neverdinova]] *[[Eeva Niinivaara]] *[[Heldur Niit]] *[[Endel Nirk]] *[[Piret Noorhani]] *[[Juhan Nurmvee]] *[[Arno Oja]] *[[Ott Ojamaa]] *[[Peeter Olesk]] *[[Sirje Olesk]] *[[Ants Oras]] *[[Mart Orav]] *[[Andrus Org]] *[[Daniel Palgi]] *[[August Palm]] *[[Juhan Peegel]] *[[Harald Peep]] *[[Piret Peiker]] *[[Lauri Pilter]] *[[Aare Pilv]] *[[Maria Pljuhhanova]] *[[Ülar Ploom]] *[[Endel Priidel]] *[[Evi Prink]] *[[Kajar Pruul]] *[[Heino Puhvel]] *[[Jaan Puhvel]] *[[Martin Puhvel]] *[[Märt Puhvel]] *[[Jaak Põldmäe]] *[[Rudolf Põldmäe]] *[[Ülle Pärli]] *[[Aino Pärsimägi]] *[[Arno Raag]] *[[Edith Randam-Rogers]] *[[Liis Raud]] *[[Hilve Rebane]] *[[Imant Rebane]] *[[Pavel Reifman]] *[[Edith Rogers]] *[[Eduard Roos]] *[[Ervin Roos]] *[[Jaan Roos]] *[[Lucien Charles Rudrauf]] *[[Aija Sakova]] *[[Herbert Salu]] *[[Virve Sarapik]] *[[Leenu Siimisker]] *[[Erna Siirak]] *[[Johannes Silvet]] *[[Eti Sirg]] *[[Lauri Sommer]] *[[Endel Sõgel]] *[[Gustav Suits]] *[[Bernard Sööt]] *[[Ele Süvalep]] *[[Karl Taev]] *[[Elle-Mari Talivee]] *[[Jüri Talvet]] *[[Katre Talviste]] *[[Indrek Tart]] *[[Rita Tasa]] *[[Lehte Tavel]] *[[Eerik Teder]] *[[Viktor Terras]] *[[Erik Thomson]] *[[Heinrich Tobias]] *[[Jaak Tomberg]] *[[Ülo Tonts]] *[[Peeter Torop]] *[[Elem Treier]] *[[Albert Trummal]] *[[Friedebert Tuglas]] *[[Jaan Undusk]] *[[Rein Undusk]] *[[Jaan Unt]] *[[Kersti Unt]] *[[Marja Unt]] *[[Linda Uustalu]] *[[Maarja Vaino]] *[[Rein Veidemann]] *[[Mart Velsker]] *[[Piret Viires]] *[[Tamara Vilsone]] *[[Aarne Vinkel]] *[[Fjodor Vinokurov]] *[[Larissa Volpert]] *[[Otto Webermann]] </div> <div style="float:right; width:50%;"> ==Välismaa kirjandusteadlasi== *[[A Ying]] *[[Hans Aaraas]] *[[Manuk Abeghjan]] *[[Lionel Abel]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Şirindil Alışanlı]] *[[Ānandavardhana]] *[[Andrei Arjev]] *[[Erich Auerbach]] *[[Mihhail Bahtin]] *[[Nikolai Balašov]] *[[Roland Barthes]] *[[Marc Blanchard]] *[[Maurice Blanchot]] *[[Jan Błoński]] *[[Georg Brandes]] *[[Dandin]] *[[Sara Danius]] *[[Boriss Eichenbaum]] *[[Robert Faurisson]] *[[Olga Freidenberg]] *[[Mihhail Gasparov]] *[[Andrei Gelassimov]] *[[Gérard Genette]] *[[Laurence Goldstein (luuletaja)|Laurence Goldstein]] *[[Vassili Gorbunov]] *[[Cornelius Hasselblatt]] *[[Jüri Ivask (luuletaja)|Jüri Ivask]] *[[Mihhail Jampolski]] *[[Boriss Jegorov]] *[[Viktor Jerofejev]] *[[Georg Johannesen]] *[[Matti Kangaskoski]] *[[Vladimir Kantor]] *[[Julia Kristeva]] *[[Mark Krupnick]] *[[Jüri Kurman]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Leena Lehtolainen]] *[[Juri Levin]] *[[Dmitri Lihhatšov]] *[[David Lodge]] *[[Liu Xiaobo]] *[[Lidija Lotman]] *[[Lotta Lotass]] *[[Lu Xun]] *[[György Lukács]] *[[Vladimír Macura]] *[[Vladimir Malõšev]] *[[Vilém Mathesius]] *[[Colum McCann]] *[[Jonah F. Mitchell]] *[[Jan Mukařovský]] *[[Vincas Mykolaitis-Putinas]] *[[Stephanos Nazarjan]] *[[Eino Nivanka]] *[[Vjatšeslav Ogrõzko]] *[[Temira Pachmuss]] *[[Antonino Pagliaro]] *[[Milorad Pavić]] *[[Igor Pilštšikov]] *[[Aleksandr Pjatigorski]] *[[Grigori Pomerants]] *[[Silvija Radzobe]] *[[Edward Said]] *[[Juhani Salokannel]] *[[Thomas Salumets]] *[[Howard Scherry]] *[[Cesare Segre]] *[[Wolfgang Stammler]] *[[George Steiner]] *[[Rudolf Steiner]] *[[Viktor Šklovski]] *[[Suren Zoljan]] *[[Jenaro Talens]] *[[Viktor Terras]] *[[Lionel Trilling]] *[[Grigol Tseretheli]] *[[Pavel Uspenski]] *[[Harri Veivo]] *[[Semjon Vengerov]] *[[Kārlis Vērdiņš]] *[[Wendy Wheeler]] *[[Hayden White]] *[[Urs Widmer]] *[[Thomas Winner]] *[[Ewert Wrangel]] </div> {{Puhasta}} [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Kirjandusteadus]] [[Kategooria:Kirjandusteadlased| ]] 0k05wic9bijl2vs6fmerw96sncplunh 0 35786 7194047 6741003 2026-07-16T23:17:43Z Rulakarbes 164113 7194047 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carl Wilhelm Scheele from Familj-Journalen1874.png|pisi|Carl Wilhelm Scheele]] [[Pilt:Scheeles apotek och bostad i Köping..jpg|pisi|Scheele apteek ja kodu Köpingis]] '''Carl Wilhelm Scheele''' ([[9. detsember]] [[1742]] [[Stralsund]] – [[21. mai]] [[1786]] [[Köping]]) oli [[rootsi]] keemik ja [[apteek]]er, [[hapnik]]u avastaja. Scheele sündis [[Saksamaa]]l [[Pommeri]]s, mis kuulus tollal Rootsile. 15-aastaselt sai temast apteekriõpilane Rootsis. Ta töötas apteekri ja apteegijuhatajana [[1770]]. aastani [[Stockholm]]is, siis [[1775]]. aastani [[Uppsala]]s ja hiljem Köpingis, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich Suur]]. Scheele [[emakeel]] oli [[saksa keel]] ja ta eelistas rääkida just saksa keeles. Tollal rääkisidki rootsi farmatseudid üldiselt saksa keeles. Scheele oli tuntud [[eksperiment]]aator. Ta avastas [[1772]]. aastal hapniku ("tuliõhu"), sai [[1773]]. aastal [[lämmastik]]ku ja tegi kindlaks, et [[õhk]] on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas [[baarium]]i, [[kloor]]i ja [[mangaan]]i ([[1774]]), [[molübdeen]]i ([[1778]]) ja [[volfram]]it ([[1781]]), [[oksiid]]e (BaO, MoO₃, WO₃), [[hape|happeid]] ([[Vesinikfluoriidhape|vesinikfluoriidhapet]] HF, [[vesiniksulfiid]]i H₂S, [[vesiniktsüaniidhape]]t HCN, [[arseenhape]]t H₃AsO₄, [[sidrunhape]]t, [[Piimhape|piimhapet]]) ja [[glütseriin]]i. Samuti töötas ta välja [[pastöörimine|pastöörimisele]] lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele. Ta leiutas meetodi, kuidas [[fosfor]]it suurtes kogustes toota, ja see võimaldaski Rootsil saja aasta pärast saada maailma juhtivaks [[tuletikk]]ude tootjaks. Kuigi Scheele looming oli oluline [[flogistoniteooria]] ümberlükkamisel, jäi ta ise siiski surmani flogistoniteooria pooldajaks.<ref>[[Rein Vihalemm]]. "Ühe teaduse kujunemislugu". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1981]], lk. 76-77</ref> Koos teiste teadlastega töötas ta välja [[fosfor]]i saamise meetodi [[luu]]dest ja avastas [[puusüsi|söe]] võime siduda [[gaas]]e. Ta viitas esimesena võimalusele, et [[raud|raual]], [[vask|vasel]] ja [[elavhõbe]]dal on eri ühendeis erinev [[oksüdatsiooniaste]]. Oma ainsa raamatu "Chemische Abhandlung von der Luft und dem Feuer" ("Õhu ja [[tuli|tule]] keemiline käsitlemine") avaldas ta [[1777]]. Selles kirjeldaski ta hapniku saamist. [[Joseph Priestley]] oli hapnikku saanud juba 1774 ja oma uurimistulemused varem avaldanud, kuid Priestley oli olnud Scheelega kirjavahetuses ja tugines oma leiutistes sedavõrd suurel määral Scheele töödele, et pole kindel, kas ta seda Scheele abita üldse suutnud oleks. Ka Lavoisier oli hapnikku saanud enne kui Scheele oma teose avaldas, kuid ikkagi hiljem kui Scheele ise hapnikku eraldanud oli. Scheele eristas oma raamatus [[soojusülekanne]]t [[soojuskiirgus]]e kaudu [[konvektsioon]]ist või [[konduktsioon]]ist. Carl Wilhelm Scheele oli Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] liige. Scheele töötas nagu teisedki tema aja teadlased rasketes ja isegi eluohtlikes tingimustes. Lisaks oli tal harjumus nuusutada ja maitsta enda valmistatud aineid. Neist paljud olid aga väga mürgised: elavhõbe, [[plii]], fosfor, vesiniksulfiidhape, vesiniktsüaniidhape, arseenhape ja kloor, kui vaid mõnda nimetada. Seetõttu suri Scheele suhteliselt noorelt. Kaks päeva enne surma abiellus ta ühe lesknaisega, et oma vara ja apteek kellelegi pärandada. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://runeberg.org/scheelch/ Scheele väitekirja "Chemische Abhandlung von der Luft und dem Feuer" täistekst] {{JÄRJESTA:Scheele, Carl Wilhelm}} [[Kategooria:Rootsi keemikud]] [[Kategooria:Sündinud 1742]] [[Kategooria:Surnud 1786]] hvdvixp92ps1xnw1dwmgcjtfovljfqf 0 36246 7194245 5950752 2026-07-17T09:43:02Z Avjoska 1538 /* Veebruar */ 7194245 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1990]]. aastal surnud tuntud inimesi. {{Surnud|1990}} == Jaanuar == *[[2. jaanuar]] – [[Leonhard Merzin]], eesti teatri- ja filminäitleja * 2. jaanuar – [[Arseni Korp]], Eesti sõjaväelane ja metsavend *[[3. jaanuar]] – [[Maimu Plees]], eesti kujunduskunstnik *[[6. jaanuar]] – [[Pavel Tšerenkov]], vene füüsik *[[9. jaanuar]] – [[Bazilio Olara Okello]], [[Uganda]] sõjaväelane * 9. jaanuar – [[Northern Calloway]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik *[[10. jaanuar]] – [[Aleksander Veelma]], Eesti sõjaväelane *[[11. jaanuar]] – [[Heino Jõe]], eesti skaudijuht ja ajakirjanik *[[19. jaanuar]] – [[Heino Rebane (ajakirjanik)|Heino Rebane]], eesti ajakirjanik * 19. jaanuar – [[Osho]], [[india]] [[guru]] *[[20. jaanuar]] – [[Oskari Jauhiainen]], soome skulptor *[[22. jaanuar]] – [[Mikk Põlde]], eesti õigusteadlane * 22. jaanuar – [[Arnold Pesti]], Eesti sõjaväelane *[[24. jaanuar]] – [[Enno-Hillar Reppo]], eesti põllumajandusteadlane *[[25. jaanuar]] – [[Ava Gardner]], ameerika näitleja *[[26. jaanuar]] – [[Lewis Mumford]], [[USA]] tehnika- ja teadusajaloolane * 26. jaanuar – [[Davith Abašidze]], gruusia filminäitleja ja filmirežissöör == Veebruar == *[[2. veebruar]] – [[Paul Ariste]], eesti keeleteadlane *[[4. veebruar]] – [[Henrik Sepamaa]], eesti tõlkija *[[6. veebruar]] – [[Olavi Ouvinen]], soome poksija *[[7. veebruar]] – [[Robert Birk]], Eesti diplomaat * 7. veebruar – [[Julius Tehver]], eesti zooloog ja põllumajandusteadlane *[[16. veebruar]] – [[Nikolai Trankmann]], Eesti ja hiljem Nõukogude Liidu sõjaväelane * 16. veebruar – [[Uno Nigul]], eesti tehnikateadlane *[[19. veebruar]] – [[Mihkel Päri]], eesti kunstnik *[[21. veebruar]] – [[Karl Kalkun]], eesti näitleja *[[23. veebruar]] – [[José Napoleón Duarte]], [[El Salvador]]i [[El Salvadori president|president]] * 23. veebruar – [[David Samoilov]], venekeelne luuletaja *[[28. veebruar]] – [[Kornel Filipowicz]], poola kirjanik ja stsenarist == Märts == *[[3. märts]] – [[Pimen (Moskva patriarh)|Pimen]], [[Moskva]] ja kogu [[Venemaa]] [[patriarh]] *[[6. märts]] – [[Friedrich Hielscher]], Weimari vabariigi parempoolne intellektuaal *[[13. märts]] – [[Bruno Bettelheim]], lastepsühholoog *[[14. märts]] – [[Robert Henry Bahmer]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar *[[15. märts]] – [[Olav Karikosk]], Eesti kergejõustikutreener *[[20. märts]] – [[Lev Jašin]], vene jalgpallur *[[24. märts]] – [[Lilly Regina Randma]], eesti keeleteadlane *[[28. märts]] – [[Oskar Puhm]], eesti vaimulik == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Anton Aarma]], eesti arst *[[4. aprill]] – [[Olev Eskola]], eesti näitleja *[[5. aprill]] – [[Harald Meri]], eesti vaimulik *[[7. aprill]] – [[Ronald Evans]], USA astronaut *[[11. aprill]] – [[Ivar Lo-Johansson]], [[rootsi]] kirjanik *[[14. aprill]] – [[Günther Krupkat]], saksa ulmekirjanik *[[15. aprill]] – [[Greta Garbo]], rootsi filmitäht *[[17. aprill]] – [[Ralph Abernathy]], USA kodanikuõiguste eest võitleja *[[20. aprill]] – [[Arnold Alas]], eesti aiandusarhitekt ja kunstnik * 20. aprill – [[Horst Sindermann]], Saksa DV riigitegelane *[[21. aprill]] – [[R. B. Braithwaite]], Briti filosoof *[[23. aprill]] – [[Paulette Goddard]], ameerika filminäitleja *[[28. aprill]] – [[Alfred Hain]], eesti agronoom * 28. aprill – [[Aleksandr Zamahhin]], Eesti NSV riigitegelane == Mai == *[[5. mai]] – [[Silvia Truu]], eesti laste- ja noorsookirjanik *[[6. mai]] – [[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane *[[8. mai]] – [[Luigi Nono]], [[itaalia]] helilooja *[[10. mai]] – [[Walker Percy]], ameerika lõunaosariikide kirjanik *[[11. mai]] – [[Venedikt Jerofejev]], vene kirjanik *[[12. mai]] – [[Andrei Kirilenko]], nõukogude poliitik * 12. mai – [[Heino Nurmiste]], eesti haridustegelane *[[16. mai]] – [[Rein Aren]], eesti näitleja *[[23. mai]] – [[Affandi]], Indoneesia ekspressionistlik kunstnik *[[24. mai]] – [[Jüri Jürgen]], Eesti sõjaväelane *[[28. mai]] – [[Gundel Wittmann]], saksa kergejõustiklane == Juuni == *[[2. juuni]] – [[Rex Harrison]], inglise näitleja *2. juuni – [[José Figueres Ferrer]], [[Costa Rica]] poliitik *[[4. juuni]] – [[Julian Bromlei]], Venemaa etnograaf *[[11. juuni]] – [[Irakli Andronikov]], Venemaa kirjandusteadlane *[[18. juuni]] – [[Peeter-Roland Nuiamäe]], eesti arstiteadlane, traumatoloog *[[21. juuni]] – [[Arno Vihalemm]], eesti luuletaja, graafik ja raamatuillustraator *[[22. juuni]] – [[Ilja Frank]], Venemaa füüsik *22. juuni – [[Andres Kalmus]], Eesti sõjaväelane *[[26. juuni]] – [[Jaan Pulk]], eesti õigusteadlane == Juuli == *[[11. juuli]] – [[Dagmar Kokker]], eesti pianist *[[15. juuli]] – [[Oleg Kagan]], Venemaa viiuldaja *15. juuli – [[Enn Roos]], eesti skulptor *[[18. juuli]] – [[Valentin Pikul]], vene kirjanik *[[19. juuli]] – [[Valter Ani]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane *[[20. juuli]] – [[Sergei Paradžanov]], filmirežissöör *[[22. juuli]] – [[Manuel Puig]], [[argentina]] kirjanik *[[29. juuli]] – [[Bruno Kreisky]], [[Austria]] poliitik == August == *[[1. august]] – [[Norbert Elias]], sotsioloog *[[4. august]] – [[Irina Bržeska]], Tallinnas elanud maalikunstnik *[[5. august]] – [[Salme Masso]], eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor *[[15. august]] – [[Viktor Tsoi]], vene laulja ja filminäitleja *[[18. august]] – [[Burrhus Frederic Skinner]], USA psühholoog *18. august – [[Grethe Ingmann]], taani laulja *[[19. august]] – [[Olavi Alakulppi]], Soome ja USA murdmaasuusataja * 19. august – [[Nony Salasoo]], eesti tehnikateadlane *[[24. august]] – [[Sergei Dovlatov]], vene kirjanik * 24. august – [[Linda Vernik]], eesti filmikunstnik *[[27. august]] – [[Avdy Andresson]], Eesti poliitik ja sõjaväelane * 27. august – [[Stevie Ray Vaughan]], ameerika kitarrist * 27. august – [[August Võsu]], Eesti sõjaväelane == September == *[[2. september]] – [[Mart Laagus]], eesti kalandustegelane * 2. september – [[John Bowlby]], Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik *[[4. september]] – [[Oskar Paas]], eesti õpetaja *[[6. september]] – [[Juhan Kuslap]], eesti kinokroonika režissöör ja operaator *[[7. september]] – [[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik *[[9. september]] – [[Nicola Abbagnano]], itaalia filosoof *9. september – [[Samuel Doe]], Libeeria sõjaväelane ja poliitik *9. september – [[Aleksandr Men]], Venemaa vaimulik *[[12. oktoober]] – [[Peter Wessel Zapffe]], norra kirjanik ja filosoof *[[16. september]] – [[Semjon Kurkotkin]], NSV Liidu sõjaväelane *[[20. september]] – [[Avo Laido]], Eesti sõjaväelane *[[26. september]] – [[Alberto Moravia]], Itaalia kirjanik *[[29. september]] – [[Johannes Koivunen]], Soome poksija ning poksitreener ja -organisaator (79) *[[30. september]] – [[Patrick White]], [[Austraalia]] kirjanik == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[John Stewart Bell]], iiri füüsik *[[9. oktoober]] – [[Georges de Rham]], [[Šveits]]i matemaatik * 9. oktoober – [[Géza Ottlik]], ungari kirjanik, tõlkija, matemaatik ja bridžiteoreetik *[[11. oktoober]] – [[Mauri Raus]], eesti näitleja * 11. oktoober – [[Ove Abildgaard]], taani luuletaja, tõlkija ja kriitik *[[12. oktoober]] – [[Peter Wessel Zapffe]], norra kirjanik ja filosoof *[[13. oktoober]] – [[Lê Ðức Thọ]], [[Vietnam]]i poliitik *[[14. oktoober]] – [[Leonard Bernstein]], USA helilooja ja dirigent * 14. oktoober – [[Ülo Raudmäe]], eesti helilooja, trombonist ja dirigent *[[17. oktoober]] – [[Isai Rozenfeld]], Eesti maletaja, maleajakirjanik ja majandusteadlane *[[18. oktoober]] – [[Pjotr Fedossejev]], vene filosoof *[[21. oktoober]] – [[August Luur (ajakirjanik)|August Luur]], eesti ajakirjanik ja kirjastaja *[[22. oktoober]] – [[Louis Althusser]], Prantsusmaa filosoof * 22. oktoober – [[Werner Jarowinsky]], Saksa DV riigitegelane *[[23. oktoober]] – [[Jacques Demy]], prantsuse filmirežissöör * 23. oktoober – [[Berthold Lubetkin]], vene päritolu Briti arhitekt *[[25. oktoober]] – [[Zara Mints]], Eesti kirjandusteadlane *[[27. oktoober]] – [[Helmut Maandi]], Eesti poliitik *[[28. oktoober]] – [[Linda Rannak]], eesti ihtüoloog == November == *[[2. november]] – [[Eduard Riisna]], Eesti poliitik *[[3. november]] – [[Nikolai Rakov]], vene helilooja ja pianist *[[7. november]] – [[Lawrence Durrell]], kirjanik *[[11. november]] – [[Giánnis Rítsos]], kreeka luuletaja ja poliitik *[[12. november]] – [[Eve Arden]], USA filminäitleja *12. november – [[Elmar Jugar]], Eesti tõstja *12. november – [[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane *12. november – [[Rudolf Troost]], eesti vaimulik *[[15. november]] – [[Helmut Erik Riikoja]], eesti elektrotehnikateadlane *[[16. november]] – [[Enn Piik]], eesti tehnikateadlane *[[23. november]] – [[Roald Dahl]], briti kirjanik *23. november – [[Merab Mamardašvili]], gruusia filosoof *23. november – [[Heino Väli]], eesti lastekirjanik == Detsember == *[[2. detsember]] – [[Aaron Copland]], USA helilooja ja dirigent * 2. detsember – [[Robert Cummings]], USA filminäitleja * [[3. detsember]] – [[Heino Mandri]], eesti näitleja *[[8. detsember]] – [[Tadeusz Kantor]], [[poola]] lavastaja *[[10. detsember]] – [[Armand Hammer]], USA ettevõtja *[[14. detsember]] – [[Friedrich Dürrenmatt]], šveitsi kirjanik *[[19. detsember]] – [[Michael Oakeshott]], inglise filosoof *[[23. detsember]] – [[Paula Palmeos]], eesti keeleteadlane (täpsemalt fennougrist) ja tõlkija *[[24. detsember]] – [[Thorbjørn Egner]], norra näitekirjanik, laulukirjutaja ja illustraator *[[25. detsember]] – [[Rein Põllumaa]], eesti arst ja poliitik *[[26. detsember]] – [[Cisse Häkkinen]], soome muusik *[[31. detsember]] – [[Evald Nõmm]], eesti loomaarst * 31. detsember – [[Alfred Kongo]], eesti kunstnik [[Kategooria:1990]] rti1jjqfu57fef6xgt87orlopk98gaa 0 43104 7194179 7173039 2026-07-17T08:59:15Z Kruusamägi 1530 7194179 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref>Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroniseeritud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name=KandelCh11>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref>Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref>Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref>Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name=Gray170>Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi talitlus == Närvisüsteemis aset leidvad protsessid vastutavad kõigi [[psüühilised protsessid|psüühiliste protsesside]] eest. == Närvisüsteemi areng == Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroniseeritud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] ntow9qb44szncbvm0mrtaf8jszqd57l 0 44751 7194045 7127853 2026-07-16T23:10:31Z Rulakarbes 164113 7194045 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lactic-acid-skeletal.png|thumb|right|<small>L</small>-(+)-piimhape]] '''Piimhape''' ehk '''2-hüdroksüpropaanhape''' (inglise k ''lactic acid'') on orgaaniline ühend, mille [[keemiline valem]] on C₃H₆O₃ ja lihtsustatud [[struktuurivalem]] CH₃CH(OH)COOH. Piimhape kuulub [[karboksüülhape|karboksüülhapete]] hulka ning mängib mitmes [[Biokeemia|biokeemilises]] protsessis olulist rolli. Piimhappe [[deprotoneerimine|deprotoneerumisel]] lahuses moodustuvat [[anioon]]i CH₃CH(OH)COO^– nimetatakse laktaatiooniks ja piimhappe [[Soolad|soola]] laktaadiks. Piimhape tekib [[lihas]]tes [[Hüpoksia|hapnikuvaeguses]] suure koormusega töötamisel, kuid ka [[mikroorganismid]]e, enamasti [[piimhappebakter]]ite elutegevuse jääkainena, näiteks [[piim]]a, [[harilik kurk|kurk]]ide ja [[kapsas]]te [[Hapendamine|hapendamisel]] ehk [[Käärimine|kääritamisprotsessis]], mille käigus muudetakse toiduainetes leiduvad [[suhkrud]] piimhappeks. Piimhapet kasutatakse ka [[toidulisaaine]]na (lühend E270). Piimhappe sisaldus on [[piim]]a kvaliteedi näitaja. [[Polüpiimhape]] (PLA) on [[bioloogiline lagunemine|biolagunduv]] [[polümeer]], millest valmistatakse looduslikult lagunevaid [[kilekott]]e jm. ==Ajalugu== *Esimest korda eraldas piimhappe hapendatud piimast [[Rootsi]] [[keemik]] [[Carl Wilhelm Scheele]] [[1780]]. aastal. *[[1808]]. aastal avastas [[Jöns Jacob Berzelius]], et piimhape tekib ka lihastes suure koormusega töötamisel. *Piimhappe struktuuri koostas [[Johannes Wislicenus]] [[1873]]. aastal. *[[1856]]. aastal avastas [[Louis Pasteur]] [[piimhappebakterid]] ja nende rolli piimhappe tekkimisel. *Piimhappe tööstuslikku tootmist alustas [[1895]]. aastal [[Saksamaa]] farmaatsiaettevõte [[Boehringer Ingelheim]]. ==Piimhappe struktuur ja keemilised omadused== Piimhape kuulub alfahüdroksühapete hulka, kuna tema molekulis on [[karboksüülrühm]]a (-COOH) kõrval [[hüdroksüülrühm]] (-OH). Neid rühmi ühendav vesinikside stabiliseerib piimhappest moodustuva laktaatiooni ja suurendab niiviisi piimhappe [[happesus]]t ([[Happe dissotsiatsioonikonstant|p''K''_a=3,86]]). Piimhappe molekul on [[kiraalne molekul|kiraalne]] ja esineb kahe [[optilised isomeerid|optilise isomeerina]]: <small>L</small>-(+)-piimhape ehk (''S'')-piimhape ja selle peegelisomeer <small>D</small>-(–)-piimhape ehk (''R'')-piimhape. Keemilises sünteesis saadakse ka nende isomeeride segu ehk <small>DL</small>-piimhapet. [[Fail:Piimhapped.svg|303x303px]] Piimhape on niiskustimav, vees hästi lahustuv valge tahke aine. <small>D</small>-piimhape ja <small>L</small>-piimhape sulavad 53 °C juures. <small>DL</small>-piimhape on toatemperatuuril vedel ([[sulamistemperatuur]] 16,8 °C) ning seguneb vee ja [[etanool]]iga. ==Vaata ka== *[[Karboksüülhapped]] *[[Piimhappebakterid]] ==Välislingid== * [http://www.eestiloodus.ee/artikkel442_415.html Hapendamine] * [https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasiraamat/L/laktaat.pdf Laktaat organismis] * [https://www.scientificamerican.com/article/why-does-lactic-acid-buil/ Lactic acid production in muscle] * [https://books.google.ee/books?id=JC-zMTB8YVIC&printsec=frontcover&dq=lactic+acid&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiv78Dj_MrYAhWhFZoKHXEKCvQQ6AEIVjAH#v=onepage&q=lactic%20acid&f=false PLA] * [https://books.google.ee/books?id=tFjsAuo5WocC&printsec=frontcover&dq=lactic+acid+google+books&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiQkdKR_crYAhUDQpoKHfWCAvkQ6AEIJTAA#v=onepage&q=lactic%20acid%20google%20books&f=false Lactic acid bacteria] [[Kategooria:Karboksüülhapped]] [[Kategooria:Säilitusained]] g2h5b3x9zsnpmt9mci4f9i85nqpni3m 0 49917 7194254 7173509 2026-07-17T10:05:26Z Kuriuss 38125 7194254 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hegel portrait by Schlesinger 1831.jpg|pisi|Hegel. 1831. aasta portree]] '''Georg Wilhelm Friedrich Hegel''' ([[27. august]] [[1770]] [[Stuttgart]] – [[14. november]] [[1831]] [[Berliin]]) oli saksa filosoof. ==Pere== [[Pilt:Grave-of-Hegel.jpg|pisi|Hegeli hauasammas Berliinis]] Hegeli isa Georg Ludwig oli [[Württemberg]]i hertsogi [[Karl Eugen]]i [[õukond|õukonnas]] [[maksuamet]]i sekretär, ema Maria Magdalena Louisa (sündinud Fromm) oli Württembergi õukonna [[ülemkohus|ülemkohtu]] kohtuniku tütar. Ema suri, kui Hegel oli 11-aastane. Hegelil oli noorem õde Christiane Luise (1773–1832) ja noorem vend Georg Ludwig (1776–1812). Vend suri [[ohvitser]]ina [[Napoleon]]i juhitud [[Prantsusmaa]] sõjakäigul [[Venemaa]]le ([[1812. aasta isamaasõda]]). ==Vaated ja tekstide eripära == [[Tübingen]]is õppides arvustas Hegel oma aja [[feodalism|feodaalsuhteid]]. Neile vastandas ta idealiseeritud antiikse [[demokraatia]] ja hellitas [[utoopia|utoopilist]] lootust, et kui taastada [[Antiikaeg|antiikaja]] ühiskondlikud suhted, siis kaasneb sellega [[kunst]]i õitseng.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 180</ref> Hilisemates teostes lakkas Hegel antiikaega normatiivseks eeskujuks pidamast. See muutus tema jaoks [[ajalugu|ajaloo]] arenemisjärguks, mis lõpuks paratamatult ületatakse. Seda vaadet väljendas ta [[1807]] ilmunud suuremas teoses "[[Vaimu fenomenoloogia]]" (''Phänomenologie des Geistes''). Ajaloofilosoofias pidas Hegel antiiki põhjapanevalt tähtsaks "vabaduse tunnetamise arengu" etapina. Üksnes antiikkunsti absolutiseeris ta ülima eeskujuna oma õpetuses [[absoluutne vaim|absoluutse vaimu]] arenguastmeist. Antiikkultuuri nähtusi analüüsis ta paljudes teostes sügavuti, näiteks "[[Esteetika (Hegel)|Esteetika]]s". Tema teos "[[Loengud filosoofia ajaloost]]" (''Vorlesungen über die Geschichte der Philosophie'') rajas aluse [[antiikfilosoofia]] ajaloo uurimisele.<ref name=Antiigileksikon/> [[1817]]. aastal ilmus "[[Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia]]". Oma entsüklopeediat täiendas Hegel mitu korda, enamasti viidatakse viimasele Hegeli trükki antud 1830. aasta versioonile. Alates Hegelist tähendas mõiste "[[metafüüsika]]" kui igaveste, muutumatute põhimõtete filosoofia niisugust tegelikkusekäsitlust, mis on [[dialektika|ebadialektiline]] ja eitab [[liikumine|liikumist]].<ref>Antiigileksikon, 2. kd., lk. 7</ref> Hegel eeldas oma lugejatelt, et nad tunnevad hästi teiste filosoofide töid. Nende hulka kuulusid [[René Descartes]], [[David Hume]], [[Immanuel Kant]], [[Johann Gottlieb Fichte]] ja [[Friedrich Wilhelm Joseph Schelling]]. Inimestel, kellel seda tausta ei ole, on Hegeli teoseid keeruline lugeda. Sellepärast on välja antud Hegeli teoseid, mis on väga põhjalike sissejuhatuste ja kommentaaridega varustatud. Viimased omakorda nõuavad Hegeli teoste tõlgendamist, aga tõlgendused sõltuvad koolkonnast, kuhu kommentaaride autor kuulub. Näiteks [[Theodor Adorno]] on kirjutanud [[essee]] sellest, kui keeruline on Hegelit lugeda ja kuidas mõne koha peal on võimatu kindlaks teha, mida Hegel õigupoolest sealjuures mõtles. Täiendavaid probleeme tekitab see, kui Hegelit ei loeta originaalis, vaid tõlkes, sest teistes keeltes ei ole terminitele tingimata üheseid vasteid ning sellepärast võib tekst juba tõlkimise käigus moonduda. Hegel ise oli seisukohal, et [[saksa keel]] on filosofeerimiseks eriti sobiv. ==Peateosed== Hegeli esimene trükis ilmunud pikem tekst oli "Fichte ja Schellingi filosoofiliste süsteemide erinevus" (1801) (''Unterschied der Philosophischen Systeme Fichtes und Schellings''). Hegel ja Schelling andsid aastatel 1802–1803 välja ajakirja Kritische Journal der Philosophie ('kriitiline filosoofiaajakiri'), kus ilmus veel mitu Hegeli esseed, näiteks "Usk ja teadmine" (''Glauben und Wissen'') või "Loomuõiguse teaduslikest käsitlusviisidest" (''Über die wissenschaftlichen Behandlungsarten des Naturrechtes''). Samal perioodil pidas Hegel Jena Ülikoolis ka loenguid, mis on Hegeli loengukonspektide põhjal avaldatud postuumselt. Hegeli filosoofilised peateosed on "Vaimu fenomenoloogia" (1807), "Loogikateadus" (''Wissenschaft der Logik'') (1812/1832–1816)<ref>Hegel plaanis "Loogikateaduse" uustrükki, ent ei jõudnud seda enam valmis. "Loogikateadus" on kaheosaline ja jaotub kolmeks raamatuks. Esimese osa esimene raamat on "Õpetus olemisest" ja teine raamat "Õpetus olemusest"; need moodustavad kokku "Objektiivse loogika". "Loogikateaduse" teise osa alapealkiri on "Subjektiivne loogika" sisaldades "Õpetust mõistest". Uustrükki ette valmistades jõudis Hegel ümber töötada ainult esimese osa esimese raamatu. "Loogikateaduste" väljaannetes on seepärast enamasti kokku pandud ümber töötatud esimese osa esimene raamat aastast 1832, teine raamat aastast 1813 ja viimane osa aastast 1816. <br /></ref>, "Õigusfilosoofia põhijooned" (''Grundlinien der Philosophie des Rechts'') (1821)<ref>Esmaväljaande tiitellehel on märgitud 1821, ehkki tegelikult ilmus see 1820. aasta sügisel.</ref> ja "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia" (''Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse'') (1830). Kõik need neli teost on Hegeli enda kirjutatud ja avaldatud tema eluajal. Neist kaks viimast on mõeldud käsiraamatutena loengute juurde. Seega on Hegeli sulest pärit ainult kaks teost, mis on mõeldud terviklikult ja iseseisvalt lugemiseks. Hegeli mõjukus põhineb aga suuresti tema loengutel, mida ta [[Berliini Ülikool]]is pidas. Need on lihtsamad kui Hegeli originaaltekstid, mistõttu on nad sobivamad sissejuhatuseks Hegeli filosoofiasse. Loengutekstid toimetasid ja andsid pärast Hegeli surma välja tema õpilased. Hegeli enda teksti on neis vähesel määral, suur osa tekste on koostatud kuulajate loengukonspektide põhjal. Tähtsamad trükis ilmunud Hegeli loengukogumikud on "Loengud maailmaajaloo filosoofiast", "Loengud religioonifilosoofiast", "Loengud esteetikast" ja "Loengud filosoofia ajaloost". Eesti keeles pole tervikuna välja antud ühtegi Hegeli tähtsamat teksti. Puuduvad nii Hegeli enda kirjutatud raamatute kui ka tema loengute tõlked. ==Õigus- ja ajaloofilosoofia== 1820. aastal ilmus "Õigusfilosoofia põhijooned", mis oli mõeldud kasutamiseks Hegeli loengutes Berliini Ülikoolis. Teost tutvustavas eessõnas on Hegeli kuulus aforism: "Mis on mõistuslik, on tegelik; ja mis on tegelik, on mõistuslik". Vahetult enne on samas eessõnas ka teine kuulus sedastus selle kohta, kuidas iga indiviid on oma ajastu laps, mistõttu tuleb ka filosoofial tegeleda oma ajastu haaramisega mõtete vormis. Filosoofia ülesanne ei ole käsitleda maailma nii nagu ta olema peaks (''wie sie sein soll''), pigem on filosoofia ülesandeks lepitus tegelikkusega (''Versöhnung mit der Wirklichkeit'')<ref>vt Hegel, "Grundlinien der Philosophie der Rechts", Vorrede</ref> Hegeli väga mõjukas ajaloofilosoofia, mida tuntakse ennekõike tema loengute põhjal, sisaldub lühiülevaatena ka "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedias" ning "Õigusfilosoofia põhijoontes". Selle järgi moodustab maailmaajalugu objektiivse vaimu (milles sisalduvad muuhulgas ühiskondlik kombestik, tsiviilühiskond ja riiklikud institutsioonid) viimase momendi. Alajaotuses "Maailmaajalugu" kirjutab Hegel, kuidas piiratud printsiibiga rahvavaim (''Volkgeist'') on maailmaajaloolises perspektiivis üldise ajaloo osa, rahvavaimude omavahelises dialektilises liikumises esitatakse maailmakohtu (''Weltgericht'') käik. Selles kulgev liikumine on tee vaimse substantsi vabanemisele (''Diese Bewegung ist der Weg der Befreiung der geistigen Substanz'')<ref>vt Hegel, "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", § 548-549</ref>. ==Dialektiline meetod== Hegeli üheks tuntud panuseks filosoofiasse on tema dialektiline meetod. Tänapäevaks on paljud uurijad jõudnud veendumusele, et Hegel ei mõelnud oma dialektilise meetodiga laialt käibele läinud triaadi "tees - antitees - süntees". Selliseid formuleeringuid dialektilise meetodi iseloomustamiseks Hegeli tekstides ei leidu.<ref>vt Tõnu Viik, Studia Philosophica Estonica (2010) 3.1, lk 1-20 </ref> ==Hegeli retseptsioon== Hegeli retseptsioon on väga mahukas ja jätkub tänini. Tema esimeste tuntud tõlgendajate ja kriitikute seas olid Karl Marx ja Søren Kierkegaard. ==Teoseid eesti keeles== * "Eeskõne ''Õigusfilosoofia põhijoontele"'' Tõlkinud Joonas Hellerma, Akadeemia nr 1, 2023 * "Saksa idealismi vanim süsteemiprogramm" Saksa keelest valinud ja tõlkinud Mati Sirkel. Rmt: ""Kuhu me siis läheme? - Eks ikka koju." : sajandivahetus saksa kirjanduses 200 aastat tagasi" Tallinn, 2015. Lk. 463–465 * "Millest peab teadus alguse saama?" Tõlkinud Triin Kallas Akadeemia (2007) nr. 5, mai, lk. 986-997 * "Olemine: Katkendid Hegeli "Loogikateadusest"" Rmt: "Loogika ja mõtlemine" Tallinn, 1994. Lk. 50–52 * "Kes mõtleb abstraktselt?" Tõlkinud Tiit Matsulevitš, Sirp ja Vasar, nr. 47, 20. november 1981 == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Mihhail Ovsjannikov]], "Hegel". [[Eesti Raamat]] [[1974]] * [[Raymond Plant]], "Hegel". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2000]]. ISBN 9985304136 * Triin Kallas "Hegel filosoofia ringluse algusest ja lõpust" Akadeemia 5/2007, lk 998-1022 * Alfred Koort "Hegeli dialektika" Rmt: "Inimese meetod" Tartu, 1996. (Eesti mõttelugu ; 8). Lk. 30-42 * Tõnu Viik "Hegeli "Vaimu fenomenoloogiast" kultuurifilosoofiani" Rmt: "Uurimusi keelest, kirjandusest ja kultuurist" Tallinn, 1995. (Acta Collegii Humaniorum Estoniensis = Eesti Humanitaarinstituudi toimetised; 2). Lk.11-53 * Tõnu Viik "Hegeli vaimu fenomenoloogiast kultuurifilosoofiani" Rmt: "Uurimusi keelest, kirjandusest ja kultuurist" Tallinn : Eesti Humanitaarinstituut, 1995. (Acta Collegii Humaniorum Estoniensis = Eesti Humanitaarinstituudi toimetised ; 2). Lk. 220-268 (Teose "Vaimu fenomenoloogia" rollist Hegeli filosoofias ja selle osast kultuuri ontoloogiliste probleemide lahendamisel.) * Meelis Kitsing "Absoluutse Vaimu võidukäik" Hommikuleht (1994) 1. nov., lk. 5 (Hegeli absoluutse vaimu idee elluviimine Eestis.) * Margus Mägi "Hegeli filosofeerimise vorm" Rmt: "Loogika ja mõtlemine" Tallinn, 1994. Lk. 15-23 * Andres Luure "Hegeli loogika vormist ja formaalse loogika sisust" Rmt: "Loogika ja mõtlemine" Tallinn, 1994. Lk. 32-39 == Välislingid == {{vikitsitaat}} * [[Alfred Koort]]. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=541 Hegeli dialektika] [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 5-6/[[1939]] {{JÄRJESTA:Hegel, Georg Wilhelm Friedrich}} [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Poliitikafilosoofid]] [[Kategooria:Punase Kotka III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1770]] [[Kategooria:Surnud 1831]] s7v5yqjl6ew4pol43uqr4jkhpfwpi7k 0 54313 7193977 7112337 2026-07-16T19:29:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193977 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{EestiAsula | nimi = Karepa | pindala = | elanikke =37 (2022) | maakond = Lääne-Viru |pilt=Karepa rand.jpg|pildiallkiri=Karepa rand|osm=pind}}'''Karepa''' on [[hajaasustusala|hajaasustusega]] rannaküla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] [[Soome laht|Soome lahe]] ääres. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Vihula vald]]a. Karepa nimi esineb kirjalikes allikates esimest korda [[1541]]. aastal metsa nimena (''Wald von Karrepso''). Rannapiirkonnas paiknev asustus jäi [[Selja mõis]]a maadele. Olulised tegevusalad olid kalapüük, põllumajandus ja [[sõbrakaubandus]]. 20. sajandi algul kujunes Karepa suvituspiirkonnaks. Tänapäeval on Karepa küla [[Karepa kant|Karepa kandi]] keskus. Külas asub [[Karepa sadam]]. Külas tegutsevad [[Karepa raamatukogu]] ja [[Karepa rahvamaja]]. Aastatel 1919–1962 oli külas [[Karepa algkool]]. Lähipiirkonna elanikke koondab [[MTÜ Karepa Selts]]. Kalame taluhooned, kus sündis maalikunstnik [[Richard Sagrits]], on arvatud [[kultuurimälestis]]teks. Seal tegutseb [[Kalame talumuuseum]]. Mööda küla läänepiiri voolab [[Selja jõgi]]. Seda ümbritsevat ala kaitstakse [[Selja jõe maastikukaitseala]] koosseisus. Küla läbib ka [[Karepa oja]]. ==Asend== [[pilt:Karepa.gif|pisi|600px|Karepa küla kaart]] Karepa piirneb idas [[Toolse]], lõunas [[Tidriku]] ja läänes [[Rutja]] külaga. Rutja ja Karepa küla vaheline piir kulgeb suuremas osas (paari erandiga) mööda [[Selja jõgi|Selja jõe]] telge.<ref>[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&bbox=633704.683393272,6601780.92696646,636715.647037274,6603408.11733646&setlegend=UUKAT1_82=0,UUKAT1L_82=0&LANG=1 Maa-ameti geoportaal. Maainfo kaardirakendus]</ref> Enne 2017. aasta haldusreformi oli Karepa [[Vihula vald|Vihula valla]] idaosa kohalikuks keskuseks. Pärast Vihula ja [[Haljala vald|Haljala valla]] ühinemist 2017. aastal nihkus vallakeskus Karepale lähemale, Karepa paikneb Haljala valla kirdeosas. Lähim linn on [[Kunda]] ligi 10&nbsp;km kaugusel, maakonnakeskus [[Rakvere]] on umbes 30&nbsp;km kaugusel, vallakeskus [[Haljala]] umbes 20&nbsp;km kaugusel.<ref>[https://www.google.ee/maps/place/Karepa,+L%C3%A4%C3%A4ne-Viru+maakond/ Google Maps]</ref> ==Rahvastik== Karepa on [[hajaasustusala|hajaasustusega]] rannaküla. [[Asustus]] paikneb valdavalt rannapiirkonnas, [[Selja jõgi|Selja jõe]] ääres ja [[Võle–Vainupea–Kunda maantee]] ääres. {| class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align: center;" |+Karepa küla elanike arv rahvaloenduste andmetel <ref name="j1Qvr" /> !Aasta !Rahvaarv |- |1959||59 |- |1970||46 |- |1979||45 |- |1989||27 |- |2000||36 |- |2011||27 |- |2022 |37<ref>{{Netiviide|url=https://www.haljala.ee/elanikud-kulades-ja-kantides?inheritRedirect=true|pealkiri=Elanikud külades ja kantides|väljaanne=Haljala vallavalitsus|vaadatud=2022-05-15|arhiivimisaeg=2023-04-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230418070728/https://www.haljala.ee/elanikud-kulades-ja-kantides?inheritRedirect=true|url-olek=ei tööta}}</ref> |} [[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|Eesti 2000.]] ja [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel olid kõik Karepa elanikud [[eestlane|eestlased]]. Karepa koos [[Andi]], [[Eisma]], [[Kiva]], [[Rutja]], [[Tidriku]], [[Toolse]] ja [[Vainupea]]ga moodustavad [[Karepa kant|Karepa kandi]], mille rahvaarv 1. jaanuari 2014 seisuga oli 179.<ref name="VVAK" /> ==Loodus== [[Pilt:Terendus Karepal.jpg|pisi|Terendus Karepal]] [[Pilt:Selja jõe suue.JPG|pisi|Selja jõe suue]] [[Pilt:Karepa rannamännik.jpg|pisi|Karepa rannamännik]] ===Pinnamood=== [[Soome lahe rannikumadalik]]ul on [[pinnavorm]]ideks peamiselt [[liivik]]ud ja madalad [[luide|luited]]. Rannajoonest umbes 700 meetri kuni 1 kilomeetri kaugusel, [[Võle–Vainupea–Kunda maantee]]st lõunas kulgeb kuni 20-meetrise [[suhteline kõrgus|suhtelise kõrgusega]] rannikunõlv [[Karepa-Rutja rannamoodustised|Karepa-Rutja rannamoodustistega]]. Nõlva pealne on tasane [[platoo]]. ===Veestik=== [[Rannikumeri]] Karepa juures on suhteliselt madal. Rannast kuni 10 kilomeetri kaugusele ulatub [[Selggrundi madal]], kus vee sügavus ei ületa 7 meetrit.<ref name="56Wo0" /> Rand on valdavalt liivane, kuid rannikumeres on palju väiksemaid [[rahn]]e. [[Rannajoon]] on suuremas osas sirge, ent seda liigendavad Karepa küla piires kolm väiksemat [[neem]]e: [[Laikneeme]], [[Türineeme]] ja [[Karepa neem]]. [[Selja jõgi|Selja jõe]] org koos sealsete looduskooslustega on võetud kaitse alla ning moodustatud [[Selja jõe maastikukaitseala]]. Selja jõe oru nõlvadel esineb [[savimoreen]]i [[paljand]]eid. Karepa küla läbib ka [[Karepa oja]]. Selja jões ja Karepa ojas on aasta läbi keelatud [[kalapüük]], välja arvatud silmupüük ning vähipüük [[mõrd|mõrra]] ja [[natt|nataga]]. Samuti on keelatud kalapüük rannikumeres Selja jõe suudmele lähemal kui 1 kilomeeter.<ref name="WcL43" /> ===Taimestik=== Karepa küla [[riigimets]]ad kuuluvad [[RMK]] [[Lääne-Virumaa metskond|Lääne-Virumaa metskonna]] [[Kunda metsandik]]ku. Klindiesise rannikumadaliku liivikutel ja kamardunud luidetel kasvab valdavalt [[männik]], nõlvapealsel platool peamiselt [[segamets|sega]]- ja [[lehtmets]]ad. Rannikualal Türineeme poolsaare piirkonnas on [[looduskaitse all olevad liigid Eestis|looduskaitsealuste III kaitsekategooria taimede]] [[aas-karukell]]a, [[rand-seahernes|rand-seaherne]] ja [[pruunikas pesajuur|pruunika pesajuure]] [[kasvukoht|kasvukohad]]. ==Ajalugu== Karepat on esmamainitud 1541. aastal metsa nimena (''Wald von Karrepso'').<ref name="mQbV2" /><ref name="X2xru" /> ===Haldusajalugu=== Karepa küla on kujunenud endistele [[Selja mõis]]a maadele. Pärast [[vald]]ade moodustamist 19. sajandil kuulus Karepa küla [[Virumaa]] [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonna]] [[Selja vald]]a (1866–1893). Hiljem on küla administratiivne kuuluvus korduvalt muutunud seoses haldusüksuste reorganiseerimise ja piiride muutumistega. Aastatel 1894–1917 oli Karepa küla [[Maria vald|Maria valla]], 1917–1938 [[Varangu vald|Varangu valla]], 1939–1950 [[Kunda vald (1939)|Kunda valla]], 1950–1960 [[Rakvere rajoon]]i [[Vihula külanõukogu]], 1960–1972 [[Kunda külanõukogu]], 1972–1991 Vihula külanõukogu koosseisus. Aastatel 1991–2017 oli Karepa [[Lääne-Virumaa]] [[Vihula vald|Vihula valla]] koosseisus. ===20. sajandi algus=== ====Talud==== 20. sajandi alguses on Karepa külas olnud järgmised [[talu]]d: Allika, Kaarepi, Kalamehe, Kiviku, Kubukalda, Laitmäe, Madipõllu, Möldri, Mölloja, Nõmme, Oja, Oja metsavahi, Orumäe, Oruveski, Rätsepa, Tammepõllu, Uuejõe, Uuepoe.<ref name="WmJK1" /> Kohalikud talunikud tegelesid [[kalapüük|kalapüügi]], [[põllumajandus]]e ja [[rannakaubandus]]ega. ====Suvilad==== 19. sajandi lõpuaastatel ja 20. sajandi alguses hakkas Karepa kujunema suvituspiirkonnaks. Sel perioodil ehitas [[Girard de Soucanton]]i [[aadlisuguvõsa]] Karepale neli [[historitsism|historitsistlikus]] stiilis [[suvila]]t:<ref name="jNzcM" /> *''Villa Taormina'' – ehitatud 1896 (teistel andmetel 1898–1899). [[Pilt:Villa Taormina.jpg|pisi|[[Villa Taormina]]]] Suvila lasi ehitada [[Kunda tsemendivabrik]]u rajaja, Prantsuse päritolu [[Kunda mõis|Kunda]] ja [[Selja mõis]]a omaniku [[John Karl Girard de Soucanton]]i lesk [[Meta Rosenfeldt]] pärast abikaasa surma. Suvila on nimetatud [[Itaalia]] väikelinna [[Taormina]] järgi, kus abielupaar oli veetnud [[mesinädalad|mesinädalaid]]. Villa Taorminat kui historitsistlikus stiilis, liigendatud põhiplaani ja mitme [[veranda]]ga hästi säilinud [[suvemõis]]a peetakse 20. sajandi alguse [[puitarhitektuur]]i silmapaistvaks näiteks.<ref name="m47eS" /><ref name="bzeya" /> 1948. aastal võeti hoone kasutusele [[Karepa pioneerilaager|Karepa pioneerilaagri]] peahoone ja sööklana, 1990. aastatest on see [[Kullo noortelaager|Kullo noortelaagri]] kasutuses.<ref name="lvc5t" /> [[Pilt:15457404t1h837c.jpg|pisi|[[Villa Dombrovka]]]] *''[[Villa Dombrovka]]'' – ehitatud 1909. Villa Dombrovka lasi tõenäoliselt rajada [[John Karl Girard de Soucanton]]i tütar Josephine Henriette Eleonore, kes oli abielus arst [[Xaver Dombrowsky]]ga. Kahe maailmasõja vahepealsel perioodil kuulus villa Tallinna ärimehele [[Jaan Zimmermann]]ile ja seda nimetati Villa Metsarahuks. Hoones on suvitanud laulja [[Milvi Laid]] ning [[Karl Robert Pusta]]. 1948. aastast 1990. aastateni oli Villa Dombrovka pioneerilaagri, hiljem lastelaagri kasutuses. 2019. aastast hoone renoveeriti ning seal tegutseb majutusasutus ja suverestoran. <ref name="hTeaB" /><ref name="ovh0p" /><ref name="EAG" /><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7815208/avatud-talude-paev-villa-dombrovka-vanast-suvemajast-on-saanud-pop-up-restoran-ja-oobimispaik Aivar Ojaperv, Caspar Sild. Villa Dombrovka – vanast suvemajast on saanud pop-up-restoran ja ööbimispaik.] Virumaa Teataja, 15. juuli 2023</ref><ref>[https://villadombrovka.ee/ Kuurortelu Kalurikülas. Villa Dombrovka]</ref> *''[[Roosa villa]]'' – ehitatud samuti 20. sajandi alguses, praegu Kullo noortelaagri kasutuses. Samas piirkonnas asus ka neljas suvila, mis Nõukogude perioodil lammutati. ====Karepa kool ja rahvamaja==== Aastatel 1919–1962 tegutses [[Karepa algkool]]. Kool asutati 1919. aastal esialgu [[Rutja]]l. Karepale koliti 1920. aastal. Kool oli algselt kolmeklassiline, 1930. aastatel muudeti kuueklassiliseks, kuid Karepal asusid vaid I, III ja V klass. II, IV ja VI klass asusid [[Selja (Viru-Nigula)|Selja]]l.<ref name="RzOk5" /><ref name="c1Hoi" /> Karepa koolis on õppinud ajakirjanik [[Ott Kool]] ja kultuuritegelane [[Arno Kasemaa]].<ref name="LGYTo" /><ref name="AK" /> 1938. aastal ehitasid Karepa külaelanikud [[talgud|talgute]] korras [[Karepa rahvamaja]]. Rahvamaja oli tegelikult endine Rutja supelhoone, mis võeti koost, toimetati Karepale ja pandi seal uuesti kokku.<ref name="WyP80" /> ===Nõukogude periood=== 1948. aastast tegutses endise Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa suvemõisa hoonetes [[Karepa pioneerilaager]]. Aastatel 1950–1970 oli Karepal Eesti NSV Teaduste Akadeemia [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] välibaasina [[Madipõllu bioloogiajaam]].<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:634717/413453/page/30 Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1987]</ref> Türineeme poolsaare idaküljel asus [[M. Gorki nimeline kalurikolhoos|Gorki nimelise kalurikolhoosi]] (1945–1976), aastast 1976 [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi nimelise kalurikolhoosi]] brigaadikeskus ja [[sadam]]. Nõukogude perioodil oli Karepa [[piiritsoon]]is, kus liikumine oli piiratud ning rannas patrullisid piirivalvurid. Karepal asus Nõukogude armee piirivalveväeosa nr 2294 Karepa valvepost. Türineeme poolsaarele rajati [[piirivalve]] metallist valvetorn. 19. mail 1984 põgenesid [[kummipaat|kummipaadiga]] Karepa rannast [[Aleksander Lepajõe]], [[André Hildebrandt]], [[Harry Gelstein]] ja [[Raivo Roosna]].<ref name="UrWGl" /> ==Taristu== ===Teed=== Karepa küla läbib [[Võle–Vainupea–Kunda maantee]], mis on riiklik [[kõrvalmaantee]]. Küla idapiiril kulgeb [[Haljala–Karepa tee]]. Vihula valla avalikeks teedeks on Karepa külas:<ref name="VVAK" /><ref name="5Z6S6" /> *[[Neeme tee]]<ref name="Zx31t" /> *[[Rahvamaja tee]]<ref name="tWM3M" /> *[[Laikneeme tee]] *[[Karepa sadama tee]] ===Transport=== [[Ääremaa]]lise piirkonnana on Karepa [[ühistransport|ühistranspordi]] ühendused suhteliselt halvad.<ref name="VVAK" /> Tööpäevadel (esmaspäevast reedeni) on bussiühendus [[Kunda]]ga ja kolm korda nädalas (kolmapäeval, reedel ja pühapäeval) bussiühendus [[Rakvere]]ga. Esmaspäevast-reedeni ka Tallinna ja Võsuga. ===Sadam=== Karepa sadam asub Türineeme poolsaare idakaldal. Sadam on olnud kasutusel kalasadamana. Sadama rajatised on ehitatud kolhooside algaastatel ja praeguseks lagunenud. Sadama juures on madal kividest [[muul]]. Sadama ala kuulub eraomanikele.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/944862/kaunitarid-ja-koletised-ehk-sadamad-laane-virumaal Kristo Kiviorg. Kaunitarid ja koletised ehk sadamad Lääne-Virumaal. Virumaa Teataja, 20. august 2012]</ref> Käesoleval ajal ei ole Karepa sadam kantud [[sadamaregister|sadamaregistrisse]] [[sadam]]a ega [[lauter|lautrina]].<ref name="3zHFd" /> 2013. aastal kehtestas [[Vihula vald|Vihula vallavolikogu]] Karepa sadama [[detailplaneering]]u, mille järgi on kavandatud sadama väljaehitamine harrastuskalurite väikesadamaks S3. Planeeringu järgi rajatakse [[kai|seisukai]] 16 [[paat|paadile]] ja teeninduskai kolmele silduvale paadile. <ref name="hAxe5" /><ref name="rDGUB" /> Sadamas valmis 2019 aasta uus põhjapoolne muul. ===Supelrand=== Karepal on avalik [[supelrand|supluskoht]], mille valdajaks on Tallinna Huvikeskuse Kullo noortelaager.<ref name="oeTl5" /> ===Raamatukogu=== Raamatukogu asub Karepa rahvamajas.<ref name="GV6TQ" /> Raamatukogus on [[avalik internetipunkt]] ja [[Wi-Fi]] kasutamise võimalus, regulaarselt korraldatakse näitusi.<ref name="RJvCb" /> ===Rahvamaja=== 2003. aastal taastati [[talgud|talgute]] korras [[Karepa rahvamaja]], mida haldab samal aastal moodustatud [[Karepa Selts]].<ref name="M1WSs" /> 2010. aastast kaunistab Karepa rahvamaja tekstiilidisainer [[Elna Kaasik]]u loodud [[gobelään]]-lavapannoo "Kodurand".<ref name="orRT0" /> ===Karepa Kalame talumuuseum=== {{vaata|Kalame talumuuseum}} [[Fail:Karepa Kalame Talumuuseum elumaja.jpg|pisi|Kalame talu elumaja]] Karepal asub [[Kalame talumuuseum]], mis on Sihtasutuse [[Virumaa Muuseumid]] filiaal.<ref name="bXqOL" /> Muuseum tutvustab [[Selja mõis]]a [[kalamees|kalamehe]] elupaika. Talu hooned – tüüpiline põhjaranniku [[rehielamu]], [[ait]] ja [[silmuköök]] – on [[ehitismälestis]]tena kantud [[kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste riiklikku registrisse]].<ref name="8ucyo" /><ref name="Ad9FG" /><ref name="CaBEd" /> Hooned ehitas 19. sajandi esimeses pooles [[Richard Sagrits]]a kalamehest isa. Suvekuudel eksponeeritakse talumuuseumis tuntud meremaalija Richard Sagritsa töid. Silmuköögis eksponeeritakse omaaegseid kalapüügivahendeid. Muuseumis korraldatakse näitusi ja etendusi. Muuseumi hoonete ümber on rajatud skulptuuripark, kus on [[Tiiu Kirsipuu]], [[Hannes Starkopf]]i, [[René Reinumäe]], [[Terje Ojaver]]i, [[Maigi Magnus]]e, [[Paul Mänd|Paul Männi]] ja [[Simson Seakülast|Simson von Seakyl]]i töid.<ref name="7VXWf" /><ref name="dGNVu" /> ===Kullo noortelaager=== 1990. aastatest tegutseb endise [[Girard de Soucanton]]i aadlisuguvõsa suvemõisa maa-alal [[Tallinna Huvikeskus Kullo|Tallinna Huvikeskuse Kullo]] [[Karepa noortelaager]]. Villa Taorminas asuvad noortelaagri köök, söögisaal ja seminariruumid. Majutust pakutakse Roosas Villas ja hilisemal perioodil ehitatud [[kämping]]umajades. Laagris on kokku 160 majutuskohta. Noortelaager tegutseb suvekuudel mai algusest augusti lõpuni. Ka muul ajal toimub laagris erinevaid huvitegevusüritusi, laulu-, kunsti- ja spordilaagreid.<ref name="lvc5t" /> 2011. aasta oktoobris toimus Karepal võistluskeskusega Kullo noortelaagris ligi 900 osavõtjaga [[rogain]]ivõistlus.<ref name="F3Gv3" /> ===Karepa ravimtaimeaed=== Karepa ravimtaimeaed toodab ja müüb [[ravimtaimed]]est taimeteid ja [[salv]]e ning korraldab koolitusi ja õppepäevi ravimtaimedega ravimisest.<ref name="WGieX" /> ===Haridus ja tervishoid=== Karepal puuduvad haridus- ja tervishoiuasutused. Karepa külas elavate 1.–9. klassi laste elukohajärgseks [[põhikool]]iks on [[Kunda Ühisgümnaasium]].<ref name="GikBC" /> Karepa-Toolse piirkonna elanikke teenindavad Kunda [[perearst]]id.<ref name="VVAK" /> ==Külaliikumine== 2003. aastal moodustati MTÜ Karepa Selts endise Karepa raamatukogu sõprade seltsi õigusjärglasena.<ref name="hHcdf" /><ref name="VSbLf" /> Samal aastal taastas Karepa Selts Karepa rahvamaja ning on sellest ajast rahvamaja omanik ja haldaja. Karepa Selts hõlmab üheksa küla – [[Toolse]], [[Tidriku]], Karepa, [[Rutja]], [[Eisma]], [[Andi]], [[Kiva]], [[Vainupea]] ja [[Pajuveski]] – ehk nn Karepa kandi elanikke. Seltsil on umbes 40 liiget. Seltsi esimees on [[Jüri Sikkut]]. Karepa Selts korraldab igal aastal Karepa kodukandipäevi. Karepa külavanem on [[Jaan Känna]].<ref name="qupLP" /> Külas tegutsevad veel MTÜ Karepa Kalurite Selts ja MTÜ Karepa Kalasadam.<ref name="lIBPS" /> ==Karepaga seotud silmapaistvaid isikuid== Madipõllu talus sündis [[1898]]. aastal [[Villem Alttoa]], hilisem kirjandusteaduse doktor, [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] väliskirjanduse professor ning Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateedri juhataja. Ka Tartus töötamise ajal veetis ta suved Karepal. Ta on kirjutanud artikli vanade randlaste [[soome keel]]e mõjuga "selja keelest" ehk Karepa [[kirderannikumurre|rannamurdest]] ning käsikirjalised mälestused Rutja, Karepa ja Toolse minevikust.<ref name="Y2EnX" /> [[Fail:Karepa rand, Nikolai Triik, EKM j 37292 M 6255.jpg|pisi|[[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] maal "Karepa rand" 1930. aastatest]] [[Fail:Rannamaastik (Karepa maastik), Kaarel Liimand, EKM j 16331 M 4904.jpg|pisi|[[Kaarel Liimand]]i "Rannamaastik" (Karepa maastik), 1936]] Kalame talus sündis [[1910]] [[Richard Sagrits]], kes kujutas kodukoha ümbruse maastikku paljudel [[maastikumaal|maastiku]]- ja [[meremaal]]idel. Pärast Sagritsa abikaasa surma pärandati Kalame talu [[Rakvere Muuseum]]ile (nüüd Virumaa Muuseumid) ja seal tegutseb nüüd [[Kalame talumuuseum]].<ref name="9XSdv" /> Karepal oli kunstnik [[Valli Lember-Bogatkina]] suvekodu.<ref name="3I4M4" /> Lember-Bogatkina suvila – Villa Valli – asub Selja jõe kaldapealsel. Suvila on ehitatud 1960. aastatel arhitekt [[Allan Murdmaa]] projekti järgi ning esindab 20. sajandi [[modernism]]i.<ref name="jNzcM" /><ref name="by7uT" /> Karepal sündis [[1915]] õpetaja ja kultuuritegelane [[Arno Kasemaa]], kes õppis Karepa algkoolis. [[1938]]. aastal asutas ta Karepa noorte meeste ansambli ja oli selle [[dirigent]]. Hiljem ([[1947]]–[[1962]]) töötas ta Karepa rahvamaja juhatajana ja juhatas Karepa sega- ja naiskoori.<ref name="AK" /> Karepal oli suvila kunstnik [[Eduard Einmann]]il<ref name="XI1pm" /> ja kirjanik [[Villem Gross]]il. ==Karepa kunstis, kirjanduses, heliloomingus== Karepa loodust ja olustikku on taiestel kujutanud mitmed kunstnikud: *[[Arnold Alas]]. "Õhtune rannamaastik". Õlimaal (1953)<ref name="RGoM9" /> *[[Richard Sagrits]]. "Heinategu Karepal". Akvarell (1958)<ref name="OrVKV" /> *[[Endel Palmiste]]. "Karepa". Akvarell (1958) <ref name="KKzco" /> *[[Vladimir Bogatkin]]. "Karepa". Õlimaal (1960. aastad)<ref name="hSGHy" /> *Richard Sagrits. "Männid". Akvarell (1961)<ref name="eCcFG" /> *[[Valli Lember-Bogatkina]]. "Karepa rand". Akvarell (1998)<ref name="5ejrh" /> *[[Jan Tammik]]. "Karepa rand". Õlimaal (2009)<ref name="J16zd" /> *Jan Tammik. "Karepa rand talvel". Õlimaal (2009)<ref name="oZGcZ" /> *[[Pille Johanson]]. "Karepa vaade". Akrüül (2010)<ref name="iLex8" /> [[Arno Kasemaa]] on kirjutanud romaani "Rannamännid" (1986), mis kujutab [[Käsmu]] ja Karepa rannarahva elu 1930. aastatel. Romaani peategelasteks on salapiiritusevedajatest rannapoisid. [[Harri Kõrvits]] kirjutas 1961. aastal "Karepa valsi" sõnad ja meloodia. "Karepa valssi" on esitanud näiteks [[Ivo Linna]] ja ansambel [[Kukerpillid]].<ref name="96iJ1" /> [[Aleksander Blumberg]] kirjutas 1964. aastal Karepa pioneerilaagri laulu, sõnade autor on [[Siiri Kaasik]].<ref name="USA2M" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="j1Qvr">[http://www.stat.ee/dokumendid/66008 Kalev Katus, Allan Puur, Asta Põldma, Luule Sakkeus. Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika. Lääne-Virumaa 1965–1990. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 1996]</ref> <ref name="VVAK">[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4251/0201/4003/VihulaVVK_09102014_m18_Lisa.pdf Vihula valla arengukava aastani 2025 (RT IV, 25.10.2014, 3)]</ref> <ref name="56Wo0">[http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/7412Seletuskiri.pdf?t=20091211092159 Eesti Geoloogiakeskus. Eesti geoloogiline baaskaart. 7412 Karepa. Seletuskiri. Tallinn 2006]</ref> <ref name="WcL43">[https://www.riigiteataja.ee/akt/127052014009 Kalapüügieeskiri (RT I, 27.05.2014, 9)]</ref> <ref name="mQbV2">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karepa1 Eesti Entsüklopeedia. Karepa]</ref> <ref name="X2xru">[http://www.monument.ee/lv/vihula-vald/rutja-kula/artiklid/rutja-kula-viru-sona-1-08-1989.pdf Valdek Kaasik. Rutja 500]</ref> <ref name="WmJK1">{{Netiviide |url=http://heli.eki.ee/kohanimed/aken.php?jtk=485637&khk=hlj&esi=485635 |pealkiri=Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402171441/http://heli.eki.ee/kohanimed/aken.php?jtk=485637&khk=hlj&esi=485635 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jNzcM">[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane-virumaa/Laane-Virumaa.pdf Mart Kalm. Lääne-Virumaa XX sajandi ehituspärand. Tallinn 2010]</ref> <ref name="m47eS">[http://register.muinas.ee/file/architecture/1723.pdf Kadi Karine, Liisi Taimre. Suvila "Villa Taormina". Eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta. Eesti XX sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Tallinn 2012]</ref> <ref name="bzeya">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1723 Kultuurimälestiste riiklik register. XX sajandi arhitektuur. Suvila Villa Taormina]</ref> <ref name="lvc5t">{{Netiviide |url=http://www.kullo.ee/Kullo%20Karepa%20Noortelaager |pealkiri=Tallinna Huvikeskus Kullo Karepa Noortelaager |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150404100409/http://www.kullo.ee/Kullo%20Karepa%20Noortelaager |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hTeaB">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1134 Kultuurimälestiste riiklik register. XX sajandi arhitektuur. Suvila "Villa Dombrovka"]</ref> <ref name="ovh0p">[http://register.muinas.ee/file/architecture/1134.pdf Kadi Karine, Liisi Taimre. Suvila "Villa Dombrovka" dokumenteerimine. Eesti XX sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Tallinn 2012]</ref> <ref name="EAG">[http://eag.vanatehnika.ee/ewautoklubi.html Eesti Antiikautode Galerii. Eesti Autoklubi liikmed 1938 ja 1934]</ref> <ref name="RzOk5">{{Netiviide |url=http://www.monument.ee/haljala-vald/karepa-kool |pealkiri=Eesti monumentide e-kataloog. Karepa kool |vaadatud=2023-04-18}}</ref> <ref name="c1Hoi">[http://www.monument.ee/lv/vihula-vald/karepa-kool/artiklid/karepa-kool-virumaa-teataja-5-10-1999.pdf Andres Pulver. Karepal meenutatakse kohalikku kooli. Virumaa Teataja, 05.10.1999]</ref> <ref name="LGYTo">[http://akadeemiake.ee/wp-content/uploads/2011/09/akadeemiake10.pdf Akadeemiake. Õpilaste teadusajakiri, 2010 (1)]</ref> <ref name="AK">{{Netiviide |url=http://www.v-maarja.ee/kiltsipk/kasemaa.htm |pealkiri=Kiltsi Põhikool. Arno Kasemaa |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402123228/http://www.v-maarja.ee/kiltsipk/kasemaa.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WyP80">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1145 Kultuurimälestiste riiklik register. XX sajandi arhitektuur. Karepa rahvamaja]</ref> <ref name="UrWGl">{{Netiviide |url=http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/20/ajalugu.html |pealkiri=Mihkel Kärmas. Neli meest, kummipaat ja pudel konjakit. Eesti Ekspress, 1998 |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402195121/http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/20/ajalugu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5Z6S6">[https://www.riigiteataja.ee/akt/412122013075 Vihula Vallavalitsuse 28. aprilli 2009 määrus nr 1 "Kohalike maanteede ja tänavate nimede määramine" (RT IV, 12.12.2013, 75)]</ref> <ref name="Zx31t">[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4121/2201/3075/Karepa_Neeme.tee_8870158.pdf Karepa küla Neeme tee asendiplaan]</ref> <ref name="tWM3M">[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4121/2201/3075/Karepa_Rahvamaja.tee_8870159.pdf Karepa küla Rahvamaja tee asendiplaan]</ref> <ref name="3zHFd">{{Netiviide |url=http://www.virumaa.info/static/files/058/cdocuments_and_settingshilje_pakkanenmy_documentsar_2009sadamad_2009.doc |pealkiri=Lääne-Viru Omavalitsuste Liit. Sadamad Lääne-Virumaal |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402170435/http://www.virumaa.info/static/files/058/cdocuments_and_settingshilje_pakkanenmy_documentsar_2009sadamad_2009.doc |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hAxe5">[http://www.virumaateataja.ee/715696/karepa-sadama-arendamiseks-solmiti-hea-tahte-leping Karepa sadama arendamiseks sõlmiti hea tahte leping. Virumaa Teataja, 25.01.2012]</ref> <ref name="rDGUB">{{Netiviide |url=http://www.vihula.ee/documents/1124940/1373980/130221_KarepaSadamaDP_Seletuskiri.pdf/04aa5798-6a8d-4e0a-8c74-33c514942781 |pealkiri=Karepa sadama detailplaneering. Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, 2013 |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402115118/http://www.vihula.ee/documents/1124940/1373980/130221_KarepaSadamaDP_Seletuskiri.pdf/04aa5798-6a8d-4e0a-8c74-33c514942781 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="oeTl5">{{Netiviide |url=http://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html |pealkiri=Terviseamet. Avalikud supluskohad |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402173027/http://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GV6TQ">{{Netiviide |url=http://karepa.vihula.ee/ajaloost |pealkiri=Karepa raamatukogu. Ajaloost |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402100301/http://karepa.vihula.ee/ajaloost |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RJvCb">{{Netiviide |url=http://www.lvkrk.ee/images/aruanded-2009-2014/2016/Karepa.pdf |pealkiri=Karepa raamatukogu aastaaruanne 2016 |vaadatud=2018-01-03 |arhiivimisaeg=2018-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180104013625/http://www.lvkrk.ee/images/aruanded-2009-2014/2016/Karepa.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M1WSs">[http://www.virumaateataja.ee/2432817/talgulised-taastavad-karepa-rahvamaja Talgulised taastavad Karepa rahvamaja. Virumaa Teataja, 18.12.2003]</ref> <ref name="orRT0">[http://www.virumaateataja.ee/291234/karepa-rahvamaja-kaunistab-uus-lavapannoo Karepa rahvamaja kaunistab uus lavapannoo. Virumaa Teataja, 26.07.2010]</ref> <ref name="bXqOL">[http://www.svm.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=187&Itemid=18&lang=et Virumaa Muuseumid. Kalame talu]</ref> <ref name="8ucyo">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15890 Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 15890, Kalame talu elamu]</ref> <ref name="Ad9FG">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15891 Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 15891, Kalame talu ait]</ref> <ref name="CaBEd">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15892 Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 15892, Kalame talu silmuköök]</ref> <ref name="7VXWf">[http://kultuur.postimees.ee/499708/karepale-kerkivad-muuseumi-umber-skulptuurid Ants Juske. Karepale kerkivad muuseumi ümber skulptuurid. Postimees, 15.07.2011]</ref> <ref name="dGNVu">[http://www.virumaateataja.ee/925742/alice-ja-aada-paeluvad-karepal-moodasoitjate-pilke Andres Pulver. Alice ja Aada paeluvad Karepal möödasõitjate pilke. Virumaa Teataja, 01.08.2012]</ref> <ref name="F3Gv3">{{Netiviide |url=http://www.rogain.ee/ajalugu/ |pealkiri=TA OK rogain. Ajalugu |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-09-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150912213140/http://rogain.ee/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WGieX">[http://www.ravimtaimeaed.ee/ Karepa ravimtaimeaed]</ref> <ref name="GikBC">[https://www.riigiteataja.ee/akt/402032013058 Vihula vallavalitsuse 5. augusti 2011 määrus nr 6 "Vihula vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord" (RT IV, 02.03.2013, 58)]</ref> <ref name="hHcdf">[http://www.karepa.ee/ Karepa Selts]</ref> <ref name="VSbLf">{{Netiviide |url=http://karepa.vihula.ee/ajaloost |pealkiri=Vihula vald. Karepa Raamatukogu ajaloost |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402100301/http://karepa.vihula.ee/ajaloost |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qupLP">{{Netiviide |url=https://www.vihula.ee/documents/1124940/0/140508_Kylavanemate_kokkusaamine.pdf/02e43360-3217-4f92-ab6c-e7980952b984 |pealkiri=Vihula valla külavanemate koosolek, 8. mail 2014 |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402135912/https://www.vihula.ee/documents/1124940/0/140508_Kylavanemate_kokkusaamine.pdf/02e43360-3217-4f92-ab6c-e7980952b984 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lIBPS">[https://www.inforegister.ee/80336978-KAREPA-KALASADAM-MTU Inforegister. Karepa Kalasadam MTÜ]</ref> <ref name="Y2EnX">{{Netiviide |url=https://194.36.162.160/vaata/tema-kodukoht-on-karepal |pealkiri=ERR arhiiv. Tema kodukoht on Karepal |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161711/https://194.36.162.160/vaata/tema-kodukoht-on-karepal |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9XSdv">[http://www.svm.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92:karepa-paerandus&catid=14:ajalugu&x_ref=69&Itemid=47&lang=et Virumaa Muuseumid. Karepa pärandus]</ref> <ref name="3I4M4">[http://www.ohtuleht.ee/438503/karepa-pole-uksnes-kunstnike-kula Karepa pole üksnes kunstnike küla. Õhtuleht, 08.08.2011]</ref> <ref name="by7uT">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1267 Kultuurimälestiste riiklik register. XX sajandi arhitektuur. Villa Valli]</ref> <ref name="XI1pm">[http://www.muis.ee/museaalview/1875408 Eesti Muuseumide Veebivärav. Eduard Einmanni suvila Karepal]</ref> <ref name="RGoM9">[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=21&num=2933 E-kunstisalong. Arnold Alas. Õhtune rannamaastik]</ref> <ref name="OrVKV">{{Netiviide |url=http://www.haus.ee/teose.popup.php?s=pilt&z=2407&kon=0&form=0 |pealkiri=Haus galerii. Richard Sagrits.Heinategu Karepal |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924025134/http://www.haus.ee/teose.popup.php?s=pilt&z=2407&kon=0&form=0 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="KKzco">{{Netiviide |url=http://www.osta.ee/endel-palmiste-akvarell-karepa-1958-a-16124921.html |pealkiri=Endel Palmiste. Karepa |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402111807/http://www.osta.ee/endel-palmiste-akvarell-karepa-1958-a-16124921.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hSGHy">[http://virtuaalgalerii.ee/?toode=vladimir-bogatkin-karepa-1960-ndad Virtuaalgalerii. Vladimir Bogatkin. Karepa]</ref> <ref name="eCcFG">[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=20&num=2703 E-kunstisalong. Richard Sagrits. Männid]</ref> <ref name="5ejrh">[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=349&num=2754 E-kunstisalong. Valli Lember-Bogatkina. Karepa rand]</ref> <ref name="J16zd">[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&num=3742 E-kunstisalong. Jan Tammik. Karepa rand]</ref> <ref name="oZGcZ">[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=naitused&n=44&num=3976 E-kunstisalong. Jan Tammik. Karepa rand talvel]</ref> <ref name="iLex8">[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=417&num=4072 E-kunstisalong. Pille Johanson. Karepa vaade]</ref> <ref name="96iJ1">[https://www.youtube.com/watch?v=9gx7ktN8G0k Karepa valss 4 salmiga]</ref> <ref name="USA2M">{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?kid=14875986&oid=7b904730 |pealkiri=Eesti rahvusbibliograafia. Blumberg, Aleksander |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402141107/http://erb.nlib.ee/?kid=14875986&oid=7b904730 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Villem Alttoa]]. ''Mälestusi Rutja, Karepa ja Toolse minevikust''. Käsikiri. SA Virumaa Muuseumid ==Välislingid== *[http://kultuur.postimees.ee/2871059/puudutus-karepalt Ants Juske. Puudutus Karepalt.] Postimees, 29.07.2014 *[http://peegelpilt.eu/karepa/ Selja jõe suue Karepal.] Iljas Muzaffarovi foto *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=22548 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Vaade Selja jõe orgu Karepal] (Jaan Remmeli foto) {{Haljala vald}} {{Head artiklid}} [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] 5ut4hzqsp7d96in78a5mvs9y3bc1o8b 0 55696 7194281 7057738 2026-07-17T10:49:10Z Kuriuss 38125 7194281 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Lauri Vahtre | pilt = Lauri-Vahtre-2010.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Lauri Vahtre oma "Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile" esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010 | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | alma mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] | tegevusala = | töökoht = | tunnustus = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]] | autogramm = }} '''Lauri Vahtre''' (sündinud [[22. märts]]il [[1960]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[ajalugu|ajaloolane]], [[kirjanik]], [[stsenarist]] ja [[tõlkija]]. ==Haridus== Lauri Vahtre on lõpetanud [[1978]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja [[1984]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal (oli rahvusliku tegevuse tõttu ülikoolist eksmatrikuleeritud ja lõpetas kaugõppes). Lauri Vahtre on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane.<ref name="Q2GIF" /> [[1984]]. aastal kaitses ta Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast" (juhendaja [[Sulev Vahtre]]).<ref name="z5Jut" /> [[1988]]. aastast on ta ajalookandidaat; [[kandidaaditöö]] käsitles [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendrit]] ja eesti rahvapärast [[ajaarvamine|ajaarvamist]], töö on ilmunud raamatuna "[[Eestlase aeg]]" ([[1991]], täiendatud kordustrükina [[2000]]).{{lisa viide}} ==Teadustegevus== Aastatel [[1983]]–[[1985]] töötas ta [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris. Aastatel 1988–[[1992]] töötas vanemteadurina [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Ajaloo Instituudis, ühtlasi oli ta [[1989]]–1992 ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.{{lisa viide}} Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal [[Loomingu Raamatukogu]]s ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "[[Kodu lugu]]" autoreist [[Mart Laar]]i ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.{{lisa viide}} Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, [[püha]] või [[ebapüha|mittepüha]].<ref name="mairi39" /> Aastatel 2015–2020 töötas Lauri Vahtre [[Eesti Sõjamuuseum]]is<ref name="lACWZ" /> ja juhtis teose "[[Eesti Vabadussõja ajalugu]]" koostamist.<ref name="Bahovski" /> ==Poliitiline tegevus== Lauri Vahtre astus poliitikasse [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal koos oma ülikoolikaaslase [[Mart Laar]]iga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikust Ülikoolist]] välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest [[1992]]. aastal kasvas välja [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]].{{lisa viide}} Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige. Aastatel [[1991]]–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. 1992. aastal valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas [[VII Riigikogu|VII Riigikokku]]. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse [[VIII Riigikogu|1995.]] ja [[IX Riigikogu|1999.]] aastal. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal]] ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Juhan Parts]]i [[asendusliige|asendusliikmena]] [[XI Riigikogu]] liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.<ref name="pZhtY" /> Riigikogus on Vahtre töötanud keskkonna-, kultuuri-, maaelu- ja kaitsekomisjonis. Ta oli üks lapsehooldustasu (jõustus 2000. aasta algusest) algatajaid, on püsivalt kaitsnud ajateenistusel põhineva riigikaitsemudeli põhimõtet, seisnud haridusmaastiku mitmekesisuse ja valikuvõimaluste säilimise eest jpm.{{lisa viide}} Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 510 häält ning ei osutunud valituks. ==Töö kaitseministeeriumis== 2011. aasta juuli alguses võitis kaitseminister [[Mart Laar]]i erakonnakaaslane ja sõber Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku konkursi, milles üks nõunikule esitatud nõue oli doktorikraad.<ref name="loto" /><ref name="GmPbP" /> Kaitseministeeriumi pressiesindaja [[Peeter Kuimet]]i sõnul osales konkursil kaheksa kandidaati.<ref name="raudne" /> Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi nõue kehtestati, võimaldamaks Vahtrel sellele ametikohale saada.<ref name="mäggi" /><ref name="arvata" /> Mart Laar kaitses konkursikorraldust väitega, et konkursi korraldasid mitte poliitikud, vaid asjatundjad.<ref name="GaC0B" /> "Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema õigus võtta selline nõunik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruväärse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik [[Janek Mäggi]]. "Tundus muidugi natuke naeruväärne, et avalike suhete nõuniku kohal on vaja doktorikraadi."<ref name="mäggi" /> Ministeeriumis kuulusid Vahtre tööülesannete hulka avaliku arvamuse küsitluste vahendamine ja tulemuste analüüs<ref name="uuring" />, Õpetajate Lehe lisalehe Riigikaitseõpetus toimetamine, ministeeriumi partnerorganisatsioonide toetustaotluste menetlemine, välismaise ajakirjanduse, sealhulgas internetimeedia analüüs, laiapindse riigikaitsemudeli arendamine tele- ja filmivallas jpm. <ref name="riigikaitsest" /> ==Teoseid== ===Ilukirjandus=== *"Jüriöö. Pildikesi 14. sajandist" (jutustus/filmistsenaarium). Ajakiri "Looming" 1998, nr. 3. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:114704/16618/page/44 *"Sõnum" (romaan) Peter Morgeni varjunime all. Varrak 2009. ISBN 9789985317204 *"Torm" (romaan). Varrak 2010. ISBN 9789985320389 *"Lihtsalt üks pihlakas" (luulekogu). Eesti Keele Sihtasutus 2012. ISBN 9789985794722 *"Ilus valge ratsu" (luulekogu). Eesti Keele Sihtasutus 2012. ISBN 9789985795019 Ta on kirjutanud mitu näidendit ("Olle Terve hansatuultes", "Muna EÜE", "Vihterpalu valss", "Teekond valguse riiki", "Varjutants", "Minust jäävad vaid laulud" (koos Mart Laariga) jt). Ta on [[Eesti Televisioon]]i seriaali "[[Tuulepealne maa]]" kaasstsenarist ning filmi "[[Detsembrikuumus]]" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.{{lisa viide}} ===Õpikud=== *2004 Eesti ajalugu gümnaasiumile. ILO. Õpikut tutvustades kirjutas [[Teet Veispak]] rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: "Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud."<ref name="uJxqn" /> *2010 Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. [[TEA Kirjastus]]. ISBN 9789949170791 *2007 Lähiajalugu I-II. Kaasautor [[Mart Laar]]. Avita. 2. trükk 2014 *2012 Eesti ajaloo lugemik. Kaasautor Mart Laar. Maurus. Ilmumise puhul märkis õpetaja [[Marek Nisuma]] Õpetajate Lehes: "Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab."<ref name="PLLij" /> *2013 Eesti ajalugu I-II *2014 Üldajalugu Kaasautor Mart Laar. Maurus *2014 Lähiajalugu III. Kaasautor [[Mart Nutt]] *2014 Üldajaloo lugemik. Kaasautorid Mart Laar ja [[Ardi Siilaberg]]. Maurus ===Aimekirjandus=== *"Kodu lugu". Kaasautorid [[Mart Laar]] ja [[Heiki Valk]] // [[Loomingu Raamatukogu]]. 1989 *"Maarahva tähtraamat". [[Mix]] 1991 *"Teekond läbi aja". [[Sõltumatu Infokeskus]] 1992 *"Euroopa – päästepaat või uppuv laev?". 1993 *"Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade". Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus, Tallinn 1993, 184 lk *"Vabanemine. Eesti 1987–1992". [[IM Meedia]] 1996 *"Teine lugemine". [[Virgela]] 1998 *"Meenutusi kadunud maailmast, ehk, Keskkoolist, ülikoolist, matkadest, malevast, väljakaevamistest ja muust aastail 1975–1984". Tallinn 1999. ISBN 9985-2-0126-4 *"Eesti kultuuri ajalugu". Virgela. 2000. ISBN 9985862694 *"Eestlase aeg". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. 2000. ISBN 9985304128 *"Suur pettumus ehk Inimene, ühiskond ja inimõigused". Varrak. 2002 *"Eesti Advokatuuri ajalugu 1919–1994". Tallinn 2005, ISBN 9985-57-761-2 *"Eesti rahva lugu". Ilo 2005, ISBN 9985576624 *"Ajaloo pööripäevad". [[Tammerraamat]] 2006, ISBN 9789985969298 *"Absurdi impeerium". Tammerraamat 2007, ISBN 9789985978504 *"Ajaloo pööripäevad" (2. osa). Tammerraamat 2007, ISBN 9789985983133 *"Tegelikkus ja sotsiaalsed konstruktsioonid". Kaasautor kogumikus. Tallinn: Salv 2019, ISBN 9789949734115 *"Eesti eluolu 100 aastat". Koos Anu Kannikesega. Tallinn: Post Factum 2018, ISBN 9789949603565 ===Artikleid=== *[http://www.epl.ee/artikkel/278278 Lauri Vahtre: See täiesti kurioosne eesti rahvas] EPL.ee, 10. november 2004 *[http://tartu.postimees.ee/021006/esileht/arvamus/220933.php Lauri Vahtre: Veel üks sinimustvalge] Postimees.ee, 2. oktoober 2006 *[https://www.ohtuleht.ee/227643 Äike puhastas õhu] Ohtuleht.ee, 2. mai 2007 *[http://www.epl.ee/artikkel/385103 Lauri Vahtre: lihtsad keerulised asjad] EPL.ee, 9. mai 2007 *[http://www.postimees.ee/031007/esileht/arvamus/286905.php Lauri Vahtre: kõneleks õige ajaloost tõtt] Postimees.ee, 3. oktoober 2007 *[http://www.tarbija24.ee/210308/esileht/siseuudised/318198.php Vahtre: riigikogu ei tohi ultimaatumile alluda] Postimees.ee, 7. märts 2008 *[http://www.maaleht.ee/2009/03/19/arvamus/5716-talveseisund-2009 Talveseisund 2009] Maaleht.ee, 19. märts 2009 *[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9587:kui-imperatiiv-on-suhteliselt-kategooriline&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3272 Kui imperatiiv on suhteliselt kategooriline] Sirp, 23. oktoober 2009 *[http://arvamus.postimees.ee/1122040/lauri-vahtre-vabadusvoitlus-siiski-oli/ Vabadusvõitlus siiski oli] Postimees, 31. jaanuar 2013 *[http://arvamus.postimees.ee/1202472/lauri-vahtre-ei-midagi-isiklikku/ Lauri Vahtre: ei midagi isiklikku?], Postimees, 15. aprill 2013 *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195355/177421/page/25 Kalevipoja säng ja Jakobsoni äng], Akadeemia nr 12, 2013 *[http://riigikaitse.postimees.ee/2975569/karu-ja-mesilane Lauri Vahtre: Karu ja mesilane] Postimees, 31. oktoober 2014 *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/lauri-vahtre-riik-ei-ole-manguasi?id=70334979 Lauri Vahtre: Riik ei ole mänguasi] Maaleht, 10. detsember 2014 *[https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-10-2018-pdf/ Kas inimene loob iseennast?], Akadeemia nr 10, 2018 *[https://www.err.ee/1034691/lauri-vahtre-tartu-rahu-havimatu-paragrahv Lauri Vahtre: Tartu rahu hävimatu paragrahv] ERR, 14. veebruar 2020 ==Tunnustus== *1989 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Kodu lugu" koos [[Mart Laar|Mart Laari]] ja [[Heiki Valk|Heiki Valguga]]) *2001 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref name="GUnaW" /> *2009 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] eripreemia ("See toru seal laes") ==Isiklikku== Tema isa oli ajaloolane [[Sulev Vahtre]], tema vend on kunstnik [[Silver Vahtre]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="z5Jut">[https://web.archive.org/web/20111214182129/http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2010/10/2-16-1996.pdf Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad]. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lk 70.</ref> <ref name="mairi39">[[Mairi Kaasik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15229/Kaasik_Mairi.pdf?sequence=1 Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes]. Magistritöö. Tartu 2010, lk 39.</ref> <ref name="pZhtY">http://www.riigikogu.ee/?id=178134</ref> <ref name="loto">[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eesti-loto-toob-vahtrele-palgalisa-237-eurot-kuus.d?id=55627204 "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} Delfi, 12. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref> <ref name="GmPbP">[http://uudised.err.ee/index.php?06231235 "Kaitseministeeriumi PR-nõunikuks saab Vahtre"] ERR Uudised, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref> <ref name="raudne">[http://www.epl.ee/news/eesti/raudne-kui-doktorikraadi-noue-piiras-konkurssi-sai-vahtre-tookoha-ebaoiglaselt.d?id=51299531 "Mikser: Vahtre töölevõtmine peegeldab võimuvõitlust IRL-ist"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref> <ref name="mäggi">Gerli Luste [http://uudised.err.ee/index.php?06231258 "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne"] ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref> <ref name="arvata">[http://www.ohtuleht.ee/433859 "OLIGI ARVATA: Laari meedianõunikuks sai kamraad Lauri Vahtre"] Õhtuleht, 6. juuli 2011</ref> <ref name="GaC0B">Aleksander Krjukov [https://web.archive.org/web/20110809231131/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laar-lauri-vahtre-palkamist-ei-saa-vorrelda-evelyn-sepa-juhtumiga.d?id=49002891 "Laar: Lauri Vahtre palkamist ei saa võrrelda Evelyn Sepa juhtumiga"] Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)</ref> <ref name="uJxqn">http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684</ref> <ref name="PLLij">{{Netiviide |url=http://opleht.ee/3598-mille-poolest-erineb-ajalooopik-ajaloo-lugemikust/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-15 |arhiivimisaeg=2015-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150115114659/http://opleht.ee/3598-mille-poolest-erineb-ajalooopik-ajaloo-lugemikust/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="uuring">https://arvamus.postimees.ee/3179355/lauri-vahtre-uuringu-andmetel-eesti-kaitsetahe-tugevneb</ref> <ref name="riigikaitsest">https://opleht.ee/2014/11/veel-kord-laiast-riigikaitsest/</ref> <ref name="Bahovski">[[Erkki Bahovski]]. [https://leht.postimees.ee/6947217/erkki-bahovski-ilustamata-vabadussoda Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda]. [[Postimees]], 10.04.2020</ref> <ref name="Q2GIF">http://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/</ref> <ref name="lACWZ">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/doktorikraadi-noudega-konkursi-voitnud-vahtre-lahkus-kaitseministeeriumi-nouniku-kohalt?id=72535685 Doktorikraadi nõudega konkursi võitnud Vahtre lahkus kaitseministeeriumi nõuniku kohalt]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 03.10.2015</ref> <ref name="GUnaW">{{EVkavaler|991}}</ref> }} == Kirjandus == *[[Andrei Hvostov]]. [http://www.ekspress.ee/2008/10/23/varia/4966-kultuuri-triivankur Kultuuri triivankur] Ekspress.ee, 23. oktoober 2008 *[[Ants Juske]]. [http://www.epl.ee/artikkel/460283 "Lauri Vahtre argimütoloogia"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009 *[[Karl Martin Sinijärv]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11080:torm-vesikeskuses&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3309 "Torm vesikeskuses"] Sirp, 19. august 2010 *[[Kaarel Tarand]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8097:morgen-kristlik-demokraat-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3237 Morgen, kristlik demokraat] Sirp.ee, 29. jaanuar 2009 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/55627204 "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"] Delfi.ee, 12. august 2011 {{Vikitsitaadid}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{JÄRJESTA:Vahtre, Lauri}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti Vabaõhumuuseumi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] 6y8zgeq6a9jkgou1kvua5xxho2iqkw8 0 57634 7194227 7142259 2026-07-17T09:24:08Z ~2026-40288-31 233648 7194227 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2008}} [[Fail:Rein Raud 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Rein Raud 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] [[Pilt:ReinRaud2007.jpg|pisi|Rein Raud [[2007]]. aastal]] '''Rein Raud''' (sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1961]] [[Tallinn]]as) on eesti [[kirjanik]], kultuuriteoreetik ja [[japanistika|japanist]]. Olnud [[Tallinna Ülikool]]i [[rektor]] (2006–2011). Eesti Päevaleht nimetas 2015. aastal Rein Rauda Eesti kõige mõjukamaks inimeseks hariduse ja teaduse valdkonnas.<ref name="GaL34" /> ==Haridus== Raud lõpetas [[1980]]. aastal [[Tallinna 7. keskkool]]i. Aastatel 1980–[[1985]] õppis ta [[Leningradi ülikool]]is jaapani filoloogiat. [[1988]]. aastal jätkas ta õpinguid [[Helsingi ülikool]]is; 1993. aastal sai ta filosoofialitsentsiaadi kraadi (Lic. Phil) ning 1994. aastal filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja "The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis" on avaldanud Eesti Humanitaarinstituut.<ref name="Fh1DE" /> ==Karjäär== [[1989]]–[[1998]] oli Raud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] kolleegiumi esimees, aastast 2005 on ta samas professor ning [[2012]]–2015 juhtivteadur. [[1995]]-2016 on ta [[Helsingi Ülikool]]i [[jaapani keel]]e ja [[jaapani kultuur|kultuuri]] professor. [[Tallinna Ülikool]]is on ta olnud [[kultuuriteooria]] ja [[Aasia kultuurilugu|Aasia kultuuriloo]] [[professor]] ning aastast 2015 töötab ta seal vanemteadurina.<ref name="xso2a" /> [[13. veebruar]]il [[2006]] valiti Rein Raud Tallinna Ülikooli rektoriks. Valimiskogus hääletas tema poolt 61 ja vastaskandidaat [[Andres Kollist]]i poolt 37 valimiskogu liiget. Erapooletuks jäi 2 valimiskogu liiget.<ref name="B11FV" /> Raua ametiaeg rektorina lõppes 2011. aastal. ==Tegevus kirjanikuna== Raud on kirjutanud mitu ilukirjandusteost. [[1990]]. aastal avaldas ta ajaloolise romaani "Kaupo", mis käsitleb muinasliivlaste vanema elu ja tegevust. [[1991]]. aastal ilmus seiklusromaan "Ratsanik Melchior" (teine trükk [[2016]]), mida on peetud Eesti üheks silmapaistvamaks [[imeulme]] romaaniks. 2005. aastal võitis Raua romaan "Hector ja Bernard" (Tallinn: Tuum 2004, ISBN 9985-802-73-X) [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]].<ref name="8L6kP" /> Raud on kirjutanud ka müütilise spagetivesterni "Vend" (Tallinn: Tuum 2008), mis sisaldab viiteid [[Alessandro Baricco]]le ja [[Clint Eastwood]]ile.<ref name="1653r" /> See räägib eikusagilt tulevast salapärasest võõrast, kes tuleb oma õde hädast välja aitama. Teose stiil on poeetiline, tegelased arhetüüpsed. "Vend" pälvis 2009. aasta [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind|Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna]].<ref name="zFUQO" /> Aastal 2011 ilmus tema sulest romaan "Hotell Amalfi", mis räägib isekast sisekujundajast, kes saab ühel päeval kentsakatelt tegelastelt tellimuse kujundada parim hotell maailmas. 2012. aastal ilmus Raual mahukas romaan "Rekonstruktsioon", mis ründab organiseeritud religiooni. See on tõlgitud ka soome ja taani keelde. Aastal 2015 ilmus postmodernistlik "Täiusliku lause surm", spiooniromaan traagilisest armastusloost nõukogude aja lõpus. 2017 ilmus romaan "Viimane kustutab tule" ja 2021 "Päikesekiri". 2023. aastal ilmunud romaan "[[Katkurong]]" pälvis [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare kirjanduspreemia]] ja [[Virumaa kirjandusauhind|Virumaa kirjandusauhinna]]. ==Tegevus publitsistina== Raud on avaldanud arvukalt artikleid [[ajakirjandus]]es. [[2002]]. aastal avaldas ta Eesti Päevalehes poleemikat ning vastuväiteid tekitanud [[USA|Ameerika Ühendriike]] kritiseeriva artiklisarja, mille eest sai aasta parima arvamusloo auhinna.<ref name="ldRGE" /> 1999. aastal, pärast seda, kui [[Postimees]] kaotas ära kultuurileheküljed, saatis Raud 10 allkirjaga kirja [[PEN]]-klubi [[Norra]] osakonnale. Postimehe omanikust Norra kontserni [[Schibsted]] kritiseeriti seetõttu nii Norra kui ka [[Leedu]] ajakirjanduses.<ref name="eRarb" /> ==Tunnustus== *[[2001]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3441}}</ref> *2004 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Hector ja Bernard") *[[2007]] – [[Läti Ülikool]]i audoktor *[[2009]] – [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Vend") *[[2011]] – [[Vytautas Suure Ülikool]]i audoktor *2011 – Jaapani keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirtega *[[2012]] – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *[[2012]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Rekonstruktsioon”) *[[2013]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Ja tuleb kord") *[[2013]] – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] ([[Dante Alighieri]] "Vita Nova" tõlge) *[[2016]] – [[stipendium "Ela ja sära"]] *[[2023]] – [[Virumaa kirjandusauhind]] romaani "Katkurong" eest ==Tsitaadid== *"[[Eetika]] kursuses leidub teema "[[Kümme käsku]] – kas universaalsed elamise seadused?". Kui õppekava oleks vähegi tasakaalustatud, ei saaks niisugust küsimust esitada, sest ainuke ususalliv vastus sellele saab olla EI, ja nii oleksid [[kristlus]] ning [[judaism]] asetatud halba valgusse. /--/ Sest esimene pool kümnest käsust (2 Mo 20: 2–17) ei ole kuidagi seotud universaalse [[moraal]]iga, vaid on nõue jälgida ranget ideoloogilist doktriini ja erineb selles mõttes oluliselt näiteks [[budism]]i viiest ettekirjutusest (''[[pancasila]]''), mis inimeste uskumustele mingeid ettekirjutusi ei esita. Kriitikat võiks jätkata veel päris pikalt, ehkki ka nende näidete varal peaks olema selge, et tegemist on kristlust propageeriva ning seda teistest uskudest kõrgemale asetava õppekavaga. Ning kui see kohustuslikus korras koolidesse jõuaks, oleks olukord umbes sarnane, kui ühiskonna- ja riigiõpetust arendaksid koolides eranditult näiteks Kesk- või Reformierakonna liikmed."<ref name="KsFA5" /> *"[K]ultuur kui niisugune ei seisne [[tabu]]de ja keeldude negatiivses süsteemis, ta isegi ei toetu sellele. Kultuur põhineb positiivsel – väärtuste, vaadete ja uskumuste süsteemil, mida tema kandjad peavad õigeks, isegi kui see väljastpoolt vaadates näib väärivat kriitikat. See süsteem ei ole staatiline, sest peab igal hetkel andma oma kandjatele vastuseid küsimustele, mis aitavad neil oma maailma mõtestada. Kui ta oma ülesannetega enam toime ei tule, siis peab ta muutuma." <ref name="zCUwL" /> ==Olulisemad akadeemilised teosed== *''The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis.'' Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, 1994. *''Cultural Policy in Estonia.'' Strasbourg: Council of Europe, 1997. Koos [[Mikko Lagerspetz]]iga. *''Japan and Asian Modernities.'' London: Kegan Paul, 2007. Toimetaja. *''Classical Japanese Philosophy.'' (Frontiers of Japanese Philosophy Series, vol.7) Nagoya: Nanzan Institute of Religion and Culture, 2010. Toimetaja, koos [[James Heisig]]iga * "Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse" [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2013, 464 lk. *''Practices of Selfhood.'' Cambridge: Polity Press, 2015. Koos [[Zygmunt Bauman]]iga. Eesti keeles "Iseduse praktikad", tõlkinud [[Olavi Teppan]], [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2016, 228 lk. *''Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture.'' Cambridge: Polity Press, 2016. ==Isiklikku<ref name="eRarb" />== Rein Raua vanemad olid kirjanikud [[Aino Pervik]] ja [[Eno Raud]]. Tema vend on muusik ja raadioajakirjanik [[Mihkel Raud]] ning õde on kunstnik ja lastekirjanik [[Piret Raud]]. Ta on abielus [[Rosita Raud|Rosita Rauaga]] ning neil on kaks last: poeg Juhan (sünd. 1988) ja tütar Laura Liina (sünd. 1994). Raud on tuntud [[polüglott|polüglotina]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arhiiv.err.ee/vaata/11523|pealkiri=Keelehuvi: Keelehuvi. Rein Raud|väljaanne=ERR|aeg=15.10.1980|vaadatud=}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="GaL34">[http://epl.delfi.ee/news/mojukad/mojukate-edetabel-haridus-ja-teadusrahvas?id=73175081 "Mõjukate edetabel. Haridus- ja teadusrahvas"] Eesti Päevaleht, 11. detsember 2015</ref> <ref name="Fh1DE">EHI veebilehelt pärinev CV, https://web.archive.org/web/20070609142330/http://www.ehi.ee/dokumendid/cv/Raud.PDF#search=%22rein%20raud%22 (PDF)</ref> <ref name="xso2a">{{ETIS}}</ref> <ref name="B11FV">Üliõpilasleht. "Tallinna Ülikooli rektoriks sai Rein Raud." http://yliopilasleht.ee/197/tallinna-ulikooli-rektoriks-sai-rein-raud/{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="8L6kP">"Preemiaid said Rein Raud, fs, Mart Kivastik." [http://www.epl.ee/artikkel/287354] Eesti Päevaleht 15.03.2005</ref> <ref name="1653r">http://www.postimees.ee/?id=55503</ref> <ref name="zFUQO">http://www.epl.ee/artikkel/460941</ref> <ref name="ldRGE">Rein Raud: "Teateid olematust punkrist."[http://www.epl.ee/artikkel/240634] Eesti Päevaleht, [[17. juuli]] [[2003]]</ref> <ref name="eRarb">[[Kalev Kesküla]]: "Rein Raud norib rahavõimuga tüli". [https://web.archive.org/web/20060104023811/http://www.ekspress.ee/Arhiiv/1999/45/aosa/Persoon.html] Eesti Ekspress Online [[11. november]] [[1999]]</ref> <ref name="KsFA5">Rein Raud. "Usk jäägu eraasjaks." [http://www.epl.ee/artikkel/308017] Eesti Päevaleht 22.12.2005</ref> <ref name="zCUwL">Rein Raud. "Tabud ja vastutus." [http://www.epl.ee/artikkel/302590] Eesti Päevaleht 11.10.2005</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Rein Raud}} {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [http://www.reinraud.com Rein Raua ingliskeelne koduleht] *[[Ööülikool]]: Rein Raud, [http://www.ylikool.ee/et/13/rein_raud "Ruumi mõiste."] * Rein Raud saates "[[Kukul külas]]", 22. september 2002, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-09-22_13-05.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-09-22_14-05.wma 2. osa] * [http://www.epl.ee/artikkel/446775 "Rein Raud: Venemaa bluff ja Gruusia aus viga"] Eesti Päevaleht, 31. oktoober 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/448238 "Rein Raud: Eesti võimalus ja loov eneseiroonia"] Eesti Päevaleht, 13. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=49446 "Rein Raud: jõuga ühte või vabal tahtel kokku"] Postimees, 17. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=55503 "Rein Raud räägib oma uuest romaanist "Vend" ja muust ka"] Postimees, 6. detsember 2008 * [[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453916 "Rein Raua "Vend" räägib vabaduse tagasivõitmisest"] Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2009 * [[Jan Kaus]]. [http://www.postimees.ee/?id=94176 "Võimust lahtiütlemise jõud"] Postimees, 14. märts 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/476793 "REIN RAUD: Teadmise tulevik"] Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/478423 "REIN RAUD: Eesti ülikooli idee"] Eesti Päevaleht, 22. september 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/575096 "Rein Raud. Pariisi ja Praha kevad"] Eesti Päevaleht, 16. aprill 2010 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/65180064 "Rein Raud: Back in the USSR"] Eesti Päevaleht, 29. oktoober 2012 * Teele Tammeorg: [https://epl.delfi.ee/artikkel/73173283 "Kõrgete nõudmistega teravmeelne intellektuaal Rein Raud"] Eesti Päevaleht, 11. detsember 2015 * 27. aprill 2018, 23:59, [https://arvamus.postimees.ee/4479118/rein-raud-sotsiaalsed-konstruktsioonid-ja-poliitiline-tegelikkus Rein Raud: sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus] {{JÄRJESTA:Raud, Rein}} [[Kategooria:Eesti kultuuriteoreetikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti polüglotid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] j389hepd8gjeekd74r3ylxk7tgl6oed 0 58527 7194162 6915185 2026-07-17T08:48:59Z ~2026-40288-31 233648 7194162 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Baturin''' ([[5. august]] [[1936]] Arumetsa küla, [[Suislepa vald (1935–1939)|Suislepa vald]], [[Viljandimaa]] – [[16. mai]] [[2019]]) oli eesti ja [[Mulgi keel|mulgi]] kirjanik.<ref>[https://kultuur.err.ee/940729/suri-nikolai-baturin Suri Nikolai Baturin] ERR, 17. mai 2019</ref> {{Sisukord paremale}} ==Elulugu== Tema vanemad olid pärit [[Peipsivenelased|peipsivenelaste]] seast: suguvõsa isapoolne liin on pärit [[Alatskivi]]lt [[Nina küla]]st, emapoolne vanaisa [[Varnja]]st ja vanaema [[Mustvee]]st. [[Mulgimaa]]le tulid Nikolai Baturini esivanemad juba tsaariajal. Arumetsas oli Baturinitel suur tare-tüüpi maja. Praeguse Kaluri talu [[Kalbuse]] külas, kus kirjanik elas, jõudis isa vanaisal üles ehitada aidata enne Siberisse saatmist. Pärast isa äraviimist hakati elama vanaisa juures Kaluri talus. Oma lapsepõlve on ta kunstilisel moel edasi andnud romaanis "Kartlik Nikas. Lõvilakkade kammija". Nikolai Baturini koolitee sai alguse Viljandi 2. mittetäielikus keskkoolis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal, mil ta oli kaheksa-aastane. Hiljem õppis ta 2. keskkoolis ehk praeguses [[Viljandi maagümnaasium]]is. 1952–1955 õppis ta Vana-Võidu loomakasvatustehnikumis, 1963–1965 Tallinnas 8. töölisnoorte keskkoolis. Seejärel teenis ta viis aastat NSV Liidu mereväes, töötas kuus aastat [[Siber]]is [[geoloogia]]ekspeditsiooni liikmena ning oli viisteist aastat elukutseline [[kütt]] [[Siber]]i [[taiga]]s. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid, filmistsenaariume, [[esseistika]]t jm. Ta on ka oma raamatuid ise illustreerinud ning oma näidendeid lavastanud. Tema teoseid on tõlgitud [[Vene keel|vene]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[leedu keel]]de. Baturini tekstidele on kirjutanud laule [[Raimond Lätte]], [[Ester Mägi]], [[Gennadi Taniel]], [[Anu Taul]] jt heliloojad. Baturin oli [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti kirjanike liidu]] liige aastast [[1973]]. ==Looming== ===Romaanid=== * "Leiud kajast" ([[1977]]; tiraaž 28 000) * "Noor jää" ([[1985]], armastusromaan, tiraaž 25 000; kordustrükk 2009) * "[[Karu süda]]" ([[1989]], tiraaž 16 000; kordustrükk 2001) * "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija: lapsepõlvemartüürium" ([[1993]]; tiraaž 10 000) * "Mõrv majakal" (1993, kriminaalromaan; tiraaž 4000) * "Ringi vangid" ([[1996]]; tiraaž 2000) * "Apokalüpsis Anno Domini" ([[1997]]; tiraaž 1000) * "Kentaur" ([[2003]], kordustrükk 2010; helisalvestis [[Helikassett|kassett]]idel 2005, esitas [[Hans Kaldoja]]) * "Sõnajalg kivis" ([[2006]]) * "Delfiinide tee" ([[2009]]) * "Lendav hollandlanna" ([[2012]]) * "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" ([[2016]]) ===Jutustused=== * "Kuningaonni kuningas: laanejutustus" ([[1973]]; tiraaž 28 000) * "Varahilisel ajal" ([[1974]]; tiraaž 20 000) * "Oaas" ([[1976]]; tiraaž 23 000) * "Tirelilood" ([[1980]]; tiraaž 8000) ===Luulekogud=== * "Maa-alused järved: luuletusi 1963–1967" ([[1968]]; tiraaž 12 000) * "Väljadelt ja väljakutelt" ([[1972]]; tiraaž 4000) * "Kajokurelend: luuletusi mulgi murden" ([[1975]]; tiraaž 5000) * "Galerii" ([[1977]]; tiraaž 4000) * "Lüürakala" ([[1978]]; tiraaž 4000) * "Poolusevaikus. Vaikusepoolus. Talvitusluuletusi 1979–1980" ([[1980]]; tiraaž 3000) * "Laiuvad laaned, kauguvad kõrved: ladvajutte, võravesteid lastele ja lapselikele" (1981, proosapoeem; tiraaž 5000) * "Sinivald: luuletuse mulgi murden, 1963–1983" ([[1990]]; tiraaž 4000) ===Näidendid=== * "Teemandirada. Mu ööde päevik" ([[1986]]; tiraaž 5000) * "Kummitus kummutis" ([[1993]]; tiraaž 5000) ===Filmistsenaariumid=== * "Suvetuisud" (1992) * "Karu süda" (seriaal, 7 osa, 1993) * "Mõrv majakal" (1994) * "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1999) ==Tunnustus== * 1990 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Karu süda") * 1994 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3599}}</ref> * 2003 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Kentaur") * 2004 [[Tarvastu vald|Tarvastu valla]] aukodanik * 2006 [[Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia]] ("Elukillu") * 2018 [[Tammsaare romaaniauhind]] ("Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse") == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]] [[1991]], lk 530–535 (ülevaate autor [[Pärt Lias]]) ja bibliograafia lk 545 * [[Aivo Lõhmus]], "Võim ja vari", [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2002]] (arvustuste ja artiklite tsükkel "Baturin" lk 218–249) * [[Sven Vabar]]i intervjuu Nikolai Baturiniga [https://web.archive.org/web/20121111123627/https://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/nikolaibaturin.htm "Maa-aluste järvede allikad"]. Looming 1/2004 * [[Siim Veskimees]], "Nikolai Baturin – realism ja ulme erandliku mehe loomingus" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2006]], nr 8, lk 1240–1248 * [[Berk Vaher]], [https://www.muurileht.ee/jarelhuud-nikolai-baturinile/ Järelhüüd Nikolai Baturinile], [[Müürileht]], 6. juuni [[2019]] == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.baturin.eu Nikolai Baturini koduleht] * Igor Baturin [https://kultuur.err.ee/1068033/igor-baturin-malestusi-isast Mälestusi isast] ERR, 24. märts 2020 / Looming, 3/2020 {{JÄRJESTA:Baturin, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 0x2h1hwt8f3jam4uur33zpknfb2pnun 0 61951 7194211 7190599 2026-07-17T09:15:06Z ~2026-40288-31 233648 7194211 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kirjaniku kohta, keeleteadlase kohta vaata artiklit [[Ellen Niit (teadlane)]].}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Ellen Niit''' (sünninimi '''Ellen Hiob''', kodanikunimi 1949–1958 '''Ellen Niit''', 1958. aastast '''Ellen Kross'''; [[13. juuli]] [[1928]] – [[30. mai]] [[2016]]) oli eesti [[kirjanik]] ja [[tõlkija]], paljude eesti lastekirjanduse tüvitekstide autor. Ellen Niit sündis Tallinnas. Ta õppis [[Tallinn]]as, [[Tapa]]l 1938–1943 ja [[Tallinna 4. Keskkool]]is 1943–1947. Seejärel õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[eesti keel]]t ja [[eesti kirjandus|kirjandus]]t 1947–1952 ning Tartu Riikliku Ülikooli [[aspirantuur]]is eesti [[lastekirjandus]]e alal 1952–1956. Ta oli [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i liige. Ta töötas [[Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] luulekonsultandina 1956–1961 ja [[Eesti Televisioon]]i mittekoosseisulise toimetajana 1961–1963. Alates [[1963]]. aastast oli Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Kirjandusteadlane [[Sirje Olesk]] on nimetanud Ellen Niitu eesti luules "uue, normaalse ja mittenõukoguliku" luule teejuhiks: {{Tsitaat|Eesti luules algas uus aeg pärast stalinistlikku kümnendit 1950. aastate lõpus. Uue, normaalse ja mittenõukoguliku luule läbilöögi kindlustasid kolm (neli) n-ö hilinenud põlvkonna debütanti: [[Jaan Kross]] (1920–2007), [[Ain Kaalep]] (1926) ja Ellen Niit (1928–2016).|Sirje Olesk (Sirp, 03.06.2016)<ref>Sirje Olesk. [https://www.sirp.ee/teejuht-ellen-niit/ "Teejuht Ellen Niit"] Sirp, 03.06.2016.</ref>}} ==Looming== Ta kirjutas peamiselt [[luuletus]]i ja enamasti just lastele. Kuid mitte ainult: 1978. aastal ilmusid tema täiskasvanutele mõeldud luuletused koguna "Maailma pidevus", mis sisaldab luuletusi aastaist 1946–1976. Täiskasvanutele mõeldud [[luulekogu]] "Paekivi laul" ilmus [[1998]]. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Ellen Niit tuli lastekirjandusse [[värss]]looga "[[Kuidas leiti nääripuu]]" ([[1954]]), millele [[1957]]. aastal järgnes "[[Rongisõit]]". Koos [[Gustav Ernesaks]]a lihtsa ja meeldejääva viisiga kujunes "Rongisõit" väga populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis. "Rongisõit" (nagu ka paljud muud Ellen Niidu teosed) kuulub kindlalt eesti lastekirjanduse [[tüvitekst]]ide hulka.<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/koned/37622-vabariigi-president-ellen-niidu-arasaatmisel-tallinna-jaani-kirikus-10-juunil-2016 Vabariigi President Ellen Niidu ärasaatmisel Tallinna Jaani kirikus 10. juunil 2016] President.ee, 10.06.2016.</ref> Lasteluulest väärib esiletõstmist [[1979]]. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase [[Krõll]]i autor on kunstnik [[Edgar Valter]], kes on illustreerinud palju muidki Ellen Niidu raamatuid. Ellen Niidu esimene väikelaste [[proosa]]raamat "[[Pille-Riini lood]]" ilmus 1963. aastal. [[1970]]. aastal ilmus "[[Triinu ja Taavi jutud]]" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" ([[1977]]). [[1990]]. aastatel jätkus Ellen Niidu loometee peamiselt luule vallas. Selle perioodi olulisemaks tegelaseks kujunes Krõll. [[1993]]. aastal ilmus raamat "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ja "Krõll ja igasugused hääled". 1999. aastal ilmus "Krõlli pannkoogitegu". ===Luulekogud=== [[Pilt:Ellen Niit Kiskőrös.JPG|pisi|Ellen Niidu büst [[Sándor Petőfi]] muuseumi aias Petőfi tõlkijate skulptuuride pargis [[Kiskőrös]]i linnas [[Ungari]]s. Skulptor [[Erna Viitol]]i teos avati [[31. juuli]]l [[2009]].]] *"Maa on täis leidmist" ([[1960]]) *"Linnuvoolija (1970) *"Karud saavad aru" (värsikogu; [[1972]]) *"Oma olemine, turteltulemine" (1979) *"Krõlliraamat" (1979) *"Tere, tere lambatall!" (1993) *"Paekivi laul" (1998) *"Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" ([[2002]]) *Taeva võti (2014) ===Luule valikkogud=== *"Midrimaa" ([[1974]]) *"Vee peal käija" (Eesti Raamat, 1977; Eesti Keele Sihtasutus, 2008) *"Suur suislepapuu" ([[1983]]) *"Ühel viivul vikervalgel" ([[1999]]) ===Värssraamatud=== *"Kuidas leiti nääripuu" (1954) *"Rongisõit" (1957) *"Karud saavad aru" ([[1967]]) *"Lahtiste uste päev" (1970) *"[[Suur maalritöö]]" ([[1971]]) *"Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) *"Krõlli värviraamat" ([[1994]]) *"Krõll ja igasugused hääled" (1994) *"Krõlli pannkoogitegu" (1999) ===Näidendid=== *"Triinu ja Taavi taskuteater" ([[1975]]) *"Enne punaseid palituid" ([[1984]]) ===Proosaraamatud=== *"Pille-Riini lood" (1963) *"Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) *"Triinu ja Taavi jutud" (1970) *"Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) *"Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) *"Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) Temalt ilmus ka luuletõlkeid. ==Tunnustus== [[Pilt:A bust of Ellen Niit was unveiled in Kiskőrös, 2009.jpg|pisi|Ellen Niidu büsti avamine [[Ungari]]s Kiskőrösis (2009)]] *1971 – [[Eesti NSV kirjanduse aastapreemia]] "Lahtiste uste päeva" eest *1977 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *1978 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest *1993 – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind]] ("Tere, tere, lambatall!" (kunstnik Epp Korp), „Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (kunstnik [[Edgar Valter]])) *1996 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Aeg voolab") *1999 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3226}}</ref> *1999 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Ühel viivul vikervalgel") *1999 – [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Paekivi laul") *2003 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2005 – [[E. W. Ponkala Fond]]i elutööpreemia ([[Soome]], [[Eesti]] ja [[Ungari]] kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel) *2009 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06155744 Pärdile, Ükskülale ja Niidule anti üle elutööpreemiad]. ERR Uudised, 23. veebruar 2009.</ref> *2010 – [[Tallinna vapimärk]] *2004–2009 – Astrid Lindgreni mälestusauhinna kandidaat{{lisa viide}} *2018 – The White Ravens ("Onu Ööbik Öösorri tänavast"){{lisa viide}} ===Muud austusavaldused=== [[31. juuli]]l [[2009]] avati Ungaris [[Kiskőrös]]is [[Sándor Petőfi]] tõlkijate skulptuuripargis skulptor [[Erna Viitol]]i loodud Ellen Niidu büst.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06172631 Ungari tõlkijate skulptuuripargis avatakse Ellen Niidu büst]. ERR Uudised, 30. juuli 2009.</ref> Jaanuaris 2025 esietendus [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] [[Ott Kilusk]]i ja [[Kaili Viidas]]e kirjutatud näidend "Elleni sekund" (lavastaja Kaili Viidas), mis räägib Ellen Niidu elust.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609582177/vanemuise-teatris-esietendub-lavastus-ellen-niidust Vanemuise teatris esietendub lavastus Ellen Niidust] ERR Kultuur, 21.01.2025.</ref> ==Isiklikku== Ellen Niit oli abielus [[Heldur Niit|Heldur Niiduga]] 1949–1958, [[Toomas Niit]] (1953–2020) oli nende poeg. Ellen Niit oli abielus kirjanik [[Jaan Kross]]iga 1958. aastast kuni viimase surmani 27. detsembril 2007. [[Maarja Undusk]] (sündinud 1959), [[Eerik-Niiles Kross]] (sündinud 1967) ja [[Märten Kross]] (sündinud 1970) on nende lapsed. Ellen Niit elas peamiselt Tallinnas. Ta on maetud [[Rahumäe kalmistu]]le abikaasa Jaan Krossi kõrvale.<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/4b0b0a31-1c8c-440d-9abe-a8c06ee7c67b/galerii-ellen-niidu-arasaatmine Galerii: Ellen Niidu ärasaatmine] ERR, 10. juuni 2016</ref> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *"Ellen Niit". Kirjandusnimestik. Koostanud [[Anu Kehman]] ja [[Tiia Suls]]. [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lasteraamatukogu]], Tallinn [[1991]] (lk 6–17 Ellen Niidu autobiograafia "Inimesi, paiku, suundumusi mu varasest lapsepõlvest") *Intervjuu Ellen Niiduga (üles kirjutanud [[Livia Viitol]]). [[Keel ja Kirjandus]] 1998, nr 7, lk 492–496 *[[Reet Krusten]], "Lasteluule kodu- ja käsiraamat" (lasteluule koondkogu "Ühel viivul vikervalgel" arvustus). Sirp, 26. november 1999, lk 6 *[[Reet Made]], "Lapsepõlvest tuleme kõik". [[Sild (kirjastus)|Sild]], Tallinn [[2001]], lk 65–72 *Sirje Olesk. [https://www.sirp.ee/teejuht-ellen-niit/ "Teejuht Ellen Niit"] Sirp, 3. juuni 2016 == Välislingid == {{vikitsitaat}} * {{ISIK|6838}} *[[Sirje Kiin]], [http://www.sirp.ee/archive/1998/17.07.98/Kirjand/kirjand1-2.html "Turvaema Ellen Niit"] Sirp, 17. juuli 1998 *[[Ott Arder]], [http://kultuur.postimees.ee/2554637/ Paekaldal luulehaugi püüdmas" (koondkogu "Paekivi laul" arvustus)]" Postimees, 20. september 1998 *[[Piret Kruuspere]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50779471 "Maailma pidevuse valgus" (lasteluule koondkogu "Ühel viivul vikervalgel" arvustus)] Eesti Päevaleht – Arkaadia, 20. november 1999, lk 9 *[[Jaanus Kulli]], [https://www.ohtuleht.ee/133975 "Ellen Niit – abikaasa, elektrik ja kirjanik" (intervjuu)] SL Õhtuleht, 11. jaanuar 2003 *[[Rebekka Lotman]]. [http://www.postimees.ee/?id=78372 Ellen Niit: mõne lasteluuletuse veel nakitseks ikka] Postimees, 5. veebruar 2009 *[[Jürgen Rooste]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ellen-niidu-filosoofiline-vaegi/ Ellen Niidu filosoofiline vägi] Sirp, 19. veebruar 2009 *Krista Kumberg. [https://kultuur.postimees.ee/1298076/ellen-niidu-heinategu-ehk-suur-niidutoo Ellen Niidu heinategu ehk suur niidutöö] Postimees, 13. juuli 2013 *[https://kultuur.err.ee/312339/suri-kirjanik-ja-luuletaja-ellen-niit Suri kirjanik ja luuletaja Ellen Niit] ERR Kultuur, 30. mai 2016 *Juku-Kalle Raid. [https://epl.delfi.ee/artikkel/74680441/juku-kalle-raidi-malestusjutt-ellen-niit-koikide-laste-traagelniit Juku-Kalle Raidi mälestusjutt: Ellen Niit – kõikide laste Traagelniit] Eesti Päevaleht / LP, 30. mai 2016 *[[Kalle Kurg]]. [https://kultuur.err.ee/313248/kalle-kurg-saja-nimega-nurmenukk Saja nimega nurmenukk] ERR Kultuur, 12. august 2016 {{JÄRJESTA:Niit, Ellen}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2016]] dgo1ta96507g3me0add5l5y4nvtnx4u 0 62878 7194214 6781234 2026-07-17T09:16:15Z Kruusamägi 1530 /* Poldipead */ 7194214 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} [[pilt:Bolt-with-nut.jpg|pisi|Polt ja mutter]] '''Polt''' on välise [[keere|keermega]] [[kinnitusvahend]]. [[Liide (masinaehitus)|Liites]] esineb sageli koos [[mutter|mutriga]]. Poldid on sarnased [[kruvi]]dega ja seetõttu tihti nendega segi aetud. <ref>{{netiviide|URL=http://www.merriam-webster.com/dictionary/bolt |Pealkiri=Bolt &#124; Definition of Bolt by Merriam-Webster |Väljaanne=Merriam-webster.com|Kasutatud=2016-09-18}}</ref> == Polt või kruvi == [[pilt:Bolted joint.svg|pisi|upright=0.5|Poltliides]] [[Pilt:Bolted joint 2.svg|pisi|upright=0.5|Kruvi liides]] Kruvi ja poldi erinevust mõistetakse tihti valesti. Palju on erinevaid praktilisi eristusviise, mis pole päris korrektsed. Defineeriv erinevus tuleb nende kasutusest<ref name="MH, 21, 1132" >{{Cite book |title=Machinery's Handbook |editor= |publisher=[[Industrial Press]] |location=New York |year=1980 |edition=Twenty-First |ref={{harvid|Machinery's Handbook|21st}} |page=1131 }}</ref>: poldid on kahe keermestamata detaili ühendamiseks [[mutter|mutri]] abil. Seevastu kruvide puhul on üks detailidest sisekeermega, mis võib olla tekkinud kruvi paigaldamisel. Paljusid keermega kinnitusvahendeid võib nimetada nii kruviks kui ka poldiks, olenevalt nende kasutusest. Kui kinnitusvahend tekitab paigaldamisel detaili keerme, on tegemist kruviga.<ref name="MH, 21, 1132" /> See on kõige selgem, kui keere on koonusekujuline (nagu puidukruvil), takistades mutri kasutust. <ref name="MH, 21, 1132" /> Kruvi peab paigalduse käigus alati keerama, paljusid polte hoitakse paigaldades paigal ja keeratakse ainult mutrit.<ref name="MH, 21, 1132" /> == Poldipead == {{Vaata|Kruvi- ja poldipead}} Poltidel, nagu kruvidelgi, on palju erinevat tüüpi päid. Pead on valmistatud sobima pingutava tööriistaga. Mõned poldipead lukustavad poldi paika, et mutrit saaks keerata. Esimestel poltidel olid [[Sepistamine|sepistatud]] ruudu kujulised pead. Neid kasutatakse ka tänapäeval, kuigi kuusnurksed pead on palju rohkem levinud. Neid hoitakse ja keeratakse [[Mutrivõti|mutrivõtmega]]. Enamikul hoitakse pead küljelt, mõnel samalt joonelt. Paljud poldid kasutavad mutrivõtme asemel [[kruvikeeraja]]tega sobivat pead. Kruvikeerajat kasutatakse samalt joonelt, need on enamasti mutrivõtmetest väiksemad ja pakuvad vähem [[Jõumoment|jõudu]]. Mõnikord arvatakse, et pea kuju eristab kruvi poldist, kuid see pole nii. == Tugevusklassid == Enamlevinud poltide tugevusklassid on 4.6, 5.8, 8.8, 10.9 ja 12.9. ==Vaata ka== * [[Mutter]] * [[Keermesliide]] * [[Tikkpolt]] * [[Aaspolt]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Kinnitusdetailid]] oty5bcel5vgz6o3culow4nsdj6t64q7 0 63617 7194174 7104746 2026-07-17T08:55:35Z ~2026-40288-31 233648 7194174 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Mall Jõgi ja Henn-Kaarel Hellat.jpg|pisi|300px|Mall Jõgi ja [[Henn-Kaarel Hellat]] [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] üldkogul Tartus 23. märtsil 2012]] '''Mall Jõgi''' ('''Mall Kaevats'''; sündinud [[16. juuli]]l [[1947]] [[Tallinn]]as) on eesti [[kirjandusteadus|kirjandusteadlane]], toimetaja, ajakirjanik ja kultuurikriitik. Ta lõpetas aastal 1965 [[Tallinna 1. Keskkool]]i. Õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] 1965–1970. Töötanud [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] murdesektoris (1970–1972), [[Friedebert Tuglase Majamuuseum]]is (1972–1978), [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] (Sirp ja Vasar, Reede, [[Kultuurileht]]) toimetuses (1978–1998), [[Eesti Teaduste Akadeemia]]s (1998–1999), EV [[Kultuuriministeerium]]is (1999–2004), Keele ja Kirjanduse toimetuses (alates 2004). Avaldanud kultuuriväljaannetes ([[Looming (ajakiri)|Looming]], [[Keel ja Kirjandus]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]) arvustusi, artikleid ja intervjuusid alates 1971. aastast. == Teosed == * "Kõnelesid. Jutuajamisi kirjarahva ja teadlastega aastatest 1979–2006". [[Tallinn]]: [[Tänapäev]], [[2007]], 390 lk; raamat sisaldab intervjuud 30 kirjaniku ja teadlasega: [[Lennart Meri]], [[Maie Kalda]], [[Aadu Hint]], [[Jaan Kross]], [[Asta Põldmäe]], [[Mari Saat]], [[Rein Saluri]], [[Boris Kabur]], [[Ellen Niit]], [[Juhan Peegel]], [[Paul Kuusberg]] (esmatrükk), [[Debora Vaarandi]] (esmatrükk), [[Helga Nõu|Helga]] ja [[Enn Nõu]], [[Vello Salo]], [[Hellar Grabbi]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Raimond Kolk]], [[Hannes Oja]], [[Elmar Maripuu]], [[Kalju Lepik]], [[Arved Viirlaid]], [[Eerik Heine]] (esmatrükk), [[Rein Taagepera]], [[Gustav Ränk]], [[Martin Puhvel]], [[Asta Õim]], [[Mari Must]], [[Els Oksaar]], [[Harald Keres]] * "Ajaloo ja argipäeva ees. Artikleid ja mälestusi". Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], [[2008]], 328 lk. * "Riik raamaturiiulis. Elukilde möödunud kümnendeist". Tallinn: EKSA, 2023, 220 lk. ===Toimetaja ja koostaja=== * [[Ivar Grünthal]], "Müütide maagia" (2001) * [[Debora Vaarandi]], "Aastad ja päevad" (2006) * Debora Vaarandi, "Tähine laotus tantsib" (2007) * "Kultaste saaga" (2010) * [[Aino Kallas]], "Londoni võlus" (2010) * [[Lydia Koidula]], "Eestimaa, su hiilgav rada" (2011) * Aino Kallas, "Mu saatuse maa" (2012) * [[Betti Alver]], "Tulipunane vihmavari" (2012) * [[Artur Alliksaar]], "Ajajõe taga" (2013) * [[Lembit Lauri]], "Kirjutamata memuaare" (2013) * [[Viivi Luik]], "Aastasaja lõpp on aastasaja algus" (2014) * "[[Jaan Kross]]i ütlemisi" (2020) ==Tunnustus== * 1990 kultuurilehe [[Sirp|Reede]] aastapreemia väliseesti kirjanduse järjekindla tutvustamise eest<ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Reede aasta parimad | URL = https://dea.digar.ee/page/reede/1990/12/28/2 | Täpsustus = | Väljaandja = Reede | Aeg = 28.12.1990 | Kasutatud = 3.01.2022 | Keel =}}</ref> * 2006 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5149}}</ref> * 2019 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]] ==Isiklikku== Mall Jõgi isa oli kirjanduskriitik ja tõlkija [[Olev Jõgi]]. Ta oli abielus [[Ülo Kaevats]]iga. Nende pojad on [[Mihkel Kaevats|Mihkel]] ja [[Marten Kaevats]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Mall Jõgi ja [[Mihkel Kaevats]], "Keskpäevamaalt ja keskpäevamaale. Kirju aastast 2004" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2006]], nr 8, lk 1210–39 * [[Sirje Olesk]], "Intervjuu kui žanr" (raamatu "Kõnelesid" arvustus) – Looming [[2007]], nr 9, lk 1430–33 * Mall Jõgi, "Kahe elu piirjooni. Pilte vanast albumist" (mälestusi) – Looming 2007, nr 11, lk 1699–1712 * Sirje Olesk, "Kirjanduse ja kultuuriloo pidevus" (raamatu "Ajaloo ja argipäeva ees" arvustus) – Looming [[2008]], nr 8, lk 1268–70 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Mari Peegel]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51088364/mall-jogi-intervjuus-peab-jaama-kostma-vastaja-haal "Mall Jõgi: intervjuus peab jääma kostma vastaja hääl"] – Eesti Päevaleht, 25. mai 2007, lk 15 * [[Maimu Berg]], [http://www.eki.ee/keeljakirjandus/Berg.pdf "Ka raamat on algallikas" (raamatu "Kõnelesid" arvustus) (pdf)] – [[Keel ja Kirjandus]] 2007, nr 11, lk 922–924{{kõdulink}} * [[Rein Veidemann]], [https://www.postimees.ee/1799631/kriitika-kui-tasandikujogi "Kriitika kui tasandikujõgi"] – Postimees, 24. mai 2008, lk 11 * [[Andres Langemets]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69178635/mall-jogi-ajaloo-ja-argipaeva-ees "Mall Jõgi "Ajaloo ja argipäeva ees""] – Eesti Ekspress, 5. juuni 2008, lk B13 * [[Janika Kronberg]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-kirjanduse-imet-otsimas/ "Eesti kirjanduse imet otsimas"] – Sirp, 8. august 2008, lk 6–7 * [[Pille-Riin Larm]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25660 Kirjasõna maagia. Jutuajamine Mall Jõega]. – Keel ja Kirjandus 2017, nr 7, lk 541–549. {{JÄRJESTA:Jõgi, Mall}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] pileoppxogr6rvvb8xklgqg0ub7rg40 0 64534 7194188 7104743 2026-07-17T09:05:05Z ~2026-40288-31 233648 /* Välislingid */ 7194188 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lias, Pärt.IMGP6999.JPG|pisi|Pärt Liase haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Pärt Lias''' ([[28. oktoober]] [[1940]] – [[20. oktoober]] [[2006]]) oli eesti kirjandusteadlane, semiootik<ref>Peeter Olesk [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/suri-kirjandusteadlane-ja-semiootik-part-lias-281019402010-2006?id=51061615 Suri kirjandusteadlane ja semiootik Pärt Lias (28.10.1940–20.10 2006)] Eesti Päevaleht 25. oktoober 2006</ref>, kriitik ja tõlkija, aastast 1989 kuni surmani [[Tallinna Ülikool]]i õppejõud. Enne Tallinna Ülikooli töötas Pärt Lias [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudis]]. Aastatel 1992–1995 oli ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] kirjandusteaduse ja kriitika toimetaja. == Raamatud == *"Eesti nõukogude romaan" ([[Eesti Raamat]], 1985) *"Sulailmast uutmiseni" (Eesti Raamat, 1990) == Tõlked == *"Valitud töid" ([[Mihhail Bahtin]], 1987) *"Sissejuhatus kirjandusteooriasse" ([[Markku Ihonen]], 1996) *[[Voltaire]]'i teose "Kohtlane. Mikromegas" järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas" ([[Juri Lotman]], 1996) *"Beria" ([[Boriss Sokolov (kirjanduskriitik)|Boriss Sokolov]], 2004) *"Kunstilise teksti struktuur" ([[Juri Lotman]], 2006) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Mall Jõgi]], "Pärt Liase mälestuseks" – [[Keel ja Kirjandus]] [[2007]], nr 1, lk 84–86 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.epl.ee/artikkel/360354 Pärt Lias - õpetlase kehastus] [[Wimberg]]. Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 27. oktoober 2006 *"Kaks killukest Pärt Liasest" (Pärt Lias endast [[Jaanus Vaiksoo]]le) [http://laulukene.blogspot.com/2008/10/kaks-killukest-prt-liasest.html] {{JÄRJESTA:Lias, Pärt}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2006]] edhb2umevlqtcgch5rb62z98jxexl6z 0 66099 7194159 6517013 2026-07-17T08:47:50Z LAviki 47119 7194159 wikitext text/x-wiki '''Elementaarlaeng''' (tähis <math>e</math>) on väikseim vabalt eksisteeriv [[elektrilaeng]]. Iga keha elektrilaeng saab olla elementaarlaengu täisarvkordne. Elementaarlaeng võib olla positiivne või negatiivne. Negatiivne elementaarlaeng <math>-e</math> on näiteks [[elektron]]il ja [[müüon]]il ning niisama suur positiivne elementaarlaeng <math>+e</math> [[prooton]]il ja [[positron]]il. [[Osakestefüüsika standardmudel]]isse kuuluval [[kvark|kvargil]] võib küll olla elementaarlaengust väiksem laeng <math>\pm\tfrac{1}{3} e</math> või <math>\pm\tfrac{2}{3}</math>, kuid neid laenguid kandvad osakesed ei esine eraldi – kvargid moodustavad alati [[liitosake]]se, mille laeng on seesama elementaarlaeng <math>e</math> või null, nagu on [[neutron]]il. Elementaarlaeng on universaalne [[füüsikakonstant]] ja tema [[mõõtühik]] on [[kulon]] (C): :<math>e = 1{,}602\,176\,634 \cdot 10^{-19} \, \mathrm{C}.</math><ref> {{netiviide|url=https://physics.nist.gov/cgi-bin/cuu/Value?e |pealkiri=2022 CODATA Value: elementary charge |väljaanne= The NIST Reference on Constants, Units, and Uncertainty |vaadatud=2.07.2026}}</ref> See elementaarlaengu täpne ([[piirhälve]]teta) väärtus kehtib alates 20. maist 2019. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal Saksa [[füüsik]] [[Hermann von Helmholtz]]. Esimesena sai katselised mõõtmistulemused [[Ameerika]] füüsik [[Robert Andrews Millikan]]. Ta tõestas elementaarlaengu reaalse olemasolu aastatel 1909–1916. Laengu märk elektronil – ja prootonil + on ajalooliselt väljakujunenud ja seega kokkuleppeline. Samuti nagu on kokkuleppeline elektrivoolu suund, mida loetakse kulgevaks vooluringi positiivselt laetud osast negatiivsesse osasse. == Vaata ka == * [[Füüsikakonstant]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Füüsikalised konstandid]] [[Kategooria:Osakestefüüsika]] [[es:Carga eléctrica#Carga eléctrica elemental]] lee8hzvg92bvxzjgykj8ys3wslcyor6 0 66322 7194202 6985193 2026-07-17T09:12:33Z ~2026-40288-31 233648 7194202 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Ene Mihkelson | Taustavärv = | pilt = Ene Mihkelson, 2010.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ene Mihkelson 2009. aastal | sünninimi = | sünniaeg = [[21. oktoober]] [[1944]] | sünnikoht = [[Imavere vald (1939)|Imavere vald]], [[Viljandimaa]], [[Eesti]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2017|09|20|1944|10|21}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | a1 = Amet | a2 = kirjanik | b1 = Tegev | b2 = 1967–2017 | c1 = | c2 = }} '''Ene Mihkelson''' ([[21. oktoober]] [[1944]] [[Imavere vald (1939)|Imavere vald]], [[Viljandimaa]] – [[20. september]] [[2017]]) oli eesti prosaist ja luuletaja. Ta õppis aastatel 1952–1953 [[Rägavere (Sõmeru)|Rägavere]] 7-klassilises koolis, 1953–1959 [[Karitsa (Rakvere)|Karitsa]] 7-klassilises koolis ja 1959–1963 Rakvere Internaatkoolis. Aastatel 1963–1968 õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti filoloogiat. Ta töötas aastatel 1968–1969 õpetajana [[Võnnu Keskkool]]is ja 1969–1979 teadurina [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is. Hiljem oli vabakutseline kirjanik. ==Looming== Mihkelsoni esimene teos avaldati [[1967]]. aastal. Tema loomingus on läbivad teemad [[Eesti mütoloogia]], [[Eesti ajalugu]] ja [[identiteet]]. ===Luulekogud=== Esikluulekogu ilmus [[1978]]. aastal, kokku on temalt ilmunud 13 luulekogu. Tema luules on vähe rütme ja [[riim]]e, küll aga sisaldab see [[inversioon (kirjandusteadus)|inversioon]]e. Seda iseloomustab jõulisus ja sage [[allegooria]]te kasutus. *"Selle talve laused" ([[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1978]]) *"Ring ja nelinurk" (Eesti Raamat, [[1979]]) *"Algolekud" (Eesti Raamat, [[1980]]) *"Tuhased tiivad" (Eesti Raamat, [[1982]]) *"Igiliikuja" (Eesti Raamat, [[1985]]) *"Tulek on su saatus" (Eesti Raamat, [[1987]]) *"Elujoonis" (Eesti Raamat, [[1989]]) *"Võimalus õunast loobuda" (Eesti Raamat, [[1990]]) *"Hüüdja hääl. Luuletusi 1988–1991" (Eesti Raamat, [[1993]]) *"Pidevus neelab üht nuga" ([[Tuum (kirjastus)|Tuum]], Tallinn, [[1997]]) *"Kaalud ei kõnele: valitud luuletusi 1967–97" (Tuum, [[2000]]) *"Uroboros", koostanud [[Kajar Pruul]] (Tuum, [[2004]]) *"Torn" ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2010]]) ===Proosa=== Temalt on ilmunud neli [[romaan]]i ja mitu lühijuttu: *"Matsi põhi", romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut" (Eesti Raamat, [[1983]]) *"Korter" (Eesti Raamat, 1985) *"Nime vaev" ([[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1994]]) *"Surma sünnipäev. Novelle ja laaste" (Tuum, [[1996]]) *"[[Ahasveeruse uni]]" (Tuum, [[2001]]) *"[[Katkuhaud]]" (Varrak, Tallinn [[2007]]) ===Kriitikaraamat=== *"Kirjanduse seletusi. Artikleid ja retsensioone 1973–1983" (Eesti Raamat, [[1986]]) ==Tunnustus== * [[1994]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Hüüdja hääl") * [[1994]] – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Eesti elu...") * [[1999]] – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Jah ikka veel...") * [[2001]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] ("Ahasveeruse uni") * [[2002]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3968}}</ref> *[[2003]] – [[stipendium "Ela ja sära"]] * [[2006]] – [[Herderi auhind]] (''Herder-Preis'') * [[2006]] – kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluse järgi oli taasiseseisvunud Eesti parim romaan Ene Mihkelsoni "[[Ahasveeruse uni]]"<ref>Kalev Kesküla [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/440A4D58BABF769EC22571D100372718]. Eesti Ekspress, Areen, 24. august 2006</ref> * [[2007]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Katkuhaud") * [[2008]] – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Katkuhaud") * [[2010]] – [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] ("Torn") *[[2010]] – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta looja) * [[2011]] – [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Torn") * [[2013]] – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler<ref>{{Netiviide |url=http://tartu.eu/?page_id=967&lang_id |pealkiri=Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud. Ene Mihkelson |vaadatud=2017-09-21 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921144941/http://tartu.eu/?page_id=967&lang_id |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[2015]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * [[2016]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]] == Mälestuse jäädvustamine == 12. mail 2018 asutasid Ene Mihkelsoni loomingu austajad ja tema lähemad sõbrad Ene Mihkelsoni vaimse pärandi hoidmise ja edasikandmise eesmärgil [[Ene Mihkelsoni Selts|Ene Mihkelsoni Seltsi]].<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4487914/tartus-asutati-ene-mihkelsoni-selts Tartus asutati Ene Mihkelsoni Selts.] Postimees, 14. mai 2018.</ref> Septembris 2018 asutas selts [[Tartu Kultuurkapital|Tartu Kultuurkapitali]] juurde [[Ene Mihkelsoni fond|Ene Mihkelsoni fondi]], mis toetab stipendiumidega uurijaid, kes soovivad süvitsi tegeleda Ene Mihkelsoni loominguga või sellega seotud uurimisküsimustega.<ref>[http://www.enemihkelsoniselts.ee/stipendium Stipendium uurijatele. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.]</ref> Augustis 2019 asutas selts Ene Mihkelsoni fondi juurde ka [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]].<ref>[http://www.enemihkelsoniselts.ee/kultuurimotestaja-preemia Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.]</ref> Preemia on mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud selliste silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire. ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *"Päevad on laused. Ene Mihkelson" (toimetaja [[Arne Merilai]]). [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2005]], 184 lk (sisaldab 11 artiklit Ene Mihkelsoni loomingu kohta, usutluse kirjanikuga, Arne Merilai koostatud luulekava ning [[Jaan Malin]]i koostatud valikbibliograafiat) *[[Virve Sarapik]] "Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast". [[Keel ja Kirjandus]] [[2005]], nr 9, lk 728–734 ja nr 10, lk 808–817 *[[Eneken Laanes]] "Mäletamise lühis: Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni"". Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 433–448 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estlit.ee/elis/?cmd=writer&id=86312&grp=1 Ene Mihkelsoni kohta Eesti Kirjanduse Keskuse kodulehel] *[[Sirje Kiin]] [http://kultuur.elu.ee/ke478_mihkelson.htm "Ene Mihkelsoni matsi põhi" (loomingu ülevaade)]. Kultuur ja Elu 2004, nr 4 *[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3307:et-olla-nnelik-peab-olema-rkvel&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3112 Aija Sakova intervjuu Herderi preemia laureaadi Ene Mihkelsoniga]. Sirp, 12. mai 2006 *[[Janika Kronberg]] [http://www.epl.ee/artikkel/470469 "Eesti lugu: Ene Mihkelson "Katkuhaud""] – epl.ee, 5. juuni 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=318098 "Ene Mihkelson pärjati maineka kirjanduspreemiaga"]. Postimees, 25. september 2010 *[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11420:ene-mihkelson-kirjandusele-ja-kunstile-ei-tohi-midagi-ette-kirjutada&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3318 "Jürgen Rooste intervjuu Balti Assamblee kirjandusauhinna värske laureaadiga, kes pärjati luulekogu "Torn" eest]. Sirp, 21. oktoober 2010 *[http://www.worldliteraturetoday.org/2011/july/torn-ene-mihkelson#.UZktYK7y0_k "Arne Merilai luulekogust "Torn""]. World Literature Today, juuli 2011 {{JÄRJESTA:Mihkelson, Ene}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2017]] fzngl0uszqv44nt6apbcvhh68j2hoch 0 67991 7193949 6715396 2026-07-16T18:40:07Z Vihelik 13646 /* */ koma 7193949 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|[[Sõjanduse mõisteid|sõjalisest mõistest]], kirjeldades [[väeüksus]]t }} {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2007}} {{Mall:NATO maaväe üksused}} '''Brigaad''' on iseseisev operatiiv-taktikaline [[väekoondis]], mis koosneb tavaliselt mitmest [[pataljon]]ist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest. Brigaadil on reeglina olemas iseseisvaks tegevuseks vajalikud juhtimis-, tagala- ja lahingutoetusüksused. Brigaad võib tegutseda kas iseseisva väekoondisena või kuuluda [[diviis]]i koosseisu. Brigaadi juhib brigaadiülem, kes on tavaliselt madalaimas [[kindral]]i auastmes või kõrgemas [[vanemohvitser]]i auastmes. Näiteks: *[[Soomusbrigaad]] *[[Õhudessantbrigaad]] *[[Soomusjalaväebrigaad]] (motolaskurbrigaad) *[[Jalaväebrigaad]] ([[1. jalaväebrigaad]] ja [[2. jalaväebrigaad]]) Mereväes koosneb brigaad ühe või mitme klassi sõjalaevade [[divisjon]]idest. ==Välislingid== {{vikisõnastikus|brigaad}} * [https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_aprill_2012/24 Venemaa brigaaadi tüüpsutriktuur 2009] Kaarel Kaas: "Muutuste ajajärk Venemaa armees", Kaitse Kodu, III 2012 [[Kategooria:Väeüksused]] e2f9tbpuw3mqqwsuffau5oph5kvfdvv 0 68037 7193844 7180633 2026-07-16T13:04:47Z Kuriuss 38125 7193844 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib arhitektist; põllumehe kohta vaata artiklit [[Arnold Matteus (põllumees)]]}} {{viita}} '''Arnold Alvil Matteus''' ([[13. detsember]] <small>(1. detsember [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1897]] [[Kärgula vald]] – [[2. november]] [[1986]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]]. ==Elukäik== Arnold Matteus pärines taluperest ja alustas kooliteed Kärgula vallakoolis. Aastatel 1914–1918 õppis ta [[Tartu Reaalkool]]is ning 1918. aastast [[Tartu Ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonnas. Aastatel [[1919]]–[[1920]] osales Matteus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Aastatel 1921–1925 jätkas ta õpinguid [[Karlsruhe tehnikaülikool]]i arhitektuuriosakonnas. Arnold Matteus töötas aastatel 1926–1935 ja 1941–1944 Tartu linnaarhitektina ning aastatel 1944–1960 Tartu linna peaarhitektina. Aastatel 1956–1957 oli ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kehakultuuriosakonna dotsent, õpetades spordiehitiste teooriat. 1970. aastal töötas ta arhitektina asutuses [[Tartu Kommunaalprojekt]]. ==Looming== Matteus töötas pikka aega Tartu linnaarhitektina ja kujundas suuresti Tartu arhitektuuri palet, projektides valdab [[funktsionalism|funktsionalistlik]] stiil. Tema süstemaatiline lähenemine linnaruumile oli ajastus uudne ning selle iseloomulikuks näiteks on Tähtvere aedlinna planeering. Sarnastest põhimõtetest lähtuvalt on tema loodud või korrastatud suur osa Tartu parke, aedu ja haljasalasid. Matteuse juhtimisel rajati 1928. aastal [[Vabaduse puiestik]], [[Tartu Linnaujula]], loodi [[Emajõe park]], 1930. aastal muudeti haljasalaks [[Barclay de Tolly plats]] koos toona Tartu ainsa purskkaevuga, 1929. aastal ehitati ümber [[Tähtvere park]], vahemikus 1930–1932 ehitati ümber [[Karlova park]] ja rajati [[Forseliuse park]], [[Tamme staadion]] ja spordipark, 1933. aastal [[Eesti Panga Tartu hoone]] esine väljak. Aastatel 1932–1936 rajati Emajõe-äärsed puiesteed ja [[Tamme puiestee]]. Aastatel 1945–1947 lõi Matteus teise maailmasõja purustatud alade taastamise käigus Tartu [[Keskpark|Keskpargi]].<ref name="nurme" /> Nii linnaarhitektina kui ka vabakutselisena töötades oli Matteus autori või kaasautorina seotud ligi kuuesaja arhitektuuriprojektiga.{{lisa viide}} Sõjas hävis Matteuse projektide register, kus oli üle 1000 teose.<ref name="Raudsepp" /> ===Valik teoseid=== *[[Tähe tänav|Tähe]] 66, Tartu *Tähe 28 elamu Tartus (linna esimene ajakohane ruumijaotus, täielik vesivarustus jms; 2 korrust, 6 korterit; hävis sõjas 1944. aastal) *[[Korporatsioon Ugala]] konvendihoone Tartus, [[Julius Kuperjanovi tänav|J. Kuperjanovi]] 16 (1939) *Tartu [[Tamme staadion]]i tribüünid (juugendstiilis, koostöös kunstnik [[Peet Aren]]iga, 1935) *Eesti Panga hoone Tartus, praegune [[Haridus- ja Teadusministeerium]] Munga tänaval (koos Eesti Panga arhitekti Karl Burmaniga<!-- Ei saa enne linkida, kui on kindel, kas vanem või noorem -->; fassaadi skulptuurid J. Raudsepp, trepikoja reljeefid A. Eller, sepisvärav Arnold Matteus; 1935) *[[Tartu Õpetajate Seminar]]i hoone [[Salme tänav (Tartu)|Salme tn]] 1a *äriruumidega elamu Riia 15, Tartu *skulptor [[Anton Starkopf]]i eramu [[Hurda tänav|Hurda tn]] 2, Tartu *[[Jõgeva pangahoone]] (1939) *[[Elva kaubamaja]] (1953, korratud Otepääl, Paides, Loksal ja Keilas (lammutati 2015) *eramu [[Liiva tänav (Tartu)|Liiva 28]], Tartu *elamud Tartus K. A. Hermanni 3, 4 ja 11, Lai 27, W.Struve 8, Kreutzwaldi 8 ja 12, Emajõe 9 ja 12, Taara pst 3, 6, 8 ja 13, J. Hurda 1 ja 8, Vikerkaare 11, Jakobsoni 4, 11 ja 18 * kirjanik [[Oskar Luts]]u elamu Tartus Riia 38 (nüüdne [[Oskar Lutsu majamuuseum]]; selle eeskujul ehitati mitmed [[Tammelinn]]a elamud nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda) * Seitsmenda Päeva Adventistide Tartu Koguduse kirik Lille 18 *Vanemuise teatrihoone juurdeehitis (teatrisaalist tehti kontserdisaal ning ehitati uus teatrisaal; purustati Teises maailmasõjas) * mitmed Tartu haljasalad: Karlova, Tähtvere, Forseliuse, Ülejõe ja Holmi pargid, Barclay de Tolly plats ja purskkaev, Vabaduse puiestee ja park, Tamme puiestee (Edgar J. Kuusiku projekt), Taara puiestee * sõjajärgsed hooned Tartu kesklinnas: Küüni 2/4, Raekoja plats 3 ja 9, Küüni 5 * Väimela Põllumajandustehnikumi peahoone (1946, sarnased Vaekülas ja Türil) * Antsla kultuurimaja (1950, korratud Jõhvis, [[Abja kultuurimaja|Abjas]], Vastseliinas, Kallastel, [[Orissaare kultuurimaja|Orissaares]] ja [[Keila Kultuurikeskus|Keilas]]) * Valga kino Saluut rekonstrueerimisprojekt (1974) * Tartu Linnaraamatukogu juurdeehitis (1975) * Viljandi stomatoloogiapolikliiniku rekonstrueerimisprojekt (1976) == Ühiskondlik tegevus == Matteus oli [[Korporatsioon Ugala|korporatsiooni Ugala]] vilistlane ja üks kunstiühingu [[Pallas]] juhatajaid 1943–1944. == Isiklikku == Arnold Matteuse abikaasa oli Juta Matteus (sündinud Otsason, 1914–1943) ja tütar [[Hella-Mare Männamaa]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="nurme">{{Raamatuviide |autor=Sulev Nurme, Nele Nutt |pealkiri=Pargiterminite seletussõnaraamat |aasta=2012}}</ref> <ref name="Raudsepp">Raili Raudsepp "Kuulus arhitekt Arnold Matteus" Tartu: Tartu linnavalitsus, 1998</ref> }} ==Kirjandus== * Raili Raudsepp "Kuulus arhitekt Arnold Matteus" Tartu: Tartu linnavalitsus, 1998 ([http://korpugala.ee/dokumendid/raili.htm tekst korporatsiooni Ugala kodulehel]) * ETV saade "Arhitekt Arnold Matteus",1980 * [[Toomas Kiho]], [[Ene Paaver]] "[http://www.akad.ee/wp-content/uploads/2023/03/akadeemia_sisu_2212_01.pdf Arnold Matteuse 1985. aastal peetud loengu konspekt]", Akadeemia, 2022, nr 12, lk 2115-2130. == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Matteus&q=1 TÜ üliõpilased] * {{ISIK|2154}} * [https://www.youtube.com/watch?v=RTTikDzO_pc "Arnold Matteus. Arhitekti mälestusi"] [[Andres Sööt|Andres Söödi]] 1981. aastal [[Eesti Reklaamfilm]]is valminud film YouTube'is {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Matteus, Arnold}} [[Kategooria:Tartu arhitektid]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Tartu linnaarhitektid]] [[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1986]] pzpaa1w5h7yjesibhborqc9lr1j0bde 0 69001 7194248 6473502 2026-07-17T09:52:10Z Avjoska 1538 /* Jaanuar */ 7194248 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[1998]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|1998}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Helen Wills Moody]], [[USA]] tennisist *[[4. jaanuar]] – [[Mae Questel]], [[Ameerika]] näitleja *[[5. jaanuar]] – [[Sonny Bono]], USA laulja, näitleja, poliitik *5. jaanuar – [[Georgi Sviridov]], vene helilooja (82) *[[7. jaanuar]] – [[Vladimir Prelog]], Šveitsi keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] saaja 1975 (91) *[[8. jaanuar]] – [[Michael Tippett]], inglise helilooja (93) *8. jaanuar – [[Rein Kaarepere]], [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspanga]] asutaja *[[9. jaanuar]] – [[Kenichi Fukui]], jaapani keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] saaja 1981 (79) *[[15. jaanuar]] – [[Aare Sirel]], Eesti mälumängur *[[16. jaanuar]] – [[Matti Kuusi]], soome folklorist ja pedagoog *[[17. jaanuar]] – [[Helvi Hämäläinen]], soome kirjanik *[[19. jaanuar]] – [[Carl Perkins]], USA muusik *[[20. jaanuar]] – [[Jaan Terasmäe]], eesti päritolu Kanada geoloog *[[23. jaanuar]] – [[Ivan Papulovski]], nõukogude eesti ajakirjanik ja propagandist (74) *23. jaanuar – [[Alfredo Ormando]], itaalia kirjanik (39) *[[27. jaanuar]] – [[Naan Põld]], eesti laulja ja laulupedagoog *[[28. jaanuar]] – [[Alfred Raadik]], Eesti rahvatantsujuht == Veebruar == *[[2. veebruar]] – [[Adolf Rammo]], eesti luuletaja * 2. veebruar – [[Raymond Bernard Cattell]], USA psühholoog * 2. veebruar – [[Haroun Tazieff]], Prantsusmaa vulkanoloog *[[6. veebruar]] – [[Falco]] (Johann Hölzl), [[Austria]] laulja * 6. veebruar – [[Matti Tammelin]], Soome poksija * 6. veebruar – [[Jaan Tuuling]], eesti kunstnik *[[8. veebruar]] – [[Halldór Kiljan Laxness]], [[Island]]i kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1955]] *[[10. veebruar]] – [[Erich Mückenberger]], Saksa DV riigitegelane *[[14. veebruar]] – [[Heiko Sööt]], eesti näitleja (29) *[[16. veebruar]] – [[Valdur Ohakas]], eesti maalikunstnik *[[17. veebruar]] – [[Ernst Jünger]], saksa kirjanik *[[25. veebruar]] – [[Wanda Jakubowska]], Poola filmilavastaja (90) *[[26. veebruar]] – [[Theodore Schultz]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli auhind]] [[1979]] (95) *[[27. veebruar]] – [[George Hitchings]], USA biokeemik, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] [[1988]] *[[28. veebruar]] – [[Vassili Riis]], Nõukogude julgeolekutöötaja, riigiametnik ja inimsusvastaste kuritegude toimepanija Saaremaal == Märts == *[[1. märts]] – [[Henno Rajandi]], eesti tõlkija (69) *[[6. märts]] – [[Boriss Blinder]], Ukraina kabetaja *[[7. märts]] – [[Vilma Mallene]], eesti pianist ja muusikapedagoog (69) *[[10. märts]] – [[Lloyd Bridges]], USA filminäitleja (85) *[[11. märts]] – [[Jean Shiley]], USA kõrgushüppaja *[[15. märts]] – [[Benjamin Spock]], USA lastearst, kirjanik, olümpiavõitja ([[sõudmine]] [[1924]]) *[[16. märts]] – [[Derek Barton]], inglise keemik, [[Nobeli keemiaauhind]] [[1969]] (79) *[[21. märts]] – [[Galina Ulanova]], vene baleriin == Aprill == *[[3. aprill]] – [[Givi Kartozia]], Gruusia rahvusest NSV Liidu maadleja *[[5. aprill]] – [[Gustav Ränk]], eesti üks silmapaistvamaid etnolooge *5. aprill – [[Cozy Powell]] (õieti Colin Flooks), inglise muusik (trummar) (autoõnnetus; 50) *[[6. aprill]] – [[Tammy Wynette]], USA kantrilaulja (55) *6. aprill – [[Wendy O. Williams]], USA laulja (48) *[[8. aprill]] – [[Ellu Puudist]], eesti näitleja (68) *[[11. aprill]] – [[Voldemar Takkel]], eesti vaimulik *[[12. aprill]] – [[Charles Sibley]], USA ornitoloog ja molekulaarbioloog *[[13. aprill]] – [[Illar Link]], eesti purilendur (67) *[[15. aprill]] – [[Pol Pot]], [[Kambodža]] diktaator *[[16. aprill]] – [[Richard Antik]], eesti bibliograaf *[[19. aprill]] – [[Octavio Paz]], Mehhiko kirjanik *[[20. aprill]] – [[Svetlana Järvi]], Eesti balletipedagoog *[[21. aprill]] – [[Jean-François Lyotard]], prantsuse filosoof ja kirjandusteadlane (73) *[[23. aprill]] – [[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik * 23. aprill – [[James Earl Ray]], [[Martin Luther King]]i mõrvar *[[25. aprill]] – [[Christian Mortensen]], taani päritolu Ameerika Ühendriikide ülipikaealine *[[27. aprill]] – [[Carlos Castaneda]], kirjanik == Mai == *[[2. mai]] – [[Hide]], Jaapani muusik (33) *[[7. mai]] – [[Allan McLeod Cormack]], USA füüsik, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] 1979 (74) *[[8. mai]] – [[Johannes Kotkas]], eesti maadleja, olümpiavõitja [[1952]] *[[9. mai]] – [[Alice Faye]], USA filminäitleja ja laulja (83) *[[13. mai]] – [[Boris Levin]], eesti majandusteadlane *[[14. mai]] – [[Frank Sinatra]], USA laulja ja näitleja *[[16. mai]] – [[Viktor Imala]], Eesti vabadusvõitleja *[[19. mai]] – [[Sōsuke Uno]], Jaapani poliitik *[[21. mai]] – [[Vello Lõugas]], eesti arheoloog *[[29. mai]] – [[Barry Goldwater]], USA poliitik == Juuni == *[[5. juuni]] – [[Edgar Aavik]], eesti kunstnik *[[8. juuni]] – [[Sani Abacha]], Nigeeria sõjaväelane ja poliitik *[[11. juuni]] – [[Zenta Ērgle]], läti lastekirjanik *[[12. juuni]] – [[Leo F. Buscaglia]], itaalia päritolu ameerika pedagoogikateadlane *[[23. juuni]] – [[Maureen O'Sullivan]], [[Iirimaa|iiri]] näitleja *[[25. juuni]] – [[Raivo Erendi]], eesti viiuldaja ja pedagoog *[[28. juuni]] – [[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane *[[29. juuni]] – [[Küllo Kõiv]], eesti maadleja == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärner]], eesti maalikunstnik *[[2. juuli]] – [[Valter Külvet]], Eesti kümnevõistleja *[[14. juuli]] – [[Karl Schirdewan]], Saksa DV riigitegelane *[[18. juuli]] – [[Rivo Jõõras]], Eesti veemootorisportlane *[[21. juuli]] – [[Alan Shepard]], USA esimene astronaut * 21. juuli – [[Margus Turu]], Eesti muusikaärimees *[[23. juuli]] – [[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik *[[25. juuli]] – [[Ilmar Sikemäe]], eesti kirjanik * 25. juuli – [[Udo Kolk]], eesti folklorist *[[26. juuli]] – [[Heino Eelsalu]], eesti astronoom ja teadusloolane *[[27. juuli]] – [[Binnie Barnes]], inglise filminäitleja * 27. juuli – [[Julius Juhkentaal]], eesti vaimulik ja misjonär *[[29. juuli]] – [[Peet Raig]], eesti võrkpallur == August == *[[3. august]] – [[Alfred Schnittke]], [[Venemaa|vene]] helilooja * 3. august – [[Harijs Liepiņš]], läti näitleja *[[5. august]] – [[Todor Živkov]], Bulgaaria poliitik *[[10. august]] – [[Sidney Fox]], USA biokeemik *[[13. august]] – [[Zelia Aumere]], viiuldaja ja pedagoog *13. august – [[Nino Ferrer]], itaalia päritolu Prantsusmaa näitleja ja muusik (63) *[[14. august]] – [[Rein Virkus]], eesti filoloog ja rektor *[[19. august]] – [[Helmut Rüdmik]], eesti vaimulik (75) *[[21. august]] – [[Meemo Mäelo]], eesti ühiskonnategelane (69) *[[26. august]] – [[Frederick Reines]], USA füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind]] [[1995]] *[[27. august]] – [[Jaanus Kuum]], eesti profijalgrattur *[[30. august]] – [[Eduard Frankhauser]], šveitsi nudist ja kirjastaja == September == *[[1. september]] – [[Mait Agu]], Eesti tantsupedagoog *[[3. september]] – [[Philip Aleksander Tammaru]], eesti vaimulik *[[4. september]] – [[Ernst Jaakson]], eesti diplomaat * 4. september – [[Igor Sorin]], vene muusik ja luuletaja (28) *[[6. september]] – [[Akira Kurosawa]], [[Jaapan]]i filmilavastaja * 6. september – [[Tatjana Zrjanina]], Eesti luuletaja *[[7. september]] – [[Valeri Frid]], vene filmistsenarist (76) *[[9. september]] – [[Eik Järvi]], eesti veiniasjatundja ja -koolitaja *[[12. september]] – [[Veikko Saar]], eesti astronoom (27) *[[18. september]] – [[Olev Anton]], eesti ajakirjanik ja näitekirjanik *18. september – [[Kurt Hager]], Saksa DV riigitegelane (86) *[[21. september]] – [[Florence Griffith-Joyner]], USA kergejõustiklane *[[27. september]] – [[Tõnu Seero]], eesti kirjanik ja ajakirjanik == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Ernst Volke]], eesti majandusteadlane *[[8. oktoober]] – [[Harald Peep]], eesti kirjandusteadlane *[[9. oktoober]] – [[Alvin Johnston]], USA lendur *[[13. oktoober]] – [[Margo Laasberg]], eesti filosoof *[[14. oktoober]] – [[Werner Legère]], saksa kirjanik *[[18. oktoober]] – [[Alfred Praks]], eesti maadleja *[[23. oktoober]] – [[Johannes Uiga]], Eesti maalikunstnik *[[24. oktoober]] – [[Anatoli Garšnek]], Eesti helilooja ja muusikapedagoog * 24. oktoober – [[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik *[[28. oktoober]] – [[James Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist == November == *[[2. november]] – [[Laur Tamm]], eesti kirjanik *[[6. november]] – [[Niklas Luhmann]], saksa sotsioloog * 6. november – [[Nelson Goodman]], USA filosoof *[[7. november]] – [[Helga Kross]], eesti tõlkija *[[8. november]] – [[Richard Valdov]], eesti jalgpallur *[[11. november]] – [[Heino Arus]], eesti näitleja *[[12. november]] – [[Johannes Kangro]], Eesti sporditegelane *[[14. november]] – [[Voldemar Maask]], eesti fotograaf *[[15. november]] – [[Henryk Chmielewski]], Poola poksija *[[16. november]] – [[Ludvík Daněk]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane *16. november – [[J. D. Sumner]], USA gospellaulja *[[19. november]] – [[Alan J. Pakula]], USA filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (70) *19. november – [[Vladimir Nikolajev (treener)|Vladimir Nikolajev]], Eesti võrkpallitreener *19. november – [[Eduard Raig]], Eesti politseinik ja Eesti (lipnik) ning Saksa sõjaväelane *[[21. november]] – [[Mall Randmer]], Eesti ujuja ja treener *21. november – [[Valentin Berežkov]], Nõukogude tõlk, diplomaat ja ajakirjanik (72) *[[22. november]] – [[Stu Ungar]], USA elukutseline kaardimängija *[[24. november]] – [[John Chadwick]], Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog *[[27. november]] – [[Vicki Viidikas]], eesti päritolu Austraalia luuletaja ja prosaist *[[30. november]] – [[Pentti Aalto]], soome keeleteadlane == Detsember == *[[7. detsember]] – [[Endel Sõgel]], Eesti kirjandusteadlane * 7. detsember – [[John Addison]], Briti helilooja *[[14. detsember]] – [[Carl-Gustaf Lilius]], Soome kunstnik *[[17. detsember]] – [[Roman Hollmann]], eesti sporditegelane *[[21. detsember]] – [[Peeter Rõigas]], eesti metsateadlane *[[23. detsember]] – [[Anatoli Rõbakov]], vene kirjanik *[[27. detsember]] – [[Ernst Rosenstein]], eesti vaimulik *[[28. detsember]] – [[Robert Rosen]], ameerika biofüüsik ja bioloogiateoreetik * 28. detsember – [[Vaike Vahi]], eesti pianist *[[31. detsember]] – [[Eerik Inari]], eesti geograaf [[Kategooria:1998]] 7fe7anz1ebpzl51akmlv1wfoud5iqdg 0 70398 7194218 7158030 2026-07-17T09:18:21Z ~2026-40288-31 233648 7194218 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Juhan Peegel.jpg|pisi|Joonistus Juhan Peeglist]] [[Pilt:PF0015-033 1985 ratsep peegel ahven.jpg|pisi|[[Huno Rätsep]], Juhan Peegel (keskel) ja [[Heino Ahven]] (1985)]] '''Juhan Peegel''' ([[19. mai]] [[1919]] [[Uuemõisa vald (Pöide kihelkond)|Uuemõisa vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[6. november]] [[2007]]) oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1977) ning kirjanik, esimene Eesti ajakirjandusdoktor, üks Eesti ajakirjandusõppe rajajaid.{{lisa viide}} Juhan Peegel oli akadeemilise eestikeelse ajakirjandusõppe looja, kelle eestvedamisel hakati 1954. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] eesti keele kateedris eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule kõrval eesti filoloogia eriharuna õpetama ka [[ajakirjandus]]t. (Ajakirjandust sai tol ajal kõrgkoolis õppida vaid Leningradis või Moskvas). Oli aastatel 1964–1967 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna [[dekaan]]. 1965. aastal hakati TRÜ juures korraldama vabariiklikke ajakirjanike ja kirjastustöötajate täienduskursusi, mille algataja ja sisuline eestvedaja oli samuti Juhan Peegel ja mida seetõttu hakati nimetama Juhan Peegli eraülikooliks (täienduskursused toimusid 1965–1987). 1976. aastal loodi Tartu Riiklikus Ülikoolis Juhan Peegli eestvedamisel eraldi [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna]] ajakirjandusosakond ja 1979. aastal ka žurnalistika [[Kateeder (kõrgkool)|kateeder]]. Oli aastatel 1976–1987 ajakirjandusprofessor ja 1979–1987 ühtlasi ka žurnalistika kateedri juhataja. Aastatel 1987–1991 konsultantprofessor, 1991–1994 ajakirjanduse ajaloo labori juhtivteadur ja alates 1994 [[emeriitprofessor]]. == Elulugu == Sündinud Reina külas, Saaremaal. Aastal [[1938]] lõpetas Peegel [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i, aastal [[1951]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ajaloo ja murrete erialal. [[1938]]–[[1939]] töötas ta [[Kuressaare]]s ajalehe [[Meie Maa]] toimetajana. 1939–1940 teenis [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväes]], 1941–1945 osales [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|Eesti Territoriaalkorpuse]] ja [[Eesti Laskurkorpus]]e koosseisus [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. [[1947]]–[[1952]] töötas ta ajalehes [[Edasi]]. [[1951]]. aastal alustas Peegel tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis. Filoloogiakandidaadi kraad uurimuse eest "Eesti vanade rahvalaulude [[morfoloogia]]st" (1954). Aastatel 1953–1957 oli ta ülikooli eesti keele kateedri keele ja žurnalistika õpetaja ja vanemõpetaja, [[1957]]. aastast [[dotsent]], [[1976]]. aastast professor ning 1994. aastast [[emeriitprofessor]]. Kandidaadiväitekirja kaitses ta 1954. aastal Tartus, doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodist 1973. aastal Moskvas, saades Eesti esimeseks ajakirjandusdoktoriks. Ta oli aastatel 1964–1967 [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonna]] dekaan.<ref>[[Endel Mallene]], Juhan Peegel 50-aastane. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193408/142713/page/50 lk 304]</ref> Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis 1954. aastast ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. 1976. aastal asutas ta ülikoolis ajakirjandusosakonna ja 1979. aastal sai temast žurnalistika kateedri juhataja. 1977. aastast [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige, 1989. aastast akadeemik.{{lisa viide}} Juhan Peegel oli [[NLKP]] liige aastatel [[1966]]–[[1989]]. Tema poeg oli kunstnik Andrus Peegel (1955-2020). == Teadustöö == Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu ning [[eesti folkloor]]i. Tema suurimad tööd on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Juhan Peegel on sõjaromaani "Ma langesin esimesel sõjasuvel", paroodiakogumiku "Kolm tahedat lugemist" ja Saaremaast inspireeritud lühiproosa valikkogu "Tuli koduaknas" autor. H. D. Rosenstrauchi varjunime all ilmusid tema "tahedad vahelugemised" raamatuna "Elumere laenetel".{{lisa viide}} == Teosed == === Teadus ja publitsistika === * "Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest". TRÜ, [[Tartu]] [[1961]], 108 lk; 2. trükk [[1966]] * "Rotatsioonimasinad mürisevad. Lühiülevaade kodanlike maade ajakirjanduse arengusuundadest, teooriast ning praktikast". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1965]], 180 lk * "Eesti ajakirjanduse algus (1766–1857). [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn 1966, 148 lk * "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides". Sõnastik I–IV. Toimetaja [[Ülo Tedre]]. Eesti Raamat, I [[1982]] (A – K), 194 lk; II (L – Naine) [[1984]], lk 195–384; III (Neiu – Poiss), [[1986]], lk 385–615; IV (Pruut – Ö), [[1989]], lk 616–860; V Täiendused; Registrid; Errata: sõnastik. Teose 2., läbivaadatud ja ühtlustatud trükk: [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2004]], 412 lk * [[Marju Lauristin]], [[Peeter Vihalemm]], [[Sulev Uus]] ja Juhan Peegel, "Rajoonileht ja lugeja". Eesti Raamat [[1987]], 192 lk * "Puhtetähed: ajakirjandusloolisi jutustamisi". Eesti Raamat [[1991]], 128 lk * "Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed: Eesti ajakirjanduse arengust" (XVII sajandist XX sajandini). Põhiautor ja koostaja Juhan Peegel, autorid veel: [[Krista Aru]], [[Sergei Issakov]], [[Ea Jansen]], [[Epp Lauk]]. [[Tartu Ülikool|TÜ]] ja [[Olion]], Tartu–Tallinn [[1994]], 352 lk * "Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast" (artiklite kogumik). [[Eesti Kirjandusmuuseum]], Tartu [[1997]], 198 lk * "Eesti vanade rahvalaulude keel". Koostanud [[Urmas Sutrop]], eessõna: Ülo Tedre. Eesti Keele Sihtasutus [[2006]], 253 lk === Ilukirjandusteosed === * "Saaremaa motiive: pilte ja mõlgutusi". [[Loomingu Raamatukogu]] [[1964]], nr 42 * "Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" (satiiri ja huumorit). Ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] sari. [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], Tallinn [[1966]], 80 lk * "Lühikesed lood". Eesti Raamat, [[1970]], 192 lk * "Kaks lühikest lugu" ("Tarbetu inimene"; "Mereaju"). Kujundanud [[Milvi Torim]]. Bibliofiilne väljaanne (trükitud 15 eksemplari), Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, Tallinn [[1972]], 18 lk * '''Heinrich Dawid Rosenstrauch''' (pseudonüüm), "Kolm tahedat lugemist" (rahvalike põnevusjuttude paroodiad). Illustreerinud [[Edgar Valter]], ajakirja Pikker väljaanne, Tallinn [[1973]], 94 lk * "Teed ja ristteed: üks vanamoeline jutuahel" (lühiproosa). Eesti Raamat [[1976]], 136 lk * "Ma langesin esimesel sõjasuvel: fragmentaarium" (romaan). Eesti Raamat [[1979]], 172 lk; 2. trükk kogumikus "Tuli koduaknas"; 3. trükk: [[Tammerraamat]], Tallinn [[2008]] * "Tuli koduaknas" (proosa koondkogu). Eesti Raamat [[1983]], 432 lk * "Aegade jäljed: kaks habrast juttu". Eesti Raamat [[1991]], 126 lk * '''Heinrich Dawid Rosenstrauch''', "Neli tahedat lugemist". Pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Kirjastus [[Olympia (kirjastus)|Olympia]], Tallinn [[1996]], 142 lk == Tunnustus == * [[1975]] [[Nõukogude Eesti preemia]] * [[1976]] [[Tartu Ülikooli medal|Tartu Riikliku Ülikooli medal]] * [[1977]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Väekargajad") * [[1979]] [[Eesti NSV teeneline teadlane]] * [[1979]] [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Ma langesin esimesel sõjasuvel") * [[1980]] [[Nõukogude Eesti preemia]] * 1989 Eesti NSV Teaduste Akadeemia medal * [[1993]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] * [[1995]] [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] * [[1996]] [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * [[1996]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|885}}</ref> * [[1998]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia|Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)]] * [[1998|1999]] [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * [[1999]] [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler * [[2002]] [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] ===Mälestuse jäädvustamine=== 23. septembril [[2011]] otsustas [[Tartu Ülikooli nõukogu]] anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 (endise naistekliiniku) auditooriumile nr 231 Juhan Peegli nime. Nõukogu otsus oli erandlik, kuna [[Tartu Ülikool]]i hoonetele ja ruumidele nimede andmiseks peaks isiku surmast möödas olema vähemalt 30 aastat. "Kahjuks ei ole küll võimalik anda Juhan Peegli nime auditooriumile, kus ta õpetas, kuid peame tulevast õppehoonet Lossi 36 ja selle vana auditooriumi samuti väga sobivaks ja väärikaks kohaks," kommenteeris otsust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja, dotsent [[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]].<ref>[https://web.archive.org/web/20111130080030/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20110923&ID=266626 "Ülikooli ajalooline auditoorium hakkab kandma legendaarse Juhan Peegli nime"] Postimees/Tartu Ülikooli pressiteade, 23. september 2011 (vaadatud 23.09.2011)</ref> Tema järgi on nime saanud [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] ning ajakirjandusüliõpilaste [[Peegel (veebiajakiri)|veebiajakiri]]. 19. mail 2024 avati Saaremaal, Tornimäel temale mälestussammas. Selle autor on Aivar Simson. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == === Raamatud === * "Otsides: Juhan Peegel. Meenutusi pikalt teelt". Vestluste põhjal koostanud [[Maarja Lõhmus]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2006]], 168 lk; sisaldab ka Juhan Peegli bibliograafiat; ISBN 9985623851 * "Alguses oli Juhan. Meenutuslood õpetaja Juhan Peeglist" (meenutavad 45 Juhan Peegli õpilast: [[August Luur (ajakirjanik)|August Luur]], [[Voldemar Lindström]], [[Ene-Reet Veiper]], [[Martti Soosaar]], [[Nasta Pino]], [[Sulev Uus]], [[Mihkel Loodus]], [[Ülo Tuulik]], [[Ene Puusemp]], [[Marju Lauristin]], [[Peeter Vihalemm]], [[Asta Põldmäe]], [[Andrus Saar]], [[Linda Järve]], [[Riina Eentalu]], [[Varje Sootak]], [[Hille Karm]], [[Olev Remsu]], [[Sirje Kiin]], [[Epp Lauk]], [[Raul Rebane]], [[Mart Ummelas]], [[Mart Kadastik]], [[Katrin Lendok]], [[Raimu Hanson]], [[Siiri Maimets]], [[Asta Niinemets]], [[Heli Salong]], [[Kai Maran]], [[Aime Jõgi]], [[Riina Mägi]], [[Vahur Kalmre]], [[Väinu Rozental]], [[Rein Sikk]], [[Maarja Lõhmus]], [[Margus Mets]], [[Anu Pallas]], [[Madis Jürgen]], [[Liina Valper]], [[Vello Jaaska]], [[Vilja Kohler]], [[Ivo Rull]], [[Maris Johannes]], [[Jaanus Piirsalu]], [[Mihkel Lendok]]). Koostajad ja toimetajad Maarja Lõhmus, [[Sulev Uus]], [[Peeter Vihalemm]], eessõna: Maarja Lõhmus. [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts]], Tartu [[2012]], 192 lk; ISBN 9789949304707 * ""Ma lõpetan selle jama ära". Ajakaaslaste meenutuslood Juhan Peeglist". Meenutuste autorid: [[Huno Rätsep]], [[Ülo Tedre]], [[Hillar Palamets]], [[Loreida Oha]], [[Ants Järv]], [[Ellen Uuspõld]], [[Silvia Vissak]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Rein Järlik]], [[Evald Kampus]], [[Ülo Tonts]], [[Tullio Ilomets]], [[Eeri Kukk]], [[Ülo Vooglaid]], [[Valter Haamer]], [[Vello Lään]], [[Siiri Raitar]], [[Rein Veidemann]], [[Jüri Valge]], [[Ljubov Kisseljova]], [[Peeter Olesk]], [[Härmo Saarm]], [[Kaisu Lahikainen]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Ülo Russak]], [[Ellen Niit|Ellen]] ja [[Heldur Niit]], [[Ain Kaalep]], [[Heino Liiv]], [[Arvo Krikmann]], [[Jüri Talvet]], [[Reet Vääri]], [[Ivar Trikkel]], [[Andres Langemets]], [[Ene Puusemp]], [[Hando Runnel]], [[Päiviö Tommila]], [[Elvi Vaher]], [[Ivo Linna]], [[Andrus Peegel]], [[Maarja Peegel-Vilo]], [[Kristjan Peegel]]. Koostajad ja toimetajad: [[Sulev Uus]], [[Maarja Lõhmus]], [[Peeter Vihalemm]], eessõna: Sulev Uus. [[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts]], Tartu [[2014]], 192 lk; ISBN 9789949955206 === Artikleid === * [[Kalle Kurg]]. "Jutt, õpetus, kooruke, iva." Arvustus ("Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat") – ''[[Sirp ja Vasar]]'', [[9. detsember]] [[1966]] * [[Marju Lauristin]], "Mitu rolli, üks isiksus" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr 5, lk 257–262 * [[Mihkel Mutt]], "Üks vanamoeline eesti kirjamees" (Juhan Peegel 60) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1979]], nr. 5; ka Mihkel Muti raamatus "Kõik on üks ja seesama", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1986]], lk. 222–235 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, [[Tallinn]] [[1991]], lk 547–552 (ülevaate autor [[Lehte Tavel]]) ja bibliograafia lk 578 * [[Andrus Kivirähk]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50984633/andrus-kivirahk-vanajuhani-sunnipaev? Vanajuhani sünnipäev] EPL.ee, 22. mai 2004 * [[Indrek Ude]]. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/juhan-peegel-kas-voitluskaaslaste-elu-paastnud-sopra-ei-tohi-meeles-pidada?id=51009988 Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 7. mai 2005 * [[Grete Naaber]]. [https://parnu.postimees.ee/2140743/olge-head-inimesed-ei-muud-olge-ausad-et-suda-ei-valutaks-millegi-parast "Olge head inimesed. Ei muud. Olge ausad, et süda ei valutaks millegi pärast."] Pärnu Postimees. (parnu.postimees.ee), 28. oktoober 2006 * [[Peeter Järvelaid]]. "Meestest, kes ei langenud esimesel sõjasuvel." – [[Pärnu Postimees]], 9. november 2007. * [[Jaan Undusk]]. [http://www.epl.ee/artikkel/464245 Eesti lugu: Juhan Peegel "Ma langesin esimesel sõjasuvel"] EPL.ee, 3. aprill 2009 * [[Krista Aru]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/uncategorized/kaks-teerajajat-ja-opetajat/ Kaks teerajajat ja õpetajat. Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel]. Keel ja Kirjandus, mai 2019 *[[Olev Remsu]]. Tänutunne. [[Postimees]], [[18. mai]] [[2019]] == Välislingid == {{vikitsitaat}} * [http://www.postimees.ee/?id=119788 "Minu juhendaja oli Juhan Peegel". Fragmentaarium mälestustest] * {{ISIK|2654}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Peegel, Juhan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2007]] 6hf8nymuj7v2qlg1rz4tysk58y28rsh 0 70652 7194072 7172410 2026-07-17T06:00:59Z Sillerkiil 58396 /* Eesti */ 7194072 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on pruunkarust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Karu (täpsustus)]].}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Karu | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=41688 |nimi=Ursus arctos |hindaja=McLellan, B.N., Proctor, M.F., Huber, D. & Michel, S. |aasta=2017 |IUCN_aasta=2017 }}</ref> | pilt = Ours brun parcanimalierpyrenees 1.jpg | pildi_seletus = Pruunkaru (''Ursus arctos'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae'' | perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus'' | liik = '''Pruunkaru''' | binaarne = ''Ursus arctos'' | binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]] | levikukaart = Ursus arctos distribution.png | levikukaardi_seletus = Pruunkaru praegune ligikaudne leviala }} '''Pruunkaru''' ([[ladina keel]]es ''Ursus arctos''; käibekeeles ka lihtsalt ''karu'') on [[karulased|karulaste]] sugukonda [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim [[Eesti]]s elav [[Kiskjalised|kiskjaline]] ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Karu on [[omnivoor|kõigesööja]], kuid valdava osa tema toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu [[morfoloogia|morfoloogilise]] tunnuse poolest. 2022. aastal oli karu Eesti [[aasta loom]].<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref> == Levik ja arvukus == Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast. Nad elasid kogu Põhja-Ameerikas lääne- ja keskosas kuni [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] laiuskraadini põhjas ja [[Mehhiko]] põhjaosani lõunas. Euraasias elutsesid nad Lääne-Euroopast kuni Siberi idarannikuni ja [[Himaalaja]]ni; nad puudusid ainult [[Ees-India]]s ja [[Kagu-Aasia]]s. Aafrikas elasid nad [[Atlase mäed|Atlase mägedes]]. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Näiteks [[Suurbritannia]]s suri karu välja [[10. sajand]]il, [[Saksamaa]]l ja [[Põhja-Aafrika]]s [[Atlase mäestik]]us [[19. sajand]]il, [[Mehhiko]]s ja suures osas [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st [[20. sajand]]il. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud [[Alaska]]s, Lääne-[[Kanada]]s ja Põhja-[[Aasia]]s. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarusid on maailmas kokku hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Karude arv nii mõneski riigis võib olla esitatud üsna ligikaudse hinnanguna, sest karud rändavad üle riigipiiride. === Euraasia === ==== Eesti ==== [[Pilt:Alutaguse karuvaatlusonn.jpg|pisi|Alutaguse karuvaatlusonn]] [[Fail:Karujäljed Kõrvemaal 2025. aasta kevadel.jpg|pisi|Karujäljed Kõrvemaal 2025. aasta kevadel]] [[Fail:Emakaru.jpg|pisi|Emakaru Kesk-Eestis. Foto: Eleri Lopp-Valdma]] [[Fail:Karu päkajälg Kõrvemaal 2025. aasta aprillis.jpg|pisi|Karu päkajälg Kõrvemaal 2025. aasta aprillis]] Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis.<ref>{{Netiviide|autor=Keskkonnaagentuur|url=https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|vaadatud=29.12.2021|arhiivimisaeg=28.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211228233104/https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|url-olek=ei tööta}}</ref> 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud;<ref name="ZUYUE" /> 2015. aasta seisuga polnud nende arvukus oluliselt muutunud.<ref name="PM_3786757" /> 2020. aasta suvel oli karu üldarvukus vahemikus 900–950, varakevadel aga kuni 1000. Karu asurkonna seisundit võib pidada 2020. aastatel väga heaks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Veeroja, Rauno; Männil, Peep; Jõgisalu, Inga; Kübarsepp, Marko|url=https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2021/07/SEIREARUANNE_2021.pdf|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|väljaanne=Keskkonnaagentuur|aeg=2021|vaadatud=2.02.2022}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Karude hinnanguline arv on Eestis:<ref name="PM_3786757" /><ref name="Villu_Päärt" /><ref name="eeWZh" /><ref>https://www.err.ee/968259/laanemaa-jahimehed-jaid-karulaskmise-lubadest-ilma</ref><ref name=":1"/> {| class="wikitable" |- !Aasta ||1954 ||1980 ||1985 ||1995 ||2001 ||2009 ||2015 ||2018 !2020 || 2022 || 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud=2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> |- ! Arvukus | 180 || 150 || 500 || 660 || 550 || 700 || 700 || 750 |950 ||900 || 1100 |- |} Arvukus oli aga väga väike 20. sajandi alguses, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma.<ref name="Villu_Päärt" /> Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Eesti karud on eraldiseisvad Soomes ja Venemaa lääneosas elavatest karudest.<ref name="Villu_Päärt" /> ==== Albaania ==== [[Albaania]]s on umbes 250 pruunkaru (2006).<ref name="euronatur" /> ==== Austria ==== [[Austria]]s hävitati karud 19. sajandi keskpaigaks. [[Kärnten]]is kohati 1950.–1960. aastatel karusid, kes olid sisse rännanud endisest [[Jugoslaavia]]st. 1972. aastal asus [[Ötscher]]i piirkonda [[Alam-Austria]] edelaosas (piirkonda, kus viimased isendid 19. sajandil maha lasti) elama noor isane isend ([[Ötscheri karu]]). 1989. aastast lasti sellesse piirkonda lahti [[Horvaatia]]st pärit emakaru, ja 1991 sündis kolm karupoega. 1992. ja 1993. aastal jätkati karuprojekti, asustades Austriasse veel kaks karu. Tol ajal tulid esimesed teated suurematest kahjudest, näiteks murtud [[lammas]]telt ja laastatud [[kalatiik]]idest, mis häälestasid kohalikud elanikud karuprojekti vastu. Meedias hakati rääkima "probleemsetest karudest". Rajati "sekkumisvägi", kes peletas hoiatuslaskudega eemale asulate lähedusse ilmunud karud. Alates 1998. aastast nähti igal aastal noorloomi. Üksikud karud rändasid sisse [[Sloveenia]]st. Hiljuti oli Austrias 25–30 loomast koosnev väike, kuid stabiilne karude populatsioon. Enamik neist elas [[Alam-Austria]] ja [[Steiermark|Steiermargi]] piirialal, peamiselt [[Ötscher-Tormäueri looduspark|Ötscher-Tormäueri looduspargis]] ([[Põhja-Kalkalpen]]is tõendati 2008. aastani 35 isendit, 1999 oli karude arv maksimaalne (12) jooksul<ref name="Nn3kj" />), väike rühm ka Lõuna-[[Kärnten]]is, [[Karni Alpid]]es, [[Drauzug]]is ja [[Karavangid|Karavankides]]. 2002. aastal nähti peale selle [[Trento provints]]ist sisse rännanud isendit [[Tirool]]is. Veel üks Tirooli pruunkaru oli 2006. aastal Saksamaa piiri ületanud [[JJ1]]. Oktoobris 2008 nähti [[Stubaital]]is karu [[MJ4]], keda viimati kohati Lõuna-Tiroolis [[Sarntal]]is. Kuigi karud teevad vahel koduloomadele ja mesipuudele kahju, on austerlased nendega suuremalt jaolt leppinud. "{{kas|Karuadvokaadid}}" käivad karupiirkondades karude eest kostmas ja aitavad kahjusid klaarida. 2004. aastal kutsuti ellu "[[LIFE Nature Co-op Projekt]]", millega püütakse Euroopa Liidu toel pruunkarusid Alpidesse taasasustada. Selles osalevad Itaalia ([[Trento provints]], [[Friuli]]), Austria ([[Kärnten]], Põhja-Austria, Ülem-Austria ja Steiermark) ja Sloveenia. Projektiga püütakse Alpides elavatest pruunkaru populatsioonidest moodustada [[metapopulatsioon]], nii et loomad saaksid paljuneda ning tuleksid looduses iseseisvalt toime. Aastavahetusel 2007/2008 teatas [[Maailma Looduse Fond]]i Austria organisatsioon, et Austrias sündinud üle 30 pruunkarust on leitavad veel ainult neli. Teatavaks sai mitu illegaalset mahalaskmist (viimati detsembris 2007 noorloom, mille tegi kindlaks [[Bundeskriminalamt|Föderaalne Kriminaalamet]]), teiste asukoht on teadmata. Ilma kaitsemeetmeteta on pruunkarud Austrias ohustatud. ==== Hispaania ==== {{vaata|Kantaabria pruunkaru}} [[Hispaania]]s elab umbes 375<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karud loobuvad kliimamuutuste tõttu üha enam talveunest. Mis aitab ära hoida nende näljasurma? |url=https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120369333/karud-loobuvad-kliimamuutuste-tottu-uha-enam-talveunest-mis-aitab-ara-hoida-nende-naljasurma |vaadatud=2025-04-13 |väljaanne=Lemmikloom |keel=et}}</ref> pruunkaru kolmes asurkonnas. Hinnanguliselt 140 karu elab [[Somiedo looduspark|Somiedo looduspargis]] [[Astuuria]]s, [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägedes]] [[Oviedo]] linna lähedal. Väiksem asurkond (umbes 25 isendit) on Kantaabria mägedes [[Saja-Besaya looduspark|Saja-Besaya looduspargis]] umbes 200&nbsp;km ida pool [[Reinosa]] ja [[Torrelavega]] vahel [[Kantaabria]] provintsis. Mõlema piirkonna karude arvu peetakse stabiilseks, sest tegu on asustamata mägipiirkondadega, mida teed ei läbi. Kõige väiksem asurkond (umbes [[tosin]] isendit) elab [[Püreneed]]es Hispaania ja Prantsusmaa piirialal. Seda asurkonda peetakse väljasurevaks, sest seal pole pikka aega järelkasvu olnud. Kohalikud elanikud nõuavad karude ümberasustamist või hävitamist. ==== Itaalia ==== [[Itaalia]]s elab kolm väikest pruunkarude rühma. Pruunkarude koguarv seal on 50–60<ref name="euronatur" /> (2006). [[Adamello-Brenta looduspark|Adamello-Brenta looduspargis]] on 25 isendist koosnev asurkond, mis on väga ohustatud.<ref name="WWF Itaalia" /> Karude arvu suurendamiseks asustati sinna aastatel 1999–2002 kümme looma Sloveeniast. [[Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspark|Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspargi]] piirkonnas on umbes 30–50 karu.<ref name="WWF Itaalia" /> See asurkond erineb [[kolju]] ehituse poolest teistest pruunkarudest, mistõttu see võib tegu olla omaette [[alamliik|alamliigiga]] ([[apenniini pruunkaru]], ''[[Ursus arctos marsicanus]]'').<ref name="UCF46" /> Eraldi alamliigina kirjeldas seda esimesena Altobello (1921). Apenniini pruunkaru praegune levila paikneb [[Monti Sibillini]] ja [[Alto Molise]] ning [[Monti Simbruini]] külgaheliku ja [[Majella]] vahel. Suurima asustustihedusega ala vastab enam-vähem rahvuspargi territooriumile. Viimastel kümnenditel on registreeritud arvukalt [[salaküttimine|salaküttimise]] juhtumeid: aastatest 1980–2004 on teada 55 isendi hukkumine selle tagajärjel.<ref name="WWF Itaalia" /> Kolmas rühm elab [[Sloveenia]] piirialadel [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas. ==== Läti ==== Suuremas osas [[Läti]]s hävitati pruunkaru täielikult 20. sajandi alguseks. 19. ja 20. sajandi vahetuseks oli säilinud vaid väike asurkond [[Vidzeme]]s [[Lubānsi järv]]e ümbruses. Viimased karud kütiti Lätis aastatel 1921–1926. Kõik karud, keda pärast seda Läti territooriumil on kohatud, on juhukülalised kas [[Eesti]]st või [[Venemaa]]lt. 1946. aastast on karude arvukus Lätis pisitasa suurenenud, seda peamiselt riigi kirdeosas. 2003. aasta seisuga arvati Lätis elavat umbes 10 karu, kuid see arv on aastati kõikuv. Pärast loodusliku asurkonna hävimist enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ei ole pruunkaru Läti territooriumil teadaolevalt poeginud, seega on Läti pruunkaru levila marginaalne osa.<ref name="vHZvL" /> ==== Norra ==== 2009. aastal tehti [[Norra]]s väljaheidete DNA-analüüsi põhjal kindlaks 164 karu, mis on suurim arv seal selliste analüüside tegemise ajaloos.<ref name="Sy1Nf" /> '''Poola''' Poolas oli 2026. aastal ligikaudu 100 karu<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=Bear Population by Country 2026 |url=https://worldpopulationreview.com/country-rankings/bear-population-by-country |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=World Population Review |keel=en}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Woman killed by bear in Polish forest, son and local government say |url=https://www.bbc.com/news/articles/c20qrg4dyr3o |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref>, enamik neist [[Bieszczady maakond|Bieszczady]] maakonnas<ref name=":6" />, 1980. aastatel oli populatsioon ligikaudu 20 isendit.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Numbers and distribution |url=https://carnivores.eu/bear/en-2/distribution-and-abundance |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=carnivores.eu |keel=en}}</ref> Karusid leidub Poolas valdavalt [[Karpaadid|Karpaatide]] piirkonnas.<ref name=":5" /> ==== Prantsusmaa ==== [[Pilt:Ours brun parcanimalierpyrenees 3.jpg|pisi|püsti|Pruunkaru Prantsuse Püreneedes]] [[Prantsusmaa]]l elab umbes 10–20 pruunkaru Püreneedes. Kogu sealne asurkond põlvneb tervenisti sissetoodud loomadest. Viimane kohalik karu tapeti 2004. aastal. 1930. aastateni oli pruunkarude asurkond ka Prantsuse Alpides. ==== Rootsi ==== Rootsis hinnati karude populatsiooni suuruseks 2008. aastal 3221 isendit. Võrreldes 2007. aastaga oli karude arvukus suurenenud 4,8%.<ref name="8f3PZ" /> Karude püsiasustus on olemas [[Norrbotteni lään|Norrbotteni]], [[Västerbotteni lään|Västerbotteni]], [[Jämtlandi lään|Jämtlandi]], [[Västernorrlandi lään|Västernorrlandi]], [[Dalarna lään|Dalarna]] ja [[Gävleborgi lään]]is.<ref name="IkAg3" /> ==== Rumeenia ==== [[Rumeenia]]s on Euroopa suurim karude populatsioon.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Nick Huisman|url=http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|pealkiri=Bear-problems in Romania: who is to blame?|väljaanne=[[European Wilderness Society]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171006230425/http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|arhiivimisaeg=6. oktoober 2017}}</ref> Eeskätt [[Karpaadid|Karpaatide]] metsaaladel elab neljakohaline arv pruunkarusid: 1988. aastal oli neid umbes 7000. Et 1989. aastal hoogustati küttimist, on nende arv tunduvalt vähenenud. 2006. aastal hinnati karude arvukuseks umbes 6000.<ref name="Bnn6U" /> Pärast seda on arvukus taas suurenema hakanud ja 2012. aasta seisuga võis riigis elada umbes 9000 karu.<ref name="V1wLR" /> Rumeenia valitsus lubab küttida niinimetatud nuhtlusisendeid.<ref name=":0" /> ==== Saksamaa ==== [[Pilt:Zoo-nuernberg-2006-braunbaer2.jpg|pisi|Pruunkaru [[Nürnbergi loomaaed|Nürnbergi loomaaias]]]] Saksamaal ei ela looduses enam pruunkarusid. Juba keskajal tõrjuti nad metsastesse ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse. Viimane karu [[Harz]]is lasti maha 17. sajandil (tema auks on püstitatud [[karumonument]]), [[Tüüringi]]s 18. sajandi keskel ja [[Ülem-Sileesia]]s 1770. aastal. [[Baieri mets]]as tapsid vennad Forsterid [[Zwiesel]]i ümbruses ajavahemikus 1760–1800 veel umbes 60 karu. Teadaolevalt viimane pruunkaru Saksamaal tapeti 1835. aastal [[Ruhpolding]]is. Seoses sellega, et Austriasse on pruunkarusid sisse rännanud või asustatud, on saanud aktuaalseks võimalik karude asurkonna rajamine Saksamaale. 2005. aastal valis [[Saksamaa Looduskaitseliit]] pruunkaru [[aasta loom]]aks. Mais ja juunis 2006 nähti Saksamaal pruunkaru: [[JJ1]], keda ajakirjanduses hakati kutsuma Brunoks, liikus mitu nädalat Austria piiri lähedal. Ta murdis mõned koduloomad ja teda oli sageli näha asulate lähedal. Seepeale anti ajutine luba looma mahalaskmiseks, kuid avalikkuse survel see tühistati. Siis prooviti karu elusalt kinni püüda, kuid kolme nädala pärast sellest loobuti. 26. juunil lasti ta [[Spitzingsee]] lähedal maha. ==== Slovakkia ==== Slovakkias elab 700–900 karu, peamiselt Kesk- ja Põhja-Slovakkias.<ref name="bkuA8" /> ==== Soome ==== 2013. aastal hinnati enne jahihooaja algust Soome karude koguarvuks 1560–1680 isendit.<ref name="ZRYtz" /> Osa Soome karudest talvitub Venemaal, seetõttu ulatub suvel karude arv Soomes üle 2000. ==== Šveits ==== [[Šveits]]is lasti karu enne 2008. aasta juhtumit viimast korda 1904 [[Engadin]]is. Hiljem nähti karu veel 1923. aastal. Seoses Austria karude taasasustamise projektiga tehtud uurimuse järgi on Šveitsis veel karudele sobivaid elupaiku. Juulis 2005 rändas Itaaliast [[Trento provints]]ist [[Val Müstair]]i karu [[JJ2]], kellele pandi nimeks Lumpaz. See vallandas uue arutelu pruunkarude asurkonna rajamise võimalikkusest Šveitsis. [[Bundesamt für Umwelt|Föderaalne Keskkonnaamet]] koostas dokumendi "[[Konzept Bär]]", mis esitab põhiliselt positiivse seisukoha ning võtab arvesse võimalikke järelmeid ja riske, sealhulgas vajadust eriti agressiivsed loomad maha lasta.<ref name="eUETa" /> Karu [[JJ3]], kes oli [[JJ1]] ja JJ2 vend, kes oli sisse rännanud suvel 2007, tapeti aprillis 2008 [[Graubünden]]is, sest ta ei kartnud inimesi. Samal ajal liikus Graubündenis ka inimpelglik karu [[MJ4]], kes oli samuti sisse rännanud suvel 2007. Kevadel 2008 lahkus ta Šveitsist Itaaliasse. Seisuga oktoober 2009 ei olnud pärast seda karude viibimist Šveitsis tõendatud. ==== Valgevene ==== 2002. ja 2003. aastal hinnati Valgevene pruunkaru asurkonna suuruseks 140–180 isendit. Nad olid levinud peamiselt riigi põhjapiirkondades.<ref name="miIdN" /> ==== Venemaa ==== Venemaal elab umbes 120 000 isendit. === Ameerika === ==== Kanada ==== Kanadas elab umbes 25 000 isendit. Suurima karude arvuga piirkond on riigi lääneosas paiknev [[Briti Columbia]], kus arvatakse leiduvat umbes 16 000 karu. Ülejäänud asurkond elab [[Alberta]], [[Yukon]]i, [[Loodealad]]e, [[Nunavut]]i ja [[Ontario]] provintsis ning [[Manitoba provints]]i põhjaosas.<ref name="USA-Kanada" /> ==== USA ==== USA-s elab umbes 32 500 isendit, kuid nendest ligi 95% elab [[Alaska]] osariigis. Ülejäänud jagunevad suuresti nelja osariigi vahel: [[Montana]], [[Idaho]], [[Washingtoni osariik|Washington]] ja [[Wyoming]].<ref name="USA-Kanada" /> == Välimus ja kehaehitus == [[Pilt:Brown Bear us fish 2.jpg|pisi|Noor pruunkaru. Esi- ja tagakäpad on hästi näha]] [[Pilt:Kot Braunbär.JPG|pisi|Värsked karu [[väljaheited]]]] Nagu kõigil [[Karulased|karulastel]], on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende [[luustik]] tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul [[peeniseluu]] ja lühike jupp[[saba]]. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm [[õlg]]ade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. === Pea ja kael === Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne [[pea]] esileulatuva [[koon]]uga. Võrreldes sageli sama värvi [[baribal]]iga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. [[Kukal]] on lühem kui [[jääkaru]]l. [[Kael]] pöördub hästi. === Hambad ja seedeelundid === Pruunkaru [[jäävhambad]] koosnevad 42 [[hammas|hambast]]. [[Hambavalem]] on 3/3-1/1-4/4-2/3: ülalõual on kummalgi kolm [[lõikehammas]]t, üks [[silmahammas]], neli [[eespurihammas]]t ja kaks [[purihammas]]t; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kaks. Nagu paljudel [[kiskjalised|kiskjalistel]], on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad [[hambakroon|kroonid]]. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. [[Magu]] on ühe valendikuga. [[Pimesool]] puudub. [[Sooled|Sool]] on 7–10&nbsp;m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. === Jäsemed === [[Pilt:Bear-footprint.jpg|pisi|[[Euroopa pruunkaru]] esikäpa [[jälg]] on umbes 16 cm, tagakäpa jälg umbes 26 cm pikkune]] [[Jäsemed]] on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii [[Küünarvars|küünarvarre]] [[luu]]d ([[küünarluu]] ja [[kodarluu]]) kui ka [[säär]]e luud ([[sääreluu]] ja [[pindluu]]) on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis [[varvas]]t, mis lõpevad kuni 8&nbsp;cm pikkuste mittesissetõmmatavate [[küünis]]tega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu [[tald|tallaga]] nagu kõik karulased: ta on [[tallalkõndija]]. === Karvastik === Pruunkaru [[karvastik]] on tavaliselt tumepruun, kuid sel võib olla palju värvivarjundeid: võimalikud toonid ulatuvad kollakas- ja hallikaspruunist ja teistest [[pruun]]i varjunditest peaaegu [[must]]ani. [[Kaljumäestik]]us karudel on karvastiku ülaosa sageli valkjashallide tähnidega ([[inglise keel]]es ''grizzly''), mistõttu seda alamliiki nimetatakse [[grisli]]ks (''Ursus arctos horribilis''). Pruunkarul on üldiselt tihe [[aluskarv]], [[pealiskarv]]ad on pikad. Karvastik muutub vastavalt aastaaegadele. Talvekarv on tihe ja kare ning tundub tokerjana. [[Pilt:Kodiak Brown Bear.jpg|pisi|[[Kodiaki karu]] on pruunkaru suurimate mõõtmetega alamliik]] === Mõõtmed ja kaal === Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100–280&nbsp;cm, [[õlakõrgus]] umbes 90–150&nbsp;cm. [[Sabapikkus]] on ainult 6–21&nbsp;cm. Kaal on levila eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Kõige raskemad pruunkarud on [[kodiaki karu]]d, kes elavad Alaska lõunarannikul ja lähedastel meresaartel, näiteks [[Kodiaki saar]]el. Nende kaal võib ulatuda 780 kiloni, kusjuures isaste keskmine kaal on ainult 389&nbsp;kg ja emastel 207&nbsp;kg. Alaska sisemaa pruunkarud on tunduvalt kergemad: isased kaaluvad keskmiselt 243, emased 117&nbsp;kg. Lõuna pool Põhja-Ameerikas (Kanadas ja USA põhiosa loodeosas) kaaluvad isased 140–190&nbsp;kg, emased 80–130&nbsp;kg. Põhja-Euroopas ja Siberis kaaluvad pruunkarud keskmiselt 150–200&nbsp;kg, Lõuna-Euroopas on nad tunduvalt kergemad, kõigest umbes 70&nbsp;kg. Aasias on nad mida ida poole, seda raskemad; [[Kamtšatka poolsaar]]el kaaluvad nad 140–320&nbsp;kg. Soomes [[Kuhmo linn|Kuhmos]] püüti 2006. aastal kinni 373 kilo kaaluv emakaru. Karule süstiti unerohtu, ta kaaluti, varustati raadiosaatjaga kaelarihmaga ja lasti uuesti lahti.<ref name="WpSvI" /> === Meeled === [[Nägemine]] on halb, [[kuulmine]] keskmine, [[haistmine]] väga hea. == Eluviis == [[Pilt:Brown bear (Ursus arctos arctos) standing.png|pisi|püsti|Tagajalgadel seisev karu]] === Toitumine === Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned, [[kala]]d, puude lehed ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. === Paljunemine === Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9&nbsp;kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. === Elupaik === Pruunkaru elab metsades ja [[tundra]]tes. === Taliuinak === Pruunkaru taliuinaku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu mäestikupiirkondades looduslikke koopaid, mujal pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. === Eluiga === Looduses võivad karud elada 30–35 aasta vanuseks. Vangistuses on karu elanud kuni 47-aastaseks. Tavaliselt surevad karud taliuinakus olles.<ref name="aBZwb" /> == Alamliigid == Laia levila tõttu eristatakse mitmeid [[alamliik]]e, mis erinevad näiteks kasvu, [[kolju]] kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu morfoloogilise tunnuse poolest. Geneetilised uuringud siiski ei toeta liigi jagamist paljudeks alamliikideks. Nõnda ei ole alamliikide arvu suhtes üksmeelt, kuid sagedamini nimetatakse järgmisi: * [[euroopa pruunkaru]] (''Ursus arctos arctos'') hõlmab asurkonnad [[Alpid]]es, [[Püreneed]]es, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning [[Skandinaavia]]s. * süüria pruunkaru (''U. a. syriacus'') on suhteliselt väikest kasvu ja helepruuni karvkattega. Levinud Lähis-Idas ja Kaukaasias. On vaieldav, kas tegu on euroopa pruunkaru variandiga või eraldi alamliigiga. * siberi pruunkaru (''U. a. beringianus'') elab [[Venemaa]] Aasia-osas. * kamtšatka pruunkaru (''U. a. piscator'') elab [[Kamtšatka poolsaar]]el ja on suuremat kasvu kui siberi pruunkaru. Ta kehapikkus on kuni 2,5&nbsp;m ja kaal kuni 600&nbsp;kg. * atlase karu (''U. a. crowtheri'') elas Põhja-Aafrikas [[Atlase mäestik]]us. Suri välja küttimise tõttu 19. sajandi lõpus. * [[grislikaru]] (''U. a. horribilis'') elab Põhja-Ameerikas. Ta on tugevam ja raskem kui euroopa pruunkaru, teda peetakse ka agressiivsemaks. * kalifornia pruunkaru (''U. a. californicus'') on välja surnud. Karvkatte värvuse järgi kutsuti teda inglise keeles "Golden Bear" (kuldne karu). Ta elas [[California]] osariigis ja [[California poolsaar]]el. * mehhiko pruunkaru (''U. a. nelsoni'') oli levinud Mehhiko põhjaosas, tõenäoliselt suri välja 1960. aastatel. * mandžuuria pruunkaru (''U. a. manchuricus'') esineb [[Hiina]] kirdeosas ja [[Mongoolia]]s. * kodiaki karu (''U. a. middendorffi'') elab Kodiaki saarel ja naabersaartel Alaska lõunaranniku lähedal. Tänapäeval elavatest alamliikidest suurim, kaaluga kuni 750&nbsp;kg ja kehapikkusega kuni 2,70 meetrit. * tiibeti pruunkaru (''U. a. pruinosus'') esineb [[Tiibet]]is ja [[Sichuan]]is, sinakashalli karvkattega. * hokkaido pruunkaru (''U. a. yesoensis'') elab Jaapani [[Hokkaidō]] saarel. Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Euroopa karude ühine esivanem elas umbes 175 000 aasta eest ja et Euroopa asurkonna võib jaotada kaheks liiniks. Lääne-Euroopas elav liin tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ning selle esindajad on levinud ka Põhja-Ameerikasse ja neile on lähedasemad jääkarud. Idaliin, mis tekkis umbes 25 000 aastat tagasi, on esindatud Baltimaades, Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas. Pruunkaru lähim sugulane on jääkaru. Need liigid võivad ristuda ja ka sigimisvõimelisi järglasi anda.<ref name="UHExV" /> Geneetilised uuringud näitavad, et mõned pruunkaru [[populatsioon]]id on lähedasemad jääkarudele kui teistele pruunkarudele. Arvatakse, et jääkaru on arenenud pruunkarust suhteliselt hilja ja lahknemine toimus umbes 150 000 aastat tagasi.<ref name="EOJvF" /> <gallery> Grizzly Bear Yellowstone.jpg|[[Grislikaru]] Ursus arctos syriacus.jpg|[[Süüria pruunkaru]] Brown-bear-in-spring.jpg|[[Siberi pruunkaru]] Tibetan Blue Bear - Ursus arctos pruinosus - Joseph Smit crop.jpg|[[Tiibeti pruunkaru]] </gallery> == Karujaht == Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. [[Keskkonnaamet]]i eriloaga võib [[nuhtlusisend]]eid küttida ka muul ajal. 2024. aastal anti Eestis luba 94 karu küttimiseks.<ref>https://www.keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-lubab-sel-aastal-kuttida-94-karu</ref> 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 40–45 karu.<ref name="7XuJ5" /> 2010. aastal oli samuti lubatud lasta 60 karu, kuid kütiti 57 looma.<ref name="vKFH6" /><ref name="J27vN" /> 2011. aastal oli lubatud lasta 65 karu (lasti 53) ja 2012. aastal 60 karu (lasti 57).<ref name="1sxQT" /><ref name="Bv0bP" /><ref name="m9P57" /> {| class="wikitable" ! ! 1954 ! 1960 ! 1965 ! 1970 ! 1975 ! 1980 ! 1985 ! 1990 ! 1995 ! 1998 ! 2001 ! 2005 ! 2007 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2024 |- bgcolor="#FFCC00" | Karude arv Eestis | 180 | 120 | 159 | 181 | 243 | 350 | 500 | 840 | 660 | 600 | 550 | 569 | 725 | 700 | 700 | 700 | | | | | 700 | 700 | 750 | 900 | 950 | 1000 | <950 |- bgcolor="#FFFAFA" | Kütitud karude arv | 0 | 0 | 2 | 1 | 1 | 6 | 24 | 55 | 34 | 37 | 27 | 23 | 27 | 45 | 57 | 53 | 57 | 38 | 36 | 49 | 55 | 54 | 60 | 67 | 92 | 85 |} Soomes kestab karujaht 20. augustist kuni 31. oktoobrini. Soomes kütiti aastatel 2003–2008 vastavalt 68, 72, 69, 77, 83 ja 84 karu. Rootsis oli 2012. aastal lubatud lasta 319 karu ja 22. novembriks oli lastud 302 karu.<ref name="GAZcp" /> Rootsis kestab karujaht 21. augustist 15. oktoobrini. 2023. aastal jagati välja 649 karujahi luba ja 2024. aastal 486 jahiluba. 2017. aastal loendati riigis umbes 2900 karu.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8081412/rootsis-algas-karujahihooaeg-valja-jagati-486-luba Rootsis algas karujahihooaeg, välja jagati 486 luba], Postimees, 21. august 2024</ref> == Sümboolika == [[Pilt:Flag of California.svg|pisi|[[California lipp|California lipul]] on varem osariigis elanud ja tänaseks välja surnud [[kalifornia pruunkaru]] (''U. a. californicus''), keda tunti karvkatte värvuse järgi ka kui kuldset karu]] Sageli kujutatakse karu vappidel, kus see sümboliseerib võimu ja jõudu. Näiteks on karu [[Berliin]]i sümboliks ja vapiloomaks. Isegi [[Berliini filmifestival]]i auhindadeks jagatakse karukujukesi. Teised tuntud linnad, kelle vapil on karu, on näiteks [[Madrid]] ja [[Bern]]. Karu on [[Soome]] rahvusloom. Tuntud [[arhetüüp]] on nn [[Vene karu]], millest on kujunenud üks Venemaa sümboleid. Ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] ametlikuks [[maskott|maskotiks]] oli [[karu]]poeg [[Miška]]. Karu on kasutanud [[maskott|maskotina]] näiteks mitu ülikooli ([[Browni Ülikool]], [[California Ülikool Los Angeleses]], [[California Ülikool Berkeleys]], [[Alberta Ülikool]] jt) ja spordiklubi ([[Brisbane Bears]], [[Chicago Bears]], [[Hershey Bears]], [[North Sydney Bears]] jm). [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on karu [[Lillekäpp]]. == Mütoloogia == Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel juba alates varasest [[paleoliitikum]]ist. [[Soomeugrilased|Soome-ugri rahvastel]] oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks ''mesikäpaks'' või ''metsaotiks''. Paljudel [[Siber]]i rahvastel on [[karukultus]]. Karu tapmise järel peetakse [[karupeied|karupeiesid]]. Väga oluline on karu ka [[indiaanlased|indiaani]] rahvastele. [[Suur Vanker]] on teistele rahvastele tihti tuntud hoopis kui Suur Karu. == Kultuur == [[Pilt:The Three Bears - Project Gutenberg eText 17034.jpg|pisi|Illustratsioon muinasjutule "[[Kolm karu]]"]] Karudega puututakse kokku juba varases lapsepõlves. [[Kaisukaru]] on üks tuntumaid laste mänguasju.<ref name="dZKO4" /> [[Lastekirjandus]]est on tuntud näiteks "[[Karupoeg Puhh (raamat)|Karupoeg Puhh]]" ja [[muinasjutt]] "[[Kolm karu]]". Eesti lastele on aidanud karusid tuttavamaks muuta "[[Karu-aabits]]" (1971), mille põhjal on valminud [[ETV]] lastesari "[[Mõmmi ja aabits]]". Tuntud on ka "[[Karumõmmi unelaul]]". [[AS Kalev]] toodab [[Mesikäpp (kommid)|Mesikäpa komme]], šokolaadi ja küpsiseid. Palju kasutatakse karusid kunstis. Kunstiprojektidest on üks tuntumaid "[[United Buddy Bears]]", maalidest [[Ivan Šiškin]]i "[[Hommik männimetsas]]". Ajalehe [[Postimees]] lugejatele on tuttav "[[Mürakarud]]e" koomiks. Palju on karusid kajastatud ka [[filmikunst]]is. Eesti üks esimesi mängufilme oli "[[Karujaht Pärnumaal]]". Hilisemast ajast on tuntud näiteks filmid "[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (mis põhineb [[Nikolai Baturin]]i [[Karu süda|samanimelisel romaanil]]) ja "[[Vennad Karusüdamed]]". [[Valm]]ist on tuntuks saanud mõiste "[[karuteene]]", mis tähendab tegija poolt vaadatuna heade kavatsustega tehtud teenet või toimingut, mis aga teisele poolele tekitab hoopis halba. Mitmes Eesti linnas asub Karu tänav ja mitme järve nimi on Karujärv. Samas pole mitte kõik sarnased nimed karudega seotud – näiteks Valga maakonnas asunud endise [[Karula vald|Karula valla]] nimi on tekkinud saksakeelsete nimede eestipäraseks muutmisel.<ref name="PnS4L" /> 2008. aastal oli [[Karu (perekonnanimi)|perekonnanimi Karu]] Eestis populaarsuselt 27. kohal, [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] levikult 246. kohal ja [[Medvedev]] (vene keeles 'karu') 288. kohal.<ref name="lNyrt" /> Nime tuntuim kandja, [[Dmitri Medvedev]], on endine [[Venemaa president]]. [[Ott (eesnimi)|Ott]] on ka levinud eesnimi. Mõni karu on saanud erilise tähelepanu osaliseks. Näiteks Eesti [[meedia]]s ja [[ühiskond|ühiskonnas]] tekitas elevust [[Ruhnu karu]], kes sattus 2006. aasta kevadel jääpangal [[Ruhnu]] saarele. <gallery> Utro v sosnovom lesu.jpg|Šiškini "[[Hommik männimetsas]]" (1889), kuhu karud maalis hoopis [[Konstantin Savitski]] Endine purskkaev karu kujuga Tartus, Kuperjanovi tänava pargis, 1. november 2011.jpg|Endine purskkaev karu kujuga [[Vaksali park|Vaksali pargis]] [[Tartu]]s Karujaht Pärnumaal 1914.ogg|Lõik esimesest Eesti mängufilmist "[[Karujaht Pärnumaal]]" Spielzeugmuseum tartu.jpg|[[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on [[karu Lillekäpp]] </gallery> == Rünnakud == === Eestis === Eestis on karurünnakud haruldased. Valdavalt on rünnakud seotud [[Jaht (küttimine)|jahiga]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=„See polnud rünnak, karu kaitses ennast!“ Ida-Viru jahimeeste seltsi sõnul tehti jahi käigus mitu viga |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120315309/see-polnud-runnak-karu-kaitses-ennast-ida-viru-jahimeeste-seltsi-sonul-tehti-jahi-kaigus-mitu-viga |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> kui karu on juba vigastatud ning inimene läheb loomale liiga lähedale. Probleeme põhjustavad ka [[Kämping|kämpingualad]], kuhu inimesed jätavad tihti toidujäätmeid, mis meelitab karusid seal käima ja harjutab neid sealt toitu leidma. Kui aga karu sealt enam toitu ei leia, võib ta muutuda inimeste suhtes agressiivseks. Samuti siis, kui looma [[taliuinak]] on häiritud<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-01-05 |pealkiri=Mati Kaal aasta loomast: Eesti karud on suhteliselt leebe loomuga |url=https://eeter.err.ee/1608456227/mati-kaal-aasta-loomast-eesti-karud-on-suhteliselt-leebe-loomuga |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> või läheduses on [[raibe]].<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Karu käitumine inimesega kohtumisel |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/Ulukid/suurkiskjad/Karu%20k%C3%A4itumine%20inimesega%20kohtumisel%202006.pdf}}</ref> Kõige ohtlikum olukord on see, kui inimene satub olema emakaru ja poegade vahele ning emakaru tajub, et ta pojad on ohustatud.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Karu rünnaku ohver: Kahe hüppega oli karu mul peal! |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44457605/karu-runnaku-ohver-kahe-huppega-oli-karu-mul-peal |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Rünnakute oht suureneb koos karude arvukuse tõusuga.<ref name=":2" /> Inimese surmaga lõppenud karurünnak toimus Eestis 1705. aastal [[Karuse|Karusel]], kus jahil haavatud karu tappis 3–4 jahimeest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910-1922) 26 november 1912 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateataja19121126.2.17&srpos=2&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-karuse+kirikuraamat------------ |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Hiljem on toimunud mittefataalsed rünnakud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karude rünnakutest {{!}} Looduskalender.ee |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/827 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.looduskalender.ee |arhiivimisaeg=2024-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240207210353/https://www.looduskalender.ee/n/node/827 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Mujal maailmas === Süstemaatiliselt ja ühtlaselt kogutud üleilmseid andmeid karurünnakutest napib<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Inoue |eesnimi=Yukana |kuupäev=2025-11-09 |pealkiri=Japan’s bears have been on their killing spree for more than 100 years |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2025/11/09/japan/society/bear-attacks-japan-wildlife/ |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref>, mõnedel andmetel moodustavad rünnakuga lõppenud kohtumised ligi 9% karu ja inimese kokkupuudetest.<ref name=":3" /> Fataalsetes kohtumistes esineb riigiti erinevusi: [[Jaapan|Jaapanis]] on inimese surmaga lõppenud rünnakuid rohkem kui mujal, alates 2008. aastast keskmiselt kolm surma aastas, [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s ligikaudu kaks surma aastas. Elanikkonna arvukust arvestades on inimese suremise võimalus karurünnakus ligikaudu 4,2 korda suurem Jaapanis kui USA-s ja kolm korda suurem kui kogu Põhja-Ameerikas.<ref name=":4" /> Eriti arvukalt esineb rünnakuid Jaapani kirdeosas [[Akita prefektuur|Akita prefektuuris]], kus 2025. aastal registreeriti 60 inimese ründamist, millest neli lõppes surmaga. Põhjuseks peetakse [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemisega]] vähenevat toidulauda (või, vastupidi, soojenemisega kaasnenud toiduküllusega<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Jaapanis nelja inimest tuuseldanud karu on endiselt vabaduses |url=https://www.err.ee/1610047705/jaapanis-nelja-inimest-tuuseldanud-karu-on-endiselt-vabaduses |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>), elanikkonna vananemisega vähenevat jahimeeste hulka ja viimasega kaasnevat suurenenud karude arvukust. Olukorra lahendamiseks kaasati seal [[kaitsevägi]] ja anti politseinikele luba kasutada [[vintpüss]]e.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-13 |pealkiri=Jaapani politsei sai loa kasutada karude vastu vintpüsse |url=https://www.err.ee/1609857090/jaapani-politsei-sai-loa-kasutada-karude-vastu-vintpusse |vaadatud=2025-11-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=Jaapan saadab relvajõud karudega võitlema |url=https://www.err.ee/1609849647/jaapan-saadab-relvajoud-karudega-voitlema |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> '''Poolas''' oli surmaga lõppenud rünnak 2014. aastal ja 2026. aastal. Karusid oli 2026. aastal poolas ligi 100.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Woman killed by bear in Polish forest, son and local government say |url=https://www.bbc.com/news/articles/c20qrg4dyr3o |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> == Vaata ka == *[[Hiiumaa karu]] * [[Karutantsitaja]] * [[Jääkaru]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZUYUE">[http://uudised.err.ee/index.php?06173054 Alanud karujahi hooajal võib küttida 60 karu] ERR, 3. august 2009</ref> <ref name="PM_3786757">{{netiviide |autor=Eili Arula |pealkiri=Jõgeva- ja Tartumaal tohib küttida tosin karu |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=2016-08-03 |url= http://tartu.postimees.ee/3786757/jogeva-ja-tartumaal-tohib-kuttida-tosin-karu |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="Villu_Päärt">{{netiviide |autor=Villu Päärt (doktoritöö: Marju Keis) |pealkiri=Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees |väljaanne=Novaator |aeg=21.05.2013 |url= http://novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="eeWZh">{{netiviide |autor=Tõnu Kann |pealkiri=Eestis elab hinnanguliselt 700 karu |väljaanne=Ilmajaam |väljaandja=Postimees |aeg=2010-09-27 |url= http://ilmajaam.postimees.ee/318509/eestis-elab-hinnanguliselt-700-karu |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="euronatur">[http://www.euronatur.org/Verbreitung.437.0.html euronatur.org]</ref> <ref name="Nn3kj">Bären in Österreich vor dem Aussterben. – ''[[Salzburger Nachrichten]]'', 13. august 2008, lk 4.</ref> <ref name="WWF Itaalia">{{Netiviide |url=http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 |pealkiri=Pruunkaru Maailma Looduse Fondi Itaalia organisatsiooni saidil |vaadatud=2009-12-06 |arhiivimisaeg=2008-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081121204323/http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UCF46">A. Loy, P. Genov; M. Galfo; M. G. Jacobone, A. Vigna Taglianti. Cranial morphometrics of the Apennine brown bear (''Ursus arctos marsicanus'') and preliminary notes on the relationships with other southern European populations. – ''[[Italian Journal of Zoology]]'', 75 (1), 2008, lk 67–75.</ref> <ref name="vHZvL">Pilāts, Valdis ja Jānis Ozoliņš. (2003) Status of brown bear in Latvia. ''Acta Zoologica Lituanica'', Volumen 13, Numerus 1. (ISSN 1648-6919)</ref> <ref name="Sy1Nf">[https://web.archive.org/web/20150612035517/http://forskning.no/miljoovervakning-dna-rovdyr/2010/05/164-brunbjorn-pavist-i-norge 164 bjørner i Norge – mange hanner om binnene], forskning.no, 1. mai 2010</ref> <ref name="8f3PZ">{{Netiviide |url=http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |pealkiri=Beslut om skyddsjakt på björn 2009 |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105045118/http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="IkAg3">{{Netiviide |url=http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |pealkiri=Jakt på björn |vaadatud=2012-11-23 |arhiivimisaeg=2012-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121011080707/http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Bnn6U">{{Netiviide |url=http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |pealkiri=FAQ – about Wolves and Bears in Romania - |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2013-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130801043210/http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="V1wLR">[https://web.archive.org/web/20130526205650/http://www.romania-insider.com/bear-attacks-in-romania-highlight-poor-management-of-europes-largest-bear-population/65939/ Bear attacks in Romania highlight poor management of Europe's largest bear population] romania-insider.com, 2012</ref> <ref name="bkuA8">[http://www.medvede.sk/index1.php?action=udaje Bears in Slovakia]</ref> <ref name="ZRYtz">{{Netiviide |url=http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |pealkiri=Karhun kanta-arviot |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413171023/http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eUETa">[http://www.nationalpark.ch/go/de/besuchen/museum-schmelzra/baerenausstellung/?keywords=Konzept%20B%C3%A4r Bärenausstellung]{{Kõdulink|aeg=aprill 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="miIdN">Sidorovich, Vadim Evgenevich. (2006). [https://web.archive.org/web/20140505035620/http://www.bio.bsu.by/zoology/files/brown_bear.pdf Ecological studies on brown bear (''Ursus arctos'') in Belarus: distribution, population trends and dietary structure.] ''[[Acta Zoologica Lituanica]]'', kd 16, nr 3, lk 187. (ISSN 1392-1657)</ref> <ref name="USA-Kanada">[https://web.archive.org/web/20130820122220/http://robertlindsay.wordpress.com/2012/10/13/an-overview-of-grizzly-bears-in-the-us-and-canada/ An Overview of Grizzly Bears in the US and Canada] 13. oktoober 2012</ref> <ref name="WpSvI">[https://web.archive.org/web/20170228093923/http://www.ts.fi/uutiset/kotimaa/1074153277/373kiloinen+karhu+sai+seurantapannan 373-kiloinen karhu sai seurantapannan] Turun Sanomat, 12.10.2006</ref> <ref name="aBZwb">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65330934/karu-peitub-suremiseks-koopasse Karu peitub suremiseks koopasse]. Maaleht, 28. november 2012.</ref> <ref name="UHExV">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakaru_esiema_oli_pruun/ Jääkaru esiema oli pruun] Novaator, 08.07.2011</ref> <ref name="EOJvF">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakarud_tekkisid_usna_hiljuti/ Jääkarud tekkisid üsna hiljuti] Novaator, 02.03.2010</ref> <ref name="7XuJ5">[https://web.archive.org/web/20091105090607/http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/tanavu-kuttisid-jahimehed-ule-40-karu.d?id=26663515 Tänavu küttisid jahimehed üle 40 karu] Maaleht, 3. november 2009</ref> <ref name="vKFH6">[http://www.epl.ee/news/eesti/sel-aastal-tohivad-jaagrid-kuttida-60-karu.d?id=51279556 Sel aastal tohivad jäägrid küttida 60 karu] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010</ref> <ref name="J27vN">[https://web.archive.org/web/20150610195725/http://www.jahindusinfo.ee/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Tartu Jahindusklubi</ref> <ref name="1sxQT">[http://www.postimees.ee/505354/tanavu-voib-lasta-65-mesikappa Tänavu võib lasta 65 mesikäppa] Postimees, 21.07.2011</ref> <ref name="Bv0bP">[https://web.archive.org/web/20190608043148/https://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/82-eesti-uudised/4289-algaval-karujahi-hooajal-tohib-kuttida-60-karu Algaval karujahi hooajal tohib küttida 60 karu] Võrumaa Teataja, 25. juuli 2012</ref> <ref name="m9P57">[http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu/ Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Keskkonnaamet</ref> <ref name="GAZcp">[http://www.sva.se/sv/Djurhalsa1/Vilda-djur/Rovdjur2/Licensjakt_pa_bjorn/Licensjakt-pa-bjorn-2012/ Licensjakt på björn 2012]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="dZKO4">[http://www.tarbija24.ee/1021066/onne-sunnipaevaks-kaisukaru/ "Õnne sünnipäevaks, kaisukaru!"]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} tarbija24.ee, 27. oktoober 2012</ref> <ref name="PnS4L">{{Netiviide |url=https://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |pealkiri=Karula vald |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2016-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160121012302/http://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lNyrt">[https://web.archive.org/web/20110807135536/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/top-500-eesti-koige-levinumad-perekonnanimed.d?id=27677149 "TOP 500: Eesti kõige levinumad perekonnanimed"] Eesti Päevaleht, 24. aprill 2008</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|pruunkaru}} {{commonskat|Ursus arctos}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * Marju Korsten. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1123/5/korstenmarju.pdf Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis], magistritöö, 2006 * Egle Vulla. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis], magistritöö, 2006 * [[Ulvar Käärt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457070 Uuring kummutas müüdi Eesti karude Vene päritolust] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2009 * Ulvar Käärt. [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=65305254 Karud kolivad üha lääne poole] Eesti Päevaleht, 23. november 2012 * [http://www.novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ "Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees"] Novaator, 21. mai 2013 * Marek Vahula, Egle Tammeleht. Kas uinuv karu talub teise seltsi? Eesti Loodus, nr 2. 2014 [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Karulased]] [[Kategooria:Soome sümboolika]] jimal1c5u4gdjtwcy3dp0kw9o8jpy9b 7194091 7194072 2026-07-17T06:30:11Z Sillerkiil 58396 7194091 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on pruunkarust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Karu (täpsustus)]].}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Karu | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=41688 |nimi=Ursus arctos |hindaja=McLellan, B.N., Proctor, M.F., Huber, D. & Michel, S. |aasta=2017 |IUCN_aasta=2017 }}</ref> | pilt = Ours brun parcanimalierpyrenees 1.jpg | pildi_seletus = Pruunkaru (''Ursus arctos'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae'' | perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus'' | liik = '''Pruunkaru''' | binaarne = ''Ursus arctos'' | binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]] | levikukaart = Ursus arctos distribution.png | levikukaardi_seletus = Pruunkaru praegune ligikaudne leviala }} '''Pruunkaru''' ([[ladina keel]]es ''Ursus arctos''; käibekeeles ka lihtsalt ''karu'') on [[karulased|karulaste]] sugukonda [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim [[Eesti]]s elav [[Kiskjalised|kiskjaline]] ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Karu on [[omnivoor|kõigesööja]], kuid valdava osa tema toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu [[morfoloogia|morfoloogilise]] tunnuse poolest. 2022. aastal oli karu Eesti [[aasta loom]].<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref> == Levik ja arvukus == Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast. Nad elasid kogu Põhja-Ameerikas lääne- ja keskosas kuni [[Hudsoni laht|Hudsoni lahe]] laiuskraadini põhjas ja [[Mehhiko]] põhjaosani lõunas. Euraasias elutsesid nad Lääne-Euroopast kuni Siberi idarannikuni ja [[Himaalaja]]ni; nad puudusid ainult [[Ees-India]]s ja [[Kagu-Aasia]]s. Aafrikas elasid nad [[Atlase mäed|Atlase mägedes]]. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Näiteks [[Suurbritannia]]s suri karu välja [[10. sajand]]il, [[Saksamaa]]l ja [[Põhja-Aafrika]]s [[Atlase mäestik]]us [[19. sajand]]il, [[Mehhiko]]s ja suures osas [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-st [[20. sajand]]il. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud [[Alaska]]s, Lääne-[[Kanada]]s ja Põhja-[[Aasia]]s. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarusid on maailmas kokku hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Karude arv nii mõneski riigis võib olla esitatud üsna ligikaudse hinnanguna, sest karud rändavad üle riigipiiride. === Euraasia === ==== Eesti ==== [[Pilt:Alutaguse karuvaatlusonn.jpg|pisi|Alutaguse karuvaatlusonn]] [[Fail:Karujäljed Kõrvemaal 2025. aasta kevadel.jpg|pisi|Karujäljed Kõrvemaal 2025. aasta kevadel]] [[Fail:Emakaru.jpg|pisi|Emakaru Kesk-Eestis. Foto: Eleri Lopp-Valdma]] [[Fail:Karu päkajälg Kõrvemaal 2025. aasta aprillis.jpg|pisi|Karu päkajälg Kõrvemaal 2025. aasta aprillis]] Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis.<ref>{{Netiviide|autor=Keskkonnaagentuur|url=https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|vaadatud=29.12.2021|arhiivimisaeg=28.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211228233104/https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/valjaanded-ulevaated|url-olek=ei tööta}}</ref> 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud;<ref name="ZUYUE" /> 2015. aasta seisuga polnud nende arvukus oluliselt muutunud.<ref name="PM_3786757" /> 2020. aasta suvel oli karu üldarvukus vahemikus 900–950, varakevadel aga kuni 1000. Karu asurkonna seisundit võib pidada 2020. aastatel väga heaks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Veeroja, Rauno; Männil, Peep; Jõgisalu, Inga; Kübarsepp, Marko|url=https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2021/07/SEIREARUANNE_2021.pdf|pealkiri=Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021|väljaanne=Keskkonnaagentuur|aeg=2021|vaadatud=2.02.2022}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Karude hinnanguline arv on Eestis:<ref name="PM_3786757" /><ref name="Villu_Päärt" /><ref name="eeWZh" /><ref>https://www.err.ee/968259/laanemaa-jahimehed-jaid-karulaskmise-lubadest-ilma</ref><ref name=":1"/> {| class="wikitable" |- !Aasta ||1954 ||1980 ||1985 ||1995 ||2001 ||2009 ||2015 ||2018 !2020 || 2022 || 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> |- ! Arvukus | 180 || 150 || 500 || 660 || 550 || 700 || 700 || 750 |950 ||900 || 1100 |- |} Arvukus oli aga väga väike 20. sajandi alguses, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma.<ref name="Villu_Päärt" /> Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Eesti karud on eraldiseisvad Soomes ja Venemaa lääneosas elavatest karudest.<ref name="Villu_Päärt" /> ==== Albaania ==== [[Albaania]]s on umbes 250 pruunkaru (2006).<ref name="euronatur" /> ==== Austria ==== [[Austria]]s hävitati karud 19. sajandi keskpaigaks. [[Kärnten]]is kohati 1950.–1960. aastatel karusid, kes olid sisse rännanud endisest [[Jugoslaavia]]st. 1972. aastal asus [[Ötscher]]i piirkonda [[Alam-Austria]] edelaosas (piirkonda, kus viimased isendid 19. sajandil maha lasti) elama noor isane isend ([[Ötscheri karu]]). 1989. aastast lasti sellesse piirkonda lahti [[Horvaatia]]st pärit emakaru, ja 1991 sündis kolm karupoega. 1992. ja 1993. aastal jätkati karuprojekti, asustades Austriasse veel kaks karu. Tol ajal tulid esimesed teated suurematest kahjudest, näiteks murtud [[lammas]]telt ja laastatud [[kalatiik]]idest, mis häälestasid kohalikud elanikud karuprojekti vastu. Meedias hakati rääkima "probleemsetest karudest". Rajati "sekkumisvägi", kes peletas hoiatuslaskudega eemale asulate lähedusse ilmunud karud. Alates 1998. aastast nähti igal aastal noorloomi. Üksikud karud rändasid sisse [[Sloveenia]]st. Hiljuti oli Austrias 25–30 loomast koosnev väike, kuid stabiilne karude populatsioon. Enamik neist elas [[Alam-Austria]] ja [[Steiermark|Steiermargi]] piirialal, peamiselt [[Ötscher-Tormäueri looduspark|Ötscher-Tormäueri looduspargis]] ([[Põhja-Kalkalpen]]is tõendati 2008. aastani 35 isendit, 1999 oli karude arv maksimaalne (12) jooksul<ref name="Nn3kj" />), väike rühm ka Lõuna-[[Kärnten]]is, [[Karni Alpid]]es, [[Drauzug]]is ja [[Karavangid|Karavankides]]. 2002. aastal nähti peale selle [[Trento provints]]ist sisse rännanud isendit [[Tirool]]is. Veel üks Tirooli pruunkaru oli 2006. aastal Saksamaa piiri ületanud [[JJ1]]. Oktoobris 2008 nähti [[Stubaital]]is karu [[MJ4]], keda viimati kohati Lõuna-Tiroolis [[Sarntal]]is. Kuigi karud teevad vahel koduloomadele ja mesipuudele kahju, on austerlased nendega suuremalt jaolt leppinud. "{{kas|Karuadvokaadid}}" käivad karupiirkondades karude eest kostmas ja aitavad kahjusid klaarida. 2004. aastal kutsuti ellu "[[LIFE Nature Co-op Projekt]]", millega püütakse Euroopa Liidu toel pruunkarusid Alpidesse taasasustada. Selles osalevad Itaalia ([[Trento provints]], [[Friuli]]), Austria ([[Kärnten]], Põhja-Austria, Ülem-Austria ja Steiermark) ja Sloveenia. Projektiga püütakse Alpides elavatest pruunkaru populatsioonidest moodustada [[metapopulatsioon]], nii et loomad saaksid paljuneda ning tuleksid looduses iseseisvalt toime. Aastavahetusel 2007/2008 teatas [[Maailma Looduse Fond]]i Austria organisatsioon, et Austrias sündinud üle 30 pruunkarust on leitavad veel ainult neli. Teatavaks sai mitu illegaalset mahalaskmist (viimati detsembris 2007 noorloom, mille tegi kindlaks [[Bundeskriminalamt|Föderaalne Kriminaalamet]]), teiste asukoht on teadmata. Ilma kaitsemeetmeteta on pruunkarud Austrias ohustatud. ==== Hispaania ==== {{vaata|Kantaabria pruunkaru}} [[Hispaania]]s elab umbes 375<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karud loobuvad kliimamuutuste tõttu üha enam talveunest. Mis aitab ära hoida nende näljasurma? |url=https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120369333/karud-loobuvad-kliimamuutuste-tottu-uha-enam-talveunest-mis-aitab-ara-hoida-nende-naljasurma |vaadatud=2025-04-13 |väljaanne=Lemmikloom |keel=et}}</ref> pruunkaru kolmes asurkonnas. Hinnanguliselt 140 karu elab [[Somiedo looduspark|Somiedo looduspargis]] [[Astuuria]]s, [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägedes]] [[Oviedo]] linna lähedal. Väiksem asurkond (umbes 25 isendit) on Kantaabria mägedes [[Saja-Besaya looduspark|Saja-Besaya looduspargis]] umbes 200&nbsp;km ida pool [[Reinosa]] ja [[Torrelavega]] vahel [[Kantaabria]] provintsis. Mõlema piirkonna karude arvu peetakse stabiilseks, sest tegu on asustamata mägipiirkondadega, mida teed ei läbi. Kõige väiksem asurkond (umbes [[tosin]] isendit) elab [[Püreneed]]es Hispaania ja Prantsusmaa piirialal. Seda asurkonda peetakse väljasurevaks, sest seal pole pikka aega järelkasvu olnud. Kohalikud elanikud nõuavad karude ümberasustamist või hävitamist. ==== Itaalia ==== [[Itaalia]]s elab kolm väikest pruunkarude rühma. Pruunkarude koguarv seal on 50–60<ref name="euronatur" /> (2006). [[Adamello-Brenta looduspark|Adamello-Brenta looduspargis]] on 25 isendist koosnev asurkond, mis on väga ohustatud.<ref name="WWF Itaalia" /> Karude arvu suurendamiseks asustati sinna aastatel 1999–2002 kümme looma Sloveeniast. [[Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspark|Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspargi]] piirkonnas on umbes 30–50 karu.<ref name="WWF Itaalia" /> See asurkond erineb [[kolju]] ehituse poolest teistest pruunkarudest, mistõttu see võib tegu olla omaette [[alamliik|alamliigiga]] ([[apenniini pruunkaru]], ''[[Ursus arctos marsicanus]]'').<ref name="UCF46" /> Eraldi alamliigina kirjeldas seda esimesena Altobello (1921). Apenniini pruunkaru praegune levila paikneb [[Monti Sibillini]] ja [[Alto Molise]] ning [[Monti Simbruini]] külgaheliku ja [[Majella]] vahel. Suurima asustustihedusega ala vastab enam-vähem rahvuspargi territooriumile. Viimastel kümnenditel on registreeritud arvukalt [[salaküttimine|salaküttimise]] juhtumeid: aastatest 1980–2004 on teada 55 isendi hukkumine selle tagajärjel.<ref name="WWF Itaalia" /> Kolmas rühm elab [[Sloveenia]] piirialadel [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas. ==== Läti ==== Suuremas osas [[Läti]]s hävitati pruunkaru täielikult 20. sajandi alguseks. 19. ja 20. sajandi vahetuseks oli säilinud vaid väike asurkond [[Vidzeme]]s [[Lubānsi järv]]e ümbruses. Viimased karud kütiti Lätis aastatel 1921–1926. Kõik karud, keda pärast seda Läti territooriumil on kohatud, on juhukülalised kas [[Eesti]]st või [[Venemaa]]lt. 1946. aastast on karude arvukus Lätis pisitasa suurenenud, seda peamiselt riigi kirdeosas. 2003. aasta seisuga arvati Lätis elavat umbes 10 karu, kuid see arv on aastati kõikuv. Pärast loodusliku asurkonna hävimist enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ei ole pruunkaru Läti territooriumil teadaolevalt poeginud, seega on Läti pruunkaru levila marginaalne osa.<ref name="vHZvL" /> ==== Norra ==== 2009. aastal tehti [[Norra]]s väljaheidete DNA-analüüsi põhjal kindlaks 164 karu, mis on suurim arv seal selliste analüüside tegemise ajaloos.<ref name="Sy1Nf" /> '''Poola''' Poolas oli 2026. aastal ligikaudu 100 karu<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=Bear Population by Country 2026 |url=https://worldpopulationreview.com/country-rankings/bear-population-by-country |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=World Population Review |keel=en}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Woman killed by bear in Polish forest, son and local government say |url=https://www.bbc.com/news/articles/c20qrg4dyr3o |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref>, enamik neist [[Bieszczady maakond|Bieszczady]] maakonnas<ref name=":6" />, 1980. aastatel oli populatsioon ligikaudu 20 isendit.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Numbers and distribution |url=https://carnivores.eu/bear/en-2/distribution-and-abundance |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=carnivores.eu |keel=en}}</ref> Karusid leidub Poolas valdavalt [[Karpaadid|Karpaatide]] piirkonnas.<ref name=":5" /> ==== Prantsusmaa ==== [[Pilt:Ours brun parcanimalierpyrenees 3.jpg|pisi|püsti|Pruunkaru Prantsuse Püreneedes]] [[Prantsusmaa]]l elab umbes 10–20 pruunkaru Püreneedes. Kogu sealne asurkond põlvneb tervenisti sissetoodud loomadest. Viimane kohalik karu tapeti 2004. aastal. 1930. aastateni oli pruunkarude asurkond ka Prantsuse Alpides. ==== Rootsi ==== Rootsis hinnati karude populatsiooni suuruseks 2008. aastal 3221 isendit. Võrreldes 2007. aastaga oli karude arvukus suurenenud 4,8%.<ref name="8f3PZ" /> Karude püsiasustus on olemas [[Norrbotteni lään|Norrbotteni]], [[Västerbotteni lään|Västerbotteni]], [[Jämtlandi lään|Jämtlandi]], [[Västernorrlandi lään|Västernorrlandi]], [[Dalarna lään|Dalarna]] ja [[Gävleborgi lään]]is.<ref name="IkAg3" /> ==== Rumeenia ==== [[Rumeenia]]s on Euroopa suurim karude populatsioon.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Nick Huisman|url=http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|pealkiri=Bear-problems in Romania: who is to blame?|väljaanne=[[European Wilderness Society]]|aeg=8. august 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171006230425/http://wilderness-society.org/bear-problems-in-romania-who-is-to-blame/|arhiivimisaeg=6. oktoober 2017}}</ref> Eeskätt [[Karpaadid|Karpaatide]] metsaaladel elab neljakohaline arv pruunkarusid: 1988. aastal oli neid umbes 7000. Et 1989. aastal hoogustati küttimist, on nende arv tunduvalt vähenenud. 2006. aastal hinnati karude arvukuseks umbes 6000.<ref name="Bnn6U" /> Pärast seda on arvukus taas suurenema hakanud ja 2012. aasta seisuga võis riigis elada umbes 9000 karu.<ref name="V1wLR" /> Rumeenia valitsus lubab küttida niinimetatud nuhtlusisendeid.<ref name=":0" /> ==== Saksamaa ==== [[Pilt:Zoo-nuernberg-2006-braunbaer2.jpg|pisi|Pruunkaru [[Nürnbergi loomaaed|Nürnbergi loomaaias]]]] Saksamaal ei ela looduses enam pruunkarusid. Juba keskajal tõrjuti nad metsastesse ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse. Viimane karu [[Harz]]is lasti maha 17. sajandil (tema auks on püstitatud [[karumonument]]), [[Tüüringi]]s 18. sajandi keskel ja [[Ülem-Sileesia]]s 1770. aastal. [[Baieri mets]]as tapsid vennad Forsterid [[Zwiesel]]i ümbruses ajavahemikus 1760–1800 veel umbes 60 karu. Teadaolevalt viimane pruunkaru Saksamaal tapeti 1835. aastal [[Ruhpolding]]is. Seoses sellega, et Austriasse on pruunkarusid sisse rännanud või asustatud, on saanud aktuaalseks võimalik karude asurkonna rajamine Saksamaale. 2005. aastal valis [[Saksamaa Looduskaitseliit]] pruunkaru [[aasta loom]]aks. Mais ja juunis 2006 nähti Saksamaal pruunkaru: [[JJ1]], keda ajakirjanduses hakati kutsuma Brunoks, liikus mitu nädalat Austria piiri lähedal. Ta murdis mõned koduloomad ja teda oli sageli näha asulate lähedal. Seepeale anti ajutine luba looma mahalaskmiseks, kuid avalikkuse survel see tühistati. Siis prooviti karu elusalt kinni püüda, kuid kolme nädala pärast sellest loobuti. 26. juunil lasti ta [[Spitzingsee]] lähedal maha. ==== Slovakkia ==== Slovakkias elab 700–900 karu, peamiselt Kesk- ja Põhja-Slovakkias.<ref name="bkuA8" /> ==== Soome ==== 2013. aastal hinnati enne jahihooaja algust Soome karude koguarvuks 1560–1680 isendit.<ref name="ZRYtz" /> Osa Soome karudest talvitub Venemaal, seetõttu ulatub suvel karude arv Soomes üle 2000. ==== Šveits ==== [[Šveits]]is lasti karu enne 2008. aasta juhtumit viimast korda 1904 [[Engadin]]is. Hiljem nähti karu veel 1923. aastal. Seoses Austria karude taasasustamise projektiga tehtud uurimuse järgi on Šveitsis veel karudele sobivaid elupaiku. Juulis 2005 rändas Itaaliast [[Trento provints]]ist [[Val Müstair]]i karu [[JJ2]], kellele pandi nimeks Lumpaz. See vallandas uue arutelu pruunkarude asurkonna rajamise võimalikkusest Šveitsis. [[Bundesamt für Umwelt|Föderaalne Keskkonnaamet]] koostas dokumendi "[[Konzept Bär]]", mis esitab põhiliselt positiivse seisukoha ning võtab arvesse võimalikke järelmeid ja riske, sealhulgas vajadust eriti agressiivsed loomad maha lasta.<ref name="eUETa" /> Karu [[JJ3]], kes oli [[JJ1]] ja JJ2 vend, kes oli sisse rännanud suvel 2007, tapeti aprillis 2008 [[Graubünden]]is, sest ta ei kartnud inimesi. Samal ajal liikus Graubündenis ka inimpelglik karu [[MJ4]], kes oli samuti sisse rännanud suvel 2007. Kevadel 2008 lahkus ta Šveitsist Itaaliasse. Seisuga oktoober 2009 ei olnud pärast seda karude viibimist Šveitsis tõendatud. ==== Valgevene ==== 2002. ja 2003. aastal hinnati Valgevene pruunkaru asurkonna suuruseks 140–180 isendit. Nad olid levinud peamiselt riigi põhjapiirkondades.<ref name="miIdN" /> ==== Venemaa ==== Venemaal elab umbes 120 000 isendit. === Ameerika === ==== Kanada ==== Kanadas elab umbes 25 000 isendit. Suurima karude arvuga piirkond on riigi lääneosas paiknev [[Briti Columbia]], kus arvatakse leiduvat umbes 16 000 karu. Ülejäänud asurkond elab [[Alberta]], [[Yukon]]i, [[Loodealad]]e, [[Nunavut]]i ja [[Ontario]] provintsis ning [[Manitoba provints]]i põhjaosas.<ref name="USA-Kanada" /> ==== USA ==== USA-s elab umbes 32 500 isendit, kuid nendest ligi 95% elab [[Alaska]] osariigis. Ülejäänud jagunevad suuresti nelja osariigi vahel: [[Montana]], [[Idaho]], [[Washingtoni osariik|Washington]] ja [[Wyoming]].<ref name="USA-Kanada" /> == Välimus ja kehaehitus == [[Pilt:Brown Bear us fish 2.jpg|pisi|Noor pruunkaru. Esi- ja tagakäpad on hästi näha]] [[Pilt:Kot Braunbär.JPG|pisi|Värsked karu [[väljaheited]]]] Nagu kõigil [[Karulased|karulastel]], on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende [[luustik]] tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul [[peeniseluu]] ja lühike jupp[[saba]]. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm [[õlg]]ade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. === Pea ja kael === Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne [[pea]] esileulatuva [[koon]]uga. Võrreldes sageli sama värvi [[baribal]]iga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. [[Kukal]] on lühem kui [[jääkaru]]l. [[Kael]] pöördub hästi. === Hambad ja seedeelundid === Pruunkaru [[jäävhambad]] koosnevad 42 [[hammas|hambast]]. [[Hambavalem]] on 3/3-1/1-4/4-2/3: ülalõual on kummalgi kolm [[lõikehammas]]t, üks [[silmahammas]], neli [[eespurihammas]]t ja kaks [[purihammas]]t; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kaks. Nagu paljudel [[kiskjalised|kiskjalistel]], on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad [[hambakroon|kroonid]]. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. [[Magu]] on ühe valendikuga. [[Pimesool]] puudub. [[Sooled|Sool]] on 7–10&nbsp;m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. === Jäsemed === [[Pilt:Bear-footprint.jpg|pisi|[[Euroopa pruunkaru]] esikäpa [[jälg]] on umbes 16 cm, tagakäpa jälg umbes 26 cm pikkune]] [[Jäsemed]] on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii [[Küünarvars|küünarvarre]] [[luu]]d ([[küünarluu]] ja [[kodarluu]]) kui ka [[säär]]e luud ([[sääreluu]] ja [[pindluu]]) on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis [[varvas]]t, mis lõpevad kuni 8&nbsp;cm pikkuste mittesissetõmmatavate [[küünis]]tega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu [[tald|tallaga]] nagu kõik karulased: ta on [[tallalkõndija]]. === Karvastik === Pruunkaru [[karvastik]] on tavaliselt tumepruun, kuid sel võib olla palju värvivarjundeid: võimalikud toonid ulatuvad kollakas- ja hallikaspruunist ja teistest [[pruun]]i varjunditest peaaegu [[must]]ani. [[Kaljumäestik]]us karudel on karvastiku ülaosa sageli valkjashallide tähnidega ([[inglise keel]]es ''grizzly''), mistõttu seda alamliiki nimetatakse [[grisli]]ks (''Ursus arctos horribilis''). Pruunkarul on üldiselt tihe [[aluskarv]], [[pealiskarv]]ad on pikad. Karvastik muutub vastavalt aastaaegadele. Talvekarv on tihe ja kare ning tundub tokerjana. [[Pilt:Kodiak Brown Bear.jpg|pisi|[[Kodiaki karu]] on pruunkaru suurimate mõõtmetega alamliik]] === Mõõtmed ja kaal === Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100–280&nbsp;cm, [[õlakõrgus]] umbes 90–150&nbsp;cm. [[Sabapikkus]] on ainult 6–21&nbsp;cm. Kaal on levila eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Kõige raskemad pruunkarud on [[kodiaki karu]]d, kes elavad Alaska lõunarannikul ja lähedastel meresaartel, näiteks [[Kodiaki saar]]el. Nende kaal võib ulatuda 780 kiloni, kusjuures isaste keskmine kaal on ainult 389&nbsp;kg ja emastel 207&nbsp;kg. Alaska sisemaa pruunkarud on tunduvalt kergemad: isased kaaluvad keskmiselt 243, emased 117&nbsp;kg. Lõuna pool Põhja-Ameerikas (Kanadas ja USA põhiosa loodeosas) kaaluvad isased 140–190&nbsp;kg, emased 80–130&nbsp;kg. Põhja-Euroopas ja Siberis kaaluvad pruunkarud keskmiselt 150–200&nbsp;kg, Lõuna-Euroopas on nad tunduvalt kergemad, kõigest umbes 70&nbsp;kg. Aasias on nad mida ida poole, seda raskemad; [[Kamtšatka poolsaar]]el kaaluvad nad 140–320&nbsp;kg. Soomes [[Kuhmo linn|Kuhmos]] püüti 2006. aastal kinni 373 kilo kaaluv emakaru. Karule süstiti unerohtu, ta kaaluti, varustati raadiosaatjaga kaelarihmaga ja lasti uuesti lahti.<ref name="WpSvI" /> === Meeled === [[Nägemine]] on halb, [[kuulmine]] keskmine, [[haistmine]] väga hea. == Eluviis == [[Pilt:Brown bear (Ursus arctos arctos) standing.png|pisi|püsti|Tagajalgadel seisev karu]] === Toitumine === Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned, [[kala]]d, puude lehed ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. === Paljunemine === Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9&nbsp;kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. === Elupaik === Pruunkaru elab metsades ja [[tundra]]tes. === Taliuinak === Pruunkaru taliuinaku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu mäestikupiirkondades looduslikke koopaid, mujal pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. === Eluiga === Looduses võivad karud elada 30–35 aasta vanuseks. Vangistuses on karu elanud kuni 47-aastaseks. Tavaliselt surevad karud taliuinakus olles.<ref name="aBZwb" /> == Alamliigid == Laia levila tõttu eristatakse mitmeid [[alamliik]]e, mis erinevad näiteks kasvu, [[kolju]] kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu morfoloogilise tunnuse poolest. Geneetilised uuringud siiski ei toeta liigi jagamist paljudeks alamliikideks. Nõnda ei ole alamliikide arvu suhtes üksmeelt, kuid sagedamini nimetatakse järgmisi: * [[euroopa pruunkaru]] (''Ursus arctos arctos'') hõlmab asurkonnad [[Alpid]]es, [[Püreneed]]es, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning [[Skandinaavia]]s. * süüria pruunkaru (''U. a. syriacus'') on suhteliselt väikest kasvu ja helepruuni karvkattega. Levinud Lähis-Idas ja Kaukaasias. On vaieldav, kas tegu on euroopa pruunkaru variandiga või eraldi alamliigiga. * siberi pruunkaru (''U. a. beringianus'') elab [[Venemaa]] Aasia-osas. * kamtšatka pruunkaru (''U. a. piscator'') elab [[Kamtšatka poolsaar]]el ja on suuremat kasvu kui siberi pruunkaru. Ta kehapikkus on kuni 2,5&nbsp;m ja kaal kuni 600&nbsp;kg. * atlase karu (''U. a. crowtheri'') elas Põhja-Aafrikas [[Atlase mäestik]]us. Suri välja küttimise tõttu 19. sajandi lõpus. * [[grislikaru]] (''U. a. horribilis'') elab Põhja-Ameerikas. Ta on tugevam ja raskem kui euroopa pruunkaru, teda peetakse ka agressiivsemaks. * kalifornia pruunkaru (''U. a. californicus'') on välja surnud. Karvkatte värvuse järgi kutsuti teda inglise keeles "Golden Bear" (kuldne karu). Ta elas [[California]] osariigis ja [[California poolsaar]]el. * mehhiko pruunkaru (''U. a. nelsoni'') oli levinud Mehhiko põhjaosas, tõenäoliselt suri välja 1960. aastatel. * mandžuuria pruunkaru (''U. a. manchuricus'') esineb [[Hiina]] kirdeosas ja [[Mongoolia]]s. * kodiaki karu (''U. a. middendorffi'') elab Kodiaki saarel ja naabersaartel Alaska lõunaranniku lähedal. Tänapäeval elavatest alamliikidest suurim, kaaluga kuni 750&nbsp;kg ja kehapikkusega kuni 2,70 meetrit. * tiibeti pruunkaru (''U. a. pruinosus'') esineb [[Tiibet]]is ja [[Sichuan]]is, sinakashalli karvkattega. * hokkaido pruunkaru (''U. a. yesoensis'') elab Jaapani [[Hokkaidō]] saarel. Geneetiliste uuringute tulemusena on leitud, et Euroopa karude ühine esivanem elas umbes 175 000 aasta eest ja et Euroopa asurkonna võib jaotada kaheks liiniks. Lääne-Euroopas elav liin tekkis umbes 70 000 aastat tagasi ning selle esindajad on levinud ka Põhja-Ameerikasse ja neile on lähedasemad jääkarud. Idaliin, mis tekkis umbes 25 000 aastat tagasi, on esindatud Baltimaades, Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas. Pruunkaru lähim sugulane on jääkaru. Need liigid võivad ristuda ja ka sigimisvõimelisi järglasi anda.<ref name="UHExV" /> Geneetilised uuringud näitavad, et mõned pruunkaru [[populatsioon]]id on lähedasemad jääkarudele kui teistele pruunkarudele. Arvatakse, et jääkaru on arenenud pruunkarust suhteliselt hilja ja lahknemine toimus umbes 150 000 aastat tagasi.<ref name="EOJvF" /> <gallery> Grizzly Bear Yellowstone.jpg|[[Grislikaru]] Ursus arctos syriacus.jpg|[[Süüria pruunkaru]] Brown-bear-in-spring.jpg|[[Siberi pruunkaru]] Tibetan Blue Bear - Ursus arctos pruinosus - Joseph Smit crop.jpg|[[Tiibeti pruunkaru]] </gallery> == Karujaht == Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. [[Keskkonnaamet]]i eriloaga võib [[nuhtlusisend]]eid küttida ka muul ajal. 2024. aastal anti Eestis luba 94 karu küttimiseks.<ref>https://www.keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-lubab-sel-aastal-kuttida-94-karu</ref> 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 40–45 karu.<ref name="7XuJ5" /> 2010. aastal oli samuti lubatud lasta 60 karu, kuid kütiti 57 looma.<ref name="vKFH6" /><ref name="J27vN" /> 2011. aastal oli lubatud lasta 65 karu (lasti 53) ja 2012. aastal 60 karu (lasti 57).<ref name="1sxQT" /><ref name="Bv0bP" /><ref name="m9P57" /> {| class="wikitable" ! ! 1954 ! 1960 ! 1965 ! 1970 ! 1975 ! 1980 ! 1985 ! 1990 ! 1995 ! 1998 ! 2001 ! 2005 ! 2007 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2024 |- bgcolor="#FFCC00" | Karude arv Eestis | 180 | 120 | 159 | 181 | 243 | 350 | 500 | 840 | 660 | 600 | 550 | 569 | 725 | 700 | 700 | 700 | | | | | 700 | 700 | 750 | 900 | 950 | 1000 | <950 |- bgcolor="#FFFAFA" | Kütitud karude arv | 0 | 0 | 2 | 1 | 1 | 6 | 24 | 55 | 34 | 37 | 27 | 23 | 27 | 45 | 57 | 53 | 57 | 38 | 36 | 49 | 55 | 54 | 60 | 67 | 92 | 85 |} Soomes kestab karujaht 20. augustist kuni 31. oktoobrini. Soomes kütiti aastatel 2003–2008 vastavalt 68, 72, 69, 77, 83 ja 84 karu. Rootsis oli 2012. aastal lubatud lasta 319 karu ja 22. novembriks oli lastud 302 karu.<ref name="GAZcp" /> Rootsis kestab karujaht 21. augustist 15. oktoobrini. 2023. aastal jagati välja 649 karujahi luba ja 2024. aastal 486 jahiluba. 2017. aastal loendati riigis umbes 2900 karu.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8081412/rootsis-algas-karujahihooaeg-valja-jagati-486-luba Rootsis algas karujahihooaeg, välja jagati 486 luba], Postimees, 21. august 2024</ref> == Sümboolika == [[Pilt:Flag of California.svg|pisi|[[California lipp|California lipul]] on varem osariigis elanud ja tänaseks välja surnud [[kalifornia pruunkaru]] (''U. a. californicus''), keda tunti karvkatte värvuse järgi ka kui kuldset karu]] Sageli kujutatakse karu vappidel, kus see sümboliseerib võimu ja jõudu. Näiteks on karu [[Berliin]]i sümboliks ja vapiloomaks. Isegi [[Berliini filmifestival]]i auhindadeks jagatakse karukujukesi. Teised tuntud linnad, kelle vapil on karu, on näiteks [[Madrid]] ja [[Bern]]. Karu on [[Soome]] rahvusloom. Tuntud [[arhetüüp]] on nn [[Vene karu]], millest on kujunenud üks Venemaa sümboleid. Ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] ametlikuks [[maskott|maskotiks]] oli [[karu]]poeg [[Miška]]. Karu on kasutanud [[maskott|maskotina]] näiteks mitu ülikooli ([[Browni Ülikool]], [[California Ülikool Los Angeleses]], [[California Ülikool Berkeleys]], [[Alberta Ülikool]] jt) ja spordiklubi ([[Brisbane Bears]], [[Chicago Bears]], [[Hershey Bears]], [[North Sydney Bears]] jm). [[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on karu [[Lillekäpp]]. == Mütoloogia == Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel juba alates varasest [[paleoliitikum]]ist. [[Soomeugrilased|Soome-ugri rahvastel]] oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks ''mesikäpaks'' või ''metsaotiks''. Paljudel [[Siber]]i rahvastel on [[karukultus]]. Karu tapmise järel peetakse [[karupeied|karupeiesid]]. Väga oluline on karu ka [[indiaanlased|indiaani]] rahvastele. [[Suur Vanker]] on teistele rahvastele tihti tuntud hoopis kui Suur Karu. == Kultuur == [[Pilt:The Three Bears - Project Gutenberg eText 17034.jpg|pisi|Illustratsioon muinasjutule "[[Kolm karu]]"]] Karudega puututakse kokku juba varases lapsepõlves. [[Kaisukaru]] on üks tuntumaid laste mänguasju.<ref name="dZKO4" /> [[Lastekirjandus]]est on tuntud näiteks "[[Karupoeg Puhh (raamat)|Karupoeg Puhh]]" ja [[muinasjutt]] "[[Kolm karu]]". Eesti lastele on aidanud karusid tuttavamaks muuta "[[Karu-aabits]]" (1971), mille põhjal on valminud [[ETV]] lastesari "[[Mõmmi ja aabits]]". Tuntud on ka "[[Karumõmmi unelaul]]". [[AS Kalev]] toodab [[Mesikäpp (kommid)|Mesikäpa komme]], šokolaadi ja küpsiseid. Palju kasutatakse karusid kunstis. Kunstiprojektidest on üks tuntumaid "[[United Buddy Bears]]", maalidest [[Ivan Šiškin]]i "[[Hommik männimetsas]]". Ajalehe [[Postimees]] lugejatele on tuttav "[[Mürakarud]]e" koomiks. Palju on karusid kajastatud ka [[filmikunst]]is. Eesti üks esimesi mängufilme oli "[[Karujaht Pärnumaal]]". Hilisemast ajast on tuntud näiteks filmid "[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (mis põhineb [[Nikolai Baturin]]i [[Karu süda|samanimelisel romaanil]]) ja "[[Vennad Karusüdamed]]". [[Valm]]ist on tuntuks saanud mõiste "[[karuteene]]", mis tähendab tegija poolt vaadatuna heade kavatsustega tehtud teenet või toimingut, mis aga teisele poolele tekitab hoopis halba. Mitmes Eesti linnas asub Karu tänav ja mitme järve nimi on Karujärv. Samas pole mitte kõik sarnased nimed karudega seotud – näiteks Valga maakonnas asunud endise [[Karula vald|Karula valla]] nimi on tekkinud saksakeelsete nimede eestipäraseks muutmisel.<ref name="PnS4L" /> 2008. aastal oli [[Karu (perekonnanimi)|perekonnanimi Karu]] Eestis populaarsuselt 27. kohal, [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] levikult 246. kohal ja [[Medvedev]] (vene keeles 'karu') 288. kohal.<ref name="lNyrt" /> Nime tuntuim kandja, [[Dmitri Medvedev]], on endine [[Venemaa president]]. [[Ott (eesnimi)|Ott]] on ka levinud eesnimi. Mõni karu on saanud erilise tähelepanu osaliseks. Näiteks Eesti [[meedia]]s ja [[ühiskond|ühiskonnas]] tekitas elevust [[Ruhnu karu]], kes sattus 2006. aasta kevadel jääpangal [[Ruhnu]] saarele. <gallery> Utro v sosnovom lesu.jpg|Šiškini "[[Hommik männimetsas]]" (1889), kuhu karud maalis hoopis [[Konstantin Savitski]] Endine purskkaev karu kujuga Tartus, Kuperjanovi tänava pargis, 1. november 2011.jpg|Endine purskkaev karu kujuga [[Vaksali park|Vaksali pargis]] [[Tartu]]s Karujaht Pärnumaal 1914.ogg|Lõik esimesest Eesti mängufilmist "[[Karujaht Pärnumaal]]" Spielzeugmuseum tartu.jpg|[[Tartu Mänguasjamuuseum]]i maskott on [[karu Lillekäpp]] </gallery> == Rünnakud == === Eestis === Eestis on karurünnakud haruldased. Valdavalt on rünnakud seotud [[Jaht (küttimine)|jahiga]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=„See polnud rünnak, karu kaitses ennast!“ Ida-Viru jahimeeste seltsi sõnul tehti jahi käigus mitu viga |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120315309/see-polnud-runnak-karu-kaitses-ennast-ida-viru-jahimeeste-seltsi-sonul-tehti-jahi-kaigus-mitu-viga |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> kui karu on juba vigastatud ning inimene läheb loomale liiga lähedale. Probleeme põhjustavad ka [[Kämping|kämpingualad]], kuhu inimesed jätavad tihti toidujäätmeid, mis meelitab karusid seal käima ja harjutab neid sealt toitu leidma. Kui aga karu sealt enam toitu ei leia, võib ta muutuda inimeste suhtes agressiivseks. Samuti siis, kui looma [[taliuinak]] on häiritud<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-01-05 |pealkiri=Mati Kaal aasta loomast: Eesti karud on suhteliselt leebe loomuga |url=https://eeter.err.ee/1608456227/mati-kaal-aasta-loomast-eesti-karud-on-suhteliselt-leebe-loomuga |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> või läheduses on [[raibe]].<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Karu käitumine inimesega kohtumisel |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/Ulukid/suurkiskjad/Karu%20k%C3%A4itumine%20inimesega%20kohtumisel%202006.pdf}}</ref> Kõige ohtlikum olukord on see, kui inimene satub olema emakaru ja poegade vahele ning emakaru tajub, et ta pojad on ohustatud.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Karu rünnaku ohver: Kahe hüppega oli karu mul peal! |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44457605/karu-runnaku-ohver-kahe-huppega-oli-karu-mul-peal |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Rünnakute oht suureneb koos karude arvukuse tõusuga.<ref name=":2" /> Inimese surmaga lõppenud karurünnak toimus Eestis 1705. aastal [[Karuse|Karusel]], kus jahil haavatud karu tappis 3–4 jahimeest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910-1922) 26 november 1912 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateataja19121126.2.17&srpos=2&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-karuse+kirikuraamat------------ |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Hiljem on toimunud mittefataalsed rünnakud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karude rünnakutest {{!}} Looduskalender.ee |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/827 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.looduskalender.ee |arhiivimisaeg=2024-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240207210353/https://www.looduskalender.ee/n/node/827 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Mujal maailmas === Süstemaatiliselt ja ühtlaselt kogutud üleilmseid andmeid karurünnakutest napib<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Inoue |eesnimi=Yukana |kuupäev=2025-11-09 |pealkiri=Japan’s bears have been on their killing spree for more than 100 years |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2025/11/09/japan/society/bear-attacks-japan-wildlife/ |vaadatud=2025-11-11 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref>, mõnedel andmetel moodustavad rünnakuga lõppenud kohtumised ligi 9% karu ja inimese kokkupuudetest.<ref name=":3" /> Fataalsetes kohtumistes esineb riigiti erinevusi: [[Jaapan|Jaapanis]] on inimese surmaga lõppenud rünnakuid rohkem kui mujal, alates 2008. aastast keskmiselt kolm surma aastas, [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s ligikaudu kaks surma aastas. Elanikkonna arvukust arvestades on inimese suremise võimalus karurünnakus ligikaudu 4,2 korda suurem Jaapanis kui USA-s ja kolm korda suurem kui kogu Põhja-Ameerikas.<ref name=":4" /> Eriti arvukalt esineb rünnakuid Jaapani kirdeosas [[Akita prefektuur|Akita prefektuuris]], kus 2025. aastal registreeriti 60 inimese ründamist, millest neli lõppes surmaga. Põhjuseks peetakse [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemisega]] vähenevat toidulauda (või, vastupidi, soojenemisega kaasnenud toiduküllusega<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-05 |pealkiri=Jaapanis nelja inimest tuuseldanud karu on endiselt vabaduses |url=https://www.err.ee/1610047705/jaapanis-nelja-inimest-tuuseldanud-karu-on-endiselt-vabaduses |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>), elanikkonna vananemisega vähenevat jahimeeste hulka ja viimasega kaasnevat suurenenud karude arvukust. Olukorra lahendamiseks kaasati seal [[kaitsevägi]] ja anti politseinikele luba kasutada [[vintpüss]]e.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-13 |pealkiri=Jaapani politsei sai loa kasutada karude vastu vintpüsse |url=https://www.err.ee/1609857090/jaapani-politsei-sai-loa-kasutada-karude-vastu-vintpusse |vaadatud=2025-11-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=Jaapan saadab relvajõud karudega võitlema |url=https://www.err.ee/1609849647/jaapan-saadab-relvajoud-karudega-voitlema |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> '''Poolas''' oli surmaga lõppenud rünnak 2014. aastal ja 2026. aastal. Karusid oli 2026. aastal poolas ligi 100.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-23 |pealkiri=Woman killed by bear in Polish forest, son and local government say |url=https://www.bbc.com/news/articles/c20qrg4dyr3o |vaadatud=2026-06-14 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> == Vaata ka == *[[Hiiumaa karu]] * [[Karutantsitaja]] * [[Jääkaru]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZUYUE">[http://uudised.err.ee/index.php?06173054 Alanud karujahi hooajal võib küttida 60 karu] ERR, 3. august 2009</ref> <ref name="PM_3786757">{{netiviide |autor=Eili Arula |pealkiri=Jõgeva- ja Tartumaal tohib küttida tosin karu |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=2016-08-03 |url= http://tartu.postimees.ee/3786757/jogeva-ja-tartumaal-tohib-kuttida-tosin-karu |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="Villu_Päärt">{{netiviide |autor=Villu Päärt (doktoritöö: Marju Keis) |pealkiri=Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees |väljaanne=Novaator |aeg=21.05.2013 |url= http://novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="eeWZh">{{netiviide |autor=Tõnu Kann |pealkiri=Eestis elab hinnanguliselt 700 karu |väljaanne=Ilmajaam |väljaandja=Postimees |aeg=2010-09-27 |url= http://ilmajaam.postimees.ee/318509/eestis-elab-hinnanguliselt-700-karu |online=2016-08-30}}</ref> <ref name="euronatur">[http://www.euronatur.org/Verbreitung.437.0.html euronatur.org]</ref> <ref name="Nn3kj">Bären in Österreich vor dem Aussterben. – ''[[Salzburger Nachrichten]]'', 13. august 2008, lk 4.</ref> <ref name="WWF Itaalia">{{Netiviide |url=http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 |pealkiri=Pruunkaru Maailma Looduse Fondi Itaalia organisatsiooni saidil |vaadatud=2009-12-06 |arhiivimisaeg=2008-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081121204323/http://www.wwf.it/client/render.aspx?root=655&content=0 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UCF46">A. Loy, P. Genov; M. Galfo; M. G. Jacobone, A. Vigna Taglianti. Cranial morphometrics of the Apennine brown bear (''Ursus arctos marsicanus'') and preliminary notes on the relationships with other southern European populations. – ''[[Italian Journal of Zoology]]'', 75 (1), 2008, lk 67–75.</ref> <ref name="vHZvL">Pilāts, Valdis ja Jānis Ozoliņš. (2003) Status of brown bear in Latvia. ''Acta Zoologica Lituanica'', Volumen 13, Numerus 1. (ISSN 1648-6919)</ref> <ref name="Sy1Nf">[https://web.archive.org/web/20150612035517/http://forskning.no/miljoovervakning-dna-rovdyr/2010/05/164-brunbjorn-pavist-i-norge 164 bjørner i Norge – mange hanner om binnene], forskning.no, 1. mai 2010</ref> <ref name="8f3PZ">{{Netiviide |url=http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |pealkiri=Beslut om skyddsjakt på björn 2009 |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105045118/http://www.jagareforbundet.se/Global/Bj%C3%B6rnjakten/1.pdf |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="IkAg3">{{Netiviide |url=http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |pealkiri=Jakt på björn |vaadatud=2012-11-23 |arhiivimisaeg=2012-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121011080707/http://www.naturvardsverket.se/sv/Start/Naturvard/Jakt-och-vilt/Jakt/Jakt-pa-bjorn/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Bnn6U">{{Netiviide |url=http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |pealkiri=FAQ – about Wolves and Bears in Romania - |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2013-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130801043210/http://milvus.ro/Mammal_Conservation/large-carnivores/faq-about-wolves-and-bears-in-romania |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="V1wLR">[https://web.archive.org/web/20130526205650/http://www.romania-insider.com/bear-attacks-in-romania-highlight-poor-management-of-europes-largest-bear-population/65939/ Bear attacks in Romania highlight poor management of Europe's largest bear population] romania-insider.com, 2012</ref> <ref name="bkuA8">[http://www.medvede.sk/index1.php?action=udaje Bears in Slovakia]</ref> <ref name="ZRYtz">{{Netiviide |url=http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |pealkiri=Karhun kanta-arviot |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413171023/http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu/karhun_kanta_arviot.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eUETa">[http://www.nationalpark.ch/go/de/besuchen/museum-schmelzra/baerenausstellung/?keywords=Konzept%20B%C3%A4r Bärenausstellung]{{Kõdulink|aeg=aprill 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="miIdN">Sidorovich, Vadim Evgenevich. (2006). [https://web.archive.org/web/20140505035620/http://www.bio.bsu.by/zoology/files/brown_bear.pdf Ecological studies on brown bear (''Ursus arctos'') in Belarus: distribution, population trends and dietary structure.] ''[[Acta Zoologica Lituanica]]'', kd 16, nr 3, lk 187. (ISSN 1392-1657)</ref> <ref name="USA-Kanada">[https://web.archive.org/web/20130820122220/http://robertlindsay.wordpress.com/2012/10/13/an-overview-of-grizzly-bears-in-the-us-and-canada/ An Overview of Grizzly Bears in the US and Canada] 13. oktoober 2012</ref> <ref name="WpSvI">[https://web.archive.org/web/20170228093923/http://www.ts.fi/uutiset/kotimaa/1074153277/373kiloinen+karhu+sai+seurantapannan 373-kiloinen karhu sai seurantapannan] Turun Sanomat, 12.10.2006</ref> <ref name="aBZwb">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65330934/karu-peitub-suremiseks-koopasse Karu peitub suremiseks koopasse]. Maaleht, 28. november 2012.</ref> <ref name="UHExV">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakaru_esiema_oli_pruun/ Jääkaru esiema oli pruun] Novaator, 08.07.2011</ref> <ref name="EOJvF">[http://novaator.ee/ET/loodus/jaakarud_tekkisid_usna_hiljuti/ Jääkarud tekkisid üsna hiljuti] Novaator, 02.03.2010</ref> <ref name="7XuJ5">[https://web.archive.org/web/20091105090607/http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/tanavu-kuttisid-jahimehed-ule-40-karu.d?id=26663515 Tänavu küttisid jahimehed üle 40 karu] Maaleht, 3. november 2009</ref> <ref name="vKFH6">[http://www.epl.ee/news/eesti/sel-aastal-tohivad-jaagrid-kuttida-60-karu.d?id=51279556 Sel aastal tohivad jäägrid küttida 60 karu] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010</ref> <ref name="J27vN">[https://web.archive.org/web/20150610195725/http://www.jahindusinfo.ee/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Tartu Jahindusklubi</ref> <ref name="1sxQT">[http://www.postimees.ee/505354/tanavu-voib-lasta-65-mesikappa Tänavu võib lasta 65 mesikäppa] Postimees, 21.07.2011</ref> <ref name="Bv0bP">[https://web.archive.org/web/20190608043148/https://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/82-eesti-uudised/4289-algaval-karujahi-hooajal-tohib-kuttida-60-karu Algaval karujahi hooajal tohib küttida 60 karu] Võrumaa Teataja, 25. juuli 2012</ref> <ref name="m9P57">[http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/karujahi-hooajal-kutiti-57-karu/ Karujahi hooajal kütiti 57 karu] Keskkonnaamet</ref> <ref name="GAZcp">[http://www.sva.se/sv/Djurhalsa1/Vilda-djur/Rovdjur2/Licensjakt_pa_bjorn/Licensjakt-pa-bjorn-2012/ Licensjakt på björn 2012]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="dZKO4">[http://www.tarbija24.ee/1021066/onne-sunnipaevaks-kaisukaru/ "Õnne sünnipäevaks, kaisukaru!"]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} tarbija24.ee, 27. oktoober 2012</ref> <ref name="PnS4L">{{Netiviide |url=https://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |pealkiri=Karula vald |vaadatud=2013-08-26 |arhiivimisaeg=2016-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160121012302/http://karula.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lNyrt">[https://web.archive.org/web/20110807135536/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/top-500-eesti-koige-levinumad-perekonnanimed.d?id=27677149 "TOP 500: Eesti kõige levinumad perekonnanimed"] Eesti Päevaleht, 24. aprill 2008</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus|pruunkaru}} {{commonskat|Ursus arctos}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * Marju Korsten. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1123/5/korstenmarju.pdf Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis], magistritöö, 2006 * Egle Vulla. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis], magistritöö, 2006 * [[Ulvar Käärt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457070 Uuring kummutas müüdi Eesti karude Vene päritolust] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2009 * Ulvar Käärt. [http://www.epl.ee/archive/print.php?id=65305254 Karud kolivad üha lääne poole] Eesti Päevaleht, 23. november 2012 * [http://www.novaator.ee/ET/loodus/vene_karu_ja_eesti_karu_vahe_on_sees/ "Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees"] Novaator, 21. mai 2013 * Marek Vahula, Egle Tammeleht. Kas uinuv karu talub teise seltsi? Eesti Loodus, nr 2. 2014 [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Karulased]] [[Kategooria:Soome sümboolika]] si37yxbf9bafsfknq0dzyiekitfq4o6 0 70653 7194079 7140461 2026-07-17T06:11:25Z Sillerkiil 58396 /* Põder Eestis */ 7194079 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib loomast; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Põder (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Põder | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Elch 3 db.jpg | pildi_laius = | pildi_seletus = ''Alces alces americanus'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Hirvlased]] ''Cervidae'' | perekond = [[Põder (perekond)|Põder]] ''Alces'' | liik = '''Põder''' | binaarne = ''Alces alces'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linné]], [[1758]]) | levikukaart = Moose distribution.png | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Põder''' (''Alces alces'') on [[hirvlased|hirvlaste]] sugukonda [[põder (perekond)|põdra]] perekonda kuuluv [[imetaja]]. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja [[Euroopa]]s. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500kg. [[Karvastik]] on tal pruunikasmust. Põder toitub [[puu]]de ja [[põõsas]]te võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. == Levik ja alamliigid == === Euraasias levinud põdra alamliigid === * Euroopa põder (''A. a. alces'') Levinud [[Skandinaavia]]s ja alates [[Poola]]st kuni [[Jenissei]] [[jõgi|jõeni]] [[Venemaa]]l. [[Alamliik|Alamliigi]] isendid on keskmise suurusega. Täiskasvanud põdrapullide kehapikkus on umbes 270 cm ja nad võivad kaaluda kuni 500 kg. * Jakuutia põder (''A. a. pfizenmayeri'') Levinud Jenissei jõest ida poole läbi [[Siber]]i kuni [[Stanovoi mäestik]]uni, mis piirab [[levila]]t lõunast. Selle alamliigi isendid on suuremad kui Euroopa põdrad. Põdrapullide kehapikkus kuni 300 cm ja õlakõrgus 225–240 cm. Täiskasvanud isendid võivad kaaluda 570–650 kg. * Ussuuri põder (''A. a. cameloides'') Levinud Põhja-[[Mongoolia]]s, [[Amuur]]i-Ussuuri piirkonnas, Põhja-Manšuurias kuni Stanovoi mäestikuni. Isendite kehasuurus on alamliikidest kõige väiksem. Täiskasvanud põdrapulli kehapikkus on 250–270 cm ja keskmine kaal umbes 320 kg. * Idasiberi põder (''A. a. buturlini'') Levinud Ida-Siberis [[Kamtšatka poolsaar]]el. Täisakasvanud loomad võivad suuruse poolest olla võrreldavad Alaska põtradega.<ref name="Mooseworld"/> === Põhja- Ameerikas levinud põdra alamliigid === * Alaska põder (''A. a. gigas'') Levinud [[Alaska]]l, Lääne-[[Yukon]]is ja [[Briti Columbia]] loodeosas. Alaska põder on kõige suurem alamliikidest. Põdrapullide õlakõrgus on kuni 250 cm ja kehapikkus kuni 310 cm. Täiskasvanud isendid kaaluvad kuni 1000 kg. * ''A. a. andersoni'' Levinud Briti Columbia keskosast Põhja-[[Minnesota]]ni, [[Wisconsin]]is, [[Michigan]]ist Lääne-Ontarioni ja loodepoolsed piirkonnad, Ida-Yukon. Isendid on keskmise suurusega. * ''A. a. americana'' Levinud [[Maine]]’is, [[Nova Scotia]]s, [[Quebec]]’is, [[Newfoundland]]’i saarel, [[Ontario]] keskosas, [[hudsoni laht|Hudsoni lahest]] [[suur järvistu|Suure järvistuni]]. [[Pilt:Shiras Bull at Cecret Lake c 07-25-12.JPG|pisi|Shirasi põder]] Isendid on [[Põhja-Ameerika]] alamliikidest väikseimad. * Shirasi põder (''A. a. shirasi'') Levinud Põhja-Wyomingis, [[Idaho]] kesk- ja põhjaosas, Lääne-[[Montana]]s, [[Alberta]] edelaosas, Briti Columbia kaguosas ja [[Utah]]’ läänealadel, [[Colorado]]s, Loode-[[Washington]]is ja kogu [[Kaljumäestik]]us. Isendid on keskmise suurusega.<ref name="Mooseworld"/> == Välimus == === Kehakuju === Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – "habe". Isasloomadel võib see olla kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada.<ref name="Põder"/> === Värvus === Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülapool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk.<ref name="Põder"/> === Sarved === [[Pilt:Bull Moose.jpg|pisi|Suurte sarvedega põdrapull [[Denali rahvuspark|Denali rahvuspargis]] [[Alaska]]l]] Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Põhja-Ameerika põtrade sarved kaaluvad keskmiselt 16–23 kg, Euroopa põtrade omad keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub ka toitumisest ja isendi vanusest.<ref name="A"/> Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks.<ref name="Jahiraamat"/> Kuju järgi eristatakse [[pulksarved|pulksarvi]] ja [[kühvelsarved|kühvelsarvi]]. Nende esinemine sõltub peamiselt isendite elukohast. Levila lõunapoolsetel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi ning mida enam põhja poole, seda rohkem domineerivad kühvelsarvedega isendid.<ref name="A"/> Reeglina ei kanna põdrad sarvi aasta läbi. Vanad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris, noored võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis, olles algul pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema.<ref name="A"/> Põdrapullid kasutavad oma sarvi eelkõige selleks, et põdralehmadele ja rivaalidele muljet avaldada.<ref name="A"/> == Elupaik ja eluviis == [[Fail:Põdra külitamislohk ja haava närimise jäljed Kõrvemaal, 2016. aasta veebruaris..jpg|pisi|Põdra külitamislohk ja haava närimise jäljed Kõrvemaal, 2016. aasta veebruaris.]] Põtrade elupaikadeks on jõe-, järve- ja soorikkad suuremad metsaalad. Samuti noorendikud ja võsastikud.<ref name="loodusope" /> Põder vahetab sesoonselt elupaika. Suvel võib kohata teda peaaegu kõikides metsatüüpides. Näiteks [[raiesmik]]el, veekogude ääres, sooveerel ja mujal. Talvel koonduvad põdrad paikadesse, kus leidub kergesti kättesaadavat toitu: männinoorendikesse, pajustikesse.<ref name="Jahiraamat" /> Põder on hea ujuja ja tal on suletavad ninasõõrmed. Enamasti elavad põdrad üksikuna või väikestes rühmades. Talvel võivad koonduda väikestesse karjadesse. == Toitumine == [[Pilt:Cow Moose.jpg|pisi|Põdralehm Alaskal]] Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Leningradi oblastis läbi viidud uurimus näitas, et põder tarbib toiduks 30 puu- ja põõsaliiki ning 60–70 rohttaimeliiki. Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, [[haab]], [[pihlakas]], [[kadakas]], [[saar]], [[mänd]], [[kuusk]] ja [[kask]]. Rohttaimedest [[pohl]], [[mustikas]], tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja [[paakspuu]]d. Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi. Veetaimi sööb eelkõige seepärast, et neis on kõrge naatriumisisaldus. Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel toitub põder peamiselt puuvõrsetest, eelistades [[paju]], haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja [[saar]]t. Harvemini sööb kaske ning väga harva [[lepp]]a.<ref name="Põder"/> Põder võib tarbida 15–50 kg [[biomass]]i päevas. Suvel on täiskasvanud isendi toiduvajadus 20–30 kg ja talvel 15–20 kg. Põdrad kasutavad päevas umbes 10–13 tundi toidu otsimisele, seda just varasuvel. Talveperioodil nad puhkavad rohkem.<ref name="Põder"/> == Sigimine == [[Pilt:Põdravasikas.jpg|pisi|Põdravasikas [[Albu vald|Albu vallas]]]] Põdrad saavad suguküpseks mullikaeas. [[Jooksuaeg]] hakkab tavaliselt augustis ja lõpeb oktoobris. Alamliikide lõikes on jooksuaja algus ja lõpp erinevatel aegadel, kuid jäävad vahemikku august-oktoober. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema. Nende häält võib kirjeldada kui madalat ohet. Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Pärast konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.<ref name="Jahiraamat"/> Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal.<ref name="Jahiraamat"/> == Eluiga == [[Pilt:Põder Paunküla veehoidla lähedal..jpg|pisi|Põder [[Paunküla veehoidla]] lähedal]] [[Fail:Põdra jäljed Kõrvemaal. 2015. aasta jaanuar..jpg|pisi|püsti|Põdra jäljed kõrvemaal (jaanuar 2015)]] Põdra keskmine [[eluiga]] looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad.<ref name="other"/> == Vaenlased == Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on [[karu]] ja [[hunt]]. Vasikaid võivad ohustada ka [[ilves]], [[puuma]] ja [[ahm]].<ref name="threats"/> Alaska saarte kandis on põder mõrtsukvaala saagiks. == Põder Eestis == 2013. aastal elas Eestis umbes 12 000 põtra,<ref name="postimees"/> 2025. aastal ligikaudu 10 000 põtra<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud=2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref>. Põder ei ole Eestis looduskaitse all, põdrajaht on lubatud. Jahihooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini. Põhiliseks jahiviisiks on [[ajujaht]], mida võib korraldada alates 1. oktoobrist. Enne oktoobrit on põdrale lubatud pidada ainult varitsus- ja hiilimisjahti.<ref name="Jahiraamat"/> 2012. aastal kütiti Eestis 5126 põtra.<ref name= "ejs"/> == Viited == {{Viited| allikad= <ref name="Jahiraamat">Tiit Randveer.''Jahiraamat'', Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2004.</ref> <ref name="Põder">Harry Ling.''Põder'', Tallinn: Valgus, 1981.</ref> <ref name="Mooseworld">[https://web.archive.org/web/20131020035421/http://mooseworld.com/mooseman/index.htm], Moose species and population, Stefan Sattler, 2013. Kasutatud 27.09.2013.(inglise).</ref> <ref name="loodusope">[https://web.archive.org/web/20131020061952/http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=118], Põder- Euroopa suurim hirvlane, Kristo Köhler.Kasutatud 28.09.2013.</ref> <ref name="A">[http://www.mooseman.de/pages/pages_gallery/main/moose/gallery_main_moose_antlers.htm], The Antlers- more than just decoration, Stefan Sattler. Kasutatud 28.09.2013.(inglise).</ref> <ref name="other">[http://www.mooseman.de/pages/pages_gallery/main/moose/gallery_main_moose_size.htm], Size, weight & more- the king of the forest, Stefan Sattler. Kasutatud 28.09.2013. (inglise).</ref> <ref name="threats">[http://www.mooseman.de/pages/pages_gallery/main/moose/gallery_main_moose_threats.htm], Threats, Competitors - and Damage, Stefan Sattler. Kasutatud 28.09.2013. (inglise).</ref> <ref name= "ejs">[https://web.archive.org/web/20131020071952/http://www.ejs.ee/images/stories/protokollidjaaruanded/jahiulukite_kyttimine_2012_2013_jahihooajal.pdf],Eesti Jahimeeste Selts, jahiulukite küttimine Eestis 2012/2013 aasta jahihooajal, pdf. Kasutatud 28.09.2103.</ref> <ref name="postimees">[http://www.postimees.ee/1179790/metsaomanikud-on-kimpus-potrade-tekitatud-kahjudega], Metsaomanikud on kimpus põtrade tekitatud kahjudega, toim. Berit- Helena Lamp, 2013. Kasutatud 28.09.2013.</ref> }} == Kirjandus == * {{cite journal | last1 = Remes | first1 = N. | last2 = Kärssin | first2 = A. | last3 = Must | first3 = K. | last4 = Tagel| first4 = M. | last5 = Lassen | first5 = B. | last6 = Jokelainen | first6 = P. | title = ''Toxoplasma gondii'' seroprevalence in free-ranging moose (''Alces alces'') hunted for human consumption in Estonia: Indicator host species for environmental ''Toxoplasma gondii'' oocyst contamination | doi = 10.1016/j.vprsr.2017.11.001 | url =https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2405939017301752 | journal = Veterinary Parasitology: Regional Studies and Reports | year = 2018 | volume = 11 | issue = | pages = 6-11 | pmid = |issn = 2405-9390 }} == Välislingid == {{Commonskat|Alces alces}} {{Vikisõnaraamatus|põder}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Hirvlased]] 05n8o10voxdutsb58ufllpj9vh9ffjt 7194086 7194079 2026-07-17T06:26:06Z Sillerkiil 58396 7194086 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib loomast; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Põder (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Põder | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Elch 3 db.jpg | pildi_laius = | pildi_seletus = ''Alces alces americanus'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Hirvlased]] ''Cervidae'' | perekond = [[Põder (perekond)|Põder]] ''Alces'' | liik = '''Põder''' | binaarne = ''Alces alces'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linné]], [[1758]]) | levikukaart = Moose distribution.png | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Põder''' (''Alces alces'') on [[hirvlased|hirvlaste]] sugukonda [[põder (perekond)|põdra]] perekonda kuuluv [[imetaja]]. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja [[Euroopa]]s. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500kg. [[Karvastik]] on tal pruunikasmust. Põder toitub [[puu]]de ja [[põõsas]]te võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. == Levik ja alamliigid == === Euraasias levinud põdra alamliigid === * Euroopa põder (''A. a. alces'') Levinud [[Skandinaavia]]s ja alates [[Poola]]st kuni [[Jenissei]] [[jõgi|jõeni]] [[Venemaa]]l. [[Alamliik|Alamliigi]] isendid on keskmise suurusega. Täiskasvanud põdrapullide kehapikkus on umbes 270 cm ja nad võivad kaaluda kuni 500 kg. * Jakuutia põder (''A. a. pfizenmayeri'') Levinud Jenissei jõest ida poole läbi [[Siber]]i kuni [[Stanovoi mäestik]]uni, mis piirab [[levila]]t lõunast. Selle alamliigi isendid on suuremad kui Euroopa põdrad. Põdrapullide kehapikkus kuni 300 cm ja õlakõrgus 225–240 cm. Täiskasvanud isendid võivad kaaluda 570–650 kg. * Ussuuri põder (''A. a. cameloides'') Levinud Põhja-[[Mongoolia]]s, [[Amuur]]i-Ussuuri piirkonnas, Põhja-Manšuurias kuni Stanovoi mäestikuni. Isendite kehasuurus on alamliikidest kõige väiksem. Täiskasvanud põdrapulli kehapikkus on 250–270 cm ja keskmine kaal umbes 320 kg. * Idasiberi põder (''A. a. buturlini'') Levinud Ida-Siberis [[Kamtšatka poolsaar]]el. Täisakasvanud loomad võivad suuruse poolest olla võrreldavad Alaska põtradega.<ref name="Mooseworld"/> === Põhja- Ameerikas levinud põdra alamliigid === * Alaska põder (''A. a. gigas'') Levinud [[Alaska]]l, Lääne-[[Yukon]]is ja [[Briti Columbia]] loodeosas. Alaska põder on kõige suurem alamliikidest. Põdrapullide õlakõrgus on kuni 250 cm ja kehapikkus kuni 310 cm. Täiskasvanud isendid kaaluvad kuni 1000 kg. * ''A. a. andersoni'' Levinud Briti Columbia keskosast Põhja-[[Minnesota]]ni, [[Wisconsin]]is, [[Michigan]]ist Lääne-Ontarioni ja loodepoolsed piirkonnad, Ida-Yukon. Isendid on keskmise suurusega. * ''A. a. americana'' Levinud [[Maine]]’is, [[Nova Scotia]]s, [[Quebec]]’is, [[Newfoundland]]’i saarel, [[Ontario]] keskosas, [[hudsoni laht|Hudsoni lahest]] [[suur järvistu|Suure järvistuni]]. [[Pilt:Shiras Bull at Cecret Lake c 07-25-12.JPG|pisi|Shirasi põder]] Isendid on [[Põhja-Ameerika]] alamliikidest väikseimad. * Shirasi põder (''A. a. shirasi'') Levinud Põhja-Wyomingis, [[Idaho]] kesk- ja põhjaosas, Lääne-[[Montana]]s, [[Alberta]] edelaosas, Briti Columbia kaguosas ja [[Utah]]’ läänealadel, [[Colorado]]s, Loode-[[Washington]]is ja kogu [[Kaljumäestik]]us. Isendid on keskmise suurusega.<ref name="Mooseworld"/> == Välimus == === Kehakuju === Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – "habe". Isasloomadel võib see olla kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada.<ref name="Põder"/> === Värvus === Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülapool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk.<ref name="Põder"/> === Sarved === [[Pilt:Bull Moose.jpg|pisi|Suurte sarvedega põdrapull [[Denali rahvuspark|Denali rahvuspargis]] [[Alaska]]l]] Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Põhja-Ameerika põtrade sarved kaaluvad keskmiselt 16–23 kg, Euroopa põtrade omad keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub ka toitumisest ja isendi vanusest.<ref name="A"/> Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks.<ref name="Jahiraamat"/> Kuju järgi eristatakse [[pulksarved|pulksarvi]] ja [[kühvelsarved|kühvelsarvi]]. Nende esinemine sõltub peamiselt isendite elukohast. Levila lõunapoolsetel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi ning mida enam põhja poole, seda rohkem domineerivad kühvelsarvedega isendid.<ref name="A"/> Reeglina ei kanna põdrad sarvi aasta läbi. Vanad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris, noored võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis, olles algul pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema.<ref name="A"/> Põdrapullid kasutavad oma sarvi eelkõige selleks, et põdralehmadele ja rivaalidele muljet avaldada.<ref name="A"/> == Elupaik ja eluviis == [[Fail:Põdra külitamislohk ja haava närimise jäljed Kõrvemaal, 2016. aasta veebruaris..jpg|pisi|Põdra külitamislohk ja haava närimise jäljed Kõrvemaal, 2016. aasta veebruaris.]] Põtrade elupaikadeks on jõe-, järve- ja soorikkad suuremad metsaalad. Samuti noorendikud ja võsastikud.<ref name="loodusope" /> Põder vahetab sesoonselt elupaika. Suvel võib kohata teda peaaegu kõikides metsatüüpides. Näiteks [[raiesmik]]el, veekogude ääres, sooveerel ja mujal. Talvel koonduvad põdrad paikadesse, kus leidub kergesti kättesaadavat toitu: männinoorendikesse, pajustikesse.<ref name="Jahiraamat" /> Põder on hea ujuja ja tal on suletavad ninasõõrmed. Enamasti elavad põdrad üksikuna või väikestes rühmades. Talvel võivad koonduda väikestesse karjadesse. == Toitumine == [[Pilt:Cow Moose.jpg|pisi|Põdralehm Alaskal]] Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Leningradi oblastis läbi viidud uurimus näitas, et põder tarbib toiduks 30 puu- ja põõsaliiki ning 60–70 rohttaimeliiki. Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, [[haab]], [[pihlakas]], [[kadakas]], [[saar]], [[mänd]], [[kuusk]] ja [[kask]]. Rohttaimedest [[pohl]], [[mustikas]], tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja [[paakspuu]]d. Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi. Veetaimi sööb eelkõige seepärast, et neis on kõrge naatriumisisaldus. Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel toitub põder peamiselt puuvõrsetest, eelistades [[paju]], haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja [[saar]]t. Harvemini sööb kaske ning väga harva [[lepp]]a.<ref name="Põder"/> Põder võib tarbida 15–50 kg [[biomass]]i päevas. Suvel on täiskasvanud isendi toiduvajadus 20–30 kg ja talvel 15–20 kg. Põdrad kasutavad päevas umbes 10–13 tundi toidu otsimisele, seda just varasuvel. Talveperioodil nad puhkavad rohkem.<ref name="Põder"/> == Sigimine == [[Pilt:Põdravasikas.jpg|pisi|Põdravasikas [[Albu vald|Albu vallas]]]] Põdrad saavad suguküpseks mullikaeas. [[Jooksuaeg]] hakkab tavaliselt augustis ja lõpeb oktoobris. Alamliikide lõikes on jooksuaja algus ja lõpp erinevatel aegadel, kuid jäävad vahemikku august-oktoober. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema. Nende häält võib kirjeldada kui madalat ohet. Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Pärast konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.<ref name="Jahiraamat"/> Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal.<ref name="Jahiraamat"/> == Eluiga == [[Pilt:Põder Paunküla veehoidla lähedal..jpg|pisi|Põder [[Paunküla veehoidla]] lähedal]] [[Fail:Põdra jäljed Kõrvemaal. 2015. aasta jaanuar..jpg|pisi|püsti|Põdra jäljed kõrvemaal (jaanuar 2015)]] Põdra keskmine [[eluiga]] looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad.<ref name="other"/> == Vaenlased == Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on [[karu]] ja [[hunt]]. Vasikaid võivad ohustada ka [[ilves]], [[puuma]] ja [[ahm]].<ref name="threats"/> Alaska saarte kandis on põder mõrtsukvaala saagiks. == Põder Eestis == 2013. aastal elas Eestis umbes 12 000 põtra,<ref name="postimees"/> 2025. aastal ligikaudu 10 000 põtra<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud= |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref>. Põder ei ole Eestis looduskaitse all, põdrajaht on lubatud. Jahihooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini. Põhiliseks jahiviisiks on [[ajujaht]], mida võib korraldada alates 1. oktoobrist. Enne oktoobrit on põdrale lubatud pidada ainult varitsus- ja hiilimisjahti.<ref name="Jahiraamat"/> 2012. aastal kütiti Eestis 5126 põtra.<ref name= "ejs"/> == Viited == {{Viited| allikad= <ref name="Jahiraamat">Tiit Randveer.''Jahiraamat'', Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2004.</ref> <ref name="Põder">Harry Ling.''Põder'', Tallinn: Valgus, 1981.</ref> <ref name="Mooseworld">[https://web.archive.org/web/20131020035421/http://mooseworld.com/mooseman/index.htm], Moose species and population, Stefan Sattler, 2013. Kasutatud 27.09.2013.(inglise).</ref> <ref name="loodusope">[https://web.archive.org/web/20131020061952/http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=118], Põder- Euroopa suurim hirvlane, Kristo Köhler.Kasutatud 28.09.2013.</ref> <ref name="A">[http://www.mooseman.de/pages/pages_gallery/main/moose/gallery_main_moose_antlers.htm], The Antlers- more than just decoration, Stefan Sattler. Kasutatud 28.09.2013.(inglise).</ref> <ref name="other">[http://www.mooseman.de/pages/pages_gallery/main/moose/gallery_main_moose_size.htm], Size, weight & more- the king of the forest, Stefan Sattler. Kasutatud 28.09.2013. (inglise).</ref> <ref name="threats">[http://www.mooseman.de/pages/pages_gallery/main/moose/gallery_main_moose_threats.htm], Threats, Competitors - and Damage, Stefan Sattler. Kasutatud 28.09.2013. (inglise).</ref> <ref name= "ejs">[https://web.archive.org/web/20131020071952/http://www.ejs.ee/images/stories/protokollidjaaruanded/jahiulukite_kyttimine_2012_2013_jahihooajal.pdf],Eesti Jahimeeste Selts, jahiulukite küttimine Eestis 2012/2013 aasta jahihooajal, pdf. Kasutatud 28.09.2103.</ref> <ref name="postimees">[http://www.postimees.ee/1179790/metsaomanikud-on-kimpus-potrade-tekitatud-kahjudega], Metsaomanikud on kimpus põtrade tekitatud kahjudega, toim. Berit- Helena Lamp, 2013. Kasutatud 28.09.2013.</ref> }} == Kirjandus == * {{cite journal | last1 = Remes | first1 = N. | last2 = Kärssin | first2 = A. | last3 = Must | first3 = K. | last4 = Tagel| first4 = M. | last5 = Lassen | first5 = B. | last6 = Jokelainen | first6 = P. | title = ''Toxoplasma gondii'' seroprevalence in free-ranging moose (''Alces alces'') hunted for human consumption in Estonia: Indicator host species for environmental ''Toxoplasma gondii'' oocyst contamination | doi = 10.1016/j.vprsr.2017.11.001 | url =https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2405939017301752 | journal = Veterinary Parasitology: Regional Studies and Reports | year = 2018 | volume = 11 | issue = | pages = 6-11 | pmid = |issn = 2405-9390 }} == Välislingid == {{Commonskat|Alces alces}} {{Vikisõnaraamatus|põder}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Hirvlased]] 5jvrl0zudta9d8mtp2372tyohvumade 0 71852 7194085 7157990 2026-07-17T06:21:53Z Sillerkiil 58396 /* Arvukus välismaal ja Eestis */ 7194085 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib loomast; Jaan Koordi skulptuuri kohta vaata artiklit [[Metskits (skulptuur)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Metskits | pilt = Roe deer buck.jpg | pildi_seletus = Isane metskits ehk sokk jooksuajal rabamännikus | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Hirvlased]] ''Cervidae'' | perekond = [[Metskits (perekond)|Metskits]] ''Capreolus'' | liik = '''Metskits''' | binaarne = ''Capreolus capreolus'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | levikukaart = Areale Capreolus capreolus.jpg | levikukaardi_seletus = Metskitse levila Euroopas | sünonüümid = }} '''Metskits''' (ka '''kaber''' ja '''kabris'''; [[ladina keel]]es ''Capreolus capreolus'') on [[Hirvlased|hirvlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] metskitse [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[Sõralised|sõraline]]. Tegemist on arvukaima hirvlasega [[Euraasia]] mandril, tema seisund on soodne<ref name="24NXY" /> ning tähtsus [[majandus]]es, [[kultuur]]ikontekstis ja [[ökosüsteem]]ides suureneb pidevalt. Arvesse tuleb võtta, et [[populatsioon]]i suurenedes kasvavad kahjustused [[põllumajandus]]es ja [[metsandus]]es ning ta võib olla [[haigus]]te levitaja ja liiklusohu põhjustaja.<ref name=":2" /> Metskits on [[Eesti]]s üks tavalisemaid [[uluk]]eid. [[2017]]. aastal oli metskits Eestis [[aasta loom]].<ref name="oVolM" /> ==Välimus == Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed [[Jalg|jalad]]. Soojadel [[Aastaajad|aastaaegadel]] on metskitse [[karvastik]] punakaspruun, [[talv]]el hallikas. [[Suvi|Suvel]] lopsaka [[Alustaimestu|alustaimestikuga]] värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase [[varjevärvus]]ena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus [[Võsa|põõsastike]] taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged [[karvad]], mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks".<ref name=":0" /> Isaseid metskitsi nimetatakse [[Sokk (loom)|sokkudeks]], emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul mitmeharulisi [[Sarved|sarvi]], millega uhkustatakse [[paaritumisperiood]]il. Sarved kasvavad sokkudele talvel ja [[Kevad|varakevadel]] ning heidetakse maha [[November|novembris]]. Sarvede esmane [[Funktsioon (bioloogia)|funktsioon]] ei ole kindlasti kaitsta [[kiskja]]te eest, sest talvel, mil metskitsed enim kaitset vajavad, on sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised turniirirelvad, et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita: karvastel sarvedel on olemas [[lõhnanäärmed]] ning sarvede paljaks hõõrumisel vastu puud, eritub karvadest [[sekreet]]i, millega tähistatakse [[territoorium]]it.<ref name="rGIm2" /> Sokk erineb kitsest kõige enam tänu sarvede olemasolule, kuid sügisel ja talvel, mil metskitsed on ilma sarvedeta, peetakse soku tunnuseks umbes 10 cm pikkust karvatuusti kõhu all, mida teisisõnu nimetatakse "pintsliks". Kitsel seevastu on 5–7 cm pikkustest kollakatest karvadest "põll" valge "peegli" alaosas.<ref name=":0" /> Peegli suurus ja kirkus varieerub vastavalt soole, aastaajale, isendi tervislikule seisundile ning olukorrale: suvel on see tuhmim, sokul on see suurem, haigel loomal tume. Peegel täidab mitut eesmärki, see annab näiteks liigikaaslastele märku ohust, samuti lihtsustab põgenemisel karjaliikmete silmas pidamist. Ärevil ja rahutu metskits ajab peegli karvad kohevile, nii et see muutub suuremaks.<ref>{{Netiviide|autor=Männil, Peep; Jõgisalu, Inga|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKeestiloodus201702.2.11.1&st=1&l=et|pealkiri=Aasta loom metskits oma leviku põhjaosas|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=02.02.2017|vaadatud=24.03.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Reidolf, F|url=https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2015/02/reidolfi_k2siraamat_1938.pdf|pealkiri=Metskits|väljaanne=Jahinduse käsiraamat|aeg=1938|vaadatud=24.03.2021|arhiivimisaeg=20.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211020064324/https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2015/02/reidolfi_k2siraamat_1938.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/n/node/1709|pealkiri=Nädal metsas. Mõnel juba talvekasukas seljas.|väljaanne=Looduskalender|aeg=19.09.2017|vaadatud=24.03.2021|arhiivimisaeg=11.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210411174710/https://looduskalender.ee/n/node/1709|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Savisaar, Remo|url=https://blog.moment.ee/2010/11/valged-sabapeeglid-metskits-roe-deer-capreolus-capreolus.html|pealkiri=Valged sabapeeglid – metskits, roe deer, capreolus capreolus|väljaanne=Pildiblog by Remo Savisaar|aeg=18.11.2010|vaadatud=24.03.2021}}</ref> == Toitumine == [[Fail:Metskitsed lume alla mattunud põllult toitu otsimas. Järva-Jaani kandis, 2016. aastal..jpg|pisi|Metskitsed lumiselt põllult toitu otsimas Järva-Jaani kandis. 2016]] Võrreldes teiste [[Euroopa]] [[Sõralised|sõralistega]] on metskits toidu suhtes hoopis valivam ja nõudlikum. Tema toit peab sisaldama suure [[toiteväärtus]]ega taimeosi, näiteks [[pung|pungi]], [[Seeme|seemneid]], [[Vili|vilju]], [[Võrse|noori võrseid]], [[Leht|puulehti]] ja vahel isegi [[risoom|risoome]].<ref name=":1" /> Suvel on metskitse peamiseks toiduks [[rohttaimed]], eelkõige just [[liblikõielised]]. Talvine toit on ühekülgsem ja sõltub suuresti lumikatte paksusest. Kergematel, lumevaesetel talvedel eelistavad metskitsed söögiks [[Puhmarinne|puhmarinde]] taimi – [[Harilik mustikas|mustikat]], [[Harilik pohl|pohla]], [[kanarbik]]ku jt., samuti rukkiorast. Oksatoitu ei tarvitata peamiselt üldse ja jahimeeste poolt söödasõimedesse pandud heina vastu ei tunta samuti huvi. Talvel on probleemiks veepuudus ja seda leevendatakse peamiselt kuuse- ja männiokkaid süües. Tegemist on talvisel ajal kõige parema allikaga, kust metskitsed võivad vett omastada, sest [[veesisaldus]] on 55–60%. See on tunduvalt rohkem kui muus tollel ajal kättesaadavas toidus.<ref name="C7FLs" /> Erinevalt teistest [[Mäletsejad|mäletsejatest]] esineb nende seedekulglas vaid ühte liiki seedeprotsessis osalevaid [[Ainuraksed|ainurakseid]] ''([[Entodinium dubardi]])'', mille tõttu peab metskitsede toit olema [[mitmekesine]]. Eelmainitud ainuraksed on väga tundlikud tarvitatava toidu ühekülgseks muutumise suhtes: Vahelduse puudumisel surevad nad välja. ''Entodinium dubardi'' puudumine [[seedekulgla]]s võib põhjustab [[peremeesloom]]al seedehäireid ning halvimal juhul lõppeda koguni surmaga.<ref name=":1" /> == Eluviis == [[Pilt:Metskits - Roe deer - Capreolus capreolus.jpg|pisi|Metskitsed]] [[Juuli]] lõpust [[august]]i lõpuni on metskitsede [[Jooksuaeg|paaritumisaeg]]. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, [[kehaehitus]]t ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. [[Indlus|Jooksuaja]] kulminatsiooni aeg oleneb peamiselt möödunud talve [[Ilmastik Eestis|ilmastikust]] ja tallede sündimise ajast.<ref name=":3" /> Kitsede valmisolek [[Viljastumine|viljastamiseks]] kestab vaid 3–4 [[päev]]a, seega on paaritumishetke ajastamine väga oluline. Kui sokk on paarilise leidnud, siis hakkab pihta pikk tagaajamine. Sedasorti tagaajamine on oluline, sest vallandab [[ovulatsioon]]i, mis on kogu tagaajamise [[bioloogiline eesmärk]]. Tagaajamine kulmineerub, kui metskitsed hakkavad üksteist taga ajama väikeste ringidena. Nii tallavad nad maha rohu ja tekkinud ringe nimetatakse rahvakeeles "nõiaringideks". Paaritumine kestab lühikese hetke, kuid seda korratakse korduvalt.<ref name=":3" /> Metskitse tiinus kestab inimesega sarnaselt 9 kuud, täpsemalt öeldes 276–295 päeva. Metskitsede [[sündimus]] sõltub peamiselt [[kliima]]st. [[Ungari]]s sünnivad kitsed juba [[aprill]]is-[[mais]], Eestis alles mais-[[juuni]]s.[[Fail:Geweihe Pierer.jpg|pisi|Metskitse sarved paremal reas]]Kitsel sünnib 1–2 (harva 3) tähnilist talle, kellel on algul raske hakkama saada. On oluline, et talled tuleksid ilmale ohtude eest kaitstud paigas, sest talled pole esimesel päeval võimelised emale järgnema ja püsivad kaks-kolm nädalat paigal. Neid murravad [[ilves]]ed, [[karu]]d, [[Hunt|hundid]] ja isegi [[Rebane|rebased]]. Kui talled sünnivad heinapõldudel, võib neile saatuslikuks saada heina niitmine, mille käigus hukkub palju vastsündinuid.<ref name=":3" /> ==Vanuse määramine == Sokkude pead ehivad sarved, mis on teiste hirvlastega võrreldes väiksemad. Sarved võivad olla väga heaks vanuse määramise tunnuseks veidi rohkem kogenud [[Vaatleja (teadus)|vaatleja]]le, samuti võivad need anda märku metskitse [[tugevus]]est ja [[tervis]]est. Peale vanuse määramise on sarved ihaldatavad jahitrofeed.<ref name=":0" /> Lisaks sarvede [[arengufaas]]ile tuleb sokkude vanuse määramisel tähelepanu pöörata veel nende [[Käitumine|käitumisele]], keha kujule, on vaja jälgida looma peahoiakut kõndimisel ja [[Nägu|näo]] värvust. Sobival aastaajal on metskitse vanuse määramisel heaks näitajaks ka karvavahetus. Aastased sokud on põllule sööma tulles "seltskondlikud", mis tähendab, et nad hoiavad eakaaslastega omaette. Nad näivad hooletumad, julgemad, mänguhimulisemad ja lapselikult [[uudishimu]]likud. Noorte veel kogenematule julgusele viitab see, et õhtul ilmuvad nad põllule sööma esimestena ja lahkuvad sealt hommikuti viimastena.<ref name="Mwtsf" /> Keskealised sokud on juba elukogenumad, mille tõttu on nad ettevaatlikud ja nende liigutused on aeglasemad. Kolmandast eluaastast alates ei salli sokud kevadest sügiseni enda kõrval teisi sookaaslasi. Lagedale sööma ilmuvad nad õhtuti hiljem ja lahkuvad hommikuti varem. Vanad sokud on aga eriti ettevaatlikud ja vähimgi oht muudab neid kohe valvsaks ning sunnib põgenema. [[Fail:Metskitsed talvisel kõrrepõllul, Voose küla lähistel. 2017. a.jpg|pisi|Metskitsed talvisel kõrrepõllul Voose küla lähistel. 2017]] On tähele pandud, et noored sokud käivad väljas korrapäraselt. Vana sokk seevastu ei tunnista oma toitumispaikadesse ilmumisel mingit korrapära. Karva vahetavad eri vanuses metskitsed eri ajal. Esimestena värvuvad kevadel punaseks noored loomad. Mida vanem on sokk või kits, seda hiljem ta karva vahetab.<ref name="71xXt" /> ==Arvukus maailmas ja Eestis == [[Fail:Metskitsed autoteel.webm|pisi|Metskitsi sai 2018. aastal maanteedel surma 4408 isendit.[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86273875/masendavad-arvud-teedel-sai-surma-5000-suurulukit-ja-viga-kumme-inimest?]]] Metskitse leviala on jagunenud üle terve Euroopa, vaid teatud saartel ei leidu metskitsi. Nendeks saarteks on Iirimaa, Küpros, Korsika, Sardiinia, Sitsiilia ja veel mitmed väiksemad saared. Metskitse populatsioon pole alati niivõrd elujõuline olnud: 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi alguses oli populatsioon killustunud kontrollimatu jahtimise ja teiste inimmõjude tagajärjel. 20. sajandi alguses hakkas metskitse populatsioon taas kasvama ja sajandi keskel oli liik laialdaselt levinud üle terve Euroopa. Mõnel pool kasvab populatsioon tänaseni. Metskitse asustustihedus Euroopas on väikseim äärealadel põhja- ja lõunasuunal. Suurim asustustihedus on Kesk-Euroopas, eriti [[Saksamaa]]l. Lisaks suurimale [[arvukus]]ele kütitakse [[Saksamaa]]l enim isendeid. 2009. aastal avaldatud teadusartiklis toodi välja viimase 20 aasta kokkuvõtva uuringu tulemused: 31,6% Euroopa populatsioonist elab Saksamaal ja 37% kogu kütitud isenditest oli kütitud seal. Järgmised riigid suure arvukuse ja küttimismahuga on [[Austria]] ja [[Prantsusmaa]].<ref name=":2" /> === Eestis === Metskitse arvukus Eestis suurenes 21. sajandiks samuti jõudsalt, 2006. aastal arvati, et Eestis võib olla metskitsi umbes 140 000 isendit. Põhjust on oletada, et tänu 2007.–2008. aasta soojale talvele suurenes see number veelgi.<ref name="Ihlii" /> Aastaks 2009 võis metskitsede arvukust hinnata [[Eesti]]s 100 000–200 000 isendile. Ometi on metskitse arvukuse hindamine keeruline või suisa võimatu ja seetõttu ei teata metskitse täpset arvukust. See võib eri andmetel veidi erineda. Metskitse arvukust hinnatakse [[ajuloendus]]ega, samuti kevadise pabulaloenduse ja talvise jäljeloendusega.<ref name=":4" /> 2010.–2011. aasta lumerohke talv langetas metskitsede arvukust, et hukkus kuni 50% isenditest. Aastatel 2011–2013 oli metskitse arvukus Eestis väga väike. 2014. aastal oli arvukus taas kasvama hakanud ja 2015. aastal tehtud pabula- ja jäljeloendused näitasid, et metskitse arvukus suureneb kiiresti. Metskitse arvukuse hindamisel on oluliseks piirkonnaks [[Soomaa]]l asuv [[Tipu uurimisala]] (uurimised toimunud 2009.–2015. aastal) ja teine paik, kus andmeid kogutakse asub [[Tartumaa]]l SA Järvselja Katse- ja Õppemetskonna maadel.<ref name=":4" /> 2026. aasta alguses oli metskitsi Eestis ligikaudu 60 000 isendit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud= |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> Metskitse arvukuse määrajaks on enamasti [[kiskjalised]] ja rasked talved. Peamisteks looduslikeks vaenlasteks on metskitsele ilves, hunt, karu, rebane ja hulkuv koer. Samuti võivad metskitsi harvadel juhtudel rünnata kassikakk, kalju- ehk maakotkas ja metssiga.<ref name="IrbCY" /> Metskitsedel on talvel lume sees raske kiskjate eest põgeneda. == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":2">Lina Burbaitė and Sandor Csanyi [http://www.kirj.ee/public/Ecology/2009/issue_3/ecol-2009-3-169-180.pdf Roe deer population and harvest changes in Europe] Estonian Journal of Ecology, 2009, 58, 3, 169-180 28.11.17</ref> <ref name=":0">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk 5</ref> <ref name=":1">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk 68</ref> <ref name=":3">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk 46-48</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=Madis Mumm|url=https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/2074/Madis_Mumm2015MA_VR_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1|pealkiri=EESTI METSKITSE (Capreolus capreolus) ARVUKUSE DÜNAAMIKAST|väljaanne=|aeg=Tartu 2015|vaadatud=31.10.2017|arhiivimisaeg=13.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171213011205/https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/2074/Madis_Mumm2015MA_VR_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="24NXY">http://www.iucnredlist.org/details/42395/0%20 Kasutatud 12.3.2017</ref> <ref name="oVolM">Eesti Jahimeeste Selts [http://www.ejs.ee/aasta-loom-2017-metskits/ Aasta loom 2017 – metskits]{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 28.11.17</ref> <ref name="rGIm2">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk 19</ref> <ref name="C7FLs">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk 71</ref> <ref name="Mwtsf">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk 7 </ref> <ref name="71xXt">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk 9</ref> <ref name="Ihlii">{{Netiviide|autor=Sven Začek|url=http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=135|pealkiri=Metskits - nähtavaim loom|väljaanne=|aeg=|vaadatud=31.10.2017|arhiivimisaeg=27.03.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150327190829/http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=135|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="IrbCY">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk 61</ref> }} == Välislingid == {{commons|Capreolus capreolus}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} *[https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-metskits-ove-sander-maheveski ETV "Osoon". Metskits] 01:35-05:15 *[http://www.looduskalender.ee/n/node/949 Aasta loom on metskits ehk kaber] *[https://www.youtube.com/watch?v=J0XfQAfO744 Roe deer barking] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Hirvlased]] 8z7irw7ghic3opyc3mjfix7mc4jw67j 0 77446 7194121 6766776 2026-07-17T07:58:30Z Jukuboi 158960 7194121 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Eduskund | omakeelne_nimi = Eduskunta | embleem = Logo of the Parliament of Finland.svg | tüüp = ühekojaline [[parlament]] | asutatud = 9. mai 1906 | eelnev = [[Soome maapäev]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Jussi Halla-aho]] | juht2_nimetus = Esimene aseesimees | juht2_nimi = [[Paula Risikko]] | juht3_nimetus = Teine aseesimees | juht3_nimi = [[Tarja Filatov]] | kohti = 200 | kohtade_jaotus1 = Eduskunta istumajärjestys 2023.svg | juht_partei = [[Põlissoomlased]] | juht2_partei = [[Rahvuslik Koonderakond|Koonderakond]] | juht3_partei = [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | juht_valimised = 21. juunist 2023 | juht2_valimised = 21. juunist 2023 | juht3_valimised = 12. aprillist 2023 | fraktsioonid1 = <div style="margin:-4px 0 0 -5px;line-height:125%;text-align: left;"> '''[[Petteri Orpo valitsus|Koalitsioon]] (109)''' *{{nowrap|{{Color box|#006288|border=darkgray}} [[Rahvuslik Koonderakond]] (48)}} *{{nowrap|{{Color box|#ffd500|border=darkgray}} [[Põlissoomlased]] (46)}} *{{nowrap|{{Color box|#fee27f|border=darkgray}} [[Soome Rootsi Rahvapartei|Rootsi Rahvapartei]] (10)}}</div><br> <div style="margin:-4px 0 0 -5px;line-height:125%;text-align: left;"> *{{nowrap|{{Color box|#18359b|border=darkgray}} [[Soome Kristlikud Demokraadid|Kristlikud Demokraadid]] (5)}} '''Opositsioon (91)''' *{{nowrap|{{Color box|#e11931|border=darkgray}} [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatlik partei]] (43)}} *{{nowrap|{{Color box|#4B9414|border=darkgray}} [[Soome Keskerakond|Keskerakond]] (23)}} *{{nowrap|{{Color box|#61BF1A|border=darkgray}} [[Roheline Liit]] (13)}} *{{nowrap|{{Color box|#B50606|border=darkgray}} [[Vasakliit]] (11)}} *{{nowrap|{{Color box|#b42079|border=darkgray}} [[Liikumine Nüüd]] (1)}} </div> | valimissüsteem = proportsionaalne | viimased_valimised = [[2023. aasta Soome parlamendivalimised|2. aprill 2023]] | esimesed_valimised = 16. aprill 1907 | järgmised_valimised = 2027 või varem | koosolekute_saal1 = Eduskunta istuntosali.jpg | kogunemispaik1 = [[Eduskunna hoone]], [[Helsingi]] | veebileht = [http://www.eduskunta.fi/ www.eduskunta.fi] <br/> [http://www.riksdagen.fi/ www.riksdagen.fi] | volituste_kestus = neli aastat }} [[Pilt:Parliament building Finland.jpg|pisi|Soome parlamendihoone]] [[Pilt:Stairs of Finnish Parliament.jpg|pisi|Parlamendihoone trepid]] '''Eduskund''' ([[soome keel]]es ''eduskunta'', [[rootsi keel]]es ''riksdagen'') on [[Soome]] [[parlament]]. See on ühekojaline ja koosneb 200 rahva poolt otse valitavast liikmest. Eduskund töötab Soome [[pealinn]]as [[Helsingi]]s. [[Soome parlamendihoone|Parlamendihoone]] (soome keeles ''eduskuntatalo'') asub Helsingis [[Mannerheimintie]] ääres. See ehitati [[Johan Sigfrid Sirén]]i projekti järgi [[1920. aastad|1920. aastatel]] ja avati [[7. märts]]il [[1931]]. ==Ajalugu== Eduskunna eelkäija oli [[Soome maapäev]], mis oli asutatud aastal [[1809]], pärast Soome minekut [[Venemaa]] võimu alla. Tänapäevasel kujul loodi Eduskund [[1906]]. aastal. Esimesed Eduskunna valimised toimusid [[15. märts|15.]] ja [[16. märts]]il [[1907]]. Soome oli esimene maa, kus [[naine|naised]] said [[mees]]tega võrdse [[aktiivne valimisõigus|aktiivse]] ja [[passiivne valimisõigus|passiivse valimisõiguse]]. Ühtlasi said valida kõik Soome elanikud, sealhulgas need, kellele ei kuulunud maad, ja ükski [[rahvus]] polnud valimisõigusest ilma jäetud. Eduskunda valiti 19 naist, mis oli tollal pretsedenditult suur arv. Esimestel aastatel takistasid Eduskunna tegevust [[Soome suurhertsogiriik|Soome suurhertsogiriigi]] riigipea [[Nikolai II]] ja [[Venemaa sõjavägi|Venemaa sõjaväe]] [[ohvitser]]idest moodustatud [[Soome valitsus]], kes juurutas [[venestamispoliitika]]t. Eduskund ei olnud tsaarivalitsusele kuulekas ning sellepärast saatis Nikolai II peaaegu igal aastal Eduskunna laiali ja korraldas uued valimised. Tõelise võimu sai Eduskund kätte alles pärast [[veebruarirevolutsioon]]i [[1917]]. Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i kuulutas Soome ennast [[6. detsember|6. detsembril]] 1917 iseseisvaks ja puhkes [[Soome kodusõda]], milles Soome senati juhitud [[Soome valgekaart]] purustas [[sotsialistid]]e [[Soome punakaart|Soome punakaardi]]. Ühtlasi käis arutelu, kas Soomest peaks saama [[kuningriik]] või [[vabariik]]. Esialgu oli ülekaal monarhistidel, kelle mõjul valis Eduskund [[1918]]. aasta sügisel Saksa vürsti [[Väinö I]] Soome kuningaks. Kuid [[Saksamaa]] kaotuse tõttu [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] loobus Väinö I troonist. [[Soome 1919. aasta parlamendivalimised|1919. aasta parlamendivalimistel]] said vabariiklikud erakonnad kolmveerandi kohtadest ja uue kuninga valimine ei kerkinud enam kunagi päevakorda. Siiski oli monarhistidel nii palju mõju, et Soome loodi [[presidentaalne riik|presidentaalse riigina]], kus presidendil oli väga suur võim. Selliseks jäi Soome enam kui 70 aastaks, kuni [[1991]]. aasta põhiseadusreformini. Eduskunnal ei olnud siis palju võimu. Ühtlasi kuulus Eduskunda palju erakondi, kellest osa ei soovinud valitsusse kuuluda. Sellepärast iseloomustasid seda aega sagedased valitsusevahetused. Alles [[1980. aastad|1980. aastatel]], kui [[Soome president]] oli [[Mauno Koivisto]], sai Soome valitsused, mis püsisid terve parlamendivalimistevahelise aja. [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal põgenes eduskund Helsingist [[Kauhajoki|Kauhajoele]]. 2000. aasta põhiseadusreformiga vähendati presidendi võimu ja Soome muudeti [[Parlamentarism|parlamentaarseks riigiks]]. Valitsuse ja Eduskunna käes olev võim suurenes. Ühtlasi likvideeriti rahvusvähemuste võimalus seaduseelnõusid blokeerida ja sätestati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] seaduste arutamise kord Eduskunnas. Naissaadikute osakaal on Soome parlamendis olnud läbi aegade maailma suurimaid: 2003. aastal valiti esinduskogusse 75 naist. ==Parlamendivalimised== {{Vaata|Soome parlamendivalimised}} Valimised toimuvad iga nelja aasta järel. Esinduskogu valimisteks jagatakse Soome 15 valimisringkonnaks. Kõik kohad selgitatakse ringkonnas [[avatud nimekiri|avatud nimekirjadega]] [[D'Hondti meetod|d'Hondti meetodil]]. Iga valija saab hääletada ainult ühe kandidaadi poolt. [[Ahvenamaa]]l on [[Soome Vabariigi põhiseadus]]e järgi üks koht Soome parlamendis. Viimased parlamendivalimised toimusid [[2023. aasta Soome parlamendivalimised|2023. aastal]]. == Esimehed == * ... * [[Sauli Niinistö]] (2007–2011) * [[Ben Zyskowicz]] (2011, ajutine) * [[Eero Heinäluoma]] (2011–2015) * [[Juha Sipilä]] (2015) * [[Maria Lohela]] (2015–2018) * [[Paula Risikko]] (2018–2019) * [[Antti Rinne]] (2019) * [[Matti Vanhanen]] (2019–2020) * [[Anu Vehviläinen]] (2020–2022) * [[Matti Vanhanen]] (2022–2023) * [[Petteri Orpo]] (aprill-juuni 2023) * ==Vaata ka== * [[Eduskunna hoone]] == Välislingid == *[http://web.eduskunta.fi/Resource.phx/eduskunta/index.htx Eduskunna koduleht] {{Coordinate |NS=60.1725 |EW=24.93277778 |type=landmark |region=FI-ES}} [[Kategooria:Soome poliitika]] [[Kategooria:Parlamendid]] pk5maw09flat6lxwxbb2nbosle2dfgz 0 79314 7193848 7168355 2026-07-16T13:16:12Z ~2026-39827-95 233584 /* */ 7193848 wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi = Kersti Kaljulaid | pilt = 2 Kersti Kaljulaid at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg | pildiallkiri = Kersti Kaljulaid (2022) | amet = [[Eesti Olümpiakomitee]] 8. president | ametiajaalgus = 11. oktoober 2024 | ametiajalõpp = 27. aprill 2026 | eelmine = [[Urmas Sõõrumaa]] | järgmine = Kohusetäitja [[Gerd Kanter]] | amet2 = 5. [[Eesti president]] | ametiajaalgus2 = [[10. oktoober]] [[2016]] | ametiajalõpp2 = [[11. oktoober]] [[2021]] | eelmine2 = [[Toomas Hendrik Ilves]] | järgmine2 = [[Alar Karis]] | amet3 = [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liige | ametiajaalgus3 = 7. mai 2004 | ametiajalõpp3 = 30. september 2016 | eelmine3 = | järgmine3 = [[Juhan Parts]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|12|30}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaaliit]] (2001–2004) | abikaasa = Taavi Talvik (1988–1998)<br>[[Georgi-Rene Maksimovski]] (a. 2011) | sugulased = [[Raimond Kaljulaid]] (poolvend) | vanemad = | lapsed = [[Silja Märdla]], Siim Talvik, kaks poega | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = | tunnustus = [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]] (2016)<br>koht Forbesi edetabelis "maailma sada mõjukaimat naist" (2017)<br>''[[Kersti Kaljulaid#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = | }} '''Kersti Kaljulaid''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1969]] [[Tartu|Tartus]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], kes oli aastatel [[2016]]–[[2021]] [[Vabariigi President|Eesti Vabariigi viies president]]. Ta oli Eesti esimene naispresident ja seni noorim president, olles ametisse asudes 46-aastane. Kaljulaid on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i [[bioloogia]] erialal, õppides hiljem juurde ärijuhtimist. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal, seejärel nõuandjana [[Hoiupank|Hoiu-]] ja [[Hansapank|Hansapanga]] investeerimispanganduse allüksustes. 1999. aastal kutsuti ta [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Mart Laar]]i majandusnõunikuks, tegeldes näiteks [[2002. aasta pensionireform|pensionireformi]] ja [[NRG-tehing]]uga. [[2002]]. aasta alul siirdus Kaljulaid tööle [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonda, tõustes veel samal aastal jaama direktoriks. Kui Eestist sai 2004. aastal [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik, määras valitsus ta Eesti esindajaks [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] [[Luksemburg]]is. Ta oli selles ametis kuni 2016. aastani. Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril ettepaneku kandideerida presidendiks. Ennast [[Liberaalne konservatism|liberaalse konservatiivina]] defineerinud Kaljulaid oli aastatel 2001–2004 kuulunud [[Isamaaliit]]u, kuid polnud valimistel osalenud ning lahkus erakonnast Kontrollikoja liikmeks saades. Kirjeldades oma poliitilisi vaateid on ta öelnud, et pooldab konservatiivset majanduspoliitikat, kuid on sotsiaalküsimustes liberaal ning olnud tugeva [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] propageerija. 90 Riigikogu liiget seadis 30. septembril Riigikogus üles tema kandidatuuri ja 3. oktoobril valiti Kaljulaid esimeses voorus Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016 ja tema ametiaeg kestis 2021. aasta 11. oktoobrini. Presidendina juhtis Kaljulaid näiteks Eesti [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ajutiseks liikmeks saamise kampaaniat ning pööras korduvalt tähelepanu [[perevägivald|perevägivallaga]] võitlemise tähtsusele. Ühiskondlikku poleemikat tekitas aga näiteks tema otsus jätta presidendina osalemata mitmete tähtpäevadega seotud jumalateenistustel, pälvides seetõttu meedias tiitli "ilmalik president". Pärast riigipea ametist lahkumist oli ta aastatel 2024–2026 [[Eesti Olümpiakomitee]] president. 2009. aastal pälvis Kaljulaid [[aasta eurooplane|aasta eurooplase]] tiitli. 2017. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.<ref name="L0QPo" /> == Nimi == Kersti Kaljulaidi [[Kaljulaid_(perekonnanimi)|perekonnanimi]] pärineb [[nimede eestistamine|nimede eestistamise]] ajast. Tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Klook, ka Look) võttis selle endale nimeks 1935. aastal [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda vallas]] [[Saaremaa]]l.<ref name="PDs5Z" /> Enne enda presidendiks valimist andis Kaljulaid teada, et soovib, et tema nime käänataks Kaljulaid : Kaljulaidi : Kaljulaidi.<ref name="f82Ha" /> Ta on oma eelistust põhjendanud sellega, et nii on tema perekonnanime käänatud kodus.<ref>{{Netiviide|autor=Mäekivi, Helika|url=https://www.paevakera.ee/blogi/kas-kaljulaiu-kaljulaia-voi-kaljulaidi|pealkiri=Kas Kaljulaiu, Kaljulaia või Kaljulaidi|väljaanne=Päevakera keeleblogi|aeg=11. oktoober 2016|vaadatud=16. augustil 2021|arhiivimisaeg=2021-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210811065121/https://www.paevakera.ee/blogi/kas-kaljulaiu-kaljulaia-voi-kaljulaidi|url-olek=töötab}}</ref> == Perekond, varasem elukäik ja haridus == Kersti Kaljulaid on sündinud 30. detsembril 1969 [[Tartu]]s.<ref name="w7F65" /> Tema ema Lindu Kaljulaid (s. 1941) on elukutselt arst ja töötas [[Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut|Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis]].<ref name="ee_20161108" /> Lindu vanemad olid [[Ilmar Raudma]] (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).<ref name="sugupuu" /> Tema isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).<ref name="sugupuu" /> [[Raimond Kaljulaid]] on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.<ref name="Q63vY" /><ref name="YhzjA" /> Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l [[Mustamäe tee]] ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.<ref name="ee_20161108" /> Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. [[Tallinna 44. Keskkool]]i esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.<ref name="ee_20161108" /> Keskkooli ajal kuulus Kaljulaid [[Õpilaste Teaduslik Ühing|Õpilaste Teaduslikku Ühingusse]]. 1986. aastal tegi ta Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil ettekande [[vainurästas|vainurästa]] pesitsemisest. 1987. aastal avaldas ajakiri [[Eesti Loodus]] artikli "Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest", mille kaasautor oli Kersti Kaljulaid.<ref name="fj8Eu" /><ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340949/298390/page/42 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-10-17 |arhiivimisaeg=2022-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221017193101/https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340949/298390/page/42 |url-olek=töötab }}</ref> Keskkoolis õppis ta inglise keele eriklassis. Hiljem tuntuks saanud inimestest õppisid temaga samas klassis ja lõpetasid kooli [[Ahti Pärna]], [[Arvi Tavast]] ja [[Tarmo Uustalu]], põhikooli ajal ka [[Rauno Pehka]] ja [[Tõnu Kõrvits]].<ref name="44kool" /> 1987. aastal lõpetas Kaljulaid keskkooli hõbemedaliga.<ref name=":1" /><ref name="MG_vilistlased" /><ref name="ee_20161108" /> === Ülikooliaastad, 1987–1993=== Ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus{{millal}} [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond]]a, kus valis põhiaineks [[geneetika]].<ref name="ee_20161108" /> 1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid [[Taavi Talvik]]uga ja kandis järgmised kümme aastat nime '''Kersti Talvik'''. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne tema 19-aastaseks saamist sündis esimene laps, tütar Silja.<ref name="ee_20161108" /> 1990. aasta kevadsemestril astus ta korporatsiooni [[Filiae Patriae]].<ref name="YDTY5" /><ref name="ut20100510" /> Samasse korporatsiooni kuulus ka Kersti Kaljulaidi vanaema.<ref name="ee_20161108" /> [[1992]]. aastal lõpetas ta ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i bioloogina<ref name="ETIS" /> ja töötas pärast seda mõned kuud [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis]] (TÜMRI). 1993. aastal ilmus ajakirjas Journal of Bacteriology instituudi teadurite artikkel "Regulation of the Catechol 1,2-Dioxygenase- and Phenol Monooxygenase-Encoding ''pheBA'' Operon in ''[[Pseudomonas putida]]'' PaW85", Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö.<ref name="ee_20161108" /> Taas lapseootele jäädes pidi Kaljulaid töölt instituudis lahkuma, sest ülikooli laboris kasutati radioaktiivseid aineid. Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, sündis oktoobris 1993.<ref name="ee_20161108" /> === Hilisemad õpingud === 1998. aastal alustas Kaljulaid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis ja sai 2001. aastal kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.<ref name="pm20110507" /> Tema magistritöö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine".<ref name="ETIS" /> 2007. aasta sügisel alustas ta Tartu Ülikoolis doktoritööõpinguid. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud.<ref name="ETIS2" /> == Töö erasektoris, 1994–1998 == 1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks taganud perele piisavat sissetulekut. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ega abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.<ref name="ut20100510" /><ref name="epl20160927" /><ref name="ee_20161108" /> 1. aprillil 1995 jäi Kaljulaid [[GAZ-24-10]] roolis politseile vahele juhiloata sõiduga.<ref name="EE_2016_10_05" /> Ta asus tööle müügimehena [[Siemens]]i sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega [[Haberst Infra AS]]), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."<ref name="ee_20161108" /><ref name="ee20161005" /> Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega [[AS Uninet]]), mille asutasid 1994. aastal [[Andres Bauman]] ja Kaljulaidi tollane abikaasa [[Taavi Talvik]]. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.<ref name="ee_20161108" /> Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,<ref name="infopank" /> registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.<ref name="ee_20161108" /> Aastatel 1996–1997 töötas Kaljulaid [[Eesti Telefon AS]]-is telefonikeskjaamade müügijuhina.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="pm20110507" /><ref name="ee_20161108" /> Seal oli tema ülemuseks [[Valdo Kalm]], kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil "tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust".<ref name="ee_20161108" /> 1997. aastal asus Kaljulaid tööle projektijuhina [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] [[investeerimispangandus]]e allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele [[Kadi Tarand]]ile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -esitluste ettevalmistamisega.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ETIS" /> Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank [[Hansapank|Hansapangaga]]. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus [[Hansabank Markets]]. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.<ref name="pm" /><ref name="ETIS" /><ref name="ee_20161108" /> 6. jaanuaril 1998 lahutasid Kersti Kaljulaid ja Taavi Talvik abielu.<ref name="ee_20161108" /> == Töökäik avalikus sektoris, 1999–2016 == [[Fail:Kersti Kaljulaid, TÜ nõukogu istung 2016-02-22.jpg|pisi|Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016]] 1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma [[Filiae Patriae]] suvepäevadele samas autos koos [[Matti Maasikas|Matti Maasikaga]]. Teel rääkisid nad [[Ida-Virumaa]] ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui [[Mart Laar]] sai 1999. aastal peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.<ref name="ee_20161108" /><ref name="ut20100510" /> Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna. Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, [[Eesti Pank|Eesti Panga]], [[Eesti rahandusministeerium|rahandusministeerium]]i ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]], [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispanga]] ja [[Maailmapank|Maailmapangaga]]). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.<ref name="CV Kontrollikoda" /><ref name="pm" /> [[Hans H. Luik|Hans H. Luige]] sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas [[Narva Elektrijaamad]]e erastamise USA ettevõttele [[NRG Energy]].<ref name="OIjNv" /> [[Priit Simson]] on aga spekuleerinud, et Kaljulaid aitas alguses valitsusel [[NRG-tehing]]ut läbi suruda, kuid taipas hiljem esimesena, et NRG Energy kehva majandusseisu tõttu ei tule tehingust midagi välja.<ref name="JcdlC" /> 1999. aastal elas Kaljulaid juba koos oma praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga.<ref name="ee_20161108" /> Aastatel 2001–2004 oli ta valitsuse esindaja [[Eesti Geenivaramu]] nõukogus.<ref name="CV Kontrollikoda" /> 2002–2004 oli ta [[AS Regio]] nõukogu liige.<ref name="infopank" /> 2002. aasta veebruarist kuni septembrini oli Kaljulaid [[Eesti Energia AS]]-i [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, seejärel kuni 2004. aasta maini Iru elektrijaama direktor.<ref name="ETIS" /><ref name="CV Kontrollikoda" /> Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas [[Luksemburg]]is asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid II auditikoja esindajana CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige. Kontrollikoja töö ümberkorraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.<ref name="pm" /><ref name="CV Kontrollikoda" /> 2005. aastal sündis Kaljulaidil esimene poeg kooselust Georgi-Rene Maksimovskiga.<ref name="ee_20161108" /> 2009. aastal sündis paari teine poeg ning Kaljulaid ja Maksimovski abiellusid Tallinnas 2011. aastal.<ref name="ee_20161108" /> 2016. aasta mais Kaljulaidi ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes, kuid [[Vabariigi Valitsus]]e otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.<ref name="XjnuD" /><ref name="D" /> 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president. Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 [[Tartu Ülikooli nõukogu]] esimees.<ref name="P1MKI" /> 2015. aasta septembris valiti ta [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.<ref name="praxis_2015-10" /><ref name="D" /> Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.<ref name="G4BSJ" /><ref name="k0Oys" /> Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendiametisse astudes. [[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.<ref name="cptjA" /> 19. septembril [[2016]] valis [[Riigikogu Kantselei]] juurde moodustatud [[arenguseire nõukoda]] Kaljulaidi oma esimeheks.<ref name="ro05y" /><ref name="0RUXm" /> == Poliitiline tegevus == [[Fail:Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Toomas Hendrik Ilves]] abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016]] Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u<ref name="67Gm5" />, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.<ref name="pm" /> Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.<ref name="sxJVQ" /> 2011. aasta sügisel nimetas [[Juhan Parts]] Kersti Kaljulaidi ühe võimaliku Mart Laari mantlipärijana [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehe kohale.<ref name="OXlLX" /> === 2016. aasta presidendikampaania === [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] tegi [[Riigikogu vanematekogu]] 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist [[valimiskogu]]s Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.<ref name=":0" /> 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks<ref name="vidLh" /> ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.<ref name="81 häälega" /> Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.<ref name="81 häälega" /> Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.<ref name="HeR0D" /><ref name="cP4Pe" /><ref name="sf56c" /> Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi eri piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.<ref name="epl20160930" /> 10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse. == Vabariigi Presidendina, 2016–2021 == [[Fail:EuPhO 2017 - Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas]] === Suhted kirikuga === {{vaata|Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe}} Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] (EELK) oli presidendile pakkunud. Kõik senised taasiseseisvumisjärgsed Eesti presidendid on oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel osalenud. Kaljulaid ütles otsust põhjendades, et ta austab küll inimeste usuvabadust, kuid pole ise kirikuskäija. Ta lisas, et kuna kirikus käimine pole tema jaoks olnud riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade osa, siis oleks sinna nüüd minemine ebasiiras. EELK peapiiskop [[Urmas Viilma]] kommenteeris presidendi otsust sõnadega, et selle langetab president ise, kuid "kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel".<ref name="Nk7rY" /><ref name="HZ9P7" /><ref name="n3n77" /> Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja<ref name="err_20161201" /><ref name="ol_20161217" />, leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid<ref name="pPV2E" /><ref name="A2koE" />, kui ka neid, kes seda vastustasid<ref name="iCZCr" /><ref name="uIhBA" />. 24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha.<ref name="WBEhJ" /> Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 [[Tallinna toomkirik|Toomkirikus]] toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud.<ref name="err_20161201" /> Teisalt külastas ta 15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus muuhulgas [[EELK Risti kogudus]]t.<ref name="ol_20161217" /> 9. detsembril 2016 [[Mart Soidro]]le ja [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähale]] antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine.<ref name="0MHyQ" /><ref name="gLzqX" /> Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.<ref name="FQ2Kk" /><ref name="bssYA" /><ref name="ol_20161217" /> === Seaduste väljakuulutamine === Oma ametiajal kuulutas Kaljulaid välja kokku 498 seadust ja jättis välja kuulutamata kuus seadust. Kaljulaidi välja kuulutatud ja tagasi lükatud seaduste arv oli samas suurusjärgus, kui oli president [[Toomas Hendrik Ilves]]el (arvestades kahte ametiaega), ent väiksem kui [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlil]] ja [[Lennart Meri]]l.<ref name="err_2021_10_04">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608358794/kaljulaid-jattis-oma-ametiajal-valja-kuulutamata-kuus-seadust |pealkiri=Kaljulaid jättis oma ametiajal välja kuulutamata kuus seadust |väljaanne=ERR.ee |aeg=04.10.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190056/https://www.err.ee/1608358794/kaljulaid-jattis-oma-ametiajal-valja-kuulutamata-kuus-seadust |url-olek=töötab }}</ref> Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev [[Reformierakond]] ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus välja kuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega [[õiguskantsler]]i poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.<ref name="wdnEc" /> 2017. aasta juulis jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ja saatis selle tagasi Riigikogule arutamiseks. President ütles, et toetab seaduse eesmärki suunata inimesi tarbima vähem [[suhkur|suhkrut]] ning vähendada seeläbi suhkru liigtarbimisest tekkinud tervisekahjusid. Kuid ta leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse §12 võrdse kohtlemise põhimõttega, sest seaduse järgi oleks magusamaksust vabastatud magustatud joogid, mida müüakse rahvusvahelisi reise tegeva [[laev]]a või [[õhusõiduk]]i pardal. Presidendi hinnangul andnuks see ühele majandussektorile alusetu eelise.<ref name="dOh8n" /> ==== Kaitseväe luureseadus ==== {{Vaata|Kaitseväe luureseadus}} Veebruaris 2019 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Seadus andis muuhulgas kaitseväele õiguse julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid andmekogudest, kasutada variandmeid, konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida. Märtsis hindas president seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle välja kuulutamata. Ta ütles seadust välja kuulutamata jättes, et kaitseväele täiendavate õiguste andmine on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi.<ref name="qBbT5" /><ref name="ol_2019_09_20" /> Riigikogu võttis seaduse 2019. aasta mais uuesti muutmata kujul vastu. Juunis 2019 jättis president seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus seaduse põhiseaduslikkusele vastavuse hindamiseks riigikohtusse. Riigikohus tunnistas seaduse 2019. aasta detsembris põhiseadusvastaseks, kuid ei nõustunud enamiku presidendi taotluses toodud etteheidetega seaduse põhiseadusvastasuse kohta. Riigikohtu seisukoha järgi oli põhiseadusega vastuolus tõhusa kontrolli puudumine selle üle, kas kaitseväe otsus jätta isik varjatud jälgimisest teavitamata on põhjendatud.<ref name="ol_2019_09_20" /><ref name="GXx2v" /> ==== Hiliseimaid väljakuulutamata seaduseid ==== Veebruaris 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Kaljulaidi hinnangul riivas seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning oli mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.<ref name="kGMag" /> Märtsis 2020 võttis riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu.<ref name="WAX5T" /> Kaljulaid jättis seaduse ka teist korda välja kuulutamata ja esitas taotluse riigikohtule kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.<ref name="BahJc" /> 20. oktoobril 2020 jättis riigikohus presidendi taotluse kuulutada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata. Samal päeval kuulutas Kaljulaid pensionireformi seaduse välja.<ref name="ByUKy" /> [[Fail:Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil]] Aprillis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata pääste- ja relvaseaduse muudatused. Tema hinnangul oli uues seaduses põhiseadusega vastuolus tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1083651/kaljulaid-jattis-paaste-ja-relvaseaduse-muudatused-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis pääste- ja relvaseaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2020 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190054/https://www.err.ee/1083651/kaljulaid-jattis-paaste-ja-relvaseaduse-muudatused-valja-kuulutamata |url-olek=töötab }}</ref> Riigikogu võttis 17. juunil 2020 seaduse muudetud kujul vastu, misjärel Kaljulaid kuulutas selle 26. juunil välja.<ref name="err_2021_10_04" /> Juunis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata [[välisteenistuse seadus]]e muudatused, viidates nende vastuolule põhiseadusega. Peamise vastuoluna nimetas president abikaasade ja [[kooseluseadus]]e alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdset kohtlemist. Kaljulaid ütles, et nii [[perekonnaseadus]]e alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud [[diplomaat|diplomaadid]] on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid [[perekond]]i kohelda ühetaoliselt.<ref name="bJlRh" /> 28. septembril 2021 jättis Kaljulaid välja kuulutamata [[kollektiivlepingu seadus]]e ja teiste seaduste muudatused. Põhjusena nimetas president seda, et seaduse vastuvõtmisel oli parlament rikkunud riigikogu kodu- ja töökorra seadust: seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel oli muudetud seaduse jõustumisega seotud sätet.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608352865/kaljulaid-jattis-kollektiivlepingu-seaduse-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis kollektiivlepingu seaduse välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.09.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=24.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124190054/https://www.err.ee/1608352865/kaljulaid-jattis-kollektiivlepingu-seaduse-valja-kuulutamata |url-olek=töötab }}</ref> ===Visiidid=== {{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid}} [[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833779284).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker [[Ināra Mūrniece]]]] [[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29834117054).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis]] [[Fail:Vladimir Putin and Kersti Kaljulaid (2019-04-18) 03.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Vladimir Putin]] 18.&nbsp;aprillil&nbsp;2019<ref name="o2019-04-18_Kreml" />]] Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja parlamendi esimehe [[Maria Lohela]]ga,<ref name="UmG8J" /> 20.–21. oktoobril visiidil [[Läti|Lätti]] kohtus ta [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja parlamendi spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga<ref name="3s4JN" /> ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil [[Leedu|Leetu]] kohtus ta [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.<ref name="UZYEn" /> Kaljulaid käis presidendina ka mitmetel sisevisiitidel. Muu hulgas külastas ta 19. oktoobril 2016 [[Paldiski sõjaväelinnak]]ut ja pidas kõne [[Liibanon]]i suunduvale [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] üksusele.<ref name="eiRNW" /> Samuti käis ta samal kuul [[Lääne-Virumaa|Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]]l, väisates sealseid ettevõtteid ja asutusi ning kohtudes omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.<ref name="CM0Gn" /> Novembris külastas Kaljulaid [[Jõgevamaa|Jõgeva-]] ja [[Tartumaa]]d, kohtudes kohalike omavalitsustegelaste ja kodanikuühiskonna esindajatega ning külastades ettevõtteid ja riigiasutusi, sealhulgas [[Eesti Rahva Muuseum]]i ning [[Fortum Tartu]]t ja [[Salvest]]it. Visiidi käigus ööbis ta [[hostel]]is.<ref name="GIZ8m" /><ref name="ci3Z2" /> Sama aasta detsembris [[Harjumaa]]l käies tutvus ta mh [[Risti kogudus]]e juures tehtava sotsiaaltööga.<ref name="Ibkoh" /><ref name="ol_20161217" /> 2017. aasta veebruari alul tegi Kaljulaid visiidi [[Pärnumaa|Pärnu-]] ja [[Raplamaa]]l, tutvudes mh sealsete ettevõtetega (nt [[AS Wendre]]) ja haridusasutustega (mh [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]).<ref name="ojMD2" /> ===Presidendikõned=== {{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendikõned}} Oma kõnedes läbi oma ametiaja naasis Kaljulaid korduvalt Eestit ühendava [[komberuum]]i ja [[õmblusteta ühiskond|õmblusteta ühiskonna]] teemade juurde. ====Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016==== Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsuse ja vabaduse. President, kes vastutab riigi tuleviku eest, saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: "Ainus, mida karta, on hirm ise". Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.<ref name="presidendikõne1" /> Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.<ref name="presidendikõne1" /> ====Galal "Eesti parimad ettevõtted 2016" 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas==== Kaljulaid ütles, et olulises osas sektorites oleme kinni keskmise sissetuleku klaaslaes. Õigel ajal tuleb leida väljapääsud, sest lihtsad, selged ja valed või ainult lühiajaliselt õiged suured üksiklahendused meid ei rahulda. Klaaslaes on juba mõrad. Kaljulaid avaldas usku, et Eesti ettevõtjad suudavad olla innovatsiooniliidrid. Meie ülesanne on oma väheneva tööjõu kõrgemad nõudmised rahuldada ja minna edasi tagasilöökideta. Ta kutsus ettevõtjaid üles olema nõudlikud, et neil oleks vaba keskkond, kus vaba vaim saab luua ja kasvatada, sest noored otsivad tööturult vabadust. Kaljulaidi sõnul saavad ettevõtjad kaitsta oma vabadusi, kui nad võtavad vastutuse meie majanduskeskkonna eest.<ref name="presidendikõne2" /> ====Aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016==== Kaljulaid ütles, et oma elementaarsete vajaduste katmise tagamine nõuab järjepidevat ja piisavalt mahukat põllumajandust. Selleks on tarvis turgu sekkuda, mida teeb ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega saavutatud põllumajandustoodete ühisturg jätab mulje, nagu olekski tegemist vaba turuga. Kui kõik toetusmeetmed oleksid täiesti võrdsed, siis oleks turg üldiselt siiski vaba. Ent täielikku võrdsust poleks ka siis, kui kõigi riikide toetused arvestaksid täiesti võrdselt riigisisest kulukomponenti ja ainult maailmaturu hindadest sõltuvaid kulutusi. Konkreetse farmi asukohta ja eesseisvaid ilmastikutingimusi ei saa täiesti õiglaselt arvestada. Toetusskeemid ei suuda tootmismahte vastavalt turu tingimustele reageerida. Toetuste eraldamisel ei kontrollita ka, kas ei jõuta liiga lähedale üleinvesteerimisele. Sellest tekivad paratamatult vead põllumajanduse juhtimises ja küsimus on, kuidas sellest tulenevaid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja toetuse maksjate vahel jagada. Tuleb luua süsteem, mis "arvestab põllumajandustoodete turu erisusi ja paratamatuid moonutusi ning loob hoiatusmehhanismi" moonutustele reageerimiseks. Hea oleks vähemalt Eestis kokku leppida üldised põhimõtted kriisi või ka tulude ootamatu suurenemise puhuks. Tuleb nõuda süsteemset lähenemist, et reageerida ka järgmistele kriisidele, mitte ainult käimasolevale. Ka üksik põllumees on edukas ainult juhul, kui ta tajub ka innovaatiliste muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks valmistuda. Maailmaturu jaoks tuleb luua üha suurema lisandväärtusega toodangut ning müüa seda mujal kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades.<ref name="presidendikõne3" /> ===Seisukohavõtud seoses naistevastase vägivalla ja perevägivallaga=== Oma ametiaja jooksul juhtis Kaljulaid korduvalt tähelepanu perevägivallaga võitlemisele.<ref name="Ycgin" /><ref name="Jaagant" /> Ta taunis 2017. aastal vabariigi aastapäeva kõnes perevägivalda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et just pühade ajal on probleem kõige aktuaalsem.<ref name="S814s" /> Sama aasta 25. septembril kuulutas ta välja seaduse, millega ratifitseeriti naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.<ref name="kuC4d" /> 2018. aasta mais [[vägivallaennetuse auhind]]u üle andes ütles ta, et "vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem" ning lisas, et perevägivald on Eestis kahjuks levinud nähtus.<ref name="0fvH3" /> 24. novembril 2018 heiskas ta Kadriorus presidendi kantselei ees oranži lipu, märkimaks järgneval päeval tähistatavat naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.<ref name="tMj2J" /> ==== 104 kiri ==== {{Vaata|Tiit Ojasoo#Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures|104 kiri}} 16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja<ref name="KfnYy" />, milles tauniti [[Tiit Ojasoo]] kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris aset leidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes<ref name="vs19G" />. President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, vaid kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.<ref name="ZHfQE" /> ==== Marti Kuusiku juhtum ==== {{Vaata|Marti Kuusik#Süüdistused perevägivallas}} 29. aprillil 2019 toimunud riigikogu istungil andsid loodava [[Jüri Ratase teine valitsus|Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus]]e ministrid ametivande. Istungil osalenud Kaljulaid kandis seljas dressipluusi, mille rinnal seisis tekst "Sõna on vaba". Kui ametivande andmise järg oli EKRE poliitikust väliskaubanduse ja IT-ministri [[Marti Kuusik]]u käes, lahkus president protestiks Riigikogu saalist ja naasis oma kohale järgmise ministri, välisminister [[Urmas Reinsalu]] vande ajaks. Saalist lahkumist hiljem kommenteerides põhjendas Kaljulaid seda lähisuhtevägivalla kahtlusega Kuusiku suhtes. Samal päeval olid ajakirjanduses ilmunud väited, et Kuusik on kasutanud oma eksabikaasa suhtes vägivalda. Kaljulaid lisas, et kui süüdistused Kuusiku vastu peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.<ref name="Delfi" /><ref name="EE" /><ref name="Jaagant" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/934721/piltuudis-president-kandis-valitsuse-vande-andmisel-sonumiga-dressipluusi |pealkiri=Piltuudis: president kandis valitsuse vande andmisel sõnumiga dressipluusi |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2019 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128193210/https://www.err.ee/934721/piltuudis-president-kandis-valitsuse-vande-andmisel-sonumiga-dressipluusi |url-olek=töötab }}</ref> Mais 2021 mõistis [[Viru maakohus]] Marti Kuusiku esimeses kohtuastmes õigeks. Kohtuotsuse järel vabandas Kaljulaid avalikult Kuusiku ees.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608228303/president-vabandas-kuusiku-ees |pealkiri=President vabandas Kuusiku ees |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.05.2021 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128193213/https://www.err.ee/1608228303/president-vabandas-kuusiku-ees |url-olek=töötab }}</ref> === ÜRO julgeolekunõukogu valimiskampaania === Kaljulaid juhtis Eesti [[ÜRO julgeolekunõukogu]] ajutiseks liikmeks kandideerimise kampaaniat.<ref name="epl_20190529" /><ref name="err_20171002" /> President avas kampaania ametlikult [[New Yorgi Eesti Maja]]s 13. juulil 2017.<ref name="T32Dz" /> Juulis 2017 moodustas ta Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania toetamise nõukoja, mille ülesandeks oli toetada ja suunata presidendi tegevust ÜRO kampaanias.<ref name="LSiJC" /><ref name="err_20171002" /> Kaljulaid külastas kampaania raames Eesti kandidatuurile toetuse kogumiseks paljusid välisriike ja poliitilisi tippkohtumisi. Muuhulgas kohtus ta 24. septembrist kuni 4. oktoobrini 2018 toimunud töövisiidil USA-sse kahepoolselt mitmekümne riigijuhiga, käis 2018. aasta oktoobris töövisiidil [[Austraalia]]s, [[Vanuatu]]s, [[Fidži]]s ja [[Uus-Meremaa]]l ning 2018. aasta detsembris [[Benin]]is ja [[Senegal]]is.<ref name="XqMaw" /> Kaljulaidi sõnul tõi kampaania kasu nii Eesti [[diplomaat]]idele maailma parema mõistmise näol kui ka Eesti [[ettevõtja]]tele uute ärivõimaluste näol arenevatel turgudel. Samuti oli kampaania Kaljulaidi hinnangul Eestile kasulik julgeolekupoliitilises plaanis, suurendades riigi tuntust maailmas.<ref name="epl_20190529" /> Eesti valiti ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–2021 [[ÜRO Peaassamblee]]l 7. juunil 2019 toimunud salajasel hääletusel.<ref name="9ASO4" /> === Kandideerimine OECD peasekretäri kohale === Augustis 2020 sai teatavaks, et Kaljulaid võib kandideerida [[Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) peasekretäri kohale. OECD senine peasekretär [[Angel Gurría]] oli 10. juulil 2020 öelnud, et ei kandeeri organisatsiooni juhiks järgmiseks viieaastaseks ametiajaks.<ref name="riuEd" /> 1. oktoobril 2020 andis Eesti suursaadik OECD juures [[Clyde Kull]] üle dokumendid, millega Eesti esitas Kaljulaidi kandidaadina OECD järgmise peasekretäri kohale. Oma kandidatuuri tutvustuskõnes 5. oktoobril 2020 rõhutas Kaljulaid maailma digitaliseerumist, tänapäevast maksusüsteemi ja arengut keskkonnasäästlikkuse poole. Kaljulaid läbis 7. – 8. jaanuaril 2021 toimunud valimiste esimese vooru ja jäi sõelale koos seitsme teise kandidaadiga.<ref name="yGP1p" /> 26. jaanuaril 2021 teatas Kaljulaid kandideerimisest loobumisest. Ta nimetas põhjusena seda, et tema võimalik asumine OECD ametikohale alles pärast Vabariigi Presidendi ametiaja lõppu pole mitme OECD riigi jaoks parim lahendus. OECD senise peasekretäri Angel Gurría kolmas viieaastane ametiaeg lõppes 2021. aasta mais.<ref name="xbUPt" /> == Eesti Olümpiakomitee presidendina, 2024–2026 == 11. oktoobril 2024 toimunud [[Eesti Olümpiakomitee]] täiskogu istungil osalenud 119 EOK liiget valisid Kersti Kaljulaidi Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Teises hääletusvoorus võitis Kaljulaid häältega 62:57 ametist lahkuvat presidenti [[Urmas Sõõrumaa]]d.<ref>[https://sport.err.ee/1609487893/eok-valis-jargmiseks-presidendiks-kersti-kaljulaidi "EOK valis järgmiseks presidendiks Kersti Kaljulaidi"] ERR sport, 11. oktoober 2024</ref> 2026. aasta märtsis hakati koguma allkirju tema ametist tagandamiseks. Kaljulaidile heideti ette spordirahva lõhestamist ja EOK raha ebaotstarbekat kasutamist.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120565231/kersti-kaljulaidi-tagandamist-noudev-heino-marks-edastas-eok-le-13-liikme-allkirjad "Kersti Kaljulaidi tagandamist nõudev Heino Märks edastas EOK-le 13 liikme allkirjad"] Delfi, 2. aprill 2026</ref> 27. aprillil 2026 toimunud Eesti Olümpiakomitee erakorralisel täiskogu koosolekul avaldati talle umbusaldust; umbusaldamise poolt hääletas 61 ja vastu 50 täiskogu liiget.{{lisa viide}} == Poliitilised vaated == Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on [[liberaalne konservatism|liberaalsem konservatism]].<ref name="syZ1S" /> Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks [[LGBT]]-õigused ja immigratsioon – on tal [[liberalism|liberaalsed]] vaated.<ref name="ew20161003" /> Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid, kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.<ref name="epl20160930" /> Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnale]], kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse [[kolmas sektor|kolmanda sektori]] roll suurem.<ref name="ew20161003" /> 21. jaanuaril 2017 ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab [[Juunipööre|Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal]] osaliselt vastutavaks [[Konstantin Päts]]i ja [[Johan Laidoner]]i, kelle tegevuse tulemusel kehtestati [[Vaikiv ajastu|1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord]]. Sel põhjusel ei pooldanud ta [[Konstantin Pätsi mälestusmärk|monumendi rajamist]] Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega oleks läinud selle avamisele.<ref name="cIPVM" /> 2022. aasta sügisel mainis Kaljulaid [[YLE]]-le antud intervjuus, et tulenevalt [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] on vaja välja vahetada lisaks Putinile terve Vene riigi juhtkond.<ref name="2022_11_22_16_00_YLE_KALJULAID">Julkaistu: ti 22.11. klo 16.00, Juontajat: Reetta Rönkä ja Heikki Valkama, [https://web.archive.org/web/20221123125505/https://areena.yle.fi/podcastit/1-63216807 Putinin lisäksi koko Venäjän hallinto pitää vaihtaa, sanoo Viron ex-presidentti Kaljulaid], areena.yle.fi</ref> == Publitsistika == Enne Eesti presidendiks saamist avaldas Kaljulaid ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid, milles ta selgitas ja mõtestas Eesti elanikele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist. Selle eest andis [[Avatud Eesti Fond]] Kaljulaidile 2014. aastal [[Koosmeele preemia]].<ref name="UQuKJ" /> Aastatel 2002–2016 oli Kaljulaid [[Kuku raadio]] saate "[[Keskpäevatund]]" üks esinejaid ja aastatel 2007–2016 Kuku raadio saate "[[Eurominutid]]" autor.<ref name="pm20110507" /><ref name="OmD6s" /><ref name="praxis_2015-10" /> 12. aprillil 2016 Postimehes avaldatud kõnes ütles Kaljulaid, et tema meelest oleks mõistlik anda [[avalik teenus|avalike teenuste]] osutamine niipalju kui võimalik [[erasektor|era-]] ja [[vabasektor]]i kätesse, sest need on ühiskonna vajaduste suhtes tundlikumad ja paindlikumad. Vajaduse korral saab riik neid rahaliselt abistada ning ka natuke kontrollida. "Erasektori teenused, mis senise avaliku teenusega kattuvad või seda täiendavad – vahel ka asendavad –, saavad sündida ainult vastastikusest usaldusest." Munitsipaalkoolid tunnistavad kindlasti meelsasti oma puudusi, eriti kui avalik debatt on sõbralik. Muidugi on õige, kui lapsevanemad teevad ise kooli: "me kõik oleme riik ja ühel või teisel moel panustades loome avalikku ruumi, avalikku teenust, Eestit". Era- ja vabasektoriga koostöös saab avalikke teenuseid disainida juhul, kui "aus analüüs õigel tasandil näitab olemasoleva süsteemi puudusi ja võimalusi neid paindlikult ja esialgu väikeses mahus era- ja vabasektori abiga kõrvaldada". "Kogu otsustamispädevus kohaliku teenuse üle ... tuleb anda kohalikule tasemele koos suurema otsustusõigusega." Aga avaliku teenuse ülevõtjad peavad täitma omavalitsuse ootusi selle teenuse suhtes. Selleks on tarvis vastastikust usaldust.<ref name="jO4lj" /> 2019. aasta aprillis esitles Kaljulaid oma kõnede raamatut "Hoiame Eestit!", mis sisaldab riigipea ametiaja esimesel poolel peetud kõnesid. Raamatu tiraaž oli 900 eksemplari ja poest seda osta ei saanud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärn |eesnimi=Linda |kuupäev=2019-04-11 |pealkiri=Ilmus president Kaljulaidi kõnede raamat «Hoiame Eestit!» |url=https://raamatud.postimees.ee/6567109/ilmus-president-kaljulaidi-konede-raamat-hoiame-eestit |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=raamatud.postimees.ee |keel=et}}</ref> 8. oktoobril 2021 esitles Kaljulaid kõnede kogumikku "Sõna on vaba". Raamat on eelmise kõnekogumiku järg ja sisaldab valikut presidendi ametiaja teisel poolel peetud kõnedest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-08 |pealkiri=Otsepilt &#10217; President Kersti Kaljulaid esitleb kõnede kogumikku «Sõna on vaba» |url=https://www.postimees.ee/7356775/otsepilt-president-kersti-kaljulaid-esitleb-konede-kogumikku-sona-on-vaba |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=postimees.ee |keel=et}}</ref> Kaljulaid osales kaasautorina 15. detsembril 2021 eetrisse läinud saates "[[Pealtnägija]]". Tema juhitud saatelõigu teema oli taastuvenergia tootmine Eestis.<ref>{{Netiviide |autor=Kersti Kaljulaid |url=https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha |pealkiri="Pealtnägija": Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha |väljaanne=ERR.ee |aeg=15.12.2021 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=23.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220123142608/https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha |url-olek=töötab }}</ref> 2022. aasta oktoobrist osaleb ta [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] ajakirjandusprojektis, rääkides oma ala tegijate arvamust küsides avalikult suurtest ja olulistest teemadest, mis Eesti ühiskonna ees seisavad. Enda sõnul soovib ta "teha seda poliitiliselt neutraalselt, aga samal ajal poliitilist debatti toetavalt". Tema autorisarja pealkiri on "Kersti Kaljulaid (h)arutab".<ref>Joosep Tiks. [https://web.archive.org/web/20221215064620/https://epl.delfi.ee/artikkel/120081000/tulevane-ajakirjanik-kersti-kaljulaid-elekter-oligi-pohjendamatult-odav Tulevane ajakirjanik Kersti Kaljulaid: elekter oligi põhjendamatult odav] Eesti Päevaleht, 14.10.2022.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20221215081407/https://www.delfi.ee/kategooria/120000076/kersti-kaljulaid-h-arutab Autorisarja "Kersti Kaljulaid (h)arutab" artiklid] Delfi.ee, vaadatud 15.12.2022.</ref> == Avaliku arvamuse uuringud == Vahetult pärast Kaljulaidi presidendiks saamist, 2016. aasta oktoobris toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 73% küsitletutest (võrdluseks: [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="2016okt" /> ja [[Lennart Meri]] 32%<ref name="2017okt" /> toetusega). Keskmisest suurem oli toetus [[naine|naiste]], [[eesti rahvus]]est inimeste ja üle 35-aastaste hulgas.<ref name="2016okt" /> 2017. aasta oktoobri Kantar Emori küsitluses arvas vastanutest 72,5%, et Kaljulaid on presidendi kohustustega hästi toime tulnud ja 27,5%, et halvasti. Keskmisest sagedamini andsid positiivse hinnangu naised ja eesti rahvusest inimesed, keskmisest sagedamini andsid negatiivse hinnangu [[EKRE]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] valijad.<ref name="2017okt" /> 2019. aasta juunis viis Kantar Emor läbi [[poliitik]]ute usaldusväärsuse uuringu. Uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 54% Eesti elanikest, millega ta jäi Eesti poliitikute usaldusväärsuse edetabelis teisele kohale [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] järel, keda usaldas 59% Eesti elanikest. Kaljulaidi usaldasid keskmisest enam noored ja kõrgharitud inimesed.<ref name="CBi42" /><ref name="8pp2l" /> 2020. aasta 7.–9. aprilli [[Norstat]]i küsitluses paluti hinnata rahulolu presidendi tegevusega [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] ajal. Rahul oli 45% vastanutest (sealhulgas 50% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest), 41% ei olnud rahul ja 14% ei osanud öelda. Parteide toetajatest olid presidendi tegevusega kõige enam rahul [[Reformierakond|Reformierakonna]] (75%) ja kõige vähem rahul EKRE valijad (13%).<ref name="3Noko" /><ref name="xch81" /> 2020. aasta detsembris Kantar Emori korraldatud poliitikute usaldusväärsuse küsitluses ütles 48% vastajatest, et usaldab Kersti Kaljulaidi. Sellega jagas ta pingereas koos Marina Kaljurannaga teist kohta [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] (49%) järel. Kõige kõrgem oli Kaljulaidi usaldusväärsus alla 35-aastaste seas. Vastajatest 34% ütles, et ei usalda Kaljulaidi.<ref name="G1ppD" /> [[Kaitseministeerium]]i tellimusel regulaarselt läbi viidud riigikaitseteemaliste avaliku arvamuse uuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Kuni 2020. aastani oli küsitluse läbiviijaks [[Turu-uuringute AS]], alates 2021. aastast [[Norstat]]. Tulemused Kaljulaidi ametiperioodil:<ref name="N9gQV" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2016 oktoober |48 |10 |- |2017 märts |66 |17 |- |2017 oktoober |68 |22 |- |2018 märts |66 |22 |- |2018 oktoober |71 |20 |- |2019 märts |64 |27 |- |2019 oktoober-november |66 |22 |- |2020 september |64 |28 |- |2021 märts-aprill |58 |36 |} Aprillis 2022 Kantar Emori läbi viidud poliitikute usaldamise uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 46% Eesti elanikest. Sellega jagas ta teist ja kolmandat kohta Marina Kaljurannaga (46%), kõige enam usaldati Alar Karist (60%).<ref name="Kantar Emor 2022">{{cite web | title=Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist | website=Kantar Emor | date=2022-04-27 | url=https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ | language=et | access-date=2022-04-27}}</ref> == Tunnustus == === Riiklikud teenetemärgid === * 2016 – [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19446}}</ref> * 2017 – [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2018 – [[Madalmaade Lõvi orden]]i suurrist<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2018 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – Läti [[Kolme Tähe orden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – Portugali [[Prints Dom Henrique orden]]i suurrist ketiga<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – [[Sloveenia Teeneteorden]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2021 – Ukraina [[Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2023 – [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]]i I klassi teenetemärk<ref>[https://www.postimees.ee/7734053/kersti-kaljulaid-palvis-saksamaa-liitvabariigi-korgeima-teenetemargi "Kersti Kaljulaid pälvis Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima teenetemärgi"] Postimees, 16. märts 2023</ref> * 2025 – [[Auleegioni orden|Prantsuse Vabariigi Auleegioni orden]], komandörikraad === Aunimetused ja autasud === * 2009 – [[aasta eurooplane]]<ref name="ihE2l" /> * 2014 – [[Koosmeele auhind]]. Pälvis auhinna asjatundlike Euroopa-teemaliste analüüside ja seisukohavõttude eest, mis on aidanud Eesti inimestele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist selgitada ja lahti mõtestada<ref name="CI7q5" /> * 2016 – aasta mõjukaim inimene [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi (portaal)|Delfi]], [[Maaleht|Maalehe]] ja [[Laupäevaleht LP]] valikul<ref name="9u2m4" /><ref name="wSP4B" /> * 2017 – koht saja maailma mõjukaima naise seas majandusajakirja [[Forbes]] valikul<ref>{{Netiviide |autor=Amy Merrick |url=https://www.forbes.com/sites/carolinehoward/2017/11/01/women-who-rule-the-world-the-25-most-powerful-female-political-leaders-2017/?sh=1c6e21ca5c1b |pealkiri=Women Who Rule the World: The 25 Most Powerful Female Political Leaders 2017 |väljaanne=Forbes |aeg=1. november 2017 |vaadatud=28.01.2022 |arhiivimisaeg=28.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220128203601/https://www.forbes.com/sites/carolinehoward/2017/11/01/women-who-rule-the-world-the-25-most-powerful-female-political-leaders-2017/?sh=1c6e21ca5c1b |url-olek=töötab }}</ref> * 2018 – [[Ewha naisülikool]]i audoktor, Lõuna-Korea<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused">{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/bio/tunnustused/ |pealkiri=Tunnustused |väljaanne=kerstikaljulaid.ee |vaadatud=2.2.2022 |arhiivimisaeg=2.02.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220202163614/https://kerstikaljulaid.ee/bio/tunnustused/ |url-olek=töötab }}</ref> * 2018 – [[Soul]]i linna aukodanik, Lõuna-Korea<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – [[aasta pressisõber]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2019 – aasta mesilaste sõber, [[Eesti Mesinike Liit|Eesti Mesinike Liidu]] (EML) aunimetus. EML tõi kommentaaris välja, et Kaljulaid on seisnud järjekindlalt puhta [[loodus]]e, [[kliimamuutus]]tega võitlemise ja [[elurikkus]]e hoidmise eest<ref name="TwieZ" /><ref name="ovrP1" /> * 2019 – Eesti Puitmaja Sõber. [[Eesti Puitmajaliit]] andis aunimetuse Kaljulaidile keskkonna- ja kliimatemaatikaga tegelemise eest.<ref name="Puitmajaliit">{{cite web | date=2020-10-05 | title=Puitmaja Sõber ja Aasta Tegija | website= puitmajaliit.ee | url=https://www.puitmajaliit.ee/uudised/puitmaja-sober-ja-aasta-tegija | language=et | access-date=2022-04-29}}</ref> * 2020 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]]<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2020 – [[Johan Skytte medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022|väljaanne=Tartu Ülikool|arhiivimisaeg=3.12.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221203162408/https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|url-olek=töötab}}</ref><ref name="RPlf1" /> * 2020 – Vikerkaarekangelase aunimetus. [[Eesti LGBT Ühing]] tunnustab selle aunimetusega inimest, kes on sõnades ja tegudes [[LGBT|LGBT+]] kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud.<ref name="RKDrl" /> * 2020 – majanduskõrgkooli Hanken audoktor, Soome<ref name="kaljulaid.ee_tunnustused" /> * 2023 – [[Välisministeeriumi I klassi teeneterist]] == Isiklikku == [[Fail:Kersti Kaljulaid at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 2022. aasta Arvamusfestivalil]] 1. aprillil 1988 abiellus Kersti Taavi Talvikuga<ref name="ee20161005" />,<ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/81300961/raakimata-lugu-kuidas-president-kersti-kaljulaid-ja-georgi-rene-maksimovski-teineteist-leidsid-paare-vahetasid-ja-kokku-jaid |pealkiri=Rääkimata lugu. Kuidas president Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski teineteist leidsid, paare vahetasid ja kokku jäid |autor=Ingrid Veidenberg |aeg=3. märts 2018 |kasutatud=3. märts 2025}}</ref> kellega neil on tütar ja poeg. Tütar [[Silja Märdla]] (sündinud 1988, neiupõlvenimega Silja Talvik<ref name="06HT9" />) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö geodeesia valdkonnas<ref name="ol20160929" /><ref name="YusAN" />, poeg Siim Talvik on lõpetanud [[IT Kolledž]]i.<ref name="ol20161006" /> Abielu lahutati 6. jaanuaril 1998.{{lisa viide}} Kaljulaidi teine abikaasa on [[1991]]. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] raadioinsenerina lõpetanud ja [[Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus]]es sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski (sündinud 22.07.1966), neil on kaks poega.<ref name="ol20160929" /><ref name="wlXNl" /><ref name="56Qnu" /><ref name=":1" /> Nad abiellusid 2011. aastal. Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt [[inglise keel]]t, suhtlustasemel [[prantsuse keel]]t ja tasemel B1 [[saksa keel]]t.<ref name="pm20161004" /> [[Soome keel]]t pole Kaljulaid õppinud,<ref name="pm20161004" /> kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta [[Soome]] ajakirjaniku küsimusele vastates, et "räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased"<ref name="Nm52K" />. Samal üritusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka [[vene keel]]es.<ref name="BIBFh" /> 2022. aasta jaanuaris oli Kaljulaidi varade väärtus tema enda sõnul "miljoni ja kahe miljoni euro vahel". Koos tütrega kuulus talle Tallinnas viis üürikorterit. Lisaks kinnisvarale kuulusid talle investeeringud fondides, 5% osalus firmas [[Regio]] ja investeering kolmandasse pensionisambasse.<ref>{{Netiviide |autor=Priit Pokk |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95710293/kersti-kaljulaid-ma-olen-varem-poliitikast-loobunud-kuna-uks-eeldus-oli-taitmata |pealkiri=Kersti Kaljulaid: ma olen varem poliitikast loobunud, kuna üks eeldus oli täitmata |väljaanne=Ärileht |aeg=23.01.2022 |vaadatud=24.01.2022 |arhiivimisaeg=23.01.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220123190654/https://arileht.delfi.ee/artikkel/95710293/kersti-kaljulaid-ma-olen-varem-poliitikast-loobunud-kuna-uks-eeldus-oli-taitmata |url-olek=töötab }}</ref> === Hobid === Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud naiste arvestuses 13. kohal (2007) ja 22. kohal (2008).<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabel] Eesti Kergejõustiku Liit</ref><ref name="pm20110507" /> Ta on jooksnud [[maraton]]i ajaga 3 tundi ja 52 minutit.<ref name="qhAo6" /> 29. jaanuaril 2017 osales ta [[Viljandi järv]]el toimunud VII [[Mulgi Uisumaraton|Mulgi uisumaraton]]il 30 kilomeetri distantsil.<ref name="iG9cV" /> 5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa [[Soome]] suurimal rahvaspordiüritusel [[Finlandia-hiihto]]. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.<ref name="harVm" /> 21. juulil 2019 osales Kaljulaid esimese riigipeana [[Tour de France]]'i rahvasõidul. Ta läbis 135 km pikkuse distantsi ajaga 8 tundi 54 minutit 4 sekundit. Kaljulaid sai rahvasõidu 20. etapil osalenud 16 000 jalgratturi seas 6072. koha, naiste arvestuses 281. koha ja oma vanuseklassi naiste seas 38. koha.<ref name="BSQ3M" /> Kaljulaid tegeleb [[koorilaul]]uga. Ta alustas [[Koor_(muusika)|kooris]] laulmist juba keskkooli ajal.<ref name="muusika_06072019" /> Alates ülikooliajast on ta laulnud korporatsiooni Filiae Patriae [[naiskoor]]is, ehkki ei võta koori tegevusest pidevalt osa ega esine kontsertidel.<ref name="muusika_06072019" /> [[Luksemburg]]is elades laulis ta 2014. aastani sealses eesti naiste ansamblis Meloodilised Tordid. [[Häälerühm]]a poolest on Kaljulaid II [[alt]].<ref name="bReiv" /> [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta juubeli-üldlaulupeol]] osales Kaljulaid laulupeorongkäigus ja valikkooride proovis. Sellega sai temast esimene Eesti president, kes on presidentuuri ajal lauljana [[üldlaulupidu|üldlaulupeol]] osalenud.<ref name="5JH1T" /><ref name="30pY8" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="o2019-04-18_Kreml">{{cite web|url=http://www.kremlin.ru/events/president/news/60322/photos |title=Встреча с Президентом Эстонии Керсти Кальюлайд |trans-title= |date=18. aprill 2019 |accessdate=18.04.2019 |website=kremlin.ru}}</ref> <ref name="CV Kontrollikoda">[https://web.archive.org/web/20161005110618/http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/CV_KALJULAID/CV_KALJULAID_ET.pdf Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV], vaadatud 3. oktoober 2016</ref> <ref name="ee_20161108">{{cite web|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 |title=Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos |date=8. november 2016 |accessdate=17. november 2016 |publisher=[[Eesti Ekspress]] |first1=Sulev |last1=Vedler|url-access=subscription}}</ref> <ref name="MG_vilistlased">[https://web.archive.org/web/20070627032116/http://www.mg.edu.ee/?page=inimesed&sub=vilistlased&lend=XXI Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased]</ref> <ref name="ut20100510">Sigrid Sõerunurk: [https://web.archive.org/web/20161001191353/http://www.ut.ee/et/801943 "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu"]. UT, 10. mai 2010</ref> <ref name="epl20160927">Raul Ranne. [https://web.archive.org/web/20161005151556/http://epl.delfi.ee/news/lp/taismahus-kersti-kaljulaid-vahel-pean-endalt-kusima-kas-ma-ikka-julgen?id=73481041 "TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen."] Päevaleht, 27. september 2016</ref> <ref name="ee20161005">[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [https://web.archive.org/web/20161006123455/http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta], ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016</ref> <ref name="infopank">[https://web.archive.org/web/20161005105609/https://infopank.ee/isik/270736/kersti-kaljulaid Infopank.ee: Kersti Kaljulaid], vaadatud 3. oktoober 2016</ref> <ref name="pm">[https://web.archive.org/web/20161001165651/http://www.postimees.ee/v2/3852005/kes-on-kersti-kaljulaid Kes on Kersti Kaljulaid?] Postimees, 27. september 2016</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid |vaadatud=2016-09-27 |arhiivimisaeg=2017-09-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901031126/https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ETIS2">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele |vaadatud=2016-10-08 |arhiivimisaeg=2016-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161009180257/https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="D">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 |pealkiri=Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016 |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2019-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190331073359/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="praxis_2015-10">[https://web.archive.org/web/20161003075738/http://www.praxis.ee/2015/10/praxise-uueks-juhiks-valiti-kersti-kaljulaid/ "Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid"]. Praxis, 29. oktoober 2015</ref> <ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20161108003103/http://uudised.err.ee/v/eesti/7b052710-91ec-4627-9771-2b852bcabba2/fotod--vanematekogu-tegi-ettepaneku-esitada-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaid "FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid"] ERR, 27. september 2016</ref> <ref name="81 häälega">[https://web.archive.org/web/20161110082821/http://uudised.err.ee/v/eesti/1182decd-e6dd-4e08-b91e-c7acc87b2559/kersti-kaljulaid-sai-81-haalega-uueks-eesti-presidendiks "Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks"] ERR, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="ew20161003">[https://web.archive.org/web/20170803171412/http://estonianworld.com/people/former-european-auditor-kersti-kaljulaid-elected-president-estonia/ Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia]. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.</ref> <ref name="epl20160930">Kersti Kaljulaid: [https://web.archive.org/web/20161009120010/http://epl.delfi.ee/news/eesti/minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele?id=75766473 "Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele."] Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="pm20110507">Priit Pullerits: [https://web.archive.org/web/20161009102151/http://majandus24.postimees.ee/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis]. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).</ref> <ref name="err_20161201">[https://web.archive.org/web/20161221170911/http://uudised.err.ee/v/eesti/b077fbe0-2a8e-421f-9570-7a9c43787b29/kaljulaid-ei-osale-kirikus-riigijuhtidele-moeldud-advendikontserdil "Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil"]. ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="ol_20161217">[https://web.archive.org/web/20161219231107/http://www.ohtuleht.ee/777010/president-kaljulaid-kulastas-harjumaa-visiidi-ajal-risti-kirikut "President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut"]. Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.</ref> <ref name="presidendikõne1">[https://web.archive.org/web/20161224094815/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016"]. President.ee, 10.10.2016</ref> <ref name="presidendikõne2">[https://web.archive.org/web/20161224164059/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas"]. President.ee, 13.10.2016</ref> <ref name="presidendikõne3">[https://web.archive.org/web/20161224164206/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47/index.html "Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016"]. President.ee, 25.10.2016</ref> <ref name="ol20161006">Maarit Stepanov: [https://web.archive.org/web/20161007185715/http://www.ohtuleht.ee/763261/kersti-kaljulaidi-lapsed-on-tublid-nagu-emagi "Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi."] Õhtuleht, 6. oktoober 2016</ref> <ref name="ol20160929">{{Netiviide |url=http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski |pealkiri=Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski? |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2017-09-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170917171241/http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski |url-olek=töötab }}</ref> <ref name=":1">{{cite web|url=http://digileht.epl.delfi.ee/lp/kaugest-ametnikust-koduseks-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaidi-kiirmarss?id=75776321 |title=Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss |date=1. oktoober 2016|accessdate=6. oktoobril 2016 |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Raul |last1=Ranne |url-access=subscription}}</ref> <ref name="pm20161004">[https://web.archive.org/web/20161009163201/http://elu24.postimees.ee/v2/3861007/kersti-kaljulaid-paljastas-oma-halva-omaduse-ma-olen-vaega-kaersitu-inimene "Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene."] Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016</ref> <ref name="PDs5Z">[https://web.archive.org/web/20161009105145/http://www.ohtuleht.ee/762707/kas-tahad-teada-kuidas-sai-kersti-kaljulaid-oma-nime "KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?"] Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="f82Ha">[[Liisa Tagel]]. [https://web.archive.org/web/20161012074604/http://arvamus.postimees.ee/v2/3856121/segadusttekitavad-perenimed-kaljulaidi-tuleb-kaeaenata-nagu-kaljulaid-eelistab "Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab."] Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.</ref> <ref name="w7F65">[https://web.archive.org/web/20190108145557/https://www.president.ee/et/vabariigi-president/elulugu/index.html Kersti Kaljulaid: elulugu]. President.ee</ref> <ref name="fj8Eu">Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24</ref> <ref name="YDTY5">{{Netiviide |pealkiri=Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil. |url=http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm |vaadatud=2016-10-07 |arhiivimisaeg=2017-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203153444/http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OIjNv">Kadri Paas: [https://web.archive.org/web/20161010044124/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-paastis-narva-elektrijaamad-kahtlasest-erastamisest?id=75753853 "Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest."] Ärileht.ee, 28. september 2016</ref> <ref name="JcdlC">Priit Simson: [https://web.archive.org/web/20161019211611/http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?"] EPL.ee, 18. oktoober 2016</ref> <ref name="XjnuD">{{Netiviide |url=http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF |pealkiri=The Members of the European Court of Auditors since 1977 |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2014-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141001070503/http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="P1MKI">[https://web.archive.org/web/20161007182602/http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool</ref> <ref name="G4BSJ">[https://web.archive.org/web/20161110173047/http://www.praxis.ee/2016/07/praxise-noukogu-uue-liikmena-alustas-tood-kersti-kaljulaid/ "Praxise nõukogu uue liikmena alustas tööd Kersti Kaljulaid"]. Praxis, 20. juuli 2016</ref> <ref name="k0Oys">[https://web.archive.org/web/20161110173053/http://www.postimees.ee/v2/3856613/praxis-ei-kiirusta-kaljulaidile-asendaja-leidmisega "PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega"]. Postimees.ee, 30. september 2016</ref> <ref name="ro05y">[https://web.archive.org/web/20161005203149/http://uudised.err.ee/v/eesti/fa2ce90e-97a9-468e-a395-e084a5ecfaa4/arenguseire-noukoja-esimeheks-valiti-kersti-kaljulaid "Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid"]. ERR.ee, 19. september 2016</ref> <ref name="0RUXm">[https://web.archive.org/web/20161110235352/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/korge-eesti-euroametnik-valiti-riigikogu-juurde-loodud-arenguseire-noukoja-juhiks?id=75658195 "Kõrge Eesti euroametnik valiti riigikogu juurde loodud arenguseire nõukoja juhiks"]. Ärileht.ee, 19. september 2016</ref> <ref name="67Gm5">{{Netiviide |pealkiri=Äriregistri päring |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search |vaadatud=2009-09-11 |arhiivimisaeg=2013-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sxJVQ">[https://web.archive.org/web/20161006151246/http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.</ref> <ref name="OXlLX">{{cite web | last=Raun | first=Alo | title=Parts: miks mitte esimeheks Luik, Hololei, Kaljulaid? | website=postimees.ee | date=2011-09-16 | url=https://www.postimees.ee/567122/parts-miks-mitte-esimeheks-luik-hololei-kaljulaid | language=et | access-date=2022-07-11}}</ref> <ref name="vidLh">[https://web.archive.org/web/20161006112837/http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.</ref> <ref name="HeR0D">[https://web.archive.org/web/20170917213704/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-tanavakusitlus-kui-tuntud-on-kersti-kaljulaid-rahva-seas?id=75742315 "DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?"] Delfi, 27. september 2016.</ref> <ref name="cP4Pe">[https://web.archive.org/web/20161005200150/http://www.postimees.ee/v2/3853539/kommunikatsiooniekspert-kaljulaiust-rahvale-tundmatu-inimene-kelle-nimegagi-eksitakse "Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse."] Postimees, 28. september 2015</ref> <ref name="sf56c">[https://web.archive.org/web/20170917171700/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/janek-maggi-eestile-otsiti-presidenti-justkui-personalifirma-kaudu-n177282 "JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu."] Pealinn, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="syZ1S">{{cite web|url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/kersti-kaljulaid-inimestega-tuleb-raakida-igal-pool-toimib?id=75756097 |title=Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib |date=29. september 2016 |accessdate= |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Otti |last1=Eylandt}}</ref> <ref name="cIPVM">[https://web.archive.org/web/20170202070800/http://uudised.err.ee/v/eesti/01b899fc-306b-44d0-a13f-3e4a09125e88/president-kaljulaid-ei-poolda-patsile-monumendi-pustitamist "President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist"]. ERR.ee, 20. jaanuar 2017</ref> <ref name="UQuKJ">[https://web.archive.org/web/20161006154055/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-saab-kersti-kaljulaid?id=68404135 Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid]. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="OmD6s">[https://web.archive.org/web/20170706194757/http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/eurominutid/ "Eurominutid"]. kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)</ref> <ref name="jO4lj">[https://web.archive.org/web/20161222222909/https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html Avalikust teenusest 21. sajandil], president.ee.</ref> <ref name="Nk7rY">[https://web.archive.org/web/20161104234429/http://uudised.err.ee/v/cc5ab757-8876-4f36-92aa-9e9c9bf591b0 "Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest"]. ERR.ee, 2. november 2016</ref> <ref name="HZ9P7">[https://web.archive.org/web/20161104205857/http://uudised.err.ee/v/25d7d0c6-688b-45c3-b9bb-2b886d41df72 "President: minu kirikuskäimine poleks siiras"]. ERR.ee, 4. november 2016</ref> <ref name="n3n77">[https://web.archive.org/web/20161104205043/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-selgitab-riiklike-tahtpaevade-puhul-kirikus-kaimine-ei-oleks-siiras-olukorras-kus-see-pole-olnud-minu-jaoks-varem-kombeks?id=76159473 "President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks"]. Delfi.ee, 4. november 2016</ref> <ref name="pPV2E">Evelyn Kaldoja: [https://web.archive.org/web/20161128193439/http://arvamus.postimees.ee/3924757/evelyn-kaldoja-president-pole-usuvalguse-lambijalg "Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg"]. Postimees.ee, 25. november 2016.</ref> <ref name="A2koE">Andrus Kivirähk: [https://web.archive.org/web/20161111120353/http://epl.delfi.ee/news/lp/kivirahk-selge-et-uhes-ilmalikus-riigis-pole-sunnis-presidendile-taevastelt-vagedelt-toetust-anuda?id=76148521 "Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda"]. EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="iCZCr">Janek Mäggi: [https://web.archive.org/web/20161121130926/http://arvamus.postimees.ee/3914627/janek-maeggi-miks-president-kersti-kaljulaid-jumalat-kardab "Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?"] Postimees.ee, 17. november 2016</ref> <ref name="uIhBA">[https://web.archive.org/web/20161218143112/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sibul-presidendi-kaitumine-tundub-pigem-nagu-vastuolude-otsimine-voi-kristlaste-jaoks-oluliste-vaartuste-eitamine?id=76632592 "Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine"]. Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="WBEhJ">Tiiu Pikkur: [https://web.archive.org/web/20161220184259/http://www.eestikirik.ee/president-kersti-kaljulaid-kohtus-peapiiskop-urmas-viilmaga/ "President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga"]. Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="0MHyQ">[https://web.archive.org/web/20161221114355/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/urmas-viilma-president-kaljulaid-saatis-advendiajal-joulukaardi-mitte-pooripaevakaardi?id=76664906 "Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi"]. Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016</ref> <ref name="gLzqX">[https://web.archive.org/web/20161221023131/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=73988 "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)"] Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="FQ2Kk">[https://web.archive.org/web/20161220001104/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-ajalehes-meie-maa-joul-on-uks-vana-sona-mis-seostub-pooripaevaga?id=76631248 "President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga"]. Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="bssYA">[https://web.archive.org/web/20161220110606/http://www.eesti.ca/president-kaljulaidi-torjuv-suhtumine-kirikusse-hammastab-kristlasi/article48885 "President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi"]. [[Estonian World Review]], 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <ref name="wdnEc">[https://web.archive.org/web/20161224095541/http://www.postimees.ee/3956595/kaljulaid-kuulutas-maksumuudatused-huvigruppide-vastuseisust-hoolimata-vaelja "Kaljulaid kuulutas maksumuudatused huvigruppide vastuseisust hoolimata välja"]. Postimees.ee, 23. detsember 2016. Vaadatud 24.12.2016</ref> <ref name="UmG8J">[https://web.archive.org/web/20161105014453/http://uudised.err.ee/v/f4916121-c80b-4a69-b008-baafc7d42095 "Fotod ja video: Kaljulaid kohtus Niinistöga"]. ERR.ee, 20. oktoober 2016</ref> <ref name="3s4JN">Ragnar Kond. [https://web.archive.org/web/20161105030015/http://uudised.err.ee/v/37f95fe9-6302-473c-a876-a6d4cdd5c990 "Fotod ja video: president Kaljulaid käis visiidil Lätis"]. ERR.ee, 21. oktoober 2016</ref> <ref name="UZYEn">[https://web.archive.org/web/20161027145128/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-leedus-balti-riikide-tihe-koostoo-tagab-regiooni-tugevuse-ja-turvalisuse?id=76056691 "President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse"]. Delfi.ee, 26. oktoober 2016</ref> <ref name="eiRNW">[https://web.archive.org/web/20161104204655/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12592-2016-10-19-13-05-22/layout-visit.html "President Kaljulaid Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele: mina usun teisse"]. President.ee, 19. oktoober 2016</ref> <ref name="CM0Gn">[https://web.archive.org/web/20161121234109/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12634-2016-10-28-13-04-25/index.html "President Kaljulaid Ida-Virumaal: Eesti on üks kogukond."] President.ee, 28. oktoober 2016</ref> <ref name="GIZ8m">[https://web.archive.org/web/20161121233935/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12709-2016-11-17-18-19-25/layout-visit.html "President Jõgevamaal: avalike teenuste osutamisest koos vabakonnaga saaks uus Eesti edulugu"]. President.ee, 18. november 2016</ref> <ref name="ci3Z2">[https://web.archive.org/web/20161121232919/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-president-kaljulaid-peatus-uhke-sviidi-asemel-hoopis-hostelis?id=76316729 "FOTOD: President Kaljulaid peatus uhke sviidi asemel hoopis hostelis"]. Publik.delfi.ee, 18. november 2016</ref> <ref name="Ibkoh">[https://web.archive.org/web/20170210074851/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12796-2016-12-13-15-21-47/layout-visit.html "Vabariigi President külastab Harjumaad"]. President.ee, 13.12.2016</ref> <ref name="ihE2l">[https://web.archive.org/web/20090515100402/http://www.postimees.ee/?id=117217 "Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid."] Postimees.ee, 9. mai 2009</ref> <ref name="CI7q5">[https://web.archive.org/web/20190331073402/https://oef.org.ee/teoksil/koostoo-dialoog-debatt/koosmeel/ Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind.] Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016</ref> <ref name="9u2m4">[[Alo Raun]]: [https://web.archive.org/web/20161211031126/http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja"]. EPL.ee, 10. detsember 2016</ref> <ref name="wSP4B">[https://web.archive.org/web/20161211140118/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mojukate-ajakiri-lp-vahel-delfi-ja-epl-avalikustavad-eesti-2016-aasta-mojukaima-inimese?id=76554742 "MÕJUKATE AJAKIRI LP vahel: Delfi ja EPL avalikustavad Eesti 2016. aasta mõjukaima inimese"]. Delfi.ee, 10.12.2016. Vaadatud 19.12.2016</ref> <!--<ref name="aIdmW">{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 |pealkiri=Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2016-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002061037/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 |url-olek=töötab }}</ref>--> <ref name="06HT9">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla |vaadatud=2016-10-06 |arhiivimisaeg=2016-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161009141506/https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="wlXNl">{{Netiviide |url=http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 |pealkiri=TTÜ lõpetajad 1918–2006 |vaadatud=2016-09-29 |arhiivimisaeg=2017-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170811011425/http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="56Qnu">Postimees, Arter. 24. september 2016</ref> <ref name="Q63vY">[https://web.archive.org/web/20170803130732/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uhe-perekonna-tahtis-nadal-eesti-uueks-presidendiks-voib-saada-asja-abielu-lahutanud-raimond-kaljulaiu-poolode?id=75741119 Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde] Delfi, 27. september 2016</ref> <ref name="YhzjA">Kadi Viljak, [https://web.archive.org/web/20161120084839/http://www.ohtuleht.ee/109628/poliitika-ei-sega-maria-savisaare-abiellumist "Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist"]. Õhtuleht.ee, 1. august 2001</ref> <ref name="qhAo6">Anu Säärits: [https://web.archive.org/web/20161007120450/http://sport.err.ee/v/spordipoliitika/bfa833ea-957c-40ee-af5b-db479c4f8c88/kaljulaid-eesti-sporti-tuleb-eelkoige-edendada-laste--ja-noortespordi-kaudu Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu]. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)</ref> <ref name="iG9cV">[https://web.archive.org/web/20170129135303/http://www.ohtuleht.ee//784530/fotod-president-kersti-kaljulaid-osales-uisumaratonil "FOTOD | President Kersti Kaljulaid osales uisumaratonil"]. Õhtuleht.ee, 29. jaanuar 2017</ref> <ref name="Nm52K">[https://web.archive.org/web/20161006102038/http://www.ohtuleht.ee/762716/video-pressikonverentsilt-kaljulaid-tana-voitis-kogu-eesti "VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!."] Õhtuleht, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="BIBFh">[https://web.archive.org/web/20161005072007/http://rus.delfi.ee/daily/estonia/kersti-kalyulajd-na-press-konferencii-segodnya-vyigrala-vsya-estoniya?id=75794617 "Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония."] Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016</ref> <ref name="44kool">[https://web.archive.org/web/20190107072236/https://44kool.ee/kes.html?klass Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987] 44kool.ee</ref> <ref name="ol_2019_09_20">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |pealkiri=Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=20. september 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200110221019/https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Delfi">[https://web.archive.org/web/20190430083749/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-president-kaljulaid-lahkus-marti-kuusiku-ametivande-andmise-ajal-saalist?id=86056561 "VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist "], Delfi, 29.04.2019</ref> <ref name="EE">{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |Pealkiri=Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501152029/https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jaagant">{{Netiviide |Autor=Urmas Jaagant |URL=https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |Pealkiri=President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019 |arhiivimisaeg=2019-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430110938/https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sugupuu">Fred Puss, Tarmo Vaher: [https://web.archive.org/web/20170831220135/http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-sugupuu-300-aastaga-palli-talust-kadriorgu?id=79325502 "President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu"] Eesti Ekspress, 30. august 2017</ref> <ref name="EE_2016_10_05">Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter [https://web.archive.org/web/20180206211627/http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"], Eesti Ekspress 5.10.2016</ref> <ref name="L0QPo">[https://web.archive.org/web/20190107072428/https://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka "Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka"] menu.err.ee, 1. november 2017</ref> <ref name="cptjA">{{Netiviide|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|Pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Group]]|Aeg=12. juuli 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|arhiivimisaeg=12. juuli 2017}}</ref> <ref name="dOh8n">{{Netiviide |autor=Karel Reisenbuk |url=https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |pealkiri=President tõmbas suhkrumaksule pidurit |väljaanne=Postimees.ee |aeg=3. juuli 2017 |vaadatud=10. jaanuaril 2019 |arhiivimisaeg=2020-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200110211654/https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="qBbT5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |pealkiri=President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse |väljaanne=ERR.ee |aeg=14. juuni 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200606211334/https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="GXx2v">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |pealkiri=Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks |väljaanne=Postimees.ee |aeg=19. detsember 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191220040305/https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ojMD2">{{Netiviide |URL=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |Pealkiri=President Kaljulaid külastas Pärnumaad |Väljaanne=President.ee |Aeg=2. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2017-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170911204850/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Ycgin">{{Netiviide |Autor=Rebeka Põldsam |URL=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |Pealkiri=Meie väike saladus |Väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |Aeg=9. veebruar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120010/https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="S814s">{{Netiviide |Autor=Liis Velsker |URL=https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |Pealkiri=Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=27. veebruar 2017 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120717/https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kuC4d">{{Netiviide |Autor=Merili Nael |URL=https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |Pealkiri=President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=25. september 2017 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120011/https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="0fvH3">{{Netiviide |Autor=Triinu Laan |URL=https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |Pealkiri=President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=16. mai 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120012/https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="tMj2J">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |Pealkiri=Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=24. november 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501120012/https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="KfnYy">{{Netiviide |Autor=Keiu Virro |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |Pealkiri=104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=16. jaanuar 2019 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2020-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200607154525/https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="vs19G">Merike Teder [https://web.archive.org/web/20190501053842/https://www.postimees.ee/3732135/prokuratuur-ojasoo-loi-naist-kaks-korda-jalaga "Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga"], Postimees, 14.06.2016</ref> <ref name="ZHfQE">{{Netiviide |Autor=Elisabeth Kungla |URL=https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |Pealkiri=Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. jaanuar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019 |arhiivimisaeg=2019-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190501115201/https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="CBi42">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |pealkiri=Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast |väljaanne=ERR.ee |aeg=10. juuli 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200402184024/https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="8pp2l">{{Netiviide |url=https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |pealkiri=Poliitikute usaldamise uuring |väljaanne=Kantar Emor |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191108063904/https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TwieZ">{{Netiviide |url=https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |pealkiri=2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid |väljaanne=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200805100118/https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ovrP1">{{Netiviide |url=https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |pealkiri=Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga |väljaanne=maaelu.postimees.ee |aeg=11. detsember 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191215122729/https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="YusAN">{{Netiviide |url=https://egu.ee/uudised/199/ |pealkiri=S. Märdla doktoritöö kaitsmine |vaadatud=2018-03-19 |arhiivimisaeg=2018-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180319151408/https://egu.ee/uudised/199/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="harVm">{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |Pealkiri=DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha |Väljaanne=Sport.delfi.ee |Aeg=5. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211235530/http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="2016okt">[https://web.archive.org/web/20200111150615/https://www.postimees.ee/3880927/kaljulaid-alustas-presidendiaega-suure-toetusega Kaljulaid alustas presidendiaega suure toetusega]. [[Postimees]], 21.10.2016</ref> <ref name="2017okt">[https://web.archive.org/web/20200111150618/https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="N9gQV">[https://web.archive.org/web/20191229170513/http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/avalik-arvamus-riigikaitsest Eesti kodanike hoiakud kaitseküsimustes]. [[Kaitseministeerium]]i koduleht</ref> <ref name="muusika_06072019">{{Netiviide |autor=Ia Remmel |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema |pealkiri=President Kersti Kaljulaid: suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema |väljaanne=Muusika |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116013250/https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%25C3%25A4lja-m%25C3%25B5tlema |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="bReiv">{{Netiviide |autor=Urmo Soonvald, Sarah Adamson |url=https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |pealkiri=Kersti Kaljulaid 50. Juba õpetaja nägi, et temast saab keegi suur ja oluline |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. detsember 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191228181103/https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="5JH1T">{{Netiviide |autor=Margus Ansu |url=https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |pealkiri=Piltuudis: president Kersti Kaljulaid marssis laulupeo rongkäigul tartlastega kõrvuti |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190707140522/https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="30pY8">{{Netiviide |autor=Kristjan Järv, Ele Loonde |url=https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |pealkiri=VIDEO {{!}} Kersti Kaljulaid pärast valiknaiskooride proovi: ka presidendina tahan oma kooris edasi laulda! |väljaanne=Delfi.ee |aeg=4. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116013740/https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="epl_20190529">{{Netiviide |autor=Raimo Poom, Ann-Marii Nergi |url=https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |pealkiri=President ÜRO kampaaniast: ma ei tea, kas meid praegu enam usutaks |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=20.05.2019 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=27.07.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200727201812/https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="err_20171002">{{Netiviide |autor=Greete Palmiste |url=https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |pealkiri=Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina |väljaanne=ERR.ee |aeg=02.10.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124204849/https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="T32Dz">{{Netiviide |autor=Lauri Tankler |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |pealkiri=FOTOD <nowiki>|</nowiki> President Kaljulaid käis New Yorgis Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat avamas |väljaanne=Delfi.ee |aeg=14.07.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124210832/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LSiJC">{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |pealkiri=President moodustas julgeolekunõukogu liikme kampaania toetusnõukoja |väljaanne=Pealinn |aeg=24.07.2017 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124204859/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="XqMaw">{{Netiviide |autor=Fred Püss |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |pealkiri=GRAAFIKUD {{!}} President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mis läks riigile maksma üle 420 000 euro |väljaanne=Delfi.ee |aeg=26.12.2018 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124211233/https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="9ASO4">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |pealkiri=Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks |väljaanne=ERR.ee |aeg=07.06.2019 |vaadatud=24.01.2020 |arhiivimisaeg=24.04.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200424220730/https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BSQ3M">{{Netiviide |autor=Gunnar Leheste |url=https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |pealkiri=President on finišis! Kersti Kaljulaid läbis Tour de France'i raskeima etapi vähem kui 9 tunniga |väljaanne=sport.delfi.ee |aeg=21.07.2019 |vaadatud=16.01.2020 |arhiivimisaeg=16.01.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116112535/https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kGMag">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |pealkiri=President Kaljulaid: jätan kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega |väljaanne=president.ee |aeg=07.02.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=11.08.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044524/https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WAX5T">{{Netiviide |url=https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |pealkiri=Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. märts 2020 |vaadatud=27. juunil 2020 |arhiivimisaeg=2020-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200627095244/https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BahJc">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |pealkiri=Vabariigi President pöördus pensionireformi seadusega Riigikohtusse |väljaanne=president.ee |aeg=20.03.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=29.06.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629065535/https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ByUKy">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1149132/president-kuulutas-pensionireformi-seaduse-valja |pealkiri=President kuulutas pensionireformi seaduse välja |väljaanne=ERR.ee |aeg=20.10.2020 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=14.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514202548/https://www.err.ee/1149132/president-kuulutas-pensionireformi-seaduse-valja |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="bJlRh">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |pealkiri=Vabariigi President jättis välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=president.ee |aeg=25.06.2020 |vaadatud=27.06.2020 |arhiivimisaeg=29.06.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629013944/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="riuEd">{{Netiviide |autor=Urmet Kook |url=https://www.err.ee/1126173/kersti-kaljulaid-voib-kandideerida-oecd-juhiks |pealkiri=Kersti Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks |väljaanne=ERR.ee |aeg=21.08.2020 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=20.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210520150327/https://www.err.ee/1126173/kersti-kaljulaid-voib-kandideerida-oecd-juhiks |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="yGP1p">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608078517/kaljulaid-paases-oecd-juhi-valimisel-teise-vooru |pealkiri=Kaljulaid pääses OECD juhi valimisel teise vooru |väljaanne=ERR.ee |aeg=19.01.2021 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=20.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210520150324/https://www.err.ee/1608078517/kaljulaid-paases-oecd-juhi-valimisel-teise-vooru |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="xbUPt">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest |pealkiri=Kaljulaid loobus OECD juhiks kandideerimisest |väljaanne=ERR.ee |aeg=26.01.2021 |vaadatud=20.05.2021 |arhiivimisaeg=14.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514034043/https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="3Noko">[https://web.archive.org/web/20200421142832/https://www.inst.ee/uudised/koroonakriisis-ollakse-enim-rahul-politsei-ning-koige-vahem-rahul-presidendi-tegevusega Koroonakriisis ollakse enim rahul politsei ning kõige vähem rahul presidendi tegevusega]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]], 14.04.2020</ref> <ref name="xch81">[https://web.archive.org/web/20200419073104/https://www.err.ee/1077648/valitsuse-tegevusega-koroonakriisis-on-rahul-koikide-erakondade-valijad Valitsuse tegevusega koroonakriisis on rahul kõikide erakondade valijad]. [[ERR]], 15.04.2020</ref> <ref name="G1ppD">[https://web.archive.org/web/20210520140134/https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-poliitikutest-enim-tanel-kiike-marina-kaljuranda-ja-kersti-kaljulaidi/ Eesti elanikud usaldavad poliitikutest enim Tanel Kiike, Marina Kaljuranda ja Kersti Kaljulaidi]. [[Kantar Emor]], 7. jaanuar 2021</ref> <ref name="RPlf1">[https://web.archive.org/web/20201207001444/https://tartu.postimees.ee/7118897/president-kersti-kaljulaid-vottis-tartu-ulikooli-aulas-vastu-johan-skytte-medali President Kersti Kaljulaid võttis Tartu ülikooli aulas vastu Johan Skytte medali]. [[Tartu Postimees]], 26. november 2020</ref> <ref name="RKDrl">{{Netiviide|autor=Eesti LGBT Ühing|url=https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|pealkiri=LGBT+ kogukonna eest seisjad pälvisid vikerkaarekangelase auhinna|aeg=19.05.2020|vaadatud=13.04.2021|arhiivimisaeg=14.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210514203417/https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|url-olek=töötab}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Kersti Kaljulaid}} {{vikitsitaat}} * [https://kerstikaljulaid.ee/ Ametlik koduleht] * [https://www.delfi.ee/kategooria/120000076/kersti-kaljulaid-h-arutab Autorisarja "Kersti Kaljulaid (h)arutab" artiklid] ===Publikatsioone=== * Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/250107/esileht/arvamus/241114.php "Kui riik petab, siis petab ka maksumaksja."] Postimees.ee, 25. jaanuar 2007 * Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/170307/esileht/arvamus/250428.php "Kas teeme nii või naa."] Postimees.ee, 17. märts 2007 * Kersti Kaljulaid. [https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html "Avalikust teenusest 21. sajandil."] President.ee. ([http://arvamus.postimees.ee/v2/3651275/kersti-kaljulaid-avalikust-teenusest-21-sajandil "Kersti Kaljulaid: avalikust teenusest 21. sajandil."] Postimees.ee, 11. aprill 2016) * Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3776467/kersti-kaljulaid-raeaekides-eestist "Rääkides Eestist."] Postimees.ee, 25. juuli 2016 * Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3798169/kersti-kaljulaid-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga "Eetiline riik ei mängi oma rahvaga."] Postimees.ee, 12. august 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3855129/kersti-kaljulaid-minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele "Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele."] Postimees.ee, 29. september 2016 === Intervjuud === * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061029.mp3 Kersti Kaljulaid] saates "[[Kukul külas]]", 29. oktoober 2006 * Sigrid Sõerunurk. [http://www.ut.ee/et/801943 "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu"]. [[Universitas Tartuensis]], 10. mai 2010 * [[Priit Pullerits]]. [http://majandus24.postimees.ee/v2/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis "Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis"]. Postimees.ee, 7. mai 2011 * [https://vimeo.com/91604866 Kersti Kaljulaid – Koosmeel] OEF, 9. aprillil 2014 (mõtteid Euroopa Parlamendi valimistest) * [http://uudised.err.ee/v/eesti/af8ecca6-d581-42ed-ad59-9c108ec2917e/kaljulaid-sooviks-presidendina-olla-eelkoige-eestvedaja-video "Kaljulaid sooviks presidendina olla eelkõige eestvedaja"]. ERR.ee, 30. september 2016 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/27f21e0d-8588-415c-86b2-428ccfeb1086/kaljulaid-olen-tulevikus-ka-ekre-president "Kaljulaid: olen tulevikus ka EKRE president"]. ERR.ee, 30. september 2016 * [http://m.postimees.ee/section/122/3857095 "Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib…"] Postimees.ee, 30. september 2016 * [http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/772935 "KERSTI KALJULAID: kahtlemata võib midagi esmaspäeval nihu minna, kuid olen siiski väga uhke nende 90 allkirja üle"]. TV3, "[[Seitsmesed uudised]]", 30. september 2016 * [http://virumaateataja.postimees.ee/v2/3891091/intervjuu-kersti-kaljulaidiga-mulle-vaega-meeldib-kui-inimesed-uetlevad-ka-mulle-et-nad-ei-ole-minuga-nous?_ga=1.171689952.1969834455.1467139050 "Intervjuu Kersti Kaljulaidiga: mulle väga meeldib, kui inimesed ütlevad ka mulle, et nad ei ole minuga nõus"]. [[Virumaa Teataja]], 29. oktoober 2016 * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=19772 "President Kaljulaid on sõnausuline"]. [[Põhjarannik]], 3. november 2016 * [[Mart Soidro]], [[Andrus Kivirähk]]. [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=73988 "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)"]. Meiemaa.ee, 17. detsember 2016 * [[Rannar Raba]]. [http://sakala.postimees.ee/3987599/president-seaduste-ostmine-ei-ole-okei?_ga=1.172274795.955979669.1408129859 "President: seaduste ostmine ei ole okei"]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 21. jaanuar 2017 * Richard Milne. [https://www.ft.com/content/8080e94e-ed50-11e6-930f-061b01e23655 "Estonia ‘not afraid’ to be on Nato frontline, president says"]. [[Financial Times]], 9. veebruar 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] arvamus.postimees.ee, 4. oktoober 2017 === Persoonilood === * Liisa Tagel. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3852923/uelevaade-kersti-kaljulaiu-arvamuslood-ja-intervjuud-postimehes "Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes"]. Postimees.ee, 28. september 2016 * [[Andrus Kivirähk]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/korboja-perenaine?id=75766527 "Kõrboja perenaine."] EPL.ee, 1. oktoober 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3859653/juhtkiri-tervist-proua-president "Juhtkiri: tervist, proua president!"] Postimees.ee, 4. oktoober 2016 * [[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"]. Eesti Ekspress, 5. oktoober 2016 * [[Priit Simson]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?"] EPL.ee, 18. oktoober 2016 * [[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja"]. EPL.ee, 10. detsember 2016 * Antonis Mavropoulos. [https://medium.com/@antonismavropoulos/more-kersti-less-donald-ef79f7041614#.ata655jar "More Kersti, Less Donald"]. Medium.com, 8. veebruar 2017 * [[Eero Epner]]: [https://levila.ee/tekstid/kuhu-kadus-kersti-kaljulaid "Kuhu kadus Kersti Kaljulaid?"] Levila, august 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Hendrik Ilves]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[10. oktoober]] [[2016]] – [[11. oktoober]] [[2021]]| järgnev=[[Alar Karis]]}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{JÄRJESTA:Kaljulaid, Kersti}} [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 11wqx5gqupmbn38fusrf1mjsukeau6q 0 85224 7194225 7178938 2026-07-17T09:23:05Z ~2026-40288-31 233648 7194225 wikitext text/x-wiki '''Silvia Rannamaa''' (kuni 1940 '''Sylvia Hyppönen'''; siis S. Kulgevee [[3. märts]] [[1918]] [[Tallinn]] – [[19. aprill]] [[2007]] Tallinn) oli eesti kirjanik, kes sai tuntuks noortejutustustega "[[Kadri (Rannamaa)|Kadri]]" ([[1959]]) ja "[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]" ([[1963]]). == Elulugu == Ta sündis Tallinnas soomlase ja eestlanna tütrena. Keskhariduse omandas ta [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]is. Aastatel [[1943]]–[[1944]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas. Silvia Rannamaa esimene abikaasa oli Nikolai Kulgevee ja kolmas abikaasa oli [[Harald Suislepp]]. == Looming == Tema silmapaistvaimad teosed on noorsoojutustused "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963). Neid on tõlgitud vene, läti, leedu, slovaki, tšehhi, armeenia ja gruusia keelde. Jutustuse "Kasuema" ainetel valmis [[1985]]. aastal mängufilm "[[Naerata ometi]]". Hiljem on Silvia Rannamaa avaldanud lüürilise muinasjutukogu "Nösperi Nönni Natuke" ([[1977]]) ning lühijuttude kogumikud "Kui lapsed mõtlema hakkavad" (1971) ja "Väikese käpa jälg" ([[1985]]). Lisaks on ta kirjutanud ka näidendeid, novelle ja luuletusi; tuntuim luulekogu on [[2005]]. aastal ilmunud "Sinule, ema!". Tagasivaate oma elule ja ühiskonnale, kus ta elas, tegi Silvia Rannamaa kahes mälestusteraamatus: [[1990]]. aastal ilmunud teoses "Maast madalast" ja [[1998]]. aastal ilmunud raamatus "Ja vaimuvara ka". ==Tunnustus== *2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=30089 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=4v9g1dLXaQdR Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Rannamaa, Silvia}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1918]] [[Kategooria:Surnud 2007]] b9vy9ci04ejfsdblua138naqthy4985 0 86149 7194178 7124511 2026-07-17T08:58:20Z ~2026-40288-31 233648 7194178 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raimond Kaugveri haud.jpg|pisi|Raimond Kaugveri haud]] '''Raimond Kaugver''' (1937. aastani '''Raimond Karrofeld'''; [[25. veebruar]] [[1926]] [[Rakvere]] – [[24. jaanuar]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. Ta on ainus eesti kirjanik, kelle raamatute esmatrükkide kogutiraaž ületab miljoni piiri.<ref name="Gyhku" /><ref name="h6xGU" /> == Elukäik == Ta sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis [[Rakvere algkool]]is ja [[Rakvere gümnaasium|gümnaasium]]is. Gümnaasiumi lõpetas ainult viitega.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> 1943. aastal põgenes ta [[Soome]], kus astus [[Soomepoisid|200. eesti jalaväerügementi]]; sai väljaõppe [[Porokylä]]s ja Taaveti allohvitserikoolis ning osales tõrjelahingutes [[Viiburi]] lahel ja [[Vuoksi]]l. Tagasi Eestisse tuli ta koos paljude teiste soomepoistega 1944. aasta augustis. Sama aasta sügisel võitles Kaugver Saksa poolel: [[Löögiüksus Admiral Pitka|Pitka löögiüksuses]] sissetungivate Nõukogude vägede vastu ja varjus seejärel kodukandis. 1944. aastal töötas ta mõne kuu õpetajana [[Mädapea algkool]]is, kuni arreteeriti Saksa armees teenimise eest sama aasta lõpus ning saadeti "kodumaa reetmise eest" viieks aastaks sunnitööle [[Vorkuta]] söekaevandusse, kust vabanes 1949. aasta detsembris.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Aastail 1950–1961 teenis ta leiba [[Tallinna Trammitrust]]is, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja Pärnu teatri kirjandusala juhatajana<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.</ref>. [[1964]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik. Kaugver oli [[Eesti Kongress]]i liige. == Looming == Juba kümneaastase koolipoisina toimetas ta [[vapsid]]e ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus,<ref name="T8TrA" /> kus muu hulgas ilmus tema seiklusjutt "Kõrbelõvi".<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Soome armees teenides kohtus Kaugver [[Ain Kaalep]]i ja Lennart Tikerpuuga, kellega koos andis välja kirjanduslikku albumit Quasimodo. Albumile tegi kaastööd ka [[Raimond Kolk]].<ref name="h6xGU" /> 1956. aastal debüteeris Kaugver [[novell]]iga "Doktor Kollom" [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]. Novell kujutas endast ümbertöötatud katkendit tema 16-aastaselt sahtlisse kirjutatud romaanist "Ühe hinge tee".<ref name="Gyhku" /> 1958. aastal valmis novellikogu "Virvatuled" käsikiri, mis jäi aga toona ilmumata. Käsikirja tagasilükkamise kohta on Kaugver meenutanud: "Arutluskoosolekul kuulsin oma hämmastuseks, et olen novellides viljelnud peaaegu kõiki -isme, mida nende aegade keelatud vaadete nimekirjast võis leida." Kultuuriloolane [[Aivar Kull]] on tunnustanud Kaugveri kirjanduspoliitilist osavust, mis ilmnes selles, et hiljem suutis ta kõik "Virvatulede” novellid ikkagi ükshaaval perioodikas avaldada.<ref name="Gyhku" /> 1959. aasta romaanivõistlusel pälvis tema teos "Võõra mõõga teenistuses" kirjandusliku kvaliteediga küll žürii tähelepanu, kuid teema tõttu (Saksa sõjaväes olnud noormehe päevik) polnud selle avaldamine toona mõeldav. Nii sai Kaugveri esimeseks trükis ilmunud romaaniks "Keskpäevavalgus", mis avaldati 1962. aastal.<ref name="W20dg" /> Tema loominguline edukäik algas aga menuromaaniga "[[Nelikümmend küünalt]]" (1966), millest on suure lugejahuvi toel ilmunud aastate jooksul palju trükke ja mis tõlgiti peagi ka soome keelde (ilmus Soomes 1971).<ref name="W20dg" /> Teos sisaldab valusaid isiklikke mälestusi Vorkuta vangilaagrist ja sunnitööst kivisöekaevanduses ning elu mõtte leidmist uskumatute raskuste kiuste. Käsikiri pälvis 1965. aasta romaanivõistlusel auhinna ja ka paljud kriitikud peavad seda Kaugveri parimaks romaaniks. Elust enesest ehk enda haiglamuljetest (1979. aastal amputeeriti Kaugveril [[gangreen]]i tõttu jalg kuni põlveni) sündis tema teiseks tippromaaniks peetud "Vana mees tahab koju" (1983). Selle teose kõigi trükkide kogutiraaž ulatus üle 120 000 eksemplari.<ref name="T8TrA" /> Ajaloolise rekordi püstitas Kaugveri 1988. aastal ilmunud romaan "Kas ema südant tunned sa?", mis käsitleb vanemate ja laste suhteid. Eesti kirjanduslukku läks see kui suurima esmatiraažiga – 115 000 eksemplari – trükitud ilukirjandusteos.<ref name="SfeuL" /> Kaugveri romaane on tõlgitud lisaks vene ja soome keelele ka muudesse keeltesse ning nende põhjal on tehtud nii teatrilavastusi kui ka mängufilme. Ta kirjutas rohkesti ka lühiproosat ja näitekirjandust. Tema näidendeid on lavastatud nii kutselistes kui ka rahvateatrites ning [[kuuldemäng]]e korduvalt esitatud [[Eesti Raadio]]s ja ka välisriikide raadiojaamades. Saamata ametlikult rahvakirjanikuks, on Kaugveri sageli selleks peetud. Tema loomingu fenomenaalne populaarsus ja meeletud trükiarvud said sündida raamatukeskse ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnneliku kokkulangemisena.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Samas on kirjandusteadlane Sirje Olesk tõdenud: "Raimond Kaugveril oli mitmekülgne kirjanduslik anne, mis ei saanud nõukogu­de režiimis vabalt avaneda. Totaalriigi tegelikkus ja ideoloogiline sundus tegid temast selle lobeda jutukirjaniku, kellena tundis teda kaasaeg."<ref name="W20dg" /> == Teosed == === Romaanid === *"Keskpäevavalgus" ([[1962]]) *"Igapäevane leib" ([[1964]]) *"Seitsmendas läänes" ([[1965]]) *"Nelikümmend küünalt" ([[1966]]; 2. trükk: [[Rooma]] [[1976]]; 3. trükk 1979; 4. trükk [[1995]]; 5. trükk [[2008]]) *"Jumalat ei ole kodus" ([[1971]]) *"Ja kõik on kuhugi teel" ([[1974]]) *"Suurte arvude seadus" ([[1978]]) *"Kolm romaani" ([[1979]], romaanide "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" ja "Jumalat ei ole kodus" kordustrükk) *"Disko" ([[1982]]; 2. trükk [[1995]]) *"Vana mees tahab koju" ([[1983]]; 2. trükk [[1985]]; 3. trükk [[2002]]) *"Meie pole süüdi" ([[1984]]; 2. trükk [[1996]]) *"Pariisi lõbusad naised" ([[1985]]; 2. trükk 2002; 3. trükk [[2016]]) *"Tee isa juurde" ([[1987]]) *"Kas ema südant tunned sa?" ([[1988]]) *"Laev keset rägastikku" ([[1990]]) *"Postuumselt rehabiliteeritud" ([[1990]]) *"Peotäis tolmu" ([[1992]], autobiograafiline lapsepõlveromaan) *"Laevad kaotavad tüüri" ([[1993]], kirjutatud [[1951]], kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Teet Kallas]]) *"Põhjavalgus" ([[2010]]; kirjutatud vangilaagris 1947–1951, järelsõna autor [[Ain Kaalep]]) *"Võõra mõõga teenistuses" ([[2011]]; kirjutatud 1959, järelsõna autor [[Jaak Urmet]]) *"Viimse meheni. Kooliromaan" ([[2017]]; esmatrükk ajakirjas [[Haridus (ajakiri)|Haridus]] 1990/7 – 1991/10; toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Katrin Kaugver]]); [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/81260 teos on loetav [[Rahvusraamatukogu]] digitaalarhiivis] ====Lühiromaanid==== * "Tunneliefekt" (1974) * "Kuues kirurgiline" (1974) * "Keerdtrepp" (1976) * "Kindad hauakaevajale" (1983) * "Sillad põlevad" (2007, kirjutatud 1958) === Novelli- ja jutustustekogud === *"60 minutit" ([[1968]]) *"Tuuleveskid" ([[1974]]) *"Külalisteraamat" ([[1977]]) *"Oh mis kena maailm" ([[1983]]) *"Kirjad laagrist" ([[1989]]) === Tekstikogumik === * "[[Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949]]". Koostanud Eneken Laanes. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020 ===Filmistsenaariumid=== * "Meie pole süüdi" : režiistsenaarium R. Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel. [[Eesti Telefilm]], 1986 * "[[Vana mees tahab koju]]". [[Tallinnfilm]], 1991 * "[[Õnnelind flamingo]]". Kaheosalise telemängufilmi (stsenaristid Raimond Kaugver ja [[Tõnis Kask]]. Eesti Telefilm, 1986) VHS-videosalvestis: V & K Holding, 2000 ===Näidendid=== ====Kutselistes teatrites lavastatud==== * "Seitse pikka päeva" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], 1959) * "Kõrgeim määr" ([[Pärnu Draamateater Endla|Pärnu Draamateater]], 1965; [[Vene Draamateater]], 1969) * "Oma saar" ([[Rakvere teater]], 1970) * "Rong väljub hommikul" ([[Draamateater]], 1971) * "Püsti, kohus tuleb" ([[Viljandi Draamateater Ugala]], 1967) * "Kui hullusti, siis uuesti!" ([[Rakvere teater]], 1978) * "Nelikümmend küünalt" (Rakvere teater, 1981) * "Saturnuse lapsed" (Pärnu teater Endla, 1989) ====Telelavastused==== * "Kuldlõige" ([[Eesti Televisioon]], 1977) * "Mona Lisa" (Eesti Televisioon, 1983) ====Kuuldemänge==== * "Viktooria" – kaheosaline * "Sillad põlevad" (1960) * "Ookean alistus" (1960) – kuuldemäng-reportaaž * "Üheksas ring" (1961) * "Käsulaudadest maja" (1962) * "Kiilasjää" (1963) * "Kuni 16-aastastele keelatud" (1964) * "Kividest tõuseb leek" (1964) * "Padaäss" (1966); "Пиковый туз" (1967) * "Kuuskümmend minutit" (1967) * "Varjend" (1968) * "Vilve" (1969) * "Raju" (1970) * "Varjud teel" (1970) * "Kahe tooli vahel" (1971) * "Bridž viiekesi" (1975) – viieosaline kuuldemäng * "Võõra nime hind" (1980) * "Seersant Aavekuke reetmine" (1982) * "Mis juhtus?" (1983) * "Aga nad surevad ju mängult" (1987) ====Muid näidendeid==== * "Tänuvõlg" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Riiklik Kirjastus, 1964) * "Öö jaamas" (Eesti näidendibaasis, 1970) * "Suur ükskordüks" (Eesti näidendibaasis, 1972) * "Maavärisemine" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1973) * "Hukkumisele määratud maja" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1976) * "Autahvel" (Eesti näidendibaasis, 1976) * "Hakka või uskuma" (noortenäidend, Eesti näidendibaasis) * "Kes sündinud on suure sõja järel" (Eesti näidendibaasis) * "Lunastajad tuleb risti lüüa" (Eesti näidendibaasis) * "Pilk nähtamatusse" (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) * "Valik näidendeid" (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) * "Sellised me oleme" (lastenäidend Eesti näidendibaasis) * "Verepõld" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1977) * "Lilled lahkunule" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1978) * "Varjendis" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1979) * "Soe muld" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1980) * "Mees tulekahjumärgiga" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1983) * "Kahe tooli vahel" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1984) ===Laulusõnu=== * "Kui on saabunud laupäevaõhtu..." (meloodia autor [[Uno Veenre]]) * "Head uut aastat!" (meloodia autor Uno Veenre) * "Olen uhke, et olen kaevur" (meloodia autor Uno Veenre) * "Suleliste suvetrall" (meloodia autor Uno Veenre) * "Suvepäevade lõkkel" ("Suvepäevade ootel") (meloodia autor Uno Veenre) * "Jägala juga" ([[Raivo Kõrgemägi]]) – koorilaul * "Muhulaste imelikud juhtumised" (1962; [[Arne Oit|Arne Oidi]] muusikaline komöödia, libreto autor koos [[Juhan Smuul]]iga) * "Oota" ([[Jaan Koha]] laul Kaugveri kuuldemängule "Varjend") == Tunnustus == * 1984 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (romaan "Vana mees tahab koju") * 1989 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell "Elupäästja", [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], [[27. veebruar]] [[1988]] ja kogumikus "Kirjad laagrist", [[1989]]) == Isiklikku == Tema esimene abikaasa oli Sigrid Kaugver (Kurvis) (1925–2009), teine abikaasa Grete-Edith Kaugver (Leisner) (1928–2002) ja kolmas abikaasa Aave Kaugver (Õngo; kirjanik [[Julius Oro]] tütar<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.</ref>) (1931–1989). Tema tütar esimesest abielust [[Katrin Kaugver]] (1950) on tõlkija ja raamatukogutöötaja. Ta valdas vene, inglise, saksa ja soome keelt ning pidas koolipõlves koguni inglise keeles päevikut.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Tänu silmapaistvale nutikusele ja suurepärasele mälule mängis ta hästi ka malet ja bridži.<ref name="T8TrA" /> Kaugver põdes elu lõpus [[leukeemia]]t. Ta on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].<ref name="h6xGU" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Gyhku">Aivar Kull. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 07.12.1993.</ref> <ref name="T8TrA">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1022720/raimond-kaugveri-paralleelelud-naised-viin-ja-amputeeritud-jalg-teisalt-urgne-loojaanne-menukirjaniku-staatus-ja-tohutud-tiraazid Raimond Kaugveri paralleelelud: naised, viin ja amputeeritud jalg, teisalt ürgne loojaanne, menukirjaniku staatus ja tohutud tiraažid] Õhtuleht.ee, 08.01.2021.</ref> <ref name="h6xGU">Arlet Palmiste. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1152715/raimond-kaugver-100-rahvakirjaniku-elu-oli-koike-muud-kui-igav-ja-lihtne Raimond Kaugver 100: rahvakirjaniku elu oli kõike muud kui igav ja lihtne] Õhtuleht, 07.03.2026.</ref> <ref name="W20dg">Sirje Olesk. [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus] Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4.</ref> <ref name="SfeuL">Eesti Kirjandusmuuseum. [https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/kas-ema-sudant-tunned-sa Raamatulugu 1945-1991. "Kas ema südant tunned sa"] Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 02.04.2026.</ref> }} == Kirjandus == * "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Raimond Kaugver. [[Keel ja Kirjandus]] [[1974]], nr 5, lk 297–298 * "Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest". Keel ja Kirjandus [[1988]], nr 7, lk 433–436 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]] [[1991]]. Lk 263–266 (ülevaate autor [[Ülo Tonts]]) ja bibliograafia lk 280 * [[Villem Gross]]. "''In memoriam'' Kaugver". Keel ja Kirjandus [[1992]], nr 4, lk 251–252 * [[Aivar Kull]]. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 7. detsember [[1993]]; Aivar Kulli raamatus "Kulli pilk". Tartu [[2005]]. Lk 241–244 * [[Ain Kaalep]]. See on eriti ehtne Raimond Kaugver. – Vikerkaar 1994, nr 3 * "Raimond Kaugver ja [[KGB]]" (dokumente, koostanud ja tõlkinud [[Tõnis Ritson]]). [[Kultuurimaa]] [[18. september]] [[1996]], lk 15 * [[Oskar Kruus]]. "Raimond Kaugveri rada kirjandusse". Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730 * Ain Kaalep. "Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale". Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 823–824 * Raimond Kaugver. "Põhjavalgus". // [[Rein Veidemann]]. "101 Eesti kirjandusteost". Tallinn [[2011]]. Lk 114–115 * [[Sirje Olesk]]. "[https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus]". Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4 * [[Sirly Hiiemäe]]. "Raimond Kaugver. Rahvakirjaniku lugu". Kirjastus Paradiis, 2024 * [[Katrin Kaugver]]. [https://www.looming.ee/kirjad-tutrele-1969-1991/ Raimond Kaugver. Kirjad tütrele 1969–1991] Looming, 2026, nr 2 == Välislingid == {{Vikitsitaat}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtutund-kirjanikuga-raimond-kaugver "Õhtutund kirjanikuga. Raimond Kaugver"] Eesti Televisioon, 26. mai 1984 * [[Kalev Kesküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik "Elukutselt menukirjanik"]. [[Eesti Ekspress]], 8. november 2001, lk B17–B20 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69074091/tolkija-ja-raamatukogutootaja-katrin-kaugveri-luhikokkuvotted-oma-isa-romaanidest? "Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest"]. Eesti Ekspress, 8. november 2001 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69054371/kaugveri-kordustrukk-kukkus-labi "Kaugveri kordustrükk kukkus läbi"]. Eesti Ekspress, 11. september 2003, lk A5 * [[Jaanus Kulli]]. [https://elu.ohtuleht.ee/192530/80-elegantne-bestselleri-mees-raimond-kaugver "80: elegantne bestselleri-mees Raimond Kaugver"]. [[SL Õhtuleht]], 25. veebruar 2006 * [[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279193/ilmus-kaugveri-kadunud-romaan "Ilmus Kaugveri kadunud romaan"]. Eesti Päevaleht, 9. juuli 2010 * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=GdEgP8OGngxj Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Kaugver, Raimond}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1992]] km6s566fwlehe6w8dod7tpkwjg7mzvh 4 90343 7194146 7154141 2026-07-17T08:37:44Z Kruusamägi 1530 /* 2026 */ 7194146 wikitext text/x-wiki '''Pressiülevaade [[Vikipeedia]]st''' sisaldab linke artiklitele, kus on kirjutatud Vikipeedia [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse]] ja/või [[ingliskeelne Vikipeedia|ingliskeelse versiooni]] teemadel või mainitud neid tekstis. Artikleid, mis kasutavad Vikipeediat ja Wikipediat allikana, on loetletud selles artiklis: [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas]]. '''Sissekande formaat:'''<br/> <nowiki> * Autor: [http://www.aadress.ee/ "Artikli pealkiri"] Väljaande nimetus, päev. kuu aasta. Tsitaat: ''Info tsitaadi kohta.''</nowiki> Varasemad aastad on arhiveeritud: [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2004-2012|2004–2012]], [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2013–2019|2013–2019]]. == 2020 == *[https://maailm.postimees.ee/6873686/turgi-tuhistas-wikipedia-keelu "Türgi tühistas Wikipedia-keelu"] Postimees, 15. jaanuar 2020 *[https://novaator.err.ee/1028521/galerii-2019-aasta-eesti-parimad-teadusfotod "Galerii: 2019. aasta Eesti parimad teadusfotod"] ERR Novaator, 27. jaanuar 2020 *[https://www.ut.ee/et/uudised/moodunud-aasta-eesti-parim-teadusfotograaf-tavo-romann-0 "Möödunud aasta Eesti parim teadusfotograaf on Tavo Romann"] Tartu Ülikool, 27. jaanuar 2020 *[[Jan Rahman]]: [https://umaleht.ee/article/soomougrilaso-saiva-vikioppust/ "Soomõugrilasõ saiva vikioppust"] Uma Leht, 30. jaanuar 2020 * [https://www.facebook.com/eestiekspress/posts/10156754274961651 Ühe sodimise näitel juhiti tähelepanu sellele, et igaüks saab Vikipeediat täiendada] – Eesti Ekspressi Facebook'i leht, 3. veebruar 2020 * [https://tartu.postimees.ee/6889338/selgus-eelmise-aasta-vikipeedia-sober "Selgus eelmise aasta Vikipeedia sõber"] Tartu Postimees, 4. veebruar 2020 * [https://forte.delfi.ee/news/tarkvara/maailma-suuruselt-teise-wikipedia-koostas-peamiselt-uks-autor-kes-pole-isegi-inimene?id=89062259 "Maailma suuruselt teise Wikipedia koostas peamiselt üks autor, kes pole isegi inimene"] Delfi Forte, 27. veebruar 2020 * [https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-ttu-konetuvastus-ja-tu-masintolge-rahvaauhinna-voitis-oigekirjagurmaan "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan"] Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020 * [http://www.kylauudis.ee/2020/03/26/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Kylauudis.ee]], 26. märts 2020 ** [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-n251941 "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounaeestlane.ee/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Lõunaeestlane.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounapostimees.postimees.ee/6934508/kriisi-ajal-saab-panustada-digikultuurile "Kriisi ajal saab panustada digikultuurile"] lounapostimees.postimees.ee, 27. märts 2020 *[https://www.err.ee/1080478/krimmi-venemaa-osana-kujutanud-opik-kutsutakse-tagasi "Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi"] ERR, 21. aprill 2020 * Jaano Martin Ots: [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 * [https://opleht.ee/2020/05/avatud-oppematerjalide-idee-muudab-eesti-hariduse-mitmekesisemaks-ja-vordsemaks/ "Avatud õppematerjalide idee muudab Eesti hariduse mitmekesisemaks ja võrdsemaks"] Õpetajate Leht, 22. mai 2020 :Tsitaat: ''E-koolikotti võib võrrelda Vikipeediaga – see on võimalus teha avatud sisulitsentside abil ühisloomet, millesse panustavad paljud.'' * [https://www.err.ee/1102230/maakohus-muutis-oma-varasemat-seisukohta-ja-lubas-uhingule-nimeks-suvariik Maakohus muutis oma varasemat seisukohta ja lubas ühingule nimeks "Süvariik"] ERR, 15. juuni 2020 : Kohtuvaidlus keskendus olulises osas küsimusele, kas Vikipeedias antud definitsioon on kohane: "Ringkonnakohus nõustus põhimõtteliselt määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on sõna "süvariik" tähenduse tõlgendamisel valesti lähtunud Vikipeedias avaldatud mõiste "riik riigis" tähendusest." * [https://novaator.err.ee/1130540/fotod-eestlased-noppisid-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-teist-kohta "Fotod: eestlased noppisid Vikipeedia fotovõistlusel mitu teist kohta"] ERR Novaator, 3. september 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7055065/talgulised-keeletoimetasid-ule-poole-tuhande-vikipeedia-artikli "Talgulised keeletoimetasid üle poole tuhande Vikipeedia artikli"] Tartu Postimees, 4. september 2020 * [https://www.ut.ee/et/uudised/selgusid-parimad-vikipeedia-keeletoimetajad "Selgusid parimad Vikipeedia keeletoimetajad"] Tartu Ülikool, 4. september 2020 * Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/eesti-teadlased-wikipedial-on-turismile-vaga-suur-moju?id=91082999 "Eesti teadlased: Wikipedial on turismile väga suur mõju"] Eesti Ekspress, 18. september 2020 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/vaata-jarele-wikipedia-saab-disainivarskenduse-ja-mitu-uut-kasulikku-funktsiooni/ "Vaata järele: Wikipedia saab disainivärskenduse ja mitu uut kasulikku funktsiooni"] digi.geenius.ee, 25. september 2020 * [[Jaak Jõerüüt]]: [https://epl.delfi.ee/arvamus/jaak-joeruut-eesti-valitsus-poliitika-semantika-ja-mustika?id=91410507 "Jaak Jõerüüt: Eesti valitsus – poliitika, semantika ja müstika"] Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2020 ** Tsitaat: ''[...] tõe levitamisele pretendeeriv globaalne netinähtus Wikipedia sisaldab vähesel, ent piisavalt detoneerival või mürgitaval määral ka ohtlikku faktivalet, hoiakuid kujundavaid ütlematajätmisi ja tendentslikke rõhutamisi.'' * [https://www.etag.ee/ootame-osalema-vikipeedia-teadusartiklite-konkursil/ "Ootame osalema Vikipeedia teadusartiklite konkursil"] Eesti Teadusagentuur, 6. november 2020 * [[Aivar Põldvee]]: [https://vikerraadio.err.ee/1151149/eesti-lugu-kes-rajas-forseliuse-seminari Eesti lugu. Kes rajas Forseliuse seminari?], Vikerraadio, 7. november 2020 ** Tsitaat: [...] ''kõik need niisugused ebatäpsused ja pooltõed ringlevad veel tänase päevani ja eriti kui usaldada selliseid kahtlasi allikaid nagu näiteks Vikipeedia.'' (alates 14:50) * [https://www.ut.ee/et/uudised/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Tartu Ülikool, 3. detsember 2020 ** [https://jarvateataja.postimees.ee/7124815/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Järva Teataja, 3. detsember 2020 * [https://jupiter.err.ee/1199125/keeletoimetamistalgud Terevisioon: Keeletoimetamistalgud] ERR, 7. detsember 2020 ==2021== *[https://maaelu.postimees.ee/7146973/entusiastid-soovivad-refotograafia-viia-massidesse "Entusiastid soovivad refotograafia viia massidesse"] maaelu.postimees.ee, 4. jaanuar 2021 * Sharyl Attkisson, tlk Magnus Nirgi [https://fonte.news/maailm/vikipeedia-on-katkine-susteem-ning-erihuvide-ja-pahalaste-poolt-juhitud-utleb-kaasasutaja/ "Vikipeedia on katkine süsteem ning erihuvide ja pahalaste poolt juhitud, ütleb kaasasutaja"] Fonte News, 9. jaanuar 2021 (artiklile viitab - "Otsing kallutatud[1] Vikipeedia entsüklopeediast" - ka Magnus Nirgi artikkel [https://fonte.news/uus-uhiskond/sotsiaalmeedia-teejuht-bitipoletuse-ajastul/ "Sotsiaalmeedia teejuht bitipõletuse ajastul"], Fonte News, 15. jaanuar 2021, milles on ka sellised soliidsed allikated nagu Objektiiv ja Breitbart) * Mark Baer, tlk [[Saale Kareda]] [https://fonte.news/luhidalt/vikipeedia-kohtu-ees-kas-nuud-vallandub-hagide-laine/ "Vikipeedia kohtu ees: kas nüüd vallandub hagide laine?"] Fonte News, 15. jaanuar 2021 *[[Jaan Undusk]] ja [[Marek Tamm]]: [https://vikerraadio.err.ee/1226374/ooulikool-jaan-undusk-ja-marek-tamm-digimaailm-ja-monda "Digimaailm ja mõnda"] Ööülikool, 16. jaanuar 2021 *[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1608076954/inimkonna-uhismalu-sunnist-moodus-20-aastat "Inimkonna ühismälu sünnist möödus 20 aastat"] ERR Novaator, 18. jaanuar 2021 *[https://leht.postimees.ee/7165310/wikipedia-sund-ja-hingehinnaga-esimene-apple-i-arvuti-kilde-jaanuarikuisest-tehnoloogiaajaloost "Wikipedia sünd ja hingehinnaga esimene Apple'i arvuti: kilde jaanuarikuisest tehnoloogiaajaloost"] Postimees, 27. jaanuar 2021 **Tsitaat: ''15. jaanuaril 2001 alustas tegevust Wikipedia. Jimmy Walesi (s 1966) ja Larry Sangeri (s 1968) loodud vaba ligipääsuga ning kollektiivsel toimetamisel põhinev infosüsteem on praegu kättesaadav 317 keeles ning ühtekokku on selles 55 miljonit artiklit. Igakuiselt kasutab wiki-süsteeme 1,7 miljardit inimest. Eestikeelses Vikipeedias on jaanuari lõpu seisuga rohkem kui 215 000 artiklit.'' *[[Priit Põhjala]]: [https://opleht.ee/2021/01/sonal-sabast-viki/ "Sõnal sabast: Viki"] Õpetajate Leht, 29. jaanuar 2021 *[https://www.nlib.ee/et/uudised/veebiarhiiv-ootab-infot-koroonaviirust-kajastavate-veebilehtede-kohta "Eesti veebiarhiiv ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta"] Eesti Rahvusraamatukogu uudised, 1. veebruar 2021 **Tsitaat: ''Esmase üleskutse järel möödunud kevadel saabus info ligi 60 veebiallika kohta, mis olid otseselt seotud uue viirusega. Nende hulgas oli näiteks teadusasutuste veebisaite, nõuandvaid lehekülgi eriolukorraga toimetulekuks, Vikipeedia artikleid, avalikke Facebooki gruppe, Youtube’i videosid jm.'' *[https://lounaeestlane.ee/vikipeedia-sobraks-valiti-ungari-paritolu-louna-eesti-filmitegija-edina-csullog/ "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu lõuna-eesti filmitegija Edina Csüllög"] lounaeestlane.ee, 3. veebruar 2021 * [https://bioneer.ee/vikipeedia-s%C3%B5braks-valiti-ungari-p%C3%A4ritolu-filmitegija-edina-cs%C3%BCll%C3%B6g "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu filmitegija Edina Csüllög"] Bioneer, 3. veebruar 2021 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7172671/vikipeedia-valis-uue-sobra "Vikipeedia valis uue sõbra"] lounapostimees.postimees.ee, 5. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608083656/huvitaja-vikipeedia-20-ja-eesti-e-lahendused-valismaal "Huvitaja. Vikipeedia 20 ja Eesti e-lahendused"] Vikerraadio, 5. veebruar 2021 * [https://majandus24.postimees.ee/7177846/wikipedia-segaduses-pilt-uhest-lillest-saab-iga-paev-90-miljonit-paringut "Wikipedia segaduses: pilt ühest lillest saab iga päev 90 miljonit päringut"] Postimees, 11. veebruar 2021 * [https://www.err.ee/1608118924/wikipedia-asutaja-tegemist-pole-enam-neutraalse-entsuklopeediaga "Wikipedia asutaja: tegemist pole enam neutraalse entsüklopeediaga"] ERR, 22. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608103813/uudis-mirko-ojakivi/1202272 "Uudis+"] Vikerraadio, 23. veebruar 2021 (umbes 10 min pikkune intervjuu Vikipeedia jt eestikeelsete entsüklopeediate teemal [[Tarmo Soomere]]ga, lõigu algus saates u 12:40) * [https://kultuur.err.ee/1608128059/uhepaevanaitus-kalamaja-korvad-kolis-taies-mahus-vikipeediasse "Ühepäevanäitus "Kalamaja kõrvad" kolis täies mahus Vikipeediasse"] ERR kultuur, 2. märts 2021 * [https://umaleht.ee/article/kau-vorokiilne-vikipeedia-artiklivoistlus/ "Käü võrokiilne Vikipeediä artiklivõistlus"] Uma Leht, 8. aprill 2021 * [[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/7225086/kunst-hakkab-silma-ja-ka-korva-kui-teha-kirjeldustolked "Kunst hakkab silma ja ka kõrva, kui teha kirjeldustõlked"] Tartu Postimees, 15. aprill 2021 * [https://www.ut.ee/et/uudised/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Tartu Ülikool, 21. mai 2021 ** [https://kultuur.postimees.ee/7253650/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Postimees kultuur, 21. mai 2021 * [https://www.postimees.ee/7321950/eestikeelne-vikipeedia-saab-19 "Eestikeelne Vikipeedia saab 19"] Postimees, 24. august 2021 * [https://pealinn.ee/2021/08/24/eestikeelne-vikipeedia-saab-tana-19-aastaseks/ "Eestikeelne Vikipeedia saab täna 19. aastaseks"] Pealinn, 24. august 2021 * [[Aime Jõgi]]: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7335523/vikipeedia-argitab-inimesi-saatma-neile-fotosid-kultuurimalestistest "Vikipeedia ärgitab inimesi saatma neile fotosid kultuurimälestistest"] Tartu Postimees, 11. september 2021 * [https://maailm.postimees.ee/7340758/wikipedia-blokeeris-hiina-huve-artiklitesse-kirjutanud-toimetajaid "TOIMETUSSÕDA ⟩ Wikipedia blokeeris Hiina huve artiklitesse kirjutanud toimetajaid"] Postimees, 18. september 2021 * [[Raul Vinni]]: [https://saartehaal.postimees.ee/7340879/avjoska-paneb-kokku-igavest-puslet "SAARLANE ⟩ Avjoska paneb kokku igavest puslet"] Saarte Hääl, 18. september 2021 * [[Asso Ladva]]: [https://www.ohtuleht.ee/1044598/kuidas-sunnivad-wikipedia-artiklid-takistusi-seavad-absurdsed-autorioigused "KUIDAS SÜNNIVAD WIKIPEDIA ARTIKLID? Takistusi seavad absurdsed autoriõigused"] Õhtuleht, 29. september 2021 * [https://naine.ohtuleht.ee/1044987/osale-ja-voida-oktoobris-toimub-vikipeedias-eesti-kunsti-teemaline-artiklivoistlus "OSALE JA VÕIDA! Oktoobris toimub Vikipeedias eesti kunsti teemaline artiklivõistlus"] Õhtuleht, 4. oktoober 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7352784/oktoobris-toimub-vikipeedias-kunstikuu-raames-artiklivoistlus "Oktoobris toimub Vikipeedias kunstikuu raames artiklivõistlus"] Järva Teataja, 4. oktoober 2021 * [https://etv.err.ee/1608355772/valimisstuudio "Valimisstuudio": Tartu linnapeakandidaadid] ERR, 13. oktoober 2021 **Tsitaat: "Vikipeedia pealinn on tegelikult Tartu" – [[Tõnis Lukas]] (1:14:43) * [https://novaator.err.ee/1608391823/eesti-teadusfoto-konkurss-ootab-voistlustoid "Eesti teadusfoto konkurss ootab võistlustöid"] ERR Novaator, 4. november 2021 * [https://teadus.postimees.ee/7378356/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Postimees, 4. november 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7377917/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Järva Teataja, 5. november 2021 *[https://www.miks.ee/index.php/uudised/osale-voistkondlikul-vikipeedia-artiklivoistlusel "Osale võistkondlikul Vikipeedia artiklivõistlusel"] miks.ee Uudised, 26. november 2021 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-algavad-taas/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud algavad taas"] Sirp, 29. november 2021 * [https://www.err.ee/1608423401/iga-keelehuviline-saab-aidata-eestikeelset-vikipeediat-ladusamaks-muuta "Iga keelehuviline saab aidata eestikeelset Vikipeediat ladusamaks muuta"] ERR, 2. detsember 2021 * [https://opleht.ee/2021/12/vikiartikli-valkvoistlus-ootab-osalejaid/ "Vikiartikli välkvõistlus ootab osalejaid"] Õpetajate Leht, 2. detsember 2021 * [https://haridus.postimees.ee/7402273/vikipeedia-artikli-kirjutamise-valkvoistlus-opilastele-lahkab-omavalitsusi "Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlus õpilastele lahkab omavalitsusi"] Postimees Haridus, 6. detsember 2021 * [https://menu.err.ee/1608442262/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2021-on-virgo-siil "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2021 on Virgo Siil"] ERR menu, 21. detsember 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7416428/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-on-tartlane "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf on tartlane"] Tartu Postimees, 26. detsember 2021 == 2022 == * [https://elu24.postimees.ee/7430933/wikipedias-visati-raivo-e-tamme-keskmise-nime-ule-korralikult-nalja "FOTOD ⟩ Wikipedias visati Raivo E. Tamme keskmise nime üle korralikult nalja"] Postimees elu24, 15. jaanuar 2022 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95648503/foto-olete-moelnud-mis-on-raivo-e-tamme-keskmine-nimi-mehe-wikipedia-lehekulg-sai-naljaka-taienduse "FOTO | Olete mõelnud, mis on Raivo E. Tamme keskmine nimi? Mehe Wikipedia lehekülg sai naljaka täienduse"] Kroonika, 15. jaanuar 2022 * [https://tartu.postimees.ee/7434083/wikimedia-eesti-kuulutas-tartu-kunstimuuseumi-vikipeedia-sobraks-2021 "Wikimedia Eesti kuulutas Tartu kunstimuuseumi Vikipeedia sõbraks 2021"] Tartu Postimees, 19. jaanuar 2022 * [https://novaator.err.ee/1608482546/galerii-vikipeedia-teadusfoto-konkursi-voitjad "Galerii: Vikipeedia teadusfoto konkursi võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2022 * [https://opleht.ee/2022/02/kadrina-keskkooli-opilased-vikipeedia-artikli-kirjutamine-arendas-mitmesuguseid-oskusi/ "Kadrina Keskkooli õpilased: Vikipeedia artikli kirjutamine arendas mitmesuguseid oskusi"] Õpetajate Leht, 16. veebruar 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/125560 "Kuku pärastlõuna: Ragnar Kaasik ja Sven-Erik Soosaar"] Kuku raadio, 14. märts 2022 * [https://maailm.postimees.ee/7495619/valgevenes-pandi-vikipeedia-toimetaja-kaheks-aastaks-vangi "Valgevenes pandi vikipeedia toimetaja kaheks aastaks vangi"] Postimees, 7. aprill 2022 * [https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed/ "Millised on Wikipedia kõige veidramad leheküljed?"] Digitark, 11. aprill 2022 * [https://opleht.ee/2022/04/teises-klassis-koostatud-referaadist-sai-aastaid-hiljem-vikipeedia-artikkel/ "Teises klassis koostatud referaadist sai aastaid hiljem Vikipeedia artikkel"] Õpetajate Leht, 14. aprill 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/96585533/video-totalitaarne-diktatuur-venemaal-suveneb-putin-andis-kasu-luua-oma-vikipeedia "VIDEO | Totalitaarne diktatuur Venemaal süveneb: Putin andis käsu luua oma Vikipeedia"] Delfi Forte, 6. mai 2022 * [https://haridus.postimees.ee/7526173/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-auhinnad "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said auhinnad"] Postimees haridus, 19. mai 2022 * [https://majandus.postimees.ee/7550781/google-noustus-wikipediale-sisu-eest-maksma "Google nõustus Wikipediale sisu eest maksma"] Postimees, 22. juuni 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120029586/hiina-koduperenaine-tegeles-wikipedias-kumme-aastat-venemaa-ajaloo-valjamotlemisega "Hiina koduperenaine tegeles Wikipedias kümme aastat Venemaa ajaloo väljamõtlemisega"] Delfi Forte, 1. juuli 2022 * [https://raamatud.postimees.ee/7557189/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] Postimees raamatud, 4. juuli 2022 ** [https://kultuur.err.ee/1608645511/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] ERR kultuur, 1. august 2022 * Käbi Laan, Ragnar Kaasik: [https://60pluss.postimees.ee/7562494/seenioridest-vabatahtlikud-toimetavad-vikipeedias "Seenioridest vabatahtlikud toimetavad Vikipeedias"] Postimees 60+, 12. juuli 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608681472/vikerhommik-taavi-libe-ja-janek-luts/6ae67ba0f8951d8bd611484888b37bc2 Arko Olesk. Eestikeelse vikipeedia sünnipäev] Vikerraadio, 24. august 2022 ** [https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama"] ERR menu, 25. august 2022 * [https://bioneer.ee/eestikeelne-vikipeedia-t%C3%A4histab-20-s%C3%BCnnip%C3%A4eva "Kolmapäeval, 24. augustil tähistab eestikeelne Vikipeedia 20. sünnipäeva"] Bioneer, 24. august 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/136093 "Sihik"] Kuku raadio, 24. august 2022 * [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/selge-vikikeele-suunas/ "Selge vikikeele suunas"] Sirp, 30. september 2022 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7633471/opilased-saavad-end-proovile-panna-kirjutades-oopaevaga-artikli-lindudest "Õpilased saavad end proovile panna, kirjutades ööpäevaga artikli lindudest"] Järva Teataja, 24. oktoober 2022 * [https://kylauudis.ee/2022/11/15/nadalavahetusel-kirjutati-vikipeediasse-eesti-lindudest/ Nädalavahetusel kirjutati Vikipeediasse Eesti lindudest] kylauudis.ee, 15. november 2022 * [https://virumaateataja.postimees.ee/7648631/haljala-noored-kirjutasid-vikipeediasse-hea-linnuartikli "Haljala noored kirjutasid Vikipeediasse hea linnuartikli"] Virumaa Teataja, 15. november 2022 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7648535/nadalavahetusel-kirjutati-vikipeediasse-eesti-lindudest "Nädalavahetusel kirjutati Vikipeediasse Eesti lindudest"] Järva Teataja, 18. november 2022 * [https://novaator.err.ee/1608796456/vikipeediat-vaevanud-rostripettuse-paljastas-15-aastane-koolipoiss "Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss"] ERR Novaator, 22. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608795175/labor-ideesahvatused-mottemaastikul/2fa8045651903853a324d40656fa68d5 "Ivo Kruusamägi. Teadusartiklivõistlus Vikipeedias", Labor] Vikerraadio, 4. detsember 2022 * [https://novaator.err.ee/1608818923/galerii-vikipeedia-teadusfoto-voistluse-voitjad-2022 "Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse võitjad 2022"] ERR Novaator, 13. detsember 2022 == 2023 == * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120127990/spetsialistid-murravad-pead-wikipedias-on-kaimas-kleopatra-buum "Spetsialistid murravad pead: Wikipedias on käimas Kleopatra-buum!"] Forte, 14. jaanuar 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1608837304/vikerhommik-kaja-karner/6ad4f23376d6b120250f3f1d69e87ec1 Tanel Tammet. Rahvusvaheline Vikipeedia päev] Vikerraadio, 15. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608851951/pruunsild-vikipeedia-peab-vastutama-seal-avaldatud-laimu-eest "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest"] ERR, 16. jaanuar 2023 ** [https://news.err.ee/1608852323/businessman-wikipedia-must-be-responsible-for-slander-published-there "Businessman: Wikipedia must be responsible for slander published there"] ERR News, 16. jaanuar 2023 * [[Sulev Vedler]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/120128718/isamaa-suurrahastaja-pankur-parvel-pruunsild-kaebas-vikipeedia-laimu-eest-kohtusse "Isamaa suurrahastaja pankur Parvel Pruunsild kaebas Vikipeedia laimu eest kohtusse"] Delfi, 16. jaanuar 2023 * [[Asso Ladva]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078277/arimees-parvel-pruunsild-suudistab-eesti-wikipedia-juhti-ivo-kruusamagit-laimus "Ärimees Parvel Pruunsild süüdistab Eesti Wikipedia juhti Ivo Kruusamägit laimus"] Õhtuleht, 17. jaanuar 2023 * [[Asso Ladva]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078331/pruunsilla-advokaat-ei-pea-kohtuvoitu-vikipeedia-vastu-sugugi-voimatuks "Pruunsilla advokaat ei pea kohtuvõitu Vikipeedia vastu sugugi võimatuks"] Õhtuleht, 18. jaanuar 2023 * [[Margus Martin]]. [https://www.postimees.ee/7694013/arimees-pruunsild-tahab-vikipeedia-koos-ligi-ja-ansipiga-liistule-tommata "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata"] Postimees, 19. jaanuar 2023 * [[Siim Randla]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078693/laimuhagi-kohtus-jurgen-ligi-torjub-suudistusi "Laimuhagi kohtus: Jürgen Ligi tõrjub süüdistusi"] Õhtuleht, 25. jaanuar 2023 * [https://lasteekraan.err.ee/1608852965/nova-raagime-wikipediast Räägime Vikipeediast] Nova (ERR), jaanuar 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/olukorrast-ajakirjanduses/142200 "Olukorrast ajakirjanduses: Miks Parvel Pruunslid ärritub Wikipedia peale ja mis see üldse on?"] Kuku raadio, 23. jaanuar 2023 *[https://haridus.postimees.ee/7703519/uliopilasi-oodatakse-osalema-vikipeedia-artikli-kirjutamise-voistlusel "Üliõpilasi oodatakse osalema Vikipeedia artikli kirjutamise võistlusel"] Postimees, 1. veebruar 2023 **[https://tartu.postimees.ee/7703552/uliopilased-saavad-end-proovile-panna-vikipeedia-valkvoistlusel "Üliõpilased saavad end proovile panna Vikipeedia välkvõistlusel"] Tartu Postimees, 1. veebruar 2023 * [https://maailm.postimees.ee/7705763/pakistan-blokeeris-vikipeedia-vaidetava-puhadust-teotava-sisu-tottu "Pakistan blokeeris Vikipeedia väidetava pühadust teotava sisu tõttu"] Postimees, 4. veebruar 2023 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/moni-minut-muusikata/152118 Mõni minut muusikata: Käbi Laan Vikipeediast] Elmar, 16. veebruar 2023 * [https://maaelu.postimees.ee/7714579/eesti-looduse-peatoimetaja-sai-vikipeedia-sobra-aunimetuse "Eesti Looduse peatoimetaja sai Vikipeedia sõbra aunimetuse"] Maa Elu, 17. veebruar 2023 * [https://tartu.postimees.ee/7717991/uliopilased-taiendasid-vikipeedias-eesti-arhitektuuri-ajalugu "Üliõpilased täiendasid Vikipeedias Eesti arhitektuuri ajalugu"] Tartu Postimees, 22. veebruar 2023 * [[Raul Rebane]]: [https://www.err.ee/1608935651/raul-rebane-kui-sind-pole-vikipeedias-pole-sind-olemas "Kui sind pole Vikipeedias, pole sind olemas"] ERR, 3. aprill 2023 * [[Ivo Kruusamägi]]: [https://www.err.ee/1608936794/ivo-kruusamagi-vaba-entsuklopeedia-ei-tahenda-reeglivaba-entsuklopeediat "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat"] ERR, 4. aprill 2023 * [https://www.err.ee/1608937136/vene-inimoiguste-noukoja-juht-tahab-vikipeedia-venemaal-keelustada "Vene inimõiguste nõukoja juht tahab Vikipeedia Venemaal keelustada"] ERR, 4. aprill 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/153331 Sihik: Vahur Puik. MTÜ Ajapaik] Kuku raadio, 6. aprill 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1608932732/huvitaja-rahatarkus-ja-vikivoistlus/a28bae01ad0f0acd6d3bb35346a75c36 Huvitaja. "Rahatarkus ja vikivõistlus" (alates 30:45)] Vikerraadio, 13. aprill 2023 * Aleksander Algo, Jasper Käänik, Joonatan Allandi. [https://forte.delfi.ee/artikkel/120176936/video-see-on-nagu-soltuvus-saa-tuttavaks-meestega-kes-on-vikipeedias-toimetanud-ule-250-000-artikli "VIDEO | „See on nagu sõltuvus.“ Saa tuttavaks meestega, kes on Vikipeedias toimetanud üle 250 000 artikli"] Delfi, 22. aprill 2023 * [https://etunnid.tagasikooli.ee/e-tund/kuidas-luua-uheskoos-entsuklopeediat Ivo Kruusamägi - Kuidas luua üheskoos entsüklopeediat?] Tagasi Kooli e-tunnid, 3. mai 2023 * [https://keel.ut.ee/et/sisu/premeeriti-parimaid-vikipeedia-keeletoimetajaid "Premeeriti parimaid Vikipeedia keeletoimetajaid"] Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, 11. mai 2023 * [https://teadus.postimees.ee/7785951/kits-karneriks-uro-kliimakonverentsi-president-puuab-vikipeedias-oma-nime-naftast-puhtaks-pesta "Kits kärneriks: ÜRO kliimakonverentsi president püüab Vikipeedias oma nime naftast puhtaks pesta"] Postimees Teadus, 31. mai 2023 * [https://novaator.err.ee/1609028366/uuring-vikipeedia-otsib-uldhariduskooli-oppetoos-alles-oma-kohta "Uuring: Vikipeedia otsib üldhariduskooli õppetöös alles oma kohta"] ERR Novaator, 7. juuli 2023 * Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest "Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest"] Eesti Ekspress, 30. august 2023 * [https://teadus.postimees.ee/7868268/vikipeedia-kutsub-terminivoistlusele-eestikeelsetest-oskussonadest-kirjutama "Vikipeedia kutsub terminivõistlusele eestikeelsetest oskussõnadest kirjutama"] Postimees Teadus, 3. oktoober 2023 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7872451/eesti-korgkoolid-kutsuvad-huvilisi-osalema-vikipeedia-arendamises "Eesti kõrgkoolid kutsuvad huvilisi osalema Vikipeedia arendamises"] Järva Teataja, 13. oktoober 2023 * [https://www.sirp.ee/online-uudised/eesti-korgkoolid-kutsuvad-osalema-vikipeedia-arendamises/ "Eesti kõrgkoolid kutsuvad osalema Vikipeedia arendamises"] Sirp, 23. oktoober 2023 * Pille Priks. [https://opleht.ee/2023/10/meediapadevuse-harjutused-vikipeedias/ "Meediapädevuse harjutused Vikipeedias"] Õpetajate Leht, 24. oktoober 2023 * Ivo Kruusamägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120242016/keila-edestab-berliini-roomat-ja-tokyot "Keila edestab Berliini ja Tokyot. Eestikeelse Vikipeedia administraator kirjutab, milles Keila suurlinnadele ära teeb"] Eesti Ekspress, 24. oktoober 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609141460/labor/c7d849aa3c7561bb74f6ac03086280da Ivo Kruusamägi. Vikivõistlused] Labor. Vikerraadio, 5. november 2023 * Ann Siiman. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/11/siiman.pdf "Vikipeedia koolitunnis 1. Kuidas kasutada Vikipeedia sõsarprojekte õppetöös"] Oma Keel 47 / sügis 2023 * [https://novaator.err.ee/1609157485/vikipeedia-ootab-teadusfotosid-ja-teadusartikleid "Vikipeedia ootab teadusfotosid ja teadusartikleid"] ERR Novaator, 7. november 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609155548/keelesaade-oskussonad-vikipeedias Keelesaade. Oskussõnad Vikipeedias] Vikerraadio, 19. november 2023 * [https://elu24.postimees.ee/7913319/edetabelis-on-ullatusi-mida-vaadati-wikipediast-2023-aastal-enim "EDETABELIS ON ÜLLATUSI ⟩ Mida vaadati Wikipediast 2023. aastal enim?"] elu24 (Postimees), 7. detsember 2023 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-on-alanud/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud on alanud"] Sirp, 7. detsember 2023 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7916205/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023 "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023"] Järva Teataja, 14. detsember 2023 == 2024 == * [https://jarvateataja.postimees.ee/7940034/vikipeedia-sober-on-riina-reinsalu "Vikipeedia sõber on Riina Reinsalu"] Järva Teataja, 21. jaanuar 2024 * [https://novaator.err.ee/1609236591/galerii-vikipeedia-teadusfoto-voistluse-paremad-pildid "Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse paremad pildid"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2024 * [https://novaator.err.ee/1609236579/selgusid-vikipeedia-teadusfoto-ja-teadusartikli-voistluse-voitjad "Selgusid Vikipeedia teadusfoto ja teadusartikli võistluse võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2024 * [https://teadus.postimees.ee/7949130/fotod-ja-video-aasta-teadusfotograafiks-valiti-eesti-maaulikooli-vanemteadur-enno-merivee "FOTOD JA VIDEO ⟩ Aasta teadusfotograafiks valiti Eesti Maaülikooli vanemteadur Enno Merivee"] Postimees Teadus, 30. jaanuar 2024 * [https://teadus.postimees.ee/7954110/terminivoistlus-aitas-tuua-vikipeediasse-217-uut-artiklit "Terminivõistlus aitas tuua Vikipeediasse 217 uut artiklit"] Postimees Teadus, 6. veebruar 2024 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7953222/vikipeedia-terminivoistlus-aitas-tuua-vikipeediasse-217-uut-artiklit "Vikipeedia terminivõistlus aitas tuua Vikipeediasse 217 uut artiklit"] Järva Teataja, 7. veebruar 2024 * [https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/vikipeedia-voistlus-ootab-artikleid-laanemere-teemal/ "Vikipeedia võistlus ootab artikleid Läänemere teemal"] Rohegeenius, 9. veebruar 2024 * [https://opleht.ee/2024/02/kes-oskab-otsida-see-leiab-infootsingud-uldhariduskoolis/ "Kes oskab otsida, see leiab. Infootsingud üldhariduskoolis"] Õpetajate Leht, 13. veebruar 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609251275/okoskoop "Ökoskoop. Läänemere lood, Negavatt ja kliimanutika tuleviku keskus"] Vikerraadio, 26. veebruar 2024 * [https://sonumid.ee/2024/03/10/artikkel-okta-centrumist-tunnistati-voistluse-parimaks/ "Artikkel Okta Centrumist tunnistati võistluse parimaks"] Raplamaa Sõnumid, 10. märts 2024 * [https://tartu.postimees.ee/7986610/vikipeedia-kasutajad-saavad-monda-aega-voistelda-spordilugude-kirjutamises "Vikipeedia kasutajad saavad mõnda aega võistelda spordilugude kirjutamises"] Tartu Postimees, 25. märts 2024 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/04/04/ivo-kruusamagi-kasvatada-eesti-turismikaivet-kolmandiku-vorra-tehtav "Ivo Kruusamägi: kasvatada Eesti turismikäivet kolmandiku võrra? Tehtav!"] Äripäev, 4. aprill 2024 * [https://novaator.err.ee/1609303476/uuring-opetaja-teavitustoota-usaldab-eesti-opilane-vikipeediat-pimesi "Uuring: õpetaja teavitustööta usaldab Eesti õpilane Vikipeediat pimesi"] ERR Novaator, 5. aprill 2024 ** [https://news.err.ee/1609304091/study-without-teacher-guidance-estonian-students-place-blind-faith-in-wikipedia "Study: Without teacher guidance, Estonian students place blind faith in Wikipedia"] ERR News, 8. aprill 2024 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120286333/saagimi-wiki-lehelt-tuli-valja-ta-minevikust-teadmata-fakt-oh-my-god-ma-ei-teadnudki-et-see-seal-kirjas-on "Saagimi Wiki lehelt tuli välja ta minevikust teadmata fakt: oh my god, ma ei teadnudki, et see seal kirjas on"] Delfi Kroonika, 17. aprill 2024 * [https://www.postimees.ee/8013214/tallinnas-algab-rahvusvaheline-wikimedia-hakaton "Tallinnas algab rahvusvaheline Wikimedia häkaton"] Postimees, 3. mai 2024 ** [https://www.am.ee/node/8949 "Tallinnas algas rahvusvaheline Wikimedia häkaton"] Arvutimaailm, 3. mai 2024 * [https://r2.err.ee/1609333601/wikimedia-eesti-tegevjuht-ivo-kruusamagi-eestis-on-vahe-vikipeedia-toimetajaid "Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi: Eestis on vähe Vikipeedia toimetajaid"] R2, 6. mai 2024 * Maigi Vija. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2024/05/Maigi-Vija_Vikipeedia-koolitunnis-2.pdf "Vikipeedia koolitunnis 2"] Oma Keel, 1/2024, lk 72–77 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8021000/raamatukogu-ullatab-teadusfotodega "Raamatukogu üllatab teadusfotodega"] Virumaa Teataja, 15. mai 2024 * [https://lounaeestlane.ee/algas-vikipeedia-suvine-pildikogumiskampaania-kulast-kulla/ "Algas Vikipeedia suvine pildikogumiskampaania „Külast külla”"] lounaeestlane.ee, 3. juuni 2024 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8047466/teadusfoto-piilub-embruosse-ja-kosmosesse "Teadusfoto piilub embrüosse ja kosmosesse"] Virumaa Teataja, 26. juuni 2024 * [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-kogub-fotosid-eesti-kuladest/ "Vikipeedia kogub fotosid Eesti küladest"] Eesti Loodus, 8. juuli 2024 * [https://maailm.postimees.ee/8061758/ulevaade-vene-valitsus-peatas-putini-alternatiivse-vikipeedia-projekti-rahastamise "ÜLEVAADE ⟩ Vene valitsus peatas Putini «alternatiivse Vikipeedia» projekti rahastamise"] Postimees, 19. juuli 2024 * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1115730/tosi-voi-fannide-unelm-eesti-staarid-reageerivad-koige-veidramatele-vikipeedia-faktidele-mis-nende-kohta-kirja-on-pandud "TÕSI VÕI FÄNNIDE UNELM? Eesti staarid reageerivad kõige veidramatele Vikipeedia faktidele, mis nende kohta kirja on pandud"] Õhtuleht, 9. oktoober 2024 * [https://haridus.postimees.ee/8112230/taas-algab-vikipeedia-terminivoistlus "Taas algab Vikipeedia terminivõistlus"] Postimees, 10. oktoober 2024 * [https://teadus.postimees.ee/8113560/wikikogukond-alustab-voitlust-tehisaru-vastu-oigemini-selle-rumaluse-vastu "Wikikogukond alustab võitlust tehisaru vastu – õigemini selle rumaluse vastu"] Postimees, 11. oktoober 2024 * [https://opleht.ee/2024/10/viie-klikiga-infopadevaks-vikipeedia-voimalustest-koolides/ "Viie klikiga infopädevaks. Vikipeedia võimalustest koolides"] Õpetajate Leht, 22. oktoober 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120338343/toomas-alatalu-ehk-uritaks-vikipeedias-loobuda-ekp-keskkomitee-juurutatud-eesti-loovisikute-tuhistamise-kultuurist "Toomas Alatalu: ehk üritaks Vikipeedias loobuda EKP keskkomitee juurutatud Eesti loovisikute tühistamise kultuurist?"] Eesti Päevaleht, 23. november 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609524149/labor-alla-16-keelatud-kivistunud-eesti/ed5c48495985dde379dcd96a88ad2ad1 Ivo Kruusamägi. Võistlused ja korje] Labor (Vikerraadio), 1. detsember 2024 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120340512/algasid-vikipeedia-keeletoimetamistalgud "Algasid Vikipeedia keeletoimetamistalgud"] Delfi Forte, 2. detsember 2024 ** [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-on-alanud/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud on alanud"] Sip, 7. detsember 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120342268/ivo-kruusamagi-vikipedistid-ei-salli-viidete-puudumist-anonuumsed-viideteta-muudatused-tuhistatakse "Ivo Kruusamägi: vikipedistid ei salli viidete puudumist. Anonüümsed viideteta muudatused tühistatakse!"] Eesti Päevaleht, 9. detsember 2024 * Jaan-Juhan Oidermaa. [https://novaator.err.ee/1609552675/fotod-eesti-teaduspiltnikud-said-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-tunnustust "Fotod: Eesti teaduspiltnikud said Vikipeedia fotovõistlusel mitu tunnustust"] ERR Novaator, 16. detsember 2024 * [https://tartu.postimees.ee/8161777/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograafiks-valiti-tartlane-olari-pilnik "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafiks valiti tartlane Olari Pilnik"] Tartu Postimees, 29. detsember 2024 == 2025 == * [[Raul Rebane]]. [https://www.err.ee/1609568068/raul-rebane-kes-on-kuhja-all-peab-karjuma-koige-kovemini "Kes on kuhja all, peab karjuma kõige kõvemini"] ERR, 6. jaanuar 2025 * [[Ivo Kruusamägi]]. [https://novaator.err.ee/1609572502/ivo-kruusamagi-mida-otsiti-2024-aastal-vikipeediast "Mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?"] ERR Novaator, 10. jaanuar 2025 * Raul Veede. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/taat-istu-tsitaat/ "Taat, istu! Tsitaat!"] Sirp, 10. jaanuar 2025 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/198290 Ivo Kruusamägi. 2024. aasta Vikipeedias] Kuku pärastlõuna, 13. jaanuar 2024 * [https://elu24.postimees.ee/8178226/video-elon-muski-ja-wikipedia-vastasseis-milline-on-tode-skandaalse-zesti-taga "VIDEO ⟩ Elon Muski ja Wikipedia vastasseis – milline on tõde skandaalse žesti taga"] Elu24, 24. jaanuar 2025 * [https://tartu.ee/et/uudised/terminivoistlus-taiendas-vikipeediat-72-uue-terminiartikliga "Terminivõistlus täiendas Vikipeediat 72 uue terminiartikliga"] tartu.ee, 4. veebruar 2025 * [https://www.err.ee/1609598366/konservatiivid-suudistavad-vikipeediat-parempoolse-meedia-tsenseerimises "Konservatiivid süüdistavad Vikipeediat parempoolse meedia tsenseerimises"] ERR, 7. veebruar 2025 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/proovi-jarele-vikipeedia-artikleid-on-nuud-voimalik-avastada-tiktoki-stiilis/ "Proovi järele: Vikipeedia artikleid on nüüd võimalik avastada TikToki stiilis"] digigeenius, 10. veebruar 2025 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8192455/raul-rebane-palvis-aunimetuse-vikipeedia-sober-2024 "Raul Rebane pälvis aunimetuse "Vikipeedia sõber 2024""] Virumaa Teataja, 14. veebruar 2024 ** [https://www.am.ee/node/9128 "Vikipeedia sõber 2024 on Raul Rebane"] arvutimaailm, 15. veebruar 2025 * [https://r4.err.ee/1609630667/v-jyhvi-est-svoi-geroi-vikipedii "В Йыхви есть свои герои "Википедии""] Raadio4, 12. märts 2025 * [https://tartu.ee/et/uudised/algab-vikipeedia-artiklivoistlus-treenerid-vikiajalukku "Algab Vikipeedia artiklivõistlus "Treenerid (viki)ajalukku""] tartu.ee, 31. märts 2025 **[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/vikipeedia-artiklivoistlus-treenerid-viki-ajalukku-kutsub-kaasa-looma "Vikipeedia artiklivõistlus “Treenerid (viki)ajalukku” kutsub kaasa lööma"] EOK, 10. aprill 2025 *[https://goodnews.ee/vikipeedia-kutsub-kirjutama-hispaania-teemadel/ "Vikipeedia kutsub kirjutama Hispaania teemadel"]Goodnews, 7. aprill 2025 * [[Kalevi Kull]]. [https://edasi.org/252813/kalevi-kull-vikipeediast-biosemiootiku-ja-tasaarengu-vaates/ "Vikipeediast, (bio)semiootiku ja tasaarengu vaates"] Edasi, 23. aprill 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120373292/trumpi-valitud-prokuror-on-votnud-sihikule-vikipeedia "Trumpi valitud prokurör on võtnud sihikule Vikipeedia"] Delfi Forte, 27. aprill 2025 * [https://www.sirp.ee/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-preemiad/ "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said preemiad"] Sirp, 9. mai 2025 * Lennart Ruuda. [https://www.levila.ee/raadio/nohikute-tulipesa-pilk-vikipeedia-tagatuppa "Nohikute tüli. Pilk Vikipeedia tagatuppa"] Levila, mai 2025 ** Lennart Ruuda. [https://www.levila.ee/video/solvamine-on-inimoigus-draama-eesti-vikipeedias “Solvamine on inimõigus”: draama Eesti Vikipeedias] Levila, juuni 2025 (videolugu) * [[Virgo Siil]]. [https://www.muurileht.ee/isetegija-eneseoigustus/ Isetegija eneseõigustus] Sirp, juuni 2025 *[https://www.tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-ootab-2025-aasta-laulu-ja-tantsupeo-fotosid "Vikipeedia ootab 2025. aasta laulu- ja tantsupeo fotosid"] tartu.ee, 14. juuli 2025 * Raul Veede. [https://www.loodusajakiri.ee/teatmekirjandusse-saabub-internetiajastu/ "Teatmekirjandusse saabub internetiajastu"] Horisont, 29. august 2025 * [https://online.le.ee/2025/09/11/fotovoistlus-jaadvustab-rongasrist-ja-legend-sitakoti-matsist/ "Fotovõistlus jäädvustab: rõngasrist ja legend Sitakoti Matsist"] Lääne Elu, 11. september 2025 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8322324/rakvere-riigigumnaasium-aitab-noortel-avastada-viru-vage "Rakvere riigigümnaasium aitab noortel avastada Viru väge"] Virumaa Teataja, 12. september 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120408310/wikipedia-hoia-alt-elon-musk-teatas-et-kaivitab-peagi-oma-grokipedia "Wikipedia, hoia alt! Elon Musk teatas, et käivitab peagi oma Grokipedia"] Delfi Forte, 6. oktoober 2025 * [https://tehnika.postimees.ee/8335545/wikpedia-andmed-muudetakse-tehisarule-paremini-seeditavaks "Wikpedia andmed muudetakse tehisarule paremini seeditavaks"] Postimees, 19. oktoober 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120418894/elon-muski-grokipedia-allikate-hulgas-on-neonatsistlikud-ja-musta-nimekirja-kantud-veebisaidid "Elon Muski Grokipedia allikate hulgas on neonatsistlikud ja musta nimekirja kantud veebisaidid"] Delfi Forte, 22. november 2025 * [https://vikerraadio.err.ee/1609853638/labor-kutt-korilase-keerukas-elu/febfc2ad177216e8161711b20290bcee Ivo Kruusamägi. Trükiviki] Labor. Vikerraadio, 23. november 2025 * [https://www.sirp.ee/teadusfotode-konkurss-kutsub-osalema/ "Teadusfotode konkurss kutsub osalema"] Sirp, 24. november 2025 * [[Aime Jõgi]]. [https://tartu.postimees.ee/8368115/elu-ise-vikipedist-ivo-kruusamagi-trukkis-omal-moel-valja-eestikeelse-vikipeedia "ELU ISE ⟩ Vikipedist Ivo Kruusamägi trükkis omal moel välja eestikeelse Vikipeedia"] Tartu Postimees, 26. november 2025 * [[Darja Lavõgina]]. [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-teaduspohisus-kui-meie-tuleviku-vaetis/ "Vikipeedia teaduspõhisus kui meie tuleviku väetis"] Horisont, 12. detsember 2025 * [https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/12/29/vaata-fotovoistluse-wiki-loves-monuments-10-parimat-eesti-fotot "Vaata fotovõistluse Wiki Loves Monuments 10 parimat Eesti fotot"] Imeline Teadus, 29. detsember 2025 * [https://www.am.ee/node/9399 "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2025 on Janek Lass"] Arvutimaailm, 31. detsember 2025 ** [https://rus.err.ee/1609898654/luchshim-fotografom-goda-jestonskoj-vikipedii-priznali-janek-lassa "Лучшим фотографом года эстонской "Википедии" признали Янек Ласса"] ERR, 31. detsember 2025 * [https://digi.geenius.ee/eksklusiiv/infosoda-vabas-entsuklopeedias-vene-narratiivide-ja-variisikute-vaitel-ei-sundinud-kaja-kallas-ott-tanak-ja-carmen-kass-eestis/ "Infosõda vabas entsüklopeedias: Vene narratiivide ja variisikute väitel ei sündinud Kaja Kallas, Ott Tänak ja Carmen Kass Eestis"] digi.geenius.ee, 31. detsember 2025 == 2026 == * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikipedias-kaib-praegu-sustemaatiline-infosoda-eesti-vastu/ "Wikipedias käib praegu süstemaatiline infosõda Eesti vastu"] digi.geenius.ee, 5. jaanuar 2026 * [https://novaator.err.ee/1609903111/vikipedist-vabatahtlikel-on-raske-vikipeediat-vene-propaganda-eest-kaitsta "Vikipedist: vabatahtlikel on raske Vikipeediat Vene propaganda eest kaitsta"] ERR Novaator, 7. jaanuar 2026 ** [https://news.err.ee/1609903256/estonian-volunteers-struggling-to-protect-wikipedia-from-russian-propaganda "Estonian volunteers struggling to protect Wikipedia from Russian propaganda"] ERR News, 7. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/arvamus/ronald-liive-wikipedia-infosojas-on-kaja-kallase-ja-veel-ligi-600-profiili-petmine-vaid-jaamae-tipp/ "Ronald Liive: Wikipedia infosõjas on Kaja Kallase ja veel ligi 600 profiili petmine vaid jäämäe tipp"] digi.geenius.ee, 7. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/riigikantselei-ja-valisministeerium-hakkavad-uurima-mida-teha-wikipedias-oleva-eesti-vastase-infosojaga/ "Riigikantselei ja välisministeerium hakkavad uurima, mida teha Wikipedias oleva Eesti-vastase infosõjaga"] digi.geenius.ee, 7. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/1148233/halastamatu-infosoda-kremli-trollid-kirjutavad-wikipedias-umber-eesti-ajalugu "HALASTAMATU INFOSÕDA! Kremli trollid kirjutavad Wikipedias ümber Eesti ajalugu"] Õhtuleht, 8. jaanuar 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/1609903901/ronald-liive-wikipedias-toimuvast-eesti-vastasest-infosojast "Ronald Liive Wikipedias toimuvast Eesti-vastasest infosõjast"] Vikerraadio, 8. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/1148301/infosoda-vene-trollid-saastavad-ingliskeelset-vikipeediat-oma-propagandaga "Infosõda: vene trollid saastavad ingliskeelset Vikipeediat oma propagandaga"] Õhtuleht, 8. jaanuar 2026 * [https://arvamus.postimees.ee/8393289/juhtkiri-kubersoda-ajaloo-parast "JUHTKIRI ⟩ Kübersõda ajaloo pärast"] Postimees, 8. jaanuar 2026 * [https://www.postimees.ee/8393341/vikipeedias-kiputakse-eesti-ajalugu-umber-kirjutama "Vikipeedias kiputakse Eesti ajalugu ümber kirjutama"] Postimees, 9. jaanuar 2026 ** [https://www.mke.ee/et/uudised-et/vikipeedias-kiputakse-eesti-ajalugu-umber-kirjutama/ "Vikipeedias kiputakse Eesti ajalugu ümber kirjutama"] MK-Estonija, 9. jaanuar 2026 ** [https://www.mke.ee/sobytiya/v-vikipedii-pytayutsya-perepisat-istoriyu-estonii/ "В Википедии пытаются переписать историю Эстонии"] MK-Estonija, 9. jaanuar 2026 * [https://tv.delfi.ee/artikkel/120428351/video-vene-valeinfo-wikipeedias-voib-mojutada-ka-seda-kuidas-ai-mudelid-ajalugu-tunnevad-tapselt-see-mida-venemaa-on-alati-taotlenud "VIDEO | Vene valeinfo Wikipedias võib mõjutada seda, kuidas AI-mudelid ajalugu tunnevad. „Täpselt see, mida Venemaa on alati taotlenud!“"] Delfi, 9. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/noored/1148501/mis-toimub-valismaal-iraani-rahutused-ja-kremli-trollid "MIS TOIMUB VÄLISMAAL? Iraani rahutused ja Kremli trollid"] Õhtuleht, 12. jaanuar 2026 * [https://jupiterpluss.err.ee/1609911535/vikipedii-segodnja-ispolnjaetsja-25-let Кофе+: "Википедии" сегодня исполняется 25 лет] ERR Jupiter, 15. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikipedia-vedajad-pesevad-eesti-vastases-infosojas-kaed-puhtaks-muudatuste-taga-on-kogukonna-konsensus/ "Wikipedia vedajad pesevad Eesti-vastases infosõjas käed puhtaks: muudatuste taga on kogukonna konsensus"] digi.geenius.ee, 15. jaanuar 2026 * [https://novaator.err.ee/1609912972/galerii-selgusid-teadusfoto-2025-konkursi-voitjad "Galerii: selgusid teadusfoto 2025 konkursi võitjad"] ERR Novaator, 16. jaanuar 2026 ** [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-teadusfotod-2025/ "Eesti teadusfotod 2025"] Horisont, 22. jaanuar 2026 * Kristjan Port. [https://novaator.err.ee/1609914817/wikipedia-kulastatavuse-langus-kuulutab-mottelaiskuse-ajastu-algust "Wikipedia külastatavuse langus kuulutab mõttelaiskuse-ajastu algust"] ERR Novaator, 19. jaanuar 2026 * [https://www.youtube.com/watch?v=A9KjvCWvlTs 19.01 Geeniuse digisaade: Wikipedia infosõja jätk ja Honori kallis telefon] Geenius Meedia, 19. jaanuar 2026 (helifail YouTube keskkonnas) * [https://r4.err.ee/1609905506/podrobnosti/8fb1854ca6a646d28aefb42e4f3704f2 "Как защищают Википедию от информационного влияния?"] R4, 20. jaanuar 2026 * [https://nova.err.ee/1609914041/eesti-lugu-raamatuaasta-eestikeelne-entsuklopeedia-2 Eesti lugu. Raamatuaasta. Eestikeelne entsüklopeedia 2] 31. jaanuar 2026 ([https://nova.err.ee/1609907192/eesti-lugu-raamatuaasta-eestikeelne-entsuklopeedia-1 1. osa]) * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikimedia-juurdlus-ei-tuvastanud-wikipedias-eesti-vastast-koordineeritud-infosoda/ "Wikimedia juurdlus ei tuvastanud Wikipedias Eesti-vastast koordineeritud infosõda"] digi.geenius.ee, 3. veebruar 2026 * [https://tartu.postimees.ee/8416157/tartu-ulikooli-lektor-ann-siiman-sai-vikipeedia-sobra-tiitli "Tartu ülikooli lektor Ann Siiman sai Vikipeedia sõbra tiitli"] Tartu Postimees, 14. veebruar 2026 ** [https://tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-sober-2025-ann-siiman "Vikipeedia sõber 2025 on Ann Siiman"] tartu.ee, 16. veebruar 2026 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120566030/kurioosum-tehisarubot-tulitses-wikipedias-ja-solvus-parast-blokeerimist "Kurioosum: tehisarubot tülitses Wikipedias ja solvus pärast blokeerimist"] Delfi Forte, 7. aprill 2026 * Ivo Kruusamägi. [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-andmemeres-mida-ja-millal-loetakse/ "Vikipeedia andmemeres: mida ja millal loetakse?"] Horisont, 10. aprill 2026 * [https://tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-ootab-fotosid-eesti-loodusest "Vikipeedia ootab fotosid Eesti loodusest"] tartu.ee, 11. mai 2026 * [https://tehnika.postimees.ee/8471295/halupeedia-valmis-tehisaru-hallutsinatsioonidest-tehti-teatmeteos "Halupeedia valmis – tehisaru hallutsinatsioonidest tehti teatmeteos"] Postimees, 14. mai 2026 * [https://teadus.postimees.ee/8510443/pruunkaru-ja-rabahommik-toid-voidu-wiki-loves-earth-fotovoistlusel "Pruunkaru ja rabahommik tõid võidu Wiki Loves Earth fotovõistlusel"] Postimees teadus, 17. juuli 2026 ==Välislingid== * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?hl=en&ie=UTF-8&q=vikipeedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: vikipeedia] * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?as_q=wikipedia&num=10&hl=en&ie=UTF-8&ctz=-120&c2coff=1&as_epq=&as_oq=&as_eq=&as_drrb=q&as_qdr=a&as_mind=1&as_minm=1&as_miny=2000&as_maxd=4&as_maxm=2&as_maxy=2010&lr=lang_et&safe=active&q=wikipedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: wikipedia, otsitakse ainult eestikeelsetelt lehtedelt] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus|{{PAGENAME}}]] m89m3st8fnnyx9csitm49wu39q0rici 0 91155 7194157 7191601 2026-07-17T08:47:19Z ~2026-40288-31 233648 /* Välislingid */ 7194157 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Siim Sepik| Eesti advokaadi| Siim Seppik}} [[Fail:Eduard Päll.jpg|pisi|Eduard Päll (1940)]] '''Eduard Päll''' (varjunimega '''Hugo Angervaks'''; [[15. september]] [[1903]] [[Koosa]], [[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu vald]] – [[13. juuni]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane, kirjanik ja keeleteadlane, [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (1961). Ta oli aastatel 1940–1941 Tallinnas [[EKP Keskkomitee]] häälekandja ajalehe „Kommunist” peatoimetaja asetäitja, 1943–1947 [[EKP Keskkomitee]] (propaganda)[[ EKP KK Sekretariaat|sekretär]] ja [[EK(b)P KK propaganda-ja agitatsiooni osakond|EK(b)P KK propaganda-ja agitatsiooni osakon]]na juhataja ja 1947–1950 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees. Kõrvaldati pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EKP Keskkomitee VIII pleenumit]] ametist, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis ja töötas 1950–1955 [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse kateedri juhatajana, [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks valiti 1961. aastal eesti keele alal. 1955–1968 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] direktor ja 1968–1973 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemiline sekretär.<ref> Art 80 [[Eesti NSV teeneline teadlane|Eesti NSV teenelise teadlase]] aunimetuse andmise kohta. Päll, Eduard Nikolai p. — filoloogiakandidaat, Eesti NSV Teaduste Akadeemia ühiskonnateaduste osakonna akadeemik-sekretär. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172)</ref> ==Teadustöö== [[1929]]. aastal lõpetas ta [[Herzeni-nimeline Vene Riiklik Pedagoogikaülikool|Herzeni-nimelise Leningradi Riikliku Pedagoogikainstituudi]] ning töötas seejärel [[keeleteadus]]e alal mitmes teadusasutuses. Ta avaldas Leningradis jutukogu "Kuues lint" ([[1931]]) ja pseudonüümi '''Siim Sepik''' all [[följeton]]e. [[Keeleteadus]]es uuris ta eesti keele [[süntaks]]it. Samuti on ta uurinud [[kirjandusajalugu]]. ==Poliitiline tegevus== *[[1940]]–[[1941]] oli ajalehe [[kommunist (ajaleht)|Kommunist]] peatoimetaja asetäitja, *[[1941]]–[[1943]] [[Eesti NSV RKN]] esimehe asetäitja *[[1943]]–[[1947]] [[EK(b)P KK]] sekretär, *[[1947]]–[[1950]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimees, *[[1948]]–[[1951]] [[EK(b)P]] KK liige, *[[1946]]–[[1954]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik, *[[1947]]–[[1951]] Eesti NSV Ülemnõukogu saadik. ==Looming== Hugo Angervaksa nime all avaldas ta publitsistliku kallakuga luulet, lühiproosat ja kaks romaani. ==== Raamatud ==== * Kuues lint : [jutustus] / (Leningrad : [[Külvaja (kirjastus)|Külvaja]], 1931) * Kahekümneviiele Isborskis tapetule : Eestimaa ametiühisuste I kongressi saadikud / toimetanud [[Eesti Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon]] ; kaas: A. V. (1931), Autorid: [[Peno Alnovo]], Hugo Angervaks, [[August Lukin]], [[Peeter Meisel]], [[Arnold Terijõe]], M. Väinalo * Me uue ilma ehitame... : koguteos Oktoobrirevolutsiooni 15. aastapäevaks / [[Eesti Nõukogude Kirjanikkude Orgbüroo]] (Leningrad : Külvaja, 1932) * Luuletused / [[Felix Kotta]], [[Leopold Saarts]], Hugo Angervaks, [[Peno Alnovo]] (Moskva ; Leningrad : [[Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus]], 1935 (Leningrad : Külvaja)) * Mister Twister / S. Marschak ; tõlkinud Hugo Angervaks (Moskva ; Leningrad : [[Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus]], 1935) Illustratsioonid [[Valentin Lebedev]] * Muinasjutud / vennad Grimmid ; [[Aleksandr Vvedenski]] ümberjutustus, [[Samuil Marschaki]] üldredaktsioon, Hugo Angervaksa tõlge (Moskva ; Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1936 (Leningrad : Külvaja)) * Münhauseni seiklused / E. Raspe ; lastele ümber jutustanud K. Tshukovski ; Hugo Angervaksa tõlge (Moskva ; Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1936 (Leningrad : Külvaja)) [[Gustave Doré|Gustav Dore]] illustratsioonid * Tartarin Tarasconist : romaan / A. Daudet ; tõlkinud H. Angervaks (Moskva ; Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1937 (Leningrad : Külvaja)) * Eesti nõukogude kirjanike fašismivastane miiting : Moskvas 1. novembril 1942. a. (Moskva : [[Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastus]], 1942 (Moskva : Искра революции)) * Võitluse radadel : koguteos / toimetanud [[Oskar Urgart]] : (Moskva : Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastus, 1942 (Moskva : Искра революции)) esikaas: [[Richard Sagrits]], initsiaalid ja lõppvinjetid: [[Adamson-Eric]] jt., kaas: [[Ferdi Sannamees]] * Hommik. Sulejoonistusi Raeverest : [<nowiki/>[[novell]]] (Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959) Kujundanud: [[Rudolf Pangsepp]] * Vanad kased : [luuletused] / (Tallinn : [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1960) Illustratsioonid: [[Esko Lepp]], [[Heino Kersna]] * Kelk soo peal : [romaan] / (Tallinn : [[Eesti Raamat]], 1969) Kujundanud [[Marje Üksine]] * Sõjasarv : [luuletused] / [[Paul Rummo]], [[Ralf Parve]], Hugo Angervaks, [[Juhan Smuul]], [[Aira Kaal]], [[Minni Nurme]], [[Debora Vaarandi]], [[Ilmar Sikemäe]]; koostanud [[Endel Sõgel]] : (Tallinn : [[Eesti Raamat]], 1970), kujundanud [[Alo Hoidre]] * Eesti nõukogude kirjanduse noorusmailt : (Tallinn : Eesti Raamat, 1973) Eessõna [[Endel Sõgel]], kaas: [[Silvia Liiberg]] * Kaks tamme ja pihlakas : [jutustused] / (Tallinn : Eesti Raamat, 1973) kaas: [[Marje Üksine]] * Inimese avastamine : [luuletused] / (Tallinn : Eesti raamat, 1976) Kujundanud [[Illimar Paul]] * Helisevad avarused : [novell] / (Tallinn : Eesti Raamat, 1978) Kujundanud: [[Villu Toots]] – Raamat räägib [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] punaste vaatenurgast. Valgeid on nimetatud karjaks argadeks rottideks * Hiline rändaja : [luuletused ja [[poeem]]] / (Tallinn : Eesti Raamat, 1983) Kujundus: [[Eve Viidalepp]] * Kuldnokkade aegu : [novellid] / (Tallinn, Eesti Raamat, 1980) Kujundanud [[Henno Käo]] * Must kajakas : [<nowiki/>[[romaan]]] / (Tallinn : [[Eesti Raamat]], 1987) Kujundanud [[Linda Elken]] ==== Humoreskid ==== * Ajaproov : (Tallinn, [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1957), Kujundanud: [[Valentin Vare]] * Muumia : (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961), Illustraator: [[Jaan Jensen]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|2837}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nigol Andresen]]|nimi=[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees|aeg=1947–1950|järgnev=[[August Jakobson]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Päll, Eduard}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorid]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1989]] oo76qdu4dccyxmrui5zi2egnoet7del 0 91159 7194164 6865245 2026-07-17T08:49:42Z ~2026-40288-31 233648 /* Välislingid */ 7194164 wikitext text/x-wiki '''Aimée Beekman''' (/ɛˈmeː/, aastani 1953 '''Aimée Malla'''; sündinud [[20. aprill]]il [[1933]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. == Elulugu == Aimée Beekman lõpetas 1956. aastal [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Instituut|Üleliidulise Kinematograafiainstituudi]], töötas 1956–1960 [[Tallinnfilm]]is peaoperaatorina ning on alates sellest ajast tegutsenud vabakutselise kirjanikuna. == Isiklikku == Tema abikaasa oli kirjanik ja tõlkija [[Vladimir Beekman]]. Vahel on väidetud, et Aimée Beekmani eesnime ametlik kuju olevat [[Aime]], kuid see ei vasta tõele – selle segaduse on tekitanud nime transkribeerimine vene keelde dokumentides.{{lisa viide}} == Teosed == Romaanid:<ref name="ilukirjandus.ee">{{Netiviide|autor=|url=http://ilukirjandus.ee/autor/aimee-beekman/|pealkiri=Eesti ilukirjanduse andmebaas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=1.12.2019}}</ref> * "Väikesed inimesed" (1964) * "Kaevupeegel" (1966) * "Valgete vareste parv" (1967) * "Kartulikuljused" (1968) * "Väntorel" (1970) * "Keeluala" (1971) * "Vanad lapsed" (1972) * "Kuradilill" (1973) * "Viinakuu" (1975) * "Sugupuu" (1977) * "Valikuvõimalus" (1978) * "Tihnik" (1980) * "Vabajooks" (1982) * "Loobumisvõimalus" (1985) * "Peavari" (1989) * "Proovielu" (2008) * "Ulavere" (2009) Lühiromaan:<ref name="ilukirjandus.ee" /> * "Hundimurdja" (1994) Lastekirjandus:<ref name="ilukirjandus.ee" /> * "Sõnni Siim" (1970) * "Kurb hobune" (1975) * "Tondinahad" (1977) * "Päästekoer Walter" (2009) * "Unenägude lõvi" (2010) * "Metsasigudik ja printsessi koer" (2011) * "Harakate talvepralle" (2012) == Tunnustus == * 1971 – [[Eesti NSV kirjanduse aastapreemia]] ("Väntorel") * 1975 – [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Kuradilill") * 1978 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Sirly Hiiemäe. "Ja kõik läheb mööda. Kirjanik Aimée Beekman". Eesti Raamat, 2021. == Välislingid == {{Vikitsitaadid-tekstina}} {{DEFAULTSORT:Beekman, Aimée}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] jkvu4gy5yv4bww9nzmxgk2caoh59sk6 0 91496 7194238 6655967 2026-07-17T09:32:14Z ~2026-40288-31 233648 7194238 wikitext text/x-wiki '''Juhan Saar''' ([[22. detsember]] [[1929]] [[Laeva vald (Kursi kihelkond)|Laeva vald]], [[Kursi kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[28. august]] [[2007]]) oli eesti kirjanik. Õppis 1938–1945 [[Laeva Põhikool|Laeva algkoolis]], lõpetas [[1949]] [[Tartu Elektromehaanika Tehnikum|Tartu Elektromehaanika Tehnikumi]] elektrikuna. Töötas 1949–1950 Tartu Telefonivõrgus. Oli 1950–1953 ajateenistuses [[Nõukogude armee]]s ([[Eesti Laskurkorpus]]es). Aastatel 1953–1956 töötas ajalehe [[Säde]] toimetuses, hiljem kultuuritoimetajana, raadios, televisioonis ning ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. [[1981]]–[[1990]] juhtis [[Kirjanduse Propaganda Büroo|Kultuuriministeeriumi kirjanduse propaganda büroo]]d. Oli ka [[Eesti Noorsooteater|Nukuteatri]] kirjandusala juhataja.<ref name=":0">[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/juhan-saar-22-xii-1929-28-viii-2007/ Juhan Saar 22. XII 1929 – 28.VIII 2007.] Sirp, 31. august 2007.</ref> 1990. aastal oli ta kirjastuse [[Faatum]] asutajaid, kus oli peatoimetajana tegev oma elupäevade lõpuni. Tema algatusel toimus Faatumi eestvõttel esimene taasiseseisvusejärgne romaanivõistlus, mille järel, samuti tema ettepanekul, kutsuti ellu [[Eesti Romaanifond]].<ref name=":0" /> ==Looming== Juhan Saar on kirjutanud luulet, lasteraamatuid, laulutekste ja dokumentaalnäidendeid. Tema sulest on ka pärit Eesti tuntumaid unelaule "[[Mina ei taha veel magama jääda]]" (viis [[Heino Jürisalu]], kitarril [[Emil Laansoo]], vokaal [[Velda Otsus]]). ===Luule- ja proosaraamatud=== * "Värviline mõte" (lühiproosakogu), [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1963]], nr 19 *"Kured ja laevad" (luulekogu) [[1966]] **[[Kalle Kurg]]. Jõud ja nõrkus ühes sõõmus. (Luulekogu "Kured ja laevad" arvustus). Edasi, 29. mai 1966 * "Õnnelik mees" (luulekogu) [[1977]] * "Seitsmenda päeva saar" (luule- ja proosavalimik) [[1989]] * "Elu ikka ühekordne" (luulekogu) [[1999]] ===Lasteraamatud=== * "Metsa taga ei ole mets" (osalt autobiograafiline lastejutustus) [[1964]], 2. trükk [[1989]], vene keeles [[1977]] * "Õhtujutud" (mitme rahva muinasjuttude ümberjutustused) [[1966]], 2. trükk [[1988]]; ukraina keeles [[1971]]; saksa keeles [[1971]], [[1974]], [[1978]], [[1981]], [[1988]]; inglise keeles [[1989]] * "Mäng" (tänapäevamuinasjutt) [[1973]]; vene keeles [[1975]]; saksa keeles [[1978]] ===Näidendid=== * "Valge tee kutse ja teisi lavatekste 1980–2005". Koostanud, toimetanud ja järelsõna: [[Ülev Aaloe]]. Kirjastus [[Faatum (kirjastus)|Faatum]], [[Tallinn]] [[2008]], 400 lk; ISBN 9789985856727; kogumik sisaldab [[dokumentaalnäidend]]id "[[Valge tee kutse]]" ([[Raimond Valgre]]st, lavastatud [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] [[1985]]), "Kuning Herman Esimene" (koos [[Kaarel Kilvet]]i ja [[Bernhard Viiding]]uga, lavastatud [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] [[1987]]), "[[Tartu rahu (näidend)|Tartu rahu]]" (koos Kaarel Kilvetiga, lavastatud [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] [[1990]]) ning [[instseneering]]ud: "Verine John" ([[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] ainetel, lavastatud [[1980]] [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]]), "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel" ([[Heino Väli]] ainetel, lavastatud [[1997]] [[Endla (teater)|Endla]]s), "Kuldne elu" ([[Juhan Jaik|Juhan Jaigi]] ainetel) ja "Barbara von Thedingsheimi keelatud armastus" ([[Theodor Hermann Pantenius]]e ainetel); *lastele on kirjutatud rahvatükk “Kratimäng”, nukunäidend “Tühjade susside saladus” ja Heino Väli raamatu ainetel “Silver Ükssilm – Vilsandi hirmus mereröövel”. ===Artikleid=== *[http://www.sirp.ee/archive/2001/15.06.01/Varia/s2.html "See eestiaegne lõhn!"]. [[Sirp]], [[15. juuni]] [[2001]]. Lk 7 ===Mälestusteraamat=== *"Valus naer" (illustreeritud [[Hugo Hiibus]]e šaržidega). [[2005]] ISBN 9985-856-55-4 **[[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Kultuur&grupp=artikkel&artikkel=2702 "Juhan naerab viimasena" (raamatu "Valus naer" arvustus)]. [[Maaleht]], [[5. mai]] [[2005]]. Lk 28 **[[Olev Remsu]]. "Tuhat novellialget" (raamatu "Valus naer" arvustus). Looming [[2006]], nr 2. Lk 304–306 ==Vaata ka== *"[[Mu kodu]]" ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Heino Väli]]. "Mõned jooned Juhan Saare palgelt". [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1979]], nr 12. Lk 1769–71 *[[Mihkel Loodus]]. "Saar, Juhan". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 497–498 *[[Aita Ottas]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/09/06e/elu.htm#yhet "Juhan Saare teine kodu on Vilsandil" (intervjuu)]. [[Postimees]], [[6. september]] [[1997]] *[[Henn-Kaarel Hellat]]. [http://www.epl.ee/artikkel/60745 "Juhan Saare kümnes amet" (intervjuu)]. [[Eesti Päevaleht]], [[22. detsember]] [[1999]]. Lk 6 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDzy6NvdZ Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Saar, Juhan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Vilsandi inimesed]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2007]] cbthi51f38eqytnr8e00318jor4769z 0 91499 7194241 7042186 2026-07-17T09:33:29Z ~2026-40288-31 233648 7194241 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Mari Saat | Taustavärv = | pilt = Tohisoo mõis 2023 (15) Mari Saat, majandusteadlane, õppejõud ja kirjanik.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Mari Saat (2023) | sünninimi = | sünniaeg = [[27. september]] [[1947]] | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | a1 = Amet | a2 = kirjanik | b1 = | b2 = | c1 = | c2 = }} [[Pilt:Mari Saat IMG 8114C.jpg|pisi|Mari Saat 2011. aastal Helsingi raamatumessil]] '''Mari Saat''' (kodanikunimi alates 14. märtsist 1975 '''Mari Meel'''<ref>{{netiviide | URL = http://www.postimees.ee/?id=94173 | Pealkiri = "Mari Saat: kirjutan tundega, mitte mõeldes" | Väljaanne = Postimees | online = 14.03.2009 }}</ref>; sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1947]] [[Tallinn]]as) on eesti majandusteadlane, õppejõud ja kirjanik. == Elulugu == Mari Saat õppis [[Tallinna 2. Keskkool]]is ning lõpetas 1970 majanduse erialal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]. Ta töötas aastatel 1970–1982 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis]]. 1993-2015 oli ta [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna]] dotsent, aastast 2015 emeriitdotsent.<ref>http://www.ttu.ee/majandusteaduskond/majandusteaduskonna-veeb/majanduse-teaduskond/struktuur-5/arikorralduse-instituut/tootmis-ja-teeninduskorralduse-oppetool Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool - TMK</ref><ref>[https://www.etis.ee/CV/Mari_Meel Eesti teadusinfosüsteem]</ref> ==Teoseid== ===Eetikaraamatud=== *"Sissejuhatus [[ärieetika]]sse" ([[Külim]], [[2000]]) *"Surija üksildusest" ([[Tuum (kirjastus)|Tuum]], [[2004]]), ISBN 9985802705 ===Romaanid=== *"[[Mida teha emaga]]" ([[Eesti Raamat]], [[1978]]) *"Laanepüü" (Eesti Raamat, [[1980]]) *"Võlu ja vaim" (Õllu, [[1990]]) *"Sinikõrguste tuultes..." ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2000]]), ISBN 9985303520 *"[[Lasnamäe lunastaja]]" ([[Tuum (kirjastus)|Tuum]], [[2008]]), ISBN 9789985989722 ===Jutustused=== *"Katastroof" ([[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[1973]]) ===Proosakogud=== *"Roosipuupungad; Salapuudel; Hendrik; Koobas; Koolimaja; Katastroof" (Eesti Raamat, [[1975]]) *"Õun valguses ja varjus" (Eesti Raamat, [[1985]]) ===Lasteraamatud=== *"Mina ise" (Eesti Raamat, [[1988]]; [[TEA Kirjastus]], [[2009]]), ISBN 9789985718193 *"Päkapikuõpetus" (TEA Kirjastus, [[2011]]), ISBN 9789949241057 *"Urrr ja Auhh" ([[Tuum]], [[2024]]), ISBN 9789916971789 ===Artikleid=== *[http://www.epl.ee/artikkel/453523 "Kes on okupant?"]. Eesti Päevaleht, 31. detsember 2008 *[http://arvamus.postimees.ee/711476/mari-saat-ei-nae-suud/ "Ei näe süüd?"]. Postimees, 21. jaanuar 2012 ==Tunnustus== *1974 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Katastroof") *1985 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Õun valguses ja varjus") *1986 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Elsa Hermann") *1989 [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Mina ise") *1999 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Sinikõrguste tuultes") *2008 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Lasnamäe lunastaja") ==Isiklikku== Mari Saadi isa oli [[Joosep Saat]]. Ka tema vend [[Maksim Saat]] on ning õde [[Luule Saat]] oli majandusteadlane ja [[TTÜ]] õppejõud. Tema abikaasa on kunstnik [[Raul Meel]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} *[[Luule Epner]] [http://elm.estinst.ee/issue/25/feminine-and-intellectual-mari-saat/ "Feminine and intellectual Mari Saat"]. Estonian Literary Magazine, no. 25, 2007 *[[Tarmo Rajamets]] [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/AE485D0AC98086A6C2257520003EAA9C "Mari Saat "Lasnamäe lunastaja""]. Eesti Ekspress, 19. detsember 2008 *[[Kaarel Kressa]] [http://www.epl.ee/artikkel/464376 "Mari Saat: tegelaste saatus kujuneb minu sees"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 *[[Merlin Piirve]] [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13058:mari-saat-raamat-voib-muutuda-eluks-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3362 "Mari Saat: "Raamat võib muutuda eluks""]. Sirp, 30. september 2011 {{DEFAULTSORT:Saat, Mari}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 2nj9qweq9ku1ipw9ucvyi4cbmqcrgb7 0 92144 7194175 7191605 2026-07-17T08:56:19Z ~2026-40288-31 233648 7194175 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Taustavärv = | Nimi = Harri Jõgisalu | Pilt = Harri Jõgisalu.JPG | Pildisuurus = | Pildi info = Harri Jõgisalu Eesti Kirjanike Liidu üldkogul (2011) | Sünninimi = Harri Jõgisalu | Sünniaeg = [[24. august]] [[1922]] | Sünnikoht = [[Korju]], [[Paadrema vald]] | Surmaaeg = [[18. september]] [[2014]] | Surmakoht = | Pseudonüüm = | Rahvus = eestlane | Tegevusala = lastekirjanik, pedagoog | Haridus = bioloogia- ja keemiaõpetaja | Tegutsemisaastad = | Žanr = [[proosa]] | Kirjandusvool = [[lastekirjandus]] | Tuntud teoseid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Abikaasa = | Allkiri = }} '''Harri Jõgisalu''' (20. maini 1936 '''Harri Konstaabel'''; [[24. august]] [[1922]] [[Korju]], [[Paadrema vald]] – [[18. september]] [[2014]]) oli eesti lastekirjanik ja pedagoog. == Elulugu == [[1936]]. aastal lõpetas Jõgisalu Paadrema algkooli, [[1940]]. aastal Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi. Kahel korral lühikest aega Saksa sõjaväes teeninud, sattus ta [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] kaotajate seas [[1944]]. aastal Venemaale vangi.<ref>Harri Jõgisalu. "Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist." Tallinn, Faatum 1998. ISBN 9985-856-15-5</ref> Vanglast vabanenud, omandas tulevane kirjanik [[Herzeni-nimeline Leningradi Pedagoogiline Instituut|Herzeni-nimelises Leningradi Pedagoogilises Instituudi]]s aastal [[1955]] bioloogia- ja keemiaõpetaja diplomi. Töötas aastatel [[1947]]–[[1978]] [[Märjamaa keskkool]]is õpetaja ja õppealajuhatajana. Aastast [[1984]] oli ta [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] konsultant. Harri Jõgisalu oli [[Kihnu vald|Kihnu valla]] ja [https://www.marjamaa.ee/aukodanik#2007 Märjamaa valla] aukodanik. ==Looming== Harri Jõgisalu on kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, lindudest ja lastest ning etnograafilisi lühipalu. Loomingulisse pärandisse kuulub üle 25 raamatu. ==Teoseid== ===Jutud=== *"Käopoja tänu" ([[1967]]) *"Sass ja Jass" ([[1968]]) *"Kärp" ([[1981]]) *"Metsapaharet" ([[1993]]) *"Vesiratta Madis" (2006) ===Etnograafilised lühipalad=== *"Suutäis soolast" ([[1974]]) *"Nõiutud allikas" ([[1974]]) *"Maaleib" ([[1985]]) ===Mälestusraamatud=== *"Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist." Tallinn, [[Faatum]] 1998 *""Grand Marinast" Kadriorgu." (Lisatud Pätsi, Saksa ja Stalini aeg.) Tallinn, Faatum 2007 == Tunnustus == * [[1962]] [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] * [[1982]] [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Kärp") * [[1986]] Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Maaleib") * [[2001]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3610}}</ref> * [[2013]] [[Eesti looduskaitsemärk]] * [[2013]] [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jõgisalu, Harri}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2014]] cs4bb11n0mfqub0fcn02zktg54uywno 0 92147 7194176 6991736 2026-07-17T08:56:51Z ~2026-40288-31 233648 7194176 wikitext text/x-wiki '''Helvi Jürisson''' (1953–1962 õieti '''Helvi Volkonskaja''', alates [[1962]]. aastast '''Helvi Soans'''; [[5. oktoober]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[16. september]] [[2023]] Tallinn<ref>[https://tartu.postimees.ee/7856415/suri-kirjanik-ja-tolkija-helvi-jurisson Suri kirjanik ja tõlkija Helvi Jürisson], [[Tartu Postimees]], 16. september 2023</ref>) oli eesti [[kirjanik]], [[arst]] ja [[tõlkija]]. Lõpetanud [[1953]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna, töötas [[1955]]–[[1958]] arstina [[Tallinn]]as. ==Looming== Kirjutanud mediteerivat lembe- ja looduslüürikat ning lastele südamlikke värsse ja lühiproosat. Tõlkinud [[bulgaaria keel|bulgaaria]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[vene keel|vene]] ja [[valgevene keel|valgevene]] luulet. ==Teosed== ===Luulekogud=== *"Mägedes sünnivad pilved" ([[1961]]) *"Puu silmapiiril" ([[1966]]) *"Aga kukulind see kukkus..." (1966) *"Rohelised leed" ([[1971]]) *"Inimhäälele" ([[1977]]) *"Ilmapuu varjus. Luulet 1954–1982" ([[1983]]), valikkogu *"...ja pikkamisi roheldub maailm. Luuletusi 1982–1987" ([[1989]]); ISBN 5450006047 *"Sinine kivi" ([[1998]]); ISBN 9985300653 *"Selle ilma kõlakojas. Luuletusi 1998–2012" ([[2013]]); ISBN 9789985328071 ===Lasteraamatud=== *"Päike võttis kiirtekannu" ([[1963]]) *"Nukuraamat" ([[1967]]) *"Rähn rätsepaks" (1967) *"Sputnikute nääriöö" (1967) *"Tedretähestik" ([[1970]]) *"Kas sa tunned seda teed" ([[1971]]) *"Ahvi trahvimine" ([[1976]]) *"Igaühel oma pesa" [[1978]]) *"Putukajutud" ([[1984]]) *"Loomalaulud" ([[1987]]) *"Peegliplika" ([[1989]]); ISBN 5450003676 *"[[Mägra maja]]" ([[2007]]); ISBN 9789985716366 *"Kõrv peos" ([[2010]]); ISBN 9789985710692 * "Mida tähed räägivad?" (2018), ISBN 978-9949-549-80-1 ==Tunnustus== * 2001 – [[Keila kultuuripreemia]] – elutöö eest [[luuletaja]], [[lastekirjanik]]u ja [[tõlkija]]na * 2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3874}}</ref> * 2008 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] ==Isiklikku== Tal on abielust [[Andrei Volkonski]]ga poeg [[Peeter Volkonski]] (sündinud [[1954]]) ning abielust [[Olev Soans]]iga tütar [[Kerttu Soans]] (sündinud [[1961]]). ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Linda Ruud]], "Ilmapuu varjus" (valikkogu "Ilmapuu varjus" arvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] [[1984]], nr 4, lk 243–244 * [[Eesti kirjanike leksikon]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2000]], lk 156–157, artikli autor [[Silvia Nagelmaa]] == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1035131 Helvi Jürissoni 80. sünnipäevale pühendatud saade "Luuleruum"], Vikerraadio, 29. oktoober 2008 * [http://podcast.kuku.ee/2008/11/23/kukul-kulas-2008-11-23/ Helvi Jürisson saates "Kukul külas"], 23. november 2008 * [[Arno Oja]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=19838:2013-10-31-13-59-07&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3463 "Sümfoonia aegade kõlakojast" (raamatu "Selle ilma kõlakojas" arvustus)] – Sirp 1. november 2013, lk 28–29 * {{ISIK|6842}} {{JÄRJESTA:Jürisson, Helvi}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Karjaküla kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2023]] l79a2ko9f65aoofdc0uf1ptl65fed3p 0 92397 7193901 7193576 2026-07-16T16:21:23Z Sjur 66496 /* 200 m jooks */ 7193901 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13 August]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marija Savinova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.58,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- | 4. || [[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 5. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 6. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 7. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Asli Çakir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 4.02,17 |- | 6. || [[Anna Alminova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.02,24 |- | 7. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 8. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Marija Konovalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.08,84 |- | 5. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32:49,05 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] km9b5u6erurjwimylpw2h9bmzwa419h 7193906 7193901 2026-07-16T16:24:16Z Sjur 66496 /* 800 m jooks */ 7193906 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13 August]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Asli Çakir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 4.02,17 |- | 6. || [[Anna Alminova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.02,24 |- | 7. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 8. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Marija Konovalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.08,84 |- | 5. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32:49,05 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 92gdvdkw903y94vxtyqcadhu67sl1eh 7193911 7193906 2026-07-16T16:27:08Z Sjur 66496 /* 1500 m jooks */ 7193911 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13 August]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Marija Konovalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.08,84 |- | 5. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32:49,05 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 62po3uw0crkj4y180skgypql5e95kez 7193916 7193911 2026-07-16T16:32:10Z Sjur 66496 /* 1500 m jooks */ 7193916 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Marija Konovalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.08,84 |- | 5. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32:49,05 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 6cj8vm5pr5gvc59mry2wy6ni8nq8f2l 7193920 7193916 2026-07-16T16:37:02Z Sjur 66496 /* 5000 m jooks */ 7193920 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32:49,05 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] f6mbedzcwvc2d3l7l3mlwj18m3zufp3 7193922 7193920 2026-07-16T16:40:34Z Sjur 66496 /* 10 000 m jooks */ 7193922 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]] ja teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 8ecgpp9d9ji2czsuhdj0mhf6oivswhp 7193924 7193922 2026-07-16T16:44:32Z Sjur 66496 /* Maraton */ 7193924 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marta Domínguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.17,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ljubov Žarlamova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.29,82 |- | 4. || [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- | 5. || [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 6. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 7. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 8. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} {{pooleli}} <!-- ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[ × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== --> ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] reoawfi0awae56h2ibqy1orn51ioa0s 7193925 7193924 2026-07-16T16:50:03Z Sjur 66496 /* 3000 m takistusjooks */ 7193925 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Wanja Stambolowa]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] hoauxql9nq1qka9wcgubsny9lc1bzfx 7193926 7193925 2026-07-16T16:50:47Z Sjur 66496 /* 400 m tõkkejooks */ 7193926 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 460e68ezea68iekdk7fllyrc224yub8 7193959 7193926 2026-07-16T18:50:54Z Sjur 66496 /* 5000 m jooks */ 7193959 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] pe60t2t6136iq3f3vmqdcl8x6sflb6z 7193985 7193959 2026-07-16T20:13:52Z Sjur 66496 /* Tulemused */ 7193985 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 579sw65o32f3s563xkviyfpxg9a7pmv 7193995 7193985 2026-07-16T20:54:03Z Sjur 66496 /* Kaugushüpe */ 7193995 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |- |colspan="8"|. |- | 28. || [[Tõnis Sahk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7.46 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 4w0616jv7v6py8jy13kf2481hx4775a 7193996 7193995 2026-07-16T20:55:40Z Sjur 66496 /* Kolmikhüpe */ 7193996 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |- |colspan="8"|. |- | 28. || [[Tõnis Sahk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7.46 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |- |colspan="8"|. |- | 15. || [[Jaanus Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.72 |- | 19. || [[Igor Sjunin]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.35 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 9dkxcyerrj6wh5pefknu00eh2b3af1c 7194154 7193996 2026-07-17T08:46:30Z Sjur 66496 /* 200 m jooks */ 7194154 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |- |colspan="8"|. |- | 28. || [[Tõnis Sahk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7.46 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |- |colspan="8"|. |- | 15. || [[Jaanus Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.72 |- | 19. || [[Igor Sjunin]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.35 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |- | 14. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 23,75 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] lds61xiag5lpgqdo97nyeo76xagfqt6 7194156 7194154 2026-07-17T08:46:56Z Sjur 66496 /* 200 m jooks */ 7194156 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |- |colspan="8"|. |- | 28. || [[Tõnis Sahk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7.46 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |- |colspan="8"|. |- | 15. || [[Jaanus Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.72 |- | 19. || [[Igor Sjunin]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.35 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |- |colspan="8"|. |- | 14. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 23,75 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] r5efro3sga8qkpc2mvni5c2zz2p4jeb 7194160 7194156 2026-07-17T08:48:12Z Sjur 66496 /* 400 m jooks */ 7194160 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |- |colspan="8"|. |- | 28. || [[Tõnis Sahk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7.46 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |- |colspan="8"|. |- | 15. || [[Jaanus Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.72 |- | 19. || [[Igor Sjunin]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.35 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |- |colspan="8"|. |- | 14. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 23,75 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |- |colspan="8"|. |- | 11. || [[Maris Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,85 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] c2pwm2l0b12az5bg91i50up0fg336qf 7194163 7194160 2026-07-17T08:49:10Z Sjur 66496 /* Kõrgushüpe */ 7194163 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |- |colspan="8"|. |- | 28. || [[Tõnis Sahk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7.46 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |- |colspan="8"|. |- | 15. || [[Jaanus Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.72 |- | 19. || [[Igor Sjunin]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.35 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |- |colspan="8"|. |- | 14. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 23,75 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |- |colspan="8"|. |- | 11. || [[Maris Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,85 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |- |colspan="8"|. |- | 11. || [[Anna Iljuštšenko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.85 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 3jf082ouzcifd907d98l79myoff494x 7194167 7194163 2026-07-17T08:50:37Z Sjur 66496 /* Kaugushüpe */ 7194167 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |- |colspan="8"|. |- | 28. || [[Tõnis Sahk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7.46 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |- |colspan="8"|. |- | 15. || [[Jaanus Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.72 |- | 19. || [[Igor Sjunin]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.35 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |- |colspan="8"|. |- | 14. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 23,75 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |- |colspan="8"|. |- | 11. || [[Maris Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,85 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |- |colspan="8"|. |- | 11. || [[Anna Iljuštšenko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.85 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6.53 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] 774ojytc3umcqilmgyn493ctt9hor0h 7194168 7194167 2026-07-17T08:52:05Z Sjur 66496 /* Kolmikhüpe */ 7194168 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estadi.JPG|pisi|Estadi Olímpic Lluís Companys]] '''2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[27. juuli]]st kuni [[1. august]]ini [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] pealinnas [[Barcelona]]s. Need olid '''20'''. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluspaigaks oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] peaareen – [[Estadi Olímpic Lluís Companys]]i staadion. {{sisukord paremale}} == Võistluste ajakava == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="3"|28 || width="40px" colspan="2"|29 || width="40px" colspan="3"|30 || width="40px" colspan="2"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ ||bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|200 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|800 m jooks]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#D9FFB2" | ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2" colspan="2"| ½ || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m jooks]] || colspan="2"| ||colspan="3"| || || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|10 000 m jooks]] || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|maraton]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2" | ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || colspan="2"| || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km käim.]] || bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|50 km käimine]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|kaugushüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || || bgcolor="#D0A9F5" colspan="2"|K || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|kolmikhüpe]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|kõrgushüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|teivashüpe]] || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|kuulitõuge]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|kettaheide]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || ||bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|odavise]] || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]] || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="left" ! Kuupäev → || width="40px" colspan="2"| 27 || width="25px" colspan="2"|28 || width="40px" colspan="3"|29 || width="40px" colspan="2"|30 || width="40px" colspan="3"|31 || width="40px" colspan="2"|1 |- !Ala ↓ || width="20px"| H || width="20px"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2"| Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ || width="20px"| H || width="20px" colspan="2" | Õ || width="20px"| H || width="20px" | Õ |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|100 m jooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|200 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F|| colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|800 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½|| colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |-align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|1500 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E ||colspan="2"| || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|5000 m jooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m 2|10 000 m jooks]] || colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|maraton]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 tõkkejooks 2|100 tõkkejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="#D9FFB2"| ½ || bgcolor="#FFDF80" |F ||colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E|| || ||bgcolor="#D9FFB2"| ½ || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m 2|4 × 100 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m 2|4 × 400 m teatejooks]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|E|| colspan="2"| || ||bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|20 km käimine]] || colspan="2"| ||bgcolor="#FFDF80" |F || || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|kaugushüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|kolmikhüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|kõrgushüpe]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|teivashüpe]] || colspan="2"| ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|kuulitõuge]] || bgcolor="#D0A9F5"|K||bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || || bgcolor="#FFDF80" |F|| colspan="3"| || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|vasaraheide]] || colspan="2"| || bgcolor="#D0A9F5"|K|| || colspan="3"| || || bgcolor="#FFDF80" |F || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|odavise]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K|| colspan="2"| || || bgcolor="#FFDF80" colspan="2"|F || colspan="2"| || colspan="3"| || colspan="2"| |- align="center" | align="left"| [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]] || colspan="2"| || colspan="2"| || colspan="3"| || bgcolor="#FFDF80" colspan="5"| F ||colspan="2"| |} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60% |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|E||Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5" align=center|K||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|½||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |align=center|H||Hommikul |align=center|Õ||Õhtul |- |} ==Tulemused== === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Christophe Lemaitre Barcelone 2010.jpg|thumb|150px|[[Christophe Lemaitre]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Mark Lewis-Francis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,18 |- | 4. || [[Francis Obikwelu]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 10,18 |- | 5. || [[Dwain Chambers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,18 |- | 6. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 10,31 |- | 7. || [[Emanuele Di Gregorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,34 |- | 8. || [[Simone Collio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christophe Lemaitre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christian Malcolm]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martial Mbandjock]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,42 |- | 4. || [[Marlon Devonish]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,62 |- | 5. || [[Jaysuma Saidy Ndure]] || {{PisiLipp|Norra}} || 20,63 |- | 6. || [[Paul Hession]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,71 |- | 7. || [[Likoúrgos-Stéfanos Tsákonas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,90 |- | 8. || [[David Alerte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.27,24 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 20,01 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0020040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Bingham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Rooney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,23 |- | 4. || [[Vladimir Krasnov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 45,24 |- | 5. || [[David Gillick]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 45,28 |- | 6. || [[Leslie Djhone]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 45,30 |- | 7. || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,35 |- | 8. || [[Kacper Kozłowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 46,07 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44.33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44.52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2006]]: 45,02 [[Marc Raquil]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== [[Pilt:Marcin Lewandowski Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Marcin Lewandowski]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Michael Rimmer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.47,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.47,22 |- | 4. || [[Arnoud Okken]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.47,31 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.47,45 |- | 6. || [[Kevin López]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 7. || [[Luis Alberto Marco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.48,42 |- | 8. || [[Hamid Oualich]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.49,77 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2006]]: 1.46,56 [[Bram Som]], [[Holland]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0110040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Arturo Casado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Carsten Schlangen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.43,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Manuel Olmedo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,54 |- | 4. || [[Reyes Estévez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.43,67 |- | 5. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.43,71 |- | 6. || [[Andy Baddeley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.43,87 |- | 7. || [[Christian Obrist]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.43,91 |- | 8. || [[Mateusz Demczyszak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.44,42 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,95 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[1997]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2006]]: 3.39,02 [[Mehdi Baala]], [[Prantsusmaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.31,18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.33,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hayle İbrahimov]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 13.34,15 |- | 4. || [[Serhij Lebid]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.38,69 |- | 5. || [[Noureddine Smaïl]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.38,70 |- | 6. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.40,17 |- | 7. || [[Alemayehu Bezabeh]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.43,23 |- | 8. || [[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.44,42 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.49,19 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2006]]: 13.44,70 [[Jesús España]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0170040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== [[Pilt:Mo Farah Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[Mohammed Farah]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mohammed Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.24,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Christopher Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.27,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.27,33 |- | 4. || [[Ayad Lamdassem]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.34,89 |- | 5. || [[Carles Castillejo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.49,69 |- | 6. || [[Christian Belz]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.54,01 |- | 7. || [[Andrea Lalli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 29.05,20 |- | 8. || [[Youssef El Kalay]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 29.07,61 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m|Euroopa meister 2006]]: 28.10,94 [[Jan Fitschen]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0180040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Viktor Röthlin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:15.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[José Manuel Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:17.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dmitri Safronov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:18.16 |- | 4. || [[Ruggero Pertile]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:19.33 |- | 5. || [[Pablo Villalobos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:19.56 |- | 6. || [[Rafael Iglesias (jooksja)|Rafael Iglesisas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:20.14 |- | 7. || [[Migidio Bourifa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:20.35 |- | 8. || [[Lee Merrien]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:20.42 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], Etioopia ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:06.36 [[Benoît Zwierzchiewski]], [[Prantsusmaa]] ([[6. aprill]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Mataton|Euroopa meister 2006]]: 2:11.32 [[Stefano Baldini]], [[Itaalia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0450040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Andy Turner Barcelona2010.jpg|thumb|150px|[[Andrew Turner]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andrew Turner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Dániel Kiss]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,39 |- | 4. || [[Dimitri Bascou]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,41 |- | 5. || [[Artur Noga]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,44 |- | 6. || [[Petr Svoboda]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 13,57 |- | 7. || [[Marcel van der Westen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,58 |- | 8. || [[Alexander John]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,71 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 13,24 [[Staņislavs Olijars]], [[Läti]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0260040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:David Greene Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|[[David Greene]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[David Greene]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Rhys Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Stanislav Melnikov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,09 |- | 4. || [[Héni Kechi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 49,34 |- | 5. || [[Periklis Iakovakis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 49,38 |- | 6. || [[Josef Prorok]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 49,68 |- | 7. || [[Aleksandr Derevjagin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,70 |- | 8. || [[Fadil Bellaabouss]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.02,94 |- |colspan="8"|. |- | 25. || [[Aarne Nirk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,75 |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2006]]: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Saksa FV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0270040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.07,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Bouabdellah Tahri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.09,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ion Lutšianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 8.19,64 |- | 4. || [[Tomasz Szymkowiak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.23,37 |- | 5. || [[Steffen Uliczka]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.25,39 |- | 6. || [[Eliseo Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.27,49 |- | 7. || [[Bjørnar Ustad Kristensen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8.27,89 |- | 8. || [[Alberto Paulo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.28,08 |- | || <s>[[José Luis Blanco]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>8.19,15</s> |- | || <s>[[Ildar Mintšin]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>8.24,87</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Saif Saaeed Shaheen]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.01,18 [[Bouabdellah Tahri]], [[Prantsusmaa]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>EM rekord: 8.12,66 [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2006]]: 8.24,89 [[Jukka Keskisalo]], [[Soome]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0290040.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali võitnud [[José Luis Blanco]] ja kuuenda koha saanud [[Ildar Mintšin]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{kuld}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jimmy Vicaut]], [[Christophe Lemaitre]], [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]]|| 38,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| {{PisiLipp|Itaalia}} ||[[Roberto Donati]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Maurizio Checcucci]] || 38,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]], [[Alexander Kosenkow]], [[Martin Keller]] || 38,44 |- | 4.|| {{PisiLipp|Šveits}} || [[Pascal Mancini]], [[Aron Beyene]], [[Reto Schenkel]], [[Marc Schneeberger]] || 38,69 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Dariusz Kuc]], [[Pawel Stempel]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]] || 38,83 |- | 6.|| {{PisiLipp|Portugal}} || [[Ricardo Monteiro]], [[Francis Obikwelu]], [[Arnaldo Abrantes]], [[João Ferreira]] || 38,88 |- | 7.|| {{PisiLipp|Soome}} || [[Hannu Ali-Huokuna]], [[Joni Rautanen]], [[Jonathan Åstrand]], [[Hannu Hämäläinen]] || 39,29 |- | 8.|| {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Alain López]], [[Ángel David Rodríguez]], [[Orkatz Beitia]], [[Rubén Pros]] || diskvaifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 13 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]])<br /><small>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37.73 [[Suurbritannia]] ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]])<br /><small>[[Jason Gardener]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Dwain Chambers]]</small> <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 38,91 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[Dwain Chambers]], [[Darren Campbell]], [[Marlon Devonish]], [[Mark Lewis-Francis]]</small> [[Pilt:France 4x100 m Barcelona 2010.jpg|thumb|150px|Võidukas Prantsusmaa võistkond [[Pierre-Alexis Pessonneaux]], [[Martial Mbandjock]], [[Christophe Lemaitre]] ja [[Jimmy Vicaut]]]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|Venemaa}}|| [[Maksim Dõldin]], [[Alexei Aksjonow]], [[Pawel Trenichin]], [[Wladimir Krasnow]] || 3.02,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Image:Silver medal icon.svg]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||[[Conrad Williams ]], [[Michael Bingham]], [[Robert Tobin]], [[Martyn Rooney]] || 3.02,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Image:Bronze medal icon.svg]] || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Arnaud Destatte]], [[Kevin Borlée]], [[Cédric Van Branteghem]], [[Jonathan Borlée]] || 3.02,60 |- | 4.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Kamghe Gaba]], [[Bastian Swillims]], [[Eric Krüger]], [[Thomas Schneider]] || 3:02,65 |- | 5.|| {{PisiLipp|Poola}} || [[Marcin Marciniszyn]], [[Daniel Dąbrowski]], [[Piotr Klimczak]], [[Kacper Kozłowski]] || 3.03,42 |- | 6.|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Leslie Djhone]], [[Yannick Fonsat]], [[Mame-Ibra Anne]], [[Teddy Venel]] || 3.03,85 |- | 7.|| {{PisiLipp|Holland}} || [[Joeri Moerman]], [[Youssef el Rhalfioui]], [[Dennis Spillekom]], [[Robert Lathouwers]] || 3.04,13 |- | 8.|| {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vistalli]], [[Luca Galletti]], [[Claudio Licciardello]], [[Andrea Barberi]] || 3.04,20 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br /><small>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson ]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[13. august]] [[1996]] [[Atlanta]])<br /><small>[[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson (athlete)|Mark Richardson]], [[Roger Black]]</small> <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Paul Sanders (athlete)|Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis (athlete)|John Regis]], [[Roger Black]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3.01,10 ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br /><small>[[France Leslie Djhone]], [[Idrissa M'barke]], [[Naman Keïta]], [[Marc Raquil]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Alex Schwazer]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:20.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:21.00 |- | 4. || [[Giorgio Rubino]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:22.12 |- | 5. || [[Andrei Krivov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:22.20 |- | 6. || [[Matej Toth]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1:22.20 |- | 7. || [[Jakub Jelonek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:22.24 |- | 8. || [[Juan Manuel Molina]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1:22.35 |- | || <s>[[Stanislav Jemeljanov]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:20.10</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2006]]: 1:19:09 [[Francisco Javier Fernández]], [[Hispaania]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:40.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Grzegorz Sudoł]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Sergei Bakulin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:43.26 |- | 4. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:45.30 |- | 5. || [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:47.56 |- | 6. || [[Marco De Luca]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:48.36 |- | 7. || [[André Höhne]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3:49.29 |- | 8. || [[Łukasz Nowak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:51.31 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:34.14 [[Denis Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>EM rekord: 3:36.39 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Euroopa meister 2006]]: 3:41.39 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0690040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Aleksandr Šustov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ivan Uhhov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Martyn Bernard]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.29 |- | 4. || [[Linus Thörnblad]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.29 |- | 5. || [[Jaroslav Bába]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2.26 |- | 6. || [[Oleksandr Nartow]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.26 |- | 7. || [[Alexei Dmitrik]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.26 |- | 8. || [[Konstandinos Baniotis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2.23 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2006]]: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== [[Pilt:Renaud Lavillenie Barcelona 2010.jpg|thumb|120px|[[Renaud Lavillenie]] ]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Maksim Mazurik]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 5.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Przemysław Czerwiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 4. || [[Giuseppe Gibilisco]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.75 |- | 5. || [[Damiel Dossévi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 6. || [[Fabian Schulze]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 7. || [[Łukasz Michalski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.65 |- | 8. || [[Romain Mesnil]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.14 [[Sergi Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2006]]: 5.70 [[Aleksandr Averbukh]], [[Iisrael]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Christian Reif]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8.47 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Kafétien Gomis]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Christopher Tomlinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.23 |- | 4. || [[Salim Sdiri]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.20 |- | 5. || [[Andrew Howe]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12 |- | 6. || [[Louis Tsatoumas]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 8.09 |- | 7. || [[Petteri Lax]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7.96 |- | 8. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.93 |- |colspan="8"|. |- | 28. || [[Tõnis Sahk]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7.46 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsahkadzor]]) <br>EM rekord: 8.41 [[Robert Emmijan]], [[NSVL]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2006]]: 8.33 [[Andrew Howe]], [[Itaalia]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Marian Oprea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Teddy Tamgho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 17.45 |- | 4. || [[Viktor Kusnetzov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 17.29 |- | 5. || [[Benjamin Compaoré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.99 |- | 6. || [[Ljukman Adams]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 16.78 |- | 7. || [[Dmitrij Valukevic]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 16.77 |- | 8. || [[Fabrizio Schembri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.73 |- |colspan="8"|. |- | 15. || [[Jaanus Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.72 |- | 19. || [[Igor Sjunin]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 16.35 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2006]]: 17.67 [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840061.pdf Kvalifikatsioon] . [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tomasz Majewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Māris Urtāns]] || {{PisiLipp|Läti}} || 20.72 |- | 4. || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.57 |- | 5. || [[Nedžad Mulabegović]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.56 |- | 6. || [[Antonín Žalský]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 20.01 |- | 7. || [[Asmir Kolašinac]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 19.77 |- | 8. || [[Jakub Giża]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.73 |- | || <s>[[Andrei Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>21.01</s> |- | || <s>[[Pavel Lõžõn]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.11</s> |- |colspan="8"|. |- | 12. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.42 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Saksa DV]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2006]]: 21.13 [[Ralf Bartels]], [[Saksamaa]] ([[7. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 68.87 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Róbert Fazekas]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 66.43 |- | 4. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 66.20 |- | 5. || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 64.64 |- | 6. || [[Mario Pestano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 64.51 |- | 7. || [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.32 |- | 8. || [[Sergiu Ursu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.11 |- |colspan="8"|. |- | 9. || [[Märt Israel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.59 |- | 18. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.07 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.83 [[Róbert Fazekas]], [[Ungari]] ([[11. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2006]]: 68.67 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Libor Charfreitag]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Krisztián Pars]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.06 |- | 4. || [[Valeri Sviatohha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 78.20 |- | 5. || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.99 |- | 6. || [[Oleksi Sokõrski]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 76.62 |- | 7. || [[Wojciech Kondratowicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 75.30 |- | 8. || [[Igor Vinitšenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 74.71 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2006]]: 81.11 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Andreas Thorkildsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 88.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Matthias de Zordo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.67 |- | 4. || [[Oleksandr Pyatnytsya]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 82.01 |- | 5. || [[Teemu Wirkkala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.76 |- | 6. || [[Ainārs Kovals]] || {{PisiLipp|Läti}} || 81.19 |- | 7. || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 80.86 |- | 8. || [[Roman Avramenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 79.52 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2006]]: 88.78 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Romain Barras]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8453 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Eelco Sintnicolaas]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8436 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Andrei Krautšanka]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8370 |- | 4. || [[Mikk Pahapill]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8298 |- | 5. || [[Hans Van Alphen]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8072 |- | 6. || [[Darius Draudvila]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 8032 |- | 7. || [[Aleksei Drosdov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 8029 |- | 8. || [[Eduard Mišan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 7999 |- |colspan="8"|. |- | 10. || [[Andres Raja]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 7991 |- | . || [[Mikk-Mihkel Arro]] || {{PisiLipp|Eesti}} || katkestas |} </div> <br> Finaal: [[28. august|28.]]–[[29. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[26. mai|26.]]–[[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[27. august|27.]]–[[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 8526 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[10. august|10.]]–[[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0010070.pdf 100 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0830070.pdf Kaugushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0850070.pdf Kuulitõuge] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0810070.pdf Kõrgushüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 400 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0040070.pdf 110 m tõkkejooks] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0860070.pdf Kettaheide] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0820070.pdf Teivashüpe] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0880070.pdf Odavise] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0130070.pdf 1500 m ] -[http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re0910040.pdf Punktid kokku] {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== [[Pilt:Verena Sailer Barcelona 2010.jpg|thumb|right|130px|[[Verena Sailer]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Verena Sailer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,18 |- | 4. || [[Ezinne Okparaebo]] || {{PisiLipp|Norra}} || 11,23 |- | 5. || [[Marija Rjemjen]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11,31 |- | 6. || [[Anna Gurova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 11,36 |- | 7. || [[Georgia Kokloni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,36 |- | 8. || [[Christine Arron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,37 |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2006]]: 11,06 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1010040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Myriam Soumaré Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Myriam Soumaré ]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Myriam Soumaré]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Jelisaveta Brišgina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Aleksandra Fedoriva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 22,44 |- | 4. || [[Lina Jacques-Sébastien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,59 |- | 5. || [[Eleni Artymata]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 22,61 |- | . || [[Véronique Mang]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || diskv. |- | || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,47</s> |- | || <s>[[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>22,67</s> |- |colspan="8"|. |- | 14. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 23,75 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,71 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ja ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) <br> 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ja ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Euroopa meister 2006]]: 22,68 [[Kim Gevaert]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020063.pdf Poolfinaal] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020040.pdf Finaal ] {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Tatjana Firova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Zenija Ustalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 49,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Antonina Krivošapka]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 50,10 |- | 4. || [[Libania Grenot]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 50,43 |- | 5. || [[Denisa Rosolová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 50,90 |- | 6. || [[Antonina Jefremova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 51,67 |- | 7. || [[Marta Milani]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 51,87 |- | 8. || [[Muriel Hurtis-Houairi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 52,05 |- |colspan="8"|. |- | 11. || [[Maris Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 52,85 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Yvonne Hak]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jennifer Meadows]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}||[[Lucia Klocová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1.59,48 |- | 4. || [[Jemma Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.59,90 |- | 5. || [[Lenka Masná]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.59,91 |- | 6. || [[Mayte Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,97 |- | || <s>[[Marija Savinova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1.58,22</s> |- | || <s>[[Svetlana Kljuka]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2.00,15</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt kuldmedali võitnud [[Marija Savinova]] ja 8. koha saanud [[Svetlana Kljuka]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nuria Fernández]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.00,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Hind Dehiba]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.01,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Natalia Rodríguez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4.01,30 |- | 4. || [[Lisa Dobriskey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.01,54 |- | 5. || [[Stephanie Twell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,70 |- | 6. || [[Fanjanteino Félix]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.04,16 |- | 7. || [[Oksana Zbrožek]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.04,91 |- | 8. || [[Hannah England]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,07 |- | || <s>[[Asli Çakir]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>4.02,17</s> |- | || <s>[[Anna Alminova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>4.02,24</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.54,44 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Sara Moreira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.54,71 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.58,47 |- | 4. || [[Elena Romagnolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.14,40 |- | 5. || [[Sabine Fischer]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 15.19,80 |- | 6. || [[Anikó Kálovics]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 15.29,44 |- | 7. || [[Olga Golovkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.31,11 |- | 8. || [[Judith Plá]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.35,01 |- | || <s>[[Alemitu Bekele]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>14.52,20</s> |- | || <s>[[Marija Konovalova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.08,84</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>15.14,92</s> |- | || <s>[[Jelisaveta Gretšišnikova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>15.16,19</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt 1. koha saanud [[Alemitu Bekele]], 7. koha saanud [[Meryem Erdoğan]] ja 8. koha saanud [[Jelizaveta Gretšišnikova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Elvan Abeylegesse]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 31.10,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Jéssica Augusto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 31.25,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Hilda Kibet]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.36,90 |- | 4. || [[Sabrina Mockenhaupt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.06,02 |- | 5. || [[Jelena Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 32.36,71 |- | 6. || [[Krisztina Papp]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 32.49,05 |- | 7. || [[Dulce Félix]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 33.12,93 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzelitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 33.21,33 |- | || <s>[[Inga Abitova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>31.22,83</s> |- | || <s>[[Meryem Erdoğan]]</s> || <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || <s>31.44,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10000 m jooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt teise koha saanud [[Inga Abitova]] ja viienda koha saanud [[Meryem Erdoğan]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Incerti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:32.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Filonjuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2:33.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Isabellah Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:34.43 |- | 4. || [[Olivera Jevtić]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 2:34.56 |- | 5. || [[Alessandra Aguilar]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:35.04 |- | 6. || [[Marisa Barros]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:35.43 |- | 7. || [[Rosaria Console]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:36.20 |- | 8. || [[Silvija Skvortsova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:36.31 |- | || <s>[[Živilė Balčiūnaitė‎]]</s> || <s>{{PisiLipp|Leedu}}</s> || <s>2:31.14</s> |- | || <s>[[Nailja Julamanova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:32.15</s> |- | || <s>[[Irina Timofejeva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>2:35.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: <br> <br>Algselt esikoha saanud [[Živilė Balčiūnaitė‎]], teise koha saanud [[Nailja Julamanova]] ja üheksanda koha saanud [[Irina Timofejeva]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Nevin Yanit Barcelona 2010.jpg|thumb|130px|[[Nevin Yanıt]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Nevin Yanıt]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 12,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Derval O’Rourke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 12,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Carolin Nytra]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,68 |- | 4. || [[Christina Vukicevic]] || {{PisiLipp|Norra}} || 12,78 |- | 5. || [[Jevgenija Snihur]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 12,92 |- | 6. || [[Tatjana Dektjarjova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 12,98 |- | 7. || [[Lisa Urech]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,02 |- | 8. || [[Nadine Hildebrand]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,08 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== [[Pilt:Natalya Antyukh Barcelona2010.jpg|thumb|130px|[[Natalja Antjuhh]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Natalja Antjuhh]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 52,92 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}||[[Vanja Stambolova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 53,82 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Perri Shakes-Drayton]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,18 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,30 |- | 5. || [[Angela Morosanu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,58 |- | 6. || [[Jevgenija Issakova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 54,59 |- | 7. || [[Natalja Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 55,51 |- | 8. || [[Eilidh Child]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,51 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Julija Sarudneva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 9.17,57 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Hatti Dean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9.30,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Wioletta Frankiewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.34,13 |- | 4. || [[Lajes Abdullaieva]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 9.34,75 |- | 5. || [[Sophie Duarte]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 9.35,52 |- | 6. || [[Zulema Fuentes-Pila]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.35,71 |- | 7. || [[Ancuţa Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 9.41,20 |- | 8. || [[Katarzyna Kowalska (jooksja)|Katarzyna Kowalska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 9.42,47 |- | || <s>[[Marta Domínguez]]</s> || <s>{{PisiLipp|Hispaania}}</s> || <s>9.17,74</s> |- | || <s>[[Ljubov Harlamova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>9.29,82</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: <br>EM rekord: <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2006]]: <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Olesja Povh]], [[Natalija Pohrebnjak]], [[Marija Rjemjen]], [[Jelisaveta Brišgina]] || 42,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Myriam Soumaré]], [[Véronique Mang]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Christine Arron]] || 42,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Marika Popowicz]], [[Daria Korczyńska]], [[Marta Jeschke]], [[Weronika Wedler]] || 42,68 |- | 4. || {{PisiLipp|Valgevene}} || [[Yulia Nestsiarenka]], [[Katsiarõna Shumak]], [[Alena Neumiaržitskaja]], [[Yuliya Balõkina]] || 43,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Ana Torrijos]], [[Digna Luz Murillo]], [[Estela García]], [[Amparo María Cotán]] || 43,45 |- | 6. || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Emma Rienas]], [[Lena Berntsson]], [[Elina Backman]], [[Moa Hjelmer]] || 43,75 |- | . || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Olivia Borlée]], [[Hanna Mariën]], [[Élodie Ouédraogo]], [[Frauke Penen]] || katkestas |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Yuna Mekhti-Zade]], [[Aleksandra Fedoriva]], [[Julia Guštšina]], [[Julija Tšermošanskaja]]</s> || <s>42,91</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 18 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])<br /><small>[[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]</small> <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[1. september]] [[1990]] [[Split]])<br /><small>[[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 42,71 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Julija Guštšina]], [[Natalja Russakova]], [[Irina Habarova]], [[Jekaterina Grigorjeva]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1340040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fabienne Kohlmann]], [[Esther Cremer]], [[Janin Lindenberg]], [[Claudia Hoffmann]] || 3.24,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Nicola Sanders]], [[Marilyn Okoro]], [[Lee McConnell]], [[Perri Shakes-Drayton]] || 3.24,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Chiara Bazzoni]], [[Marta Milani]], [[Maria Enrica Spacca]], [[Libania Grenot]] || 3.25,71 |- | 4. || {{PisiLipp|Ukraina}} || [[Darja Prõstupa]], [[Hanna Titimets]], [[Alina Lohvõtšenko]], [[Antonina Jefremova]] || 3.28,03 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Marie-Angélique Lacordelle]], [[Muriel Hurtis-Houairi]], [[Thélia Sigère]], [[Virginie Michanol]] || 3.28,11 |- | 6. || {{PisiLipp|Rumeenia}} || [[Angela Morosanu]], [[Anamaria Ioniță]], [[Bianca Răzor]], [[Mirela Lavric]] || 3.29,75 |- | || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>[[Anastassija Kapatšinskaja]], [[Antonina Krivošapka]], [[Zenija Ustalova]], [[Tatjana Firova]]</s> || <s>3.21,26</s> |- | || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>[[Katsiarõna Mishõna]], [[Alena Kijevitš]], [[Hanna Tašpulatava]], [[Sviatlana Usovitš]]</s> || <s>3.28,74</s> |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 14 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]])<br /><small>[[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]</small> <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])<br /><small>[[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]</small> <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks 2|Euroopa meister 2006]]: 3.25,12 [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]])<br /><small>[[Svetlana Pospelova]], [[Natalja Ivanova]], [[Olga Zaitseva]], [[Tatjana Veškurova]]</small> <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360061.pdf Eeljooksud] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1360040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anisia Kirdjapkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:28.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Vera Sokolova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:29.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Melanie Seeger]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:29.43 |- | 4. || [[Beatriz Pascual]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:29.52 |- | 5. || [[Vera Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:30.52 |- | 6. || [[Kristina Saltanovič]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:31.40 |- | 7. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:31.48 |- | 8. || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:32.26 |- | || <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>1:27.44</s> |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2006]]: 1:27.08 [[Ryta Turava]], [[Valgevene]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1670040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Blanka Vlašić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2.03 = EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Emma Green]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Ariane Friedrich]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01 |- | 4. || [[Svetlana Školina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.97 |- | 5. || [[Tia Hellebaut]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 1.97 |- | 6. || [[Viktorija Stjopina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.95 |- | 6. || [[Ruth Beitia]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.95 |- | 8. || [[Antonia Stergiou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 1.92 |- |colspan="8"|. |- | 11. || [[Anna Iljuštšenko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.85 |} </div> <br> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[11. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Svetlana Feofanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Silke Spiegelburg]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 4. || [[Anastasiya Švedova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.65 |- | 5. || [[Jiřina Ptáčníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.65 |- | 6. || [[Kate Dennison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.55 |- | 7. || [[Julija Golubtšikova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 4.55 |- | 8. || [[Cathrine Larsåsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 4.35 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 4.80 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1820040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Ineta Radēviča]] || {{PisiLipp|Läti}} || 6.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Naide Gomes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Kutšerenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.84 |- | 4. || [[Viktorija Rõbalko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.78 |- | 5. || [[Ljudmila Koltšanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.75 |- | 6. || [[Nastassia Mirontšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.75 |- | 7. || [[Renata Medgyesová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 6.71 |- | 8. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.60 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6.53 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 6.93 [[Ljudmila Koltšanova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Olha Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Simona La Mantia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 14.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Svetlana Bolšakova]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 14.55 |- | 4. || [[Nadežda Alehhina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.45 |- | 5. || [[Adelina Gavrilă]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.33 |- | 6. || [[Snežana Rodič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 14.32 |- | 7. || [[Dana Velďáková]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 14.16 |- | 8. || [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.07 |- |colspan="8"|. |- | 16. || [[Veera Baranova]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.97 |} </div> <br> Finaal: [[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2006]]: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1840040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Anna Avdejeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Janina Pravalinskaja-Karoltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 19.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Olga Ivanova (kuulitõukaja)|Olga Ivanova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.02 |- | 4. || [[Petra Lammert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 5. || [[Nadine Kleinert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.94 |- | 6. || [[Denise Hinrichs]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.48 |- | 7. || [[Helena Engman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.11 |- | 8. || [[Mariam Kevkhishvili]] || {{PisiLipp|Gruusia}} || 17.87 |- | || <s>[[Nadzeja Astaptšuk]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.48</s> |- | || <s>[[Natallia Mihnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>19.53</s> |} </div> <br> Finaal: [[27. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlysh]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2006]]: 19.43 [[Natallia Mihnevitš]], [[Valgevene]] ([[12. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Nicoleta Grasu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Joanna Wiśniewska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 62.37 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 61.20 |- | 5. || [[Zinaida Sendriūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 60.70 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 60.10 |- | 7. || [[Sabine Rumpf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 58.89 |- | 8. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 57.78 |} </div> <br> Finaal: [[28. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2006]]: 65.55 [[Darja Pištšalnikova]], [[Venemaa]] ([[10. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1860040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Betty Heidler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 76.38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Tatjana Lõssenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 75.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.56 |- | 4. || [[Bianca Perie]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 71.62 |- | 5. || [[Marina Marghieva]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 70.77 |- | 6. || [[Silvia Salis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 68.85 |- | 7. || [[Merja Korpela]] || {{PisiLipp|Soome}} || 68.21 |- | 8. || [[Berta Castells]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 68.20 |- | || <s>[[Zalina Marghieva]]</s> || <s>{{PisiLipp|Moldova}}</s> || <s>70.83</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 78.30 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[6. juuni]] [[2010]] [[Bydgoszcz]]) <br>EM rekord: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2006]]: 76.67 [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1870040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Linda Stahl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 66.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Christina Obergföll]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 65.36 |- | 4. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.81 |- | 5. || [[Mercedes Chilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 61.40 |- | 6. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 60.99 |- | 7. || [[Madara Palameika]] || {{PisiLipp|Läti}} || 60.78 |- | 8. || [[Jarmila Klimešová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 56.50 |- | || <s>[[Marija Abakumova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>61.46</s> |} </div> <br> Finaal: [[29. juuli]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Mirela Manjani]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2006]]: 65.82 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880061.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880040.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| [[Jessica Ennis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6823 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}}|| [[Natalija Dobrõnska]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6778 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Jennifer Oeser]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6683 |- | 4. || [[Karolina Tymińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6230 |- | 5. || [[Ljudmila Jossipenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6206 |- | 6. || [[Eliška Klučinová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6187 |- | 7. || [[Marina Gontšarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6186 |- | 8. || [[Maren Schwerdtner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6167 |- | || <s>[[Tatjana Tšernova]]</s> || <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || <s>6512</s> |- |colspan="8"|. |- | 18. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 5761 |} </div> <br> Finaal: [[30. juuli|30.]]–[[31. juuli]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[25. august|25.]]–[[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Euroopa meister 2006]]: 6740 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[7. august|7.]]–[[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1250070.pdf 100 m tõkkejooks] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1810070.pdf Kõrgushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1850070.pdf Kuulitõuge] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1020070.pdf 200 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1830070.pdf Kaugushüpe] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1880070.pdf Odavise] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1110070.pdf 800 m] – [http://www.sportresult.com/sports/la/ajax/user_files/2010/barcelona/pdf/re1920040.pdf Punktid kokku] {{clear}} ==Välislingid== * [http://www.bcn2010.org/ Koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2010. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Barcelona]] brdl72ueh90uq8190imyfrx1g22z5b1 0 92686 7194221 7011101 2026-07-17T09:20:36Z ~2026-40288-31 233648 7194221 wikitext text/x-wiki '''Holger-Feliks Pukk''' ([[14. august]] [[1920]] [[Tallinn]] – [[12. märts]] [[1997]]) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas [[1940]]. aastal [[Tallinna Poeglaste Kommertskool]]i.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19400524.2.35 Noored astuvad koolist eluteele. Päewaleht, 24. mai 1940]</ref> Osales [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]]s. Aastatel [[1954]]–[[1974]] oli ta ajakirja [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]] ja [[1960]]–[[1974]] ka ajakirja [[Täheke]] toimetaja. ==Looming== Kirjutanud seikluslikke jutte poistele, dokumentaaljutustusi eesti kommunistlikest revolutsionääridest ja aimeraamatuid. Ehkki osa Puki loomingust vastas omaaegsele poliitilisele konjunktuurile, olid mõnedki tema teosed ka püsiva kirjandusliku väärtusega laste- ja noortekirjandus. Ühiskondlikult kõige mõjukamaks võiks ehk pidada jutustust "[[Rohelised maskid]]", mis langes Eesti 1960.–1970. aastate looduskaitseliikumise konteksti ning mille mõjul moodustati koolides looduskaitseringe. ==Teoseid== ===Romaanid=== *"Suvest suveni" ([[1990]], [[1994]]) ===Jutud=== *"Kaks punast kaelarätti" ([[1953]]) *"Salga au" ([[1955]]) *"Seitseteist vaprat" ([[1958]]) *"[[Rohelised maskid]]" ([[1960]]) *"Jüri" ([[1961]]) *"Rikas suvi" ([[1965]]) *"Kes tulistas?" ([[1968]]) *"Rein ja Riina" (1978) *"Kaevukask" ([[1981]]) *"Tsirkus" ([[1986]]) *"Isemeelsed" ([[1988]]) *"Rong tunnelis" ([[1990]]) *"Lehepoiss ja tema koer" ([[1995]]) ===Dokumentaaljutustused=== *"Öine lahing" ([[1970]]; eesti kommunisti [[Arnold Sommerling]]i surmast pärast [[1. detsembri 1924 riigipöördekatse]] läbikukkumist) *"Mida te teate Oskarist?" ([[1974]]; Eesti noorkommunistist [[Oskar Cher]]ist) *"Kirjad Liisale" ([[1983]]; eesti kommunisti [[Jaan Anvelt|Jaan Anveldi]] kirjadest J. I. Vassiljevale aastaist 1909–1912) ===Aimeraamatud=== *"Kuidas toimid sina?"([[1959]]) *"Koolikoti saladused" ([[1964]]) *"Kuidas loete teie" ([[1964]]) == Tunnustus == * [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] [[1975]] ("Mida te teate Oskarist?") * [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] [[1978]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * EE 14. köide, lk 381 {{JÄRJESTA:Pukk, Holger}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 90a1i6g12ayvyq5w8crjxh87nktqfn0 0 92690 7194222 6811428 2026-07-17T09:21:15Z ~2026-40288-31 233648 7194222 wikitext text/x-wiki '''Asta Põldmäe''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1944]] [[Puurmani]]s) on eesti kirjanik. Lõpetas [[1969]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]] ajakirjanduse erialal. Töötanud [[1969]]–[[1975]] ajalehe Tartu Riiklik Ülikool ja aastast [[1986]] [[Looming (ajakiri)|Loomingu]] toimetuses. ==Looming== Kirjutanud psühholoogilist tundlikku lüürilist proosat ning tõlkinud [[hispaania]] kaasaegset proosat. ==Teosed== ===Proosakogud=== *"Me" ([[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1977]], nr 1) *"Mitmekesi maateral" ([[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1978]]) *"Linnadealune muld" (Eesti Raamat [[1989]]; saksa keeles "''Die Erde unter den Städten''", Frankfurt a. Main [[1993]]) * "Viini plika" ([[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]]) * "Kirjad pääsukestele. Epistolaareleegia" ([[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2009]]) * "Ja valguse armulise : kirjatöid aastaist 1975–2013" (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014) ===Lasteraamat=== *"Sügisjooniku seeme" (Eesti Raamat [[1989]]) == Tunnustus == * [[1979]] – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] laste- ja noorsookirjanduse alal ("Mitmekesi maateral") * [[1983]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Kuumalaine" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1982]], nr 5) * [[1995]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Vastu ööd" – Looming [[1994]], nr 4) * [[2019]] – [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] * [[2021]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20133}}</ref> * [[2025]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i kirjanduse valdkonna elutööpreemia väga hea stiilitunnetuse, poeetilise väljenduse ja tundliku teemavalikuga pikaajalise novelliloomingu eest, samuti legendaarse tegevuse eest ajakirjas Looming, kus tema hooliva ja tähelepaneliku toimetajapilgu all on üles kasvanud enamik tänapäevaseid eesti kirjanikke ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Livia Viitol]], "Mõtestatud kujundlikkus ja meie" (raamatu "Me" arvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] [[1977]], nr 5, lk 304–306 * [[Teet Kallas]], "Lugemiselamus" (raamatu "Me" arvustus) – Looming [[1977]], nr 6, lk 1042–43 * [[Viiu Härm]], "Jutud kahes jaos" (raamatu "Mitmekesi maateral" arvustus) – Looming [[1978]], nr 10, lk 1744–47 * [[Mall Jõgi]], "Niisugune päev nagu täna... Proosajuttu Asta Põldmäega" – aastaraamatus [[Kirjanduse jaosmaa]]'78, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1980]], lk 190–194; ka raamatus: Mall Jõgi, "Kõnelesid", Tallinn [[2007]], lk 65–69 * [[Maimu Berg]], "Kaks eluraamatut" (raamatu "Viini plika" arvustus) – Looming [[1999]], nr 10, lk 1585–86 * Livia Viitol, "Kirjanik kui vastasseisude vahekohtunik" (raamatu "Viini plika" arvustus) – Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 3, lk 217–218 * Livia Viitol, "Ajalugu kui eesti keele lugu: [[Mats Traat|Mats Traadi]] ja Asta Põldmäe viimaste aastate lühiproosast" – [[Keel ja Kirjandus]] [[2004]], nr 6, lk 430–450 * Asta Põldmäe, "Lossi lapsed" (mälestusi) – Looming 2008, nr 10, lk 1527–38 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Rein Veidemann]], [http://www.postimees.ee/1406597/aukartusest-sona-ees-ja-ilujanust-kasvab-kirjandus "Aukartusest sõna ees ja ilujanust kasvab kirjandus" (intervjuu)] 2. aprill 2004, Postimees * [[Leelo Tungal]], [http://www.postimees.ee/1406599/pohjalik-ja-hoolikas-asta-poldmae "Põhjalik ja hoolikas Asta Põldmäe"] 2. aprill 2004, Postimees * Rein Veidemann, [http://kultuur.postimees.ee/154064/asta-poldmae-ulev-nukrus "Asta Põldmäe ülev nukrus" (raamatu "Kirjad pääsukestele" arvustus)] 19. august 2009, Postimees * [[Vahur Afanasjev]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nukker-naine-kirjutab-lindudele/ Nukker naine kirjutab lindudele], 15. oktoober 2009, Sirp.ee {{JÄRJESTA:Põldmäe, Asta}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] 2450b7ehegw17q3reqfdjywfmymph9v 7194224 7194222 2026-07-17T09:21:42Z ~2026-40288-31 233648 /* Välislingid */ 7194224 wikitext text/x-wiki '''Asta Põldmäe''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1944]] [[Puurmani]]s) on eesti kirjanik. Lõpetas [[1969]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]] ajakirjanduse erialal. Töötanud [[1969]]–[[1975]] ajalehe Tartu Riiklik Ülikool ja aastast [[1986]] [[Looming (ajakiri)|Loomingu]] toimetuses. ==Looming== Kirjutanud psühholoogilist tundlikku lüürilist proosat ning tõlkinud [[hispaania]] kaasaegset proosat. ==Teosed== ===Proosakogud=== *"Me" ([[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1977]], nr 1) *"Mitmekesi maateral" ([[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1978]]) *"Linnadealune muld" (Eesti Raamat [[1989]]; saksa keeles "''Die Erde unter den Städten''", Frankfurt a. Main [[1993]]) * "Viini plika" ([[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]]) * "Kirjad pääsukestele. Epistolaareleegia" ([[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2009]]) * "Ja valguse armulise : kirjatöid aastaist 1975–2013" (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014) ===Lasteraamat=== *"Sügisjooniku seeme" (Eesti Raamat [[1989]]) == Tunnustus == * [[1979]] – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] laste- ja noorsookirjanduse alal ("Mitmekesi maateral") * [[1983]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Kuumalaine" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1982]], nr 5) * [[1995]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Vastu ööd" – Looming [[1994]], nr 4) * [[2019]] – [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] * [[2021]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20133}}</ref> * [[2025]] – [[Eesti Kultuurkapital]]i kirjanduse valdkonna elutööpreemia väga hea stiilitunnetuse, poeetilise väljenduse ja tundliku teemavalikuga pikaajalise novelliloomingu eest, samuti legendaarse tegevuse eest ajakirjas Looming, kus tema hooliva ja tähelepaneliku toimetajapilgu all on üles kasvanud enamik tänapäevaseid eesti kirjanikke ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Livia Viitol]], "Mõtestatud kujundlikkus ja meie" (raamatu "Me" arvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] [[1977]], nr 5, lk 304–306 * [[Teet Kallas]], "Lugemiselamus" (raamatu "Me" arvustus) – Looming [[1977]], nr 6, lk 1042–43 * [[Viiu Härm]], "Jutud kahes jaos" (raamatu "Mitmekesi maateral" arvustus) – Looming [[1978]], nr 10, lk 1744–47 * [[Mall Jõgi]], "Niisugune päev nagu täna... Proosajuttu Asta Põldmäega" – aastaraamatus [[Kirjanduse jaosmaa]]'78, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1980]], lk 190–194; ka raamatus: Mall Jõgi, "Kõnelesid", Tallinn [[2007]], lk 65–69 * [[Maimu Berg]], "Kaks eluraamatut" (raamatu "Viini plika" arvustus) – Looming [[1999]], nr 10, lk 1585–86 * Livia Viitol, "Kirjanik kui vastasseisude vahekohtunik" (raamatu "Viini plika" arvustus) – Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 3, lk 217–218 * Livia Viitol, "Ajalugu kui eesti keele lugu: [[Mats Traat|Mats Traadi]] ja Asta Põldmäe viimaste aastate lühiproosast" – [[Keel ja Kirjandus]] [[2004]], nr 6, lk 430–450 * Asta Põldmäe, "Lossi lapsed" (mälestusi) – Looming 2008, nr 10, lk 1527–38 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Rein Veidemann]], [http://www.postimees.ee/1406597/aukartusest-sona-ees-ja-ilujanust-kasvab-kirjandus "Aukartusest sõna ees ja ilujanust kasvab kirjandus" (intervjuu)] 2. aprill 2004, Postimees * [[Leelo Tungal]], [http://www.postimees.ee/1406599/pohjalik-ja-hoolikas-asta-poldmae "Põhjalik ja hoolikas Asta Põldmäe"] 2. aprill 2004, Postimees * Rein Veidemann, [http://kultuur.postimees.ee/154064/asta-poldmae-ulev-nukrus "Asta Põldmäe ülev nukrus" (raamatu "Kirjad pääsukestele" arvustus)] 19. august 2009, Postimees * [[Vahur Afanasjev]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nukker-naine-kirjutab-lindudele/ Nukker naine kirjutab lindudele], 15. oktoober 2009, Sirp.ee {{JÄRJESTA:Põldmäe, Asta}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] 85d1b5y2ce9wt63omnw2723kdks5f7l 0 92733 7194190 6768830 2026-07-17T09:06:12Z ~2026-40288-31 233648 7194190 wikitext text/x-wiki '''Ardi Liives''' (kuni 1939 '''Liinev'''; [[31. august]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[9. detsember]] [[1992]] Tallinn) oli eesti kirjanik. Lõpetas [[1953]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna, töötas aastatel [[1953]]–[[1962]] [[Õhtuleht|Õhtulehe]] toimetuses. ==Looming== Kirjutanud umbes 30 näidendit, novelle, kuuldemänge, operetilibretosid ja romaane. ==Teosed== ===Näidendid=== *"Robert Suur" ([[1957]]) *"Uusaasta öö" ([[1958]]) *"Sinine rakett" ([[1959]]; ümbertöötatult "Mürgi perenaine" ([[1967]])) *"Siinpool horisonti" ([[1962]]) *"Viini postmark" ([[1964]]) *"Trepp" ([[1964]]) *"Monolisk" ([[1969]]) *"Infarkt" ([[1971]]) *"Suudlus enne koitu" ([[1977]]) *"Lehti ühelt puult" (valik draamasid: "Uusaasta öö", "Trepp", "Mürgi perenaine", "Infarkt", "Suudlus enne koitu"). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1979]] * "Lehti teiselt puult" (valik komöödiaid: "Robert Suur", "Viini postmark", "Kallimast kallim", "Monolisk", "Maskeraad Ungrus"). Eesti Raamat, Tallinn 1979 * "Madalrõhkkond" (valik näidendeid: "Siinpool horisonti", "Millest vaikis prohvet", "Madalrõhkkond", "Need kauged ajad", "Alati septembris", "Avalik kiri", "Missioon"). Eesti Raamat, Tallinn [[1989]] ===Romaanid=== *"Retro" ([[1981]]) *"Vastuarmastus" I-II ([[1982]]–[[1986]]) *"Passioon" (1986) *"Aken vastu päikest" ([[1988]]) == Tunnustus == * 1980 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Lehti ühelt puult. Valik draamasid" ja "Lehti teiselt puult. Valik komöödiaid") == Isiklikku == Ta oli helilooja [[Eero Liives]]e poeg. == Kirjandus == * "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Ardi Liives – [[Keel ja Kirjandus]] [[1961]], nr 11, lk 689–690 * Ardi Liives, "Kuidas sünnib näidend" – eesti kirjanike koguteoses "Teose sünd", Eesti Raamat, Tallinn [[1976]], lk 167–174 * [[Mari Peet]], "Dramatismist ja dünaamikast Ardi Liivese näidendites" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1977]], nr 4, lk 684–688 * [[Mihkel Mutt]], "Ardi Liives ja olmerealistlik näidend" – Keel ja Kirjandus [[1979]], nr 8, lk 453–458 ja M. Muti raamatus "Kõik on üks ja seesama", Eesti Raamat, Tallinn [[1986]], lk 211–221 * Ardi Liives, "Pilk möödanikku" – Keel ja Kirjandus [[1989]], nr 8, lk 488–495 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat [[1991]], lk 205–215 (ülevaate autor Mari Peet) ja bibliograafia lk 219 * [[Vaapo Vaher]], "Ardi Liives. Imelaps, kellest ei saanud geeniust" (esseistlik monograafia). [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2007]], 464 lk == Välislingid == * {{ISIK|6832}} {{JÄRJESTA:Liives, Ardi}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1992]] pn2a20gwxuuy85r8f9hsgbtzuo1g0hf 0 92764 7194183 6603591 2026-07-17T09:02:30Z ~2026-40288-31 233648 7194183 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oskar and Irje Kruus.IMGP7000.JPG|pisi|Oskar ja [[Irje Kruus]]i haud [[Metsakalmistu]]l]] '''Oskar Kruus''' ([[29. september]] [[1929]] [[Vana-Otepää vald]] – [[29. oktoober]] [[2007]]) oli eesti kirjandusteadlane, kriitik ja kirjanik. Ta lõpetas [[1953]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina ja oli [[1953]]–[[1973]] [[Eesti NSV]] TA Keele ja Kirjanduse Instituudi teadur. ==Looming== Avaldanud kirjandusuurimusi ([[Juhan Sütiste]]st, naiskirjanikest jt), lühiproosat, luulet, kirjanduskriitikat jm. ===Monograafiad=== *"[[Jakob Mändmets]]", [[1961]] *"Hella Wuolijoki : [eesti-soome kirjanik]", 1999 *"Bernard Kangro : elukäik ja looming : [1910–1994]", 2003 ===Romaan=== *"Aeg atra seada" ([[1986]]), rahvusliku liikumise ajast *"Naiselikkuse seadus" ([[1986]]), romaanivõistlusel äramärgitud teos ===Lühiproosakogud=== *"Tabamata armastus", [[1975]] *"Loobumised", [[1980]] *"Ärkamised", 1984 ===Noorsoojutustus=== *"Vahimees Põhjanaba teel", [[1971]] ===Leksikon=== *"Eesti kirjarahva leksikon = Estnisches Schriftstellerlexikon", 1995 (koostaja ja toimetaja) ==Tunnustus== *2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3809}}</ref> *2004 – [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ISIK|1579}} {{JÄRJESTA:Kruus, Oskar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2007]] 8pmmgrquyi3p0w0rg5jnq52vv3ev45f 0 92780 7194186 5616094 2026-07-17T09:03:49Z ~2026-40288-31 233648 7194186 wikitext text/x-wiki '''Tõnis Lehtmets''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1937]] [[Rakvere]]s) on eesti kirjanik. Lõpetas [[1961]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonna. Töötas aastatel [[1963]]–[[1972]] ajalehe Edasi toimetuses ja [[1972]]–[[1985]] [[ENSV|Eesti NSV]] Kirjanike Liidu [[Tartu]] osakonnas konsultandina. ==Looming== Kirjutanud luuletusi, romaane ja jutte. Kujutanud maaelu ja väljendanud linnas raskesti kohaneva maamehe elutunnetust. Tema romaani "Tume laas" (1978) algsele avaldamisele ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] tegid Nõukogude parteiorganid ja [[tsensuur]] suuri takistusi, sest see metsakülade inimeste saatusi käsitlev teos puudutas ka [[metsavendlus]]t ja [[küüditamine|küüditamist]]. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis Lehtmets esimene, kes küüditamise teema jälle eesti proosas nähtavaks tegi. Tõnis Lehtmets oli [[NLKP]] liige aastatel [[1968]]–[[1989]]. ==Teosed== ===Luulekogud=== *"Esimesed värsid" ([[1960]]) *"Tänavad ja tanumad" ([[1962]]) *"Kodumurul" ([[1966]]) *"Lõkkemõtted" ([[1974]]) ===Jutukogud=== *"Kohtumine vanaema aias" ([[1966]]) *"Margapuuga mõõdetud maa" ([[1976]]) ===Dokumentaaljutustus=== *"Pakane" ([[1967]]) ===Romaanid=== *"Tume laas" ([[1978]]) *"Kompromiss" ([[1982]]) == Kirjandus == * "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Tõnis Lehtmets" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1973]], nr 12, lk 736–738 * [[Hando Runnel]], "Tõnis Lehtmetsa häbelikkus" (luulekogu "Lõkkemõtted" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1974]], nr 11, lk 1926–28 ja H. Runnel, "Ei hõbedat, kulda", [[Eesti Raamat]] [[1984]], lk 162–165 * [[Mati Unt]], "Mis te minuga teete?" (romaani "Kompromiss" arvustus) – Looming [[1982]], nr 7, lk 996–998 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat [[1991]], lk 235–236 (ülevaate autor [[Aadu Säärits]]) ja bibliograafia lk 246 * [[Erik Linnumägi]], "Kirjanik Tõnis Lehtmets on 12 aastat vaikinud. Miks?" – [[Maaleht]] [[22. detsember]] [[1994]], lk 28 * [[Hinge Kaljund]], "Minu vend Tõnis: kirjanik Tõnis Lehtmetsa elust ja loomingust" (raamatu teine osa sisaldab Tõnis Lehtmetsa lühiproosat). Kirjastus [[Canopus]], [[Tallinn]] [[2010]], 170 lk; ISBN 9789949904150 {{JÄRJESTA:Lehtmets, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] 981nik2jrifg8lihrixki2jviynmjqg 0 92874 7194196 7134940 2026-07-17T09:08:24Z ~2026-40288-31 233648 7194196 wikitext text/x-wiki '''Einar Maasik''' ([[30. detsember]] [[1929]] [[Narva]] – [[11. september]] [[2009]] [[Tsirgumäe]]) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik. Ta lõpetas 1950. aastal [[Viljandi 2. Keskkool]]i ja [[1956]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonna. Töötas ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] toimetuses ja kirjastuses. Elas [[Rannaküla (Rõngu)|Rannaküla]]s [[Võrtsjärv]]e lähedal. Oli aastatel 1960–1990 [[NLKP]] liige, lõpetas [[1970]]. aastal [[Leningradi Kõrgem Parteikool|Leningradi Kõrgema Parteikooli]]. Maetud [[Rannu kalmistu]]le. ==Looming== Kirjutanud proosat, millele on omane värvikaid tüüpe ja karaktereid loov argielukujutus. Kasutas paljude arvates ka oma loomingus prototüüpidena Rannaküla elanikke. Tema jutustuse "Tuisu Taavi seitse päeva" ainetel valmis 1970. aastal film "[[Tuulevaikus (film)|Tuulevaikus]]". ===Lühiproosakogud=== *"Koduküla teel" ([[1959]]) *"Teekaaslane" ([[1960]]) *"Seitsme küla teedel" ([[1963]]) *"Koorukeste suvi. Takjanupp ja viis kirjalehte" ([[1966]]) *"Oi elu, elukest..." ([[1968]]), valik huumorit *"Legendi lõpp" ([[1970]]) *"Õhtud Rihmakülas" ([[1974]]) *"Üksinda detsembris" ([[1977]]) *"Maa hingab" ([[1982]]) *"Tere, Maria" ([[1984]]) *"Kolmteist ja veel üks" ([[1979]]), valikkogu *"Ning majades, linnas, tänavatel...". [[1987]]), autobiograafiline jutustus *"Ole mulle sõbraks" ([[1990]]) *"Kunnese elu" (postuumselt avaldatud jutustus, [[2009]]) ===Romaanid=== *"Tuisu Taavi seitse päeva" (III preemia [[1965]]. aasta [[romaanivõistlused|romaanivõistlusel]], [[1966]]; 2. trükk kogus "Kolmteist ja veel üks", 1979; vene keeles [[1972]]; teose järgi on tehtud film [[Tuulevaikus (film)|"Tuulevaikus"]] [[1970]]) *"August Anikatsi katsumine" ([[1969]]) *"Hispaania tants. Jaanistite kroonika" I ([[1977]]) *"Sünnipäevapidu. Jaanistite kroonika" II ([[1981]]) ==Tunnustus== *[[1985]] – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Et rääkisin puudega") ==Kirjandus== * "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Einar Maasik – [[Keel ja Kirjandus]] [[1961]], nr 10, lk 623–624 * [[August Eelmäe]]. "Einar Maasik ja "kangelaste vastuhakk"" – Keel ja Kirjandus [[1979]], nr 12, lk 729–733; sama artikkel pealkirjaga "Liiga hea inimene" A. Eelmäe kriitikakogumikus "Lüürilist ja proosalist", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1981]], lk 81–88 * "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Einar Maasik – Keel ja Kirjandus [[1990]], nr 1, lk 47–48 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn [[1991]], lk 260–263 (ülevaate autor [[Reet Krusten]]) ja bibliograafia lk 280 *[[Teet Kallas]]. "Kuidas elad, Einar Maasik?" (kõnelus kolleegiga). [[Eesti Sõnumid]], 19., 21. ja 22. august [[1995]] *Einar Maasik: personaalbibliograafia. Koostaja: [[Laine Meos]]. [[Rõngu]] raamatukogu, [[Tartu]] [[1999]], 67 lk *August Eelmäe. "Pudemeid Päikesepoisist" (meenutusi Einar Maasikust) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2009]], nr 12, lk 1682–86 ==Välislingid== *[http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=219 Nekroloog] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2009]], nr 10, lk 1454–55 {{DEFAULTSORT:Maasik, Einar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Rannu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2009]] tigvl9i0nx86ocw6kogc17h52120zx1 0 92883 7194199 6872379 2026-07-17T09:10:59Z ~2026-40288-31 233648 7194199 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maran.20180817 130937.jpg|thumb|Iko ja Nelli Marani hauaplats [[Rahumäe kalmistu]]l]] '''Iko Maran''' (kuni 1935 '''Voldemar Madison'''; [[11. märts]] [[1915]] [[Pihkva]] – [[12. november]] [[1999]]) oli eesti lastekirjanik. Ta lõpetas 1935. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i ja [[1940]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i (õigusteaduskonnas). Töötas aastatel [[1953]]–[[1959]] Kingissepa-nimelise TRA Draamateatri ja [[1965]]–[[1971]] [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater|Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri]] kirjandusala juhatajana. ==Looming== Ta on kirjutanud koos [[Bernhard Lülle]]ga [[Lall Kahas]]e varjunime all näidendeid, noorsoojutustusi ja jutukogusid. Lisaks kirjutanud lasteproosat, värssjutustuse. Tema teostele on omane tundlik loodustaju ja karakterite peen eritlus. ==Teosed== ===Noorsoojutustused=== *"Sõbrad" ([[1949]], Lall Kahas) *"Vabaduskiri" ([[1961]], Lall Kahas) *"Kuidas kasvatada lastevanemaid : päkapikk Ninatarga pajatused" : [lastele] (1995) ===Jutukogud=== *"Pisilugusid Jalukselt" ([[1956]], Lall Kahas) *"Tere jälle!" ([[1958]], Lall Kahas) ===Proosateosed=== *"Lauri ja Kaie kummaline matk" ([[1964]]) *"Kirjud lood" ([[1970]]) *"[[Londiste, õige nimega Vant]]" ([[1972]]) *"Pikk päev" ([[1975]]) *"Jass" ([[1975]]) *"Piki ja Tohotiise" ([[1980]]) ===Värssjutustus=== *"Läki metsa!" ([[1966]]) ===Näidend=== *"Tuline jäätis" ([[1968]]) == Tunnustus == * 1974 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Londiste, õige nimega Vant") == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=15834 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''] *{{ISIK|2073}} *[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=66084 Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Maran, Iko}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 1999]] rvenmizx3oytb1ztz8apadc9d8xywbn 0 92891 7194201 7087752 2026-07-17T09:11:45Z ~2026-40288-31 233648 7194201 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Metsar, Nagelmaa,Talve.jpg|thumb|Vasakult: Leo Metsar, [[Abel Nagelmaa]] ja [[Ilmar Talve]]. 8. juunil 2004 Tartu Kirjanike Majas.]] '''Leo Metsar''' (kuni 17.06.1936 '''Leo Mollok'''; [[27. aprill]] [[1924]] [[Tartu]] – [[4. august]] [[2010]]) oli eesti kirjanik ja tõlkija. Ta lõpetas [[1948]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloolasena. Alates 1949. aastast töötas ta TA Ajaloo Instituudi teadussekretärina. Aastatel [[1958]]–[[1963]] oli ajalehe [[Postimees|Edasi]] kirjanduskaastööline, seejärel vabakutseline. ==Tunnustus== * 2001 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Looming== Metsar kirjutas psühholoogilise kallakuga romaane ja ajaloofilosoofilise romaanidiloogia. Tõlkinud paarkümmend [[tšehhi]] ja [[slovaki]] proosateost. [[1981]]. aastal sai ta Podjavorinská ja [[1984]]. aastal V. Nezvali auhinna. ===Teosed=== ====Romaanid==== *"Unistused ei sure" ([[1960]]) *"Päikesevanker" ([[1964]]) *"Ripsmetušš" ([[1971]]) =====Romaanitetraloogia===== * "Keiser Julianus" ([[1978]]) * "Keiser Julianus. Päevik" ([[1983]]) * "Keiser Julianus. 3. raamat. Päevik" ([[1994]]) * "Keiser Julianus. Prokopiose ülestõus" ([[2005]]) ===Tõlkeid tšehhi keelest=== * [[Jan Otčenášek]], "[[Romeo, Julia ja pimedus]]" (''Romeo, Julie a tma''). [[Loomingu Raamatukogu]] 26, [[1960]]. * [[Miloslav Stingl]], "Hurmav Havai" (''Očarovaná Havaj''). Sari [[Maailm ja mõnda]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1986]], 304 lk. * Miloslav Stingl, "Indiaani püramiidide saladused" (''Tajemství indiánských pyramid''). Sari [[Maailm ja mõnda]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 280 lk. * Miloslav Stingl, "Indiaanlased ilma tomahookideta" (''Indiáni bez tomahavků''). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1981]], 448 lk. *[[Milan Kundera]], "Olemise talumatu kergus" (''Nesnesitelná lehkost bytí''). Monokkel, Tallinn 1992, 189 lk. ==Isiklikku== Tema vend oli tõlkija [[Jüri Metsar]]. == Kirjandus == * [[Jaan Unt]], "''Non est bonum sine aliquo malo''" ("Keiser Julianuse" I köite arvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr 2, lk 111–112 * [[Ain Kaalep]], "Leo Metsar 60" – Keel ja Kirjandus [[1984]], nr 4, lk 240–241 ja Ain Kaalep, "Kolm Lydiat", [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1997]], lk 172–173 * Jaan Unt, "Leo Metsar ja antiik" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1984, nr 4, lk 567–568 * [[Andres Langemets]], "Ajaloo õppetundidest ja ajaloost enesest" ("Keiser Julianuse" II köite arvustus) – Keel ja Kirjandus 1984, nr 12, lk 751–753 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1991]], lk 266–268 ja bibliograafia lk 281 (ülevaate autor [[Ülo Tonts]]) * [[Heino Puhvel]], "Leo Metsar kirjanikuna ja malepartnerina" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 4, lk 235–236 * [[Henn-Kaarel Hellat]], "Mida ma tean Leo Metsarist" – Looming 1994, nr 4, lk 570–72 * Jaan Unt, "Mitmest vaatenurgast valgustatud Julianus" (III köite arvustus) – [[Postimees]] [[30. märts]] [[1995]], lk 14 * Leo Metsar / Vestles [[Erik Linnumägi]] – [[Kultuurileht]] [[8. september]] 1995, lk 13–14 * [[Priidu Beier]], "[[Hamlet]] keisritroonil" (III köite arvustus) – Looming [[1996]], nr 1, lk 129–131 * "Leo Metsar: Kirjanikku kui ettevõtlusvormi pole olemas", üles kirjutanud [[Janika Kronberg]] – Postimees [[25. jaanuar]] [[1997]], lk 8 * "Tuntud elvalasi läbi aegade". Koostanud [[Lembit Ainsoo|Lembit]] ja [[Uno Ainsoo]]. [[Liivimaa Mälu]], [[Tartu]] [[2006]], lk 97–98 == Välislingid == * [[Erik Linnumägi]], [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/96/01/23/kultuur.htm#esimene "Kirjanik, kes ei otsinud oma teemat" (intervjuu)] – [[Postimees]] [[23. jaanuar]] [[1996]], lk 15 * [[Rein Veidemann]], [http://www.epl.ee/artikkel/51448 "Erudiit ja jutumeister Metsar" (Leo Metsar 75)] – [[Eesti Päevaleht]] [[27. aprill]] [[1999]], lk 6 * [http://luup.postimees.ee/luup/99/09/kult2.shtm Kirjanik Leo Metsar: Tundeelu tõi antiikmaailma alles ristiusk], intervjueerinud [[Janika Kronberg]] – [[Luup (ajakiri)|Luup]] [[3. mai]] 1999, nr 9, lk 46–47 * [[Aivar Kull]], [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=55878&number=486&rubriik=31 "Leo Metsari tõlkepärl" (Thomas Manni romaan "Lotte Weimaris", tõlkearvustus)] – Tartu [[Postimees]] [[25. aprill]] [[2002]], lk 6 * [http://www.sirp.ee/archive/2002/17.05.02/Kirjand/kirjand1-5.html Intervjuu: "Leo Metsar Tšehhis kõrvuti Thomas Manniga"], üles kirjutanud [[Jaak Urmet]] – [[Sirp]] [[17. mai]] [[2002]], lk 7 * [[Arvo Uustalu]], [http://www.epl.ee/artikkel/293459 "Metsari "Keiser Julianus" ilma Julianuseta" ("Keiser Julianuse" IV köite arvustus)] – Eesti Päevaleht / Arkaadia, [[3. juuni]] [[2005]], lk 15 * [[Raul Sulbi]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5247:sic-transit-gloria-mundi&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3072 "Sic transit gloria mundi" ("Keiser Julianuse" I-IV köite arvustus)] – Sirp [[8. juuli]] 2005, lk 6 * [[Aarne Ruben]], [http://paber.maaleht.ee/?page=Kultuur&grupp=artikkel&artikkel=10840 "Leo Metsar – maa- ja ilma parandaja"] – [[Maaleht]] [[6. detsember]] [[2007]], lk 20–21 * [http://paber.maaleht.ee/?page=Kultuur&grupp=artikkel&artikkel=10839 "Spordikommentaator Alliksaar, maaparandaja Metsar ja partorg Suits"] – samas, lk 20 * [http://www.postimees.ee/200607/esileht/siseuudised/267670.php sõnum "Tõlkija Leo Metsar pälvis Tšehhi autasu"] – Postimees.ee [[20. juuni]] [[2007]] * [http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=489 Nekroloog] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2010]], nr 10, lk 1470–71 * {{ISIK|2254}} {{JÄRJESTA:Metsar, Leo}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2010]] bfeuek5n85pmfoszruent3q49wnt6ue 0 95870 7193986 7088483 2026-07-16T20:18:29Z Mona 355 7193986 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Louis_Caravaque,_Portrait_of_Empress_Anna_Ioannovna_(1730).jpg|pisi|250px|Anna Ivanovna portree (1730)]] '''Anna Ivanovna''' ehk Anna Joannovna ([[vene keel]]es Анна Иоанновна või Анна Ивановна; [[7. veebruar]] <small>(28. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1693]] [[Moskva]] – [[28. oktoober]] <small>(17. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1740]] [[Peterburi]]) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, [[Ivan V]] (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) ja Praskovja Feodorovna Saltõkova tütar. ==Noorus== Kuni 17. eluaastani elas Anna Moskva-lähedases [[Izmailovo]] mõisas, mis kuulus ta emale. [[1710]]. aastal abiellus ta [[Peeter I]] tahtel [[Kuramaa]] hertsogi [[Friedrich Wilhelm Kettler]]iga, kuid lesestus pärast 4 kuud abielu. ==Kuramaa hertsoginna== Abielludes [[Kuramaa hertsog]]i Friedrich Wilhelm Kettleriga, sai Anna Kuramaa hertsoginna tiitli ning vaatamata abikaasa surmale säilitas ta tänu [[lell]]e keiser Peeter I toetusele võimu Kuramaa hertsogiriigis, ehkki vastavalt varasematele vasallilepetele oli Kuramaa [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] vasall. Kuramaale läksid temaga kaasa Venemaalt pärit õukonnaliikmed: ülemõuemarssal Pjotr Mihhailovitš [[Bestužev]] ja ülemõuemeistrinna Matvejeva, hertsoginna Annale eraldatud mõisate ja valduse järele valvas [[Aleksandr Menšikov]]. == Venemaa troonile tõusmine == Pärast [[Peeter II]] surma [[1730]]. aastal valis [[Ülemsalanõukogu]] 37-aastase Anna Venemaa keisrinnaks, sundides teda enne alla kirjutama keisrivõimu piiravatele tingimustele. Ülemsalanõukogu eesmärk oli luua [[konstitutsiooniline monarhia]], kuid enne kavatses ta vormida [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsoginna]]st manipuleeritava isiku, kes oleks tänulik ainuüksi trooni ja rikkuste eest. Anna taganes siiski võimule asudes lubadustest, saates Ülemsalanõukogu laiali ja hakkas valitsema [[despoot|despoodina]]. Tegelikud valitsusasjad jätsid Annat ükskõikseks, enamiku ajast veetis ta [[Moskva]]s, põhihuvid jaht ja lõbustused – nimetamisväärseimaks aktsiooniks sai [[1739]].–[[1740]]. aasta pakaselisel talvel Peterburi ehitatud [[Jäämaja]]. == Tegevus riigijuhtimisel == Riiki valitsesid tema favoriidid. Neist tuntuim oli Anna armuke juba Kuramaa päevilt, tema poolt [[krahv]]iks tõstetud [[Vestfaal]]i aadlik [[Ernst Johann Biron|Ernst Johann von Bühren]], Venemaal tuttav nii-öelda prantsuspärase nimekujuga [[Biron]]. Venelasi põlates{{lisa viide}} ümbritses Biron end Anna soositud saksa soost õukondlastega, tõrjudes nii keisrinnaga koostöös kõrvale vene vanad aadliperekonnad. Venemaa riigijuhtimine usaldati saksa päritolu riigiametnikele: * välisasjad [[Heinrich Johann Friedrich von Ostermann]], venepäraselt Andrei Ivanovitš Ostermann; * sõjaväe juhtimine [[Burchard Christoph von Münnich]], venepäraselt Hristofor Antonovitš Minih; * kaardiväe juhtimine [[Karl Gustav von Löwenwolde]]; * Teaduste Akadeemiat juhtis [[Johann Daniel Schumacher]], venepäraselt Ivan Danilovitš Šumaher. Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu [[1731]]. aastal moodustatud kolmeliikmeline ministrite kabinet eesotsas Heinrich Ostermanniga. [[1735]]. aastal riigivalitsemisest lõplikult tüdinud Anna võrdsustas kolme kabinetiministri allkirja enda omaga. Anna asendas senise eluaegse riigiteenistuse 25-aastasega. ==Sõjavägi== Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku – [[Izmailovo kaardiväepolk]] ja [[Ratsakaardiväepolk]]. Anna ajal hakkas sõjavägi degradeeruma, kui aadlinoorukitel lubati vormistada end kaardiväepolkudesse ja sõjaväeharidust saada koduõppes ning sooritada hiljem ohvitserieksam. Samas aga avati [[1732]]. aastal [[Maaväe aadlike kadetikorpus]] (''Сухопутный шляхетский кадетский корпус''), [[Mereväe kadetikorpus]], [[Paažide kadetikorpus]] ja [[Suurtükiväe kadetikorpus]]. [[1736]]. aastal piirati aadlike sõjaväeteenistuse aeg 5 aastaga. == Sisepoliitika == Ehkki Anna Ivanovna asus Moskvas, kujundati tema valitsusajal välja Peterburi põhitänavavõrgustik, kaotati [[Peeter I]] kehtestatud [[ainupärimisõigus]] ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva [[Senati juures asuv Salaekspeditsioon|Senati juures asuva Salaekspeditsioon]]i tööd. == Välispoliitika == Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] ja Vene-Austria sõja [[Vene-Türgi sõda (1735–1739)|Türgi]] vastu. ==Troonipärija == Troonijärglaseks määras Anna Ivanovna oma õe [[Jekaterina Ivanovna]] tütre [[Anna Leopoldovna]] vastsündinud poja [[Ivan VI|Ivani]]. Regendina tegutses 18. oktoobrist kuni 8. novembrini 1740 [[Ernst Johann Biron|Ernst Johann von Bühren]], 9. novembrist 1740 kuni 6. detsembrini 1741 aga [[Anna Leopoldovna]] ise. Anna Ivanovna maeti [[Peeter-Pauli katedraal]]i Peterburis. ==Tunnustus== *[[File:RUS Imperial Order of Saint Catherine ribbon.svg|40px]] [[Püha Katariina orden]] (1726) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Andrew ribbon.svg|40px]] [[Püha Andrease orden|Püha Andreas Esmakutsutu orden]] (14. veebruar 1730) == Kirjandus == * [[Jüri Kotšinev]]. [http://www.horisont.ee/arhiiv-2016/Horisont-5-2016.pdf "Keisrinna Anna õuenarrid"] Horisont, 5/2016. Lk 53 ==Välislingid== {{commons category|Anna of Russia}} {{algus}} {{eelnev-järgnev |eelnev=[[Friedrich Wilhelm Kettler]] |nimi=[[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsoginna]] |aeg=[[1711]]–[[1730]] |järgnev=[[Ferdinand Kettler]]}} {{eelnev-järgnev |eelnev=[[Peeter II]] |nimi=[[Venemaa keisrinna]] |aeg=[[1730]]–[[1740]] |järgnev=[[Ivan VI]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Venemaa keisrid]] [[Kategooria:Kuramaa hertsogid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1693]] [[Kategooria:Surnud 1740]] plsxmkkyh6bzlkwi288r3t6sk72ewrr 0 98185 7194242 6532974 2026-07-17T09:33:57Z ~2026-40288-31 233648 7194242 wikitext text/x-wiki '''Ita Saks''' (sünninimi Itte Saks; [[3. detsember]] [[1921]] [[Valga]] – [[23. märts]] [[2003]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu [[Eesti]] tõlkija ja publitsist. == Elukäik == Lapsepõlvest valdas [[Jidiši keel|jidiši]], [[eesti keel|eesti]], [[läti keel|läti]] ja [[saksa keel]]t. Aastatel 1946–1950 õppis ta [[TÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti filoloogiat. 1953–1956 töötas ta ajalehe [[Noorte Hääl]] toimetuses. Aastail 1949–1952 oli [[Säde (ajaleht)|Säde]] vastutav toimetaja. 1957–1971 oli Saks ajakirja [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] kirjanduse ja kunsti toimetusosakonna juhataja. Ta on tõlkinud ilukirjanduslikku proosat, aga ka luulet ja draamatekste peamiselt [[läti keel]]est, kuid ka vene ja saksa keelest. Ita Saks oli NLKP liige aastail 1947–1989. Aastal [[1980]] kirjutas ta alla [[40 kiri|40 kirjale]]. Kirjanike Liidu partei-algorganisatsiooni koosolekul karistati teda selle eest valju noomitusega<ref>[[Vahur Koorits]]. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/joeruut-osales-40-kirjale-alla-kirjutanud-tolkija-karistamises?id=74363349 Jõerüüt osales 40 kirjale alla kirjutanud tõlkija karistamises] [[Eesti Päevaleht]] 28. aprill 2016</ref> ==Tunnustus== *[[1986]] [[Andrejs Upītsi auhind]] *[[1997]] [[Läti]] [[Kolme Tähe orden]] *[[2001]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== [[Elhonen Saks]] oli tema vend. Ita Saks oli abielus [[Juhan Smuul]]iga. Tal on suhtest [[Aadu Hint|Aadu Hindiga]] tütar [[Mare Zaneva]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/09/21/kultuur.htm#esimene Tiit Tuumalu: Ita Saks tõlgib sahtlisse @ Postimees, 21. september 1997] {{JÄRJESTA:Saks, Ita}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2003]] 9yjqxk6ee8gb3nqoc7gv53mhk7gu8mo 0 100013 7194206 7172837 2026-07-17T09:13:50Z ~2026-40288-31 233648 7194206 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Mihkel Mutt | pilt = Mihkel Mutt kirjanik 96.jpg | pildiallkiri = Mihkel Mutt (1996) Foto: Jaan Künnap | sünniaeg = 18. veebruar 1953 | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | puhkepaik = | pseudonüüm = | rahvus = eestlane | kodakondsus = | haridus = | elukutse = kirjanik, esseist ja toimetaja | žanr = | kirjandusvool = | tuntud teoseid = | tunnustus = | tegutsemisaastad = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = }} '''Mihkel Mutt''' (sündinud [[18. veebruar]]il [[1953]] [[Tartu]]s) on eesti kirjanik, esseist ja toimetaja. == Elukäik ja töö == Mihkel Mutt sündis võõrkeeleõpetajate peres. Ta lõpetas [[Tartu 8. Keskkool]]i kirjanduse eriklassi. Aastatel [[1971]]–[[1976]] õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti filoloogiat ja ajakirjandust. Aastatel [[1976]]–[[1977]] töötas ta toimetajana kirjastuses [[Eesti Raamat]], [[1977]]–[[1986]] ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,<ref name="6RRFp" /> [[1986]]–[[1988]] oli vabakutseline kirjanik, [[1988]]–[[1990]] [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri]] kirjandusala juhataja, [[1990]]–[[1991]]<ref name="qv9h4" /> [[Välisministeerium]]i informatsioonibüroo juhataja.<ref name="JkOkI" /> [[1991]]–[[1993]] töötas ta ajalehtedes [[Eesti Ekspress]], [[Eesti Aeg]] ja [[Hommikuleht]].<ref name="KlWCY" /><ref name="09Pg9" /><ref name="5n6BQ" /> Aastatel [[1997]]–[[2005]] oli Mutt kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] peatoimetaja.<ref name="5n6BQ" /> Muti juhtimise ajal hakkas ilmuma Sirbi vaheleht [[Diplomaatia (ajaleht)|Diplomaatia]].<ref name="eQSxN" /> Aastatel [[2005]]–[[2016]] oli ta ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] peatoimetaja.<ref name="0015H" /> == Looming == Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt [[1966]]. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "[[Tipa-Tapa]]". Följetone, paroodiaid, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas ta avaldama 1970. aastatel.<ref name="qyGcx" /> Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast [[1978]].{{lisa viide}} "Eesti kirjandusloos" nimetatakse teda üheks vähestest 1980. aastatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.<ref name="b36Yl" /> Prosaistina on Mutt tuntud vaheda [[iroonia|iroonilise]] kirjutusviisi poolest. [[1980]]. aastal ilmunud kogumiku "[[Fabiani õpilane]]" esseistlikes [[novell]]ides ning [[1982]]. aastal ilmunud [[romaan]]is "[[Hiired tuules]]" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "[[modernism]]i peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".<ref name="QY5Rk" /> Romaan käsitleb teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi [[Mati Unt|Mati Undi]] romaaniga "[[Via regia]]", kuid ka vihjet [[Hugo Raudsepp|Hugo Raudsepa]] "[[Põrunud aru õnnistus]]ele".<ref name="QY5Rk" /> [[Diloogia]] "[[Keerukuju]]" ([[1985]]) ja "[[Kallid generatsioonid]]" ([[1986]]) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "vaimse mehe vaatepunktist".<ref name="QY5Rk" /> Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka [[Jüri Üdi]] luulega.<ref name="BUEob" /> Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Teose nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti [[Lennart Meri]]t. "Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani kirjandusteadlane [[Linda Kaljundi]].<ref name="XpqEL" /> Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" ([[1980]]), "Vana Fabiani nutulaul" ([[1988]]), "Rahvusvaheline mees" ([[1994]]), "Progressiivsed hiired" ([[2001]])) on peategelaseks Fabian, Muti ''[[alter ego]]''.<ref name="XpqEL" /> [[2009]]. aastal ilmunud mälestuste I–II köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. [[2010]]. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid.<ref name="31xE4" /> V ja VI köide käsitlevad 1970. aastate lõppu ja 1980. aastaid. Aastatel 2016–2018 sai Mihkel Mutt [[kirjanikupalk]]a. Londoni 2018. aasta raamatumessil, mille keskmes oli Balti riikide kirjandus, oli ta kirjanike teemapäeval Eestit esindav põhikirjanik. == Tunnustus == * 1981 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Õpilane Fabian") * 1983, 1988 – riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest * 1987 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia|Juhan Smuuli nimeline preemia]] ("Näärivana") * 1994 – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]] * 1994 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Rahvusvaheline mees") * 1990 – [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] * 1999 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Muti tabloid") * 2000 – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]] * 2000 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3346}}</ref> * 2000 – [[Stipendium "Ela ja sära"]] * 2001 – [[Koosmeele auhind]] * 2008 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Siseemigrant") * 2008 – [[Postimehe aasta arvamusliider]] * 2013 – [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Kooparahvas läheb ajalukku") * 2014 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Õhtumaa Eesti I") * 2017 – [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Eesti ümberlõikaja") * 2017 – [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("Eesti ümberlõikaja") * 2020 – Eesti välisministeeriumi teeneterist * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] ("[[Eesti mõttelugu|Eesti mõtteloo]]" sarjas ilmunud raamat "Maailmas peegelduv veetilk. Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost" koondab autori esseede paremikku, mis analüüsivad tabavalt maailmas ja Eestis toimuvaid ühiskondlik-kultuurilisi muutumisprotsesse, seda sageli mõne konkreetse kirjandusteose mõtestamise kaudu. Tema erudeeritud arutlused tabavad ajastu närvipunkte ja on vormistatud hästi arusaadavas, ladusas keeles.) * 2024 – [[riiklik kultuuripreemia]] ("Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg") * 2024 – [[Priit Põldroosi nimeline auhind]] (vaimustava ja põhjaliku, vaheda stiilitaju ja eksimatu keeletundega kirjutatud raamatu "Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg" eest, kus teadmine ja isiklik vaade on köitvas tasakaalus, üksiku kaudu avaneb üldine) * 2026 – [[Tartu Linnaraamatukogu]] «Tartu raamatu» auhind («Tartu tuld toomas. Linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel») == Poliitiline tegevus == Aastatel [[2001]]–[[2002]] kuulus Mutt [[Isamaaliit]]u. Lahkumise põhjuseks tõi ta eetilised vastuolud ajalehe peatoimetamise ja parteisse kuulumise vahel.<ref name="0UpZz" /> [[2001]]–[[2008]] oli ta [[Haapsalu Linnavolikogu]] liige, selles ametis osales ta Haapsalu [[valijamees|valijamehena]] ka [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|2006. aasta presidendivalimistel]].<ref name="MYrgK" /> == Teosed == [[Pilt:Mutt, Mihkel.IMG 4074.JPG|pisi|Mihkel Mutt 2. juunil 2013 esinemas kirjandusfestivalil HeadRead Kirjanike Maja musta laega saalis]] * "Noorte käsikirjalised almanahhid 1962–1972" (kursusetöö). Tartu, 1973 * "Fabiani õpilane" (jutustused). Tallinn, 1980 * "Mehed" (novellid). Tallinn, 1981 * "Französisch" (lastejutt]. Tallinn, 1981 * "[[Hiired tuules]]" (satiiriline romaan). Tallinn, 1982; kordustrükid 2001 ja 2009 * "Keerukuju" (romaan). Tallinn, 1984 * "Näärivana" (lastejutt). Tallinn, 1986 * "Kõik on üks ja seesama" (esseed ja artiklid). Tallinn, 1986 * "Kallid generatsioonid" (romaan). Tallinn, 1986 * "Vana Fabiani nutulaul" (jutukogu). Tallinn, 1988 * "Kerge meel" (jutukogu). Tallinn, 1989 * "Kolm korda Aasias" (reisikirjad). Tallinn, 1990 * "Pingviin ja raisakass" (romaan). Tallinn, 1992: kordustrükk 2013 * "[[Rahvusvaheline mees]]" (romaan). Tallinn, 1994; kordustrükk 2009 * "Üleminekuaeg" (novellid ja följetonid). Tallinn, 1995 * "Inglismaa päevik" (reisikiri). Tallinn, 1995 * "Meedia, mu meedia" (esseed ja artiklid). Tallinn, 1996 * "Muti tabloid" (esseed ja artiklid). Tallinn, 2000 * "Progressiivsed hiired" (romaan). Tallinn, 2001 * "[[Elu allikad]]" (jutud). Tallinn, 2002 * "Väärikusest" (essee). Tallinn, 2001 * "Eestlusest" (essee). Tallinn, 2002 * "Kõik roosid ma kingiksin" (näidendid). Tallinn, 2004 * "Sise ja väli" (esseed ja artiklid). Tallinn, 2003 * "Kõrtsikammija" (romaan). Tallinn, 2005 * "Siseemigrant. Novellid Rui taevalike kommentaaridega" (jutud). Tallinn, 2007 * "Mälestused I. Eesti doomino. Eelmälestused". Tallinn, 2009 * "Mälestused II. Võru tänav. Lapsepõlv". Tallinn, 2009 * "Mälestused III. Sitik sügab. Kooliaeg". Tallinn, 2010 * "Mälestused IV. Kandilised sambad. Ülikool". Tallinn, 2010 * "Mälestused V. Päikesepoolel". Tallinn, 2011 * "Mälestused VI. Elukott". Tallinn, 2011 * "[[Kooparahvas läheb ajalukku]]" (romaan). Tallinn, 2013 * "Õhtumaa Eesti. Kultuuripublitsistikat ja kirjandusartikleid". Tallinn, 2014 * "[[Eesti ümberlõikaja]]". Tallinn, 2016 * "Mõtted". Tallinn, 2017 * "Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat". Tallinn, 2017 * "Kõik on hästi. Mõtted II". Tallinn, 2018 * "Mägrad hernes. Alam-Kolkaküla kroonika". Tallinn, 2020 * "Maailmas peegelduv veetilk: arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost". Tartu, 2021 * "Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg." Tallinn, 2023 Mihkel Mutt on tõlkinud [[Tom Stoppard]]i, [[Arnold Wesker]]i jt näidendeid, kirjutanud telestsenaariume ("Ilukelder" 1977, telesari "[[Salmonid]]" 1994–1995). 2004–2006 oli ta ajalehe [[Eesti Päevaleht]] ja pärast seda ajalehe [[Postimees]] püsikolumnist sise- ja välispoliitilistel teemadel. === Artikleid === * "Tõsimeelsuse surmapatust". Sirp ja Vasar, 25. märts 1983 (nr 12) * "Draamarindel muutuseta". Looming 7/1986, lk 975–980 * [http://www.epl.ee/artikkel/316834 "Vallutajad, koostöölised, parteilased"] Eesti Päevaleht, 31. märts 2006 * [http://euro.postimees.ee/150407/esileht/ak/255118.php "Ameerikale on vara itku laulda"] Postimees.ee, 14. aprill 2007 * [http://www.postimees.ee/300407/esileht/arvamus/257933.php "Eesti riik kaotab süütust"] Postimees.ee, 30. aprill 2007 * [http://www.postimees.ee/250507/esileht/arvamus/262640.php "Kreml aitab Eesti mainet tõsta"] Postimees.ee, 25. mai 2007 * [http://www.postimees.ee/280807/esileht/arvamus/279296.php#Scene_1 "Hiiliv revisionism keelepoliitikas"] Postimees.ee, 28. august 2007 * [http://www.postimees.ee/?id=33966 "Kas Soomelt oleks õppida?"] Postimees.ee, 17. september 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=50639 "Mis ei tapa, teeb tugevamaks"] Postimees.ee, 21. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53305 ""Pehme võimuga" otse valitud president"] Postimees.ee, 1. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=56315 "Neli palka, neli palka..."] Postimees.ee, 9. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=63178 "Luitunud müüt spordirahvast"] Postimees.ee, 30. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=67397 "Kultuuride konflikt õig(l)usriikluses"] Postimees.ee, 10. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=73346 "Tööst ja teenimisest. Euroopa sügis. Seni veel kuldne"] Postimees.ee, 24. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=75375 "Valitsusremont ja seksism"] Postimees.ee, 29. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=92614 "Kes on sots ja milleks"] Postimees.ee, 11. märts 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=96538 "Parem kui tosin "uelkammi ja ooniat""] Postimees.ee, 20. märts 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=114527 "Põhjakonn keeras külge"] Postimees.ee, 4. mai 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=126045 "Absurdimängu isehakanud saatejuht"] Postimees.ee, 1. juuni 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=128470 "Hiina mõistatused ja imed"] Postimees.ee, 6. juuni 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=150942 "Kui roosid räägiksid"] Postimees.ee, 10. august 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=155748 "Põrgupõhja Jürka iseseisvuspäevast"] Postimees.ee, 25. august 2009 * [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=3630 "Mõte"] Õpetajate Leht, 28. mai 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=403661 "Lääs diktaatori meistriklassis"] Postimees.ee, 16. märts 2011 * [http://arvamus.postimees.ee/709838/mihkel-mutt-kingsepa-lastel-pole-kingi "Kingsepa lastel pole kingi (poliitikute eetikakoodeksist."] Postimees.ee, 20. jaanuar 2012 == Isiklikku == Mihkel Mutt on sõjaväelase ja diplomaadi [[Victor Mutt|Victor Muti]] pojapoeg ning inglise filoloogia õppejõu [[Oleg Mutt|Oleg Muti]] poeg. Ta lell oli tuntud Rootsi biokeemik [[Viktor Mutt (biokeemik)|Viktor Mutt]], vanaonupoeg filmioperaator [[Anton Mutt]]. Tema elukaaslane on olnud [[Els Himma]].<ref>[[Jaanus Kulli]]. [https://elu.ohtuleht.ee/408363/els-himma-ma-pole-paris-kindel-et-inimesed-peaksid-oma-meelt-just-minu-eluga-lahutama Els Himma: ma pole päris kindel, et inimesed peaksid oma meelt just minu eluga lahutama]] Õhtuleht.ee, 29.12.2010.</ref> Mihkel Mutt on abielus kunstnik [[Tiina Tammetalu]]ga (alates 1991). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="6RRFp">Andres Langemets "Tark kass katusel järgib mängu" [http://www.epl.ee/artikkel/228400]. Eesti Päevaleht, 21. veebruar 2003]</ref> <ref name="qv9h4">Eesti Päevalehe andmetel [[1991]]–[[1992]]</ref> <ref name="JkOkI">Kaarel Kressale antud intervjuus ütleb Mutt, et läks välisministeeriumi tööle toonase välisministri Lennart Meri kutsel</ref> <ref name="KlWCY">Eesti Päevalehe andmetel oli ta [[1992]]–[[1993]] ajakirjanik ajalehtedes [[Eesti Ekspress]], [[Eesti Aeg]] ja [[Hommikuleht]].</ref> <ref name="09Pg9">"Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 350 (artikli autor [[Udo Uibo]])</ref> <ref name="5n6BQ">Kaarel Kressa [http://www.epl.ee/artikkel/410802 "Mihkel Mutt püüab kirjutada nii, et rumal mõistaks ja tark huvituks"]. Eesti Päevaleht, 8. detsember 2007</ref> <ref name="eQSxN">Neeme Korv [http://tv.postimees.ee/070104/esileht/kultuur/123289.php "Mihkel Mutt maadleb Sirbi nõukoguga"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Postimees, 7. jaanuar 2004</ref> <ref name="0015H">Urmet Kook [http://www.epl.ee/artikkel/302963 "Mihkel Mutt valiti ajakirja Looming peatoimetajaks"]. Eesti Päevaleht, 15. oktoober 2005</ref> <ref name="qyGcx">"Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 541</ref> <ref name="b36Yl">"Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 583</ref> <ref name="QY5Rk">"Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 589</ref> <ref name="BUEob">Rein Veidemann "Mihkel Muti proosa tähendust otsimas". Sirp ja Vasar, 21. jaanuar 1983 (nr 3)</ref> <ref name="XpqEL">[http://www.epl.ee/artikkel/475635 "Eesti lugu: Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees"" (Linda Kaljundi arvustus romaanile "Rahvusvaheline mees")]. Eesti Päevaleht, 14. august 2009</ref> <ref name="31xE4">[http://www.epl.ee/artikkel/481385 "Kirjaniku noorus erakordse isa silueti varjus" (Kaarel Kressa arvustus Mihkel Muti "Mälestuste" II osale)]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009</ref> <ref name="0UpZz">[http://www.epl.ee/artikkel/222337 "Mihkel Mutt lahkus Isamaaliidust"]. Eesti Päevaleht, 7. detsember 2002</ref> <ref name="MYrgK">[http://www.epl.ee/artikkel/354097 "Haapsalu valijamees on Mihkel Mutt"]. Eesti Päevaleht, 9. september 2006</ref> }} == Kirjandus == * [[Rein Veidemann]] "Olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest". Keel ja Kirjandus, 10/1980, lk 129–134 * Rein Veidemann "Mihkel Muti proosa tähendust otsimas". Sirp ja Vasar, 21. jaanuar 1983 (nr 3) * [[Linnar Priimägi]] "Moralist ja tema kaaskond". Looming, 10/1985, lk 1426–1428 * [[Kalle Kurg]] "Ta oli Victor Kakk" [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/arvustus-ta-oli-victor-kakk?id=50916779]. Eesti Päevaleht, 8. märts 2002 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://ilukirjandus.ee/autor/mihkel-mutt/ Mihkel Mutt Eesti Ilukirjanduse Andmebaasis] * [[Jaak Urmet]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/51020034 "Mihkel Mutt tagasiteel kirjanduse juurde"]. Eesti Päevaleht, 24. september 2005 * [[Kalle Kurg]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/51020034 "Klassikaline mees (põhiartikli "Mihkel Mutt tagasiteel kirjanduse juurde" järel)"]. Eesti Päevaleht, 24. september 2005 * [[Jürgen Rooste]] [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9585:mihkel-mutt-makstagu-voi-miljard-koik-ei-ole-mueuedav-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3272 "Mihkel Mutt: "Makstagu või miljard! Kõik ei ole müüdav""]. Sirp, 23. oktoober 2009 * [[Kaarel Kressa]] [http://www.epl.ee/artikkel/481385 "Kirjaniku noorus erakordse isa silueti varjus"]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009 * [[Rein Veidemann]] [http://arvamus.postimees.ee/704132/kirjanik-ja-tema-aeg "Kirjanik ja tema aeg"]. Postimees.ee, 16. jaanuar 2012 * [[Teet Korsten]] [https://pohjarannik.postimees.ee/6592807/mihkel-muti-kooparahvas-jatkab-rannakut "Mihkel Muti kooparahvas jätkab rännakut"]. Põhjarannik, 26. märts 2013 {{JÄRJESTA:Mutt, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti esseistid]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] c0bo7k557uax86ktahzp21hg24hmby6 0 103287 7193866 6771791 2026-07-16T15:05:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193866 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pisces symbol (planetary color).svg|pisi|Kaks vastassuunas ujuvat kala, kes on keskelt kokku seotud, esindavad Kalade kõikuvat ja ebapüsivat loomust]] '''Kalad''' ([[ladina keel]]es ''Pisces'') (♓) on kaheteistkümnes [[sodiaagimärk]]. Kaasaegse teadusliku maailmapildi kohaselt kvalifitseerub sodiaagimärkide kontseptsioon ja [[astroloogia]] tervikuna [[Pseudoteadus|pseudoteaduse]] alla.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mermelstein |eesnimi=Spencer |perekonnanimi2=German |eesnimi2=Tamsin C. |kuupäev=2021 |pealkiri=Counterintuitive Pseudoscience Propagates by Exploiting the Mind's Communication Evaluation Mechanisms |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34675845/ |ajakiri=Frontiers in Psychology |aastakäik=12 |leheküljed=739070 |doi=10.3389/fpsyg.2021.739070 |issn=1664-1078 |pmc=8523830 |pmid=34675845}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Betsch |eesnimi=Tilmann |perekonnanimi2=Aßmann |eesnimi2=Leonie |perekonnanimi3=Glöckner |eesnimi3=Andreas |kuupäev=2020 |pealkiri=Paranormal beliefs and individual differences: story seeking without reasoned review |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32637687/ |ajakiri=Heliyon |aastakäik=6 |üksiknumber=6 |leheküljed=e04259 |doi=10.1016/j.heliyon.2020.e04259 |issn=2405-8440 |pmc=7330497 |pmid=32637687}}</ref> ==Lühiiseloomustus== Sodiaagi viimane märk võtab kokku kõigi eelmiste märkide kogemused. Kalade [[Päike (astroloogia)|Päike]]sega inimesel on teiste märkide esindajaist tugevam tervikutaju, ta ei tähtsusta detaile üle, halvemal juhul võib neile isegi liiga vähe tähelepanu pöörata. Kalasid iseloomustab hea fantaasia, tundlikkus, altruism, sageli on nad looma- ja loodusesõbrad või omavad kunstiandeid. Intuitsioon on neil tugev. Neil ei pruugi olla palju energiat, sest nad kipuvad enda peale võtma ka võõraid muresid, sageli globaalseid probleeme. Tugeva tervikutaju tõttu on neil raskem tajuda piiri iseenda ja teiste vahel. Negatiivse poole pealt kalduvad Kalad teistest sagedamini mõnuaineid tarvitama ning probleemide eest põgenema <ref name="FQmrg" />. [[Kuu (astroloogia)|Kuu]] Kalade märgis viitab inimesele, kes on uutes situatsioonides paindlik ja oskab vooluga kaasa minna. Ta on väliste mõjude suhtes ääretult vastuvõtlik, võib tajuda teiste tundeid nagu enda omi ning omaks võtta nende hoiakuid. On tundlik ja seetõttu ka teiste suhtes üsna empaatiline. Halvema poole pealt võib inimene olla liiga emotsionaalne, viletsa reaalsustajuga ja kippuda end haletsema, selle asemel et probleemidele aktiivselt lahendust otsida <ref name="Saladused" />. [[Merkuur (astroloogia)|Merkuur]] Kalades näitab, et inimene ei pruugi suuta enda sees toimuvat selgelt väljendada, andes konkreetsetele küsimustele põiklevaid või napisõnalisi vastuseid. Ta on ümbruskonnast kergesti mõjutatav ning võib seega omaks võtta teiste inimeste seisukohti ja arvamusi. Tal ei pruugi olla hea faktimälu, kuid tal on tugev intuitsioon. Tal on elav kujutlusvõime, mis võib kasuks tulla loometegevuses, ent võimendada üles hirme ja pisiprobleeme <ref name="Saladused2" />. [[Veenus (astroloogia)|Veenus]] Kalade märgis näitab, et inimesel võivad armastus ja kaastunne segamini minna, on suhetes vahel väga ennastohverdav. Armastuses on oluline hingeside, inimene võib lähisuhetes olla ka üsna idealistlik ja illusioonide kütkes. Rahaasjus on ta teiste suhtes ülimalt suuremeelne ja kaldub sageli laskma end ära kasutada. Parimal juhul oskab oma intuitsiooni kasutada kasulike investeeringute tegemiseks <ref name="Saladused3" />. [[Marss (astroloogia)|Marss]] Kalades ütleb, et inimese energiatase sõltub palju tema tujudest ja ümbritsevast keskkonnast. Energia taastamiseks sobib talle üksindus ja uni. Ta ei julge oma ego ega agressiivsust enamasti avalikult väljendada, vaid kasutab varjatumaid võtteid. Tema agressiivsus võib temas süütundeid tekitada. Sageli hea tantsija, ujuja, suusataja, uisutaja <ref name="Saladused4" />. [[Jupiter (astroloogia)|Jupiter]] Kalades viitab sellele, et inimene on väga suure empaatiavõimega ja kaastundlik. Usub inimkonna headusesse ja ülemaailmsesse õiglusse ning see usk aitab ka teda ennast. Vaimne lektüür ja võimalus üksi olla aitavad teda elus edasi. Halvemal juhul võib jääda teiste aitamisest sõltuma <ref name="Saladused5" />. [[Saturn (astroloogia)|Saturn]] Kalades näitab, et inimene suudab ühendada loomingulisuse ja praktilise meele. Võib kannatada alaväärsustunde all, kui pole endas üles leidnud loomingulisust ja usku kõrgematesse jõududesse <ref name="Saladused6" />. [[Uraan (astroloogia)|Uraan]] liikus Kalades viimati umbes aastail 2003–2011 ja enne seda 1919–1928. Neis vahemikes sündinud põlvkonnad kannavad sügavat intuitiivset tarkust, nad suudavad kergesti vabaneda vanadest ja tarbetuks muutunud kommetest. Inimesed on teiste suhtes väga tundlikud, tundes vajadust teenida inimkonda ja võivad halvemal juhul sellega oma tundlikule närvikavale liiga teha <ref name="f6RFp" />. [[Neptuun (astroloogia)|Neptuun]] liigub Kalade märgis aastail 2012–2025. Sel ajal sündinud põlvkond on teistest tugevama tervikutajuga, hea fantaasia ja intuitsiooniga, mis asendab tihti ratsionaalset mõistust. Neil on võimeid tuua uusi arengusuundi religiooni, müstikasse, kunstidesse. Negatiivse poole pealt võib neil olla tugevam tõmme mõnuainete poole <ref name="IrNcP" />. [[Pluuto (astroloogia)|Pluuto]] liikus Kalade märgis viimati umbes aastatel 1799–1823 ja teeb seda uuesti umbes aastatel 2043–2067. Sel ajastul sündiv põlvkond arvatakse tegevat suuri muutusi kunstis ja kultuuris. Eelmine samasugune periood tõi maailmale romantismi õitsengu <ref name="NUbEj" />. ==Traditsioonilised vastavused== [[Pilt:Pisces2.jpg|pisi|Kalad]] [[Pilt:Amethyst cut.jpg|pisi|199px|Ametüst on üks Kalade sünnikivi]] {| class="wikitable" ! Parameeter !! |- |Aeg || u 19. veebruar – 19. märts |- |Valitseja || [[Jupiter]] ja [[Neptuun]] |- |Domineeriv<br> sõnapaar || ma usun<ref name="vara.ee" /> |- |Sünnimaja || kaheteistkümnes |- |Omadus || muutlik<ref name="Piibel" /> |- |Element || vesi |- |[[Polaarsus (astroloogia)|Polaarsus]] || negatiivne<ref name="Piibel" /> |- |Eksaltatsioon || Veenus <ref name="Piibel" /> |- |Langus || [puudub]<ref name="Piibel" /> |- |Pagendus || [[Merkuur]]<ref name="Piibel" /> |- |Aastaaeg || varakevad<ref name="Piibel2" /> |- |Nädalapäev || neljapäev<ref name="Piibel2" /> |- |Number || 7<ref name="Piibel2" /> |- |Füsioloogia || [[jalad]], [[lümf]]isüsteem, [[ajuripats]]<ref name="Piibel2" /> |- |Sünnikivid || [[ametüst]], [[kuukivi]]<ref name="Piibel2" /> |- |Kristallid || [[Heliotroop (mineraal)|heliotroop]], [[akvamariin]], [[berüll]], [[ahhaat]], [[kaltsiit]], [[krüsopaas]], [[fluoriit]], [[labradoriit]], [[smitsoniit]], [[päikesekivi]]<ref name="Piibel2" /> |- |Metall || [[tina]]<ref name="Piibel2" /> |- |Värvid || mahe [[mereroheline]], puhas[[valge]], [[kahvatulilla]], [[purpur]], [[violetne]], [[hõbe]]<ref name="Piibel2" /> |- |Loomad || [[kalad]], [[delfiinid]], mereimetajad<ref name="Piibel2" /> |- |Taimed || [[vesiroos]], [[vetikad]], [[sõnajalgtaimed|sõnajalad]], [[sammal|samblad]], [[kuningakepp]], [[iiris (perekond)|iiris]], [[orhidee]], [[kannike]]<ref name="Piibel2" /> |- |Puud || [[paju]], [[viigipuu]], [[sarapuu]], [[kääbustamm]]<ref name="Piibel2" /> |- |Kohad || [[Portugal]], eriti [[Lissabon]]; [[Sahara]]; [[Skandinaavia]]; [[Prantsusmaa]], eriti [[Normandia]]; [[Hispaania]], eriti [[Sevilla]]; [[Põhja-Ameerika]], eriti [[Vermont]] ja [[Hollywood]]; [[Aleksandria]]; [[Varssavi]]; [[Jeruusalemm]]; igasugused vesised kohad, eriti sood, meri või allikalised kohad, kalatiigid ja kohad, kus sigivad veelinnud; vesiveskid; veeäärsed majad; kaevud ja pumbamajad; tammid; vallikraavid; vanad eraklad<ref name="Piibel2" /> |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="FQmrg">[http://astromaailm.planet.ee/index.php?p=35 Astromaailm, sügise- ja talvemärgid]</ref> <ref name="Saladused">Triin Tobber. "Sünnikaardi saladused", Buduaar Meedia OÜ, Tallinn 2012, lk 67</ref> <ref name="Saladused2">Triin Tobber. "Sünnikaardi saladused", Buduaar Meedia OÜ, Tallinn 2012, lk 95–96</ref> <ref name="Saladused3">Triin Tobber. "Sünnikaardi saladused", Buduaar Meedia OÜ, Tallinn 2012, lk 112</ref> <ref name="Saladused4">Triin Tobber. "Sünnikaardi saladused", Buduaar Meedia OÜ, Tallinn 2012, lk 123</ref> <ref name="Saladused5">Triin Tobber. "Sünnikaardi saladused", Buduaar Meedia OÜ, Tallinn 2012, lk 129</ref> <ref name="Saladused6">Triin Tobber. "Sünnikaardi saladused", Buduaar Meedia OÜ,Tallinn 2012, lk 135</ref> <ref name="f6RFp">[http://www.myastrologybook.com/Uranus-in-Pisces-all-about-Pisces-Uranus.htm] My Astrology Book, Uranus in Pisces</ref> <ref name="IrNcP">[https://web.archive.org/web/20160322054807/http://myastrologybook.com/Neptune-in-Pisces-all-about-Pisces-Neptune.htm] My Astrology Book, Neptune in Pisces</ref> <ref name="NUbEj">[https://web.archive.org/web/20151208140338/http://www.myastrologycharts.com/plutoinpisces.php] My Astrology Charts, Pluto in Pisces</ref> <ref name="vara.ee">[https://web.archive.org/web/20100723111149/http://www.vara.ee/horoskoop/kalad.shtml Kalade iseloomustus vara.ee's] välja otsitud 21.07.10</ref> <ref name="Piibel">Judy Hall. "Astroloogiapiibel", tõlkinud Ivi Smidt, Maalehe Raamat, Tallinn 2005, lk 115</ref> <ref name="Piibel2">Judy Hall. "Astroloogiapiibel", tõlkinud Ivi Smidt, Maalehe Raamat, Tallinn 2005, lk 123</ref> }} {{Sodiaak}} [[Kategooria:Kalender]] [[Kategooria:Sodiaagimärgid]] 1y6wxp5v1rn1bl53ug6lsehct3u8d0w 14 108817 7194228 5747614 2026-07-17T09:24:08Z NOSSER 8097 7194228 wikitext text/x-wiki {{commonskat|Manors in Järva County}} [[Kategooria:Eesti mõisad]] [[Kategooria:Järvamaa|Mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa mõisad]] [[Kategooria:Järva kreis]] jthu9pi2qs9enck9brmbcpev8144d4p 0 113301 7194231 6558306 2026-07-17T09:25:53Z NOSSER 8097 7194231 wikitext text/x-wiki '''Eistvere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Eigstfer'') oli [[rüütlimõis]] [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[Järva vald]]a. ==Ajalugu== Eistvere mõisa on esmamainitud [[1560]]. aastal.{{lisa viide}} 1896. aastal omandas mõisa [[Leo August Gerhard von Zur Mühlen]]. Mõisa viimane omanik enne [[1919]]. aasta võõrandamist oli [[Viktor von zur Mühlen]],<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17612&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Eistvere&_xr=eNotjMkNgDAQA3vZBiCIBzJvKqAAtIIoWRHCkcAH0TvheNnyjMxQOAV5zSi%252FElAUoFG8lxD3IQuat962Mi1OU6JKgZzY2M0xiDfPVIGaJB96%252BwzQ%252Bqf6sWNvdjYvTu86Un1dN7YTJ0I%253D Eistvere mõis (Pilistvere khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> kes oli ka aastatel [[1920]]–[[1939]] põllupidaja, majandustegelane ja poliitik, Eistvere mõisas.{{lisa viide}} ==Mõisakompleks== [[18. sajand]]i lõpul rajati ühekorruseline [[poolkelpkatus]]ega [[varaklassitsism|varaklassitsistlik]] [[härrastemaja]]. Hoone [[fassaad]]i kaunistas kolme akna laiune pealeehitis.{{lisa viide}} Mõisakeskust läbis [[Navesti jõgi]], mis on mõisahoone juures paisutatud järveks ([[Eistvere järv]]).{{lisa viide}} Tänapäeval on mõisa peahoonest järel vaid müürid. Ka mõisa park on võssa kasvanud.{{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|author2= F. von Bulhovden|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= 198 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA198,M1 }} ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/vilj/eistvere.shtml Eistvere mõisast Eesti mõisaportaalis] {{Pilistvere kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.695555|EW=25.739722|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Pilistvere kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Viljandimaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Zur Mühlenite mõisad]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]] 0icae0bh6daxr1623n7hp31ocso7yeq 7194293 7194231 2026-07-17T11:06:33Z NOSSER 8097 7194293 wikitext text/x-wiki '''Eistvere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Eigstfer'') oli [[rüütlimõis]] [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[Järva vald]]a. ==Ajalugu== Eistvere mõisa on esmamainitud [[1560]]. aastal.<ref>{{RA mõisaregister|267}}</ref> 1791. aastal pantis [[Zöge von Manteuffel|Zöge von Mannteuffel]], Eistvere mõisa 30 aastaks von [[Zur Mühlen|zur Mühlen]]itele: [[Pornuse mõis]]nik Kaspar von zur Mühlenile (1763–1817)<ref>{{BBLD|GND137575912|Mühlen, Kaspar v. zur (1763-1817)}}</ref>, kes loovutas Eistvere mõisa pandiõiguse Bernhard Heinrich von zur Mühlenile (1751–1826), kelle nimele mõis kinnistati 1808. aastal. 1828. aastal pärisid mõisa, Bernhard Heinrich von zur Mühleni pärijate kokkuleppel, tema poja Hermann von zur Mühleni (1781–1827) pärijad ja 1842. aastal pärijate kokkuleppel läks Eistvere mõis tema poja Justus Johan von zur Mühleni (1814–1847) omandisse. 1852. aastal läks Eistvere mõis testamendita pärimise korras Justus von zur Mühleni laste Hugo Oskari ja Elisabeth Caroline Mathilde ühisomandisse ning 1879. aastal, Hugo Oskar von zur Mühleni surma järel läks Eistvere mõis tema õe Elisabeth Caroline Mathilde von zur Mühleni (1841–1915) ainuomandisse. 1889. aastal müüs Elisabeth Caroline Mathilde von zur Mühlen, Eistvere mõisa Marie von Rummelile (sünd von Briskorn), kuid 1896. aastal omandas mõisa, [[Võisiku mõis]]nik [[Leo August Gerhard von Zur Mühlen]] (1854–1942). Mõisa viimane omanik enne [[1919]]. aasta [[Riigistamine Eestis|võõrandamist]] [[maareform]]iga oli [[Viktor von zur Mühlen]]<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17612&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Eistvere&_xr=eNotjMkNgDAQA3vZBiCIBzJvKqAAtIIoWRHCkcAH0TvheNnyjMxQOAV5zSi%252FElAUoFG8lxD3IQuat962Mi1OU6JKgZzY2M0xiDfPVIGaJB96%252BwzQ%252Bqf6sWNvdjYvTu86Un1dN7YTJ0I%253D Eistvere mõis (Pilistvere khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> (1879–1950), kes oli ka aastatel [[1920]]–[[1939]] põllupidaja, majandustegelane ja poliitik, Eistvere mõisas.{{lisa viide}} Viktor von zur Mühlen lahkus aastal [[1939]] Saksamaale. Eestist lahkudes kinkis ta Eistvere mõisast [[haridusministeerium]]ile märkimisväärse kogu mitmesuguseid väärtuslikke kunstiesemeid ja raamatuid<ref>Ühe Viljandimaa mõisaomaniku haruldane kingitus haridusministeeriumile. Postimees 11.11.1939</ref>. ==Mõisakompleks== [[18. sajand]]i lõpul rajati ühekorruseline [[poolkelpkatus]]ega [[varaklassitsism|varaklassitsistlik]] [[härrastemaja]]. Hoone [[fassaad]]i kaunistas kolme akna laiune pealeehitis.{{lisa viide}} Mõisakeskust läbis [[Navesti jõgi]], mis on mõisahoone juures paisutatud [[tehisjärv]]eks ([[Eistvere järv]]). Tänapäeval on mõisa peahoonest järel vaid müürid. Ka mõisa park on võssa kasvanud. Mõisa abihooned on säilinud ja [[tall]]ihoone on taastatud. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|author2= F. von Bulhovden|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= 198 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA198,M1 }} ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/vilj/eistvere.shtml Eistvere mõisast Eesti mõisaportaalis] *{{RA mõisaregister|267}} {{Pilistvere kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.695555|EW=25.739722|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Pilistvere kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Viljandimaa mõisad]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Zur Mühlenite mõisad]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]] fd65amn700uzpc7o0twrnlgihb863j9 0 116152 7194077 6867906 2026-07-17T06:09:27Z Velirand 67997 7194077 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Venemaal}} {{linn | nimi = Ossa | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Оса | | pilt = Osa' City Hall.jpg | pildiallkiri = Ossa linnavalitsuse hoone | lipp = Flag_of_Osa_(Perm_krai).png | lipu_link = [[Ossa lipp]] | vapp = Osa_COA_(2008).gif | vapi_link = [[Ossa vapp]] | pindala = | elanikke = 19 068 (2025) | laius = | pikkus = | asendikaart = Venemaa }} '''Ossa''' on linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Ossa rajoon]]i keskus. Asub umbes 110 km Permist edelas [[Kama jõgi|Kama jõe]]l asuva Votkinski veehoidla ääres. Asula on rajatud [[1591]]. aastal. [[1737]] sai linnaõigused. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Permi krai linnad]] jck1tvkw1gkbabtuaay506vmoc1dflw 0 117027 7194299 7057744 2026-07-17T11:15:59Z Kuriuss 38125 7194299 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Hannes Võrno, saatejuht, meelelahutaja 07.jpg|pisi|Hannes Võrno 2007. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Fail:Hannes V6rno - Kreisiraadio - Eurovision 2008.JPG|thumb|Hannes Võrno 2008. aastal]] '''Hannes Võrno''' (sündinud [[1. mai]]l [[1969]] [[Rakvere]]s) on [[Eesti]] [[saatejuht]] ja meelelahutaja ning endine [[poliitik]] ja [[kaitseväelane]]. Võrno on tuntud komöödiarühmituse [[Kreisiraadio]] liikmena, mis lahutas eestlaste meelt huumorisketšidega nii televisioonis kui ka raadios ning esindas Eestit [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e poolfinaalis. Telesaatejuhina sai ta tuntuks koos [[Kiur Aarma]]ga saadet "[[Kahvel (saade)|Kahvel]]" juhtides, hiljem on ta juhtinud telesaateid "[[Kes tahab saada miljonäriks?]]", "[[Tõehetk]]" ja "[[20 aastat hiljem]]". Aastatel 1993–1996 tegi Hannes Võrno koos [[Henri Jääger|Henri Jäägriga]] korporatsiooni Saatus nime<ref>{{Cite web |url=http://lizard.artun.ee/~art/koomiks_bak.doc |title=Mart Normet – Eesti koomiks eesti ajakirjanduses 1990ndatel aastatel |access-date=18. märtsil 2019 |archive-date=23. juuli 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120723041458/http://lizard.artun.ee/~art/koomiks_bak.doc |url-status=dead }}</ref> all ajalehele [[Post (ajaleht)|Post]] absurdikoomiksiseeriaid "Perekond Vismaritega", "Tiduga" ja "Libiido". Koomiksitandemi seeriat "Perekond Vismarid" avaldati 247 korral ka ajalehes [[Liivimaa Kuller]].{{lisa viide}} [[2002]]. aastal valiti ta Eesti parimaks meessaatejuhiks ja [[2008]]. aastal Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide esikümnesse. Aasta parimate meessaatejuhtide valimisel saavutas ta [[2005]]. aastal 3. koha [[Vahur Kersna]] ja [[Kristjan Jõekalda]] järel.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 445</ref> ning [[2007]]. aastal Vahur Kersna järel teise koha.<ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2008]], lk. 430</ref> Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud [[Sangar]]ile meestesärke.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 446</ref> Võrno kuulus aastatel [[2003]]–[[2011]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]] ning oli [[X Riigikogu|Riigikogu X koosseisu]] liige, kuid peatas saadikuvolitused 2003. aastal. Hannes Võrno oli aastatel 2011–[[2015]] [[Eesti Kaitseväe Teavituskeskus|Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse]] ülem.<ref>{{Netiviide |autor=Madis Filippov |url=http://www.postimees.ee/616830/hannes-vornost-sai-elukutseline-kaitsevaeelane |pealkiri=Hannes Võrnost sai elukutseline kaitseväelane |väljaanne=Postimees.ee |aeg=31. oktoober 2011}}</ref> Teda on autasustatud [[Kaitseminister|kaitseministri]] ja [[NATO]] medalitega rahvusvahelisel sõjalisel missioonil osalemise eest. 2015. aastal pälvis Võrno [[Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist|Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti]]. Sõjaväeliselt auastmelt on Hannes Võrno [[kapten]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 Sõjaväelise auastme andmine] Riigi Teataja, 20. veebruar 2013</ref> == Haridus == *1976–1984 [[Rakvere 3. Keskkool]] *1980–1984 [[Rakvere Lastemuusikakool]] *1984–1988 [[Tartu Kunstikool]] (kunstiline kujundamine) *1988–1993 [[Eesti Kunstiakadeemia]] (moekunst) *1993–1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa *2005–2006 [[Kaitseväe Lahingukool]] *2012 [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kõrgem Sõjakool (KVÜÕA)]] *2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa ==Töökohad== *1991–1992 [[Majandusministeerium]] ja [[Eesti Erastamisagentuur]] *1994–1995 AS [[Baltika]] *1995–1997 [[reklaamiagentuur Zavod]] *1996 veebruar-mai [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] asedirektor-majandusjuht *1997–1998 [[ERA Pank]] ja kindlustusselts [[Polaris (selts)|Polaris]] (pressiesindaja) *1998–2008 [[TV3]] saatejuht ("[[Kahvel (saade)|Kahvel]]", "[[Kes tahab saada miljonäriks?]]") *2003 aastal oli mõned kuud [[riigikogu]] liige *2008–2011 [[Kanal 2]] saatejuht ("[[Tõehetk]]", "[[Ilus ja valus]]", "[[Hannes Võrno Q]]", "20 aastat hiljem") *2011–2015 Kaitseväe Staabi ja [[Sidepataljon]]i teavituskompanii ülem. *2017–2019 [[Tallinna Televisioon]]i saate "Hannes Võrno 33 minutit" saatejuht-toimetaja *2020–2021 [[Kohtla-Järve Gümnaasium]]i ajakirjanduse ja meedia õpetaja ==Looming== *1992 kostüümikujundus lühifilmile "[[Merehaigus (film)|Merehaigus]]", [[režissöör]] [[Rainer Sarnet]] *1993 kostüümikujundus [[Tallinnfilm]]i mängufilmile "[[Tulivesi]]", režissöör [[Hardi Volmer]] *1995 kostüümikujundus Tallinnfilmi mängufilmile "[[Minu Leninid]]", režissöör [[Hardi Volmer]] *2009 autobiograafiline raamat "Poisi lugu", kirjastus [[Petrone Print]] *2009 maalinäitus "Juulile" [[Tartu]] [[E-Kunstisalong]]is *2010 klassitsismi tutvustav muusikaline ajalootund teatris [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Koos [[Tarmo Leinatamm]]ega, lavastaja [[Ain Mäeots]] *2016 autobiograafiline raamat "Missioon", kirjastus [[Maagiline Ruum]] *2019 intervjuukogumik "Hannes Võrno 33 kohtumist", kirjastus [[IlmaPress]] *Blogi: Hannes Võrno FakeBook hannesvorno.blog === Filmirollid === *"[[Minu Leninid]]" – Saksa ohvitser, režissöör [[Hardi Volmer]] (1997) *"[[Tappev Tartu]]" – Elmar, režissöör [[Ilmar Raag]] (1998) *"[[Heinaloom]]" – Sikk, režissöör [[Rao Heidmets]] (2001) *"[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" – Ökotalu peremees, režissöörid [[Andres Maimik]] ja [[Rain Tolk]] (2007) *"[[Seenelkäik]]" – Lipnik, režissöör [[Toomas Hussar]] (2012) *"[[Kalevipoeg (film)|Kalevipoeg]]" – BFM filmiosakond: III kursuse töö, Komtuuri hääl (2015) === Teatrirollid === *Pärnu [[Endla (teater)|Endla]] "Pidžaama kuuele" – Jean (2004) *Hannes Võrno ja [[Peeter Oja]] roadshow "Eesti 99" (2015) *Hannes Võrno monoetendus "Kuidas iseendaga tülli minna", stand-up teater POINT (2016) ==Ühiskondlik tegevus== Hannes Võrno on [[Tallinna Toomkool]]i Nõukogu liige ja [[Okupatsioonide muuseum]]i juhatuse liige.{{lisa viide}} Ta kuulub [[Eesti Jahimeeste Selts]]i ja [[Tallinna Jahtklubi]]sse. Võrno on [[Tallinna Piiskoplik Toomkogudus|Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse]] nõukogu liige ja kuulub asendusliikmena koguduse [[Sinod|sinodi]] esindusse.{{lisa viide}} Võrno kuulus aastatel 1999–2009 organisatsiooni [[Round Table Estonia]] ning oli selle president 2005–2006.{{lisa viide}} Aastatel 2005–2007 oli ta [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] juhatuse liige.{{lisa viide}} ==Poliitiline tegevus== Aastatel 2002–2011 oli ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|erakonna Isamaa ja Res Publica Liit]] liige. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[EKRE]] [[Viimsi vald|Viimsi valla]] esinumbrina.<ref>[http://www.postimees.ee/4080771/ekre-esinumber-kohalikel-valimistel-viimsis-on-hannes-vorno EKRE esinumber kohalikel valimistel Viimsis on Hannes Võrno], Postimees, 15. aprill 2017</ref> Ta sai 340 häält ning osutus valituks.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0890</ref> ==Isiklikku== Tal on kooselust rõivadisainer Häli Veskaruga täiskasvanud pojad Joosep Roald ja Luukas Heinrich.<ref>Priit Pullerits. [https://www.postimees.ee/1963475/karmi-kaega-hannes-vorno Karmi käega Hannes Võrno] Postimees.ee, 09.09.2002.</ref> 2019. aastal abiellus ta Cordeelia Viikbergiga,<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/87578697/foto-palju-onne-hannes-vorno-abiellus FOTO | Palju õnne! Hannes Võrno abiellus] Kroonika, 28.09.2019.</ref> paaril on 2020. aastal sündinud poeg Vincent.<ref>Katharina Toomemets. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1020341/beebid-2020-need-kuulsused-tervitasid-tanavu-perelisa Beebid 2020 | Need kuulsused tervitasid tänavu perelisa] Õhtuleht.ee, 31.12.2020.</ref> Hannes Võrno ema on Erna Võrno.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-29 |pealkiri=Hannes Võrno: olen valinud tee olla ebapopulaarne ja tühistatud |url=https://menu.err.ee/1609562185/hannes-vorno-olen-valinud-tee-olla-ebapopulaarne-ja-tuhistatud |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Hannes Võrno}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.director.ee/moelooja-hannes-vrno-back-in-business/ Moelooja Hannes Võrno – back in business] Director, oktoober 2004 *[http://www.virumaateataja.ee/275265/hannes-vorno-poiss-rakverest/ Hannes Võrno – poiss Rakverest] Virumaa Teataja, 17. juuni 2010 {{JÄRJESTA:Võrno, Hannes}} [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] ej6kryyrdgn2hn773gzx63nfstfykbs 7194302 7194299 2026-07-17T11:19:14Z Kuriuss 38125 7194302 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Hannes Võrno, saatejuht, meelelahutaja 07.jpg|pisi|Hannes Võrno 2007. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Fail:Hannes V6rno - Kreisiraadio - Eurovision 2008.JPG|thumb|Hannes Võrno 2008. aastal]] '''Hannes Võrno''' (sündinud [[1. mai]]l [[1969]] [[Rakvere]]s) on [[Eesti]] [[saatejuht]] ja meelelahutaja ning endine [[poliitik]] ja [[kaitseväelane]]. ==Elukäik== Võrno on tuntud komöödiarühmituse [[Kreisiraadio]] liikmena, mis lahutas eestlaste meelt huumorisketšidega nii televisioonis kui ka raadios ning esindas Eestit [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e poolfinaalis. Telesaatejuhina sai ta tuntuks koos [[Kiur Aarma]]ga saadet "[[Kahvel (saade)|Kahvel]]" juhtides, hiljem on ta juhtinud telesaateid "[[Kes tahab saada miljonäriks?]]", "[[Tõehetk]]" ja "[[20 aastat hiljem]]". Aastatel 1993–1996 tegi Hannes Võrno koos [[Henri Jääger|Henri Jäägriga]] korporatsiooni Saatus nime<ref>{{Cite web |url=http://lizard.artun.ee/~art/koomiks_bak.doc |title=Mart Normet – Eesti koomiks eesti ajakirjanduses 1990ndatel aastatel |access-date=18. märtsil 2019 |archive-date=23. juuli 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120723041458/http://lizard.artun.ee/~art/koomiks_bak.doc |url-status=dead }}</ref> all ajalehele [[Post (ajaleht)|Post]] absurdikoomiksiseeriaid "Perekond Vismaritega", "Tiduga" ja "Libiido". Koomiksitandemi seeriat "Perekond Vismarid" avaldati 247 korral ka ajalehes [[Liivimaa Kuller]].{{lisa viide}} [[2002]]. aastal valiti ta Eesti parimaks meessaatejuhiks ja [[2008]]. aastal Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide esikümnesse. Aasta parimate meessaatejuhtide valimisel saavutas ta [[2005]]. aastal 3. koha [[Vahur Kersna]] ja [[Kristjan Jõekalda]] järel.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 445</ref> ning [[2007]]. aastal Vahur Kersna järel teise koha.<ref>"Kes? Mis? Kus?" [[2008]], lk. 430</ref> Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud [[Sangar]]ile meestesärke{{millal}}.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 446</ref> Võrno kuulus aastatel [[2003]]–[[2011]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]] ning oli [[X Riigikogu|Riigikogu X koosseisu]] liige, kuid peatas saadikuvolitused 2003. aastal. Hannes Võrno oli aastatel 2011–[[2015]] [[Eesti Kaitseväe Teavituskeskus]]e ülem.<ref>{{Netiviide |autor=Madis Filippov |url=http://www.postimees.ee/616830/hannes-vornost-sai-elukutseline-kaitsevaeelane |pealkiri=Hannes Võrnost sai elukutseline kaitseväelane |väljaanne=Postimees.ee |aeg=31. oktoober 2011}}</ref> Teda on autasustatud [[Kaitseminister|kaitseministri]] ja [[NATO]] medalitega rahvusvahelisel sõjalisel missioonil osalemise eest. 2015. aastal pälvis Võrno [[Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist]]i. Sõjaväeliselt auastmelt on Hannes Võrno [[kapten]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320022013001 Sõjaväelise auastme andmine] Riigi Teataja, 20. veebruar 2013</ref> == Haridus == *1976–1984 [[Rakvere 3. Keskkool]] *1980–1984 [[Rakvere Lastemuusikakool]] *1984–1988 [[Tartu Kunstikool]] (kunstiline kujundamine) *1988–1993 [[Eesti Kunstiakadeemia]] (moekunst) *1993–1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa *2005–2006 [[Kaitseväe Lahingukool]] *2012 [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kõrgem Sõjakool (KVÜÕA)]] *2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa ==Töökohad== *1991–1992 [[Majandusministeerium]] ja [[Eesti Erastamisagentuur]] *1994–1995 AS [[Baltika]] *1995–1997 [[reklaamiagentuur Zavod]] *1996 veebruar-mai [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] asedirektor-majandusjuht *1997–1998 [[ERA Pank]] ja kindlustusselts [[Polaris (selts)|Polaris]] (pressiesindaja) *1998–2008 [[TV3]] saatejuht ("[[Kahvel (saade)|Kahvel]]", "[[Kes tahab saada miljonäriks?]]") *2003 aastal oli mõned kuud [[riigikogu]] liige *2008–2011 [[Kanal 2]] saatejuht ("[[Tõehetk]]", "[[Ilus ja valus]]", "[[Hannes Võrno Q]]", "20 aastat hiljem") *2011–2015 Kaitseväe Staabi ja [[Sidepataljon]]i teavituskompanii ülem. *2017–2019 [[Tallinna Televisioon]]i saate "Hannes Võrno 33 minutit" saatejuht-toimetaja *2020–2021 [[Kohtla-Järve Gümnaasium]]i ajakirjanduse ja meedia õpetaja ==Looming== *1992 kostüümikujundus lühifilmile "[[Merehaigus (film)|Merehaigus]]", [[režissöör]] [[Rainer Sarnet]] *1993 kostüümikujundus [[Tallinnfilm]]i mängufilmile "[[Tulivesi]]", režissöör [[Hardi Volmer]] *1995 kostüümikujundus Tallinnfilmi mängufilmile "[[Minu Leninid]]", režissöör [[Hardi Volmer]] *2009 autobiograafiline raamat "Poisi lugu", kirjastus [[Petrone Print]] *2009 maalinäitus "Juulile" [[Tartu]] [[E-Kunstisalong]]is *2010 klassitsismi tutvustav muusikaline ajalootund teatris [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Koos [[Tarmo Leinatamm]]ega, lavastaja [[Ain Mäeots]] *2016 autobiograafiline raamat "Missioon", kirjastus [[Maagiline Ruum]] *2019 intervjuukogumik "Hannes Võrno 33 kohtumist", kirjastus [[IlmaPress]] *Blogi: Hannes Võrno FakeBook hannesvorno.blog === Filmirollid === *"[[Minu Leninid]]" – Saksa ohvitser, režissöör [[Hardi Volmer]] (1997) *"[[Tappev Tartu]]" – Elmar, režissöör [[Ilmar Raag]] (1998) *"[[Heinaloom]]" – Sikk, režissöör [[Rao Heidmets]] (2001) *"[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" – Ökotalu peremees, režissöörid [[Andres Maimik]] ja [[Rain Tolk]] (2007) *"[[Seenelkäik]]" – Lipnik, režissöör [[Toomas Hussar]] (2012) *"[[Kalevipoeg (film)|Kalevipoeg]]" – BFM filmiosakond: III kursuse töö, Komtuuri hääl (2015) === Teatrirollid === *Pärnu [[Endla (teater)|Endla]] "Pidžaama kuuele" – Jean (2004) *Hannes Võrno ja [[Peeter Oja]] roadshow "Eesti 99" (2015) *Hannes Võrno monoetendus "Kuidas iseendaga tülli minna", stand-up teater POINT (2016) ==Ühiskondlik tegevus== Hannes Võrno on [[Tallinna Toomkool]]i Nõukogu liige ja [[Okupatsioonide muuseum]]i juhatuse liige.{{lisa viide}} Ta kuulub [[Eesti Jahimeeste Selts]]i ja [[Tallinna Jahtklubi]]sse. Võrno on [[Tallinna Piiskoplik Toomkogudus|Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse]] nõukogu liige ja kuulub asendusliikmena koguduse [[Sinod|sinodi]] esindusse.{{lisa viide}} Võrno kuulus aastatel 1999–2009 organisatsiooni [[Round Table Estonia]] ning oli selle president 2005–2006.{{lisa viide}} Aastatel 2005–2007 oli ta [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] juhatuse liige.{{lisa viide}} ==Poliitiline tegevus== Aastatel 2002–2011 oli ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|erakonna Isamaa ja Res Publica Liit]] liige. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[EKRE]] [[Viimsi vald|Viimsi valla]] esinumbrina.<ref>[http://www.postimees.ee/4080771/ekre-esinumber-kohalikel-valimistel-viimsis-on-hannes-vorno EKRE esinumber kohalikel valimistel Viimsis on Hannes Võrno], Postimees, 15. aprill 2017</ref> Ta sai 340 häält ning osutus valituks.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0890</ref> ==Isiklikku== Tal on kooselust rõivadisainer Häli Veskaruga täiskasvanud pojad Joosep Roald ja Luukas Heinrich.<ref>Priit Pullerits. [https://www.postimees.ee/1963475/karmi-kaega-hannes-vorno Karmi käega Hannes Võrno] Postimees.ee, 09.09.2002.</ref> 2019. aastal abiellus ta Cordeelia Viikbergiga,<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/87578697/foto-palju-onne-hannes-vorno-abiellus FOTO | Palju õnne! Hannes Võrno abiellus] Kroonika, 28.09.2019.</ref> paaril on 2020. aastal sündinud poeg Vincent.<ref>Katharina Toomemets. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1020341/beebid-2020-need-kuulsused-tervitasid-tanavu-perelisa Beebid 2020 | Need kuulsused tervitasid tänavu perelisa] Õhtuleht.ee, 31.12.2020.</ref> Hannes Võrno ema on Erna Võrno.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-29 |pealkiri=Hannes Võrno: olen valinud tee olla ebapopulaarne ja tühistatud |url=https://menu.err.ee/1609562185/hannes-vorno-olen-valinud-tee-olla-ebapopulaarne-ja-tuhistatud |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Hannes Võrno}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.director.ee/moelooja-hannes-vrno-back-in-business/ Moelooja Hannes Võrno – back in business] Director, oktoober 2004 *[http://www.virumaateataja.ee/275265/hannes-vorno-poiss-rakverest/ Hannes Võrno – poiss Rakverest] Virumaa Teataja, 17. juuni 2010 {{JÄRJESTA:Võrno, Hannes}} [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] s74ve51jdku6ehtz6xpanh30hx1kdjd 0 119605 7194274 7008242 2026-07-17T10:36:21Z Kuriuss 38125 7194274 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{infokast president | nimi= Keit Pentus-Rosimannus | pilt= Keit Pentus-Rosimannus (crop).jpg | pildiallkiri=Keit Pentus-Rosimannus (2021) | amet= [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liige | ametiajaalgus= 1. jaanuar 2023 | ametiajalõpp= | eelmine= [[Juhan Parts]] | järgmine= | amet2= [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus2= 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2= 19. oktoober 2022 | eelmine2= [[Martin Helme]] | järgmine2= [[Annely Akkermann]] | amet3= [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3= [[2019]] | ametiajalõpp3= [[25. jaanuar]] [[2021]] | eelmine3= | järgmine3= | amet4= [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4= [[2015]] | ametiajalõpp4= [[2019]] | eelmine4= | järgmine4= | amet5= [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus5= [[17. november]] [[2014]] | ametiajalõpp5=[[15. juuli]] [[2015]] | eelmine5= [[Anne Sulling]] (kt) | järgmine5=[[Marina Kaljurand]] | amet6= [[Eesti keskkonnaminister]] | ametiajaalgus6= [[6. aprill]] [[2011]] | ametiajalõpp6= [[17. november]] [[2014]] | eelmine6= [[Jaanus Tamkivi]] | järgmine6= [[Mati Raidma]] | amet7= [[XI Riigikogu]] liige | ametiajaalgus7= [[2007]] | ametiajalõpp7= [[2011]] | eelmine7= | järgmine7= | sünniaeg= {{süv|1976|03|03|df=y}} | sünnikoht= [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= | partei= [[Eesti Reformierakond]] (1998–) |}} '''Keit Pentus-Rosimannus''' (kuni 2012 '''Keit Pentus'''; sündinud [[3. märts]]il [[1976]]) on [[Eesti]] riigitegelane ja [[poliitik]], alates 1. jaanuarist 2023 [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liige. Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 17. novembrini 2014 [[Eesti keskkonnaminister]], 17. novembrist 2014 kuni 15. juulini 2015 [[Eesti välisminister]] ja 26. jaanuarist 2021 kuni 19. oktoobrini 2022 [[Eesti rahandusminister]]. ==Haridus== Ta on õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is klaverit ja [[Tallinna Bakalaureuse Erakool]]is, mille lõpetas [[1995]]. aastal hõbemedaliga. [[2000]]. aastal sai [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikool]]ist bakalaureusekraadi haldusjuhtimises ja Euroopa Liidu suhetes. [[2000]]. aastal alustas ta magistriõpinguid [[Tartu Ülikool]]is politoloogia erialal, mis on lõpetamata. [[2020]]. aastal sai ta [[Tuftsi Ülikool]]i Fletcheri rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia koolis [[magistrikraad|magistrikraadi]]. ==Poliitiline tegevus== Keit Pentuse esimene kokkupuude [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnaga]] oli 1996. aastal, kui ta ülikooli teisel kursusel alustas valimiskorraldajana. 1997. aastal pani ta aluse noorteklubile, millest hiljem kasvas välja [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]. Alates 9. juunist 1998 on ta Eesti Reformierakonna liige, sh [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] juhatuse liige 2000–2017 ja 2020–2022. Viimati oli ta ka Eesti Reformierakonna aseesimeheks. 18. oktoobril 2022 teatas ta sotsiaalmeedia vahendusel, et lahkub poliitikast, sh astub tagasi rahandusministri ametikohalt, keskendub paariks kuuks vanemapuhkusele ja asub tegema ettevalmistusi [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikme kuulamisteks.<ref>[https://web.archive.org/web/20230818212519/https://www.postimees.ee/7628965/keit-pentus-rosimannus-astub-ministrikohalt-tagasi-ja-lahkub-poliitikast Einmann, Andres. Keit Pentus-Rosimannus astub ministrikohalt tagasi ja lahkub poliitikast]. Postimees, 18. oktoober 2022.</ref> Ta on töötanud [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaal-]], [[Eesti justiitsminister|justiits-]] ja [[Eesti välisminister|välisministri]] nõunikuna, samuti on ta olnud peaminister [[Andrus Ansip]]i büroo juhataja (2005–2007) ja [[Riigikogu]] esimene aseesimees (2009–2011). === Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised === 2003. aastal sai ta [[Tallinna kesklinna linnaosa|Tallinna kesklinna]] vanemaks. Selles ametis töötas ta kaks aastat, algatades muu hulgas kõrghoonete teemaplaneeringu, miljööväärtuslike alade kaitsmisele suunatud osaüldplaneeringud ning vanalinna tuleviku teemalised arutelud; lasi korrastada [[Virumägi|Musumäe]] ja valgustada [[Snelli park|Snelli]] ja [[Lembitu park (Tallinn)|Lembitu pargi]]; aitas kaasajastada mitme kesklinna lasteaia ruumid ning kutsus kokku koolijuhtide, lasteaedade juhatajate ja korteriühistute ümarlauad. [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Pentus-Rosimannus Eesti Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadina ning sai Lasnamäe valimisringkonnas 3396 häält. ===Riigikogu liige ja minister=== [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Keit Pentus Tallinnas [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ja sai 26 häält. Eesti Reformierakonna üleriigilises nimekirjas oli ta 111. kohal. [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] sai 7049 häälega isikumandaadi. Ta oli [[XI Riigikogu]] liige, kuulus Riigikogu rahandus- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ja oli 2007–2009 Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni esimees. Alates 2009. aasta juunist oli ta Riigikogu esimene aseesimees. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] valiti ta ka [[XII Riigikogu]] liikmeks, kuid [[6. aprill]]il [[2011]] sai temast [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] [[Eesti keskkonnaminister|keskkonnaminister]]. Samal ametikohal jätkas ta ka [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase esimeses valitsuses]], kuni nimetati [[Euroopa Parlament]]i lahkunud [[Urmas Paet]]i asemel 17. novembril 2014 [[Eesti välisminister|välisministriks]]. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] valiti ta [[XIII Riigikogu]] liikmeks. Ta oli väliskomisjoni aseesimees ning Eesti-USA ja Eesti-Iraani parlamendirühmade esimees. Koostas väliskomisjoni raporti valmisolekust tõrjuda valimistesse sekkumist. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valiti ta [[XIV Riigikogu]] liikmeks. Eesti Reformierakond valis ta fraktsiooni aseesimeheks. Ta oli Eesti-Iisraeli ja Eesti-Kanada parlamendirühmade esimees ning Eesti-USA parlamendirühma aseesimees. 26. jaanuaril 2021 sai Keit Pentus-Rosimannusest [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimeses valitsuses]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] ning ta jätkas sellel ametikohal kuni 19. oktoobrini 2022 ka [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teises valitsuses]]. ===Keskkonnaminister=== Keskkonnaministrina tegi valitsusele ettepaneku [[Tuhala-Nabala looduskaitseala]] moodustamiseks, suutis luua vajaliku konsensuse uue jahiseaduse vastuvõtmiseks ja kaitses edukalt Eesti huve Euroopa Liidu kütusekvaliteedi direktiivi vastuvõtmisel. [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Eesti tark võim.jpg|pisi|[[Arvamusfestival]] 2014, "Eesti tark võim"]] === Välisminister === Välisministrina seisis NATO kohalolu suurendamise eest regioonis ning sanktsioonide pikendamise eest Venemaale seoses viimase agressiooniga Krimmis ja Ida-Ukrainas. 1. juulil 2015 teatas Keit Pentus-Rosimannus seoses [[Autorollo]] tsiviilvaidluses langetatud ringkonnakohtu otsusega, et astub välisministri ametist tagasi.[[Pilt:Secretary Kerry Sits With Estonian Foreign Minister Pentus-Rosimannus During Bilateral Meeting at NATO Headquarters in Belgium (15930176755).jpg|pisi|[[John Kerry]] ja Keit Pentus-Rosimannus NATO peakorteris 2014. aastal]] == Muu ühiskonnategevus == Keit Pentus-Rosimannus on vanavanemate toetamise ühingu nõukogu liige. Varem on ta kuulunud [[Riigi Kinnisvara AS]] nõukokku ja olnud SA [[Tallinna toomkirik|Tallinna Toomkiriku]] kristliku kultuuri ning eetiliste väärtuste õppe- ja konverentsikeskuse nõukogu liige. 2020. aastast kuulub Ameerika Ühendriikide initsiatiivil kokku kutsutud NATO innovatsiooninõukokku, mis keskendub tulevikusüsteemide ettevalmistamisele mehitamata meresüsteemide valdkonnas ning London Imperial College'i, FinTechi keskuse nõuandvasse kokku. == Autorollo tsiviilvaidlus == Keit Pentus-Rosimannuse vastu esitati tsiviilhagi seoses tema isale [[Väino Pentus]]ele (s 26.10.1955) kuulunud autofirma [[Autorollo]] pankrotiprotsessiga. [[Harju Maakohus]] ei rahuldanud 27. juunil 2014 Autorollo pankrotitoimkonna hagi Keit Pentus-Rosimannuse suhtes, kohus jättis Keit Pentus-Rosimannuse menetluskulud pankrotitoimkonna kanda. 30. juunil 2015 tühistas [[Tallinna Ringkonnakohus]] maakohtu otsuse osas, millega OÜ Autorollo nõue tütarettevõtte asutamisega tekitatud kahju osas jäeti Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldamata. Tühistatud osades tegi ringkonnakohus uue otsuse, mõistes välja mitu kahjusummat, samuti jäid kostjate kanda menetluskulud. Keit Pentus-Rosimannus nimetas otsust ebaõiglaseks, kuid astus selle tõttu välisministri ametist tagasi. Ta kaebas otsuse edasi ja [[Riigikohus]] võttis [[Kassatsioon|kassatsioonikaebuse]] menetlusse. 13. aprillil 2016 jättis Riigikohus oma otsusega neli hageja nõuet viiest Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldamata, kuna nõude aluseks esitatud asjaolud jäid maa- ja ringkonnakohtus osaliselt tõendamata. Ühe nõude osas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse vale tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 21. oktoobril 2016 jättis ringkonnakohus kogu hagi kõigi nõuete osas Keit Pentus-Rosimannuse suhtes rahuldamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki kanda. Riigikohus saatis lahendi ringkonnakohtusse tagasi, nõudes peamiselt selle põhjalikumat põhjendamist. 2. märtsil 2018 jättis ringkonnakohus jõusse otsuse, et kõik nõuded Keit Pentus-Rosimannuse vastu on alusetud ning menetluskulud peavad kandma pankrotihaldurid Martin Krupp ja Katrin Prükk. ==Isiklikku== [[10. august]]il [[2012]] abiellus ta [[Rain Rosimannus]]ega, neil on [[2021]]. aastal sündinud tütar. Tema vend [[Sten Pentus]] on vormelisõitja.<ref>https://web.archive.org/web/20160304134145/http://eestinaine.ohtuleht.ee/608689/onneliku-pere-laps-keit-pentus Õnneliku pere laps Keit Pentus (Eesti Naine 30. september 2011)</ref><ref>https://web.archive.org/web/20200815195325/https://database.motorsportmagazine.com/database/drivers/sten-pentus Sten Pentus (Motor Sport Magazine)</ref> ==Artiklid, uudised== *[https://arvamus.postimees.ee/6563336/keit-pentus-rosimannus-ike-lepe-on-puudlik-aga-visioonitu-vark?_ga=2.151592313.1917162469.1554734625-793754418.1534182965 Keit Pentus-Rosimannus: IKE lepe on püüdlik, aga visioonitu värk] *[https://epl.delfi.ee/news/arvamus/keit-pentus-rosimannus-yana-toom-eksib-eesti-huvides-on-uksnes-taielik-loobumine-saastavast-polevkivielektrist?id=85328599 Keit Pentus-Rosimannus: Yana Toom eksib. Eesti huvides on üksnes täielik loobumine saastavast põlevkivielektrist] *[https://epl.delfi.ee/news/arvamus/keit-pentus-rosimannus-eesti-peab-olema-see-kes-gruusias-ja-ukrainast-ara-hammustatud-tukkide-eest-seisab?id=85301481 Keit-Pentus Rosimannus: Eesti peab olema see, kes Gruusias ja Ukrainast ära hammustatud tükkide eest seisab] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/keit-pentus-rosimannus-kadri-simsonile-keskerakonnal-on-vara-sovetskoje-sampanskojet-avada?id=84694641 Keit Pentus-Rosimannus Kadri Simsonile: Keskerakonnal on vara Sovetskoje Šampanskojet avada] *[https://arvamus.postimees.ee/6408387/keit-pentus-rosimannus-kas-1000-eurone-pension-on-voimalik Keit Pentus-Rosimannus: kas 1000-eurone pension on võimalik?] *[https://poliitika.postimees.ee/6463399/pentus-rosimannus-venemaa-agressioonile-tuleb-vastata-sanktsioonidega?_ga=2.150663670.1917162469.1554734625-793754418.1534182965 Pentus-Rosimannus: Venemaa agressioonile tuleb vastata sanktsioonidega] *[https://arvamus.postimees.ee/4633108/keit-pentus-rosimannus-ei-maksa-saasest-elevanti-teha Keit Pentus-Rosimannus: ei maksa sääsest elevanti teha] *[https://www.err.ee/650336/eesti-poolthaal-uro-s-jagab-poliitikud-eri-leeridesse Eesti poolthääl ÜRO-s jagab poliitikud eri leeridesse] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/keit-pentus-rosimannus-vaguniari-venemaaga-on-kas-labimotlematu-otsus-voi-korralikult-satitud-muster-molemad-variandid-on-eestile-halvad?id=78918748 Keit-Pentus Rosimannus: vaguniäri Venemaaga on kas läbimõtlematu otsus või korralikult sätitud muster. Mõlemad variandid on Eestile halvad] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuidas-lopetada-eestis-hariduslik-apartheid?id=78207856 Keit Pentus-Rosimannus: Kuidas lõpetada Eestis hariduslik apartheid?] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aas-lasnamaele-trammiliini-rajamine-ei-ole-vajalik?id=78375320 Lasnamäele trammiliini rajamine ei ole vajalik?] *[https://www.err.ee/585461/pentus-rosimannus-nimetas-karilaidu-ja-stalnuhhinit-separatistideks Pentus-Rosimannus nimetas Karilaidu ja Stalnuhhinit separatistideks] *[https://www.postimees.ee/4103579/pentus-rosimannus-macroni-vastu-suunatud-kuberrunnak-on-tuttava-kaekirjaga Pentus-Rosimannus: Macroni vastu suunatud küberrünnak on tuttava käekirjaga] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keit-pentus-rosimannus-semjonovile-auraha-andmine-naitab-et-keskerakonna-leping-putiniga-kehtib-jatkuvalt?id=78108922 Keit Pentus-Rosimannus: Semjonovile auraha andmine näitab, et Keskerakonna leping Putiniga kehtib jätkuvalt] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pentus-rosimannus-kui-valitsusliidu-juhtivpoliitik-nimetab-suuria-teemalises-avalduses-teist-valitsusliidu-poliitikut-lolliks-oonestab-see-meie-uhtset?id=77832898 Pentus-Rosimannus: kui valitsusliidu juhtivpoliitik nimetab Süüria teemalises avalduses teist valitsusliidu poliitikut lolliks, õõnestab see meie ühtset välispoliitilist joont] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keit-pentus-rosimannus-ttv-st-mitte-vaadatavus-pole-tallinna-propamasina-probleem-vaid-selle-habivaarne-sisu?id=77797368 Keit Pentus-Rosimannus TTV-st: mitte vaadatavus pole Tallinna propamasina probleem, vaid selle häbiväärne sisu] *[https://www.err.ee/554235/keit-pentus-rosimannus-putin-soovib-aarmusluse-toetamisega-euroopat-lohestada Keit Pentus-Rosimannus: Putin soovib äärmusluse toetamisega Euroopat lõhestada] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/foorumi-blogi-kuidas-majandada-meie-metsi-nii-et-loodus-oleks-hasti-hoitud?id=77620290 FOORUMI BLOGI: Kuidas majandada meie metsi nii, et loodus oleks hästi hoitud?] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pentus-rosimannus-idasuunalist-lobbysurvet-tuleb-ikka-uksest-ja-ukse-alt?id=77605630 Pentus-Rosimannus: idasuunalist lobbysurvet tuleb ikka uksest ja ukse alt] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/pentus-rosimannus-naeme-jarjest-rohkem-keskerakonna-mitteametlikku-liini-mis-ei-toeta-eesti-ametlikku-valispoliitilist-kurssi?id=77181232 Pentus-Rosimannus: näeme järjest rohkem Keskerakonna mitteametlikku liini, mis ei toeta Eesti ametlikku välispoliitilist kurssi] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/keit-pentus-rosimannus-tulpidemaa-parlamendivalimistest-kas-hollandlased-murravad-trendi?id=77546980 Keit Pentus-Rosimannus tulpidemaa parlamendivalimistest: kas hollandlased murravad trendi?] *[https://www.postimees.ee/3952505/pentus-rosimannusest-sai-eesti-usa-parlamendiruhma-juht Pentus-Rosimannusest sai Eesti-USA parlamendirühma juht] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/keit-pentus-rosimannus-vabariigi-100-sunnipaevaks-parem-presidendivalimiste-kord?id=75886477 Keit Pentus-Rosimannus: vabariigi 100. sünnipäevaks parem presidendivalimiste kord?] *[https://www.postimees.ee/3819267/pentus-rosimannus-kaljuranna-korvalejatmine-ei-olnud-oige Pentus-Rosimannus: Kaljuranna kõrvalejätmine ei olnud õige] *[http://ekspress.delfi.ee/arvamus/vana-kuld-keit-pentus-rosimannus-pakub-eesti-presidendiks-marina-kaljuranda?id=69761727 Vana kuld: Keit Pentus-Rosimannus pakub Eesti presidendiks Marina Kaljuranda] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/keit-pentus-rosimannus-keda-esindas-kremli-protezeega-suurias-kohtunud-yana-toom?id=75053769 KEIT PENTUS-ROSIMANNUS: Keda esindas Kremli protežeega Süürias kohtunud Yana Toom?] *[https://arvamus.postimees.ee/3696021/keit-pentus-rosimannus-julgeolekunoukogu-liikmesus-tugevdab-eesti-mainet?_ga=2.200054446.1856050879.1500750189-627235015.1436730062 Keit Pentus-Rosimannus: julgeolekunõukogu liikmesus tugevdab Eesti mainet] *[https://www.postimees.ee/3618941/riigikogu-tegi-savtsenko-vabastamist-noudva-avalduse Riigikogu tegi Savtšenko vabastamist nõudva avalduse] *[http://www.delfi.ee/archive/keit-pentus-rosimannus-rahvusvaheline-kogukond-peab-reageerima-krimmitatarlaste-tagakiusamisele?id=74362123 Keit Pentus-Rosimannus: rahvusvaheline kogukond peab reageerima krimmitatarlaste tagakiusamisele] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/keit-pentus-rosimannus-tuleb-lopetada-habelik-vaikimine-kui-rahvast-valedega-uksteise-vastu-assitatakse?id=73693733 Keit Pentus-Rosimannus: tuleb lõpetada häbelik vaikimine, kui rahvast valedega üksteise vastu ässitatakse] *[https://www.postimees.ee/3434003/pentus-rosimannus-kliimalepe-on-aasta-positiivseim-mark Pentus-Rosimannus: kliimalepe on aasta positiivseim märk] *[https://arvamus.postimees.ee/3406747/keit-pentus-rosimannus-milleks-euroopale-vabakaubandus-usaga?_ga=2.175059618.1856050879.1500750189-627235015.1436730062 Keit Pentus-Rosimannus: milleks Euroopale vabakaubandus USAga?] *[https://www.postimees.ee/3221161/pentus-rosimannus-eesti-kandideerib-jargmisel-aastal-unicefi-eesistujaks Pentus-Rosimannus: Eesti kandideerib järgmisel aastal UNICEFi eesistujaks] *[https://www.postimees.ee/3218371/pentus-rosimannus-julgeolekust-peame-keskenduma-ennustamise-asemel-ennetamisele Pentus-Rosimannus julgeolekust: peame keskenduma ennustamise asemel ennetamisele] *[https://pluss.postimees.ee/3217079/pentus-rosimannus-laps-ei-peaks-topeltkodakondsusest-lahti-utlema?_ga=2.7263410.1856050879.1500750189-627235015.1436730062 Pentus-Rosimannus: laps ei peaks topeltkodakondsusest lahti ütlema] *[https://www.postimees.ee/3196291/pentus-rosimannus-kohustuslik-pogenikekvoot-voib-viia-suurte-probleemideni Pentus-Rosimannus: kohustuslik põgenikekvoot võib viia suurte probleemideni] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tahelepanu-pohjustele-mitte-ainult-tagajarjele?id=71314607 Pentus-Rosimannus: Tähelepanu põhjustele, mitte ainult tagajärjele] *[https://www.postimees.ee/3179965/pentus-rosimannus-amaris-nato-havitajate-kohalolek-eestis-on-tugev-sonum-alliansi-uhtsusest Pentus-Rosimannus Ämaris: NATO hävitajate kohalolek Eestis on tugev sõnum alliansi ühtsusest] *[https://www.postimees.ee/3160127/pentus-rosimannus-steinmeierile-hindame-korgelt-saksamaa-panust-eesti-julgeolekusse Pentus-Rosimannus Steinmeierile: hindame kõrgelt Saksamaa panust Eesti julgeolekusse] *[https://www.postimees.ee/3088977/pentus-rosimannus-tsiviilelanike-tapmist-toetav-reziim-ei-ole-partner Pentus-Rosimannus: tsiviilelanike tapmist toetav režiim ei ole partner] *[https://www.postimees.ee/3041473/pentus-rosimannus-julgeolekuohud-muutsid-laaneliitlased-uhtsemaks Pentus-Rosimannus: julgeolekuohud muutsid lääneliitlased ühtsemaks] *[https://poliitika.postimees.ee/3012419/pentus-roivase-jareltulijale-pole-pohjust-niipea-moelda?_ga=2.7115698.1856050879.1500750189-627235015.1436730062 Pentus: Rõivase järeltulijale pole põhjust niipea mõelda] *[https://www.postimees.ee/2989933/nabala-tuhala-kaitseala-loomine-sai-valitsuselt-heakskiidu Nabala-Tuhala kaitseala loomine sai valitsuselt heakskiidu] *[https://www.postimees.ee/2909279/pentus-rosimannus-tanas-obama-visiidi-ettevalmistajaid Pentus-Rosimannus tänas Obama visiidi ettevalmistajaid] *[https://majandus24.postimees.ee/2895253/keit-pentus-rosimannus-mustast-kullast-rohkem-kulda-ja-vahem-mustust?_ga=2.32438078.1856050879.1500750189-627235015.1436730062 Keit Pentus-Rosimannus: mustast kullast rohkem kulda ja vähem mustust] *[https://arvamus.postimees.ee/2871121/keit-pentus-rosimannus-naised-triibud-ja-eneseusk?_ga=2.243568645.1856050879.1500750189-627235015.1436730062 Keit Pentus-Rosimannus: naised, triibud ja eneseusk] *[https://tallinn.postimees.ee/2856587/pentus-rosimannus-mereaare-korrashoid-on-tallinna-vastutada Pentus-Rosimannus: mereääre korrashoid on Tallinna vastutada] *[https://tallinn.postimees.ee/2663176/eesti-ostab-saastekvootide-eest-neli-keskkonnasaastlikku-trammi Eesti ostab saastekvootide eest neli keskkonnasäästlikku trammi] *[https://pluss.postimees.ee/2629764/minister-kinnitas-nabala-looduskaitseala-moodustamise?_ga=2.234894337.1856050879.1500750189-627235015.1436730062 Minister kinnitas Nabala looduskaitseala moodustamise] *[https://majandus24.postimees.ee/1518680/pentus-rosimannus-loodus-pole-voimeline-suuremat-polevkivi-kaevandamise-koormust-taluma?_ga=2.33959969.1856050879.1500750189-627235015.1436730062 Pentus-Rosimannus: loodus pole võimeline suuremat põlevkivi kaevandamise koormust taluma] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valisminister-new-yorgis-tulevikus-ei-peaks-sundides-kahe-riigi-kodakondsuse-saanud-eesti-vanema-laps-uhest-kodakondsusest-lahti-utlema?id=71651037 Välisminister New Yorgis: tulevikus ei peaks sündides kahe riigi kodakondsuse saanud Eesti vanema laps ühest kodakondsusest lahti ütlema] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/660/ Keit Pentus: käed eemale lasteaedadest (Delfi) (18.03.2009)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/582/ Keit Pentus: miks tegime sellise eelarve (Delfi) (01.10.2008)] *[http://www.reform.ee/UserFiles/File/reformikiri_sygis_2008.pdf Vestlusringis: Pentus, Ojuland, Ligi, Klaas, Muravjova (Reformikiri) (sügis 2008)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/542/ Keit Pentus: maksulatt 30 000 kroonile (Äripäev) (16.06.2008)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/508/ Keit Pentus: õige aeg ergutada kokkuhoidlikkust (Äripäev (Tulumaks) (06.05.2008)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/449/ Keit Pentus: sundüürnike marineerimine (Äripäev) (25.03.2008)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/412/ Keit Pentus: palun, teie 1,4 miljardit (Hiiu Leht) (19.02.2008)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/374/ Keit Pentus: trikipoliitika või alkoholipoliitika (Eesti Päevaleht) (12.02.2008)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/360/ Keit Pentus: ahvatlusseadus investoreile (Äripäev) (29.01.2008)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/337/ Keit Pentus: sunnist vabaks (Postimees) (15.01.2008)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/83/ Keit Pentus: ähmist. Riskidest. Tulevikust (Postimees) (02.11.2007)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/85/ Keit Pentus: Iraagi missiooni katkestamine oleks halb plaan (Eesti Päevaleht (18.10.2007)] *[http://www.reform.ee/UserFiles/File/reformikiri_sygis_2007.pdf Keit Pentus: tuumaenergiast paanikata (Reformikiri) (sügis 2007)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/117/ Keit Pentus: meie sada esimest päeva (SL Õhtuleht) (14.07.2007)] *[http://www.reform.ee/ee/poliitikad/arvamuslood/139/ Keit Pentus: mõeldes sõjahaudade kaitse seadusele (Meie Maa) (12.01.2007)] *[http://www.ohtuleht.ee/164134/keit-pentus-mul-ei-ole-piinlik-selleparast-kuidas-me-edgar-savisaare-maha-votsime Keit Pentus: mul ei ole piinlik sellepärast, kuidas me Edgar Savisaare maha võtsime (SL Õhtuleht) (16.10.2004)] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} *[https://valitsus.ee/et/peaminister-ministrid/valisminister-keit-pentus-rosimannus Elulugu ja CV Valitsuse lehel] (8. juuli 2015 seisuga) *Keit Pentus-Rosimannus Facebookis [https://www.facebook.com/pentusrosimannus/] *[http://www.pentusrosimannus.ee Keit Pentus-Rosimannuse koduleht] *[http://www.twitter.com/keitpentus Keit Pentus-Rosimannus Twitteris] *Keit Pentus saates "[[Kukul külas]]", 19. juuni 2005, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-19_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-19_14-04.wma 2. osa] {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaanus Tamkivi]]| nimi=[[Keskkonnaminister]] | aeg= [[2011]]–[[2014]]| järgnev=[[Marko Pomerants]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Anne Sulling]] (kt)| nimi=[[Välisminister]] | aeg= [[2014]]–[[2015]]| järgnev=[[Marina Kaljurand]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Martin Helme]]| nimi=[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | aeg= 2021–2022| järgnev=[[Annely Akkermann]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Pentus, Keit}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tuftsi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 2gz9k0a73jr99h648avwzf74w779pqn 0 119643 7194081 7000026 2026-07-17T06:15:04Z Sillerkiil 58396 /* Paljunemine */ 7194081 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punahirv | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | hindaja = Lovari, S., Lorenzini, R., Masseti, M., Pereladova, O., Carden, R.F., Brook, S.M. & Mattioli, S. | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018| nimi = ''Cervus elaphus'' | ID=55997072}}</ref> | pilt = Silz cerf22.jpg | pildi_seletus = Isahirv | pildi_laius = 250px | pilt2 = Zoo-Dortmund-IMG 5549-a.jpg | pildi2_seletus = Emahirv | pildi2_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Hirvlased]] ''Cervidae'' | perekond = [[Hirv]] ''Cervus'' | liik = '''Punahirv''' | binaarne = ''Cervus elaphus'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | levikukaart = Range Map Cervus elaphus.png | levikukaardi_seletus = Punahirve levila }} '''Punahirv''' (''Cervus elaphus'') on üks suurimaid [[hirv]]eliike [[hirvlased|hirvlaste]] sugukonnas. Eestis [[Introduktsioon (bioloogia)|introduktseeritud]] liigina, arvukamalt [[Saaremaa]]l. Punahirv on asustanud suurema osa [[Euroopa]]st, [[Kaukasus]]est, [[Anatoolia]]st ja mõned osad [[Lääne-Aasia|Lääne-]] ja [[Kesk-Aasia]]st. Samuti on punahirv esindatud [[Atlase mäed|Atlase mägedes]] [[Maroko]]s ja [[Tuneesia]]s, mis on ainsad punahirvede populatsiooni levikukohad [[Aafrika]] mandril. Punahirve on sisse toodud näiteks [[Austraalia]]sse, [[Uus-Meremaa]]le, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], [[Kanada]]sse, [[Peruu]]sse, [[Uruguay]]sse, [[Tšiili]]sse ja [[Argentina]]sse. Punahirve liha kasutatakse maailma eri paigus toiduks.<ref name="photoshelter"/><ref name="scirecordbook"/> Punahirv on mäletseja, kellel on neljaosaline [[magu]]. Geneetiliste tõendite põhjal on punahirve kirjeldatud kui liikide gruppi, mitte kui ühte eraldi liiki.<ref name="Moore"/><ref name="Perez-Espona"/> Punahirved kuuluvad hirvlaste (''Cerevidae'') sugukonda, kuhu kuuluvad veel [[põder]] (''Alces alces'') ja [[kanada hirv]] (''Alces canadiensis''), kes elavad [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Ida-Aasia]]s. On tõenäoline, et punahirve esivanemad, kaasa arvatud kanada hirv, on pärit Kesk-Aasiast ja sarnanevad [[tähnikhirv]]ega (''Cervus nippon'').<ref name="Geist"/> Hoolimata sellest et punahirv oli kunagi Euroopas haruldane, ei ole populatsioon väljasuremisohus olnud. Kuna punahirvi tuuakse sisse ja kaitstakse, on tema arvukus [[Portugal]]is ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] suurenenud, kuid näiteks Põhja-Ameerikas ja Aafrikas isendite arvukus väheneb.<ref name="Publico"/> == Välimus == Punahirv on hirvlastest suuruselt neljas, põdra, kanada hirve ja [[sambar]]i (''Rusa unicolor'') järel. Isase punahirve kehapikkus on tavaliselt 175–250 cm ja kaal 160–240 kg. Emane punahirv on tavaliselt 160–210 cm pikkune ja kaalub 120–170 kg. Saba lisab pikkusele veel 12–19 cm. Õlakõrgus on punahirvedel 95–130 cm.<ref name="Macdonald"/> Punahirvede suvekarvastik on punakaspruun. Sügise jooksul kasvatavad kõik hirvlased talvekasuka, mis aitab talvel sooja hoida. Sügisel kasvatavad mõned hirved endale ka laka. Kevade saabudes hõõruvad punahirved vastu puud või teisi objekte talvekasuka maha. Mõnedel liikidel on suvekarv ja talvekarv lihtsasti eristatavad – suviti on punahirve karvavärvus punakaspruun ja tumedam, talvel hallikas ja heledam.<ref name="Geist"/><ref name="Pisarowicz"/> Isastel on sügisesel jooksuajal jämedam kael ning nmärgatav lakk. Ainult isased punahirved suudavad kasvatada sarvi, mis hakkavad kasvama kevadel ja aetakse igal aastal maha, tavaliselt talve lõpus. Luust sarved võivad päevas kasvada kuni 2,5 cm, on keskmiselt 71 cm pikad ja kaaluvad kuni 1 kg. Kasvamise ajal on sarved kaetud naha ja karvadega, mis toidavad ja kaitsevad sarvi. Sarved on kujult pigem sirged ja pealt kortsulised, nende tippu moodustub "kroon", mis vanematel loomadel koosneb neljast või rohkemast radiaalselt üles kasvavast piigist. Väiksematel hirvedel selline kroon puudub.<ref name="Macdonald"/><ref name="tallgrass"/> == Levila == Punahirvede levila hõlmab enamiku [[Euroopa]]st, [[Kaukaasia]]st, [[Väike-Aasia]]st ja osaliselt ka [[Lääne-Aasia|Lääne]]- ja [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasiast]]. Punahirve on leitud ka [[Atlase mäed|Atlase mägedelt]], seega on punahirv ainus [[Aafrika]]s elav hirveliik. Punahirve on edukalt [[introduktsioon (bioloogia)|introdutseeritud]] ka [[Uus-Meremaa]]le ja [[Argentina]]sse. Punahirve leidub ka [[Eesti]]s, kuigi asustamise järel mitu korda vähem kui [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Samuti leidub punahirve palju [[Valgevene]]s. === Arvukus Eestis === Eestis on punahirved levinud valdavalt saartel, 2025. aastal oli Eestis ligikaudu 12 000 isikut, sealjuures oli levila mandril suurenenud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud=2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> ==Paljunemine== Septembris-oktoobris ajab isane punahirv karja emasloomad paaritumiseks kokku. Paarituv isane möirgab, et demonstreerida oma võimsust teistele isastele. Kui keegi teistest isastest sama vägevalt möirgab, minnakse sarvipidi kokku ja võideldakse ägedalt. Emane punahirv saavutab [[suguküpsus]]e kolmandal eluaastal, isane hiljem. Punahirve paaritumisel on enne esimest õnnestunud katset tosin või rohkem ebaõnnestunud paaritumiskatset. [[Tiinus]] kestab 240–262 päeva ja vasikas kaalub sündides umbes 15 kg. Pärast esimest nädalat on vasikad võimelised koos emaga karjaga liituma ja varsti alustama ka taimse söögi proovimist, kuigi imetamine toimub edasi kuni sügiseni. Punahirved elavad kasvanduses üle 20 aasta vanuseks, looduses 10–13 aastat.<ref name="Geist"/><ref name="Thomas"/><ref name="Clutton-Brock"/><ref name="animaldiversity"/> == Käitumine == Täiskasvanud isane punahirv on üldjuhul aasta läbi üksiku eluviisiga, kuid paaritumisajal võitlevad isased paaritumisvõimelised punahirved emaste punahirvede tähelepanu nimel, proovides kaitsta emaseid, kes neile huvi pakuvad. Teised isahirved, kes proovivad emastele läheneda, kutsuvad oponente välja häälitsedes või väljakutsuvalt kõndides. Võitlejad hindavad teineteise võimeid keha ja sarvede suuruse ning võitlusosavuse järgi. Kui kumbki isane alla ei anna, asutakse armutusse võitlusse, mis võib kaotajale lõppeda vigastustega.<ref name="Walker"/> Alfaisased punahirved kogunevad jooksuajal, mis kestab augustist hilissügiseni, emaste karjade juurde ning hoiavad väiksema potentsiaaliga isaseid eemale. Ainult alfaisased hoiavad haaremeid, liigi võimekuse maksimum on umbes kaheksandal eluaastal. Nooremad kui 8-aastased isased ei suuda pidevalt ühte haaremit hoida ning jooksevad haaremite vahel, samamoodi ka üle 11-aastased isahirved. Alfaisasest nooremad ja vanemad isahirved leiavad endale haaremi hiljem kui tugevad hirved. Haaremi pidamise ajal võib isahirve kaal langeda kuni 20%. Isased punahirved kasutavad jooksuajal emastele ja vastastele endast ja oma võimetest teadaandmiseks möirgamist. Isahirvede möire koondab emaseid just selle isendi ümber, kelle möire on kõige valjem ja kes möirgab kõige sagedamini. Möirgamist kasutatakse ka oponentide eemalepeletamiseks ja enda agressiivsuse väljendamiseks. Möirgamist võib kuulda hilja õhtul või varahommikul.<ref name="Thomas"/> == Kaitse kiskjate eest == Isased punahirved kannavad rohkem kui poole aastast sarvi ning elavad sel ajal meelsamini üksinda. Kui isasloomad on sarved maha ajanud, kogunevad nad gruppidesse, mis hõlbustab nende koostööd. Sarvedega kaitsevad punahirved end kiskjate eest, ja nii emas- kui isasloomal on väga tugev esijalalöök. Pärast jooksuaega moodustuvad emastest ja järglastest suured karjad, kus on kuni 50 isendit. Vasikaid hoitakse läheduses häälitsuste abil, vanemaid vasikaid juhitakse samuti omavahel suheldes. [[Kiskja]](te) lähenemisel võtab suurim emane hirv rünnaku enda peale, kasutades ründaja löömiseks esijalgu. Vihaselt häälitsemine ja õige hoiaku võtmine on kiskjate vastu võitlemiseks kõige tähtsam. Lisaks inimestele ja koertele on punahirve kõige ohtlikum vaenlane [[hallhunt]], mõnikord on punahirved saagiks ka [[pruunkaru]]dele.<ref name="Thomas"/> ==Vaata ka== *[[Vana-Vigala Hirvepark]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="photoshelter">{{Netiviide |url=https://maxfear.photoshelter.com/image/I0000ga5piYkjlco |pealkiri=Photoshelter |vaadatud=2019-01-07 |arhiivimisaeg=2019-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190107181340/https://maxfear.photoshelter.com/image/I0000ga5piYkjlco |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="scirecordbook">[http://www.scirecordbook.org/red-deer-south-america/#L05 SCIRecordbook]</ref> <ref name="Perez-Espona">Perez-Espona, S., Hall, R., Perez-Barberia, F., Glass, B. C., Ward, J., & J.M, P. (2012). ''The Impact of Past Introductions on an Iconic and Economically Important Species, the Red Deer of Scotland''. Journal of Heredity, 104.</ref> <ref name="Moore">Moore, G. L. (1989). ''Hybridisation of farmed wapiti (Cervus elaphus manitobensis) and red deer (Cervus elaphus)''. New Zealand journal of Zoology, 16.</ref> <ref name="Geist">Geist, V (1998). ''Deer of the World: Their evolution, Behaviour and Ecology''. Mechanicsburg: Stackpole Books.</ref> <ref name="Publico">[https://www.publico.pt/2017/01/13/ecosfera/noticia/na-serra-da-lousa-ha-mais-de-tres-mil-veados-programa-de-reintroducao-travou-extincao-do-animal-1758207 Publico]</ref> <ref name="Macdonald">Macdonald, D., & Barrett, P. (1993). ''Mammals of Europe. New Jersey''. Princeton University Press.</ref> <ref name="Pisarowicz">Pisarowicz, J. (2006). American Elk - Cervus elaphus. National Park Service.</ref> <ref name="tallgrass">[https://web.archive.org/web/20110831215738/http://www.tallgrass.org/elks.html Wayback Machine]</ref> <ref name="Walker">[https://web.archive.org/web/20080212022055/http://www.worlddeer.org/reddeer.html Walker, M. World Deer Website.]</ref> <ref name="Thomas">Thomas, J. W., & Dale, T. (2002). ''Elk of North America, Ecology and Management''. New York: Harper Collins.</ref> <ref name="Clutton-Brock">Clutton-Brock, T., & Coulson, T. (2002). ''Comparative ungulate dynamics: the devil is in the detail''. Philosophical Transactions of the Royal Society of London, 1285–1298.</ref> <ref name="animaldiversity">[https://animaldiversity.org/site/accounts/information/Cervus_elaphus.html Animaldiversity]</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Hirvlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Eesti võõrliigid]] 7hsstcqxpv4bp3fny4p1412q6jmyatj 7194082 7194081 2026-07-17T06:15:48Z Sillerkiil 58396 7194082 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punahirv | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | hindaja = Lovari, S., Lorenzini, R., Masseti, M., Pereladova, O., Carden, R.F., Brook, S.M. & Mattioli, S. | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018| nimi = ''Cervus elaphus'' | ID=55997072}}</ref> | pilt = Silz cerf22.jpg | pildi_seletus = Isahirv | pildi_laius = 250px | pilt2 = Zoo-Dortmund-IMG 5549-a.jpg | pildi2_seletus = Emahirv | pildi2_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Hirvlased]] ''Cervidae'' | perekond = [[Hirv]] ''Cervus'' | liik = '''Punahirv''' | binaarne = ''Cervus elaphus'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | levikukaart = Range Map Cervus elaphus.png | levikukaardi_seletus = Punahirve levila }} '''Punahirv''' (''Cervus elaphus'') on üks suurimaid [[hirv]]eliike [[hirvlased|hirvlaste]] sugukonnas. Eestis [[Introduktsioon (bioloogia)|introduktseeritud]] liigina, arvukamalt [[Saaremaa]]l. Punahirv on asustanud suurema osa [[Euroopa]]st, [[Kaukasus]]est, [[Anatoolia]]st ja mõned osad [[Lääne-Aasia|Lääne-]] ja [[Kesk-Aasia]]st. Samuti on punahirv esindatud [[Atlase mäed|Atlase mägedes]] [[Maroko]]s ja [[Tuneesia]]s, mis on ainsad punahirvede populatsiooni levikukohad [[Aafrika]] mandril. Punahirve on sisse toodud näiteks [[Austraalia]]sse, [[Uus-Meremaa]]le, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], [[Kanada]]sse, [[Peruu]]sse, [[Uruguay]]sse, [[Tšiili]]sse ja [[Argentina]]sse. Punahirve liha kasutatakse maailma eri paigus toiduks.<ref name="photoshelter"/><ref name="scirecordbook"/> Punahirv on mäletseja, kellel on neljaosaline [[magu]]. Geneetiliste tõendite põhjal on punahirve kirjeldatud kui liikide gruppi, mitte kui ühte eraldi liiki.<ref name="Moore"/><ref name="Perez-Espona"/> Punahirved kuuluvad hirvlaste (''Cerevidae'') sugukonda, kuhu kuuluvad veel [[põder]] (''Alces alces'') ja [[kanada hirv]] (''Alces canadiensis''), kes elavad [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Ida-Aasia]]s. On tõenäoline, et punahirve esivanemad, kaasa arvatud kanada hirv, on pärit Kesk-Aasiast ja sarnanevad [[tähnikhirv]]ega (''Cervus nippon'').<ref name="Geist"/> Hoolimata sellest et punahirv oli kunagi Euroopas haruldane, ei ole populatsioon väljasuremisohus olnud. Kuna punahirvi tuuakse sisse ja kaitstakse, on tema arvukus [[Portugal]]is ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] suurenenud, kuid näiteks Põhja-Ameerikas ja Aafrikas isendite arvukus väheneb.<ref name="Publico"/> == Välimus == Punahirv on hirvlastest suuruselt neljas, põdra, kanada hirve ja [[sambar]]i (''Rusa unicolor'') järel. Isase punahirve kehapikkus on tavaliselt 175–250 cm ja kaal 160–240 kg. Emane punahirv on tavaliselt 160–210 cm pikkune ja kaalub 120–170 kg. Saba lisab pikkusele veel 12–19 cm. Õlakõrgus on punahirvedel 95–130 cm.<ref name="Macdonald"/> Punahirvede suvekarvastik on punakaspruun. Sügise jooksul kasvatavad kõik hirvlased talvekasuka, mis aitab talvel sooja hoida. Sügisel kasvatavad mõned hirved endale ka laka. Kevade saabudes hõõruvad punahirved vastu puud või teisi objekte talvekasuka maha. Mõnedel liikidel on suvekarv ja talvekarv lihtsasti eristatavad – suviti on punahirve karvavärvus punakaspruun ja tumedam, talvel hallikas ja heledam.<ref name="Geist"/><ref name="Pisarowicz"/> Isastel on sügisesel jooksuajal jämedam kael ning nmärgatav lakk. Ainult isased punahirved suudavad kasvatada sarvi, mis hakkavad kasvama kevadel ja aetakse igal aastal maha, tavaliselt talve lõpus. Luust sarved võivad päevas kasvada kuni 2,5 cm, on keskmiselt 71 cm pikad ja kaaluvad kuni 1 kg. Kasvamise ajal on sarved kaetud naha ja karvadega, mis toidavad ja kaitsevad sarvi. Sarved on kujult pigem sirged ja pealt kortsulised, nende tippu moodustub "kroon", mis vanematel loomadel koosneb neljast või rohkemast radiaalselt üles kasvavast piigist. Väiksematel hirvedel selline kroon puudub.<ref name="Macdonald"/><ref name="tallgrass"/> == Levila == Punahirvede levila hõlmab enamiku [[Euroopa]]st, [[Kaukaasia]]st, [[Väike-Aasia]]st ja osaliselt ka [[Lääne-Aasia|Lääne]]- ja [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasiast]]. Punahirve on leitud ka [[Atlase mäed|Atlase mägedelt]], seega on punahirv ainus [[Aafrika]]s elav hirveliik. Punahirve on edukalt [[introduktsioon (bioloogia)|introdutseeritud]] ka [[Uus-Meremaa]]le ja [[Argentina]]sse. Punahirve leidub ka [[Eesti]]s, kuigi asustamise järel mitu korda vähem kui [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. Samuti leidub punahirve palju [[Valgevene]]s. === Arvukus Eestis === Eestis on punahirved levinud valdavalt saartel, 2025. aastal oli Eestis ligikaudu 12 000 isikut, sealjuures oli levila mandril suurenenud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud= |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> ==Paljunemine== Septembris-oktoobris ajab isane punahirv karja emasloomad paaritumiseks kokku. Paarituv isane möirgab, et demonstreerida oma võimsust teistele isastele. Kui keegi teistest isastest sama vägevalt möirgab, minnakse sarvipidi kokku ja võideldakse ägedalt. Emane punahirv saavutab [[suguküpsus]]e kolmandal eluaastal, isane hiljem. Punahirve paaritumisel on enne esimest õnnestunud katset tosin või rohkem ebaõnnestunud paaritumiskatset. [[Tiinus]] kestab 240–262 päeva ja vasikas kaalub sündides umbes 15 kg. Pärast esimest nädalat on vasikad võimelised koos emaga karjaga liituma ja varsti alustama ka taimse söögi proovimist, kuigi imetamine toimub edasi kuni sügiseni. Punahirved elavad kasvanduses üle 20 aasta vanuseks, looduses 10–13 aastat.<ref name="Geist"/><ref name="Thomas"/><ref name="Clutton-Brock"/><ref name="animaldiversity"/> == Käitumine == Täiskasvanud isane punahirv on üldjuhul aasta läbi üksiku eluviisiga, kuid paaritumisajal võitlevad isased paaritumisvõimelised punahirved emaste punahirvede tähelepanu nimel, proovides kaitsta emaseid, kes neile huvi pakuvad. Teised isahirved, kes proovivad emastele läheneda, kutsuvad oponente välja häälitsedes või väljakutsuvalt kõndides. Võitlejad hindavad teineteise võimeid keha ja sarvede suuruse ning võitlusosavuse järgi. Kui kumbki isane alla ei anna, asutakse armutusse võitlusse, mis võib kaotajale lõppeda vigastustega.<ref name="Walker"/> Alfaisased punahirved kogunevad jooksuajal, mis kestab augustist hilissügiseni, emaste karjade juurde ning hoiavad väiksema potentsiaaliga isaseid eemale. Ainult alfaisased hoiavad haaremeid, liigi võimekuse maksimum on umbes kaheksandal eluaastal. Nooremad kui 8-aastased isased ei suuda pidevalt ühte haaremit hoida ning jooksevad haaremite vahel, samamoodi ka üle 11-aastased isahirved. Alfaisasest nooremad ja vanemad isahirved leiavad endale haaremi hiljem kui tugevad hirved. Haaremi pidamise ajal võib isahirve kaal langeda kuni 20%. Isased punahirved kasutavad jooksuajal emastele ja vastastele endast ja oma võimetest teadaandmiseks möirgamist. Isahirvede möire koondab emaseid just selle isendi ümber, kelle möire on kõige valjem ja kes möirgab kõige sagedamini. Möirgamist kasutatakse ka oponentide eemalepeletamiseks ja enda agressiivsuse väljendamiseks. Möirgamist võib kuulda hilja õhtul või varahommikul.<ref name="Thomas"/> == Kaitse kiskjate eest == Isased punahirved kannavad rohkem kui poole aastast sarvi ning elavad sel ajal meelsamini üksinda. Kui isasloomad on sarved maha ajanud, kogunevad nad gruppidesse, mis hõlbustab nende koostööd. Sarvedega kaitsevad punahirved end kiskjate eest, ja nii emas- kui isasloomal on väga tugev esijalalöök. Pärast jooksuaega moodustuvad emastest ja järglastest suured karjad, kus on kuni 50 isendit. Vasikaid hoitakse läheduses häälitsuste abil, vanemaid vasikaid juhitakse samuti omavahel suheldes. [[Kiskja]](te) lähenemisel võtab suurim emane hirv rünnaku enda peale, kasutades ründaja löömiseks esijalgu. Vihaselt häälitsemine ja õige hoiaku võtmine on kiskjate vastu võitlemiseks kõige tähtsam. Lisaks inimestele ja koertele on punahirve kõige ohtlikum vaenlane [[hallhunt]], mõnikord on punahirved saagiks ka [[pruunkaru]]dele.<ref name="Thomas"/> ==Vaata ka== *[[Vana-Vigala Hirvepark]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="photoshelter">{{Netiviide |url=https://maxfear.photoshelter.com/image/I0000ga5piYkjlco |pealkiri=Photoshelter |vaadatud=2019-01-07 |arhiivimisaeg=2019-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190107181340/https://maxfear.photoshelter.com/image/I0000ga5piYkjlco |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="scirecordbook">[http://www.scirecordbook.org/red-deer-south-america/#L05 SCIRecordbook]</ref> <ref name="Perez-Espona">Perez-Espona, S., Hall, R., Perez-Barberia, F., Glass, B. C., Ward, J., & J.M, P. (2012). ''The Impact of Past Introductions on an Iconic and Economically Important Species, the Red Deer of Scotland''. Journal of Heredity, 104.</ref> <ref name="Moore">Moore, G. L. (1989). ''Hybridisation of farmed wapiti (Cervus elaphus manitobensis) and red deer (Cervus elaphus)''. New Zealand journal of Zoology, 16.</ref> <ref name="Geist">Geist, V (1998). ''Deer of the World: Their evolution, Behaviour and Ecology''. Mechanicsburg: Stackpole Books.</ref> <ref name="Publico">[https://www.publico.pt/2017/01/13/ecosfera/noticia/na-serra-da-lousa-ha-mais-de-tres-mil-veados-programa-de-reintroducao-travou-extincao-do-animal-1758207 Publico]</ref> <ref name="Macdonald">Macdonald, D., & Barrett, P. (1993). ''Mammals of Europe. New Jersey''. Princeton University Press.</ref> <ref name="Pisarowicz">Pisarowicz, J. (2006). American Elk - Cervus elaphus. National Park Service.</ref> <ref name="tallgrass">[https://web.archive.org/web/20110831215738/http://www.tallgrass.org/elks.html Wayback Machine]</ref> <ref name="Walker">[https://web.archive.org/web/20080212022055/http://www.worlddeer.org/reddeer.html Walker, M. World Deer Website.]</ref> <ref name="Thomas">Thomas, J. W., & Dale, T. (2002). ''Elk of North America, Ecology and Management''. New York: Harper Collins.</ref> <ref name="Clutton-Brock">Clutton-Brock, T., & Coulson, T. (2002). ''Comparative ungulate dynamics: the devil is in the detail''. Philosophical Transactions of the Royal Society of London, 1285–1298.</ref> <ref name="animaldiversity">[https://animaldiversity.org/site/accounts/information/Cervus_elaphus.html Animaldiversity]</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Hirvlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Eesti võõrliigid]] prilme5vd0wcjdpkmb9pduw72ybvyi4 0 122720 7193824 7193527 2026-07-16T12:38:42Z ~2026-34651-55 231505 7193824 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. juulil seisuga 74 bussiliini, millest: * 12 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 4 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46); * 3 on trolliasendusliinid (liinid 72, 81, 83); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 74 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 13 (Väike-Õismäe – Lennujaam – Priisle), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, uus nr.1 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Urda|Urdani]] |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 18 |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal |Alates 01.08.2026 lühendatakse [[Hobujaama tänav|Hobujaamani]] ja pikendatakse [[Pääsküla|Teeliseni]] |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 19 ja pikendatakse [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuseni]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 22 |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 21 |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 31A ja pikendatakse [[Teatri väljak|Estoniani]] |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]] |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 41 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Mustamäe|Mustamäeni]] ja muudetakse trolliliiniks |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T1 |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam|Vanasadama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T2 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T3 |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T4 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Alates 01.08.2026 liin T5 |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse augusti lõpus |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Tulevased trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Avatakse 1. augustil |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] t5tfa5w6as1pvxfywl2jnbdesrwredf 7193852 7193824 2026-07-16T14:04:23Z ~2026-34651-55 231505 7193852 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. juulil seisuga 74 bussiliini, millest: * 12 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 4 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46); * 3 on trolliasendusliinid (liinid 72, 81, 83); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 74 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 13 (Väike-Õismäe – Lennujaam – Priisle), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, uus nr.1 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Urda|Urdani]] |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 18 |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal |Alates 01.08.2026 lühendatakse [[Hobujaama tänav|Hobujaamani]] ja pikendatakse [[Pääsküla|Teeliseni]] |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 19 ja pikendatakse [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuseni]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 22 |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 21 |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 31A ja pikendatakse [[Teatri väljak|Estoniani]] |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]] |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 41 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Mustamäe|Mustamäeni]] ja muudetakse trolliliiniks |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T1 |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam|Vanasadama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T2 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T3 |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T4 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Alates 01.08.2026 liin T5 |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse augusti lõpus |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Tulevased trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Avatakse 1. augustil |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] l6f7qvcv344n99kwhguobn63tg9cjba 0 123748 7194083 7157991 2026-07-17T06:18:01Z Sillerkiil 58396 /* Metssiga Eestis */ 7194083 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Metssiga | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = | pilt = Wild_Boar_Habitat_quadrat.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Sigalased]] ''Suidae'' | perekond = [[Siga (perekond)|Siga]] ''Sus'' | liik = '''Metssiga''' | binaarne = ''Sus scrofa'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Carl von Linné]], 1758 | levikukaart = Sus scrofa range map.jpg | levikukaardi_seletus = Metssea ligikaudne [[levila]]: roheline märgib looduslikke ja sinine värvus introdutseeritud populatsioone }} '''Metssiga''' (''Sus scrofa'') on [[sigalased|sigalaste]] sugukonda ja [[siga (perekond)|sea]] perekonda kuuluv [[metsloom]]. Metssiga on [[omnivoor]] nagu [[kodusiga]]gi. Ta on pärismaine [[Kesk-Euroopa]]s, [[Vahemeri|Vahemere piirkonnas]] (kaasa arvatud [[Atlase mäed|Atlase mägedes]]), [[Põhja-Aafrika]]s ja enamikus [[Aasia]]s, ulatudes lõunasse [[Indoneesia]]ni. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse piirkondadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr [[Lähis-Ida]]s ning umbes samal ajal sõltumatult ka [[Hiina]]s.<ref name="Oklahoma"/> Metssea rahvapärane nimetus on '''kutu'''.{{lisa viide}} Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja poegi kutsutakse põrsasteks. == Välimus == Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini.<ref name="ADW"/> Metssea kere on jässakas ja jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete [[alamliik]]ide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Täiskasvanud metssea keha pikkus jääb vahemikku 90–200&nbsp;cm ja turja kõrgus vahemikku 55–110&nbsp;cm. Saba on 15–40&nbsp;cm pikk. Metssea kehakaal jääb vahemikku 44–320&nbsp;kg. Isased on tavaliselt suuremad kui emased isendid ning isastel on ka 4 kihva, mis kasvavad terve eluea jooksul. Emastel on 6 paari nisasid.<ref name="ultimate"/> == Eluiga == Metssea eluiga on tavaliselt 9–10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25-aastaseks.<ref name="bio"/> == Elulaad == === Aktiivsus === [[Fail:Metssea emis poegadega maanteed ületamas. Kõrvemaa, 2016. a. aprill..jpg|pisi|Metssea emis poegadega maanteed ületamas. Kõrvemaa, aprill 2016]] Metssead on üldiselt öise eluviisiga ning aktiivsed peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti. Keskmiselt 4–8 tundi päevas otsivad nad süüa, mis on üldiselt sotsiaalne tegevus koos grupiga. Päevasel ajal puhkavad nad varjulistes kohtades, näiteks põõsastes.<ref name="iucn" /> === Sotsiaalsus === Metssead on üldiselt seltskondlikud loomad. Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ja nende noored järeltulijad.<ref name="iucn"/> Vanemad isased väljaspool sigimisperioodi üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma [[territoorium]], mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma territooriumi märgistavad nad haisvate [[eritis]]tega: sülje ja väljaheidetega. Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed.<ref name="facts"/> === Kommunikatsioon === Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri [[sagedus]]ega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ja võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades.<ref name="facts"/> === Temperament === Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi.<ref name="facts"/> === Hügieen === [[Pilt:Metssead Kunda jõe alamjooksul.jpg|pisi|Metssead [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] alamjooksul]] Vastupidi levinud uskumusele, et metssead on räpased loomad, hoiavad nad ennast väga puhtana. Nende harjumusel mudas püherdada on mitu funktsiooni. See jahutab kuumadel suvepäevadel keha ning muda kaitseb neid omakorda kõrvetavate päiksekiirte eest. Muda aitab kaasa haavade paranemisele, mis võivad olla tekkinud nii võitluse käigus kui ka okkalises alustaimestikus liikudes. On teada juhtumeid, kui põuaajal on metssiga pinnasesse kaevanud süvendi ja sinna urineerinud, et nii tekitatud loigus püherdada.<ref name="facts"/> == Levik == Metssiga on [[maismaa]] [[imetaja]]test üks laiema geograafilise ulatusega [[loom]]adest. Esineb kõikidel [[kontinent]]idel, välja arvatud [[Antarktika]]s ja paljudel ookeanide saartel. Üleküttimise tõttu hävisid metssea populatsioonid Briti saartel ja [[Skandinaavia]]s 17. sajandil, kuid nüüdseks on neid sinna sisse toodud.<ref name="iucn"/> == Alamliigid == Alamliigid jagunevad välimuse järgi liigitades nelja alagruppi.<ref name="iucn"/> === Lääne alamliigid === * ''[[Sus scrofa scrofa]]'' – levik peamiselt [[Euroopa]]s * ''[[Sus scrofa meridionalis]]'' – Euroopa * ''[[Sus scrofa algira]]'' – [[Põhja-Aafrika]] * ''[[Sus scrofa lybicus]]'' – [[Lähis-Ida]] * ''[[Sus scrofa attila]]'' – [[Kesk-Aasia]] * ''[[Sus scrofa nigripes]]'' – Kesk-Aasia === India alamliigid === * ''[[Sus scrofa davidi]]'' – [[Himaalaja]] piirkond * ''[[Sus scrofa cristatus]]'' – [[Iraan]] ja Põhja-[[India]] * ''[[Sus scrofa affinis]]'' – [[Tai]], Lõuna-India ja [[Sri Lanka]] === Ida alamliigid === * ''[[Sus scrofa sibricus]]'' – [[Mongoolia]] ja [[Kaug-Ida]] * ''[[Sus scrofa ussuricus]]'' – Mongoolia ja Kaug-Ida * ''[[Sus scrofa leucomystax]]'' – [[Jaapan]] * ''[[Sus scrofa riukiuanus]]'' – Jaapan * ''[[Sus scrofa taivanus]]'' – [[Taiwan]] * ''[[Sus scrofa moupinensis]]'' – Lõuna-[[Hiina]], [[Vietnam]] === Indoneesia alamliigid === * ''[[Sus scrofa vittatus]]'' == Toitumine == Metssiga on [[omnivoor]] ehk kõigesööja, kuid enamasti sööb ta taimset toitu. Tänu heale haistmisele leiab metssiga suure osa oma toidust maad sonkides, toiduks on taimede juured, [[risoom]]id ja mugulad.<ref name="facts"/> Metssead võivad tekitada kahju põllumajandusele, rüüstates vilja- ja kartulipõlde. Määrava osa toidulauast moodustavad talvel ja sügisel tammetõrud. Loomsest toidust sööb ta meelsasti vihmausse, vastseid, tõuke, putukaid, roomajaid ja kahepaikseid, pisiimetajaid, loomaraipeid ning ka linnumune. Nälja korral võib esineda ka [[kannibalism]]i.<ref name="loodusope"/> Loomaaias peetavad metssead pesevad toidu enne söömist puhtaks.<ref>{{Cite web|url=http://www.bbc.com/earth/story/20150726-the-boars-that-wash-their-food |title=Wild pigs wash their own food |publisher=[[BBC News Online]] |date= |accessdate=24. juulil 2015 |first1=Melissa |last1=Hogenboom |language=inglise }}</ref> Selline lai toiduvalik on aidanud metsseal kohaneda ja ellu jääda mitmesugustes keskkondades, mägistest aladest kuni kõrbeteni välja. == Sigimine == Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. [[Tiinus]] kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul.<ref name="loodusope"/> == Vaenlased == Täiskasvanud metsseal on looduslikke vaenlasi üsna vähe. Suuremateks vaenlasteks on [[inimene]] ja suuremad loomad, nagu [[karu]]d, [[hunt|hundid]]. Põrsastele on ohtlikud ka näiteks [[ilves]]ed.<ref name="ADW"/><ref name="bio"/> == Metssiga Eestis == [[Pilt:Tartu Ülikooli loodusmuuseum (5).jpg|pisi|Metssea [[topis]] [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]is]] Metssigu oli [[Eesti]]s oli 2012. aasta andmete kohaselt 22 320,<ref name="pdf"/> mis oli teadaolevalt selle liigi tipparvukus Eestis. Suur arvukus võis olla tingitud eelkõige pehmetest talvedest, lisasöötmisest, põhikarja emiste vähesest küttimisest ning metssea loodusliku vaenlase hundi väikesest arvukusest.<ref name="keskkond"/> Aafrika seakatku tõttu on metssigade arvukus Eestis märkimisväärselt langenud, 2025. aastaks oli isendeid ligikaudu 12 000.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud= |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> == Kaitsestaatus == Metssiga ei ole üldiselt ohustatud. Alamliikidest on liigse jahtimise tõttu ohustatuks hinnatud [[Jaapan]]is elav alamliik ''[[Sus scrofa riukiuanus]]''.<ref name="iucn"/> == Vaata ka == * [[Sigade Aafrika katk]] == Viited == {{Viited| allikad= <ref name="Oklahoma">[http://www.ansi.okstate.edu/breeds/swine/ Oklahoma State University, Kariloomade tõugudest:]</ref> <ref name="ADW">[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Sus_scrofa/#physical_description], Animal Diversity Web, Hruby, J. Kasutatud 30.09.2013.(inglise)</ref> <ref name="ultimate">[http://www.ultimateungulate.com/artiodactyla/sus_scrofa.html], An Ultimate Ungulate Fact Sheet, Brent Huffmann. Kasutatud 30.09.2013.(inglise)</ref> <ref name="bio">[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga.htm], Bio.edu.ee. Kasutatud 30.09.2013.</ref> <ref name="iucn">[http://www.iucnredlist.org/details/41775/0], The IUCN red list of species. Kasutatud 30.09.2013.(inglise)</ref> <ref name="facts">[https://web.archive.org/web/20131023064510/http://www.maremmaguide.com/wild-boar-facts.html], Maremma Wild Boar Facts, Donna Stiles. Kasutatud 30.09.2013(inglise).</ref> <ref name="loodusope">[https://web.archive.org/web/20131023064701/http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=68], Metssiga, Siim Peetris. Kasutatud 30.09.2013.</ref> <ref name="pdf">[http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13831_ULUKISEIREARUANNE_2012.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2012, pdf. Kasutatud 30.09.2013.</ref> <ref name="keskkond">[http://www.envir.ee/2390], Keskkonnaministeerium. Kasutatud 30.09.2013.</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Sus scrofa}} * {{Elurikkus}} *{{cite journal | last1 = Jokelainen | first1 = P. | last2 = Velström | first2 = K. | last3 = Lassen | first3 = B. | year = 2015 | title = Seroprevalence of ''Toxoplasma gondii'' in free-ranging wild boars hunted for human consumption in Estonia | doi = 10.1186/s13028-015-0133-z | url =https://actavetscand.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13028-015-0133-z | journal = Acta Vet Scand | volume = 57 | issue = | pages = 42 | pmid = 26239110|issn=0044-605X }} *{{cite journal | last1 = Oja | first1 = R. | last2 = Velström | first2 = K. | last3 = Moks | first3 = E. | last4 = Jokelainen | first4 = P. | last5 = Lassen| first5 = B. | year = 2017 | title = How does supplementary feeding affect endoparasite infection in wild boar? | doi = 10.1007/s00436-017-5512-0 | url =https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00436-017-5512-0 | journal = Parasitol Res | volume = 116 | issue = 8 | pages = 2131-2137 | pmid = 28526990 }} *{{cite journal | last1 = Kärssin | first1 = A. | last2 = Velström | first2 = K. | last3 = Angeles Gómez-Morales | first3 = M. | last4 = Saar | first4 = T. | last5 = Jokelainen | first5 = P. | last6 = Lassen | first6 = B. | year = 2016 | title = Cross-Sectional Study of Anti-''Trichinella'' Antibody Prevalence in Domestic Pigs and Hunted Wild Boars in Estonia | doi = 10.1089/vbz.2016.1943 | url =https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/vbz.2016.1943 | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | volume = 16 | issue = 9| pages = 604-610 | pmid = 27315523}} * [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/veerand-eesti-metssigadest-on-toksoplasmaga-kokku-puutunud?id=72550861 Veerand Eesti metssigadest on toksoplasmaga kokku puutunud Maaleht 26.09.2015] {{Vikisõnaraamatus|Metssiga}} [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Sigalased]] pg1wgbpd87dzic5ha129mkdumpp3dgn 7194084 7194083 2026-07-17T06:18:23Z Sillerkiil 58396 /* Metssiga Eestis */ 7194084 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Metssiga | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = | pilt = Wild_Boar_Habitat_quadrat.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Sigalased]] ''Suidae'' | perekond = [[Siga (perekond)|Siga]] ''Sus'' | liik = '''Metssiga''' | binaarne = ''Sus scrofa'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Carl von Linné]], 1758 | levikukaart = Sus scrofa range map.jpg | levikukaardi_seletus = Metssea ligikaudne [[levila]]: roheline märgib looduslikke ja sinine värvus introdutseeritud populatsioone }} '''Metssiga''' (''Sus scrofa'') on [[sigalased|sigalaste]] sugukonda ja [[siga (perekond)|sea]] perekonda kuuluv [[metsloom]]. Metssiga on [[omnivoor]] nagu [[kodusiga]]gi. Ta on pärismaine [[Kesk-Euroopa]]s, [[Vahemeri|Vahemere piirkonnas]] (kaasa arvatud [[Atlase mäed|Atlase mägedes]]), [[Põhja-Aafrika]]s ja enamikus [[Aasia]]s, ulatudes lõunasse [[Indoneesia]]ni. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse piirkondadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr [[Lähis-Ida]]s ning umbes samal ajal sõltumatult ka [[Hiina]]s.<ref name="Oklahoma"/> Metssea rahvapärane nimetus on '''kutu'''.{{lisa viide}} Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja poegi kutsutakse põrsasteks. == Välimus == Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini.<ref name="ADW"/> Metssea kere on jässakas ja jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete [[alamliik]]ide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Täiskasvanud metssea keha pikkus jääb vahemikku 90–200&nbsp;cm ja turja kõrgus vahemikku 55–110&nbsp;cm. Saba on 15–40&nbsp;cm pikk. Metssea kehakaal jääb vahemikku 44–320&nbsp;kg. Isased on tavaliselt suuremad kui emased isendid ning isastel on ka 4 kihva, mis kasvavad terve eluea jooksul. Emastel on 6 paari nisasid.<ref name="ultimate"/> == Eluiga == Metssea eluiga on tavaliselt 9–10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25-aastaseks.<ref name="bio"/> == Elulaad == === Aktiivsus === [[Fail:Metssea emis poegadega maanteed ületamas. Kõrvemaa, 2016. a. aprill..jpg|pisi|Metssea emis poegadega maanteed ületamas. Kõrvemaa, aprill 2016]] Metssead on üldiselt öise eluviisiga ning aktiivsed peamiselt varahommikuti ja hilisõhtuti. Keskmiselt 4–8 tundi päevas otsivad nad süüa, mis on üldiselt sotsiaalne tegevus koos grupiga. Päevasel ajal puhkavad nad varjulistes kohtades, näiteks põõsastes.<ref name="iucn" /> === Sotsiaalsus === Metssead on üldiselt seltskondlikud loomad. Nad moodustavad karju, mille suurus oleneb nende asukohast ja aastaajast. Enamasti ei ületa karja suurus 6–20 isendit, kuigi on avastatud ka saja- ja enamaliikmelisi gruppe. Karja moodustavad enamasti täiskasvanud emased ja nende noored järeltulijad.<ref name="iucn"/> Vanemad isased väljaspool sigimisperioodi üldiselt gruppides ei ela. Igal metsseagrupil on oma [[territoorium]], mis katab umbes 20 ruutkilomeetri suurust ala. Oma territooriumi märgistavad nad haisvate [[eritis]]tega: sülje ja väljaheidetega. Grupp püsib tavaliselt oma territooriumil. Lahkub vaid siis, kui toiduvarud on otsakorral. Veekogu lähedus on neile väga tähtis ja seda teadmist kasutavad ära ka jahimehed.<ref name="facts"/> === Kommunikatsioon === Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri [[sagedus]]ega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ja võitlustel. Suheldakse ka üksteise kehaeritisi nuusutades.<ref name="facts"/> === Temperament === Metssead on tuntud oma agressiivse temperamendi poolest. Kui metssiga üllatada või teda nurka suruda, siis ta kaitseb ennast kogu oma jõuga. Isegi kui metssiga on kurnatud või vigastatud, ründab ta kõhkluseta. See kehtib eriti just emise puhul, kes on koos oma põrsastega. Isased ja emased ründavad erinevalt, kuna nende kihvad on erinevad. Isaste kihvad ulatuvad suust välja, nemad ründavad pea madalal sööstes. Emased metssead, kelle kihvad pole nähtavad, hammustavad oma vaenlasi.<ref name="facts"/> === Hügieen === [[Pilt:Metssead Kunda jõe alamjooksul.jpg|pisi|Metssead [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] alamjooksul]] Vastupidi levinud uskumusele, et metssead on räpased loomad, hoiavad nad ennast väga puhtana. Nende harjumusel mudas püherdada on mitu funktsiooni. See jahutab kuumadel suvepäevadel keha ning muda kaitseb neid omakorda kõrvetavate päiksekiirte eest. Muda aitab kaasa haavade paranemisele, mis võivad olla tekkinud nii võitluse käigus kui ka okkalises alustaimestikus liikudes. On teada juhtumeid, kui põuaajal on metssiga pinnasesse kaevanud süvendi ja sinna urineerinud, et nii tekitatud loigus püherdada.<ref name="facts"/> == Levik == Metssiga on [[maismaa]] [[imetaja]]test üks laiema geograafilise ulatusega [[loom]]adest. Esineb kõikidel [[kontinent]]idel, välja arvatud [[Antarktika]]s ja paljudel ookeanide saartel. Üleküttimise tõttu hävisid metssea populatsioonid Briti saartel ja [[Skandinaavia]]s 17. sajandil, kuid nüüdseks on neid sinna sisse toodud.<ref name="iucn"/> == Alamliigid == Alamliigid jagunevad välimuse järgi liigitades nelja alagruppi.<ref name="iucn"/> === Lääne alamliigid === * ''[[Sus scrofa scrofa]]'' – levik peamiselt [[Euroopa]]s * ''[[Sus scrofa meridionalis]]'' – Euroopa * ''[[Sus scrofa algira]]'' – [[Põhja-Aafrika]] * ''[[Sus scrofa lybicus]]'' – [[Lähis-Ida]] * ''[[Sus scrofa attila]]'' – [[Kesk-Aasia]] * ''[[Sus scrofa nigripes]]'' – Kesk-Aasia === India alamliigid === * ''[[Sus scrofa davidi]]'' – [[Himaalaja]] piirkond * ''[[Sus scrofa cristatus]]'' – [[Iraan]] ja Põhja-[[India]] * ''[[Sus scrofa affinis]]'' – [[Tai]], Lõuna-India ja [[Sri Lanka]] === Ida alamliigid === * ''[[Sus scrofa sibricus]]'' – [[Mongoolia]] ja [[Kaug-Ida]] * ''[[Sus scrofa ussuricus]]'' – Mongoolia ja Kaug-Ida * ''[[Sus scrofa leucomystax]]'' – [[Jaapan]] * ''[[Sus scrofa riukiuanus]]'' – Jaapan * ''[[Sus scrofa taivanus]]'' – [[Taiwan]] * ''[[Sus scrofa moupinensis]]'' – Lõuna-[[Hiina]], [[Vietnam]] === Indoneesia alamliigid === * ''[[Sus scrofa vittatus]]'' == Toitumine == Metssiga on [[omnivoor]] ehk kõigesööja, kuid enamasti sööb ta taimset toitu. Tänu heale haistmisele leiab metssiga suure osa oma toidust maad sonkides, toiduks on taimede juured, [[risoom]]id ja mugulad.<ref name="facts"/> Metssead võivad tekitada kahju põllumajandusele, rüüstates vilja- ja kartulipõlde. Määrava osa toidulauast moodustavad talvel ja sügisel tammetõrud. Loomsest toidust sööb ta meelsasti vihmausse, vastseid, tõuke, putukaid, roomajaid ja kahepaikseid, pisiimetajaid, loomaraipeid ning ka linnumune. Nälja korral võib esineda ka [[kannibalism]]i.<ref name="loodusope"/> Loomaaias peetavad metssead pesevad toidu enne söömist puhtaks.<ref>{{Cite web|url=http://www.bbc.com/earth/story/20150726-the-boars-that-wash-their-food |title=Wild pigs wash their own food |publisher=[[BBC News Online]] |date= |accessdate=24. juulil 2015 |first1=Melissa |last1=Hogenboom |language=inglise }}</ref> Selline lai toiduvalik on aidanud metsseal kohaneda ja ellu jääda mitmesugustes keskkondades, mägistest aladest kuni kõrbeteni välja. == Sigimine == Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. [[Tiinus]] kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu. Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul.<ref name="loodusope"/> == Vaenlased == Täiskasvanud metsseal on looduslikke vaenlasi üsna vähe. Suuremateks vaenlasteks on [[inimene]] ja suuremad loomad, nagu [[karu]]d, [[hunt|hundid]]. Põrsastele on ohtlikud ka näiteks [[ilves]]ed.<ref name="ADW"/><ref name="bio"/> == Metssiga Eestis == [[Pilt:Tartu Ülikooli loodusmuuseum (5).jpg|pisi|Metssea [[topis]] [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]is]] Metssigu oli [[Eesti]]s oli 2012. aasta andmete kohaselt 22 320,<ref name="pdf"/> mis oli teadaolevalt selle liigi tipparvukus Eestis. Suur arvukus võis olla tingitud eelkõige pehmetest talvedest, lisasöötmisest, põhikarja emiste vähesest küttimisest ning metssea loodusliku vaenlase hundi väikesest arvukusest.<ref name="keskkond"/> [[Sigade Aafrika katk|Aafrika seakatku]] tõttu on metssigade arvukus Eestis märkimisväärselt langenud, 2025. aastaks oli isendeid ligikaudu 12 000.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud= |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> == Kaitsestaatus == Metssiga ei ole üldiselt ohustatud. Alamliikidest on liigse jahtimise tõttu ohustatuks hinnatud [[Jaapan]]is elav alamliik ''[[Sus scrofa riukiuanus]]''.<ref name="iucn"/> == Vaata ka == * [[Sigade Aafrika katk]] == Viited == {{Viited| allikad= <ref name="Oklahoma">[http://www.ansi.okstate.edu/breeds/swine/ Oklahoma State University, Kariloomade tõugudest:]</ref> <ref name="ADW">[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Sus_scrofa/#physical_description], Animal Diversity Web, Hruby, J. Kasutatud 30.09.2013.(inglise)</ref> <ref name="ultimate">[http://www.ultimateungulate.com/artiodactyla/sus_scrofa.html], An Ultimate Ungulate Fact Sheet, Brent Huffmann. Kasutatud 30.09.2013.(inglise)</ref> <ref name="bio">[http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga.htm], Bio.edu.ee. Kasutatud 30.09.2013.</ref> <ref name="iucn">[http://www.iucnredlist.org/details/41775/0], The IUCN red list of species. Kasutatud 30.09.2013.(inglise)</ref> <ref name="facts">[https://web.archive.org/web/20131023064510/http://www.maremmaguide.com/wild-boar-facts.html], Maremma Wild Boar Facts, Donna Stiles. Kasutatud 30.09.2013(inglise).</ref> <ref name="loodusope">[https://web.archive.org/web/20131023064701/http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=68], Metssiga, Siim Peetris. Kasutatud 30.09.2013.</ref> <ref name="pdf">[http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/13831_ULUKISEIREARUANNE_2012.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2012, pdf. Kasutatud 30.09.2013.</ref> <ref name="keskkond">[http://www.envir.ee/2390], Keskkonnaministeerium. Kasutatud 30.09.2013.</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Sus scrofa}} * {{Elurikkus}} *{{cite journal | last1 = Jokelainen | first1 = P. | last2 = Velström | first2 = K. | last3 = Lassen | first3 = B. | year = 2015 | title = Seroprevalence of ''Toxoplasma gondii'' in free-ranging wild boars hunted for human consumption in Estonia | doi = 10.1186/s13028-015-0133-z | url =https://actavetscand.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13028-015-0133-z | journal = Acta Vet Scand | volume = 57 | issue = | pages = 42 | pmid = 26239110|issn=0044-605X }} *{{cite journal | last1 = Oja | first1 = R. | last2 = Velström | first2 = K. | last3 = Moks | first3 = E. | last4 = Jokelainen | first4 = P. | last5 = Lassen| first5 = B. | year = 2017 | title = How does supplementary feeding affect endoparasite infection in wild boar? | doi = 10.1007/s00436-017-5512-0 | url =https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00436-017-5512-0 | journal = Parasitol Res | volume = 116 | issue = 8 | pages = 2131-2137 | pmid = 28526990 }} *{{cite journal | last1 = Kärssin | first1 = A. | last2 = Velström | first2 = K. | last3 = Angeles Gómez-Morales | first3 = M. | last4 = Saar | first4 = T. | last5 = Jokelainen | first5 = P. | last6 = Lassen | first6 = B. | year = 2016 | title = Cross-Sectional Study of Anti-''Trichinella'' Antibody Prevalence in Domestic Pigs and Hunted Wild Boars in Estonia | doi = 10.1089/vbz.2016.1943 | url =https://www.liebertpub.com/doi/10.1089/vbz.2016.1943 | journal = Vector Borne Zoonotic Dis | volume = 16 | issue = 9| pages = 604-610 | pmid = 27315523}} * [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/veerand-eesti-metssigadest-on-toksoplasmaga-kokku-puutunud?id=72550861 Veerand Eesti metssigadest on toksoplasmaga kokku puutunud Maaleht 26.09.2015] {{Vikisõnaraamatus|Metssiga}} [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Sigalased]] fis7qrdkjepawuxga3ksmhkwloala05 0 125650 7194278 7042780 2026-07-17T10:47:44Z Makenzis 95198 7194278 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Henrik Ojamaa | pilt = SC Wiener Neustadt vs. FC Wacker Innsbruck 2016-04-11 (118).jpg | pildiallkiri = | täisnimi = Henrik Ojamaa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1991|05|20}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti NSV]] | pikkus = 176 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ääreründaja]] | koduklubi = [[Paide Linnameeskond]] | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[Tallinna Jalgpallikool]] | noorteaastad2 = 2001–2007| noorteklubi2 = [[Tallinna FC Flora]] | noorteaastad3 = 2007–2009| noorteklubi3 = [[Derby County FC]] | aastad1 =2007 | mänge1 =7 | väravaid1 =1 | klubi1 = [[Tallinna FC Flora II]] | aastad2 =2009–2010| mänge2 =0 | väravaid2 =0 | klubi2 = [[Derby County FC]] | aastad3 =2009–2010| mänge3 =5 | väravaid3 =1 | klubi3 = → [[Stafford Rangers FC]] (laenul) | aastad4 =2010–2011| mänge4 =1 | väravaid4 =0 | klubi4 = [[Aacheni Alemannia]] | aastad5 =2010–2011| mänge5 =10| väravaid5 =1 | klubi5 = → [[Aacheni Alemannia II]] (laenul) | aastad6 =2011 | mänge6 =12| väravaid6 =1 | klubi6 = → [[Sittardi Fortuna]] (laenul) | aastad7 =2011 | mänge7 =17| väravaid7 =2 | klubi7 = [[RoPS]] | aastad8 =2012–2013| mänge8 =55| väravaid8 =11| klubi8 = [[Motherwell FC]] | aastad9 =2013–2015| mänge9 =34| väravaid9 =2 | klubi9 = [[Varssavi Legia]] | aastad10=2014–2015| mänge10=18| väravaid10=3 | klubi10= → [[Motherwell FC]] (laenul) | aastad11=2015 | mänge11=10| väravaid11=0 | klubi11= → [[Sarpsborg 08 FF]] (laenul) | aastad12=2015 | mänge12=9 | väravaid12=0 | klubi12= [[Swindon Town FC]] | aastad13=2016 | mänge13=16| väravaid13=2 | klubi13= [[Innsbruck FC Wacker]] | aastad14=2016–2017| mänge14=6 | väravaid14=1 | klubi14= [[Go Ahead Eagles]] | aastad15=2017 | mänge15=14| väravaid15=0 | klubi15= → [[Dundee FC]] (laenul) | aastad16=2017–2018| mänge16=19| väravaid16=6 | klubi16= [[HNK Gorica]] | aastad17=2018–2019| mänge17=55| väravaid17=5 | klubi17= [[Legnica MKS Miedź]] | aastad18=2020–2021| mänge18=24| väravaid18=1 | klubi18= [[Łódźi RTS Widzew]] | aastad19=2021–2023| mänge19=86| väravaid19=21| klubi19= [[Tallinna FC Flora]] | aastad20=2021–2023| mänge20=1 | väravaid20=0 | klubi20= [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad21=2024– | mänge21=67| väravaid21=6 | klubi21= [[Paide Linnameeskond]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 18. detsember 2024 | koondiseaastad1 =2006–2009| koondisemänge1 = 5| koondiseväravaid1 = 1| koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =2008–2009| koondisemänge2 =12| koondiseväravaid2 = 1| koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad3 =2008–2011| koondisemänge3 = 3| koondiseväravaid3 = 3| koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad4 =2012– | koondisemänge4 =44| koondiseväravaid4 = 1| koondis4 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 17. juuli 2026 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Henrik Ojamaa''' (sündinud [[20. mai]]l [[1991]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[jalgpall]]ur (ründaja, ründav poolkaitsja). 2023. aasta lõpus sõlmis ta kolmeaastase lepingu [[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskonnaga]].<ref name="Suur üleminek koduses jalgpall..." /> ==Klubikarjäär== Eestis on Ojamaa noorte tasemel mänginud [[Tallinna Jalgpallikool]]is ja [[FC Flora]]s. 2007. aastal pääses meeste tasemel platsile [[esiliiga]]s mänginud [[Tallinna FC Flora II|Flora duubelmeeskonna]] koosseisus. Veel samal aastal siirdus ta [[Derby County]] noorteakadeemiasse. Hooaja 2007–2008 lõpus lõi ta Derby reservmeeskonnas liigamängus värava, teenides sellega meeskonnale hooaja ainsa võidu. ===Derby County FC=== 2009. aasta juunis sõlmis Ojamaa Derby Countyga aastase profilepingu.<ref name="TXJR9" /> Hooajaeelsetes kontrollkohtumises lõi Ojamaa mitu väravat, kuid tiheda sisekonkurentsi tõttu oli [[Football League Championship|Inglismaa esiliiga]] klubi valmis eestlast mõnele madalama liiga meeskonnale välja laenama.<ref name="Oux4u" /> 2009. aasta novembris laenatigi Ojamaa üheks kuuks Inglismaa tugevuselt kuuenda liiga meeskonnale [[Stafford Rangers]].<ref name="uXfFP" /> Derby loobus lepingu pikendamisest ning [[2010]]. aasta mais sõlmis Ojamaa kaheaastase lepingu Saksamaa esiliigaklubiga [[Alemannia Aachen]].<ref name="PcIoU" /> ===Aacheni Alemannia=== Aacheni särgis mängis Ojamaa esimest korda 9. juulil 2010 Saksa seitsmenda liiga meeskonnaga peetud treeningmängus, kus ta lõi kaks väravat.<ref name="KKAgg" /> Esimesel hooajal mängis ta valdavalt Alemannia duubelmeeskonnas. Viiendasse liigasse kuulunud duubelmeeskonnas pidas ta kokku kümme liigakohtumist ja lõi ühe värava.<ref name="rQzU5" /> Korra õnnetus Ojamaal ka põhimeeskonna rivistuses väljakule pääseda – eestlase debüüt [[2. Bundesliga]]s sündis 27. novembril 2010, kui ta kohtumises [[FC Augsburg]]iga 88. minutil vahetusest platsile pääses.<ref name="upl5T" /> Pärast sügisringi anti eestlane [[Holland]]i esiliigaklubisse [[Sittardi Fortuna]]sse laenule.<ref name="NkHtB" /> ===RoPS=== Pärast Aacheni Alemanniast vabanemist sõlmis Ojamaa kolme kuulise lepingu [[Veikkausliiga|Soome kõrgliiga]] klubiga [[RoPS]]. Ojamaa sai [[Rovaniemi]] klubis väljakule 17 kohtumises ning lõi kaks väravat. Klubi langes hooaja lõpus kõrgliigast välja ning Ojamaa lasti vabaks. ===Motherwell FC=== Ojamaa tegi debüüdi Motherwelli meeskonnas karikasarja mängus Queen’s Parki vastu. Esimese liigavärava lõi ta juba oma teises liigamängus Dunfermline'i Athleticu vastu.<ref name="EtOgr" /> ===Varssavi Legia=== 6. juunil 2013 sõlmis Ojamaa kolme aasta pikkuse lepingu Poola klubiga [[Varssavi Legia]].<ref name="legia" /> ===Swindon Town FC=== 2015. aasta septembris liitus ta [[Inglismaa]] tugevuselt [[Football League One|kolmandas liigas]] mängiva klubiga [[Swindon Town FC|Swindon Town]].<ref name="yXxxn" /> ==Koondisekarjäär== Oma debüüdi A-koondises tegi Ojamaa [[25. mai]]l [[2012]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu.<ref name="PGfxB" /> Samas mängus tegi oma debüüdi ka [[Kaarel Kiidron]]. ==Isiklikku== Tema noorem vend [[Hindrek Ojamaa]] tegeleb samuti jalgpalliga, vanem vend Harri lõpetas vigastuse tõttu karjääri 19-aastaselt.<ref name="I7UMN" /> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 18. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused]], [[Hrvatski nogometni kup]], [[SFA Cup]], [[Fortuna Polish Cup]], [[NM-Cup]], [[FA Cup]], [[KNVB Beker]]</ref> !colspan="2"|Liiga karikas !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], [[Scottish League Cup]], [[FL Trophy]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora II|Flora II]] |[[Esiliiga 2007|2007]] |[[Esiliiga]] |7||1|| || ||colspan="2"|–||colspan="2"|–|| || ||7||1 |- |rowspan="1"|[[Derby County FC|Derby]] |2009/10 |[[Championship]] |0||0||0||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||0||0 |- |rowspan="1"|[[Stafford Rangers FC|Stafford]] (laenul) |[[Football Conference 2009/10|2009/10]] |[[English Football Conference|Conference North]] |5||1||0||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||5||1 |- |rowspan="1"|[[Aacheni Alemannia|Alemannia]] |2010/11 |[[2. Bundesliga]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0 |- |rowspan="1"|[[Aacheni Alemannia II]] |[[NRW-Liga 2010/11|2010/11]] |[[NRW-Liga]] |10||1||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||10||1 |- |rowspan="1"|[[Fortuna Sittard|Sittard]] (laenul) |[[Eerste Divisie 2010/11|2010/11]] |[[Eerste Divisie]] |12||1||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||12||1 |- |rowspan="1"|[[RoPS]] |[[Veikkausliiga 2011|2011]] |[[Veikkausliiga]] |17||2||0||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||17||2 |- |rowspan="3"|[[Motherwell FC|Motherwell]] |[[Scottish Premier League 2011/12|2011/12]] |[[Scottish Premier League]] |18||7||3||2||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||21||9 |- |[[Scottish Premier League 2012/13|2012/13]] |Scottish Premier League |37||4||2||0||1||0||4<ref group="lower-alpha" name="UML2">2 mängu [[UEFA Meistrite Liiga]]s ja 2 mängu [[UEFA Euroopa Liiga]]s</ref>||0||colspan="2"|–||44||4 |- !colspan="2"|Kokku !55!!11!!5!!2!!1!!0!!4!!0!!0!!0!!65!!13 |- |rowspan="3"|[[Varssavi Legia|Legia]] |[[Ekstraklasa 2013/14|2013/14]] |[[Ekstraklasa]] |33||2||2||0||colspan="2"|–||9<ref group="lower-alpha" name="UEL2">3 mängu [[UEFA Meistrite Liiga]]s ja 6 mängu [[UEFA Euroopa Liiga]]s</ref>||0||colspan="2"|–||44||2 |- |[[Ekstraklasa 2014/15|2014/15]] |Ekstraklasa |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !34!!2!!2!!0!!0!!0!!9!!0!!0!!0!!45!!2 |- |rowspan="1"|[[Motherwell FC|Motherwell]] (laenul) |[[Scottish Premiership 2014/15|2014/15]] |[[Scottish Premiership]] |18||3||1||1||1||0||0||0||colspan="2"|–||20||4 |- |rowspan="1"|[[Sarpsborg 08 FF|Sarpsborg]] (laenul) |[[Tippeligaen 2015|2015]] |[[Tippeligaen]] |10||0||2||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||12||0 |- |rowspan="1"|[[Swindon Town FC|Swindon]] |2015/16 |[[League One]] |9||0||1||0||1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||11||0 |- |rowspan="1"|[[Innsbrucki FC Wacker|Wacker]] |[[Erste Liga 2015/16|2015/16]] |[[Erste Liga]] |16||2||0||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||16||2 |- |rowspan="1"|[[Go Ahead Eagles|GA Eagles]] |[[Eredivisie 2016/17|2016/17]] |[[Eredivisie]] |4||1||1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||0||0||5||1 |- |rowspan="1"|[[Dundee FC|Dundee]] (laenul) |[[Scottish Premiership 2016/17|2016/17]] |[[Scottish Premiership]] |14||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||14||0 |- |rowspan="1"|[[HNK Gorica|Gorica]] |[[2. HNL 2017/18|2017/18]] |[[2. HNL]] |19||6||1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||20||6 |- |rowspan="3"|[[Legnica MKS Miedź]] |[[Ekstraklasa 2018/19|2018/19]] |[[Ekstraklasa]] |35||3||4||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||39||3 |- |[[Ekstraklasa 2019/20|2019/20]] |[[1 Liga]] |20||3||1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||21||3 |- !colspan="2"|Kokku !55!!6!!5!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!60!!6 |- |rowspan="3"|[[Łódźi RTS Widzew]] |[[2 Liga 2019/20|2019/20]] |[[2 Liga]] |14||1||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||14||1 |- |[[1 Liga 2020/21|2020/21]] |[[1 Liga]] |10||0||2||1||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||12||1 |- !colspan="2"|Kokku !24!!1!!2!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!26!!2 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2021|2021]] |[[Premium liiga]] |26||8||2||0||colspan="2"|–||14<ref group="lower-alpha" name="MLELKL">Neli mängu [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kaks mängu [[UEFA Euroopa Liiga]]s ja kaheksa mängu [[UEFA Konverentsiliiga]]s</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK">[[Eesti Superkarikas]]</ref>||0||0||0 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |29||6||2||1||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="KON">Kõik [[UEFA Konverentsiliiga]]s</ref>||1||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||0||0 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |31||7||3||0||colspan="2"|–||4<ref group="lower-alpha" name="MLKON">Kaks mängu [[UEFA Meistrite Liiga]]s ja kaks mängu [[UEFA Konverentsiliiga]]s</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||0||0 |- !colspan="2"|Kokku !86!!21!!7!!1!!colspan="2"|–!!20!!1!!3!!0!!116!!23 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2022|2022]] |Esiliiga |1||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !397!!59!!27!!5!!3!!0!!33!!1!!3!!0!!463!!65 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 18. detsember 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2012||8||0 |- |2013||8||0 |- |2014||6||0 |- |2015||1||0 |- |2016||2||0 |- |2017||2||0 |- |2018||8||1 |- |2019||8||0 |- |2020||1||0 |- |2021||6||0 |- |2022||4||0 |- |2023||9||0 |- !Kokku||63||1 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- |1. ||align=left| [[30. mai]] [[2018]] ||align=left| [[Rakvere linnastaadion]], [[Rakvere]], [[Eesti]] || 28. ||align=left| {{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| [[Balti turniir 2018|Balti turniir]] |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Varssavi Legia: * [[Ekstraklasa]]: [[Ekstraklasa 2013/14|2013/14]] ;Gorica: *[[Druga HNL]]: [[Druga HNL 2017/18|2017/18]] ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2021|2021]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="legia">{{netiviide|url=http://sport.err.ee/jalgpall/9735fc3a-6255-4863-9d07-715c5aecd8c8|pealkiri=Henrik Ojamaa liitus Poola meisterklubi Varssavi Legiaga|vaadatud=7. juunil 2013}}</ref> <ref name="TXJR9">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26511 Ojamaa sõlmib Derby'ga aastase lepingu] Soccernet.ee, 30. juuni 2009</ref> <ref name="Oux4u">[http://sport.postimees.ee/?id=144041 Ojamaa laenatakse tõenäoliselt Derbyst välja] Postimees, 21. juuli 2009</ref> <ref name="uXfFP">[http://www.soccernet.ee/ojamaa-leidis-lopuks-mangupaiga Ojamaa leidis lõpuks mängupaiga] Soccernet.ee, 28. november 2009</ref> <ref name="PcIoU">[http://www.soccernet.ee/henrik-ojamaa-siirdus-alemannia-aachenisse Henrik Ojamaa siirdus Alemannia Aachenisse] Soccernet.ee, 19. mai 2010</ref> <ref name="KKAgg">[http://sport.err.ee/index.php?06111262 Ojamaa tegi debüütmängus Alemannia eest kahel korral skoori]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERR Sport, 10. juuli 2010</ref> <ref name="rQzU5">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.alemannia-aachen.de/nachwuchs/alemannia-ii/mannschaftsstatistik/ |vaadatud=2011-01-06 |arhiivimisaeg=2010-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101227235553/http://www.alemannia-aachen.de/nachwuchs/alemannia-ii/mannschaftsstatistik/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="upl5T">[http://www.kicker.de/news/fussball/2bundesliga/spieltag/2-bundesliga/2010-11/14/1013650/spielanalyse_alemannia-aachen-110_fc-augsburg-91.html]</ref> <ref name="NkHtB">[http://www.kicker.de/news/fussball/2bundesliga/startseite/547270/artikel_Stehles-klares-Signal-an-Meijer.html]</ref> <ref name="EtOgr">http://sport.err.ee/jalgpall/aa989048-ff67-4a5f-b2de-b5975bd356cd</ref> <ref name="yXxxn">[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/ametlik-henrik-ojamaa-solmis-lepingu-inglise-kolmanda-liiga-klubiga?id=72366461 "AMETLIK: Henrik Ojamaa sõlmis lepingu Inglise kolmanda liiga klubiga"]. Sport Delfi. 4. september 2015. Vaadatud 4.09.2015</ref> <ref name="PGfxB">http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=638 Horvaatia – Eesti 3:1 (2:0)</ref> <ref name="I7UMN">[http://www.soccernet.ee/ojamaa-olen-oma-vendadest-halvem-mangija Ojamaa: olen oma vendadest halvem mängija] Soccernet.ee, 23. märts 2012</ref> <ref name="Suur üleminek koduses jalgpall...">{{Netiviide |kuupäev=2023-12-04 |pealkiri=Suur üleminek koduses jalgpallis: Henrik Ojamaa lahkus Florast ja liitus Paidega |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120252667/suur-uleminek-koduses-jalgpallis-henrik-ojamaa-lahkus-florast-ja-liitus-paidega |vaadatud=2023-12-09 |väljaanne=Delfi.Sport}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonscat}} *[http://www.90minut.pl/kariera.php?id=23038 Henrik Ojamaa profiil 90minut.pl] *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/5778 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://www.transfermarkt.com/henrik-ojamaa/profil/spieler/61666 Transfermarkti profiil] *[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/5778 Koondise mängud] {{JÄRJESTA:Ojamaa, Henrik}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Derby County FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Swindon Town FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 5x2di98gide1kx7qlil0hok289wy12s 0 130464 7194170 7137913 2026-07-17T08:53:01Z ~2026-40288-31 233648 7194170 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Haug, Toomas.IMGP6992.JPG|pisi|Toomas Haug juhtimas kirjanduslikku retke [[Metsakalmistu]]l kirjandusfestivali HeadRead raames (2011)]] '''Toomas Haug''' (sündinud [[1. mai]]l [[1956]] [[Tallinn]]as) on eesti [[kirjandusteadus|kirjandusloolane]] ja kirjanik. Ta sündis insener-tehniliste teenistujate peres. Toomas Haug oli Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee ja [[Eesti Kongress]]i liige. On olnud [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liid]]u ning enne selle moodustamist aastatel 1994–2016 [[Isamaaliit|Isamaaliid]]u liige.<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=toomas&perenimi=haug&search=1 |pealkiri=Äriregistri päring |vaadatud=2010-03-27 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304142024/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=toomas&perenimi=haug&search=1 }}</ref> ==Haridus== Toomas Haug õppis [[Tallinna Ühisgümnaasium|Tallinna 20. Keskkoolis (1963–1966)]] ning lõpetas [[1974]]. aastal [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium|Tallinna 44. Keskkooli]]<ref>http://www.mg.edu.ee/?page=vilistlased&lend=VIII{{Kõdulink|date=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> ja [[1978]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse erialal. ==Töö== Toomas Haug töötas aastatel [[1978]]–[[1983]] [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus|Friedebert Tuglase majamuuseumis]] vanemteadurina. Alates [[1983]]. aastast töötab ta ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] toimetajana, [[1990]]. aastast peatoimetaja asetäitjana. Aastatel 1990–2003 oli Raadio Vaba Euroopa kaastööline kultuuri- ja sisepoliitika vallas. ==Publikatsioone== * "Ristikivi ja taevalik vabariik", Looming [[1999]] nr 2 * "Traditsiooni õpilane", Looming 1999 nr 12 * "Paradise Lost eesti moodi", [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 1999 nr 8–9 * "Lisandusi Jaan Lõo elule ja loomingule", [[Keel ja Kirjandus]] 1999 nr 5 * "Eesti proosa 1999: väike teejuht", Looming 2000 nr 3 * "Vaenlaste vastu võideldes: Enn Kippel 100", Looming [[2001]] nr 2 * "Tallinna tänava kolmnurgas: peatükk kanoniseerimata kirjanduslugu." Looming 2001 nr 12 * "Tammsaare ja Kaplinski – kaksi virolaista etsijää ja toisinajattelijaa", soome keelde tõlkinud Anja Salokannel, Kanava 2002 nr 6 * "Troojamäe tõotus", [[Eesti Keele Sihtasutus]] [[2004]], ISBN 998579088X * "A. H. T. surm Aafrikas. Lisandusi Leo Frobeniuse "Jumala külalise" kadunud tõlkele." Looming [[2006]] nr 12 * "Klassikute lahkumine", Eesti Keele Sihtasutus 2010, ISBN 978-9985-79-327-5 * "Kadunud paradiis: identiteet kui looming. XIX sajandi nostalgiat", Looming 2013 nr 4 * "Mööda Koidu tänavat. Ülestähendusi varajasest ajast", Eesti Keele Sihtasutus 2014, ISBN 978-9985-79-603-0 * "Tagasi Troojamäele", Eesti Keele Sihtasutus 2015, ISBN 978-9985-79-657-3 *"Muravu (Raamatupood)". Lavanovell kolme pausiga. Looming 2019, nr 2 *"Külaskäik loomemajja / Meistrikursus". Looming 2019, nr 10 *"Meie armas sõõrikubaar". Mininäidend. Looming 2021, nr 5 *"Mustjala. Tõestisündinud lugu". Akadeemia 2021, nr 11 *Teet Kallase juhtum. Märkmeid "Loomingu" novellivõistluse ajaloost. Looming 2022, nr 10 *Viimast korda tsensuurist? Toimetaja ülestähendusi 1987-1988. Looming 2023, nr *Juturääkija (Talker). Fragmente. Looming 2023, nr 8 *Kus Ülo on? Okultne seanss. Akadeemia 2023, nr 10 *Väljanäituse 5. Tuglase pagulasaja varjupaik. Looming 2025, nr 10 *Kuramaaži lõpp ja teisi kirjatöid. Eesti Keele Sihitasutus 2025, ISBN 978-9916-768-38-9 ==Tunnustus== * 1985 Sirbi ja Vasara laureaat ("Üksi mineviku ja tuleviku vahel". Villem Grünthal-Ridala 100) * 2000 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] * 2001 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (artiklipreemia: "Tallinna tänava kolmnurgas: peatükk kanoniseerimata kirjanduslugu") * 2004 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Troojamäe tõotus") * 2006 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (artiklipreemia: "A. H. T. surm Aafrikas. Lisandusi Leo Frobeniuse "Jumala külalise" kadunud tõlkele") *2008 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2010 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Klassikute lahkumine") * 2022 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Mustjala. Tõestisündinud lugu") ==Isiklikku== On olnud abielus Elo Haugiga (1980-1984) ja Anu Saluäärega (1987-2007), tema järeltulijad on Liina Särkinen, [[Joonas Hellerma]] ja Juhan Hellerma. Toomas Haugi praegune elukaaslane on [[Maarja Vaino]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://195.250.160.49/viewdoc/90EAA809D6864DFFC2256FC1003A3054 Intervjuu Eesti Ekspressis] *[http://www.epl.ee/artikkel/285579 EPL – Janika Kronberg: Kindel nagu kivi müüris] *[http://www.epl.ee/artikkel/285571 EPL – Toomas Haug: Poliitiline Kross] *{{ISIK|6914}} {{JÄRJESTA:Haug, Toomas}} [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased‎]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] lix8tl22jpr3dswxutz3c2cq63erohf 0 131123 7194216 7190679 2026-07-17T09:17:09Z ~2026-40288-31 233648 7194216 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kirjandusteadlasest; laskesportlase kohta vaata artiklit [[Peeter Olesk (laskesportlane)]]}} [[Pilt:Peeter Olesk.jpg|pisi|Peeter Olesk 2007. aastal. [[Lauri Kulpsoo]] foto]] '''Peeter Olesk''' ([[25. detsember]] [[1953]] [[Tallinn]] – [[25. november]] [[2021]]) oli eesti [[kirjandusteadus|kirjandusteadlane]], [[kirjanduskriitika|kriitik]] ja [[poliitik]] ning viljakas publitsist. Ta oli aastail 1993–1994 rahvastikuminister ning 1994–1995 kultuuri- ja haridusminister. [[IX Riigikogu]] liige. Olesk oli ka [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i ja [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] direktor. Kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi. ==Haridus== Peeter Olesk lõpetas [[Tallinna Rahumäe Põhikool|Tallinna 27. 8-klassilise kooli]] 1969. ja [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]] 1972. aastal. [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i lõpetas ta [[eesti filoloogia|eesti filoloogina]] 1977. aastal. ==Töökohad== * [[Tallinna 21. Keskkool]]i õpetaja (1977–1978) * Kirjastuse [[Eesti Raamat]] toimetaja (1978–1980) * [[Eesti Kirjandusmuuseum|Teaduste Akadeemia Kirjandusmuuseumi]] vanemteadur (1980–1987) * [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õppejõud alates 1980. aastast * [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i direktor (1990–1993) * Tartu Ülikooli [[rektor]]i [[Jüri Kärner]]i nõunik (1991–1992) * EV rahvastikuminister (1993–1994) * EV kultuuri- ja haridusminister (1994–1995) * [[TÜ raamatukogu|Tartu Ülikooli raamatukogu]] direktor (1995–1999) * [[Riigikogu]] liige (1999–2003) * Riigikogu aseesimehe [[Toomas Savi]] nõunik (2003–2004) * Vabakutseline publitsist * [[Eesti Maaülikool]]i rektori [[Mait Klaassen]]i nõunik (alates 2008) ==Poliitiline tegevus== Peeter Olesk oli [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike peakomitee]] liige (1989–1990). Aastatel 1993–1995 kuulus ta [[ERSP]]-sse, 1995–2021 oli ta Isamaaliidu, [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] (IRL) ning Isamaa liige.<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_ajalugu?lang=est&isiku_id=2000005447 Sissekanne äriregistris]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta oli IRL-i volikogu liige. Peeter Olesk oli [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsuse]] rahvastikuminister (1993–1994) ning kultuuri- ja haridusminister (1994–1995) nii Mart Laari kui ka [[Andres Tarandi valitsus]]es. Peeter Olesk oli [[IX Riigikogu]] liige (1999–2003). == Isiklikku == Peeter Oleski naine oli kirjandusteadlane [[Sirje Olesk]]. ==Tunnustus== * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] * [[Eesti Kaitseväe teenetemärk]] * [[San Bernardino]] (USA [[California]] osariigis) aukodanik ==Publikatsioone== * "[[Gustav Suits]]u uurimise teel. [[Nigol Andresen]] 85" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1984, nr 10, lk 1418–22 * *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50809564 Sütistelik Rein Veidemann] [[Eesti Päevaleht]], 28. september 2001 * "[[Jüri Talvet]]i aeg" – [[Keel ja Kirjandus]] 2005, nr 12, lk 1001–1004 * "[[Vello Saage]] 60" – [[Emakeele Seltsi aastaraamat]], 1982, nr 28, ilmunud 1984, lk 94–96 * Artiklite kogumik "Filoloogia tõeline tähendus". Koostanud [[Simo Runnel]]. Kirjastus [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2008]], 456 lk * [http://www.epl.ee/artikkel/431188 Leidurluse viimnepäev] [[Eesti Päevaleht]], 3. juuni 2008 * [http://tartu.postimees.ee/030807/tartu_postimees/arvamus/275239.php Kodanik ja ühiskondlikud tööriistad] [[Tartu Postimees]], 3. august 2007 * [http://tartu.postimees.ee/180107/tartu_postimees/arvamus/239741.php Abieluvoodiga taksos] Tartu Postimees, 18. jaanuar 2007 * [http://www.epl.ee/artikkel/308634 Meie ja muuseum] Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2006 * [http://www.epl.ee/artikkel/413394 Jaan Kross siinsamas] Eesti Päevaleht, 4. jaanuar 2008 * [http://195.222.15.17/?artikkel=419680&kysitlus=199-1 Vabariik hiljem] Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2008 * [http://tartu.postimees.ee/260508/tartu_postimees/arvamus/331930.php?peeter-olesk-arvustaja-ummikus Arvustaja ummikus] Tartu Postimees, 21. mai 2008 * [http://www.maaleht.ee/2008/06/05/arvamus/466-visiooni-praktiline-pool Visiooni praktiline pool] [[Maaleht]], 5. juuni 2008 * [http://www.maaleht.ee/2008/12/04/arvamus/3631-me-pole-tupikus-vaid-remondiootel Me pole tupikus, vaid remondiootel] Maaleht, 4. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=68830 Isiklikud asjad ja ühised asjad] Postimees, 14. jaanuar 2009 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9664:opetaja-lopuni&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3274 Õpetaja lõpuni] Sirp, 6. november 2009 * [http://paber.maaleht.ee/?page=Arvamus&grupp=artikkel&artikkel=16662 Inimene, kes ei jäänud kõrvale] Maaleht, 18. veebruar 2010 * [https://www.ohtuleht.ee/380764 Rahulolematus tõega] Õhtuleht, 29. mai 2010 * [http://pluss.postimees.ee/671884/raamat-teostest-ehk-tahtsuse-jarjekorrast "Raamat teostest ehk tähtsuse järjekorrast"] (Arvustus [[Rein Veidemann]]i raamatule "101 kirjandusteost", Tallinn, Varrak 2011.) – Postimees, 17. detsember 2011 * Inimestest ja raamatutest. Kirjastus [[Ilmamaa]], 2025 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/42EBACBC215953B4C2256F47003A540B Elu ühes päevas: Peeter Olesk], [[Eesti Ekspress]], 11. november 2004 * [[Andrus Esko]]. [https://www.ohtuleht.ee/191595 Peeter Olesk teab külmkapi sisu peast], [[SL Õhtuleht]], 11. veebruar 2006 * [http://www.eesti90.ee/index.php?id=12064&month=12&year=2007&show_release=12401 Ükskõiksuse puudus Peeter Oleski peres], eesti90.ee, detsember 2007 * [http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=5566 Esimene asi on korralik haridus], intervjuu ajakirjas [[Pere ja Kodu]], september 2005 * [[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/442991 Peeter Olesk: “Eesti lugu” on ajalugu, millest meile koolis ei räägitud], Eesti Päevaleht, 27. september 2008 * [[Rein Veidemann]]. [http://www.postimees.ee/?id=58038 "Peeter Olesk: loetagu mitte minu vuntse, vaid muiet nende all" (intervjuu)], Postimees / ak: arvamus, kultuur, 13. detsember 2008 * [[Aivar Kull]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=64885 "Avaneb filoloogia tõeline tähendus" (raamatu "Filoloogia tõeline tähendus" arvustus)], Tartu Postimees 5. jaanuar 2009 * {{ISIK|2512}} {{JÄRJESTA:Olesk, Peeter}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti kultuuriloolased]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2021]] bhqwne4piznecg9zt2v7kkmrbyg0rg7 0 132647 7194050 6645197 2026-07-16T23:36:37Z Rulakarbes 164113 7194050 wikitext text/x-wiki '''Mithril''' ([[sindarini keel]]est ''mith'', 'hall' + ''ril'', 'sära') on väljamõeldud metall [[J. R. R. Tolkien]]i [[Keskmaa]] lugudes, sh triloogias "[[Sõrmuste Isand]]". Tolkieni teostes on mihtrilit kirjeldatud haruldase ja kauni väärismetallina, mis meenutab [[hõbe]]dat, kuid on samas haruldaselt kerge ja tugevam kui [[teras]]. Mithrilist valmistati mõõku, paljud lasid haldjatel sellest oma mõõga taguda. Sellest tehti ka turviseid ja rõngassärke, mis öeldi olevat tugevamad kui lohe soomused. Metall oli alati ülikallis, [[Kolmas Ajastu|Kolmanda Ajastu]] lõpuks kirjeldatakse selle väärtust hindamatuna. Selleks ajaks olid kasutusel veel vaid vähesed mithrilist esemed. [[Bilbo Baggins]]il oli mithrilist [[rõngassärk]], mille ta sai tänutäheks [[Päkapikud (Tolkien)|päkapikkudelt]] ning pärandas hiljem [[Frodo Paunaste|Frodole]]. Sellest oli valmistatud ka [[Galadriel]]ile kuuluv [[Võimusõrmused|võimusõrmus]] Nenya. Keemikud on mithrili omadusi võrrelnud [[Titaan|titaani]] ja [[nikkel|nikli]] sulamitega. Sarnast laadi läbistamatuid turviseid esineb ka [[Põhjala mütoloogia]]s, näiteks [[Hervöri ja Heiðreki saaga]]s.<ref name="Hervarar Saga p10">{{cite book |last=Thorarensen |first=G. (trans.) |editor-last=Petersen |editor-first=N. M. |title=Hervarar Saga |date=1847 |publisher=Det Nordiske Literatur-Samfund |page=10 |url=https://books.google.com/books?id=EmgAAAAAcAAJ |language=[[vanapõhjakeel]]es}}</ref> On arvatud, et Tolkien, kes lugu kindlasti tundis, võis sealt inspiratsiooni saada. Tema poeg [[Chris Tolkien]] avaldas saaga tõlke inglise keelde.<ref name="Hammond Scull 2020">{{cite journal |last1=Hammond |first1=Wayne G. |author1-link=Wayne G. Hammond |last2=Scull |first2=Christina |author2-link=Christina Scull |title=Christopher Tolkien, 1924–2020 |journal=[[Tolkien Studies]] |publisher=Project MUSE |volume=17 |issue=1 |year=2020 |issn=1547-3163 |doi=10.1353/tks.2020.0001 |pages=7–24}}</ref><ref>{{cite journal |last=Shippey |first=Tom |author-link=Tom Shippey |title=Review of The Saga of King Heidrek the Wise |journal=[[Tolkien Studies]] |publisher=Project MUSE |issue=8 |year=2011 |pages=136–142 |url=https://muse.jhu.edu/pub/20/article/434402/summary}}</ref> Hiljem on mithrili kontspetsiooni kasutanud ka mitmed teised autorid. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sõrmuste Isand]] [[Kategooria:Väljamõeldud ained]] 68enorfhfwuuati0ug25vutm80bc9pg 0 134154 7194205 5078352 2026-07-17T09:13:36Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Järva maakonna järved]] 7194205 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Eistvere järv | pildi_nimi = Eistvere lake, Estonia-msaluste.jpg | pildi_link = | valgala_riigid = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 14,5 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = 1,37 m | suurim_sügavus = | vee_maht = 187 000 m³ | laiuskoord = 58/41/30 | pikkuskoord = 25/44/21 | asendikaart = Eesti }} '''Eistvere järv''' on [[paisjärv]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] [[Eistvere]] külas [[Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee]] ääres. Eistvere järv on 14,5 ha suurune madal järv, mille keskmine sügavus on 1,37 meetrit. Järve läänepoolse kalda lähedal asub [[saar]] pindalaga 0,35 hektarit. ==Vaata ka== *[[Eesti järvede loend]] [[Kategooria:Järva valla järved]] [[Kategooria:Järva maakonna järved]] gozrbxlvg3h8dyhyvs1yjfl65nb7kgg 7194223 7194205 2026-07-17T09:21:17Z NOSSER 8097 7194223 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Eistvere järv | pildi_nimi = Eistvere lake, Estonia-msaluste.jpg | pildi_link = | valgala_riigid = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 14,5 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = 1,37 m | suurim_sügavus = | vee_maht = 187 000 m³ | laiuskoord = 58/41/30 | pikkuskoord = 25/44/21 | asendikaart = Eesti }} '''Eistvere järv''' on [[paisjärv]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] [[Eistvere]] külas [[Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee]] ääres. Eistvere järv on 14,5 ha suurune madal järv, mille keskmine sügavus on 1,37 meetrit. Järve läänepoolse kalda lähedal asub [[saar]] pindalaga 0,35 hektarit. Eistvere [[tehisjärv]] rajati 1991. aastal [[Imavere kolhoos]]i poolt. ==Vaata ka== *[[Eesti järvede loend]] [[Kategooria:Järva valla järved]] [[Kategooria:Järva maakonna järved]] jjsumr0t9wdam65mo2rlaskh0k5442x 0 139774 7194237 7144346 2026-07-17T09:31:53Z ~2026-40288-31 233648 7194237 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kirjanikust; purilenduri kohta vaata artiklit [[Ants Saar (purilendur)]]; sporditegelase kohta vaata artiklit [[Ants Saar (sporditegelane)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}} '''Ants Saar''' ([[12. november]] [[1920]] [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)|Tuhalaane vald]] – [[10. november]] [[1989]]) oli eesti [[kirjanik]] ja [[EKP Keskkomitee]] funktsionäär. {{Sisukord paremale}} ==Elulugu== Ta sündis Tuhalaane vallas [[Pahuvere]] koolimajas [[õpetaja]] perekonnas, käis algkoolis [[Pahuvere]] ja [[Tuhalaane]] koolis ning õppis aastatel [[1935]]–[[1940]] [[Viljandi Maagümnaasium]]is. Hiljem õppis Saar aastatel [[1948]]–[[1950]] [[Moskva]]s [[Maksim Gorki]] nimelises Kirjandusinstituudis (kaugõppes) ja 1950–[[1953]] [[NLKP Keskkomitee]] Kõrgemas Parteikoolis. Saar astus [[15. august]]il [[1940]] [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingusse]], oli [[Tuhalaane vald (1939)|Tuhalaane valla]] [[komsomolisekretär]]. 1940. aasta detsembris töötas ta [[Viljandi]] ajalehe [[Punane Täht]] toimetuses ja [[Paide]] ajalehe [[Töötav Järvalane]] vastutava toimetajana. 1941. aastal astus Saar [[hävituspataljon]]i, ta teenis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[8. Eesti Laskurkorpus]]es ning pärast sõda [[Punaarmee]]s aastani [[1946]]. Saar oli [[NLKP]] liige [[1943]]. aastast kuni surmani 1989. aastal. A. Saar oli aastal 1946 Tallinnas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Kunstide Valitsus]]e inspektor ning töötas samast aastast aastani [[1948]] ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetajana, seejärel 1948–1950 ajalehe [[Noorus|Stalinlik Noorus]] toimetajana, [[1953]]–1961 ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] toimetajana, [[1961]]–[[1965]] [[Tallinnfilm]]i peatoimetajana. Seejärel oli ta mõnda aega vabakutseline kirjanik. Aastatel 1969–1978 töötas Ants Saar [[EKP Keskkomitee kultuuriosakond|EKP Keskkomitee kultuuriosakonna]] juhataja asetäitjana. Partei liikme ja funktsionäärina esindas jäika ortodoksset liini.<ref>"Veel Sirbi ja Vasara nime all ilmunud lehe toimetuses töötanud Andres Ehin kirjeldas, milliseid meetodeid selleks kasutati, kuidas EKP võimumasin toimis: "Jube oli kuulda tankidest Prahas, olles eelnevalt Tšehhi intellektuaalidega Tallinnas vennastunud. Siis kästi organiseerida kõigi kultuuriväljaannete veergudele materjalid, milles Eesti kultuuritöötajad kiidavad vene tankid heaks. Mina keeldusin seda tegemast. Ants Saar, EKP KK kultuuriosakonna juhataja asetäitja ütles: "Me võiksime su pooleteiseks aastaks vangi panna." Päris nii ikka ei juhtunud. ([[Rein Ruutsoo]]. "1968. aasta august: lootus ja kibedus.") [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1998/36/areen/art_10.html]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaata ka: [[Andres Ehin]]. "Saatuslik 1968". [https://web.archive.org/web/20001001112033/http://www.postimees.ee/luup/98/17/kult1.htm]</ref> 1978–1981 töötas Saar ajakirja [[Tallinn (ajakiri)|Tallinn]] peatoimetajana. Ants Saar on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le. ==Looming== Oma kirjanduslikus loomingus oli Ants Saar järjekindel kommunistlike ideaalide peegeldaja. Ta oli filmide "[[Pöördel]]" (1957), "[[Jäljed (film)|Jäljed]]" (1963) ja "[[Me olime kaheksateistkümneaastased]]" (1965) [[stsenarist]]. ==Isiklikku== Tema poeg oli sotsioloog [[Andrus Saar]]. ==Teoseid== *"Mõrvarid maskita" (koostaja, toimetaja; koonduslaagritest; 1961) *"Ebatavalised kohtumised" (reportaažid kohtuistungitest sõjakurjategijate üle; 1968) *"Nõiutud ring" (jutustuste kogu; 1969) *"Vaikne suvi vaikses linnas" (jutustused omakaitselaste inimsusvastastest kuritegudest Petserimaal 1941–1944), Tallinn: [[Eesti Raamat]] 1971) *"Selgus saabus enne südaööd" (jutustus koonduslaagrist; 1983) *"Killud suurest mosaiigist: ühe maakonna noorte lugu" (1986) *"Peatused teel" (1986) *"Sirgjoonel". Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Ants Saar. "Lugu tundmatust", Tallinn: Eesti Raamat 1988 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Arnold Sepp]]. Politruk nuttis ja laulis "mu isamaa, mu õnn ja rõõm". [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4. == Välislingid == * {{ISIK|3230}} {{JÄRJESTA:Saar, Ants}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 37gag1peu1dwk4580tqvmscjmt8zvis 0 142361 7193948 7069560 2026-07-16T18:37:44Z Kuriuss 38125 7193948 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Newcastle United | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Newcastle United Football Club | hüüdnimi = The Magpies, The Toon, Geordies | lühend = | asutatud = 1892 | lõpp = | väljak = [[St James' Park]] | mahutavus = 52 305 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Yasir Al-Rumayyan | omanik = Public Investment Fund (80%)<br>RB Sports & Media (10%)<br>PCP Capital Partners (10%) | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Eddie Howe]] | liiga = [[Premier League]] | hooaeg = 2023/24 | positsioon = 7. koht | muster_la1=_newcastle2223h|muster_b1=_newcastle2223h|muster_ra1=_newcastle2223h| muster_sh1=_newcastle2223h| muster_so1=_newcastle2223h | vasakkäsi1=000000 |kere1=FFFFFF|paremkäsi1=000000 |püksid1=000000 |sokid1=000000 | muster_la2=_newcastle2223a|muster_b2=_newcastle2223a|muster_ra2=_newcastle2223a| muster_sh2=_newcastle2223a| muster_so2=_newcastle2223a | vasakkäsi2=18453B|kere2=18453B|paremkäsi2=18453B|püksid2=eeb12a|sokid2=eeb12a | muster_la3=_newcastle2223t|muster_b3=_newcastle2223t|muster_ra3=_newcastle2223t| muster_sh3=_newcastle2223t| muster_so3=_newcastle2223t | vasakkäsi3=FF6000|kere3=FF6000|paremkäsi3=FF6000|püksid3=019E73|sokid3=FFFFFF | veeb = https://www.nufc.co.uk/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Newcastle United Football Club''' on [[Inglismaa]] [[jalgpall]]iklubi. Klubi loodi 1892. aastal [[Newcastle upon Tyne]]'i linnas klubide Newcastle East End F.C. ja Newcastle West End F.C. liitumisel. Klubi kodustaadion on alates 1892. aastast olnud [[St James' Park]], mis mahutab 52 354 mängijat. Newcastle United pole alates 1893. aastal Inglismaa jalgpalli liiga [[Football League]]'iga liitumisest saadik kunagi langenud esiliigast madalamale. Klubi tõusis pärast võitu 2016.–2017. aasta hooajal Inglismaa [[Football League Championship|esiliigas]] hooajaks 2017–2018 [[Premier League]]'i. Newcastle United on tulnud neli korda [[Football League First Division]]i meistriks ning võitnud kuus [[FA Cup]]i, 1 [[Inter-Cities Fairs Cup]]i ja 1 [[UEFA Intertoto Cup]]i. Klubi edukaim periood oli aastatel 1904–1910, mil võideti Inglismaa karikavõistlused ja kolm neljast Inglismaa meistritiitlist. Newcastle Unitedi suurim rivaal on [[Sunderland A.F.C.]] ja klubide vahelisi mänge tuntakse ''Tyne–Wear derby''{{'}}na. == Praegune meeskond == ''Seisuga 3. veebruar 2022''<ref>{{cite web|title=First Team|url=https://www.nufc.co.uk/teams/first-team/|publisher=Newcastle United F.C.|access-date=2022-04-02|archive-date=2023-02-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20230228062226/https://www.nufc.co.uk/teams/first-team/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title=United name 25-man squad for second half of the season|url=https://www.nufc.co.uk/news/latest-news/united-name-25-man-squad-for-second-half-of-the-season/ |publisher=Newcastle United F.C. |access-date=3.2.2022}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=SVK|pos=VV|nimi=[[Martin Dúbravka]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=WAL|pos=KA|nimi=[[Paul Dummett]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=SUI|pos=KA|nimi=[[Fabian Schär]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Jamaal Lascelles]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=BRA| pos=PK |nimi=[[Joelinton]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Jonjo Shelvey]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Callum Wilson|Callum Wilson]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Allan Saint-Maximin]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=SCO|pos=PK|nimi=[[Matt Ritchie]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Matt Targett]]|märkus=<small>laenul [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]st}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Kieran Trippier]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Emil Krafth]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Federico Fernández|Federico Fernández]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Javier Manquillo]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=NZL|pos=RÜ|nimi=[[Chris Wood|Chris Wood]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=SCO|pos=PK|nimi=[[Ryan Fraser]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Jacob Murphy]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=PAR|pos=PK|nimi=[[Miguel Almirón]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Karl Darlow]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Joe Willock]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Mark Gillespie|Mark Gillespie]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Dan Burn]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Dwight Gayle]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Sean Longstaff]]}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Bruno Guimarães]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Endiseid mängijaid== [[Alan Shearer]] – [[James Milner]] – [[Shay Given]] – [[Michael Owen]] – [[Obafemi Martins]] – [[Damien Duff]] – [[Nicky Butt]] – [[Alan Smith]] – [[Kevin Nolan]] – [[José Enrique Sánchez|José Enrique]] – [[Joey Barton]] – [[Andy Carroll]] – [[Sol Campbell]] – [[Peter Lövenkrands]] – [[Demba Ba]] – [[Yohan Cabaye]] == Saavutused == * '''[[Football League First Division]]''': ** Võidud (4) – 1904–05, 1906–07, 1908–09, 1926–27 * '''[[Football League Championship]]''': ** Võidud (4) – 1964–65, 1992–93, 2009–10, 2016–17 * '''[[FA Cup]]''': ** Võidud (6) – 1910, 1924, 1932, 1951, 1952, 1955 *'''[[FA Community Shield]]''': **Võidud (1) – 1909 *'''[[Sheriff of London Charity Shield]]''': **Võidud (1): 1906-07 * '''[[Inter-Cities Fairs Cup]]''': **Võidud (1) − 1969 * '''[[UEFA Intertoto Cup]]''': **Võidud (1) − 2006 == Peatreenerid == [[Pilt:Eddie_Howe_2015.jpg|pisi|Newcastle Unitedi praegune peatreener [[Eddie Howe]]]] {| |- valign="top" | * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Andy Cunningham]] (1930–1935) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Tom Mather]] (1935–1939) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Stan Seymour]] (1939–1958) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[George Martin (jalgpallur)|George Martin]] (1947–1950) * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Doug Livingstone]] (1954–1956) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Charlie Mitten]] (1958–1961) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Norman Smith]] (1961–1962) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Joe Harvey]] (1962–1975) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Gordon Lee]] (1975–1977) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Richard Dinnis]] (1977) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Bill McGarry]] (1977–1980) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Arthur Cox]] (1980–1984) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jack Charlton]] (1984–1985) * {{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Willie McFaul]] (1985–1988) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jim Smith]] (1988–1991) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Osvaldo Ardiles]] (1991–1992) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Kevin Keegan]] (1992–1997) | * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Kenny Dalglish]] (1997–1998) * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Ruud Gullit]] (1998–1999) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Bobby Robson]] (1999–2004) * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Graeme Souness]] (2004–2006) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Glenn Roeder]] (2006–2007) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Sam Allardyce]] (2007–2008) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Kevin Keegan]] (2008) * {{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Joe Kinnear]] (2008–2009) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Alan Shearer]] (2009) * {{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Chris Hughton]] (2009–2010) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Alan Pardew]] (2010–2014) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[John Carver]] (2014–2015) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Steve McClaren]] (2015–2016) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Rafael Benítez]] (2016–2019) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Steve Bruce]] (2019–2021) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Eddie Howe]] (2021–) |} == Statistika == ''Seisuga 12. august 2019'' * Suurim võit – Newcastle United – [[Newport County A.F.C.|Newport County]] 13:0 ([[Football League Second Division|Second Division]], 5. oktoober 1946) * Suurim kaotus – Newcastle United – [[Burton Wanderers F.C.|Burton Wanderers]] 0:9 ([[Football League Second Division|Second Division]], 15. aprill 1895) * Suurim väravate arv ühel liiga hooajal – 98 väravat 42 mängus ([[Football League First Division|First Divisioni]] hooaeg 1951–1952) * Väikseim väravate arv ühel liiga hooajal – 30 väravat 42 mängus ([[Football League First Division|First Divisioni]] hooaeg 1960–1961) * Suurim ost – 40 miljonit naela ([[Joelinton]]i eest [[TSG 1899 Hoffenheim|Hoffenheim]]ile 2019. aastal) * Suurim müük – 35 miljonit naela ([[Liverpool FC|Liverpoolile]] [[Andy Carroll]]i eest) * Noorim mängija väljakul – [[Steve Watson]] (16 aasta ja 233 päeva vanuselt mängus [[Wolverhampton Wanderers F.C.|Wolverhampton Wanderersi]] vastu, Second Division, 10. november 1990) * Vanim mängija väljakul – [[Billy Hampson]] (44 aasta ja 255 päeva vanuselt mängus [[Birmingham City F.C.|Birmingham City]] vastu, First Division, 9. aprill 1927) * Enim mänge klubi meeskonnas – [[Jimmy Lawrence]] (aastatel 1904–1922 kokku 496 mängu) * Enim väravaid klubi meeskonnas – [[Alan Shearer]] (aastatel 1996–2006 kokku 206 väravat) * Enim väravaid ühel hooajal – [[Andy Cole]] (41 väravat hooajal 1993–1994) * Enim väravaid ühel liigahooajal – [[Hughie Gallacher]] (36 väravat hooajal 1926–1927) * Enim väravaid ühes mängus – [[Len Shackleton]] (kuus väravat mängus [[Newport County A.F.C.|Newport County]] vastu, Second Division, 5. oktoober 1946) * Enim väravaid liigas – [[Jackie Milburn]] (178 väravat aastatel 1946–1957) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.nufc.co.uk/ Klubi koduleht] * http://www.toon1892.co.uk/list.php?show=past {{Premier League}} [[Kategooria:Newcastle United FC| ]] [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Newcastle upon Tyne]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] 9ygv3l3rlrbqk2ioe8hylak7p13m1m8 100 150121 7194132 6451784 2026-07-17T08:14:00Z Avjoska 1538 7194132 wikitext text/x-wiki <noinclude>''Siin on loetletud [[8. märts]]il sündinud [[muusik]]uid ja teisi [[muusika]]ga seotud inimesi.'' {{:Portaal:Muusika/Sündinud/Märts}}</noinclude> {{Sünnipäev muusikas|Carl Philipp Emanuel Bach|saksa helilooja|1714|1788}} {{Sünnipäev muusikas|Franco Alfano|itaalia helilooja|1875|1954}} {{Sünnipäev muusikas|Heinz Riivald|eesti laulja|1915|1986}} {{Sünnipäev muusikas|Medea Abrahamjan|armeenia tšellist|1932|2021}} {{Sünnipäev muusikas|Reet Ratassepp|eesti koorijuht|1940}} {{Sünnipäev muusikas|Randy Meisner|USA basskitarrist, laulja ja laulukirjutaja ([[Eagles]])|1946|2023}} {{Sünnipäev muusikas|Anu Kattai|eesti ooperi- ja operetisolist|1947}} {{Sünnipäev muusikas|Mel Galley|inglise kitarrist ([[Whitesnake]])|1948|2008}} {{Sünnipäev muusikas|Mihkel Smeljanski|eesti näitleja ja laulja|1950|2020}} {{Sünnipäev muusikas|Gary Numan|inglise laulja, helilooja ja muusik|1958}} {{Sünnipäev muusikas|Kadi Toom|eesti laulja|1982}} {{Sünnipäev muusikas|Maks Barskihh|Ukraina laulja|1990}} {{Sünnipäev muusikas|Emily J|eesti laulja, laulukirjutaja ja juutuuber|2001}} <noinclude> [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas|{{SUBPAGENAME}}]] </noinclude> ddb6ja1c8m85e1pg1g8uxdck4qujj9b 0 150417 7193849 7188907 2026-07-16T13:53:27Z ~2026-34651-55 231505 7193849 wikitext text/x-wiki [[Fail:Viru mall bus terminal.jpg|pisi|Bussiterminal aastal 2026]][[Pilt:Viru bussiterminal.JPG|pisi|Bussiterminal aastal 2008]] '''Viru Keskuse bussiterminal''' on [[Tallinn]]a [[ühistransport|ühistranspordi]] [[bussijaam]]. See asub [[Südalinn]]a asumis [[Kesklinna linnaosa]]s aadressil [[Viru väljak]] 6. Terminalis on sõiduplaanide infotablood ja internetipõhised infopunktid. 2004. aastal avati [[Viru keskus]]e maa-alusel korrusel kuus linnaliinide [[bussipeatus]]t. Lisaks on [[Ants Laikmaa tänav]]al keskuse kõrval maapealsed bussipeatused nr 7 ja 8 (reservpeatus). Häda korral kasutatakse [[Hobujaama tänav]]a peatuskohta (nr 9), kus asub busside dispetšerpunkt.<ref>[https://web.archive.org/web/20100407084548/http://www.tak.ee/index.php?page=335& Viru bussiterminal.] TAK</ref> == Ühistranspordiliinid == === Tulevased liinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |Viru Keskus - Teelise |TLT |1 | alustab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |Viru Keskus - Landi |TLT |4 | alustab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |} === Toimuvad liinid === {| class="wikitable" |- !'''№''' ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse '''№''' ! Märkused |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru Keskus - Viimsi |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |5 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[8A]] |Viru Keskus - Äigrumäe |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |6 | |- |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |Viru keskus – Vana-Pääsküla |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |Viru keskus – Laagri |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 | |- |[[18A]] |Viru keskus - Urda |TLT |3 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[20A]] |Viru Keskus - Laagri Alevik |TLT |1 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |Viru Keskus - Iru hooldekodu - Priisle |TLT |4 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru Keskus - Muuga Aedlinn |TLT |5 | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |Viru Keskus - Muuga |TLT |6 | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |Viru Keskus - P. Pinna |TLT |2 | |} === Endised liinid === {| class="wikitable" !'''№''' !Marsruut !Vedaja !Peatuse '''№''' !Märkused |- |1 |Viru keskus - Merivälja |TAK |5 |Suleti aastal 2005 |- |1A |Viru keskus - Viimsi Keskus |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |1PR |Viru keskus - Pirita |TAK |5 |Suleti aastal 2009 |- |2 |Mõigu - Reisisadam |TLT |8 |Lõpetas siin sõitmise alates 2020 aastast |- |3 |Veerenni - Randla |TLT |7 |Lõpetas siin sõitmise alates 2022 aastast |- |8 |Viru keskus - Äigrumäe |TLT |6 |Ühendati [[43 (Tallinna bussiliin)|liiniga 43]] aastal 2023 |- |15 |Viru keskus - Sõjamäe |TLT |2 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |19 |Viru keskus - P. Pinna |TLT |2 |Suleti aastal 2019 |- |29A |Viru Keskus - Iru hooldekodu - Kärmu |TAK |6 |Lõpetas siin sõitmise alates 2006 aastast ja muudeti aastal 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |29B |Viru Keskus - Kärmu |TAK |6 |Suleti aastal 2006 |- |34 |Viru keskus - Ristaia |TAK |5 |Suleti aastal 2004 |- |34A |Viru keskus - Muuga aedlinn |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |35 |Viru keskus - Seli |TLT |2 |Ühendati [[48 (Tallinna bussiliin)|liiniga 48]] aastal 2023 |- |40 |Viru keskus - Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[51 (Tallinna bussiliin)|liiniga 51]] aastal 2024 |- |48 |Viru keskus - Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|liiniga 35]] aastal 2023 |- |51 |Viru keskus - Priisle |TLT |4 |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|liiniga 40]] aastal 2024 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tallinn.ee/gal_pildid/24475.gif Viru keskuse autobussiterminali peatused ja skeem] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti bussipeatused]] [[Kategooria:Eesti bussijaamad]] [[Kategooria:Tallinna ühissõidukipeatused]] nstg1jvsdh60jrxw8jj9loapcf2lyg4 7193850 7193849 2026-07-16T13:53:57Z ~2026-34651-55 231505 7193850 wikitext text/x-wiki [[Fail:Viru mall bus terminal.jpg|pisi|Bussiterminal aastal 2026]][[Pilt:Viru bussiterminal.JPG|pisi|Bussiterminal aastal 2008]] '''Viru Keskuse bussiterminal''' on [[Tallinn]]a [[ühistransport|ühistranspordi]] [[bussijaam]]. See asub [[Südalinn]]a asumis [[Kesklinna linnaosa]]s aadressil [[Viru väljak]] 6. Terminalis on sõiduplaanide infotablood ja internetipõhised infopunktid. 2004. aastal avati [[Viru keskus]]e maa-alusel korrusel kuus linnaliinide [[bussipeatus]]t. Lisaks on [[Ants Laikmaa tänav]]al keskuse kõrval maapealsed bussipeatused nr 7 ja 8 (reservpeatus). Häda korral kasutatakse [[Hobujaama tänav]]a peatuskohta (nr 9), kus asub busside dispetšerpunkt.<ref>[https://web.archive.org/web/20100407084548/http://www.tak.ee/index.php?page=335& Viru bussiterminal.] TAK</ref> == Ühistranspordiliinid == === Tulevased liinid === {| class="wikitable" |- !'''№''' ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse '''№''' ! Märkused |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |Viru Keskus - Teelise |TLT |1 | alustab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |Viru Keskus - Landi |TLT |4 | alustab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |} === Toimuvad liinid === {| class="wikitable" |- !'''№''' ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse '''№''' ! Märkused |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru Keskus - Viimsi |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |5 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[8A]] |Viru Keskus - Äigrumäe |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |6 | |- |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |Viru keskus – Vana-Pääsküla |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |Viru keskus – Laagri |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 | |- |[[18A]] |Viru keskus - Urda |TLT |3 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[20A]] |Viru Keskus - Laagri Alevik |TLT |1 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |Viru Keskus - Iru hooldekodu - Priisle |TLT |4 | lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru Keskus - Muuga Aedlinn |TLT |5 | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |Viru Keskus - Muuga |TLT |6 | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |Viru Keskus - P. Pinna |TLT |2 | |} === Endised liinid === {| class="wikitable" !'''№''' !Marsruut !Vedaja !Peatuse '''№''' !Märkused |- |1 |Viru keskus - Merivälja |TAK |5 |Suleti aastal 2005 |- |1A |Viru keskus - Viimsi Keskus |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |1PR |Viru keskus - Pirita |TAK |5 |Suleti aastal 2009 |- |2 |Mõigu - Reisisadam |TLT |8 |Lõpetas siin sõitmise alates 2020 aastast |- |3 |Veerenni - Randla |TLT |7 |Lõpetas siin sõitmise alates 2022 aastast |- |8 |Viru keskus - Äigrumäe |TLT |6 |Ühendati [[43 (Tallinna bussiliin)|liiniga 43]] aastal 2023 |- |15 |Viru keskus - Sõjamäe |TLT |2 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |19 |Viru keskus - P. Pinna |TLT |2 |Suleti aastal 2019 |- |29A |Viru Keskus - Iru hooldekodu - Kärmu |TAK |6 |Lõpetas siin sõitmise alates 2006 aastast ja muudeti aastal 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |29B |Viru Keskus - Kärmu |TAK |6 |Suleti aastal 2006 |- |34 |Viru keskus - Ristaia |TAK |5 |Suleti aastal 2004 |- |34A |Viru keskus - Muuga aedlinn |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |35 |Viru keskus - Seli |TLT |2 |Ühendati [[48 (Tallinna bussiliin)|liiniga 48]] aastal 2023 |- |40 |Viru keskus - Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[51 (Tallinna bussiliin)|liiniga 51]] aastal 2024 |- |48 |Viru keskus - Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|liiniga 35]] aastal 2023 |- |51 |Viru keskus - Priisle |TLT |4 |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|liiniga 40]] aastal 2024 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tallinn.ee/gal_pildid/24475.gif Viru keskuse autobussiterminali peatused ja skeem] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti bussipeatused]] [[Kategooria:Eesti bussijaamad]] [[Kategooria:Tallinna ühissõidukipeatused]] jjw9qqjetqp2xf0tydklrpocxbfxhq7 7193851 7193850 2026-07-16T14:03:56Z ~2026-34651-55 231505 7193851 wikitext text/x-wiki [[Fail:Viru mall bus terminal.jpg|pisi|Bussiterminal aastal 2026]][[Pilt:Viru bussiterminal.JPG|pisi|Bussiterminal aastal 2008]] '''Viru Keskuse bussiterminal''' on [[Tallinn]]a [[ühistransport|ühistranspordi]] [[bussijaam]]. See asub [[Südalinn]]a asumis [[Kesklinna linnaosa]]s aadressil [[Viru väljak]] 6. Terminalis on sõiduplaanide infotablood ja internetipõhised infopunktid. 2004. aastal avati [[Viru keskus]]e maa-alusel korrusel kuus linnaliinide [[bussipeatus]]t. Lisaks on [[Ants Laikmaa tänav]]al keskuse kõrval maapealsed bussipeatused nr 7 ja 8 (reservpeatus). Häda korral kasutatakse [[Hobujaama tänav]]a peatuskohta (nr 9), kus asub busside dispetšerpunkt.<ref>[https://web.archive.org/web/20100407084548/http://www.tak.ee/index.php?page=335& Viru bussiterminal.] TAK</ref> == Ühistranspordiliinid == === Tulevased liinid === {| class="wikitable" |- !'''№''' ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse '''№''' ! Märkused |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |Viru Keskus - Teelise |TLT |1 |Alustab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |Viru Keskus - Landi |TLT |4 |Alustab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |} === Toimuvad liinid === {| class="wikitable" |- !'''№''' ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse '''№''' ! Märkused |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru Keskus - Viimsi |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |5 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru Keskus - Äigrumäe |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |6 | |- |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |Viru keskus – Vana-Pääsküla |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |Viru keskus – Laagri |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |Viru keskus - Urda |TLT |3 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |Viru Keskus - Laagri alevik |TLT |1 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |Viru Keskus - Iru Hooldekodu - Priisle |TLT |4 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru Keskus - Muuga aedlinn |TLT |5 | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |Viru Keskus - Muuga |TLT |6 | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |Viru Keskus - P. Pinna |TLT |2 | |} === Endised liinid === {| class="wikitable" !'''№''' !Marsruut !Vedaja !Peatuse '''№''' !Märkused |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru keskus - Merivälja |TAK |5 |Suleti aastal 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |Viru keskus - Viimsi Keskus |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |Viru keskus - Pirita |TAK |5 |Suleti aastal 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |Balti jaam |TLT |8 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |Vana-Lõuna - Randla |TLT |7 |Lõpetas siin sõitmise alates 2022 aastast |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |Viru keskus - Äigrumäe |TLT |6 |Ühendati [[43 (Tallinna bussiliin)|liiniga 43]] aastal 2023 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |Viru keskus - Sõjamäe |TLT |2 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |Viru keskus - P. Pinna |TLT |2 |Suleti aastal 2019 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |Viru Keskus - Iru hooldekodu |TAK |6 |Lõpetas siin sõitmise alates 2006 aastast ja muudeti aastal 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |Viru Keskus - Kärmu |TAK |6 |Suleti aastal 2006 |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru keskus - Ristaia |TAK |5 |Suleti aastal 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |Viru keskus - Muuga aedlinn |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |Viru keskus - Seli |TLT |2 |Ühendati [[48 (Tallinna bussiliin)|liiniga 48]] aastal 2023 |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |Viru keskus - Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[51 (Tallinna bussiliin)|liiniga 51]] aastal 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |Viru keskus - Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|liiniga 35]] aastal 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |Viru keskus - Priisle |TLT |4 |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|liiniga 40]] aastal 2024 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tallinn.ee/gal_pildid/24475.gif Viru keskuse autobussiterminali peatused ja skeem] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti bussipeatused]] [[Kategooria:Eesti bussijaamad]] [[Kategooria:Tallinna ühissõidukipeatused]] a1f4itpxl1e1ux8fl8w1a4p9z119mto 7193853 7193851 2026-07-16T14:05:16Z ~2026-34651-55 231505 7193853 wikitext text/x-wiki [[Fail:Viru mall bus terminal.jpg|pisi|Bussiterminal aastal 2026]][[Pilt:Viru bussiterminal.JPG|pisi|Bussiterminal aastal 2008]] '''Viru Keskuse bussiterminal''' on [[Tallinn]]a [[ühistransport|ühistranspordi]] [[bussijaam]]. See asub [[Südalinn]]a asumis [[Kesklinna linnaosa]]s aadressil [[Viru väljak]] 6. Terminalis on sõiduplaanide infotablood ja internetipõhised infopunktid. 2004. aastal avati [[Viru keskus]]e maa-alusel korrusel kuus linnaliinide [[bussipeatus]]t. Lisaks on [[Ants Laikmaa tänav]]al keskuse kõrval maapealsed bussipeatused nr 7 ja 8 (reservpeatus). Häda korral kasutatakse [[Hobujaama tänav]]a peatuskohta (nr 9), kus asub busside dispetšerpunkt.<ref>[https://web.archive.org/web/20100407084548/http://www.tak.ee/index.php?page=335& Viru bussiterminal.] TAK</ref> == Ühistranspordiliinid == === Tulevased liinid === {| class="wikitable" |- !'''№''' ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse '''№''' ! Märkused |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |Viru Keskus - Teelise |TLT |1 |Alustab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |Viru Keskus - Landi |TLT |4 |Alustab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |} === Toimuvad liinid === {| class="wikitable" |- !'''№''' ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse '''№''' ! Märkused |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru Keskus - Viimsi |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |5 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru Keskus - Äigrumäe |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |6 | |- |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |Viru keskus – Vana-Pääsküla |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |Viru keskus – Laagri |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |Viru keskus - Urda |TLT |3 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |Viru Keskus - Laagri alevik |TLT |1 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |Viru Keskus - Iru Hooldekodu - Priisle |TLT |4 |Lõpetab sinna sõitma alates 1. augustist 2026 |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru Keskus - Muuga aedlinn |TLT |5 | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |Viru Keskus - Muuga |TLT |6 | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |Viru Keskus - P. Pinna |TLT |2 | |} === Endised liinid === {| class="wikitable" !'''№''' !Marsruut !Vedaja !Peatuse '''№''' !Märkused |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru keskus - Merivälja |TAK |5 |Suleti aastal 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |Viru keskus - Viimsi keskus |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |Viru keskus - Pirita |TAK |5 |Suleti aastal 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |Balti jaam - Mõigu |TLT |8 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |Vana-Lõuna - Randla |TLT |7 |Lõpetas siin sõitmise alates 2022 aastast |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |Viru keskus - Äigrumäe |TLT |6 |Ühendati [[43 (Tallinna bussiliin)|liiniga 43]] aastal 2023 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |Viru keskus - Sõjamäe |TLT |2 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |Viru keskus - P. Pinna |TLT |2 |Suleti aastal 2019 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |Viru Keskus - Iru hooldekodu |TAK |6 |Lõpetas siin sõitmise alates 2006 aastast ja muudeti aastal 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |Viru Keskus - Kärmu |TAK |6 |Suleti aastal 2006 |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru keskus - Ristaia |TAK |5 |Suleti aastal 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |Viru keskus - Muuga aedlinn |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |Viru keskus - Seli |TLT |2 |Ühendati [[48 (Tallinna bussiliin)|liiniga 48]] aastal 2023 |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |Viru keskus - Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[51 (Tallinna bussiliin)|liiniga 51]] aastal 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |Viru keskus - Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|liiniga 35]] aastal 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |Viru keskus - Priisle |TLT |4 |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|liiniga 40]] aastal 2024 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tallinn.ee/gal_pildid/24475.gif Viru keskuse autobussiterminali peatused ja skeem] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti bussipeatused]] [[Kategooria:Eesti bussijaamad]] [[Kategooria:Tallinna ühissõidukipeatused]] 9k8neuy6yyjq7f0y264guv72h2xoter 0 150645 7194220 7119037 2026-07-17T09:19:46Z ~2026-40288-31 233648 7194220 wikitext text/x-wiki {{viita}}[[Fail:Linnar Priimägi. Kunstiteadlane, kriitik ja luuletaja. 1996.jpg|pisi|Linnar Priimägi 1996. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Linnar Priimägi''' (sündinud [[29. märts]]il [[1954]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[kunstiteadlane]], kriitik ja [[luuletaja]]. == Elukäik == Linnar Priimägi lõpetas 1972. aastal [[Kadrioru Saksa Gümnaasium|Tallinna 42. Keskkooli]] ning 1977. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] romaani-germaani filoloogina. Tema diplomitöö kandis pealkirja „Verbaalsünesteesia süsteemist. Brentano luuletekstide verbaalsünesteetiline analüüs“. Hiljem jätkas ta õpinguid kunstiajaloo alal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias]], kus kaitses 1995. aastal [[magistritöö]] „[[Albrecht Dürer|Albrecht Düreri]] sulejoonistuse W.261, nn Londoni Apollo ikonograafiline ning ideeline kontekst“. 2005. aastal kaitses ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] psühholoogia alal [[doktoritöö]] „[[Klassitsism]]. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites“, mis ilmus kolmes osas ka [[Tallinna Ülikooli Kirjastus|Tallinna Ülikooli Kirjastuses]]. Priimäe tööelu on olnud seotud nii ajakirjanduse, teatri, kõrgkoolide kui ka avaliku haldusega. Pärast ülikooli lõpetamist alustas ta 1977. aastal tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis romaani ja germaani filoloogia õppejõuna ja samal aastal asus tööle ka ajalehes [[Postimees|Edasi]], kus töötas kuni 1989. aastani, muu hulgas kultuuriosakonna juhatajana. Aastatel 1987–1990 oli ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] peanäitejuhi abi kirjanduse alal ning 1990–1993 sama teatri direktor ja kunstiline juht. 1990. aastal kuulus ta ka [[Tartu linnavalitsus|Tartu]] [[Tartu linnavalitsus|linnavalitsusse]], kus tegutses humanitaarnõunikuna teaduse, hariduse, kultuuri ja usuküsimuste alal. 1990. aastate algusest alates töötas Priimägi eeskätt Tallinna Pedagoogikaülikoolis, hilisemas Tallinna Ülikoolis. 1993. aastal sai temast eksperimentaalesteetika laboratooriumi juhataja ja teadur, 1995. aastal reklaami ja meedia õppetooli hoidja kohusetäitja ning 1996. aastal sama õppetooli [[dotsent]]. 1998. aastal asus ta reklaami ja meedia osakonna juhataja ametikohale ning jätkas seejärel samas valdkonnas õppekava juhi, lektori, osakonnajuhataja kohusetäitja ja õppetooli juhataja kohusetäitjana. Aastatel 2006–2020 töötas ta Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia osakonna dotsendina.<ref name="KPiCG" /> Õppejõuna on Priimägi õpetanud mitmes Eesti kõrgkoolis. Tartu Ülikoolis on ta õpetanud saksa keelt ja kirjanduskriitika teooriat, [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusikaakadeemias]] filosoofia ajalugu, Eesti Õigusinstituudis kunstiajalugu ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis kultuurilugu, mainekujundust, propagandatehnikaid, [[Režii õppetool|režiid]], [[Turundus|turundust]] ja [[Stilistika|stilistikat]]. Tema tegevus on ühendanud humanitaarteadused, esteetika, kultuuriteooria ja kommunikatsiooniuuringud. Lisaks akadeemilisele tööle tegutses Priimägi 2002. ja 2003. aastal [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna]] [[Tallinna linnavalitsus|linnavalitsuse]] lepingulise mainekujundusnõunikuna. Selles rollis nõustas ta linnavalitsust kuvandiloomes ning tema ideedest on teostunud näiteks [[Vabaduse kell]] ja [[Tallinna päev|Tallinna päeva]] tähistamine 15. mail. ==Loominguline tegevus== Linnar Priimägi olnud seotud ka teatri, filmi ja näitusekujundusega. Näitlejana on ta osalenud nii mängufilmides kui ka teatrilavastustes. Juba varakult astus ta üles filmis „[[Tavatu lugu]]“ (1974, lavastaja [[Kalju Komissarov|Kalju Komissarov)]], hiljem mängis ta parun Uexkülli rolli filmis „[[Jõulud Vigalas]]“ (1980, lavastaja [[Mark Soosaar]]). Tema filmograafiasse kuuluvad ka „[[Minu Leninid]]“ (1997, lavastaja [[Hardi Volmer]]), „[[Kapsapea 2|Kapsapea II]]“ (1998, lavastaja [[Riho Unt]]) ning lühifilm „[[Mis su nimi on?]]“ (2009, lavastaja [[Maria Avdjuško]]). Teatrilaval on ta mänginud muu hulgas Saksa sõjavangi rolli Vanemuise lavastuses „Ma langesin esimesel sõjasuvel“ (1982, lavastaja [[Kaarel Ird]]) ning [[Johann Wolfgang von Goethe|Johann Wolfgang Goethet]] lavastuses „Aga naised, härra salanõunik?“ (1992, lavastaja [[Ülo Vilimaa]]). Priimägi on tegutsenud ka lavastajana, eriti aktiivselt Vanemuise teatris, kus ta tõi lavale nii draamateoseid kui ka muusikalisi kavu. 1989. aastal lavastas ta Heiner Mülleri „Philoktetese“, millele kujundas ka lava ja kostüümid. 1991. aastal tõi ta lavale [[Oscar Wilde]]’i „Ideaalse abikaasa“, samuti enda kujundusega, ning samal aastal valmis vanema saksa ja inglise salongilaulu kava „Merci, mon ami“. 1992. aastal lavastas ta Johann Wolfgang Goethe „Fausti“ esimese osa, millele lõi ka lavakujunduse, samuti Oscar Wilde’i „Salomé“, Vera Lynni laulude kava „Ma homme sinilindu näen“, Napoli laulude kava ning Eesti laulude programmi, mida esitati külalisetendustel Saksamaal Parchimis ja Rostockis. Hiljem lavastas ta [[Ugala|Ugala teatris]] [[Friedrich Schiller|Friedrich Schilleri]] „Don Carlose“ (2000) ning [[Endla (teater)|Pärnu Endlas]] [[Giuseppe Verdi]] ooperi „[[Rigoletto]]“ (2003), mõlemal juhul kujundades ka lavaruumi. Tema tegevus ei ole piirdunud üksnes teatriga, vaid on laienenud ka näitusekujunduse ja kuraatoritöö valdkonda. 1998. aastal kujundas ta [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum|Pärnu Uue Kunsti Muuseumis]] näituse „Mees ja naine V“, samal aastal kureeris ta Tartu [[Rüütli Galerii|Rüütli Galeriis]] näituse „[[Aapo Pukk]]: Kolmkümmend üks seeklit“. 2002. aastal kujundas ta Tallinna [[Sammas Galerii|Sammas Galeriis]] näituse „[[Agu Pilt|Agu Pildi]] XIX sajand“. Linnar Priimäele on pühendatud [[Jaan Malin]]i luuletus "Ükskord ammu kargas Tartu sügis..." (Looming 2009, nr 1). == Teosed == Ta on kirjutanud raamatuid, [[esseistika]]t ja [[kriitika]]t. [[1978]]. aastal ilmus [[Tartu]]s [[omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastusliku]] väljaandena [[Ants Juske]] ja Linnar Priimäe kirjutis "[[Tartu sügis (kirjutis)|Tartu sügis]]". ====Raamatud==== * "Mälestusi Euroopast", [[Tallinn]], [[Vagabund]] 1995. * "Kommentaarium. Kultuurikommentaare aastatest 1994–1996", [[Loomingu Raamatukogu]] 1997, nr 1–2. Tallinn (Valgus). * "Reklaamikunst". Tallinn, BNS-i kirjastus 1998. * "Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites", I–III. Tallinn, [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu]] 2005 (trükis). * "Kelle tee on varjul". Luuletused. Tallinn, [[Eesti Ekspressi Kirjastus]] 2005. * "Reklaam & imagoloogia : mõistevara". Tallinn, Vara-abi 2007 ja 2008 * "Reklaam & imagoloogia : mõistevara". 2., täiendatud trükk. Tallinn, Infotele 2010. * "Propaganda sõnastik". 2011. * "Propagandasõda : teooria ja praktika". Tallinn, EKSA 2015. * "Minu Goethe". Tartu, [[Ilmamaa]] 2018. * "Luule ja tõde". Tartu, Ilmamaa 2019. * "Inimese ilu : kümme esseed". Tartu, Ilmamaa 2020. * "Minu sekundid : protokoll 2019". Tallinn, EKSA 2020. * "Hilised sirelid : Nachlaß 1975-2020". Tallinn, EKSA 2021. * "Eesti keele ruunid : paarsada mõistatust, paar tuhat vastust : iseõpik edasijõudnutele". Tartu, Ilmamaa 2022. * "Kunstiraamat : 105 kõnekat teost". Tallinn, CelebMe 2025. ==== Elektroonilised õppevahendid ==== * Linnar Priimägi. Klassikaline kultuuriteooria I. Tallinn (CD-ROM) 2001. * Linnar Priimägi. Imidžikujundus. Tallinn (CD-ROM) 2003. * Linnar Priimägi. Propaganda tehnikad. Tallinn (CD-ROM) 2004. ====Artikleid ja kommentaare==== * Koos [[Maret Nukke]]ga. Enesetapp ja kultuur. – [[Tervis (ajakiri)|Tervis]], 1999, nr 4, lk 17. * Mõtteavaldus. [[Indrek Petersoo]]. Triumf ja pisarad. – [[Sporditäht]], 2002, nr 2, lk 41. * Aed ja jõuluaeg. – ''[[Aed (ajakiri)|Aed]]'', 2002, nr 5, lk 4–7. * Pure visual metaphor: Juri Lotman's concept of rhetoric in fine arts. – ''[[Sign Systems Studies]]'', 2002, 30.2, ISBN 9985-56-711-0, lk 725–741. * The problem of the autocatalytic origin of culture in Juri Lotman's cultural philosophy. – ''Sign Systems Studies'', 2005, 33.1, lk 191–204. * Pedepüramiid – [[Eesti Ekspress]], 9. august 2007. * Semiosfääri piir. – ''[[Acta Semiotica Estica]]'', 4, Tartu 2007, ISBN 978-9949-11-645-4, lk 11–25. * Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev. – ''Acta Universitatis Tallinnensis'', A, Humaniora, 28, Tallinn 2008, ISBN 9789985585825, lk 46–57. * Võistlus ja võitlus. – [[Looming (ajakiri)|Looming]], 2008, nr 7, lk 1102–1103. * Veel kord mõistetest "kuulsus" ja "au" (kujutavkunsti ainese põhjal). – ''Acta Semiotica Estica, 5, Tartu 2008, lk 75–82.'' * Kommentaar. [[Alo Lõhmus]]. Igapäevane keelepäev Helju Valsi köögilaua taga. – Postimees, 2. märts 2009.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-03-02 |pealkiri=Igapäevane keelepäev Helju Valsi köögilaua taga |url=https://www.postimees.ee/88564/igapaevane-keelepaev-helju-valsi-koogilaua-taga |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Tal on tütar Hedvig ja poeg [[Tristan Priimägi]]. Linnar Priimägi eelistab kanda valgeid riideid, kuna tal pole enda sõnul midagi varjata ega karta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hvostov |eesnimi=Andrei |kuupäev=26. märts 2023 |pealkiri=Andrei Hvostov filmist „Vetelkõndija“: dokumentaalportree peaks olema tehtud mitte ainult fännidele |url=https://ekspress.delfi.ee/a/120159332 |vaadatud=2023-03-26 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> == Liikmesus == * [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (1985) * [[Eesti Goethe Selts]]i asutajaliige (1988) * [[Euroopa Muusikateatrite Akadeemia]] asutajaliige (1992) * [[Eesti Oscar Wilde'i Selts]]i auliige (1995) * [[Eesti Meediakoolitajate Liit|Eesti Meediakoolitajate Liidu]] asutajaliige (1997) == Tunnustus == * 1982 – [[Loomingu aastapreemia]] (arvustus ja artiklid) * 1983 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus|Keel ja Kirjandus aastapreemia]] ("Puškin, magister vitae") * 1986 – ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastapreemia ("Valerio Zurlini "Tatarlaste kõrbest" ja metonüümilisest filmikeelest") * 1987 – [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] kriitikapreemia ("Seitse "teist"") * 1996 – Loomingu aastapreemia (luule ja arvustus) * 1996 – "Kunstikanali" aastapreemia (kunsti- ja kultuuripedagoogiline tegevus) * 1996 – ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia ("Farinelli" arvustus) * 1996 – [[Eesti Kultuurifondi aastapreemia]] ("Mälestusi Euroopast") * 1997 – Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskonna teaduspublitsistikapreemia ("Kommentaarium") * 2006 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (kogumik "Minu Goethe") * 2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Luule ja tõde“) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="KPiCG">[https://www.etis.ee/portal/portaal/isikuCV.aspx?TextBoxName=linnar%20priim%C3%A4gi&PersonVID=38630&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx Linnar Priimägi], veebiversioon (tarve 8.11.2015)</ref> <ref name="5WVC0">Evi Arujärv, [https://web.archive.org/web/20160305033413/http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/07/03juuli_m04.htm "Rigoletto" – armastusest sümbolikeeles] Teater. Muusika. Kino. Vaadatud 08.11.2015.</ref> }} == Välislingid == * [[Sven Haljand]]. Lemmikraamat: Raamatugurmaan Linnar Priimägi Kroonika, 14. aprill 2000 * [[Verni Leivak]]. [http://www.postimees.ee/?id=99486 Linnar Priimägi: aastaid lahutatakse lõpust!] (intervjuu). [[Urmas Vaino]] ja [[Vitali Kuznetsov]]i kommentaar. Postimees, 28. märts 2009 * Kirsti Vainküla, Kreitzberg tahab Priimäe naisega abielluda Eesti Päevaleht, 25. mai 2001 * [[Kalle Kurg]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/priim-gi-kui-avalik-saladus/ Priimägi kui avalik saladus] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 8. juuli 2005 * [http://www.ohtuleht.ee/701881/priimagi-saksa-gumnaasiumi-peale-vihane-no-mida-mi-kain-nagu-lits-lapsega- Priimägi Saksa Gümnaasiumi peale vihane: no mida m***i? Käin nagu lits lapsega...] [[Õhtuleht]].ee, 3. november 2015 * Linnar Priimägi: mis nad on teinud minu koolist? Eesti Päevaleht, 11. november 2015 * [http://elu24.postimees.ee/4258221/linnar-priimagi-demonsteeris-intelligentsi-angela-merkel-naeb-valja-nagu-taignast-tehtud-puhadekakk?_ga=2.220122268.44809592.1506306314-1638323917.1416325103&_gac=1.15992706.1505907292.EAIaIQobChMIl7Gq0dSz1gIV1MmyCh00XQfuEAMYASAAEgJHVPD_BwE Linnar Priimägi demonsteeris intelligentsi: Angela Merkel näeb välja nagu taignast tehtud pühadekakk] Postimees.ee, 27. september 2017 *Olev Remsu. Priimäe loogikast: otsekui satuks prantslane vihmasel päeval Eestisse ja räägiks siis, kuidas siin kogu aeg sajab. Eesti Päevaleht, 14. juuli 2019 {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Priimägi, Linnar}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kriitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] p783yskvs1pfxlc2znmxh18rul361nk 0 153310 7193972 7187780 2026-07-16T19:20:18Z Avjoska 1538 7193972 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin artiklis loetletakse [[18. august]]il sündinud tuntud inimesi. * [[1748]] – [[Pierre Sonnerat]], Prantsusmaa loodusteadlane ja maadeuurija * [[1750]] – [[Antonio Salieri]], [[itaalia]] helilooja * [[1770]] – [[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]], Portugali sõjaväelane * [[1815]] – [[Alexander Theodor von Middendorff]], eesti loodusteadlane ja maadeuurija * [[1830]] – [[Franz Joseph I]], [[Austria]] keiser * [[1859]] – [[Anna Ancher]], taani kunstnik * [[1872]] – [[Hans Kuusik]], eesti kunstipedagoog ja klaasimaalija * 1872 – [[Adolf Schmal]], Austria juudist jalgrattasportlane ja vehkleja * [[1882]] – [[Karl Ots]], eesti ooperilaulja * [[1890]] – [[Walther Funk]], Saksamaa ajakirjanik ja poliitik * [[1901]] – [[Johannes Taperson]], eesti koolijuht * [[1902]] – [[Adamson-Eric]], eesti maali- ja tarbekunstnik * 1902 – [[Eduard Ausmees]], Eesti sõjaväelane * [[1906]] – [[Marcel Carné]], prantsuse filmilavastaja * [[1907]] – [[Annes Varjun]], eesti keraamik * 1907 – [[Johannes Kiirend]], eesti metsavend * [[1909]] – [[Miliza Korjus]], eesti laulja * [[1910]] – [[Alexej Čepička]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja sõjaväelane * [[1912]] – [[Otto Ernst Remer]], Saksamaa sõjaväelane * 1912 – [[Elsa Morante]], itaalia kirjanik ja tõlkija * [[1916]] – [[Ants Aasmaa]], eesti laulja * [[1918]] – [[Aleksandr Šelepin]], Nõukogude Liidu poliitik * [[1919]] – [[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja * [[1920]] – [[Shelley Winters]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1922]] – [[Alain Robbe-Grillet]], prantsuse kirjanik * [[1923]] – [[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane * [[1924]] – [[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea * [[1925]] – [[Alfred Käsper]], eesti tšellist * 1925 – [[Brian Aldiss]], inglise kirjanik * [[1927]] – [[Virve Kiple]], eesti baleriin, näitleja ja telerežissöör * 1927 – [[Harry Ello]], eesti malekohtunik * [[1928]] – [[Theodore Millon]], USA psühholoog * 1928 – [[Meeta Murd]], eesti majandusteadlane * [[1930]] – [[Dieter Wemhöner]], Saksamaa poksija * [[1932]] – [[Poigo Nuuma]], eesti õigusteadlane * [[1933]] – [[Roman Polański]], [[poola]] filmirežissöör * [[1936]] – [[Robert Redford]], [[USA|ameerika]] näitleja, režissöör * [[1938]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane * [[1939]] – [[Johnny Preston]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[1941]] – [[Agustín Zaragoza]], Mehhiko endine poksija * [[1942]] – [[Ülo Leppik]], eesti arstiteadlane * [[1943]] – [[Hannu Mäkelä]], soome kirjanik * [[1944]] – [[Urmas-Jüri Orgusaar]], eesti nahakunstnik * 1944 – [[Evi Padu]], eesti taimefüsioloog * [[1945]] – [[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik, IX Riigikogu liige * [[1947]] – [[Reet Siimer]], Eesti Puuetega inimeste Koja tegevdirektor * [[1949]] – [[Peter Shilton]], [[Inglismaa|inglise]] [[jalgpall]]ur * 1949 – [[Toivo Haimi]], eesti sõudja * [[1950]] – [[Hellekai Põldra]], eesti sisearhitekt ja kunstnik * [[1952]] – [[Patrick Swayze]], [[USA|ameerika]] näitleja * 1952 – [[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog * [[1953]] – [[Viiu Kõrvits]], eesti nukunäitleja * 1953 – [[Lembit Peterson]], eesti lavastaja ja näitleja * 1953 – [[Katre Ligi]] (Runnel), eesti luuletaja * [[1955]] – [[Tõnis Palm]], eesti arhitekt * 1955 – [[Vello Rand]], eesti raadioajakirjanik * 1955 – [[Endel Põldsalu}}. Eesti tõstja ja jõutõstja * [[1956]] – [[Peep Aaviksoo]], Eesti tippjuht ja poliitik * [[1958]] – [[Madeleine Stowe]], [[USA|ameerika]] näitleja * [[1960]] – [[Aime Aarmaa]], Kohtla-Järve Keskraamatukogu direktor * [[1961]] – [[Ivari Vee]], eesti ajakirjanik, russofiil ja esoteerik * [[1962]] – [[Margus Heek]], eesti vandeadvokaat * 1962 – [[Felipe Calderón]], Mehhiko president * [[1963]] – [[Arne Ader]], eesti bioloog, loodusfotograaf ja looduskaitsja * [[1964]] – [[Kristjan Moora]], Eesti sõjaväelane * 1964 – [[Věra Jourová]], Tšehhi poliitik, ettevõtja ja jurist * [[1965]] – [[Rain Simmul]], eesti näitleja * 1965 – [[Nikólaos Panagiotópoulos]], Kreeka poliitik * [[1966]] – [[Daimar Liiv]], eesti jurist ja poliitik * 1966 – [[Jevgeni Zinitšev]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane * [[1968]] – [[Alges Maasikmets]], eesti jalgrattur * 1968 – [[Olivier Faure]], Prantsusmaa poliitik * [[1969]] – [[Christian Slater]], [[USA|ameerika]] näitleja * 1969 – [[Edward Norton]], USA näitleja * 1969 – [[Timothy Snyder]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane * [[1970]] – [[Zbigniew Ziobro]], Poola poliitik * 1970 – [[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik * [[1971]] – [[Taniel Kirikal]], eesti laulja * 1971 – [[Aphex Twin]], Suurbritannia elektroonilise muusika artist * [[1972]] – [[Adda Djørup]], taani luuletaja ja proosakirjanik * [[1973]] – [[Henno Kelp]], eesti basskitarrist * [[1974]] – [[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja * [[1975]] – [[Kirsti Akkermann]], eesti psühholoog * [[1976]] – [[Michael Greis]], Saksamaa laskesuusataja * [[1977]] – [[Lukáš Bauer]], Tšehhi suusataja * 1977 – [[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja * [[1979]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik * [[1980]] – [[Esteban Cambiasso]], argentina jalgpallur * [[1981]] – [[Sinikka Kuula]], soome pianist * 1981 – [[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane * [[1984]] – [[Robert Huth]], Saksamaa jalgpallur * [[1985]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik * 1985 – [[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja ja publitsist * [[1986]] – [[Ismaël Traoré]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[1987]] – [[Martin Järveoja]], endine eesti judoka ja autoralli kaardilugeja * [[1988]] – [[Wilfried Domoraud]], Prantsusmaa jalgpallur * [[1989]] – [[Priit Strandberg]], eesti näitleja * [[1991]] – [[Brianna McNeal]], USA tõkkejooksja * [[1995]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur * [[1998]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja * [[2000]] – [[Andreas Hiiemägi]], eesti motokrossisõitja * [[2002]] – [[Amar Dedić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 18.]] s3cs9cw1sw5f9g1sq7fnaxqrv7j3cvd 0 155154 7194130 6775924 2026-07-17T08:12:48Z Avjoska 1538 7194130 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[8. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1494]] – [[Rosso Fiorentino]], itaalia maalikunstnik *[[1566]] – [[Carlo Gesualdo]], Itaalia aadlik, lautomängija ja helilooja *[[1714]] – [[Carl Philipp Emanuel Bach]], saksa helilooja *[[1746]] – [[André Michaux]], prantsuse botaanik *[[1804]] – [[Alvan Clark]], ameerika astronoom ja teleskoopide valmistaja *[[1814]] – [[Ede Szigligeti]], ungari näitekirjanik *[[1822]] – [[Ignacy Łukasiewicz]], poola farmatseut ja keemik *[[1826]] – [[Johann Köler]], eesti maalikunstnik *[[1830]] – [[João de Deus]], portugali luuletaja *[[1835]] – [[Franz Krull]], Eesti tööstur *[[1841]] – [[Edmund August Friedrich Russow]], baltisaksa botaanik *[[1856]] – [[Colin Campbell Cooper]], ameerika impressionistlik maalikunstnik *[[1859]] – [[Kenneth Grahame]], šoti kirjanik *[[1866]] – [[Paul Heinrich Scheel]], eesti põllumees *[[1875]] – [[Franco Alfano]], itaalia helilooja *[[1879]] – [[Otto Hahn]], saksa füüsik ja keemik, [[Nobeli keemiaauhind]] [[1944]] *[[1886]] – [[Edward Calvin Kendall]], ameerika keemik, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] [[1950]] *[[1888]] – [[Martin Kutti]], eesti advokaat ja omavalitsustegelane *[[1891]] – [[Heinrich Roman Riikoja]], eesti zooloog ja hüdrobioloog *[[1894]] – [[Wäinö Aaltonen]], soome kunstnik *[[1897]] – [[Verner Eklöf]], Soome jalgpallur, jalgpallitreener, jääpallur ja suusakahevõistleja *[[1898]] – [[Kalev Ratassepp]], eesti matemaatik-loodusteadlane *[[1899]] – [[Eric Linklater]], šoti kirjanik *[[1903]] – [[Herbert Kipp]], eesti jalgpallur *[[1906]] – [[Victor Hasselblad]], rootsi leiutaja ja tööstur *[[1907]] – [[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik *[[1908]] – [[László Rajk]], ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane *[[1910]] – [[Radu Tudoran]], rumeenia kirjanik *[[1911]] – [[Leopold Loodus]], Eesti sõjaväelane *[[1914]] – [[Jakov Zeldovitš]], juudi päritolu Nõukogude Liidu füüsik, keemik ja kosmoloog *[[1915]] – [[Tapio Rautavaara]], soome odaviskaja, näitleja ja laulja *[[1917]] – [[Väinö Leskinen]], Soome poliitik ja ujuja *[[1918]] – [[Hilda Kink]], eesti päritolu Vene egüptoloog *[[1922]] – [[Endel Purju]], eesti majandusteadlane *[[1924]] – [[Geert van Dijk]], Hollandi kabetaja *[[1926]] – [[Grigori Kromanov]], lavastaja ja näitleja *[[1927]] – [[Stanisław Kania]], poola riigitegelane * 1927 – [[Vilma Kelder]], eesti õigusteadlane *[[1929]] – [[Hebe Camargo]], Brasiilia näitleja *[[1930]] – [[Ülo Rannaste]], eesti balletitantsija ja näitleja *[[1931]] – [[Silvi Saarlo]], eesti käsitöömeister *[[1932]] – [[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik * 1932 – [[Medea Abrahamjan]], armeenia tšellist *[[1933]] – [[Vello Raagmets]], eesti loomaarstiteadlane *[[1936]] – [[Aleksandr Lehmann]], Venemaa kabetaja, kabekohtunik ja -organisaator * 1936 – [[Eevart Arrak]], eesti maalikunstnik *[[1938]] – [[Thomas Vaga]], eesti vaimulik * 1938 – [[Vello Palm]], eesti sporditeadlane *[[1940]] – [[Reet Ratassepp]], eesti koorijuht ja pedagoog *[[1941]] – [[Turid Farbregd]], norra filoloog, leksikograaf, tõlkija ja estofiil *[[1945]] – [[Mark Rõbak]], eesti-juudi taustaga matemaatikaõppejõud, Eesti Juudi Muuseumi looja ja mälu-uurija *[[1946]] – [[Kalju Komissarov]], eesti lavastaja ja näitleja * 1946 – [[David Miller (poliitikateoreetik)|David Miller]], inglise poliitikateoreetik * 1946 – [[Randy Meisner]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja *[[1950]] – [[Mihkel Smeljanski]], eesti näitleja ja laulja *[[1953]] – [[Ann Must]], eesti kirjanik * 1953 – [[Rein Kilk]], eesti ettevõtja * [[1954]] – [[Toomas Saat]], eesti bioloog ja kalateadlane *[[1955]] – [[Lemme Haldre]], eesti arst ja kunstnik *[[1958]] – [[Gary Numan]], inglise laulja, helilooja ja muusik * 1958 – [[Mehis Kard]], eesti sporditegelane *[[1959]] – [[Heiti Paves]], eesti molekulaarbioloog, geneetik *[[1960]] – [[Maira Asare]], läti luuletaja ja tõlkija *[[1961]] – [[Kohhir Rasulzoda]], Tadžikistani poliitik *[[1962]] – [[Paul Maalma]], Eesti poliitik *[[1963]] – [[Jelena Baturina]], Venemaa suurettevõtja *[[1966]] – [[Leanid Malecki]], Leedu endine valgevene poksija * 1966 – [[Aarne Mägi]], eesti näitleja *[[1967]] – [[Aslı Erdoğan]], türgi füüsik, ajakirjanik, kirjanik ja kodanikuaktivist *[[1969]] – [[Ehte Puhang]], eesti tõlkija *[[1970]] – [[Valeriu Streleț]], Moldova poliitik *[[1971]] – [[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], eesti pokkerimängija * 1971 – [[Selma Irmak]], kurdi rahvusest Türgi poliitik *[[1972]] – [[Giorgios Georgiadis]], kreeka jalgpallur * 1972 – [[Andrei Melnitšenko]], vene oligarh *[[1973]] – [[Õnne Kurg]], eesti suusataja *[[1974]] – [[Erki Russow]], Eesti arheoloog * 1974 – [[Ülle Hertmann-Knop]], eesti näitleja ja inspitsient *[[1975]] – [[Sultan Ibragimov]], avaari päritolu Venemaa poksija * 1975 – [[Krista Odakivi]], eesti meteoroloog *[[1976]] – [[Freddie Prinze Jr.]], ameerika näitleja * 1976 – [[Jaak Laineste]], eesti ettevõtja ja geoinformaatik *[[1977]] – [[James Van Der Beek]], ameerika näitleja * 1977 – [[Kristi Jõeste]], eesti kindameister ja käsitööuurija *[[1978]] – [[Samanta Schweblin]], Argentina kirjanik *[[1980]] – [[Heikki Mägi]], eesti ettevõtja, treener *[[1981]] – [[Pirjo Muranen]], soome suusataja * 1981 – [[Jüri Metssalu]], eesti ajaloolane ja rahvamuusik *[[1982]] – [[Kadi Toom]], eesti laulja *[[1983]] – [[Maris Padjus]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[1985]] – [[Maria Ohisalo]], Soome poliitik *[[1986]] – [[Lassad Nouioui]], Tuneesia jalgpallur *[[1988]] – [[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija * 1988 – [[Johnny Ruffo]], Austraalia laulja ja näitleja *[[1990]] – [[Petra Kvitová]], Tšehhi naistennisist * 1990 – [[Maks Barskihh]], Ukraina laulja * 1990 – [[Rémy Cabella]], prantsuse jalgpallur * 1990 – [[Asier Illarramendi]], Hispaania jalgpallur *[[1991]] – [[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur * 1991 – [[Róbert Mak]], slovaki jalgpallur *[[1992]] – [[Charlie Ray]], USA näitlejanna *[[1993]] – [[Alessia Trost]], itaalia kergejõustiklane (kõrgushüppaja) *[[1996]] – [[Mihkel Ainsalu]], eesti jalgpallur *[[2001]] – [[Emily J]], eesti laulja, laulukirjutaja ja juutuuber [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 08.]] 36o4khx4gpro4m4rz1o2aynkjxty31m 0 155156 7193863 7183811 2026-07-16T15:03:31Z Avjoska 1538 7193863 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[10. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1415]] – [[Vassili II]], Moskva suurvürst *[[1452]] – [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]], Aragóni kuningas *[[1503]] – [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], Saksa-Rooma keiser *[[1628]] – [[Marcello Malpighi]], Itaalia arst ja loodusteadlane * 1628 – [[François Girardon]], prantsuse skulptor *[[1772]] – [[Friedrich von Schlegel]], saksa esteetik, luuletaja ja publitsist *[[1786]] – [[Johann Christian Moier]], arstiteadlane *[[1788]] – [[Joseph von Eichendorff]], saksa kirjanik *[[1833]] – [[Dimitrie Sturdza]], Rumeenia poliitik *[[1844]] – [[Pablo de Sarasate]], hispaania viiuldaja ja helilooja *[[1845]] – [[Aleksander III]], Venemaa keiser *[[1873]] – [[Amalie-Luise Konsa]], eesti näitleja * 1873 – [[Jakob Wassermann]], juudi päritolu saksakeelne kirjanik *[[1876]] – [[Aleksandr Vladovski]], vene päritolu Eesti arhitekt *[[1892]] – [[Arthur Honegger]], šveitsi helilooja *[[1896]] – [[Leonid Peterson]], eesti arst *[[1897]] – [[Madis Nõu]], eesti keemik *[[1898]] – [[Augustin Pung]], eesti koori- ja orkestrijuht, muusikapedagoog ning esperantist *[[1900]] – [[Karl Friedrich Särg]], eesti vaimulik * 1900 – [[Violet Brown]], Jamaica ülipikaealine *[[1903]] – [[Bix Beiderbecke]], USA džässmuusik *[[1908]] – [[Kristjan Palusalu]], Eesti maadleja * 1908 – [[Arnold Humal]], eesti matemaatik *[[1910]] – [[Vassili Kossov]], nõukogude parteitegelane ja Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee II sekretär *[[1913]] – [[Viktor Obet]], eesti metsateadlane, maastikuarhitekt ja sõjaajaloolane *[[1914]] – [[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane *[[1919]] – [[Pavel Bogovski]], Eesti arstiteadlane *[[1920]] – [[Boris Vian]], prantsuse kirjanik *[[1923]] – [[Valter Ojakäär]], Eesti eesti helilooja ja publitsist *[[1927]] – [[Heino Piirsalu]], eesti loomakasvatusteadlane ja statistik *[[1929]] – [[Boris Nikolov]], Bulgaaria poksija *[[1930]] – [[Justinas Marcinkevičius]], leedu luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija * 1930 – [[Mall Krigul]], eesti arhitekt * 1930 – [[Kalle Nigola]], eesti õigusteadlane * 1930 – [[Hanno Kübar]], eesti loomaarstiteadlane *[[1931]] – [[Ivar Veldre]], eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog * 1931 – [[Georgi Aljošin]], Nõukogude parteitegelane *[[1932]] – [[Monika Mägi]], eesti advokaat * 1932 – [[Anatoli Roštšin]], Nõukogude Liidu maadleja * 1932 – [[Ieng Thirith]], Kambodža riigitegelane *[[1934]] – [[Raimo Sule]], eesti tehnikateadlane ja karikaturist *[[1935]] – [[Roland Engman]], eesti näitleja *[[1936]] – [[Sepp Blatter]], FIFA president aastast 1998 *[[1938]] – [[Tiiu Randviir]], eesti baleriin *[[1939]] – [[Peeter Jürgens]], eesti näitleja * 1939 – [[Hugh Johnson]], Suurbritanniast pärit veiniekspert *[[1940]] – [[Chuck Norris]], USA filminäitleja *[[1941]] – [[Teodor Meleșcanu]], Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist *[[1942]] – [[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]], eesti ehtekunstnik *[[1943]] – [[Mare Ruusalepp]], eesti astrofüüsik * 1943 – [[Peter Berresford Ellis]], Briti ajaloolane, biograaf ja kirjanik *[[1944]] – [[Mati Soomre]], eesti tõlkija, humorist ja ajakirjanik *[[1945]] – [[Lauri Leesi]], eesti õpetaja, tõlkija ja kirjastaja *[[1946]] – [[Elle Lapp]], eesti korvpallur ja treener *[[1947]] – [[Kim Campbell]], Kanada poliitik, diplomaat ja jurist *[[1948]] – [[Anu Kollom]], eesti mükoloog *[[1950]] – [[Andres Koppel]], eesti ökoloog * 1950 – [[Colin McGinn]], Briti filosoof * 1950 – [[Toomas Lepp]], eesti telerežissöör ja produtsent *[[1952]] – [[Morgan Tsvangirai]], Zimbabwe poliitik *[[1953]] – [[Åke Edwardson]], rootsi ajakirjanik, õpetaja ja kirjanik *[[1954]] – [[Maryse Alberti]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide filmioperaator * 1954 – [[Juha Hämäläinen]], Ida-Soome Ülikooli sotsiaaltöö ja -pedagoogika professor *[[1955]] – [[Andrus Peegel]], eesti graafik, karikaturist, ajalehe- ja raamatukunstnik *[[1956]] – [[Helmut Paabo]], eesti politseiametnik *[[1957]] – [[Usāmah ibn Lādin]], araabia terrorist (teistel andmetel [[30. juuli]] 1957) *[[1958]] – [[Sharon Stone]], USA filminäitleja, filmiprodutsent ja modell *[[1960]] – [[Tiit Kusnets]], eesti muusikaajakirjanik *[[1961]] – [[Jaan Hein]], Eesti diplomaat * 1961 – [[Laurel Clark]], Ameerika Ühendriikide arst, mereväelane ja NASA astronaut *[[1964]] – [[Prints Edward, Wessexi krahv|Prints Edward]], Wessexi krahv *[[1965]] – [[Andres Jaadla]], eesti poliitik *[[1966]] – [[Andres Võsand]], eesti tennisist *[[1967]] – [[Raul Saaremets]], eesti muusik, diskor, produtsent ja raadiosaatejuht *[[1969]] – [[Paget Brewster]], USA filminäitleja * 1969 – [[Massimo Polidoro]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik *[[1970]] – [[Michel van der Aa]], hollandi helilooja *[[1971]] – [[Timbaland]], USA helilooja, muusikaprodutsent ja räppar * 1971 – [[Jane Raidma]], eesti tantsija ja koreograaf * 1971 – [[Kai Brännkärr]], Soome endine poksija * 1971 – [[Jon Hamm]], USA näitleja * 1971 – [[Anneli Lahe]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[1972]] – [[Miroslav Kostadinov]], bulgaaria laulja *[[1973]] – [[Eva Herzigová]], tšehhi supermodell *[[1974]] – [[Jörgen Brink]], rootsi suusataja *[[1976]] – [[Ain Parmas]], eesti suhtekorraldaja *[[1979]] – [[Mart Normet]], eesti ajakirjanik ja produtsent * 1979 – [[Mario Banožić]], Horvaatia poliitik *[[1980]] – [[Sami Osala]], soome trummar * 1980 – [[Evar Anvelt]], eesti filmitegija ja muusik *[[1981]] – [[Samuel Eto'o]], Kameruni jalgpallikoondise ründaja * 1981 – [[Rainer Vakra]], Eesti poliitik * 1981 – [[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane *[[1982]] – [[Britt Samoson]], eesti moekunstnik * 1982 – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[1983]] – [[Pavel Gubarev]], üks Ida-Ukrainas tegutseva ühenduse Donetski Rahvavabariik liidreid * 1983 – [[Carrie Underwood]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja näitleja *[[1985]] – [[Lassana Diarra]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1986]] – [[Sergei Širokov]], vene jäähokimängija *[[1987]] – [[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur * 1987 – [[Jaanus Tepomees]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Ivan Rakitić]], Horvaatia jalgpallur * 1988 – [[Joona Toivio]], soome jalgpallur * 1988 – [[Ego Nwodim]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik *[[1989]] – [[Maxime Gonalons]], prantsuse jalgpallur *[[1990]] – [[Mihkel Võrang]], eesti jäähokimängija * 1990 – [[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija *[[1991]] – [[Kenshi Yonezu]], jaapani meeslaulja, produtsent, muusik ja illustraator *[[1992]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[1993]] – [[Alassane Pléa]], Prantsusmaa jalgpallur * 1993 – [[Alfred Duncan]], Ghana jalgpallur * 1993 – [[Marta Jõumees]], eesti sõudja * 1993 – [[Tatiana Calderón]], Colombia võidusõitja *[[1995]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[1996]] – [[Aslak Fonn Witry]], norra jalgpallur *[[1997]] – [[Belinda Bencic]], Šveitsi tennisist *[[1998]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[2000]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[2001]] – [[Charles De Ketelaere]], Belgia jalgpallur *[[2002]] – [[Noni Madueke]], Inglismaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 10.]] mc61ct5w39ujimjdll3ibdy9x773wgk 0 155162 7194095 7188488 2026-07-17T06:45:29Z Avjoska 1538 7194095 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[17. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1611]] – [[Robert Douglas]], šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik *[[1768]] – [[Ka'ahumanu]], Hawaii kuningriigi regent, kuninganna ja kuninga Kamehameha I abikaasa *[[1834]] – [[Gottlieb Daimler]], saksa insener, konstruktor ja tööstur *[[1853]] – [[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog *[[1856]] – [[Mihhail Vrubel]], vene maalikunstnik *[[1862]] – [[Silvio Gesell]], saksa majandusteadlane *[[1865]] – [[Gabriel Narutowicz]], poola insener ja poliitik, Poola esimene president *[[1875]] – [[Rajmund Jarosz]], Poola poliitik *[[1886]] – [[Johan Järv]], eesti arst *[[1888]] – [[Eduard Fraenkel]], saksa-briti klassikaline filoloog *[[1892]] – [[Aleksandra Beļcova]], läti maalikunstnik ja graafik *[[1899]] – [[Jaan Pert]], eesti kunsti- ja teatrikriitik ja -ajaloolane, kirjanik ja ajakirjanik *[[1900]] – [[Alma Kraas]], eesti pikaealine *[[1901]] – [[Karl Kimmel]], Eesti Vabadussõja veteran *[[1903]] – [[Malle Meentalo]], eesti agronoom * 1903 – [[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Otu Ibius]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja karskustegelane *[[1905]] – [[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane *[[1908]] – [[Lauri Posti]], soome keeleteadlane *[[1909]] – [[Jõvan Kõrla]], mari näitleja ja luuletaja * 1909 – [[Mai Talvest]], eesti näitekirjanik *[[1910]] – [[Aino Raudsepp]], eesti põllumajandusteadlane *[[1911]] – [[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja *[[1913]] – [[Arnold Ree]], eesti poksija * 1913 – [[Clay Shaw]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja *[[1916]] – [[Erik Anari]], eesti loomaarst *[[1917]] – [[Teodor Wilhelm Niitemaa]], Soome ja Eesti ajaloolane *[[1919]] – [[Nat King Cole]], USA džässmuusik ja laulja *[[1920]] – [[Juri Prõtkov]], vene multifilmide lavastaja ja kunstnik *[[1924]] – [[Uno Podar]], eesti arstiteadlane ja patoanatoom * 1924 – [[Lehte Mark]], eesti ooperilaulja *[[1926]] – [[Arvo Ratassepp]], eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog *[[1928]] – [[Gunārs Priede]], läti näitekirjanik * 1928 – [[Evald Reimets]], eesti taimekasvatusteadlane * 1928 – [[Armand Tungal]], eesti tõlkija *[[1929]] – [[Juhan Sõerd]], eesti psühholoog *[[1930]] – [[Karin Laine]], eesti spordiveteran *[[1932]] – [[Evi Juhkam]], eesti keeleteadlane *[[1934]] – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane *[[1935]] – [[Reet Pirrus]], eesti geoloog ja palünoloog *[[1937]] – [[Páll Pétursson]], Islandi poliitik *[[1938]] – [[Izold Pustõlnik]], Eesti astrofüüsik * 1938 – [[Rudolf Nurejev]], tatari päritolu Prantsusmaa ja Suurbritannia balletitantsija, koreograaf, ballettmeister ja teatrijuht *[[1939]] – [[Giovanni Trapattoni]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1940]] – [[Mark White]], USA poliitik ja advokaat *[[1941]] – [[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja * 1941 – [[Ando Ots]], eesti füüsik * 1945 – [[Jorma Sipilä]], soome sotsiaalpoliitika teadlane *[[1947]] – [[Tiiu Valgemäe]], Eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener * 1947 – [[Jarkko Laine]], soome kirjanik ja tõlkija *[[1948]] – [[Matti Killing]], eesti sõudetreener * 1948 – [[Theo Jansen]], hollandi kunstnik *[[1949]] – [[Toomas Paur]], Eesti poliitik *[[1951]] – [[Kurt Russell]], ameerika näitleja *[[1953]] – [[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist ja treener *[[1954]] – [[Jüri Pihl]], Eesti riigiametnik ja poliitik *[[1955]] – [[Gary Sinise]], ameerika näitleja ja lavastaja * 1955 – [[Nigel Haywood]], Suurbritannia diplomaat *[[1956]] – [[Kersti Madis]], eesti laulja * 1956 – [[Aivar Lumi]], Eesti poliitik *[[1957]] – [[Õnne Õunap]], eesti keraamik *[[1958]] – [[Arvo Kohv]], eesti sõudja *[[1959]] – [[Risto E. J. Penttilä]], Soome politoloog ja endine poliitik *[[1962]] – [[Ank Bijleveld]], Hollandi poliitik *[[1963]] – [[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane *[[1964]] – [[Rob Lowe]], ameerika filminäitleja * 1964 – [[Sulev Oll]], eesti ajakirjanik *[[1967]] – [[Indrek Neivelt]], eesti pankur *[[1968]] – [[Tauri Tallermaa]], eesti koolitaja *[[1969]] – [[Mika Kihlström]], Soome poksija *[[1970]] – [[Kristīne Želve]], läti kirjanik, režissöör, stsenarist, näitleja ja saatejuht *[[1971]] – [[Urmas Klaas]], Eesti ajaloolane ja poliitik * 1971 – [[Erkki Raasuke]], eesti pangandustegelane * 1971 – [[Merle Prii]], eesti õpetaja ja giid *[[1972]] – [[Mia Hamm]], Ameerika Ühendriikide endine jalgpallur *[[1973]] – [[Caroline Corr]], [[Iirimaa|iiri]] laulja ja muusik (trummar) * 1973 – [[Kaarina Rein]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija *[[1974]] – [[Tõnis Kasemers]], eesti autovõidusõitja * 1974 – [[Sergei Kravtsov]], Venemaa riigitegelane ja poliitik *[[1976]] – [[Stephen Gately]], iiri laulja ja näitleja * 1976 – [[Imre Erik]], eesti käsipallur ja treener * 1976 – [[Jan Lätt]], eesti ettevõtja ja karikaturist *[[1980]] – [[Roland Theis]], Saksa poliitik *[[1981]] – [[Baiba Skride]], läti viiuldaja *[[1983]] – [[Raul Meireles]], portugali jalgpallur *[[1986]] – [[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur * 1986 – [[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja *[[1987]] – [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent * 1987 – [[Mauro Zárate]], Argentina jalgpallur *[[1988]] – [[Fraser Forster]], inglise jalgpallur * 1988 – [[Ivan Pavljutškov]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[1989]] – [[Shinji Kagawa]], Jaapani jalgpallur * 1989 – [[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija *[[1990]] – [[Liane Pintsaar]], eesti kergejõustiklane *[[1991]] – [[Kristjan Lüüs]], eesti näitleja * 1991 – [[Ardis Vilt]], eesti basskitarrist *[[1993]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[1994]] – [[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1997]] – [[Kathleen Ledecky]], USA ujuja * 1997 – [[Konrad Bukowiecki]], poola kergejõustiklane (kuulitõukaja) * 1997 – [[Paik Seung-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[1998]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[1999]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti kergejõustiklane (tõkkejooksja) *[[2001]] – [[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 17.]] h841d12hapyg3usw1e27yut3uj4e07j 0 155171 7194070 6838584 2026-07-17T05:52:04Z Velirand 67997 7194070 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[25. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1252]] – [[Konradin]], Švaabimaa hertsog *[[1479]] – [[Vassili III]], Moskva suurvürst *[[1510]] – [[Guillaume Postel]], prantsuse keeleteadlane, astronoom, kabalist ja diplomaat *[[1646]] – [[Nils Stromberg]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane *[[1782]] – [[Caroline Bonaparte]], Napoleoni õde *[[1807]] – [[Dominique Alexandre Godron]], prantsuse arst ja botaanik *[[1835]] – [[Adolph Wagner]], saksa majandusteadlane *[[1863]] – [[Heinrich Rickert]], saksa filosoof *[[1869]] – [[Uļi Kīnkamäg]], liivi luuletaja ja rahvuslane *[[1871]] – [[Hermann Abert]], saksa muusikaajaloolane *[[1876]] – [[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik *[[1880]] – [[Aleksandr Jakovlevitš Orlov]], astronoom *[[1881]] – [[Béla Bartók]], ungari helilooja * 1881 – [[Patrick Henry Bruce]], Ameerika Ühendriikide kunstnik *[[1885]] – [[Mateiu Caragiale]], Rumeenia kirjanik ja riigiametnik *[[1886]] – [[Anton Palvadre]], Eesti õigusteadlane ja riigitegelane *[[1890]] – [[Rudolf Tikman]], eesti õigusteadlane *[[1894]] – [[Eduard Neps]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Vera Poska-Grünthal]], eesti naisõiguslane *[[1900]] – [[Aleksander Friedrich Raukas]], eesti metsandusteadlane ja -tegelane *[[1903]] – [[Richard Ritsing]], eesti koorijuht, helilooja ja muusikapedagoog *[[1905]] – [[Paul-Egon Prüller]], eesti füüsik ja geofüüsik * 1905 – [[Elfriide Maran]], eesti skulptor *[[1908]] – [[Adele Ulm-Augustas]], eesti skulptor *[[1911]] – [[Jack Ruby]], Dallase ööklubiomanik, [[Lee Harvey Oswald]]i mõrvar *[[1914]] – [[Norman Borlaug]], USA agronoom ja põllumajandusteadlane * 1914 – [[Matti Kuusi]], soome folklorist ja pedagoog *[[1921]] – [[Simone Signoret]], Prantsuse näitleja * 1921 – [[Mary Douglas]], inglise antropoloog * 1921 – [[Martin Neithal]], eesti kirjandusteadlane * 1921 – [[Aleksandrs Lembergs]], läti balletitantsija, ballettmeister ja koreograaf *[[1922]] – [[Stephen Toulmin]], Briti filosoof * 1922 – [[Lulo Purre]], eesti näitleja *[[1924]] – [[Roberts Blossom]], USA näitleja ja luuletaja * 1924 – [[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik *[[1925]] – [[Aleksandr Tšekalin]], vene partisan ja luuraja * 1925 – [[Johann Ruus]], eesti põllumajandusteadlane *[[1926]] – [[Derek Bickerton]], USA keeleteadlane * 1926 – [[László Papp]], Ungari poksija *[[1927]] – [[Arno Arrak (teadlane)|Arno Arrak]], eesti teadlane *[[1928]] – [[Jim Lovell]], USA astronaut * 1928 – [[Uno Naissoo]], eesti helilooja *[[1929]] – [[Linda Poots]], eesti zooloog ja ajakirjanik *[[1933]] – [[Luule Žavoronok]] (Pavelson) *[[1940]] – [[Mina (laulja)|Mina]], itaalia laulja *[[1941]] – [[Naima Klitsner]], eesti õpetaja *[[1942]] – [[Ana Blandiana]], rumeenia kirjanik ja poliitik * 1942 – [[Aretha Franklin]], ameerika laulja * 1942 – [[Agu Tamm]], eesti arstiteadlane * 1942 – [[Toom Õunapuu]], eesti pedagoogikateadlane *[[1943]] – [[Mati Uffert]], eesti viiulimängija *[[1946]] – [[Maurice Krafft]], prantsuse vulkanoloog * 1946 – [[Daniel Bensaïd]], Prantsusmaa marksistlik filosoof ja trotskistlik poliitik *[[1947]] – [[Elton John]], inglise muusik * 1947 – [[Arvo Lill]], eesti korvpallur *[[1949]] – [[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog * 1949 – [[Marta Litõnska]], ukraina maletaja *[[1950]] – [[Liivi Kontus]], eesti oboemängija *[[1951]] – [[Aadu Must]], eesti ajaloolane ja poliitik * 1951 – [[Elju Kubi]], eesti kergejõustiklane *[[1953]] – [[Ivar Raig]], eesti majandusteadlane * 1953 – [[Urmas Taniloo]], eesti organist *[[1956]] – [[Anne Laius]], eesti bioloog * 1956 – [[Matthew Garber]], inglise lapsnäitleja *[[1957]] – [[Raimu Hanson]], eesti ajakirjanik *[[1958]] – [[María Colón]], Kuuba kergejõustiklane * 1958 – [[Manuel Serifo Nhamadjo]], Guinea-Bissau poliitik *[[1959]] – [[Rein Sokk]], eesti korvpalliteener *[[1960]] – [[Tudorel Toader]], Rumeenia jurist ja poliitik *[[1961]] – [[Alex Lepajõe]], eesti seltskonnategelane *[[1962]] – [[Marcia Cross]], USA filminäitleja *[[1963]] – [[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt * 1963 – [[Anne Türnpu]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1964]] – [[Aleksei Prokurorov]], vene murdmaasuusataja * 1964 – [[Lisa Gay Hamilton]], USA filminäitleja * 1964 – [[Eve Alttoa]], eesti kunstiteadlane ja konservaator * 1964 – [[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane *[[1965]] – [[Sarah Jessica Parker]], USA filminäitleja * 1965 – [[Frank Ordenewitz]], Saksamaa jalgpallur * 1965 – [[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja * 1965 – [[Algimanta Pabedinskienė]], Leedu poliitik *[[1966]] – [[Jeff Healey]], pime Kanada kitarrist, laulja ja laulukirjutaja *[[1967]] – [[Märt Jakobson]], Eesti ooperilaulja * 1967 – [[Herko-Rasmus Servet]], eesti keraamik *[[1969]] – [[Kaur Hanson]], eesti turundaja, ühiskonnategelane ja pedofiil *[[1970]] – [[Peep Pahv]], eesti spordiajakirjanik * 1970 – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik *[[1971]] – [[Ivo Suursoo]], eesti ettevõtja *[[1972]] – [[Naftali Bennett]], Iisraeli poliitik *[[1973]] – [[Michaela Dorfmeister]], Austria mäesuusataja * 1973 – [[Oleg Štšigorets]], Eesti näitleja * 1973 – [[Marcin Wrona]], poola filmirežissöör *[[1974]] – [[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik * 1974 – [[Ksenija Rappoport]], Vene näitleja *[[1976]] – [[Vladimir Klitško]], ukraina poksija *[[1979]] – [[Subbaraman Vijayalakshmi]], India maletaja *[[1981]] – [[Laura Nuudi-Da Silva]], eesti ujuja *[[1982]] – [[Raigo Mõlder]], eesti autorallisõitja (kaardilugeja) * 1982 – [[Jenny Slate]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik *[[1983]] – [[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur * 1983 – [[Erkki Alak]], eesti maadleja *[[1985]] – [[Diana Rennik]], Eesti iluuisutaja * 1985 – [[Víctor Cáceres]], Paraguay jalgpallur *[[1986]] – [[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik *[[1987]] – [[Marko Pikkat]], eesti karikaturist ja illustraator *[[1989]] – [[Alyson Michalka]], USA laulja, näitleja, kitarrist ja pianist *[[1991]] – [[Dinä Ğaripova]], tatari päritolu Venemaa laulja *[[1992]] – [[Gernot Trauner]], Austria jalgpallur *[[1993]] – [[Sam Johnstone]], inglise jalgpallur * 1993 – [[Leonardo Spinazzola]], itaalia jalgpallur *[[1994]] – [[Brendan Gaunce]], Kanada jäähokimängija *[[1995]] – [[Matthias Agur]], eesti veemotosportlane * 1995 – [[Carlos Vinícius]], Brasiilia jalgpallur * 1995 – [[Esteban Rolón]], Argentina jalgpallur *[[1996]] – [[Afonso (Beira prints)|Afonso]], Beira prints *[[1999]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 1999 – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2000]] – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur * 2000 – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter * 2000 – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 25.]] jc9mz0j5yonff0kt3msk1sus9r0f3pp 0 155183 7193877 7139079 2026-07-16T15:47:12Z Avjoska 1538 7193877 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[3. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1367]] – [[Henry IV]], Inglismaa kuningas *[[1771]] – [[Hans Nielsen Hauge]], norra jutlustaja *[[1803]] – [[Eduard Ahrens]], baltisaksa päritoluga kirikutegelane ning eesti keele uurija ja korraldaja *[[1841]] – [[Viktor Matthias Julius von Richter]], baltisaksa keemik *[[1859]] – [[Alexandru Averescu]], Rumeenia poliitik *[[1885]] – [[Boriss Vilkitski]], vene hüdrograaf, geodeet ja Arktika uurija *[[1893]] – [[Maud, Southeski krahvinna|Maud Carnegie]], Briti kuningliku perekonna liige, kuningas Edward VII tütretütar *[[1898]] – [[Jaan Kalviste]], eesti keemik *[[1902]] – [[Reinhard Gehlen]], Saksamaa sõjaväelane ja Saksamaa Liitvabariigi riigiametnik * 1902 – [[Otto Winzer]], Saksa DV riigitegelane *[[1903]] – [[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik * 1903 – [[Valter Soosõrv]], eesti näitleja, lavastaja ja teatriloolane *[[1906]] – [[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane *[[1907]] – [[Peeter Malvet]], eesti õigusteadlane *[[1908]] – [[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend *[[1910]] – [[Artur Tava]], eesti arst * 1910 – [[Karl Vahi]], eesti poksija *[[1913]] – [[Rein Eliaser]], eesti jurist *[[1918]] – [[Marta Toona]], eesti viiuldaja ja muusikaõpetaja *[[1920]] – [[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane. *[[1922]] – [[Doris Day]], USA laulja ja näitleja * 1924 – [[Marlon Brando]], ameerika näitleja * 1924 – [[Juhan Vilbaste]], eesti zooloog *[[1925]] – [[Tony Benn]], Suurbritannia poliitik *[[1926]] – [[Gus Grissom]], USA astronaut *[[1929]] – [[Poul Schlüter]], Taani peaminister [[1982]]–[[1993]] * 1929 – [[Johanna Töpfer]], Saksa DV riigi- ja ametiühingutegelane * 1929 – [[Kurt Rudolph]], Saksa usundiloolane * 1929 – [[Fazlur Khan]], Bengali-Ameerika Ühendriikide ehitusinsener ja arhitekt *[[1930]] – [[Helmut Kohl]], saksa poliitik, [[Saksamaa LV]] kantsler [[1982]]–[[1998]] *[[1931]] – [[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane *[[1934]] – [[Kaspar K. Riemschneider]], saksa orientalist *[[1935]] – [[Märta Tikkanen]], soomerootsi kirjanik * 1935 – [[Raimo Pullat]], eesti ajaloolane *[[1936]] – [[Heino Uustal]], eesti näitleja *[[1937]] – [[Rupert König]], Austria endine poksija *[[1938]] – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog * 1938 – [[Toivo Laitamm]], eesti poksija *[[1939]] – [[Tõnu-Reid Kukk]], Eesti poliitik * 1939 – [[Henn Pärn (ökoloog)|Henn Pärn]], eesti metsandusteadlane ja ökoloog * 1939 – [[Aili Norberg]], eesti lingvist, bibliograaf-informist *[[1940]] – [[Vello Pert]], eesti bioloog ja füsioloog *[[1941]] – [[Jorma Hynninen]], soome ooperilaulja, bariton *[[1944]] – [[Arvo Rist]], eesti kabetaja *[[1946]] – [[Aimi Säremat]], eesti õpetaja ja koolijuht * 1946 – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik * 1946 – [[Marisa Paredes]], Hispaania näitleja *[[1948]] – [[Carlos Salinas de Gortari]], Mehhiko president [[1988]]–[[1994]] * 1948 – [[Jaap de Hoop Scheffer]], hollandi poliitik, [[NATO]] peasekretär aastast [[2004]] *[[1949]] – [[Ivo Eensalu]], eesti näitleja ja lavastaja * 1949 – [[Aleksandǎr Tomov]], Bulgaaria maadleja * 1949 – [[Oscar Valdés]], Peruu poliitik *[[1952]] – [[Rimantas Sinkevičius]], Leedu poliitik *[[1956]] – [[Kalle Kulbok]], Eesti poliitik * 1956 – [[Imbi Tarum]], eesti klavessinist ja pedagoog *[[1958]] – [[Alec Baldwin]], ameerika näitleja * 1958 – [[Jaan Rekkor]], eesti näitleja *[[1959]] – [[Jüri Makarov]], [[Rock Summer]]i peakorraldaja * 1959 – [[Maire Koppel]], eesti sotsiaaltöötaja *[[1961]] – [[Eddie Murphy]], ameerika näitleja * 1961 – [[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Aivar Rehe]], eesti pangandustegelane * 1963 – [[Stevo Pendarovski]], Põhja-Makedoonia poliitik *[[1965]] – [[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik * 1965 – [[Andres Rõhu]], eesti maalikunstnik ja raamatukujundaja *[[1968]] – [[Sebastian Bach]], muusik; ansambel [[Skid Row]] *[[1970]] – [[Erkki Kõlu]], eesti humorist * 1970 – [[Donald-Olivier Sié]], Elevandiluurannikku endine jalgpallur *[[1971]] – [[Vitālijs Astafjevs]], läti jalgpallur * 1971 – [[Dace Melbārde]], Läti poliitik * 1971 – [[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik *[[1972]] – [[Jennie Garth]], USA filminäitleja * 1972 – [[Lola Pagnani]], Itaalia tantsija ja näitleja * 1972 – [[Kertu Lääts]], eesti majandusteadlane *[[1973]] – [[Kata-Riina Luide]], eesti näitleja *[[1977]] – [[Eik Aab]], eesti informaatik *[[1978]] – [[Koit Kelder]], eesti muusik * 1978 – [[Larry Ewing]], Ameerika Ühendriikide programmeerija * 1978 – [[Māris Krakops]], läti maletaja ja maletegelane *[[1979]] – [[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane * 1979 – [[Signe Rosenberg]], eesti majandusteadlane *[[1980]] – [[Liina Kersna]], eesti ajakirjanik ja poliitik * 1980 – [[Leho Tedersoo]], eesti mükoloog ja mullaökoloog * 1980 – [[Suella Braverman]], Suurbritannia jurist ja poliitik *[[1983]] – [[Jarek Kasar]] (Chalice), eesti laulja * 1983 – [[Ben Foster]], Inglismaa jalgpallur *[[1984]] – [[Martin Maasik]], eesti laskesuusataja *[[1985]] – [[Tomi Nybäck]], Soome maletaja * 1985 – [[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja *[[1986]] – [[Amanda Bynes]], ameerika näitleja *[[1987]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur * 1988 – [[Danilo Fernandes]], Brasiilia jalgpallur *[[1990]] – [[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja * 1990 – [[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik *[[1991]] – [[Stanislav Engovatov]], Venemaa jalgpallur *[[1992]] – [[Juan Cazares]], Ecuadori jalgpallur *[[1994]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja *[[1995]] – [[Adrien Rabiot]], prantsuse jalgpallur *[[1996]] – [[Fabián Ruiz]], hispaania jalgpallur *[[1997]] – [[Gabriel Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[1998]] – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 1998 – [[Roberts Uldriķis]], läti jalgpallur * 1998 – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[1999]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 1999 – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 03.]] 74u8cyk9pbs08zqp96k8hg036zmq9jv 0 155758 7194120 7187768 2026-07-17T07:57:25Z Avjoska 1538 7194120 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[3. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1728]] – [[Robert Adam]], šoti arhitekt ja sisekujundaja *[[1778]] – [[Carl Ludvig Engel]], Saksa päritolu Soome arhitekt *[[1830]] – [[Karl Heinrich Leo Meyer]], keeleteadlane *[[1845]] – [[Hermann von Tobiesen]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane *[[1854]] – [[Leoš Janáček]], tšehhi helilooja *[[1883]] – [[Franz Kafka]], kirjanik *[[1888]] – [[Ramón Gómez de la Serna]], Hispaania kirjanik *[[1892]] – [[Erich Johann Friedrich Toffer]], Eesti sõjaväelane * 1892 – [[Aleksander Audova]], eesti bioloog *[[1897]] – [[Elise Aron]], eesti jurist * 1897 – [[Johan Lombak]], Nõukogude Liidu riigitegelane ja sõjaväelane *[[1903]] – [[Lembit Pärn]], Nõukogude sõjaväelane *[[1905]] – [[Ago Pärtel]], eesti arhivaar ja ühiskonnategelane *[[1907]] – [[Hugo Adolf Reiman]], eesti loomaarstiteadlane *[[1911]] – [[Vassili Garbuzov]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[1912]] – [[Lemmit Mark]], eesti ajaloolane *[[1913]] – [[Johannes Lükki]], eesti ooperilaulja * 1913 – [[Dorothy Kilgallen]], USA ajakirjanik ja telesaatejuht *[[1917]] – [[Endel Rumma]], eesti arst *[[1921]] – [[François Reichenbach]], prantsuse filmilavastaja *[[1922]] – [[Aleksander Siivas]], eesti ajakirjanik ja kirjanik * 1922 – [[Helmut Schoeck]], Austriast pärit Saksamaa sotsioloog ja publitsist *[[1924]] – [[Sellapan Ramanathan]], Singapuri poliitik *[[1925]] – [[Anatoli Efros]], vene lavastaja *[[1928]] – [[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst *[[1932]] – [[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater *[[1935]] – [[Ilmar Moss]], Eesti laulu- ja tantsupidude korraldaja * 1935 – [[Harrison Schmitt]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja astronaut * 1935 – [[Sabahudin Kurt]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja * 1935 – [[Jüri Rätsep]], Eesti jurist, poliitik ja kohtunik *[[1937]] – [[Tom Stoppard]], inglise kirjanik *[[1938]] – [[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja *[[1939]] – [[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik * 1939 – [[Lehti Heapost]], eesti tekstiilikunstnik *[[1940]] – [[Jerzy Buzek]], Poola poliitik *[[1941]] – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria poliitik *[[1943]] – [[Enn Kärmas]], eesti kujunduskunstnik *[[1944]] – [[Viiu Härm]], eesti luuletaja * 1944 – [[Jüri Karu]], eesti arhitekt * 1944 – [[Dirk Walbrecker]], saksa laste- ja noorsookirjanik *[[1945]] – [[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik *[[1946]] – [[Leszek Miller]], Poola poliitik *[[1948]] – [[Sándor Pintér]], Ungari poliitik *[[1950]] – [[Eva Merike Kangro-Pennar]], väliseesti ajakirjanik ja keeleteadlane *[[1951]] – [[Jean-Claude Duvalier]], Haiti poliitik * 1951 – [[Lea Laarmaa]], eesti riigikohtunik * 1951 – [[Raul Öpik]], Eesti purilendur, sõjaväelane ja poliitik * 1951 – [[Satu Hassi]], Soome poliitik ja kirjanik *[[1952]] – [[Laura Branigan]], USA laulja ja näitleja *[[1954]] – [[Valeri Korb]], Eesti poliitik *[[1955]] – [[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane *[[1956]] – [[Andres Root]], eesti audiitor *[[1959]] – [[Hannu Oittinen]], soome tõlkija *[[1960]] – [[Andres Järving]], eesti majandustegelane *[[1961]] – [[Petteri Taalas]], soome meteoroloog *[[1962]] – [[Tom Cruise]], ameerika näitleja *[[1966]] – [[Märt Kraft]], Eesti riigiametnik *[[1968]] – [[Ramush Haradinaj]], Kosovo poliitik *[[1969]] – [[Gedeon Burkhard]], saksa filminäitleja *[[1970]] – [[Teemu Selänne]], soome jäähokimängija * 1970 – [[Jüri Pino]], eesti ajakirjanik * 1970 – [[Arlene Foster]], Põhja-Iirimaa poliitik * 1970 – [[Roman Sikora]], tšehhi näitekirjanik ja ajakirjanik *[[1971]] – [[Julian Assange]], Austraalia aktivist * 1971 – [[Per Bolund]], Rootsi poliitik ja bioloog *[[1972]] – [[Ansgar Heveling]], Saksa poliitik *[[1973]] – [[Kilvar Kessler]], eesti jurist ja rahandustegelane *[[1974]] – [[Riin Naestema]], eesti eripedagoog * 1974 – [[Anita Orbán]], Ungari majandusteadlane, diplomaat ja poliitik *[[1975]] – [[Vuk Jeremić]], Serbia poliitik *[[1976]] – [[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija * 1976 – [[Dan Clark]], inglise näitleja, koomik, stsenarist, režissöör ja laulja * 1976 – [[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]], Poola jurist ja poliitik * 1976 – [[Gunnar Nurk]], eesti keemik *[[1979]] – [[Ludivine Sagnier]], prantsuse modell ja näitleja *[[1980]] – [[Roland Mark Schoeman]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja *[[1981]] – [[Inés Arrimadas]], Kataloonia jurist ja poliitik *[[1983]] – [[Karmen Viikmaa]], eesti semiootik ja maletaja *[[1985]] – [[Callistus Eziukwu]], Nigeeriast pärit USA korvpallur *[[1986]] – [[Ola Toivonen]], Rootsi jalgpallur *[[1987]] – [[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur * 1987 – [[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1 sõitja * 1987 – [[Rainer Olbri]] (Metsakutsu), eesti räppar * 1987 – [[Rodolfo Cota]], Mehhiko jalgpallur *[[1988]] – [[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja * 1988 – [[James Troisi]], Austraalia jalgpallur *[[1990]] – [[Dennis Rasmussen]], rootsi jäähokimängija *[[1991]] – [[Anastassija Pavljutšenkova]], Venemaa tennisist * 1991 – [[Eero Markkanen]], soome jalgpallur *[[1992]] – [[Molly Sandén]], rootsi laulja * 1992 – [[Kristin Lätt]], eesti kettagolfimängija *[[1993]] – [[Mihkel Räim]], eesti jalgrattur * 1993 – [[Andrei Pedan]], vene jäähokimängija *[[1995]] – [[Derrick Luckassen]], Ghana jalgpallur *[[1996]] – [[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur *[[1999]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[2001]] – [[Folarin Balogun]], USA jalgpallur * 2001 – [[Promise David]], Kanada jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 03.]] ptihee1bfd2a80sdwqewy71l6pw8lvu 0 159514 7194119 6689605 2026-07-17T07:56:33Z Avjoska 1538 7194119 wikitext text/x-wiki {{surnud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[2. veebruar]]il surnud tuntud inimesi. * [[1769]] – [[Clemens XIII]], paavst * [[1771]] – [[Otto Gustav Douglas]], šoti päritolu Rootsi ja Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Eestimaa kuberner * [[1793]] – [[William Aiton]], šoti botaanik * [[1892]] – [[Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane * [[1907]] – [[Dmitri Mendelejev]], vene keemik * [[1913]] – [[Gustaf de Laval]], rootsi leiutaja, insener ja tööstur * [[1915]] – [[Anatoli Tšaikovski]], Venemaa riigitegelane, jurist * [[1919]] – [[Julius Kuperjanov]], [[Vabadussõda|Vabadussõja]] kangelane * [[1925]] – [[Jaap Eden]], Hollandi kiiruisutaja * [[1927]] – [[Andrei Širinski-Šihmatov]], Venemaa riigitegelane * [[1930]] – [[Gregor von Bochmann]], baltisaksa maalikunstnik * [[1931]] – [[Johan Schmidt]], Vabadussõja veteran * [[1939]] – [[Bernhard Gregory]], Eesti maletaja * [[1940]] – [[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publitsist * [[1941]] – [[Karl Soo]], Eesti sõjaväelane * [[1942]] – [[Ado Birk]], Eesti poliitik, Eesti Vabariigi peaminister * 1942 – [[Daniil Harms]], vene kirjanik, sürrealist, vene absurdikirjanduse klassik * [[1945]] – [[Bogdan Filov]], Bulgaaria poliitik, peaminister * 1945 – [[Ants Matsalo]], Eesti sõjaväelane * [[1946]] – [[Pavel (Dmitrovski)|Pavel]], vene rahvusest Eestis tegutsenud õigeusu vaimulik * [[1947]] – [[Aleksander Grinev]], vene päritolu kunstnik * [[1949]] – [[Richard Bienert]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik * [[1954]] – [[Hella Wuolijoki]], eesti päritolu Soome kirjanik ja poliitik * [[1956]] – [[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik * [[1958]] – [[Imre Horváth]], Ungari kommunistlik riigitegelane * [[1960]] – [[Jenő Huszka]], Ungari helilooja * [[1965]] – [[Axel Aabrink]], taani maalikunstnik * [[1966]] – [[Helju Koppa]], eesti laulja * [[1969]] – [[Boris Karloff]], inglise filminäitleja * [[1970]] – [[Bertrand Russell]], inglise filosoof * [[1974]] – [[Jean Absil]], Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog * 1974 – [[Imre Lakatos]], teadusfilosoof * [[1975]] – [[Karl Maron]], Saksa DV riigitegelane * [[1979]] – [[Sid Vicious]], inglise laulja ja filminäitleja * [[1981]] – [[Adolf Päss]], eesti poliitik * [[1984]] – [[Kristjan Lasn]], eesti tennisist * [[1985]] – [[Aleksander Kivi]], eesti kodu-uurija * [[1988]] – [[Endrik Tamm]], Eesti sõjaväelane * [[1989]] – [[Ondrej Nepela]], slovaki päritolu Tšehhoslovakkia iluuisutaja * [[1990]] – [[Paul Ariste]], eesti keeleteadlane *[[1993]] – [[Helmut Schoeck]], Austriast pärit Saksamaa sotsioloog ja publitsist * [[1995]] – [[Fred Perry]], inglise tennisist * 1995 – [[Donald Pleasence]], inglise näitleja * [[1996]] – [[Gene Kelly]], Ameerika Ühendriikide tantsija, koreograaf, laulja, näitleja, lavastaja ja produtsent * [[1997]] – [[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane, tõlkija ja publitsist * [[1998]] – [[Raymond Bernard Cattell]], USA ja Briti psühholoog * 1998 – [[Adolf Rammo]], eesti luuletaja, laste- ja noorsookirjanik * [[2003]] – [[Aino Järvesoo]], etnograaf ja kunstipedagoog, professor * [[2004]] – [[Jaan Ojalo]], eesti esperantist * [[2005]] – [[Kalju Nagel]], eesti maalikunstnik * [[2007]] – [[Malle Hämarik]], eesti lastearst, lasteneuroloog * [[2010]] – [[Futa Helu]], Tonga filosoof, ajaloolane ja haridustegelane * [[2012]] – [[Valli Helde]], eesti tõlkija ja toimetaja * 2012 – [[Hiie Lätte]], eesti muusikapedagoog * [[2013]] – [[Chris Kyle]], USA mereväelane ja snaiper * [[2014]] – [[Gerd Albrecht]], saksa dirigent * 2014 – [[Philip Seymour Hoffman]], USA näitleja * [[2015]] – [[Karl-Erik Palmér]], rootsi jalgpallur * [[2017]] – [[Shunichiro Okano]], jaapani jalgpallur * [[2018]] – [[Günther Patzig]], saksa filosoof * 2018 – [[Olev Tapupere]], eesti tehnikateadlane * [[2021]] – [[Tom Moore]], Suurbritannia sõjaväelane * [[2022]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja * [[2024]] – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Veebruar, 02.]] plouzdqq97zh31qtmo4h4l11m95j0ki 0 161864 7194057 6918717 2026-07-17T03:21:21Z Andrepoiss 233634 Lisatud Katusepapi 42a maja aadress, mille projekteeris Karl Tarvas, Maja valmis 1938 7194057 wikitext text/x-wiki [[Fail:KarlTarvas EAM.jpg|pisi|Karl Tarvas (Treumann), ca 1909]] '''Karl Leonhard Johannes Tarvas''' (kuni 4. märtsini [[1940]] '''Karl Leonhard Johannes Treumann'''; [[19. aprill]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[26. detsember]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]]. == Elukäik == Karl Tarvas sündis Tallinnas Noarootsist pärit puutöö- ja ehitusmeister [[Paulus Treumann]]i<ref name="qx31h" /> seitsmelapselises peres. Tema isa valmistatud on näiteks [[Vana-Kaarli kalmistu]] kahe torniga värav. Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]i ja [[Erich Jacoby]]ga.<ref name="sIqGr" /> Viimase kahega koos jätkati 1906. aastal õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]s. Esialgu õppis Tarvas mehaanikat, kuid 1915. aastal lõpetas instituudi arhitektuuri eriala diplomiga.<ref name=":0" /> Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref name="UsYjf" /> Tegusa tudengina osales Tarvas [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i tegevuses<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Mälk, Sandra|url=https://hesihe-journals.rtu.lv/article/view/HESIHE.2021.004|pealkiri=Contribution of Estonian Architect Karl Tarvas (1885–1975), a Graduate of Riga Polytechnic Institute, to Estonian Housing During the Interwar Period|väljaanne=rtu.lv|aeg=8. oktoober 2021|vaadatud=13.06.2022|koht=Riia|täpsustus=lk 65-92|keel=inglise, läti|väljaandja=Riga Technical University Press|failitüüp=pdf}}</ref> ning koolivaheaegadel rikastas enda teadmiste pagasit insener [[Voldemar Lender]]i käe all.<ref name=":0" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel Muhu väina kindlustusel.<ref name=":0" /> Eesti ajal, aastatel [[1919]]–[[1923]], töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina. Alates 1926. aastast praktiseeris Tallinnas eraarhitektina, olles üks viljakamaid ja nõutumaid elamute projekteerijaid. Alates [[1940|1940. aastatest]] töötas vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] töötas ta Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskuses, koostades ühe [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] taastamisprojektidest (1949). 1948 sai ta auhinnalise koha kahekorruseliste kaheksa korteriga elamute tüüpprojektide konkursil, pälvides [[Nõukogude Eesti preemia]]. Tarvase viimaseks töökohaks oli [[Eesti Projekt]] (1949–1962). 1921. aastal asutasid 15 arhitekti, kelle hulka kuulus ka Karl Tarvas, [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Ühing]]u.<ref name=":0" /> == Looming == Omaaegsetest arhitektidest eristus Karl Tarvas keskklassile suunatud vernakulaararhitektuuriga. Ta projekteeris peamiselt kahe- ja kolmekorruselisi elamuid Tallinnas, olles omal alal tõeline professionaal. Tarvas planeeris elamispindu oskuslikult ja läbimõeldult. Tema töid leiab Tallinna tänavatelt rohkesti. Tarvase elamud on kvaliteetselt teostatud ja kõrgelt hinnatud. === Tallinna maja === Tarvas tegutses peamiselt 1920.–1930. aastatel, mil ehituslaenu võtmise võimalus tagas arhitektile tööd. Ta kujundas eelkõige Tallinna äärealasid kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis on täna Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru arhitektuurimaastikus nii omased. Lenderi majatüübi edasiarendusena, puitlaudise ja keskse silikaattellistest trepikojaga elamuid hakati kohaspetsiifilistena nimetama [[Tallinna maja|Tallinna tüüpi majadeks]]. See majatüüp jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks.<ref name="pwJEZ" /> Tallinna maja ei olnud professionaalselt välja töötatud tüüpprojekt, vaid kohalikest ehitusmäärustest ja ehitusvõtetest argipraktikas kujunenud tüüp, mis sobitus ka vaesemale elanikkonnale. Too majatüüp oli omane inseneride ja tehnikute kavandites.<ref name="2NpTF" /> See teeb Karl Tarvase unikaalseks arhitektiks, kes teadlikult orienteerus elamute rajamisele vaesemate kodanike tarvis, tehes seda väga hästi. Tallinna maja oli omas ajas nii sotsiaalselt kui ka arhitektuurselt konservatiivne.<ref name="WRtof" /> Kivitrepikodade levik oli tuletatud uutest tuletõrje eeskirjade tingimustest, mis nägid ette, kas kahte puittrepikoda või ühte kivist. Tagasihoidliku ilminguga Tallinna majadele lisas arhitekt vahel trepikojapealse frontooni, silmapaistva välisukse, erkeri või fassaadil kombineeritud laudise.<ref name=":0" /> Tarvase Tallinna maja tüüpi hoonetel on nii traditsionalistlikke, funktsionalistlikke kui ka juugendlikke jooni. * [[Amandus Adamsoni tänav|A. Adamsoni]] 5a (proj. 1929), ebatüüpilise põhiplaaniga Tallinna maja *[[August Alle tänav|Alle]] 5 (1931) *[[Heina tänav|Heina]] 49 (1939) *[[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi]] 16 (proj. 1936) *J. Poska 9 *[[Kauba tänav|Kauba]] 11 (1928) *Katusepapi 42a (1938) * [[Kodu tänav|Kodu]] 24 (1931) * [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]] 68b (proj. 1929 * [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla]] 22 (1932) *Kuristiku 4 *Köleri 24 *[[Johann Köleri tänav|Köleri]] 26 (1938) * [[Laulupeo tänav|Laulupeo]] 7 (proj. 1932) *Magdaleena 16 (1932) * Salme 15/ [[Tõllu tänav|Tõllu]] 8 (1932) * Pavel Uibokandi elamu [[Roo tänav|Roo]] 12 (1936) *Ristiku 14 *K. Türnpu 11 *Valgevase 5 *Valgevase 7 *Valgevase 8 (1931) * [[Valgevase tänav|Valgevase]] 10 (1931, 1935) * Vilmsi 31 * [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika]] 127 (1936) * Salme 25 1939. aasta juurdeehitis H. Johansoni 1929. aasta projekteeritud majale * Julie Aleksašini maja Tallinnas [[Salme tänav (Tallinn)|Salme]] 22 (1929, 1933) *[[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav|Wiedemanni]] 11 (1932) === Traditsionalistlik maja === 1920. aastatel rajati palju elamuid, mille peamiseks suunaks on ratsionaalne traditsionalism. [[Kopli]] moodustas olulisima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel. Poolsaare tipus asus [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti laevatehas]] (1912–1916) ning [[Kopli laht|Kopli lahe]] poolel [[Bekkeri laevatehas|Bekkeri tehas]] (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse [[Sirbi tänav]]ale 28 kaksikmaja, moodustades Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele Kopliranna aedlinna. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselisi kaksikmaju nelja tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Tüüp I ja II on kahe korteriga, kus elutuba ja köök jäävad alla ning üleval korrusel on kaks magamistuba. III tüübil on toad suuremad. II ja IV tüüp on aga nelja korteriga, kuhu kuulub elutuba, magamistuba ja köök. Kavandatud põiktänavat aga ei jõutud sõja puhkemise tõttu valmis ehitada.<ref name="52mX2" /> Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega, 1930. aastatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur. * [[Aasa tänav|Aasa]] 5, traditsionalistlik väikemaja (1929) * [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 19 (1929) * [[August Weizenbergi tänav|Weizenbergi]] 21, krohvitud fassaadiga (1930) * [[Kentmanni tänav|Kentmanni]] 19 (1932) * [[Sirbi tänav]]a kaksikmajad Tallinnas koos arhitekt R. Koolmariga (1939–1941) === Funktsionalistlik maja === Eestis levis [[funktsionalism]] peamiselt 1930. aastatel ning selle parimad näited asuvad Pärnus tänu arhitekt [[Olev Siinmaa]]le. Ent funktsionalismi jooni leidub ka Karl Tarvase loomingus. 1930. aastate keskel said Tallinna majade piirkonnad varajasemast enam kriitikat, sest ei ole õiged aedlinnad ning soodustasid linna laialivalgumist.<ref name="xyc86" /> 1935. aastast liikus Tarvase Tallinna maja arendus edasi ning sellest ajast leidub Tarvase projekteeritud Tallinna maju, kus esineb funktsionalistlikke jooni: sile kivist fassaad, lame katus ja laiad aknad. Need olid peamiselt kolmekorruselised ja ühe trepikojaga elamud.<ref name="tKMUo" /> * [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] 8c (1931–1932) * [[Odra tänav (Tallinn)|Odra]] 12 (1936) * [[Sinika tänav|Sinika]] 8 (1937) * [[Juhkentali tänav|Juhkentali]] 46 (1937) * [[Vesivärava tänav|Vesivärava]] 46 (1938) * [[Villem Reimani tänav|V. Reimani]] 4 (1938) * [[Aedvilja tänav|Aedvilja]] 4 (1938) * [[Heina tänav|Heina]] 53 (1938) * [[Tatari tänav|Tatari]] 29 (1938) * [[Raua tänav|Raua]] 31, kuulub Anton Soansi planeeritud funktsionalismimõjuluste elamute ansamblisse (1932–1936) === Esindustraditsionalistlik maja === Hoonete esinduslikkusele hakati suurt rõhku pöörama just [[Konstantin Päts]]i ajal, tuginedes üldisematele arhitektuuri traditsioonidele. Sellise suuna kirjeldamiseks on arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] võtnud kasutusele termini "[[esindustraditsionalism]]".<ref name="QGiih" /> Siin esineb Tarvase projektidel ka palju funktsionalistlikke jooni (laiad aknad, sile fassaad, lintaken, lame katus). * [[Artur Kapi tänav|Kapi]] 1 ja 2 (1934–1935) * [[Pronksi tänav|Pronksi]] 5 (1938; V korrus 2001) * [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula]] 3 (1937–1938; juurdeehitus 1961) === Veel näiteid tema töödest === [[Fail:Sirbi tänav.jpg|pisi| Sirbi tänava kaksikmajad (1939–1941) K. Tarvas ja R. Koolmar, esiplaanil Sirbi 10 (foto: 2018) ]] Viljelenud küll peamiselt elamuarhitektuuri, projekteeris ta ka ühiskondlikke hooneid, näiteks [[Hans Kubu eragümnaasium|Hans Kubu erareaalühisgümnaasium]] [[Imanta tänav|Imanta]] 6 (1927), [[Viinistu algkool]]i (1928), [[Naissaare kirik]]u (1933) ja tuletõrjehoone [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi]] 21 (1939). Harjumaa arhitektina ametis olnud Tarvas projekteeris ka algkoolid Viimsisse (1925–1927, [[Sihtasutus Rannarahva Muuseum|Rannarahva Muuseum]]) ja Viinistule (valm. 1928), kus suurte akendega püüti avarust luua ning puudus liigne dekoor.<ref name="ApXk5" /> Ta tegi eraarhitektina ka palju väiksemaid projekte. Tarvas sai arhitektidest enim pakkumisi katusealuste korterite projekteerimiseks ning tema büroo andis 1930. aastate teisel poolel välja lausa 30 projekti kuus.<ref name=":0" /> Nii on ta tegelenud maja vooderdamisega ([[Veerenni tänav|Veerenni]] 17 ja [[Rohu tänav|Rohu]] 7 majades), katuse- ja mansardkorruste väljaehitamisega ([[Mulla tänav|Mulla]] 6, [[Kalevi tänav (Tallinn)|Kalevi]] 38, Kalevi 31, Valgevase 12, [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 4, [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla]] 18 jpt).<ref name=":0" /> Sõja ajal lahkusid paljud Eestist ning siinsete arhitektide nimekiri lühenes tunduvalt. Ent Karl Tarvas jäi nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni aegadel Eestisse. 1945. aastal korraldati tüüpelamute projektide saamiseks konkurss, mille võitis tema poeg [[Peeter Tarvas]] koos [[August Volberg]]iga. Kuid Nõukogude Eesti preemia pälvis lisaks mainitud kahele arhitektile ka Karl Tarvas, kes 1947. aastal koostas Arhitektuurse Projekteerimise ja Planeerimise Keskuses tööjoonised nii kivi- kui ka puitvariandile.<ref name="RHbOW" /> 1940. aastate teisel poolel valitsenud liberaalse [[stalinism]]i ajal leidis enim rakendust Karl Tarvase 8-korteriline elamu tüüpprojekt, mis sarnanes sõjaeelsele "Tallinna majale" ning 1920. aastate traditsionalismile. Esiukse kohal olev trepikoja rõdu kumer piire meenutab barokiajastu pärandit.<ref name="gPHGi" /> Ka pärast keerulist stalinismiperioodi leidis see arhitekti loodud tüüpprojekt veel ulatuslikult kasutust. Ent sõdade järgsel ajal hakati koostama elamu tüüpprojekte seeriate kaupa, kus esinevad erinevad tüüpprojektid ühtsete plaani- ja konstruktsioonielementidega.<ref name="x2V3L" /> * T. Kobini kahepereelamu [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] 13 (1924) * Tööliste kortermajade rühm [[Taime tänav|Taime]] ja [[Orase tänav|Orase]] tänaval (1924–1925) * J. Tärki elamu [[Kodu tänav|Kodu]] 8 (1925) * [[Herne tänav (Tallinn)|Herne]] 18 (1926) * Uula elumaja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]] 40 / Rohu 10 (1927) * [[Tartu maantee|Tartu mnt]] 53 / [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 31 (1928) * Weizenbergi 15 ja 21 (1929) * Ants Reimani elamu Nõmmel [[Kase tänav (Tallinn)|Kase]] 30 (1929–1930) * [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] 13 (1920. aastatel) * [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] 30 (1929–1930) * M. Underwalti maja [[Kauna tänav (Tallinn)|Kauna]] 5 (1930–1931) * [[Jüri Vilmsi tänav|Vilmsi]] 20, hilisjuugendlike vormidega elumaja (1930) * Köleri 30 (1931, ümberehitus C. Lehbert 1936) * [[Saturni tänav|Saturni]] 7 (1931) * [[Karu tänav (Tallinn)|Karu]] 7 (1932) * A. Seleri elamu [[Magasini tänav|Magasini]] 13 (1932) * [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi]] 27 (1934) *Tuletõrjeühingu hoone Jakobi 21 (1939) * Koidula 9 (1935) * Koidula 3 / Jakobsoni 60 (1935–1936) * Tallinna üürnikkude seltsi "Üürnik" kahe- ja neljapereelamud [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] 50, [[Kolde puiestee|Kolde pst]] 27–33, [[Õle tänav|Õle]] 49–51 (projektid 1924, 1926) * [[Tööstuse tänav|Tööstuse]] 9 (1936) * Tartu mnt 81 (1936) * [[Volta tänav|Volta]] 32 (1937) * Magasini 3g (1937) * Raua 31 (1937) *Raua 65 (1934-1935) * Tartu mnt 71 (1937) * Tehnika 20 (1937) * [[Väike-Ameerika tänav|Väike-Ameerika]] 20 (1938) * [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 124 (1939) * 8-korruselised elamud Nisu, Ristiku ja Rukki tänaval (1945) 2010. aastal kureeris [[Sandra Mälk]] [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]is näituse "Karl Tarvas 125", mille raames koostas kuraator nimekirja Tarvase töödest, mis on kättesaadav [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]is. Seal asub ka Karl Tarvase isikufond. 2021. aastal ilmus S. Mälgu ingliskeelne artikkel Riia Tehnikaülikooli kogumikus Scientific Journal Karl Tarvase õpinguteajast Riia Polütehnilises Instiduudis ning hilisemast loomingust.<ref name=":1" /> ==Isiklikku== Tema pojad [[Peeter Tarvas|Peeter]], [[Paul Tarvas|Paul]] ja [[Pärtel Tarvas|Pärtel]] olid samuti arhitektid. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">kuraator Sandra Mälk näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis "Karl Tarvas 125" (2010) kogutud materjalid, Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiiv</ref> <ref name="qx31h">Mirjam Peil (1986). Professor Peeter Tarvas - Sirp ja Vasar, nr 1, 3.01.</ref> <ref name="sIqGr">{{Netiviide|autor=|url=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|väljaanne=Tallinna Reaalkool|aeg=|vaadatud=14.03.2018|arhiivimisaeg=28.02.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180228204619/http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UsYjf">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref> <ref name="pwJEZ">{{Netiviide|autor=Sandra Mälk|url=http://www.arhliit.ee/uudised/karl-tarvas-125/|pealkiri=KARL TARVAS – 125|väljaanne=Eesti Arhitektuurimuuseum|aeg=16.04.2010|vaadatud=14.03.2018}}</ref> <ref name="2NpTF">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=278}}</ref> <ref name="WRtof">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Karin Hallas-Murula|pealkiri=Tallinna 20. sajandi arhitektuur.|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=11}}</ref> <ref name="52mX2">{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=91}}</ref> <ref name="xyc86">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=136}}</ref> <ref name="tKMUo">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=139}}</ref> <ref name="QGiih">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=171}}</ref> <ref name="ApXk5">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=282}}</ref> <ref name="RHbOW">{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=238}}</ref> <ref name="gPHGi">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=250}}</ref> <ref name="x2V3L">{{Raamatuviide|autor=H. Arman, H. Papp, U. Kammal, H. Üprus|pealkiri=Eesti arhitektuuri ajalugu|aasta=1965|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti raamat|lehekülg=476}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat}} *http://www.arhliit.ee/uudised/karl-tarvas-125/ *http://linnamajad.blogspot.com/2013/05/dea.html * http://aedjakodu.tarbija24.ee/809888/vana-maja-taastaja-soovin-et-vanaisa-kodu-kestaks-polvest-polve * https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/Tallinn1.pdf {{DEFAULTSORT:Tarvas, Karl}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1975]] 5fl8y462pq9wislm91wo8ru7118jvg6 0 162085 7194289 7042799 2026-07-17T11:02:44Z Makenzis 95198 7194289 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Sergei Zenjov | pilt = Sergei Zenjov (cropped).jpg | pildiallkiri = | täisnimi = Sergei Zenjov | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 183 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]], [[Poolkaitsja|ründav poolkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 20 | noorteaastad1 =-2006| noorteklubi1 = [[Pärnu JK]] | aastad1 = 2005 | mänge1 =19| väravaid1 = 27| klubi1 = [[Pärnu Pataljoni JK]] | aastad2 = 2006| mänge2 =17| väravaid2 =8 | klubi2 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad3 = 2006–2007| mänge3 =34| väravaid3 = 17| klubi3 = [[Tallinna FC TVMK]] | aastad4 = 2008–2014| mänge4 =137| väravaid4 =20| klubi4 = [[Lvivi FK Karpatõ]] | aastad5 = 2014 | mänge5 =8 |väravaid5 = 0| klubi5 = [[Blackpool FC]] | aastad6 = 2015 | mänge6 =10| väravaid6 = 0| klubi6 = [[Moskva FK Torpedo]] | aastad7 = 2015–2017| mänge7 =47| väravaid7 = 8| klubi7= [[Gäbälä FK]] | aastad8 = 2017–2019| mänge8 =39| väravaid8 = 4| klubi8= [[MKS Cracovia]] | aastad9 = 2019–2021| mänge9 =47| väravaid9 = 11| klubi9= [[Karagandõ FK Šahtjor]] | aastad10= 2021– | mänge10=156 | väravaid10= 61| klubi10= [[Tallinna FC Flora]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 17. juuli 2026 | koondiseaastad1 =2005 | koondisemänge1 = 8| koondiseväravaid1 =1 | koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =2006–2007 | koondisemänge2 = 6| koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad3 =2007–2010 | koondisemänge3 = 3| koondiseväravaid3 =1 | koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad4 =2008– | koondisemänge4 = 112 | koondiseväravaid4 = 17| koondis4 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = 19. detsember 2025 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Sergei Zenjov''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1989]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]). Ta mängib Eesti [[Meistriliiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== Zenjov jooksis esimest korda [[Meistriliiga]]s väljakule 2006. aastal, kui mängis esmalt [[Pärnu JK Vaprus|Pärnu Vaprus]]e ja seejärel [[FC TVMK]] ridades. Veebruaris 2008 sõlmis oma esimese välislepingu [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga|Ukraina kõrgliiga]] klubiga [[Lvivi Karpatõ]]. 3. juulil 2014 sõlmis ta lepingu Inglismaa [[Football League Championship|esiliiga]] klubiga [[Blackpool FC|Blackpool]].<ref name="Zep0I" /> Debüüdi klubis tegi ta 9. augustil 0:2 kaotusmängus [[Nottingham Forest FC|Nottingham Forestiga]].<ref name="UcVVA" /> 2. detsembril lõpetati tema leping poolte kokkuleppel.<ref name="wirfa" /> Pärast Blackpoolist lahkumist sõlmis ta 2017. aasta suveks lepingu Venemaa klubiga [[Moskva Torpedo]].<ref name="dlnnB" /> ==Koondisekarjäär== Zenjov debüteeris [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 20. augustil 2008 [[sõprusmäng]]us [[Malta jalgpallikoondis|Maltaga]]. Oma esimese värava lõi ta sama aasta 6. septembril [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] valikmängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 20. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Ukraina jalgpallikarikas|Ukraina karikas]], [[Poola jalgpallikarikas|Poola karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud, [[EFL Cup]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |[[Pärnu Pataljoni JK]] |[[II liiga 2005|2005]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |19||27|| || ||colspan="2"|–|| || ||19||27 |- |[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Meistriliiga 2006|2006]] |[[Meistriliiga]] |17||8|| || ||colspan="2"|–|| || ||17||8 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC TVMK]] |[[Meistriliiga 2006|2006]] |[[Meistriliiga]] |12||3|| || ||2<ref group="lower-alpha" name="CL">[[UEFA Meistrite Liiga]]</ref>||0|| || ||14||3 |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] |Meistriliiga |22||14|| || ||2<ref group="lower-alpha" name="IT">[[UEFA Intertoto karikas]]</ref>||0|| || ||24||14 |- !colspan="2"|Kokku !34!!17!!0!!0!!4!!0!!0!!0!!38!!17 |- |rowspan="8"|[[Lvivi FK Karpatõ]] |[[Premjer Liha 2007/08|2007/08]] |[[Premjer Liha]] |11||0||0||0||0||0||0||0||11||0 |- |[[Premjer Liha 2008/09|2008/09]] |Premjer Liha |28||1||1||0||0||0||0||0||29||1 |- |[[Premjer Liha 2009/10|2009/10]] |Premjer Liha |25||3||1||0||0||0||0||0||26||3 |- |[[Premjer Liha 2010/11|2010/11]] |Premjer Liha |18||3||0||0||10<ref group="lower-alpha" name="EL">[[UEFA Euroopa Liiga]]</ref>||2||0||0||28||5 |- |[[Premjer Liha 2011/12|2011/12]] |Premjer Liha |17||1||2||0||3<ref group="lower-alpha" name="EL"/>||1||0||0||22||2 |- |[[Premjer Liha 2012/13|2012/13]] |Premjer Liha |10||3||1||1||0||0||0||0||11||4 |- |[[Premjer Liha 2013/14|2013/14]] |Premjer Liha |28||9||2||0||0||0||0||0||30||9 |- !colspan="2"|Kokku !137!!20!!7!!1!!13!!3!!0!!0!!157!!24 |- |rowspan="1"|[[Blackpool FC]] |[[Championship 2014/15|2014/15]] |[[Championship]] |8||0||0||0||colspan="2"|–||1<ref group="lower-alpha" name="EFL">[[EFL Cup]]</ref>||0||9||0 |- |rowspan="1"|[[Moskva FK Torpedo]] |[[Premjer Liga 2014/15|2014/15]] |[[Premjer Liga]] |10||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||0 |- |rowspan="3"|[[Gäbälä FK]] |[[Premyer Liqası 2015/16|2015/16]] |[[Premyer Liqası]] |26||2||2||0||14<ref group="lower-alpha" name="EL"/>||3||0||0||42||5 |- |[[Premyer Liqası 2016/17|2016/17]] |Premyer Liqası |21||6||4||0||13<ref group="lower-alpha" name="EL"/>||4||0||0||38||10 |- !colspan="2"|Kokku !47!!8!!6!!0!!27!!7!!0!!0!!80!!15 |- |rowspan="3"|[[MKS Cracovia]] |[[Ekstraklasa 2017/18|2017/18]] |[[Ekstraklasa]] |27||3||1||0||0||0||0||0||28||3 |- |[[Ekstraklasa 2018/19|2018/19]] |Ekstraklasa |12||1||1||1||0||0||0||0||13||2 |- !colspan="2"|Kokku !39!!4!!2!!1!!0!!0!!0!!0!!41!!5 |- |rowspan="3"|[[Karagandõ FK Šahtjor]] |[[Kasahstani Premier Ligasy 2019|2019]] |[[Kasahstani Premier Ligasy|Premier Ligasy]] |30||8||0||0||0||0||0||0||30||8 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premier Ligasy |17||3||0||0||0||0||0||0||17||3 |- !colspan="2"|Kokku !47!!11!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!47!!11 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2021|2021]] |[[Premium liiga]] |30||14||2||1||14<ref group="lower-alpha" name="MLELKL">Neli mängu ja üks värav [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kaks mängu [[UEFA Euroopa Liiga]]s, kaheksa mängu ja kaks väravat [[UEFA Konverentsiliiga]]s</ref>||3||0||0||46||18 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |30||10||4||2||2<ref group="lower-alpha" name="KON">Kõik [[UEFA Konverentsiliiga]]s</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK">[[Eesti Superkarikas]]</ref>||0||37||12 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |29||12||4||0||2<ref group="lower-alpha" name="KON"/>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||36||12 |- !colspan="2"|Kokku !89!!36!!10!!3!!18!!3!!2!!0!!119!!42 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !447!!131!!25!!5!!62!!13!!3!!0!!535!!149 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 18. detsember 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2008||3||1 |- |2009||8||2 |- |2010||4||1 |- |2011||6||1 |- |2012||0||0 |- |2013||11||2 |- |2014||8||0 |- |2015||8||2 |- |2016||6||1 |- |2017||10||3 |- |2018||10||0 |- |2019||10||0 |- |2020||3||0 |- |2021||6||1 |- |2022||9||2 |- |2023||10||1 |- !Kokku||112||17 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! Nr !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. || [[6. september]] [[2008]] ||align=left| [[Stade Maurice Dufrasne]], [[Liège]] || 2. ||align=left| {{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] || 1 : '''1''' || 3 : 2 ||align=left| [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]] |- | 2. || [[28. märts]] [[2009]] ||align=left| [[Hanrapetakani staadion]], [[Jerevan]] || 5. ||align=left| {{riigi ikoon|Armeenia}} [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] || 1 : '''2''' || 2 : 2 ||align=left| [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]] |- | 3. || [[6. juuni]] [[2009]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 7. ||align=left| {{riigi ikoon|Ekvatoriaal-Guinea}} [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] || '''3''' : 0 || 3 : 0 ||align=left| sõprusmäng |- | 4. || [[3. september]] [[2010]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 12. ||align=left| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] || '''1''' : 0 || 1 : 2 ||align=left| [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012 valikmäng]] |- | 5. || [[6. september]] [[2011]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 20. ||align=left| {{riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] || '''3''' : 1 || 4 : 1 ||align=left| [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012 valikmäng]] |- | 6. || [[15. november]] [[2013]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 31. ||align=left| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis| Aserbaidžaan]] || '''1''' : 1 || 2 : 1 ||align=left| sõprusmäng |- | 7. || [[19. november]] [[2013]] ||align=left| [[Rheinpark Stadion]], [[Vaduz]] || 32. ||align=left| {{riigi ikoon|Liechtenstein}} [[Liechtensteini jalgpallikoondis| Liechtenstein]] || '''1''' : 0 || 3 : 0 ||align=left| sõprusmäng |- |scope=row| 8. ||rowspan=2| [[14. juuni]] [[2015]] ||rowspan=2 align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] ||rowspan=2| 44. ||rowspan=2 align=left| {{riigi ikoon|San Marino}} [[San Marino jalgpallikoondis| San Marino]] || '''1''' : 0 ||rowspan=2| 2 : 0 ||rowspan=2 align=left| [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2016 valikmäng]] |- |scope=row|9. |align=center|'''2''' : 0 |- | 10. || [[31. august]] [[2016]] ||align=left| [[Pärnu Rannastaadion]], [[Pärnu]] || 51. ||align=left| {{riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis| Malta]] || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| sõprusmäng |- | 11. || [[28. märts]] [[2017]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 56. ||align=left| {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] || '''3''' : 0 || 3 : 0 ||align=left| sõprusmäng |- | 12. || [[12. juuni]] [[2017]] ||align=left| [[Skonto staadion]], [[Riia]] || 58. ||align=left| {{riigi ikoon|Läti}} [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] || '''1''' : 1 || 2 : 1 ||align=left| sõprusmäng |- | 13. || [[7. oktoober]] [[2017]] ||align=left| [[Estádio Algarve]], [[Faro]] || 61. ||align=left| {{jp|Gibraltar}} || '''3''' : 0 || 6 : 0 ||align=left| MM 2018 valikmäng |- | 14. || [[8. oktoober]] [[2021]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 90. ||align=left| {{jp|Valgevene}} || '''2''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| MM 2022 valikmäng |- | 15. || [[16. november]] [[2022]] ||align=left| [[Daugava staadion]], [[Riia]] || 101. ||align=left| {{jp|Läti}} || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| Balti turniir 2022 |- | 16. || [[19. november]] [[2022]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 102. ||align=left| {{jp|Leedu}} || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| Balti turniir 2022 |- | 17. || [[8. jaanuar]] [[2023]] ||align=left| [[Estádio da Nora]], [[Portugal]] || 103. ||align=left| {{jp|Island}} || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| sõprusmäng |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC TVMK: *[[Eesti jalgpallikarikas|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2006|2006]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2006|2006]] ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2021|2021]] ===Individuaalsed=== *[[Aasta parim noorjalgpallur|Eesti aasta parim noorjalgpallur]]: 2008, 2010 ==Pildiskandaal== {{Vaata|Karpini pildiskandaal}} 30. detsembril 2022 avaldas endine koondislane ja sel ajal jalgpalliagendina tegutsev [[Andrei Stepanov]] oma [[Instagram|sotsiaalmeedias]] foto, millel istuvad Venemaa koondise peatreeneri [[Valeri Karpin]]iga ühise laua taga nii Stepanov ise, sel hetkel koondislased [[Konstantin Vassiljev]] ja Sergei Zenjov, koondise treener [[Andres Oper]] ja veel mitmed varem [[Eesti jalgpallikoondis|Eestit]] esindanud jalgpallurid.<ref name="OttJ">[https://sport.err.ee/1608840607/jarvela-pildiskandaalist-see-on-probleem-tervele-eesti-jalgpallile Järvela pildiskandaalist: see on probleem tervele Eesti jalgpallile] ERR.ee, 5. jaanuar 2023</ref> Pilt on sotsiaalmeedias ja internetiportaalides pälvinud laialdast vastukaja ja paljude, teiste seas kultuuriminister [[Piret Hartman]]i arvates ei ole [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa koondise]] peatreeneriga koosistumine ja sellest pildi levitamine [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastase agressiooni]] valguses Eesti koondise jalgpalluritele sobilik.<ref name="OttJ"/> ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] *[[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] == Viited == {{commonscat}} {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=6. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="Zep0I">[http://www.blackpoolfc.co.uk/news/article/seasiders-sign-sergei-zenjov-1715346.aspx? "Seasiders Sign Sergei Zenjov"]. Blackpool FC. 3. juuli 2014. Kasutatud 14. juuni 2015</ref> <ref name="UcVVA">[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/28646431 "Nottm Forest 2-0 Blackpool"]. BBC Sport. 9. august 2014. Kasutatud 14. juuni 2015</ref> <ref name="wirfa">[http://sport.postimees.ee/3012307/sergei-zenjov-lopetas-blackpooliga-poolte-kokkuleppel-lepingu "Sergei Zenjov lõpetas Blackpooliga poolte kokkuleppel lepingu"]. [[Postimees]]. 2. detsember 2014. Kasutatud 14. juuni 2015</ref> <ref name="dlnnB">[https://web.archive.org/web/20150402131956/http://prosport-online.ru/football/moskovskoe-torpedo-podpisalo-kontrakt-s-eks-futbolistom-blekpula "Московское «Торпедо» подписало контракт с экс-футболистом «Блэкпула»"]. (vene keeles). prosport-online. 14. jaanuar 2015. Kasutatud 14. juuni 2015</ref> <ref name="sSkVf">[[Eesti Jalgpalli Liit]]. [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726 Kõik Eesti internatsionaalid].</ref> }} ==Välislingid== *{{EJL|5744}} *{{EJL2|83}} *{{ESBL|Sergei_Zenjov}} *[https://www.transfermarkt.com/sergei-zenjov/profil/spieler/85626 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Zenjov, Sergei}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Blackpool FC mängijad]] [[Kategooria:FC TVMK jalgpallurid‎]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] ho4q1mfp2q8fsr38g5ayj5p1m9ezfml 7194290 7194289 2026-07-17T11:03:58Z Makenzis 95198 https://www.national-football-teams.com/player/27297/Sergei_Zenjov.html 7194290 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Sergei Zenjov | pilt = Sergei Zenjov (cropped).jpg | pildiallkiri = | täisnimi = Sergei Zenjov | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} | sünnilinn = [[Pärnu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 183 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]], [[Poolkaitsja|ründav poolkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Flora]] | särginumber = 20 | noorteaastad1 =-2006| noorteklubi1 = [[Pärnu JK]] | aastad1 = 2005 | mänge1 =19| väravaid1 = 27| klubi1 = [[Pärnu Pataljoni JK]] | aastad2 = 2006| mänge2 =17| väravaid2 =8 | klubi2 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad3 = 2006–2007| mänge3 =34| väravaid3 = 17| klubi3 = [[Tallinna FC TVMK]] | aastad4 = 2008–2014| mänge4 =137| väravaid4 =20| klubi4 = [[Lvivi FK Karpatõ]] | aastad5 = 2014 | mänge5 =8 |väravaid5 = 0| klubi5 = [[Blackpool FC]] | aastad6 = 2015 | mänge6 =10| väravaid6 = 0| klubi6 = [[Moskva FK Torpedo]] | aastad7 = 2015–2017| mänge7 =47| väravaid7 = 8| klubi7= [[Gäbälä FK]] | aastad8 = 2017–2019| mänge8 =39| väravaid8 = 4| klubi8= [[MKS Cracovia]] | aastad9 = 2019–2021| mänge9 =47| väravaid9 = 11| klubi9= [[Karagandõ FK Šahtjor]] | aastad10= 2021– | mänge10=156 | väravaid10= 61| klubi10= [[Tallinna FC Flora]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 17. juuli 2026 | koondiseaastad1 =2005 | koondisemänge1 = 8| koondiseväravaid1 =1 | koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =2006–2007 | koondisemänge2 = 6| koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad3 =2007–2010 | koondisemänge3 = 3| koondiseväravaid3 =1 | koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad4 =2008– | koondisemänge4 = 114 | koondiseväravaid4 = 17| koondis4 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = 17. juuli 2026 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Sergei Zenjov''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1989]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]). Ta mängib Eesti [[Meistriliiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. ==Klubikarjäär== Zenjov jooksis esimest korda [[Meistriliiga]]s väljakule 2006. aastal, kui mängis esmalt [[Pärnu JK Vaprus|Pärnu Vaprus]]e ja seejärel [[FC TVMK]] ridades. Veebruaris 2008 sõlmis oma esimese välislepingu [[Ukraina jalgpalli kõrgliiga|Ukraina kõrgliiga]] klubiga [[Lvivi Karpatõ]]. 3. juulil 2014 sõlmis ta lepingu Inglismaa [[Football League Championship|esiliiga]] klubiga [[Blackpool FC|Blackpool]].<ref name="Zep0I" /> Debüüdi klubis tegi ta 9. augustil 0:2 kaotusmängus [[Nottingham Forest FC|Nottingham Forestiga]].<ref name="UcVVA" /> 2. detsembril lõpetati tema leping poolte kokkuleppel.<ref name="wirfa" /> Pärast Blackpoolist lahkumist sõlmis ta 2017. aasta suveks lepingu Venemaa klubiga [[Moskva Torpedo]].<ref name="dlnnB" /> ==Koondisekarjäär== Zenjov debüteeris [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 20. augustil 2008 [[sõprusmäng]]us [[Malta jalgpallikoondis|Maltaga]]. Oma esimese värava lõi ta sama aasta 6. septembril [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] valikmängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 20. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Ukraina jalgpallikarikas|Ukraina karikas]], [[Poola jalgpallikarikas|Poola karikas]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud, [[EFL Cup]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |[[Pärnu Pataljoni JK]] |[[II liiga 2005|2005]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |19||27|| || ||colspan="2"|–|| || ||19||27 |- |[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Meistriliiga 2006|2006]] |[[Meistriliiga]] |17||8|| || ||colspan="2"|–|| || ||17||8 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC TVMK]] |[[Meistriliiga 2006|2006]] |[[Meistriliiga]] |12||3|| || ||2<ref group="lower-alpha" name="CL">[[UEFA Meistrite Liiga]]</ref>||0|| || ||14||3 |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] |Meistriliiga |22||14|| || ||2<ref group="lower-alpha" name="IT">[[UEFA Intertoto karikas]]</ref>||0|| || ||24||14 |- !colspan="2"|Kokku !34!!17!!0!!0!!4!!0!!0!!0!!38!!17 |- |rowspan="8"|[[Lvivi FK Karpatõ]] |[[Premjer Liha 2007/08|2007/08]] |[[Premjer Liha]] |11||0||0||0||0||0||0||0||11||0 |- |[[Premjer Liha 2008/09|2008/09]] |Premjer Liha |28||1||1||0||0||0||0||0||29||1 |- |[[Premjer Liha 2009/10|2009/10]] |Premjer Liha |25||3||1||0||0||0||0||0||26||3 |- |[[Premjer Liha 2010/11|2010/11]] |Premjer Liha |18||3||0||0||10<ref group="lower-alpha" name="EL">[[UEFA Euroopa Liiga]]</ref>||2||0||0||28||5 |- |[[Premjer Liha 2011/12|2011/12]] |Premjer Liha |17||1||2||0||3<ref group="lower-alpha" name="EL"/>||1||0||0||22||2 |- |[[Premjer Liha 2012/13|2012/13]] |Premjer Liha |10||3||1||1||0||0||0||0||11||4 |- |[[Premjer Liha 2013/14|2013/14]] |Premjer Liha |28||9||2||0||0||0||0||0||30||9 |- !colspan="2"|Kokku !137!!20!!7!!1!!13!!3!!0!!0!!157!!24 |- |rowspan="1"|[[Blackpool FC]] |[[Championship 2014/15|2014/15]] |[[Championship]] |8||0||0||0||colspan="2"|–||1<ref group="lower-alpha" name="EFL">[[EFL Cup]]</ref>||0||9||0 |- |rowspan="1"|[[Moskva FK Torpedo]] |[[Premjer Liga 2014/15|2014/15]] |[[Premjer Liga]] |10||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||0 |- |rowspan="3"|[[Gäbälä FK]] |[[Premyer Liqası 2015/16|2015/16]] |[[Premyer Liqası]] |26||2||2||0||14<ref group="lower-alpha" name="EL"/>||3||0||0||42||5 |- |[[Premyer Liqası 2016/17|2016/17]] |Premyer Liqası |21||6||4||0||13<ref group="lower-alpha" name="EL"/>||4||0||0||38||10 |- !colspan="2"|Kokku !47!!8!!6!!0!!27!!7!!0!!0!!80!!15 |- |rowspan="3"|[[MKS Cracovia]] |[[Ekstraklasa 2017/18|2017/18]] |[[Ekstraklasa]] |27||3||1||0||0||0||0||0||28||3 |- |[[Ekstraklasa 2018/19|2018/19]] |Ekstraklasa |12||1||1||1||0||0||0||0||13||2 |- !colspan="2"|Kokku !39!!4!!2!!1!!0!!0!!0!!0!!41!!5 |- |rowspan="3"|[[Karagandõ FK Šahtjor]] |[[Kasahstani Premier Ligasy 2019|2019]] |[[Kasahstani Premier Ligasy|Premier Ligasy]] |30||8||0||0||0||0||0||0||30||8 |- |[[Premium liiga 2020|2020]] |Premier Ligasy |17||3||0||0||0||0||0||0||17||3 |- !colspan="2"|Kokku !47!!11!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!47!!11 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2021|2021]] |[[Premium liiga]] |30||14||2||1||14<ref group="lower-alpha" name="MLELKL">Neli mängu ja üks värav [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kaks mängu [[UEFA Euroopa Liiga]]s, kaheksa mängu ja kaks väravat [[UEFA Konverentsiliiga]]s</ref>||3||0||0||46||18 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |30||10||4||2||2<ref group="lower-alpha" name="KON">Kõik [[UEFA Konverentsiliiga]]s</ref>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK">[[Eesti Superkarikas]]</ref>||0||37||12 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |29||12||4||0||2<ref group="lower-alpha" name="KON"/>||0||1<ref group="lower-alpha" name="SK"/>||0||36||12 |- !colspan="2"|Kokku !89!!36!!10!!3!!18!!3!!2!!0!!119!!42 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !447!!131!!25!!5!!62!!13!!3!!0!!535!!149 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 18. detsember 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2008||3||1 |- |2009||8||2 |- |2010||4||1 |- |2011||6||1 |- |2012||0||0 |- |2013||11||2 |- |2014||8||0 |- |2015||8||2 |- |2016||6||1 |- |2017||10||3 |- |2018||10||0 |- |2019||10||0 |- |2020||3||0 |- |2021||6||1 |- |2022||9||2 |- |2023||10||1 |- !Kokku||112||17 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! Nr !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. || [[6. september]] [[2008]] ||align=left| [[Stade Maurice Dufrasne]], [[Liège]] || 2. ||align=left| {{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] || 1 : '''1''' || 3 : 2 ||align=left| [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]] |- | 2. || [[28. märts]] [[2009]] ||align=left| [[Hanrapetakani staadion]], [[Jerevan]] || 5. ||align=left| {{riigi ikoon|Armeenia}} [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] || 1 : '''2''' || 2 : 2 ||align=left| [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]] |- | 3. || [[6. juuni]] [[2009]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 7. ||align=left| {{riigi ikoon|Ekvatoriaal-Guinea}} [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] || '''3''' : 0 || 3 : 0 ||align=left| sõprusmäng |- | 4. || [[3. september]] [[2010]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 12. ||align=left| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] || '''1''' : 0 || 1 : 2 ||align=left| [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012 valikmäng]] |- | 5. || [[6. september]] [[2011]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 20. ||align=left| {{riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] || '''3''' : 1 || 4 : 1 ||align=left| [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012 valikmäng]] |- | 6. || [[15. november]] [[2013]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 31. ||align=left| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis| Aserbaidžaan]] || '''1''' : 1 || 2 : 1 ||align=left| sõprusmäng |- | 7. || [[19. november]] [[2013]] ||align=left| [[Rheinpark Stadion]], [[Vaduz]] || 32. ||align=left| {{riigi ikoon|Liechtenstein}} [[Liechtensteini jalgpallikoondis| Liechtenstein]] || '''1''' : 0 || 3 : 0 ||align=left| sõprusmäng |- |scope=row| 8. ||rowspan=2| [[14. juuni]] [[2015]] ||rowspan=2 align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] ||rowspan=2| 44. ||rowspan=2 align=left| {{riigi ikoon|San Marino}} [[San Marino jalgpallikoondis| San Marino]] || '''1''' : 0 ||rowspan=2| 2 : 0 ||rowspan=2 align=left| [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2016 valikmäng]] |- |scope=row|9. |align=center|'''2''' : 0 |- | 10. || [[31. august]] [[2016]] ||align=left| [[Pärnu Rannastaadion]], [[Pärnu]] || 51. ||align=left| {{riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis| Malta]] || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| sõprusmäng |- | 11. || [[28. märts]] [[2017]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 56. ||align=left| {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] || '''3''' : 0 || 3 : 0 ||align=left| sõprusmäng |- | 12. || [[12. juuni]] [[2017]] ||align=left| [[Skonto staadion]], [[Riia]] || 58. ||align=left| {{riigi ikoon|Läti}} [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] || '''1''' : 1 || 2 : 1 ||align=left| sõprusmäng |- | 13. || [[7. oktoober]] [[2017]] ||align=left| [[Estádio Algarve]], [[Faro]] || 61. ||align=left| {{jp|Gibraltar}} || '''3''' : 0 || 6 : 0 ||align=left| MM 2018 valikmäng |- | 14. || [[8. oktoober]] [[2021]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 90. ||align=left| {{jp|Valgevene}} || '''2''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| MM 2022 valikmäng |- | 15. || [[16. november]] [[2022]] ||align=left| [[Daugava staadion]], [[Riia]] || 101. ||align=left| {{jp|Läti}} || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| Balti turniir 2022 |- | 16. || [[19. november]] [[2022]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 102. ||align=left| {{jp|Leedu}} || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| Balti turniir 2022 |- | 17. || [[8. jaanuar]] [[2023]] ||align=left| [[Estádio da Nora]], [[Portugal]] || 103. ||align=left| {{jp|Island}} || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| sõprusmäng |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC TVMK: *[[Eesti jalgpallikarikas|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2006|2006]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2006|2006]] ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2021|2021]] ===Individuaalsed=== *[[Aasta parim noorjalgpallur|Eesti aasta parim noorjalgpallur]]: 2008, 2010 ==Pildiskandaal== {{Vaata|Karpini pildiskandaal}} 30. detsembril 2022 avaldas endine koondislane ja sel ajal jalgpalliagendina tegutsev [[Andrei Stepanov]] oma [[Instagram|sotsiaalmeedias]] foto, millel istuvad Venemaa koondise peatreeneri [[Valeri Karpin]]iga ühise laua taga nii Stepanov ise, sel hetkel koondislased [[Konstantin Vassiljev]] ja Sergei Zenjov, koondise treener [[Andres Oper]] ja veel mitmed varem [[Eesti jalgpallikoondis|Eestit]] esindanud jalgpallurid.<ref name="OttJ">[https://sport.err.ee/1608840607/jarvela-pildiskandaalist-see-on-probleem-tervele-eesti-jalgpallile Järvela pildiskandaalist: see on probleem tervele Eesti jalgpallile] ERR.ee, 5. jaanuar 2023</ref> Pilt on sotsiaalmeedias ja internetiportaalides pälvinud laialdast vastukaja ja paljude, teiste seas kultuuriminister [[Piret Hartman]]i arvates ei ole [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa koondise]] peatreeneriga koosistumine ja sellest pildi levitamine [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastase agressiooni]] valguses Eesti koondise jalgpalluritele sobilik.<ref name="OttJ"/> ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] *[[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] == Viited == {{commonscat}} {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=6. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="Zep0I">[http://www.blackpoolfc.co.uk/news/article/seasiders-sign-sergei-zenjov-1715346.aspx? "Seasiders Sign Sergei Zenjov"]. Blackpool FC. 3. juuli 2014. Kasutatud 14. juuni 2015</ref> <ref name="UcVVA">[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/28646431 "Nottm Forest 2-0 Blackpool"]. BBC Sport. 9. august 2014. Kasutatud 14. juuni 2015</ref> <ref name="wirfa">[http://sport.postimees.ee/3012307/sergei-zenjov-lopetas-blackpooliga-poolte-kokkuleppel-lepingu "Sergei Zenjov lõpetas Blackpooliga poolte kokkuleppel lepingu"]. [[Postimees]]. 2. detsember 2014. Kasutatud 14. juuni 2015</ref> <ref name="dlnnB">[https://web.archive.org/web/20150402131956/http://prosport-online.ru/football/moskovskoe-torpedo-podpisalo-kontrakt-s-eks-futbolistom-blekpula "Московское «Торпедо» подписало контракт с экс-футболистом «Блэкпула»"]. (vene keeles). prosport-online. 14. jaanuar 2015. Kasutatud 14. juuni 2015</ref> <ref name="sSkVf">[[Eesti Jalgpalli Liit]]. [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726 Kõik Eesti internatsionaalid].</ref> }} ==Välislingid== *{{EJL|5744}} *{{EJL2|83}} *{{ESBL|Sergei_Zenjov}} *[https://www.transfermarkt.com/sergei-zenjov/profil/spieler/85626 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Zenjov, Sergei}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Blackpool FC mängijad]] [[Kategooria:FC TVMK jalgpallurid‎]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] f2yajfcm304d46w725rdekx1e9h4gtf 0 163090 7194219 6955692 2026-07-17T09:19:00Z ~2026-40288-31 233648 7194219 wikitext text/x-wiki '''Harald Peep''' (nime rööpkujud: '''Harald Heino Peep''', '''Harald-Heino Peep'''; [[26. märts]] [[1931]] [[Valga]] – [[8. oktoober]] [[1998]] [[Jyväskylä linn|Jyväskylä]]) oli eesti kirjandusteadlane. Ta uuris 20. sajandi eesti kirjandust ja kirjandusteooriat. Harald Peep oli 1966–1980 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri juhataja ja 1980–1992 väliskirjanduse kateedri juhataja, hiljem kirjandusteooria professor. Ta oli TRÜ filoloogiateaduskonna dekaan 1973–1976 ja 1984–1989. [[1970]]. aastal sai filoloogiadoktori kraadi. Harald Peep oli [[NLKP]] liige aastail 1954–1989. Ta koostas õpikuid. == Isiklikku == Ta oli abielus [[Laine Peep|Laine Peebuga]] ja [[Külvi Pruuli]]ga. == Tunnustus == *[[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref>, 1996 *[[Eesti NSV teeneline teadlane]], 1986 *[[Juhan Smuuli preemia]], 1979 ("Tähtraamat. Kirjanduslikud artiklid 1968–1976") == Teosed == *"[[Johannes Vares-Barbarus]]". Lühimonograafia. Sari [[Eesti kirjamehi]], [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1959]], 100 lk *"Jooni kirjanduslikest võitlustest kodanliku Eesti algpäevil: "[[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]]". [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]], eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder [[1961]], 34 lk *"Lüürikast". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1963]], 60 lk * [[Kalju Kääri]] ja Harald Peep, "Pilk Nõukogude Eesti kirjandusse". [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1965]], 44 lk (ilmunud ka vene ja inglise keeles) * "Kirjanduslikke võitlusi Eestis aastail 1917–1923". Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder [[1967]], 64 lk *"Pilk peegli taha ehk arupidamisi sõnakunsti teooria ja praktika üle" (artiklid). [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1967]], 308 lk *"Tähtraamat" (artiklid). Eesti Raamat, Tallinn [[1978]], 276 lk *"[[Henrik Visnapuu]]: ühe elu- ja loometee piirjooni". Lühimonograafia. Sari Eesti kirjamehi, Eesti Raamat, Tallinn [[1989]], 230 lk * "Hajamõtteid huumorist". Eesti Raamat, Tallinn [[1992]], 302 lk * "Kolm laipa, kõik surnud ehk Kriminaalne kirjandusmaastik" (ülevaade krimikirjandusest). [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1996]], 156 lk * "Nii et suled lendavad. Kilde kirjanike poleemikakultuurist". Järelsõna [[Peeter Olesk]]. Ilmamaa, Tartu [[2001]], 166 lk == Kirjandus == * [[Heino Puhvel]], "Kirjandusteaduslike üldistuste raamat" ("Tähtraamatu" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1979]], nr 3, lk 435–438 * [[Maie Kalda]], [[Nigol Andresen]], "Kirjandusteadlase skepsis ja fanatism" ("Tähtraamatu" arvustused) – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr 9, lk 560–563 * [[Karl Muru]], "Harald Peep 50" – Looming [[1981]], nr 3, lk 443–444 * [[Jana Porila]], "Kellele? Milleks?" (raamatu "Kolm laipa, kõik surnud" arvustus) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1997]], nr 7/8, lk 187–189 * [[Rein Veidemann]], "Harald Peep – akadeemilise kirjandusuurimise [[paavst]]" (raamatu "Nii et suled lendavad" arvustus) – Looming [[2001]], nr 6, lk 950–953 * [[Jürgen Rooste]], "Käsiraamat algajale infoühiskondlasele" (raamatu "Nii et suled lendavad" arvustus) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 10, lk 732–733 * Harald Peep ja [[Bernard Kangro]], "Tartu ja [[Lund]]i kahekõne". Kirjad; valinud ja kommenteerinud [[Eve Annuk]] – Looming 2000, nr 9, lk 1393–1402 ja nr 10, lk 1561–71 * Harald Peep, "''À rebours'' ehk kiuslikke minevikukilde" (memuaarid) – Looming [[2006]], nr 3, lk 399–411 * [[Peeter Olesk]], "Filoloogia tõeline tähendus" (artiklid), Ilmamaa, Tartu [[2008]], lk 267–288 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Janika Kronberg]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/02/21/kultuur.htm#neljas "Mõrv müügiks" (raamatu "Kolm laipa, kõik surnud" arvustus)] Postimees, 21. veebruar 1997, lk 15 * [[Aivar Kull]], [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=23646&number=226&rubriik=31 "Sõnasõda ei tähenda sõimamist" (raamatu "Nii et suled lendavad" arvustus)] Tartu Postimees, 19. juuni 2001, lk 2 * {{ISIK|2655}} {{JÄRJESTA:Peep, Harald}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 1998]] ktb141vlzjp8wydd8v3g0acrox4ichg 0 163849 7194181 6668508 2026-07-17T08:59:56Z ~2026-40288-31 233648 7194181 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Krusten Reet.IMG 3053.JPG|thumb|Reet Krusten Balti Raamatumessil 6. mail 2010]] '''Reet Krusten''' (aastatel [[1957]]–[[1968]] '''Reet Lindström'''; [[11. märts]] [[1934]] [[Tallinn]] – [[20. juuni]] [[2021]]) oli eesti kirjandusteadlane. Elas [[Tartu]]s. == Hariduskäik == * [[1941]]–1942 [[Kulina]] algkool * [[1942]]–1948 [[Rakvere]] 3. algkool ja mittetäielik keskkool * [[1948]]–1952 [[Rakvere 1. Keskkool]] * [[1952]]–1957 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskond, eesti filoloogia * [[1960]]–1963 [[Keele ja Kirjanduse Instituut]], aspirant *1966 filoloogiakandidaat (väitekiri "Eesti nõukogude proosakirjanduse arengujooni sõjajärgsel perioodil") == Töökäik == * [[1957]]–1960 [[Eesti Riiklik Kirjastus]], korrektor ja toimetaja * [[1963]]–1993 Keele ja Kirjanduse Instituudi teadur * [[1993]]–[[1994]] [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]e teadur * alates [[1996]] osakoormusega [[Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu|O. Lutsu nimelises Tartu linna keskraamatukogus]] ==Looming== Ta oli [[eesti lastekirjandus]]e uurija, kes koostas ka lastekirjanduse valimikke. Reet Krusteni kultuuriarvustusi ja -artikleid ilmus ajakirjanduses alates [[1958]]. aastast. Tema artikleid on ilmunud ka vene, soome ja saksa keeles. ===Teosed=== *"Raamatute keskel" (kriitikakogumik). [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1979]], 312 lk *"Eesti lastekirjandus" (ülevaade). Kokkuvõte inglise keeles. [[Elmatar]]. [[Tartu]] [[1995]], 256 lk *Reet Krusten, [[Maie Kalda]], [[Piret Viires]]. "Eesti pagulaskirjandus. Kirjandusteadus. Kriitika. Lastekirjandus 1944–1992" (lastekirjanduse osa lk 103–124). [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], [[Tallinn]] 1995, 144 lk *Reet Krusten, [[Aija Janelsina-Priedite]], [[Kestustis Urba]]. "''Barnboksgrannar: barnlitteraturen i Baltikum''". Rabén & Sjögren. [[Stockholm]] [[1997]], 136 lk *[http://www.luts.ee/noorteleht/index.php?option=com_content&task=view&id=48&Itemid=73 Reet Krusteni ettekanne "Pidepunkte Eesti lastekirjandusest 1995–1999" (2000)] Tartu Linnaraamatukogu kodulehel *[http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=32023&number=299&rubriik=7 "Kas võib oodata lastekirjanduse kadumist?"]. Postimees, 12. september 2001, lk 19 *[http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=4156&old_art=9500&old_num=747 "Astrid Lindgren kirjutas endast"]. Maaleht, 31. jaanuar 2002, lk 15 *[http://www.postimees.ee/050304/esileht/kultuur/128212.php "Alahinnatud oma ja hea"]. Postimees, 5. märts 2004, lk 17 *Reet Krusten, [[Krista Kumberg]], [[Mare Müürsepp]], [[Mari Niitra]], [[Hille Ojala]], [[Jaanika Palm]], [[Malle Reidolv]], [[Ave Tarrend]]. "Lastekirjanduse sõnastik". [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus]]. Tallinn [[2006]], 204 lk ===Koostanud=== * [[Jüri Parijõgi]], "Jutte" (ka koostaja järelsõna). Sari [[Eesti lastekirjanduse varamust]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1982]], 334 lk * [[Marta Sillaots]], "Trips, Traps, Trull ja teised" (ka koostaja järelsõna). Sari Eesti lastekirjanduse varamust. Eesti Raamat, Tallinn [[1987]], 206 lk * [[Reinhold Kamsen]], "Kodukoppel" (luuletused ja jutud). Sari Eesti lastekirjanduse varamust. [[Tiritamm]], Tallinn [[1992]], 64 lk * "Vanad aabitsajutud". Sari Eesti lastekirjanduse varamust. Tiritamm. Tallinn [[1993]], 238 lk; ISBN 5450007841; 2. trükk: [[2007]], 320 lk; ISBN 9789985552339 * [[Karl August Hindrey]], "Poisid, koerad ja teised toredad" (järelsõna: [[Hando Runnel]]). [[Ilmamaa]]. [[Tartu]] [[1995]], 94 lk; ISBN 9985821351 * "Jõululaule lastele". [[Olion]]. Tallinn [[1996]], 94 lk; ISBN 9985660366 * "Eesti lasteluule kuldraamat". [[TEA Kirjastus]]. Tallinn [[2008]], 288 lk; ISBN 9789985717387 * "Eesti muinasjuttude kuldraamat". TEA Kirjastus. Tallinn [[2009]], 320 lk; ISBN 9789985718346 * "Eesti muistendite kuldraamat". TEA Kirjastus. Tallinn [[2010]], 288 lk; ISBN 9789985719428 ==Liikmesus== *1980 [[Eesti Kirjanike Liit]] == Isiklikku == Tema isa oli kirjanik [[Erni Krusten]]. Abielust ajakirjanik [[Voldemar Lindström]]iga sündisid lapsed Kertu Lindström (Uri) ja Lauri Lindström. 1969. aastast kuni surmani oli tema abikaasa kirjandusteadlane [[Ülo Tonts]]. Nende tütar [[Anu Tonts]] on Vanemuise teatri dramaturg ja tütar [[Keiu Kaljujärv]] Vanemuise teatri personalijuht. == Välislingid == *[[Krista Kumberg]]. [http://www.postimees.ee/050304/esileht/kultuur/128211.php "Kõik inimesed on kunagi lapsed olnud" (Reet Krusten 70)]. Postimees, 5. märts 2004, lk 17 *[[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=219913 "Kuldraamatud toovad koostajale kuldset sära" (intervjuu)]. Tartu Postimees, 3. veebruar 2010 *{{ISIK|1573}} {{JÄRJESTA:Krusten, Reet}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2021]] qkdhxsjmbose88hmqxjesiaeer4v1j8 0 163963 7194108 7193202 2026-07-17T07:17:48Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7194108 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1979]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1979}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Kōichi Dōmoto]], jaapani levilaulja *[[2. jaanuar]] – [[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik *[[7. jaanuar]] – [[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik * 7. jaanuar – [[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik *[[8. jaanuar]] – [[Adrian Mutu]], rumeenia jalgpallur (ründaja) *[[9. jaanuar]] – [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], Rootsi mäesuusataja *[[12. jaanuar]] – [[Marián Hossa]], Slovakkia jäähokimängija *[[15. jaanuar]] – [[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Aaliyah]], USA laulja ja näitleja *[[17. jaanuar]] – [[David Blue]], USA näitleja, kirjanik, produtsent ja režissöör *[[18. jaanuar]] – [[Paulo Ferreira]], portugali jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmide režissöör *[[27. jaanuar]] – [[Cyprien Richard]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[29. jaanuar]] – [[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[30. jaanuar]] – [[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik * 30. jaanuar – [[Reio Aare]], eesti fotokunstnik * 30. jaanuar – [[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja * 1. veebruar – [[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Faní Chalkiá]], Kreeka kergejõustiklane * 2. veebruar – [[Aleksei Mišin]], Venemaa maadleja *[[5. veebruar]] – [[Oudekki Loone]], telerežissöör ja politoloogia doktorant * 5. veebruar – [[Ivo Juurvee]], eesti ajaloolane *[[7. veebruar]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane *[[10. veebruar]] – [[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Brandy Norwood]], USA laulja ja näitleja *[[13. veebruar]] – [[Mena Suvari]], USA filminäitleja * 13. veebruar – [[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur * 13. veebruar – [[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar, kes tappis juulis 2011 Utøya saarel 69 inimest ja Oslos korraldatud pommiplahvatusega 8 inimest *[[14. veebruar]] – [[Marko Aleksejev]], eesti kõrgushüppaja * 14. veebruar – [[Anu Kree]], eesti luuletaja ja proosakirjanik * 14. veebruar – [[Evelin Verš]], eesti geoloog *[[15. veebruar]] – [[Oksana Tralla]], Eesti baleriin ja tantsulavastaja *[[17. veebruar]] – [[Cara Black]], Zimbabwe naistennisist *[[21. veebruar]] – [[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja * 21. veebruar – [[Maria Soomets]], eesti näitleja * 21. veebruar – [[Nathalie Dechy]], Prantsusmaa tennisist * 21. veebruar – [[Piret Bergmann]], eesti kunstnik *[[23. veebruar]] – [[Anti Reinthal]], eesti näitleja *[[25. veebruar]] – [[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht *[[26. veebruar]] – [[Asko Kase]], eesti filmilavastaja *[[28. veebruar]] – [[Sébastien Bourdais]], Prantsusmaa Vormel 1 sõitja * 28. veebruar – [[Natalja Murina]], Eesti näitleja ==Märts== *[[6. märts]] – [[Tim Howard]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[11. märts]] – [[Elton Brand]], NBA korvpallur *[[13. märts]] – [[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja *[[16. märts]] – [[Andrei Stepanov]], Eesti jalgpallur *[[20. märts]] – [[Ivo Etti]], eesti basskitarrist *[[21. märts]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *[[22. märts]] – [[Aldo Duscher]], Argentina jalgpallur *[[24. märts]] – [[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane * 24. märts – [[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist *[[26. märts]] – [[Aigar Kristovald]], eesti korvpallur *[[27. märts]] – [[Martin Larsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[29. märts]] – [[Carl Haglund]], Soome poliitik *[[30. märts]] – [[Norah Jones]], USA laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Ruth Beitia]], Hispaania kõrgushüppaja *[[3. aprill]] – [[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane *[[4. aprill]] – [[Heath Ledger]], Austraalia näitleja * 4. aprill – [[Toomas Verrev]], eesti kirjanik *[[5. aprill]] – [[Imany]], Prantsuse laulja * 5. aprill – [[Timo Hildebrand]], saksa jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Christine Smith]], Playboy modell * 6. aprill – [[Devon Davis]], USA modell *[[7. aprill]] – [[Cätlin Jaago]], pärimusmuusik, arranžeerija ja õpetaja * 7. aprill – [[Erik Moora]], eesti politoloog ja ajakirjanik *[[9. aprill]] – [[Mario Matt]], Austria mäesuusataja *[[10. aprill]] – [[Sophie Ellis-Bextor]], Briti laulja * 10. aprill – [[Zoltán Kővágó]], Ungari kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Martin Padar]], eesti judomaadleja *[[12. aprill]] – [[Claire Danes]], USA näitleja *[[16. aprill]] – [[Christijan Albers]], hollandi vormelisõitja * 16. aprill – [[Sten A. Hankewitz]], ajakirjanik *[[18. aprill]] – [[Anthony Davidson]], Suurbritannia vormelisõitja * 18. aprill – [[Jari Ketomaa]], soome rallisõitja * 18. aprill – [[Maria Faust]], eesti saksofonist ja helilooja * 18. aprill – [[Kalev Kallemets]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[19. aprill]] – [[Kate Hudson]], USA näitleja *[[21. aprill]] – [[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja *[[22. aprill]] – [[Ivar Tröner]], eesti filosoof *[[23. aprill]] – [[Jaime King]] (ka James King), ameerika näitleja ja modell * 23. aprill – [[Lauri Johannes Ylönen]], soome laulja ja laulukirjutaja *[[24. aprill]] – [[Tor Henning Hamre]], Norra jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Andreas Küttel]], Šveitsi suusahüppaja * 25. aprill – [[Mele Pesti]], eesti Ladina-Ameerika kultuuri asjatundja *[[27. aprill]] – [[Sergei Novikov (laskesuusataja)|Sergei Novikov]], Valgevene laskesuusataja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Lars Berger]], norra murdmaasuusataja *[[4. mai]] – [[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka *[[6. mai]] – [[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja *[[10. mai]] – [[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane *[[13. mai]] – [[Märt Uustalu]], eesti ajaloolane *[[14. mai]] – [[Carlos Tenorio]], Ecuadori jalgpallur * 14. mai – [[Kristjan Press]], eesti maadleja *[[17. mai]] – [[Jimmie Åkesson]], Rootsi poliitik *[[19. mai]] – [[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur *[[23. mai]] – [[Raido Lilleberg]], eesti trummar *[[26. mai]] – [[Andris Kulbergs]], Läti poliitik *[[28. mai]] – [[Jan Jõgis-Laats]], on eesti ajakirjanik * 28. mai – [[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik *[[29. mai]] – [[Arne Friedrich]], saksa jalgpallur * 29. mai – [[Ella Gjømle]], norra murdmaasuusataja *[[30. mai]] – [[Fabian Ernst]], saksa jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Craig Olejnik]], Kanada näitleja *[[5. juuni]] – [[Olari Suislep]], eesti maadleja *[[6. juuni]] – [[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane *[[8. juuni]] – [[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja * 8. juuni – [[Arto Järvinen]], soome muusik *[[11. juuni]] – [[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja *[[12. juuni]] – [[Diego Milito]], Argentina jalgpallur * 12. juuni – [[Anna Bogali-Titovets]], Venemaa laskesuusataja *[[13. juuni]] – [[Yoko Alender]], Eesti poliitik *[[15. juuni]] – [[Julia Nesterenko]], valgevene jooksja * 15. juuni – [[Tiit Terik]], Eesti poliitik *[[18. juuni]] – [[Brian McKeever]], Kanada murdmaa- ja laskesuusataja * 18. juuni – [[Toomas Lott]], eesti filosoof *[[21. juuni]] – [[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur * 21. juuni – [[Chris Pratt]], USA filminäitleja *[[25. juuni]] – [[Marko Albert]], eesti triatleet ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Diana Gurtskaja]], laulja * 2. juuli – [[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja * 2. juuli – [[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kergejõustiklane *[[3. juuli]] – [[Ludivine Sagnier]], prantsuse modell ja näitleja *[[4. juuli]] – [[Siim Kabrits]], eesti poliitik ja ettevõtja *[[5. juuli]] – [[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist *[[6. juuli]] – [[Pia Paris]], kunstnik, eesti ajakirjanik ja õpetaja *[[10. juuli]] – [[Shane West]], ameerika näitleja *[[11. juuli]] – [[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur * 11. juuli – [[Lauris Reiniks]], läti laulja *[[14. juuli]] – [[Axel Teichmann]], saksa murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja *[[20. juuli]] – [[Miklós Fehér]], ungari jalgpallur *[[22. juuli]] – [[George Grey]], Kanada murdmaasuusataja *[[28. juuli]] – [[Kārlis Vērdiņš]], läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik *[[31. juuli]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja * 31. juuli – [[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik ==August== *[[2. august]] – [[Susanne Bormann]], saksa näitleja *[[3. august]] – [[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja * 3. august – [[Maria Haukaas Storeng]], Norra laulja *[[4. august]] – [[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik *[[5. august]] – [[Anneli Rahkema]], eesti näitleja *[[8. august]] – [[Maria Mälksoo]], eesti politoloog * 8. august – [[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht *[[11. august]] – [[Elis Aunaste]], eesti ajakirjanik *[[15. august]] – [[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja *[[15. august]] – [[Cassandra Lynn]], USA modell *[[17. august]] – [[Arnold Oksmaa]], Eesti laulja *[[18. august]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik *[[19. august]] – [[Jaanus Remm]], eesti zooloog ja muusik *[[21. august]] – [[Kenneth Karp]], eesti kabetaja * 21. august – [[Karol Kuntsel]], eesti näitleja * 21. august – [[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur *[[24. august]] – [[Orlando Engelaar]], Hollandi jalgpallur *[[25. august]] – [[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik *[[26. august]] – [[Marianna Longa]], Itaalia murdmaasuusataja *[[27. august]] – [[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja * 27. august – [[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija * 27. august – [[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija * 27. august – [[Aaron Paul]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja ==September== *[[1. september]] – [[Karam Jābir]], egiptlasest Kreeka-Rooma maadleja *[[2. september]] – [[Aleksandr Povetkin]], Venemaa poksija *[[3. september]] – [[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur *[[5. september]] – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik *[[7. september]] – [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja *[[8. september]] – [[P!nk]], USA laulja *[[11. september]] – [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur * 11. september – [[Märt Põder]], eesti filosoof *[[13. september]] – [[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja *[[14. september]] – [[Ivica Olić]], Horvaatia jalgpallur *[[17. september]] – [[Kaarel Piirimäe]], eesti ajaloolane *[[21. september]] – [[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur *[[26. september]] – [[Taavi Rõivas]], Eesti poliitik *[[27. september]] – [[Sirli Pehme]], eesti mahepõllumajanduse spetsialist * 27. september – [[Maria Artemtšuk]], Eesti kirjandusteadlane *[[28. september]] – [[Bam Margera]], näitleja, rulataja * 28. september – [[Juri Patrikejev]], Armeenia maadleja *[[29. september]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[30. september]] – [[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja *30. september – [[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Florin Salam]], Rumeenia laulja *[[4. oktoober]] – [[Epp Kärsin]], eesti koolitaja *[[10. oktoober]] – [[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist *[[11. oktoober]] – [[Gabe Saporta]], laulja ja basskitarrist *[[12. oktoober]] – [[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane *[[13. oktoober]] – [[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur, kaitsja * 13. oktoober – [[Mamadou Niang]], Senegali jalgpallur, ründaja * 13. oktoober – [[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist *[[15. oktoober]] – [[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja *[[17. oktoober]] – [[Kimi Räikkönen]], soome autovõidusõitja *[[25. oktoober]] – [[Olga Gerassimenko]], Eesti arvutilingvist *[[30. oktoober]] – [[Kaire Olt]], eesti nahakunstnik * 30. oktoober – [[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik * 30. oktoober – [[Yukie Nakama]], jaapani näitleja ja poplaulja * 30. oktoober – [[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane *[[31. oktoober]] – [[Simão Sabrosa]], Portugali jalgpallur * 31. oktoober – [[Jan Trei]], Eesti munitsipaalpoliitik * 31. oktoober – [[Ricardo Dwayne Fuller]], Jamaica jalgpallur, ründaja ==November== *[[1. november]] – [[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik *[[6. november]] – [[Lamar Odom]], USA korvpallur *[[10. november]] – [[Ilkka Jääskeläinen]], soome laulja *[[12. november]] – [[Cián O'Connor]], Iirimaa ratsasportlane * 12. november – [[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[14. november]] – [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[17. november]] – [[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur *[[18. november]] – [[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[20. november]] – [[Dmitri Bulõkin]], vene jalgpallur *[[21. november]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *21. november – [[Alex Tanguay]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja * 24. november – [[Casey Johnson]], USA seltskonnategelane *[[26. november]] – [[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja *[[30. november]] – [[Chris Atkinson]], Austraalia autovõidusõitja * 30. november – [[Andrés Marcelo Nocioni]], Argentina korvpallur * 30. november – [[Nikolina Angelkova]], Bulgaaria poliitik ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane *[[4. detsember]] – [[Jay DeMerit]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Michael Gruber]], Austria kahevõistleja * 5. detsember – [[Niklas Hagman]], Soome jäähokimängija (ründaja) * 5. detsember – [[Khumiso Ikgopoleng]], Botswana poksija *[[8. detsember]] – [[Christian Wilhelmsson]], rootsi jalgpallur * 8. detsember – [[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik *[[12. detsember]] – [[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane *[[13. detsember]] – [[Kadri Lepp]], eesti näitleja * 13. detsember – [[Annika Arras]], eesti suhtekorraldaja ja koolitaja *[[14. detsember]] – [[Michael Owen]], inglise jalgpallur * 14. detsember – [[Samit Basu]], India kirjanik *[[16. detsember]] – [[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane *[[21. detsember]] – [[Kristjan Sarv]], eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Petra Majdič]], Sloveenia murdmaasuusataja * 22. detsember – [[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell *[[23. detsember]] – [[Yukifumi Murakami]], jaapani meesodaviskaja *[[24. detsember]] – [[Pang Qing]], Hiina iluuisutaja *[[26. detsember]] – [[Indrek Tiigi]], eesti arhitekt * 26. detsember – [[Kulno Malva]], eesti muusik *[[28. detsember]] – [[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur * 28. detsember – [[Noomi Rapace]], rootsi näitleja *[[30. detsember]] – [[Yelawolf]], Ameerika räppar *[[31. detsember]] – [[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist [[Kategooria:Sündinud 1979| ]] oqmny25dbev8n3v3zdkbtj030a62cru 7194200 7194108 2026-07-17T09:11:43Z Avjoska 1538 /* Veebruar */ 7194200 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1979]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1979}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Kōichi Dōmoto]], jaapani levilaulja *[[2. jaanuar]] – [[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik *[[7. jaanuar]] – [[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik * 7. jaanuar – [[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik *[[8. jaanuar]] – [[Adrian Mutu]], rumeenia jalgpallur (ründaja) *[[9. jaanuar]] – [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], Rootsi mäesuusataja *[[12. jaanuar]] – [[Marián Hossa]], Slovakkia jäähokimängija *[[15. jaanuar]] – [[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Aaliyah]], USA laulja ja näitleja *[[17. jaanuar]] – [[David Blue]], USA näitleja, kirjanik, produtsent ja režissöör *[[18. jaanuar]] – [[Paulo Ferreira]], portugali jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmide režissöör *[[27. jaanuar]] – [[Cyprien Richard]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[29. jaanuar]] – [[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[30. jaanuar]] – [[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik * 30. jaanuar – [[Reio Aare]], eesti fotokunstnik * 30. jaanuar – [[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja * 1. veebruar – [[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Faní Chalkiá]], Kreeka kergejõustiklane * 2. veebruar – [[Aleksei Mišin]], Venemaa maadleja *[[5. veebruar]] – [[Oudekki Loone]], telerežissöör ja politoloogia doktorant * 5. veebruar – [[Ivo Juurvee]], eesti ajaloolane *[[7. veebruar]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane *[[10. veebruar]] – [[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Brandy Norwood]], USA laulja ja näitleja *[[13. veebruar]] – [[Mena Suvari]], USA filminäitleja * 13. veebruar – [[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur * 13. veebruar – [[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar, kes tappis juulis 2011 Utøya saarel 69 inimest ja Oslos korraldatud pommiplahvatusega 8 inimest *[[14. veebruar]] – [[Marko Aleksejev]], eesti kõrgushüppaja * 14. veebruar – [[Anu Kree]], eesti luuletaja ja proosakirjanik * 14. veebruar – [[Evelin Verš]], eesti geoloog *[[15. veebruar]] – [[Oksana Tralla]], Eesti baleriin ja tantsulavastaja *[[16. veebruar]] – [[Valentino Rossi]], Itaalia autosportlane, endine mootorrattavõidusõitja *[[17. veebruar]] – [[Cara Black]], Zimbabwe naistennisist *[[21. veebruar]] – [[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja * 21. veebruar – [[Maria Soomets]], eesti näitleja * 21. veebruar – [[Nathalie Dechy]], Prantsusmaa tennisist * 21. veebruar – [[Piret Bergmann]], eesti kunstnik *[[23. veebruar]] – [[Anti Reinthal]], eesti näitleja *[[25. veebruar]] – [[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht *[[26. veebruar]] – [[Asko Kase]], eesti filmilavastaja *[[28. veebruar]] – [[Sébastien Bourdais]], Prantsusmaa Vormel 1 sõitja * 28. veebruar – [[Natalja Murina]], Eesti näitleja ==Märts== *[[6. märts]] – [[Tim Howard]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[11. märts]] – [[Elton Brand]], NBA korvpallur *[[13. märts]] – [[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja *[[16. märts]] – [[Andrei Stepanov]], Eesti jalgpallur *[[20. märts]] – [[Ivo Etti]], eesti basskitarrist *[[21. märts]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *[[22. märts]] – [[Aldo Duscher]], Argentina jalgpallur *[[24. märts]] – [[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane * 24. märts – [[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist *[[26. märts]] – [[Aigar Kristovald]], eesti korvpallur *[[27. märts]] – [[Martin Larsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[29. märts]] – [[Carl Haglund]], Soome poliitik *[[30. märts]] – [[Norah Jones]], USA laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Ruth Beitia]], Hispaania kõrgushüppaja *[[3. aprill]] – [[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane *[[4. aprill]] – [[Heath Ledger]], Austraalia näitleja * 4. aprill – [[Toomas Verrev]], eesti kirjanik *[[5. aprill]] – [[Imany]], Prantsuse laulja * 5. aprill – [[Timo Hildebrand]], saksa jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Christine Smith]], Playboy modell * 6. aprill – [[Devon Davis]], USA modell *[[7. aprill]] – [[Cätlin Jaago]], pärimusmuusik, arranžeerija ja õpetaja * 7. aprill – [[Erik Moora]], eesti politoloog ja ajakirjanik *[[9. aprill]] – [[Mario Matt]], Austria mäesuusataja *[[10. aprill]] – [[Sophie Ellis-Bextor]], Briti laulja * 10. aprill – [[Zoltán Kővágó]], Ungari kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Martin Padar]], eesti judomaadleja *[[12. aprill]] – [[Claire Danes]], USA näitleja *[[16. aprill]] – [[Christijan Albers]], hollandi vormelisõitja * 16. aprill – [[Sten A. Hankewitz]], ajakirjanik *[[18. aprill]] – [[Anthony Davidson]], Suurbritannia vormelisõitja * 18. aprill – [[Jari Ketomaa]], soome rallisõitja * 18. aprill – [[Maria Faust]], eesti saksofonist ja helilooja * 18. aprill – [[Kalev Kallemets]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[19. aprill]] – [[Kate Hudson]], USA näitleja *[[21. aprill]] – [[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja *[[22. aprill]] – [[Ivar Tröner]], eesti filosoof *[[23. aprill]] – [[Jaime King]] (ka James King), ameerika näitleja ja modell * 23. aprill – [[Lauri Johannes Ylönen]], soome laulja ja laulukirjutaja *[[24. aprill]] – [[Tor Henning Hamre]], Norra jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Andreas Küttel]], Šveitsi suusahüppaja * 25. aprill – [[Mele Pesti]], eesti Ladina-Ameerika kultuuri asjatundja *[[27. aprill]] – [[Sergei Novikov (laskesuusataja)|Sergei Novikov]], Valgevene laskesuusataja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Lars Berger]], norra murdmaasuusataja *[[4. mai]] – [[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka *[[6. mai]] – [[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja *[[10. mai]] – [[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane *[[13. mai]] – [[Märt Uustalu]], eesti ajaloolane *[[14. mai]] – [[Carlos Tenorio]], Ecuadori jalgpallur * 14. mai – [[Kristjan Press]], eesti maadleja *[[17. mai]] – [[Jimmie Åkesson]], Rootsi poliitik *[[19. mai]] – [[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur *[[23. mai]] – [[Raido Lilleberg]], eesti trummar *[[26. mai]] – [[Andris Kulbergs]], Läti poliitik *[[28. mai]] – [[Jan Jõgis-Laats]], on eesti ajakirjanik * 28. mai – [[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik *[[29. mai]] – [[Arne Friedrich]], saksa jalgpallur * 29. mai – [[Ella Gjømle]], norra murdmaasuusataja *[[30. mai]] – [[Fabian Ernst]], saksa jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Craig Olejnik]], Kanada näitleja *[[5. juuni]] – [[Olari Suislep]], eesti maadleja *[[6. juuni]] – [[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane *[[8. juuni]] – [[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja * 8. juuni – [[Arto Järvinen]], soome muusik *[[11. juuni]] – [[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja *[[12. juuni]] – [[Diego Milito]], Argentina jalgpallur * 12. juuni – [[Anna Bogali-Titovets]], Venemaa laskesuusataja *[[13. juuni]] – [[Yoko Alender]], Eesti poliitik *[[15. juuni]] – [[Julia Nesterenko]], valgevene jooksja * 15. juuni – [[Tiit Terik]], Eesti poliitik *[[18. juuni]] – [[Brian McKeever]], Kanada murdmaa- ja laskesuusataja * 18. juuni – [[Toomas Lott]], eesti filosoof *[[21. juuni]] – [[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur * 21. juuni – [[Chris Pratt]], USA filminäitleja *[[25. juuni]] – [[Marko Albert]], eesti triatleet ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Diana Gurtskaja]], laulja * 2. juuli – [[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja * 2. juuli – [[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kergejõustiklane *[[3. juuli]] – [[Ludivine Sagnier]], prantsuse modell ja näitleja *[[4. juuli]] – [[Siim Kabrits]], eesti poliitik ja ettevõtja *[[5. juuli]] – [[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist *[[6. juuli]] – [[Pia Paris]], kunstnik, eesti ajakirjanik ja õpetaja *[[10. juuli]] – [[Shane West]], ameerika näitleja *[[11. juuli]] – [[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur * 11. juuli – [[Lauris Reiniks]], läti laulja *[[14. juuli]] – [[Axel Teichmann]], saksa murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja *[[20. juuli]] – [[Miklós Fehér]], ungari jalgpallur *[[22. juuli]] – [[George Grey]], Kanada murdmaasuusataja *[[28. juuli]] – [[Kārlis Vērdiņš]], läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik *[[31. juuli]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja * 31. juuli – [[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik ==August== *[[2. august]] – [[Susanne Bormann]], saksa näitleja *[[3. august]] – [[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja * 3. august – [[Maria Haukaas Storeng]], Norra laulja *[[4. august]] – [[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik *[[5. august]] – [[Anneli Rahkema]], eesti näitleja *[[8. august]] – [[Maria Mälksoo]], eesti politoloog * 8. august – [[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht *[[11. august]] – [[Elis Aunaste]], eesti ajakirjanik *[[15. august]] – [[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja *[[15. august]] – [[Cassandra Lynn]], USA modell *[[17. august]] – [[Arnold Oksmaa]], Eesti laulja *[[18. august]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik *[[19. august]] – [[Jaanus Remm]], eesti zooloog ja muusik *[[21. august]] – [[Kenneth Karp]], eesti kabetaja * 21. august – [[Karol Kuntsel]], eesti näitleja * 21. august – [[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur *[[24. august]] – [[Orlando Engelaar]], Hollandi jalgpallur *[[25. august]] – [[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik *[[26. august]] – [[Marianna Longa]], Itaalia murdmaasuusataja *[[27. august]] – [[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja * 27. august – [[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija * 27. august – [[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija * 27. august – [[Aaron Paul]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja ==September== *[[1. september]] – [[Karam Jābir]], egiptlasest Kreeka-Rooma maadleja *[[2. september]] – [[Aleksandr Povetkin]], Venemaa poksija *[[3. september]] – [[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur *[[5. september]] – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik *[[7. september]] – [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja *[[8. september]] – [[P!nk]], USA laulja *[[11. september]] – [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur * 11. september – [[Märt Põder]], eesti filosoof *[[13. september]] – [[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja *[[14. september]] – [[Ivica Olić]], Horvaatia jalgpallur *[[17. september]] – [[Kaarel Piirimäe]], eesti ajaloolane *[[21. september]] – [[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur *[[26. september]] – [[Taavi Rõivas]], Eesti poliitik *[[27. september]] – [[Sirli Pehme]], eesti mahepõllumajanduse spetsialist * 27. september – [[Maria Artemtšuk]], Eesti kirjandusteadlane *[[28. september]] – [[Bam Margera]], näitleja, rulataja * 28. september – [[Juri Patrikejev]], Armeenia maadleja *[[29. september]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[30. september]] – [[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja *30. september – [[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Florin Salam]], Rumeenia laulja *[[4. oktoober]] – [[Epp Kärsin]], eesti koolitaja *[[10. oktoober]] – [[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist *[[11. oktoober]] – [[Gabe Saporta]], laulja ja basskitarrist *[[12. oktoober]] – [[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane *[[13. oktoober]] – [[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur, kaitsja * 13. oktoober – [[Mamadou Niang]], Senegali jalgpallur, ründaja * 13. oktoober – [[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist *[[15. oktoober]] – [[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja *[[17. oktoober]] – [[Kimi Räikkönen]], soome autovõidusõitja *[[25. oktoober]] – [[Olga Gerassimenko]], Eesti arvutilingvist *[[30. oktoober]] – [[Kaire Olt]], eesti nahakunstnik * 30. oktoober – [[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik * 30. oktoober – [[Yukie Nakama]], jaapani näitleja ja poplaulja * 30. oktoober – [[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane *[[31. oktoober]] – [[Simão Sabrosa]], Portugali jalgpallur * 31. oktoober – [[Jan Trei]], Eesti munitsipaalpoliitik * 31. oktoober – [[Ricardo Dwayne Fuller]], Jamaica jalgpallur, ründaja ==November== *[[1. november]] – [[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik *[[6. november]] – [[Lamar Odom]], USA korvpallur *[[10. november]] – [[Ilkka Jääskeläinen]], soome laulja *[[12. november]] – [[Cián O'Connor]], Iirimaa ratsasportlane * 12. november – [[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[14. november]] – [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[17. november]] – [[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur *[[18. november]] – [[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[20. november]] – [[Dmitri Bulõkin]], vene jalgpallur *[[21. november]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *21. november – [[Alex Tanguay]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja * 24. november – [[Casey Johnson]], USA seltskonnategelane *[[26. november]] – [[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja *[[30. november]] – [[Chris Atkinson]], Austraalia autovõidusõitja * 30. november – [[Andrés Marcelo Nocioni]], Argentina korvpallur * 30. november – [[Nikolina Angelkova]], Bulgaaria poliitik ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane *[[4. detsember]] – [[Jay DeMerit]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Michael Gruber]], Austria kahevõistleja * 5. detsember – [[Niklas Hagman]], Soome jäähokimängija (ründaja) * 5. detsember – [[Khumiso Ikgopoleng]], Botswana poksija *[[8. detsember]] – [[Christian Wilhelmsson]], rootsi jalgpallur * 8. detsember – [[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik *[[12. detsember]] – [[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane *[[13. detsember]] – [[Kadri Lepp]], eesti näitleja * 13. detsember – [[Annika Arras]], eesti suhtekorraldaja ja koolitaja *[[14. detsember]] – [[Michael Owen]], inglise jalgpallur * 14. detsember – [[Samit Basu]], India kirjanik *[[16. detsember]] – [[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane *[[21. detsember]] – [[Kristjan Sarv]], eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Petra Majdič]], Sloveenia murdmaasuusataja * 22. detsember – [[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell *[[23. detsember]] – [[Yukifumi Murakami]], jaapani meesodaviskaja *[[24. detsember]] – [[Pang Qing]], Hiina iluuisutaja *[[26. detsember]] – [[Indrek Tiigi]], eesti arhitekt * 26. detsember – [[Kulno Malva]], eesti muusik *[[28. detsember]] – [[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur * 28. detsember – [[Noomi Rapace]], rootsi näitleja *[[30. detsember]] – [[Yelawolf]], Ameerika räppar *[[31. detsember]] – [[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist [[Kategooria:Sündinud 1979| ]] pv9y7m985i1ufzfvvc3x4vpjtiocgjr 0 164334 7194172 7141567 2026-07-17T08:54:31Z ~2026-40288-31 233648 7194172 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sergej Isakov1.JPG|pisi|Sergei Issakov (2010)]] '''Sergei Issakov''' ([[vene keel]]es ''Сергей Геннадиевич Исаков''; [[8. oktoober]] [[1931]] [[Narva]] – [[11. jaanuar]] [[2013]] [[Tartu]]) oli Eesti kirjandusteadlane ja poliitik. Issakov sündis esimese põlve intelligentide peres (vanaemad ja vanaisad olid töölised ja talupojad ning isa-ema haritlased). Vanemad olid pärit Narvast. [[1941]]. aastal isa arreteeriti süüdistatuna [[spionaaž]]is. [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega mõisteti talle seitse ja pool aastat vabadusekaotust, kaks aastat hiljem hukkus ta [[GULAG|laagris]]. Sergei Issakov õppis [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[Juri Lotman]]i õpilasena ja lõpetas [[1954]]. aastal vene [[filoloog]]ina. Ta sai [[1976]]. aastal filoloogiadoktori kraadi. [[1955]]. aastal sai ta ülikooli õppejõuks, aastatel [[1978]]–[[1997]] oli [[professor]], seejärel [[emeriitprofessor]]. Vene kirjanduse lektorina töötas ta ka [[Helsingi Ülikool]]is. Aastatel 1995–1999 oli ta [[VIII Riigikogu]] liige. ==Teoseid ja publikatsioone== Sergei Issakov avaldas arvukalt uurimusi eeskätt vene-eesti kultuurisuhete kohta. *"Uusi andmeid [[Eesti Kirjameeste Selts]]i sulgemise kohta". [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193425/142724/page/35 lk 289]-294 *1971 "Postitõllaga läbi Eestimaa" (koostaja) *1982 koguteos "[[Tartu Ülikooli ajalugu]]" (kaasautor) *1983 "Arhiivide peidikuist" *1986 "Mälestusi Tartu Ülikoolist (17.–19. sajand)". [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1986. (koostaja) *2009 "Tuhandeaastane teekond. Venelased Eestis. Kultuurilugu" ==Tunnustus== *1970 [[Eesti NSV kirjanduse aastapreemia]] ("Läbi aastate ja kauguste") *1996 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> *2003 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4148}}</ref> *2010 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (venekeelse autori kirjandusauhind: Eestis elanud vene luuletaja [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]] käsikirjalise pärandi tutvustamine ning pikaajalise töö eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurimisel) *2011 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Sergei Issakov}} *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69219081/sergei-issakov-venelased-olid-siin-juba-ammu? "Sergei Issakov: "Venelased olid siin juba ammu""]. Eesti Ekspress, 6. märts 2009 *[http://uudised.err.ee/index.php?06270070 "Suri kirjandusteadlane Sergei Issakov"]. ERR, 11. jaanuar 2013 {{JÄRJESTA:Issakov, Sergei}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2013]] l4if3pqrch787oxm8cq9wa5beonppul 7194173 7194172 2026-07-17T08:55:00Z ~2026-40288-31 233648 7194173 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sergej Isakov1.JPG|pisi|Sergei Issakov (2010)]] '''Sergei Issakov''' ([[vene keel]]es ''Сергей Геннадиевич Исаков''; [[8. oktoober]] [[1931]] [[Narva]] – [[11. jaanuar]] [[2013]] [[Tartu]]) oli Eesti kirjandusteadlane ja poliitik. Issakov sündis esimese põlve intelligentide peres (vanaemad ja vanaisad olid töölised ja talupojad ning isa-ema haritlased). Vanemad olid pärit Narvast. [[1941]]. aastal isa arreteeriti süüdistatuna [[spionaaž]]is. [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega mõisteti talle seitse ja pool aastat vabadusekaotust, kaks aastat hiljem hukkus ta [[GULAG|laagris]]. Sergei Issakov õppis [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[Juri Lotman]]i õpilasena ja lõpetas [[1954]]. aastal vene [[filoloog]]ina. Ta sai [[1976]]. aastal filoloogiadoktori kraadi. [[1955]]. aastal sai ta ülikooli õppejõuks, aastatel [[1978]]–[[1997]] oli [[professor]], seejärel emeriteeriti. Vene kirjanduse lektorina töötas ta ka [[Helsingi Ülikool]]is. Aastatel 1995–1999 oli ta [[VIII Riigikogu]] liige. ==Teoseid ja publikatsioone== Sergei Issakov avaldas arvukalt uurimusi eeskätt vene-eesti kultuurisuhete kohta. *"Uusi andmeid [[Eesti Kirjameeste Selts]]i sulgemise kohta". [[Keel ja Kirjandus]], 1970, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193425/142724/page/35 lk 289]-294 *1971 "Postitõllaga läbi Eestimaa" (koostaja) *1982 koguteos "[[Tartu Ülikooli ajalugu]]" (kaasautor) *1983 "Arhiivide peidikuist" *1986 "Mälestusi Tartu Ülikoolist (17.–19. sajand)". [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1986. (koostaja) *2009 "Tuhandeaastane teekond. Venelased Eestis. Kultuurilugu" ==Tunnustus== *1970 [[Eesti NSV kirjanduse aastapreemia]] ("Läbi aastate ja kauguste") *1996 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> *2003 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4148}}</ref> *2010 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (venekeelse autori kirjandusauhind: Eestis elanud vene luuletaja [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]] käsikirjalise pärandi tutvustamine ning pikaajalise töö eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhete uurimisel) *2011 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Sergei Issakov}} *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69219081/sergei-issakov-venelased-olid-siin-juba-ammu? "Sergei Issakov: "Venelased olid siin juba ammu""]. Eesti Ekspress, 6. märts 2009 *[http://uudised.err.ee/index.php?06270070 "Suri kirjandusteadlane Sergei Issakov"]. ERR, 11. jaanuar 2013 {{JÄRJESTA:Issakov, Sergei}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 0zma9wyvrhqvoj0tqz1lzt2lcvr1vs4 0 167518 7194236 6799113 2026-07-17T09:31:14Z ~2026-40288-31 233648 7194236 wikitext text/x-wiki '''Jaak Rähesoo''' ([[30. september]] [[1941]] [[Pärnu]] – [[23. juuli]] [[2019]]) oli eesti tõlkija ja teatrikriitik. ==Haridus ja elukäik== Rähesoo lõpetas 1966. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogia erialal, oli 1966–1969 samas aspirant ja 1969–1970 õppejõud.<ref name="EE">{{EE|14|443}}</ref> 1970. aastast on ta olnud vabakutseline tõlkija Pärnus, aastast 1998 Tartus.<ref name="EE"/> 1995. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]], aastatel 1996–1997 [[New York|New Yorgis]] Fulbrighti fondi stipendiaat.<ref name="EE"/> Temalt on ilmunud artikleid teatri ja kirjanduse kohta, ta on kirjutanud saatesõnu tõlgetele ning tõlkinud peamiselt inglise ja ameerika kirjandust ([[T. S. Eliot]], [[William Faulkner]], [[John Fowles]], [[James Joyce]], [[George Bernard Shaw]], [[Tennessee Williams]], [[Virginia Woolf]]). ==Tunnustus== * 1991 [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] * 1994 [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Hecuba pärast") * 1996 [[Priit Põldroosi nimeline auhind]] * 1999 [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]] * 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3703}}</ref> * 2003 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: James Joyce'i "Kunstniku noorpõlve portree" ja "Pagulased") * 2003 [[Sirbi laureaat]] * 2009 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] audoktor teatri alal == Teosed == * "Hecuba pärast. Kirjutisi teatrist ja draamast, 1969–1994". Koostanud autor ja [[Mart Orav]]. ([[Eesti mõttelugu]], 3.) Tartu: [[Ilmamaa]], [[1995]], 320 lk. * "Estonian theatre". [[Tallinn]]: [[Eesti Teatriliit]], [[1999]], 238 lk; 2. trükk Tallinn [[2003]]; 3. trükk Tallinn [[2008]]. * "Eesti teater : ülevaateteos. I. Üldareng. "Vanemuine". "Estonia"". Tallinn: Eesti Teatriliit, 2011. ==Tõlkeid== *[[James Joyce]], "Dublinlased". [[Loomingu Raamatukogu]] 37–39, 1969 (2. trükk Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2003) *[[Bernard Shaw]], "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Loomingu Raamatukogu 51–52, 1970 *[[William Faulkner]], "Kui ma olin suremas". Loomingu Raamatukogu 45–47, 1971 *Thomas Stearns Eliot, "Valik esseid". Loomingu Raamatukogu 20–21, 1973 *William Faulkner, "Isaac McCaslini lugu" [lood raamatust "Mine tagasi, Mooses"]. Loomingu Raamatukogu 27–30, 1974 *[[Tennessee Williams]], "Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid". Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1976 *[[William Faulkner]], "Yoknapatawpha vanaaeg: jutustused. 1". (Koos [[Enn Soosaar]]ega.) Tallinn: Eesti Raamat, 1980 *[[John Fowles]], "Eebenipuust torn". Loomingu Raamatukogu 16–17, 1981 *[[Virginia Woolf]], "Tuletorni juurde". (Koos [[Malle Talvet]]iga.) Loomingu Raamatukogu 5–7, 1983 (uustrükk Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005) *[[William Faulkner]], "Yoknapatawpha uusaeg: jutustused. 2". (Koos Enn Soosaarega.) Tallinn: Eesti Raamat, 1983 *[[William Faulkner]], "[[Augustivalgus]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *[[Robert Cohen]], "Näitlemisvägi: sissejuhatus näitlemisse". (Koos [[Malle Klaassen]]iga.) Tallinn: Eesti Teatriliit, 1993 *[[William Faulkner]], "Mine tagasi, Mooses: romaan novellides". Tallinn: Eesti Raamat, 1995 *[[Virginia Woolf]], "Esseed". (Koos Malle Talvetiga, värsid tõlkinud Malle Talvet, [[Doris Kareva]] ja [[Märt Väljataga]].) Tallinn: [[Hortus Litterarum]], 1997 *[[T. S. Eliot]], "Valitud esseesid". Tallinn: Hortus Litterarum, 1997 *[[John Fowles]], "Eebenipuust torn". (Koos [[Anne Lange]]ga.) Tallinn: Varrak, 2002 *[[James Joyce]], "Pagulased". Tallinn: Varrak, 2003 *James Joyce, "Kunstniku noorpõlveportree". Tallinn: Varrak, 2003 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [[Enn Soosaar]], [https://epl.delfi.ee/meelelahutus/kahe-suure-armastuse-vahel?id=51057806 "Kahe suure armastuse vahel" (Jaak Rähesoo 65)] – Eesti Päevaleht 26. september 2006, lk 14 * [[Grete Naaber]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20070421.1.10 "Õhus on õnneks ikka natuke Rähesood"] – Pärnu Postimees 21. aprill 2007, lk 10–11 {{JÄRJESTA:Rähesoo, Jaak}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]] [[Kategooria:Eesti teatriteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vana-Pärnu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2019]] fgncghu3874io7121yjmkfkiw52uy7z 0 167519 7194243 6485430 2026-07-17T09:34:41Z ~2026-40288-31 233648 /* Välislingid */ 7194243 wikitext text/x-wiki '''Svetlan Semenenko''' ([[vene keel]]es ''Светлан Андреевич Семененко'') ([[26. november]] [[1938]] [[Leningrad]]<ref name=bio>[http://magazines.russ.ru/authors/s/semenenko/ Светлан Андреевич Семененко]</ref> – [[18. mai]] [[2007]]<ref>{{Netiviide |url=http://rus.postimees.ee/190507/glavnaja/estonija/16588.php |pealkiri=Умер поэт, переводчик и публицист Светлан Семененко |vaadatud=2009-04-08 |arhiivimisaeg=2008-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081002103522/http://rus.postimees.ee/190507/glavnaja/estonija/16588.php |url-olek=ei tööta }}</ref>) oli [[Eesti]]s elanud [[Venelased|vene]] päritolu [[luuletaja]] ning eesti kirjanduse vene keelde [[tõlkija]]. Ta lõpetas 1967. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] vene filoloogina. Ta töötas aastatel 1967–1978 ajalehe [[Sovetskaja Estonija]], 1978–1991 ajakirja [[Tallinn (ajakiri)|Tallinn]] toimetuses. ==Teoseid== *Светлан Cемененко. В понедельник вечером. (Cтихи) Таллинн, Ээсти раамат, 1979 *Светлан Cемененко. Свет в декабре - стихи и переводы [из эстонской поэзии] Таллин, Ээсти раамат, 1985. (Tõlked eesti keelest: [[Rahvaluule]]t, [[Gustav Suits]], [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Marie Under]], [[Valmar Adams]], [[Heiti Talvik]], [[Betti Alver]], [[Kersti Merilaas]], [[Minni Nurme]], [[Debora Vaarandi]], [[Artur Alliksaar]], [[Ain Kaalep]], [[Ellen Niit]], [[Aleksander Suuman]], [[Mats Traat]], [[Enn Vetemaa]], [[Arvi Siig]], [[Andres Ehin]], [[Kalle Kurg]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Hando Runnel]], [[Jaan Kaplinski]],[[ Ly Seppel]], [[Viivi Luik]], [[Toomas Liiv]], [[Joel Sang]], [[Juhan Viiding]]) *Светлан Cемененко. Эстонский альбом, или, Ещë не всë потеряно. (Cтихи). Tallinn, Ilo 2004 *Светлан Cемененко. Со всеми, кем любим, кого люблю. Таллинн, Антек 2008 *Светлан Cемененко. Со всеми, кем любим, кого люблю: стихи разных лет. Таллинн, Aleksandra, 2008 ==Liikmesus== *1975 [[Eesti Kirjanike Liit]] ==Tunnustus== *1983 [[Juhan Smuuli nimeline preemia]] ([[Mati Unt|Mati Undi]] "Sügisballi" tõlge vene keelde) *1999 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Elviira Mihhailova|Elviira Mihhailovaga]], ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde: eesti luule antoloogia "Via Estica") *2005 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (venekeelse autori kirjandusauhind: pikaajalise viljaka loomingu ja kõrgetasemelise tõlketöö eest) ==Viited== {{Viited}} == Kirjandus == *1995 [[Rein Kruus]]. "Semenenko, Svetlan". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 520 ==Välislingid== *[http://magazines.russ.ru/znamia/1999/10/semenen.html Svetlan Semenenko luuletused] *[http://magazines.russ.ru/znamia/2002/4/semen.html Svetlan Semenenko luuletused] *[http://www.vekperevoda.com/1930/semenenko.htm Svetlan Semenenko tõlked] *[http://sv-semenenko.narod.ru/ Svetlan Semenenko koduleht] *[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=84225 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Semenenko, Svetlan}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2007]] 03rn2zfdf7dhvb5j2ogspi4411oxy5w 0 168560 7194109 7046991 2026-07-17T07:20:23Z ~2026-40236-19 233642 este.ee link laulusõnade autorile 7194109 wikitext text/x-wiki '''Rein Sander''' ([[3. detsember]] [[1945]] [[Tahkuranna vald (1939)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[19. detsember]] [[2025]]) oli eesti botaanik ja luuletaja.<ref name="ETBL" /> ==Elukäik== Rein Sander oli kaluri poeg.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon – Rein Sander</ref> Sander lõpetas 1964. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ning 1972. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogia osakonna botaanika erialal. 1989–1990 täiendas ta end [[Rootsi]]s põllumajandusliku [[ühistegevus]]e alal.<ref name="ETBL" /> Aastatel 1972–1976 oli ta [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] laborant ja vaneminsener, 1977. aastal [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] vanemteadur, 1977–1985 [[Elva Metsamajand]]i Ignase puukooli juhataja, 1985–1990 [[Järva-Jaani kolhoos]]i aednik ja aiandusagronoom ning 1990–1999 [[Eestimaa Talupidajate Keskliit|Eestimaa Talupidajate Keskliidu]] koolitusosakonna [[konsulent]]. 2000. aastast tegutses ta ettevõtjana [[Kubja Ürditalu]]s [[Karinu]]l [[Järvamaa]]l, kasvatades [[ravimtaim]]i. Taimekasvatust [[Karinu]]l alustas ta 1990. aastail, hiljem tootis peamiselt ravimteesid (nt 2005. aastal umbes 200 000 pakikest) ja maitseainesegusid.<ref name="ETBL" /> Pikemalt on tema tegemistest räägitud intervjuus ajakirjale Eesti Loodus 2022. aasta augustis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sander |eesnimi=Rein |kuupäev=2025 |pealkiri=Taimetundmine võib alguse saada ka vanaema ravanduserohust |url=https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-arhiivist-taimetundmine-voib-alguse-saada-ka-vanaema-ravanduserohust/ |väljaanne=Eesti Loodus}}</ref> Üks Rein Sanderi mahukamaid taimeraamatuid, "Väike puu- ja põõsaleksikon" (2025, 470 lk), hõlmab sõnas ja pildis rohkem kui 900 puu- ja põõsaliiki 267 perekonnast. Selle koostamiseks kulus tal 15 aastat.<ref>Heldur Sander. [https://www.sirp.ee/uus-puittaimede-tutvustus-ehk-100-aastat-puittaimede-maarajaid-ja-kirjeldajaid/ Uus puittaimede tutvustus ehk 100 aastat puittaimede määrajaid ja kirjeldajaid] Sirp.ee, 21.11.2025.</ref> Tema laiemale lugejaskonnale mõeldud aiandus- ja botaanikateemalisi artikleid on ilmunud peamiselt ajalehes [[Maaleht]] ning ajakirjades [[Maakodu]], Aed, [[Kodu & Aed]], [[Eesti Loodus]], [[Elukiri]] ja [[Oma Maitse]]. Ta oli abielus Merike Sanderiga (sünd Masso; 1952–2017), kellega koos pidas Kubja Ürditalu ja selle iluaeda. Nende kodu pälvis võistlusel "Kaunis Eesti Kodu 2007" auhinna Järvamaa ühe kaunima koduna.<ref>Kaja Kurg. Ürditalu lilleapteek. Maakodu, detsember 2007. Lk 50–55.</ref><ref>Kaire Uusen.[https://www.postimees.ee/1692977/eestimaa-kaunimad-kodud-saavad-homme-auhinnad Eestimaa kaunimad kodud saavad homme auhinnad] Postimees, 17.08.2007.</ref> ==Teadustöö== Rein Sanderi peamised uurimisvaldkonnad olid [[taimesüstemaatika]] ja [[fütotsönoloogia]], metsataimed, ilu-, õli-, [[maitsetaimed|maitse]]- ja ravimtaimed, nende paljundamine, kasvatamine ja kasutamine. Temalt ilmus umbes 150 teadus- ja aimetrükist.<ref name="ETBL" /> ==Teosed== === Luulekogud === * "Piltkiri". Eesti Raamat, 1976 * "Kolmikratas". Eesti Raamat, 1978 * "Igal linnul oma rohi" (luuletused lastele). Eesti Raamat, 1979 * "Lemmiknukrus". Eesti Raamat, 1981 * "Magistraallabürint". Eesti Raamat, 1984 * "Vanakivi" (luulet 1972–1984). Eesti Raamat, 1987 === Proosakogu === * "Mätta otsast" (mõtisklused ja marginaalid). Eesti Raamat, 2004 === Aimeteosed === * "Punane raamat. Eesti NSV-s kaitstavaid taime- ja loomaliike". Tallinn, 1982 (kaasautor) * "Ülane, sinilill, karukell". Tallinn: Valgus, 1986 (koos [[Arne Sellin]]iga, sarjast "[[Pääsuke (raamatusari)|Pääsuke]]") * "Metsast aeda. Meie looduslilli". Maalehe Raamat, 2008 (sarjast "[[Arukale aednikule]]") * "Kubja Ürditalu ravimtaimed". Varrak, 2009 * "101 Eesti puud ja põõsast". Varrak, 2011 (sarjast "[[101 Eesti...]]") * "Koduaia ilupuud ja -põõsad". Varrak, 2014 * "Väike puu- ja põõsaleksikon". Varrak, 2025 ===Teadustöid=== * "Human influence on Estonian flora and its conservation" - Rmt: "Some Aspects of Botanical Research in the Estonian S.S.R." Tartu, 1975 * "Состояние и дальнейшие задачи по охране ботанических объектов в Эстонской ССР" - Rmt: "Актуальные вопросы современной ботаники" Киев, 1976 * "Sugukond loalised – Juncaceae Juss." (kaasautor L. Viljasoo) - "Eesti NSV floora 9" Tallinn, 1984 ==Tunnustus== * 1986 – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Elujoon") ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1997". Tartu, 1997, lk 89 * "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon". Tallinn, 1975, lk 511 * "Eesti aianduse biograafiline leksikon". Tallinn, 1998, lk 124 ==Välislingid== * [https://www.ester.ee/search~S1*est?/asander%2C+rein/asander+rein/1%2C7%2C57%2CB/exact&FF=asander+rein+++++1945+++++2025+sw~anade+autor&1%2C25%2C# Valik Rein Sanderi kirjutatud laulusõnu] * Toomas Kukk. [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-arhiivist-taimetundmine-voib-alguse-saada-ka-vanaema-ravanduserohust/ Taimetundmine võib alguse saada ka vanaema ravanduserohust] Eesti Loodus, august 2022 / Loodusajakiri.ee, 3. detsember 2025 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Sander, Rein}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2025]] asj1n46ovnbzkpjf8a55m642yomg7vi 0 173390 7194213 6797364 2026-07-17T09:16:12Z ~2026-40288-31 233648 7194213 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tõlkijast; arhitekti kohta vaata artiklit [[Ott Ojamaa (arhitekt)]]}} [[File:Raadi cemetery, 14 May 2015 32.JPG|pisi|Ott Ojamaa haud [[Tartu]]s [[Raadi kalmistu]]l]] '''Ott Ojamaa''' ([[11. veebruar]] [[1926]] [[Tallinn]] – [[25. november]] [[1996]] Tallinn) oli eesti tõlkija ja kirjandusteadlane.<ref name="EE">{{EE|14|338}}</ref> Ta vahendas eesti keelde peamiselt prantsuse kirjandust (sealhulgas [[Stendhal]]i, [[Molière]]'i, [[Prosper Mérimée]], [[Anatole France]]'i teoseid), aga ka hispaaniakeelsete kirjanike ([[Jorge Luis Borges]]) teoseid.<ref name="EE" /> == Teosed == * "Armastus seaduslikus abielus" (valimik artikleid). Sari "[[Eesti mõttelugu]]", nr 92, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2010]], 408 lk; ISBN 9789985773345 == Tunnustus == * 1981 [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (R. Merle'i teose "Kaitstud mehed" eestindus) * 1989 [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [http://entsyklopeedia.ee/meedia/ojamaa_ott/ojamaa_ott Ott Ojamaa veebientsüklopeedias] {{JÄRJESTA:Ojamaa, Ott}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kriitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1996]] q0z7ywj20yoofggqro7rly39o3atqjv 0 174298 7194307 7071098 2026-07-17T11:43:31Z Kuriuss 38125 7194307 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} [[Pilt:Tarand, Indrek-9984.jpg|pisi|Indrek Tarand 2014. aastal Euroopa Parlamendi liikmena]] [[Pilt:Anti ACTA demonstration in Tartu -- Indrek Tarand.JPG|pisi|Indrek Tarand kõnelemas 11. veebruaril 2012 Tartus toimunud [[ACTA]]-vastasel meeleavaldusel]] '''Indrek Tarand''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti poliitik ja õpetaja. ==Elulugu== Indrek Tarand õppis aastail [[1971]]–[[1982]]<ref name="GjvKD" /> [[Tallinna 21. Keskkool]]is [[inglise keel]]e eriklassis, ning astus aastal [[1982]] [[Tartu Ülikool]]i ajaloo teaduskonda.<ref name="ao2K6" /> Oma [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] vastast meelsust manifesteerides peeti ta 24. detsembril 1982 kinni [[Raadi kalmistu]]l Tartus, kus ta oli koos kaaslastega süüdanud küünlad [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] sangari [[Julius Kuperjanov]]i haual. Kinnipidamisele järgnes [[eksmatrikuleerimine]] – koos Indrek Tarandiga heideti ülikoolist välja [[Aivar Reidla]], [[Mart Sarapuu]] ja [[Priit Heinsalu]].<ref name="hEHPN" /> {{tsitaat|Kolm äsjamainitud rebast (Indrek Tarand, Aivar Reidla ja Mart Sarapuu) käisid jõululaupäeva õhtul, teklid peas, Julius Kuperjanovi haual ja panid sinna küünlaid. Küünlaid oli seal muidugi igal jõululaupäeval rohkesti, aga sama rohkesti oli [[KGB]] nuhke ja [[provokaator]]eid, nii et tegu oli pehmelt öeldes ettevaatamatu. Ja nii oligi. Poisid visati [[4. jaanuar]]il 1983. a. ülikoolist välja. /---/ |<ref name="2L1qu" />|}} Aastail 1982–[[1983]] oli ta [[Tallinna Linna Täitevkomitee]] allasutuse [[Tallinna Linna Haljastuse Remondi- ja Ehitusvalitsus]]e mullatöid tegev lihttööline. Asutuse juht [[Urmas Grišakov]] oli tema isa Andres Tarandi tuttav. Selles asutuses töötamise ajal istutas Tarand mullapalliga kolmemeetriseid puid [[Lasnamäe]]l [[kindral Fedjuninski tänav]]al ja [[Õismäe]]l.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Indrek Tarand |url=http://ekspress.delfi.ee/arvamus/indrek-tarand-holmikpuu-malakaga-lahmitakse-igal-pool-kus-kodanikualgatuse-idu-kerkib?id=78809668 |pealkiri=Indrek Tarand: Hõlmikpuu malakaga lahmitakse igal pool, kus kodanikualgatuse idu kerkib |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |väljaandja=[[AS Ekspress Group]] |aeg=12. juuli 2017 |vaadatud= |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712140130/http://ekspress.delfi.ee/arvamus/indrek-tarand-holmikpuu-malakaga-lahmitakse-igal-pool-kus-kodanikualgatuse-idu-kerkib?id=78809668 |arhiivimisaeg=2017-07-12}}</ref> Tarand oli aastatel [[1983]]–[[1985]] [[ajateenistus]]es [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]], hiljem on ta osalenud reservohvitseride õppustel ja [[Reservohvitseride Kogu]] tegevuses. Ta naasis Tartu Ülikooli [[1985]]. aastal ja sai [[1991]]. aastal ajaloolase-ajalooõpetaja kutsediplomi.<ref name="yzF1p" /> 1988. aastal osales ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i tegevuse taastamisel ja oli seltsi sõjajärgse ajaloo esimene valitud Vanamees.<ref name="ABan4" /> 1989. aastal valiti Indrek Tarand [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu]] liikmeks ja osales [[Tartu Linnavolikogu]] töös kuni [[1992]]. aasta sügiseni. 1990. aasta 24. veebruaril valiti ta [[Eesti Kongress]]i liikmeks.<ref name="YElRZ" /> Aastail 1991–1992 töötas ta [[Riiklik aktsiaselts|Riiklikus Aktsiaseltsis]] (RAS) [[Tartu Maja]] sidustusdirektori ja juhatuse liikmena.<ref name="gdfgD" /> Aastatel [[1992]]–[[1993]] täiendas ta end välismaal ja õppis [[PEW Charitable Trust]]i stipendiumiga [[Johns Hopkinsi Ülikool]]i [[Bologna]] keskuses [[Paul H. Nitze School of Advanced International Studies]] (SAIS) ülikoolis ja sai magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.<ref name="LVAWI" /> Tarandi töö riigiametnikuna algas 1993. aastal, mil ta oli [[Vabariigi Valitsus]]e eriesindaja [[Narva]]s, kus oli puhkenud [[Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum|referendumikriis]] – osa elanikkonnast valmistas autonoomia ettekäändel ette lahkulöömist Eesti Vabariigist.<ref name="47wek" /> Tarandi tegevus aitas kaasa referendumi läbikukkumisele ning võimaldas korraldada kohalikud valimised vastavalt EV seadustele.<ref name="fE9Lc" /> Seejärel määrati ta peaminister [[Mart Laar]]i nõunikuks. [[1994]]. aasta alguses asus Tarand tööle [[Välisministeeriumi kantsler|välisministeeriumi kantslerina]] minister [[Jüri Luik|Jüri Luige]] alluvuses. Kantslerina vastutas ta Eesti välisteenistuse, välisteenistusseaduse väljatöötamise ja professionaalse diplomaatilise teenistuse rajajamise eest. Näiteks koordineeris ta Eesti-Vene ja Eesti-Läti piiriläbirääkimisi.<ref name="xhtWJ" /> [[1997]]. aastal algatas Indrek Tarand koos mõttekaaslastega Eesti Vabariigi reservväelaste vabatahtlikud kursused.<ref name="GlXzU" /> Kursuse lõppedes omandas Indrek Tarand nooremleitnandi auastme. Liikumisest kasvas välja [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] ning Tarand on selle asutajaliige.<ref name="vOE1i" /> 2001. aastal nimetas president [[Lennart Meri]] Indrek Tarandi Eesti Vabariigi esindajaks [[Püha Tool]]i juures.<ref name="S10Mg" /> 18. mail [[2001]] andis Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand paavst [[Johannes Paulus II]]-le tema 81. sünnipäeval üle oma volikirja.<ref name="mMes7" /> Selles ametis oli ta [[2002]]. aastani, mil ta pidi kohast loobuma erimeelsuste tõttu välisminister [[Kristiina Ojuland]]iga. 2002. aasta juunis tabati kantsler Tarand autoroolist 1,07-promillise joobe tunnustega ning vallandati päevapealt töölt ministeeriumis.<ref name="iG3Nv" /> "See on suureks löögiks mu lähedastele ja sõpradele, kes on uskunud minusse. Olen juhtunu pärast väga kurb ning enam seda ei juhtu," lubas ta. "Mul on äärmiselt piinlik teada saada, et see juhtus ministeeriumi auto roolis ajal, kui kantsler oli puhkusel," kritiseeris Tarandit välisminister Ojuland, kes tabati sarnases olukorras 1997. aastal.<ref name="aY5KV" /> Lisaks süüdistas Vabariigi Valitsus ajakirjanduse andmetel Tarandit vääritus käitumises, mis aga ei leidnud kohtus tõendamist.<ref name="3dJSa" /> [[2005]]. aastal selgus, et välisministeeriumist on kadunud 91 dokumenti. Väidetavalt 4 oli jäänud Indrek Tarandi valdusse. Peaminister [[Andrus Ansip]] ütles, et kaduma läinud dokumentides ei olnud midagi, mis võiks Eestit kahjustada.<ref name="3Xpcu" /> Pärast välisministeeriumist lahkumist oli Tarand kuni [[2003]]. aastani Eesti Panga personalijuht.<ref name="lbSoo" /> Aastail 2002–2003 töötas Indrek Tarand [[Eesti Jahimeeste Selts]]i tegevjuhina<ref name="PBbkg" /> ning 2003–2009 oli vabakutseline tele- ja raadiosaadete juht ning kolumnist ([[Teletaip (saade)|Teletaip]], [[Varivalitsus]], [[Põhjala pärlid]], [[Targem kui 5b]]).<ref name="6J026" /> 2006. aastal võistles Indrek Tarand koos tantsuõpetaja [[Kaisa Oja]]ga [[Kanal 2]] meelelahutussaates "[[Tantsud tähtedega]]".<ref name="1QJ4E" /> Ta ei jõudnud paremate hulka.<ref name="Fwc8v" /> [[2007]]. aastal oli ta [[Gruusia]] presidendi administratsiooni reformi nõustaja.<ref name="o2ogm" /> [[2008]]. aastal, kui [[Venemaa Föderatsioon]]i relvajõud ründasid Gruusiat, algatas Indrek Tarand koos [[Priit Heinsalu]]ga Eesti vabatahtlike abimissiooni [[Tbilisi]]sse.<ref name="y57JA" /> President [[Mihheil Saakašvili]] autasustas Indrek Tarandit [[2013]]. aastal Gruusia presidendi riikliku teenetemärgiga, mis anti kätte [[Brüssel]]is. Aastatel [[2005]]–[[2009]] oli Indrek Tarand [[Eesti Sõjamuuseum]]i direktor.<ref name="Affds" /> [[19. august]]il [[2009]] teatati, et Tarand esitas kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]]le avalduse muuseumi direktori ametikohalt lahkumiseks sama aasta [[1. september|1. septembrist]] seoses tööleasumisega [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmena. Kaitseminister rahuldas Tarandi avalduse ja nimetas ta alates septembrist 2009 muuseumi nõukogu liikmeks.<ref name="Gamsp" /> Tarand on kandideerimise põhjusena nimetanud soovi kehtestada valimistel nn avatud nimekirjad, mis valimistejärgselt Riigikogu poolt ka seadustatud said.<ref name="5CeRr" /> Euroopa Parlamendis töötamise ajal kandideeris Indrek Tarand parlamendi asepresidendiks, kuid taandas lõppvoorus oma kandidatuuri naiskandidaatide kasuks.<ref name="jHDRm" /> Euroopa Parlamendis kuulub Tarand Euroopa Roheliste fraktsiooni ning on tegev Põhiseaduskomisjonis, Väliskomisjonis ja Julgeoleku ning kaitse alakomisjonis.<ref name="S9g8n" /> 11. veebruaril 2012 esines Indrek Tarand Tartus [[ACTA]]-vastasel meeleavaldusel, olles Euroopa Parlamendis hääletanud ACTA vastu<ref name="JXOyB" /> ning korraldas huvilistele 22. veebruaril Kumu auditooriumis ACTA teabepäeva.<ref name="xrS9W" /> Alates [[2013]]. aastast on ta [[Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit|Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu]] president ja juhatuse esimees.<ref name="lh7QQ" /> [[2015]]. aastal istutas Tarand koos Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikmetega [[Eiki Nestor]]i kingitud [[Pihlakas|pihlaka]].<ref name=":0" /> Hoolimata poliitikas kaasalöömisest pole Tarand kuulunud ühtegi erakonda. 7. septembril 2018 teatas ta, et kandideerib [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirja esinumbrina [[Pärnu]]s. Erakonna liikmeks ta esialgu ei astu.<ref>[https://www.err.ee/859604/tarand-kandideerib-riigikokku-sotside-nimekirjas Tarand kandideerib riigikokku sotside nimekirjas], ERR</ref> ===Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel=== [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] astus Tarand üles üksikkandidaadina, sai 25,81% häältest ja osutus valituks. Ta sai 102 509 valija toetuse ning jäi vaid 1016 häälega alla enim hääli saanud [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnale]].<ref name="cd0fz" /> Parlamendis liitus Tarand [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooniga]]. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Tarand uuesti üksikkandidaadina ja osutus taas valituks, kogudes 43 390 häält ehk 13,2% häältest. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Tarand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Ta kogus 2857 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://ep2019.valimised.ee/et/elected-members/index.html Võrdlusarvu alusel jagatud mandaadid] Euroopa Parlament 2019</ref> Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, kogus 2256 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> ===Kandideerimine 2011. aasta Eesti presidendivalimistel=== {{vaata|2011. aasta Eesti presidendivalimised}} Indrek Tarand kandideeris [[2011]]. aastal [[Toomas Hendrik Ilves]]e vastaskandidaadina [[Eesti president|Eesti presidendiks]]. Ta esitati ainsa vastaskandidaadina [[Keskerakond|Keskerakonna]] Riigikogu fraktsiooni poolt ning ta kogus [[29. august]]il 2011 toimunud salajasel hääletusel Riigikogus 25 häält ega osutunud valituks, Ilves sai 73 häält ning valiti teiseks ametiajaks presidendiks. Alates 9. augustist [[2021]] töötas Indrek Tarand diplomaatilisel ametikohal (lauaülem) välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroos. Septembrist [[2022]] töötab ta ajalooõpetajana [[Tallinna Ühisgümnaasium]]is. Alates 10. juulist 2024 töötab Tarand 0,7 töökoormusega Riigikogu esimehe [[Lauri Hussar]]i (Eesti 200) abina. ==Tunnustus== * 2001 – [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref name="xfdQF" /> * 2008 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Särgiskandaal== {{vaata|Särgiskandaal}} [[24. september|24. septembril]] 2005 kandis Indrek Tarand [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vahelisel [[jalgpall]]imatšil särki kirjaga "Kommarid ahju!". Särgil oli nimekiri inimestest, kelle kohta see käis, eesotsas peaministri [[Andrus Ansip]]i ja presidendi [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütliga]]. Indrek Tarand töötas tollal kaitseminister [[Jaak Jõerüüt|Jaak Jõerüüdi]] alluvuses ja Jõerüüdi väitel oli Tarandi tegu ajendiks, miks ta astus kaitseministri kohalt tagasi.<ref name="UmIqn" /> ==Isiklikku== Ta on klimatoloog ja poliitik [[Andres Tarand]]i ja raadioajakirjanik [[Mari Tarand]]i poeg ning ajakirjanik [[Kaarel Tarand]]i vanem vend. Indrek Tarand on 1988. aastast abielus<ref name="2Wz7O" /> ning tal on kolm last: pojad Julius ja Konrad ning tütar Helmi{{lisa viide}}.<ref name="eqB7x" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="GjvKD">{{cite web | url = http://www.tarand.ee/indrek/cv/ | title = Indrek Tarand CV | access-date = 2009-06-03 | archive-date = 2009-06-08 | archive-url = https://web.archive.org/web/20090608184448/http://www.tarand.ee/indrek/cv/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="ao2K6">{{cite web | url = http://www.ut.ee/et/687573 | title = Indrek Tarand sattus ajalugu õppima juhuse tahtel | accessdate = 21.01.2014 | last = Kasterpalu | first = Kadri | publisher = Tartu Ülikool | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201181607/http://www.ut.ee/et/687573 | url-status = dead }}</ref> <ref name="hEHPN">{{cite news | first = Jüri | last = Pino | title = Indrek Tarand: Kuperjanovi haualt need jamad algavad | date = 23.12.2000 | url = http://www.ohtuleht.ee/100472/indrek-tarand-kuperjanovi-haualt-need-jamad-algavad | work = Õhtuleht | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="2L1qu">[[Lauri Vahtre]], Meenutusi kadunud maailmast. Tallinn, Avita 1999. Lk 209–210.</ref> <ref name="yzF1p">{{cite news | title = Indrek Tarandi osav enesemüümine tööturul | date = 14.03.2009 | url = http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vanakuld/indrek-tarandi-osav-enesemuumine-tooturul.d?id=27686631 | work = Eesti Ekspress | accessdate = 21.01.2014 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ABan4"> {{cite news | first = Kärt | last = Karpa | title = Rahvusvärvid jõudsid 15 aastat tagasi taas Eesti avalikkuse ette | date = 15.04.2003 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahvusvarvid-joudsid-15-aastat-tagasi-taas-eesti-avalikkuse-ette.d?id=50952211 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 21.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055057/http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahvusvarvid-joudsid-15-aastat-tagasi-taas-eesti-avalikkuse-ette.d?id=50952211 | url-status = dead }} * {{cite web | url = http://www.eys.ee/liikmed.php | title = EÜS: Liikmed | access-date = 2014-01-26 | archive-date = 2016-04-07 | archive-url = https://web.archive.org/web/20160407192839/http://www.eys.ee/liikmed.php | url-status = dead }}</ref> <ref name="YElRZ"> {{cite news | title = Läkitus Eesti Kongressile – Ettepanek taastada Eesti Vabariik | date = 14.02.1990 | url = http://www.eesti.ca/lakitus-eesti-kongressile-ettepanek-taastada-eesti-vabariik/article37432 | work = Edasi | accessdate = 21.01.2014}} * {{cite news | title = Eesti Kongress kui reaalsus (Tiit Pruuli, Mart Soidro, Sulev Vahtre, Tõnis Lukas, Indrek Tarand) | date = 21.02.1990 | url = http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=3757&Itemid=127&lang=et | work = Edasi | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="gdfgD">{{cite news | first = Priit | last = Pullerits | title = Olari Taal ihkab head ja tarka diktaatorit | date = 14.02.2009 | url = http://www.postimees.ee/81779/olari-taal-ihkab-head-ja-tarka-diktaatorit | work = Postimees | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="LVAWI">https://web.archive.org/web/20140203000323/http://www.jhubc.it/contact/ {{cite web | url = http://alumni.jhu.edu/estoniaclub | title = Estonia Club | quote = Club Chair Indrek Tarand, Bol 1993 | access-date = 2014-01-26 | archive-date = 2014-02-01 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201223058/http://alumni.jhu.edu/estoniaclub | url-status = dead }}</ref> <ref name="47wek">{{cite news | first = Priit | last = Simson | title = VE: Kirde-Eesti autonoomiareferendum | date = 19.07.2003 | url = http://www.virumaa.ee/2003/07/ve-kirde-eesti-autonoomiareferendum/ | work = Virumaa | accessdate = 21.01.2014 | archive-date = 2.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140202132354/http://www.virumaa.ee/2003/07/ve-kirde-eesti-autonoomiareferendum/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="fE9Lc">{{cite news | first = Teet | last = Korsten | title = Kakskümmend aastat tagasi hoiti Kirde-Eestis ära Dnestri-äärne stsenaarium | date = 16.07.2013 | url = http://pr.pohjarannik.ee/?p=8157 | work = Põhjarannik | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="xhtWJ">{{cite journal | title = Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu | journal = Diplomaatia | date = juuni 2005 | first = Kadri | last = Liik | volume = 21| url=http://www.diplomaatia.ee/artikkel/eesti-vene-piirilabiraakimiste-lugu | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="GlXzU"> {{cite journal | title = Olla väärikas juht, kui isamaa vajab II | journal = Tagavaravägi | date = juuli 2007 | first = Iris | last = Assad | issue = 23 | pages = 1–2| iurl = http://www.erok.ee/uploads/files/tagavaravagi_nr_23.pdf | accessdate = 22.01.2014}} * {{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=sWyG6R3Lat4 | title = Esimene reservohvitseride kursus Meegomäel, 1997 | accessdate = 22.01.2014 | publisher = youtube.com}}</ref> <ref name="vOE1i">{{cite web | url = http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/asutamisleping | title = Eesti Reservohvitseride Kogu Asutamisleping | accessdate = 22.01.2014 | date = 22.07.1997 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203181407/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/asutamisleping | url-status = dead }}</ref> <ref name="S10Mg">{{cite news | first = ETA | title = Indrek Tarand sai Püha Tooli suursaadikuks | date = 30.03.2001 | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-sai-puha-tooli-suursaadikuks.d?id=1362017 | work = Delfi | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055053/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-sai-puha-tooli-suursaadikuks.d?id=1362017 | url-status = dead }}</ref> <ref name="mMes7">{{cite press release | date = 21.05.2001 | title = Eesti suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand andis üle volikirja | url = http://www.vm.ee/?q=node/951 | agency = Eesti Välisministeerium | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="iG3Nv">{{cite news | title = Ojuland taotleb Tarandi ametist vabastamist | date = 22.07.2002 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/ojuland-taotleb-tarandi-ametist-vabastamist.d?id=50929444 | work = Eesti Päevaleht | access-date = 26.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055053/http://epl.delfi.ee/news/eesti/ojuland-taotleb-tarandi-ametist-vabastamist.d?id=50929444 | url-status = dead }}</ref> <ref name="aY5KV">[https://web.archive.org/web/20130609023439/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/loe-milline-kirev-kamp-kuulsusi-on-roolijoodikute-nimekirjas.d?id=48240613 "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas"] Delfi, 22. juuni 2011 (vaadatud 20. detsembril 2012)</ref> <ref name="3dJSa">{{cite news | title = Komöödia kahes vaatuses ehk Kuidas valitsus pigistas Indrek Tarandilt lõplikku tõde joomise ja käratsemise kohta | date = 30.11.2002 | url = http://www.ohtuleht.ee/132045/komoodia-kahes-vaatuses-ehk-kuidas-valitsus-pigistas-indrek-tarandilt-loplikku-tode-joomise-ja-karatsemise-kohta | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014}} *{{cite news | first = Jaan | last = Väljaots | title = Indrek Tarand nimetab Kristiina Ojulandi valetajaks | date = 26.11.2002 | url = http://www.ohtuleht.ee/131784/indrek-tarand-nimetab-kristiina-ojulandi-valetajaks | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="3Xpcu">"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 48</ref> <ref name="lbSoo">{{cite news | title = Indrek Tarand läheb tööle Eesti Panka | date = 14.05.2003 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/indrek-tarand-laheb-toole-eesti-panka.d?id=50954553 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055104/http://epl.delfi.ee/news/eesti/indrek-tarand-laheb-toole-eesti-panka.d?id=50954553 | url-status = dead }}</ref> <ref name="PBbkg">{{cite news | title = Indrek Tarand asub jahimeeste seltsi juhtima | date = 31.10.2002 | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-asub-jahimeeste-seltsi-juhtima.d?id=4565264 | work = Delfi | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055057/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-asub-jahimeeste-seltsi-juhtima.d?id=4565264 | url-status = dead }}</ref> <ref name="6J026">{{cite web | url = http://arhiiv.err.ee/vaata/teletaip | title = Teletaip | accessdate = 22.01.2014 | publisher = ERR }} *{{cite web | url = http://arhiiv.err.ee/vaata/varivalitsus | title = Varivalitsus | accessdate = 22.01.2014 | publisher = ERR }} *{{cite news | first = Eve | last = Heinla | title = Peaminister Indrek Tarand pani kokku varivalitsuse | date = 15.09.2004 | url = http://www.ohtuleht.ee/162603/peaminister-indrek-tarand-pani-kokku-varivalitsuse | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014 }} *{{cite web | url = https://arhiiv.err.ee/vaata/pohjala-parlid-palmse-mois | title = Põhjala pärlid | accessdate = 22.01.2014 }} *{{cite web | url = http://targem.elu24.ee/ | title = Targem kui 5b | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201204310/http://targem.elu24.ee/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="1QJ4E">{{cite web | url = http://www.hobitants.ee/index.php?option=com_community&view=videos&task=video&groupid=25&videoid=51&Itemid=504&lang=et | title = Tantsud tähtedega, 1. hooaeg, 2. saade, Indrek rumba's Video | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201213712/http://www.hobitants.ee/index.php?option=com_community&view=videos&task=video&groupid=25&videoid=51&Itemid=504&lang=et | url-status = dead }}</ref> <ref name="Fwc8v">"Kes? Mis? Kus?" 2008. lk 426</ref> <ref name="o2ogm"> {{cite news | first = Jan | last = Jõgis-Laats | title = Sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand nõustab Gruusia reforme | date = 23.10.2007 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojamuuseumi-direktor-indrek-tarand-noustab-gruusia-reforme.d?id=51105846 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055108/http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojamuuseumi-direktor-indrek-tarand-noustab-gruusia-reforme.d?id=51105846 | url-status = dead }} * {{cite news | title = Arengukoostööprojekt: Gruusia riigijuhtimisreformi nõustamine (pdf) | date = 26.10.2006 | url = http://web-static.vm.ee/static/failid/266/2006_19_Mart_Laari_Gruusia_projekt.pdf | work = EV Välisministeerium | accessdate = 22.01.2014 }}</ref> <ref name="y57JA">{{cite news | first = Vahur | last = Koorits | title = Eestlased tahavad Gruusiale appi minna | date = 12.08.2008 | url = http://gruusia.postimees.ee/26252/eestlased-tahavad-gruusiale-appi-minna | work = Postimees | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 2.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140202145201/http://gruusia.postimees.ee/26252/eestlased-tahavad-gruusiale-appi-minna | url-status = dead }}</ref> <ref name="Affds">{{cite news | title = Laidoneri muuseumi direktoriks sai Indrek Tarand | date = 21.03.2005 | url = http://uudised.err.ee/v/5fef34d4-a937-4116-94c2-c2f345ddc524 | work = uudised.err.ee | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="Gamsp">http://www.postimees.ee/?id=154259 Indrek Tarand loobub muuseumijuhi kohast. – Postimees Online, 19.08.2009.</ref> <ref name="5CeRr"> {{cite news | title = Valitsus toetab europarlamendi valimistel avatud nimekirju | date = 09.07.2009 | url = http://www.postimees.ee/140008/valitsus-toetab-europarlamendi-valimistel-avatud-nimekirju | work = Postimees | accessdate = 22.01.2014 }} * {{Cite news |author=P. Ehin |title=Independent candidates in national and European elections: Study |number=PE 493.008 |work=European Parliament Policy Department C: Citizens' Rights and Constitutional Affairs |year=2013 |url=http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2013/493008/IPOL-AFCO_ET(2013)493008_EN.pdf |publisher=European Parliament |accessdate=22.01.2014 |author2=Ü. Madise, M. Solvak, R. Taagepera, K. Vassil, P. Vinkel}} * {{cite journal | title = Indrek Tarandi edulugu "Vali vaba inimene!" kriisi taustal | journal = Hortus Semioticus | date = 2010 | first = Katre | last = Väli | issue = 5 | pages = 35–41 | url = http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/vali.html | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201181555/http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/vali.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="jHDRm"> {{cite web | url = http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | title = Aruanne Euroopa Parlamendi asepresidendiks kandideerimise kohta | accessdate = 26.01.2014 | last = Tarand | first = Indrek | archive-date = 22.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140222171848/http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | url-status = dead }} * {{cite news | title = TV3: Tarand kandideerib europarlamendi asepresidendiks | date = 13.01.2012 | url = http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | work = Postimees | accessdate = 26.01.2014 | archive-date = 22.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140222171848/http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="S9g8n">{{cite web | url = http://www.greens-efa.eu/36-details/tarand-indrek-64.html | title = Tarand Indrek – Details – The Greens / European Free Alliance | accessdate = 26.01.2014 | archive-date = 17.12.2013 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131217003906/http://www.greens-efa.eu/36-details/tarand-indrek-64.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="JXOyB">{{cite news | title = Galerii: Tartus avaldas ACTA lepingu vastu meelt tuhatkond inimest | date = 11.02.2012 | url = http://tartu.postimees.ee/736016/galerii-tartus-avaldas-acta-lepingu-vastu-meelt-tuhatkond-inimest | work = Postimees | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="xrS9W">{{cite web | url = https://www.youtube.com/playlist?list=PL1626DA0A7C5F4F27 | title = Acta seminar 2012 | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="lh7QQ">{{cite web | url = http://www.elil.ee/?doc=10008 | title = ELIL Juhatus | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="cd0fz">[http://www.vvk.ee/ep09/index.php?id=11205 Vabariigi Valimiskomisjon]</ref> <ref name="xfdQF">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |vaadatud=2017-02-16 |arhiivimisaeg=2016-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160523213732/http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UmIqn">"Kes? Mis? Kus?" 2006. lk 108, 184. Hiljem on ajakirjanduses vihjatud, et Jõerüüdi tagasiastumise motiiviks oli Kaitseministeeriumi salajasi andmeid kandnud mälupulga kadumine. Vt: Heidit Kaio, Janar Filippov, [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B99B1613D114486FC2257132002E9E48] "Mälupulga uskumatud seiklused" Eesti Ekspress, 16. märts 2006</ref> <ref name="2Wz7O">[[Riho Laurisaar]], [http://www.epl.ee/artikkel/286103 "Indrek Tarand valmistub ristisõjaks Venemaa vastu"], Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2005</ref> <ref name="eqB7x">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006. lk 453</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.tarand.ee Indrek Tarandi koduleht] *[http://poliitika.postimees.ee/?id=127339 Online-intervjuu: vastas Indrek Tarand] Postimees.ee, 3. juuni 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/06/11/eesti-uudised/42077-indrek-tarand-i-did-it-my-way-ehk-kuidas-minust-sai-europarlamendi-liige Indrek Tarand: "I Did It My Way" ehk kuidas minust sai europarlamendi liige] Ekspress.ee, 11. juuni 2009 *[[Ingrid Tähismaa]]. [https://www.postimees.ee/159869/100-000-haale-mees-indrek-tarand 100 000 hääle mees Indrek Tarand], Postimees, 5. september 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/11/11/arvamus/45877-poliitilisest-korruptsioonist-ja-parteide-rahastamisest Indrek Tarand: Poliitilisest korruptsioonist ja parteide rahastamisest], ekspress.ee, 11. november 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=214245 Indrek Tarand: muljeid etenduselt «Volinike kuulamine»], Postimees, 20. jaanuar 2010 {{JÄRJESTA:Tarand, Indrek}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] guy1igjwhyqrwrwev488mbbnm7vw300 0 174679 7194118 6976765 2026-07-17T07:55:58Z Avjoska 1538 /* Veebruar */ 7194118 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal surnud tuntud inimesi. {{Surnud|1993}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Jaan Lentsius]], eesti korvpallur *[[3. jaanuar]] – [[Eik Toivi]], eesti muusikapedagoog ja orkestrijuht *[[6. jaanuar]] – [[Dizzy Gillespie]], USA džässtrompetimängija, -helilooja ja laulja * 6. jaanuar – [[Rudolf Nurejev]], vene balletiartist *[[11. jaanuar]] – [[Andrei Gaikovitš]], Eesti jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Priidik Eras]], Eesti sõjaväelane *[[20. jaanuar]] – [[Audrey Hepburn]], Oscari, Emmy ja Tony auhinnaga pärjatud Belgias sündinud Briti filmi- ja teatrinäitleja, baleriin ja filantroop *[[22. jaanuar]] – [[Kōbō Abe]], jaapani kirjanik *[[23. jaanuar]] – [[Keith Laumer]], USA teadusulmekirjanik *[[24. jaanuar]] – [[Gustav Ernesaks]], eesti helilooja ja koorijuht *[[27. jaanuar]] – [[André the Giant]], prantsuse maadleja (''wrestling'') ja näitleja *[[28. jaanuar]] – [[Vladimir Sidorov]], Eesti laskesporditreener *[[29. jaanuar]] – [[Evald Laasi]], eesti ajaloolane *[[30. jaanuar]] – [[Svjatoslav Roerich]], vene kunstnik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Helmut Schoeck]], Austriast pärit Saksamaa sotsioloog ja publitsist (70) *[[3. veebruar]] – [[Éliane de Meuse]], Belgia maalikunstnik (102) * 3. veebruar – [[Tauno Rinkinen]], Soome poksija (68) *[[4. veebruar]] – [[Andrei Kopõtov]], Tallinna politseipataljoni II kompanii vanemkordnik (30) *[[5. veebruar]] – [[Hans Jonas]], juudi päritolu Saksa filosoof *[[6. veebruar]] – [[Arthur Ashe]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[7. veebruar]] – [[Hans Medell]], eesti akordionist ja ansamblijuht *[[15. veebruar]] – [[Eevi End]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik *[[20. veebruar]] – [[Ferruccio Lamborghini]], Itaalia tööstur *[[21. veebruar]] – [[Inge Lehmann]], taani seismoloog *[[24. veebruar]] – [[Bobby Moore]], Inglismaa jalgpallikoondise kaitsja *[[27. veebruar]] – [[Lillian Gish]], USA näitleja * 27. veebruar – [[Oskar Plaan]], eesti loomaarstiteadlane (83) *[[28. veebruar]] – [[Ignas Tõrmaküla]], Informatsiooni Keskuse abijuhataja * 28. veebruar – [[Ishirō Honda]], jaapani filmirežissöör * 28. veebruar – [[Ilkka Koski]], Soome poksija ==Märts== *[[3. märts]] – [[Carlos Montoya]], flamenkokitarrist *[[4. märts]] – [[Oskar Erikson]], eesti korv- ja võrkpallur ning kergejõustiklane * 4. märts – [[Anšlavs Eglītis]], läti kirjanik, ajakirjanik ja maalikunstnik *[[8. märts]] – [[Johannes Türn]], eesti maletaja, kabetaja ja sporditegelane *[[5. märts]] – [[Cyril Collard]], prantsuse kirjanik, helilooja ja filmilavastaja *[[7. märts]] – [[Martti Larni]], soome kirjanik *[[9. märts]] – [[C. Northcote Parkinson]], inglise mereajaloolane ja publitsist *9. märts – [[Max August Zorn]], saksa päritolu USA matemaatik *[[12. märts]] – [[Valeri Spiridonov]], eesti maadleja * 12. märts – [[Vambola Põder]], eesti ajakirjanik ja väliskommentaator *[[15. märts]] – [[Valmar Adams]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane *[[19. märts]] – [[Aleksei Adžubei]], vene ajakirjanik ja publitsist * 19. märts – [[Roger Michelot]], Prantsusmaa poksija *[[21. märts]] – [[Mart Mäger]], eesti keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ning kriitik *[[22. märts]] – [[Aino Valmet]], eesti keeleteadlane *[[23. märts]] – [[Kaimu Keerak]], eesti sambomaadleja ja judoka *23. märts – [[Mihkel Truusööt]], Eesti poliitik * [[25. märts]] – [[Riho Mesilane]], eesti ajakirjanik ja kirjanik *[[26. märts]] – [[Rein Olmaru]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht *[[30. märts]] – [[Hubert Matve]], eesti ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener *[[31. märts]] – [[Brandon Lee]], ameerika näitleja ja võitluskunstnik ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Juan de Borbón, Barcelona krahv|Don Juan de Borbón y Battenberg]], Hispaania õigusjärgne troonipärija aastatel 1941–1975 *[[3. aprill]] – [[Lydia Auster]], eesti helilooja *[[4. aprill]] – [[Jossif Šagal]], Eesti viiuldaja *[[6. aprill]] – [[Erich-Villiam Pihlakas]], eesti lauatennisekohtunik *[[8. aprill]] – [[Hugo Männik]], eesti botaanik *[[10. aprill]] – [[Renate Kaasik]], Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis minister 8. maist 1971 kuni 20. juunini 1990, esimene Eesti Vabariigi naisminister *10. aprill – [[Villu Toots]], eesti kirjakunstnik *[[12. aprill]] – [[Endel Nelis]], eesti vehklemistreener *[[15. aprill]] – [[John Tuzo Wilson]], Kanada geoloog *[[16. aprill]] – [[Richard Toomre]], eesti põllumajandusteadlane *[[17. aprill]] – [[Turgut Özal]], Türgi poliitik *[[18. aprill]] – [[Masahiko Kimura]], jaapani judoka *[[23. aprill]] – [[Bertus Aafjes]], hollandi luuletaja ja novellikirjanik ==Mai== *[[1. mai]] – [[Pierre Bérégovoy]], Prantsusmaa poliitik *[[3. mai]] – [[Henn Vilbaste]], eesti bioloog, jõhvikaaretaja, looduskaitsja ja ornitoloog *[[6. mai]] – [[Evi Pihlak]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik * [[10. mai]] – [[Arnold Kärsna]], Eesti sõjaväelane *[[10. mai]] – [[Stanisław Piłat]], poola poksija *[[12. mai]] – [[Herman Vahtel]], eesti helioperaator *[[14. mai]] – [[Karin Luts]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[25. mai]] – [[Tõnu Suurmägi]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[August Turp]], Eesti pikaealine *[[5. juuni]] – [[Linda Konsap]], eesti näitleja * [[7. juuni]] – [[Dražen Petrović]], Horvaatia korvpallur *[[10. juuni]] – [[Reet Ann Nurmberg]], eestlasest sporditeadlane ja -ajaloolane *[[14. juuni]] – [[Mai Mägi]], eesti metallikunstnik *[[16. juuni]] – [[Salme Pruuden]], eesti õpetaja *[[18. juuni]] – [[Karl Ader]], eesti sõnakunstiõpetaja, lavastaja, näitleja ja lastekirjanik *[[19. juuni]] – [[William Golding]], inglise kirjanik *[[23. juuni]] – [[Arnold Poolus]], Eesti sõjaväelane *[[30. juuni]] – [[Harry Kalamäe]], eesti tennisist ja treener *[[30. juuni]] – [[Vello Kivi]], eesti sporditegelane ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Olev Türn]], eesti spordiajakirjanik *[[8. juuli]] – [[Charles Adkins]], USA poksija *[[10. juuli]] – [[Kai Ranne]], eesti keemik ja zootehnikateadlane *[[20. juuli]] – [[Harry Paal]], eesti metsateadlane *[[30. juuli]] – [[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane * [[31. juuli]] – [[Baudouin I]], Belgia kuningas ==August== *[[2. august]] – [[Janusz Sidło]], poola odaviskaja *[[6. august]] – [[Jüri Reemann]], eesti füüsik * [[8. august]] – [[Edgar Spriit]], Eesti ajakirjanik, satiirik ja poliitik *[[22. august]] – [[Dinmuhhammed Konajev]], Nõukogude Liidu poliitik *[[23. august]] – [[Nikolai Oll]], eesti tehnikateadlane *[[28. august]] – [[Aare Purga]], eesti füüsik ja Eesti NSV riigitegelane ==September== *[[5. september]] – [[Julian Semjonov]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik * [[6. september]] – [[Paul Arthur Schilpp]], USA filosoof *[[7. september]] – [[Christian Metz]], Prantsuse filmiteoreetik *[[15. september]] – [[Helmuth Kallik]], eesti võrkpallur *[[20. september]] – [[Erich Hartmann]], Saksa sõjaväelane *[[22. september]] – [[Nina Berberova]], vene kirjanik *[[24. september]] – [[Bruno Pontecorvo]], itaalia füüsik ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Alo Hoidre]], eesti kunstnik *[[4. oktoober]] – [[Arnold Ruubas]], eesti meier *[[17. oktoober]] – [[Johannes Laos]], eesti muusik, parteitöötaja ja muusikapedagoog (73) *[[19. oktoober]] – [[Eduard Mirski]], Eesti jalgrattur, treener ja sporditegelane *[[21. oktoober]] – [[Melchior Ndadaye]], Burundi esimene demokraatlikult valitud president *[[25. oktoober]] – [[Vincent Price]], USA filminäitleja *[[28. oktoober]] – [[Peeter Lilje]], eesti dirigent (43) *[[28. oktoober]] – [[Juri Lotman]], Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks rajajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli professor (71) * 28. oktoober – [[Hubert Pärnakivi]], eesti kergejõustiklane ja loomaarstiteadlane (71) *[[30. oktoober]] – [[Eduard Lind]], eesti vaimulik (82) *[[31. oktoober]] – [[Federico Fellini]], itaalia filmirežissöör (73) * 31. oktoober – [[River Phoenix]], USA näitleja ==November== *[[10. november]] – [[Jaan Rebane]], eesti filosoof (69) *[[12. november]] – [[Karl Raidsalu]] (Bokkmann), Eesti sporditegelane *[[15. november]] – [[Rudolf Reinaru]], eesti vaimulik (82) * 15. november – [[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (63) *[[19. november]] – [[Leonid Gaidai]], filmirežissöör (70) * 19. november – [[Heinar Sakkos]], eesti tehnikateadlane (54) * [[22. november]] – [[Anthony Burgess]], inglise kirjanik *[[25. november]] – [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]], eesti poksija (72) * [[28. november]] – [[Uno Ussisoo]], eesti entsüklopedist ja tõlkija ==Detsember== * [[2. detsember]] – [[Pablo Escobar]], Colombia narkoparun *[[3. detsember]] – [[Igor Jürman]], Eesti sporditegelane *[[4. detsember]] – [[Frank Zappa]], USA muusik ja filmilooja (52) * [[9. detsember]] – [[John Wisdom]], Briti filosoof * [[12. detsember]] – [[József Antall]], Ungari poliitik * [[16. detsember]] – [[Kakuei Tanaka]], Jaapani poliitik *[[19. detsember]] – [[Alo Tiko]], eesti võimlemiskohtunik *[[24. detsember]] – [[Yan Jiagan]], Taiwani poliitik (88) *24. detsember – [[Otto Õun]], eesti sporditegelane *[[26. detsember]] – [[Erkki Savolainen]], Soome poksija (76) *[[27. detsember]] – [[Feliks Kibbermann]], eesti keeleteadlane ja maletaja *27. detsember – [[Evald Mikson]], Eesti Poliitilise politsei ja Eesti Julgeolekupolitsei ametnik (82) *[[29. detsember]] – [[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Zviad Gamsahhurdia]], Gruusia poliitik (54) [[Kategooria:1993]] jr3848801nsfgxq7bpxy3ckdiq9evfn 100 175659 7193974 4967371 2026-07-16T19:22:46Z Avjoska 1538 7193974 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[18. august]]''' ;Sündinud *[[1872]] – [[Adolf Schmal]], Austria jalgrattasportlane ja vehkleja *[[1922]] – [[Harri Erm]], Eesti sporditegelane ja -pedagoog *[[1927]] – [[Harry Ello]], Eesti malekohtunik *[[1930]] – [[Dieter Wemhöner]], Saksamaa poksija *[[1931]] – [[Johan Tobi]], Eesti tõstja ja kohtunik *[[1933]] – [[Just Fontaine]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1941]] – [[Agustín Zaragoza]], Mehhiko endine poksija *[[1942]] – [[Jochen Rindt]], Austria autovõidusõitja *[[1943]] – [[Helle Kokk]], Eesti sporditegelane *[[1949]] – [[Toivo Haimi]], Eesti sõudja *1949 – [[Andres Seepter]], Eesti maadleja ja sporditegelane *1949 – [[Peter Shilton]], Inglise jalgpallur *[[1954]] – [[Vladimir Kuropatkin]], Eesti sõudja *[[1955]] – [[Endel Põldsalu]], Eesti tõstja ja jõutõstja *[[1956]] – [[Peep Aaviksoo]], Eesti korvpallur *[[1957]] – [[Katrin Viikant]], Eesti allveesportlane *[[1958]] – [[Didier Auriol]], Prantsusmaa rallisõitja *[[1961]] – [[Johann Passler]], Itaalia laskesuusataja *[[1962]] – [[Sandra Farmer-Patrick]], Jamaica/USA kergejõustiklane *[[1967]] – [[Beate Koch]], Saksa kergejõustiklane *[[1968]] – [[Alges Maasikmets]], Eesti jalgrattur *[[1975]] – [[Róbert Fazekas]], Ungari kergejõustiklane *[[1976]] – [[Michael Greis]], Saksa laskesuusataja *[[1977]] – [[Lukáš Bauer]], Tšehhi murdmaasuusataja * 1977 – [[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja *[[1980]] – [[Esteban Cambiasso]], Argentina jalgpallur * [[1981]] – [[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane *[[1984]] – [[Robert Huth]], Saksamaa jalgpallur *[[1986]] – [[Diana Legušs]], Eesti ''squash'''i-mängija * [[1987]] – [[Martin Järveoja]], endine eesti judoka ja eesti autorallisõitja (kaardilugeja) ;Surnud *[[1989]] – [[Imre Németh]], Ungari kergejõustiklane *[[1999]] – [[Alfred Bickel]], Šveitsi jalgpallur *[[2011]] – [[Jevgeni Kaljundi]], Eesti maletreener ja sporditegelane ;Sündmused *... <noinclude>[[Kategooria:Päev spordiajaloos|August, 18.]]</noinclude> 2u3yilynrua8wvjakxqd6m8z3thz716 0 177451 7194076 6693888 2026-07-17T06:09:22Z Sillerkiil 58396 /* Šaakal Eesti looduses */ 7194076 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust šaakalist; šaakaliteks nimetatakse ka [[vöötšaakal]]eid, [[šabrakkšaakal]]eid, [[tumeselgšaakal]]eid ja [[etioopia hunt]]e; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Šaakal (täpsustus)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Šaakal | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name="F14cq" /> | pilt = Golden wolf small.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis'' | liik = '''Šaakal''' | binaarne = ''Canis aureus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 | levikukaart = Canis aureus distribution map.png | levikukaardi_laius = 240px }} [[Pilt:Volkshakal.JPG|pisi|Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon]] '''Šaakal''' ehk '''harilik šaakal''' (''Canis aureus'') on [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[koer (perekond)|koera]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskja]]. ==Leviala== Šaakali levila ulatub [[Kesk-Aafrika]]st [[Lähis-Ida]] ja [[Kesk-Aasia]] kaudu [[Hindustani poolsaar]]eni<ref name="Loomade elu" />. Levila põhjapiir läbib [[Kaukaasia]] ja [[Moldova]]<ref name="Loomade elu" /> ning [[Ungari]] ja [[Austria]]. Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat, seda koguni 13 alamliigina. Tegemist on väga kohanemisvõimelise liigiga, kes suudab toituda vastavalt võimalustele ja elada mitmesugustel aladel, sealhulgas [[Aafrika]] [[savann]]ides, [[Kaukaasia]] mägedes ja [[India]] metsades. 2013. aastal avastati, et šaakalid elavad ka Eesti looduses. Aasta jooksul kütiti Eestis eri maakondades kolm šaakalit.<ref name="teadus.err" /> Septembris [[2015]] jäi šaakal auto alla [[Taani]]s [[Jüütimaa]]l [[Karup]]i lähedal.<ref>[https://yle.fi/uutiset/3-8297818 Tanskassa havaittu uusi petoeläin: kultasakaali]</ref> Juulis [[2019]] saadi kinnitus šaakali levikust [[Soome]], kui õnnestus pildistada šaakalit [[Põhja-Savo]]s [[Rautavaara vald|Rautavaaras]].<ref>[https://yle.fi/uutiset/3-10893644 Suomessa on tehty ensimmäinen vahvistettu sakaalihavainto – "Eurooppalaiset tutkijat tunnistivat välittömästi"]</ref> ==Kirjeldus== Šaakal on osav ja isegi jultunud kiskja. Eriti kehtib see nende isendite kohta, kes elavad asulate läheduses ja puutuvad kokku inimestega. Üldiselt on šaakal ööloom, aga võib tegutseda ka päeval. ===Kehaehitus=== Šaakal meenutab välimuselt [[koiott]]i või väikest [[hunt]]i<ref name="Loomade elu" />. Harilik šaakal meenutab hunti, aga on väiksem ja kergem, tal on proportsionaalselt lühemad jalad, piklikum torso ja lühem saba. Harilik šaakal on keskmise suurusega koerlane. Tema [[tüvepikkus]] on 71–85 cm, [[saba]] pikkus 20–36 cm, [[õlakõrgus]] 45–50 cm, [[mass]] 7–13 kg<ref name="Loomade elu" />. [[Karvastik]] on liivakarva, silmatorkavalt ruuge ja musta varjundiga<ref name="Loomade elu" />. Saba on punakaspruun, musta tipuga<ref name="Loomade elu" />. Saba on sirgem, lühem ja kohevam kui huntidel. Iirised on heledad või tumepruunid. Emasloomadel on viis paari nisasid. Erinevalt teistest šaakalitest suudab harilik šaakal kihvu paljastada. ==Elupaik== Šaakal elab tasandikel tihedas [[põõsastik]]us või [[roostik]]us [[jõgi|jõgede]], [[järv]]ede või [[meri|mere]] lähedal. Mägedes ei ela ta kõrgemal kui 1 km merepinnast. Tihti elab ta inimasulate läheduses. Redupaigana kasutab ta looduslikke süvendeid ja kividevahelisi lõhesid, mõnikord [[mäger|mägra]], [[rebane|rebase]] või [[okassiga|okassea]] urge. Harvem kaabib ta endale ise uru. Tema elupaigani viivad tavaliselt hästi märgatavad sissetallatud rajad.<ref name="Loomade elu" /> Šaakalid on paiksed loomad. Nad ei soorita ka hooajalisi rändeid. Siiski lähevad nad vahel oma põhilisest elukohast toitu otsides kaugele ja ilmuvad kohtadesse, kus on massiliselt hukkunud kariloomi või uluksõralisi.<ref name="Loomade elu" /> ==Toitumine== Enne [[jahipidamine|jahile]] minekut laseb ta kuuldavale valju [[ulgumine|ulgumise]], mis meenutab kõrget kiunuvat hala. Sellega ühinevad kohe kõik teised läheduses viibivad šaakalid. Ulguma ajavad neid ka muud ärritajad, näiteks kirikukellade helin või sireenid. Jahti peab ta tavaliselt üksi või kahekaupa, harvem salgaga. Šaakal hiilib ohvri ligi ja haarab selle, aga kahekesi jahti pidades ajab ta saaki jahikaaslasele ette. Seal, kus leidub suurkiskjaid, liiguvad šaakalid nende kannul, et nende murtud saagist osa saada. Saaki otsiv šaakal liigub [[sörk]]ides ja peatub sageli, et haista õhku ja kuulatada.<ref name="Loomade elu" /> Šaakal on kõigesööja. Ta eelistab süüa pisi[[imetaja]]id ja [[lind]]e, aga ta püüab ka [[sisalik]]ke, [[madu]]sid, [[konn]]i, uimaseid [[kala|kalu]], [[rohutirts]]e, [[mardikas|mardikaid]] ja teisi [[putukad|putukaid]], [[tigu]]sid jne, samuti [[raibe|raipeid]] ja suurkiskjate saagijäänuseid. Külade läheduses näppab ta [[kana|kanu]], talvel talvituvaid [[veelind]]e, aga neid saab ta kätte ainult siis, kui veekogud on kinni külmunud. Ta sööb palju [[puuvili|puuvilju]] ja [[mari|marju]], sealhulgas [[viinamari|viinamarju]], [[arbuus]]e, [[melon]]eid, taime[[sibul]]aid ja [[suhkruroog|suhkruroo]] [[juur]]i. [[Tadžikistan]]is sööb ta sügisel ja talvel peamiselt [[hõbepuu]] [[vili|vilju]].<ref name="Loomade elu" /> ==Paljunemine== Šaakal moodustab paare kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui ka pesakonna kasvatamises. [[Jooksuaeg]] kestab [[jaanuar]]i lõpust [[veebruar]]ini, isegi [[märts]]ini. [[Tiinus]] kestab 60–63 päeva. [[Kutsikas|Kutsikad]] sünnivad märtsi lõpust [[mai]] lõpuni. Neid on 4–6, harva kuni 8. Emasloom imetab neid paar-kolm kuud, aga juba paari-kolme nädala vanustena hakkab ema neile andma poolseedunud [[liha]]. Pojad iseseisvuvad juba sügisel. [[Suguküpsus|Suguküpseks]] saavad emased ühe- ja isased kaheaastaselt. Šaakal võib elada kuni 12–14 aastat.<ref name="Loomade elu" /> ==Konkurents== Harilik šaakal konkureerib teiste kiskjatega. Sealjuures tõrjub ta väiksemad koerlased oma elupaikadest välja, kuid taandub ise nendest piirkondadest, kus elavad veel suuremad koerlased, näiteks [[hunt]]. Harilikke šaakaleid on täheldatud [[tumeselgšaakal]]i kutsikaid tapmas. [[Punarebane|Punarebastega]] on suhted jahedad: üldiselt nad väldivad teineteist, aga kui mingis kandis hakkab väga palju šaakaleid elama, siis rebased kaovad sealt. Huntide arvukuse langus [[Lääne-Euroopa]]s on šaakalile andnud võimaluse sinna elama asuda. == Šaakal Eesti looduses == [[Pilt:Eesti esimene šaakal.jpg|pisi|Eesti esimene šaakal. Topis [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]is]] Veebruaris [[2013]] tabasid jahimehed [[Matsalu]] rahvuspargis noore emase šaakali.<ref name="hanila" /> See sündmus tekitas elavat vastukaja, kuna teadaolevalt asuvad Eestile lähimad šaakali looduslikud asualad [[Kaukaasia]]s, [[Moldova]]s, [[Ungari]]s, [[Austria]]s, [[Tšehhi]]s ning Ida-[[Ukraina]]s.<ref name="Maran" /> 2012. aastal tabati šaakal esimest korda [[Valgevene]]s ja 2013. aastal ka [[Läti]]s. 2013. aasta augustis kütiti üks šaakal [[Ida-Virumaa]]l ja detsembris [[Pärnumaa]]l [[Häädemeeste]]l.<ref name="teadus.err" /> 2013. aasta septembris andis Keskkonnaamet õiguse šaakali kui [[võõrliik|võõrliigi]] küttimiseks. Põhjendusena toodi liigi arvukuse reguleerimise vajadust: arvestades šaakali head kohanemisvõimet ja toitumisharjumusi ([[kõigesööja]]), võib tema arvukuse suurenemisega kasvada surve maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele.<ref name="teadus.err" /> [[Keskkonnaagentuur]]i ulukiseire osakonna juhataja ja hundiuurija [[Peep Männil]] ütles 2013. aasta detsembris, et loomade tabamine Eesti erinevates paikades viitab šaakali ulatuslikule levikule. Ehkki šaakali päritolu polnud teada, peeti sel ajal (2013. aasta detsembri alguses) Männili sõnade kohaselt tõenäolisemaks šaakali levimist Eestisse mitte looduslikult, vaid inimese kaasabil.<ref name="teadus.err" /> Veidi hiljem, 2013. aasta detsembri keskpaigas, hakkasid Eesti loomauurijad pidama üha tõenäolisemaks, et šaakal siiski pole Eestisse sisse rännanud inimese kaasabil. [[Keskkonnaamet]]i Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja [[Kaja Lotman]] pidas võimalikuks, et kõik väljaspool [[Läänemaa]]d kütitud šaakalid olid pärit samast šaakaliperekonnast, mis [[Hanila vald|Hanila vallas]] kadakatihnikust avastati. Hanila vallas elutsevatest šaakalitest oli Lotmani sõnul tulnud teateid juba alates aastast 2010. Peep Männil ja Kaja Lotman pidasid tõenäoliseks, et šaakalid on Eestisse sisse rännanud [[Läti]]st. Ehkki Lätis olevate šaakalite kohta teated puudusid, arvasid loomauurijad, et neid pole seal seni lihtsalt märgatud.<ref name="epl_dets2013" /> 2014. aasta suveks oli regulaarselt nähtud-kuuldud märke šaakali viibimisest [[Matsalu]] kandis; samuti oli teada, et šaakalid pesitsevad [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunakaldal. Šaakalit oli nähtud ka [[Saaremaa]]l, kus loom oli jäänud rajakaamera salvestusele. Selleks ajaks oli saanud valdavaks arusaam, et šaakal on Eestisse tulnud looduslikul teel.<ref name="le_juuli2014" /><ref name="ves_nov2014" /> Ka Lõuna-Lätis 2013. aastal kütitud kuni neli šaakalit toetasid liigi looduslikku sisserände hüpoteesi.<ref name="ves_nov2014" /> Vaatamata sellele, et šaakalite arv Eestis järjest kasvas, ei soovitanud keskkonnaagentuuri seirearuanne neile liigi väljaküttimiseks lausjahti pidada. Aruanne andis soovituse küttida šaakaleid jahihooajal, nagu enamikku teisi ulukeid.<ref name="le_juuli2014" /> Eestis konkureerib šaakal toidulaua osas [[kährikkoer]]aga. Erinevalt šaakalist võib kährikkoera, keda loetakse Eestis võõrliigiks, küttida aga aasta läbi.<ref name="le_juuli2014" /> Šaakali levimine Euroopas väljapoole liigi ajaloolist looduslikku asuala on tekitanud segadust liigi õigusliku staatuse suhtes. Vastavalt [[Berni konventsioon]]ile ja Euroopa Liidu [[elupaikade direktiiv]]ile ei saa Euroopa Liidu liikmesriik seada eesmärgiks looduslikul teel leviva liigi täielikku väljatõrjumist.<ref name="phys.org" /> Elupaikade direktiivis on šaakal lisas V, mis annab liigile [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ulatuses õigusliku kaitse. 2015. aasta novembris avaldatud uurimistöö järgi on Eestis levinud šaakalid geneetiliselt lähedased Kaukaasia šaakalitele. [[Hüpotees]]i järgi on šaakalid meile jõudnud Kirde-Ukraina kaudu, kus elavad šaakalid kuuluvad Kaukaasia genotüüpi. Tänaseks{{Millal|kuupäev=märts 2024}} on šaakali asurkonnad olemas sellistes põhilevilast välja jäävatel maadel nagu Läti, Valgevene, [[Poola]] ja [[Slovakkia]]. Šaakalid on võimelised sooritama pikki rändeid rühmana, võimaldades asustada lühikese aja jooksul levilast väljajäävaid kaugeid alasid.<ref name="plos" /> [[Keskkonnaagentuur]]i teatel kütiti 2015. aastal kuus šaakalit.<ref name=":0" /> Šaakal nimetati 2016. aastal ametlikult [[Jahiuluk|jahilooma]]ks. Šaakalite [[2016]]. aasta [[Jahipidamine|jahi]]hooaeg algas [[November|novembri]] alguses, [[2017]]. aasta jahihooaeg kestis [[1. september|1. septembrist]] [[2018]]. aasta [[28. veebruar]]ini. Šaakalite 2017–2018 jahihooaega pikendati kahe kuu võrra nende arvukuse kiire kasvu ja sellest tulenevate kahjustuste ohjeldamiseks. [[Keskkonnaagentuur]]i teatel kütiti 2016. aastal 32 šaakalit. 2017. aasta seisuga elas enamik Eestis elavaid šaakaleid Läänemaal, lisaks on neid märgatud ka [[Peipsi järv]]e ääres.<ref name=":0" /> 2018. aasta seisuga elas enamik Eestis elavaid šaakaleid [[Saastna poolsaar]]el, kus on neid kaks pesakonda. Üks pesakond asus tihedas [[kadastik]]us Pikanina lähedal ja teine [[Saastna]] küla vahel [[mõis]]avaremetes [[Kelder|keldri]] [[võlv]]ide all.<ref>{{Netiviide|autor=[[Tiit Hunt]]|url=https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/saakalikaamera-alustas-ulekannet|pealkiri=Šaakalikaamera alustas ülekannet|väljaanne=[[RMK]]|väljaandja=RMK|aeg=2. november 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181123114647/https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/saakalikaamera-alustas-ulekannet|arhiivimisaeg=2018-11-23}}</ref> 2018/2019 jahihooajal kütiti 76 šaakalit, 2019/2020 26 šaakalit, 2020/2021 60 šaakalit ja 2021/2022 69 šaakalit.<ref>Sinu mets, nr 63, lk 17</ref><ref>Sinu mets, nr 67, lk 14</ref> 2025. aasta sügisel oli Eestis hinnanguliselt kuni 185 šaakalit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud=2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> Šaakalid elavad Eestis enamasti lammaste karjatamiseks kasutatavatel rannikualadel.<ref name=":0" /> 2021. aasta kevadel jäi rajakaamera videole [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i territooriumile elama asunud šaakalipaar. See oli esimene kindel tõend šaakalite levimisest [[Tallinn]]a.<ref>{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93492479/videod-nuud-ka-tallinnas-laste-rajakaamerad-tabasid-pealinnas-saakalid |pealkiri=VIDEOD | Nüüd ka Tallinnas: laste rajakaamerad tabasid pealinnas šaakalid |väljaanne=[[Maaleht]] |aeg=20.05.2021 |vaadatud=20.05.2021}}</ref> Märtsis 2024 sai kinnitust šaakali levimine [[Hiiumaa|Hiiumaale]], kui [[Harju (Hiiumaa)|Harju]] külast leiti liikluses hukkunud šaakal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-17 |pealkiri=FOTO {{!}} Šaakali jõudmine Hiiumaale leidis kurval moel kinnitust |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120277869/foto-saakali-joudmine-hiiumaale-leidis-kurval-moel-kinnitust |vaadatud=2024-03-17 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> == Evolutsioon == [[Pilt:Jackalskull.jpg|pisi|Hariliku šaakali kolju sarnaneb hundi ja koioti koljuga rohkem kui teiste šaakalite kolju]] Erinevalt teistest šaakalitest, kes on [[Aafrika]] päritoluga, on harilik šaakal, nagu ka hunt, arvatavasti tekkinud [[Aasia]]s. Hariliku šaakali otsene esivanem arvatakse olevat ''[[Canis kuruksaensis]]''. Teiseks esivanemaks on peetud liiki ''[[Canis arnensis]]'', kes hiljem osutus sarnasemaks [[koiott|koiotiga]]. Geneetilised uuringud on näidanud, et harilik šaakal on lähemas suguluses [[hallhunt|hallhundi]] ja koiotiga kui teiste šaakalitega. Geneetilised tõendid on kooskõlas koljukujuga, mis sarnaneb pigem hundi ja koioti kui teiste šaakalite omaga. Mitte üksnes kutsikad, vaid ka täiskasvanud šaakalid saavad kergesti taltsaks. Minevikus on neist põlvnenud mitu primitiivset [[koeratõug]]u.<ref name="Loomade elu" /> [[Aeroflot]] kasutab alates [[2002]]. aastast [[Sulimovi koer]]i [[lõhkeaine]]te otsimiseks. Need on saadud šaakalite ja koerte [[ristamine|ristamise]] tulemusena ja sisaldavad šaakalite verd veerandi ulatuses. Kuid kolmandas põlvkonnas ilmneb nende hübriidkoerte väiksem viljakus, samuti suured suhtlusprobleemid ja [[geneetiline haigus|geneetilised haigused]]. See on viinud järeldusele, et koerad ja šaakalid ei ole nii lähedalt sugulased, kui kunagi arvati. == Šaakal kultuuris == India folklooris kujutati teda petisena, aga [[vanaegiptuse mütoloogia]]s palsameerimisjumala [[Anubis]]ena. [[IUCN]] on klassifitseerinud šaakalid [[soodsas seisundis]] liikide hulka. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="F14cq">Y.V. Jhala, P.D. Moehlman, [http://www.iucnredlist.org/details/3744/0 ''Canis aureus''] IUCN (2008)</ref> <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 230, joon. 171</ref> <ref name="teadus.err">[https://web.archive.org/web/20150923190319/http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-16322/P%C3%A4rnumaal-k%C3%BCtiti-%C5%A1aakal Pärnumaal kütiti šaakal]. www.bioneer.ee, 11. detsember 2013. {{arhiivilink|url=http://www.webcitation.org/6aADnw7MU|arhiivimisaeg=20.07.2015}}. (Vaadatud 20.07.2015).</ref> <ref name="hanila">[http://online.le.ee/2013/03/12/hanilast-leitud-imeloom-on-toenaoliselt-saakal/ Hanilast leitud imeloom on tõenäoliselt šaakal] (Vaadatud 12.12.2013).</ref> <ref name="Maran">[https://web.archive.org/web/20131104063820/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tiit-maran-arvan-et-saakal-ilma-inimese-abita-siia-ei-saanud.d?id=65814740 Tiit Maran: arvan, et šaakal ilma inimese abita siia ei saanud] (Vaadatud 12.12.2013).</ref> <ref name="epl_dets2013">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/saakal-polegi-ilmselt-eestimaal-voorliik?id=67426122 Šaakal polegi ilmselt Eestimaal võõrliik]. www.epl.ee, 12. detsember 2013. (Vaadatud 20.07.2015).</ref> <ref name="le_juuli2014">[http://online.le.ee/2014/07/22/saakal-haarab-endale-eluruumi/ Šaakal haarab endale eluruumi]. Lääne Elu, 22. juuli 2014. (Vaadatud 21.07.2015).</ref> <ref name="ves_nov2014">[https://web.archive.org/web/20150722101142/http://www.vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/4533-eestis-uus-ulukiliik-s-aakal.html Eestis uus ulukiliik – šaakal]. Vaba Eesti Sõna, 18. november 2014. (Vaadatud 21.07.2015).</ref> <ref name="phys.org">[http://phys.org/news/2015-07-expansion-golden-jackal-europe-tricky.html Expansion of golden jackal across Europe creates tricky legal issues]. www.phys.org, 20. juuli 2015. (Vaadatud 20.07.2015).</ref> <ref name="plos">[http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0141236 A European Concern? Genetic Structure and Expansion of Golden Jackals (Canis aureus) in Europe and the Caucasus] journals.plos.org</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|pealkiri=Uudistaja 13.09.2017|väljaanne=[[Loodusajakiri]]|aeg=13. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915083545/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|arhiivimisaeg=2017-09-15}}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus|šaakal}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70488137 Šaakalid Saaremaal sigida ei pruugi] [[Kategooria:Koerlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] is97w4k4pkt07cibo3izizf7w3w4plp 7194087 7194076 2026-07-17T06:26:34Z Sillerkiil 58396 7194087 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust šaakalist; šaakaliteks nimetatakse ka [[vöötšaakal]]eid, [[šabrakkšaakal]]eid, [[tumeselgšaakal]]eid ja [[etioopia hunt]]e; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Šaakal (täpsustus)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Šaakal | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name="F14cq" /> | pilt = Golden wolf small.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Koer (perekond)|Koer]] ''Canis'' | liik = '''Šaakal''' | binaarne = ''Canis aureus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 | levikukaart = Canis aureus distribution map.png | levikukaardi_laius = 240px }} [[Pilt:Volkshakal.JPG|pisi|Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon]] '''Šaakal''' ehk '''harilik šaakal''' (''Canis aureus'') on [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[koer (perekond)|koera]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskja]]. ==Leviala== Šaakali levila ulatub [[Kesk-Aafrika]]st [[Lähis-Ida]] ja [[Kesk-Aasia]] kaudu [[Hindustani poolsaar]]eni<ref name="Loomade elu" />. Levila põhjapiir läbib [[Kaukaasia]] ja [[Moldova]]<ref name="Loomade elu" /> ning [[Ungari]] ja [[Austria]]. Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat, seda koguni 13 alamliigina. Tegemist on väga kohanemisvõimelise liigiga, kes suudab toituda vastavalt võimalustele ja elada mitmesugustel aladel, sealhulgas [[Aafrika]] [[savann]]ides, [[Kaukaasia]] mägedes ja [[India]] metsades. 2013. aastal avastati, et šaakalid elavad ka Eesti looduses. Aasta jooksul kütiti Eestis eri maakondades kolm šaakalit.<ref name="teadus.err" /> Septembris [[2015]] jäi šaakal auto alla [[Taani]]s [[Jüütimaa]]l [[Karup]]i lähedal.<ref>[https://yle.fi/uutiset/3-8297818 Tanskassa havaittu uusi petoeläin: kultasakaali]</ref> Juulis [[2019]] saadi kinnitus šaakali levikust [[Soome]], kui õnnestus pildistada šaakalit [[Põhja-Savo]]s [[Rautavaara vald|Rautavaaras]].<ref>[https://yle.fi/uutiset/3-10893644 Suomessa on tehty ensimmäinen vahvistettu sakaalihavainto – "Eurooppalaiset tutkijat tunnistivat välittömästi"]</ref> ==Kirjeldus== Šaakal on osav ja isegi jultunud kiskja. Eriti kehtib see nende isendite kohta, kes elavad asulate läheduses ja puutuvad kokku inimestega. Üldiselt on šaakal ööloom, aga võib tegutseda ka päeval. ===Kehaehitus=== Šaakal meenutab välimuselt [[koiott]]i või väikest [[hunt]]i<ref name="Loomade elu" />. Harilik šaakal meenutab hunti, aga on väiksem ja kergem, tal on proportsionaalselt lühemad jalad, piklikum torso ja lühem saba. Harilik šaakal on keskmise suurusega koerlane. Tema [[tüvepikkus]] on 71–85 cm, [[saba]] pikkus 20–36 cm, [[õlakõrgus]] 45–50 cm, [[mass]] 7–13 kg<ref name="Loomade elu" />. [[Karvastik]] on liivakarva, silmatorkavalt ruuge ja musta varjundiga<ref name="Loomade elu" />. Saba on punakaspruun, musta tipuga<ref name="Loomade elu" />. Saba on sirgem, lühem ja kohevam kui huntidel. Iirised on heledad või tumepruunid. Emasloomadel on viis paari nisasid. Erinevalt teistest šaakalitest suudab harilik šaakal kihvu paljastada. ==Elupaik== Šaakal elab tasandikel tihedas [[põõsastik]]us või [[roostik]]us [[jõgi|jõgede]], [[järv]]ede või [[meri|mere]] lähedal. Mägedes ei ela ta kõrgemal kui 1 km merepinnast. Tihti elab ta inimasulate läheduses. Redupaigana kasutab ta looduslikke süvendeid ja kividevahelisi lõhesid, mõnikord [[mäger|mägra]], [[rebane|rebase]] või [[okassiga|okassea]] urge. Harvem kaabib ta endale ise uru. Tema elupaigani viivad tavaliselt hästi märgatavad sissetallatud rajad.<ref name="Loomade elu" /> Šaakalid on paiksed loomad. Nad ei soorita ka hooajalisi rändeid. Siiski lähevad nad vahel oma põhilisest elukohast toitu otsides kaugele ja ilmuvad kohtadesse, kus on massiliselt hukkunud kariloomi või uluksõralisi.<ref name="Loomade elu" /> ==Toitumine== Enne [[jahipidamine|jahile]] minekut laseb ta kuuldavale valju [[ulgumine|ulgumise]], mis meenutab kõrget kiunuvat hala. Sellega ühinevad kohe kõik teised läheduses viibivad šaakalid. Ulguma ajavad neid ka muud ärritajad, näiteks kirikukellade helin või sireenid. Jahti peab ta tavaliselt üksi või kahekaupa, harvem salgaga. Šaakal hiilib ohvri ligi ja haarab selle, aga kahekesi jahti pidades ajab ta saaki jahikaaslasele ette. Seal, kus leidub suurkiskjaid, liiguvad šaakalid nende kannul, et nende murtud saagist osa saada. Saaki otsiv šaakal liigub [[sörk]]ides ja peatub sageli, et haista õhku ja kuulatada.<ref name="Loomade elu" /> Šaakal on kõigesööja. Ta eelistab süüa pisi[[imetaja]]id ja [[lind]]e, aga ta püüab ka [[sisalik]]ke, [[madu]]sid, [[konn]]i, uimaseid [[kala|kalu]], [[rohutirts]]e, [[mardikas|mardikaid]] ja teisi [[putukad|putukaid]], [[tigu]]sid jne, samuti [[raibe|raipeid]] ja suurkiskjate saagijäänuseid. Külade läheduses näppab ta [[kana|kanu]], talvel talvituvaid [[veelind]]e, aga neid saab ta kätte ainult siis, kui veekogud on kinni külmunud. Ta sööb palju [[puuvili|puuvilju]] ja [[mari|marju]], sealhulgas [[viinamari|viinamarju]], [[arbuus]]e, [[melon]]eid, taime[[sibul]]aid ja [[suhkruroog|suhkruroo]] [[juur]]i. [[Tadžikistan]]is sööb ta sügisel ja talvel peamiselt [[hõbepuu]] [[vili|vilju]].<ref name="Loomade elu" /> ==Paljunemine== Šaakal moodustab paare kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui ka pesakonna kasvatamises. [[Jooksuaeg]] kestab [[jaanuar]]i lõpust [[veebruar]]ini, isegi [[märts]]ini. [[Tiinus]] kestab 60–63 päeva. [[Kutsikas|Kutsikad]] sünnivad märtsi lõpust [[mai]] lõpuni. Neid on 4–6, harva kuni 8. Emasloom imetab neid paar-kolm kuud, aga juba paari-kolme nädala vanustena hakkab ema neile andma poolseedunud [[liha]]. Pojad iseseisvuvad juba sügisel. [[Suguküpsus|Suguküpseks]] saavad emased ühe- ja isased kaheaastaselt. Šaakal võib elada kuni 12–14 aastat.<ref name="Loomade elu" /> ==Konkurents== Harilik šaakal konkureerib teiste kiskjatega. Sealjuures tõrjub ta väiksemad koerlased oma elupaikadest välja, kuid taandub ise nendest piirkondadest, kus elavad veel suuremad koerlased, näiteks [[hunt]]. Harilikke šaakaleid on täheldatud [[tumeselgšaakal]]i kutsikaid tapmas. [[Punarebane|Punarebastega]] on suhted jahedad: üldiselt nad väldivad teineteist, aga kui mingis kandis hakkab väga palju šaakaleid elama, siis rebased kaovad sealt. Huntide arvukuse langus [[Lääne-Euroopa]]s on šaakalile andnud võimaluse sinna elama asuda. == Šaakal Eesti looduses == [[Pilt:Eesti esimene šaakal.jpg|pisi|Eesti esimene šaakal. Topis [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]is]] Veebruaris [[2013]] tabasid jahimehed [[Matsalu]] rahvuspargis noore emase šaakali.<ref name="hanila" /> See sündmus tekitas elavat vastukaja, kuna teadaolevalt asuvad Eestile lähimad šaakali looduslikud asualad [[Kaukaasia]]s, [[Moldova]]s, [[Ungari]]s, [[Austria]]s, [[Tšehhi]]s ning Ida-[[Ukraina]]s.<ref name="Maran" /> 2012. aastal tabati šaakal esimest korda [[Valgevene]]s ja 2013. aastal ka [[Läti]]s. 2013. aasta augustis kütiti üks šaakal [[Ida-Virumaa]]l ja detsembris [[Pärnumaa]]l [[Häädemeeste]]l.<ref name="teadus.err" /> 2013. aasta septembris andis Keskkonnaamet õiguse šaakali kui [[võõrliik|võõrliigi]] küttimiseks. Põhjendusena toodi liigi arvukuse reguleerimise vajadust: arvestades šaakali head kohanemisvõimet ja toitumisharjumusi ([[kõigesööja]]), võib tema arvukuse suurenemisega kasvada surve maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele.<ref name="teadus.err" /> [[Keskkonnaagentuur]]i ulukiseire osakonna juhataja ja hundiuurija [[Peep Männil]] ütles 2013. aasta detsembris, et loomade tabamine Eesti erinevates paikades viitab šaakali ulatuslikule levikule. Ehkki šaakali päritolu polnud teada, peeti sel ajal (2013. aasta detsembri alguses) Männili sõnade kohaselt tõenäolisemaks šaakali levimist Eestisse mitte looduslikult, vaid inimese kaasabil.<ref name="teadus.err" /> Veidi hiljem, 2013. aasta detsembri keskpaigas, hakkasid Eesti loomauurijad pidama üha tõenäolisemaks, et šaakal siiski pole Eestisse sisse rännanud inimese kaasabil. [[Keskkonnaamet]]i Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja [[Kaja Lotman]] pidas võimalikuks, et kõik väljaspool [[Läänemaa]]d kütitud šaakalid olid pärit samast šaakaliperekonnast, mis [[Hanila vald|Hanila vallas]] kadakatihnikust avastati. Hanila vallas elutsevatest šaakalitest oli Lotmani sõnul tulnud teateid juba alates aastast 2010. Peep Männil ja Kaja Lotman pidasid tõenäoliseks, et šaakalid on Eestisse sisse rännanud [[Läti]]st. Ehkki Lätis olevate šaakalite kohta teated puudusid, arvasid loomauurijad, et neid pole seal seni lihtsalt märgatud.<ref name="epl_dets2013" /> 2014. aasta suveks oli regulaarselt nähtud-kuuldud märke šaakali viibimisest [[Matsalu]] kandis; samuti oli teada, et šaakalid pesitsevad [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunakaldal. Šaakalit oli nähtud ka [[Saaremaa]]l, kus loom oli jäänud rajakaamera salvestusele. Selleks ajaks oli saanud valdavaks arusaam, et šaakal on Eestisse tulnud looduslikul teel.<ref name="le_juuli2014" /><ref name="ves_nov2014" /> Ka Lõuna-Lätis 2013. aastal kütitud kuni neli šaakalit toetasid liigi looduslikku sisserände hüpoteesi.<ref name="ves_nov2014" /> Vaatamata sellele, et šaakalite arv Eestis järjest kasvas, ei soovitanud keskkonnaagentuuri seirearuanne neile liigi väljaküttimiseks lausjahti pidada. Aruanne andis soovituse küttida šaakaleid jahihooajal, nagu enamikku teisi ulukeid.<ref name="le_juuli2014" /> Eestis konkureerib šaakal toidulaua osas [[kährikkoer]]aga. Erinevalt šaakalist võib kährikkoera, keda loetakse Eestis võõrliigiks, küttida aga aasta läbi.<ref name="le_juuli2014" /> Šaakali levimine Euroopas väljapoole liigi ajaloolist looduslikku asuala on tekitanud segadust liigi õigusliku staatuse suhtes. Vastavalt [[Berni konventsioon]]ile ja Euroopa Liidu [[elupaikade direktiiv]]ile ei saa Euroopa Liidu liikmesriik seada eesmärgiks looduslikul teel leviva liigi täielikku väljatõrjumist.<ref name="phys.org" /> Elupaikade direktiivis on šaakal lisas V, mis annab liigile [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ulatuses õigusliku kaitse. 2015. aasta novembris avaldatud uurimistöö järgi on Eestis levinud šaakalid geneetiliselt lähedased Kaukaasia šaakalitele. [[Hüpotees]]i järgi on šaakalid meile jõudnud Kirde-Ukraina kaudu, kus elavad šaakalid kuuluvad Kaukaasia genotüüpi. Tänaseks{{Millal|kuupäev=märts 2024}} on šaakali asurkonnad olemas sellistes põhilevilast välja jäävatel maadel nagu Läti, Valgevene, [[Poola]] ja [[Slovakkia]]. Šaakalid on võimelised sooritama pikki rändeid rühmana, võimaldades asustada lühikese aja jooksul levilast väljajäävaid kaugeid alasid.<ref name="plos" /> [[Keskkonnaagentuur]]i teatel kütiti 2015. aastal kuus šaakalit.<ref name=":0" /> Šaakal nimetati 2016. aastal ametlikult [[Jahiuluk|jahilooma]]ks. Šaakalite [[2016]]. aasta [[Jahipidamine|jahi]]hooaeg algas [[November|novembri]] alguses, [[2017]]. aasta jahihooaeg kestis [[1. september|1. septembrist]] [[2018]]. aasta [[28. veebruar]]ini. Šaakalite 2017–2018 jahihooaega pikendati kahe kuu võrra nende arvukuse kiire kasvu ja sellest tulenevate kahjustuste ohjeldamiseks. [[Keskkonnaagentuur]]i teatel kütiti 2016. aastal 32 šaakalit. 2017. aasta seisuga elas enamik Eestis elavaid šaakaleid Läänemaal, lisaks on neid märgatud ka [[Peipsi järv]]e ääres.<ref name=":0" /> 2018. aasta seisuga elas enamik Eestis elavaid šaakaleid [[Saastna poolsaar]]el, kus on neid kaks pesakonda. Üks pesakond asus tihedas [[kadastik]]us Pikanina lähedal ja teine [[Saastna]] küla vahel [[mõis]]avaremetes [[Kelder|keldri]] [[võlv]]ide all.<ref>{{Netiviide|autor=[[Tiit Hunt]]|url=https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/saakalikaamera-alustas-ulekannet|pealkiri=Šaakalikaamera alustas ülekannet|väljaanne=[[RMK]]|väljaandja=RMK|aeg=2. november 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181123114647/https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/saakalikaamera-alustas-ulekannet|arhiivimisaeg=2018-11-23}}</ref> 2018/2019 jahihooajal kütiti 76 šaakalit, 2019/2020 26 šaakalit, 2020/2021 60 šaakalit ja 2021/2022 69 šaakalit.<ref>Sinu mets, nr 63, lk 17</ref><ref>Sinu mets, nr 67, lk 14</ref> 2025. aasta sügisel oli Eestis hinnanguliselt kuni 185 šaakalit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2026 |url=https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2026.pdf |vaadatud= |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref> Šaakalid elavad Eestis enamasti lammaste karjatamiseks kasutatavatel rannikualadel.<ref name=":0" /> 2021. aasta kevadel jäi rajakaamera videole [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i territooriumile elama asunud šaakalipaar. See oli esimene kindel tõend šaakalite levimisest [[Tallinn]]a.<ref>{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93492479/videod-nuud-ka-tallinnas-laste-rajakaamerad-tabasid-pealinnas-saakalid |pealkiri=VIDEOD | Nüüd ka Tallinnas: laste rajakaamerad tabasid pealinnas šaakalid |väljaanne=[[Maaleht]] |aeg=20.05.2021 |vaadatud=20.05.2021}}</ref> Märtsis 2024 sai kinnitust šaakali levimine [[Hiiumaa|Hiiumaale]], kui [[Harju (Hiiumaa)|Harju]] külast leiti liikluses hukkunud šaakal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-17 |pealkiri=FOTO {{!}} Šaakali jõudmine Hiiumaale leidis kurval moel kinnitust |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120277869/foto-saakali-joudmine-hiiumaale-leidis-kurval-moel-kinnitust |vaadatud=2024-03-17 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> == Evolutsioon == [[Pilt:Jackalskull.jpg|pisi|Hariliku šaakali kolju sarnaneb hundi ja koioti koljuga rohkem kui teiste šaakalite kolju]] Erinevalt teistest šaakalitest, kes on [[Aafrika]] päritoluga, on harilik šaakal, nagu ka hunt, arvatavasti tekkinud [[Aasia]]s. Hariliku šaakali otsene esivanem arvatakse olevat ''[[Canis kuruksaensis]]''. Teiseks esivanemaks on peetud liiki ''[[Canis arnensis]]'', kes hiljem osutus sarnasemaks [[koiott|koiotiga]]. Geneetilised uuringud on näidanud, et harilik šaakal on lähemas suguluses [[hallhunt|hallhundi]] ja koiotiga kui teiste šaakalitega. Geneetilised tõendid on kooskõlas koljukujuga, mis sarnaneb pigem hundi ja koioti kui teiste šaakalite omaga. Mitte üksnes kutsikad, vaid ka täiskasvanud šaakalid saavad kergesti taltsaks. Minevikus on neist põlvnenud mitu primitiivset [[koeratõug]]u.<ref name="Loomade elu" /> [[Aeroflot]] kasutab alates [[2002]]. aastast [[Sulimovi koer]]i [[lõhkeaine]]te otsimiseks. Need on saadud šaakalite ja koerte [[ristamine|ristamise]] tulemusena ja sisaldavad šaakalite verd veerandi ulatuses. Kuid kolmandas põlvkonnas ilmneb nende hübriidkoerte väiksem viljakus, samuti suured suhtlusprobleemid ja [[geneetiline haigus|geneetilised haigused]]. See on viinud järeldusele, et koerad ja šaakalid ei ole nii lähedalt sugulased, kui kunagi arvati. == Šaakal kultuuris == India folklooris kujutati teda petisena, aga [[vanaegiptuse mütoloogia]]s palsameerimisjumala [[Anubis]]ena. [[IUCN]] on klassifitseerinud šaakalid [[soodsas seisundis]] liikide hulka. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="F14cq">Y.V. Jhala, P.D. Moehlman, [http://www.iucnredlist.org/details/3744/0 ''Canis aureus''] IUCN (2008)</ref> <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 230, joon. 171</ref> <ref name="teadus.err">[https://web.archive.org/web/20150923190319/http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-16322/P%C3%A4rnumaal-k%C3%BCtiti-%C5%A1aakal Pärnumaal kütiti šaakal]. www.bioneer.ee, 11. detsember 2013. {{arhiivilink|url=http://www.webcitation.org/6aADnw7MU|arhiivimisaeg=20.07.2015}}. (Vaadatud 20.07.2015).</ref> <ref name="hanila">[http://online.le.ee/2013/03/12/hanilast-leitud-imeloom-on-toenaoliselt-saakal/ Hanilast leitud imeloom on tõenäoliselt šaakal] (Vaadatud 12.12.2013).</ref> <ref name="Maran">[https://web.archive.org/web/20131104063820/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tiit-maran-arvan-et-saakal-ilma-inimese-abita-siia-ei-saanud.d?id=65814740 Tiit Maran: arvan, et šaakal ilma inimese abita siia ei saanud] (Vaadatud 12.12.2013).</ref> <ref name="epl_dets2013">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/saakal-polegi-ilmselt-eestimaal-voorliik?id=67426122 Šaakal polegi ilmselt Eestimaal võõrliik]. www.epl.ee, 12. detsember 2013. (Vaadatud 20.07.2015).</ref> <ref name="le_juuli2014">[http://online.le.ee/2014/07/22/saakal-haarab-endale-eluruumi/ Šaakal haarab endale eluruumi]. Lääne Elu, 22. juuli 2014. (Vaadatud 21.07.2015).</ref> <ref name="ves_nov2014">[https://web.archive.org/web/20150722101142/http://www.vabaeestisona.com/index.php/eesti-uudised/4533-eestis-uus-ulukiliik-s-aakal.html Eestis uus ulukiliik – šaakal]. Vaba Eesti Sõna, 18. november 2014. (Vaadatud 21.07.2015).</ref> <ref name="phys.org">[http://phys.org/news/2015-07-expansion-golden-jackal-europe-tricky.html Expansion of golden jackal across Europe creates tricky legal issues]. www.phys.org, 20. juuli 2015. (Vaadatud 20.07.2015).</ref> <ref name="plos">[http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0141236 A European Concern? Genetic Structure and Expansion of Golden Jackals (Canis aureus) in Europe and the Caucasus] journals.plos.org</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|pealkiri=Uudistaja 13.09.2017|väljaanne=[[Loodusajakiri]]|aeg=13. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915083545/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|arhiivimisaeg=2017-09-15}}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus|šaakal}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70488137 Šaakalid Saaremaal sigida ei pruugi] [[Kategooria:Koerlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] pmrp8xaax2cipcmtods7omkdhqsb18g 0 182874 7193854 7192454 2026-07-16T14:08:35Z ~2026-34651-55 231505 7193854 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{Liin|name=2|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam|lõpppeatus=Mõigu|peatusi=16|avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|pilt=MRP166.JPG|pilt_alt=Buss nr 2 kesklinnas|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2]|eelmine liin=1PR|järgmine liin=3|järgmine=3 (Tallinna bussiliin)|eelmine=1PR (Tallinna bussiliin)|läbi=Lennujaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b]|uuendus=13. juuli 2026|suleti=*1968 *1978 *1991}} {{teekaart}} '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel, läbides [[Tallinna lennujaam]]a. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-25 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | Sama marsruut, mis praegu |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | Praegune marsruut |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} === Mõigu > Balti Jaam=== * '''Mõigu''' * Kaabli * Kanali tee * Lennujaam * Lennujaam * Lindakivi * Sossimägi * Bussijaam * Keskturg * Tornimäe * Kaubamaja * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Hotell Tallinn * Toompark * Balti jaam * '''Balti jaam''' {{col-break}} === Balti Jaam > Mõigu=== * Balti jaam * A. Adamsoni * Vabaduse väljak * Estonia * Kaubamaja * Tornimäe * Keskturg * Bussijaam * Sossimägi * Lindakivi * Lennujaam * Pühamägi * Kanali tee * Kaabli * '''Mõigu''' {{col-end}} ==Viited== {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] tufvy4c83ji50yp6wksyqfbjeoi61kf 0 188090 7194049 6930766 2026-07-16T23:34:59Z Rulakarbes 164113 7194049 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} [[Fail:Inorganic-montage.png|pisi|Anorgaanilised ühendid näitavad rikkalikku mitmekesisust: A: diboraanil on ebatavaline side; B: tseesiumkloriidil (<chem>CsCl</chem>) on arhetüüpne kristallstruktuur; C: <chem>Fp2</chem> on metallorgaaniline kompleks; D: [[Silikoonid|silikooni]] kasutusalad ulatuvad rinnaimplantaatidest [[Silly Putty]]ni; E: [[Grubbsi katalüsaatorid|Grubbsi katalüsaator]] sai [[2005]]. aastal [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] oma avastajale; F: [[Tseoliidid|tseoliite]] kasutatakse laialdaselt molekulaarsete sõeladena; G: vask(II)-atsetaat (<chem>Cu(CH3COO)2</chem>) üllatas teoreetikuid oma [[Diamagnetism|diamagnetismiga]].]] '''Anorgaaniline keemia''' on õpetus [[anorgaaniline ühend|anorgaanilistest ühenditest]]: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud. Anorgaaniline [[keemia]] hõlmab [[Keemiline element|keemilisi elemente]] ja nende [[keemiline ühend|ühendeid]], välja arvatud [[süsinik]]u ühendid, mis loetakse [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] valdkonda. Siiski, süsiniku [[allotroopia|allotroopsed]] vormid, [[oksiidid]] ja [[sulfiidid]] ning metallide [[karbonaadid]], [[karbiidid]] ja [[tsüaniidid]] loetakse anorgaanilise keemia valdkonda. 2013. aasta seisuga on teadaolevate anorgaaniliste ainete arv läheneb 500 tuhandele. Anorgaanilise keemia teoreetiliseks aluseks on perioodiline seadus ja sellel põhinev [[Dmitri Mendelejev|Mendelejevi]] [[Keemiliste elementide perioodilisussüsteem|perioodiline süsteem]]. Anorgaanilise keemia tähtsaim ülesanne on arendada ja teaduslikult põhjendada meetodeid uute materjalide loomiseks, millel on kaasaegse tehnoloogia jaoks vajalikud omadused. == Mõiste ajalugu == Ajalooliselt pärineb nimetus "anorgaaniline keemia" sellest, et see on keemia osa, mis tegeleb selliste ainete elementide, ühendite ja reaktsioonide uurimisega, mida ei moodusta elusolendid. Kuid alates sellest, kui silmapaistev saksa keemik [[Friedrich Wöhler]] sünteesis 1828. aastal [[Karbamiid|karbamiidi]] anorgaanilisest ühendist [[Ammooniumtsüanaat|ammooniumtsüanaadist]] (NH₄OCN), on piirid elutute ja elavate ainete vahel hägustunud. Nii toodavad elusolendid palju anorgaanilisi aineid. Teisest küljest saab peaaegu kõiki orgaanilisi ühendeid sünteesida laboris. Samas on jagunemine erinevateks keemia valdkondadeks endiselt asjakohane ja vajalik, sest reaktsioonimehhanismid, ainete struktuur on anorgaanilises ja orgaanilises keemias erinevad. See lihtsustab iga haru uurimismeetodite ja -viiside süstematiseerimist. == Keemiliste elementide klassifikatsioon == ''Täiendav teave:'' [[Perioodilisusseadus]] ''Keemiliste elementide'' perioodiline ''süsteem (Mendelejevi tabel'') on keemiliste elementide [[klassifikatsioon]], mis määrab kindlaks elementide erinevate omaduste sõltuvuse aatomituuma laengust. Süsteem on vene keemiku [[Dmitri Mendelejev|D. I. Mendelejevi]] poolt [[1869]]. aastal loodud [[Perioodilisusseadus|perioodilise seaduse]] graafiline väljendus. Selle esialgse versiooni töötas D. I. Mendelejev välja aastatel 1869–1871 ja kehtestas elementide omaduste sõltuvuse nende aatommassist. Kokku on välja pakutud mitusada<ref>V. M. Potapovi, G. N. Homtšenko, 1982 raamatus „Keemia“ (lk 26) on märgitud, et neid on üle 400.</ref> perioodilisussüsteemi kujutise varianti (analüütilised kõverad, tabelid, geomeetrilised joonised jne). Süsteemi tänapäevases versioonis eeldatakse elementide taandamist kahemõõtmeliseks tabeliks, kus iga veerg ([[Rühm (keemia)|rühm]]) määratleb põhilisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning read tähistavad teatud määral üksteisega sarnaseid [[Periood (keemia)|perioode]]. == Lihtsad ained == Lihtsad ained koosnevad ühe keemilise elemendi aatomitest (on vaba oleku kujul). Sõltuvalt aatomite vahelisest keemilisest sidemest jagatakse kõik anorgaanilise keemia lihtained kahte põhigruppi: [[metallid]] ja [[mittemetallid]]. Esimesi iseloomustavad vastavalt [[Metalliline side|metallsidemed]], viimaseid [[Kovalentne side|kovalentsed sidemed]]. Tasub siiski märkida, et eelnimetatud lihtained ei erine üksteisest radikaalselt ja olemuslikult. On olemas [[allotroopia]] nähtus, mis seisneb selles, et ühe ja sama elemendi aatomitest on võimalik moodustada mitut liiki lihtsaid aineid; iga sellist liiki nimetatakse allotroopiliseks modifikatsiooniks. === Metallid === '''Metallid''' on elementide rühm, millel on iseloomulikud metallilised omadused, nagu kõrge [[Soojusjuhtivus|soojus]]- ja [[elektrijuhtivus]], positiivne [[Takistuse temperatuuritegur|temperatuuritakistuskoefitsient]], kõrge [[Plastsus|plastilisus]] ja [[Läige|metalne läige]]. Praeguseks avastatud 118<ref>[http://lenta.ru/news/2009/06/11/e112/ Rahvusvaheline Keemiaühendus on tunnustanud 112. keemilist elementi]. Kasutamise kuupäev: 21. märts 2012. [https://web.archive.org/web/20120206185710/http://lenta.ru/news/2009/06/11/e112/ Arhiveeritud] 6. veebruar 2012.</ref> keemilisest elemendist(millest kõiki ei ole ametlikult tunnustatud) kuuluvad metallide hulka: * 6 [[Leelismetallid|leelismetallide]] rühmas olevad elemendid, * 6 [[Leelismuldmetallid|leelismuldmetallide]] rühmas, * 38 [[Siirdemetallid|siirdemetallide]] rühmas, * 11 kergmetallide rühmas, * 7 [[Poolmetallid|poolmetallide]] rühmas, * 14 [[Lantanoidid|lantanoidide]] rühmas, * 14 [[Aktinoidid|aktinoidide]] rühmas (füüsikalisi omadusi ei ole uuritud kõigi elementide puhul). Seega kuulub 96 elementi kõigist avastatud elementidest metallide hulka. Metallide aatomisidemete eripära tõttu (nimelt küllastamatus ja mittesuunalisus) iseloomustavad metalle maksimaalselt tihedad koordinatsioonivõrgustikud. Lisaks sellele esineb paljudel metallidel võrede energeetilise läheduse tõttu [[polümorfism]]. === Mittemetallid === '''Mittemetallid''' on keemilised elemendid, millel on tavaliselt mittemetallilised omadused ja mis asuvad perioodilisussüsteemi paremas ülemises nurgas. [[Lämmastik]], [[hapnik]] ja [[väävel]] esinevad molekulaarsel kujul lihtsate ainetena. Sagedamini on mittemetallid keemiliselt seotud kujul: need on [[vesi]], [[Mineraal|mineraalid]], [[Kivim|kivimid]], mitmesugused [[silikaadid]], [[fosfaadid]], [[boraadid]]. Mittemetallide levik [[Maakoor|maakoores]] on väga erinev. Kõige levinumad on [[hapnik]], [[räni]], [[vesinik]]; kõige haruldasemad on [[arseen]], [[seleen]], [[jood]]. Mittemetallide iseloomulikuks tunnuseks on suurem (võrreldes metallidega) [[Elektron|elektronide]] arv nende aatomite välisel energiatasemel. See määrab nende suurema võime siduda täiendavaid elektrone ja suurema [[Oksüdatsioon|oksüdatiivse aktiivsuse]] kui metallidel. Mittemetallide hulka kuuluvad ka [[vesinik]] ja [[heelium]]. == Komplekssed ained == === Kvantitatiivne klassifikatsioon === Vastavalt aine elementide arvule eristatakse binaarühendeid, kolme elemendi ühendeid jne. ==== Binaarsed ühendid ==== Binaarsed ühendid on ühendid, mis koosnevad kahe elemendi aatomitest. Neid liigitatakse ka keemilise sideme tüübi alusel; ühendid on [[Iooniline side|ioonilised]], [[Kovalentne side|kovalentsed]], [[Metalliline side|metallilised]] ja need, mida iseloomustab segaside. Nende keemilised omadused varieeruvad sõltuvalt konkreetsete elementide keemilisest olemusest: metallilisi elemente sisaldavaid ühendeid iseloomustavad aluselised omadused, mittemetalliliste elementide ühenditele aga happelised omadused. ==== Kolme elemendi ühendid ==== Kolme elemendi ühendid on lihtsaimad ühendid, mis tekivad kaheelemendiliste ühendite koostoimel, mis üldjuhul erinevad üksteisest oluliselt oma keemilise olemuse poolest. Keemilise sideme poolest jagunevad nad ioonilisteks, kovalentseteks ja ioonilis-kovalentseteks. Sõltuvalt nende välissfääri [[Ioon|ioonide]] stabiilsusest varieerub [[Anioon|anioonsete]] komplekside stabiilsus, mis omakorda mõjutab ühendi omadusi ja selle sarnasuse astet binaarsete ühenditega. Kui vastastikmõjus olevad ühendid erinevad üksteisest keemiliselt vähe, on tulemuseks ainete erilised sordid: segatud ühendid, [https://annaabi.ee/tahked-lahused-o.html tahked lahused] ja [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/eutektikum2 eutektikumid]. Esimesed neist on [[polümeerid]], mis on võrdselt komplekseeruvatest elementidest koosnevate ühendite koostoime tulemus (näiteks [[alumiiniumoksiid]] <chem>Al2O3</chem> ja [[magneesiumoksiid]] <chem>MgO</chem>), teised tekivad, kui elektripositiivsed elemendid suudavad moodustada sarnaseid struktuuriüksusi (st ei erine põhimõtteliselt struktuurilt, suuruselt ja stabiilsuselt), ja kolmandad tekivad selliste elementide ühendite vastasmõju tulemusena, mis on keemiliselt üksteisele lähedased, kuid erinevad üksteisest struktuuri või aatomite suuruse poolest. Viimasel juhul ei toimu keemilist vastastikmõju suures plaanis üldse – tegemist on kristallide mehaanilise konglomeraadiga. === Kvalitatiivne klassifikatsioon === Enamik kompleksseid anorgaanilisi aineid (st mis koosnevad kahest või enamast keemilisest elemendist) võib liigitada järgmistesse rühmadesse: * [[oksiidid]], * [[soolad]], * [[Alus (keemia)|alused]], * [[Hape|happed]]. ==== Oksiidid ==== [[Fail:Potassium-oxide-3D-vdW.png|pisi|Kaaliumoksiidi (<chem>K2O</chem>) ioonraamistiku struktuur]] '''Oksiid''' on keemilise elemendi ja hapniku binaarne ühend, milles [[hapnik]] on seotud ainult vähem [[Elektronegatiivsus|elektronegatiivse]] elemendiga ja mille [[oksüdatsiooniaste]] on –2. Keemiline element hapnik on [[Fluoriit|fluori]] järel teine kõige elektronegatiivsem element, mistõttu peaaegu kõik keemiliste elementide ühendid hapnikuga kuuluvad oksiidide hulka. Erandiks on näiteks hapniku difluoriid <chem>OF2</chem>. Oksiidid on väga levinud ühendite tüüp, mida leidub [[Maakoor|maakoores]] ja [[Universum|universumis]] üldiselt. Sellisteks ühenditeks on näiteks [[rooste]], [[vesi]], [[liiv]], [[süsinikdioksiid]] ja mitmed värvained. Oksiidid on mineraalide klass, mis on metalli ja hapniku ühendid. Sõltuvalt keemilistest omadustest tehakse vahet järgmistel: * Soola moodustavad oksiidid: ** aluselised oksiidid (nt naatriumoksiid <chem>Na2O </chem>, vask(II)-oksiid <chem>CuO</chem>): metallide oksiidid, mille oksüdatsiooniaste on I-II; ** happelised oksiidid (nt väävel(VI)-oksiid <chem>SO3</chem>, lämmastik(IV)-oksiid <chem>NO2 </chem>): metallide oksiidid, mille oksüdatsiooniaste on V-VII, ja mittemetallide oksiidid; ** amfoteerilised oksiidid (nt tsinkoksiid <chem>ZnO</chem>, alumiiniumoksiid <chem>Al2O3</chem>): metallide oksiidid oksüdatsiooniastmega III-IV ja erandid (<chem>ZnO, BeO, SnO, PbO</chem>); * Oksiidid, mis ei moodusta soola: süsinik(II)oksiid <chem>CO </chem>, lämmastik(I)oksiid <chem>N2O </chem>, lämmastik(II)oksiid <chem>NO</chem>, räni(II)oksiid <chem>SiO </chem>. ==== Soolad ==== Soolad on keemiliste ühendite klass, mis hõlmab aineid, mis koosnevad metallkatsioonidest (või ammooniumkatsioonidest <chem>NH4</chem>; tuntud on ka [[Fosfooniumsool|fosfooniumsoolad]] <chem>PH4</chem> või [[hüdroksooniumsool]]ad <chem>H3O</chem>) ja happeliste jääkide anioonidest. Soolade liigid: * Keskmised soolad – kõik vesiniku aatomid happemolekulides on asendatud metalli aatomitega. Näide:<chem>Na2CO3, K3PO4</chem>. * Happesoolad – happe vesinikuaatomid on osaliselt asendatud metalli aatomitega. Neid saadakse aluse neutraliseerimisel liigse happega. Näide: <chem>NaHCO3, K2HPO4</chem>. * Alusesoolad – aluse hüdroksorühmad (OH-) on osaliselt asendatud happejääkidega. Näide: <chem>(CuOH)2CO3</chem>. * [[Kaksiksoolad]] – need sisaldavad kahte erinevat katiooni ja neid saadakse kristalliseerudes erinevate katioonide, kuid identsete anioonidega soolade segulahusest. Näide: <chem>KAl(SO4)2*12H2O</chem>. * Segasoolad – sisaldavad kahte erinevat aniooni. Näide: <chem>Ca(OCl)Cl</chem>. * Hüdraatsoolad ([[Kristallhüdraat|kristallhüdraadid]]) – nende koostis sisaldab kristalliseerunud veemolekule. Näide: <chem>Na2SO4*10H2O</chem>. * [[Kompleksühend|Komplekssoolad]] – need sisaldavad kompleksset katiooni või kompleksset aniooni. Näide: <chem>K3[Fe(CN)6], [Cu(NH3)4](OH)2</chem>. Orgaanilised happesoolad on soolade eriline rühm, mille omadused erinevad märkimisväärselt mineraalsoolade omadustest. Mõned neist võib liigitada orgaaniliste soolade eriliiki, nn [[Ioonne vedelik|ioonsed vedelikud]] või „vedelad soolad“, orgaanilised soolad, mille sulamistemperatuur on alla 100 °C. ==== Alused ==== Alused on keemiliste ühendite klass: * Alused on komplekssed ained, mis koosnevad metalli aatomitest või [[ammooniumioon]]ist ja [[hüdroksüülrühm]]ast (-OH). Vesilahuses [[Dissotsieerumine|dissotsieeruvad]] nad, moodustades OH- [[Katioon|katioone]] ja [[Anioon|anioone]]. Aluse nimetus koosneb tavaliselt kahest sõnast: metall-/ammooniumhüdroksiid. Vees hästi lahustuvaid aluseid nimetatakse [[Leelis|leelisteks]]. * Teise määratluse kohaselt on alused üks keemiliste ühendite põhiklass, ained, mille molekulid on [[Prooton|prootonite]] aktsepteerijad. ==== Happed ==== Happed on komplekssed ained, mis sisaldavad tavaliselt vesiniku aatomeid, mis on võimelised asenduma metalli aatomitega, ja happelist jääki. Hapete vesilahused on hapu maitsega, mõjuvad ärritavalt, suudavad muuta [[Indikaator (keemia)|indikaatorite]] värvi ja neid eristavad mitmed üldised keemilised omadused. Lisaks liigitamisele [[Lewisi happed ja alused|Lewisi hapeteks]] ja [[Brønstedi happed|Brønstedi hapeteks]] liigitatakse viimaseid tavaliselt vormiliste tunnuste järgi: * hapniku aatomite sisalduse järgi<ref>Rudzitis G. E., Feldman F. G. Keemia. Anorgaaniline keemia. 8. klass. - 15. trükk - "Prosveshchenie", 2011. - lk. 101.</ref>: hapnikuta (<chem>HCL, H2S, HCN</chem>); hapnikku sisaldavad (<chem>HNO3, H2SO4</chem>). * happeliste vesinikuaatomite arvu järgi: monoaluseline (<chem>HNO3 </chem>); kahealuseline (<chem>H2SeO4</chem>); kolmealuseline (<chem>H3PO4</chem>); mitmealuseline. * tugevuse järgi: tugevad – dissotsieeruvad peaaegu täielikult, [[Dissotsiatsioonikonstant|dissotsiatsioonikonstandid]] üle 1⋅10^–3 ; nõrgad – dissotsiatsioonikonstandid alla 1⋅10^–3. * stabiilsuse järgi: stabiilne (<chem>H2SO4</chem>); ebastabiilne (<chem>H2CO3</chem>). * keemiliste ühendite klassidesse kuulumise järgi: anorgaanilised (<chem>HBr</chem>); orgaanilised (<chem>CH3COOH</chem>); * [[Lenduvus|lenduvuse]] järgi: lenduv (<chem>H2S</chem>); mittelenduv (<chem>H2SO4</chem>); * lahustuvus vees: lahustuv (<chem>H2SO4</chem>); lahustumatu (<chem>H2SiO3</chem>); * metalliaatomite sisalduse järgi: metalli sisaldav (<chem>HMnO4</chem>); mittemetalli sisaldav (<chem>HNO3</chem>). === Muud === Eristada võib ka järgmisi anorgaaniliste ainete rühmi: [[karbiidid]], [[nitriidid]], [[hüdriidid]], intermetalliidid ja muud, mis ei mahu ülaltoodud klassifikatsiooni. ==== Karbiidid ==== Karbiidid on metallide ja mittemetallide ühendid süsinikuga. Traditsiooniliselt loetakse karbiidid ühenditeks, milles süsinikul on suurem [[elektronegatiivsus]] kui teisel elemendil (seega ei kuulu karbiidide hulka sellised süsinikuühendid nagu [[oksiidid]], [[halogeniidid]] jms). Karbiidid on tulekindlad tahked ained: [[Boor|boori]] ja [[räni]] (<chem>B4C, SiC</chem>), [[Titaan|titaani]], [[Volfram|volframi]] ja [[Tsirkoonium|tsirkooniumi]] (vastavalt <chem>TiC, WC, ZrC</chem>) karbiidid on suure [[Kõvadus|kõvaduse]], [[Soojuskindlus|kuumakindluse]] ja keemilise [[Inertsus (keemia)|inertsusega]]. Karbiidid jagunevad järgmisteks liikideks: soolalaadsed (<chem>CaC2, Al4C3</chem>); kovalentsed (<chem>SiC</chem>-karborund); metallilaadsed (mitte-[[Stöhhiomeetria|stöhiomeetrilise]] koostisega, nt [[tsementiit]] (<chem>Fe3C</chem>). ==== Nitriidid ==== Nitriidid on lämmastiku ühendid vähem elektronegatiivsete elementidega, nt metallid (<chem>AlN, Na3N, Ca3N, Zn3N </chem> jne) ja mitmed mittemetallid (<chem>NH3, BN, Si3N4</chem>). Lämmastikuühendid koos metallidega on enamasti [[Tulekindel materjal|tulekindlad]] ja kõrgetel temperatuuridel stabiilsed, nt Elbor. Nitriidkatted annavad toodetele kõvaduse ja korrosioonikindluse; neid kasutatakse [[Energeetika|energeetikas]] ja [[Kosmosetehnoloogia|kosmosetehnikas]]. ==== Hüdriidid ==== Hüdriidid on vesiniku ühendid metallide ja mittemetallidega, millel on vesinikust väiksem [[elektronegatiivsus]]. Mõnikord loetakse hüdriidid kõigi elementide ühendid vesinikuga. Kõige levinumad on binaarsed hüdriidid. Neid jagatakse kolme liiki sõltuvalt sideme laadist ühendis: ioonilised ([[vesinik]] ja [[Leelismetallid|leelis]]- või [[leelismuldmetall]]), metallilised (üleminekumetallide (siirdemetallide) või haruldaste muldmetallide hüdriidid) ja kovalentsed (molekulaarsed) (mittemetallide või Al, Be, Sn, Sb, As, Te, Ge hüdriidid)<ref>Hüdriidid / A. I. Žirov // Suur vene entsüklopeedia : [35 väljaanne] / toim. J. S. Osipov. - Moskva : Suur Vene entsüklopeedia, 2004-2017.</ref>. ==== Intermetalliidid ==== Metallide ühendid ehk intermetalliidid on üks neljast põhilisest metallide vahelise koostoime variandist (teised kolm on täielik puudumine, vastastikune lahustumine vedelas olekus ja eutektiline moodustumine tahkes olekus, samuti nii vedelate kui ka tahkete lahuste moodustumine mis tahes koostises). Erinevalt näiteks tahkete lahuste puhul on intermetallididele iseloomulik keerukas [[Kristallistruktuur|kristalliline struktuur]], mis erineb algsete ainete struktuurist; samuti võivad neil olla füüsikalised või keemilised omadused, mis ei ole iseloomulikud nende koostisosadele puhtal kujul. Üldiselt iseloomustab intermetallide suur hulk erinevaid kristallstruktuure ja keemilisi sidemetüüpe, mis omakorda selgitab nende võimalike füüsikaliste ja keemiliste omaduste suurt hulka. Intermetallididel, nagu ka teistel keemilistel ühenditel, on komponentide vaheline suhe fikseeritud. Intermetallididel on üldiselt suur [[kõvadus]] ja kõrge keemiline vastupidavus. Väga sageli on intermetallididel kõrgem [[sulamistemperatuur]] kui algmetallidel. Peaaegu kõik intermetalliidid on haprad, sest aatomite vaheline side võrega muutub pigem kovalentseks või iooniliseks kui metalliliseks (nt tseesiumauriidi <chem>CsAu</chem> puhul). Mõnel neist on pooljuhtide omadused, kusjuures mida lähemal on elementide suhe [[Stöhhiomeetria|stöhhiomeetriale]], seda suurem on [[elektritakistus]]. Titaannikkeliidil, on vormimälu – pärast kõvenemist saab toodet mehaaniliselt deformeerida, kuid võtab väikese kuumutamisega esialgse kuju. === Mittestöhhiomeetrilised ühendid === Kuni 20. sajandi alguseni peeti aksiomaatiliseks sajandit varem esmakordselt väljendatud ja sõnastatud väidet teatavate ainete koostise püsivuse kohta. Vaatlusalust väidet nimetati samamoodi koostise püsivuse seaduseks ja ainete vastavat omadust [[Stöhhiomeetria|stöhhiomeetriaks]]. Muutuv koostis on suuremal või vähemal määral iseloomulik neile ainetele, millel on kas aatomi- või iooniline struktuur. Sellisel juhul võivad kristallis esineda mitmesugused defektid – kas aatomite puudumine teatud sõlmedes või nende üleküllus sõlmedevahelistes ruumides. Näiteks raua(II)oksiidile ja sulfaadile on iseloomulik ilmne mittestöhhiomeetrilisus. On olemas teatud piirid, mille sees peetakse vastuvõetavaks kõrvalekaldeid stöhhiomeetrilisest koostisest; vastavat vahemikku nimetatakse [[Homogeensus ja heterogeensus|homogeensuspiirkonnaks]]. == Termodünaamika ja anorgaaniline keemia == Alternatiivne kvantitatiivne lähenemine anorgaanilisele keemiale keskendub reaktsioonide energiatele. See lähenemisviis on väga traditsiooniline ja [[Empiirilisus|empiiriline]], kuid see on ka kasulik. [[Termodünaamika|Termodünaamilistes]] terminites väljendatud laiad mõisted hõlmavad [[Redokspotentsiaal|redokspotentsiaali]], [[Happelisus|happelisust]], faasimuutusi. Klassikaline mõiste anorgaanilises termodünaamikas on [https://byjus.com/jee/born-haber-cycle/ Born-Haberi tsükkel], mida kasutatakse elementaarsete protsesside, näiteks [[Elektronafiinsus|elektronafiinsuse]] energiate hindamiseks, millest osa ei ole otseselt vaadeldavad. == Mehhanistiline anorgaaniline keemia == Anorgaanilise keemia oluline aspekt keskendub reaktsiooniteedele, st [[Reaktsiooni mehhanism|reaktsiooni mehhanismidele]]. === Põhirühma elemendid ja lantaniidid === Rühmade 13–18 põhirühma ühendite mehhanisme arutatakse tavaliselt orgaanilise keemia kontekstis (orgaanilised ühendid on ju põhirühma ühendid). Elemendid, mis on raskemad kui C, N, O ja F, moodustavad sageli ühendeid, millel on rohkem elektrone, kui [[okteti reegel]] ennustab, nagu on selgitatud artiklis hüpervalentsete molekulide kohta. Seetõttu erinevad nende reaktsioonide mehhanismid orgaanilistest ühenditest. Süsinikust kergemad elemendid (B, Be, Li), samuti Al ja Mg moodustavad sageli elektronpuudulikke struktuure, mis on elektrooniliselt sarnased [[Karbokatioonid|karbokatioonidega]]. Sellised elektronpuudulikud liigid kipuvad reageerima assotsiatiivsete radade kaudu. === Üleminekumetallide kompleksid === Üleminekumetallide ja põhirühmade ühendid reageerivad sageli erinevalt<ref>R.G. Wilkins (1991). ''[[iarchive:kineticsmechanis00wilk_0|Kinetics and Mechanism of Reactions of Transition Metal Complexes]]'' (2nd ed.). Wiley-VCH. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/978-3-527-28389-7|978-3-527-28389-7]]</bdi>.</ref>. d-orbitaalide oluline roll sidemetes avaldab tugevat mõju [[Ligand|ligandi]] asendamise ja [[Dissotsiatsioon (keemia)|dissotsiatsiooni]] viisidele ja kiirustele. Neid teemasid käsitletakse artiklites koordinatsioonikeemia ja ligandi kohta. Üleminekumetallide mehaanilise keemia üldine aspekt on kompleksi [[Kineetiline energia|kineetiline]] stabiilsus, mida illustreerib vaba ja seotud vee vahetus prototüüpilistes kompleksides. <chem>[M(H2O)6]^n+</chem>: <chem>[M(H2O)6]^{n+} + 6H2O* -> [M(H2O.)6]^{n+} + 6 H2O </chem> kus <chem>H2O. </chem> tähistab isotoopidega rikastatud vett, nt <chem>H2 ^{17}O</chem> ==== Redoksreaktsioonid ==== Üleminekuelementide puhul on valdavalt tegemist [[redoksreaktsioon]]idega. Vaadeldakse kahte liiki redoksreaktsioone: aatomi ülekandmise reaktsioonid, näiteks oksüdatiivne liitumine/reduktiivne eliminatsioon, ja elektroni ülekandmine. Põhiline redoksreaktsioon on "isevahetus", mis hõlmab degeneratiivset reaktsiooni [[oksüdeerija]] ja [[redutseerija]] vahel. Näiteks permanganaat (<chem>MnO4</chem>) ja selle ühe elektroniga redutseeritud sugulane manganaat vahetavad ühe elektroni: [MnO₄]⁻ + [Mn*O₄]²⁻ → [MnO₄]²⁻ + [Mn*O₄]. == Anorgaaniliste ühendite iseloomustamine == Elementide mitmekesisuse ja sellest tulenevate derivaatide vastavalt erinevate omaduste tõttu on anorgaaniline keemia tihedalt seotud paljude analüüsimeetoditega. Vanemad meetodid kippusid uurima lahuste lahtiseid omadusi, nagu [[elektrijuhtivus]], [[Sulamispunkt|sulamispunktid]], [[lahustuvus]] ja [[happelisus]]. [[Kvantteooria]] tekkimisega ja elektrooniliste seadmete vastava laienemisega on kasutusele võetud uued vahendid anorgaaniliste molekulide ja tahkete ainete elektrooniliste omaduste uurimiseks. Sageli annavad need mõõtmised teoreetiliste mudelite jaoks olulisi teadmisi. Sageli esinevad meetodid on järgmised: * [[Röntgenkristallograafia]]: see tehnika võimaldab molekulaarstruktuuride 3D määramist. * Erinevad [[spektroskoopia]] vormid: ** [[UV/Vis-spektroskoopia|Ultraviolettkiirgusspektroskoopia]]: ajalooliselt on see olnud oluline vahend, kuna paljud anorgaanilised ühendid on tugevalt värvitud. ** [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]: lisaks <chem>^{1}H</chem> ja <chem>^{13}C</chem> võivad paljud teised TMR-aktiivsed tuumad (nt <chem>^{11}B, ^{19}F, ^{31}P, ^{195}Pt</chem>) anda olulist teavet ühendi omaduste ja struktuuri kohta. Paramagnetiliste liikide NMR võib anda olulist struktuuriteavet. Prooton (<chem>^{1}H</chem>) NMR on samuti oluline, sest kerge vesiniku tuum ei ole röntgenkristallograafia abil kergesti avastatav. ** [[Infrapunaspektroskoopia]]: enamasti karbonüülligandide neeldumise jaoks. ** Elektroonide tuumakaksikresonantsi (ENDOR) spektroskoopia. ** Mössbaueri spektroskoopia. ** Elektroni paramagnetresonantsspektroskoopia (Elektron-spin-resonants): ESR (või EPR) võimaldab mõõta paramagnetiliste metallkeskuste keskkonda. * [[Elektrokeemia]]: tsükliline voltammmeetria ja sellega seotud meetodid uurivad ühendite redoksaadiomadusi. == Sünteetiline anorgaaniline keemia == Kuigi mõningaid anorgaanilisi liike saab loodusest puhtal kujul, sünteesitakse enamik neist keemiatehastes ja laboris. Anorgaanilisi sünteesimeetodeid võib liigitada üldjoontes vastavalt komponentide lenduvusele või lahustuvusele<ref>Girolami, G.S.; Rauchfuss, T.B.; Angelici, R.J. (1999). ''Synthesis and Technique in Inorganic Chemistry'' (3rd ed.). Mill Valley, CA: University Science Books. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/978-0-935702-48-4|978-0-935702-48-4]]</bdi>.</ref>. [[Lahustuvus|Lahustuvaid]] anorgaanilisi ühendeid valmistatakse orgaanilise sünteesi meetoditega. Õhu suhtes reaktiivsete metalle sisaldavate ühendite puhul kasutatakse [[Schlenki liin|Schlenki liini]] ja kindakasti meetodeid. [[Lenduvus|Lenduvaid]] ühendeid ja gaase töödeldakse "vaakumkollektorites", mis koosnevad klaastorudest, mis on omavahel ühendatud ventiilide kaudu. Ühendid [[Kondenseerumine|kondenseeritakse]] vedela lämmastiku või muude krüogeenide abil. Tahked ained valmistatakse tavaliselt toruahjudes, kusjuures reaktiivid ja tooted suletakse mahutitesse, mis on sageli valmistatud sulatatud ränidioksiidist (amorfne <chem>SiO2</chem>). == Vaata ka == *[[Orgaaniline keemia]] *[[Bioanorgaaniline keemia]] *[[Anorgaanilised ühendid]] *[[Stöhhiomeetria]] *[[Soolad]] *[[Hape|Happed]] *[[Alus (keemia)|Alused]] *[[Oksiidid]] == Allikad == # Remy G. Anorgaanilise keemia kursus. "Mir", 1974. – 775 lk. # ''Shainberg, I.; Sumner, M. E.; Miller, W. P.; Farina, M. P. W.; Pavan, M. A.; Fey, M. V. (1989), Stewart, B. A. (toim),'' "[http://link.springer.com/10.1007/978-1-4612-3532-3_1 Use of Gypsum on Soils: A Review]"'', Advances in Soil Science: Volume 9 (inglise), New York, NY: Springer US, lk 1–111,'' [[DOI]]'':''10.1007/978-1-4612-3532-3_1'','' [[Rahvusvaheline raamatu standardnumber|ISBN]] [[Eri:Raamatuotsimine/978-1-4612-3532-3|<bdi>978-1-4612-3532-3</bdi>]]'', vaadatud 11. mail 2024.'' # ''Jensen, William B. (1. veebruar 1978).'' "[https://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/cr60311a002 The Lewis acid-base definitions: a status report]"''. Chemical Reviews (inglise).'' '''78''' ''(1): 1–22.'' [[DOI]]'':''10.1021/cr60311a002''.'' [[Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber|ISSN]] 0009-2665''.'' # Greenwood, Norman N.; Earnshaw, Alan (1997). Chemistry of the Elements (2nd ed.). Butterworth-Heinemann. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/978-0-08-037941-8|978-0-08-037941-8]]. # C. E. Housecroft et A. G. Sharpe, , Harlow (Royaume-Uni), Prentice Hall, 2005, <abbr>2^e</abbr> <abbr>éd.</abbr>, 992 <abbr>p. ([[:fr:International_Standard_Book_Number|ISBN]] [[:fr:Spécial:Ouvrages_de_référence/978-0-13-039913-7|978-0-13-039913-7]], [http://www.pearsonhighered.com/educator/product/Inorganic-Chemistry/9780130399137.page veebipõhine link] [[https://archive.wikiwix.com/cache/?url=http%3A%2F%2Fwww.pearsonhighered.com%2Feducator%2Fproduct%2FInorganic-Chemistry%2F9780130399137.page arhiiv]]).</abbr> # Wells, A.F. (1984). Structural Inorganic Chemistry. Oxford: Clarendon Press. ==Viited== <references /> {{commonskat|Inorganic chemistry|Anorgaaniline keemia}} [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Anorgaaniline keemia| ]] r0omsytsm3bazlrc7q1psc5ewskr8iv 0 191650 7193953 7157604 2026-07-16T18:43:56Z Kuriuss 38125 7193953 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Valdur Mikita Prima Vista 2015 avamisel.jpg|pisi|[[Valdur Mikita]] esinemas Prima Vista 2015 avamisel]] '''Prima Vista''' on alates 2004. aastast [[Tartu]] linnas maikuus toimuv rahvusvaheline [[kirjandusfestival]].<br>Festivali peakorraldajad on [[MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista]], [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]], [[Tartu O. Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]], [[Eesti Kirjanike Liit]] ja [[Eesti Kirjanduse Selts]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tegijad |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/tegijad/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref>. Partneritena on olnud kaasatud välisriikide kultuuriesindused jt organisatsioonid. Kirjandusfestivali nimel "Prima Vista" on mitu tähendust. Näiteks tähendab see noodilugemist ilma eelneva ettevalmistuseta (''[[a prima vista]]''), aga ka armastust esimesest silmapilgust. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} ==Tunnusüritused== Alates 2004. aastast on igal festivalil toimunud raamatulaat (aastaid [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] esisel väljakul ja fuajees, alates 2017. aastast [[Tartu Raekoja plats]]il), kontsert "Kirjanikud muusikas", lasteprogrammid "Kunstituba kirjanikuga" ja "Peidus raamatukogu". Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal kirjanduslikud jalutuskäigud, filmiprogramm Elektriteatris ning heategevusprojekt "Raamat kirjutab inimese". Koostöös Kõrgema kunstikool Pallasega on festivalil ka eesti kunsti ja alustavaid kunstnike tutvustav kunstiprogramm. Lisaks Tartus toimuvale põhiprogrammile toimuvad ühel päeval kirjandusüritused ka mõnes teises Eesti linnas, n-ö partnerlinnas. Partnerlinn vahetub igal aastal. ==Ajalugu== Festival on välja kasvanud [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] korraldatud [[raamatumess]]ist Utlib Market, mis selle nime all toimus esmakordselt [[2002]]. aasta kevadel. Pärast esimest toimumist sai Prima Vista 2005. aasta alguses Tartu linna kultuuriaasta auhinna "Aasta kultuurisündmus 2004"<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu linn |pealkiri=Kultuurikandja laureaadid 2001–2020 |url=https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kultuur%20ja%20vaba%20aeg/Kultuur/Kultuurikandja%20laureaadid_2001_2020.pdf |vaadatud=8. veebruaril 2023}}</ref>. * 7.–[[8. mai]] [[2004]]. Festivali patroon [[Rein Veidemann]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=2004 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2004/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * [[4. mai|4.]]–[[6. mai]] [[2005]]. Festivali patroon Rein Veidemann<ref>{{Netiviide |pealkiri=2005 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2005/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * [[3. mai|3.]]–[[7. mai]] [[2006]]. Festivali patroon [[Indrek Hirv]]. Partnerlinn [[Narva]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=2006 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2006/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 3.–[[5. mai]] [[2007]]. Festivali patroon [[Arvo Valton]]. Partnerlinn [[Võru]]. Tunnuslause: "Sõna saab teoks"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2007 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2007/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 8.–[[10. mai]] [[2008]]. Festivali patroon [[Doris Kareva]]. Partnerlinn [[Pärnu]]. Tunnuslause: "Loeb, mida loed"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2008 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2008-2/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 6.–10. mai [[2009]]. Festivali patroon [[Andres Ehin]]. Partnerlinn [[Viljandi]]. Tunnuslause: "Lehekülg minevikust, lehekülg tulevikust"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2009 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2009/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 6.–[[9. mai]] [[2010]]. Festivali patroon [[Hannes Varblane]]. Partnerlinn [[Põltsamaa]]. Tunnuslause: "Ellujäämise kunst"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2010 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2010/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 5.–8. mai [[2011]]. Festivali patroon [[Rein Raud]]. Partnerlinn [[Tallinn]] (Euroopa kultuuripealinn 2011). Tunnuslause: "Kursimuutus / ''Change of Course''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2011 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2011/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 10.–13. mai [[2012]]. Festivali patroon [[Mihkel Mutt]]. Partnerlinn [[Elva]]. Tunnuslause: "ruumID / ''room'' ID"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2012 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2012/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 9.–12. mai [[2013]]. Festivali patroon [[Leelo Tungal]]. Partnerlinn [[Valga]]. Tunnuslause: "Aeg lendab / ''Time flies''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2013 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2013/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 7.–10. mai [[2014]]. Festivali matroon [[Kristiina Ehin]]. Partnerlinn [[Rakvere]]. Tunnuslause: "Süüta noorus / ''Forever young''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2014 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/en/arhiiv/arhiiv-2014/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 6.–9. mai [[2015]]. Festivali patroon [[Valdur Mikita]]. Partnerlinn [[Põlva]]. Tunnuslause: "Metsik sõna / ''Wild Word''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2015 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2015/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 4.–7. mai [[2016]]. Festivali patroon _________. Partnerlinn [[Haapsalu]]. Tunnuslause: "Müstifiktsioon / ''Mystifiction''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2016 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2016-2/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 8.–13. mai [[2017]]. Festivali patroon [[Lauri Sommer]]. Partnerasula [[Värska]]. Tunnuslause: "Seitsme maa ja mere taga / ''Behind the Seven Lands and Seas'' / ''За семью морями, за семью долами''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2017 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/ru/%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B2/arhiiv-2017/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE |arhiivimisaeg=2023-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230208123817/https://kirjandusfestival.tartu.ee/ru/%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B2/arhiiv-2017/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 7.–12. mai [[2018]]. Festivali patroon [[Hasso Krull]]. Partnerlinn [[Jõhvi]]. Tunnuslause: "Tulevikumuusika / ''The Sound of Future'' / ''Поживем – увидим''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2018 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2018/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *8.–11. mai [[2019]]. Festivali patroon [[Toomas Kall]]. Partnerlinn [[Orissaare]]. Tunnuslause: "Naljast kaugel / ''Far From Funny / Шутки в сторону''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2019 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2019/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *21.–26. september [[2020]], 9.–14. nov. 2020. Festivali patroon [[Viivi Luik]]. Tunnuslause: "Inimese varjud / ''Human Shadows / Человек и тень''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2020 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2020/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *20.–25. september [[2021]]. Festivali patroon [[Øyvind Rangøy|Oyvind Rangoy]]. Partnerlinn [[Cēsis]]. Tunnuslause: "Väike maailm / ''Small World / Mаленький мир''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2021 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2021/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *9.–14. mai [[2022]]. Festivali patroon [[Urmas Vadi]]. Tunnuslause: "Mängu piirid / ''Game Limits"''<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2022-2/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE |arhiivimisaeg=2023-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230208123822/https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2022-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *8.–14. mai [[2023]]. Festivali patroon [[Mehis Heinsaar]]. Partnerlinn [[Paide]]. Tunnuslause: "Soovida võimatut/ ''The Impossible Dream'' / ''Желать невозможного"'' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjandusfestival Prima Vista 2023 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *6.–12. mai [[2024]]. Patrooni asemel päevakirjanikud: [[Meelis Friedenthal]], Berit Petolai, Tõnis Tootsen, [[Maarja Pärtna]], [[Doris Kareva]], [[Merle Jääger|Merca]] ja [[Urmas Vadi]]. Tunnuslause: "Paremad ja halvemad tulevikud / ''Futures Better and Worse"'' <ref>{{Uudiseviide |pealkiri=2024 - Prima Vista |keel=et-EE |väljaanne=Prima Vista |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2024-2/ |vaadatud=2025-09-30}}</ref> *5.–10. mai [[2025]]. Festivali patroon [[Kai Aareleid]]. Partnerlinn [[Valga]]. Tunnuslause: "Raamat kui paik, paik kui raamat / Book as a Place, Place as a Book" <ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2025-2/ |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *11.–16. mai [[2026]]. Festivali patroon [[Meelis Friedenthal]]. Partnerlinn [[Viljandi]]. Teema “Tehis ja päris”. ==Festivali külalisi== =====2004===== * [[Gintaras Graujauskas]] ([[Leedu]]) * [[Inga Gaile]] ([[Läti]]) * [[Sofi Oksanen]] ([[Soome]]) * [[Arto Lappi]] ([[Soome]]) * [[Wexi Korhonen]] ([[Soome]]) * [[Ott Arder]] ([[Eesti]]) * [[Anne Rande]] ([[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e direktor) =====2005===== * [[Bill Drummond]] ([[Suurbritannia]]) * [[Justin Quinn]] ([[Tšehhi]]) * [[Nora Javorskaja]] ([[Venemaa]]) * [[Igor Belov]] ([[Kaliningrad]]) * [[Boriss Baljasnõi]] ([[Eesti]]) * [[Igor Kotjuh]] ([[Eesti]]) * [[Erakkond]] ([[Eesti]]) =====2006===== * [[Christopher Meredith]] ([[Wales]]) * [[Niall Griffiths]] ([[Wales]]) * [[Jerbol Žumagulov]] ([[Kasahstan]]) * [[Liliana Ursu]] ([[Rumeenia]]) * [[Orsolya Karafiath]] ([[Ungari]]) * ja teised =====2007===== * [[Lidija Šimkute-Pocius]] ([[Leedu]]) * [[Aleksander Kušner]] ([[Venemaa]]) * [[Vladimir Retsepter]] ([[Venemaa]]) * [[Andrei Arjev]] ([[Venemaa]]) * [[Krizstina Tóth]] ([[Ungari]]) * [[Andres Fischer Hansen]] ([[Taani]]) * [[Henna Laininen]] ([[Soome]]) * [[Anna Elina Turunen]] ([[Soome]]) * [[Janette Hannukainen]] ([[Soome]]) * [[Maria Kalliomeri]] ([[Soome]]) =====2008===== * [[Ljudmila Ulitskaja]] ([[Venemaa]]) * [[Jelena Kostjukovitš]] ([[Venemaa]]) * [[Péter Rácz]] ([[Ungari]]) * [[Risto Isomäki]] ([[Soome]]) * [[Sinikka Nopola]] ([[Soome]]) * [[Tiina Nopola]] ([[Soome]]) * [[Ville Hytönen]] ([[Soome]]) * [[Ville-Juhani Sutinen]] ([[Soome]]) * [[Frank de Crits]] ([[Belgia]]) * ja teised =====2009===== * [[Umberto Eco]] ([[Itaalia]]) * [[Aleksandra Marinina]] ([[Venemaa]]) * [[László Darvasi]] ([[Ungari]]) * [[Jean Sprackland]] ([[Suurbritannia]]) * [[Natan Zablotskis]] ([[Venemaa]]) * [[Sofi Oksanen]] ([[Soome]]) =====2010===== * [[Dmitri Bõkov]] ([[Venemaa]]) * [[Leonie Swann]] ([[Saksamaa]]) * [[Attila Bartis]] ([[Ungari]]) * [[Inga Gaile]] ([[Läti]]) * [[Juris Kronbergs]] ([[Läti]]) * [[Guntars Godiņš]] ([[Läti]]) * [[Liāna Langa]] ([[Läti]])<!--Palun mitte välja võtta, Prima Vista saidi põhjal ta osales--> * [[Zinaida Lindén]] ([[Soome]]) * [[Rosa María Rodríguez Magda]] ([[Hispaania]]) * [[Josep Carles Lainez]] ([[Hispaania]]) * [[David Toop]] ([[Suurbritannia]]) * [[Lisa Blanning]] ([[Suurbritannia]]) * [[Kodwo Eshun]] ([[Suurbritannia]]) * [[Tony Herrington]] ([[Suurbritannia]]) =====2011===== * [[John Cooper Clarke]] ([[Suurbritannia]]) * [[Kathrin Schmidt]] ([[Saksamaa]]) * [[Dina Rubina]] ([[Iisrael]]) * [[Erkki Tuomioja]] ([[Soome]]) * [[Serge van Duijnhoven]] ([[Belgia]]) * [[Áron Gaál]] ([[Ungari]]) * [[Katrina Kalda]] ([[Prantsusmaa]]) =====2012===== * [[Jevgeni Griškovets]] ([[Venemaa]]) * [[Grigori Oster]] ([[Venemaa]]) * [[Wolf Biermann]] ([[Saksamaa]]) * [[Simon Reynolds]] ([[Suurbritannia]]) * [[Varsovie]] ([[Prantsusmaa]]) * [[Serge van Duijnhoven]] ([[Belgia]]) =====2013===== * [[Leonid Mletšin]] ([[Venemaa]]) * [[Marina Palei]] ([[Venemaa]]) * [[Thomas Hettche]] ([[Saksamaa]]) * [[Paul Maar]] ([[Saksamaa]]) * [[Bruce Sterling]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) * [[Joel Haahtela]] ([[Soome]]) * [[Jukka Itkonen]] ([[Soome]]) * [[Olga Tokarczuk]] ([[Poola]]) * [[Ádám Bodor]] ([[Ungari]]) * Orbita (Läti) =====2014===== * [[Jee Kast]] ([[Belgia]]) * [[Roman Sikora]] ([[Tšehhi]]) * [[Mariusz Szczygieł]] ([[Poola]]) * [[Katja Petrowskaja]] ([[Saksamaa]]) * [[György Dragomán]] ([[Ungari]]) * [[Veronika Dolina]] ([[Venemaa]]) * [[Mihhail Veller]] ([[Venemaa]]) * [[Arzami Otšei]] ([[Venemaa]]/[[Udmurtia]]) * [[Bettina Göschl]] ([[Saksamaa]]) * [[Klaus-Peter Wolf]] ([[Saksamaa]]) * [[Salla Simukka]] ([[Soome]]) * [[Exotikdot]] (kodanikunimega Maria Paz) ([[Colombia]]) * [[Jelena Glazova]] ([[Läti]]) =====2015===== *[[Tomas Bannerhed]] ([[Rootsi]]) *[[Centauri]] ([[Ungari]]) *[[Andrei Makarevitš]] ([[Venemaa]]) *[[Witold Szabłowski]] ([[Poola]]) *[[Alvydas Šlepikas]] ([[Leedu]]) *[[Jenaro Talens]] ([[Hispaania]]) *[[Eduard Uspenski]] ([[Venemaa]]) *[[David Wagner]] ([[Saksamaa]]) *[[Kjell Westö]] ([[Soome]]) *[[Hemant Divate]] ([[India]]) *[[Sarah Angliss]] ([[Suurbritannia]]) *[[Andy Willoughby]] ([[Suurbritannia]]) *[[Bob Beagrie]] (Suurbritannia) *[[Benzo]] ([[Richardas Norvila]]) ([[Leedu]]/[[Venemaa]]) *[[Artemi Troitski]] ([[Venemaa]]) *[[Konstantin Žigulin]] ([[Venemaa]]) *[[Lev Rubinštein]] ([[Venemaa]]) *[[Stanislav Vostokov]] ([[Venemaa]]) *[[Antye Greye-Ripatti]] ([[Saksamaa]]) =====2016===== * [[Jay Asher]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) * [[Natalja Beltšenko]] ([[Ukraina]]) * [[Hemant Divate]] ([[India]]) * [[Valerie Fritsch]] ([[Austria]]) * [[Claus Høxbroe]] ([[Taani]]) * [[Oscar Gilbert]] ([[Taani]]) * [[Viktor Jerofejev]] ([[Venemaa]]) * [[Vilis Lācītis]] ([[Läti]]) * [[Minna Lindgren]] ([[Soome]]) * [[Audrey Magee]] ([[Iirimaa]]) * [[Marius Povilas Elias Martynenko]] ([[Leedu]]) * [[Małgorzata Rejmer]] ([[Poola]]) * [[Eugen Ruge]] ([[Saksamaa]]) * [[Juri Volodarski]] ([[Ukraina]]) =====2017===== * [[Tuomas Kyrö]] ([[Soome]]) * [[Hans Platzgumer]] ([[Austria]]) * [[Leighton Richard Phoenix]] ([[Suurbritannia]]/[[Soome]]) * [[Sabine Zett]] ([[Saksamaa]]) * [[Deniss Dragunski]] ([[Venemaa]]) * [[Henriikka Tavi]] ([[Soome]]) * [[Sanna Karlström]] ([[Soome]]) * [[Andy Willoughby]] ([[Suurbritannia]]) * [[Bronka Nowicka]] ([[Poola]]) * [[Christine Dwyer Hickey]] ([[Iirimaa]]) * [[Garri Bardin]] ([[Venemaa]]) * [[Philip Meersman]] ([[Belgia]]) * [[Peter Waugh]] ([[Austria]]/[[Suurbritannia]]) * [[René Nyberg]] ([[Soome]]) * [[Nikola Madzirov]] ([[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]]) * [[Adam Randželovitš]] ([[Serbia]]) * [[Kārlis Vērdiņš]] ([[Läti]]) =====2018===== * [[Lena Andersson]] ([[Rootsi]]) * [[Tommi Kinnunen]] ([[Soome]]) * [[Mirko Bonné]] ([[Saksamaa]]) * [[Nora Ikstena]] ([[Läti]]) * [[Ignacio Perini]] ([[Argentina]]) * [[Leanne Moden]] ([[Suurbritannia]]) * [[Christian Kössler]] ([[Austria]]) * [[Pjotr Aleškovski]] ([[Venemaa]]) * [[Jean-Philippe Blondel]] ([[Prantsusmaa]]) * [[Alexander Genis]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) – osales virtuaalselt * [[Tatjana Tolstaja]] ([[Venemaa]]) * [[Joelle Taylor]] ([[Suurbritannia]]) * [[Natasza Goerke]] ([[Poola]]) * [[Denyse Woods]] ([[Iirimaa]]) * [[Laura Accerboni]] ([[Itaalia]]) * [[Elis Burrau|Elis Burrau (Rootsi)]] * [[José Eduardo Degrazia]] ([[Brasiilia]]) * [[Andrej Tomažin]] ([[Sloveenia]]) * [[János Háy]] ([[Ungari]]) ===== 2019 ===== * [[Ralf Rothmann]] ([[Saksamaa]]) * [[Igor Irtenjev]] ([[Venemaa]]) * [[Alla Bossart]] ([[Venemaa]]) * [[Kalle Niinikangas]] ([[Soome]]) * [[Jean-Philippe Toussaint]] ([[Belgia]]) * [[Daniel Wisser]] ([[Austria]]) * [[Karin Erlandsson]] ([[Soome]]) * [[Andy Willoughby]] ([[Suurbritannia]]) * [[Semjon Altov]] ([[Venemaa]]) * [[Zena Edwards]] ([[Suurbritannia]]) * [[Madara Rutkēviča]] ([[Läti]]) * [[Agnese Rutkēviča]] ([[Läti]]) * [[Amir Darwish]] ([[Kurdid|Kurdi]]/[[Suurbritannia|Briti]]/[[Süüria]]) * [[Ron Whitehead]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) * [[Mariko Sumikura]] ([[Jaapan]]) * [[Taeko Uemura]] ([[Jaapan]]) ===== 2020 ===== * [[Matt Colquhoun]] ([[Suurbritannia]]) – osales virtuaalselt * [[Tariq Goddard]] ([[Suurbritannia]]) – osales virtuaalselt * [[Uwe Laub]] ([[Saksamaa]]) – osales virtuaalselt * [[Ron Whitehead]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) – osales virtuaalselt * [[Rita Dahl]] ([[Soome]]) ==== 2021 ==== * [[Etgar Keret]] ([[Iisrael]]) * [[Knut Ødegård]] ([[Norra]]) * [[Turid Farbregd]] ([[Norra]]) * [[Klara Hveberg]] ([[Norra]]) * [[Uwe Laub]] ([[Saksamaa]]) * [[Tariq Goddard]] ([[Suurbritannia]]) * [[Christiana Spens]] ([[Suurbritannia]]) * [[Johanna Venho]] ([[Soome]]) * [[Heidi Iivari]] ([[Soome]]) * [[Rvins Varde]] ([[Läti]]) * [[Vilmos Kondor]] ([[Ungari]]) * [[Viktor Šenderovitš]] ([[Venemaa]]) ==== 2022 ==== * [[Jurga Vilė]] ([[Leedu]]) * [[Lina Itagaki]] ([[Leedu]]) * [[Birutė Jonuškaitė]] ([[Leedu]]) * [[Timur Vermes]] ([[Saksamaa]]) * [[Juha Hurme]] ([[Soome]]) * [[Alexander Genis]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) * [[Agneta Pleijel]] ([[Rootsi]]) * [[Esbjörn Nyström]] ([[Rootsi]]) * [[Nina Lykke]] ([[Norra]]) * [[Carl Neville]] ([[Suurbritannia]]) – osales virtuaalselt * [[Tariq Goddard]] ([[Suurbritannia]]) – osales virtuaalselt * [[Rasa Bugavičute-Pēce]] ([[Läti]]) – osales virtuaalselt * [[Grownups]] ([[Krišjānis Zeļģis]] ja [[Artūrs Punte]]) ([[Läti]]) * [[Māris Šverns]]i trio "[[Baložu pilni pagalmi]]" ([[Läti]]) * [[Jill Kenny]] ([[Iirimaa]]) * [[Nyk de Vries]] ([[Holland]]) * [[Nikola Madžirov]] ([[Põhja-Makedoonia]]) * [[Adelaide Ivánova]] ([[Brasiilia]]) '''2023''' * [[Lina Nordquist]] ([[Rootsi]]) * [[Rimma Markova]] ([[Rootsi]]) * [[Hanne Ørstavik]] ([[Norra]]) * [[Anni Kytömäki]] ([[Soome]]) * [[Maja Jantar]] ([[Soome]]) * [[Gina Viliūnė]] ([[Leedu]]) * [[Marius Povilas Elias Martynenko|Marius Povilas Martynenko]] ([[Leedu]]) * [[:lv:Marija_Luīze_Meļķe|Marija Luīze Meļķe]] ([[Läti]]) * [[:lv:Lote_Vilma_Vītiņa|Lote Vilma]] ([[Läti]]) * [[Jenny Erpenbeck]] ([[Saksamaa]]) * [[Hans Platzgumer]] ([[Austria]]) * David Hartley ([[Suurbritannia]]) * [[Penny Boxall]] ([[Suurbritannia]]) * [[Anton Flint]] ([[Suurbritannia]]) * [[Andy Willoughby]] ([[Suurbritannia]]) * [[Ron Whitehead]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Jinn Bug]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Clara Amaral]] ([[Portugal]]) * [[Sergio Garau]] ([[Itaalia]]) * [[Eleonora Fisco]] ([[Itaalia]]) * [[Giovanni Baudnock]] ([[Belgia]]) * [[Edgars Rubenis]] [[Läti|(Läti]]) * [[Cloud Circuit]] – Deanna Radford & Jeremy Young [[Kanada]]) '''2024''' * [[Cory Doctorow]] ([[Kanada]]) * [[:en:Josh_Sawyer|Josh Sawyer]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Lesley-Ann Brown]] ([[Trinidad]]/[[Ameerika Ühendriigid|USA]]/[[Taani]]) * [[:en:Emmi_Itäranta|Emmi Itäranta]] ([[Soome]]) * [[:sv:Lydia_Sandgren|Lydia Sandgren]] ([[Rootsi]]) * Preiļi Kontseptualistid ([[:lv:Preiļu_konceptuālisti|Preiļu konceptuālisti]]) ([[Läti]]) * [[:de:Julia_von_Lucadou|Julia von Lucadou]] ([[Saksamaa]]) * [[:en:Halyna_Kruk|Halõna Kruk]] ([[Ukraina]]) * [[:en:Isaac_Rosa|Isaac Rosa]] ([[Hispaania]]) * [[Tõnis Vilu]] ([[Eesti]]) * [[Ron Whitehead]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Jinn Bug]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * David Hartley ([[Suurbritannia]]) * [[Penny Boxall]] ([[Suurbritannia]]) * [[Ásta Fanney Sigurðardóttir]] ([[Island]]) * [[Christiane Vadnais]] ([[Kanada]]) * [[:en:Joelle_Taylor|Joelle Taylor]] ([[Suurbritannia]]) * [[Anne Richter]] ([[Saksamaa]]) * [[:en:Alan_N._Shapiro|Alan N. Shapiro]] ([[Saksamaa]]/[[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Claudia Baniahmad]] ([[Saksamaa]]/[[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Olha Povoroznõk]] ([[Ukraina]]) * [[Amy Cutler]] ([[Suurbritannia]]) * [[Adam Strug]] ([[Poola]]) * Tänavateater Migro ([[Poola]]) '''2025''' * Quigley Cryan Brockbank ([[Suurbritannia]]) * [https://circa7celsius.com/ Circa 7 Celsius] ([[Baltimaad]]) * Helene Grøn ([[Taani]]) * David Hartley ([[Suurbritannia]]) * Klaske Havik ([[Holland]]) * Lina Itagaki ([[Leedu]]) * Andris Kalnozols ([[Läti]]) * Julia von Lucadou ([[Saksamaa]]) * Marius Marcinkevičius ([[Leedu]]) * Yuri Miki ([[Jaapan]]) * Anita Mileika ([[Läti]]) * Klaus Modick ([[Saksamaa]]) * Raibīs (Oskars Orlovs) ([[Läti]]) * [[Leonardo Padura]] ([[Kuuba]]) * Ligija Purinaša ([[Läti]]) * Kristina Sadauskienė ([[Leedu]]) * Ernesto Salazar-Jimenez ([[Saksamaa]]) * Daina Tabūna ([[Läti]]) * [[Markus Thielemann]] ([[Saksamaa]]) * [[Kjell Westö]] ([[Soome]]) * Andy Willoughby ([[Suurbritannia]]) ==Tunnustus== * 2004 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta kultuurisündmus) <ref name=":0" /> * 2010 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta produtsent – kirjandusfestivali Prima Vista toimkond)<ref name=":0" /> * 2019–2021 Euroopa festivalide kvaliteedimärk [[EFFE Festival Label]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=European Festivals Association |kuupäev=12. aprill 2021 |pealkiri=Prima Vista International Literary Festival |url=https://www.festivalfinder.eu/festivals/prima-vista-international-literary-festival |vaadatud=8. veebruaril 2023}}</ref> * 2023 [[Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta kultuurisündmus – Utoopia Saatkond)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu Linnavalitsuse pressiteade |kuupäev=15. veebruar 2024 |pealkiri=GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid |vaadatud=27. veebruaril 2024 |väljaanne=Tartu linna koduleht}}</ref> ==Vaata ka== * Kirjanduspreemia [[Esimene Samm]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Prima Vista 2011|Prima Vista 2011}} * [http://kirjandusfestival.tartu.ee Kirjandusfestival Prima Vista] * [[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/?id=259156 "Prima Vista külvab kirjasõna"] – Tartu Postimees, 6. mai 2010 * [[Raul Sulbi]] [http://www.tartupostimees.ee/?id=390950 "Tartu linn jagas kultuuripreemiaid"] – Tartu Postimees, 18. veebruar 2011 * [http://festivalprimavista.blogspot.com/ Prima Vista 2014 blogi – „Süüta noorus“] * [https://kultuur.postimees.ee/6798426/olga-tokarczuk-kirjanik-peab-oskama-kuulata-inimest Kätlin Kaldmaa "Olga Tokarczuk: kirjanik peab oskama kuulata inimest" –] Tartu Postimees, 10. oktoober 2019 [[Kategooria:Tartu üritused]] [[Kategooria:Eesti kirjandusfestivalid]] 6k3dna7arhag9wkktletbr0gtercdaq 0 193784 7194212 6468160 2026-07-17T09:15:42Z ~2026-40288-31 233648 7194212 wikitext text/x-wiki '''Jüri Ojamaa''' ([[16. juuni]] [[1932]] – [[27. september]] [[2017]]) oli eesti tõlkija ja toimetaja. Ojamaa on kasutanud pseudonüümi '''Jüri Aam'''. Ojamaa lõpetas [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] 1952. aastal ja õppis [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] ajakirjandusteaduskonna toimetamis- ja kirjastamisosakonnas. Ta töötas aastatel 1957–1973 kirjastuses [[Eesti Raamat]] poliitilise kirjanduse toimetuse toimetajana, tõlkekirjanduse toimetuse juhatajana ja peatoimetaja asetäitjana. Aastail 1973–1983 oli Ojamaa [[Loomingu Raamatukogu]] toimetaja (toimetuse juht), seejärel kutseline tõlkija ning aastail 1986–1993 ajakirjade [[Vikerkaar]] ja [[Raduga]] vastutav sekretär. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1984. NLKP liige aastail 1965–1990. == Tõlkija == Jüri Ojamaa on vahendanud peamiselt vene kirjandust, teiste seas [[Boriss Pasternak]]i, [[Juri Trifonov]]i, [[Mihhail Bulgakov]]i, [[Sergei Dovlatov]]i ja [[Ljudmila Ulitskaja]] loomingut. Varjunime '''Jüri Aam''' all on ta tõlkinud [[Andrei Bitov]]i raamatu "[[Lahkuv Monahhov]]" (Loomingu Raamatukogu, 1978). == Isiklikku == Jüri Ojamaa abikaasa oli Maarja Ojamaa, kes on töötanud kirjastuses Eesti Raamat toimetajana. Luuletaja [[Liisi Ojamaa]] oli nende tütar. == Kirjandus == *[[Kalle Kurg]]. "Vaade siseõue taevasse." (Jüri Ojamaa 50). – Looming 1982, nr. 6, lk 854–855. {{JÄRJESTA:Ojamaa, Jüri}} [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2017]] flc4n78lvnv4x0tg67vbrhm4wzkgd5c 0 194112 7193873 7186751 2026-07-16T15:30:48Z Trolluollu 228437 /* Trollibussiliikluse lühendamine */ 7193873 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Troll tallinn 2026.png | pildi allkiri = Trollibuss Škoda 32Tr | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini. Alates 1. novembrist 2024 oli trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.<ref name="2AiuU" />, alates 1. juulist 2026 taastub Tallinnas trolliliiklus, kus esimesena alustavad uued Škoda akutrollid sõitmist liinidel 84 ja 85, seejärel jõuavad need augustis 2026 ka liinidele 81, 83 ja 72. == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !! Käigus alates !! Praegusel kujul alates !! Suletud !! class="unsortable" | Märkused |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] || [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] || Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak ||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] || Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] || Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] || [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] || Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] || Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t ||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetab Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2025''' avatai Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] nz3x049ptv9lopjia8eug7ravplgol5 7193876 7193873 2026-07-16T15:46:54Z Trolluollu 228437 7193876 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Troll tallinn 2026.png | pildi allkiri = Trollibuss Škoda 32Tr | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini. Alates 1. novembrist 2024 oli trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.<ref name="2AiuU" />, alates 1. juulist 2026 taastub Tallinnas trolliliiklus, kus esimesena alustavad uued Škoda akutrollid sõitmist liinidel 84 ja 85, seejärel jõuavad need augustis 2026 ka liinidele 81, 83 ja 72. == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Kontakt- võrguga kaetud!! Käigus alates !! Viimatisel kujul alates !! Suletud !! class="unsortable" | Märkused |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] || [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] || Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] || Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] || Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] || [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] || Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] || Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56.3% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |2026 |2026 | |Bussiliini 84 asendus |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |Mustamäe |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |62.9% <ref name=":5" /> |2026 |2026 | |Bussiliini 85 asendus |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetab Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2025''' avatai Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] ig3p0soms7zq7kfyfrqgc1to15rhlua 7193881 7193876 2026-07-16T15:48:00Z Trolluollu 228437 7193881 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Troll tallinn 2026.png | pildi allkiri = Trollibuss Škoda 32Tr | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini. Alates 1. novembrist 2024 oli trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.<ref name="2AiuU" />, alates 1. juulist 2026 taastub Tallinnas trolliliiklus, kus esimesena alustavad uued Škoda akutrollid sõitmist liinidel 84 ja 85, seejärel jõuavad need augustis 2026 ka liinidele 81, 83 ja 72. == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Kontakt- võrguga kaetud |'''Käigus''' '''alates''' |'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' |'''Suletud''' |'''Märkused''' |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] || [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] || Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] || Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] || Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] || [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] || Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] || Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56.3% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |2026 |2026 | |Bussiliini 84 asendus |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |Mustamäe |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |62.9% <ref name=":5" /> |2026 |2026 | |Bussiliini 85 asendus |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetab Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2025''' avatai Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] q9huw7egu17bjve4lsmdf0pdn7yfuw6 7193882 7193881 2026-07-16T15:49:35Z Trolluollu 228437 7193882 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Troll tallinn 2026.png | pildi allkiri = Trollibuss Škoda 32Tr | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini. Alates 1. novembrist 2024 oli trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.<ref name="2AiuU" />, alates 1. juulist 2026 taastub Tallinnas trolliliiklus, kus esimesena alustavad uued Škoda akutrollid sõitmist liinidel 84 ja 85, seejärel jõuavad need augustis 2026 ka liinidele 81, 83 ja 72. == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Kontakt- võrguga kaetud !'''Käigus''' '''alates''' !'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' !'''Suletud''' !'''Märkused''' |- ! [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] | [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] | Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- ! [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] | Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- ! [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- ! [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] | Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- ! [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] | [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- ! [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] | Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- ! [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] | Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- ! [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- ![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56.3% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |2026 |2026 | |Bussiliini 84 asendus |- ![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |Mustamäe |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |62.9% <ref name=":5" /> |2026 |2026 | |Bussiliini 85 asendus |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetab Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2025''' avatai Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] a79q3myeno5g0420d0q8lzjn4g0qh7m 7193884 7193882 2026-07-16T15:50:38Z Trolluollu 228437 7193884 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Troll tallinn 2026.png | pildi allkiri = Trollibuss Škoda 32Tr | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini. Alates 1. novembrist 2024 oli trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.<ref name="2AiuU" />, alates 1. juulist 2026 taastub Tallinnas trolliliiklus, kus esimesena alustavad uued Škoda akutrollid sõitmist liinidel 84 ja 85, seejärel jõuavad need augustis 2026 ka liinidele 81, 83 ja 72. == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Kontakt- võrguga kaetud !'''Käigus''' '''alates''' !'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' !'''Suletud''' !'''Märkused''' |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] | [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] | Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] | Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] | Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] | [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] | Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] | Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- ![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56.3% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |2026 |2026 | |Bussiliini 84 asendus |- ![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |Mustamäe |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |62.9% <ref name=":5" /> |2026 |2026 | |Bussiliini 85 asendus |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetab Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2025''' avatai Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] 9stim799u79gaxz6krmpksu4zb8uwlk 7193885 7193884 2026-07-16T15:53:13Z Trolluollu 228437 7193885 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Troll tallinn 2026.png | pildi allkiri = Trollibuss Škoda 32Tr | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini. Alates 1. novembrist 2024 oli trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.<ref name="2AiuU" />, alates 1. juulist 2026 taastub Tallinnas trolliliiklus, kus esimesena alustavad uued Škoda akutrollid sõitmist liinidel 84 ja 85, seejärel jõuavad need augustis 2026 ka liinidele 81, 83 ja 72. == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Kontakt-võrguga kaetud !'''Käigus''' '''alates''' !'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' !'''Suletud''' !'''Märkused''' |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] | [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] | Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] | Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] | Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] | [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] | Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] | Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- ![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56.3% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |2026 |2026 | |Bussiliini 84 asendus |- ![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |Mustamäe |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |62.9% <ref name=":5" /> |2026 |2026 | |Bussiliini 85 asendus |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. * '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Ühine lõppjaam bussidega. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetab Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2025''' avatai Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] 6icowur14lj9tm6q2nhzvru4omyztw9 7193894 7193885 2026-07-16T16:02:13Z Trolluollu 228437 7193894 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Tallinn trolejbus 450.jpg | pildi allkiri = Trollibuss | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Traatidega kaetud !'''Käigus''' '''alates''' !'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' !'''Suletud''' !'''Märkused''' |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] | [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] | Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] | Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] | Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] | [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] | Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] | Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- ![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56.3% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |2026 |2026 | |Bussiliini 84 asendus |- ![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |Mustamäe |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |62.9% <ref name=":5" /> |2026 |2026 | |Bussiliini 85 asendus |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. * '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Ühine lõppjaam bussidega. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetab Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2025''' avatai Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] jfzppnbkg6r6qbwjncrcgvcgiha6hae 7193928 7193894 2026-07-16T17:03:47Z Trolluollu 228437 7193928 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Tallinn trolejbus 450.jpg | pildi allkiri = Trollibuss | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Traatidega kaetud !'''Käigus''' '''alates''' !'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' !'''Suletud''' !'''Märkused''' |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] | [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] | Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] | Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] | Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] | [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] | Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] | Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- ![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56.3% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |2026 |2026 | |Bussiliini 84 asendus |- ![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |Mustamäe |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |62.9% <ref name=":5" /> |2026 |2026 | |Bussiliini 85 asendus |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. * '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Ühine lõppjaam bussidega. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetab Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] c0ghthq5ckcdqbdof6u5b6t13adgbqs 7193930 7193928 2026-07-16T17:07:35Z Trolluollu 228437 /* Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega */ 7193930 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Tallinn trolejbus 450.jpg | pildi allkiri = Trollibuss | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 2 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !Traatidega kaetud !'''Käigus''' '''alates''' !'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates''' !'''Suletud''' !'''Märkused''' |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']] | [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']] | Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak |100%||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']] | Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']] | Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100%||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']] | [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) |100%||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']] | Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |100% || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']] | Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak |100% || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']] | [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t |100%||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- ![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']] |[[Balti jaam]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee |56.3% <ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> |2026 |2026 | |Bussiliini 84 asendus |- ![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']] |Mustamäe |[[Balti jaam]] |E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee |62.9% <ref name=":5" /> |2026 |2026 | |Bussiliini 85 asendus |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. * '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Ühine lõppjaam bussidega. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist TLT käes alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus == * '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].<ref name="Olander" /> * '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> == Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega == * '''26. oktoobril 2021''' katsetas Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. <ref name="NBWsU" /> * '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. <ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] <ref name="amnQQ" /> * '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. <ref name=":3" /> * '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Statistika == 2026 aasta juuli seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. <ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] 44jhhsolme6spc5uh3rcfoozzhdbx1z 0 202334 7193947 6873780 2026-07-16T18:31:31Z Kuriuss 38125 7193947 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti Vabariigi valitsusasutusest. Tallinna linna, kui kohaliku omavalitsusüksuse loodud ametiasutuse kohta vaata artiklit [[Tallinna Keskkonnaamet]].}} {{Asutus | Nimi = Keskkonnaamet | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = KeA | moodustatud = [[1. veebruar]]il [[2009]] | likvideeritud = | tüüp = riigiasutus | eesmärk = | peakorter = [[Pärnu]]s | asukoht = [[Roheline tänav (Pärnu)|Roheline]] 64, Pärnu | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Keskkonnaministeerium]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = [https://www.keskkonnaamet.ee// Keskkonnaameti koduleht] }} [[File:Roheline tn 64, Pärnu.jpg|thumb|Roheline 64]] '''Keskkonnaamet''' ([[lühend]] '''KeA''')<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti põhimäärus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/118112022002?leiaKehtiv |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> on [[Keskkonnaministeerium]]i valitsemisalas tegutsev [[valitsusasutus]]. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti tutvustus {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}</ref>. Keskkonnaamet loodi [[1. veebruar]]il [[2009]] maakondlike [[keskkonnateenistus]]te,[[Riiklik Looduskaitsekeskus | Riikliku Looduskaitsekeskuse]] ja [[Kiirguskeskus]]e baasil. [[1. jaanuar|1. jaanuaril]] [[2021]] liideti Keskkonnaametiga [[Keskkonnainspektsioon]]. Keskkonnaamet korraldab igal aastal kõigile [[keskkonnaharidus]]e edendajatele ning huvilistele [[Keskkonnahariduse konverents|Keskkonnahariduse konverentsi]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnahariduse konverents {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-konverents |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}</ref>. == Juhtimine == Keskkonnaameti peadirektorid: * 2009–2018 [[Andres Onemar]], * 2019–2021 [[Riho Kuppart]], * 2021 [[Olav Avarsalu]], * 2022– [[Rainer Vakra]]. Keskkonnaamet koosneb valdkondadest, osakondadest ja büroodest (seisuga 01.01.2023)<ref name=":0" />: *Eluslooduse valdkond: **Eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakond **Looduskaitse korraldamise osakond ***Maahoolduse büroo ***Loodushoiutööde büroo ***Jahinduse ja vee-elustiku büroo **Looduskaitse planeerimise osakond ***Liigikaitse büroo **Looduskasutuse osakond **Metsaosakond **Keskkonnahariduse osakond *Juhtimise valdkond: **Haldusosakond **Teenindusosakond **Personaliosakond **Strateegia- ja analüüsiosakond *Järelevalve valdkond: **Järelevalveosakond ***bürood kõigis maakondades **Keskkonnatasuosakond **Uurimisosakond **Õigusosakond *Keskkonnakasutuse valdkond: **Keskkonnakasutuse ja järelevalve arendusosakond **Kliima- ja kiirgusosakond ***Kiirguskaitsebüroo ***Kiirgusseirebüroo ***Kliima- ja välisõhubüroo **Ringmajanduse osakond ***Jäätmebüroo ***Maapõuebüroo ***Keskkonnakorralduse büroo **Veeosakond ==Liikmesus== Keskkonnaamet on [[EUROPARC|EUROPARC-]]i (Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsioon) liige ([[Lahemaa]] Rahvuspargi Administratsiooni ja [[Riiklik Looduskaitsekeskus|Riikliku Looduskaitsekeskuse]] õigusjärglasena). ==Vaata ka== * [[Euroopa Keskkonnaamet]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.keskkonnaamet.ee/ Keskkonnaameti veebileht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020013?leiaKehtiv Keskkonnaameti põhimäärus (Riigi Teataja)] {{Eesti riigiametid}} [[Kategooria:Keskkonnaministeerium]] [[Kategooria:Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid]] ngk2qpb6qefts66q0sldhqcj4pgys8t 0 203420 7193987 7188407 2026-07-16T20:20:31Z ~2026-40247-05 233618 /* */ 7193987 wikitext text/x-wiki [[Fail:Manivald Kasepõld. Eesti sõjaväelane 2021.jpg|pisi|Manivald Kasepõld (2021)]] '''Manivald Kasepõld''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1952]])<ref>[https://www.kaitseliit.ee/et/manivald-kasepold Manivald Kasepõld]</ref> on [[Eesti]] [[sõjaväelane]], aastast 1992 [[kindralmajor|Vabariigi Presidendi käskkirja alusel kindralmajor]].<ref>[https://sonumid.ee/?p=87369 Manivald Kasepõld sai kätte kindralmajori auastme]</ref> Ta oli [[Kaitseliidu Harju malev]]a pealik 9. augustist 1990 kuni 19. augustini 1991 ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu ülem]] 10. novembrist 1990 kuni 16. novembrini 1992. Teenis [[Vahipataljon]]i ülemana aastail [[1994]]–[[1995]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110920063246/http://www.vahipataljon.ee/?menuID=260&ids=260 Tutvustus]. Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni koduleht. Vaadatud 24. märtsil 2011.</ref> Aastast 2023 on ta [[Eesti Eruohvitseride Kogu]] juhatuse esimees. ==Tunnustus== *2018 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-7 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Eller]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[10. november]] [[1990]] – [[16. november]] [[1992]]| järgnev=[[Johannes Kert]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristjan Saar]] | nimi=[[Kaitseliidu Harju malev]]a pealik| aeg=[[9. august]] [[1990]] – [[19. august]] [[1991]]| järgnev=[[Kalev Ots]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kasepõld, Manivald}} [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[kategooria:Vahipataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] rdqj8coru3smezbdcit82lgiazmycor 0 210055 7194272 7181764 2026-07-17T10:30:03Z Kuriuss 38125 7194272 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]] '''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige. == Töö näitlejana == Artur Talvik lõpetas 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend) ja töötas kuni 1992. aastani [[Eesti Noorsooteater|Nukuteatris]] näitlejana. 2010. aastal võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Laulud tähtedega]]". == Poliitiline tegevus == [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. Talvik tegutses [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] esimehena aastatel 2017–2018. 13. mail 2018 ta teatas, et lahkub Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. 2018. septembri alguses hakkas ta asutama uut, [[Elurikkuse Erakond]]a.{{lisa viide}} [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019</ref> ==Filmid== ===Produtsendina=== *"Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm) *"Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm) *"[[Kinnunen]]" (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008, mängufilm) *"[[Tondipoisid]]" (2009, dokumentaalfilm) *"[[Okupeeri oma müür]]" (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga) ===Lavastajana=== *"Vene metalli ja US $ suudlus" (1993, koos [[Rein Kotov]]iga) *"Ööliblika jõulud" (1994, koos Rein Kotoviga) *"Vabadus või surm" (1995) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009, dokumentaalfilm) ==Isiklikku== Ta on [[Alice Talvik|Alice]] ja [[Mati Talvik]]u poeg. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010 * [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 "Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult"], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010 * [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 "Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased"]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014 * [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik "Ringvaatele": ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018 {{Commons|Category:Artur Talvik}} {{JÄRJESTA:Talvik, Artur}} [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] a3jfs2wxu7bjhd080dwmyph8rhttjoz 0 216270 7194235 6657191 2026-07-17T09:30:11Z ~2026-40288-31 233648 7194235 wikitext text/x-wiki '''Linda Ruud''' ([[7. detsember]] [[1932]] [[Lehtse]] – [[23. juuni]] [[2010]] [[Tallinn]]) oli eesti luuletaja, tõlkija ja prosaist. Ta oli raudteelase ja õpetaja tütar. 1936. aastal kolis pere [[Tapa]]le, kus Linda lõpetas 1951. aastal [[Tapa Keskkool|Tapa Keskkooli]].<ref name="orissaare">[https://web.archive.org/web/20150128114615/http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/files/LINDA%20RUUD.pdf LINDA RUUD - 80] Orissaare raamatukogu (vaadatud 24. jaanuaril 2015)</ref> Ta asus õppima [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonda loogika ja psühholoogia erialal<ref name="orissaare"/>, kuid lõpetas [[1956]]. aastal eesti filoloogia erialal. Ta töötas Tapa rajoonilehtede juures, Tallinnas [[Õhtuleht|Õhtulehe]] toimetuses tõlkijana ja kirjastuses [[Eesti Raamat]] toimetajana.<ref name="orissaare"/> ==Looming== Tema debüütluulekogu ilmus [[1962]]. aastal debüteerinud noorte luuletajate esimeses [[kassetipõlvkond|kassetis]]. Kokku on ta avaldanud kolm luulekogu ja ühe proosaraamatu.<ref name="orissaare"/> Ta tõlkis eesti keelde näiteks [[Sergei Jessenin]]i luuletusi, samuti paljudes teiste tõlkijate tõlgitud proosaraamatutes sisalduvaid värsse inglise, vene, poola jt keeltest. ===Teoseid=== *"Mu südames on pühapäev" (1962) *"Naera, Kassandra" (1973) *"Naine vabast ajast" (romaan, 1979) *"Mõte Tulemaast" (1989) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://arhiiv.err.ee/vaata/esimene-raamat-linda-ruud Esimene raamat. Linda Ruud] (raadiosaade, autor loeb oma luuletusi). Eesti Raadio, 1962 *[http://www.looming.ee/index2.php?archive_mode=article&articleid=442 "Linda Ruud 7. XII 1932 – 23. VI 2010 In memoriam"]. Looming 2010/8 {{JÄRJESTA:Ruud, Linda}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2010]] e2xjrdksja0xgny0fjnprs4uk93h8aw 1 216422 7194013 2088822 2026-07-16T21:20:46Z Velirand 67997 7194013 wikitext text/x-wiki Mille poolest uus haldusjaotuse kaart eelmisest parem on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. juuli 2010, kell 13:14 (EEST) ---- Wikidata pindala infokastis asendati ingliskeelsest Vikipeediast võetuga. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. juuli 2026, kell 00:20 (EEST) 0zq1e74rrwifgyy9lgrhaxchlzhxftw 0 226540 7193964 7015417 2026-07-16T19:00:18Z Kuriuss 38125 7193964 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Irene Lill''' (sünninimi '''Irene Allikas'''; sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1958]] [[Jalta]]s) on eesti tehnikateadlane.<ref>[http://v2.ttu.ee/ehitustootluse-instituut/oppetoo/oppejoud-2/prof-ilill/ Irene Lill Tallinna Tehnikaülikooli kodulehel]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Haridus== Ta õppis [[Tallinna 7. Keskkool]]is 1965–1973, NSV Liidu saatkonna juures asuvas keskkoolis Varssavis 1973–1975, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonnas tööstus- ja tsiviilehituse erialal 1975–1981; magistrantuur 1994; doktorantuur 2000–2004. Tehnikateaduste doktor 2004.<ref name='PROF'>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn: TTÜ, 2008.</ref> ==Töökäik== [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut|Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] laborant 1975–1977. [[Tallinna Tehnikaülikool]]is 1977–…: ehitustehnoloogia kateedri laborant 1977–1980, insener 1980–1981, laboratooriumi juhataja 1981–1982, assistent 1982–1989, vanemõpetaja 1989–1991; ehitustootluse instituudi lektor 1991–2004, dotsent 2004–2005, professor 2005–2016, ehitustehnoloogia õppetooli hoidja 2004–2005, juhataja 2005–2016, instituudi direktor 2006–2016; 2017. aastast [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut|ehituse ja arhitektuuri instituudi]] professor (2021. aastast täisprofessor tenuuris) ja ehitusprotsessi uurimisrühma juht, instituudi direktor 2025. aastast.<ref name='PROF' /><ref name='ETIS>[https://www.etis.ee/CV/Irene_Lill/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> Irene Lill on [[Eesti Kunstiakadeemia]] tunnitasuline õppejõud 2005. aastast ning oli [[Gediminase-nimeline Vilniuse Tehnikaülikool|Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli]] juhtivteadur 2019–2021 ja 2024–2025.<ref name='ETIS' /> ==Teadustöö== Põhilised uurimisvaldkonnad: ehitus- ja kommunaaltehnika, ehitusökonoomika ja -juhtimine.<ref name='PROF' /> ==Teaduskorralduslik tegevus== Tallinna Tehnikaülikooli Senati liige 2025–...; inseneriteaduskonna nõukogu liige 2017–...; CIBi (International Council for Research and Innovation in Bulding and Construction) komisjonide liige: W 055 – Building Economics, W 065 – Organisation and Management in Construction, W 099 – Quality and Safety on Construction Sites, TG 59 – People in Construction; ajakirja [[Ehitaja (ajakiri)|Ehitaja]] konsultant.<ref name='ETIS' /> ==Tunnustus== *Kirjastuse Blackwell Publishing parima ettekande preemia rahvusvahelisel konverentsil „3rd International Postgraduate Research Conference in the Built and Human Environment” (Lissabon) ESAI, 3.–4. aprill 2003 *Tallinna Tehnikaülikooli aasta õppejõud 2006, 2017 *Tallinna Tehnikaülikooli [[Mente et Manu]] teenetemedal 2023 ==Isiklikku== Ta oli abielus klaasikunstnik [[Ivo Lill]]ega. Neil on kaks tütart: laulja [[Juuli Lill]] ja rõivadisainer Liisi Lill. Tema huviks on aiandus ja ta on rahvusvahelise klaasikunsti ühingu Glass Art Society liige.<ref name='PROF' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[http://v2.ttu.ee/irene-lill Irene Lill TTÜ lehel] *Irene Lille [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=3493 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Lill, Irene}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti ehitusteadlased]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] q32uko0zq7cw0iju85ge4ipnfzhnugi 0 228128 7193822 7033781 2026-07-16T12:28:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193822 wikitext text/x-wiki '''Kadri Allikmäe''' (sündinud [[5. august]]il [[1981]]) on eesti keskkonnaaktivist, [[pärimusmuusika|pärimusmuusik]], [[torupill]]i- ja [[plokkflööt|plokkflöödimängija]].<ref name="kultuur.ee"/> Ta on olnud üks aktsiooni "[[Teeme ära!]]" peakorraldajaid. Lõpetas [[2024]]. aasta kevadel [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]s magistriõpingud kultuuripärandi loovrakenduste erialal pärimusmuusika suunal (''cum laude''). [[2025]]. aastal alustas Kadri Allikmäe koostööd [[Tallinna Rahvaülikool]]iga, kus ta tegutseb [[torupill]]iõpetajana.<ref name="kultuur.ee"/> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="kultuur.ee">{{Netiviide |url=https://kultuur.ee/kadri-allikmae-2/ |pealkiri=Tallinna Rahvaülikooli koduleht – Kadri Allikmäe |vaadatud=2025-12-06 |arhiivimisaeg=2025-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251006074700/https://kultuur.ee/kadri-allikmae-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== *Madis Jürgen. [https://www.delfi.ee/archive/kaib-paljajalu-ja-muudkui-kallistab?id=18790146 "Käib paljajalu ja muudkui kallistab"] Eesti Ekspress, 30. aprill 2008 {{JÄRJESTA:Allikmäe, Kadri}} [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ozm230v4orzd26fto3r4ql8sydml39h 0 228182 7193908 6432234 2026-07-16T16:25:17Z Velirand 67997 7193908 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Petuški | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Петушки | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Petushki_(Vladimir_oblast).gif | vapi_link = [[Petuški vapp]] | pindala = 57,4 | elanikke = 12 059 <small>(2025)</small> | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} [[Pilt:Petushki central square.JPG|pisi|Petuški keskväljak]] [[Pilt:Petushki station 2009.jpg|pisi|Petuški raudteejaam]] '''Petuški''' (vene ''Петушки'') on linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Petuški rajoon]]i keskus. Petuški asub [[Kljazma]] jõe kaldal, 67 km [[Vladimir]]ist läänes. Linna läbivad [[Moskva]] ja [[Nižni Novgorod]]i vaheline raudtee ja maantee. Petuški tekkis [[1861]] rajatud raudteejaama juurde. Linnaõigused sai [[1965]]. aastal. Elanike arv oli 2010. aastal 15 200. [[Venedikt Jerofejev]] on kirjutanud teose "[[Moskva–Petuški]]". [[Kategooria:Vladimiri oblasti linnad]] lyu1gslpe25d9omv1fg78ubhjmk87ma 1 236261 7194300 6846805 2026-07-17T11:17:14Z Kuriuss 38125 7194300 wikitext text/x-wiki ==Välja võetud info== ===Õppinud=== *1976 – 1984 ''Rakvere 3. Keskoolis'' *1984 – 1988 ''Tartu Kunstikool'' (Kunstiline kujundamine) *1988 – 1993 ''Eesti Kunstiakadeemia'' (Moekunst) *1993 – 1994 ''Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Disain'' (Halle, Saksamaa) *2005 – 2006 ''Kaitseväe Lahingukool'' ===Töötanud=== *1991 – 1992'' Eesti Vabariigi Majandusministeerium ja Erastamisagentuur'' (Pressiesindaja) *1994 – 1995 ''AS BALTIKA'' *1995 -1997 ''Reklaamiagentuur ZAVOD'' *1997 – 1998 ''ERA Pank ja Kindlustusselts POLARIS'' (Pressiesindaja) *1998 – 2008 ''AS TV3'' (Saatejuht. KAHVEL; Kes tahab saada Miljonäriks; Erisaated) *2003 märts – november ''Eesti Vabariigi Riigikogu'' (Riigikaitsekomisjon) *Alates 2008 ''AS Kanal 2'' (Saatejuht. TÕEHETK; Erisaated; Hannes Võrno Q) *HV HAUS (loodud 2002) juhataja ja 100% omanik '''www.hvhaus.ee''' ===Looming=== *2009 Maalinäitus "Juulile" Tartu E-Kunstigaleriis *1993 Kostüümikujundus Tallinfilmi mängufilmile "TULIVESI" Režissöör Hardi Volmer *1995 Kostüümikujundus Tallinfilmi mängufilmile "MINU LENINID" Režissöör Hardi Volmer *2009 Autobiograafiline raamat POISI LUGU Kirjastus Petrone Print ===Isiklikku=== *Kaitseliidu liige, nooremleitnant. *Vabaabielus. 2 last --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 24. jaanuar 2011, kell 16:06 (EET) : Miks see välja võeti? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 24. jaanuar 2011, kell 16:07 (EET) ::Kuna terve artikkel oli selline. No panen siis tagasi, aga vikindada vms on vaja ja viiteid ka pole. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 24. jaanuar 2011, kell 16:21 (EET) ::: Nojah, aga me ei viska ju tavaliselt vormindamata asju välja. Tuleb korda teha jah. Sel eelmisel jutul pole ka viiteid. Nt et ta ''on põhiliselt tuntud huumorigrupi Kreisiraadio liikmena''. Kes nii arvab? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 24. jaanuar 2011, kell 16:29 (EET) :::: Jah, nii ei maksa teha, tuleb lihtsalt korda teha. :::: Kunagi see oli tõsi, et ta on tuntud põhiliselt Kreisiraadiost, nüüd see vast enam paika ei pea. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. jaanuar 2011, kell 19:40 (EET) Siin on tehtud imelikke parandusi, mis osalt teevad kindlasti artiklit halvemaks, näiteks esimeses lõigus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2012, kell 12:24 (EEST) ---- Nüüd kustutati suur hulk infot. Nende hulgas osa on õige (ta on tegelikult tõesti toomkooli nõukogu liige). [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 17. november 2012, kell 21:14 (EET) :Panin tagasi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. november 2012, kell 21:49 (EET) ---- 2015. aasta oktoobris lahkus ta Kaitseväe tegevteenistusest. Kus ta nüüd töötab? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. detsember 2016, kell 12:33 (EET) ---- Kas epiteedi "endine" lisamine on põhjendatud? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 10:06 (EEST) :Ma jätaks selle ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 11:21 (EEST) :: "endine" võiks käia moekunstniku, poliitiku ja kaitseväelase kohta. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2025, kell 11:33 (EEST) ::: Muutsin ära. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. aprill 2025, kell 19:14 (EEST) ----------- ''teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega'' – kas meie kaitseministril on tõesti oma medalid? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. juuli 2026, kell 14:17 (EEST) 9kacp1nr5ovotk7kol6pvhonmyvzms3 100 238481 7194096 6975379 2026-07-17T06:46:00Z Avjoska 1538 7194096 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[17. märts]]''' ;Sündinud *[[1893]] – [[Otto Silber]], Eesti jalgpallur *[[1899]] – [[Karl Lomp]], Eesti laskur ja treener *[[1907]] – [[Alfons Matso]], Eesti suusavalmistaja *[[1911]] – [[Vello Kaaristo]], Eesti murdmaasuusataja *[[1928]] – [[Harry Moikov]], Eesti auto- ja mootorrattaspordikohtunik ning sporditegelane *[[1930]] – [[Karin Laine]], Eesti suusataja ja sporditegelane *[[1939]] – [[Giovanni Trapattoni]], Itaalia jalgpallur ja treener *[[1947]] – [[Tiiu Valgemäe]] (Tomson), Eesti iluuisutaja ja treener *[[1948]] – [[Matti Killing]], Eesti sõudetreener *[[1953]] – [[Rein Lindmäe]], Eesti lauatennisist ja treener *[[1958]] – [[Arvo Kohv]], Eesti sõudja *[[1965]] – [[Marika Mölder]], Eesti sõudja *[[1969]] – [[Mika Kihlström]], Soome poksija *[[1970]] – [[Katrin Peterson]], Eesti iluvõimleja ja võimlemistreener *[[1971]] – [[Urmas Klaas]], Eesti sporditegelane *[[1974]] – [[Tõnis Kasemets]], Eesti autovõidusõitja *[[1976]] – [[Imre Erik]], Eesti käsipallur ja treener *[[1980]] – [[Lilian Matonina]], Eesti jõutõstja *[[1983]] – [[Raul Meireles]], Portugali jalgpallur *[[1984]] – [[Maris Rõngelep]], Eesti kergejõustiklane *[[1986]] – [[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[1989]] – [[Shinji Kagawa]], Jaapani jalgpallur *[[1990]] – [[Liane Pintsaar]], Eesti kergejõustiklane *[[1993]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[1994]] – [[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1997]] – [[Kathleen Ledecky]], USA ujuja * 1997 – [[Konrad Bukowiecki]], poola kergejõustiklane (kuulitõukaja) *[[1999]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja ;Surnud *[[1966]] – [[Alberto Lovell]], Argentina poksija *[[1967]] – [[Juhan Vakkermann]], Eesti maadleja ja raskejõustikutegelane *[[1987]] – [[Elmar Soode]], Eesti laskur ja treener *[[1997]] – [[Valdur Rohtla]], Eesti laskur ja sporditegelane *[[2007]] – [[Toivo Tukk]], Eesti spordiajakirjanik *[[2018]] – [[Tiina Leesment Bergh]], eesti võimlemisõpetaja ja koreograaf Rootsis * 2018 – [[Karmen Braun]], eesti ujuja ;Sündmused *... <noinclude>[[Kategooria:Päev spordiajaloos|Märts, 17.]]</noinclude> t6ok8k1kup2j2jbuufwo5xy2gytrgp9 0 239945 7194169 6887237 2026-07-17T08:52:14Z ~2026-40288-31 233648 7194169 wikitext text/x-wiki '''Gennadi Gerodnik''' (vene Геннадий Иосифович Геродник; [[2. veebruar]] [[1911]] [[Asvieja]], [[Drissa maakond]], [[Vitebski kubermang]] – [[15. veebruar]] [[2000]] [[Keila]]) oli [[Eesti]] [[kirjanik]], [[publitsist]], [[õpetaja]] ning koolijuht. Ta lõpetas [[1939]]. aastal [[Leningradi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] matemaatikateaduskonna. Alates [[1961]]. aastast oli ta kutseline kirjanik. Ta kirjutas [[vene keel]]es. Aastatel [[1947]]–1961 oli ta [[Valga 2. Keskkool]]i direktor ja matemaatikaõpetaja. ==Eesti keeles ilmunud teosed== *Mungarüü varjus. Tõde Petseri kloostri kohta. Tallinn, Eesti Raamat, 1965. *Vend Vahindra. Satiiriline dokumentaaljutustus. Tallinn, Eesti Raamat, 1973. ==Välislingid== * [http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=16 Kanne Valgamaa koduloolises andmebaasis ISIK] {{JÄRJESTA:Gerodnik, Gennadi}} [[Kategooria:Eesti matemaatikaõpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 2000]] jmkl3x5zgw4wmse5uh5pl38bzvo8t0w 0 242681 7194187 6949230 2026-07-17T09:04:24Z ~2026-40288-31 233648 7194187 wikitext text/x-wiki '''Ira Lember''' ([[21. mai]] [[1926]]<ref name="kaleidoskoop">Rein Veidemann [http://www.postimees.ee/190506/esileht/kultuur/202238.php "Ira Lemberi kaleidoskoop"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 19.05.2006</ref> – [[1. august]] [[2025]]) oli eesti [[kirjanik]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-08-01 |pealkiri=Suri kirjanik Ira Lember |url=https://kultuur.err.ee/1609760712/suri-kirjanik-ira-lember |vaadatud=2025-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Elulugu== Ira Lember sündis [[Tallinn]]as raamatupidaja tütrena. Ta õppis [[Prantsuse Lütseum]]is (1933–1940) ja [[Tallinna 4. Keskkool|Tallinna 4. Keskkoolis/Gümnaasiumis]] (1940–1944). Hiljem töö kõrvalt õppis ta aastatel 1957–1958 [[Tallinna Kooperatiivkaubanduse Tehnikum]]is ning sai [[kaubatundja]] kutse. Ta töötas kokku 25 aastat [[ETKVL|Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus]] (ETKVL-is).<ref name="optimism">[https://web.archive.org/web/20070610133300/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/15.09.06/elu/1.shtml "Optimismisüst"] Õpetajate Leht, 15. september 2006</ref> Alates 1974. aastast oli ta vabakutseline kirjanik, [[1984]]. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. "Mina ja kirjanikuks – ei, sellest ei olnud ma kunagi unistanud," on ta ise oma noorpõlve tagasi vaadates öelnud.<ref name="optimism" /> ==Looming== Ira Lember tuli kirjandusse [[1962]]. aastal noortelehes [[Säde (ajaleht)|Säde]] avaldatud luuletustega.<ref name="Erich"> [http://www.epl.ee/artikkel/386456 "Ira Lember (81)"] EPL, 19. mai 2007</ref> Ta kirjutas arvukalt proosateoseid: diloogia "Jannu" (1969) ja "Koolipoiss Jannu" (1981), "Peeter ja vanaisa" (1977), "Peaasi, et pahandusi ei tuleks" (1981) jne. Ehkki Lemberit tuntakse eelkõige lastekirjanikuna, on ta kirjutanud ka üle 30 täiskasvanutele mõeldud raamatu, sealhulgas 29 romaani.<ref name="optimism" /> 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid: tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) räägib lastekodupoisi saatusest ja [[romaan]] "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamisest [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal.<ref name="luts">[http://www.luts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=296 "Külla tuleb kirjanik Ira Lember"] Tartu Lutsu-nimeline raamatukogu, 20.11.2002</ref> Lember on kirjutanud ka [[kuuldemäng]]e ja nukunäidendeid ning tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema värsse on viisistanud heliloojad [[Raimond Lätte]], [[Felix Mandre]], [[Uno Naissoo]] ja [[Ülo Vinter]].<ref name="luts" /> 2006. aastal ilmus tema autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop".<ref name="kaleidoskoop" /> ===Teoseid=== <table><tr valign=top><td> * 1969 "Jannu" * 1976 „Kurnoss” * 1977 "Peeter ja vanaisa" * 1981 "Peaasi et pahandusi ei tuleks" * 1981 "Koolipoiss Jannu" * 1983 "Ülesküntud liivakast" * 1986 "Tädi Fantaasia" * 1992 "Pott peas" * 1994 "Koerapolka" * 1994 "Fantastiline tüdruk" (noorsooraamat) * 1994 "Juba tornid paistavad" (romaan) * 1995 "Kaks õde" (noorsooraamat) * 1995 „Näitleja vastu tahtmist” * 1997 "Fantastiline poiss" (noorsooraamat) * 1998 "Kaardimajake" (romaan) * 1998 „Musta kaarna küüsis” <td> * 1998 „Väike Fee” * 2000 „Kevadromanss” (romaan) * 2001 „Isehakanud detektiivid” * 2001 „Vanaema kuldsõrmus” * 2003 „Silmapaistev tegelane” * 2004 „Daamide valss” (novellikogu) * 2004 "Kummuli kuu" (romaan) * 2005 "Must ratsanik" (romaan) * 2006 „Võrukaelad” * 2006 „Kuldne kaleidoskoop” (mälestused) * 2007 „Kohvik pärnade all” (romaan) * 2008 "Ööviiulid" (romaan) * 2009 "Päevalilled" (romaan) * 2009 "Tuulehobune" * 2010 "Jannupoiss" * 2010 "Katariina portree" (romaan) <td> * 2011 "Sügiscapriccio" (romaan) * 2011 "Nõiajaht koolis" * 2013 "Õde Veera" (romaan) * 2014 "Villa järve ääres" (romaan) * 2015 "Pärandus" (romaan) * 2016 "Hea kasvatusega mees" (romaan) * 2017 "Lavale sündinud" (romaan) * 2017 "Elukutse ohver" (romaan) * 2018 "Vale nimega mees" (romaan) * 2020 "Tütarlaps maalilt" (romaan) * 2021 "Teine viiul" (romaan) * 2022 "Päikesepoiss" (romaan) * 2023 "Peen perekond" (romaan) * 2024 “Valged klaarid“ (romaan) </table> Ira Lember on [[Erika Esop]]iga kahasse kirjutanud neli romaani [[Artur Erich]]i pseudonüümi all. Pärast Erika Esopi surma 1999. aastal jätkas Ira Lember sama romaanitsükli kirjutamist üksi. {{vaata|Artur Erich}} ==Tunnustus== * 1996 – [[Nukitsa konkurss]], 3. koht ("Fantastiline tüdruk") <ref name="luts" /> * 2000 – [[Nukitsa konkurss]], 1. koht ("Musta kaarna küüsis") <ref name="luts" /> * 2002 – [[Nukitsa konkurss]], 2. koht ("Isehakanud detektiivid") <ref name="luts" /> * 2014 – Ira Lemberi nimeline pink Nõmmel [[Kitsarööpa tee]] ääres * 2016 – [[Tallinna linna teenetemärk]] * 2017 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] <ref>{{EVkavaler|19499}}</ref> == Isiklikku == Iral olid õed Leena ja Veera ning vend Boris. Tema poeg on Tõnu Lember.<ref>{{Netiviide |kuupäev=21. mai 2018 |pealkiri=Ira Lember: „Minu põlvkond on kui lõhki käristatud.“ |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82328675/ira-lember-minu-polvkond-on-kui-lohki-karistatud |väljaanne=Eesti Naine}}</ref> Ira Lemberi isa onutütar oli [[Erika Esop]]i ema. Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elas [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] [[Illinois]]' osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna. Ira külastas Veerat esimest korda 1974. aastal. Nõukogude ajal käis ta turistina ka [[Süüria]]s.<ref name="optimism" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.epl.ee/artikkel/386456 "Ira Lember (81)"] Eesti Päevaleht, 19. mai 2007 * [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/15.09.06/elu/1.shtml "Optimismisüst"] Õpetajate Leht, 15. september 2006 * [[Rein Veidemann]] [http://www.postimees.ee/190506/esileht/kultuur/202238.php "Ira Lemberi kaleidoskoop"] Postimees, 19. mai 2006 * [http://www.luts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=296 "Külla tuleb kirjanik Ira Lember"] Tartu Lutsu-nimeline raamatukogu, 20. november 2002 * Merike Kask [http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=401:reaalne&catid=51:meediakajastus&Itemid=77 "Reaalne ja müstiline"] [[Vali Uudised]], 30. oktoober 1998, nr 84, lk 1 * {{ISIK|6938}} {{JÄRJESTA:Lember, Ira}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2025]] 2t3t4ih42hy02goey4v57nia4ky1pr4 0 247091 7194059 7193672 2026-07-17T04:54:51Z Ojassaar 206682 7194059 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Lumehani | värvus = linnud | pilt = Snow_goose_in_Central_Park_(33138).jpg | pildi_seletus = Valge värvusvorm | pilt2 = Lesser.snow.goose.blue.arp.600pix.jpg | pildi2_seletus = Hall vorm | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Anser caerulescens | ID = 22679896 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Hani (perekond)|Hani]] ''Anser'' | liik = '''Lumehani''' | binaarne = ''Anser caerulescens'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Anas caerulescens''<br/>''Chen caerulescens''<br/>''Anser hyperboreus''<br/>''Chen hyperborea'' | levikukaart = Chen caerulescens map.svg | levikukaardi_seletus = Lumehane levila<br/>{{värviruut|#FF9955}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#FFDD55}} –läbirändel<br/>{{värviruut|#87AADE}} – talvitusala }} [[File:Anser caerulescens MHNT.ZOO.2010.11.15.1.jpg|thumb|Lumehane munad]] '''Lumehani''' (''Chen caerulescens''; ''Anser caerulescens'') on [[Partlased|partlaste]] sugukonda [[hani|hane]] perekonda kuuluv [[lind|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]]. ==Välimus== Lumehani on 66–84 cm pikk. Tiibade siruulatus on 132–165 cm. Kaalub 2500–3300 g.<ref name='del Hoyo'/> Valge vormi täiskasvanud linnu sulestik on valge, labakattesuled on hallid ja labahoosuled on mustad. Nokk ja jalad on roosad.<ref name='Madge'/> Valge vormi noorlinnu ülapool on peamiselt hallikaspruun, pea küljed ja alapool on valge. Labahoosuled on mustad. Nokk ja jalad on tumehallid.<ref name='Madge'/> Valge vormi udusulis poja sulestik on oliivpruun, alapool on heledam kui ülapool.<ref name='del Hoyo'/> Halli vormi täiskasvanud linnu sulestik on peamiselt tumehall. Pea ja ülakael on valged. Tiiva kattesuled ning sabapealne ja -alune on helehallid. Hoosuled on mustad.<ref name='Madge'/> Halli vormi noorlinnu sulestik on üleni hallikaspruun.<ref name='Madge'/> Halli vormi udusulis poja sulestik on üleni oliivhall.<ref name='del Hoyo'/> ''A. c. atlanticus'' on suurem ja suurema nokaga kui põhialamliik.<ref name='Madge'/> ==Alamliigid ja levik== Liigil on kaks alamliiki:<ref name='IOC'/> *''A. c. atlanticus'' ([[Frederic Hedge Kennard|Kennard]], 1927) – Kirde-[[Kanada]]s ja Loode-[[Gröönimaa]]l *''A. c. caerulescens'' ([[Linnaeus]], 1758) – Kirde-[[Siber]]is, Põhja-[[Alaska]]l ja Loode-Kanadas Lumehaned talvitavad [[USA]]s ja Põhja-[[Mehhiko]]s.<ref name='del Hoyo'/> [[Eesti]]s on ta eksikülaline.<ref name='Kumari'/> Lumehaned pesitsevad [[tundra]]s. Talvitavad põldudel ja karjamaadel, tavaliselt ranniku lähedal.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Lumehaned toituvad [[Lõikheinalised|lõikheinaliste]] ja veetaimede juurtest, vartest, lehtedest ja seemnetest. Talvel söövad nad ka teravilja ja köögivilju.<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Lumehaned pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa on samblaga täidetud madal lohk, mis on vooderdatud rohu ja udusulgedega.<ref name='del Hoyo'/> Kurnas on 4–5 muna. Haudevältus on 23–25 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 40–50 päeva vanuselt.<ref name='del Hoyo'/> ==Looduslikud vaenlased== Lumehane mune söövad [[jääkajakas|jääkajakad]], [[ronk|rongad]], [[grisli]]d, [[jääkaru]]d ja [[polaarrebane|polaarrebased]].<ref name='Johnson'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=582–583 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Madge'>{{Raamatuviide |pealkiri=Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world |perekonnanimi=Madge |eesnimi=Steve |kirjastus=Christopher Helm |aasta=1992 |isbn=0713636475 |koht=London |lehekülg=142–143 |url=https://archive.org/details/wildfowlidentifi0000madg |perekonnanimi2=Burn |eesnimi2=Hilary}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Screamers, ducks, geese, swans |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/waterfowl/ |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Kumari'>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=141}}</ref> <ref name='Johnson'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Temperature and Predation Effects on Abundance and Distribution of Lesser Snow Geese in the Sagavanirktok River Delta, Alaska |ajakiri=Waterbirds |perekonnanimi=Johnson |eesnimi=Stephen R. |kuupäev=2005 |aastakäik=28 |üksiknumber=3 |lehekülg=292–300 |perekonnanimi2=Noel |eesnimi2=Lynn E. |doi=10.1675/1524-4695(2005)028[0292:TAPEOA]2.0.CO;2}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Chen caerulescens}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=9zNH9Hl_8KI Lumehani YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] qg6a3lqpsm2vw67xp9y1yfpukqa1jsn 0 250500 7194171 7035654 2026-07-17T08:53:53Z ~2026-40288-31 233648 /* Välislingid */ 7194171 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Härm-Portsmuht-Ehala.IMG_5947.JPG|pisi|Vasakult paremale: Viiu Härm, [[Veronika Portsmuth]] ja [[Olav Ehala]] [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeol]] (2011).]] '''Viiu Härm-Rummo''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1944]] [[Tallinn]]as){{lisa viide}} on eesti näitleja ja luuletaja. Härm on õppinud [[Tallinna Kivimäe Põhikool|Tallinna 29. Mittetäielikus Keskkoolis]] 1951–1958, [[Tallinna Inglise Kolledž|Tallinna 7. Keskkoolis]] 1958–1962 ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] 1962–1965<ref>[[Rein Veidemann]], [http://www.postimees.ee/1558287/viiu-harm-peata-oma-peegeldus-voolavas-vees "Viiu Härm: peata oma peegeldus voolavas vees"] Postimees, 3. juuli 2006</ref> (2. lend). Ta oli lavakunstikateedri II lennu lõpetajana 13. augustil 1965 moodustatud [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1965–1994)|Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri]] asutajaliikmete hulgas ja töötas seal 1971. aastani.{{lisa viide}} Ta on mänginud neljas filmis: "[[Õhtust hommikuni]]" (1962), "[[Ühe katuse all]]" (1962), "[[Mäed kui valged elevandid]]"<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kiisler |eesnimi=Vilja |kuupäev=24. märts 2023 |pealkiri=Vabastage Leida Laius! |url=https://epl.delfi.ee/a/120161516 |vaadatud=2023-03-24 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> (1963) ja "[[Tütarlaps mustas]]" (1966), "[[Lõppematu päev]]" (1971). Tegutseb ka fotokunstnikuna. ==Teoseid== *"Pealkirjata", Eesti Raamat 1973 (luulekogu) *"Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", Eesti Raamat 1978 (luulekogu) *"Valge vaikus", Eesti Raamat 1979 (luuletused koos [[Peeter Tooming|Peeter Toominga]] fotode ja [[Ants Säde (graafik)|Ants Säde]] kujundusega) *"Sina, jõgi", Eesti Raamat 1984 (luuletused koos [[Peeter Tooming|Peeter Toominga]] fotodega) *"Duubel kaks", kirjastus Varrak 2000, ISBN 9985303156 (romaan) *"Keegi teeline", kirjastus Varrak 2004, ISBN 9985308670 (kogutud luuletused) *"Õhuaken", Varrak 2004, ISBN 9985308697 (romaan) *"Oh sind tüdrukut", TEA Kirjastus 2009, ISBN 9789985718919 (lasteraamat) *"Ilmatuga", Varrak 2024 == Tunnustus == * 2005 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Õhuaken"){{lisa viide}} *2005 [[Salme Ekbaumi ja Minni Nurme koduluulepreemia]] (luuletus "Üks pilt on jäänud" (ilmunud ajakirjas Looming juulis 2005)){{lisa viide}} *2024 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] vabaauhinna kategoorias ("Ilmatuga")<ref>{{Netiviide |kuupäev=14. märts 2025 |pealkiri=Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-eesti-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-laureaadid |väljaanne=Eesti Kultuurkapitali veebisait}}</ref> ==Isiklikku== Tema vend [[Tiit Härm]] oli balletitantsija<ref>Esta Härm, [https://web.archive.org/web/20160506152752/http://annestiil.ohtuleht.ee/628225/paar-viiu-harm-ja-paul-eerik-rummo "Paar: Viiu Härm ja Paul-Eerik Rummo"] Eesti Naine, detsember 2005</ref>. Viiu Härm on abielus [[Paul-Eerik Rummo]]ga, neil on tütred Lilit, Tiiu-Liisa ja Viiu-Marie<ref>Esta Härm, [https://web.archive.org/web/20160506152752/http://annestiil.ohtuleht.ee/628225/paar-viiu-harm-ja-paul-eerik-rummo "Paar: Viiu Härm ja Paul-Eerik Rummo"] Eesti Naine, detsember 2005</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{Imdb nimi|1300018}} {{JÄRJESTA:Härm, Viiu}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] m1ql72wx42e0qm75azi8bd4jbtg56l9 0 256749 7194215 6264890 2026-07-17T09:16:54Z Kruusamägi 1530 /* Vaata ka */ 7194215 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keermestatud ühendusvarvast; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Kruvi (täpsustus)]].}} [[Pilt:screws.jpg|thumb|Valik eri suuruses ja laadis kruvisid eri otstarveteks]] '''Kruvi''' on [[keere|keermestatud]] [[Silinder|silindriline]] või harvem [[koonus|kooniline]] [[kinnitusvahend]]. Kruvi keere moodustab sageli [[kruvipind|kruvipinna]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 238</ref> Sageli on kruvi väliskeere mõeldud ühtima sellele vastava sisekeermega [[mutter|mutris]] või muus objektis, kuid see võib ka lõigata keermega ava pehmesse materjali. Eelkõige tarvitatakse kruvisid asjade ühendamiseks ja paigutamiseks. Tavaliselt on kruvidel pea: lame või kumer ots, mis jääb kruvi paigaldamisel pinnale või selle kohale ning milles võivad olla sisselõiked, mille abil kruvi keeratakse. Kruvisid kasutatakse [[kruviliide]]tes. Need on lahtivõetavad liited, erinevalt näiteks neetliitest ja keevisliitest, mis ei ole lahtivõetavad. Eristatakse keermestatud avaga kokku puutuvaid ja vahetult töökeskkonnaga kokku puutuvaid kruvisid. Keermestatud avaga puutuvad kokku näiteks [[kruvimehhanism|kruvi]]- ja [[ülekandemehhanism]]ide käigu- ja jõukruvid, [[mõõteriist]]ade kruvivarvad, seadekruvid ja lahtivõetavate liidete kinnituskruvid. Töökeskkonnaga puutuvad kokku [[veojõud]]u tekitavad kruvid, näiteks [[sõukruvi]]d, samuti [[pump]]ade, [[konveier]]ite ja [[segur]]ite kruvid, millega teisaldatakse või segatakse viskoosseid, tükk- ja puistematerjale.<ref name=Tehnikaleksikon/> ==Kruvi tüübid== Keermestatud kinnitusvahendeid on kahte tüüpi: terava otsaga kinniti ja lameda otsaga kinniti. Terava otsaga kinnitid on disainitud materjali läbistamiseks ja kinnitamiseks ilma eelnevalt auku puurimata, lameda otsaga kinnitid üldiselt kinnitatakse [[Mutter|mutriga]] või keeratakse ette puuritud auku. ===Kinnitid terava otsaga=== {| class="wikitable" |- ! !! style="width: 200px"| Nimetus !! | Kirjeldus |- | [[File:A screw 01.JPG|120px]] || plaadikruvi || Sarnane kipskruviga, erinevuseks on kitsam [[Keere|keerme]] osa, vastupidavam [[Tõmme (mehaanika)|tõmbele]] ja nõrgem [[Paine|paindele]]. [[Keere]] on plaadikruvil [[Asümmeetria|asümmeetriline]]. |- | || betoonikruvi || [[Roostevaba teras|Roostevabast]] või [[Süsinikteras|süsinikterasest]] kruvi, millega kinnitatakse puitu, metalli või muud materjali [[Betoon|betooni]] või [[Müür|müüritisse]]. Betoonikruvid on tavaliselt sinist värvi nii [[Korrosioon|korrosiooni]] kaitsekihiga kui ka ilma. Tüüpiliselt peab betoonikruvile kõige pealt puurima augu ette, üldiselt [[Lööktrell|lööktrelliga]], seejärel saab kinnitada sellega materjali. |- | || põrandalauakruvi <br />terrassikruvi || Sarnane kipskruviga, erinevuseks on suurem [[Korrosioon|korrosioonitõrje]] ja üldiselt toodetakse suuremates mõõtudes. Enamikul terrassikruvidel on tüüp 17 (augeri tüübid) [[Keere|keerme]] lõike ots põranda või [[Terrass|terrassi]] materjali sisestamiseks. Lisaks on kruvipea väiksem, et [[Puit|puidu]] kinnitamisel ei lõhuks kruvipea materjali. |- | [[File:Double screw dowel.png|15px]] || topeltkeermega kruvi<br />tüüblikruvi || Sarnane puidukruviga, kuid mõlemad otsad on [[Keere|keermestatud]] ja pole kruvipead. Kasutatakse kahe [[Puit|puidu]] vaheliste sõlmede peitmiseks. |- | [[File:Screw.agr.jpg|120px]] || kipskruvi || Kruvi, millel on lame pea ja kruvipea alt on nõgus. Kipskruvi on disainitud [[Kipsplaat|kipsplaadi]] kinnitamiseks [[Puit|puidu]] või [[Metallid|metalli]] külge, kasutatakse ka muude materjalide kinnitamisel ehituses. |- | [[File:Eye bolt wood thread.jpg|80px]] || konkskruvi <br /> silmuskruvi || Kruvi, mille kurvipea on [[konks]] või [[silmus]]. Üldiselt kasutatakse seda kinnitit esemete külge riputamiseks või panemiseks. |- | [[File:Tire-fond cropped.JPG|120px]] || kuuskant-puidukruvi || Sarnane puidukruviga, kuid üldiselt palju suurem. Kruvipea on kuuskant. Kuuskant-puidukruvid on disainitud suurte puitdetailide turvaliseks kinnitamiseks ([[Tala (ehitus)|talad]] ja postid, sillad) või [[Puit|puidu]] kinnitamiseks [[Müür|müüritise]] või [[Betoon|betooni]] külge. Kuuskantpuidukruvide saksa standard on DIN 571. |- | [[File:Mirror Screws.jpg|120px]]|| peeglikruvi || Lameda või kumeraga peaga puidukruvi, mille pea on üldiselt [[Kroom|kroomitud]]. Kasutatakse peeglite kinnitamiseks. |- | [[File:Phillips screw.jpg|120px]] || |plekikruvi || |- | [[File:Screw for wood.JPG|120px]] || |puidukruvi || |- | [[File:Securityscrew.jpg|120px]] ||turvakruvi|| |} ==Ajalugu<ref name="2019_11_18_History_of_the_Screwdriver">18. nov 2019, [https://m.youtube.com/watch?v=R-mDqKtivuI&hd=1&hl=et&gl=EE& Robertson, Phillips, and the History of the Screwdriver]</ref>== {{pooleli}} == Vaata ka == * [[Archimedese kruvi]] * [[Kruvi- ja poldipead]] ==Viited== {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kinnitusvahendid]] ca7d1q86t64vta8m1no2otjn4rmsc7p 0 257551 7193819 7180892 2026-07-16T12:23:36Z Kuriuss 38125 7193819 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi= Matti Maasikas | pilt= Matti Maasikas.jpg | pildiallkiri= Matti Maasikas (2017) | amet= | ametiajaalgus= | ametiajalõpp= | eelmine= | järgmine= | amet2= | ametiajaalgus2= | ametiajalõpp2= | eelmine2= | järgmine2= | amet3= | ametiajaalgus3= | ametiajalõpp3= | eelmine3= | järgmine3= | amet4= | ametiajaalgus4= | ametiajalõpp4= | eelmine4= | järgmine4= | amet5= | ametiajaalgus5= | ametiajalõpp5= | eelmine5= | järgmine5= | amet6= | ametiajaalgus6= | ametiajalõpp6= | eelmine6= | järgmine6= | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1967|06|12|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[Uno Maasikas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Pilt:Eesti esindaja Matti Maasikas, Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius (29026406023).jpg|pisi|Eesti eesistumise aegne eriesindaja Matti Maasikas (vasakult esimene) Saksamaa ja Baltimaade välisministrite kohtumisel 2016. aastal]] '''Matti Maasikas''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1967]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[diplomaat]], Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge ametnik. ==Haridus== Matti Maasikas lõpetas [[1985]]. aastal [[Tallinna 4. Keskkool]]i ja [[1993]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloolasena.<ref name="riigik">{{Netiviide |url=http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |pealkiri=Riigikogu Toimetised |vaadatud=2011-09-19 |arhiivimisaeg=2015-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150715040200/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta [[Eesti Rahva Muuseum]]i tegevdirektori kohusetäitjana, seejärel [[Kaitseministeerium]]i konsultandina. Aastatel [[1994]]–[[1996]] oli ta [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] välissekretär, seejärel [[1999]]. aastani [[Riigikogu]] kantselei välissuhete osakonna juhataja ning aastatel 1999–2001 [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Mart Laar]]i büroo juhataja.<ref name="riigik"/> Alates [[2001]]. aastast töötas ta [[Välisministeerium]]is. Aastatel 2001–2005 oli Matti Maasikas [[Eesti suursaadik Soomes]], aastatel [[2005]]–[[2008]] [[Välisministeeriumi kantsler]].<ref name="väl">[http://www.vm.ee/?q=node/12429 Kolm Eesti suursaadikut alustasid tööd rahvusvaheliste organisatsioonide juures]</ref> Aastatel [[2009]]–[[2010]] töötas ta [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvoliniku [[Olli Rehn]]i kabinetis, alates augustist 2010 [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[José Manuel Durão Barroso]] nõunike meeskonnas.<ref name="väl"/> Alates [[29. august]]ist [[2011]] oli Matti Maasikas Eesti alaline esindaja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures.<ref name="väl"/> [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise]] ajaks [[2017]]. aastal määras valitsus ta Eesti eriesindajaks Euroopa Liidu juures. Tema ülesanne oli esindada Eestit Euroopa Parlamendi plenaaristungitel, kaitstes seal Euroopa Liidu Nõukogu ühiseid seisukohti.<ref>[https://valitsus.ee/uudised/valitsus-andis-mandaadi-eriesindajale-euroopa-liidu-institutsioonide-juures Valitsus andis mandaadi eriesindajale Euroopa Liidu institutsioonide juures] Valitsus.ee, 22.12.2016.</ref> Alates [[2018]]. aastast oli Maasikas [[Eesti Välisministeerium]]i asekantsler. Sügisel [[2019]] sai Matti Maasikas [[Euroopa Liidu suursaadik]]uks [[Ukraina]]s. Tema ametiaeg lõppes 15. septembril 2023.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230605/intervjuu-matti-maasikas-arkan-igal-hommikul-ules-ja-utlen-endale-et-ma-ei-ole-pommide-ja-kuulide-all-mul-on-asjad-hasti Intervjuu | Matti Maasikas: ärkan igal hommikul üles ja ütlen endale, et ma ei ole pommide ja kuulide all, mul on asjad hästi], Eesti Ekspress, 13. september 2023</ref> Pärast seda on ta olnud [[Euroopa välisteenistus]]e (EEAS) kõrge ametnik [[Brüssel]]is.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=4. september 2023 |pealkiri=Matti Maasikas jätkab EL-i teenistuses Brüsselis |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1609088525/ |vaadatud=15.03.2025}}</ref> 1. novembrist 2024 oli ta EEAS-i Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni tegevdirektor, kellena vastutas EL-i välispoliitika koordineerimise eest selles regioonis asuvate EL-väliste riikidega, eelkõige aga Ukraina toetamise eest.<ref>[https://www.err.ee/1610062618/matti-maasikas-sai-ametlikult-el-i-valisteenistuse-asepeasekretariks Matti Maasikas sai ametlikult EL-i välisteenistuse asepeasekretäriks] ERR Uudised, 25.06.2026.</ref> 2025. aasta novembris nimetati Maasikas EEAS-i asepeasekretäri kohusetäitjaks. 2026. aasta septembrist on ta EEAS-i asepeasekretär geomajanduse ja institutsioonide vaheliste suhete alal.<ref>[https://www.err.ee/1610062618/matti-maasikas-sai-ametlikult-el-i-valisteenistuse-asepeasekretariks Matti Maasikas sai ametlikult EL-i välisteenistuse asepeasekretäriks] ERR Uudised, 25.06.2026.</ref> Aastatel 1992–2020 oli ta [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] (varem [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]) liige.<ref>[https://www.err.ee/1223326/isamaast-astus-valja-mitu-tuntud-diplomaati "Isamaast astus välja mitu tuntud diplomaati"] ERR Uudised, 30.12.2020.</ref> ==Tunnustus== *2016 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19329}}</ref> *2016 [[Aasta eurooplane]]<ref>[http://www.postimees.ee/3685009/aasta-eurooplane-on-diplomaat-matti-maasikas "Aasta eurooplane on diplomaat Matti Maasikas"] Postimees, 7. mai 2016</ref> ==Isiklikku== Matti Maasika isa oli ajakirjanik [[Uno Maasikas]] ja ema telerežissöör [[Maie Kivita]]. ==Raamatud== * "Gondori kroonika", Go Group, [[2019]], ISBN 9789949995486 * "Rahvas, kes hakkas vastu. Euroopa Liidu suursaadikuna Ukrainas 2019–2023", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2024]], ISBN 9789985361634 ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Maasikas, Matti}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Soomes]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] tirgr1fxtpnuwny7jv1kr1du6znyp3y 7193825 7193819 2026-07-16T12:38:57Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7193825 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi= Matti Maasikas | pilt= Matti Maasikas.jpg | pildiallkiri= Matti Maasikas (2017) | amet= | ametiajaalgus= | ametiajalõpp= | eelmine= | järgmine= | amet2= | ametiajaalgus2= | ametiajalõpp2= | eelmine2= | järgmine2= | amet3= | ametiajaalgus3= | ametiajalõpp3= | eelmine3= | järgmine3= | amet4= | ametiajaalgus4= | ametiajalõpp4= | eelmine4= | järgmine4= | amet5= | ametiajaalgus5= | ametiajalõpp5= | eelmine5= | järgmine5= | amet6= | ametiajaalgus6= | ametiajalõpp6= | eelmine6= | järgmine6= | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1967|06|12|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[Uno Maasikas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Pilt:Eesti esindaja Matti Maasikas, Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius (29026406023).jpg|pisi|Eesti eesistumise aegne eriesindaja Matti Maasikas (vasakult esimene) Saksamaa ja Baltimaade välisministrite kohtumisel 2016. aastal]] '''Matti Maasikas''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1967]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[diplomaat]], Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge ametnik. ==Haridus== Matti Maasikas lõpetas [[1985]]. aastal [[Tallinna 4. Keskkool]]i ja [[1993]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloolasena.<ref name="riigik">{{Netiviide |url=http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |pealkiri=Riigikogu Toimetised |vaadatud=2011-09-19 |arhiivimisaeg=2015-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150715040200/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta [[Eesti Rahva Muuseum]]i tegevdirektori kohusetäitjana, seejärel [[Kaitseministeerium]]i konsultandina. Aastatel [[1994]]–[[1996]] oli ta [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] välissekretär, seejärel [[1999]]. aastani [[Riigikogu]] kantselei välissuhete osakonna juhataja ning aastatel 1999–2001 [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Mart Laar]]i büroo juhataja.<ref name="riigik"/> Alates [[2001]]. aastast töötas ta [[Välisministeerium]]is. Aastatel 2001–2005 oli Matti Maasikas [[Eesti suursaadik Soomes]], aastatel [[2005]]–[[2008]] [[Välisministeeriumi kantsler]].<ref name="väl">[http://www.vm.ee/?q=node/12429 Kolm Eesti suursaadikut alustasid tööd rahvusvaheliste organisatsioonide juures]</ref> Aastatel [[2009]]–[[2010]] töötas ta [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvoliniku [[Olli Rehn]]i kabinetis, alates augustist 2010 [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[José Manuel Durão Barroso]] nõunike meeskonnas.<ref name="väl"/> Alates [[29. august]]ist [[2011]] oli Matti Maasikas Eesti alaline esindaja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures.<ref name="väl"/> [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise]] ajaks [[2017]]. aastal määras valitsus ta Eesti eriesindajaks Euroopa Liidu juures. Tema ülesanne oli esindada Eestit Euroopa Parlamendi plenaaristungitel, kaitstes seal Euroopa Liidu Nõukogu ühiseid seisukohti.<ref>[https://valitsus.ee/uudised/valitsus-andis-mandaadi-eriesindajale-euroopa-liidu-institutsioonide-juures Valitsus andis mandaadi eriesindajale Euroopa Liidu institutsioonide juures] Valitsus.ee, 22.12.2016.</ref> Alates [[2018]]. aastast oli Maasikas [[Eesti Välisministeerium]]i asekantsler. Sügisel [[2019]] sai Matti Maasikas [[Euroopa Liidu suursaadik]]uks [[Ukraina]]s. Tema ametiaeg lõppes 15. septembril 2023.<ref>Hannes Rumm. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230605/intervjuu-matti-maasikas-arkan-igal-hommikul-ules-ja-utlen-endale-et-ma-ei-ole-pommide-ja-kuulide-all-mul-on-asjad-hasti Intervjuu | Matti Maasikas: ärkan igal hommikul üles ja ütlen endale, et ma ei ole pommide ja kuulide all, mul on asjad hästi], Eesti Ekspress, 13. september 2023</ref> Pärast seda on ta olnud [[Euroopa välisteenistus]]e (EEAS) kõrge ametnik [[Brüssel]]is.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=4. september 2023 |pealkiri=Matti Maasikas jätkab EL-i teenistuses Brüsselis |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1609088525/ |vaadatud=15.03.2025}}</ref> 1. novembrist 2024 oli ta EEAS-i Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni tegevdirektor, kellena vastutas EL-i välispoliitika koordineerimise eest selles regioonis asuvate EL-väliste riikidega, eelkõige aga Ukraina toetamise eest.<ref>[https://www.err.ee/1610062618/matti-maasikas-sai-ametlikult-el-i-valisteenistuse-asepeasekretariks Matti Maasikas sai ametlikult EL-i välisteenistuse asepeasekretäriks] ERR Uudised, 25.06.2026.</ref> 2025. aasta novembris nimetati Maasikas EEAS-i asepeasekretäri kohusetäitjaks. 2026. aasta septembrist on ta EEAS-i asepeasekretär geomajanduse ja institutsioonide vaheliste suhete alal.<ref>[https://www.err.ee/1610062618/matti-maasikas-sai-ametlikult-el-i-valisteenistuse-asepeasekretariks Matti Maasikas sai ametlikult EL-i välisteenistuse asepeasekretäriks] ERR Uudised, 25.06.2026.</ref> Aastatel 1992–2020 oli ta [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] (varem [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]) liige.<ref>[https://www.err.ee/1223326/isamaast-astus-valja-mitu-tuntud-diplomaati "Isamaast astus välja mitu tuntud diplomaati"] ERR Uudised, 30.12.2020.</ref> ==Tunnustus== *2016 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19329}}</ref> *2016 [[Aasta eurooplane]]<ref>Helen Mihelson. [http://www.postimees.ee/3685009/aasta-eurooplane-on-diplomaat-matti-maasikas "Aasta eurooplane on diplomaat Matti Maasikas"] Postimees, 7. mai 2016</ref> ==Isiklikku== Matti Maasika isa oli ajakirjanik [[Uno Maasikas]] ja ema telerežissöör [[Maie Kivita]]. ==Raamatud== * "Gondori kroonika", Go Group, [[2019]], ISBN 9789949995486 * "Rahvas, kes hakkas vastu. Euroopa Liidu suursaadikuna Ukrainas 2019–2023", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2024]], ISBN 9789985361634 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [[Kaarel Tarand]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51015120/matti-maasikas-mees-diplomaatia-avangardist Matti Maasikas: mees diplomaatia avangardist] Eesti Päevaleht / Delfi Kultuur, 16. juuli 2005 {{JÄRJESTA:Maasikas, Matti}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Soomes]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] lbng9rgaycvwjnausooz3pf6pijmoph 0 258013 7194066 7190361 2026-07-17T05:24:35Z Velirand 67997 /* Tam */ 7194066 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ta)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ta". ==Taa== *[[Eduard von Taaffe]], Austria riigitegelane (1833–1895) *[[Peter Taaffe]], Briti poliitik (1942–) *[[Karl Taagepera]], eesti loomaarst (1894–1993) *[[Mare Taagepera]], eesti keemik (1938–2013) *[[Rein Taagepera]], eesti politoloog ja füüsik ning Eesti poliitik (1931–) *[[Olari Taal]], eesti ärimees ja poliitik (1953–) *[[Ralf Taal]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1974–) *[[Petteri Taalas]], soome meteoroloog (1961–) *[[Indrek Taalmaa]], eesti näitleja (1967–) *[[Aune Taamal]], eesti tekstiilikunstnik (1963–) *[[Albert Taar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Boris Taar]], Eesti sõjaväelane (1910–1942) *[[Erich Taar]], eesti poksija ja maadleja (1908–1986) *[[Helene Taar]], eesti ajakirjanik ja haritlane (1880-?) *[[Robert Taar]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Adel Taarabt]], Maroko jalgpallur (1989–) *[[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur (1987–) *[[Hilana Taarka]], Hilana külast pärit setu lauluema (1856–1933) *[[Inna Taarna]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1926–2015) *[[Nadežda Taarna]], Eesti tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog (1906–1978) *[[Taavet]], Iisraeli kuningas *[[Ave Taavet]], eesti animaator ja karikaturist (1988–) ==Tab== *[[Hilda Taba]], eesti päritolu USA pedagoogikateadlane (1902–1967) *[[Rudolf Taba]], eesti algkooliõpetaja (1904–1944) *[[Siim Taba]], eesti raadiosaatejuht, DJ ja meelelahutaja (1992–) *[[Maija Tabaka]], läti kunstnik (1939–) *[[Oleg Tabakov]], vene teatri- ja filminäitleja, lavastaja ning teatridirektor (1935–2018) *[[Amin Tabatabaei]], iraani maletaja (2001–) *[[Junko Tabei]], jaapani alpinist (1939–2016) *[[Tabelinus]], Pudiviru kihelkonna vanem (suri 13. sajandil) *[[Tommy Tabermann]], soomerootsi luuletaja ja poliitik (1947–2010) *[[Ċensu Tabone]], Malta poliitik (1913–2012) *[[Garmen Tabor]], eesti näitleja (1968–) *[[Horace Tabor]], Ameerika Ühendriikide maavarade otsija, ettevõtja ja poliitik (1830–1899) *[[Margus Tabor]], eesti näitleja (1962–) *[[Theodor Tabor]], eesti näitleja (1996–) *[[Kristjan Tabri]], eesti tehnikateadlane ja laevaehitusinsener (1979–) *[[Antonio Tabucchi]], itaalia kirjanik, tõlkija ja filoloog (1943–2012) *[[Andres Tabun]], eesti näitleja (1954–) *[[Kai Tabun]], eesti näitleja (1957–) *[[Ell Tabur]], eesti muusik (1943–2020) *[[Jakob Tabur]], Eesti ohvitser (1892–1919) *[[Lauri Tabur]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Mati Tabur]], eesti jalgrattur, spordipedagoog ja -tegelane (1949–2023) ==Tac== *[[Paul Tacchella]], prantsuse keele lektor Tartu ülikoolis (1848–1914) *[[Tacitus]], vanarooma ajaloolane ==Tad== *[[Joni Eareckson Tada]], USA kristlik publitsist (1949–) *[[Zersenay Tadese]], Eritrea pikamaajooksja (1982–) *[[Boris Tadić]], Serbia poliitik (1958–) *[[Dušan Tadić]], serbia jalgpallur (1988–) *[[Josip Tadić]], Horvaatia jalgpallur (1987–) *[[Dragutin Tadijanović]], horvaadi luuletaja (1905–2007) ==Tae== *[[Julius Taeker]], Eesti sõjaväelane, loomaarst (1866–1923) *[[Alo Tael]], Eesti sõjaväelane (1899–1994) *[[Ants Tael]], eesti tantsuõpetaja (1936–2025) *[[Hugo Tael]] (1904–2002) *[[Kadri Tael]], eesti aja- ja koduloolane (1984–) *[[Kaja Tael]], Eesti diplomaat ja filoloog (1960–) *[[Karl Tael]], Eesti kunstnik ja graveerija (1894–1975) *[[Triin Tael]], eesti keelde tõlkija (1973–) *[[Leila Tael-Mikešin]], eesti ulmekirjanik (1984–) *[[Karl Taev]], eesti kirjandusteadlane (1903–1992) *[[Klaudia Taev]], eesti laulupedagoog (1906–1985) *[[Artur Taevere]] (1980–) *[[Mart Taevere]], eesti filmi- ja telerežissöör ning toimetaja (1951–2016) ==Taf== *[[Marget Tafel]], eesti keraamik (1946–) *[[Kai Tafenau]], eesti klassikaline filoloog, keeleteadlane ja tõlkija (1975–) *[[Raivo Tafenau]], eesti džäss-saksofonist (1963–) *[[Ramuel Tafenau]], eesti trummar (1991–) *[[Vello Tafenau]], Eesti poliitik (1952–) *[[Anatoli Tafitšuk]], ukraina päritolu eesti näitleja ja telesaatejuht (sündinud 1985) *[[William Howard Taft]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1857–1930) ==Tag== *[[Ando Tagamets]], Eesti korvpallur (1979–) *[[Tarmo Tagamets]], eesti näitleja ja lavastaja (1978–) *[[Tanya Tagaq]], Kanada inuiti laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (1975–) *[[Asta Tagel]], eesti õpetaja ja käsitöömeister (1930–2024) *[[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (1944–2024) *[[Adam Taggart]], Austraalia jalgpallur (1993–) *[[Zaur Tağızadə]], aserbaidžaani jalgpallur (1979–) *[[Anna Maria Perez de Tagle]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1990–) *[[Nicolás Tagliafico]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Maria Taglioni]], itaalia baleriin (1804–1884) *[[Erik Tago]], eesti astrofüüsik (1950–2021) *[[Abanindranath Tagore]], bengali kunstnik ja kirjanik (1871–1951) *[[Rabindranath Tagore]], bengali kirjanik (1861–1941) *[[Mitsuhisa Taguchi]], jaapani jalgpallur (1955–2019) ==Tah== *[[Jonathan Tah]], Saksamaa jalgpallur (1996–) *[[Sadaf Taherian]], Iraani näitleja ja endine modell (1988–) ==Tai== *[[Taichang]], Hiina keiser (1582–1620) *[[Evald Taidur]], Eesti sõjaväelane (1903–1940) *[[Ülo Taigro]], eesti ajaloolane (1913–1995) *[[Taihō Kōki]], jaapani sumomaadleja (1940–2013) *[[Sulev Tailo]], eesti luuletaja ja kunstnik (1920–2010) *[[Krista Taim]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane (1969–) *[[Andres Taimla]], Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog (1947–2022) *[[Peep Taimla]], eesti ilmateadustaja (1965–) *[[Toomas Taimla]], eesti näitleja (1964–2012) *[[Tunnet Taimla]], eesti rendžumängija (1988–2023) *[[Siiri Taimla-Rannala]], eesti kunstnik ja visualiseerija (1981–) *[[Julius-Johannes Taimre]], eesti vabadusvõitleja (1895–1977) *[[Viktor Taimre]], eesti näitleja ja laulja (1917–1984) *[[Arnold Taimre]], eesti helilooja (1924–1979) *[[Johannes-Rudolf Taimsalu]], Eesti sõjaväelane ja insener (1891–1942) *[[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja (1987–) *[[Teemu Tainio]], soome jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1979–) *[[Jorma Taipale]], soome poksija (1949–) *[[Taira Masakado]], Jaapani väejuht (suri 940) *[[Aleksandr Tairov]], juudi rahvusest Vene lavastaja ja näitleja (1885–1950) *[[Taye Taiwo]], Nigeeria jalgpallur (1985–) ==Taj== *[[Antonio Tajani]], Itaalia poliitik (1953–) *[[Vitali Tajbert]], Saksamaa poksija (1982–) *[[Henri Tajfel]], Briti sotsiaalpsühholoog (1919–1982) *[[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik (1983–) *[[Martin Tajmar]], Austria füüsik *[[Sonja Tajsich]], Saksamaa triatleet (1975–) *[[Martin Tajur]] ==Tak== *[[Kenzō Takada]], jaapani päritolu Prantsuse moekunstnik (1939–2020) *[[Yōjirō Takahagi]], Jaapani jalgpallur (1986–) *[[Rumiko Takahashi]], jaapani mangakirjanik (1957–) *[[Isao Takahata]], jaapani animafilmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1935–2018) *[[Sanae Takaichi]], Jaapani poliitik (1961–) *[[Helena Takalo]], soome murdmaasuusataja (1947–) *[[Yasuo Takamori]], Jaapani jalgpallur (1934–2016) *[[George Takei]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1937–) *[[Aleksander Takel]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Tōru Takemitsu]], jaapani helilooja ja muusikateoreetik (1930–1996) *[[Hirotaka Takeuchi]], jaapani alpinist (1971–) *[[Emma Takis]], eesti õpetaja (1931–) *[[Jüri Takjas]], eesti saksofonist (1964–2014) *[[Toomas Takjas]], eesti põllumees ja agronoom (1900–1987) *[[Voldemar Takkel]], eesti vaimulik (1914–1998) *[[Toomas Takkis]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik (1958–) *[[Jaan Taklaja]], Vabadussõja veteran (1898–1942) *[[Andres Taklaja]], eesti tehnikateadlane ja tootmisjuht (1947–2025) ==Tal== *[[Mihhail Tal]], Läti maletaja (1936–1992) *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]], Iraagi poliitik (1933–2017) *[[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja (1993–) *[[Amir Talai]], USA näitleja (1977–) *[[Alina Tałaj]], Valgevene tõkkejooksja (1989–) *[[Nadežda Talanova]], vene laskesuusataja (1967–) *[[Mehmet Ali Talat]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1952–) *[[Chemsdine Talbi]], Maroko jalgpallur (2005–) *[[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur (1998–) *[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (1932–2024) *[[John Michael Talbot]], USA muusik (1954–) *[[William Henry Fox Talbot]], inglise leidur (1800–1877) *[[Strobe Talbott]], USA diplomaat (1946–) *[[Jenaro Talens]], hispaania kirjandusteadlane ja luuletaja (1946–) *[[Georg Taleš]], Eesti ooperilaulja (bariton) (1912–1997) *[[Leo Talgre]], eesti luuraja (1919–1944) *[[Maarja Talgre]], eesti päritolu Rootsi ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1945–) *[[Andres Tali]], eesti kunstnik (1956–) *[[Anne Tali]], eesti matemaatik (1944–) *[[Anu Tali]], eesti dirigent (1972–) *[[Ene-Maris Tali]], eesti teleajakirjanik (1952–) *[[Erich Tali]], eesti skulptor (1938–1990) *[[Johan Tali]], eesti arhitekt (1986–) *[[Kadri Tali]], eesti muusikategelane (1972–) *[[Kaire Tali]], eesti tekstiilikunstnik (1960–) *[[Maarja Tali]], eesti stilist ja moelooja (1976–) *[[Sven Tali]], eesti kunstnik (1970–) *[[Urmas Tali]], eesti võrkpallitreener (1970–) *[[Valdo Tali]], eesti poksija ja treener (1954–) *[[Veiko Tali]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Talibald]], latgalite vanem (suri 1215) *[[Harri Taliga]], eesti ametiühingutegelane (1957–) *[[Johan Talihärm]], eesti laskesuusataja (1994–) *[[Johanna Talihärm]], eesti laskesuusataja (1993–) *[[Heikki Talimaa]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Rauno Talisoo]], eesti sõudja (1988–) *[[Arnold Talistu]], eesti vaimulik (1917–2008) *[[Elle-Mari Talivee]], eesti kirjandusteadlane (1974–) *[[Marek Talivere]], eesti diskor (1977–) *[[Tauri Tallermaa]], eesti koolitaja (1968–) *[[Jeralean Talley]], USA ülipikaealine (1899–2015) *[[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (1946–2026) *[[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], Prantsusmaa poliitik (1754–1838) *[[Aarne Michael Tallgren]], soome arheoloog (1885–1945) *[[Tallima Paap]], eesti hernhuutlane (suri 1768) *[[Jaan Tallinn]], eesti programmeerija (1972–) *[[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist (1948–2018) *[[Otto Tallinn]], eesti kirikuõpetaja (1914–1995) *[[Thomas Tallis]], inglise helilooja (umbes 1505–1585) *[[Eugen Tallmeister]], eesti arst ja õppejõud (1916–2006) *[[Theodor Tallmeister]], eesti vaimulik (1889–1947) *[[Helle Tallo]], eesti suusataja ja spordipedagoog (1940–) *[[Hendrik Tallo]], eesti arst (1893–1938) *[[Ivar Tallo]], Eesti poliitik ja politoloog (1964–) *[[Jaan Tallo]], eesti advokaat (1896–1942) *[[Karl Tallo]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Mirjam Tally]], eesti helilooja (1976–) *[[Gustav Talmar]], eesti muusik ja koorijuht (2005–) *[[Raul Talmar]], eesti koorijuht (1959–) *[[Herman Talmre]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog (1912–1999) *[[Johannes Talmre]], eesti kergejõustiklane (1911–1991) *[[Siegfried Talmre]], eesti õpetaja (1883–1944) *[[Patrice Talon]], Benini ärimees ja poliitik (1958–) *[[Elena Taloș]], rumeenia kergejõustiklane (1995–) *[[Karl Talpak]], Eesti sõjaväelane (1905–1991) *[[Avo Talpas]], eesti maadleja (1946–1979) *[[Tiit Talpsep]], eesti bioloog (1954–2008) *[[Jullo Talpsepp]], eesti lavastaja ja näitleja (1906–1976) *[[Lembit Talpsepp]], eesti merefüüsik ja kergejõustiklane (1950–) *[[Berit Talpsepp-Jaanisoo]], eesti kunstnik (1984–) *[[Eeva Talsi]], eesti viiuldaja (1988–) *[[Villu Talsi]], eesti mandoliinimängija (1988–) *[[Aadu Talts]], eesti geodeesiaõppejõud ja ühiskonnateadlane (1932–2009) *[[Evelin Talts]], eesti jooksja (1977–) *[[Gustav Talts]], Eesti kohtunik (1890–1958) *[[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]], Eesti jurist ja [[Viljandi linnapea]] (1887–1941) *[[Helmut Talts]], Eesti poliitik (1919–1992) *[[Jaan Talts]], eesti tõstja (1944–) *[[Jaan Talts juunior]], eesti kergejõustiklane ja tõstja (1975–) *[[Janar Talts]], eesti korvpallur (1983–) *[[Maarja Talts]], eesti pianist (1973–) *[[Nikolai Talts]], Eesti poliitik (1890–1949) *[[Silvia Talts]], eesti botaanik (1901–1992) *[[Toomas Talts]], eesti IT-ettevõtja ja langevarjur (1978–) *[[Viire Talts]], eesti koroonamängija (1968–) *[[Jüri Talu]], eesti laskur ja lasketreener (1936–2020) *[[Tiina Talumees]], eesti moekunstnik (1973–) *[[Astrid Talumäe]], eesti purjetaja (1926–) *[[Anti Talur]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1944–2020) *[[Bernhard Talvar]], eesti vaimulik (1912–1977) *[[Ilmar Talve]], eesti kirjanik ja etnoloog (1919–2007) *[[Juhan Kristjan Talve]], eesti jurist, ajakirjanik ja politoloog (1951–2003) *[[Siret Talve]], eesti keskkonnateadlane (1970–) *[[Tanel Talve]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Urmas Talve]], eesti poksija (1941–1997) *[[Paavo Talvela]], Soome sõjaväelane (1897–1973) *[[Konstantin Talven]], Eesti diplomaat (1892–1948) *[[Mai Talvest]], eesti näitekirjanik (1909–2001) *[[Arnold Talvet]], Eesti sõjaväelane (1907–1948) *[[Jüri Talvet]], eesti tõlkija, kirjandusteadlane ja kirjanik (1945–) *[[Marta-Liisa Talvet]], eesti helilooja (1998–) *[[Malle Talvet-Mustonen]], Eesti tõlkija, luuletaja ja diplomaat (1955–) *[[Aino Talvi]], eesti näitleja (1909–1992) *[[Tiina Talvi]], eesti bioloog (1962–) *[[Tõnu Talvi]], eesti zooloog ja looduskaitsja (1962–) *[[Agu-Tõnis Talvik]], eesti keemik (1934–) *[[Alice Talvik]], eesti telediktor ja näitleja (1940–) *[[Artur Talvik]], eesti filmiprodutsent ja stsenarist (1964–) *[[Edgar Talvik]], eesti õigusteadlane (1911–1992) *[[Frieda Talvik]], eesti pianist (1878–1943) *[[Heiti Talvik]], eesti luuletaja (1904–1947) *[[Herman Talvik]], eesti kunstnik (1906–1984) *[[Leelo Talvik]], eesti vokaalpedagoog (1944–2021) *[[Mati Talvik]], eesti teleajakirjanik (1942–2018) *[[Merle Talvik]], eesti näitleja (1954–) *[[Raul Talvik]], eesti arstiteadlane (1935–2016) *[[Rein Talvik]], eesti tehnikateadlane ja õpetaja (1928–1988) *[[Siegfried Talvik]], eesti arst ja arstiteadlane (1878–1929) *[[Taavi Talvik]], eesti internetipioneer (1969–) *[[Tiina Talvik]], eesti pediaater ja arstiteadlane (1938–2021) *[[Heikki Talving]], eesti ajakirjanik (1950–2012) *[[Peep Talving]], eesti arst ja arstiteadlane (1965–) *[[Irina Talviste]], Eesti poliitik, omavalitsustegelane ja ettevõtja (1972–) *[[Katre Talviste]], eesti tõlkija (1978–) *[[Vello Talviste]], eesti haridustegelane (1952–) *[[Enriko Talvistu]], eesti kunstiajaloolane (1961–) *[[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator (1983–) *[[Tiiu Talvistu]], eesti kunstiajaloolane, kuraator ja pedagoog (1955–2020) *[[Mari-Leena Talvitie]], Soome poliitik (1980–) ==Tam== *[[Vittorio Tamagnini]], itaalia poksija (1910–1981) *[[Rita Tamašunienė]], poola päritolu Leedu poliitik ja pedagoog (1973–) *[[Andres Tambek]], eesti arhitekt (1952–2003) *[[Elmar Tambek]], Eesti riigiametnik (1897–1991) *[[Regina Tambek]], eesti laulja, laulukirjutaja ja laulupedagoog *[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Eino Tamberg]], eesti helilooja (1930–2010) *[[Ernst Tamberg]], eesti poksija ja kaitsepolitseinik (1902–1925) *[[Kadri Tamberg]], eesti näitleja (1954–) *[[Oolav Tamberg]], eesti põllumajandus- ja sporditegelane (1929–2017) *[[Tanel Tamberg]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja (1992–) *[[Peep Tambet]], eesti munitsipaalpoliitik (1942–2004) *[[Ülo Tambet]], eesti mäeinsener, tööstusjuht, parteitegelane ja sporditegelane (1932–2021) *[[Kristiina Tambets]], eesti geeniteadlane (1970–) *[[Oliver Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastane aktivist ja poliitik (1917–1993) *[[Jolanta Tambor]], Poola keeleteadlane (1958–) *[[Urmet Tambre]], Eesti riigiametnik (1977–) *[[Fernando Tambroni]], Itaalia poliitik (1901–1963) *[[Silver Tambur]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Teddy Tamgho]], Prantsusmaa kolmik- ja kaugushüppaja (1989–) *[[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]], Katari emiir (1980–) *[[Hannes Tamjärv]], eesti ärimees ja haridustegelane (1961–) *[[Jaanus Tamkivi]], Eesti poliitik (1959–) *[[Paul Tamkivi]], eesti tehnikateadlane (1927–2012) *[[Raivo Tamkivi]], eesti füüsik ja teadusparkide rajaja (1953–2012) *[[Sten Tamkivi]], eesti majandustegelane (1978–) *[[Helmet Tamkõrv]], eesti jalgrattur (1978–) *[[Monika Tamla]], eesti teleajakirjanik (1972–) *[[Toomas Tamla]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1951–) *[[Ülle Tamla]], eesti arheoloog (1952–) *[[Jaak Tamleht]], eesti näitleja (1942–1986) *[[Ado Tamm]], eesti puhkpillimängija (1938–2005) *[[Agu Tamm]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Aino Tamm]], eesti laulja (1864–1945) *[[Aivo Tamm]], eesti entomoloog ja loodusõpetaja (1960–) *[[Aksel Tamm]], eesti kirjandustegelane (1931–2023) *[[Alari Tamm]], eesti laulja, muusik ja muusikapedagoog (1950–2020) *[[Aldo Tamm]], Eesti poliitik (1953–) *[[Aleksander Tamm]], eesti laulja (1903–1988) *[[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]], eesti haridus- ja kultuuritegelane (1868–1950) *[[Ann Tamm]], eesti taastusraviarst ja suusataja (1950–2021) *[[Antti Tamm]], eesti astrofüüsik (1977–) *[[Arno Tamm]], eesti muusik ja näitleja (1985–) *[[Arved Tamm]], eesti pikaealine (1910–2017) *[[August Tamm]], Venemaa filmioperaator (1897–1938) *[[Boris Tamm (1922-2000)|Boris Tamm]], eesti marksismi õppejõud, TPI prorektor (1922–2000) *[[Boris Tamm]], eesti küberneetik (1930–2002) *[[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]], eesti füüsik (1935–2023) *[[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]], eesti helilooja (1879–1941) *[[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]], eesti spordipedagoog (1914–2010) *[[Edvard Tamm]], eesti vaimulik (1905–1978) *[[Egle Tamm]], eesti kunstiajaloolane (1969–) *[[Ellen Tamm]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (1927–2018) *[[Endrik Tamm]], eesti sõjaväelane (1894–1988) *[[Enno Tamm]], Eesti poliitik (1960–) *[[Epp Tamm]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1940–2020) *[[Eric Enno Tamm]], eesti päritolu Kanada ajakirjanik, kirjanik, keskkonnaaktivist ja analüütik *[[Eva Tamm]], eesti keeleteadlane (1972–2024) *[[Hando Tamm]], eesti kunstnik (1980–) *[[Heiki Tamm]], eesti botaanik ja dendroloog (1941–) *[[Hendrik Tamm]], eesti kabetaja (1996–) *[[Igor Tamm]], Venemaa füüsik (1895–1971) *[[Igor Tamm (viroloog)|Igor Tamm]], eesti päritolu ameerika viroloog ja rakubioloog (1922–1995) *[[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane (1972–) *[[Jaak Tamm]], Eesti poliitik (1950–1999) *[[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]], eesti arheoloog, arhitektuuriloolane ja muinsuskaitsetegelane (1948–) *[[Jaan Tamm (lennundustegelane)|Jaan Tamm]], eesti lennundustegelane (1957–) *[[Jaan Tamm (muusikategelane)|Jaan Tamm]], eesti muusikategelane (1875–1933) *[[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]], eesti sõjaväelane (major) (1894–1977) *[[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], eesti tõstja (1904–1974) *[[Jaanus Tamm]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1957–2010) *[[Jakob Tamm]], eesti luuletaja (1861–1907) *[[Jevgeni Tamm]], Venemaa füüsik ja alpinist (1926–2008) *[[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Juss Tamm]], eesti muusik (1977–) *[[Jüri Tamm]], Eesti poliitik ja kergejõustiklane (vasaraheitja) (1957–2021) *[[Jüri Tamm (keemik)|Jüri Tamm]], eesti keemik (1937–) *[[Karl Tamm]], Eesti sõjaväelane (1901–1941) *[[Katariina Tamm]], eesti näitleja (1989–) *[[Kiiri Tamm]], eesti näitleja (1962–) *[[Konstantin Tamm]], Eesti sõjaväelane (1896–1949) *[[Kristjan Tamm]], eesti kitarrist (1984–) *[[Laur Tamm]], eesti kirjanik (1911–1998) *[[Marek Tamm]], eesti ajaloolane (1973–) *[[Margus Tamm]], eesti kunstnik ja kirjanik (1977–) *[[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]], eesti triatleet (1968–) *[[Mary Tamm]], eesti päritolu inglise näitleja (1950–2012) *[[Sri Rama Michael Tamm|Mihkel Tamm]], eesti müstik (1911–2002) *[[Oku Tamm]], eesti arst (1927–2022) *[[Raivo Tamm]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Raivo E. Tamm]], eesti näitleja (1965–) *[[Reigo Tamm]], eesti ooperilaulja (1988–) *[[Reimo Tamm]], Eesti korvpallur (1984–) *[[Riin Tamm]], eesti geneetik ja teaduse populariseerija (1981–) *[[Rudolf Tamm (arst)|Rudolf Tamm]], eesti arst (1886–1952) *[[Rudolf Tamm]], eesti sordiaretaja ja loodusvaatleja (1898–1987) *[[Saima Tamm]], eesti arstiteadlane *[[Sander Tamm]], eesti koorijuht (1992–) *[[Sille Tamm]], eesti koorilaulja, muusikapedagoog ja lastelaulude helilooja (1975–) *[[Sirje Tamm]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1950–) *[[Sulev Tamm]], eesti näitleja (1935–1962) *[[Tarmo Tamm]], Eesti poliitik (1953–) *[[Tarmo Tamm (poliitik, sündinud 1965)|Tarmo Tamm]], Eesti poliitik (1965–) *[[Tarmo Tamm (keemik)|Tarmo Tamm]], eesti keemik (1974–) *[[Tiia Tamm]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht *[[Tiina Tamm]], eesti alpinist (1963–) *[[Timothy Henry Charles Tamm]], eesti õpilane (1995–) *[[Triinu Tamm]], eesti tõlkija ja toimetaja *[[Tõnis Tamm]], eesti maadleja (1972–) *[[Tõnu Tamm]], eesti bioloog, turismiettevõtja ja [[Leigo järvemuusika festival]]i peakorraldaja (1941–) *[[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], eesti näitleja (1942–2021) *[[Tõnu Tamm (füüsik)|Tõnu Tamm]], eesti füüsik (1946–2015) *[[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (1936–2026) *[[Ulvi Tamm]], eesti muusikapedagoog (1959–) *[[Viljo Tamm]], eesti muusik ja laulukirjutaja (1956–) *[[Villem Tamm (Auvere)|Villem Tamm]], Auvere mõisa omanik (1862–1940) *[[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]], Eesti sportlane ja politseinik (1912–1973) *[[Villem Tamm (majandusteadlane)|Villem Tamm]], eesti majandusteadlane (1942–) *[[Vivo Tamm]], eesti ehitusettevõtja (1932–2015) *[[Voldemar Tamm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1892–1958) *[[Vootele Tamm]], eesti trompetimängija (1909–1981) *[[Väino Tamm]], eesti sisearhitekt (1930–1986) *[[Ülo Tamm]], eesti metsandusteadlane (1935–2020) *[[Lea Tammai]], eesti arst (1930–2011) *[[Tiina Tamman]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1948–) *[[Aleksander Tammann]], eesti tennisist ja treener (sündis 1895) *[[Gustav Tammann]], baltisaksa keemik (1861–1938) *[[Jaan Tammann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1832–1890) *[[Venda Tammann]], eesti akordionist ja pedagoog (1932–2010) *[[Mari Tammar]], eesti pärimusmuusik (1988–) *[[Henno Tammart]], eesti kirjanik (1909–1943) *[[Kalju Tammaru]], eesti raamatukogundustegelane (1956–) *[[Karin Tammaru]], eesti näitleja (1971–) *[[Mariann Tammaru]], eesti näitleja (1997–) *[[Philip Aleksander Tammaru]], eesti vaimulik (1909–1998) *[[Tiit Tammaru (poliitik)|Tiit Tammaru]], eesti poliitik (1952–) *[[Tiit Tammaru]], eesti geograaf (1972–) *[[Toomas Tammaru]], eesti entomoloog (1968–) *[[Aare Tamme]], eesti sööstlaskuja (1966–) *[[Asko Tamme]], eesti raamatukogutegelane (1961–) *[[Enn Tamme]], eesti matemaatik (1930–2019) *[[Heidy Tamme]], eesti laulja ja pedagoog (1943–) *[[Helje Tamme]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik (1953–) *[[Jaanus Tamme]], eesti purjetaja, ettevõtja, leiutaja ja disainer (1973–) *[[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (1940–2024) *[[Tõnu Tamme]], eesti loogik *[[Villu Tamme]], eesti muusik (1963–) *[[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur (2001–) *[[Peeter Tammearu]], eesti näitleja ja lavastaja (1964–) *[[Kuno Tammearu]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Kaarel Tammekand]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Karl-Voldemar Tammekand]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[August Tammekann]], eesti geograaf (1894–1959) *[[Eeva-Maija Tammekann]], eesti päritolu Soome raamatukoguhoidja (1930–2016)*[[Leili Tammel]], eesti laulja (1943–) *[[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) *[[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane (1982–) *[[Paul Tammela]], eesti matemaatik (1945–2015) *[[Tiit Tammela]], Eesti sõjaväelane (1956–) *[[Tea Tammelaan]], eesti sisearhitekt (1964–) *[[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja (1983–) *[[Matti Tammelin]], Soome poksija (1926–1998) *[[Eda Tammelo]], eesti inglise filoloog, tõlkija ja õppejõud (1947–2012) *[[Ilmar Tammelo]], eesti õigusteadlane ja filosoof (1917–1982) *[[Risto Tammelo]], eesti füüsik (1945–2010) *[[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur (1991–) *[[Alli Tammemets]], eesti näitleja (1904–1965) *[[Joosep Tammemäe]], eesti suusataja ja rogainija (1990–) *[[Kalle Tammemäe]], eesti infotehnoloog (1958–) *[[Olavi Tammemäe]], eesti geoloog, keskkonnategelane ja riigiametnik (1954–) *[[Piibe Tammemäe]], eesti orienteeruja, õpetaja ja treener (1990–) *[[Timmo Tammemäe]], eesti orienteeruja (1984–) *[[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (1970–2026) *[[Karin Tammemägi]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) *[[Martin Tammemägi]], eesti päritolu Kanada meditsiiniteadlane (1948–) *[[Richard Tammemägi]], Eesti sõjaväelane (1906–1942) *[[Tanel Tammemägi]], eesti jalgpallur (1990–2014) *[[Otto Tammend]], Vangimajade Talituse direktor (1882–1943) *[[Agu Tammeorg]], eesti muusik (1957–2026) *[[Aino Tammeorg]], eesti õpetaja ja parteitöötaja (1927–2017) *[[Johannes Tammeorg]], eesti farmatseut (1919–1986) *[[Kadri Tammepuu]], eesti proviisor (1967–) *[[Mikk Tammepõld]], eesti laulja (1982–) *[[Enno Tammer]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Harald Tammer]], eesti ajakirjanik, sportlane ja riigitegelane (1899–1942) *[[Maris Tammer]], eesti kunstnik (1994–) *[[Ivar Tammeraid]], eesti matemaatik, tehnikateadlane ja õppejõud (1941–) *[[Otto Tammeraid]], eesti metallikunstnik ja rahvakunstikoguja (1904–1942) *[[Priit Tammeraid]], (1978–) *[[Aleksander Tammert]], eesti kettaheitja (1973–) *[[Aleksander Tammert seenior]], eesti kuulitõukaja ja treener (1947–2006) *[[Katariina Tammert]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1982–) *[[Madis Tammert]] (1940–2008), eesti ihtüoloog *[[Paul Tammert]], eesti majandusteadlane (1956–) *[[Aare Tammesalu]], eesti tšellist (1960–) *[[Heldur Tammesalu]], eesti metsasarvemängija (1904–1941) *[[Mart Tammesild]], Eesti omavalitsustegelane (1897–1987) *[[Ain Tammesson]], eesti muusik ja laulja (1956–) *[[Daniel Tammet]], inglise matemaatikageenius (1979–) *[[Hannes Tammet]], eesti füüsik (1937–2020) *[[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (1949–2022) *[[Tanel Tammet]], eesti arvutiteadlane (1965–) *[[Tiina Tammetalu]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1961–) *[[Alexei Tammet-Romanov]], väidetav [[Aleksei Nikolajevitš]] Romanov (suri 1977) *[[Johannes Tammets]], eesti vaimulik (1900–1978) *[[Agu Tammeveski]], eesti kirjanik ja filmistsenarist (1951–) *[[Mihkel-Kalju Tammeveski]], eesti kabetaja (1943–) *[[Paul Tammeveski]], eesti helilooja ja muusikategelane (1898–1982) *[[Abdullah Tammi]], soome usutegelane (1949–) *[[Ants Tammik]], eesti filmitegija ja harrastusfotograaf (1990–) *[[Arnold-Ferdinand Tammik]], eesti vaimulik (1893–1970) *[[Eeri Tammik]], eesti sõudja, suusatreener ja sporditegelane (1957–) *[[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (1970–2026) *[[Kalver Tammik]], eesti sõudja (1980–) *[[Katrin Tammik]], eesti luuletaja (1945–1999) *[[Kristi Tammik]], eesti laulja ja ajakirjanik (1941–2025) *[[Külli Tammik]], eesti skulptor, iluuisutaja ning ilu- ja rulluisutamistreener (1950–2013) *[[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Marju Tammik]], eesti kunstnik ja moeillustraator (1972–) *[[Toivo Tammik]], eesti arhitekt (1968–) *[[Alfred Tammiko]], eesti vaimulik (1903–1981) *[[Arbo Tammiksaar]], eesti filmirežissöör (1971–) *[[Erki Tammiksaar]], Eesti geograaf ja teadusajaloolane (1969–) *[[Leo Tammiksaar]], Eesti poliitik (1961–) *[[Kalev Tammin]], eesti näitleja ja trupijuht (1941–2006) *[[Alar Tamming]], eesti psühholoog ja ettevõtja (1963–) *[[Toomas Tammis]], eesti arhitekt (1969–) *[[Kaspar Tammist]], eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist (1988–) *[[Rene Tammist]], Eesti energeetikaekspert ja poliitik (1978–) *[[Aleksei Tammiste]], endine Eesti korvpallur (1946–) *[[Astrid Tammiste]], eesti arst (1930–2002) *[[Tarmo Tammiste]], Eesti poliitik (1962–) *[[Diana Tammisto]], eesti näitleja (1969–) *[[Juhan Tammistu]], Eesti sõjaväelane (1909–1982) *[[Karel Tammjärv]], eesti suusataja (1989–) *[[Maia Tammjärv]], eesti literaat ja toimetaja (1986–) *[[Evald Tammlaan]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1904–1945) *[[Ants Tammleht]] (1947–) *[[Heiki Tammoja]], eesti tehnikateadlane (1947–2021) *[[Aldo Tammpere]], eesti arhitekt (1927–2013) *[[Erika Tammpere]], eesti tekstiilikunstnik (1942–) *[[Paul-Osvald Tammpere]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1895–1942) *[[Meigo Tammsaar]], eesti kergejõustiklane, kettaheitja (1990–) *[[Siim Tammsaar]], eesti tarkvaraarendaja ja ettevõtja (1986–) *[[Tiit Tammsaar]], eesti poliitik (1951–) *[[Hilda Tammsalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1928–2006) *[[Jaan Tammsalu]], eesti vaimulik (1960–) *[[Johanna Tammsalu]], eesti disainer (1987–) *[[Urve Tammsalu]], eesti sõudja (1948–) *[[Einar Tammur]], eesti ornitoloog (1960–2004) *[[Harald Tammur]], eesti luteri vaimulik (1917–2001) *[[Ilmar Tammur]], eesti lavastaja ja näitleja (1921–1989) *[[Külli Tammur]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1983–) *[[Raivo Tammus]], Eesti poliitik (1987–) *[[Dimosthénis Tampákos]], Kreeka riistvõimleja (1976–) *[[Herbert Tampere]], eesti folklorist ja muusikateadlane (1909–1975) *[[Kaja Tampere]], eesti suhtekorraldaja ja kommunikatsiooniteadlane (1962–) *[[Tambet Tampuu]], eesti jurist (1963–) *[[Elmar Tampõld]], eesti arhitekt (1920–2013) *[[Kait Tamra]], eesti laulja ja helilooja (1962–) *[[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (1932–2026) *[[Tonio Tamra]], eesti muusik (1962–2024) *[[Mart Tamre]], eesti tehnikateadlane (1957–) *[[Rein Tamsalu]], eesti merefüüsik (1940–2015) *[[Tahar Tamsamani]], Maroko poksija (1980–) *[[Toomas Tamsar]], eesti ettevõtja ja tippjuht (1967–) *[[Aleksander Tamson]], Eesti sõjaväelane (1898–1975) *[[Kati Tamtik]], Eesti riigiametnik (1988–) *[[Elo Tamul]], eesti laulja ja näitleja (1913–1994) *[[Sirje Tamul]], eesti ajaloolane (1951–) *[[Villu Tamul]], eesti ajaloolane (1954–) *[[Ričardas Tamulis]], leedu poksija (1938–2008) *[[Norihisa Tamura]], Jaapani poliitik (1964–) *[[Ryūichi Tamura]], jaapani luuletaja, esseist ja tõlkija (1923–1998) *[[Johan Tamverk]], eesti helilooja (1906–1988) ==Tan== *[[Amy Tan]], hiina päritolu USA kirjanik (1952–) *[[Tony Tan Keng Yam]], Singapuri matemaatik ja poliitik (1940–) *[[Tan Zhongyi]], hiina maletaja (1991–) *[[Kiyoshi Tanabe]], jaapani poksija (1940–) *[[Alexandru Tănase]], Moldova jurist ja poliitik (1971–) *[[Tomoji Tanabe]], jaapani ülipikaealine (1895–2009) *[[Ao Tanaka]], jaapani jalgpallur (1998–) *[[Atomu Tanaka]], jaapani jalgpallur (1987–) *[[Junya Tanaka]], Jaapani jalgpallur (1987–) *[[Kane Tanaka]], jaapani ülipikaealine (1903–2022) *[[Olof Tandberg]], rootsi poksija (1918–1996) *[[Petter Tande]], norra kahevõistleja (1985–) *[[Järvo Tandre]], Eesti poliitik (1899–1943) *[[Arina Tanemura]], jaapani mangakunstnik (1978–) *[[Andrew S. Tanenbaum]], infotehnoloog (1944–) *[[Gjoko Taneski]], Makedoonia laulja (1977–) *[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Desislava Taneva]], Bulgaaria poliitik (1972–) *[[Gavriil Tanfiljev]], vene botaanik, mullateadlane ja geograaf (1857–1928) *[[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf (1985–) *[[Mihail Tang]], Eesti politseinik (1895–1946) *[[Tang Xuezhong]], hiina jalgrattur (1969–) *[[Abdulla Tangriyev]], usbeki judoka (1981–) *[[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (1963–) *[[Aleksander Tani]], Jõgeva alevivanem (1872–1942) *[[Harry Tani]], eesti tehnikateadlane (1930–2007) *[[Gennadi Taniel]], Eesti helilooja (1940–2015) *[[Sadakazu Tanigaki]], Jaapani poliitik (1945–) *[[Shuntarō Tanikawa]], jaapani kirjanik (1931–2024) *[[Endel Taniloo]], eesti skulptor (1923–2019) *[[Kadi Taniloo]], eesti näitleja, lavastaja ja kultuuriajakirjanik (1911–1998) *[[Pille Taniloo]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1961–) *[[Urmas Taniloo]], eesti helitehnik ja oreliõpetaja (1953–) *[[Alfred Johannes Tanimäe]], eesti üliõpilastegelane (1914–2009) *[[Liidia Tanimäe]], eesti õpetaja (1912–1982) *[[Jun'ichirō Tanizaki]], jaapani kirjanik (1886–1965) *[[Maksim Tank]], Nõukogude valgevene poeet ja tõlkija (1912–1995) *[[Serj Tankian]], USA muusik (1967–) *[[Allar Tankler]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Hain Tankler]], eesti teadusajaloolane (1945–2008) *[[Heinrich Tann]], Eesti sportlane ja politseitöötaja (1898–1941) *[[Nikolai Tann]], eesti õpetaja (1899–1963) *[[Raimo Tann]], eesti ettevõtja, külavanem ja omavalitsustegelane (1954–) *[[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1963–) *[[Harald Tannberg]], väliseesti kunstnik ja arhitekt (1910–2004) *[[Tõnu-Andrus Tannberg]], eesti ajaloolane (1961–) *[[Ferdinand Gottlieb Tannenberg]], Eesti vaimulik (1832–1909) *[[Eugen Tanner]], eesti vaimulik (1892–1960) *[[Feliks Tanner]], Eesti Panga direktor (1893–1947) *[[Harald Tanner]], Soome ja Eesti konsul (1893–1972) *[[Joseph Tanner]], Ameerika Ühendriikide mehaanikainsener, mereväelane ja NASA astronaut (1950–) *[[Klaudia Tanner]], Austria poliitik (1970–) *[[Risto Tanner]], eesti biokeemik ja alpinist (1941–) *[[Väinö Tanner]], Soome poliitik (1881–1966) *[[Dorothea Tanning]], USA kunstnik, skulptor ja kirjanik (1910–2012) *[[Salme Tanning]], eesti keeleteadlane (1904–1962) *[[Isamu Tanonaka]], jaapani näitleja (1932–2010) *[[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist (1969–) *[[Arthur Tansley]], inglise botaanik ja ökoloog (1871–1955) *[[Tamara Tansõkkužina]], Venemaa kabetaja (1978–) *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]], Egiptuse sõjaväelane ja riigitegelane (1935–2021) *[[Carl August Tanton]], Eesti orelimeister (1801–1890) *[[Erkki Tanttu]], soome raamatuillustraator, graafik ja koomiksikunstnik (1907–1985) *[[Malietoa Tanumafili I]], Samoa kuningas (1879–1939) ==Tao== *[[Terence Tao]], Austraalia ja USA matemaatik (1975–) ==Tap== *[[Johannes Taperson]], eesti koolijuht (1901–1955) *[[Ramón Tapia]], Tšiili poksija (1932–1984) *[[Antoni Tàpies]], Hispaania maalikunstnik, skulptor ja kunstiteoreetik (1923–2012) *[[Tappete]], Saaremaa maavanem *[[Amanda Tapping]], Inglismaal sündinud Kanada näitleja ja produtsent (1965–) *[[Liis Tappo-Treial]], eesti miss ja näitleja (1970–) *[[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur (1999–) *[[Olev Tapupere]], eesti tehnikateadlane (1930–2018) ==Tar== *[[Tomáš Taraba]], Slovakkia poliitik (1980) *[[Ruslan Tarahhovski]], jakuudi lavastaja (1980–) *[[Nūr Moḩammad Tarakī]], Afganistani poliitik (1917–1979) *[[Taranatha]] (1575–1634) *[[Andres Tarand]], Eesti klimatoloog ja poliitik (1940–) *[[Gerd Tarand]], eesti blogija (1983–) *[[Helmut Tarand]], eesti kultuuritegelane, filoloog ja luuletaja (1911–1987) *[[Indrek Tarand]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1964–) *[[Kaarel Tarand]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik (1941–2020) *[[Gediminas Taranda]], Venemaa teatrijuht ja endine balletitantsija (1961–) *[[Kaarel Tarandi]], eesti mullateadlane (1907–2008) *[[Fjodor Taranovski]], poola-vene õigusteadlane (1875–1936) *[[Brian Tarantina]], USA näitleja (1959–2019) *[[Quentin Tarantino]], USA filmirežissöör (1963–) *[[Tururangi Tarapu]], Cooki saarte kergejõustiklane (1972–) *[[Johannes Taras]], Eesti Vabadussõja veteran (1895–1989) *[[Martin Taras]], eesti ooperilaulja (1899–1968) *[[Vassili Tarassenko]], vene mineraloog (1859–1926) *[[Daniil Tarassov]], vene jäähokimängija (1999–) *[[Maksim Tarassov]], Venemaa kergejõustiklane (1970–) *[[Savva Tarassov]], jakuudi kirjanik (1934–2010) *[[Eero Tarasti]], soome muusikateadlane ja semiootik (1948–) *[[Branisłaŭ Taraškievič]], valgevene ühiskonnategelane, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist (1892–1938) *[[Georgi Taratorkin]], vene teatri- ja filminäitleja (1945–2017) *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]], Jordaania poliitik ja diplomaat (1949–2021) *[[Johann-Aksel Tarbe]], eesti arhitekt (1978–) *[[Tõnis Tarbe]], eesti arhitekt (1953–) *[[Gabriel Tarde]], prantsuse sotsioloog, kriminoloog ja sotsiaalpsühholoog (1843–1904) *[[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Signe Taremaa]], eesti köite- ja nahakunstnik (1955–) *[[Tõnu Taremaa]], eesti luterlik vaimulik (1959–) *[[Uuno Taremaa]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1931–2017) *[[Valter Taremaa]], Eesti kohtunik (1901–1956) *[[Mehdi Taremi]], iraani jalgpallur (1992–) *[[Tiiu Targama]], eesti dirigent ja organist (1907–1994) *[[Kaarel Targo]], eesti näitleja (1989–) *[[Linda Tinnu Targo]], eesti tõlkija ja keeletoimetaja (1928–2021) *[[Mikk Targo]], eesti muusik, laulukirjutaja ja produtsent (1959–2025) *[[Aryan Tari]], Norra maletaja (1999–) *[[Eero Tari]], eesti näitleja ja laulja (1914–1984) *[[Uudo Tari]], eesti vaimulik (1931–) *[[Villu Tari]], eesti näitleja ja televisioonitöötaja USA-s (1957–) *[[Jaak Tarien]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Eneda Tarifa]], albaania laulja ja saatejuht (1982–) *[[Elle Tarik]], eesti raamatukogundustegelane (1938–2014) *[[Rustam Tariko]], tatari rahvusest Venemaa ettevõtja (1962–) *[[Onni Tarjanne]], soome arhitekt (1864–1946) *[[Alo Tarjo]], eesti ohvitser (1896–1951) *[[Eero Tarjus]], eesti õpetaja ja koorijuht (1917–2005) *[[Aare Tark]], eesti vandeadvokaat (1959–) *[[Johannes Tark]], eesti pikaealine, Vabadussõja veteran (1900–2004) *[[Maret Tark]], eesti finantsjuht (1959–) *[[Erich Tarkpea]], eesti poliitik (kommunist) (1904–1978) *[[Ülle Tarkiainen]], eesti ajaloolane (1957–) *[[Marit Tarkin]], eesti õpetaja (1968–) *[[Krõõt Tarkmeel]], eesti fotograaf (1985–) *[[Aleksander Tarkmees]], eesti õigeusu vaimulik (1911–1984) *[[Lili Tarkmees]], eesti pikaealine (1909–2010) *[[Andrei Tarkovski]], vene filmirežissöör (1932–1986) *[[Arseni Tarkovski]], vene luuletaja *[[James Tarkowski]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Kalev Tarkpea]], eesti füüsik (1958–) *[[Tiit Tarlap]], Eesti ulmekirjanik (1954–2017) *[[Jevgeni Tarle]], vene ajaloolane (1874–1955) *[[Ireen Tarm]], eesti võimlemistreener (1969–) *[[Toomas Tarm]], eesti jooksja (1968–) *[[Mati Tarma]], Eesti elektrotehnikateadlane ja poliitik (1938–1995) *[[Aadu Tarmak]], eesti kergejõustiklane ja ökonomist (1914–2000) *[[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (1946–) *[[Mart Tarmak]], Eesti diplomaat (1955–) *[[Viktor Tarmas]], Eesti diplomaat, poliitik ja advokaat (1891–1963) *[[Artur Tarmet]], eesti agronoom (1898–1998) *[[Julius Tarmisto]], eesti põllumajandustegelane (1890–1956) *[[Vello Tarmisto]], eesti majandusteadlane ja geograaf (1918–1991) *[[Enar Tarmo]], eesti näitleja, kaskadöör ja teatritegelane (1968–) *[[Lia Tarmo]], eesti näitleja (1923–1996) *[[Ruut Tarmo]], eesti näitleja ja lavastaja (1896–1967) *[[Arvo Tarmula]], eesti pressifotograaf (1937–2021) *[[Władysław Tarnowski]], poola kirjanik, helilooja ja pianist (1836–1878) *[[Igor Taro]], ajakirjanik (1981–) *[[Külli Taro]], eesti avaliku halduse ekspert (1980–) *[[Roy Tarpley]], USA korvpallur (1964–2015) *[[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (1955–2026) *[[Siegbert Tarrasch]], saksa maletaja (1862–1934) *[[Francisco Tárrega]], Hispaania helilooja ja kitarrist (1852–1909) *[[Sulev Tarros]], Eesti tõstja (1956–2023) *[[Indrek Tart]], eesti sotsioloog, kirjandusteadlane ja luuletaja (pseudonüüm Julius Ürt; 1946–) *[[Savielly Tartakower]], male suurmeister (1887–1956) *[[Heino Tartes]], eesti lõõtspillimeister (1952–) *[[Urmas Tartes]], eesti bioloog ja loodusfotograaf (1963–) *[[Jaan Tartland]], eesti insener ja ehitusettevõtja (1888–1963) *[[Enn Tarto]], eesti poliitik (1938–2021) *[[Heinrich Tarto]], Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1897–1919) *[[Jüri Tarto]], eesti sulgpallur ja treener (1942–) *[[Donna Tartt]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1963–) *[[Arnold Tartu]], Eesti poliitik (1910–1986) *[[Jean-François Tartu]], Prantsuse sõjaväelane (1751–1793) *[[Joonas Tartu]], eesti teatritegelane (1980–) *[[Anna Taru]], Eesti ametnik (1916–1995) *[[Arvo Taru]], Eesti sõjaväelane (1898–1969) *[[Imbi Tarum]], eesti klavessinist ja pedagoog (1956–) *[[Tõnu Tarum]], eesti trompetist ja muusikapedagoog (1942–1984) *[[Karl Tarvas]], eesti arhitekt (1885–1975) *[[Mari Tarvas]], eesti tõlkija (1969–) *[[Peeter Tarvas]], eesti arhitekt ja pedagoog (1916–1987) *[[Timo Tarve]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Udo Tarve]], eesti biokeemik ja maletaja (1934–1979) *[[Enn Tarvel]], eesti ajaloolane (1932–2021) *[[Peeter Tarvel]], eesti ajaloolane (1894–1953) *[[Laine Tarvis]], Eesti poliitik (1937–2024) ==Tas== *[[Esko Tasa]], eesti raadioajakirjanik (1929–2004) *[[Johannes Tasa]], eesti orienteeruja (1950–) *[[Rita Tasa]], eesti tõlkija ja kirjandusteadlane (1930–2007) *[[Toivo Tasa]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Voldemar Tasa]], eesti sporditegelane, orienteeruja ja orienteerumistreener (1948–) *[[Kazuaki Tasaka]], Jaapani endine jalgpallur (1971–) *[[Evald Tasane]], eesti sõudja (1930–2012) *[[Marco Tasane]], eesti artist (1975–) *[[Tarvi Tasane]], eesti õpetaja, koolijuht ja omavalitsustegelane (1970–) *[[Tõnis Tasane]], eesti entomoloog (1986–) *[[Tefta Tashko-Koço]], albaania laulja (1910–1947) *[[Adele Taska]], eesti modell ja näitleja (2001–) *[[Artur Taska]], eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane (1912–1994) *[[Eduard Taska]], eesti nahakunstnik ja tööstur (1890–1942) *[[Ilmar Taska]], eesti filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1953–) *[[Kris Taska]], eesti filmiprodutsent (1973–) *[[Martin Taska]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Imangali Tasmagambetov]], Kasahstani poliitik (1956–) *[[Abel Tasman]], hollandi meresõitja ja maadeavastaja (1603–1659) *[[Randar Tasmuth]], eesti teoloog (1955–) *[[René-Erich Tasmuth]], eesti vaimulik (1928–2008) *[[Tiina Tasmuth]], eesti arstiteadlane (1959–) *[[Ștefan Tașnadi]], Rumeenia tõstja (1953–2018) *[[Matthias Tass]], eesti korvpallur (1999–) *[[Aleksander Tassa]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1955) *[[Konstantin Tassa]], Eesti kohtunik (1899–1969) *[[Robert Tasso]], eesti jurist ja ÜS Liivika taasasutaja (1909–2005) *[[Hergo Tasuja]], eesti omavalitsustegelane(1986–) *[[Jaanus Tasuja]], Eesti poliitik (1896–1941) *[[Tambet Tasuja]], eesti filmimonteerija (1978–) *[[Triin Tasuja]], eesti luuletaja (1989–) ==Taš== *[[Kamtšõbek Tašijev]], Kõrgõzstani poliitik (1968–) ==Taz== *[[Haroun Tazieff]], Prantsuse vulkanoloog (1914–1998) ==Tat== *[[Ersin Tatar]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1960–) *[[Piret Tatar]], eesti laulja ja näitleja (1967–) *[[Tomáš Tatar]], slovaki jäähokimängija (1990–) *[[Tõnis Tatar]], eesti kunstiajaloolane (1980–) *[[Gheorghe Tătărescu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) *[[Frederick Tatasciore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Sharon Tate]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1943–1969) *[[Jacques Tati]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1907–1982) *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]], Kongo kirjanik ja poliitik (1938–2009) *[[Nodiko Tatišvili]], gruusia laulja (1986–) *[[Edis Tatli]], Soome poksija (1987–) *[[Vladimir Tatlin]], vene maalija, skulptor ja arhitekt (1885–1953) *[[Esta Tatrik]], eesti kriitik ja tõlkija *[[Merike Tatsi]], eesti näitleja (1957–2014) *[[Taavi Tatsi]], eesti tõlkija ja luuletaja (1978–) *[[Albert Tattar]], Eesti diplomaat ja ärimees (1901–1989) *[[Kristin Tattar]], eesti discgolfar (1992–) *[[Tanel Tatter]], eesti muusik *[[Art Tatum]], USA pianist (1909–1956) *[[Channing Tatum]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent, tantsija ja modell (1980–) *[[Edward Tatum]], Ameerika Ühendriikide geneetik (1909–1975) ==Tau== *[[Arved von Taube]], baltisaksa ajaloolane (1905–1978) *[[Evert Taube]], rootsi muusik, kunstnik ja kirjanik (1890–1976) *[[Jacob Johan Taube]], Rootsi sõjaväelane (1624–1695) *[[Johann von Taube]], Eestimaa aadlikust Saksimaa sõjaväelane (1591–1629) *[[Magnus Karl von Taube]], Venemaa sõjaväelane (1826–1907) *[[Michael von Taube]], baltisaksa päritolu Venemaa õigusteadlane ja ajaloolane (1869–1961) *[[Otto Reinhold Taube]], Rootsi sõjaväelane (1627–1689) *[[Gustav Reinhold Robert Taubenheim]], Eesti vaimulik (1795–1865) *[[Peter Tauber]], Saksamaa poliitik (1974–) *[[Taufa'ahau Tupou IV]], Tonga kuningas (1918–2006) *[[Helju Tauk]], eesti pianist, muusikateadlane ja pedagoog (1930–2005) *[[Peeter Tauk]], eesti insener (1878–1959) *[[Andres Taul]], eesti vaimulik ja teoloog (1936–2018) *[[Ants Taul]], eesti rahvamuusik (1950–) *[[Anu Taul]], eesti muusik (1979–) *[[Jaak Taul]], eesti vaimulik ja teoloog (1905–2007) *[[Johannes Taul]], eesti rahvamuusik ja pillimeister (1922–2010) *[[Triinu Taul]], eesti muusik (1984–) *[[Tuuli Taul]], eesti laulja ja luuletaja *[[Valter Tauli]], eesti keeleteadlane (1907–1986) *[[Aleksander Taumi]], Eesti sõjaväelane (1892–1961) *[[Taur Matan Ruak]], Ida-Timori poliitik (1956–) *[[Otto Taur]], eesti lendur ja lennundustegelane (1931–2004) *[[Tiina Tauraite]], eesti näitleja (1976–) *[[John Taurek]], USA filosoof (1936–2003) *[[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja (1998–) *[[Audrey Tautou]], prantsuse näitleja (1976–) *[[Ants Tauts]], eesti matemaatik (1936–2004–) *[[Elve Tauts]], eesti klaasikunstnik (1942) *[[Olev Tauts]], eesti majandusteadlane (1941–2020) *[[Urve Tauts]], eesti ooperilaulja (1935–) ==Tav== *[[Artur Tava]], eesti arst (1910–1988) *[[Júlio Tavares]], Roheneemesaarte jalgpallur (1988–) *[[Sara Tavares]], portugali laulja (1978–2023) *[[Edgars Tavars]], Läti poliitik (1982–) *[[Arvi Tavast]], eesti filoloog (1969–) *[[Roman Tavast]], eesti kunstnik ja kullassepp (1895–1942) *[[Lehte Tavel]], eesti kirjandusteadlane (1938–) *[[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur (1999–) *[[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (1967–2026) *[[Kuldar Taveter]], eesti informaatik (1965–) *[[Ville Tavio]], Soome poliitik ja jurist (1984–) *[[Gaabriel Tavits]], eesti õigusteadlane (1972–) ==Taw== *[[Yōko Tawada]], jaapani kirjanik (1960–) *[[Tawadros II]], kopti kiriku vaimulik (1952–) ==Tax== *[[Christoffer Taxell]], Soome poliitik (1948–) ==Tay== *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]], Mauritaania poliitik (1941–) *[[Henry Tayali]], Sambia kunstnik (1943–1987) *[[Tayanna]], ukraina laulja (1984–) *[[Angelo Taylor]], USA kergejõustiklane (1978–) *[[Charles Ghankay Taylor]], Libeeria poliitik (1948–) *[[Charles Taylor (filosoof)|Charles Margrave Taylor]], Kanada filosoof (1931–) *[[Christian Taylor]], USA kolmikhüppaja (1990–) *[[Corey Taylor]], USA laulja (1973–) *[[Dennis Taylor]], Põhja-Iirimaa snuukrimängija (1949–) *[[Elizabeth Taylor]], Briti päritolu USA filminäitleja (1932–2011) *[[Holland Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja näitekirjanik (1943–) *[[James Taylor]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (1948–) *[[John Taylor]], inglise muusik ja näitleja (1960–) *[[Lili Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Meldrick Taylor]], Ameerika Ühendriikide endine poksija (1966–) *[[Mick Taylor]], inglise muusik (1949–) *[[Oliver Taylor]], Austraalia poksija (1938–2000) *[[Phil Taylor]], Briti trummar (1954–2015) *[[Richard Taylor (filosoof)|Richard Taylor]], USA filosoof ja mesinik (1919–2003) *[[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]], Soome jalgpallur (1994–) *[[Roger Andrew Taylor]], inglise muusik (1960–) *[[Roger Meddows Taylor]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1949–) *[[Roger Taylor (tennisist)|Roger Taylor]], Suurbritannia tennisist (1941–) *[[Zachary Taylor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1784–1850) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ta, Biograafiad]] 7azksk1nuf61i9hkqkkyg44x73x5rwk 0 260499 7194195 7191952 2026-07-17T09:07:59Z Avjoska 1538 /* Bas */ 7194195 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ba)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ba". ==Ba== *[[Demba Ba]], Senegali jalgpallur (1985–) *[[Ibrahim Ba]], Prantsusmaa jalgpallur (1973–) *[[Ba Jin]], hiina kirjanik (1904–2005) *[[Mariama Bâ]], Senegali naiskirjanik (1929–1981) ==Baa== *[[Walter Baade]], astronoom (1893–1960) *[[Baal I]], Tüürose kuningas (suri 660 eKr) *[[Baal-Eser II]], Tüürose kuningas (suri 829 eKr) *[[Mehdi Baala]], Prantsusmaa jooksja (1978–) *[[Albert Cornelis Baantjer]], hollandi kirjanik (1923–2010) *[[Karl August Baars]], Eesti poliitik ning majandus- ja ajakirjandustegelane (1875–1942) ==Bab== *[[Corneliu Baba]], rumeenia kunstnik (1906–1997) *[[Noriko Baba]], Jaapani jalgpallur (1977–) *[[Bābā Tāhir]], pärsia luuletaja (11. sajand) *[[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja (1921–1983) *[[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane (1906–1977) *[[Jatim Babadžanov]], usbeki lavastaja ja näitleja (1904–1956) *[[Roman Babajan]], Venemaa ajakirjanik, propagandist (1967–) *[[Bahtijar Babajev]], usbeki kunstnik (1937–) *[[Rassim Babajev]], aserbaidžaani kunstnik (1927–) *[[Inga Babakova]], Ukraina kergejõustiklane (1967–) *[[Ömürbek Babanov]], Kõrgõzstani poliitik (1970–) *[[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsioonitegelane (1963–) *[[Nikolai Babasjuk]], vene maalikunstnik ja pedagoog (1914–1983) *[[George Fletcher Babb]], ameerika arhitekt (1835–1915) *[[Charles Babbage]], inglise matemaatik, filosoof ja leiutaja (1791–1871) *[[Irving Babbitt]], USA esteetik ja kirjanduskriitik (1865–1933) *[[Milton Babbitt]], USA helilooja, muusikateoreetik ja pedagoog (1916–2011) *[[Issaak Babel]], juudi rahvusest vene kirjanik (1894–1940) *[[Ryan Babel]], Hollandi jalgpallur (1986–) *[[Héctor Babẹnco]], Brasiilia filmilavastaja (1946–) *[[Sergei Babenko]], Eesti korvpallur (1961–) *[[Alonzo Babers]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Gracchus Babeuf]], prantsuse revolutsionäär ja ajakirjanik (1760–1797) *[[Milan Babić]], Horvaatia serblasest poliitik (1956–2006) *[[Ivan Babikov]], vene päritolu Kanada suusataja (1980–) *[[Jean Babilée]], prantsuse tantsija, koreograaf ja näitleja (1923) *[[Anthony Babington]], Inglise vandenõulane (1561–86) *[[Joseph Babịnski]], Poola päritolu Prantsuse neuroloog (1857–1932) *[[Andrej Babiš]], Tšehhi poliitik (1954–) *[[Mihály Babits]], üngari kirjanik, esseist ja tõlkija (1883–1941) *[[Kirka Babitzin]], soome laulja (1950–2007) *[[Erika Babjak]], ukraina päritolu Eesti näitleja (1997–) *[[Bronius Babkauskas]], leedu näitleja (1921–1975) *[[Géla Babluani]], gruusia filmirežissöör (1979–) *[[Babrios]], Kreeka valmikirjanik *[[Alice Babs]], Rootsi laulja ja näitleja (1924–2014) *[[Roger Babson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, majandusteadlane, äriteoreetik ja leiutaja (1875–1967) *[[Arkadi Babtšenko]], vene sõjaajakirjanik (1977–) *[[Monica Babuc]], Moldova poliitik ja ajaloolane (1964–) *[[Zahīr ad-Dīn Muḩammad Bābur]], Kesk-Aasia päritolu valitseja ja väejuht, Moguli riigi rajaja (1483–1530) *[[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik Venemaal (1983–2009) ==Bac== *[[Lauren Bacall]], USA näitleja (1924–2014) *[[Riccardo Bacchelli]], Itaalia kirjanik (1891–1985) *[[Grażyna Bacewicz]], Leedu päritolu Poola helilooja ja viiuldaja (1909–1969) *[[Aino Bach]], eesti graafik (1901–1980) *[[August Bach]], saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1897–1966) *[[Carl Philipp Emanuel Bach]], saksa helilooja (1714–1788) *[[Christoph Bach]], Saksa barokkmuusik (1613–1661) *[[Gottfried Heinrich Bach]], saksa klavessiinimängija (1724–1763) *[[Erich von dem Bach]], Saksamaa sõjaväelane (1899–1972) *[[Eugen Bach]], Eesti karikaturist ja raamatute illustreerija (1910-???) *[[Johann Ambrosius Bach]], saksa helilooja (1645–1695) *[[Johann Christian Bach]], saksa helilooja (1735–1782) *[[Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1645–1693) *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)|Johann Christoph Bach]], saksa helilooja (1671–1721) *[[Johann Christoph Friedrich Bach]], saksa helilooja (1732–1795) *[[Johann Sebastian Bach]], saksa helilooja (1685–1750) *[[Thomas Bach]], saksa jurist ja vehkleja (1953–) *[[Veit Bach]], Johann Sebastian Bachi sõnade järgi Bachide suguvõsa rajaja (umbes 1550 – enne 1578 või 1619) *[[Wilhelm Friedemann Bach]], saksa helilooja ja organist (1710–1784) *[[Burt Bacharach]], Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja (1928–) *[[Ahti Bachblum]], eesti pianist ja vaimulik (1976–2026) *[[Eugen Bachblum]], eesti õpetaja (1921–1994) *[[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur (1988–) *[[Otto Bache]], taani maalikunstnik (1839–1927) *[[Gaston Bachelard]], Prantsuse filosoof (1884–1962) *[[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik (1951–) *[[Irving Bacheller]], USA kirjanik ja ajakirjanik (1859–1950) *[[Jochen Bachfeld]], saksa poksija (1952–2026) *[[Fouad Bachirou]], Komooride jalgpallur (1990–) *[[Adam Bachmann]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja tõlkija (1890–1966) *[[August Bachmann]], Eesti harrastusnäitleja ja -lavastaja (1897–1923) *[[Ingeborg Bachmann]], Austria kirjanik (1926–73) *[[Josef Bachmann]], saksa tööline ja kurjategija (1944–1970) *[[Jüri Bachmann]], eesti koorijuht (1880–1937) *[[Karin Bachmann]], eesti maastikuarhitekt (1976–) *[[Ketlin Bachmann]], eesti moekunstnik (1974–) *[[Rudolf Bachmann]], eesti kaitsepolitseinik (1888–1942) *[[Talis Bachmann]], eesti psühholoog (1950–) *[[Tõnu Bachmann]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1942–) *[[Diana Baciu]], Moldova maletaja (1974–) *[[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (1939–2024) *[[Hans Backe]], rootsi jalgpallitreener (1952–) *[[Herbert Backe]], Saksa poliitik (1896–1947) *[[Harriet Backer]], norra maalikunstnik (1845–1932) *[[David Backes]], Ameerika Ühendriikides jäähokimängija (1984–) *[[Helge Backlund]], rootsi päritolu Venemaa geoloog (1878–1958) *[[Johan Backlund]], rootsi päritolu Venemaa astronoom (1846–1916) *[[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Mia Backman]], Soome näitleja ja lavastaja (1877–1958) *[[John Backus]], USA infotehnoloog (1924–2007) *[[Francis Bacon]], inglise filosoof ja riigimees (1561–1626) *[[Francis Bacon (kunstnik)|Francis Bacon]], iiri päritolu Inglise maalikunstnik (1909–92) *[[Henry Bacon]], ameerika arhitekt (1866–1924) *[[Lloyd Bacon]], USA filmirežissöör (1890–1955) *[[Nicholas Bacon]], inglise riigimees (1509–1579) *[[Reginald Bacon]], Suurbritannia mereväelane (1863–1947) *[[Roger Bacon]], skolastik (1214–1294) *[[George Bacovia]], Rumeenia luuletaja (1881–1957) *[[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja (1983–) *[[Péter Bacsó]], Ungari filmilavastaja ja stsenarist (1928–2009) ==Bad== *[[Bad Azz]], USA räppar (1975–2019) *[[Tibor Badari]], ungari poksija ning poksitreener ja -tegelane (1948–2014) *[[Tekla Badarzewska]], poola helilooja (suri 1861) *[[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur (1989–) *[[Robert Baden-Powell]], Suurbritannia sõjaväelane (1857–1941) *[[Heinrich Badendick]], Nõmme alevivanem (1855–1919) *[[Karl Johann Wilhelm Badendick]], sõjaväelane *[[Kemi Badenoch]], Suurbritannia poliitik (1980–) *[[Laurence Badie]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1928–2024) *[[Nina Badrić]], horvaadi laulja (1972–) *[[Henk Badings]], Hollandi helilooja (1907–1987) *[[Alain Badiou]], prantsuse filosoof (1937–) *[[Luca Badoer]], itaalia võidusõitja (1971–) *[[Pietro Badoglio]], Itaalia sõjaväelane ja poliitik (1871–1956) * [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (1965–) *[[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, muusikaprodutsent, näitlejanna ja aktivist (1971–) ==Bae== *[[Bae Jun-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur (2003–) *[[Leo Baeck]], juudi rabi ja mõtleja (1873–1956) *[[Leo Baekeland]], Belgia-USA keemik ja leidur (1863–1944) *[[Álex Baena]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Alexander Baer]], Eesti kirjanduse tõlkija (1925–) *[[Alexander Andreas Ernst von Baer]], Eestimaa maanõunik (1826–1914) *[[Eugen Baer]], USA semiootik (1937–) *[[Karl Ernst von Baer]], baltisaksa loodusteadlane (1792–1876) *[[Karl Julius Friedrich von Baer]], eelmise poeg *[[Katarina Baer]], baltisaksa-soome päritolu soome ajakirjanik (1969–) *[[Magnus Johann von Baer]], baltisaksa poliitik (1765–1825) *[[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Javier Báez]], Puerto Rico pesapallur (1992–) *[[Joan Baez]], USA muusik (1941–) *[[Richart Báez]], endine Paraguay jalgpallur (1973–) *[[Adolf von Baeyer]], Saksa keemik (1835–1917) ==Baf== *[[William Baffin]] (1584–1622), inglise meresõitja ja maadeavastaja ==Bag== *[[Natsagiyn Bagabandi]], Mongoolia poliitik (1950–) *[[Chätrin Bagala]], Nõukogude Eesti filminäitleja, rahvuselt eesti-ungarlane (1967-2012) *[[Tatjana Baganova]], Venemaa tantsija, koreograaf, lavastaja ja teatrijuht (1968–) *[[Sergei Bagapš]], Abhaasia poliitik (1949–2011) *[[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (1946–2016) *[[Artur Bagdassarov]], vene tsirkuseartist (dresseerija) (1978–) *[[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1963–2021) *[[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (1938–2024) *[[Walter Bagehot]], Briti ajakirjanik, majandustegelane ja esseist (1826–1877) *[[Jakob Bagge]], Norra aadlisuguvõsast pärit Rootsi mereväelane (1502–1577) *[[Nils Hansson Bagge]], Rootsi riigitegelane (surn. 1645) *[[Nikolai von Baggehufvudt]], Eesti advokaat (1872–1939) *[[Boris Björn Bagger]], Saksamaa kitarrist ja muusikateadlane (1955–2024) *[[Jens Immanuel Baggesen]], taani kirjanik (1764–1826) *[[Roberto Baggio]], itaalia jalgpallur (1967–) *[[Ned de Baggo]], fotograaf (1904–?) *[[Peter von Bagh]], Soome filmilavastaja ja -kriitik (1943–2014) *[[Esmail Baghaei]], Iraani diplomaat (1975–) *[[Karim Bagheri]], endine Iraani jalgpallur (1974–) *[[Maria Baghramian]], Iraani armeenia päritolu Iirimaa filosoof (1954–) *[[Camilla Baginskaite]], ameerika maletaja (1967–) *[[Krzysztof Bagiński]], poola skulptor ja multimeediakunstnik (1989–) *[[Rıfat Bağırov]], aserbaidžaani maletaja (1979–) *[[Vladimirs Bagirovs]], Läti maletaja (1936–2000) *[[Egemen Bağiş]], Türgi poliitik (1970–) *[[Benjamin Bagley]], USA filosoof *[[Giovanni Baglione]], itaalia maalikunstnik ja kirjanik (u. 1566–1643) *[[Angelo Bagnasco]], Genova peapiiskop (1943–) *[[Vernel Bagneris]], USA näitleja, tantsija ja lavastaja (1949–) *[[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane (1968–) *[[Dominique Bagouet]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1951–92) *[[Ivan Bagramjạn]], armeenia päritolu NSV Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Hrant Bagratjan]], Armeenia poliitik ja majandusteadlane (1958–) *[[Ivan Bagrjanov]], Bulgaaria poliitik (1891–1945) *[[Eduard Bagritski]], Vene luuletaja (1895–1934) ==Bah== *[[Alexander Bah]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Alice Bah Kuhnke]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja (1995–) *[[Baha'u'llah]] *[[Adam Bahdaj]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1985) *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija (2000–) *[[Robert Henry Bahmer]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1904–1990) *[[Erkki Bahovski]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik (2000–) *[[Martin Bahovski]], eesti karateka ja laskmisinstruktor (1973–2025) *[[Mamuka Bahtadze]], Gruusia poliitik (1982–) *[[Mihhail Bahtin]], vene kirjandusteadlane ja filosoof (1895–1975) ==Bai== *[[Bai Juyi]], hiina luuletaja (772–846) *[[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik ja majandustegelane (1911–2008) *[[Alice Bailey]], esoteerik (1880–1949) *[[David Bailey]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[Donovan Bailey]], Kanada sprinter (1967–) *[[G. W. Bailey]], USA näitleja (1944–) *[[Halle Bailey]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (2000–) *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur (1997–) *[[Kemar Bailey-Cole]], Jamaica sprinter (1992–) *[[Eric Bailly]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Sandrine Bailly]], Prantsusmaa laskesuusataja (1979–) *[[Conrad Bain]], USA näitleja (1923–2013) *[[Gertrude Baines]], USA ülipikaealine (1894–2009) *[[Leighton Baines]], inglise jalgpallur (1984–) *[[Josaia Voreqe Bainimarama]], Fidži sõjaväelane (1954–) *[[John Logie Baird]], šoti leiutaja (1888–1946) *[[Gennadi Baišev]], jakuudi koreograaf, ballettmeister ja balletitantsija (1946–) ==Baj== *[[Thomas Bajada]], Malta poliitik (1994–) *[[Fredrik Bajer]], taani kirjanik, õpetaja ja patsifist (1837–1922) *[[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Radhakant Bajpai]], karvane indialane *[[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur (1988–) *[[Edil Bajsalov]], Kõrgõzstani poliitik (1977–) *[[Andrej Bajuk]], Sloveenia pankur ja poliitik (1943–2011) *[[Vjatšeslav Bajuk]], Eesti kurjategija (1982–) *[[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja (1977–) ==Bak== *[[Vivi Bak]], taani näitleja ja laulja (1939–2013) *[[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja (1996–) *[[Chet Baker]], ameerika muusik (1929–1988) *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Gilbert Baker]], ameerika kunstnik ja geiõiguste aktivist (1951–2017) *[[Ginger Baker]], inglise trummar (1939–2019) *[[James Baker]], USA poliitik (1930–) *[[Joséphine Baker]], ameerika tantsija, laulja, näitleja (1906–1975) *[[Rosebud Baker]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1985–) *[[Simon Baker]], Austraalia näitleja (1969–) *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1947–2023) *[[Hilja Bakhoff]], eesti kergejõustiklane (1926–2023) *[[Tanja Bakić]], montenegro luuletaja ja tõlkija (1981–) *[[Džanõbek Bakijev]], endine Kõrgõzstani Riikliku Julgeolekuteenistuse juhataja (1958–) *[[Kurmanbek Bakijev]], Kõrgõzstani poliitik (1949–) *[[Maksim Bakijev]], Kõrgõzstani ärimees (1977–) *[[Eduard Bakis]], eesti psühholoog (1900–1970) *[[Sivert Guttorm Bakken]], Norra laskesuusataja (1998–2025) *[[Oleg Baklanov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1932–2021) *[[Níki Bakogiánni]], Kreeka kõrgushüppaja (1968–) *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija (1990–) *[[Marie Bakovská]], Tšehhoslovakkia jooksja *[[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1972–) *[[Léon Bakst]], juudi kunstnik ja stsenograaf (1866–1924) *[[Bakula Rinpoche]] (1917–2003) *[[Scott Bakula]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Mihhail Bakunin]], anarhist (1814–1876) ==Bal== *[[Mieke Bal]], hollandi kultuuriteadlane (1946–) *[[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör (1959–2013) *[[Roberto Balado]], Kuuba poksija (1969–1994) *[[Mili Balakirev]], vene pianist ja helilooja (1837–1910) *[[Georgi Balakšin]], Sahha poliitik ja endine poksija (1980–) *[[George Balanchine]], koreograaf (1904–1983) *[[Serhi Balantšuk]], Ukraina jalgpallur (1975–2022) *[[Antoine Jérôme Balard]], prantsuse keemik (1802–1876) *[[Bálint Balassi]], ungari luuletaja (1554–1594) *[[Iolanda Balaş]], rumeenia kergejõustiklane (1936–2016) *[[Aleksandr Balašov]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (1770–1837) *[[Nikolai Balašov]], vene kirjandusteadlane (1919—2006) *[[Made Balbat]], eesti graafik ja illustraator (1960–) *[[Diego Balbinot]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Balbinus]], Vana-Rooma keiser (192–238) *[[Vasco Núñez de Balboa]], hispaania konkistadoor (1475–1519) *[[Nikolai Balbošin]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Fabián Balbuena]], Paraguay jalgpallur (1991–) *[[Javier Hernández Balcázar]], Mehhiko jalgpallur (1988–) *[[José María Balcázar]], Peruu poliitik ja jurist (1943–) *[[Leszek Balcerowicz]], Poola põllumajandusteadlane ja poliitik (1947–) *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija (1997–) *[[Piotr Balcerzak]], Poola sprinter (1975–) *[[Emily Greene Balch]], USA kirjanik, akadeemik, patsifist (1867–1961) *[[Zigmantas Balčytis]], Leedu majandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Jonathan Balcombe]], USA etoloog ja teaduskirjanik (1959–) *[[August Balder]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Artur Balder]], saksa kirjanik (1974–) *[[Helmuts Balderis]], läti jäähokimängija ja treener (1952–) *[[Aleksandr Baldin]], Eesti ujuja (1984–) *[[Julio César Baldivieso]], Boliivia endine jalgpallur (1971–) *[[Chris Baldo]], Luksemburgi laulja (1943–1995) *[[Alesso Baldovinetti]], itaalia maalikunstnik (1425–1499) *[[Balduin Alnast]], Zemgale piiskop (surnud 1243) *[[Baldus de Ubaldis]], Itaalia õigusteadlane (1327–1400) *[[Alec Baldwin]], USA filminäitleja (1958–) *[[Greg Baldwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Hailey Baldwin]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1996–) *[[James Baldwin]], afroameerika kirjanik (1924–1987) *[[James Mark Baldwin]], USA psühholoog (1861–1934) *[[Thomas Baldwin]], Briti filosoof (1947–) *[[Christian Bale]], inglise näitleja (1974–) *[[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur (1989–) *[[Joachim Georg Balecke]], Eesti vaimulik (1634–1698) *[[Mustafa Balel]], türgi kirjanik (1945–) *[[Dietrich von der Balen]], Kursi komtuur 16. sajandil *[[Wilhelm von der Balen]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Mikel Balenziaga]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Irina Baleva]], Eesti tekstiilikunstnik *[[Michael William Balfe]], iiri helilooja (1808–1870) *[[Arthur Balfour]], Suurbritannia poliitik (1848–1930) *[[Aino Bāliņa-Karmo]], Eesti-Läti džässilaulja (1935–2023) *[[Uvis Balinskis]], Läti jäähokimängija (1996–) *[[Enid Balint]], Suurbritannia psühhoanalüütik (1903–1994) *[[Michael Balint]], Ungari päritolu psühhiaater ja psühhoanalüütik (1896–1970) *[[Alexander Baljakin]], kabetaja (1961–) *[[Boriss Baljasnõi]], Eesti venekeelne kirjanik ja tõlkija (1957–) *[[Daniel Georg Balk]], Eesti arstiteadlane (1764–1826) *[[Theodor von Balk]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (sündis 1670) *[[Hermann Balke]], Liivi ordu meister *[[Peder Balke]], norra kunstnik (1804–1887) *[[Jan Peter Balkenende]], Hollandi poliitik (1956–) *[[Alan Ball]], USA stsenarist, filmilavastaja ja produtsent (1957–) *[[Alice Ball]], Ameerika Ühendriikide keemik (1892–1916) *[[Ashleigh Ball]], Kanada laulja ja dublaažinäitleja (1983–) *[[Georgi Ball]], vene kirjanik (1927–2011) *[[Lucille Ball]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, produtsent ja modell (1911–1989) *[[Philip Ball]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Giacomo Balla]], Itaalia futuristlik maalikunstnik (1871–1958) *[[Michael Ballack]], saksa jalgpallur (1976–) *[[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (1929–) *[[Ivar Ballangrud]], norra kiiruisutaja (1904–1969) *[[Frederick Ballantyne]], Saint Vincenti ja Grenadiinide arst ja poliitik (1936–) *[[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat (1941–2014) *[[Erik Balling]], Taani filmilavastaja ja kirjanik (1924–2005) *[[Iván Balliu]], Hispaania-Albaania jalgpallur (1992–) *[[Steve Ballmer]], USA ärimees (1956–) *[[Charles Bally]], prantsuse keeleteadlane (1865–1947) *[[Étienne Bally]], prantsuse jooksja (1923–2018) *[[Jacques Balmat]], Sardiinia Kuningriigi mägigiid (1762–1834) *[[Christopher B. Balme]], õppejõud, lavastaja ja teatriteadlane (1957–) *[[José Balmes]], Tšiili maalikunstnik (1927–2016) *[[Konstantin Balmont]], vene luuletaja (1867–1942) *[[Antons Balodis]], Läti diplomaat, kirjanik ja kirjanduskriitik (1880–1942) *[[Jānis Balodis]], Läti sõjaväelane ja poliitik (1881–1965) *[[Folarin Balogun]], USA jalgpallur (2001–) *[[Leon Balogun]], Nigeeria-Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Mario Balotelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) (1990–) *[[Honoré de Balzac]], prantsuse kirjanik (1799–1850) *[[Hakan Balta]], türgi jalgpallur (1983–) *[[Ksenija Balta]], Eesti kergejõustiklane (1986–) *[[Olga Baltažõ]], Ukraina kabetaja (1970–) *[[David Baltimore]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1938–2025) *[[Agní Báltsa]], kreeka ooperilaulja (1944–) *[[Friedrich Julius von Baltz]], Venemaa sõjaväeinsener (1800–1873) *[[Aldas Baltutis]], leedu alpinist *[[Juri Balujevski]], Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Vladimir Balõberdin]], vene alpinist (1948–1994) *[[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja (1976–) ==Bam== *[[Nuhu Bamalli]], Nigeeria poliitik *[[Jonathan Bamba]], Elevandiluuranniku päritolu Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–2024) *[[Rinald Bamberg]], eesti poksija ja poksitreener ning laulja (1932–2011) *[[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat (1969–) *[[Maria Bamford]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1970–) *[[Patrick Bamford]], inglise jalgpallur (1993–) ==Ban== *[[Nenad Ban]], horvaadi päritolu Šveitsi molekulaarbioloog (1966–) *[[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (1944–) *[[Eric Bana]], filminäitleja (1968–) *[[Bānabhatta]] ehk Bāna, India sanskritikeelne kirjanik (7. sajand) *[[Stefan Banach]], Poola matemaatik (1892–1945) *[[Tadeusz Banachiewicz]], poola matemaatik ja astronoom (1882–1954) *[[Salomon Banamuhere Baliene]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik *[[Bruno Banani]], Tonga kelgutaja (1987–) *[[Anne Bancroft]], USA näitleja (1931–2005) *[[Nicușor Bancu]], Rumeenia jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Band]], saksa pillimeister (1821–1860) *[[Hastings Kamuzu Banda]], Malawi poliitik (suri 1997) *[[Joyce Banda]], Malawi poliitik (1950–) *[[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (1937–2022) *[[Sirimavo Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik (1916–2000) *[[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslaste juht (1909–1959) *[[Antonio Banderas]], ameerika näitleja (1960–) *[[Julie Banderas]], USA ajakirjanik (1973–) *[[Milan Bandić]], Horvaatia poliitik (1955–2021) *[[Ryūji Bando]], Jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Albert Bandura]], Kanada psühholoog (1925–2021) *[[Éver Banega]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Gustav Banér]], Rootsi riigitegelane (1547–1600) *[[Per Gustafsson Banér]], Rootsi riigitegelane (1588–1644) *[[Mamata Banerjee]], India poliitik (1955–) *[[Fátima Báñez]], Hispaania poliitik, ökonomist ja jurist (1967–) *[[Rūdolfs Bangerskis]], Venemaa, Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1878–1958) *[[Štefan Banič]], slovaki leiutaja (1870–1941) *[[Donatas Banionis]], leedu näitleja (1924–2014) *[[Iain Banks]], šoti ulmekirjanik (1954–2013) *[[Jonathan Banks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Joseph Banks]], inglise loodusteadlane, botaanik (1743–1820) *[[Tyra Banks]], USA modell (1973–) *[[Banksy]], inglise grafitikunstnik *[[Stephen Bann]], inglise kunstiajaloolane (1942–) *[[Barry Bannan]], šoti jalgpallur (1989–) *[[Benjamin Banneker]], afroameeriklasest iseõppinud matemaatik, astronoom, almanahhide koostaja ja kirjanik (1731–1806) *[[Tomas Bannerhed]], rootsi kirjanik (1966–) *[[Roger Bannister]], Suurbritannia neuroloog ja jooksja (1929–2018) *[[Pridi Banomyong]], Tai poliitik (1900–1983) *[[Mario Banožić]], Horvaatia poliitik (1979–) *[[Frederick Banting]], Kanada arst, teadlane ja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat (1891–1941) *[[John Banville]], iiri kirjanik (1945–) *[[Théodore de Banville]], prantsuse luuletaja, dramaturg ja draamakriitik (1823–1891) ==Bao== *[[Bao Xishun]], hiina karjus, maailma pikim mees (1951–) ==Bap== *[[Léo Baptistão]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija (1995–) ==Bar== *[[Christian von Bar]], saksa õigusteadlane (1952–) *[[Hanon Barabaner]], Eesti energeetik (1933–2022) *[[Serhi Baranov]], Ukraina sõjaväelane (1981–) *[[Veera Baranova]], Eesti kolmikhüppaja (1984–) *[[Marika Barabanštšikova]], eesti näitleja (1972–) *[[Silvi Baradinskas]], eesti muusikapedagoog (1941–) *[[Tullio Baraglia]], itaalia sõudja (1934–2017) *[[Issidor Barahhov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1898–1938) *[[Ehud Barak]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1942–) *[[Giorgi Baramidze]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Juda Baran]], Eesti arst (1908–1987) *[[Antanas Baranauskas]], leedu poeet, matemaatik ja katoliku vaimulik (1835–1902) *[[Izaskun Bilbao Barandica]], baski päritolu Hispaania poliitik (1961–) *[[Peeter Baranin]], Eesti poliitik (1882–1966) *[[Volodõmõr Baranjuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Eduard von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1811–1884) *[[Konstantin von Baranoff]], Venemaa sõjaväelane (1859–1936) *[[Nikita Baranov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Vassõl Baranov]], ukraina jalgpallur (1979–) *[[Natalja Baranova]], vene suusataja (1975–) *[[Robert Bárány]], austria kõrvakirurg ja füsioloog (1876–1936) *[[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja (1800–1844) *[[Sergej Barbarez]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1971–) *[[Kosta Barbarouses]], Uus-Meremaa jalgpallur (1990–) *[[Pierre Barbaud]], prantsuse helilooja, muusikateadlane ja programmeerija (1911–1990) *[[Marcel Barbeau]], Kanada kunstnik (1925–2016) *[[Arlindo Barbeitos]], Angola luuletaja (1940–2021) *[[Eunice Barber]], prantsuse kergejõustiklane (1974–) *[[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja (1991–) *[[Me'Lisa Barber]], USA kergejõustiklane (1980–) *[[Samuel Barber]], USA helilooja (1910–1981) *[[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (1994–2024) *[[Shirley Barber]], Briti lastekirjanik ja illustraator (1935–2023) *[[Joseph Barbera]], USA animaator (1911–2006) *[[Carlo Barberini]], Itaalia kardinal (1630–1704) *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik (1969–) *[[Klaus Barbie]], Saksamaa riigiametnik (1913–1991) *[[Guy Barbier]], prantsuse roomakatoliku vaimulik (1921–2011) *[[Francisco Asenjo Barbieri]], hispaania helilooja ja muusikateadlane (1823–1894) *[[Marcello Barbieri]], itaalia bioloog (1940–) *[[Tony Barbieri]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Leanne Barbo]], eesti muusik (1981–) *[[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Lydia Barbot de Marny]], Eesti maletaja, maletreener ja mehaanikainsener (1930–2021) *[[Florin-Ionuț Barbu]], Rumeenia poliitik ja majandusteadlane (1980–) *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja (1979–) *[[Henri Barbusse]], prantsuse kirjanik (1873–1935) *[[Antanas Barčas]], leedu näitleja (1928–1990) *[[David ja Frederick Barclay]], inglise ärimehed (1934–) *[[Edwin Barclay]], Libeeria president (1882–1955) *[[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]], Venemaa väejuht (1761–1818) *[[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik (1921–1997) *[[Fricis Bārda]], läti õpetaja ja luuletaja (1880–1919) *[[Olaf Barda]], norra maletaja (1909–1971) *[[Anders Bardal]], norra suusahüppaja (1982–) *[[James Bardeen]], ameerika füüsik (1939–) *[[John Bardeen]], USA füüsik ja elektriinsener (1908–1991) *[[William Bardeen]], ameerika füüsik (1941–2025) *[[Maciej Bardel]], Poola sõjaväelane (1895–1975) *[[Bardesanes]], gnostik (154–222) *[[Rolf von Bardewisch]], Bremeni komtuur (suri 1531) *[[Frang Bardhi]], albaania vaimulik, leksikograaf ja ajaloolane (1606–1643) *[[Sándor István Bárdosi]], ungari maadleja (1977–) *[[Brigitte Bardot]], prantsuse näitleja, modell, laulja ja loomaõiguste eest võitleja (1934–2025) *[[Dino Bardot]], šoti muusik (1971–) *[[Arnfinn Bårdsen]], Norra jurist (1966–) *[[Evgeny Bareev]], Kanada maletaja (1966–) *[[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja (2000–) *[[Cándido Bareiro]] (1833–1880) *[[Willem Barents]], hollandi meresõitja (suri 1597) *[[Owen Barfield]], inglise filosoof ja kirjanik (1898–1997) *[[Dietrich Barfurth]], embrüoloog, töötas Tartus (1849–1927) *[[Andrea Bargnani]], itaalia korvpallur (1985–) *[[Alessandro Baricco]], itaalia kirjanik ja režissöör (1958–) *[[Stefano Barigazzi]], itaalia muusik (1996–) *[[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Dmitri Barinov]], vene jalgpallur (1996–) *[[Borna Barišić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Heinrich Bark]], Liivimaa põllumees (1807–1871) *[[Jaanus Barkala]], Eesti omavalitsuspoliitik ja kaitseliitlane (1973–) *[[Anzori Barkalaja]], Eesti folklorist (1968–) *[[Bob Barker]], USA telesaatejuht (1923–2023) *[[Brandon Barker]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Matt Barker]], eesti kirjanik (1979–) *[[Travis Barker]], USA muusik (1975–) *[[Charles Glover Barkla]], Briti füüsik (1877–1944) *[[Alben W. Barkley]], USA poliitik (1877–1956) *[[Ross Barkley]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Aleksandr Barkov]], vene jäähokimängija ja treener (1965–) *[[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], vene päritolu jäähokimängija ja treener (1995–) *[[Leonid Barkov]], Nõukogude riigiametnik (1928–?) *[[Marin Barleti]], albaania ajaloolane (suri 1512 või 1513) *[[Katarina Barley]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Vladimir Barmin]], vene kosmosetehnikakonstruktor (1909–1993) *[[Christiaan Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi südamekirurg (1922–2001) *[[Edward Emerson Barnard]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1857–1923) *[[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Djuna Barnes]], USA modernistlik kirjanik ja ajakirjanik (1892–1982) *[[Julian Barnes]], inglise kirjanik (1946–) *[[Randy Barnes]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur (1985–) *[[Barnim IX]], Pommeri hertsog (1501–1573) *[[P. T. Barnum]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja tsirkuseartist (1810–1891) *[[Pío Baroja]], hispaania kirjanik (1872–1956) *[[Hassan Barojev]], osseedi päritolu Venemaa maadleja (1982–) *[[Sacha Baron Cohen]], inglise näitleja (1971–) *[[Simon Baron-Cohen]], Suurbritannia psühholoog (1958–) *[[Cesare Baronio]], kardinal, kirikuajaloolane (1538–1607) *[[Krišjānis Barons]], läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1923) *[[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur (1981–) *[[Antonio Barragán]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Luis Barranzuela]], Peruu poliitik ja jurist (1962–) *[[Jean Barraqué]], prantsuse helilooja (1928–1973) *[[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1980–) *[[John Barrasso]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija (1965–) *[[Adriana Barraza]], Mehhiko filminäitleja (1956–) *[[Laureà Barrau i Buñol]], katalaani päritolu Hispaania maalikunstnik (1863–1957) *[[Jean-Louis Barrault]], prantsuse näitleja ja lavastaja (1910–1994) *[[Maxamed Siyaad Barre]], Somaalia poliitik (1919–1995) *[[Álvaro Barreal]], Argentina jalgpallur (2000–) *[[Louis Vallet de Barres]], keeleteadlane (1768–1825) *[[Leonardo Argüello Barreto]], Nicaragua president (1875–1847) *[[Barbara Barrett]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, advokaat, diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natasha Barrett]], briti helilooja ja elektroakustika muusikakunsti esitaja (1972–) *[[Samuel Barrett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1879–1965) *[[Syd Barrett]], briti muusik (1946–2006) *[[Rubens Barrichello]], Brasiilia autovõidusõitja (1952–) *[[J. M. Barrie]], šoti kirjanik (1860–1937) *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Claudio Barrientos]], Tšiili poksija (1936–1982) *[[Arturo Barrios]], Mehhiko kergejõustiklane (1963–) *[[Lucas Barrios]], Paraguay jalgpallur (1984–) *[[Wílmar Barrios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Yarelys Barrios]], Kuuba kettaheitja (1983–) *[[Kayla Barron]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1987–) *[[José Manuel Durão Barroso]], Portugali ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) *[[Jacques Barrot]], Prantsusmaa poliitik (1934–2014) *[[Jean-Noël Barrot]], Prantsusmaa majandusteadlane ja poliitik (1983–) *[[Adama Barrow]], Gambia poliitik ja kinnisvaraarendaja (1965–) *[[Dean Barrow]], Belize'i poliitik (1951–) *[[John D. Barrow]], Briti füüsik, matemaatik ja teaduskirjanik (1952–2020) *[[Musa Barrow]], Gambia jalgpallur (1998–) *[[Gareth Barry]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Drew Barrymore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Eugenio Barsanti]], Itaalia presbüter, insener ja leidur (1821–1864) *[[Uwe Barschel]], Saksa poliitik (1944–1987) *[[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], Katari kõrgushüppaja (1991–) *[[Maks Barskihh]], Ukraina laulja (1990–) *[[Andrea Barzagli]], itaalia jalgpallur (1981–) *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Mesûd Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1946–) *[[Nêçîrvan Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik (1966–) *[[Juris Bārzdiņš]], Läti poliitik (1966–) *[[Netta Barzilai]], Iisraeli laulja (1993–) *[[Ina Marija Bartaitė]], leedu filminäitleja (1996–2021) *[[Yael Bartana]], Iisraeli videokunstnik (1970–) *[[Šarūnas Bartas]], leedu filmirežissöör (1964–) *[[Aleksandrs Bartaševičs]], Läti poliitik ja majandustegelane (1965–) *[[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja (1964–) *[[Marta Bartel]], poola maletaja (1988–) *[[Mateusz Bartel]], poola maletaja (1985–) *[[Julius Bartels]], Eesti sõjaväelane (1883–1944) *[[Heinrich Barth]], saksa Aafrika-uurija, geograaf, arheoloog ja filoloog (1821–1865) *[[Jessica Barth]], USA filminäitleja (1970–) *[[Karl Barth]], Šveitsi teoloog (1886–1968) *[[Joseph Barthel]], Luksemburgi keskmaajooksja ja poliitik (1927–1992) *[[Roland Barthes]], prantsuse kirjanduskriitik (1915–1980) *[[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur (1971–) *[[Bartholomeos I]], Konstantinoopoli patriarh (1940–) *[[George Bartholomew]], USA leiutaja *[[George A. Bartholomew]], USA bioloog (1919–2006) *[[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf (1968–) *[[Frederic Bartlett]], Briti psühholoog (1886–1969) *[[Kyle Bartley]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Gottlieb Bartling]], saksa botaanik (1798–1875) *[[Béla Bartók]], ungari helilooja (1881–1945) *[[Tianna Bartoletta]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[Marion Bartoli]], Prantsusmaa tennisist (1984–) *[[Bartolo da Sassoferrato]], itaalia õigusteadlane (1313–1357) *[[Evarist Bartolo]], Malta poliitik (1952–) *[[Bartolomeus]], Jeesuse jünger *[[Alberto Barton]], Peruu arst ja mikrobioloog (1870–1950) *[[Tuulikki Bartosik]], eesti akordionist (1976–) *[[Władysław Bartoszewski]], poola ajaloolane, ajakirjanik ja poliitik (1922–2015) *[[Ivan Bartoš]], Tšehhi poliitik (1980–) *[[Patrik Bartošák]], tšehhi jäähokimängija (1993–) *[[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1923–2003) *[[Susanne Bartsch]], Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja ürituste korraldaja (1951–) *[[Jaume Bartumeu]], Andorra poliitik (1954–) *[[Nikola Bartůšek]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Ashleigh Barty]], Austraalia tennisist (1996–) *[[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Sergei Baruzdin]], vene kirjanik (1926–1991) *[[Aleksandr Barõkin]], vene laulja (1952–2011) *[[Aleksandr Barõšnikov]], Vene arhitekt, insener ja ühiskonnategelane (1877–1924) *[[Andri Barõšpolets]], ukraina maletaja (1991–) *[[Anton de Bary]], saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloog (1831–1888) ==Bas== *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]], Sudaani poliitik (1944–) *[[Matsuo Bashō]], jaapani luuletaja (1644–1694) *[[Jorge Basadre]], Peruu ajaloolane (1903–1980) *[[Heinrich Basedow]], Kuramaa piiskop (suri 1623) *[[Edgar Basel]], Saksamaa poksija (1930–1977) *[[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (1938–2026) *[[Traian Băsescu]], Rumeenia poliitik (1951–) *[[Count Basie]], USA muusik (1904–1984) *[[Aleksandr Basihhin]], Eesti balletisolist ja tantsupedagoog (1949–2010) *[[Eugenia Basilewsky]], eestirootsi päritoluga joogaõpetaja (1917–2006) *[[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Kim Basinger]], USA näitleja ja endine modell (1953–) *[[Eino Baskin]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2015) *[[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (1954–2018) *[[Marianne Basler]], Šveitsi päritolu Prantsusmaa näitleja (1964–) *[[Michael Basman]], inglise maletaja ja maleliteraat (1946–2022) *[[Aleksei Basmanov]], Moskva tsaaririigi väejuht (1571–) *[[Veniamin Basner]], Venemaa helilooja (1925–1996) *[[Jean-Michel Basquiat]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1960–1988) *[[Šamil Bassajev]], tšetšeeni välikomandör (1965–2006) *[[Naftoli Bassel]], juudi päritolu Eesti kirjandusteadlane (1932–2016) *[[Paul Bassen-Spiller]], Eesti sõjaväelane (1892–1962) *[[Joshua Bassett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (2000–) *[[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur (1999–) *[[Shirley Bassey]], Walesi laulja (1937–) *[[Basshunter]], rootsi muusik (1984–) *[[Marta Bassino]], itaalia mäesuusataja (1996–) *[[Trevor Bassitt]], USA jooksja (1998–) *[[Bonnie Bassler]], ameerika mikrobioloog (1962–) *[[Nikolai Bassov]], vene füüsik *[[Vitali Bassõgõsov]], Sahha riigitegelane (1946–) *[[Lana Bastašić]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1986–) *[[Marco van Basten]], Hollandi jalgpallur-treener (1964–) *[[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane (1964–) *[[Jyoti Basu]], India poliitik (1914–2010) *[[Samit Basu]], India kirjanik (1979–) ==Baš== *[[Georgi Bašarin]], jakuudi ajaloolane (1912–1992) *[[Pjotr Bašilov]], Venemaa riigitegelane (1857–1919) *[[Viktoria Baškite]], Eesti maletaja (1985–) ==Baz== *[[Frédéric Bazille]], prantsuse impressionistlik maalikunstnik (1841–1870) *[[Maksim Bazjukin]], vene jalgpallur (1983–) *[[Achraf Baznani]], Maroko kunstnik, lavastaja ja fotograaf (1979–) ==Baž== *[[Boriss Bažanov]], Nõukogude parteitegelane (1900–?) ==Bat== *[[Georges Bataille]], prantsuse kirjanik (1897–1962) *[[Jacques Bataille]], Prantsusmaa poksija (1929–) *[[Aleksei Batalov]], vene filminäitleja (1928–2017) *[[Sühbaatarõn Batbold]], Mongoolia poliitik (1963–) *[[Franka Batelić]], horvaadi laulja (1992–) *[[Jason Bateman]], USA filminäitleja (1969–) *[[Kathy Bates]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1948–) *[[Paddy Roy Bates]], Sealandi vürst *[[Gregory Bateson]], inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik (1904–1980) *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[András Báthory]], Transilvaania vürst (1566–1599) *[[Stefan Bathory]], Transilvaania vürst ja Poola kuningas (1533–1586) *[[Adílson Batista]], Brasiilia jalgpallur (1968–) *[[Fulgencio Batista]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (1901–1973) *[[Gabriel Batistuta]], endine Argentina jalgpallur (1969–) *[[Konstantin Batjuškov]], vene luuletaja (1787–1855) *[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–) *[[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik (1927–2016) *[[Džambõn Batmönh]], Mongoolia poliitik (1926–1997) *[[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija (1995–) *[[Nino Batsiašvili]], gruusia maletaja (1987–) *[[Moonika Batrakova]], Eesti munitsipaalametnik (1983–) *[[August Batsch]], saksa botaanik (1761–1802) *[[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Katerína Batzelí]], Kreeka poliitik (1958–) *[[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja (1945–2021) *[[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja (2000–) *[[Tüvšintögsijn Battšimeg]], mongoli maletaja (1986–) *[[Haltmaagijn Battulga]], Mongoolia poliitik ja sambomaadleja (1963–) *[[Batu-khaan]], mongoli valitseja (suri 1255) *[[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (1936–2019) *[[Jelena Baturina]], Venemaa ettevõtja (1963–) *[[Ivans Baturins]], Läti jalgpallur (1997–) ==Bau== *[[Jean-Dominique Bauby]], prantsuse ajakirjanik (1952–1997) *[[Charles Baudelaire]], prantsuse kirjanik (1821–1867) *[[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof *[[Baudouin I]], belglaste kuningas (1930–1993) *[[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane (1845–1929) *[[Carl Daniel Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Edit Bauer]], ungari rahvusest Slovakkia poliitik (1946–) *[[Eduard August Bauer]], Tallinna kullassepp *[[Ervin Bauer]], Ungari bioloogiateoreetik (1890–1938) *[[Felice Bauer]], Franz Kafka kihlatu (1887–1960) *[[Gustav Bauer]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik (1870–1944) *[[Heinrich Bauer]], Eesti haridustegelane (1874–1927) *[[Johannes Bauer]], Eesti diplomaat (1884–?) *[[John Bauer]], rootsi kunstnik (1882–1918) *[[Lukáš Bauer]], tšehhi suusataja (1977–) *[[Martin Bauer]], Šveitsi päritolu Briti psühholoog *[[Otto Bauer]], Austria poliitik (1881–1938) *[[Rudolf Bauer]], Ungari kergejõustiklane (1879–1932) *[[Rudolph Felix Bauer]], saksa sõjaväelane (1667–1717) *[[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja (1976–) *[[Walter Bauer]], saksa kirjanik (1904–1976) *[[Walter Bauer (teoloog)|Walter Bauer]], saksa protestantlik teoloog (1877–1960) *[[Wilhelm Bauer]], saksa insener, allveelaevanduse pioneere (1822–1875) *[[Michael Bauerfeind]], Tartu toomdekaan 15. ja 16. sajandil *[[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik (1934–2023) *[[Sanja Bauk]], Montenegro mereteadlane (1972–) *[[Jamie Baulch]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Oskar Baum]], juudi rahvusest saksakeelne kirjanik (1883–1941) *[[Herma Bauma]], Austria odaviskaja ja käsipallur (1915–2003) *[[Andres Bauman]], eesti internetipioneer (1964–) *[[Peter-Eduard Bauman]], Eesti sõjaväelane (1874–1942) *[[Ruts Bauman]], eesti näitleja (1892–1960) *[[Zygmunt Bauman]], sotsioloog (1925–2017) *[[Biruta Baumane]], läti maalikunstnik (1922–2017) *[[Kārlis Baumanis]], läti helilooja (1835–1905) *[[Kārlis Baumanis (skulptor)|Kārlis Baumanis]], läti skulptor, graafik ja kunstiajaloo uurija (1916–2011) *[[Aleksander Ludwig Baumann]], Eesti vaimulik (1799–1844) *[[Christian Ehrenfried Baumann]], Eesti vaimulik (?–1755) *[[Edith Baumann]], Saksa DV riigitegelane (1909–1973) *[[Frank Baumann]], saksa jalgpallur (1975–) *[[Georg Baumann]], eesti maadleja (1892–?) *[[Johann Baumann]], Lihula kullassepp *[[Oliver Baumann]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Riho Baumann]], eesti kultuuritegelane (1952–) *[[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja (1986–) *[[Andri Baumeister]], ukraina filosoof ja filosoofia populariseerija (1970–) *[[Aare Baumer]], eesti leiutaja, teaduse populariseerija ja mitteformaalse hariduse edendaja (1959–) *[[Alexander Gottlieb Baumgarten]], saksa filosoof (1714–1762) *[[Julian Baumgartlinger]], austria jalgpallur (1988–) *[[Bruce Baumgartner]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1960–) *[[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane (1969–2025) *[[Joachim Baumgarten]], Rootsi sõjaväelane ja Sooniste mõisa valdaja (1632–1690) *[[Zsolt Baumgartner]], ungari autovõidusõitja (1981–) *[[Ernst Bauming]], Eesti sõjaväelane (1905–1975) *[[Alexander Baumjohann]], Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Laura Baumverk]], eesti näitleja (1948–) *[[Friedrich Baumühl]], Haapsalu raehärra (surnud 1710) *[[Hilmar Baunsgaard]], Taani poliitik (1920–1989) *[[Ferdinand Christian Baur]], saksa teoloog (1792–1860) *[[Gracia Baur]], saksa laulja (1982–) *[[Michael Baur]], Austria endine jalgpallur (1969–) *[[Pina Bausch]], saksa koreograaf, tantsija ja ballettmeister (1940–2009) *[[Vladlen Baušev]], Venemaa endine jalgpallur (1967–) ==Bav== *[[Maurice Bavaud]], Šveitsi teoloogiaüliõpilane (1916–1941) *[[Florence Baverel-Robert]], prantsuse laskesuusataja (1974–) ==Baw== *[[David Bawden]], vastupaavst ("Michael I") (1959–2022) ==Bax== *[[Arnold Bax]], inglise helilooja (1883–1953) *[[Martin Baxa]], Tšehhi poliitik (1975–) ==Bay== *[[Michael Bay]], USA filmirežissöör ja -produtsent (1965–) *[[Celâl Bayar]], Türgi poliitik (1883–1986) *[[Hippolyte Bayard]], prantsuse fotograaf (1801–1887) *[[Shohreh Bayat]], iraani maletaja ja malekohtunik (1987–) *[[Thomas Bayes]], Briti matemaatik ja teoloog (1702–1761) *[[Bayezid I]], Türgi sultan (1354–1403) *[[Bayezid II]], Türgi sultan (1447–1512) *[[Ibrahim Baylan]], Türgi päritolu Rootsi poliitik (1970–) *[[Pierre Bayle]], prantsuse filosoof (1647–1706) *[[Jaime Bayly]], Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik (1965–) *[[Mohamed Bayo]], Guinea jalgpallur (1998–) *[[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja (1976–) *[[Mithat Bayrak]], Türgi maadleja (1929–2014) *[[Alparslan Bayraktar]], Türgi insener ja poliitik (1975–) *[[Ceyhun Bayramov]], Aserbaidžaani majandusteadlane ja jurist (1973–) *[[François Bayrou]], Prantsusmaa poliitik (1951–) *[[Umut Baysan]], filosoof [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ba, Biograafiad]] j64e3k1924a6mz2j15gaa4angz2jirs 0 261760 7194001 6433613 2026-07-16T20:57:39Z Sillerkiil 58396 7194001 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tõmmulendlane | värvus = loomad | seisund = LC|seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Myotis brandti.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = [[Lendlane]] ''[[Myotis]]'' | liik = '''Tõmmulendlane''' | binaarne = Myotis brandtii | binaarse_autor = ([[Eduard Friedrich Eversmann|Eversmann]], 1845) | levikukaart = Myotis brandtii range map.png }} [[Fail:Brandt's bat (Myotis brandtii).jpg|alt=|pisi|Talvituvad tõmmulendlased]]{{viita}}'''Tõmmulendlane''' (varem '''Brandti lendlane'''; ''Myotis brandtii'' Eversmann) on [[käsitiivalised|käsitiivaline]] perekonnast [[lendlane]]. ==Mõõtmed== Kehakaal 5–7 g, tüvepikkus 37–51 mm, küünarvarre pikkus 33–38 mm, tiibade siruulatus 190–250 mm. ==Välimus== Väike nahkhiir, kelle selgmine karv on pruun või hallikaspruun. Karvade tipud sageli kollaka läikega. Kõhtmine külg selgmisest heledam, hallikaspruuni või beežika värvusega. Üleminek kõhtmise ja selgmise värvuse vahel on hajus. Nägu, kõrvad ja lennus on pruunid, kuid noortel loomadel on need peaaegu mustad. Kõrvad pikad ja ahenenud tipuga, traagus on pikk ja peenike ning selle tagumine serv veidi kumer. Kõrva seesmise poole ja traaguse alumine osa on ülejäänust selgelt heledam. Peenis on otsast jämenenud (nuiakujuline). Hambaid on 38 (I 2/3, C 1/1, P 3/3, M 3/3). Tõmmulendlane on väga sarnane meil samuti esineva habelendlasega. Neid kahte liiki on teineteisest võimalik usaldusväärselt eristada näiteks hammaste järgi. Hambatunnuseid tuleb vaadata luubiga. Erinevalt habelendlasest on tõmmulendlasel ülemise eespurihamba P4 eesmisel küljel leiduv köber tugevasti arenenud ja ulatub eespurihamba P3 tipust tavaliselt kõrgemale ning P3 ja P2 on peaaegu sama suurusega. Alalõuas on eespurihammas P3 peaaegu sama suur kui P2. Habelendlasel on alalõuas eespurihammas P3 märgatavalt väiksem kui P2. ==Levik== Levila ulatub [[Atlandi ookean]]i rannikust [[Euroopa]]s ning ulatub ida poole, vahepeal katkedes, Ohhoota mereni [[Aasia]]s<ref name="TÜ õppematerjal"/>. Põhja-lõuna suunas on levinud [[Kesk-Soome]]st [[Põhja-Aafrika]] ja [[Põhja-Hiina]]ni<ref name="TÜ õppematerjal"/>. Läänes ulatub levila Kirde-Prantsusmaa ning Suurbritanniani, üksikuid leide on teada ka Iirimaalt. Vahemere piirkonnas on ta haruldane, teada on vaid üksikuid leide, põhjas on levinud Kesk-Soome ning -Rootsini. [[Eesti]]s on hajusalt levinud nii mandril kui ka [[Saaremaa]]l ja [[Hiiumaa]]l, [[Kesk-Eesti]]s on haruldasem<ref name="TÜ õppematerjal"/>. ==Elupaik== Elualad on nii meil kui ka mujal seotud metsade ning veekogudega. Teda võib kohata nii sega-, okas- kui ka lehtmetsades, toitumisalad võivad paikneda ka väljaspool metsa; sageli kasutavad nad toitumiseks metsade, hekkide, alleede ja muude puistute servi. Piki servaalasid lennates hoidub tavaliselt puude lähedale. Eestis on teda kohatud ka parkides, Kesk- ja Lääne-Euroopas asustab ka hoove. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes läheb päevaks varjepaikadesse. Need asuvad tavaliselt hoonetes, puuõõntes, lahtise koore all või nahkhiirte varjekastides. Eestis on kolooniaid leitud metsade läheduses asuvate maamajade voodrilaudade tagant ja katusepragudest. Ühte varjepaika võib koguneda 20–200 isendist koosnev poegimiskoloonia, isasloomad veedavad suve üksikult. Varjepaiku võidakse jagada kääbus- ja pargi-nahkhiirega. Aktiivne ainult soojal ajal. Talve elab üle talveunes, mis algab Eestis septembris-oktoobris ja lõpeb aprillis-mais. Talvituspaigad on mitmesugused maa-alused ruumid, millest olulisematena on Eestis teada mahajäetud kaevanduskäigud ja maa-alused kaitserajatised, vahel võib talvituda suurtes mõisakeldrites. Tõmmulendlane on paikne liik, tema aastased liikumised jäävad tavaliselt mõne kuni mõnekümne kilomeetri piiridesse. Eestis on pikim teadaolev läbitud vahemaa 30 km (Ülgaselt Pillapalusse). ===Toitumine=== Saakputukatest hõlmavad suurema osa ööliblikad, kahetiivalised ja ämblikud. Suudab saaki püüda ka seda pindadelt noppides; paiguti võivad suurema osa saagist hõlmata mittelendavad lülijalgsed, nagu koibikud, ämblikud ja nahktiivalised. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad sügisel parvlemispaikades ja talvel talvituspaikades. Viljastumine toimub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asustavad tavaliselt puuõõsi ja metsa läheduses paiknevaid hooneid. Eestis on poegimiskolooniaid leitud peamiselt metsade läheduses paiknevatest hoonetest. Tavaliselt 20–60 isendist koosnevad kolooniad kogunevad mais. Järglased sünnivad juunis või juuli alguses ning neid on tavaliselt 1. Pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 3–4-nädalaselt, seejärel kolooniad hajuvad. Suguküpsus saabub 2. eluaastal. ==Koht ökosüsteemis== Mitmel pool Euroopas tavaline liik; Eestis vajab tema ohustatus täpsustamist. Ohuteguritena võib esile tuua poegimiskolooniate häirimise ehitustööde käigus, loomade häirimise talvituspaikades ja talvituspaikade hävinemise. ==Staatus== Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|kaitsealuste liikide II kategooriasse]], Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). ==Vaata ka== *[[Käsitiivalised]] *[[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="TÜ õppematerjal">[[TÜ MRI]] loodusteaduste didaktika lektoraadis valminud õppematerjal. [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm] (vaadatud 28.06.2012)</ref>}} ==Välislingid== * {{Elurikkus}} *[[TÜ MRI]] loodusteaduste didaktika lektoraadis valminud õppematerjal. [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm] (vaadatud 28.06.2012) * [https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/tommulendlane Tõmmulendlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee *[https://menu.err.ee/1608140539/fotod-piusa-koobastest-leiti-harukordselt-vana-32-aastane-nahkhiir Fotod: Piusa koobastest leiti harukordselt vana, 32-aastane nahkhiir], ERR, 12. märts 2021 [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Käsitiivalised]] [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] 1weuvk6vo2msqc7onq7emdf6uhoyuq1 0 263063 7193942 7192941 2026-07-16T17:49:25Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7193942 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2912_Neurulation-02.jpg|500px|[[Neuroektoderm]]i kujunemine: [[neuraalplaat]] voltub [[neuraalvagu|neuraalvaoks]], mille servad moodustavad [[neuraalval]]lid. Neuraalvallide sulgumisel tekivad [[neuraaltoru]] ja [[neuraalhari|neuraalharjad]]]] '''Neurulatsioon''' on [[keelikloomad]]el embrüonaalse arengu etapp, mille käigus moodustub [[neuraaltoru]] ehk närvisüsteemi algeline torujas struktuur. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kaasneb neurulatsiooniga ka [[neuraalhari|neuraalharja]] kujunemine. Neueaalharja rakud migreeruvad embrüos ja neist saavad alguse paljud koed. Neuraaltoru on [[kesknärvisüsteem]]i peamine embrüonaalne alge, millest arenevad [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. See kujuneb, kui [[neuroektoderm]] voltub ja eraldub ülejäänud [[ektoderm]]ist. Neurulatsioon on üks [[ontogenees]]i võtmeetappe. Selles arengustaadiumis olevat [[embrüo]]t nimetatakse [[neurula]]ks.<ref>Larsen WJ. ''Human Embryology'', 3. trükk, 2001, ISBN 0-443-06583-7, lk 86.</ref> [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] areneb närvisüsteem [[ektoderm]]ist. Neurulatsioon toimub pärast [[gastrulatsioon]]i ja algab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumisega.<ref name="Gilbert" /> Inimese embrüol muutub neuraalplaat nähtavaks umbes 19. arengupäeval ektodermi paksendina, sest selle piirkonna rakud muutuvad kõrgemaks. Neurulatsiooni alguses [[induktsioon (bioloogia)|indutseerib]] [[seljakeelik]] selle kohal paikneva [[ektoderm]]i diferentseerumise [[neuroektoderm]]iks, millest kujuneb [[neuraalplaat]].<ref>[https://biology.kenyon.edu/courses/biol114/Chap14/Chapter_14.html Chapter 14. Gastrulation and Neurulation], biology.kenyon.edu.</ref> Seljakeeliku rakkude sekretsioon|sekreteeritavad [[signaalmolekul]]id mõjutavad ektodermi rakke ja suunavad nende [[diferentseerumine|diferentseerumist]].<ref name="Gilbert" /> Neuraalplaat voltub ja selle servad tõusevad [[neuraalvall]]ideks, mis ühinevad keskjoonel ning moodustavad neuraaltoru, millest hiljem diferentseeruvad [[seljaaju]] ja [[peaaju]] ning kujuneb välja kesknärvisüsteem.<ref>[https://biology.kenyon.edu/courses/biol114/Chap14/Chapter_14.html Chapter 14. Gastrulation and Neurulation], biology.kenyon.edu.</ref> Neuraaltoru eraldub ülejäänud ektodermist, millest kujuneb [[katteepiteel]]. Neuraalharja rakud tekivad neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i piirialal. Neuraaltoru sulgumisel eralduvad need rakud neuroepiteelist, läbivad [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ning migreeruvad embrüo eri piirkondadesse. Neuraalharjast pärineb suurem osa piirdenärvisüsteemi neuronitest ja tugirakkudest, sealhulgas sensoorsete ja autonoomsete ganglionide neuronid ning Schwanni rakud. Neurulatsiooni kutsuvad esile allpool paikneva aksiaalse [[mesoderm]]i – [[seljakeelik]]u – rakkude signaalid. Kahepaiksetel kujuneb [[Nieuwkoopi keskus]]e signaalide toimel [[Spemanni organisaator]], mille rakkudel on võime indutseerida seljapoolsete struktuuride ja närvikoe arengut. Neurulatsioon toimub kõigil selgroogsetel üldjoontes sarnaselt,<ref name="Gilbert" /> kuid selle kulus esineb eri keelikloomade rühmades erinevusi. Neurulatsiooni mehhanismid erinevad loomade evolutsioonirühmades. Selgroogsetel toimub neurulatsioon peamiselt neuraalplaadi voltumise kaudu, kuid eri liikidel erinevad neuraalvalli moodustumise ja neuraaltoru sulgumise mehhanismid. Näiteks kaladel, kahepaiksetel, lindudel ja imetajatel esineb erinevaid morfoloogilisi variante. Selgroogsetel kujuneb neuraaltoru kahe mehhanismi kaudu. [[Primaarne neurulatsioon]] moodustab suurema osa pea- ja seljaaju algmest, [[sekundaarne neurulatsioon]] moodustab kõige kaudaalsema osa neuraaltorust. <ref name=Principles>Lewis Wolpert, Cheryll Tickle, Alfonso Martinez Arias. ''Principles of development'', 5. trükk, Oxford University Press 2015, ISBN 978-0-19-870988-6, lk 393.</ref> <ref name="Gilbert" /> Lõplik neuraaltoru kujuneb nende kahe eraldi tekkinud osa ühinemise tulemusel.<ref name="Gilbert" /> Primaarse neurulatsiooni korral voltub [[neuraalplaat]] sissepoole, kuni selle servad puutuvad kokku ja ühinevad. Sekundaarse neurulatsiooni korral moodustub toru tahke eellasstruktuuri sisemuse õõnestumise teel. Neuraaltoru arengut eesmise-tagumise telje suunas juhivad [[morfogeen]]id, mis määravad muu hulgas, kummast neuraaltoru otsast kujuneb [[peaaju]]. Neuraaltoru anteroposterioorset mustristumist kontrollivad keerukad [[geeniregulatsioonivõrgustik]]ud, milles olulist osa etendavad muu hulgas [[Hoxi geenid]], [[Otx-geenid]] ja [[Gbx-geenid]]. Näiteks [[retiinhape|retiinhappe]] kontsentratsioonigradient mõjutab Hoxi geenide [[geeniekspressioon|ekspressioon]]i ja võib muuta rombomeeride arengulist identiteeti. Arvutimudelid on näidanud, et teatud tingimustel võivad raku kuju muutused ja proliferatsioonierinevused aidata seletada neuraaltoru voltumist imetajatel.<ref>Bjarke Frost Nissen, Silas Boye Nielsen, Kim Sneppen, Joachim Mathiesen, Ala Trusina. ''Model to Link Cell Shape and Polarity with Organogenesis''. – ''iScience'', 2020, 23(2), artikkel nr 100830. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6994644/ Täistekst]</ref> == Primaarne neurulatsioon == === Induktsioonisignaalid === Neurulatsiooni indutseerivad [[seljakeelik]]ust pärinevad [[signaalmolekul]]id, mis mõjutavad selle kohal paiknevaid ektodermi rakke ning määravad nende vastastikuseid toimeid. Mitmesugused valgulised faktorid, näiteks [[kordiin]], [[nogiin]] ja [[follistatiin]], pärsivad [[BMP]]-signaalirada, mis muidu suunaks ektodermi pinnaektodermiks arenema. See võimaldab närvikoe arengugeenide aktiveerumist ja koos kasvufaktoritega suunab ka piirkondlikku diferentseerumist. [[Pilt:Vetebrateembryo.svg|pisi|Selgroogse embrüo ristlõige neurula staadiumis]] [[Pilt:Neurulation in 3D.ogg|pisi|Neurulatsiooni kolmemõõtmeline kirjeldus]] Induktsiooni mõiste pärineb Pandori töödest 1817. aastal.<ref>Tiedemann, H. Chemical approach to the inducing agents. – O. Nakamura, S. Toivonen (toim). ''Organizer - A Milestone of a Half-Century from Spemann'', Amsterdam: Elsevier/North Holland Biomedical Press 1978, lk 91–117. .</ref> Esimesed induktsiooni tõestanud katsed omistas [[Viktor Hamburger]]<ref>Hamburger, V. ''The Heritage of Experimental Embryology: Hans Spemann and the Organizer'', New York: Oxford University Press 1988.</ref> sõltumatult tehtud avastustena nii [[Hans Spemann]]ile Saksamaal 1901. aastal<ref>Spemann, H. Über Korrelationen in der Entwicklung des Auges. – ''Verh. anat. Ges. Jena'', 1901, 15, 61–79. .</ref> kui ka [[Warren Lewis]]ile Ameerika Ühendriikides 1904. aastal.<ref>Lewis, W. H. Experimental studies on the development of the eye in amphibia. I. On the origin of the lens in ''Rana palustris''. – Amer. J. Anat. 3, 505–536. 1904.</ref> [[Hans Spemann]] võttiski esimesena laiemalt kasutusele termini "primaarne neuraalne induktsioon", et tähistada ektodermi esmast i diferentseerumist närvikoeks neurulatsiooni käigus.<ref name="Organizer">Spemann, H., H. Mangold. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Archiv mikroskop. Anat. Entwicklungsmech'', 1924, 100, 599–638.</ref><ref>Spemann, H., H. Mangold (1924). Induction of embryonic primordia by implantation of organizers from a different species. – B. H. Willier, J. M. Oppenheimer (toim). ''Foundations of Experimental Embryology'', Englewood Cliffs, New Jersey: Prentice-Hall 1964, lk 144–184.</ref> Seda nimetati primaarseks, sest arvati, et see on embrüogeneesi esimene induktsioonisündmus. Nobeli auhinnaga pärjatud katse tegi tema õpilane [[Hilda Mangold]].<ref name="Organizer"/> Areneva salamandriembrüo [[blastopoor]]i selgmise huule piirkonnast pärinev kude siirdati teise embrüosse ning see "organisaator"-kude "indutseeris" täieliku teise kehatelje moodustumise, muutes algse embrüot ümbritseva koe ektodermaalsest närvikoeks. Doonorembrüo kude nimetati induktoriks, sest see kutsus selle muutuse esile.<ref name="Organizer"/> Kuigi organisaatoriks nimetatakse blastopoori selgmise huule piirkonda, ei ole see üks kindel rakukogum, vaid pidevalt muutuv rakkude rühm. Need rakud liiguvad üle blastopoori dorsaalse huule, moodustades apikaalselt ahenenud pudelrakke (''bottle cells''). Igal hetkel gastrulatsiooni jooksul moodustavad organisaatori eri rakud.<ref>Gordon, R., N. K. Björklund, P. D. Nieuwkoop. Dialogue on embryonic induction and differentiation waves. – ''Int. Rev. Cytol.'', 1994, 150, 373–420. .</ref> 20. sajandi jooksul tehtud edasised induktorite uuringud näitasid, et induktorina ei saa toimida mitte ainult blastopoori dorsaalse huule piirkond, vaid ka suur hulk muid, näiliselt omavahel mitteseotud tegureid. See avastus sai alguse [[Johannes Holtfreter]]i uurimustest, millest selgus, et isegi keedetud ektoderm säilitab induktsioonivõime.<ref>Holtfreter, J. Eigenschaften und Verbreitung induzierender Stoffe. – ''Naturwissenschaften'', 1933, 21, 766–770.</ref> Induktoritena võisid toimida väga erinevad tegurid, näiteks madal [[pH]], tsükliline [[AMP]] ja isegi [[põrandatolm]], mis põhjustas teadlaste seas märkimisväärset segadust.<ref>Twitty, V. C. ''Of Scientists and Salamanders'', Freeman, San Francisco, CA. 1966.</ref> Ka selline kude, mis elusana ei suutnud induktsiooni esile kutsuda, võis seda teha pärast keetmist.<ref>Spemann, H., F. G. Fischer, E. Wehmeier. Fortgesetzte Versuche zur Analyse der Induktionsmittel in der Embryonalentwicklung. – ''Naturwissenschaften'', 1933, 21, 505–506. .</ref> Teised ained, näiteks searasv, vaha, banaanikoored ja hüübinud konnaveri, induktsiooni siiski ei põhjustanud.<ref>Weiss, P. A. The so-called organizer and the problem of organization in amphibian development. – ''Physiol. Rev.'', 1935, 15(4), 639–674.</ref> Arengubioloogid hakkasid otsima keemilist induktormolekuli ja tekkis ulatuslik kirjandus mitmesuguste ainete kohta, millel oli näidatud induktsioonivõimet.<ref>De Robertis, E. M., M. Blum, C. Niehrs, H. Steinbeisser. goosecoid and the organizer. – ''Development'' (Suppl.), 1992, 167–171.</ref><ref>Hahn, M., H. Jäckle. Drosophila goosecoid participates in neural development but not in body axis formation. – ''EMBO J.'', 1996, 15(12), 3077–3084.</ref> Hiljem hakati [[induktormolekul]]i seostama geenidega ja 1995. aastal tehti üleskutse kataloogida kõik primaarse neuraalse induktsiooniga seotud geenid ja nendevahelised koostoimed, et teha kindlaks "Spemanni organisaatori molekulaarne olemus".<ref>De Robertis, E. M. Dismantling the organizer. – ''Nature'', 1995, 374(6521), 407–408.</ref> Induktoritena on välja pakutud ka mitmeid teisi valke ja kasvufaktoreid, sealhulgas lahustuvaid [[kasvufaktor]]eid, näiteks [[luu morfogeneetiline valk]] (''bone morphogenetic protein'', [[BMP]]), ning vajadust "inhibeerivate signaalide" järele, nagu [[nogiin]] ja [[follistatiin]]. Juba enne induktsiooni mõiste laiemat levikut olid mitmed autorid, alustades [[Hans Driesch]]ist 1894. aastal,<ref>Driesch, H. A. E. ''Analytische Theorie der Organischen Entwicklung'', Leipzig: Verlag Von Wilhelm Engelman 1984.</ref> oletanud, et primaarne neuraalne induktsioon võib olla olemuselt mehaaniline protsess. G. W. Brodland ja [[Richard Gordon]] esitasid 1985. aastal primaarse neuraalse induktsiooni mehhanokeemilise mudeli.<ref>Gordon, R. & Brodland, G. W. The cytoskeletal mechanics of brain morphogenesis: cell state splitters cause primary neural induction. – ''Cell Biophysics'', 1987, 11: 177–238.</ref> On näidatud, et tegelik füüsikaline kontraktsioonilaine algab täpselt Spemanni organisaatori piirkonnast ja liigub seejärel üle oletatava neuroepiteeli.<ref>Brodland, G. W., Gordon, R., Scott, M. J., Björklund, N. K., Luchka, K. B., Martin, C. C., Matuga, C., Globus, M., Vethamany-Globus, S. & Shu, D. Furrowing surface contraction wave coincident with primary neural induction in amphibian embryos. – ''J. Morphol.'', 1994, 219: 131–142.</ref> Täielik töötav primaarse neuraalse induktsiooni mudel esitati 2006. aastal.<ref>Gordon, N. K. & Gordon, R. The organelle of differentiation in embryos: the cell state splitter. – ''Theoretical Biology and Medical Modelling'', 2016, 13:11. [https://link.springer.com/article/10.1186/s12976-016-0037-2 Täistekst.]</ref><ref>Björklund, N. K. & Gordon, R. A hypothesis linking low folate intake to neural tube defects due to failure of post-translation methylations of the cytoskeleton. – ''International Journal of Developmental Biology'' 50(2–3), 135–141.</ref> Arengubioloogias on siiski pikka aega valitsenud üldine vastumeelsus kaaluda võimalust, et primaarne neuraalne induktsioon võiks alguse saada mehaanilistest mõjudest.<ref> ''The Hierarchical Genome and Differentiation Waves'', World Scientific Publishing Company 1999, ISBN 978-981-02-2268-0. [http://www.worldscientific.com/worldscibooks/10.1142/2755 Näidispeatükid]</ref> Primaarse neuraalse induktsiooni täielik seletust ei ole leitud. [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Neuraaltoru (violetne) kujunemine neurulatsiooni käigus]] Primaarse neurulatsiooni käigus jaotuvad [[ektoderm]]i rakud kolmeks peamiseks piirkonnaks: # sisemine [[neuraaltoru]], millest arenevad [[peaaju]] ja [[seljaaju]]; # välimine [[pinnaektoderm]], millest areneb naha [[epidermis]]; # neuraaltoru ja epidermise vahel paiknevad [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud.<ref name="Gilbert" /> Neuraalharja rakud migreeruvad neurulatsiooni hilisemas järgus uutesse asukohtadesse ning neist arenevad perifeerse [[närvisüsteem]]i neuronid ja [[gliia]], naha [[pigment (bioloogia)|pigmendirakud]] ning mitmed muud rakutüübid.<ref name="Gilbert" /> Primaarse neurulatsiooni võib jaotada kolmeks omavahel ajaliselt kattuvaks etapiks: # [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] moodustumine; # neuraalplaadi voltumine ja [[neuraalvagu|neuraalvao]] teke; # neuraalvao sulgumine [[neuraaltoru]]ks.<ref name="Gilbert" /> === Neuraalplaadi moodustumine === Neuraalplaat tekib ektodermist.<ref name="Gilbert" /> Neurulatsiooni alustavad signaalid pärinevad ektodermi all paiknevast mesodermist.<ref name="Gilbert" /> Need signaalid põhjustavad ektodermi rakkude pikenemise ja nende muutumise sambakujulisteks neuraalplaadi rakkudeks.<ref name="Gilbert" /> Nende kuju muutumine eristab tulevase neuraalplaadi rakke ümbritsevatest ektodermi rakkudest.<ref name="Gilbert" /> Ligikaudu pool embrüo ektodermist osaleb neuraalplaadi moodustumises.<ref name="Gilbert" /> Ülejäänud ektodermi osa kujuneb hiljem [[pinnaektoderm]]iks. Neuraalplaadi kuju muutumine on seotud nii neuraalplaadi rakkude kui ka ümbritseva epidermise liikumisega.<ref name="Gilbert" /> Epidermis avaldab neuraalplaati moodustavale rakukogumile külgsuunalist survet ning samal ajal pikeneb neuraalplaat eest-taha suunas.<ref name="Gilbert" /> Kui need protsessid ei kulge normaalselt, võib hiljem häiruda neuraaltoru sulgumine.<ref name="Gilbert" /> Selle põhjuseks võivad olla mutatsioonid geenides, mis kodeerivad arengus osalevaid [[signaalmolekul]]e.<ref name="Gilbert" /> === Neuraalplaadi voltumine === Primaarse neurulatsiooni alguses pakseneb [[ektoderm]] rostraalses piirkonnas, [[ürgsuu]] (või ''[[canalis neurentericus]]''{{'}}e) ja [[ürgjutt|ürgjuti]] ees, moodustades neuraalplaadi. Neuraalplaadi keskosa kinnitub all paikneva [[seljakeelik]]u külge.<ref name="Gilbert" /> Enne neurulatsiooni avaneb seljakeeliku alge kaarekujuliseks struktuuriks, mida nimetatakse [[seljakeelikuplaat|seljakeelikuplaadiks]], ja see kinnitub selle kohal paikneva neuraalplaadi [[neuroepiteel]]ile. Seljakeelikuplaat toimib neuraalplaadi ankruna: see hoiab plaadi keskosa kinnitatuna, sekkal kui selle külgmised osad tõusevad ülespoole. Osa seljakeelikuplaadi rakkudest lülitub hiljem neuraalplaadi keskossa ja moodustab neuraaltoru [[põhjaplaat|põhjaplaadi]] (''floor plate''). Seejärel eraldub seljakeelikuplaat ja moodustub tahke [[seljakeelik]].<ref name="Principles"/> Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad neuraalplaadi rakkudes kuju muutusi. Rakkude kuju muutumine on seotud [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ümberkorraldustega: [[mikrotoruke]]sed osalevad rakkude pikenemises ning [[aktiinifilament|aktiinifilamendid]] raku apikaalse osa kokkutõmbumises, mille tulemusel rakud omandavad kiilukujulise ehk püramiidja kuju.<ref name="Gilbert" /> Neurulatsiooni jätkudes muutuvad neuraalplaadi rakud kõrgeteks silindrilisteks (''high-columnar'') ning neid saab [[amnioodid|amniootidel]] mikroskoopia abil eristada ümbritsevast oletatavast epiteelsest ektodermist ([[epiblast|epiblastilisest ektodermist]]). Rakud liiguvad külgsuunas ja keskteljest eemale ning muutuvad [[tüvipüramiid]]ikujuliseks. Selline kuju kujuneb [[tubuliin]]i ja [[aktiin]]i toimel raku apikaalses osas, mis raku liikumise käigus aheneb. Rakkude kuju erinevused sõltuvad osaliselt rakutuuma asukohast: tuum põhjustab raku teatud piirkondades väljasopistumist, mõjutades seeläbi raku kõrgust ja kuju. Seda protsessi nimetatakse [[apikaalne ahenemine|apikaalseks ahenemiseks]] (apical constriction).<ref>Burnside, M. B. Microtubules and microfilaments in amphibian neurulation. – ''Alii. Zool.'' 13, 989–1006. 1973.</ref><ref>Jacobson, A. G., R. Gordon. Changes in the shape of the developing vertebrate nervous system analyzed experimentally, mathematically and by computer simulation. – ''J. Exp. Zool.'' 1973, 197, 191–246.</ref> Rakkude kuju muutuste tulemusena tekib neuraalplaadis keskjooneline liigendkoht (MHP, medial hinge point), mille ümber hakkab neuraalplaat voltuma.<ref name="Gilbert" /> Neuraalplaadi servad kerkivad üles [[neuraalvall]]idena ning nende vahele kujuneb piklik süvend – [[neuraalvagu]]. Neuraalvao keskjoone rakud on kinnitunud seljakeelikule ja moodustavad vao sügavaima osa. Hiljem tekivad mõlemale poole neuraalplaadi ja ülejäänud ektodermi piirile dorsolateraalsed liigendkohad (DLHP, ''dorsolateral hinge points''). Need on neuraalplaadi voltumise mehaaniliste pöördpunktida.<ref name="Gilbert" /> Liigendkohtade olemasolu võimaldab rakukuju koordineeritud muutusi ja neuraalplaadi voltumist. Koos kasvava rakukogumi ümberpaiknemise ning külgnevate rakukihtide survega põhjustavad need muutused neuraalplaadi keskosa sissevajumise ja servade kerkimise.<ref name="Gilbert" /> Lameda neuraalplaadi voltumist silindriliseks [[neuraaltoru]]ks nimetatakse primaarseks neurulatsiooniks. Laienev epidermaalne ektoderm avaldab survet keskjoonelisele liigendkohale jasoodustab neuraalplaadi voltumist. Kana embrüos liigub epidermis neuraalplaadi keskosa suunas, avaldades neuraalplaadi külgedele survet.<ref name="Gilbert" /> Arvatakse, et just ümbritseva epidermise surve koos neuraalplaadi kinnitumisega seljakeelikule tagab selle, et neuraalplaat voltub embrüo sissepoole, mitte väljapoole.<ref name="Gilbert" /> Eksperimentaalselt on näidatud, et kui embrüost eraldada neuraalplaadi osi koos mesodermaalse seljakeelikuga, rulluvad need väljapoole.<ref name="Gilbert" /> [[Neuraalvall]]id kujunevad seega epidermise avaldatava surve ja neuraalplaadi sisemiste voltumisjõudude koostoimel.<ref name="Gilbert" /> Neuraalvallide lähenemine ja ühinemine keskjoonel suleb neuraaltoru. Ühinemine eeldab [[raku adhesioonimolekul]]ide reguleerimist: neuraalplaat muudab oma adhesioonimolekulide ekspressiooni, nii et [[E-kadheriin]]i ekspressioon asendub [[N-kadheriin]]i ja [[N-CAM]]i ekspressiooniga. Selle tulemusel tunnevad neuraalplaadi rakud üksteist sama koe osadena ära ja toru sulgub. Samal ajal takistab see muutus neuraaltoru kinnitumist epidermisele. Neuraaltoru sulgumine ei toimu kogu pikkuses korraga. See algab ligikaudu neljanda [[somiit|somiidi]]i tasemel [[Carnegie staadium]]is 9 (inimesel umbes 20. embrüonaalpäeval). Neuraalplaadi külgmised servad puutuvad keskjoonel kokku ja ühinevad. Sulgumine jätkub nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Kraniaalsesse ja kaudaalsesse piirkonda jäävad ajutised avaused, mida nimetatakse vastavalt [[kraniaalne neuropoor|kraniaalseks]] ja [[kaudaalne neuropoor|kaudaalseks neuropooriks]]. Inimese embrüos sulgub [[rostraalne neuropoor]] umbes 24. päeval ja kaudaalne neuropoor umbes 28. päeval.<ref>Youman's Neurological Surgery, H. Richard Winn, 6. väljaanne, 1. köide, lk 81, Elsevier Saunders, Philadelphia, PA, 2011.</ref> Kraniaalse (ülemise) ja kaudaalse (alumise) neuropoori sulgumise häired põhjustavad vastavalt [[anentsefaalia]]t ja [[lülilõhestumus]]t (''spina bifida''). Kui neuraaltoru ei sulgu kogu keha ulatuses, kujuneb [[rahhiskiis]]).<ref>SF Gilbert. ''Developmental Biology'', Sunderland, MA: Sinauer Associates 2000, ISBN 978-0-87893-243-6, ptk 12: Formation of the Neural Tube.</ref> Neuraalplaadi kujunemine ja voltumine on klassikaline näide embrüo [[iseorganiseerumine|iseorganiseerumisest]], kus rakkudevahelised signaalid, tsütoskeleti ümberkorraldused ja kudedevahelised mehaanilised jõud loovad koordineeritud arenguprotsessi. Neuraalplaadi voltumist on uuritud ka matemaatiliste ja arvutuslike mudelite abil. Need näitavad, et neuraaltoru moodustumist võivad suurel määral seletada neuroepiteelirakkude apikaalne ahenemine, rakkude pikenemine ning piirkondlikud erinevused rakkude proliferatsioonis. Samas viitavad eksperimentaalsed uuringud sellele, et neurulatsioonis osalevad lisaks ka embrüo eri kudede vahelised mehaanilised vastasmõjud ja molekulaarsed signaalirajad.<ref>Bjarke Frost Nissen, Silas Boye Nielsen, Kim Sneppen, Joachim Mathiesen, Ala Trusina. ''Model to Link Cell Shape and Polarity with Organogenesis''. – ''iScience'', 2020, 23(2), artikkel nr 100830.</ref> ===Mustrite moodustumine=== [[Pilt:Gray640.png|pisi|Neuraaltoru ristlõige, millel on näidatud põhjaplaat (''floor plate'') ja katuseplaat (''roof plate'')]] [[Prantsuse lipu mudel]]i järgi, mille kohaselt arenguetappe suunavad geeniproduktide kontsentratsioonigradiendid, peetakse mitut geeni oluliseks mustrite kujunemise suunamisel avatud neuraalplaadis, eriti [[neurogeenne plakood|neurogeensete plakoodide]] arengus. Histoloogiliselt muutuvad need plakoodid esimest korda nähtavaks avatud neuraalplaadis. Kui signaalmolekul ''[[sonic hedgehog]]'' ([[SHH]]), mida eritub [[seljakeelik]]ust, kutsub esile [[põhjaplaat|põhjaplaadi]] tekke, hakkab ka kujuneva neuraaltoru põhjaplaat ise SHH-d eritama. Pärast neuraaltoru sulgumist kujunevad SHH ning katuseplaadist erituvate tegurite, sealhulgas [[BMP4]], koostoimel välja [[ventraalplaat]] ehk [[põhjaplaat]] (''floor plate'') ja [[dorsaalplaat]] ehk [[katuseplaat]] (''roof plate''). Põhjaplaadist areneb suurem osa [[närvisüsteem]]i ventraalsest osast, sealhulgas [[seljaaju]] ja [[ajutüvi|ajutüve]] motoorsed piirkonnad. Katuseplaadist areneb närvisüsteemi dorsaalne osa, mis on peamiselt seotud sensoorse informatsiooni vastuvõtmise ja töötlemisega.<ref name="Gilbert 2013">SF Gilbert. ''Developmental Biology'', Sinauer Associates: Sunderland, MA 2013, ISBN 978-0-87893-978-7, ptk 10: Emergence of the Ectoderm.</ref> Dorsaalne epidermis ekspresseerib [[BMP4]] ja [[BMP7]]. Neuraaltoru katuseplaat reageerib neile signaalidele, suurendades BMP4 ja teiste [[transformeeriv kasvufaktor β|transformeeriva kasvufaktori β]] ([[TGF-β]]) perekonna signaalmolekulide ekspressiooni, mille tulemusena kujuneb neuraaltorus dorsoventraalne signaaligradient. Seljakeelik ekspresseerib SHH-d ja põhjaplaat vastab sellele, hakates ise SHH-d tootma ja moodustades vastassuunalise gradiendi. Nende kahe vastandliku morfogeenigradiendi koostoime võimaldab [[transkriptsioonifaktor]]itel neuraaltoru eri piirkondades erinevalt ekspresseeruda, mille tulemuselkujunevad välja eri tüüpi närvirakud ja neuraaltoru dorsoventraalne ehitus.<ref name="Gilbert 2013"/> === Neuraaltoru sulgumine === Neuraalvallid kerkivad järjest kõrgemale, lähenevad teineteisele jaühinevad embrüo keskjoonel.<ref name="Gilbert" /> Neuraalvallidest kujunevad neuraalvoldid, mis sulgevad [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraalvoltide ühinemist vahendavad rakumembraanides paiknevad [[adhesioonimolekul]]id, sealhulgas [[N-kadheriin]].<ref name="Gilbert" /> Pärast neuraaltoru sulgumist eraldub [[neuroektoderm]] ülejäänud [[ektoderm]]ist. Ülejäänud ektoderm kasvab neuroektodermi kohal kokku ja moodustab [[pinnaektoderm]]i. Samal ajal jäävad endise neuraalplaadi servade rakud neuraaltoru kummalegi küljele ning neist kujunevad [[neuraalhari|neuraalharjad]].<ref name="Gilbert" /> Neuraaltoru eraldumine pinnaektodermist on seotud rakkude adhesioonimolekulide muutumisega. Neuraaltoru rakud lõpetavad [[E-kadheriin]]i sünteesi ning hakkavad ekspresseerima [[N-kadheriin]]i ja [[N-CAM]]i. Selle tulemusel väheneb nende seos pinnaektodermi rakkudega.<ref name="Gilbert" /> Eksperimentaalselt on näidatud, et kui epidermise rakud panna tootma N-kadheriini, ei eraldu neuraaltoru epidermisest ega saa normaalselt sulguda.<ref name="Gilbert" /> Neuraaltoru sulgumine ei toimu kogu pikkuses üheaegselt.<ref name="Gilbert" /> Eriti iseloomulik on see [[lind]]udel ja [[imetajad|imetajatel]], kelle keha telg pikeneb vahetult enne neurulatsiooni.<ref name="Gilbert" /> [[Amnioodid|Amniootidel]] algab neurulatsioon peapoolses piirkonnas varem kui sabapoolses.<ref name="Gilbert" /> Näiteks 24 tunni vanuses kana embrüos toimub peapoolses osas juba neurulatsioon, samal ajal kui sabapoolses piirkonnas kestab veel [[gastrulatsioon]].<ref name="Gilbert" /> Sulgumise käigus liiguvad neuraalvoldid tavaliselt keskosast mõlema otsa suunas, jättes ajutiselt avatuks neuraaltoru eesmise ja tagumise ava – [[eesmine neuropoor|eesmise]] ja [[tagumine neuropoor|tagumise neuropoori]].<ref name="Kuznetsov">Кузнецов С. Л., Мушкамбаров Н. Н. ''Гистология, цитология и эмбриология''. Москва: Медицинское информационное агентство, 2016, lk 602.</ref> Neuropoorid sulguvad hiljem, kui neuraaltoru ülejäänud osad on juba moodustunud. Imetajatel algab neuraaltoru sulgumine mitmes piirkonnas korraga.<ref name="Gilbert" /> Sulgumiskeskuste täpne arv inimesel sõltub kasutatavast mudelist. Gilberti käsitluses eristatakse inimesel kolme peamist sulgumiskohta.<ref name="Gilbert" /> Mõnedes embrüoloogiakäsitlustes kirjeldatakse aga mitut järjestikku aktiveeruvat sulgumispiirkonda.<ref name="Kuznetsov" /> Neuraaltoru sulgumise mehhanism ei ole veel täielikult selge. Neuraaltoru sulgumine toimub eri loomarühmades erinevalt. Imetajatel algab sulgumine mitmest eraldi sulgumiskohast, mis seejärel levivad nii kraniaalses kui ka kaudaalses suunas, kuni neuraaltoru sulgub kogu pikkuses.<ref>Golden, J. A., Chernoff, G. F. Intermittent pattern of neural tube closure in two strains of mice. – ''Teratology'', 1993, 47:73–80.</ref><ref>Van Allen, M. I. jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am. J. Med. Genet.'', 1993, 47:723–743.</ref> Lindudel algab neuraaltoru sulgumine ühest punktist keskaju piirkonnas ning levib sealt nii rostraalses kui ka kaudaalses suunas.<ref>Golden, J. A., Chernoff, G. F. Intermittent pattern of neural tube closure in two strains of mice. – ''Teratology'', 1993, 47:73–80.</ref><ref>Van Allen, M. I. jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am. J. Med. Genet.'', 1993, 47:723–743.</ref> ==== Neuraaltoru sulgumine inimese ja hiire embrüol ==== Hiire embrüol algab neuraaltoru sulgumine kolmest piirkonnast: # tagaaju ja kaela piirkonna piiril 8. embrüonaalsel päeval; sulgumine levib sealt nii tulevase peaaju kui ka seljaaju suunas;<ref name="Copp" /> # eesaju ja keskaju piiril 9. embrüonaalsel päeval;<ref name="Coppb" /> # eesaju eesmises osas.<ref name="Coppb" /> Neuraaltoru sulgub hiirel täielikult 10. embrüonaalsel päeval.<ref name="Greene" /> Inimese embrüol algab neuraalplaadi voltumine umbes 17.–18. päeval pärast viljastumist. Neuraaltoru sulgumine algab ligikaudu 25. arengupäeval keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabapoolses suunas. Eesmine neuropoor sulgub koos [[lõppleste]]ga ligikaudu poolteist ööpäeva enne tagumist neuropoori, mis sulgub umbes 30. arengupäeval.<ref name="O'Rahilly" /><ref name="Greene" /> Neuraaltoru sulgumise häired põhjustavad [[neuraaltoru defekt]]e. Eesmise neuropoori sulgumishäire tagajärjel tekib [[anentsefaalia]], mille korral peaaju ei arene normaalselt. Tagumise neuropoori sulgumishäire põhjustab [[spina bifida]]t ehk [[lülilõhestumus]]t.<ref name="Gilbert" /> Pärast neuraaltoru sulgumist areneb selle eesmisest osast [[peaaju]] ning tagumisest osast [[seljaaju]]. Neuraaltoru valendik säilib ja täitub hiljem [[tserebrospinaalvedelik]]uga: seljaajus moodustab see [[seljaaju-tsentraalkanal]]i ning peaajus laieneb [[ajuvatsake]]ste süsteemiks. Üks esimesi laienemisi tekib varase [[silmapõieke]]se kujunemisel. [[Pilt:Gray16.png|pisi|Embrüo ''[[discus embryonalis]]''{{'}}e ristlõiked ajalises järjestuses neuraalplaadist neuraalvaoni alt üles]] [[Pilt:Gray20.png|pisi|Inimese [[4. arengunädal]]a lõpuks on [[neuraalvagu]] koos [[neuraalvoldid|neuraalvoltidega]] keskosast alates sulgunud [[neuraaltoru]]ks]] [[Pilt:Gray18.png|pisi|33 tundi hautud kanaembrüo neuraaltoru selgvaates. Selgelt on näha seljaaju segmentaalne ehitus ning peaaju ja silmade algmed]] ==== Neuraaltoru sulgumise geneetilised ja keskkonnategurid ==== Neurulatsiooni häired, eriti [[neuraaltoru]] sulgumise ebaõnnestumine, kuuluvad inimeste sagedasemate ja raskemate [[väärareng]]ute hulka. Neuraaltoru defekte esineb ligikaudu ühel juhul 500 elussünni kohta.<ref>Daley, Darrel. [https://web.archive.org/web/20080103131405/http://faculty.ncwc.edu/Ddaley/B308.Form.nervous.sys.epid.htm Formation of the Nervous System].</ref> Neuraaltoru sulgumata jäämisel tekivad mitmesugused [[neuraaltoru defekt]]id.<ref name="Gilbert" /> Neuraaltoru rostraalse (peapoolse) otsa sulgumise ebaõnnestumine põhjustab [[anentsefaalia]] – aju puuduliku arengu –, mis on enamasti surmaga lõppev.<ref>[https://medlineplus.gov/genetics/condition/anencephaly/ Anencephaly], Genetics Home.</ref> Kaudaalse (saba-poolse) otsa sulgumishäire põhjustab [[lülilõhestumus]]e ehk ''[[spina bifida]]'', mille korral seljaaju ja seda ümbritsevad struktuurid ei sulgu täielikult.<ref>[https://www.cdc.gov/ncbddd/spinabifida/facts.html Spina Bifida Facts], Centers for Disease Control and Prevention.</ref> Neuraaltoru sulgumist mõjutavad nii geneetilised kui ka keskkonnategurid. Inimesel osalevad selles protsessis muu hulgas geenid ''[[Pax3]]'', ''[[Sonic hedgehog]]'' ja ''[[open brain]]''.<ref name="Gilbert" /> Oluliste keskkonnategurite hulka kuulub [[foolhape|foolhappe]] ja [[kolesterool]]i piisav kättesaadavus.<ref name="Gilbert" /> Hinnanguliselt võiks enam kui poole neuraaltoru defektidest ära hoida, kui raseduse ajal tarvitada foolhapet sisaldavaid toidulisandeid.<ref name="Gilbert" /> Siiski ei ole foolhappe toime täpne molekulaarne mehhanism neuraaltoru sulgumisel täielikult teada.<ref name="Gilbert" /> Hiire embrüol leidub vahetult enne neuraaltoru sulgumist neuraaltoru kohal paiknevate rakkude pinnal foolhappe [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]].<ref name="Gilbert" /> Samuti on leitud, et paljudel naistel, kelle lapsel esineb neuraaltoru defekt, leidub foolhappe retseptori vastaseid [[antikeha|antikehi]], samal ajal kui tervete laste emadel esinevad need palju harvem.<ref name="Gilbert" /> Foolhappe retseptori mutatsioonidega hiirtel tekivad neuraaltoru defektid sageli, kuid nende esinemissagedus väheneb märgatavalt, kui tiinuse ajal manustatakse foolhapet.<ref name="Gilbert" /> Kuigi foolhappe puudus on oluline riskitegur, ei ole see ainus neuraaltoru defektide põhjus. Neid esineb sagedamini madalama sotsiaal-majandusliku tasemega elanikkonnas ning nende esinemissagedus võib varieeruda ka aastaajati.<ref name="Gilbert" /> Ühe võimaliku keskkonnategurina on käsitletud [[mais]]il parasiteerivaid hallitusseeni, mis toodavad [[fumonisiin]]i. See aine häirib mitmete [[lipiid]]ide ja [[valgud|valkude]], sealhulgas foolhappe retseptori talitlust.<ref name="Gilbert" /> Piirkondades, kus fumonisiiniga saastunud maisi esineb rohkem, on täheldatud ka suuremat neuraaltoru defektide sagedust.<ref name="Gilbert" /> Hiirekatsetes on fumonisiini kahjulikku mõju võimalik osaliselt vähendada foolhappe lisamanustamisega.<ref name="Gilbert" /></ref> === Neuraaltoru varajane areng ja diferentseerumine=== Neurulatsiooni käigus moodustub [[neuraaltoru]].<ref name="Kuznetsov">Кузнецов С. Л., Мушкамбаров Н. Н. ''Гистология, цитология и эмбриология''. Москва: Медицинское информационное агентство, 2016, lk 602.</ref> Vahetult pärast moodustumist võib neuraaltoru ristlõikes eristada kolme kihti (sisemisest välimiseni): # Ependüümikiht – pseudomitmekihiline kiht, mis sisaldab algelisi närvirakke ehk [[neuroepiteelirakk]]e. # Manteltsoon – sisaldab ependüümikihist väljunud migreeruvaid ja paljunevaid rakke. # Välimine äärmistsoon – kiht, kus moodustuvad [[närvikiud]]. == Neurulatsiooni käigus moodustuvad neuroektodermi tekised == ===Neuraalhari=== [[Neuraalhari]] on [[neuraalvagu|neuraalvao]] selgmistest osadest pärinevate rakkude kogum, mis eraldub neuraalvao sulgumisel [[neuraaltoru]]ks.<ref>А. А. СОСУНОВ. [https://web.archive.org/web/20061209032025/http://journal.issep.rssi.ru/articles/pdf/9905_014.pdf НЕРВНЫЙ ГРЕБЕНЬ И ЕГО НЕЙРАЛЬНЫЕ ПРОИЗВОДНЫЕ], СОЖ, 1999, nr 5, lk 14–21.</ref> Neuraaltoru voltuva neuraalplaadi külgservade kõige äärmistes piirkondades paiknevad koemassid, mida nimetatakse [[neuraalhari|neuraalharjaks]]. Need eralduvad neuraaltorust ja migreeruvad embrüos edasi. Neist saavad alguse mitmesugused olulised rakutüübid [[Neuraalharja rakk|Neuraalharja rakud]] rändavad läbi embrüo janeist kujunevad mitmed rakupopulatsioonid, sealhulgas [[pigmendirakk|pigendirakud]] ja [[piirdenärvisüsteem]]i rakud. ===Plakoodid=== [[Plakood]]id ehk epidermaalsed plakoodid on [[ektoderm]]ist arenevad lokaalsed paksendid, mis kujunevad [[neuroektoderm]]i ja [[pinnaektoderm]]i piiril. Nendeest arenevad mitmed [[meeleelund]]ite ja [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. == Sekundaarne neurulatsioon == Sekundaarseks neurulatsiooniks nimetatakse protsessi, mille käigus tihkes rakukogumis tekivad vedelikuga täituvad õõned, mis ühinevad torukujuliseks struktuuriks. See liitub primaarse neurulatsiooni käigus moodustunud [[neuraaltoru]] [[valendik]]uga ja selle sisepinna katab hiljem [[neuroepiteel]]. Primaarne neurulatsioon läheb üle sekundaarseks neurulatsiooniks pärast kaudaalse neuropoori sulgumist. Seljaaju õõs jätkub kaudaalses suunas [[neuraaljuhe|neuraaljuhtmes]] (''neural cord'') ehk [[medullaarjuhe|medullaarjuhtmes]] (''medullary cord'').<ref>Thomas H. Shepard. "Developmental stages in human embryos. R. O'Rahilly and F. Müller (Eds), Carnegie Institution of Washington, Washington, DC, 1987, 306 pp., $52". – ''Teratology'', 1989, Thomas H. Shepard, kd 40, lk 85.</ref> Sekundaarse neurulatsiooni käigus moodustavad neuraalne ektoderm ja osa [[endoderm]]i rakkudest kompaktse neuraaljuhtme. Gilberti järgi kujuneb neuraalplaat selles piirkonnas esmalt piklikuks kompaktseks rakumassiks, mis eristub ümbritsevatest kudedest ja seda katvast epidermisest.<ref name="Gilbert" /> Neuraaljuhe tiheneb ja selle sisse tekivad väikesed vedelikuga täituvad õõned, mis suurenevad ja ühinevad üheks pidevaks keskseks valendikuks, moodustades toruja struktuuri.<ref name="Gilbert" /><ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK10080/ Formation of the Neural Tube], Developmental Biology. NCBI Bookshelf.</ref> Sekundaarset neurulatsiooni on uuritud märksa vähem kui primaarset neurulatsiooni.<ref name="Gilbert" /> Sekundaarne neurulatsioon toimub enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] keha tagumises osas, kuid on kõige selgemini väljendunud lindudel. Primaarse ja sekundaarse neurulatsiooni käigus tekkinud neuraaltoru osad ühinevad umbes [[6. arengunädal]]al.<ref>E. Shimokita, Y. Takahashi. Secondary neurulation: Fate-mapping and gene manipulation of the neural tube in tailbud. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2011, kd 53, nr 3, lk 401–410. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1440-169X.2011.01260.x Täistekst.]</ref> Paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] lisandub embrüonaalse arengu teisel kuul primaarse neurulatsiooni käigus tekkinud neuraaltorule selle kaudaalses otsas (31. [[somiit|somiidi]] kõrgusel) sekundaarse neurulatsiooni teel kujunenud osa. See areneb [[sabakõrgend]]is (''eminentia caudalis'') paiknevast rakukogumist, mille algmed pärinevad [[ürgjutt|ürgjutist]]. Pärast ühinemist areneb see piirkond edasi [[seljaaju]] sabaosaks, mis innerveerib [[saba]] piirkonda. Ka inimesel algab sekundaarne neurulatsioon, kuid tavaliselt ei jõua see täielikult lõpule. Katkenud protsessi jäänuseid leidub sageli [[seljaajukoonus]]e kaudaalses osas (vt [[lõppniit]] ja [[lõppvatsake]]).<ref>Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen, Bd. 3. Nervensystem, Haut und Sinnesorgane''. Urban und Schwarzenberg, München, 1985, lk 79, 105–107.</ref> Sekundaarse neurulatsiooni normaalne kulg on oluline [[seljaaju]] kaudaalse osa õigeks arenguks. Häired protsessi ükskõik millises etapis võivad põhjustada arengurikkeid. Näiteks tekib püsiv medullaarjuhe (''retained medullary cord'') sekundaarse neurulatsiooni osalise või täieliku peatumise tagajärjel, mille tõttu jääb alles embrüonaalse medullaarjuhtme mittetoimiv jäänuk.<ref>Dachling Pang, John Zovickian. Retained medullary cord in humans: late arrest of secondary neurulation. – ''Neurosurgery'', 2011, kd 68, nr 6, lk 1500–1519.</ref> ==Peaaju varajane areng== [[Neuraaltoru]] eesmisest osast arenevad [[peaaju]] kolm põhiosa: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[keskaju]] ehk mesentsefalon ja [[rombaju]].<ref name="Developmental biology">Gilbert F. Scott. ''Developmental biology'', 110. trükk, Sinauer 2014, ISBN 978-0-87893-978-7</ref> Vahetult pärast neuraaltoru sulgumist ilmuvad need struktuurid laiendite ehk [[ajupõieke]]stena. Nende kujunemist määravad embrüo eanteroposterioorset mustrit kujundavad geenid, sealhulgas [[Hoxi geenid]], teised [[transkriptsioonifaktor]]eid kodeerivad geenid, nagu [[Emx]], [[Otx]] ja [[Pax]], ning sekreteeritavad signaalmolekulid, näiteks [[fibroblastide kasvufaktor]]id ([[FGF]]-id) ja [[Wnt-signaalirada|Wnt-signaalraja]] valgud.<ref>Eric R. Kandel (toim). ''Principles of neural science'', 5. trükk, McGraw Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> Edasise arengu käigus jagunevad primaarsed ajupõiekesed väiksemateks piirkondadeks. Eesajust arenevad [[otsaju]] ehk telentsefalon ja [[vaheaju]], rombajust aga [[tagaaju]] ja [[piklikaju]] . Evolutsiooniliselt kõige vanem peaaju osa, [[keelikloomad]]e tagaaju, jaguneb omakorda segmentideks, mida nimetatakse [[rombomeer]]ideks. Rombomeeridest arenevad paljud elutegevuseks hädavajalikud närvivõrgud, sealhulgas [[hingamine|hingamist]] ja [[südame löögisagedus]]t reguleerivad keskused, ning neist pärineb enamik [[kraniaalnärv]]idest.<ref name="Developmental biology"/> Iga rombomeeri kohal moodustavad [[neuraalharja rakk|neuraalharja rakud]] [[ganglion]]id. Varajane neuraaltoru koosneb peamiselt [[looteleht|lootelehe]] [[neuroepiteel]]ist, mida hiljem nimetatakse [[ventrikulaartsoon]]iks (''ventricular zone''). See sisaldab esmaseid [[närvitüvirakk]]e, mida nimetatakse [[radiaalne gliiarakk|radiaalseteks gliiarakkudeks]]. Need rakud on arenevas ajus peamine [[neuron]]ite allikas ja neist tekivad uued neuronid [[neurogenees]]i käigus.<ref> Rakic, P. Evolution of the neocortex: a perspective from developmental biology. – ''Nature Reviews. Neuroscience, 2009, 10 (10): 724–735. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2913577/ Täistekst.]</ref><ref>Dehay, C; Kennedy, H. Cell-cycle control and cortical development. – ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2007, 8 (6): 438–450.</ref> ==Mitteneuraalne ektodermaalne kude== [[Seljakeelik]]u külgedel paiknev [[paraksiaalne mesoderm]] areneb [[somiit]]iteks (millest kujunevad tulevased [[lihas]]ed ja [[luu]]d ning mis osalevad [[selgroogsed|selgroogsete]] jäsemete moodustumises).<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK10085/ Paraxial Mesoderm: The Somites and Their Derivatives], ''Developmental Biology'', 6. trükk.</ref> ==Muutused teistes lootelehtedes== Neurulatsiooni ajal toimuvad olulised kujunemisprotsessid ka teistes [[looteleht]]edes. [[Mesoderm]] jaguneb [[seljakeelik]]u algmeks ning sellest mõlemal pool paiknevateks [[somiit]]ideks, [[nefrotoom]]ideks ja [[külgplaatmesoderm]]iks. Loomadel, kelle [[munarakk|munad]] läbivad täieliku [[lõigustumine|lõigustumise]], ümbritseb [[endoderm]] neurulatsiooni ajaks täielikult [[gastrotsööl]]i, millest kujuneb välja [[sool]]e valendik. Mittetäieliku lõigustumisega munade korral jääb soole kõhtmine külg sulgumata ning selle alumise seina moodustab lõigustumata [[rebu]]. Neurulatsiooni ajal jätkuvad ka [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalsed induktsiooniprotsessid]], mis määravad neuraaltoru edasise jagunemise [[kesknärvisüsteem]]i eri osadeks ning suunavad mesodermi ja endodermi elundite edasist diferentseerumist. Neurulatsiooni lõpuks on embrüol välja kujunenud täiskasvanud organismi üldine kehaehitusplaan: selgmisel küljel paikneb katteepiteeli all [[neuraaltoru]], selle all [[seljakeelik]] ja veel sügavamal [[sool]]. Selleks ajaks on selgelt eristatavad ka keha eesmine ja tagumine ots. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Gilbert">[[Scott Gilbert|Gilbert, Scott F.]] 2006, Developmental Biology 8th edition, lk 374–380, U.S.A.: Second Printing</ref> <ref name="Copp">{{cite journal |author=Carroll EA, Gerrelli D, Gasca S, Berg E, Beier DR, Copp AJ, Klingensmith J. | title=Cordon-bleu is a conserved gene involved in neural tube formation. | journal=Developmental Biology | volume=262 (1) | pages=16–31 | year=2003 | PMID=14512015}}</ref> <ref name="Coppb">{{cite journal |author=Copp AJ. | title=Neurulation in the cranial region – normal and abnormal. | journal=Journal of Anatomy | volume=207 | issue=5 | pages=623–635 | year=2005 | doi=10.1111/j.1469-7580.2005.00476.x}}</ref> <ref name="Greene">{{cite journal |author=Greene NDE, Copp AJ | title=Development of the vertebrate central nervous system: formation of the neural tube. |url=https://archive.org/details/sim_prenatal-diagnosis_2009-04_29_4/page/303 | journal=PRENATAL DIAGNOSIS | volume=29 | pages=303–311 | year=2009 | doi=10.1002/pd.2206}}</ref> <ref name="O'Rahilly">{{cite journal |author=O'Rahilly R, Müller F. | title=The two sites of fusion of the neural folds and the two neuropores in the human embryo. | journal=Teratology | volume=65(4) | pages=162–170 | year=2002}}</ref> }} ==Kirjandus== *Harland, Richard M. Neural induction in ''Xenopus''. – Cowan, W. Maxwell (toim). ''Molecular and cellular approaches to neural development'', Oxford University Press 1997, ISBN 978-0-19-511166-8. *Tian, Jing; Sampath, Karuna. Formation and Functions of the Floor Plate. – Gong, Zhiyuan; Korzh, Vladimir (toim). ''Fish development and genetics: the zebrafish and medaka models'', World Scientific 2004, ISBN 978-981-238-821-6, lk 123, 139–140. *Ladher, Raj; Schoenwolf, Gary C. Making a neural tube. – Jacobson, Marcus; Rao, Mahendra S. (toim). ''Developmental neurobiology'' Springer 2004, ISBN 978-0-306-48330-1. *Zhang, Su-Chun. Neural specification from human embryonic stem cells. – Odorico, John S. jt (toim). ''Human embryonic stem cells'', Garland Science 2005, lk ISBN 978-1-85996-278-7. *Martín L. Basch, Marianne Bonner-Fraser. Neural Crest Inducing Signals. – Saint-Jennet, Jean-Pierre (toim). ''Neural crest induction and differentiation'', Springer 2006, ISBN 978-0-387-35136-0. *Almeida, Karla L. jt. Neural Induction. – Henning, Ulrich (toim). ''Perspectives of Stem Cells: From Tools for Studying Mechanisms of Neuronal Differentiation Towards Therapy'', Springer 2010, ISBN 978-90-481-3374-1. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 15. trükk, LWW 2023. *Schoenwolf GC, Bleyl SB, Brauer PR, Francis-West PH. ''Larsen's Human Embryology'', 7. trükk, 2023. *Moore KL, Persaud TVN, Torchia MG. ''The Developing Human: Clinically Oriented Embryology'', 12. trükk, 2024. *Michael J. F. Barresi, Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press (Sinauer) 2023. ==Välislingid== *[https://web.archive.org/web/20051102015821/http://cats.med.uvm.edu/cats_teachingmod/embryology/1_3/week_3/neurulation.html Ülevaade] *[https://web.archive.org/web/20160306000952/http://learningobjects.wesleyan.edu/neurulation/animation.php Animatsion] [[Kategooria:Embrüoloogia]] 7f131blz8kpe9fqe3ge5icf5eu9rwyn 0 268546 7194270 7191582 2026-07-17T10:23:20Z Kuriuss 38125 7194270 wikitext text/x-wiki '''Meelis Pai''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1968]]) on eesti endine teatrijuht ja ettevõtja. ==Haridus== Ta on õppinud [[Tartu 5. Keskkool]]i balletiklassis ning lõpetanud [[1987]]. aastal [[Tartu 15. Keskkool]]i ja [[1996]]. aastal [[TPÜ|Tallinna Pedagoogikaülikooli]], kus õppis kultuuriteaduskonnas näitejuhtimist. <ref>[https://www.err.ee/331066/meelis-pai-astub-nukuteatri-juhi-kohalt-tagasi Meelis Pai astub nukuteatri juhi kohalt tagasi] ERR Uudised, 04.04.2013.</ref> Aastatel 2002–2004 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is magistriõppes kultuurikorraldust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pai, Meelis - Eesti entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/pai_meelis1 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1997–2000 töötas ta [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] välissuhete juhina. 2000. aastast oli ta [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] direktor, sealhulgas täitis 2006–2011 kunstilise juhi ülesandeid. 2002. aastal algatas ta rahvusvahelise teatrifestivali Young Century ning oli 2004. aastal praeguse [[Nukuteatrimuuseum]]i idee autor ja ehituse korraldamisel kandev jõud. 2006. aastal algatas ta festivali [[Tallinn Treff festival|Tallinn Treff]] ning oli 2006–2012 selle peakorraldaja. 2007 rajati tema juhtimisel Auruteater.{{Lisa viide}} Eeskätt silmapaistva töö eest nuku- ja noorsooteatri juhina ning interaktiivse nukumuuseumi (NUKU muuseumi) loomise eest pälvis ta 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi.<ref>[https://www.err.ee/324260/meelis-pai-asus-toole-savisaare-nounikuna Meelis Pai asus tööle Savisaare nõunikuna] ERR Uudised, 08.07.2013.</ref> Aastatel 2003–2015 oli ta ka mitme [[muusikal]]i, sealhulgas "[[Helisev muusika]]", "[[Grease]]", "[[Romeo & Julia]]", "[[High School Musical]]", "Libahunt", "Kevadine ärkamine", "[[Shrek]]" ja "Billy Elliot", produtsent. Aprillist 2015 töötas ta [[Salme Kultuurikeskus]]e kunstilise juhina. 2015. aastal sattus ta meedia tähelepanu alla seoses muusikali "Billy Elliot" lavastusega, kui mitmele osatäitjale jäi kokkulepitud töötasu maksmata.<ref name="Billy Elliot">Tuuli Jõesaar. [https://lp.delfi.ee/artikkel/71642855/meelis-pai-jattis-billy-ellioti-muusikalitrupi-ilma-rahata "Meelis Pai jättis "Billy Ellioti" muusikalitrupi ilma rahata"] LP/Delfi, 06.06.2015.</ref><ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/f67c81d8-be17-4f30-81a0-599398d7aba8 "Mitmed Billy Ellioti osatäitjad Meelis Pai pakkumisega ei nõustu"] ERR, 19. juuni 2015</ref> Aastatel 2016–2017 oli ta Tallinna Linnahall AS-i nõukogu esimees.{{lisa viide}} Alates 2017. aastast on ta tegutsenud peamiselt ettevõtjana kinnisvara- ja majutusäris, sealhulgas peab ta Tallinnas butiikhotelli Paivilla.<ref>[https://elu24.postimees.ee/4177819/butiikhotell-avas-uksed-palju-maksab-oobimine-meelis-pai-villas Butiikhotell avas uksed! Palju maksab ööbimine Meelis Pai villas?] Postimees/Elu24, 14.07.2017.</ref><ref>[https://paivilla.ee/ Paivilla] Butiikhotelli koduleht. Vaadatud 12.07.2026.</ref> Näitlejana on ta mänginud väiksemaid rolle telelavastustes ja -sarjades ("[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]", 1994, ETV; "[[Kelgukoerad]]", 2007, Kanal 2 jt). ==Poliitiline tegevus== Aastatel 2013–2017 kuulus Pai [[Keskerakond|Keskerakonda]]<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |pealkiri=Äriregister |vaadatud=2013-07-08 |arhiivimisaeg=2014-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222051754/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja töötas 2013. aastast Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]]e nõunikuna. Tema esimeseks laiemat kõlapinda leidnud tööks sai vahtplastist Ülemiste vanakese tegemine [[Ülemiste ristmik]]u avamiseks. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Sama aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel]] kandideeris Pai [[Tallinn]]a volikokku.<ref>[http://kov2013.vvk.ee/district_0784_2.html Valimisringkond nr 2] Kohalikud valimised 2013</ref> Aprillist 2015 oli ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn|Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas]], kuid valituks ei osutunud.<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid], ERR, 4. september 2017</ref> == Liikmesus == * 2008– [[Tallinna Vanalinna Rotary Klubi|Tallinna Vanalinna Rotary klubi]] liige, president aastatel 2014–2015 * 2009–2011 [[Rahvusvaheline Nukuteatrite Liit|Rahvusvahelise nukuteatrite liidu UNIMA]] Eesti keskuse president, 2011. aastast asepresident * 2011 [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]]e asutajaliige{{lisa viide}} == Tunnustus == * 2010 – [[Valgetähe teenetemärk|Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden]] * 2010 – [[Eesti muuseumide aastaauhinnad]] Aasta turundaja * 2011 – [[UNICEF]]-i Sinilinnu aastapreemia ==Isiklikku== Aastatel 1997–2014 oli ta abielus Kirsti Paiga, neil on pojad Kristofer ja Gulliver.<ref>Sulev Vedler, Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82911127/meelis-pai-viis-aastat-kestnud-lahutus-kibe-voitlus-vara-ja-raha-parast Meelis Pai viis aastat kestnud lahutus: kibe võitlus vara ja raha pärast] Eesti Ekspress, 04.07.2018.</ref><ref>Nataly Koppel. [https://www.ohtuleht.ee/melu/583843/abielu-lahutanud-meelis-pai-olen-lastega-lahedasemaks-saanud Abielu lahutanud Meelis Pai: olen lastega lähedasemaks saanud!] Õhtuleht, 14.06.2014.</ref> 2020. aastal abiellus Meelis Pai Lisandra Treimanniga.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/88822315/palju-onne-meelis-pai-soudis-oma-kauni-kallimaga-ulieksootilises-paigas-abieluranda Palju õnne! Meelis Pai sõudis oma kauni kallimaga ülieksootilises paigas abieluranda] Kroonika/Delfi, 02.02.2020.</ref> Tema isa [[Henn Pai]] oli [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] ooperilaulja.<ref>Liis Auväärt, [https://web.archive.org/web/20140222063140/http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/24F3/ Meelis Pai, õnneliku mehe portree], Eesti Naine, 30.04.2010.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-meelis-pai "Tähelaev. Meelis Pai"] ETV saade, saatejuht [[Grete Lõbu]], 21. oktoober 2012 * [[Sulev Vedler]], [[Kirsti Vainküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82911127/meelis-pai-viis-aastat-kestnud-lahutus-kibe-voitlus-vara-ja-raha-parast Meelis Pai viis aastat kestnud lahutus: kibe võitlus vara ja raha pärast] Eesti Ekspress, 4. juuli 2018 {{JÄRJESTA:Pai, Meelis}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:40. motoriseeritud miilitsapolgu koosseis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] iffv64lxzxlkovzu03rrvnag9vt54a1 0 287160 7193893 6784509 2026-07-16T16:02:08Z Mona 355 7193893 wikitext text/x-wiki '''Peeter Orle''' ([[16. juuli]] <small>(4. juuli [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1887]] [[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu vald]], [[Tartumaa]] – [[8. märts]] [[1985]] [[München]]) oli eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Peeter Orle oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1908. aastal [[Tartu Reaalkool]]i ja 1914. aastal [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] [[masinaehitus]]insenerina.<ref name="ETBL" /> Töötas üliõpilaspõlvest alates raudteel. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võeti sõjaväkke, oli [[soomusrong]]ide insener [[Siber]]is. [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] sai valgete poolel sõdides raskesti haavata. 1921 [[Opteerumine|opteeris]] Eestisse, oli 1921–1925 [[Raudteevalitsus]]e veoosakonna ülem, 1925–1930 [[Kaitseministeerium]]i tehnikaosakonna insener, 1930–1940 [[Raudteetalitus]]e veoameti juhataja. Ühtlasi õpetas ta 1930–1036 [[Tallinna Tehnikum]]is liikumise mehaanika ning vedurite ja rongide kursust. Juhtis Baltimaade esimese [[elektriraudtee]]liini, 1924 avatud [[Tallinn-Pääsküla raudteeliin|Tallinn-Pääsküla liini]] rajamist ning [[elektrimootorvagun]]ite projekteerimist ja ehitamist. Oli [[Eesti Raudtee]] nõukogu liige. 1941. aastal põgenes Saksamaale ja töötas Münchenis raudteeametnikuna.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tallinna Tehnikumi ja Tallinna Tehnikaülikooli õppe- ja abijõud 1918–1944. Tallinn, 1993, 44 * Album Vironorum I. Toronto, 1975, 83 * Mägi, V. Eesti energeetikasüsteemi ratsionaliseerimine 1920.–1930. aastail: ideed, tegevussuunad, insenerkonna valmisolek. // Halduskultuur '99. Tallinn, 2000, 78–92 * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Orle, Peeter}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]] [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi õppejõud]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1985]] bfpjj8eqikaakibfb00lu2yiv27jkj5 0 289399 7194192 6798612 2026-07-17T09:06:54Z ~2026-40288-31 233648 7194192 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Loodus''' ([[20. veebruar]] [[1937]] [[Tartu]] – [[28. jaanuar]] [[2022]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] tõlkija ja ajakirjanik. Ta lõpetas 1955. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1960. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina ning töötas seejärel 1960–1984 ajakirjanikuna [[Rahva Hääl]]e toimetuses.<ref name="EE">{{EE|14|253}}</ref> Aastail 1984–1986 oli ta ajakirja [[Aja Pulss]] vanemtoimetaja ning aastail 1986–1992 [[Looming (ajakiri)|Loomingu]] peatoimetaja asetäitja.<ref name="EE"/> Mihkel Loodus oli tuntud [[leedu keel]]est tõlkijana. Ta tõlkis [[Juozas Aputis]]e, [[Jonas Avyžius]]e, [[Banguolis Balaševičius]]e, [[Alfonsas Bieliauskas]]e, [[Vytautas Bubnys]]e, [[Petras Cvirka]], [[Dalia Dilytė]], [[Romualdas Granauskas]]e, [[Juozas Grušas]]e, [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Kęstutis Kasparavičius]]e, [[Raimondas Kašauskas]]e, [[Ramūnas Klimas]]e, [[Romualdas Lankauskas]]e, [[Justinas Marcinkevičius]]e, [[Vytautas Martinkus]]e, [[Icchokas Meras]]e, [[Eduardas Mieželaitis]]e, [[Gendrutis Morkūnas]]e, [[Danielius Mušinskas]]e, [[Vincas Mykolaitis-Putinas]]e, [[Algirdas Pocius]]e, [[Tomas Arūnas Rudokas]]e, [[Kazys Saja]], [[Ieva Simonaitytė]], [[Vytautas Sirijos-Gira]], [[Skomantas]]e, [[Mykolas Sluckis]]e, [[Saulius Šaltenis]]e, [[Lionginas Šepetys]]e, [[Antanas Škėma]] ja [[Vytautė Žilinskaitė]] teoseid ning avaldas ka [[Leedu kirjandus]]elu tutvustavaid kirjutisi ajakirjanduses. [[Inglise keel]]est tõlkis ta peamiselt [[Graham Greene]]'i teoseid. ==Artikleid== *[http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=132 Leedu žurnalistlik romaan ja neliteratura]. Looming 6, 2009 ==Tõlkeid== ===Leedu keelest=== * [[Eduardas Mieželaitis]], "Inimene". (Koos [[Harald Rajamets]]aga.) [[Tallinn]]: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1963 * [[Justinas Marcinkevičius]], "Mänd, mis naeris". [[Loomingu Raamatukogu]] 15–16, 1963 * [[Vincas Mykolaitis-Putinas]], "Altarite varjus". (Koos [[Aili Erleman]]iga.) Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1964 * [[Icchokas Meras]], "Viik kestab silmapilgu". Loomingu Raamatukogu 28–29, 1964 * [[Mykolas Sluckis]], "Taevatrepp". Tallinn: Eesti Raamat, 1967 * [[Petras Cvirka]], "Frank Crook". Tallinn: Eesti Raamat, 1969 * [[Vytautė Žilinskaitė]], "Hüpnoosi mõju: följetone, humoreske". Tallinn: EKP KK Kirjastus, 1969 * [[Jonas Avyžius]], "Küla teelahkmel". (Koos Aili Erlemaniga.) Tallinn: Eesti Raamat, 1969 * [[Juozas Grušas]], "Anupras kukkus kõrgelt". Loomingu Raamatukogu 18, 1971 * [[Icchokas Meras]], "Kolm romaani" ("Viik kestab silmapilgu", "Millele toetub maailm", "Kuu nädal".) Tallinn: Eesti Raamat, 1971 * Justinas Marcinkevičius, "Lendavad männid". Tallinn: Eesti Raamat, 1972 * [[Alfonsas Bieliauskas]], "Kaunase romaan". Tallinn: Eesti Raamat, 1972 * [[Kazys Saja]], "Polüglott; Abstinent; Maniakk: näidendid". Loomingu Raamatukogu 31–32, 1973 * [[Vytautas Sirijos-Gira]], "Härmalõngad hõljuvad tuuleta". Tallinn: Eesti Raamat, 1974 * [[Raimondas Kašauskas]], "Täiskasvanute mängud". Tallinn: Eesti Raamat, 1974 * [[Saulius Šaltenis]], "Pähklileib. Henrik Monte". Loomingu Raamatukogu 18–19, 1974 * [[Romualdas Lankauskas]], "Üksinda avamerel". Tallinn: Eesti Raamat, 1975 * Mykolas Sluckis, "Neidude pühapäev". Loomingu Raamatukogu 36–37, 1975 * [[Jonas Avyžius]], "Talude tühjenemise aegu". Tallinn: Eesti Raamat, 1976 * [[Romualdas Granauskas]], "Loojanguvana". Loomingu Raamatukogu 26, 1976 * Romualdas Lankauskas, "Ootamatute teostumiste tund". Tallinn: Eesti Raamat, 1977 * [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tallinn: Eesti Raamat, 1977 * [[Algirdas Pocius]], "Hommikul, kui vaevas uni". Loomingu Raamatukogu 35, 1977 * [[Vytautas Martinkus]], "Tuulelipp perekonnapeoks". Loomingu Raamatukogu 27–28, 1978 * [[Juozas Aputis]], "Ah, Teofilis!" Loomingu Raamatukogu 22, 1979 * Justinas Marcinkevičius, "Katedraal: draama 10 laulus". Tallinn: Eesti Raamat, 1980 * [[Raimondas Kašauskas]], "Mootorratturid". Loomingu Raamatukogu 15–17, 1980 * [[Banguolis Balaševičius]], "Kümme tuhat Einsteini". Loomingu Raamatukogu 22, 1982 * Kazys Saja, "Leegitsev pirnipuu: näidendid". Tallinn: Eesti Raamat, 1983 * [[Danielius Mušinskas]], "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Loomingu Raamatukogu 46, 1983 * Mykolas Sluckis, "Päeva veerengul". Tallinn: Eesti Raamat, 1984 * Vytautas Sirijos-Gira, "Punapuuparadiis". Tallinn: Eesti Raamat, 1986 * Algirdas Pocius, "Kümme prantsuskeelset sõna". Tallinn: Eesti Raamat, 1986 * [[Lionginas Šepetys]], "Modernismist: põhivoolude analüüs ja kriitika". Tallinn: [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1986 * [[Ramūnas Klimas]], "Kiecius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Loomingu Raamatukogu 4, 1987 * Juozas Grušas, "Näidendid: Adomas Brunza saladus; Armastus, džäss ja kurat; Soome saun; Herkus Mantas". Tallinn: Eesti Raamat, 1987 * Justinas Marcinkevičius, "Mindaugas". Tallinn: Eesti Raamat, 1988 * Vytautas Martinkus, "Jaht keelualal". Tallinn: Eesti Raamat, 1989 * Justinas Marcinkevičius, "Mažvydas". Tallinn: Eesti Raamat, 1991 * [[Antanas Škėma]], "Valge palakas". Loomingu Raamatukogu 20–22, 1992 * [[Dalia Dilytė]], "Hellase valgus". Tallinn: [[Olion]]; [[Vilnius]]: Lietus, 1996 * [[Jurga Ivanauskaitė]], "[[Nõid ja vihm]]". Tallinn: Olion, 1997 * [[Tomas Arūnas Rudokas]], "Poeet ja prostituut". Tallinn: [[Estle]], 1997 * [[Skomantas]] (pseudonüüm), "Teutoonide vang. Soohunt". Tallinn: [[Tiritamm]], 2001 * Justinas Marcinkevičius, "Carmina minora". Tallinn: [[Tuum (kirjastus)|Tuum]], 2003 * [[Vytautas Bubnys]], "Tuvi hõljumises". Vilnius: Petro ofsetas, 2005 * Skomantas (pseudonüüm), "Nõiutud aare. Jumalate tahe". Tallinn: Tiritamm, 2008 * [[Gendrutis Morkūnas]], "Kuratlikult kuum koolivaheaeg". Vilnius: Nieko rimto, 2009 * [[Kęstutis Kasparavičius]], "Valge elevant: kaugete maade lood". Vilnius: Nieko rimto, 2009 ===Inglise keelest=== * [[Graham Greene]], "Hirmu ministeerium". Tallinn: [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], 1992 * Graham Greene, "Brightoni karamell". Tallinn: Eesti Raamat, 1993 * Graham Greene, "Palgamõrvar". Tallinn: Kupar, 1993 * Graham Greene, "Salaagent". Tallinn: [[Kuldsulg]], 1994 * [[Edgar Wallace]], "Teisik". Tallinn: Eesti Raamat, 1994 * Graham Greene, "Rännud tädiga". Tallinn: Olion, 1995 * Graham Greene, "Armastusloo lõpp". Loomingu Raamatukogu 25–27, 1995 * Graham Greene, "Doktor Fisher Genfist ehk Pommipidu". Loomingu Raamatukogu 28–29, 1999 * Graham Greene, "Vägi ja au". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2001. * Graham Greene, "Salakaubavedajad". Tallinn: Kuldsulg, 2007 * Graham Greene, "Idaekspress". Tallinn: Kuldsulg, 2008 * Edgar Wallace, "Julm jõuk". Tallinn: Kuldsulg, 2011 ==Isiklikku== Tema vend on kunstiteadlane [[Rein Loodus]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{JÄRJESTA:Loodus, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2022]] qboav3d5l39974h1a11rmjt5bdp4jzb 0 292347 7194244 5907768 2026-07-17T09:35:19Z ~2026-40288-31 233648 /* Viited */ 7194244 wikitext text/x-wiki '''Henrik Sepamaa''' (õieti '''Heinrich Richard Seppik'''; [[9. veebruar]] [[1905]] [[Pärnu]] – [[4. veebruar]] [[1990]] [[Tallinn]])<ref name="EE">{{EE|14|470}}</ref> oli [[eestlased|eesti]] [[tõlkija]]. Ta õppis 1925–1928 [[Tartu Ülikool]]is eesti ja romaani filoloogiat.<ref name="EE" /> Ta töötas alates 1924. aastast [[esperanto]] keele lektorina, 1929–1939 oli Skandinaavia maades ja [[Tšehhoslovakkia]]s. 1947–1956 oli ta [[NSVL|NSV Liidus]] [[Komi]] vangilaagreis. Aastast 1956 töötas vabakutselise tõlkijana.<ref name="EE" /> Ta on tõlkinud eesti keelde [[islandi keel|islandi]], [[norra keel|norra]], [[rootsi keel|rootsi]], [[taani keel|taani]], [[tšehhi keel|tšehhi]], [[vene keel|vene]] ja esperanto keelest. Lisaks on ta koostanud keeleõpikuid ja sõnaraamatuid ning tõlkinud eesti kirjandust ([[Friedebert Tuglas]], [[Mats Traat]]) esperanto keelde. Ta avaldas ka tõlketeoreetilisi ja õigekeelsusalaseid artikleid.<ref name="EE" /> ==Tunnustus== * 1982 [[Juhan Smuuli preemia]] (Ibseni "Näidendid II" tõlge eesti keelde) ==Tõlkeid== ===Esperanto keelest=== *[[Jean Ribillard]], "Isand M'Saudi elu ja mõtted" ([[Loomingu Raamatukogu]] 41–42, 1968) ===Islandi keelest=== *[[Halldór Kiljan Laxness]], "Hea preili ja Härrasmaja" (Loomingu Raamatukogu 17, 1957) *Halldór Kiljan Laxness, "Iseseisvad inimesed" ([[Tallinn]]: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1960) *[[Halldór Stefansson]], "Tasu päästmise eest" (Loomingu Raamatukogu 7, 1960) *[[Ólafur Jóhann Sigurðsson]], "Konstantinoopoli tähed" (Loomingu Raamatukogu 39, 1961) *Halldór Kiljan Laxness, "Napoleon Bonaparte: novellivalimik" (Loomingu Raamatukogu 15, 1962) *Halldór Kiljan Laxness, "Salka Valka" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963; 2. trükk Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1979) *Halldór Kiljan Laxness, "Aatomijaam" (Tallinn: Eesti Raamat, 1970) *"Islandi novell" (koos [[Arvo Alas]]ega; koostanud [[Dina Šabakajeva]]; Tallinn: Eesti Raamat, 1979) ===Norra keelest=== *[[Solveig Haugan]], "Mullast oled sa võetud" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957) *[[Thor Heyerdahl]], ""Kon-Tiki" ekspeditsioon" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957; 2. trükk Tallinn: [[Tänapäev]], 2004) *[[Øivind Bolstad]], "Toska saare vembumees" (koos E. Suurväljaga; Loomingu Raamatukogu 35, 1958) *[[Fridtjof Nansen]], ""Fram" Polaarmeres. 1–2" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959) *[[Sigurd Hoel]], "Nad armastasid teineteist" (Loomingu Raamatukogu 40, 1959) *[[Bjørnstjerne Bjørnson]], "Rõõmus poiss" (Loomingu Raamatukogu 13, 1960) *[[Olav Duun]], "Olsoy poisid" (Loomingu Raamatukogu 34–35, 1960) *[[Tarjei Veesaas]], "Imelik tunne" (Loomingu Raamatukogu 11, 1961) *[[Johan Borgen]], "Mesinädalad" (Loomingu Raamatukogu 9, 1964) *[[Arthur Omre]], "Armastuse auto" (Loomingu Raamatukogu 12, 1965) *Tarjei Vesaas, "Jääloss" (romaan; Loomingu Raamatukogu 15–16, 1966) *Olav Duun, "Inimene ja deemonid" (Tallinn: Eesti Raamat, 1968) *[[Torborg Nedreaas]], "Sinise kaevu muusika" (Tallinn: Eesti Raamat, 1968) *[[Kåre Holt]], "Vana tee "Armastuse" juurde" (Loomingu Raamatukogu 32, 1971) *[[Jonas Lie]], "Gilje pere. Maisa Jons" (Tallinn: Eesti Raamat, 1973) *"Norra novell" (koos [[Elvi Lumet]]i, Arvo Alase ja [[Arnold Ravel]]iga; Tallinn: Eesti Raamat, 1976) *[[Henrik Ibsen]], "Näidendid. I" (Tallinn: Eesti Raamat, 1978) *[[Alexander Kielland]], "Garman & Worse. Kipper Worse" (Tallinn: Eesti Raamat, 1979) *Tarjei Vesaas, "Jääloss" (novellid ja romaan; Tallinn: Eesti Raamat, 1979) *Henrik Ibsen, "Näidendid. II" (Tallinn: Eesti Raamat, 1981) *[[Knut Hamsun]], "Nälg. Müsteeriumid. Paan. Victoria" (Tallinn: Eesti Raamat, 1986; "Victoria" uuesti välja antud 1995) ===Rootsi keelest=== *[[Artur Lundkvist]], "Vindinge valss" (Loomingu Raamatukogu 30, 1958) *"Rootsi novell: valimik XX sajandi rootsi lühiproosat" (koostanud Arnold Ravel; tõlkijad veel Arnold Ravel, [[Ülev Aaloe]], [[Vladimir Beekman]], [[Hillar Laane]], A. Melles, [[Lembit Seifing]], [[Marje Pedajas]]; Tallinn: Eesti Raamat, 1966) *[[Bengt Berg]], "Viimased kotkad" (Tallinn: Eesti Raamat, 1972) *[[August Strindberg]], "Punane tuba: kirjeldusi kunstnike ja kirjanike elust" (Tallinn: Eesti Raamat, 1972) ===Taani keelest=== *[[Martin Andersen Nexø]], "Tühjade kohtade reisijad" (Loomingu Raamatukogu 9, 1958) *[[Hans Kirk]], "Tütarlaps tamburiiniga" (Loomingu Raamatukogu 12, 1959) *[[William Heinesen]], "Nõiutud valgus" (Loomingu Raamatukogu 27, 1959) *[[Peer Schaldemose]], "Vanemate patud" (Loomingu Raamatukogu 48, 1960) *Martin Andersen Nexø, "Inimlaps Ditte" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962) *[[Hans Christian Branner]], "Punased hobused lumes" (Loomingu Raamatukogu 39, 1963) *[[Hans Christian Andersen]], "Kaks muinasjuttu: Printsess hernel. Keisri uued rõivad" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964) *[[Tove Ditlevsen]], "Noor tütarlaps saab vanaemaks" (Loomingu Raamatukogu 44, 1964) *Martin Andersen Nexø, "Morten Punane" (Tallinn: Eesti Raamat, 1965) *Hans Christian Andersen, "Metsluiged" (Tallinn: Eesti Raamat, 1967) *Hans Christian Andersen, "Lumekuninganna" (Tallinn: Eesti Raamat, 1973) *Hans Christian Andersen, "Väike merineitsi: muinasjutud ja lood" (värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]; Tallinn: Eesti Raamat, 1987; 2. trükk 2005) ===Tšehhi keelest=== *[[Jan Drda]], "Tumm barrikaad" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961) *[[Jan Otčenášek]], "Kodanik Brych" (koos [[Aleksander Raid]]iga; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963) ===Vene keelest=== *[[Vladimir Iljitš Lenin]], "Noorsooühingute ülesanded: kõne Venemaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu 3. ülevenemaalisel kongressil 2. oktoobril 1920. aastal" (Tallinn: [[Poliitiline Kirjandus]], 1940) *[[Grigori Gak]], "Sotsialistlik ühiskond ja isiksus" (Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1946) *Jaan Sepp, Aleksander Gronski, "Viktor Kingissepp: elulugu" (Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1946) *[[Mihhail Saltõkov-Štšedrin]], "Ühe linna ajalugu" (Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946; 2. trükk Tallinn: Eesti Raamat, 1980) *[[Nikolai Gogol]], "Taras Bulba" (Tallinn: [[Ilukirjandus ja Kunst]], 1947) *[[Dmitri Furmanov]], "Tšapajev" (Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947; [2. trükk] Tallinn: Eesti Raamat, 1970; 3. trükk 1985) *Nikolai Gogol, "Surnud hinged" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958; 2. trükk Tallinn: Eesti Raamat, 1977) ===Eesti keelest esperanto keelde=== *Friedebert Tuglas, "En la fino de la mondo" ("Maailma lõpus"; [[Haapsalu]]: Tamverk, 1924) *Friedebert Tuglas, "Popi kaj Huhuu" (Haapsalu: Tamverk, 1924) *Friedebert Tuglas, "Kvin noveloj" (viis novelli; Haapsalu: Tamverk, 1924; 2. parandatud trükk Tallinn: Eesti Raamat, 1984) *Mats Traat, "Danco čirkau lokomobilo" ("Tants aurukatla ümber", koos [[Hillar Saha]]ga; Tallinn: Eesti Raamat, 1984) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Sepamaa, Henrik}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Esperantistid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 0zq4uxnbmbq1o3akd00aj3fhvaioc6v 0 296535 7193989 5893598 2026-07-16T20:38:13Z Sillerkiil 58396 7193989 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Veelendlane | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Daubenton's bat (Myotis daubentonii).jpg | värvus = loomad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''Chiroptera'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''Vespertilionidae'' | perekond = [[Lendlane]] ''Myotis'' | liik = '''Veelendlane''' | binaarne = ''Myotis daubentonii'' | binaarse_autor = ([[Heinrich Kuhl|Kuhl]], 1817) | levikukaart = Mapa Myotis daubentonii.png }} [[Fail:Myotis daubentonii 2.jpg|alt=|pisi|Veelendlane]] [[Pilt:Talvituv veelendlane (Myotis daubentonii).jpg|pisi|Talvituv veelendlane]] [[Fail:Keoka Daubenton 1.ogg|pisi|Veelendlase hääl salvestatud lennul üle Taw jõe Põhja-Devonis, Suurbritannias]] '''Veelendlane''' (''Myotis daubentonii'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). Eestis on ta tavaline ja teda leidub ka saartel.<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/> Ta elab enamasti tasase maastikuga hõredates metsades ja kalda[[puistu]]tes, jahti peab ta enamasti madalal veekogu kohal<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>. ==Mõõtmed== Kehakaal 6–10 g, tüvepikkus 45–55 mm, küünarvarre pikkus 33–42 mm, tiibade siruulatus 230–275 mm. ==Välimus== Väike kuni keskmise suurusega nahkhiir. Selgmine karv pruun või hallikaspruun, kõhtmine pool helehall või valkjas. Selgmise ja kõhtmise poole värvuste üleminek on selgepiiriline. Nägu on roosakas või punakaspruun, kuid noortel isenditel on nägu vanadest tumedam. Kõrvad ja lennus on pruunid, aga kõrvade sisemine külg on enamasti välimisest märgatavalt heledam. Kõrvad on lendlase kohta ebaharilikult lühikesed ja ümara otsaga. Traagus on lühem kui pool kõrvalesta ning kergelt ettepoole kõverdunud. Noortel loomadel (kuni aasta) esineb alumisel huulel selgepiiriline mustjassinine laik, mis muutub aastatega heledamaks ning 4–5 eluaastaks kaob. Jalalabad on suured ja hõredate jäikade karvadega. Nende järgi on teda kerge eristada enamikust Eestis leiduvatest lendlaseliikidest (v.a tiigilendlane). Hambaid on 38 (I 2/3, C 1/1, P 3/3, M 3/3). Värvuselt sarnaneb tiigilendlase ja nattereri lendlasega. Tiigilendlasel on samuti suured karvadega jalad, kuid mõõtmetelt on ta tunduvalt suurem. Nattereri lendlasel karvad jalalabadel puuduvad ning kõrvad on veelendlasega võrreldes pikemad (ulatuvad ettepainutamisel üle ninaotsa), sabalennuse serval paikneb karvade rida ja kannus on s-kujuline. == Levik == Levinud Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Lõunas on levinud Vahemereni ning põhjas peetakse levikupiiriks 63. laiuskraadi, kuid Soomes on teada veelendlase kohtamisi ka polaarjoonest põhja pool. Euroopas üks tavalisemaid ja laiema levikuga nahkhiireliike, ent levila lõunaosa Vahemere ääres on asustatud ebaühtlaselt. Eestis on levinud üle maa ning sageli kohatav liik, keda leidub ka suurematel saartel. ==Elupaik== Veelendlast kohtab sageli mitmesuguste veekogude kohal ja nende läheduses asuvates puistutes, suuri lagedaid alasid tavaliselt väldib. Harilikult eelistab varjulisi, tasase vooluga või seisuveekogusid. Saaki püüab enamasti madalal veepinna kohal lennates ning selle pinnalt putukaid noppides. Tihti võib toitumas kohata ka metsa-, hekkide või alleede servades. Lennates piki servaalasid, hoidub neist tavaliselt mõne meetri kaugusele. Tugevalt valgustatud aladest hoiab tavaliselt eemale. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades. Need asuvad puuõõntes, harvem ka nahkhiirte varjekastides, sildades olevates pragudes ja hoonetes. Ühte varjepaika võib koguneda mitmekümnest isendist koosnev koloonia. Isasloomad elavad suvel emasloomadest eraldi, kuid võivad moodustada ka omaette kolooniaid. Varjepaiku võidakse jagada suurvidevlasega. Veelendlane on aktiivne vaid soojal poolaastal. Talv elatakse üle talveunes, mis algab Eestis septembris-oktoobris ja kestab aprilli-maini. Osa loomi võib talvituspaikadesse koguneda juba augustis. Talvituspaikadena kasutatakse mitmesuguseid maa-aluseid ruume, millest olulisematena on Eestis teada mahajäetud kaevanduskäigud ja maa-alused kaitserajatised; võivad talvituda ka suurtes mõisakeldrites, kuid väikestes maakeldrites kohtab neid harva. Paikne liik, aga võib sooritada lühemaid rändeid suviste ja talviste elupaikade vahel. Suurem osa rõngastatud isendite taasleide on jäänud 100–150 km piiridesse. Pikim Eestis rõngastatud veelendlase läbitud vahemaa on olnud 101 km (Piusalt Baltinavasse Lätis). === Toitumine === Enamjao toidust hõlmavad veekogudega seotud putukad. Suur osa on surusääsklastel, sääriksääsklastel ja teistel kahetiivalistel. Muudest putukarühmadest on saagis leitud võrktiivalisi, kiletiivalisi, ehmestiivalisi ja ööliblikaid. Laborioludes on kindlaks tehtud, et veelendlased on võimelised haarama ka väikseid kalu. === Sigimine ja areng === Paarituvad suve lõpul ja sügisel parvlemispaikades ning talvel talvituspaikades, kuid viljastuvad kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt puuõõntes. 20–50 isendist koosnevatesse kolooniatesse kogunevad mais. Järglased sünnivad juuni lõpus või juuli alguses ning neid on tavaliselt 1. Noorloomad lennuvõimestuvad 3–4 nädala vanuselt, seejärel kolooniad tavaliselt hajuvad. Suguküpsus võib veelendlasel saabuda juba esimesel sügisel. ==Koht ökosüsteemis== [[Fail:Myotis daubentonii 3.jpg|pisi|Veelendlane talvitumas]] Laialdase leviku tõttu võib veelendlast pidada Eestis väheohustatud nahkhiireliigiks. Peamisteks ohuteguriteks võib pidada varjepaikadeks sobivate õõntega puude hävimist, loomade häirimist talvituspaikades ja talvituspaikade hävimist. == Staatus == Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="MacDonald & Barrett, 2002">MacDonald, D. W. & P. Barrett, 2002. Euroopa imetajad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 60-61</ref>}} == Välislingid == {{Commons|Myotis daubentonii}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYODAU2.htm Veelendlane] bio.edu.ee * [http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=197 Veelendlane] Loodusõpe * [https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/veelendlane Veelendlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] lg465xkmcasspabqxds9p7grhvoub3w 7193992 7193989 2026-07-16T20:47:17Z Sillerkiil 58396 7193992 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Veelendlane | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Daubenton's bat (Myotis daubentonii).jpg | värvus = loomad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''Chiroptera'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''Vespertilionidae'' | perekond = [[Lendlane]] ''Myotis'' | liik = '''Veelendlane''' | binaarne = ''Myotis daubentonii'' | binaarse_autor = ([[Heinrich Kuhl|Kuhl]], 1817) | levikukaart = Mapa Myotis daubentonii.png }} [[Fail:Myotis daubentonii 2.jpg|alt=|pisi|Veelendlane]] [[Pilt:Talvituv veelendlane (Myotis daubentonii).jpg|pisi|Talvituv veelendlane]] [[Fail:Keoka Daubenton 1.ogg|pisi|Veelendlase hääl salvestatud lennul üle Taw jõe Põhja-Devonis, Suurbritannias]] '''Veelendlane''' (''Myotis daubentonii'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). Eestis on ta tavaline ja teda leidub ka saartel.<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/> Ta elab enamasti tasase maastikuga hõredates metsades ja kalda[[puistu]]tes, jahti peab ta enamasti madalal veekogu kohal<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>. ==Mõõtmed== Kehakaal 6–10 g, tüvepikkus 45–55 mm, küünarvarre pikkus 33–42 mm, tiibade siruulatus 230–275 mm. ==Välimus== Väike kuni keskmise suurusega nahkhiir. Selgmine karv pruun või hallikaspruun, kõhtmine pool helehall või valkjas. Selgmise ja kõhtmise poole värvuste üleminek on selgepiiriline. Nägu on roosakas või punakaspruun, kuid noortel isenditel on nägu vanadest tumedam. Kõrvad ja lennus on pruunid, aga kõrvade sisemine külg on enamasti välimisest märgatavalt heledam. Kõrvad on lendlase kohta ebaharilikult lühikesed ja ümara otsaga. Traagus on lühem kui pool kõrvalesta ning kergelt ettepoole kõverdunud. Noortel loomadel (kuni aasta) esineb alumisel huulel selgepiiriline mustjassinine laik, mis muutub aastatega heledamaks ning 4–5 eluaastaks kaob. Jalalabad on suured ja hõredate jäikade karvadega. Nende järgi on teda kerge eristada enamikust Eestis leiduvatest lendlaseliikidest (v.a tiigilendlane). Hambaid on 38 (I 2/3, C 1/1, P 3/3, M 3/3). Värvuselt sarnaneb tiigilendlase ja nattereri lendlasega. Tiigilendlasel on samuti suured karvadega jalad, kuid mõõtmetelt on ta tunduvalt suurem. Nattereri lendlasel karvad jalalabadel puuduvad ning kõrvad on veelendlasega võrreldes pikemad (ulatuvad ettepainutamisel üle ninaotsa), sabalennuse serval paikneb karvade rida ja kannus on s-kujuline. == Levik == Levinud Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Lõunas on levinud Vahemereni ning põhjas peetakse levikupiiriks 63. laiuskraadi, kuid Soomes on teada veelendlase kohtamisi ka polaarjoonest põhja pool. Euroopas üks tavalisemaid ja laiema levikuga nahkhiireliike, ent levila lõunaosa Vahemere ääres on asustatud ebaühtlaselt. Eestis on levinud üle maa ning sageli kohatav liik, keda leidub ka suurematel saartel. ==Elupaik== Veelendlast kohtab sageli mitmesuguste veekogude kohal ja nende läheduses asuvates puistutes, suuri lagedaid alasid tavaliselt väldib. Harilikult eelistab varjulisi, tasase vooluga või seisuveekogusid. Saaki püüab enamasti madalal veepinna kohal lennates ning selle pinnalt putukaid noppides. Tihti võib toitumas kohata ka metsa-, hekkide või alleede servades. Lennates piki servaalasid, hoidub neist tavaliselt mõne meetri kaugusele. Tugevalt valgustatud aladest hoiab tavaliselt eemale. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades. Need asuvad puuõõntes, harvem ka nahkhiirte varjekastides, sildades olevates pragudes ja hoonetes. Ühte varjepaika võib koguneda mitmekümnest isendist koosnev koloonia. Isasloomad elavad suvel emasloomadest eraldi, kuid võivad moodustada ka omaette kolooniaid. Varjepaiku võidakse jagada suurvidevlasega. Veelendlane on aktiivne vaid soojal poolaastal. Talv elatakse üle talveunes, mis algab Eestis septembris-oktoobris ja kestab aprilli-maini. Osa loomi võib talvituspaikadesse koguneda juba augustis. Talvituspaikadena kasutatakse mitmesuguseid maa-aluseid ruume, millest olulisematena on Eestis teada mahajäetud kaevanduskäigud ja maa-alused kaitserajatised; võivad talvituda ka suurtes mõisakeldrites, kuid väikestes maakeldrites kohtab neid harva. Paikne liik, aga võib sooritada lühemaid rändeid suviste ja talviste elupaikade vahel. Suurem osa rõngastatud isendite taasleide on jäänud 100–150 km piiridesse. Pikim Eestis rõngastatud veelendlase läbitud vahemaa on olnud 101 km (Piusalt Baltinavasse Lätis). === Toitumine === Enamjao toidust hõlmavad veekogudega seotud putukad. Suur osa on surusääsklastel, sääriksääsklastel ja teistel kahetiivalistel. Muudest putukarühmadest on saagis leitud võrktiivalisi, kiletiivalisi, ehmestiivalisi ja ööliblikaid. Laborioludes on kindlaks tehtud, et veelendlased on võimelised haarama ka väikseid kalu. === Sigimine ja areng === Paarituvad suve lõpul ja sügisel parvlemispaikades ning talvel talvituspaikades, kuid viljastuvad kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt puuõõntes. 20–50 isendist koosnevatesse kolooniatesse kogunevad mais. Järglased sünnivad juuni lõpus või juuli alguses ning neid on tavaliselt 1. Noorloomad lennuvõimestuvad 3–4 nädala vanuselt, seejärel kolooniad tavaliselt hajuvad. Suguküpsus võib veelendlasel saabuda juba esimesel sügisel. === Eluiga === Veelendlased elavad ligikaudu 5 aastat, kuid võivad elada ligi 20 aastat, vanim teadaolev isend 28 aastat.<ref>{{cite news|last1=Palokallio|first1=Netta|url=https://www.hs.fi/suomi/art-2000010556807.html|title=Myllystä löytyi vanhan miehen näköinen lepakkovanhus|work=[[Helsingin Sanomat]]|date=12 July 2024|access-date=28 October 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Myotis daubentonii (Daubenton's myotis) {{!}} INFORMATION {{!}} Animal Diversity Web |url=https://animaldiversity.org/accounts/Myotis_daubentonii/ |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=animaldiversity.org}}</ref> ==Koht ökosüsteemis== [[Fail:Myotis daubentonii 3.jpg|pisi|Veelendlane talvitumas]] Laialdase leviku tõttu võib veelendlast pidada Eestis väheohustatud nahkhiireliigiks. Peamisteks ohuteguriteks võib pidada varjepaikadeks sobivate õõntega puude hävimist, loomade häirimist talvituspaikades ja talvituspaikade hävimist. == Staatus == Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="MacDonald & Barrett, 2002">MacDonald, D. W. & P. Barrett, 2002. Euroopa imetajad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 60-61</ref>}} == Välislingid == {{Commons|Myotis daubentonii}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYODAU2.htm Veelendlane] bio.edu.ee * [http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=197 Veelendlane] Loodusõpe * [https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/veelendlane Veelendlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] 6d49fgkx08teh68xglmkmpw0swb2c2i 0 296538 7193997 6773009 2026-07-16T20:55:58Z Sillerkiil 58396 7193997 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Tiigilendlane | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Myotis dasycneme (6885827501).jpg | värvus = loomad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''Chiroptera'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''Vespertilionidae'' | perekond = [[Lendlane]] ''Myotis'' | liik = '''Tiigilendlane''' | binaarne = ''Tiigilendlane'' | binaarse_autor = (Boie, 1825) | levikukaart = Myotis dasycneme range map.png }} [[Fail:Myotis dasycneme 2.jpg|alt=|pisi|Tiigilendlane]] '''Tiigilendlane''' (''Myotis dasycneme'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta asustab metsaseid alasid, kus on võimalik ka juurdepääs [[veekogu]]dele ja [[niit]]udele<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>, talvitub mahajäetud maa-alustes rajatistes, keldrites, kindlustes ja hoonetes.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest|pealkiri=Nahkhiirtest|väljaanne=[[SA Eestimaa Looduse Fond]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180311134208/http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest|arhiivimisaeg=2018-03-11}}</ref> == Mõõtmed == Kehakaal 13–18 g, tüvepikkus 55–67 mm, küünarvarre pikkus 43–49 mm, tiibade siruulatus 200–320 mm. == Välimus == Eesti lendlastest suurim. Selgmine karv on pruun või hallikaspruun ning kõhtmine külg valge või hallikasvalge. Värvustevaheline üleminek on selgepiiriline. Nägu punakaspruun, noorloomadel tumedam kui vanadel isenditel. Noortel, kuni aasta vanustel loomadel esineb alumisel huulel selgepiiriline mustjassinine laik, mis muutub aastatega tuhmimaks ning 4.–5. eluaastaks kaob. Kõrvad ja lennus on pruunikad. Kõrvad on suhteliselt suured, kuid traagus on lendlase kohta ebaharilikult lühike: lühem kui pool kõrvalesta. Labajalad väga suured ja pikkade hõredalt paiknevate harjastega. Nende järgi eristub kergesti teistest Eesti lendlastest (v.a veelendlane). Hambaid on 38 (I 2/3, C 1/1, P 3/3, M 3/3).Tiigilendlane sarnaneb välimuselt veelendlasega, kuid on selgelt eristatav suuremate mõõtmete järgi. == Levik == Levila ulatub Madalmaadest Kesk-Siberini. Lõunapoolsed leiukohad asuvad Serbias ja Montenegros ning Ukrainas. Põhja pool on levinud Taanis ja Lõuna- Rootsis. Soomes on väga haruldane. Levila tuumikaladeks peetakse Hollandit ja Baltikumi. Eestis on ta ebaühtlase levikuga<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>, levinud paiguti üle kogu mandri, leitud ka Saaremaalt. == Elupaik == Elualad paiknevad veekogurohketes piirkondades. Saagi püüdmiseks eelistab sarnaselt veelendlasega vaikse vooluga või seisva veega veekogusid. Võib saaki püüda ka niitude ja roostike kohal ning metsaservades. Tiigilendlase lend on kiirem ja sirgjoonelisem kui veelendlasel ning enamasti lendab tiigilendlane veepinnast kõrgemal kui veelendlane. == Eluviis ja käitumine == Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades. Need asuvad tavaliselt hoonetes, kuid kasutada võidakse ka puuõõsi. Lätis on kolooniaid sageli leitud ka kirikutornidest. Eestist on kolooniaid teada hoonetes ja sildades. Ühte varjepaika võib koguneda kuni mitmesajast isendist koosnev koloonia. Suurimat Eestis teada olevat kolooniat asustab igal aastal ligikaudu 300 isendit. Emasloomade ja isasloomade kolooniad paiknevad eraldi. Varjepaikasid võidakse jagada nattereri lendlase, kääbus- ja pargi-nahkhiirega. === Aktiivne vaid soojal poolaastal === Talv elatakse üle talveunes, mis algab Eestis septembris-oktoobris ja kestab aprilli-maini. Sügisel võivad loomad talvituspaikadesse koguneda juba augustis. Talvituspaikadena kasutatakse mitmesuguseid maa-aluseid ruume, millest olulisematena on Eestis teada mahajäetud kaevanduskäigud ja maa-alused kaitserajatised. Üksikuid isendeid võib leida ka suurtest mõisakeldritest. Talvitumisel võivad tiigilendlased koguneda mitmekümnest isendist koosnevatesse kobaratesse. Tiigilendlane on paikne nahkhiireliik, kuid teada on ka mitmesaja kilomeetri pikkusi rändeid. Pikim Eestis rõngastatud isendi läbitud vahemaa on olnud 124 km (Palmsest Palupõhja). === Toitumine === Toitub peamiselt veega seotud putukatest, keda püüab sageli tagajalgadega otse veepinnalt. Põhiosa saagist moodustavad ehmestiivalised ja sääselised. Veega mitte seotud putukatest leidub toidu hulgas mardikalisi ja ööliblikaid. === Sigimine ja areng === Paaritumine algab augusti keskpaigast. Sel ajal hõivavad isasloomad hoonetes, puuõõntes ja mujal spetsiaalseid paaritumisvarjepaiku ning meelitavad sinna emasloomi. Võivad paarituda ka parvlemispaikades ja talvel talvituspaikades. Viljastumine toimub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis paiknevad hoonete katusealustes ja seinapragudes. Kolooniasse kogunetakse mais ning nende suurus ulatub kahekümnest kuni mitmesaja isendini. Järglased sünnivad vahemikus juuni keskpaik kuni juuli algus; tavaliselt on poegi vaid üks. Noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 4 nädala vanuselt, seejärel kolooniad hajuvad. Suguküpsus saabub arvatavasti 2. eluaastal. == Koht ökosüsteemis == Eestis võib seisundit pidada stabiilseks, kuid spetsiifilise elupaiga tõttu tuleb liigi seisundit kindlasti jälgida. Kuna kolooniad paiknevad hoonetes ja seal viibib koos suur hulk isendeid, on tiigilendlase puhul eriti suur ohutegur suvised ehitustööd hoonetes. Peale selle võivad neid ohustada häiringud talvituspaikades ja talvituspaikade hävinemine. == Staatus == Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012), Euroopa loodusdirektiivi II ja IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="MacDonald & Barrett, 2002">MacDonald, D. W. & P. Barrett, 2002. Euroopa imetajad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 63–64</ref>}} == Välislingid == {{Commons|Myotis dasycneme}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYODAS2.htm Tiigilendlane] lehel bio.edu.ee * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1256_1246.html Tiigilendlane] Eesti Loodus, 2005/10 * [https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/tiigilendlane Tiigilendlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] ckmol7mlifm4vu9jpnlx8jiw1qhhhiw 0 296541 7194002 6433616 2026-07-16T20:57:55Z Sillerkiil 58396 7194002 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Habelendlane | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Myotis mystacinus.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = [[Lendlane]] ''[[Myotis]]'' | liik = '''Habelendlane''' | binaarne = Myotis mystacinus | binaarse_autor = ([[Heinrich Kuhl|Kuhl]], 1817) | levikukaart = Mapa Myotis mystacinus.png }} [[Pilt:Fledermaus (Schmallenberg 2).jpg|pisi|Habelendlane]]{{viita}}'''Habelendlane''' (''Myotis mystacinus'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). Eestis on temast teada vaid üksikud leiud [[Lõuna-Eesti]]st<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>. ==Mõõtmed== Kehakaal 4–7 g, tüvepikkus 35–48 mm, küünarvarre pikkus 32–36 mm, tiibade siruulatus 190–225 mm. ==Välimus== Kuulub Euroopa väiksemate nahkhiireliikide hulka. Selgmine karv on tume- või hallikaspruun, kuid karvatipud võivad olla punakalt või kuldselt värvunud. Kõhtmine pool on hallikas, ent selgmisest heledam, üleminek kõhtmise ja selgmise värvuse vahel on hajus. Nägu ja kõrvad on tumedad kuni mustad. Kõrvad ja traagus on pikad, traaguse tagumine (selgmine) serv on sirge või pisut nõgus. Peenis on ühtlaselt peenike. Hambaid on 38 (I 2/3, C 1/1, P 3/3, M 3/3). Habelendlane on väga sarnane meil samuti leiduva, kuid sagedasema tõmmulendlasega. Neid kahte liiki saab teineteisest usaldusväärselt eristada vaid hammastiku järgi. Hambatunnuseid tuleb vaadata külje pealt ja soovitatavalt luubiga. Habelendlasel on ülemise eespurihamba P4 eesmisel küljel paiknev köber nõrgalt arenenud: see jääb P3 tipust tunduvalt madalamale või puudub üldse ning ülemine eespurihammas P3 ulatub vaid pooleni P2 kõrgusest. Alalõuas on eespurihammas P3 märgatavalt väiksem kui P2. Tõmmulendlasel on ülemise eespurihamba P4 eesmisel küljel leiduv köber tugevasti arenenud ning ulatub P3 tipust tavaliselt kõrgemale ja P3 ja P2 on peaaegu sama suurusega. Alalõuas on eespurihammas P3 peaaegu sama suur kui P2. ==Levik== Habelendlase levila ulatub Iirimaast ja Hispaaniast Uuraliteni. Lõunas ulatub levila Vahemere ja Türgini; liiki leidub ka Marokos. Põhjas on levikupiiriks Kesk-Soome ja Lõuna-Rootsi. Eestis on habelendlase leviku kohta vähe teada, teda võib pidada haruldaseks. Suurem osa leide pärineb Hiiumaalt, mõned leiud on teada mandril asuvatest talvituspaikadest Piusas ja Narvas. ==Elupaik== Areaali eri osades võib asustada üsna erinevaid biotoope. Kesk-Euroopas asustab peamiselt avatud ja poolavatud elupaiku, mis on liigendatud väikeste metsatukkade ja puuderividega. Teda võib kohata ka väikeste asulate ümbruses, puuviljaaedades ja veekogude läheduses. Lõuna-Euroopas on olulised elupaigad metsad, kuid võrreldes oma teisikliigi tõmmulendlasega on ta metsaga vähem seotud. Eestis on habelendlase elupaigaeelistuse kohta vähe teada. Vähesed leiud pärinevad enamjaolt rannikulähedastelt aladelt ja metsarohketest piirkondadest, samas on habelendlast leitud talvitumas ka sisemaal (Piusas). ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes varjub päevaks varjepaikadesse. Need asuvad hoonetes leiduvates õõnsustes või aknaluukide taga. Loomi on leitud ka lahtise puukoore alt ja harva puuõõntest. Ühte varjepaika võib koguneda 20–60 isendist koosnev poegimiskoloonia, isasloomad veedavad suve üksikult. Varjepaikasid võidakse jagada kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiirega. Aktiivne vaid soojal poolaastal. Talv elatakse üle talveunes, mis algab Eestis arvatavasti nagu teistelgi lendlastel septembris-oktoobris ja lõpeb aprillis-mais, väheste leidude tõttu täpsed andmed Eestist puuduvad. Talvituvaid loomi on leitud vaid üksikuid, kuid talvituskohti on teada nii Hiiumaal, Ida-Virumaal kui ka Põlvamaal. Talvituspaigad on asunud mahajäetud kaevanduskäikudes, kaitserajatistes ja mõisakeldrites. Habelendlast peetakse paikseks nahkhiireliigiks, kuid teada on ka 100–200 km pikkused ränded. Eestist ei ole andmeid liigi liikumisulatuse kohta. ===Toitumine=== Suure osa habelendlase toidust hõlmavad kahetiivalised: sääriksääsklased, surusääsklased ja teised rühmad. Väljaheidetes on kindlaks tehtud ka ööliblikate, kiletiivaliste ja võrktiivaliste jäänuseid. Peale lendavate putukate leidub saagi hulgas ämblikke ja putukavastseid. Paiguti võivad toidus olulisel kohal olla ka muud putukarühmad. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad sügisel isasloomade varjepaikades ja parvlemispaikades ning talvel ka talvituspaikades. Viljastumine toimub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis enamjaolt paiknevad hoonetes olevates õõnsustes. 20–60 isendist koosnevad kolooniad kogunevad mais. Pojad sünnivad vahemikus juuni teisest poolest juuli alguseni, järglasi on tavaliselt 1, harva 2. Noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad umbes 4 nädala vanuselt. Poegimiskolooniad hajuvad hiljemalt augustis. Suguküpsus saabub varakult, paaritumisel võivad osaleda ka samal aastal sündinud loomad. ==Koht ökosüsteemis== Leidumise kohta Eestis on vähe andmeid, seega ei ole võimalik tema ohustatust määrata. ==Staatus== Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="MacDonald & Barrett, 2002">MacDonald, D. W. & P. Barrett, 2002. Euroopa imetajad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 58–59</ref>}} == Välislingid == {{Commons|Myotis mystacinus}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOMYS2.htm Habelendlane] bio.edu.ee * [http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=165 Habelendlane] Loodusõpe * [http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/habelendlane Habelendlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] 4cn80z3spjzphxee25uxma5fwupuum5 0 296543 7194003 6433618 2026-07-16T20:58:10Z Sillerkiil 58396 7194003 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nattereri lendlane | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Natterer&#039;s bat (Myotis nattereri).jpg | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''Chiroptera'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''Vespertilionidae'' | perekond = [[Lendlane]] ''Myotis'' | liik = '''Nattereri lendlane''' | binaarne = Myotis nattereri | binaarse_autor = ([[Heinrich Kuhl|Kuhl]], 1817) | levikukaart = Myotis nattereri species group distribution.svg }}{{viita}}'''Nattereri lendlane''' (''Myotis nattereri'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). Eestis on ta haruldane<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>. Nattereri lendlane on nimetatud Austraalia loodusteadlase [[Johann Natterer]]i järgi. ==Mõõtmed== Kehakaal 7–10 g, tüvepikkus 42–50 mm, küünarvarre pikkus 34–44 mm, tiibade siruulatus 245–300 mm. ==Välimus== Keskmise suurusega nahkhiir. Selgmine karv on hallikaspruun, kõhtmine aga hallikasvalge. Üleminek kõhtmise ja selgmise värvuse vahel on selgepiiriline. Nägu on roosakas ja harilikult karvadeta. Kõrvad ja lennus on hallikaspruunid ning üsna heledad. Kõrvad on pikad, ette painutatuna ulatuvad koonu tipust kaugemale. Traagus on pikem kui pool kõrvalesta pikkust ning kergelt kõverdunud. Teistest lendlaseliikidest kindlalt eristav tunnus on kaks lühikeste karvade rida sabalennuse serval. Hea määramistunnus on ka sabamembraani toetav s-kujuline kannus. Hambaid on 38 (I 2/3, C 1/1, P 3/3, M 3/3). Eestis leiduvatest liikidest võib nattereri lendlane värvuselt sarnaneda veelendlase ja tiigilendlasega, kuid erinevalt nattereri lendlasest on neil liikidel labajalgadel karvad, puudub karvarida sabalennuse serva ning kannus ei ole s-kujuline. ==Levik== Levinud Euroopas, Lähis-Idas ja Loode-Aafrikas. Levila lõunapiir kulgeb Alžeerias ning Marokos, põhjapiir Lõuna-Soomes ja -Rootsis. Euroopas on liik laialt levinud ning levila hõlmab tervet Mandri-Euroopat, Suurbritanniat ja Iirimaad. Eestis on nattereri lendlane haruldane nahkhiireliik, kelle leiukohtasid on teada vähe. Korduvalt on teda leitud Ida- ja Lääne-Virumaalt, peale selle Tartumaalt ja Raplamaalt. ==Elupaik== Levila ulatuses väga varieeruva elupaigaga liik. Põhja- ja Kesk-Euroopas on elupaikadena eelistatud metsad ning avatud puistud, nagu pargid ning istandused. Elupaikade seas leidub nii leht- kui ka okasmetsi. Lisaks võib ta toituda ka veekogude kohal või piki servaalasid lennates. Servaaladel hoidub puudele väga lähedale, avamaastikku enamasti väldib, kuid vahel võib teda sealgi kohata. Eestis on nattereri lendlast leitud peamiselt metsadest ja parkidest. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades. Need asuvad peamiselt puuõõntes, nahkhiirte varjekastides ning hoonetes, nt Saksamaal on teada nattereri lendlase kolooniad karjalautades. Ühte varjepaika võib asustada 20–50 isendist koosnev poegimiskoloonia. Isasloomad moodustavad samal ajal eraldi kolooniaid. Varjepaiku võidakse jagada pruun-suurkõrva ja tiigilendlasega. Aktiivne vaid soojal poolaastal. Talv elatakse üle talveunes, mis algab Eestis arvatavasti nagu teistelgi lendlastel septembris-oktoobris ja kestab aprilli-maini. Nattereri lendlase talvituspaikadena on Eestis teada peamiselt suured mõisakeldrid, kus loomi leidub enamasti vaid sügisel. Harva on talvituvaid loomi leitud ka vanadest kaevanduskäikudest ja kaitserajatistest. Paikne nahkhiireliik, kelle enamik registreeritud liikumisi jääb mõne kuni mõnekümne kilomeetri piiridesse. Teada on siiski ka mõned üle 100 km pikkused ränded. Pikim Eestis rõngastatud isendi läbitud vahemaa on 102 km (Eestist Lätisse). ===Toitumine=== Suure osa saagist püüab puulehtedelt noppides. Seetõttu hõlmavad arvestatava osa saagist mittelendavad lülijalgsed, sh ämblikulaadsed. Lendavatest saakobjektidest on toidus leitud mardikalisi, ööliblikaid ja mitmesuguseid veekogudega seotud putukarühmi. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad suve lõpul ja sügisel parvlemis- ning talvel talvituspaikades, viljastumine leiab aset kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt puuõõntes, kuid neid võib leida ka hoonetest. Eestis on poegimiskolooniaid leitud ka linnupesakastidest. Kolooniatesse kogunetakse mais ning nende suurus ulatub Eestis 5–20 isendini. Poegimiskolooniates võib leiduda ka üksikuid isasloomi. Pojad sünnivad juuni algusest juuli alguseni ning tavaliselt on järglasi üks. Noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 3–4 nädala vanuselt. Sügisel võivad paaritumises osaleda ka samal aastal sündinud emasloomad. ==Koht ökosüsteemis== Eestis haruldane nahkhiireliik, tema ohustatuse hindamiseks on andmeid liiga vähe. ==Staatus== Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="MacDonald & Barrett, 2002">MacDonald, D. W. & P. Barrett, 2002. Euroopa imetajad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 64–65</ref>}} == Välislingid == {{Commons|Myotis nattereri}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYONAT2.htm Nattereri lendlane] bio.edu.ee * [http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=270 Nattereri lendlane] Loodusõpe * [http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/nattereri-lendlane Nattereri lendlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] lnllistx5rnhq7y1rrbl97cvtr16gql 0 296551 7194009 5604750 2026-07-16T20:59:43Z Sillerkiil 58396 7194009 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pruun-suurkõrv | seisund = LC | värvus = loomad | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Plecotus auritus 2013-2 (cropped).jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = ''[[Plecotus]]'' | liik = '''Pruun-suurkõrv''' | binaarne = ''Plecotus auritus'' | binaarse_autor = ([[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[10th edition of Systema Naturae|1758]]) }}{{viita}}'''Pruun-suurkõrv''' (''Plecotus auritus'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). 2008. aastal andis [[Eesti Post]] välja [[postmark|margi]], millel on kujutatud pruun-suurkõrva.<ref>[https://viki.filateelia.ee/index.php/Nahkhiir Nahkhiir] filateelia.ee</ref> ==Mõõtmed== Kehakaal 6–9 g, tüvepikkus 37–53 mm, küünarvarre pikkus 35–43 mm, tiibade siruulatus 240–285 mm. ==Välimus== Keskmise suurusega nahkhiir. Selgmine karv on helepruun, kõhtmine beežikas. Nägu on hele ning punaka varjundiga, kõrvad ja lennus pruunid. Kõrvade pikkus ulatub 3/4 keha pikkusest, seetõttu on ta teistest Eestis leitud nahkhiireliikidest kergesti eristatav. Puhkeasendis on kõrvad tahapoole kõverdunud ja jätavad väiksema mulje. Talvitudes on kõrvad tavaliselt tiibade alla peidetud ning näha on ainult teravatipulised traagused, kust valgus läbi kumab. Hambaid 36 (I 2/3, C 1/1, P 2/3, C 3/3). ==Levik== Peamiselt Euroopas levinud liik. Levila ulatub Hispaaniast ja Iirimaast Uuralite ning Kaukasuseni. Lõunas on levinud Vahemere ja Gruusiani, põhjas Kesk-Soome, -Rootsi ja -Norrani. Eestis on sageli kohatav, küll aga väikese [[arvukus]]ega<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>. Arvatavasti kogu mandriosas levinud nahkhiireliik, teda on leitud ka Saaremaalt ja Hiiumaalt ning mõnelt väiksemalt saarelt. ==Elupaik== Suvised elualad paiknevad peamiselt metsades ja parkides, kuid teda võib kohata ka hoovides, kus leidub puid ja mitmesuguste lineaarsete maastikuobjektide (hekid, puuderivid, alleed) ümbruses. Üldjuhul väldib suuri avatud alasid, nagu põllud või muud suured lagendikud, kuid võib neid vahel siiski ületada. Eelistab pimedaid varjulisi lennupaiku ja hoidub valgustatud aladest eemale<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/>. Asulates elab aedlinnades ja parkides. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades, mis asuvad tavaliselt hoonete pööningutel ja puuõõntes. Eestis on leitud ka linnupesakastidest ja üksikuid isendeid ka puuriitadest. Ühte varjepaika võib asustada kuni 50 isendist koosnev koloonia, aga Eestis leitud kolooniad ei ole tavaliselt suuremad kui 10 isendit. Emas- ja isasloomad võivad moodustada segakolooniaid ning varjepaiku võidakse jagada nattereri lendlasega. Aktiivne vaid soojal poolaastal. Talve elab üle talveunes, mis algab Eestis septembris-oktoobris ja kestab aprilli-maini. Talvituspaikadena kasutatakse mitmesuguseid maa-aluseid ruume; olulisematena on Eestis teada mahajäetud kaevanduskäigud, maa-alused kaitserajatised ja keldrid. Talub talvitumisel ka suhteliselt madalat õhutemperatuuri, mistõttu kohatakse teda sageli ka väikestes maakeldrites. Pruun-suurkõrv on paikne nahkhiireliik, kelle maksimaalne teadaolev liikumisulatus on 90 km. Pikim Eestis registreeritud vahemaa on olnud 66 km (Sigastest Veltsale). ===Toitumine=== Suure hulga saagist hõlmavad ööliblikad, mardikad ja ehmestiivalised. Kajalokatsiooni kõrval kasutab saaki püüdes passiivset kuulamist ja nägemismeelt, seetõttu on võimeline saaki püüdma ka seda pindadelt noppides. Peale öösel lendavate putukate leidub saagis puulehtedel või tüvedel varjuvaid päevase aktiivsusega putukaid ja ämblikke. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad alates hilissuvest parvlemispaikades ja talvel talvituspaikades. Viljastuvad kevadel pärast talveune lõppu. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt puuõõntes ja hoonete pööninguil, Eestis on kolooniaid leitud ka linnupesakastidest. Kolooniatesse kogunetakse mais; need koosnevad Eestis tavaliselt 5–10 isendist. Pärast 60–70 päeva pikkust tiinust sünnivad juuni teisel poolel või juuli algul järglased, keda on tavaliselt 1, kuid võib olla ka 2. Pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 6 nädala vanuselt. Pärast poegade iseseisvumist kolooniad hajuvad. Väike osa loomi (5–10%) saavutab suguküpsuse juba esimesel eluaastal, ülejäänud teisel. ==Koht ökosüsteemis== Laialdase leviku tõttu võib suurkõrva pidada Eestis vähe ohustatud nahkhiireliigiks. Peamised ohutegurid on poegimiskolooniate häirimine ehitustööde käigus ja nahkhiirte häirimine talvituspaikades ning talvituspaikade hävinemine. ==Staatus== Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Peale selle on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="MacDonald & Barrett, 2002">MacDonald, D. W. & P. Barrett, 2002. Euroopa imetajad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 88–90</ref>}} == Välislingid == {{Commons|Plecotus auritus}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PLEAUR2.htm Suurkõrv] bio.edu.ee * [http://nahkhiired.blogspot.com/2011/06/pruun-suurkorvast.html Pruun-suurkõrvast] MTÜ Suurkõrv * [https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/pruun-suurkorv Pruun-suurkõrv | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] 68n9bqwmtl6qprr0g1bek1k2vjpmggr 0 296554 7194010 6433694 2026-07-16T20:59:58Z Sillerkiil 58396 7194010 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suurvidevlane | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Nyctalus noctula.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''Chiroptera'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''Vespertilionidae'' | perekond = [[Videvlane]] ''Nyctalus'' | liik = '''Suurvidevlane''' | binaarne = Nyctalus noctula | binaarse_autor = ([[Johann Christian Daniel von Schreber|Schreber]], 1774) | levikukaart = Mapa Nyctalus noctula.png }}{{viita}}'''Suurvidevlane''' (''Nyctalus noctula'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). ==Mõõtmed== Kehakaal 21–30 g, tüvepikkus 60–82 mm, küünarvarre pikkus 47–59 mm, tiibade siruulatus 320–400 mm. ==Välimus== Eestis leiduvatest nahkhiireliikidest suurim. Selgmine karv on punakaspruun ning iseloomuliku läikega, kõhtmine pool seljast pisut heledam ja läiketa. Nägu, kõrvad ja lennus on tumepruunid. Kõrvad on lühikesed, laiad ja ümaratipulised, traagus „seenekujuline“ (lühike ja otsast laienenud). Tiivad on pikad ja kitsad. Hambaid on 34 (I 2/3, C 1/1, P 2/2, M 3/3). Sarnaseid liike ei ole Eestis kindlaks tehtud, kuid lähialadel leiduvatest liikidest võib suurvidevlane sarnaneda [[väikevidevlane|väikevidevlase]] (''Nyctalus leisleri'') ja [[hilis-nahkhiir]]ega (''Eptesicus serotinus''). Väikevidevlane on mõõtmetelt väiksem, küünarvarre pikkus 38–47 mm. Hilis-nahkhiir on sarnane mõõtmetelt, kuid välimuse poolest sarnaneb ta pigem põhja-nahkhiirega. Mõlema liigi lähimad leiualad asuvad Kesk-Lätis. ==Levik== Levinud Euroopas ning paiguti Aasias. Levila ulatub Suurbritannia keskosast läänes kuni Indohiina poolsaareni idas. Euroopas on suurvidevlane tavaline nahkhiireliik, kelle levila katab enamiku Euroopa mandriosast kuni Uuraliteni idas, kuid puudub Pürenee poolsaarel. Skandinaavias ulatub levila põhjapiir 60–61 laiuskraadini. Ta on levinud Norra kaguosas, Lõuna-Rootsis ning piki Botnia lahte ulatub levila üsna kaugele põhja. Soomes asustab maa lõunaosa. Eestis on leiukohti hajusalt üle terve mandriosa, kuid teda on kohatud ka Saaremaal ja Hiiumaal. ==Elupaik== Võib kohata parkides, veekogude kohal, metsaservades ning raiesmikel, samuti rohumaade ja põldude kohal. Elualad võivad asuda ka linnades, kui seal leidub veekogusid või suuri parke. Sageli võib neid kohata tänavavalgustuse lähedale kogunenud putukaid püüdmas. Rootsis tehtud uurimuses leiti, et suurvidevlased lendavad toiduotsinguil sageli ka kaldast mitme kilomeetri kaugusel mere kohal. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades, mis paiknevad peamiselt kõrgel asuvates puuõõntes, kuid sageli leiavad kasutust ka nahkhiirte varjekastid. Mitmel pool on neid leitud ka hoonete ventilatsiooniavadest ja korterelamute voodri tagant. Ühte varjepaika võib koguneda mitmekümnest isendist koosnev koloonia. Isas- ja emasloomade kolooniad on lahus, varjepaiku võidakse jagada veelendlase ja pargi-nahkhiirega. Suurvidevlane on pikamaarändur, kelle talvitusalad paiknevad Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kuid mõnel pool on teada ka paikseid populatsioone. Ränded võivad ulatuda 1600 kilomeetrini. Eestis võib liiki kohata maist septembrini. Kabli linnujaamas tehtud nahkhiirte rändevaatluste andmetel jääb 90% iga-aastastest registreeringutest ajavahemikku 9. juuli kuni 21. september. Igal aastal registreeritavate suurvidevlaste väikse arvu tõttu võivad rände ajalised piirid olla siiski erinevad. ===Toitumine=== Toitub eri suurusega putukatest. Saakputukate hulgas leidub [[kahetiivalised|kahetiivalisi]], [[ehmestiivalised|ehmestiivalisi]], [[mardikalised|mardikaid]] ja [[ööliblikad|ööliblikaid]], kuid saakloomade osakaal ja rühmad toidus olenevad peamiselt nende ohtrusest konkreetses elupaigas. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad augustis-septembris. Paaritumise ajaks hõivavad isasloomad spetsiaalsed sigimisvarjepaigad, mille ava märgistatakse näopiirkonnas paiknevate näärmete nõrega. Et meelitada emasloomi varjepaika, teevad isasloomad selle ava juures oodates kriiskavat häält, mida kuuleb ka inimkõrvaga. Teiste isasloomade eest varjepaika kaitstakse. Viljastumine toimub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt puuõõntes või nahkhiirte varjekastides. Kolooniatesse kogunevad mais ning need koosnevad 20–60 isendist. Järglased sünnivad juuni keskpaigast juuli alguseni ning tavaliselt on neid 1 või 2, harva ka 3. Noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad nelja nädalaga. Osa emasloomi saavutab suguküpsuse esimesel eluaastal ning poegivad juba pärast esimest talve. Isastel suurvidevlastel saabub suguküpsus ilmselt alles teisel eluaastal. ==Koht ökosüsteemis== Kuna suurvidevlased kasutavad varjepaikadena peamiselt puuõõsi, võib peamiseks ohuteguriks pidada puude langetamist sobivates biotoopides. Seda ennekõike nahkhiirte aktiivsusperioodil, kui õõnsusi võivad asustada poegimiskolooniad. Rändliike võivad ohustada ka muutused rändeteedel, kuid nahkhiirte rändeteede kohta on senini vähe teada. ==Staatus== Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Välislingid == {{Commons|Nyctalus noctula}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/NYCNOC2.htm Suurvidevlane] bio.edu.ee * [http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=150 Suurvidevlane] Loodusõpe * [http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/suurvidevlane Suurvidevlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] cfb85y5q98cwrt4znj8tiz2qrondc6u 0 296556 7194005 6336183 2026-07-16T20:58:57Z Sillerkiil 58396 7194005 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kääbus-nahkhiir | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | status_ref = <ref name=iucn>{{cite journal| last1=Hutson| first1= A.M.| last2= Spitzenberger| first2= F.| last3= Aulagnier| first3= S.| last4= Coroiu| first4= I.| last5= Karataş| first5= A.| last6= Juste| first6= J.| last7= Paunovic| first7= M.| last8= Palmeirim| first8= J.| last9=Benda| first9= P.| date= 2008| title= Pipistrellus pipistrellus| journal= The IUCN Red List of Threatened Species| volume= 2008| page= e.T17317A6968203| doi= 10.2305/IUCN.UK.2008.RLTS.T17317A6968203.en}}</ref> | pilt = Pipistrellus female-1.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = ''[[Pipistrellus ]]'' | liik = '''Kääbus-nahkhiir''' | binaarne = Pipistrellus pipistrellus | binaarse_autor = ([[Johann Christian Daniel von Schreber|Schreber]], 1774) }}{{viita}}'''Kääbus-nahkhiir''' (''Pipistrellus pipistrellus'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). ==Mõõtmed== Kehakaal 4–7 g, tüvepikkus 36–51 mm, küünarvarre pikkus 28–32 mm, tiibade siruulatus 180–240 mm ==Välimus== Kääbus-nahkhiir kuulub koos sama mõõtu pügmee-nahkhiirega Euroopa väiksemate nahkhiireliikide hulka. Selgmine pool tume- või punakaspruun, kõhtmine pool on selgemisest vaid pisut heledam ning värvuselt kollakas- või hallikaspruun. Nägu, kõrvad ja traagus on tumepruunid. Kõrvad on kolmnurksed, lühikesed ja ümara otsaga, traagus lühike ümara otsaga ning pisut sissepoole pööratud. Sabalennus on erinevalt pargi-nahkhiirest karvane vaid kehale lähedal. Hambaid on 34 (I 2/3, C 1/1, P 2/2, M 3/3). Hea määramistunnus on Pipistrellus-nahkhiirte puhul viienda sõrme ja küünarvarre vahel oleval lennunahal soontest moodustuv muster (joonis). ==Levik== Levila ulatub Hispaaniast ja Iirimaast Ida-Hiinani, kuigi Aasias on levila katkendlik. Lõunapiir ulatub Põhja-Aafrika, Süüria ja Iraanini, põhjapiir Lõuna-Soome ja -Rootsini; levinud ka Põhja-Šotimaal. Euroopas tavalisemaid ning arvukamaid nahkhiireliike, keda leidub üle kogu Mandri-Euroopa ning Briti saartel. Kääbus-nahkhiir eristati teisikliigist pügmee-nahkhiirest alles 1990. aastate lõpul ning seetõttu ei pruugi tema levila ulatus veel täielikult teada olla. Eestis on kääbus-nahkhiir haruldane liik, sest tegu on levila põhjaservaga. Enamik leiualasid paikneb Ida- ja Lõuna-Eestis, kuid teda on kohatud ka Põhja-Eestis, läänerannikul ja Saaremaal. ==Elupaik== Elupaiga poolest väga paindlik liik. Võimaluse korral eelistab puude- ja veekogurohkeid alasid, kuid Kesk- ja Lääne-Euroopas leidub peaaegu igat tüüpi elupaikades kesklinnast metsadeni. Tavaliselt lendab piki lineaarseid objekte (hekid, metsaservad jm), ent võib ületada ka avatud alasid. Eestis on kääbus-nahkhiir elualade suhtes valivam: teda on leitud peamiselt veekogude läheduses paiknevate metsade ümbrusest ja parkidest, sobiva elupaiga leidumisel võib teda siiski kohata ka linnades. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades. Nendena kasutab mitmesuguseid hoonetes leiduvaid tühimikke ja nahkhiirte varjekaste. Ühte varjepaika võib asustada 50–250 isendist koosnev poegimiskoloonia. Isasloomad veedavad suve üksikult. Varjepaiku võidakse jagada põhja-nahkhiire, pargi-nahkhiire, [[Tiiginahkhiir|tiigi]]-, tõmmu- ja habelendlasega. Kääbus-nahkhiir on rändliik, kelle talvitusalad asuvad ilmselt Kesk- ja Lääne-Euroopas. Eestis ja lähialadel rõngastatud kääbus-nahkhiirte taasleide ei ole teada. Mujal Euroopas kogutud andmed näitavad, et suurem osa isendeid ei rända kaugemale kui 10–20 km, kuid teada on ka üle 1000 km pikkusi rändeid. Eestis võib kääbus-nahkhiirt kohata maist septembrini. Kabli linnujaamas tehtud nahkhiirte rändevaatluste põhjal jääb 90% registreeringutest 20. juuli ja 30. augusti vahele. Igal aastal registreeritavate kääbus-nahkhiirte väikse arvu tõttu võivad rände ajalised piirid olla siiski erinevad. Lähim teadaolev talvituskoht asub Leedus Klaipedas, kus seda liiki on registreeritud ühel korral. ===Toitumine=== Põhilise osa toidust hõlmavad väikesed kahetiivalised, oluline osa on suru- ja pistesääsklastel. Väiksemal hulgal võib toidus leida ka mitmesuguseid muid väikseid putukaid. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad augustis-septembris. Sellel ajal hõivavad isasloomad paaritumisvarjepaiku, kuhu meelitatakse mängulennul spetsiaalseid häälitsusi tehes kuni 10 emasloomast koosnev haarem. Viljastumine toimub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt hoonete pragudes. Kolooniad kogunevad mais ning koosnevad 50–250 isendist. Järglased sünnivad juunis-juulis, neid on tavaliselt 1 või 2. Noorloomad arenevad kiiresti ning iseseisvuvad 3–4 nädala vanuselt. Pärast poegade lennuvõimestumist kolooniad hajuvad. Enamik loomi saavutab suguküpsuse esimeseks sügiseks. ==Koht ökosüsteemis== Eestis vähearvukas; kuna ta elab siin oma levila põhjapiiril, ei pruugi väike arvukus olla põhjustatud liigi halvast seisundist. Ohustavateks teguriteks võib siiski ilmselt pidada häiringuid varjepaikades. Kuna tegu on rändliigiga, võivad mõju avaldada ka muutused rändeteedel, kuid nende mõju kohta on siiani vähe teavet. ==Staatus== Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni III lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Pipistrellus pipistrellus}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PIPPIP2.htm Kääbus-nahkhiir] bio.edu.ee * [http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=315 Kääbus-nahkhiir] Loodusõpe * [http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/kaabus-nahkhiir Kääbus-nahkhiir | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] 49t4intbx1uqszqarglng9pc05991yl 0 296558 7194004 5771408 2026-07-16T20:58:42Z Sillerkiil 58396 7194004 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pargi-nahkhiir | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Pipistrellus nathusii.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = ''[[Pipistrellus]]'' | liik = '''Pargi-nahkhiir''' | binaarne = Pipistrellus nathusii | binaarse_autor = ([[Alexander Keyserling|Keyserling]] & [[Johann Heinrich Blasius|Blasius]], 1839) }}{{viita}}'''Pargi-nahkhiir''' (''Pipistrellus nathusii'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). ==Mõõtmed== Kehakaal 6–10 g, tüvepikkus 44–58 mm, küünarvarre pikkus 32–37 mm, tiibade siruulatus 220–250 mm. ==Välimus== Väike, tumeda värvusega nahkhiir. Karvastik on punakas- või [[kastanpruun]], kõht on seljast vaid veidi heledam. Nägu, kõrvad ning lennus on tumepruunid. Kõrvad on lühikesed, ümara tipuga ja kujult kolmnurksed. Traagus on lühike, tömbi ning pisut sissepoole pööratud tipuga. Kannus ulatub 1/3-ni sabalennuse pikkusest ning on selgelt nähtava epibleemiga risti oleva T-kujulise kõhrest toega. Sabalennuse pealmine külg on kuni poole pikkuseni karvane ning lennuse alumisel poolel kasvavad karvad piki jalgu. Hambaid on 34 (I 2/3, C 1/1, P 2/2, M 3/3). Hea määramistunnus on ''Pipistrellus''-nahkhiirte puhul viienda sõrme ja küünarvarre vahel oleval lennunahal soontest moodustuv muster. ==Levik== Levila piirdub Euroopa ning Venemaa Euroopa-osaga. Ida-lääne sihis ulatub levila Lääne-Prantsusmaalt Uuralite ja Kaukasuseni. Põhja-lõuna sihis ulatub levila Kesk-Rootsist ja Lõuna-Soomest Vahemereni. Euroopas puudub vaid enamikul Pürenee poolsaarest. Peamiseks sigimisalaks peetakse levila kirdeosa. Eestis on üle kogu maa levinud ning sagedasti kohatav nahkhiireliik, kuid põhja pool liigi esinemissagedus mõnevõrra väheneb. Pargi-nahkhiirt on kohatud ka suurematel saartel ning rände ajal on registreeritud ka Keri saare kohal (Lauri Lutsari andmed). ==Elupaik== Eestis elutseb sageli parkides, kuid sellega tema elualad ei piirdu. Sageli võib teda kohata ka leht-, sega- ja okasmetsades, kus toitub peamiselt raiesmikel ning metsaservades. Hea manööverdamisvõime tõttu on ta võimeline lendama ka puistu sees. Eelistatud toitumisalad on ka veekogude kaldakooslused. Võib elutseda ka linnades, kui seal on sobivaid elualasid, näiteks suuremaid parke või veekogusid. Avamaastikus kasutab sageli vanu alleesid. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes liigub päevaks varjepaikadesse, milleks kasutab sageli hooneid, kuid loomi võib leida ka puuõõntest ja lahtise koore alt. Sageli kasutab nahkhiirte varjekaste, Eestis on rände ajal leitud ka linnupesakastidest. Ühte varjepaika võib koguneda 20–200 isendist koosnev poegimiskoloonia; isasloomad veedavad suve üksikult. Varjepaiku võidakse jagada kääbus-nahkhiire, suurvidevlase, tõmmu- ja tiigilendlasega.Pargi-nahkhiir on pikamaarändur, kelle talvitusalad paiknevad Kesk- ja Lääne-Euroopas. Ränded võivad küündida üle 1900 km, kaugeim Eestis rõngastatud isendi taasleid pärineb 1530 km kauguselt Rotterdamist. Eestis võib liiki kohata maist septembri-oktoobrini, vahel ka hiljem. Sügisene ränne algab suve teisel poolel, Kabli linnujaamas tehtud rändevaatluste põhjal jääb 90% iga-aastastest registreeringutest 29. juuli ja 5. septembri vahele. Hiliseim teadaolev vaatlus Eestis pärineb 8. novembrist (Matti Masingu suulised andmed). ===Toitumine=== Toitub lendavatest putukatest, kellest suurema osa hõlmavad kahetiivalised: suru- ja pistesääsed ning kihulased. Vähemal hulgal leidub saagis ehmestiivalisi, lehetäisid ja teisi väikseid putukaid. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad suve lõpul augustis-septembris. Selleks hõivavad isasloomad poegimiskolooniate või rändeteede läheduses paaritumisvarjepaigad. Peibutushäälitsusi tehes meelitatakse varjepaika kuni 10 emasloomast koosnev haarem, mida teiste isasloomade eest kaitstakse. Viljastumine toimub kevadel, pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ning järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asustavad hooneid, puuõõsi, koorealuseid ja nahkhiirte varjekaste. Kolooniatesse kogunevad mais ning need koosnevad 20–200 isendist. Pojad sünnivad tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Poegi on enamasti 2, harva ka 3. Pojad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 3–4 nädala vanuselt ning pärast seda kolooniad hajuvad. Suguküpsus saabub vähemalt osal emasloomadel juba esimesel sügisel. ==Koht ökosüsteemis== Eestis võib pidada väheohustatud nahkhiireliigiks, kelle peamised ohutegurid on häiringud varjepaikades. Kuna tegu on rändliigiga, võivad mõju avaldada ka muutused rändeteedel, kuid selle kohta on siiani vähe teada. ==Staatus== Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Välislingid == {{Commons|Pipistrellus nathusii}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PIPNAT2.htm Pargi-nahkhiir] bio.edu.ee * [http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/pargi-nahkhiir Pargi-nahkhiir | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] kcstql84wdu19lwnmsjatvzio0gtzy8 0 296562 7194008 7109674 2026-07-16T20:59:26Z Sillerkiil 58396 7194008 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} {{Taksonitabel | nimi = Hõbe-nahkhiir | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Vespertilio murinus 2.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = ''[[Vespertilio]]'' | liik = '''Hõbe-nahkhiir''' | binaarne = Vespertilio murinus | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], [[10th edition of Systema Naturae|1758]]<ref>{{cite book |author=Carl Linnaeus |author-link=Carl Linnaeus |title=Systema naturæ per regna tria naturæ, secundum classes, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis. Tomus I |year=1758 |edition=[[10th edition of Systema Naturae|10th]] |publisher=Laurentius Salvius |location=Stockholm |page=32 |url=https://www.biodiversitylibrary.org/item/80764#page/42/mode/1up |language=Latin}}</ref> | levikukaart = Vespertilio murinus range map.png }} [[Pilt:Չղճիկ 111.jpg|pisi|Hõbe-nahkhiir]]{{viita}}'''Hõbe-nahkhiir''' (nimetus '''suur-nahkhiir''' on vananenud; ''Vespertilio murinus'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (2012). Eestis on ta haruldane rändliik.<ref name="MacDonald & Barrett, 2002"/> [[File:Vespertilio murinus male.jpg|thumb|Isane hõbe-nahkhiir]] ==Mõõtmed== Kehakaal 10–15 g, tüvepikkus 48–66 mm, küünarvarre pikkus 41–50 mm, tiibade siruulatus 260–330 mm. ==Välimus== Keskmise suurusega nahkhiir. Selgmine karv on suhteliselt pikk, alusel mustjaspruun, kuid hallikalt värvunud karvatippude tõttu jätab selg hõbedase mulje. Kõhtmine külg on ühtlaselt valkjas või kollakaspruun ning selgmise ja kõhtmise poole värvuste üleminek on selgepiiriline. Nägu ja kõrvad on mustjaspruunid, lennus hallikas. Kõrvad on lühikesed ja laiad, [[traagus]] samuti lühike ja lai. Kõrva välimisel serval esineb lai volt, mis ulatub suu nurgani. Emasloomadel on ainsana meie nahkhiireliikidest neli nisa. Isasloomade peenis on peenike ja pikk. Hambaid on 32 (I 2/3, C 1/1, P 1/2, M 3/3). Eestis levinud liikidest võib hõbe-nahkhiir sarnaneda põhja-nahkhiirega, kellest on eristatav hõbedase selgmise külje poolest, kuid liikide kindlaks eristamiseks tuleks peale värvuse vaadata ka muid tunnuseid. Erinevalt põhja-nahkhiirest on hõbe-nahkhiire epibleem (ehk nahalapp kannuse serval) lai ning peenis kitsas. Emastel põhja-nahkhiirtel on kaks nisa. ==Levik== Levinud Euraasia põhjaosas Madalmaadest Jaapani mereni ning Lõuna-Rootsist ja -Soomest Vahemere ja Pärsia laheni. Euroopas on hõbe-nahkhiir geograafiliselt laia levilaga liik, kuid areaali piires on levik ebaühtlane. Lätis ja Leedus peetakse haruldaseks, kuid sügisrände ajal rannikul sageli kohatavaks liigiks. Eestis on tegu paiguti levinud liigiga, kelle leiukohtadest suurem osa paikneb Eesti idaosas, kuid teada on ka liigi leidumine Pärnu jõgikonnas. Leide on ka lääne- ja põhjarannikult. ==Elupaik== Eestis asuvad tema elualad peamiselt metsade, parkide ja märgalade läheduses. Hõbe-nahkhiirt on toitumas kohatud metsalagendikel, parkides, metsade lähedaste veekogude kohal ja märgaladel. Kohati võib liik esineda ka avatud põllumajandusmaastikul. Vaatlusandmete vähesuse tõttu võib tegelik elupaikade nimekiri olla pikem. Mujal Euroopas on levinud liigiks ka asulates, kus ta toitub sageli tänavavalgustuse ümber. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes on päeval varjepaikades, mis asuvad mitmesugustes hoonetes leiduvates õõnsustes. Varjekohti on leitud ka aknaluukide tagant ning linnupesakastidest. Ühte varjepaika võib koguneda 20–70 emasloomast koosnev poegimiskoloonia. Isasloomad võivad samal ajal moodustada kuni 300 loomast koosnevaid kolooniaid. Aktiivne vaid soojal poolaastal, talv elatakse üle talveunes. Tegu on pikamaaränduriga, kelle talvitusalad võivad asuda rohkem kui 1000 km kaugusel suvistest elualadest. Ränded kulgevad peamiselt Kirde-Edela suunal ning pikim teadaolev läbitud vahemaa on 1780 km. Eestis rõngastatud hõbe-nahkhiire kaugeim taasleid on teada 1440 km kauguselt Austriast Steyri linnast. Kabli linnujaamas tehtud rändevaatluste põhjal jääb 90% registreeringutest 29. juuli ja 27. septembri vahele. Esimesi rändelt saabunud loomi võib Eestis taas kohata mai alguses. Peale rändsete populatsioonide on Euroopas teada ka paikseid hõbe-nahkhiire populatsioone. Isendid talvituvad peamiselt suurtes kivihoonetes. Hoolimata dokumenteeritud pikkadest rännetest on viimasel ajal{{millal}} kinnitust leidnud ka hõbe-nahkhiire talvitumine põhja pool ning oletatakse, et liigi talvitumisala on viimastel aastakümnetel{{millal}} laienenud põhja suunas. Talveunest ärganud ja siseruumidesse sattunud isendeid on leitud nii Leedust kui ka Lätist (Gunārs Pētersonsi suulised andmed). Eestis on alates selle kümnendi algusest teada mitmeid talviseid hõbe-nahkhiire leide. Viimastel aastatel{{millal}} lisandub uusi leide peaaegu igal aastal, seda peamiselt paneelelamute piirkondadest. Seega võib vähemalt osa populatsioonist pidada paikseks. ===Toitumine=== Saagiks on peamiselt väikesed kahetiivalised, kellest suurema osa hõlmavad mitmesugused sääsed (surusääsed, sääriksääsed jm). Vähemal määral leidub saagis ka mardikaid, liblikaid ja ehmestiivalisi. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad augustist talve alguseni, kuid viljastuvad kevadel pärast talveunest ärkamist. Sügisel sooritavad isased hõbe-nahkhiired kõrgete hoonete (kirikud, paneelelamud jm) läheduses peibutuslende ning toovad seejuures kuuldavale valjusid inimkõrvaga kuuldavaid „laule“, mille eesmärk on ligi meelitada emasloomi. Selliseid mängulende on täheldatud ka Eestis. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asustavad tavaliselt hoonete katusealuseid ja seinapragusid. Kolooniatesse kogunetakse ilmselt mais ning nende suurus ulatub tavaliselt 20–70 isendini. Pojad sünnivad juunis või juuli algul. Järglasi on tavaliselt kaks, mõnikord kolm, harva sünnib vaid üks järglane. Noorloomad iseseisvuvad ja lennuvõimestuvad 3–4 nädala vanuselt. ==Koht ökosüsteemis== Kuna nahkhiired kasutavad varjepaikadena sageli hooneid, ohustavad neid suvised ehitustööd hoonetes, kus asuvad poegimiskolooniad. Rändliike võivad ohustada ka muutused rändeteedel, kuid nahkhiirte rändeteede kohta on seni vähe teada. ==Staatus== Kuulub Eesti looduskaitseseaduse järgi II kaitsekategooriasse, Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="MacDonald & Barrett, 2002">MacDonald, D. W. & P. Barrett, 2002. Euroopa imetajad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 84–85</ref>}} == Välislingid == {{Commons|Vespertilio murinus}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/VESMUR2.htm Suur-nahkhiir] bio.edu.ee * [http://www.ilmajaam.ee/352300/postimehe-rodule-eksinud-nahkhiir-teeb-ajalugu/ "Postimehe rõdule eksinud nahkhiir teeb ajalugu"] ilmajaam.ee, 4. detsember 2010 * [https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/hobe-nahkhiir Hõbe-nahkhiir | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] ccqqblsw1cvinejmhsvspgde8t5lvbl 0 303129 7194253 7193277 2026-07-17T09:55:06Z Avjoska 1538 /* Pap */ 7194253 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Pa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Pa". ==Paa== *[[Paa Joe]], Ghana sargakunstnik (1947–) *[[Albert Paabo]], eesti loomaarstiteadlane (1907–1985) *[[Gunnar Paabo]], eesti ajakirjanik ja eesti aktivist USA-s (1928–2014) *[[Maya Paabo]], eesti keemik (1929–2013) *[[Priit Paabo]], eesti tuubamängija (1968–) *[[Regina Paabo]], eesti viipekeeletõlk (1957–) *[[Juhan Paadam]], eesti televisioonitegelane (1947–) *[[Katrin Paadam]], eesti sotsiaalteadlane ja sotsioloog (1954–) *[[Kirsti Paakkanen]], soome tippjuht (1929–) *[[Tommi Paakkolanvaara]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Seppo Paakkunainen]], soome muusik (1943–) *[[Valdur Paakspuu]], Eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1934–1991) *[[Agu Paal]], eesti majandusteadlane (1937–) *[[Aino Paal]], eesti suusataja, spordipedagoog ja terviseedendaja (1926–2015) *[[Anatoli Paal]], eesti majandustegelane (1954–1999) *[[Anu Paal]], eesti metallikunstnik (1951–) *[[Arthur Paal]], eesti õigusteadlane (1902–1978) *[[Carl Paal]], Austria päritolu keemik (1860–1935) *[[Claus Paal]], Saksamaa ettevõtja ja poliitik (1967–) *[[Eugen Paal]], Eesti füüsik ja matemaatik (1954–) *[[Evald Paal]], Eesti sõjaväelane (1908–1981) *[[Gábor Paál]], Saksamaa teadusajakirjanik (1967–) *[[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1946–) *[[Günther Paal]], Austria kabareeartist (1962–) *[[Harry Paal]], eesti metsateadlane (1927–1993) *[[Heinrich Paal]], eesti jalgpallur (1895–1942) *[[Jaanus Paal]], eesti botaanik (1947–) *[[Kalju Paal]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht (1932–2010) *[[Kaupo Paal]], eesti jurist (1977–) *[[László Paál]], ungari maalikunstnik (1846–1879) *[[Leopold Paal]], eesti tehnikateadlane (1928–1991) *[[Marge Paal]], eesti tõlkija (1975–) *[[Taimi Paal]], eesti botaanik (1947–) *[[Uku Paal]], eesti fotograaf (1977–) *[[Pille Paalam]], eesti fotograaf (1973–) *[[Dagmar-Viive Paalamäe]], eesti raamatugraafik (1929–2015) *[[Pentti Paalassalo]], soome keemik (1933–) *[[Anna Paalberg]], eesti rahvalaulik (1874–1948) *[[Harry Paalberg]], eesti majandusteadlane (1927–1993) *[[Wolfgang Paalen]], Austria maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1905–1959) *[[Liina Paales]], eesti folklorist (1973–) *[[Harald Gunnar Paalgard]], taani filmioperaator (1950–) *[[Eva Paalma]], eesti tennisist (1994–) *[[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (1928–2022) *[[Kalju Paalman]], eesti põllumajandusteadlane (1948–) *[[Endel Paalmann]], eesti ehituskonstruktor ja Eesti NSV riigitegelane (1932–2011) *[[Malle Paalmann]], eesti tehnikateadlane (1934–) *[[Guido Paalme]], eesti mäeinsener (1927–2004) *[[Lia Paalme]], eesti keemik (1927–2016) *[[Tiina Paalme]], eesti bioloog (1960–) *[[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (1951–) *[[Venno Paalmäe]], eesti maaparandusteadlane (1936–2001) *[[Jaan Paalna]], eesti loomaarstiteadlane (1878–1945) *[[Juhan Paalo]], eesti sõudja (1947–) *[[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Henriette Paalzow]], saksa kirjanik (1788–1847) *[[Karl Adolph Paalzow]], saksa füüsik (1788–1847) *[[Piet Paaltjens]], hollandi kirjanik (1835–1894) *[[Lilli Paama]], eesti keemik-analüütik (1941–) *[[Mart Paama]], eesti odaviskaja (1938–2006) *[[Aleksi Paananen]], soome jalgpallur (1993–) *[[Mikko Paananen]], soome muusik (1974–) *[[Tallima Paap]], eesti jutlustaja (suri 1768) *[[Albert Paap]], eesti karikaturist ja kunstnik (1903–1987) *[[Arjenne Paap]], hollandi käsipallur (1981–) *[[Endel Paap]], eesti kaevur, ametiühingutegelane ja poliitik (1938–) *[[Kristi Paap]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Sten-Egert Paap]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Willem Anthony Paap]], hollandi kirjanik (1856–1923) *[[Ülle Paap]], eesti karikaturist ja nahakunstnik (1948–) *[[Ülo Paap]], eesti geoloog (1932–1999) *[[Natalie Pa'apa'a]], Austraalia muusik (sündinud 20. sajandil) *[[Eddy Paape]], Belgia koomiksikunstnik (1920–2012) *[[Jürgen Paape]], saksa muusik (sündinud 20. sajandil) *[[Ants Paapstel]], eesti arstiteadlane ja südamekirurg (1956–) *[[Eduard von Paar]], Austria-Ungari sõjaväelane (1837–1917) *[[Jack Paar]], USA saatejuht (1918–2004) *[[P. C. Paardekooper]], hollandi keeleteadlane (1920–2013) *[[Kimmo Paarlahti]], soome ökoloog (1930–1988) *[[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur (1986–) *[[Andres Paas (muusik)|Andres Paas]], eesti pianist (1968–) *[[Anna Paas]], eesti kirjanik (1895–1975) *[[Arnold Paas]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2007) *[[Heini Paas]], eesti kunstiajaloolane (1918–2021) *[[Indrek Paas (muusik)|Indrek Paas]], eesti muusik (1976–) *[[Julius Paas]], eesti rahvamuusik (1882–1966) *[[Kaarel Paas]], eesti jurist ning Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1903–1971) *[[Kadri Paas]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Margus Paas]], eesti sotsioloog (1968–) *[[Marita Paas]], eesti bibliograaf (1969–) *[[Oskar Paas]], eesti õpetaja (1900–1990) *[[Steven Paas]], hollandi vaimulik (1942–) *[[Tiiu Paas]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Veste Paas]], eesti filmiajaloolane (1931–2002) *[[Juta Paas-Aleksandrova]], eesti päritolu Venemaa juveelikunstnik (1927) *[[Katri Paas-Mohando]], eesti jurist (1982–) *[[Fredrik Paasche]], norra kirjandusteadlane (1886–1943) *[[Tiina Paasik]], eesti aiandusõpetaja (1950–) *[[Juhani Paasikivi]], soome arstiteadlane (1930–2004) *[[Juho Kusti Paasikivi]], Soome poliitik (1870–1956) *[[Lilli Paasikivi]], soome ooperilaulja (1965–) *[[Arto Paasilinna]], soome kirjanik (1942–2018) *[[Erno Paasilinna]], soome kirjanik (1935–2000) *[[Reino Paasilinna]], Soome ja Euroopa Liidu poliitik, raadiotegelane ja meediateadlane (1939–) *[[Antti Paasio]], soome majandusteadlane (1948–) *[[Ilmari Paasio]], soome botaanik (1906–1941) *[[Pertti Paasio]], soome poliitik (1939–2020) *[[Rafael Paasio]], Soome poliitik (1903–1980) *[[Juhani Paasivirta]], soome ajaloolane (1919–1993) *[[Juhan Paaskivi]], eesti lõõtspillimängija (1908–1977) *[[Jyrki Paaskoski]], soome ajaloolane (1964–) *[[Kerli Paaslepp]], eesti blogija (2002–) *[[Raido Paasma]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Eevi Paasmäe]], eesti poliitik (1952–) *[[Peeter Paasmäe]], eesti raamatukujundaja ja fotograaf (1963–) *[[Jouko Paaso]], soome tehnikateadlane (1956–) *[[Martin Paasoja]], eesti korvpallur (1993–) *[[Aladár Paasonen]], Soome sõjaväelane (1898–1974) *[[Heikki Paasonen]], soome keeleteadlane ja etnoloog (1865–1919) *[[Markku Paasonen]], soome luuletaja (1967–) *[[Susanna Paasonen]], soome meediateadlane (1975–) *[[Jukka Paastela]], soome politoloog (1946–) *[[Päivi Paasto]], soome õigusteadlane (1958–) *[[Aadu Paat]], eesti füüsik (1933–2013) *[[Artemi Paat]], eesti parmupillimängija (1914–1998) *[[Rainer Paat]], eesti füüsik (1978–) *[[Sirpa Paatero]], Soome poliitik (1964–) *[[Veikko Paatero]], soome matemaatik (1903–1986) *[[Vello Paatsi]], eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane (1948–2015) *[[Walter Paatz]], saksa kunstiajaloolane (1902–1978) *[[Paavali (Olmari)]], Soome vaimulik (1914–1988) *[[Ageeda Paavel]], Tõnismäe monumendi õhkija (1930–2023) *[[Birgot Paavel]], eesti hüdrobioloog (1980–) *[[Elizabeth Paavel]], eesti laulja (1988–) *[[Meelis Paavel]], eesti poliitik ja ametnik (1963–) *[[Reet Paavel]], eesti näitleja ja tantsija (1953–) *[[Valdeko Paavel]], eesti sotsiaalteadlane (1956–) *[[Vladimir Paavel]], eesti tehnikateadlane (1900–1958) *[[Voldemar Paavel]], eesti näitleja (1919–1992) *[[Reigina Paavel-Toom]], Eesti pedagoogikateadlane (1958–) *[[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik (1963–) *[[Kalju Paaver]], eesti zooloog (1921–1985) *[[Mango Paaver]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1923–1976) *[[Marika Paaver]], eesti psühholoog (1978–) *[[Tiit Paaver]], eesti geneetik ja kalandusteadlane (1952–2019) *[[Urve Paaver]], eesti arstiteadlane ja proviisor (1958–) *[[Eero Paavilainen]], soome metsaökoloog (1936–) *[[Heikki Paavilainen]], soome näitleja (1962–) *[[Leena Paavilainen]], soome metsandusteadlane (1954–) *[[Matti Paavilainen]], soome kirjanik ja kriitik (1932–) *[[Indrek Paavle]], eesti ajaloolane (1970–2015) *[[Jaan Paavle]], eesti kirjanik (1940–2010) *[[Toivo Paavle]], eesti tehnikateadlane (1944–) *[[Ahto Paavo]], eesti kergejõustiklane, jõutõstja ja spordiametnik *[[Ain Paavo]], eesti tõstja ja kulturist (1953–) *[[Laine Paavo]], Eesti saksa filoloog (1952–) *[[Maaja Paavo]], eesti rohuteadlane (1948–) *[[Matti Paavo]], eesti endine laskesuusataja ja eraettevõtja (1951–) *[[Raivo Paavo]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1946–) *[[Jaakko Paavolainen]], soome ajaloolane (1927–2007) *[[Olavi Paavolainen]], soome esseist, ajakirjanik ja luuletaja (1903–1964) *[[Tytti Paavolainen]], soome raadioajakirjanik (1937–2008) *[[Tapani Paavonen]], soome majandusajaloolane (1951–) ==Pab== *[[Dovydas Pabarčius]], leedu näitleja (1991–) *[[Algimanta Pabedinskienė]], Leedu poliitik (1965–) *[[Juhan Paberit]], eesti skulptor (1917–2015) *[[Linda Paberit]], eesti näitleja (1904–1954) *[[Tõnis Paberit]], eesti skulptor (1952–) *[[Merike Paberits]], eesti pärimusmuusik (1988–) *[[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1979–) *[[Artis Pabriks]], Läti poliitik (1966–) *[[Christian Eduard Pabst]], Saksa päritolu Eesti ajaloolane (1815–1882) *[[Georg Wilhelm Pabst]], Austria-Ungari päritolu filmilavastaja (1885–1967) *[[Kalle Pabut]], eesti sisearhitekt ja disainer (1959–2017) *[[Talvo Pabut]], eesti näitleja ja lavastaja (1962–2017) ==Pac== *[[Michel-Gabriel Paccard]], Sardiinia Kuningriigi arst ja alpinist (1757–1827) *[[Josh Pace]], USA korvpallur (1983–) *[[Antonio Pacenza]], Argentina poksija (1928–1999) *[[Abel Pacheco]], Costa Rica poliitik (1933–) *[[José Emilio Pacheco]], mehhiko luuletaja, esseist ja kirjanik (1939–) *[[Marko Pachel]], eesti ujuja (1972–) *[[Raiko Pachel]], eesti ujuja (1974–) *[[Johann Pachelbel]], saksa helilooja, organist ja pedagoog (1653–1706) *[[Luděk Pachman]], tšehhi maletaja (1924–2003) *[[Temira Pachmuss]], kirjandusteadlane (1927–2007) *[[Willian Pacho]], Ecuadori jalgpallur (2001–) *[[Raimund Pacht]], Eesti geoloog (1822–1854) *[[Gonçalo Paciência]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Al Pacino]], USA filminäitleja (1940–) *[[Luca Pacioli]], Itaalia matemaatik (1447–1517) *[[Max Pacioretty]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Fredrik Pacius]], helilooja (1809–1891) *[[David Packard]], USA ettevõtja (1912–1996) *[[Frank Packard (arhitekt)|Frank Packard]], USA arhitekt (1866–1923) *[[Frank Packard]], Kanada kirjanik (1877–1942) *[[Arend Packebusch]], Tallinna raehärra (?–1571) *[[Behgjet Pacolli]], Kosovo poliitik ja ärimees (1951–) *[[Květa Pacovská]], tšehhi kunstnik (1928–2023) *[[Manny Pacquiao]], Filipiinide poksija (1978–) ==Pad== *[[Gennadi Padalka]], Venemaa lennuväelane ja kosmonaut (1958–) *[[Eveliis Padar]], eesti sotsioloog, kodanikuaktivist ja feminist (1983–) *[[Gerli Padar]], eesti laulja (1979–) *[[Ivari Padar]], Eesti poliitik (1965–) *[[Martin Padar]], eesti judomaadleja (1979–) *[[Tanel Padar]], eesti laulja (1980–) *[[Valdo Paddar]], (1962–) *[[Padmasambhava]], budistlik õpetaja (8. sajand) [[Kārlis Padegs]], läti graafik ja maalikunstnik (1911–1940) *[[Leili Padevest]], eesti teletöötaja (1945–2015) *[[Maris Padjus]], Eesti poliitik (1983–) *[[Olga Padosep]], eesti õpetaja (1899–1969) *[[Pier Carlo Padoan]], Itaalia ökonomist ja poliitik (1950–) *[[Endel Padrik]], eesti näitleja ja raadiodiktor (1922–2006) *[[Ain Padrik]], eesti arhitekt (1947–) *[[Jaana Padrik]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–) *[[Marika Padrik]], eesti eripedagoog ja logopeed (1964–) *[[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja (1926–2008) *[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (1966–) *[[Peeter Padrik (veterinaar)|Peeter Padrik]], eesti loomakasvatusteadlane (1961–) *[[Vello Padrik]], eesti onkokirurg ja raamatute autor (1937–2021) *[[Evi Padu]], eesti taimefüsioloog (1944–) *[[Hillar Padu]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Tõnis Padu]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1950–2014) *[[Leonardo Padura]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (1955–) *[[Vaike Paduri-Kaljuvee]], eesti võimleja, iluuisutaja, rahvatantsija (1911–1995) ==Pae== *[[Aleksander Pae]], eesti füüsik (1916–2001) *[[Ao Pae]], eesti aiandusteadlane ja taimefüsioloog (1942–) *[[Reili Pae]], eesti kasvatusteadlane ja õppejõud (1982–) *[[Taavi Pae]], eesti geograaf (1976–) *[[Mart Paemurru]], eesti metsasarvemängija, tšellist ja muusikapedagoog (1908–1972) *[[Peeter Paemurru]], Eesti tšellist ja poliitik (1948–) *[[Peeter Paenurm]], eesti vaimulik (1967–) *[[Jetty Paerl]], hollandi laulja (1921–2013) *[[Irina Paert]], eesti ajaloolane (1970–) *[[Joel Paesalu]], eesti geofüüsik (1949–) *[[Johannes Paesalu]], eesti vaimulik (1911–1976) *[[Otto Paesalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1934–2023) *[[Olaf Paesüld]], eesti näitleja (1923–1998) *[[Urmas Paet]], Eesti poliitik (1974–) *[[Ragner Paevere]], Eesti riigiametnik ja tippjuht (1973–) ==Pag== *[[Paolo Pagani]], itaalia maalikunstnik (1655–1716) *[[Niccolò Paganini]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1782–1840) *[[Ellen Page]], Kanada näitleja (1987–) *[[Jeremy Page]], USA endine poksija (1961–) *[[Jimmy Page]], inglise muusik ja laulukirjutaja (1944–) *[[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–2024) *[[Larry Page]], USA arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–) *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Fidel Pagés]], hispaania sõjaväearst (1886–1923) *[[Antonino Pagliaro]], Itaalia keeleteadlane ja filosoof (1898–1973) *[[Lola Pagnani]], Itaalia tantsija ja näitleja (1972–) *[[Marcel Pagnol]], prantsuse romaani- ja näitekirjanik ning režissöör (1895–1974) *[[Edmundo Paguaga Irías]], Nicaragua poliitik (1923–2008) ==Pah== *[[Enri Pahapill]], eesti kunstnik, õpetaja, vaimulik, luuletaja ja endine kümnevõistleja (1962–2019) *[[Mikk Pahapill]], eesti kergejõustiklane (1983–) *[[Stella Pahapill]], eesti muusikapedagoog (1920–2007) *[[Marians Pahars]], läti jalgpallur (1976–) *[[Voldemar Pahkla]], eesti näitleja (1920–2012) *[[Alexis von der Pahlen]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1850–1925) *[[Carl Magnus von der Pahlen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1779–1863) *[[Peter Ludwig von der Pahlen]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1745–1826) *[[Aleksandra Pahmutova]], nõukogude ja vene helilooja (1929–) *[[Gerhard Pahnsch]], Eesti botaanik (1842–1880) *[[Borut Pahor]], Sloveenia poliitik (1963–) *[[Peep Pahv]], eesti spordiajakirjanik (1970–) ==Pai== *[[Henn Pai]], eesti laulja ja laulupedagoog (1937–2021) *[[Kristina Pai]], eesti raamatukogundustegelane, semiootik ja tõlkija (1967–) *[[Meelis Pai]], eesti teatritegelane (1968–) *[[Grete Paia]], eesti laulja (1995–) *[[Tiia Paide]], eesti põllumajandusteadlane (1939–) *[[Emil Paigaline]], eesti luterlik vaimulik (1884–1942) *[[Paik Seung-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur (1997–) *[[Paike]], latgali ülik (suri 1211) *[[Aleksander Paikre]], Eesti poliitik (1871–1955) *[[Ants Paikre]], eesti tõlkija ja luuletaja (1944–) *[[Enna Paikre]], eesti iluvõimleja, kergejõustiklane ja keemiatehnoloogia insener (1939–2007) *[[Enno Paikre]], eesti insener, tehnikaajakirjanik ja kirjastaja (1937–2014) *[[Evald Paikre]], eesti kooliõpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik (1906–1944) *[[Toivo Paikre]], eesti elektritehnika insener ja tehnikakirjanik (1933–2017) *[[Raigo Paimla]], Eesti sõjaväelane (1978–) *[[Marianne Paimre]], eesti ajakirjanduse uurija (1967–) *[[Ruth Paimre]], eesti neuroloog ja neurokirurg (1921–2008) *[[Thomas Paine]], ameerika õpetlane, intellektuaal ja revolutsionäär (1737–1809) *[[Joseph Paintsil]], Ghana jalgpallur (1998–) *[[Enno Pais]], eesti matemaatik (1944–) *[[Hugo Pais]], eesti loomaarstiteadlane (1918–1968) *[[Bob Paisley]], inglise jalgpallur ja treener (1919–1996) *[[Aadu Paist]], eesti tehnikateadlane ja soojusenergeetik (1947–) *[[Mare Paist]], eesti spordipedagoog (1954–) *[[Risto Paiste]], eesti laulja (1992–) *[[Robert Paiste]], eesti päritolu pillimeister (1932–2016) *[[Toomas Paiste]] (1939–2002) *[[Avo Paistik]], eesti karikaturist, joonisfilmide režissöör ja maalikunstnik (1936–2013) *[[Aino-Helgi Paivel]], eesti botaanik (1936–1988) *[[Aleksei Paivel]], Eesti botaanik, dendroloog (1929–2003) ==Paj== *[[Triin Paja]], eesti luuletaja (1990–) *[[Antoni Pająk]], Poola poliitik (1893–1965) *[[Magdalena Pajala]], rootsi suusataja (1988–) *[[Aaro Pajari]], Soome sõjaväelane (1897–1949) *[[Julija Pajevska]], Ukraina vabatahtlik ja sõjaväemeedik (1968–) *[[Ave Pajo]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Maido Pajo]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) *[[Alide-Johanna Pajoma]], eesti agronoom ja sordiaretaja (1911–1985) *[[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja (1923–2016) *[[Karl Pajos]], Eesti agronoom ja poliitik (1894–1953) *[[Leili Pajos]], eesti muuseumitöötaja (1929–2000) *[[Martin Pajos]], eesti laskesuusataja (1988–) *[[Priit Pajos]], eesti maalikunstnik (1971–) *[[Aili Paju]], eesti arstiteadlane ja kirjanik (1938–) *[[Aino Paju]], eesti kultuuritegelane (1935–1997) *[[Anne Paju]], eesti keemik (1950–) *[[Ants Paju]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1944–2011) *[[Erna Paju]], eesti füüsikaõpetaja (1926–2012) *[[Imbi Paju]], eesti kirjanik (1959–) *[[Juhan Paju]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1939–2003) *[[Kalju Paju]], eesti arstiteadlane ja patofüsioloog (1952–) *[[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1983–) *[[Vaike Paju]], eesti botaanik (1926–2002) *[[Andres Pajula]], eesti haridustegelane ja poliitik (1963–) *[[Ene Pajula]], eesti ajakirjanik (1950–) *[[Hardo Pajula]], eesti majandusanalüütik (1966–) *[[Kuno Pajula]], eesti kirikutegelane (1924–2012) *[[Raigo Pajula]], eesti fotograaf (1971–) *[[Miralda Pajumaa]], eesti tekstiilikunstnik (1934–) *[[Karl Pajumäe]], eesti maadleja ja maadlustreener (1941–2021) *[[Aime Pajumägi]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Hele-Mall Pajumägi]], endine eesti sulgpallur ja sulgpallitreener (1938–) *[[Harry Pajundi]], Eesti poliitik (1956–) *[[Jussi Pajunen]], Soome poliitik (1954–) *[[Märten Pajunurm]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Aksel Pajupuu]], eesti muusikategelane ja koorijuht (1926–2009) *[[Herbert Pajupuu]], eesti põllumajandusteadlane ja -juht (1928–2011) *[[Hille Pajupuu]], eesti keeleteadlane (1956–) *[[Kadi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik ja leiutaja (1963–) *[[Veevi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik (1929–1992) *[[Ago Pajur]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Aleksander Pajur]], Vabadussõja veteran (1897–1986) *[[Rein Pajur]], eesti poksija (1939–2025) *[[Ülo Pajur]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1928–1980) *[[Maimu Pajusaar]], eesti näitleja (1927–2021) *[[Priit Pajusaar]], eesti helilooja (1964–) *[[Riine Pajusaar]], eesti helilooja (1971–) *[[Tarmo Pajusaar]], eesti klarnetist, muusikateadlane ja helirežissöör (1969–) *[[Aino-Eliise Pajusalu]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1941–2020) *[[Kaisa Pajusalu]], eesti sõudja (1989–) *[[Karl Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Raimo Pajusalu]], eesti võrkpallur (1981–) *[[Renate Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Sander Pajusalu]], eesti geneetikateadlane (1988–) *[[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (1934–2026) *[[Oskar Pajusoo]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Tiina Pajuste]], eesti õigusteadlane ja õppejõud (1984–) *[[Rauno Pajuviidik]], eesti maadleja (1990–) ==Pak== *[[Pak Chol]], Põhja-Korea kergejõustiklane (maratonijooksja) (1990–) *[[Pak Pong-ju]], Põhja-Korea riigitegelane (1939–) *[[Hanna Pakarinen]], soome laulja (1981–) *[[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Bekir Pakdemirli]], Türgi poliitik (1973–) *[[Şebnem Paker]], türgi muusik (1977–) *[[Heiti Pakk]], eesti lavastaja ning kooli- ja teatrijuht (1962–) *[[Jaan Pakk]], eesti koorijuht ja muusikategelane (1901–1979) *[[Rein Pakk]], eesti näitleja, lavastaja, kirjanik, karikaturist ja ettevõtja (1968–) *[[Triinu Pakk]], eesti tõlkija (1966–) *[[Valter Pakk]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Teuvo Pakkala]], soome kirjanik (1862–1925) *[[Atte Pakkanen]], Soome poliitik (1912–1994) *[[Erkki Pakkanen]], soome poksija (1930–1973) *[[Ernst Paklar]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1908–1950) *[[Volita Paklar]], eesti muusikapedagoog (1937–2015) *[[August Pakosta]], eesti pangandustegelane (1897–1991) *[[Eerik-August Pakosta]], eesti majandusteadlane (1931–2020) *[[Liisa Pakosta]], Eesti poliitik (1969–) *[[Meelis Pakri]], eesti ja USA koreograaf ja endine balletitantsija (1966–) *[[Rolandas Paksas]], Leedu poliitik (1956–) *[[Alan J. Pakula]], USA filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1928–1998) ==Pal== *[[Jan Palach]], tšehhi tudeng (1948–1969) *[[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik (1939–2025) *[[Ever Palacios]], Colombia endine jalgpallur (1969–) *[[Exequiel Palacios]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Wilson Palacios]], Hondurase jalgpallur (1984–) *[[Chuck Palahniuk]], ameerika kirjanik (1962–) *[[Kostís Palamás]], kreeka luuletaja (1859–1943) *[[Madara Palameika]], läti odaviskaja (1987–) *[[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane (1927–2022) *[[Kalle Palander]], soome mäesuusataja (1977–) *[[Hannes Palang]], eesti geograaf (1968–) *[[Tibor Palánkai]], ungari majandusteadlane (1938–) *[[Mõkola Palas]], Ukraina sõjaväelane (1980–) *[[Ondřej Palát]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Karl Palatu]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Kersti Paldis]], eesti sõudja (1983–) *[[Elmar Paldra]], eesti vaimulik (1912–1969) *[[Leho Paldre]], eesti vaimulik (1973–) *[[Al Paldrok]], eesti kunstnik (1969–) *[[Aleksander Paldrok]], eesti arstiteadlane ja sõjaväelane (1871–1944) *[[Heiti Paldrok]], eesti arstiteadlane (1911–1972) *[[Justas Paleckis]], leedu ajakirjanik ja Leedu NSV riigitegelane (1899–1980) *[[Marina Palei]], vene kirjanik (1955–) *[[Maurice Paléologue]], Prantsusmaa diplomaat, ajaloolane ja esseist (1859–1944) *[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]], itaalia helilooja (suri 1594) *[[William Paley]], inglise teoloog ja filosoof (1743–1805) *[[Veiko Palge]], eesti filosoof (1971–) *[[Veli Palge]], eesti agrotehnikateadlane (1941–) *[[Aksel Helmut Palgi]], Eesti kohtunik (1902–1986) *[[Arved Palgi]], eesti jurist, ajakirjanik (1903–1984) *[[Daniel Palgi]], eesti kirjandusteadlane (1899–1988) *[[Laur Palgi]], eesti füüsikateoreetik (1935–2016) *[[Mare Palgi]], eesti luterlik vaimulik (1973–2014) *[[Ando Palginõmm]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1939–) *[[João Palhinha]], portugali jalgpallur (1995–) *[[Tanel Paliale]], eesti muusik (1974–) *[[Ramaz Paliani]], gruusia poksitreener ja poksija (1973–) *[[Guido Palias]], eesti päritolu matemaatik (1933–2013) *[[Ilmar Palias]], Eesti poliitik (1958–1990) *[[Oksana Palikova]], Eesti vene filoloog (1969–) *[[Sarah Palin]], USA poliitik (1964–) *[[Todd Palin]], Alaska naftatööstustegelane (1964–) *[[Andrius Palionis]], Leedu poliitik (1975–) *[[Rudolf Paliso]], eesti grafoloog (sündis 1897) *[[Voldemar Palitser]], eesti politseinik ja majandustegelane (1893–1939) *[[Ivar Paljak]], Eesti poliitik (1931–2021) *[[Aivo Paljasmaa]], eesti näitleja ja ajakirjanik (1948–) *[[Jakob Palk]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1908–1991) *[[Ülo Palk]], eesti võrkpallitreener ja kehalise kasvatuse õpetaja (1937–) *[[Páll Pétursson]], Islandi poliitik (1937–2020) *[[Andreas Pall]], eesti laulja, kitarrist ja muusikaprodutsent (1998–) *[[Imre Pall]], eesti informaatikateadlane (1951–) *[[Peeter Pall]] eesti mikrobioloog (1965–) *[[Tiina Pall]], eesti õpetaja ja koolijuht (1961–) *[[Uuno Pall]], eesti tehnikateadlane (1935–2008) *[[Valdek Pall]], eesti keeleteadlane (1927–2013) *[[Andrea Palladio]], itaalia arhitekt (1508–1580) *[[Aleksander Pallas]], eesti advokaat (1887–1939) *[[Anu Pallas]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Herman Pallas]], väliseesti kirjamees (1923–) *[[Richard Pallas]], eesti kunstnik (1908–1952) *[[Juhani Pallasmaa]], soome arhitekt (1936–) *[[Heldur Palli]], eesti ajaloolane (1928–2003) *[[Ilmar Palli]], eesti ajakirjanik (1948–2019) *[[Mattias Palli]], eesti vaimulik *[[Meelike Palli]], Eesti diplomaat ja tõlkija (1954–) *[[Kalle Palling]], Eesti poliitik (1985–) *[[Aleksander Pallo]], Eesti diplomaat (1890–1958) *[[Alfred Pallo]], Eesti kohtunik (1904–1965) *[[Heino Pallo]], eesti tootmisjuht (1932–2017) *[[Johann Pallo]], nõukogude sõjaväelane (1891–1938) *[[Jüri Pallo]], eesti vaimulik (1963–) *[[Rait Pallo]], eesti rogainija ja triatleet (1974–) *[[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane (1963–) *[[Viktor Pallo]], eesti sõjandusteadlane (1905–1982) *[[Andres Pallon]], Eesti ajakirjanik (1939–1980) *[[Egon Leonhard Pallon]], Eesti vaimulik (1894–1968) *[[Herbert Pallon]], eesti põllumees (1897–1988) *[[Hugo Pallon]], eesti ettevõtja (1942–2023) *[[Leonhard Pallon]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1941) *[[Leonhard Wilhelm Pallon]], eesti vaimulik (1859–1923) *[[Riin Pallon]], eesti kunstnik (1978–) *[[Ants Pallop]], Eesti poliitik (1928–1996) *[[Juhan Pallop]], Eesti kohtunik (1893–1980) *[[Jaan Pallopson]], eesti kellassepp (1909–1989) *[[Alain Palluce]], Luksemburgi ujumistreener ja endine käsipallur *[[Priit Pallum]], Eesti diplomaat (1964–) *[[Väino Pallum]], eesti aiandusagronoom (1931–2023) *[[Aleksei Palm]], eesti sporditegelane (1882–1960) *[[Asta Palm]], eesti maastikuarhitekt (1927–2021) *[[August Palm]], eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf (1902–1972) *[[Eero Palm]], eesti arhitekt (1974–) *[[Erich Palm]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1962–) *[[Friedrich von Palm]], Maasi mõisa rentnik (1859–1911) *[[Friedrich Anton Palm]], eesti sporditegelane (1886–1973) *[[Hille Palm]], eesti skulptor (1941–) *[[Ille Palm]], eesti klimatoloog ja meteoroloog (1937–) *[[Jaanika Palm]], eesti lastekirjanduse uurija (1973–) *[[Johann Philipp Palm]], saksa raamatukaupmees (1766–1806) *[[Jüri Palm]], eesti graafik ja maalikunstnik (1937–2002) *[[Kaia Palm]], eesti molekulaarbioloog (1964–) *[[Katre Sofia Palm]], eesti kergejõustiklane (2000–) *[[Lembit Palm]], eesti maakorraldaja ja majandusteadlane (1927–2019) *[[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (1944–2024) *[[Maimu Palm]], eesti arhitekt (1925–2014) *[[Mari Palm]], eesti näitleja (1947–) *[[Mari-Ann Palm]], eesti filoloog (1942–) *[[Marika Palm]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Mati Palm]], eesti laulja (1942–2018) *[[Natalia Palm]], Eesti keemik (1953–) *[[Reedik Palm]], eesti matemaatik (1933–1974) *[[Richard Palm]], Eesti sõjaväelane (1883–1941) *[[Rudolf Palm]], eesti viiuldaja (1904–1990) *[[Sandra Palm]], eesti koreograaf ja tantsija (1988–) *[[Thomas Palm]], eesti majandusteadlane (1937–2015) *[[Toivo Palm]], eesti bioloog (1942–) *[[Tõnis Palm]], eesti arhitekt (1955–) *[[Uno Palm]], eesti keemik (1933–1989) *[[Valter Palm]], eesti poksija (1905–1994) *[[Veiko-Vello Palm]], Eesti sõjaväelane, kindralmajor (1971–) *[[Vello Palm]], eesti sporditeadlane (1938–2024) *[[Viktor Palm]], eesti keemik ja poliitik (1926–2010) *[[Viktor Palm (noorem)|Viktor Palm]], Eesti füüsik (1957–) *[[Vilja Palm]], eesti telerežissöör (1957–) *[[Voldemar Palm]], eesti majandusteadlane (1905–1992) *[[Ahto Palm-Leis]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Félix J. Palma]], hispaania kirjanik (1968–) *[[Emilio Palma]], Argentina arvutiteadlane (1978–) *[[Raivo Palmaru]], eesti ajakirjanik ja endine kultuuriminister (1951–) *[[Lisbet Palme]], Olof Palme abikaasa (1931–2018) *[[Olof Palme]], Rootsi poliitik (1927–1986) *[[Paula Palmeos]], eesti keeleteadlane (1911–1990) *[[Arnold Palmer]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (1929–2016) *[[Jan Olof Palmér]], Rootsi ja Taani lennundustegelane (1950–) *[[Jolyon Palmer]], Briti vormelisõitja (1991–) *[[Karl-Erik Palmér]], rootsi jalgpallur (1929–2015) *[[Keke Palmer]], USA laulja ja näitleja (1993–) *[[Timothy Palmer]], USA sillaehitaja (1751–1821) *[[Emerson Palmieri]], Brasiilia päritolu Itaalia jalgpallur (1994–) *[[Kyle Palmieri]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Stefano Palmieri]], San Marino poliitik (1964–) *[[Chazz Palminteri]], USA filminäitleja (1952–) *[[Endel Palmiste]], eesti raamatugraafik ja plakatikunstnik (1930–2014) *[[Kaljo Palmiste]], eesti alpinist (1948–2002) *[[Merle Palmiste]], eesti näitleja (1970–) *[[Krystyna Palmowska]], poola alpinist (1948–2025) *[[Hendrik Palmre]], eesti geoloog (1904–1989) *[[Ragnar Palmre]], eesti alpinist (1934–2003) *[[Õie Palmre]], eesti keemik (1948–) *[[Andreas Palmroth]], Eestis tegutsenud rootsi filosoof (1725–) *[[Külli Palmsaar]], eesti näitleja (1966–) *[[Liia Palmse]], Eesti sporditeadlane (1930–2023) *[[Jan Palmstierna]], Rootsi diplomaat (1948–) *[[Anneli Palo]], Eesti botaanik-ökoloog (1966–) *[[Ilmar Palo]], eesti alpinist ja matkasportlane (1929–2003) *[[Jaan Palo]], Eesti sõjaväelane (1895–1979) *[[Kalju Palo]], eesti sisearhitekt (1964–2023) *[[Kaupo Palo]], eesti füüsik (1964–) *[[Timo Palo]], eesti polaaruurija (1979–) *[[Urve Palo]], eesti majandustegelane ja poliitik (1972–) *[[Eero Paloheimo]], Soome poliitik (1936–) *[[José Luis Palomino]], Argentina jalgpallur (1990–) *[[Aleksander Pals]], Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane (1911–1995–) *[[Johannes Pals]], Eesti sõjaväelane (1903–1941) *[[Friedrich Palsa]], eesti sõjaväevaimulik (1871–1913) *[[Oskar Palsa]], eesti vaimulik (1861–1926) *[[Raul Palsner]], eesti poplaulja ja müügikoolitaja (1965–) *[[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja (1994–) *[[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja (1972–) *[[Karmen Palts]], eesti psühholoog ja kommunikatsiooniuurija *[[Tõnis Palts]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Albert Paltser]], eesti õigusteadlane (1931–2007) *[[Heino Paltser]], eesti alpinist (1933–1972) *[[Ilmar Paltser]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1907–1961) *[[Andri Paltševskõi]], ukraina ajakirjanik (1961–) *[[Kirsti Paltto]], saami kirjanik (1947–) *[[Arseni Palu]], Eesti sõjaväelane (1912–1997) *[[Indrek Palu]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1977–) *[[Ivo Palu]], eesti energeetikateadlane (1979–) *[[Leonora Palu]], eesti flötist (1979–) *[[Oskar Palu]], Eesti sõjaväelane (1894–1978) *[[Peeter Palu]], eesti majandustegelane (1942–2008) *[[Ruuben-Joosua Palu]], eesti näitleja (1997–) *[[Tiit Palu]], eesti lavastaja (1970–) *[[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane (1933–2024) *[[Aigar Palumaa]], eesti bioloog (1958–1987) *[[Hele Palumaa]], eesti näitleja (2001–) *[[Peep Palumaa]], Eesti biokeemik (1959–) *[[Jaak Palumets]], eesti botaanik (1958–2006) *[[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Rein Paluoja]], Eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Thea Paluoja]], eesti laulja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1963–) *[[Vello Paluoja]], eesti kunstnik (1955–) *[[Kristjan Palusalu]], Eesti maadleja (1908–1987) *[[Kristjan Paluteder]], eesti jurist *[[Lembit Paluteder]], eesti skulptor (1927–1995) *[[Anne Paluver]], eesti näitleja (1952–) *[[Nikolai Paluver]], Eesti matemaatik (1910–1981) *[[Anton Palvadre]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1886–1942) *[[Jakob Palvadre]], eesti kommunistlik revolutsionäär (1889–1936) *[[Rein Palvadre]], eesti keemik (1934–) *[[Bea Palya]], ungari folkmuusika laulja ja laulukirjutaja (1976–) ==Pam== *[[Orhan Pamuk]], türgi kirjanik (1952–) ==Pan== *[[Nikólaos Panagiotópoulos]], Kreeka poliitik (1965–) *[[Fidías Panagiótou]], Küprose juutuuber ja poliitik (2000–) *[[Artemi Panarin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Pimien Pančanka]], valgevene luuletaja (1917–1995) *[[Krzystof Pancersky]], Eesti loomaarstiteadlane (1860–1902) *[[Josif Pančić]], serbia botaanik (1814–1888) *[[Katherine Pancol]], prantsuse ajakirjanik ja romaanikirjanik (1954–) *[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727) *[[Octav Pancu-Iași]], rumeenia kirjanik (1929—1975) *[[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1933–2024) *[[Christian Heinrich Pander]], Eesti baltisaksa zooloog, embrüoloog ja paleontoloog (1794–1865) *[[Goran Pandev]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1983–) *[[Hannula-Katrin Pandis]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Meeli Pandis]], eesti pedagoogikateadlane (1961–) *[[Naledi Pandor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1953–) *[[Danel Pandre]], eesti muusik (1973–) *[[Antonín Panenka]], tšehhi jalgpallur (1948–) *[[Leon Panetta]], USA poliitik (1938–) *[[Hayden Panettiere]], USA näitleja ja laulja (1989–) *[[Pavel Panfilov]], Eesti NSV poliitik (1945–) *[[Jelena Panfilova]], Venemaa ühiskonnategelane (1967–) *[[Pang Qing]], hiina iluuisutaja (1979–) *[[Rudolf Pangsepp]], eesti kunstnik (1921–2008) *[[Tõnu Pani]], eesti geoloog ja museoloog (1956–) *[[Richard Pánik]], slovaki jäähokimängija (1991–) *[[Nikita Panin]], Venemaa riigiametnik ja diplomaat (1718–1783) *[[Tatjana Panina]], udmurdi folklorist (1980–) *[[Pānini]], India keeleteadlane (arvatavasti 4. sajand eKr) *[[Olivier Panis]], endine Prantsusmaa võidusõitja (1966–) *[[Gilles Panizzi]], Prantsusmaa rallisõitja (1965–) *[[Vassili Panjuškin]], nõukogude riigiametnik ja parteitegelane (1888–1960) *[[Maret Pank]], eesti keemik (1943–) *[[Emmeline Pankhurst]], Briti naisõiguslane (1858–1928) *[[Boriss Pankin]], Nõukogude Liidu poliitik (1931–) *[[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja (1982–) *[[Aleksander Panksejev]], Eesti ajaloolane (1921–1989) *[[Andres Panksepp]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[Jaak Panksepp]], eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane (1943–2017) *[[Jules Panksepp]], USA neuroteadlane ja psühhobioloog (?–) *[[Wolfhart Pannenberg]], saksa teoloog (sündinud 1924) *[[Janus Pannonius]], horvaadi-ungari päritolu luuletaja (1434–1472) *[[Erwin Panofsky]], juudi päritolu Saksamaa ja USA kunstiteadlane (1892–1968) *[[Mathilde Panot]], Prantsusmaa poliitik (1989–) *[[Aleksei Panov]], Eesti arstiteadlane, oftalmoloog (1938–) *[[Dmitri Panov]], Eesti keemik (1973–) *[[Maarja Panov]], eesti lastearst-kopsuarst (1939–2007) *[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727) *[[Voldemar Panso]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog (1920–1977) *[[Antonio Panzeri]], Itaalia poliitik (1955–) *[[Enn Pant]], eesti ärimees (1965–) *[[Siegfried Pant]], Eesti pangandustegelane (1905–1960) *[[Valdo Pant]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1928–1976) *[[Pantainos]], teoloog (suri umbes 200) *[[Giorgio Pantano]], itaalia autovõidusõitja (1979–) *[[Panteleimon]], kristlik arst ja pühak (3.–4. sajand) *[[Marko Pantelić]], serbia jalgpallur (1978–) *[[Panthoides]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur (1987–) *[[Christian Panucci]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[David W. Panuelo]], Mikroneesia poliitik (1964–) ==Pao== *[[Bruno Pao]], eesti mereajaloolane (1931–2025) *[[Paola (Belgia kuninganna)|Paola]], Belgia kuninganna (1937–) *[[Enrico Paoli]], itaalia maletaja (1908–2005) *[[Gino Paoli]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja poliitik (1934–2026) *[[Christopher Paolini]], USA kirjanik (1983–) *[[Jasmine Paolini]], Itaalia tennisist (1996–) *[[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja (1991–) *[[Viido Paomets]], eesti insener ja ettevõtja (1937–) ==Pap== *[[Dimítris Papadákis]], Küprose poliitik ja majandusteadlane (1966–) *[[Gabriella Papadakis]], prantsuse iluuisutaja (1995–) *[[Charálampos Papadiás]], kreeka kergejõustiklane (1975–) *[[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur (1981–) *[[Geórgios Papadópoulos]], Kreeka poliitik (1919–1999) *[[Tássos Papadópoulos]], Küprose poliitik (1934–2008) *[[Theódoros Papagiánnis]], kreeka skulptor (1942–) *[[Aléxandros Papágos]], Kreeka poliitik (1883–1955) *[[Paraskeví Papahrístou]], Kreeka kolmikhüppaja (1986–) *[[József Pápai]], mustlaspäritolu Ungari laulja (1981–) *[[Porntip Papanai]], tai filminäitlejatar ja modell (1982–) *[[Andréas Papandréou]], Kreeka poliitik (1919–1996) *[[Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1888–1968) *[[Geórgios Papandréou noorem|Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1952–) *[[Ivan Papanin]], vene polaaruurija ja teadlane (1894–1986) *[[Anatoli Papanov]], vene teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja (1922–1987) *[[Élena Paparízou]], kreeka laulja (1982–) *[[Joan Salvat-Papasseit]], katalaani luuletaja (1894–1924) *[[Sokrátis Papastathópoulos]], kreeka jalgpallur (1988–) *[[Novo Papaz]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1990–) *[[Stanisław Papczyński]], poola vaimulik (1631–1701) *[[Tadas Papečkys]], Leedu jalgpallur (1978–) *[[Kazimierz Papée]], Poola diplomaat ja õigusteadlane (1889–1979) *[[Karl Papello]], Eesti tehnikateadlane ja leidur (1890–1958) *[[Franz von Papen]], Saksamaa sõjaväelane, diplomaat ja poliitik (1879–1969) *[[David Papineau]], Briti filosoof (1947–) *[[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Jazeps Paplavskis]], Eesti ehitusteadlane (1938–) *[[Alfred Papmehl]], viiuldaja ja muusikapedagoog (1890–1975) *[[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Károlos Papoúlias]], Kreeka poliitik ja jurist (1929–2021) *[[David Papp]], eesti päritolu Rootsi merendusteadlane (1937–2019) *[[László Papp]], ungari poksija (1926–2003) *[[László Papp (maadleja)|László Papp]], ungari maadleja (1905–1989) *[[Ülle-Marike Papp]], Eesti infoteadlane ja riigiametnik (1946–) *[[Antonio Pappano]], dirigent ja pianist (1959–) *[[Tom Pappas]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja (1976–) *[[Ingrid Pappel]], eesti informaatik (1976–) *[[Kadri Pappel]], Tallinna notar *[[Kaie Pappel]], Eesti biokeemik (1942–) *[[Kristel Pappel]], Eesti muusikateadlane ja teatrikriitik (1961–) *[[Tiina Pappel]], eesti jurist ja kohtunik (1970–) *[[Toivo Pappel]], Eesti tehnikateadlane (1942–) *[[Ellu Papstel]], eesti õpetaja (1937–) *[[Jüri Papstel]], eesti tehnikateadlane (1940–2004) *[[Pavel Paptšinski]], vene jurist, I Riigiduuma liige Eestimaa kubermangust (1858–?) *[[Šalva Papuašvili]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Ivan Papulovski]], nõukogude eesti ajakirjanik ja propagandist (1923–1998) ==Paq== *[[Leart Paqarada]], Kosovo jalgpallur (1994–) *[[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Anna Paquin]], Uus-Meremaa filminäitleja (1982–) ==Par== *[[Paracelsus]], saksa arst ja loodusteadlane (1493–1541) *[[Esther Parada]], Ameerika Ühendriikide fotograaf, ''mixed media'' kunstnik, aktivist, õpetaja ja kirjanik (1938–2005) *[[Maria Theresia von Paradis]], Austria helilooja, pianist ja laulja (1759–1824) *[[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja ja näitleja (1972–) *[[Sergei Paradžanov]], armeenia päritolu NSV Liidu filmirežissöör (1924–1990) *[[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (1932–) *[[Parameswara]], Singapura radža ja Melaka sultan (14. ja 15. sajand) *[[Svetlana Paramõgina]], valgevene laskesuusataja (1967–) *[[Murali Dhar Parashar]], India loodusfotograaf ja kunstnik (1961–) *[[Ioánnis Paraskevópoulos]], Kreeka poliitik (1900–1984) *[[Leonid Parašin]], Eesti purjetaja ja tõlkija (1922–1997) *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Arvi Parbo]], eesti päritolu Austraalia insener ja tööstur (1926–2019) *[[Egon Parbo]], eesti jalgpallur (1910–1942) *[[Enn Parbo]], eesti korvpallur (1946–1998) *[[Ivo Parbus]] *[[Ülo-Kaunileid Parbus]], Eesti keeleteadlane ja koduloolane (1928–) *[[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja (1990–) *[[Eldur Parder]], Eesti poliitik (1928–2003) *[[Juan Paredes]], Mehhiko endine poksija (1953–) *[[Leandro Paredes]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Marisa Paredes]], Hispaania näitleja (1946–2024) *[[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur (1977–) *[[Daniel Parejo]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Elsbet Parek]], eesti kunstiajaloolane (1902–1985) *[[Karl Parek]], Eesti sõjaväelane (1903–1941) *[[Lagle Parek]], Eesti poliitik (1941–) *[[Vilfredo Pareto]], itaalia majandusteadlane ja sotsioloog (1848–1923) *[[Sara Paretsky]], Ameerika Ühendriikide kriminaalromaanikirjanik (1947–) *[[Derek Parfit]], Briti filosoof (1942–2017) *[[Edith Pargeter]], inglise kirjanik ja tõlkija (1913–1995) *[[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (1950–2024) *[[Eduard Parhomenko]], Eesti filosoof (1966–) *[[Sergei Parhomenko]], Venemaa ajakirjanik (1964–) *[[Serjoga|Sergei Parhomenko]], Venemaa räppmuusik (sündinud 1976) *[[Mati Pari]], eesti jalgpallitreener (1974–) *[[Shadi Paridar]], iraani maletaja (1986–) *[[Anne Parijõgi]], eesti raadioajakirjanik ja muusikatoimetaja (1931–2022) *[[Endel Parijõgi]], eesti majandusteadlane (1929–) *[[Jüri Parijõgi]], eesti kirjanik ja õpetaja (1892–1941) *[[Jüri Parik]], jurist, poliitik, tulundustegelane (1889–1929) *[[Heino Parik]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2015) *[[Jüri Parik (bioloog)|Jüri Parik]], eesti bioloog-geneetik (1951–) *[[Georg Johannes Parikas]], eesti fotograaf (1880–1958) *[[Marje Parikas]], eesti näitleja (1900–1978) *[[Udo Parikas]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Andres Paris]], eesti alpinist (1951–) *[[August Paris]], eesti keemik (1888–1944) *[[Dominik Paris]], itaalia mäesuusataja (1989–) *[[Hans Paris]], eesti advokaat (1899–1941) *[[Hermann Paris]], Eesti rohuteadlane (1891–1954) *[[Hilja-Liivia Paris]], eesti spordipedagoog (1922–2020) *[[Krister Paris]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Peeter Paris vanem|Peeter Paris]], Eesti spordipedagoog ja -organisaator (1915–1969) *[[Peeter Paris noorem|Peeter Paris]], Eesti füüsik (1953–) *[[Rudolf Johannes Paris]], eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik (1896–1973) *[[Väino Paris]], eesti maalikunstnik (1921–2001) *[[Kaarel Parisalu]], Eesti sõjaväelane (1891–1966) *[[Andrus Park]], eesti filosoof ja politoloog (1949–1994) *[[Eeva Park]], eesti kirjanik (1950–) *[[Park Geun-hye]], Lõuna-Korea poliitik (1952–) *[[Indrek Park]], eesti keeleteadlane (1971–) *[[Park Jung-yang]], Korea poliitik, ametnik ja liberaalne filosoof (1872–1959) *[[Michael Park]], inglise autorallisõitja, Markko Märtini kaardilugeja (1966–2005) *[[Mungo Park]], šoti maadeavastaja (1771–1806) *[[Nick Park]], Briti filmirežissöör (1958–) *[[Roseanne Park]], Lõuna-Korea laulja (1997–) *[[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik (1927–2011) *[[Tiidu Peter Park]], Eesti ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1941–) *[[Tiina Park]], eesti ajakirjanik, režissöör, produtsent ja operaator (1941–) *[[Vello Park]], eesti Antarktika-uurija (1938–2018) *[[Park Young-seok]], Lõuna-Korea alpinist (1963–2011) *[[Vlasta Parkanová]], Tšehhi poliitik (1951–) *[[Ludvig Parkas]], eesti majandusteadlane (1900–1942) *[[Alan Parker]], Briti filmilavastaja ja stsenarist (1944–2020) *[[Annise Parker]], USA poliitik (1956–) *[[Barry Parker]], USA füüsik ja teaduskirjanik *[[Charlie Parker]], USA džässmuusik (1920–1955) *[[Dorothy Parker]], ameerika kirjanik (1893–1967) *[[Ed Parker]], USA karateka (1931–1990) *[[Edna Parker]], USA ülipikaealine (1893–2008) *[[Eleanor Parker]], USA näitleja (1922–2013) *[[Jaan Parker]], eesti ettevõtja (1993–) *[[Maceo Parker]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (1943–) *[[Mary-Louise Parker]], USA filminäitleja (1964–) *[[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–) *[[Nathaniel Parker]], inglise näitleja (1962–) *[[Sarah Jessica Parker]], USA filminäitleja (1965–) *[[Scott Parker]], Inglise jalgpallur (1980–) *[[kolonel Tom Parker]], USA impressaario (1909–1997) *[[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur (1982–) *[[Trey Parker]], Ameerika Ühendriikide animaator, stsenarist, režissöör, näitleja ja muusik (1969–) *[[C. Northcote Parkinson]], inglise mereajaloolane, [[Parkinsoni seadus]]e sõnastaja (1909–1993) *[[Laura Parker Bowles]] (1979–) *[[Tom Parker Bowles]] (1984–) *[[Nii Ayikwei Parkes]], Ghana ja Suurbritannia kirjanik (1974–) *[[Mari Parkkinen]], soome teoloog ja luterlik vaimulik, Mikkeli piiskop (1971–) *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija (1967–2015) *[[Rosa Parks]], USA kodanikuõiguste eest võitleja (1913–2005) *[[Anette Parksepp]], eesti ajakirjanik (1992–) *[[Johannes Parksepp]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1925–1988) *[[Kalev Parksepp]], eesti kabetaja (1945–) *[[Ants Parktal]], Eesti psühholoog (1950–) *[[Henry Parland]], soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik (1908–1930) *[[Oscar Parland]], soomerootsi kirjanik, tõlkija ja psühhiaater (1912–1997) *[[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik (1974–2015) *[[Peter Parler]], saksa arhitekt (suri 1399) *[[Mate Parlov]], Horvaatia ja Jugoslaavia poksija (1948–2008) *[[Florence Parly]], Prantsusmaa poliitik (1963–) *[[Boris Parm]], Eesti sõjaväelane (1891–1979) *[[Ella Elisabeth Parmakson]], eesti keemik (1898–1947) *[[Paul Parmakson]], eesti arstiteadlane (1895–1946) *[[Priit Parmakson]], eesti majandusinformaatik (1961–) *[[Ain Parmas]], eesti suhtekorraldaja (1976–) *[[Andres Parmas]], Eesti jurist (1977–) *[[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist (1970–) *[[Heino Parmas]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane (1930–2021) *[[Helmut Parmas]], eesti metsateadlane (1907–1995) *[[Jaak Parmas]], eesti tennisist ja treener (1938–) *[[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (1968–2026) *[[Martin Parmas]], eesti võistlustantsija (1984–) *[[Tiiu Parmas]], eesti tennisist (1943–2011) *[[Anne Parmasto]], eesti kunstnik (1952–) *[[Erast Parmasto]], eesti mükoloog (1928–2012) *[[Ilmi Parmasto]], eesti mükoloog (1935–) *[[Guy Parmelin]], Šveitsi poliitik (1959–) *[[Parmenides]], vanakreeka filosoof *[[Marlon Parmer]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) *[[Johann Parmi]], eesti näitleja (1863–1913) *[[Parmigianino]], itaalia kunstnik (1503–1540) *[[Salme Parming]], eesti iluvõimleja ja treener (1919–2013) *[[Tõnu Parming]], eesti sotsioloog, ajaloolane, poliitik ja ajakirjandustegelane (1941–1998) *[[Luca Parmitano]], Itaalia sõjaväelane ja astronaut (1976–) *[[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane (1950–) *[[Kevin Parnell]], Uus-Meremaa rannikuteadlane (1959–) *[[Sean Parnell]], USA poliitik (1962–) *[[Argaadi Parol]], Eesti põllumajandusteadlane (1951–) *[[Vladimir Parol]], Eesti ajaloolane ja sotsioloog (1935–2009) *[[Pietro Parolin]], itaalia roomakatoliku vaimulik (1955–) *[[Kristi Paron]], eesti jurist (1975–) *[[Jiří Paroubek]], Tšehhi poliitik (1952–) *[[Maria Parr]], norra lastekirjanik (1981–) *[[Alondra de la Parra]], Mehhiko dirigent (1980–) *[[Nicanor Parra]], Tšiili luuletaja ja füüsik (1914–2018) *[[Violeta Parra]], Tšiili kunstnik, muusik, helilooja ja laulja (1917–1967) *[[Kevin Parras]], eesti jäähokimängija (1994–) *[[Aleksander Parre]], Eesti motosportlane (1898–1948) *[[Feliks Parre]], Eesti spordipedagoog (1907–1990) *[[Jüri Parre]], eesti veterinaar (1928–1996) *[[Leo Parre]], eesti advokaat (1905–1975) *[[Viktor Parre]], eesti sporditegelane (1894–1967) *[[Laineli Parrest]], eesti kunstipedagoog (1979–) *[[Nele Parrest]], eesti jurist (1978–) *[[Oliver Parrest]], eesti bioloog (1980–) *[[Udo Parrest]], Eesti sõjaväelane (1908–1944) *[[Parrhasios]], vanakreeka maalikunstnik *[[Bruno Rodríguez Parrilla]], Kuuba diplomaat ja poliitik (1958–) *[[Aivo Parring]], eesti matemaatik (1940–2015) *[[Anne-Mai Parring]], eesti matemaatik (1940–) *[[Hunter Parrish]], USA näitleja (1987–) *[[Georg Friedrich Parrot]], prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor (1767–1852) *[[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot]], arstiteadlane ja bioloog (1791–1841) *[[Johann Leonhard von Parrot]], Eesti ametnik, harrastusteadlane (1755–1836) *[[Dick Parry]], inglise saksofonist (1942–2026) *[[Ene Pars]], eesti tekstiilikunstnik (1952–) *[[Heino Pars]], eesti nukufilmirežissöör (1925–2014) *[[Krisztián Pars]], Ungari vasaraheitja (1982–) *[[Boriss Parsadanjan]], armeenia päritolu Eesti helilooja (1925–1997) *[[Jim Parsons]], USA näitleja (1973–) *[[Nicholas Parsons]], inglise näitleja ja saatejuht (1923–2020) *[[Talcott Parsons]], inglise päritolu USA sotsioloog (1902–1979) *[[Sergei Paršin]], vene teatri- ja filminäitleja (1952–) *[[Harry Partch]], USA avangardistlik helilooja ja publitsist (1901–1974) *[[Thomas Partey]], Ghana jalgpallur (1993–) *[[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1946–) *[[Adolf Gustav Parts]], Eesti füsikokeemik (1904–1996) *[[Aldur Parts]], eesti vaimulik (1912–1987) *[[Anton Parts]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1891–1963) *[[Eve Parts]], eesti majandusteadlane (1970–) *[[Helgi Parts]], eesti kergejõustiklane (1937–2003) *[[Henn Parts]], eesti rohuteadlane ja ravimikeemik (1880–1946) *[[Innari Parts]], eesti tehnikateadlane (1940–2003) *[[Jaan Parts]], eesti loomakasvatusteadlane ja teadusorganisaator (1922–1999) *[[Juhan Parts]], Eesti poliitik (1966–) *[[Kaarel Parts]], eesti õigusteadlane ja ühiskonnategelane (1873–1940) *[[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (1940–) *[[Karl Parts]], Eesti sõjaväelane (1886–1941) *[[Koit Parts]], eesti majandusteadlane (1954–) *[[Laine Parts]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1971–) *[[Merle Parts]], Eesti kohtunik (1967–) *[[Priit-Kalev Parts]], eesti rahvusliku puutöö meister (1972–) *[[Raivo Parts]], eesti sõudja (1963–) *[[Tiia-Ene Parts]], eesti keemik (1943–) *[[Valev Parts]], eesti loomaarstiteadlane (1937–2011) *[[Viia Parts]], eesti majandusteadlane (1968–) *[[Ülo Parts]], eesti füüsik ja tehnoloogiaekspert (1964–) *[[Dimítrios Partsalídis]], Kreeka poliitik (1905–1980) *[[Elina Partõka]], eesti ujuja (1983–) *[[Andri Parubi]], Ukraina poliitik (1971–2025) *[[Ryszard Parulski]], poola vehkleja (1938–2017) *[[Sigitas Parulskis]], leedu kirjanik (1965–) *[[Gabriella Paruzzi]], itaalia suusataja (1969–) *[[Jaan Parv]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1867–1899) *[[Georgi Pǎrvanov]], Bulgaaria poliitik (1957–) *[[Enn Parve]], eesti insener (1918–1989) *[[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]], eesti näitleja (1910–1952) *[[Jesper Parve]], maailmarändur ja blogija, endine profikorvpallur (1980–) *[[Kaija Parve]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja (1991–) *[[Rain Parve]], eesti muusik (1990–) *[[Ralf Parve]], eesti kirjanik (1919–2011) *[[Ralf R. Parve]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–2008) *[[Sirje Parve]], eesti sisearhitekt ja disainer (1948–) *[[Taimi Parve]], eesti loomaarst (1926–2022) *[[Teet Parve]], eesti tehnikateadlane (1969–) *[[Toomas Parve]], eesti tehnikateadlane (1949–2020) *[[Valdar Parve]], eesti filosoof (1948–) *[[Valdar Parve (vanem)|Valdar Parve]], eesti loomaarstiteadlane (1913–1994) *[[Kalju Parvel]], eesti majandusteadlane (1926–1983) *[[Timo Parvela]], Soome lastekirjanik (1964–) *[[Ain-Villu Parvet]], eesti koolitaja (1979–) *[[Villu Parvet]], eesti kohtuarst (1929–2016) *[[Aki Parviainen]], soome kergejõustiklane (1974–) *[[Alexander Parvus]], juudi päritolu revolutsionäär (1867–1924) *[[Aleksander Parwel]], Eesti keemik (1906–1978) *[[Aleksandr Parõgin]], vene moodne viievõistleja (1973–) *[[Boriss Parõgin]], Nõukogude ja Venemaa sotsiaalpsühholoog (1930—2012) *[[Diego Pary]], Boliivia poliitik (1977–) ==Pas== *[[Spede Pasanen]], soome koomik, telerežissöör ja filmilavastaja (1930–2001) *[[Alina Pasok]], vene muusikavideote režissöör (1990–) *[[Pier Paolo Pasolini]], itaalia kirjanik, filmirežissöör, stsenarist ja publitsist (1922–1975) *[[Petri Pasanen]], Soome jalgpallur (1980–) *[[Pasquale Pasarelli]], Saksa maadleja (1957–) *[[Hafiz Paşayev]], Aserbaidžaani poliitik ja diplomaat (1941–) *[[Blaise Pascal]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof (1623–1662) *[[Pedro Pascal]], Tšiili ja Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Gustaf Erik Pasch]], rootsi keemik ja leiutaja (1788–1862) *[[Paschalis I]], paavst (suri 824) *[[Paschalis II]], paavst (suri 1118) *[[Franciszek Paschalski]], Poola advokaat (1889–1940) *[[Cláudia Pascoal]], portugali laulja (1994–) *[[Giovanni Pascoli]], itaalia luuletaja (1855–1912) *[[Ezio Pascutti]], itaalia jalgpallur (1937–2017) *[[Juliana Pasha]], albaania laulja (1980–) *[[Solomon Pasi]], Bulgaaria poliitik, matemaatik ja rännumees (1956–) *[[Pasikles]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Bernard Pask]], inglise profijalgpallur (1936–1985) *[[Maksim Paskotši]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Heinrich Ewald Paslack]], eesti vaimulik (1840–1923) *[[Vivianne Pasmanter]], Brasiilia näitleja (1971–) *[[Fernando del Paso]], Mehhiko kirjanik ja luuletaja (1935–2018) *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[August Pass]], eesti vaimulik (1861–1913) *[[Raimo Pass]], eesti näitleja (1961–) *[[Nevio Passaro]], itaalia-saksa laulja (1980–) *[[Jevgeni Passek]], õigusteadlane (1860–1912) *[[Arent Passer]], kunstnik (suri 1637) *[[Jan Passer]], tšehhi jurist (1974–) *[[Vassili Passetski]], vene geograafiaajaloolane (1921–2000) *[[Gérald Passi]], Prantsusmaa jalgpallur (1964–) *[[Esko Passila]] *[[Pedro Passos Coelho]], Portugali poliitik (1964–) *[[Frédéric Passy]], Prantsusmaa poliitika- ja majandustegelane (1822–1912) *[[Aune Past]], eesti sotsiaalpsühholoog (1954–) *[[Evald Past]], eesti kaugesõidukapten ja merendusajaloolane (1900–1991) *[[Jaan Past]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Liisa Past]], eesti ametnik, poliitika-, kommunikatsiooni- ja küberturbeekspert *[[Urmas Past]], eesti keemik (1955–) *[[Vello Past]], eesti keemik (1928–2014) *[[Elsa Pastak]], eesti botaanik (1908–1955) *[[Jüri-Rivaldo Pastarus]], Eesti tehnikateadlane (1947–2015) *[[Johann Pastelberg]], Eesti teoloog ja orientalist (suri 1710) *[[Boriss Pasternak]], Vene kirjanik (1890–1960) *[[Mihhail Pasternak]], Eesti NSV hävituspataljonlane, piirivalvekapten (1908–1941) *[[Louis Pasteur]], prantsuse keemik ja mikrobioloog (1822–1895) *[[Oskar Pastik]], eesti vaimulik (1904–1980) *[[Javier Pastore]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Julia Pastrana]], Mehhiko päritolu meelelahutaja, "habemega naine" (1834–1860) *[[Travis Pastrana]], USA motosportlane (1983–) *[[David Pastrňák]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Nikolai Pastuhhov]], vene teatri- ja filminäitleja (1923–2014) *[[Vladimir Pastuhhov]], vene politoloog ja jurist (1963–) *[[Longin Pastusiak]], Poola poliitik, ajaloolane ja politoloog (1935–2025) ==Paš== *[[Alina Paš]], ukraina laulja (1993–) *[[Mario Pašalić]], horvaadi jalgpallur (1995–) *[[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik (1975–) *[[Juozas Paškevičius]], leedu geoloog (1924–2023) *[[Aleksandr Paškov]], Eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1935–2021) *[[Mihhail Paškov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1853–1908) *[[Vladimir Paškov]], Eesti venelane, arstiteadlane, endokrinoloog (1905–1969) ==Paz== *[[Octavio Paz]], Mehhiko kirjanik ja diplomaat (1914–1998) *[[Dan Paźniak]], Nõukogude Liidu poksija (1939–2005) *[[Zianon Paźniak]], Valgevene ajaloolane, poliitik ja publitsist (1944–) ==Pat== *[[Illar Pata]], Eesti molekulaarbioloog (1967–) *[[Kai Pata]], Eesti bioloog ja pedagoogikateadlane-haridustehnoloog (1969–) *[[Arkadi Patarkatsišvili]], gruusia ärimees (1955–2008) *[[Ange-Félix Patassé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1937–2011) *[[Harry Patch]], Briti Esimese maailmasõja veteran (1898–2009) *[[Dev Patel]], gudžarati päritolu Briti filminäitleja (1990–) *[[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Hugh Paterson]], Austraalia evolutsiooniteoreetik ja entomoloog (1926–2019) *[[Katherine Paterson]], USA lastekirjanik (1932–) *[[Anti Pathique]], eesti kirjanik, muusik ja arvutidisainer (1966) *[[Mandy Patinkin]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1952–) *[[Raphajel Patkanjan]], armeenia luuletaja (1830–1892) *[[Alexander von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1817–1877) *[[Friedrich Wilhelm von Patkul]], Rootsi sõjaväelane (1604–1666) *[[Jakob Johann von Patkul]], baltisaksa poliitik (1757–1811) *[[Johann Reinhold von Patkul]], baltisaksa poliitik (1660–1707) *[[Karl Gustav von Patkul]], Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (1686–1750) *[[Reinhold Ludwig von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1730–1801) *[[Rudolf von Patkul]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1800–1856) *[[Woldemar von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1782–1855) *[[Alexandre Pato]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Borõss Paton]], ukraina metallurgia ja metallitehnoloogia teadlane (1918–2020) *[[Herbert James Paton]], šoti filosoof (1887–1969) *[[Mait Patrail]], eesti käsipallur (1988–) *[[Stan Ioan Pătraş]], rumeenia puunikerdaja (1908–1977) *[[Riccardo Patrese]], itaalia vormelisõitja (1954–) *[[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik, (1943–) *[[Andreas Patricius]], poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik (1522–1587) *[[Patrick]], misjonär Iirimaal (suri 5. sajandil) *[[Tera Patrick]], USA pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Juri Patrikejev]], vene päritolu Venemaa ja Armeenia maadleja (1979–) *[[Antonio Patriota]], Brasiilia poliitik ja diplomaat (1954–) *[[Francesco Patrizi da Cherso]], horvaadi päritolu Itaalia õpetlane (1529–1597) *[[Hannu Patronen]], soome jalgpallur (1984–) *[[Dmitri Patrušev]], Venemaa riigitegelane (1977–) *[[Nikolai Patrušev]], Venemaa julgeolekutöötaja ja poliitik (1951–) *[[Günther Patzig]], saksa filosoof (1926–2018) *[[Indrek Patte]], eesti muusik (1959–) *[[Howard Pattee]], USA biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik (1926–) *[[Chris Patten]], Suurbritannia poliitik (1944–) *[[Pramila Patten]], Mauritiuse advokaat, naisõiguslane ja ÜRO ametnik (1958–) *[[Eleanor Patterson]], Austraalia kõrgushüppaja (1996–) *[[Floyd Patterson]], USA poksija (1935–2006) *[[James Patterson]], USA romaanikirjanik (1947–) *[[Nathan Patterson]], Šotimaa jalgpallur (2001–) *[[Adelina Patti]], itaalia ooperilaulja (1843–1919) *[[Robert Pattinson]], inglise näitleja (1986–) *[[Pat Pattison]] *[[Billie Joe Patton]], USA golfimängija (1922–2011) *[[Charley Patton]], Ameerika Ühendriikide muusik (1891–1934) *[[George S. Patton]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1895–1945) *[[Mel Patton]], USA kergejõustiklane (1924–2014) *[[Minni Patune]], eesti nahakunstnik (1918–2016) ==Pau== *[[Immanuel Pau]], eesti kirjanik ja tõlkija (1908–1983) *[[Merike Pau]], eesti tõlkija (1941–2008) *[[Petra Pau]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Tiiu Pau]], eesti spordipedagoog (1939–) *[[Carl Heinrich Johann Paucker]], filoloog (1820–1883) *[[Carl Julius Albert Paucker]], õigusteadlane ja ajaloolane (1798–1856) *[[Eduard Peter Heinrich Paucker]], Eesti vaimulik (1843–1921) *[[Georg Michael von Paucker]], Eesti vaimulik (1828–1892) *[[Heinrich Johann Paucker]], Eesti vaimulik (1759–1819) *[[Heinrich Wilhelm Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1797–1833) *[[Hermann Paucker]], Venemaa sõjaväeinsener ja mehaanikateadlane (1822–1889) *[[Hugo Richard Paucker]], Eesti vaimulik (1807–1872) *[[Johann Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1736–1776) *[[Magnus Georg Paucker]], astronoom (1787–1855) *[[Pontus Heinrich Johannes Paucker]], Eesti vaimulik (1823–1855) *[[Richard Julius von Paucker]], Eesti vaimulik (1859–1910) *[[Walther Hugo Theodor Paucker]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik, märterpastor (1878–1919) *[[Carl Wilhelm von Pauffler]], baltisaksa jurist (1732–1804) *[[Ana Pauker]], juudi rahvusest Rumeenia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1893–1960) *[[Ralf Pauker]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1993) *[[Edda Paukson]], eesti astroloog (1949–2025) *[[Eduard Paukson]], eesti astroloog (1935–2008) *[[Ernests Paukulis]], Eesti läti päritolu loomaarstiteadlane (1872–1941) *[[Paul I]], Venemaa keiser (1754–1801) *[[Aarne Paul]], eesti kooliõpetaja ja planetarist (1959–) *[[Aaron Paul]], USA näitleja (1979–) *[[Ardi Paul]], eesti õpetaja (1963–) *[[Arved Paul]], eesti luteri vaimulik (1913–1960) *[[Chris Paul]], USA korvpallur (1985–) *[[Jake Paul]], Ameerika Ühendriikide poksija, suunamudija ja näitleja (1997–) *[[Johann Paul]], Eesti sõjaväelane (1891–1961) *[[Karl Friedrich Paul]], Eesti vaimulik (1801–1874) *[[Les Paul]], USA muusik ja üks elektrikitarri leiutajaid (1915–2009) *[[Lynsey de Paul]], briti laulja (1950–2014) *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Rand Paul]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1963–) *[[Ron Paul]], USA poliitik (1935–) *[[Sergei Paul]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Toomas Paul]], eesti vaimulik, kirikuloolane ja publitsist (1939–2026) *[[Vladimir Paul]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1899–1955) *[[Samuli Paulaharju]], soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf (1875–1944) *[[Artūras Paulauskas]], Leedu poliitik (1953–) *[[Ildefons Pauler]], Saksa ordu kõrgmeister (1903–1996) *[[Pedro Miguel Pauleta]], Portugali jalgpallur (1973–) *[[Wolfgang Pauli]], Šveitsi füüsik (1900–1958) *[[Sérgio Paulinho]], Portugali jalgrattasportlane (1980–) *[[Marileidy Paulino]], Dominikaani Vabariigi jooksja (1996–) *[[Gabriel Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Wellington Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Elmar Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1992) *[[Fjodor Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–1981) *[[Valeri Paulman]], eesti majandusteadlane ja endine Eesti NSV riigiametnik (1937–2024) *[[Marcos Paulo]], Brasiilia endine jalgpallur (1977–) *[[Aígina Paulos]], kreeka arst (7. sajand) *[[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Ilgvars Pauls]], Läti alpinist (1957–) *[[Raimonds Pauls]], Läti helilooja ja pianist (1936–) *[[Alexander Leopold Paulsen]], Eesti vaimulik (1804–1877) *[[Johannes Paulsen]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1879–1945) *[[Nikolai Paulsen]], ehitusinsener ja arhitekt (1891–1941) *[[Peter Otto Hermann Paulsen]], Eesti vaimulik (1907–1999) *[[Ivar Paulson]], eesti etnoloog, tõlkija ja luuletaja (1922–1966) *[[Paul Paulsohn]], Eesti arstiteadlane (sündinud 18. sajandil) *[[Sarah Paulson]], USA filminäitleja (1975–) *[[Filippo Paulucci]], itaalia päritolu sõjaväelane (1779–1849) *[[Jānis Pauļuks]], Läti poliitik ja ühiskonnategelane (1865–1937) *[[Paulus]], apostel *[[Paulus I]], paavst (suri 767) *[[Paulus II]], paavst (1417–1471) *[[Paulus III]], paavst (1468–1549) *[[Paulus IV]], paavst (1476–1559) *[[Paulus V]], paavst (1552–1621) *[[Paulus VI]], paavst (1897–1978) *[[Andreas Paulus]], saksa õigusteadlane (1968–) *[[Anete Paulus]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Paulus]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1957) *[[Karin Paulus]], eesti kunstiteadlane ja kriitik (1975–) *[[Olavi Paulus]], eesti tehnikateadlane (1940–) *[[Pearu Paulus]], eesti laulja (1967–) *[[Samosata Paulus]], Antiookia piiskop (200–275) *[[Tiit Paulus]], eesti kitarrist (1945–) *[[Tiiu Paulus]], Eesti majandusteadlane (1941–2017) *[[Toomas Paur]], Eesti poliitik (1949–) *[[Paulus Paurmann]], eesti rahvaluulekoguja (1850–1903) *[[!PAUS3]], Ukraina päritolu muusik (1981–) *[[Pausanias]], vanakreeka kirjanik *[[Laura Pausini]], itaalia laulja (1974–) *[[Konstantin Paustovski]], vene kirjanik (1892–1968) *[[Laimonas Pautienius]], leedu ooperilaulja (1973–) *[[Hermann Pauts]], eesti majandusteadlane ja kaubandustegelane (1915–1991) *[[Katrin Pauts]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1977–) ==Pav== *[[Dainius Pavalkis]], leedu poliitik ja arstiteadlane (1960–) *[[Luciano Pavarotti]], itaalia ooperilaulja (1935–2007) *[[Pavel (Dmitrovski)]], õigeusu vaimulik Venemaal ja Eestis (1872–1946) *[[Louis Pavel]], eesti maalikunstnik (1915–1977) *[[Petr Pavel]], Tšehhi sõjaväelane (1961–) *[[Ülo Pavel]], eesti bioloog (1927–2005) *[[Ante Pavelić]], Horvaatia poliitik ja jurist (1889–1959) *[[Henno Pavelson]], eesti majandus- ja tehnikateadlane (1926–2000) *[[Juss Pavelson]] eesti merefüüsik (1948–) *[[Marje Pavelson]], Eesti majandussotsioloog (1938–2026) *[[Aino Paves]], Eesti arstiteadlane (1931–2024) *[[Harri Paves]], eesti metsateadlane (1930–) *[[Heiti Paves]], eesti molekulaarbioloog, geneetik (1959–) *[[Milorad Pavić]], serbia kirjanik ja kirjandusteadlane (1929–2009) *[[Mila Pavićević]], horvaadi kirjanik (1988–) *[[Žygimantas Pavilionis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1971–) *[[Jiří Pavlenka]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Antόnios Pavlídis]], kreeka maletaja (1993–) *[[Vangélis Pavlídis]], kreeka jalgpallur (1998–) *[[Aikateríni Pavlídou]], kreeka maletaja (1993–) *[[Oleksandr Pavljuk]], Ukraina sõjaväelane (1970–) *[[Roman Pavljutšenko]], vene jalgpallur (1981–) *[[Anastassija Pavljutšenkova]], vene tennisist (1991–) *[[Ivan Pavljutškov]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1988–) *[[Prokópis Pavlópoulos]], Kreeka õigusteadlane ja poliitik (1950–) *[[Pávlos (Kreeka kroonprints)|Pávlos]], endine Kreeka kroonprints (1967–) *[[Dmitri Pavlov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1941) *[[Dmitri Pavlov (pianist)|Dmitri Pavlov]], vene pianist (1976–) *[[Igor Pavlov]], vene teivashüppaja (1979–) *[[Ivan Pavlov]], vene füsioloog (1849–1936) *[[Jevgeni Pavlov]], vene rahvusest Eesti näitleja (1913–1983) *[[Nikolai Pavlov]], jakuudi ühiskonnategelane, arst ja ettevõtja (1969–) *[[Sergei Pavlov]], Nõukogude Liidu riigi- ja sporditegelane (1929–1993) *[[Valentin Pavlov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1937–2003) *[[Anna Pavlova]], vene baleriin (1881–1931) *[[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja (1987–) *[[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur (2004–) *[[Strahinja Pavlović]], serbia jalgpallur (2001–) *[[Milena Pavlović-Barili]], serbia maalikunstnik ja luuletaja (1909–1945) *[[Gleb Pavlovski]], vene politoloog, publitsist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjastaja (1951–2023) *[[Ivan Pavlovski]], vene filoloog (1800–1869) *[[Daniels Pavļuts]], Läti kultuuritöötaja, riigiteenistuja ja poliitik (1976–) *[[Ljudmõla Pavlõtšenko]], ukraina snaiper (1916–1974) *[[Solomija Pavlõtško]], ukraina filosoof, tõlkija ja kirjanduskriitik (1958–1999) *[[Cristian Pavón]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Eduards Pāvuls]], läti näitleja (1929–2006) ==Paw== *[[Waldemar Pawlak]], Poola poliitik (1959–) ==Pax== *[[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (1939–2024) *[[William Paxton]], USA filminäitleja ja -režissöör (1955–2017) ==Pay== *[[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Julie Payette]], Kanada poliitik, insener ja endine [[CSA]] astronaut (1963–) *[[Georg Paykull]], Rootsi sõjaväelane, riigitegelane ja Vöråborgi vabahärra (1605–1657) *[[Cecilia Payne-Gaposchkin]], Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik (1900–1979) *[[Liam Payne]], Briti muusik (1993–2024) *[[Marise Payne]], Austraalia jurist ja poliitik (1964–) *[[Nick Payne]], Suurbritannia näitekirjanik ja stsenarist (1984–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pa, Biograafiad]] r4wajui1gn94oy7554zsfmosbcg2osu 0 304112 7194158 3922493 2026-07-17T08:47:33Z LAviki 47119 7194158 wikitext text/x-wiki '''Laengukandja''' on [[füüsika]]s [[elektrilaeng]]ut kandev [[osake (füüsika) |osake]], mis saab vabalt liikuda. Laengukandjateks on sõltuvalt keskkonnast [[elektron]]id (nt [[metall]]ides), [[ioon]]id (nt [[elektrolüüt]]ides) või mõlemad, s.t nii elektronid kui ioonid (nt [[plasma]]). Niisuguste laengukandjate olemasolu muudab keskkonna [[elektrijuht|elektrijuhiks]]. Juhtivas keskkonnas võib [[elektriväli]] avaldada vabadele osakestele jõudu, kutsudes esile nende suunatud liikumise läbi keskkonna [[elektrivool]]una.<ref>{{cite web |url=http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/electric/miccur.html#c1 |title=Microscopic View of Electric Current |access-date=April 30, 2026 |first=R. |last=Nave}}</ref> == Vaata ka == * [[Elektrilaeng]] * [[Elektrijuhtivus]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Elekter]] 4gu0sozghbrls2neeb0d24p6z2gy6e4 0 308464 7194007 5706354 2026-07-16T20:59:09Z Sillerkiil 58396 7194007 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pügmee-nahkhiir | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Pipistrellus pygmaeus01.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = ''[[Pipistrellus]]'' | liik = '''Pügmee-nahkhiir''' | binaarne = Pipistrellus pygmaeus | binaarse_autor = ([[William Elford Leach|Leach]], 1825) | levikukaart = Pipistrellus pygmaeus range map.png }}{{viita}}'''Pügmee-nahkhiir''' (''Pipistrellus pygmaeus'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[imetaja]]. ==Mõõtmed== Kehakaal 4–7 g, tüvepikkus 36–51 mm, küünarvarre pikkus 28–32 mm, tiibade siruulatus 180–240 mm. ==Välimus== Pügmee-nahkhiir kuulub sama mõõtu kääbus-nahkhiirega Euroopa väiksemate nahkhiireliikide hulka. Värviselt punakaspruun või liivakarva ning kõhtmine pool on selgmisest pisut heledam. Nägu, kõrvad ja traagus on heledad ning koon lühike. Kõrvad kolmnurksed, lühikesed ja ümara tipuga. Traagus on lühike, ümara ja pisut sissepoole pööratud tipuga. Hambaid on 34 (I 2/3, C 1/1, P 2/2, M 3/3). Võrreldes kääbus-nahkhiirega on pügmee-nahkhiire nägu ja kõrvad märksa heledamad. ''Pipistrellus''-nahkhiirte määramisel on hea tunnus viienda sõrme ja küünarvarre vahel oleva lennunaha soontemuster (joonis). ==Levik== Levila piirdub peamiselt Euroopaga, kuid teadaolevalt leidub liiki ka Kaspia mere piirkonnas. Ida-lääne sihis ulatub liigi levila Iirimaast Aserbaidžaanini, põhja-lõuna sihis aga Vahemerest Lõuna-Norra ja -Rootsini; Soomes liik puudub. Levila on asustatud ebaühtlaselt. Pügmee-nahkhiir asustab enamikku Kesk-Euroopast, Suurbritanniast ja Iirimaast, kuid puudub suurel osal Saksamaast, Prantsusmaast ja Vahemere piirkonnast. Pügmee-nahkhiir eristati teisikliigist kääbus-nahkhiirest alles 1990. aastate lõpul ning seetõttu ei pruugi tema levila ulatus veel täielikult teada olla. Eestis on pügmee-nahkhiir haruldane liik, kelle esimene leid pärineb 2000. aastast. Üksikuid leiupaiku on teada Eesti eri osadest: teda on leitud läänerannikult, Saaremaalt, Peipsi-äärsetelt aladelt ning ka põhjarannikult. Püsiv eluala tundub olevat Alatskivi ja selle ümbrus, kus liiki on kohatud korduvalt. ==Elupaik== Pügmee-nahkhiir on oma teisikliigist kääbus-nahkhiirest enam seotud veekogurohkete aladega. Olulised toitumisalad on veekogude kaldakooslused ja puistute servad, kuid teda võib kohata ka mitmesugustes metsades. Eestis on kohatud ka ranniku lähedal. ==Eluviis ja käitumine== Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades. Nendena kasutab peamiselt hoonetes leiduvaid tühimikke, kuid neid võib leida ka varjekastidest ja puuõõntest. Ühte varjepaika võib asustada kuni mitmesajast isendist koosnev poegimiskoloonia. Isasloomad veedavad suve üksinda. Varjekohti võidakse jagada tõmmulendlasega. Samamoodi kui teised Eestis leiduvad perekonna ''Pipistrellus'' nahkhiired on ka pügmee-nahkhiir ilmselt rändliik, kuid Eestis ei ole rõngastatud ega leitud ühtegi mujal rõngastatud isendit. Sügisene ränne algab suve lõpul, Kabli linnujaamas tehtud rändevaatluste põhjal jääb 90% iga-aastastest registreeringutest 29. juuli ja 29. septembri vahele. Kuna pügmee-nahkhiire eristati kääbus-nahkhiirest üsna hiljuti, on andmeid tema rändeulatuse kohta vähe ka mujal Euroopas. Taaspüügil on loomi enamasti leitud rõngastuspaigast mõne kilomeetri kauguselt. ===Toitumine=== Toitub väikestest putukatest, kellest põhiosa hõlmavad kahetiivalised, kiletiivalised, ühepäevikulised ja võrktiivalised. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad juulist septembrini. Sel ajal hõivavad isasloomad paaritumisvarjepaiku, kuhu meelitavad emasloomi: isasloomad lendavad varjepaiga läheduses ja toovad kuuldavale peibutushäälitsusi. Paaritumisvarjepaikades moodustuvad kuni 12 isendist koosnevaid haaremeid, mida teiste isaste eest kaitstakse. Viljastumine toimub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis paiknevad hoonetes, puuõõntes ja nahkhiirte varjekastides. Kolooniatesse kogunevad mais ning need võivad koosneda viieteistkümnest kuni mitmestsajast isendist. Järglased sünnivad juunis-juulis ning neid on tavaliselt 2. Pojad iseseisvuvad ja lennuvõimestuvad 3–4 nädala vanuselt, pärast seda kolooniad hajuvad. Osal emasloomadest saabub suguküpsus juba esimesel sügisel. ==Koht ökosüsteemis== Eestis vähearvukas; kuna ta elab siin oma levila põhjapiiril, ei pruugi väike arvukus olla põhjustatud populatsiooni halvast seisundist. Ohustavateks teguriteks võib pidada häiringuid varjepaikades. Kuna tegu on rändliigiga, võivad mõju avaldada ka muutused rändeteedel, kuid nende mõju kohta on siiani vähe teavet. ==Staatus== Eesti looduskaitseseaduse järgi arvatud II kaitsekategooriasse. Kuulub Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Välislingid == {{Commons|Pipistrellus pygmaeus}} * {{Elurikkus}} * [http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/pugmee-nahkhiir Pügmee-nahkhiir | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] rhs9s1h4068anfl3xqvz8wlua7zq8ka 0 308542 7194148 5371956 2026-07-17T08:40:08Z Ojassaar 206682 7194148 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Viupart | värvus = linnud | pilt = Mareca penelope kuribo cropped.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Mareca penelope | ID = 22680157 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2025 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = ''[[Mareca]]'' | liik = '''Viupart''' | binaarne = ''Mareca penelope'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Anas penelope'' | levikukaart = Mareca penelope map.svg | levikukaardi_seletus = Viupardi levila<br/>{{värviruut|#FF7F2A}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#5F8DD3}} – talvitusala }} [[File:Mareca penelope MHNT.ZOO.2010.11.29.3.jpg|thumb| Viupardi munad]] '''Viupart''' (''Mareca penelope'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]]. ==Välimus== Viupart on 45–51 cm pikk. Tiib on 242–281 mm pikk, jookse 35–44 mm, nokk 31–38 mm.<ref name='Madge'/> Kaalub 415–970 g.<ref name='del Hoyo'/> Hundsulestikus on isaslinnu pea ja kael punakaspruunid. Laup ja kiird on kollased. Silma taga on tavaliselt väike roheline laik. Rind on hallikasroosa. Ülapool on peamiselt valge peente tumehallide triipudega, kaugelt vaadates näib hall.<ref name='Madge'/> Tiiva[[küüdus]] on läikivroheine. Küüduse ees on valge laik. Alapool on hele.<ref name='Kumari'/> Nokk ja jalad on hallid. Silmad on pruunid.<ref name='Madge'/> Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid tiivad on samasugused nagu hundsulestikus.<ref name='Madge'/> Emaslinnu sulestik on peamiselt hallikas- või punakaspruun.<ref name='Madge'/> Küüdus on tumeroheline või must.<ref name='Kumari'/> Kõhualune on valge.<ref name='Madge'/> Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid kõht on valge-hallikirju ja küüdus on pruun.<ref name='Madge'/> Udusulis poegade ülapool on tumepruun, alapool on heledam.<ref name='del Hoyo'/> Viupart sarnaneb välimuselt [[rääkspart|rääkspardiga]], kuid rääkspardi pealtiiva kattesuled on punakaspruunid, küüduse eesosa on must ja tagaosa valge.<ref name='Kumari'/> ==Levik== Viupardid pesitsevad Põhja-[[Euraasia]]s ja [[Island]]il. Talvitavad Lääne- ja Kesk-Euroopas, [[Vahemeri|Vahemere]] ääres, [[Lähis-Ida]]s, [[India]]s, [[Kagu-Aasia]]s ja [[Jaapan]]is.<ref name='del Hoyo'/> Eestis on viupart harilik läbirändaja ja juhuslik haudelind. Teda võib kohata aprillist oktoobrini merelahtedel ja siseveekogudel.<ref name='Kumari'/> Viupardid pesitsevad järvede ja [[laguun]]ide ääres ning [[padur]]ates. Talvitavad laguunide, [[lehtersuue]]te ja lahtede ääres ning padurates.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Viupardid toituvad [[hanerohi|hanerohu]], [[kilbukas|kilbuka]], [[kõõlusleht|kõõluslehe]], [[luigelill]]e ja [[penikeel]]e lehtedest ja [[risoom]]idest. Väiksemal määral söövad nad ka seemneid, [[limused|limuseid]] ja [[rändtirts]]e.<ref name='LE'/> ==Pesitsemine== Pesa on 5–7 cm sügavune taimede ja udusulgedega vooderdatud lohk. Pesa asub veekogu lähedal ja on taimede vahel peidus.<ref name='LE'/> Kurnas on 7–10 muna mõõõtmetega 50–59 × 33–40 mm. Emaslind haub mune<ref name='LE'/> 24–25 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 40–45 päeva vanuselt.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=601 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Madge'>{{Raamatuviide |pealkiri=Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world |perekonnanimi=Madge |eesnimi=Steve |kirjastus=Christopher Helm |aasta=1992 |isbn=0713636475 |koht=London |lehekülg=195–197 |url=https://archive.org/details/wildfowlidentifi0000madg |perekonnanimi2=Burn |eesnimi2=Hilary}}</ref> <ref name='Kumari'>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=34}}</ref> <ref name='LE'>{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu |lehekülg=105 |köide=6}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Anas penelope|Viupart}} *[https://www.youtube.com/watch?v=ct2iAPBiqdI Viupart YouTube'is] *[https://www.youtube.com/watch?v=KPzK8Igu5dE Viupart lähivaates] *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:Partlased]] ei42qvhf4r4zdpfkaq061rcmprul2u0 0 315294 7194038 4708437 2026-07-16T22:39:09Z Sumo tomus 233342 7194038 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Gutierrez Esteban.JPG|pisi|Esteban Gutiérrez (2009)]] '''Esteban Manuel Gutiérrez Gutiérrez''' (sündinud [[5. august]]il [[1991]]) on [[Mehhiko]] vormelisõitja. [[2013. aasta Vormel 1 hooaeg|2013.]] ja [[2014. aasta Vormel 1 hooaeg|2014. aasta hooajal]] sõitis ta [[Vormel 1]] sarjas [[Sauber]]i meeskonnas. ==Tulemused Vormel 1 sarjas== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:95%" ! Aasta || Meeskond || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 || 13 || 14 || 15 || 16 || 17 || 18 || 19 || Koht || Punktid |- | [[2013. aasta Vormel 1 hooaeg|2013]] ! [[Sauber]] | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>12</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2013. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br /><small>18</small> | bgcolor="#cfcfff" | ''[[2013. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]''<br /><small>11</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>20</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Saksa Grand Prix|GER]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2013. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br /><small>11</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Korea Grand Prix|KOR]]<br /><small>11</small> | bgcolor="#dfffdf" | [[2013. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>7</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta India Grand Prix|IND]]<br /><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta USA Grand Prix|USA]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small>12</small> ! 16. ! 6 |- | [[2014. aasta Vormel 1 hooaeg|2014]] ! Sauber | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>12</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>16</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br /><small>16</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Saksa Grand Prix|GER]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>20</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2014. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br /><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta USA Grand Prix|USA]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small>15</small> ! 20. ! 0 |} {{F1 sõitjate saavutuste tabeli legend}} ==Välislingid== * [http://www.estebangtz.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Gutierrez, Esteban}} [[Kategooria:Vormel 1 piloodid]] [[Kategooria:Mehhiko inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ighuav8a5grsa18m90xvmwkmdizeqrv 0 317803 7194165 7181981 2026-07-17T08:50:22Z ~2026-40335-68 233646 7194165 wikitext text/x-wiki '''Eesti raamatu aasta''' (lühend ERA) on [[Eesti]] riiklik üritus, mille eesmärk on muu hulgas väärtustada eesti [[raamat]]ut ja propageerida ühiskonnas raamatukultuuri.<ref name="EE"/> Esimene Eesti raamatu aasta peeti [[Eesti Kirjanduse Selts]]i algatusel 24. veebruarist 1935 kuni 24. veebruarini 1936.<ref name="EE"/> Konkreetne aeg oli ajendatud [[Wanradti ja Koelli katekismus]]e ilmumise 400. aastapäevast.<ref name="EE"/> Teine Eesti raamatu aasta peeti 2000. aasta aprillist 2001. aasta aprillini. Selle korraldamiseks moodustati spetsiaalne ERA peakomitee, mille esimene esimees oli [[Jaak Allik]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/76385 RT I 1998, 98, 1582]</ref> Ministri vahetumise järel oli esimees [[Signe Kivi]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/91053 RTL 1999, 90, 1118]</ref> Kolmas Eesti raamatu aasta algas 30. jaanuaril 2025 (ehk [[eesti kirjanduse päev]]al – [[A. H. Tammsaare]] sünnipäeval) ja kestis 14. märtsini 2026 (ehk [[emakeelepäev]]ani – [[Kristjan Jaak Peterson]]i sünnipäevani).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609361732/pildid-alar-karis-kuulutas-valja-raamatu-teema-aasta Pildid: Alar Karis kuulutas välja raamatu teema-aasta]</ref> Sellega tähistati 500 aasta möödumist [[Esimene eestikeelne trükis 1525|esimese eesti keelt sisaldanud trükis]]<nowiki/>e ilmumisest. Eesti raamatu aasta 2025 peakomitee esimees oli kultuuriminister [[Heidy Purga]] ja raamatuaasta patroon oli president [[Alar Karis]]. Raamatuaasta motoks oli [[Hando Runnel]]i luulerida "Rahvas algab raamatust".<ref>[https://raamatuaasta.ee/et/eesti-raamatu-aastast Eesti Raamatu Aastast] Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 14.12.2024.</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 88.</ref>}} == Välislingid == * [https://raamatuaasta.ee/et raamatuaasta.ee] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Teema-aastad]] g07w63ldepcd1ihn1i8w2bn0it1yv1a 0 325515 7193864 7099745 2026-07-16T15:04:48Z ~2026-40241-07 233592 /* Uurimused ja artiklid */ 7193864 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Mart Mäger''' (luuletajanimega '''Väino Vesipapp''', [[25. veebruar]] [[1935]] [[Tartu]] – [[21. märts]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli eesti [[keeleteadlane|keele-]] ja [[kirjandusteadlane]], [[luuletaja]] ning [[kriitik]] ja ornitoloog. Ta lõpetas aastal [[1958]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina.{{lisa viide}} Aastal [[1963]] kaitses ta [[filoloogiakandidaat|filoloogiakandidaadi]] väitekirja.{{lisa viide}} Osales eesti-soome sõnaraamatute koostamises. 1962–1969 Keele ja Kirjanduse Instituudi murdeleksikograaf. 1969–1975 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusteooria teadur. 1975–1987 Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedri dotsent. 1980–1983 [[Oulu ülikool]]i lektor. 1987–1993 ajakirja Looming ilukirjanduse toimetaja. 1989–1993 Eesti Humanitaarinstituudi dotsent ja professor. Mart Mäger oli suure "Eesti murrete sõnaraamatu” koostamisprintsiipide sõnastajaid (prospekt 1969) ning koostas ise ligikaudu 700 lehekülge sõnaraamatu käsikirja. Murdekogumistöö saatis teda terve elu. Venestamisaegade varjutuses pidas Mart Mäger suure murdesõnaraamatu, eestluse ausamba valmissaamist tähtsaimaks rahvuslikuks ettevõtmiseks. == Looming == === Luulekogud === * "Aastaringist" (1975) * "Kuningamaa" (1986) * "Taevasalla. Valitud luuletused" (2010) === Uurimused ja artiklid === * "Eesti linnunimetused" (1967) * "Linnud rahva keeles ja meeles" (1969. 2. täiendatud trükk 1994, 3. trükk 2026) * "Luule ja lugeja" (1979) === Luulet antoloogiates === * Eesti kalaluule antoloogia. Koostanud [[Vladislav Koržets]]. Väljaandja Sõnavald OÜ. Tallinn, 2021. 728 lk ISBN 978-9949-9843-5-0. (Väino Vesipapp, lk. 421-423). {{JÄRJESTA:Mäger, Märt}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 1993]] a3tu4opyjeerh5ykr9y3f4rxza6nhph 7193872 7193864 2026-07-16T15:24:22Z ~2026-40241-07 233592 Lisasin kooliõpiku ja sõnaraamatu autorluse. 7193872 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Mart Mäger''' (luuletajanimega '''Väino Vesipapp''', [[25. veebruar]] [[1935]] [[Tartu]] – [[21. märts]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli eesti [[keeleteadlane|keele-]] ja [[kirjandusteadlane]], [[luuletaja]] ning [[kriitik]] ja ornitoloog. Ta lõpetas aastal [[1958]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina.{{lisa viide}} Aastal [[1963]] kaitses ta [[filoloogiakandidaat|filoloogiakandidaadi]] väitekirja.{{lisa viide}} Osales eesti-soome sõnaraamatute koostamises. 1962–1969 Keele ja Kirjanduse Instituudi murdeleksikograaf. 1969–1975 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusteooria teadur. 1975–1987 Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedri dotsent. 1980–1983 [[Oulu ülikool]]i lektor. 1987–1993 ajakirja Looming ilukirjanduse toimetaja. 1989–1993 Eesti Humanitaarinstituudi dotsent ja professor. Mart Mäger oli suure "Eesti murrete sõnaraamatu” koostamisprintsiipide sõnastajaid (prospekt 1969) ning koostas ise ligikaudu 700 lehekülge sõnaraamatu käsikirja. Murdekogumistöö saatis teda terve elu. Venestamisaegade varjutuses pidas Mart Mäger suure murdesõnaraamatu, eestluse ausamba valmissaamist tähtsaimaks rahvuslikuks ettevõtmiseks. Mart Mäger on keskkooli lõpuklassile mõeldud eesti keele õpiku autor (1985 - 1993) ning üks "Eesti-soome sõnaraamatu" (1972) autoreid. == Looming == === Luulekogud === * "Aastaringist" (1975) * "Kuningamaa" (1986) * "Taevasalla. Valitud luuletused" (2010) === Uurimused ja artiklid === * "Eesti linnunimetused" (1967) * "Linnud rahva keeles ja meeles" (1969. 2. täiendatud trükk 1994, 3. trükk 2026) * "Luule ja lugeja" (1979) === Luulet antoloogiates === * Eesti kalaluule antoloogia. Koostanud [[Vladislav Koržets]]. Väljaandja Sõnavald OÜ. Tallinn, 2021. 728 lk ISBN 978-9949-9843-5-0. (Väino Vesipapp, lk. 421-423). {{JÄRJESTA:Mäger, Märt}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 1993]] n95cfa1ruinh84qx4ao2egjnwyjwwpl 7194208 7193872 2026-07-17T09:14:21Z ~2026-40288-31 233648 7194208 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Mart Mäger''' (luuletajanimega '''Väino Vesipapp''', [[25. veebruar]] [[1935]] [[Tartu]] – [[21. märts]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli eesti [[keeleteadlane|keele-]] ja [[kirjandusteadlane]], [[luuletaja]] ning [[kriitik]] ja ornitoloog. Ta lõpetas aastal [[1958]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina.{{lisa viide}} Aastal [[1963]] kaitses ta [[filoloogiakandidaat|filoloogiakandidaadi]] väitekirja.{{lisa viide}} Osales eesti-soome sõnaraamatute koostamises. 1962–1969 Keele ja Kirjanduse Instituudi murdeleksikograaf. 1969–1975 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusteooria teadur. 1975–1987 Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedri dotsent. 1980–1983 [[Oulu ülikool]]i lektor. 1987–1993 ajakirja Looming ilukirjanduse toimetaja. 1989–1993 Eesti Humanitaarinstituudi dotsent ja professor. Mart Mäger oli suure "Eesti murrete sõnaraamatu” koostamisprintsiipide sõnastajaid (prospekt 1969) ning koostas ise ligikaudu 700 lehekülge sõnaraamatu käsikirja. Murdekogumistöö saatis teda terve elu. Venestamisaegade varjutuses pidas Mart Mäger suure murdesõnaraamatu, eestluse ausamba valmissaamist tähtsaimaks rahvuslikuks ettevõtmiseks. Mart Mäger on keskkooli lõpuklassile mõeldud eesti keele õpiku autor (1985 - 1993) ning üks "Eesti-soome sõnaraamatu" (1972) autoreid. == Looming == === Luulekogud === * "Aastaringist" (1975) * "Kuningamaa" (1986) * "Taevasalla. Valitud luuletused" (2010) === Uurimused ja artiklid === * "Eesti linnunimetused" (1967) * "Linnud rahva keeles ja meeles" (1969. 2. täiendatud trükk 1994, 3. trükk 2026) * "Luule ja lugeja" (1979) === Luulet antoloogiates === * Eesti kalaluule antoloogia. Koostanud [[Vladislav Koržets]]. Väljaandja Sõnavald OÜ. Tallinn, 2021. 728 lk ISBN 978-9949-9843-5-0. (Väino Vesipapp, lk. 421-423). {{JÄRJESTA:Mäger, Märt}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 1993]] i6id8248s5hm0i1mi8jrdw1st8mnc5n 0 326084 7194177 7138834 2026-07-17T08:57:49Z ~2026-40288-31 233648 7194177 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalju Kass, Miss Tallinn, 1988.jpg|pisi|Kalju Kass 1988. aastal]] '''Kalju Kass''' ([[1. mai]] [[1938]] [[Tartu]] – [[9. oktoober]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik ja humorist. ==Haridus== Ta sündis töölisperekonnas. [[1946]]–1951 õppis ta [[Alatskivi]] mittetäielikus keskkoolis, 1952–1953 [[Tartu 2. Keskkool]]is, 1953–1956 [[Tartu 1. Keskkool]]is ja lõpetas [[ekstern]]ina [[1959]] Tartu 1. Keskkooli. [[1965]]. aastast õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo- ja keeleteaduskonnas ja lõpetas ülikooli [[1971]] eesti filoloogina. ==Töökohad== Kass töötas [[1960]]–[[1963]] [[Tartu rajooni kultuurimaja]] direktorina, 1963–[[1967]] [[Tartu Kultuurihoone]] kunstilise juhi ja estraadiorkestri dirigendina. 1967. aastal läks ta tööle [[Edasi]] toimetusse; [[1974]]. aastal [[Pikker (ajakiri)|Pikri]] toimetusse (rubriigi “Käkker” asutaja), kus sai 1984. aastal vastutavaks sekretäriks. [[1988]]. aasta märtsis lõi Kass [[Huumoriühendus Aara|huumoriühenduse Aara]], mis leheveergudel oma "tiiva alla" esinejaid kutsus. ==Kirjanduslik tegevus== Ta debüteeris kirjanduses [[1958]]. aastal. Temalt on ilmunud ka [[näidend]]eid (näiteks "Poti tapab", "Intiimdisko", "Pidu lõpeb pauguga" ja "Kõigil on kiire"). Ta on rahvateatritele dramatiseerinud [[Silvia Rannamaa]] jutustusi ja kirjutanud [[kuuldemäng]]e. ==Helisalvestis== "Lohk on tagurpidi muhk" – [[Toomas Kall]], Kalju Kass, [[Vladislav Koržets]] ‎– heliplaat autorite esituses, koostaja: [[Priit Aimla]]. Plaadiümbris [[Priit Pärn]], vinüül, LP, salvestatud 26. detsembril 1987 "[[Meelejahutaja]]" avalikul lindistusel [[Eesti Raadio]] 1. stuudios ==Raamatud== * "Pügatud pegemot" – huumorikogu, (EKP Keskkomitee Kirjastus, 94 lk, 1969 ), illustratsioonid [[Heinz Valk]] * "Kuurvürsti narr" – huumorikogu, (EKP Keskkomitee Kirjastus, 103 lk, 1973 ), illustratsioonid: [[Heinz Valk]] * "Vastasseina nael" – huumorikogu, (Eesti Raamat, 96 lk, 1980), kujundanud: [[Illimar Paul]] * "Teeme ise stereopilte" – praktilisi nõuandeid stereopiltide tegemiseks, (Valgus, 62 lk, 1986), kujundanud: [[Aadu Orupõld]] * "Stereoprojektsioon" – Kuidas valmistada ise stereoprojektorit?, (Valgus, 126 lk, 1988), kaanekujundus: [[Aadu Orupõld]], ISBN 5440002111 * "Eesti huumor '86" – Valimik 1986. aastal perioodikas ilmunud eesti satiirist ja huumorist, koostanud: [[Priit Aimla]], R. Hanson, Kalju Kass, [[Vahur Kersna]], [[Silja Lättemäe]], Edgar Spriit ja [[Ilmar Trull]], (Kunst, 192 lk, 1990), Kujundanud [[Maie Ruljand]], Kaanekujundus [[Rein Lauks]] ==Laulusõnade autor== Kalju Kass lõi tekste [[Arved Haug]]i, [[Rein Rannap]]i, [[Harri Tarvo]] ja [[Arne Oit|Arne Oidi]] lauludele. Muu hulgas kirjutas ta sõnad Matise laulule filmist "[[Verekivi]]", mille viisi lõi [[Kustas Kikerpuu]]. See laul oli ka [[X noorte laulupeo kava]]s. ==Muud== 1985. aastast oli Kass [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Ta tõlkis näidendeid, humoreske ja jutte vene, inglise ja soome keelest. Tema [[humoresk]]e ja [[följeton]]e on tõlgitud mitmetesse keeltesse. 1989. aastal sooviti talle anda auhinda [[Meie Mats]]. Muu hulgas oli ta [[NSV Liidu meistersportlane]] [[purjetamine|purjetamises]]. == Isiklikku == Tema abikaasa [[Asta Kass]] oli lastekirjanik. Tütar [[Kristiina Kass]] on samuti lastekirjanik. ==Allikad== *Eesti kirjarahva leksikon, 1995 ==Välislingid== * [http://arhiiv.err.ee/vaata/ohtu-kahele-kalju-kass-ja-harri-tarvo/similar-187370 ERR arhiiv – Õhtu kahele. Kalju Kass ja Harri Tarvo. Eetris oli 06.11.1973] {{JÄRJESTA:Kass, Kalju}} [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti purjetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 174cwseuyx1vqca97ant37jp0ljvvlq 0 328333 7193878 7193203 2026-07-16T15:47:24Z Velirand 67997 /* Lai */ 7193878 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (La)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "La". ==La== *[[Jean de La Fontaine]], prantsuse kirjanik (1621–1695) *[[Roger de La Fresnaye]], prantsuse kunstnik (1885–1925) *[[Cécile La Grenade]], Grenada ettevõtja (1952–) *[[Fiorello La Guardia]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1882–1947) *[[Julien Offray de La Mettrie]], Prantsuse arst ja filosoof (1709–1751) *[[Jean-François de La Pérouse]], prantsuse maadeuurija (sündis 1741) *[[Lynda La Plante]], inglise kirjanik, stsenarist ja näitleja (1943–) *[[François de La Rochefoucauld]], prantsuse kirjanik (1613–1680) *[[Pierre de La Rue]], helilooja ja laulja (suri 1518) *[[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle]], prantsuse maadeavastaja (1643–1687) *[[Georges de La Tour]], prantsuse maalikunstnik (1593–1652) *[[Johann Friedrich de La Trobe]], Eesti helilooja (1769–1845) == Laa == *[[Ilmar Laaban]], eesti luuletaja ja publitsist (1921–2000) *[[Peeter Laaban]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1921–2010) *[[Benita Laabi]], eesti arhivaar (1911–1988) *[[Reio Laabus]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Ahto Laadoga]], eesti maalikunstnik (1958–) *[[Jaanus Laagriküll]], eesti teatrikunstnik (1972–) *[[Mart Laagus]], Kalanduskoja esimees (1905–1990) *[[Aleksander Laak]], Jägala töölaagri ülem (1907–1960) *[[Kertu Laak]], eesti võrkpallur (1998–) *[[Marin Laak]], eesti kirjandusteadlane (1964–) *[[Heinrich Laakmann]], Tartu trükkal (1802–1891) *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]], Eesti ajaloolane (1893–1955) *[[Heli Laaksonen]], soome murdeluuletaja ja tõlkija (1972–) *[[Cornelius Laaland]], eesti vaimulik (1824–1862) *[[Johann Laaland]], eesti kooliõpetaja (1792–1854) *[[Klaus Laalo]], soome keeleteadlane (1955–) *[[Eduard Laaman]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1888–1941) *[[Ilona Laaman]], eesti luuletaja (1934–2017) *[[Jaan Laaman]], eesti päritolu USA kurjategija (1948–) *[[Ernst Gottlieb Laamann]], Eesti vaimulik (1700–1741) *[[Roman Laamann]], eesti arst (1888–1963) *[[Tarrvi Laamann]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1973–) *[[Andres Laan]], eesti neurobioloog (1989–) *[[Andres Laan (muusik)|Andres Laan]], eesti viiuldaja (1946–) *[[Herbert Laan]], eesti viiuldaja ja vioolamängija (1907–1988) *[[Malle Laan]], eesti arhitekt (1950–2021) *[[Maris Laan]], eesti geneetik (1968–) *[[Mart Laan]], Eesti politseinik (1963–1996) *[[Marta Laan]], eesti näitleja (1985–) *[[Matti Laan]], eesti füüsik (1944–) *[[Osvald Laan]], eesti maadleja (1909–1999) *[[Paul Laan]], eesti filoloog ja luuletaja (1928–) *[[Toivo Laan]], eesti mägironija, matkaja, harrastusfotograaf ja luuletaja (1966–) *[[Valdis Laan]], eesti matemaatik (1972–) *[[Aleksander Laane]], Eesti poliitik (1968–) *[[Aleksander Rudolf Laane]], eesti tõstja ja metsavend (1910–1973) *[[Edgar Laane]], eesti notar (1903–1947) *[[Edward Laane]], eesti hematoloog (1972–) *[[Elmut Laane]], eesti kardioloog ja arstiteadlane (1928–2001) *[[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur (1969–2021) *[[Mati Laane]], eesti aiandustegelane (1946–) *[[Peeter Laane]], eesti arstiteadlane, kergejõustiklane ja sporditegelane (1941–2017) *[[Heli Laanekask]], eesti keeleteadlane (1950–) *[[Karl Laanekask]], eesti kitarrist (1973–) *[[Gustav Laanekõrb]], eesti sporditegelane ja kohtuametnik (1876–1941) *[[William Laanekõrb]], eesti purilendur (1910–2004) *[[Tiina Laanem]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1974–) *[[Kirsti Laanemaa]], eesti sisearhitekt (1940–2023) *[[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik (1937–2024) *[[Aare Laanemets]], eesti näitleja ja lavastaja (1954–2000) *[[Agu Laanemets]], eesti tippjuht ja ettevõtja (1966–) *[[Andres Laanemets]], eesti koolijuht (1970–) *[[Mari Laanemets]], eesti kunstiteadlane (1975–) *[[Eduard Laanemäe]], Eesti poliitik (1885–?) *[[Mart Laanemäe]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Riho Laanemäe]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1963–2005) *[[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt (1977–) *[[Ants Laaneots]], Nõukogude Liidu ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik (1948–) *[[Heino Laaneots]], eesti vaimulik (1928–2009) *[[Rein Laaneots]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Neeme Laanepõld]], eesti muusik (1913–1991) *[[Eneken Laanes]], eesti kirjandusteadlane (1972–) *[[Arvi Laanet]], eesti õpetaja, koolijuht ja muusikategelane (1935–1995) *[[Kalle Laanet]], Eesti poliitik ja politseiametnik (1965–) *[[Nikolai Laanetu]], eesti zooloog ja jahindusteadlane (1946–) *[[Riina Laanetu]], eesti moedisainer ja rätsep (1981–) *[[Mari Laaniste]], eesti kunstiteadlane ja kirjanik (1977–) *[[Lauri Laanisto]], eesti bioloog ja tõlkija (1978–) *[[Olev Laanjärv]], eesti poliitik (1942–2007) *[[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja (1989–) *[[Vambola Laanmäe]], eesti loomakasvatusteadlane (1916–2005) *[[Ave Laanoja]], eesti näitleja (1948–) *[[Henn Laanpere]], eesti keemik (1930–1995) *[[Edmund-Aleksander Laansalu]], eesti vaimulik (1913–1973) *[[Erika Laansalu]], eesti filmitootja ja tõlk (1952–) *[[Kunnar Laansalu]], eesti vasaraheitja (1953–2016) *[[Tiina Laansalu]], eesti keeleteadlane (1982–) *[[Emil Laansoo]], eesti muusik (1921–2004) *[[Enn Laansoo]], eesti arhitekt (1958–) *[[Juss Laansoo]], eesti motosportlane (1983–) *[[Maario Laansoo]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Urmas Laansoo]], eesti botaanik (1962–) *[[Vladimir Laante]], eesti loomaarst ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1893–1971) *[[Anne Laantee]], eesti geoloog (1930–2013) *[[Karl Laantee]], eesti ajakirjanik ja vaimulik (1927–2007) *[[Getter Laar]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Mart Laar]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1960–) *[[Lea Laarmaa]], eesti jurist (1951–) *[[Ronald Laarmaa]], eesti hüdrobioloog ja planktoloog (1991–) *[[Märt Laarman]], eesti graafik ja maalikunstnik (1896–1979) *[[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (1942–2024) *[[Mats Laarmann]], Eesti vallakooliõpetaja, põllumees ja poliitik (1873–1964) *[[Aare Laas]], Eesti jalgpallitreener (1954–2011) *[[Aleksander Laas]], eesti loomaarst (1889–1957) *[[Andreas Laas]], Eesti vaimulik (1863–1918) *[[Anto Laas]], eesti puuraidur ja laasija *[[Ave Laas]], eesti kodanikuaktivist ja teaduse populariseerija (1982–) *[[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Endel Laas]], eesti metsateadlane (1915–2009) *[[Ernst Laas]], saksa filosoof (1837–1885) *[[Heinrich Laas]], eesti vaimulik (1900–1985) *[[Helle Laas]], eesti näitleja ja lastekirjanik (1941–) *[[Hendrik Laas]], eesti põllumajandustegelane (1862–1919) *[[Imbi Laas]], organist *[[Ivi Laas]], eesti nahakunstnik (1941–) *[[Julius Laas]], Eesti sõjaväelane (1900–1959) *[[Karl Laas]], eesti kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1908–1967) *[[Kristjan Laas]], eesti laulja (1990–) *[[Leena Laas]], Eesti viiuldaja ja pedagoog (1966–) *[[Mait Laas]], eesti animafilmirežissöör, produtsent, stsenarist ja kunstnik (1970–) *[[Martin Laas]], eesti jalgrattur (1993–) *[[Silver Laas]], eesti laulja (1985–) *[[Tamara Laas]], eesti õpetaja (1923–2007) *[[Margo Laasberg]], eesti filosoof (1970–1998) *[[Riste Laasberg]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Ferdinand Laaser]], eesti roosiaretaja (1911–1982) *[[Ants Laasi]], eesti geograaf (1909–1989) *[[Evald Laasi]], eesti ajaloolane (1931–1993) *[[Ilmar Laasi]], eesti arhitekt (1907–1999) *[[Lauri Laasi]], Eesti poliitik (1974–) *[[Rivo Laasi]], eesti muusik (1963–) *[[Andres Laasik]], eesti ajakirjanik, teatri- ja filmikriitik (1960–2016) *[[Endel Laasik]], eesti õigusteadlane (1921–1985) *[[Kristjan Laasik]], eesti filosoof (1977–) *[[Paul Laasik]], eesti näitleja (1949–) *[[Jüri Laasimer]], eesti metsateadlane (1910–1986) *[[Liivia-Maria Laasimer]], eesti botaanik (1918–1988) *[[Paul Laasimir]], eesti kommunist (1891–1920) *[[Liina Laasma]], eesti odaviskaja (1992–) *[[Roland Laasmäe]], eesti koorijuht (1922–1975) *[[Arnold Laasner]], Eesti jalgpallur (1906–1964) *[[Leslie Laasner]], eesti muusik ja helilooja (1974–) *[[Ain Laats]], eesti rahvusest Ameerika Ühendriikie insener (1935–) *[[Alar Laats]], eesti teoloog (1954–) *[[Annika Laats]], eesti vaimulik ja tervishoiutöötaja (1970–) *[[Artur Laats]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Jyri Laats]], Soome ja USA sõjaväelane (1923–2018) *[[Lauri Laats]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1981–) *[[Laatsarus Betaaniast]] == Lab == *[[André S. Labarthe]], prantsuse filminäitleja, -produtsent ja režissöör (1931–2018) *[[Eugène Labaume]], Prantsusmaa sõjaväetopograaf ja sõjaajaloolane (1783–1849) *[[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör (1986–) *[[Andres Labi]], eesti sisearhitekt ja disainer (1977–) *[[Erni Labi]], eesti rohuteadlane (1895–) *[[Juhan Labidas]], Eesti sõjaväelane (1897–1977) *[[Titus Labienus]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (suri 45 eKr) *[[Mikel Laboa]], baski muusik (1934–2008) *[[Gaëtan Laborde]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[William Labov]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1927–2024) == Lac == *[[Luis Alberto Lacalle]], Uruguay jurist ja poliitik (1941–) *[[Luis Alberto Lacalle Pou]], Uruguay jurist ja poliitik (1973–) *[[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik (1901–1981) *[[Aurora Lacasa]], hispaania päritolu Saksa laulja (1947–) *[[Alexandre Lacazette]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Benjamín Lacayo Sacasa]], Nicaragua president (1893–1959) *[[Agnese Lāce]], Läti poliitik (1987–) *[[Pierre François Lacenaire]], prantsuse kurjategija (1803–1836) *[[Fatima Lačević]], Bosnia ja Hertsegoviina filosoof (1943–) *[[Helmut Lachemann]], saksa helilooja (1935–) *[[Louis Lachenal]], prantsuse alpinist (1921–1955) *[[Darryl Lachman]], Curaçao jalgpallur (1989–) *[[Mārtiņš Lācis]], läti päritolu Nõukogude riigitegelane (1888–1938) *[[Oto Lācis]], läti päritolu Nõukogude ja Vene ajakirjanik (1934–2005) *[[Vilis Lācis]], läti kirjanik (1904–1966) *[[Visvaldis Lācis]], Läti ajakirjanik, keeleteadlane, ajaloolane ja poliitik (1924–2020) *[[Ernesto Laclau]], Argentina päritolu poliitikafilosoof (1935–2014) *[[Christian Lacroix]], prantsuse moelooja (1951–) *[[Maxence Lacroix]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) *[[Lactantius]], kristlik autor (3.–4. sajand) == Lad == *[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Friedrich Ladegast]], saksa oreliehitaja (1818–1905) *[[Usāmah ibn Lādin]], Saudi Araabia päritolu terrorist (1957–2011) *[[Ladislao I]], Napoli kuningas (1377–1414) *[[Ladislaus Postumus]] (1440–1457) *[[Albert Ladva]], Eesti politseinik (1895–1942) *[[Gustav Ladva]], eesti poksija (1929–1968) *[[Ottomar Ladva]], eesti maletaja (1997–) *[[Mihhail Ladõgin]], vene näitleja (1912–1990) *[[Marina Ladõnina]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1908–2003) *[[Viktoria Ladõnskaja]], Eesti ajakirjanik (1981–) *[[Lady Gaga]], USA laulja (1986–) *[[Kazys Ladiga]], Leedu sõjaväelane, kindralleitnant (1893–1941) *[[Lady Sovereign]], inglise räppar (1985–) == Lae == *[[Pieter van Laer]], hollandi maalikunstnik (suri 1642) *[[Roman Laes]], eesti poliitik (1905–1971) *[[Väino Laes]], eesti näitleja (1951–) *[[Tuulikki Laesson]], eesti maletaja (1969–) *[[Lars Levi Laestadius]], Rootsi vaimulik ja botaanik (1800–1861) *[[Diana Laev]], eesti tarbegraafik (1919–2002) *[[Riina Laev]], eesti orienteeruja ja lasteaiaõpetaja (1963–) *[[Taivo Laevastu]], eesti päritolu USA okeanograaf (1923–2002) == Laf == *[[Panagiótis Lafazánis]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Sam Lafferty]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Julia Laffranque]], Eesti kohtunik (1974–) *[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija (1951–2022) *[[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja (1994–) *[[Bernadette Lafont]], prantsuse filminäitleja (1938–2013) *[[Oskar Lafontaine]], Saksa poliitik (1943–) *[[Alexis Lafrenière]], Kanada jäähokimängija (2001–) == Lag == *[[Mart Laga]], eesti korvpallur (1936–1977) *[[Christine Lagarde]], Prantsusmaa poliitik (1956–) *[[Bernard Lagat]], USA kergejõustiklane (1974–) *[[Gustaf Lagerbielke]], Rootsi jalgpallur (2000–) *[[Karl Lagerfeld]], saksa moelooja (1933–2019) *[[Pär Lagerkvist]], rootsi kirjanik (1891–1974) *[[Selma Lagerlöf]], rootsi kirjanik (1858–1940) *[[Kari Lagerspetz]], soome bioloog (1931–2012) *[[Mikko Lagerspetz]], soome sotsioloog (1963–) *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]], Mauritaania poliitik ja diplomaat (1957–) *[[Lazar Lagin]], juudi päritolu vene satiirik ja lastekirjanik (1903–1979) *[[Lauri Lagle]], eesti näitleja ja lavastaja (1981–) *[[Jekaterina Lagno]], vene maletaja (1989–) *[[Aléxandros Lagópoulos]], kreeka semiootik (1939–) *[[Johan Lagos]], Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja (1801–1870) *[[Ricardo Lagos]], Tšiili poliitik (1938–) *[[Georges Lagrange]], prantsuse vaimulik (1929–2014) *[[Konstantin Lagunov]], vene ajakirjandusteadlane ja kirjanik (1924–2001) *[[Aina Lagus]], eesti sõudja (1944–) *[[Ruben Lagus]], Soome sõjaväelane (1896–1959) *[[Vitali Lagutenko]], Nõukogude Liidu arhitekt ja insener (1904–1969) == Lah == *[[Hadja Lahbib]], Belgia ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Andres Lahe]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Anneli Lahe]], eesti teleprodutsent ja -ajakirjanik (1971–) *[[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik (1999–) *[[Jaan Lahe]], eesti teoloog (1971–) *[[Janno Lahe]], eesti õigusteadlane (1978–) *[[Siiri Lahe]], eesti tippjuht (1970–) *[[Meri-Liis Laherand]], eesti sotsioloog ja tõlkija (1951–) *[[Johanna Lahesalu]], Keila elanik, kodulinna ajaloo uurija (1899–1979) *[[Lauri Lahesalu]], eesti jäähokimängija (1979–) *[[Riho Lahi]], eesti kirjanik ja karikaturist (1904–1995) *[[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur (1983–) *[[Armas Lahoniitty]], Soome poliitik (1944–2018) *[[Émile Lahoud]], Liibanoni poliitik ja sõjaväelane (1936–) *[[Aare Laht]], eesti keemik (1948–) *[[Sander Laht]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Tarmo Laht]], eesti arhitekt (1960–) *[[Uno Laht]], eesti kirjanik (1924–2008) *[[Signe Lahtein]], eesti ajakirjanik (1977–2018) *[[Aimo Lahti]], soome relvameister (1896–1970) *[[Johannes Lahti]], soome kümnevõistleja (1952–2017) *[[Rain Lahtmets]], eesti tehnikateadlane, orienteeruja ja sporditegelane (1936–2021) *[[Lauri Lahtmäe]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Rasmus Lahtvee]], Eesti poliitik (1980–) *[[Valdur Lahtvee]], Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik (1958–) == Lai == *[[Lai Ching-te]], Hiina Vabariigi poliitik (1959–) *[[Francis Lai]], prantsuse helilooja (1932–2018) *[[Ivar Lai]], eesti alpinist (1962–) *[[Andres Laiapea]], eesti poliitaktivist (1981–) *[[Eerik Laid]], eesti arheoloog ja etnoloog (1904–1961) *[[Melanie Laid]] (Soomusrongi Mari), Vabadussõjas osalenud Eesti naissõdur (1885–1941) *[[Mihkel Laid]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane (1899–1945) *[[Milvi Laid]], eesti laulja (1906–1976) *[[Ivar Laide]], eesti laulja (1931–1987) *[[Janet Laidla]], eesti ajaloolane (1982–) *[[Siiri Laidla]], eesti kirjanik (1959–) *[[Silvia Laidla]], eesti näitleja (1927–2012) *[[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik (1975–) *[[Avo Laido]], Eesti sõjaväelane (1903–1990) *[[Johan Laidoner]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1953) *[[Maria Laidoner]], Eesti pianist ja klaveriõpetaja, Johan Laidoneri abikaasa (1888–1978) *[[Aïssa Laïdouni]], Tuneesia jalgpallur (1996–) *[[Margus Laidre]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1959–) *[[Reno Laidre]], Eesti poliitik (1977–) *[[Laivi Laidroo]], eesti majandusteadlane (1978–) *[[Eerik Laidsaar]], eesti kergejõustiklane, prosaist, näitekirjanik ja ajakirjanik (1906–1962) *[[Arnold Laidva]], eesti poksija (1906–1990) *[[Meelis Laidvee]], eesti muusik (1964–) *[[Einar Laigna]], eesti vaimulik ja sõjaväelane (1937–) *[[Kustav-Olimar Laigna]], eesti tehnikateadlane (1932–2006) *[[Anita Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1901–1984) *[[Annike Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1972–) *[[Arkadio Laigo]], oli eesti maalikunstnik ja graafik (1901–1944) *[[Aet Laigu]], eesti filmiprodutsent (1979–) *[[Tõnu Laigu]], eesti arhitekt (1956–) *[[Ants Laikmaa]], eesti maalikunstnik (1866–1942) *[[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik (1990–) *[[Raivo Laikre]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1922–1999) *[[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja (1990–) *[[Marco Laimre]], eesti kunstnik (1968–) *[[Kalmer Lain]], eesti ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Johann Lainas]], Suure-Jaani postkontori ülem (1898–1957) *[[Aare Laine]], eesti ajakirjanik (1951–) *[[Denny Laine]], inglise muusik (1944–2023) *[[Doris Laine]], soome baleriin, koreograaf ja tantsupedagoog (1931–2018) *[[Edvin Laine]], soome filmi- ja teatrilavastaja (1905–1989) *[[Emma Laine]], soome tennisist ja treener (1986–) *[[Jarkko Laine]], soome kirjanik ja tõlkija (1947–2006) *[[Karin Laine]], eesti suusataja (1930–2017) *[[Pascal Lainé]], prantsuse kirjanik (1942–2024) *[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija (1998–) *[[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja (2000–) *[[Stefan Lainer]], austria jalgpallur (1992–) *[[Jaak Laineste]], eesti ettevõtja ja geoinformaatik (1976–) *[[Peeter Lainevool]], eesti eraadvokaat (1898–1941) *[[Leslie Laing]], Jamaica jooksja (1925–2021) *[[Meelis Lainvoo]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja tõlkija (1963–2016) *[[Herta Laipaik]], eesti kirjanik (1921–2008) *[[Juris Laipenieks]], Tšiili kergejõustiklane (1940–2024) *[[Bernhard Laipman]], eesti talunik (1865–1906) *[[Bernhard Lais]], eesti fotograaf (1854–1899?) *[[Arlentin Laisaar]], eesti füüsik (1933–) *[[Ilmar Laisaar]], eesti muusik (1961–) *[[Tanel Laisaar]], eesti arst (1969–) *[[Agu Laisk]], eesti taimefüsioloog (1938–) *[[Andres Laisk]], Eesti poliitik (1970–) *[[Elmar Laisk]], eesti füüsik (1907–1988) *[[Mart Laisk]], eesti psühholoog ja selgeltnägija (1961–) *[[Jurijs Laizāns]], Läti jalgpallur *[[Toivo Laitamm]], eesti poksija (1938–1999) *[[Kai Laitinen]], soome kirjandusteadlane, kriitik ja estofiil (1924–2013) *[[Anne Laius]], eesti bioloogiaõpetaja (1956–) *[[Leida Laius]], eesti filmirežissöör (1923–1996) *[[Ernst Laiv]], eesti advokaat (1894–1941) == Laj == *[[Ferdinand Laja]], eesti loomaarstiteadlane (1889–1956) *[[Loomet Laja]], eesti karskustegelane (1903–1994) *[[Mark Lajal]], eesti tennisist (2003–) *[[Mart Lajal]], eesti motosportlane (1965–) *[[Miroslav Lajčák]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1963–) *[[Samppa Lajunen]], soome kahevõistleja (1979–) *[[Lajos I]], Ungari ja Poola kuningas (Ludwik I) (1326–1382) *[[Lajos II]], Ungari ja Böömimaa kuningas (Ludvik II) *[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija (1988–) == Lak == *[[Imre Lakatos]], teadusfilosoof (1922–1974) *[[Chris Lake]], šoti DJ ja produtsent (1982–) *[[Louise Lake-Tack]], Antigua ja Barbuda jurist ja riigiametnik (1944–) *[[Nemanja Lakić-Pešić]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Vasílios Lákis]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[György Lakó]], ungari keeleteadlane (1908–1996) *[[Nestor Lakoba]], abhaasi rahvusest Nõukogude partei- ja riigitegelane (1893–1936) *[[Robin Lakoff]], USA keeleteadlane (1942–2025) *[[Henry Laks]], eesti laulja (1961–2023) *[[Joonas Laks]], eesti poliitik (1987–) *[[Leo Laks]], eesti ajaloolane, kirjanik ja tõlkija (1931–) *[[Meinhard Laks]], eesti õpetaja ja kultuuritegelane (1922–) *[[Sergius Laks]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Tiiu Laks]], eesti ajakirjanik (1984–) *[[Harald Laksberg]], eesti haridustegelane (1887–1963) == Lal == *[[Jack LaLanne]], Ameerika Ühendriikide toitumisspetsialist (1914–2011) *[[Léon Laleau]], Haiti kirjanik, poliitik ja diplomaat (1892–1979) *[[Guy Laliberté]], Kanada suurettevõtja ja pokkerimängija (1959–) *[[Annika Lall]], eesti kergejõustiklane (1962–) *[[Evald Lall]], eesti metsakorraldaja (1922–1998) *[[Lalla Salma]], Maroko printsess (1978–) *[[Adam Lallana]], inglise jalgpallur (1988–) *[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Boris Lalovac]], Horvaatia ökonomist ja poliitik (1976–) == Lam == *[[Carrie Lam]], Hongkongi poliitik (1957–) *[[Thomas Lam]], Soome-Hollandi jalgpallur (1993–) *[[Kendrick Lamar]], USA räppar (1987–) *[[Maurice LaMarche]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja koomik (1958–) *[[Jean-Baptiste de Lamarck]], prantsuse loodusteadlane ja sõjamees (1744–1829) *[[Hedy Lamarr]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja leiutaja (1914–2000) *[[Alice Lambakahar]], eesti õpetaja (1898–1980) *[[Adam Lambert]], USA laulja (1982–) *[[Johann Heinrich Lambert]], Šveitsi matemaatik, füüsik ja astronoom (1728–1777) *[[Michel Lambert]], belgia prantsuskeelne kirjanik (1947–) *[[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Werner Lamberz]], Saksa DV riigitegelane (1929–1978) *[[Lamberto Spoletost]], Frangi keiser (suri 898) *[[Johannes Lambi]], Eesti kohtunik (1898–1942) *[[Stéphane Lambiel]], Šveitsi iluuisutaja (1985–) *[[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Madis-Tõnu Lambin]], eesti veemotosportlane, -treener, spordikohtunik ja -tegelane (1935–2011) *[[Ferruccio Lamborghini]], itaalia autotööstur (1916–1993) *[[Karli Lambot]], eesti ettevõtja ja sportlane (1970–) *[[Christine Lambrecht]], Saksamaa poliitik (1965–) *[[Otto Graf Lambsdorff]], Lääne-Saksamaa poliitik (1926–2009) *[[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja ja metsavend (1925–2024) *[[Érik Lamela]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Anna Lammas]], eesti progümnaasiumiõpetaja ja koolijuht (1867–1937) *[[Lammekin]], valitseja Kuramaal (13. sajand) *[[Hans Lammers]], saksa jurist ja Saksamaa riigitegelane (1879–1962) *[[Norbert Lammert]], Saksamaa poliitik (1948–) *[[David Lammy]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Luciana Lamorgese]], Itaalia riigiametnik ja poliitik (1953–) *[[Laurent Lamothe]], Haiti poliitik (1972–) *[[Éric Lamouroux]], prantsuse diplomaat (1965–) *[[Allar Lamp]], Eesti jooksja (1991–) *[[Annikky Lamp]], Eesti riigiametnik *[[Anu Lamp]], eesti näitleja (1958–) *[[Dagmar Lamp]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1984–) *[[Elsa Lamp]], eesti laulja (sopran) (1913–2009) *[[Ene Lamp]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1936–) *[[Enno Lamp]], eesti endine sõudja (1942–) *[[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik (1979–) *[[Silja Lamp]], eesti tekstiilikunstnik (1950–) *[[Tõnn Lamp]], eesti näitleja (1983–) *[[Veljo Lamp]], eesti spordielu edendaja, illustraator ja kergejõustiklane (1968–) *[[Agnes Lamp-Mikk]], eesti maalikunstnik ja kostüümikunstnik (1910–1981) *[[Frank Lampard]], inglise jalgpallur (1978) *[[Mónika Lamperth]], Ungari poliitik ja jurist (1957–) *[[Vilho Lampi]], soome maalikunstnik (1898–1936) *[[Anamarija Lampič]], sloveeni murdmaasuusataja (1995–) *[[Karl Lamprecht]], saksa majandus- ja kultuuriajaloolane (1856–1915) *[[Peeter Lampson]], eesti koolmeister ja muusik (1819–1895) *[[Karin Lamson]], Eesti näitleja (1993–) *[[Leho Lamus]], eesti filosoofialektor (1971–) *[[Jason Lamy-Chappuis]], prantsuse kahevõistleja (1986–) == Lan == *[[Viktor Lanberg]], Eestis elav vene näitleja (1956–) *[[Imants Lancmanis]], läti kunstiajaloolane (1941–) *[[Nick Land]], Suurbritannia filosoof ja õuduskirjanik (1962–) *[[Tiit Land]], eesti biokeemik (1964–) *[[Marja-Liisa Landar]], eesti kergejõustiklane (1990–) *[[Eber Landau]], arengubioloog Tartus (1878–1959) *[[Lev Landau]], füüsik (1908–1968) *[[Martin Landau]], USA näitleja ja produtsent (1928–2017) *[[Gustav Landauer]], saksa anarhismiteoreetik (1870–1919) *[[Anton Lander]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Eric Lander]], Ameerika Ühendriikide matemaatik ja geneetik (1957–) *[[Frederick W. Lander]], Ameerika Ühendriikide maadeuurija, sõjaväelane ja luuletaja (1821–1862) *[[Dominik Landertinger]], Austria laskesuusataja (1988–) *[[Siegfried Lander von Sponheim]], Liivi ordu maameister (suri 1424) *[[Wilhelm Lander von Sponheim]], Saksa ordu rüütelvend 14. sajandil *[[Paul Landers]], saksa muusik (1964–) *[[Carl von Landesen]], Tallinna raehärra (1802–1883) *[[Carl Selmar von Landesen]], Eesti vaimulik (1826–1904) *[[Georg Landesen]], Tartu Ülikooli keemiaprofessor *[[Robert Carl von Landesen]], Eesti vaimulik (1863–1898) *[[Gabriel Landeskog]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Chico Landi]], Brasiilia Vormel 1 piloot (1907–1989) *[[Francesco Landini]], itaalia helilooja ja organist (u 1335–1397) *[[Raúl Landini]], Argentina poksija (1914–1988) *[[Floyd Landis]], USA profijalgrattur (1975–) *[[Yuri Landman]], Hollandi helilooja ja kitarrist (1973–) *[[Lando]], paavst (suri 914) *[[Michael Landon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik, režissöör ja produtsent (1936–1991) *[[Wanda Landowska]], poola klavessinist, pianist ja helilooja (1877–1959) *[[Lucrezia Landriani]], Milano hertsogi Galeazzo Maria Sforza kaaslanna (1440–) *[[Jeff Landry]], Ameerika Ühendriikide poliitik, jurist, diplomaat ja erusõjaväelane (1970–) *[[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik (1982–) *[[Vytautas Landsbergis]], Leedu poliitik ja muusikateadlane (1932–) *[[Karl Landsteiner]], Austria biokeemik ja arstiteadlane (1868–1943) *[[Arthur Bliss Lane]], USA diplomaat (1894–1956) *[[Nathan Lane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Nick Lane]], Briti biokeemik ja teaduskirjanik (1967–) *[[Alar Laneman]], Eesti sõjaväelane (1962–) *[[Ádám Lang]], ungari jalgpallur (1993–) *[[Ants Lang]], eesti pedagoog ja kirjastaja (1938–2014) *[[Antti Lang]], eesti päritolu Soome näitleja (1980–) *[[Elmar Lang]], Eesti sõjaväelane (1906–1944) *[[Jacob Lang]], rootsi vaimulik (1648–1716) *[[Karl Lang]], Eesti sõjaväelane (1900–1960) *[[Katherine Kelly Lang]], USA näitleja (1961–) *[[Mart Lang]], eesti ühistegelane (1862–1936) *[[Merike Lang]], eesti ajaloolane, etnoloog ja museoloog (1958–) *[[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Rein Lang]], Eesti poliitik (1957–) *[[Stephen Lang]], USA näitleja (1952–) *[[Tiina Lang]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Valter Lang]], Eesti arheoloog (1958–) *[[Liāna Langa]], läti luuletaja ja tõlkija (1960–) *[[Verne Langdon]], USA muusik ja jumestuskunstnik (1941–2011) *[[André Lange]], Saksamaa endine bobisõitja (1973–) *[[Anne Lange]], eesti kirjandus- ja tõlketeadlane ning tõlkija (1962–) *[[Artie Lange]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Christian Lous Lange]], norra ajaloolane, õpetaja ja politoloog (1869–1938) *[[Dorothea Lange]], USA fotograaf ja fotoajakirjanik (1895–1965) *[[Hope Lange]], Ameerika Ühendriikide filmi- teatri- ja telenäitleja (1933–2003) *[[Ingeburg Lange]], Saksa DV riigitegelane (1927–2013) *[[Jakob Lange (arhitekt)|Jakob Lange]], taani arhitekt (1978–) *[[Jessica Lange]], USA filminäitleja (1949–) *[[Johann Heinrich Lange]], Eesti vaimulik (1717–1788) *[[Torben Lange]], saksa füüsik (1994–) *[[Mihkel Langebraun]], eesti ühiskonnaaktivist (1986–) *[[Nikolai Langebraun]], portselantoodete töökoja omanik Eestis *[[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja (1999–) *[[Bert Langeler]], Hollandist Eestisse elama asunud puhkpillipedagoog (1962–) *[[Andreas von Langell]], Venemaa riigitegelane (surnud 1808) *[[Andres Langemets]], eesti kirjanduskriitik (1948–) *[[Liina Langemets]], eesti sisearhitekt (1978–) *[[Margit Langemets]], eesti keeleteadlane (1961–) *[[Heinrich von Langen]], Grobiņa foogt 16. sajandil *[[Mikk Langeproon]], eesti akordionist ja interpreet (1995–) *[[František Langer]], juudi rahvusest Tšehhi kirjanik, sõjaväearst, kirjanduskriitik ja esseist (1888–1965) *[[William Langer]], USA poliitik (1886–1959) *[[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja (2004–) *[[Aleksandr Langfang]], Nõukogude Liitu tšekist (1907–1990) *[[Katherine Langford]], Austraalia näitleja ja endine ujuja (1996–) *[[Taavi Langi]], eesti kitarrist (1984–) *[[Irving Langmuir]], Ameerika Ühendriikide keemik, füüsik ja insener (1881–1957) *[[Troadi Lango]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Peeter Langovits]], eesti pressifotograaf (1948–) *[[Georg Heinrich von Langsdorff]], vene teadlane (1774–1852) *[[Lilian Langsepp]], eesti muusikateadlane ja interpreet (1961–) *[[Olaf Langsepp]], eesti kehakultuuriajaloolane, ajakirjanik ja tõlkija (1930–2021) *[[Raho Langsepp]], eesti muusik (1968–) *[[Helena Langšádlová]], Tšehhi poliitik (1963–) *[[Elmar Lani]], eesti advokaat (1903–1989) *[[Richard Lanigan]], USA semiootik (1943–) *[[Zigurds Lanka]], läti maletaja (1960–) *[[Kevin Lankinen]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Jaks Lankots]], eesti geograaf, kartograaf ja genealoog (1939–2009) *[[Paul Lanno]], Esimese maailmasõja, Vabadussõja ja Teise maailmasõja veteran (1896–1981) *[[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Guillebert de Lannoy]], Burgundia sõjaväelane ja diplomaat (1386–1462) *[[Arnold Lannus]], eesti spordipedagoog ja -tegelane (1908–1983) *[[Angela Lansbury]], briti-USA näitleja ja laulja (1925–2022) *[[Aljona Lanskaja]], valgevene laulja (1985–) *[[Jiří Lanský]], tšehhi kõrgushüppaja (1933–2017) *[[Andrew Lansley]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Lanzelin]], Švaabimaa aadlik *[[Manuel Lanzini]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija (1995–) == Lao == *[[Meelis Lao]], eesti ärimees (1966–) *[[Lao She]], Hiina kirjanik (1899–1966) *[[Arne Laos]], eesti näitleja (1933–1989) *[[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallitreener (1937–2012) *[[Ester Laos]], eesti kirjanik (1931–2018) *[[Jaan Laos]], eesti sõudja (1985–) *[[Johannes Laos]], eesti muusik, parteitöötaja ja muusikapedagoog (1920–1993) *[[Joosep Laos]], eesti sõudja (1992–) *[[Rein Laos]], eesti näitleja ja lavastaja (1948–) *[[Roland Laos]], eesti näitleja (1986–) *[[Saale Laos]], eesti jurist (1974–) *[[Max Laosson]], eesti kirjanduskriitik, publitsist ja parteitegelane (1904–1992) *[[Laozi]], vanahiina filosoof == Lap == *[[Kristen Lapa]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Mārtiņš Lapa]], eesti päritoluga Läti luuletaja ja publitsist (1846–1909) *[[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1963–) *[[Villem Lapimaa]], Eesti jurist, kohtunik (1977–) *[[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (1952–2024) *[[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja (1947–2022) *[[Petras Lapinskas]], leedu geoloog (1936–2017) *[[Pierre-Simon Laplace]], prantsuse astronoom ja matemaatik (1749–1827) *[[Johannes Lapmann]], eesti meremees ja lukksepp (1913–1993) *[[Joan Laporta]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik ja sporditegelane (1962–) *[[Aymeric Laporte]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Elle Lapp]], eesti korvpallur ja treener (1946–2019) *[[Sille Lapp]], eesti pedagoog *[[Vaike Lapp]], eesti kultuuritegelane (1928–2015) *[[Mirkka Lappalainen]], soome ajaloolane (1975–) *[[Gosteke Lappe]], Vestfaali aadlik, Wolter von Plettenbergi ema (15. sajand) *[[Ludolf Lappe von der Ruhr]], Rakvere foogt 16. sajandil *[[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja (1991–) *[[Ivan Lappo]], vene ajaloolane (1869–1944) == Lar == *[[Jorge Lara Castro]], Paraguay advokaat, sotsioloog ja diplomaat (1945–) *[[Azzeddine Laraki]], Maroko poliitik (1929–2010) *[[Kosma Laredei]], eesti õigeusu vaimulik (1880–1954) *[[Peeter Laredei]], eesti haridustegelane ja vaimulik (1862–1952) *[[Peeter Laredei (õpetaja)|Peeter Laredei]], eesti kooliõpetaja (1911–2005) *[[Voldemar Larens]], eesti poksija (1914–1943) *[[Heinrich Laretei]], Eesti diplomaat ja poliitik (1892–1973) *[[Heldur Laretei]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1933–1994) *[[Käbi Laretei]], eesti päritolu pianist ja kirjanik (1922–2014) *[[Francisco Largo Caballero]], Hispaania ametiühingutegelane ja poliitik (1869–1946) *[[Cyle Larin]], Kanada jalgpallur (1995–) *[[Lea Larin]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Peeter Larin]], Eesti ajaloolane (1919–2011) *[[Sergei Larin]], Leedu ooperilaulja (1956–2008) *[[Monika Larini]], eesti kultuurikorraldaja ja teatriteadlane (1972–) *[[Ville Larinto]], Soome suusahüppaja (1990–) *[[Igor Larionov]], vene jäähokimängija (1960–) *[[Andres Larka]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1879–1942) *[[Dylan Larkin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) *[[Andrei Larkov]], vene murdmaasuusataja (1989–) *[[Pille-Riin Larm]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja toimetaja (1981–) *[[Emil Larmi]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Martti Larni]], soome kirjanik (1909–1993) *[[Hind Laroussi]], Hollandi laulja (1984–) *[[Ernst Larsen]], norra kergejõustiklane (1926–2015) *[[Glen Atle Larsen]], norra jalgpallur (1982–) *[[Henning Larsen]], taani arhitekt (1925–2013) *[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija (1989–) *[[Viggo Larsen]], taani filminäitleja ja -režissöör (1880–1957) *[[Brie Larson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (1989–) *[[Glen A. Larson]], Ameerika Ühendriikide televisiooniprodutsent ja režissöör (1937–2014) *[[Kyle Larson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline võidusõitja (1992–) *[[Nathan Larson]], Ameerika Ühendriikide muusik, filmimuusika helilooja ja kirjanik (1970–) *[[Adam Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Åsa Larsson]], rootsi jurist ja kirjanik (1966–) *[[Carl Larsson]], rootsi kunstnik (1853–1919) *[[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)|Gunnar Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1944–) *[[Gunnar Larsson]], rootsi ujuja (1951–) *[[Henrik Larsson]], rootsi jalgpallur (1971–) *[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Markus Larsson]], eesti ajakirjanik (1947–) *[[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], rootsi mäesuusataja (1979–) *[[Martin Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1979–) *[[Mats Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1980–) *[[Peter Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) *[[Rune Larsson]], rootsi kergejõustiklane (1924–2016) *[[Sebastian Larsson]], rootsi jalgpallur (1985–) *[[Stieg Larsson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1954–2004) *[[Ali Larter]], USA filminäitleja ja modell (1976–) == Las == *[[Alexander Lascelles]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1980–) *[[David Lascelles, vikont Lascelles]] (1950–) *[[George Lascelles, seitsmes Harewoodi krahv]] (1923–2011) *[[Henry Lascelles, kuues Harewoodi krahv]], (1882–1947) *[[Henry Ulick Lascelles]] (1953–) *[[Jamaal Lascelles]], Inglismaa jalgpallur (1993–) *[[James Lascelles]] (1953–) *[[Jeremy Lascelles]] (1955–) *[[Mark Lascelles]] (1965–) *[[Armin Laschet]], Saksamaa poliitik (1961–) *[[Pedro Lascuráin]], Mehhiko poliitik (1856–1952) *[[Karl Lashley]], USA psühholoog (1890–1958) *[[Emil Lask]],juudi päritolu saksa filosoof (1875–1915) *[[Emanuel Lasker]], juudi päritolu Saksamaa maletaja, matemaatik ja filosoof (1868–1941) *[[Toomas Lasmann]], eesti telerežissöör *[[Eugen Lasn]], eesti metsatööstur (1898–1958) *[[Kalle Lasn]], eesti ajakirjanik (1942) *[[Kristjan Lasn]], eesti tennisist (1908–1984) *[[Ly Lasner]], eesti näitleja (1901–1967) *[[Étienne Laspeyres]], saksa majandusteadlane (1834–1913) *[[Aadu Lass]], eesti teedeinsener (1928–2001) *[[Anne Lass]], eesti arhitektuuriajaloolane (1951–) *[[August Lass]], eesti jalgpallur (1903–1962) *[[Helena Lass]], eesti psühhiaater ja vaimse vormi ekspert (1980–) *[[Helina Lass]], eesti arhitekt (1983–) *[[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane (1979–) *[[Jüri Lass]], eesti balletitantsija (1942–2002) *[[Kaur Lass]], eesti arhitekt (1973–) *[[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane (1986–) *[[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], eesti näitleja (1989–) *[[Liisu Lass]], eesti ajakirjanik (1988–) *[[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1939–2026) *[[Riitta Liisa Lassila]], soome murdmaasuusataja (1978–) *[[Peep Lassmann]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1948–2025) *[[Sten Lassmann]], eesti pianist (1982–) *[[Maria Lassnig]], Austria maalikunstnik (1919–2014) *[[Guillermo Lasso]], Ecuadori poliitik (1955–) *[[Orlando di Lasso]], helilooja (1532–1594) *[[Georg Lasson]], saksa teoloog (1862–1932) *[[Harold Lasswell]] (1902–1978), politoloog ja kommunikatsiooniteoreetik *[[Philip de László]], ungari maalikunstnik (1869–1937) *[[Aleksandr Lastin]], vene maletaja (1976–2015) ==Laš== *[[Jevlampijus Laškovas]], leedu geoloog (1932–) *[[Judita Laššáková]], Slovakkia poliitik (1977–) == Laz == *[[Lazar (Gurkin)]], Eesti õigeusu vaimulik, piiskop (1969–) *[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Ervin Lázár]], ungari kirjanik (1936–2006) *[[György Lázár]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1924–2014) *[[Pavlo Lazarenko]], Ukraina poliitik (1953–) *[[Martin Lazarev]], eesti graafiline disainer ja fotograaf (1977–) *[[Sergei Lazarev]], vene laulja, tantsija ja näitleja (1983–) *[[Vladimir Lazarev]], Prantsusmaa maletaja (1964–) *[[Milunka Lazarević]], serbia maletaja (1932–2018) *[[Emma Lazarus]], ameerika luuletaja (1849–1887) *[[Richard Lazarus]], USA psühholoog (1922–2002) *[[Heinz Lazek]], Austria ja Saksamaa poksija (1911–1986) *[[George Lazenby]], Austraalia filminäitleja (1939–) *[[Branko Lazić]], serbia korvpallur (1989–) *[[Darko Lazović]], serbia jalgpallur (1990–) *[[Larissa Lazutina]], vene suusataja (1965–) == Lat == *[[Joachim Latacz]], saksa klassikaline filoloog (1934–) *[[Jean François Laterrade]], prantsuse botaanik (1784–1858) *[[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja (1995–) *[[Lewis Howard Latimer]], USA leiutaja (1848–1928) *[[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (1958–2024) *[[Vladimir Latin]], Eesti sõudja (1985–) *[[Ferran Latorre]], Hispaania alpinist (1970–) *[[Gérard Latortue]], Haiti poliitik (1934–2023) *[[Bruno Latour]], prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog (1947–2022) *[[Karl Latserus]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1903–1966) *[[Aare-Paul Lattik]], eesti organist ja muusikapedagoog (1970–) *[[Jaan Lattik]], Eesti kirjanik ning usu- ja poliitikategelane (1878–1967) *[[Margus Lattik]], eesti kirjanik ja kunstnik (1973–) *[[Robert Lattik]], eesti arst (1886–1950) *[[Vello Lattik]], eesti kirjanik (1935–2007) *[[Urmas Lattikas]], eesti helilooja, arranžeerija ja džässpianist (1960–) *[[Jean de Lattre de Tassigny]], prantsuse sõjaväelane (1889–1952) *[[Pavieł Łatuška]], Valgevene opositsioonipoliitik (1973–) *[[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja (1985–) *[[Leonid Latõnin]], vene kirjanik (1938–) *[[Julija Latõnina]], vene ajakirjanik (1966–) *[[Larissa Latõnina]], Nõukogude Liidu riistvõimleja (1934–) *[[Gavriil Latõšev]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane == Lau == *[[Anton Theophil Lau]], Eesti vaimulik (1692–1727) *[[Eižens Laube]], läti arhitekt (1880–1967) *[[Rein Laube]], eesti arst (1912–1981) *[[Milda Lauberte]], Läti maletaja (1918–2009) *[[Lauri Laubre]], Eesti muusikaärimees (1961–) *[[Gary Lauck]], USA poliitik (1953–) *[[Cilja Laud]] *[[Peeter Laud]], eesti arvutiteadlane (1977–) *[[Niki Lauda]], Austria vormelisõitja ja ettevõtja (1949–2019) *[[Estée Lauder]], Ameerika ettevõtja (1908–2004) *[[Abel Laudonio]], Argentina poksija (1938–2014) *[[Michael Laudrup]], taani jalgpallur (1964–) *[[Max von Laue]], saksa füüsik (1879–1960) *[[Sulev Laugasson]], eesti poksija (1935–2001) *[[Eduard Laugaste]], eesti folklorist (1909–1994) *[[Gerda Laugaste]], eesti keeleteadlane (1910–1992) *[[Reet Laugaste]], eesti algoloog (1939–) *[[Kjell Eugenio Laugerud García]], Guatemala poliitik (1930–2009) *[[Tõnis Laugesaar]], eesti orienteeruja (1994–) *[[Charles Laughton]], inglise näitleja ja stsenarist (1899–1962) *[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Juhan Laugis]], eesti elektrotehnikateadlane (1938–2010) *[[Juhan Laugis (kohtunik)|Juhan Laugis]], Eesti kohtunik (1896–1971) *[[Arnold Laugus]], eesti akvarellikunstnik ja pedagoog (1917–2013) *[[Epp Lauk]], eesti nüüdiskultuuri uurija (1952–) *[[Karl Patrick Lauk]], eesti jalgrattur (1997–) *[[Siiri Lauk]], eesti raamatukogundustegelane ja terminoloog (1956–2012) *[[Tõnu Lauk]], eesti metallikunstnik ja kollektsionäär (1938–) *[[Ülar Lauk]], eesti maletaja (1968–) *[[Rein Lauks]], eesti karikaturist ja teatrikunstnik (1945–2019) *[[Einar Laukse]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane ja Eesti riigiametnik (1944–) *[[Endel Laul]], eesti ajaloolane (1927–2014) *[[Heinrich Laul]], eesti tehnikateadlane (1910–1991) *[[Indrek Laul]], eesti pianist (1968–) *[[Peeter Laul]], eesti pianist ja pedagoog Venemaal (sündinud 1977) *[[Reet Laul]], eesti pianist ja kontsertmeister (1939–) *[[Rein Laul]], eesti helilooja ja muusikateadlane (1939–) *[[Silvia Laul]], eesti arheoloog (1931–2013) *[[Venno Laul]], eesti koorijuht ja dirigent (1938–2018) *[[Keith Laumer]], USA ulmekirjanik (1925–1993) *[[August Laumets]], eesti vaimulik (1911–1996) *[[Karl Laumets]], eesti näitleja ja lavastaja (1990–) *[[Rauno Laumets]], eesti jooksja (1990–) *[[Ülo Laumets]], Eesti korvpallur (1936–2004) *[[Helen Laupa]], eesti endine tennisist ja ettevõtja (1976–) *[[Cyndi Lauper]], USA laulja ja filminäitleja (1953–) *[[Henri Laupmaa]], eesti ettevõtja (1975–) *[[Friedrich Gotthard Laupmann]], Narva kullassepp *[[Gustav Friedrich Laupmann]], Narva kullassepp *[[Allan Laur]], Eesti nelipühi kiriku juht (1945–2004) *[[Andres Laur]], eesti kirjastaja (1909–1973) *[[Ants Laur]], eesti keemik (1899–1996) *[[Arnold Laur]], eesti vaimulik (1880–1922) *[[August Laur]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Emil Laur]], Eesti sõjaväelane (1888–1971) *[[Erki Laur]], eesti näitleja (1976–) *[[Hjalmar Laur]], eesti sõjaveteran ja akvarellist (1920–2011) *[[Hugo Laur]], eesti näitleja (1893–1977) *[[Jarno Laur]], Eesti poliitik (1975–) *[[Katrin Laur]], eesti filmilavastaja (1955–) *[[Mati Laur]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Märt Laur]], eesti kirjanik (1980–2020) *[[Paul Richard Laur]], eesti veemotosportlane (2009–) *[[Raphael Laur]], Eesti vesiehituste insener (1884–1969) *[[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist (1993–) *[[Sandra Laur]], Eesti poliitik (2004–) *[[Sven Laur]], eesti arvutiteadlane (1979–) *[[Tiido Laur]], eesti poliitik ja arhivaar (1882–1930) *[[Tiiu Laur]], eesti tekstiilikunstnik (1944–) *[[Uno Laur]], eesti kapten (1928–2018) *[[Uno Laur (muusik)|Uno Laur]], eesti muusik, punkansamblite Must Mamba ja Röövel Ööbik endine solist (1961–2025) *[[Valeri Laur]], eesti kunstnik (1948–) *[[Ilmi Laur-Paist]], eesti graafik (1980–) *[[Ferdinand Laurberg]], eesti jää- ja jalgpallur (1904–1941) *[[Stan Laurel]], inglise koomik (1890–1965) *[[Marie Laurencin]], prantsuse kunstnik (1883–1956) *[[Laurentius (vastupaavst)|Laurentius]], vastupaavst (suri 506) *[[Heinrich Lauri]], Eesti poliitik (1890–1942) *[[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog (1928–2014) *[[Indrek Lauri]], eesti kergejõustiklane (1941–1999) *[[Johannes Oskar Lauri]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop ja peapiiskop (1891–1974) *[[Lembit Lauri]], eesti raadioajakirjanik (1929–2006) *[[Maris Lauri]], eesti majandusanalüütik (1966–) *[[Markus Lauridsen]], taani jäähokimängija (1991–) *[[Oliver Lauridsen]], taani jäähokimängija (1989–) *[[Arthur Pillans Laurie]], briti keemik (1861–1949) *[[Hugh Laurie]], inglise näitleja (1959–) *[[Piper Laurie]], USA näitleja (1932–2023) *[[Mairi Laurik]], eesti ulmekirjanik (1979–) *[[Selim Laurikkala]], soome vaimulik (1882–1957) *[[Erko Laurimaa]], eesti kitarrist (1987–) *[[Juhan Laurimaa]], eesti loomaarst (1906–1951) *[[Piret Laurimaa]], eesti näitleja (1971–) *[[Leho Laurine]], eesti maletaja ja maleajakirjanik (1904–1998) *[[Ester Lauringson]], eesti karikaturist (1956–) *[[Gustav Lauringson]], eesti bioloog ja religiooniloolane (1961–) *[[Riho Laurisaar]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Tiina Laurisson]], Eesti vibusportlane ja treener (1957–) *[[Fromhold Lauristin]], eesti majandusteadlane (1900–1964) *[[Johannes Lauristin]], Eesti poliitik ja kirjanik (1899–1941) *[[Marju Lauristin]], Eesti poliitik ja sotsiaalteadlane (1940–) *[[Olga Lauristin]], Eesti kommunistlik revolutsionäär (1903–2005) *[[Karl-Johann Laurits]], eesti sõjaväelane (1892—1941) *[[Peeter Laurits]], eesti fotograaf (1962–) *[[Taavi Laurits‎]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Arthur Laurents]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1917–2011) *[[Louis Laurie]], USA poksija (1917–2002) *[[Meinhard Laurmaa]], eesti pikaealine ja ajakirjanik (1905–2008) *[[Achille Lauro]], Itaalia ettevõtja ja poliitik (1887–1982) *[[Püha Laurentius]], märterpühak (225–258) *[[Leo Laurson]], Eesti sõjaväelane (1897–1972) *[[Johannes Laurson]], eesti vaimulik (1908–1975) *[[Peeter Laurson]], Eesti majandustegelane, keemik ja poliitik (1971–) *[[Albert Laus]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1918–1986) *[[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik (1983–) *[[Helen Lausma-Saar]], eesti ajaloolane (1988–) *[[Frank Lautenberg]], USA poliitik (1924–2013) *[[Ants Lauter]], eesti näitleja ja lavastaja (1894–1973) *[[Ed Lauter]], USA näitleja (1938–2013) *[[Karl Lauterbach]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik, arst ja epidemioloog (1963–) *[[Otto von Lauterberg]], Liivi ordu maameister (surnud 1270) *[[Paul Lauterbur]], ameerika keemik (1929–2007) *[[Joël Lautier]], prantsuse maletaja (1973–) *[[Taylor Lautner]], USA näitleja, modell ja võitluskunstide harrastaja (1992–) *[[Lautréamont]], prantsuse kirjanik (1846–1870) *[[Woldemar Johann von Lauw]], baltisaksa tööstur (1712–1786) == Lav == *[[Gustaf de Laval]], rootsi leiutaja, insener ja tööstur (1845–1913) *[[Pierre Laval]], prantsuse poliitik ja riigitegelane (1883–1945) *[[Johann Caspar Lavater]], Šveitsi kirjanik, filosoof, füsiognoomik ja teoloog (1741–1801) *[[Sophie Lavaud]], prantsuse alpinist (1968–) *[[Rod Laver]], Austraalia endine tennisist (1938–) *[[Alphonse Laveran]], prantsuse arst (1845–1922) *[[Anton Szandor LaVey]], Ameerika Ühendriikide satanistide liider (1930–1997) *[[Inbar Lavi]], Iisraeli näitlejanna (1986–) *[[Avril Lavigne]], Kanada laulja (1984–) *[[Timo Lavikainen]], soome näitleja (1974–) *[[Renaud Lavillenie]], prantsuse teivashüppaja (1986–) *[[Jüri Laving]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Antoine Lavoisier]], prantsuse keemik (1743–1794) *[[Jüri Lavrentjev]], eesti tehnikateadlane (1959–) *[[Mihhail Lavrentjev]], vene matemaatik, hüdrodünaamik ja mehaanik (1900–1980) *[[Sergei Lavretsov]], Narva kaupmees ja metseen (1825–1906) *[[Klemen Lavrič]], sloveeni endine jalgpallur (1981–) *[[Nikolai Lavrinovski]], Venemaa riigitegelane (1875–1930) *[[Leonid Lavrov]], Eesti õigeusu vaimulik (1882–1954) *[[Sergei Lavrov]], Venemaa diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natalja Lavrova]], vene iluvõimleja (1984–2010) *[[Mihhail Lavrovski]], vene ballettmeister ja endine balletitantsija (1941–) *[[Darja Lavõgina]], Eesti biokeemik (1986–) == Law == *[[Jude Law]], inglise näitleja, filmiprodutsent ja -režissöör (1972–) *[[Lucy Lawless]], USA näitleja (1968–) *[[David Herbert Lawrence]], inglise kirjanik (1885–1930) *[[Edmund Lawrence]], Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner (1932–2025) *[[Jennifer Lawrence]], USA näitleja (1990–) *[[Martin Lawrence]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja, produtsent ja stsenarist (1965–) *[[Célia Lawson]], portugali laulja (1974–) *[[Thomas W. Lawson]], ameerika kirjanik ja ärimees (1857–1925) == Lax == *[[Henrik Lax]], Soome poliitik (1946–) *[[Peter Lax]], Ungari juudi päritolu USA matemaatik (1926–2025) *[[Paul Laxalt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1922–2018) *[[Erik Laxmann]], soome päritolu Venemaa keisririigi teadlane (1737–1796) *[[Halldór Laxness]], islandi kirjanik (1902–1998) ==Lay== *[[Caren Lay]], Saksa poliitik (1972–) *[[Richard Layard]], Suurbritannia majandusteadlane (1934–) *[[Stephen Laybutt]], Austraalia endine jalgpallur (1977–) *[[Amor Layouni]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Miguel Layún]], Mehhiko jalgpallur (1988–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|La, Biograafiad]] 835m42dyx0kcyucclgie0af546yvgf2 0 328544 7194309 7009584 2026-07-17T11:51:06Z Kuriuss 38125 7194309 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Märt Põder 2022.jpg|pisi|Märt Põder 2022. aastal]] '''Märt Põder''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1979]] [[Tartu]]s) on eesti [[filosoof]], [[infovabadus]]e ja [[digiõigus]]te aktivist. ==Haridus== [[Fail:Märt Põdra autogramm.jpg|pisi|Märt Põdra autogramm]] Märt Põder on õppinud [[Tallinna Nõmme Põhikool]]is (1984–1993) ja [[Tallinna 21. Kool]]is (1993–1997). Ta on õppinud ka [[Tartu Ülikool]]is filosoofia erialal (alates 1997) ja Jaapanis [[Keio Ülikool]]is (2009–2011).{{lisa viide}} *[[Bakalaureusekraad]], 2003, (juh) [[Tõnu Luik]], "ΠΡΟΣΘΕ ΠΛΑΤΩΝ ΟΠΙΘΕΝ ΤΕ ΠΛΑΤΩΝ ΜΕΣΣΗ ΤΕ ΧΙΜΑΙΡΑ – Vaatlusi Martin Heideggeri Platoni-tõlgitsustele", [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]] *[[Magistrikraad]] ([[teaduskraad]]), 2006, (juh) [[Tõnu Luik]], "Platoni dialoogid [[Politeia|POLITEIA]] ja [[Theaitetos (Platoni dialoog)|THEAITETOS]]. Teadmise ja arvamise eristus", [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]] *[[Magistrikraad]] ([[kutsekraad]]), 2008, (juh) [[Paul McLaughlin]], "Kõlbluskasvatus eetikateooria vaatepunktist", [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]] *[[Doktorant]], (juh) [[Ülo Matjus]], The Concept of Soul in Plato's Late Philosophy (Hinge mõiste Platoni hilises [[filosoofia]]s), [[Tartu Ülikool]] ==Tegevus filosoofia vallas== Märt Põder on töötanud [[Mart Reiniku Gümnaasium|Mart Reiniku gümnaasium]]is [[filosoofia]][[õpetaja]]na, [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[õppejõud|õppejõuna]] ja [[Tartu Ülikool]]i filosoofiaõpetajate koolitusprogrammi juhina. Ta on uurinud eelkõige [[platonism]]i ajalugu, tõlkinud [[Platon]]it,<ref name="euth" /> [[Martin Heidegger]]i<ref name="t6est" /> ja [[Friedrich Nietzsche]]t ning uurinud [[väärtuskasvatus]]e teooriat. Ta on pidanud avalikke ettekandeid muu hulgas [[Karl Popper|Karl Popperi]],<ref name="popper" /> [[Immanuel Kant|Immanuel Kanti]],<ref name="sirp" /> [[õnn|õnne]]<ref name="6nn" /> ja infoühiskonna kohta,<ref name="nomaadid" /><ref name="internet" /> võtnud meedias sõna ühiskonnakriitilistel, iseäranis [[infoühiskond|infoühiskonna]] alusväärtusi puudutavatel teemadel. On filosoofiaseltsingu [[Frontisterion]] (Taipla)<ref name="taipla" /> ja [[EYS Veljesto]] liige. Põder on tegelenud ka filosoofiahariduse edendamisega Eesti gümnaasiumides, ta oli 2011. aasta riikliku õppekava filosoofia ainetöörühma juht.<ref name="fqYJg" /><ref name="30SQs" /> Ta on [[filosoofiaolümpiaad]]i žürii liige ja olnud tegev väärtuskasvatuse riikliku programmi taustauuringutes.<ref name="xUJlB" /> ==Tegevus infoühiskonna vallas== [[Pilt:Märt Põder teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg|pisi|Märt Põder Narva teisel [eel]arvamusfestivalil 2016. aastal]] Märt Põdra poliitiline tegevus on käinud eelkõige infoühiskonna valdkonnas. Ta on [[Open Knowledge Estonia]] asutajaliige ja tegutsenud [[Eesti Piraadipartei]] egiidi all. Ta on teinud [[Generaadio]]s koos [[Ago Gaškov]]i ja [[Raik Sõster|Raik Sõstraga]] saadet "[[Olukorrast konnatiigis]]" (2015–2018).<ref name="konnatiik" /> Ta kandideeris 2013. aasta kevadel Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse valimistel piraadiplatvormiga ja oli 212 häälega häälte arvult kolmas esindusse pääseja.<ref name="uUYcw" /> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel]] oli Põder [[Valimisliit Vabakund|Tartu valimisliidu Vabakund]] üks initsiaatoreid, valimisteks moodustatud seltsingu usaldusisik<ref name="lY7b2" /> ja saadikurühma nõunik Tartu linnavolikogus.<ref name="volikogu" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] osales ta sõltumatu kandidaadi [[Silver Meikar#2014. aasta Euroopa parlamendi valimised|Silver Meikari]] kampaanias tema tulevase kontori töötajana, kes vastutab infoühiskonna teemade eest.<ref name="meikar" /> Ta on olnud järjest kahe Eesti Piraadipartei juhatuse koosseisus ning ühingu põhiväärtuste [[kopimi]], [[avatus|avatuse]] ja [[hajutatus|hajutatuse]]<ref name="CwIlD" /> sõnastaja. Vaba infoühiskonna aktivist on Põder olnud 1990. aastatest, mil ta osales kohalikus [[FidoNet]]is aadressiga 2:490/222.33 ja oli konverentsi [[EW.KEEL]] moderaator.<ref name="OztjU" /> Märt Põder on tegelenud [[Elektrooniline hääletamine Eestis|e-hääletuse]],<ref name="evote" /> [[e-demokraatia]]<ref name="yhitamine" /><ref name="kolmandalt" /><ref name="pp-edem" /> ja [[avaandmed|avaandmete]]<ref name="opendata" /> kampaaniatega ning võtnud sõna [[anonüümsus]]e ja [[privaatsus]]e tagamise kaitseks internetis.<ref name="anon" /><ref name="vastul" /> Ta oli Eesti [[ACTA]]-vastase liikumise üks algatajatest 2011. aasta lõpus, tõlkides ja valmistades ette brošüüri, mis lükkas geriljaaktsiooni käigus Riigikogu liikmete lauale sokutatuna kampaania käima.<ref name="edri" /><ref name="acta" /> Ta juhtis 2015. aastal [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] all [[TTIP]] vabakaubanduslepingu ohtudest teavitamise kampaaniat.<ref name="ttip" /><ref name="dystoopia" /> Oma isikliku poliitilise eesmärgina esitab Märt Põder teadusinfo ja materjalide vaba levikut ning [[autoriõigus]]e uuendamist, et levik oleks võimalik. Kuna [[ülikool]]ide raamatukogudel ja muudel sarnastel institutsioonidel ei ole piisavalt raha, et hankida spetsiifilistes valdkondades uusimat kirjandust, siis olevat Põdra sõnutsi paljud magistri- ja doktoritööd kirjutatud "piraaditud" kirjanduse põhjal, kuigi nende materjalide levitamine on karistatav.<ref name="zHLdm" /> Ta on soovitanud kanda [[õiglane kaubandus|õiglase kaubanduse]] märgistus üle ka loometööstusesse<ref name="dick" /> ja loonud eksperimentaalseid lahendusi, millega teaduspublikatsioonide mõjukust õiglasemalt hinnata.<ref name="mistake" /><ref name="thomson" /> Ta algatas 2016. aasta kevadel koos [[remiksikultuur]]ist huvitatud artistidega projekti, mille eesmärk oli tutvustada autoriõiguste kaitsekoormata muusikaüritusi, et töötada sisse [[Creative Commons]] jm loomevabadust soosivate litsentsidega muusika mängimiseks sobiv ürituse formaat koos sobiva autorite tasustamise mudeliga.<ref name="copyright-light" /> Ta on tuntud kui [[vaba tarkvara]] propageerija ja üks [[krüptopidu]]de algatajaid Eestis.<ref name="vastul" /> Ta on olnud [[Estobuntu]] eestvedaja ja väljaandja,<ref name="huvitaja" /><ref name="op-valimine" /> juhtinud projekte [[Ubuntu]] ja [[Debian]]i ökosüsteemis<ref name="screenlets" /><ref name="nautilus" /> ning koordineerinud nende opsüsteemide tarkvara tõlkimist.<ref name="pingviin" /> Ta haldas 2010. aastal täiendatud versiooni [[Eesti ID-kaart|ID-kaardi]] tarkvarast Ubuntu jaoks,<ref name="id-ubuntu" /> vedas eest 2012. aastal vabavara kogukonna läbirääkimisi [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]iga ID-tarkvara pakendamiseks Linuxi ökosüsteemide nõuete järgi<ref name="id-mkm" /> ning on esile tõstnud probleeme digiallkirja tehnilise rakendamisega ministeeriumide tasemel.<ref name="lang" /> Ta osaleb [[Tartu Häkkerikoda|Tartu Häkkerikoja]] tegevuses.<ref name="pixelache" /> 17. veebruarist 2018 kuni 8. oktoobrini 2020 oli ta [[Wikimedia Eesti|MTÜ Wikimedia Eesti]] juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nohikute tüli. Pilk Vikipeedia tagatuppa |url=https://www.levila.ee/raadio/nohikute-tulipesa-pilk-vikipeedia-tagatuppa |vaadatud=2025-11-02 |väljaanne=Levila}}</ref><ref>[https://ee.wikimedia.org/wiki/Juhtkond Juhtkond] Wikimedia Eesti</ref> Märt Põder kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sõltumatu kandidaadina [[Erakond Eestimaa Rohelised|roheliste]] nimekirjas Ida-Virumaal [[Eesti Piraadipartei]] vaba ja kultuurse infoühiskonna programmiga, mille rohelised lisasid oma programmi viimaseks peatükiks.<ref>{{Netiviide |autor= |url=https://rohelised.ee/valimisprogramm-2019/#eesti-kui-infouhiskond |pealkiri=Valimisprogramm 2019. aasta Riigikogu valimisteks: Eesti kui infoühiskond |väljaanne=Erakonna Eestimaa Rohelised 2019. aasta Riigikogu valimiste kampaanialeht |aeg=2019 |vaadatud= |arhiivimisaeg=2019-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190215220343/https://rohelised.ee/valimisprogramm-2019/#eesti-kui-infouhiskond |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |autor=Märt Põder |url= https://gafgaf.infoaed.ee/posts/programm/ |pealkiri=Sinu piraatkandidaat roheliste nimekirjas Narvas ja Ida-Virumaal: Vaba ja avatud infoühiskond |väljaanne=Infoaed |aeg=1. veebruar 2019 |vaadatud=}}</ref> Piraadipartei edastas oma infoühiskonna programmisoovitused ka erakonnale [[Eesti 200]] ja [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse Erakonnale]], kes kasutas neid samuti oma programmi sõnastamisel.<ref>{{Netiviide |autor=Heliis Nemsitsveridze, Priit Pärnapuu |url= https://epl.delfi.ee/news/eesti/mottelaiskus-voi-okopoliitika-sde-kopeerib-ekre-t-eesti-200-reformierakonda-erakondade-programmidest-voib-leida-ohtralt-sona-sonalt-kattuvaid-lubadusi?id=85442521 |pealkiri=Mõttelaiskus või ökopoliitika? SDE kopeerib EKRE-t, Eesti 200 Reformierakonda. Erakondade programmidest võib leida ohtralt sõna-sõnalt kattuvaid lubadusi |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. veebruar 2019 |vaadatud=}}</ref> Põder keskendus oma kampaanias avatud infoühiskonna väärtustele, isiku- ja avaandmete tasakaalule ning loomaõigustele, iseäranis koerte jt lemmikloomade olukorrale. Tema isiklik valimislubadus oli end lasta Riigikokku valimise korral kiibistada<ref>{{Netiviide |autor=Märt Põder |url=https://gafgaf.infoaed.ee/posts/kiibi-mind/ |pealkiri=Miks lasen end Riigikokku saades kiibistada? |väljaanne=gafgaf.infoaed.ee |aeg=18. veebruar 2019 |vaadatud=}}</ref> ning Ida-Virumaa probleemide lahendusena esitatud kampaaniahüüdlause oli "Andmed on Ida-Virumaa uus põlevkivi".<ref>{{Netiviide |autor=Märt Põder |url=https://gafgaf.infoaed.ee/wiki/Andmed_on_uus_p%C3%B5levkivi |pealkiri=Andmed on uus põlevkivi |väljaanne=Ühe Tartu krantsi valimiskampaania viki |aeg=19. veebruar 2019 |vaadatud= |arhiivimisaeg=2019-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190307173810/https://gafgaf.infoaed.ee/wiki/Andmed_on_uus_p%C3%B5levkivi |url-olek=ei tööta }}</ref> Valimistel sai ta 44 häält.<ref>{{Netiviide |autor=Vabariigi Valimiskomisjon |url= https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-7-voting-result.html |pealkiri=Detailne hääletamistulemus. Valimisringkond nr 7. Ida-Virumaa |väljaanne=Valimiste veeb |aeg=5. märts 2019|vaadatud=}}</ref> ==Stipendium== * 2007 – [[Gustav Teichmülleri stipendium]]<ref>[https://nwy-tysa.voog.com/fondid/statuut-gustav-teichmulleri-stipendiumi-fond Gustav Teichmülleri stipendiumi fond]</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="konnatiik">{{Netiviide |url=http://generaadio.ee/saated/olukorrast-konnatiigis/ |pealkiri=Olukorrast konnatiigis |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2016-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002101452/http://generaadio.ee/saated/olukorrast-konnatiigis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="volikogu">[http://www.tartu.ee/?page_id=834&lang_id=1&lotus_url=/tootajad.nsf/Web/isik/8DB7AD0A9ED0804EC2257C27004906FC Linnavolikogu kantselei: Märt Põder]</ref> <ref name="meikar">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/epvalimised/silver-meikar-valid-mind-saad-podra-ja-kangilaski-kauba-peale.d?id=68618095 |pealkiri=Silver Meikar: Valid mind, saad Põdra ja Kangilaski kauba peale! |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2014-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140529052732/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/epvalimised/silver-meikar-valid-mind-saad-podra-ja-kangilaski-kauba-peale.d?id=68618095 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="evote">{{Netiviide |url=http://boamaod.github.io/blog/2015/03/30/rohkem-kryptot-v2hem-usaldust/ |pealkiri=Vaadeldamatu e-hääletus pole usaldusväärne |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2016-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160216094709/http://boamaod.github.io/blog/2015/03/30/rohkem-kryptot-v2hem-usaldust/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="yhitamine">{{Netiviide |url=http://boamaod.github.io/blog/2013/01/18/demokraatiate-yhitamisest/ |pealkiri=Esindus- ja otsedemokraatia ühitamisest |vaadatud=2016-10-03 |arhiivimisaeg=2017-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170118003139/http://boamaod.github.io/blog/2013/01/18/demokraatiate-yhitamisest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolmandalt">{{Netiviide |url=http://podcast.kuku.postimees.ee/2013/08/11/vanamehed-kolmandalt-2013-08-11/ |pealkiri=Vanamehed Kolmandalt 2013-08-11: Internetivabaduse, vahetu demokraatia ja kaasajal õiglase autorikaitse saavutamise nimel tegutseb hulk kodanikuühendusi. Piraadiparteidest, otsedemokraatiast ja ühiskonna muutumisest kõnelevad Eesti Piraadipartei juhatuse liige, filosoof Märt Põder, IT-ettevõtja Henri Laupmaa ja saatejuht Ülle Madise |vaadatud=2016-10-03 |arhiivimisaeg=2016-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161005080330/http://podcast.kuku.postimees.ee/2013/08/11/vanamehed-kolmandalt-2013-08-11/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pp-edem">[http://kuku.postimees.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1 Tehnoloogiaportaal valis Piraadipartei aasta uuendusmeelseimate demokraatide hulka. Millega Piraadipartei tegeleb?]</ref> <ref name="opendata">{{Netiviide |url=http://www.opendata.ee/author/mart-poder/ |pealkiri=Eesti avatud andmete kogukond: Märt Põder |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2016-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161001212235/http://www.opendata.ee/author/mart-poder/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="anon">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/anonuumsus-on-vahel-eluliselt-vajalik?id=73681639 Anonüümsus on vahel eluliselt vajalik]</ref> <ref name="euth">{{Netiviide |url=http://taipla.ut.ee/PLA70N_33UTHYK45.pdf |pealkiri=33UTHYK45 296E–300E |vaadatud=2016-10-03 |arhiivimisaeg=2016-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161005081946/http://taipla.ut.ee/PLA70N_33UTHYK45.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vastul">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/mart-poder-internet-annab-vastuloogi.d?id=66289302 |pealkiri=Internet annab vastulöögi |vaadatud=2013-06-14 |arhiivimisaeg=2013-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130618103632/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/mart-poder-internet-annab-vastuloogi.d?id=66289302 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="t6est">{{Netiviide |url=http://kodu.ut.ee/~p6der/PL-T6DDE.DOC |pealkiri=Martin Heidegger: Platoni õpetus tõest |vaadatud=2017-05-12 |arhiivimisaeg=2019-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327161244/http://kodu.ut.ee/~p6der/PL-T6DDE.DOC |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="edri">[https://edri.org/wp-content/uploads/2013/12/acta-voldik-2.pdf Mis teeb ACTA nii vastuoluliseks?]</ref> <ref name="popper">{{Netiviide |url=http://www.semiootika.ee/acta/ASE_4.pdf |pealkiri=Elavad mõtted, liikuvad pildid, lk 305 |vaadatud=2016-10-03 |arhiivimisaeg=2016-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161005075241/http://www.semiootika.ee/acta/ASE_4.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="acta">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/aasta-acta-meeleavaldusest-protestiseemned-ja-geriljaaktsioonid?id=65639664 Aasta ACTA meeleavaldusest: protestiseemned ja geriljaaktsioonid]</ref> <ref name="sirp">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meeldetuletusi-unustusest/ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meeldetuletusi-unustusest/]</ref> <ref name="ttip">[http://uudised.err.ee/v/majandus/b2ec5224-51b7-4375-83ba-fabf9ecf9734/eesti-rohelised-usa-ja-el-i-vabakaubanduslepe-kahjustab-eesti-majandust Eesti rohelised: USA ja EL-i vabakaubanduslepe kahjustab Eesti majandust]</ref> <ref name="6nn">{{Netiviide |url=http://www.kirjandusfestival.tartu.ee/onnekonverentsi-kava |pealkiri=Õnnekonverents: õnne(lik lõpp) |vaadatud=2016-10-03 |arhiivimisaeg=2016-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161005081916/http://www.kirjandusfestival.tartu.ee/onnekonverentsi-kava |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dystoopia">[https://www.muurileht.ee/ttip-meie-omasuuline-dustoopia/ TTIP – meie omasüüline düstoopia]</ref> <ref name="nomaadid">[http://www.uttv.ee/naita?id=20516 Piraadiliikumise ideoloogiline tuum ja tehnoloogiline utoopia]</ref> <ref name="dick">[http://www.muurileht.ee/we-are-tired-of-sucking-a-corporate-dick/ We are tired of sucking a corporate dick!]</ref> <ref name="internet">{{Netiviide |url=http://www.veljesto.ee/uudised/ |pealkiri=Liikmekandidaadi kongress ehk ametlik järelekatsumine: "Kas internet on olemas?" |vaadatud=2016-10-03 |arhiivimisaeg=2016-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161005145821/http://www.veljesto.ee/uudised/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mistake">[http://p6drad-teel.net/isi-report/ Let's Correct That Small Mistake: Calculation of unbiased performance indicators from ISI Web of Knowledge reports]</ref> <ref name="taipla">{{Netiviide |url=http://taipla.ut.ee/ |pealkiri=See siin ongi TAIPLA |vaadatud=2016-10-03 |arhiivimisaeg=2014-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140226173113/http://www.taipla.ut.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="thomson">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/teaduse-mootmise-raske-probleem/ Teaduse mõõtmise raske probleem]</ref> <ref name="fqYJg">{{Netiviide |url=http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=3603 |pealkiri=Filosoofia valikkursuste uued riiklikud õppekavad |vaadatud=2013-06-06 |arhiivimisaeg=2013-11-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131101183333/http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=3603 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="copyright-light">{{Netiviide |url=http://www.rada7.ee/teema/88520#post_1358764 |pealkiri=Kopiraidi koormata pleilistid, DJ-setid jmt |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2016-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002150418/http://www.rada7.ee/teema/88520#post_1358764 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="30SQs">{{Netiviide |url=http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamat_SOTSIAALAINED_FILOSOOFIA_Filosoofia_2011._aasta_riiklikus_%C3%B5ppekavas |pealkiri=Filosoofia 2011. aasta riiklikus õppekavas |vaadatud=2013-06-06 |arhiivimisaeg=2013-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131102051738/http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamat_SOTSIAALAINED_FILOSOOFIA_Filosoofia_2011._aasta_riiklikus_%C3%B5ppekavas |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="huvitaja">{{Netiviide |url=http://vikerraadio.err.ee/saade/huvitaja/3208 |pealkiri=Huvitaja 27.01.2012 |vaadatud=30.09.2016 |arhiivimisaeg=2.02.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120202203151/http://vikerraadio.err.ee/saade/huvitaja/3208 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xUJlB">[http://www.hm.ee/index.php?0510897 Väärtuskasvatuse konverentsi kava]</ref> <ref name="op-valimine">{{Netiviide |url=http://boamaod.github.io/blog/2012/03/28/oskusest-opsysteemi-valida/ |pealkiri=Opsüsteemi valimise fundamentaalne e-oskus |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2016-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160412022911/http://boamaod.github.io/blog/2012/03/28/oskusest-opsysteemi-valida/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uUYcw">[http://infopartisan.blogspot.com/2013/06/erinevate-eesti-piraaditegelaste.html Eri Eesti piraaditegelaste seisukohad tudengipoliitikas]</ref> <ref name="screenlets">[https://launchpad.net/~screenlets "Screenlets" team]</ref> <ref name="lY7b2">{{Netiviide |url=http://vabakund.ee/toeta |pealkiri=Vabakund: Toeta meid! |vaadatud=2013-10-31 |arhiivimisaeg=2013-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131102012845/http://vabakund.ee/toeta |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nautilus">[https://launchpad.net/nautilus-compare nautilus-compare]</ref> <ref name="CwIlD">{{Netiviide |url=http://foorum.piraadipartei.ee/discussion/59/alusteesidest-kopimi-avatus-ja-hajutatus |pealkiri=Alusteesidest: kopimi, avatus ja hajutatus |vaadatud=2014-03-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305101751/http://foorum.piraadipartei.ee/discussion/59/alusteesidest-kopimi-avatus-ja-hajutatus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pingviin">[https://viki.pingviin.org/Tarkvara_t%C3%B5lkimine_(juhend) Tarkvara tõlkimine (juhend)]</ref> <ref name="OztjU">{{Netiviide |url=http://no.spam.ee/~tonu/echomail.txt |pealkiri=See fail on toores konvert fido echomailibaasidest |vaadatud=2014-03-04 |arhiivimisaeg=2012-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120116203911/http://no.spam.ee/~tonu/echomail.txt |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="id-ubuntu">[https://viki.pingviin.org/ID-kaardi_tarkvara_automaatne_seadistamine ID-kaardi tarkvara automaatseadistus Ubuntu perekonna Linuxitele]</ref> <ref name="zHLdm">[http://www.tyye.ee/images/stories/kandideerimine/Poder/motivatsioonikiri1.pdf TÜÜE motivatsioonikiri]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="id-mkm">{{Netiviide |url=http://wiki.riso.ee/index.php/EID2012-09-21 |pealkiri=EID2012-09-21: eIdentiteedi töörühma 21.09.2012 nõupidamine |vaadatud=2016-09-30 |arhiivimisaeg=2016-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002193929/http://wiki.riso.ee/index.php/EID2012-09-21 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lang">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/hulk-kultuuriministri-allkirju-on-kehtetud?id=65059352 Hulk kultuuriministri allkirju on kehtetud]</ref> <ref name="pixelache">[http://livingspaces.pixelache.ac/posts/interview-with-mart-poder-mesh-networking-workshop Interview with Märt Põder (Mesh Networking workshop)]</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Märt Põder}} *{{ETIS}} *[https://gafgaf.infoaed.ee/ Üks Tartu krants] (Märt Põdra blogi) *[http://piraadipartei.ee/ Märt Põdra valimisreklaam] *[https://github.com/boamaod Konto GitHubis (avalik koodihaldusrepositoorium)] *[https://launchpad.net/~boamaod Konto Launchpadis (Ubuntu arenduskeskkond)] *[https://ee.linkedin.com/in/boamaod Profiil LinkedInis (rahvusvaheline kutse- ja äriportaal)] {{JÄRJESTA:Põder, Märt}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Eesti Piraadipartei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 0mfpjnm8cw03b6zap5mdns98zmgz4hr 0 329568 7193956 6954195 2026-07-16T18:49:13Z Kuriuss 38125 7193956 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaanus Harro 2011.jpg|pisi|Jaanus Harro audoktorite promoveerimisel 1. detsembril 2011]] '''Jaanus Harro''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1962]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] arstiteadlane ja [[Tartu Ülikool]]i [[psühhofüsioloogia]] [[professor]]. Harro on psühhofarmakoloog ja käitumise regulatsioonimehhanismide uurija. Tema peamised uurimisteemad on tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad aju neurokeemilised protsessid, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse ja toitumise seosed meeleolu ja isiksuseomadustega ning impulsiivne käitumine. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Jaanus_Harro/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Jaanus Harro|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haridustee == Harro alustas õpinguid [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Võru 1. Keskkoolis]], mille lõpetas 1981. aastal. Seejärel õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] arstiteadust, ülikooli lõpetas ta 1987. aastal (MD kraad), meditsiinikandidaadi kraadi sai 1990. aastal ja meditsiiniteaduste doktori kraadi 1993. aastal [[Uppsala Ülikool]]ist, väitekirja teema oli "Studies on the Brain Cholecystokinin Receptors and Behaviour" (juhendaja Lars Oreland, oponent Tomas Hökfelt). <ref name=":0" /> == Töökäik == Jaanus Harro asus Tartu Riiklikus Ülikoolis tööle 1987. aastal arstiteaduskonna [[farmakoloogia]] kateedris stažöör-uurijana, aastail 1989–1993 oli ta Tartu Ülikooli teadur ja vanemteadur, 1994–1996 farmakoloogia instituudi ning 1996–1998 tervishoiu instituudi erakorraline professor. 1998. aastal valiti Jaanus Harro psühhofüsioloogia professoriks, ta töötas aastatel 1998–2020 psühholoogia instituudis. Alates 2021. aastast töötab ta TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonnas keemia instituudis neuropsühhofarmakoloogia õppetooli juhatajana. 2001–2006 ja 2009–2015 oli ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna (2010–2015 sotsiaal- ja haridusteaduskonna) dekaan. 2015. aastast on Harro [[Tallinna Ülikool]]i neurofarmakoloogia külalisprofessor; 2019–2021 ja 2021–2023 Sigrid Juséliuse Fondi külalisprofessor [[Helsingi Ülikool]]i biotehnoloogia instituudis; aastast 2015 ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku neuropsühhofarmakoloogia kliiniline superviisor. <ref name=":0" /> == Teadustöö == Jaanus Harro on hinnatud teadlane nii psühhobioloogia kui ka psühhofarmakoloogia erialadel. Tema teadustööd põhinevad neuropsühhofarmakoloogilisel traditsioonil ning farmakoloogilistel, biokeemilistel, neuroanatoomilistel, molekulaargeneetilistel ja käitumise hindamise meetoditel. Oma uurimustes on ta kasutanud nii loomkatseid kui eksperimentaalseid ja epidemioloogilisi meetodeid inimestel, fookusega indiviididevaheliste erinevuste päritolu mõistmisel. Harro uuemad teadusartiklid käsitlevad [[neuropeptiidid]]e rolli emotsionaalsete seisundite geneesis, uudistava käitumise neurobioloogiat ja positiivse afektiivsuse stressi eest kaitsva toime mehhanisme. Ta on rahvusvaheliselt tuntud ekspert ärevus- ja meeleoluhäirete loomkatsemudelite vallas. Harro uuringud inimestel [[monoamiinid]]e oksüdaasi jt [[biomarker]]ite seostest ülemääraselt riskeeriva ja impulsiivse käitumisega on aidanud välja töötada originaalse sekkumismeetodi loomise õnnetusjuhtumite vähendamiseks. == Tunnustus == * [[1987]] – Tartu Riikliku Ülikooli ja arstiteaduskonna ÜTÜ medalid * [[1993]] – [https://www.ecnp.eu/ Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolledži] auhind * [[1994]] – Israel Hwasseri auhind Uppsala Arstide Seltsilt * [[1996]] – Academia Europeae Balticu noorteadlaste auhind * [[1998]] – [https://uia.org/s/or/en/1100025851 Collegium Internationale Neuro-Psychopharmacologicumi] Ole Rafaelseni auhind * [[2002]] – [[Tartu linna medal]] * [[2005]] – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] arstiteaduste valdkonnas * [[2006]] – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * [[2011]] – Kuningliku Teadusliku Seltsi (Uppsalas) välisliige (loodusteadused ja meditsiin) * [[2013]] – Oswald Schmiedebergi mälestusmedal * [[2015]] – [[Tartu Ülikooli suur medal]] <ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> * [[2015]] – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] sotsiaalteaduste valdkonnas * [[2015]] – [[Eesti Psühhiaatrite Selts]]i auliige <ref name=":0" /> == Teadusorganisatsiooniline tegevus == Jaanus Harro oli 1996–2000 [[Sotsiaalministeerium]]i Rahvatervise Arendusnõukogu liige, 2005–2015 [https://ksttdoktorikool.ut.ee/avaleht Käitumis- ja Terviseteaduste Doktorikooli] juhataja, 2007–2012 Euroopa närviteaduste ja ühiskonna suhete uurimise võrgustiku juhtkomitee liige ning 2007–2016 WHO ravimsõltuvuse nõuandva paneeli liige. Ta on alates 2003. aastast [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudi]] teadusnõukogu liige, 2008. aastast Eesti Psühhiaatrite Seltsi bioloogilise psühhiaatria sektsiooni esimees, [https://www.biomeditsiin.ut.ee/et/osakonnad/eesti-farmakoloogia-selts Eesti Farmakoloogia Seltsi] esimees 1994–1996 ja uuesti alates 2019. 2011. aastast on ta European College of Neuropsychopharmacology noorteadlaste konverentsi korraldava komitee liige. 2020. aastast Würzburgi vaimse tervise keskuse teadusliku nõuandva kogu liige. Harro on ajakirjade [https://www.journals.elsevier.com/european-neuropsychopharmacology European Neuropsychopharmacology] ja [https://www.journals.elsevier.com/pharmacology-and-therapeutics Pharmacology & Therapeutics] kaastoimetaja ning [https://www.cambridge.org/core/journals/acta-neuropsychiatrica Acta Neuropsychiatrica] ja [https://www.journals.elsevier.com/neuroscience-applied Neuroscience Applied] toimetuskolleegiumi liige.<ref name=":0" /> == Teoseid == Harro on kirjutanud raamatu "Uimastite ajastu", mis ilmus 2006. aastal (Tartu Ülikooli Kirjastus). 2017. aastal ilmus teose "Uimastite ajastu" teine, täiendatud trükk (Tartu Ülikooli Kirjastus). <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.rahvaraamat.ee/p/uimastite-ajastu/997055/et?isbn=9789949773572|pealkiri=Rahva Raamat. Uimastite ajastu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Pilt:Jaanus Harro.jpg|pisi|Jaanus Harro avamas Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna 20. aastapäeva konverentsi "Doktorid Eesti ühiskonnale" Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis 4. oktoobril 2012]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *{{ETIS}} *[https://scholar.google.com/citations?user=0Qpd4gYAAAAJ&hl=en Jaanus Harro Google Scholari veebiportaalis] *[https://www.researchgate.net/profile/Jaanus_Harro Jaanus Harro ResearchGate'is] *[https://ut-ee.academia.edu/JaanusHarro Jaanus Harro Academia.edu-s] {{JÄRJESTA:Harro, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 4o7ga48l873evoi5c5bfiiddgqd2enq 0 329760 7194184 7092046 2026-07-17T09:03:12Z ~2026-40288-31 233648 7194184 wikitext text/x-wiki {{Viita}} '''Maret Käbin''' ([[15. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[16. detsember]] [[2014]]) oli eesti toimetaja ja tõlkija.<ref>[[Postimees]], 20. detsember 2014, lk. 18 (surmakuulutused)</ref> Maret Käbin sündis [[Reinhold Käbin|Reinhold]] ja Hilda Käbina pere esimese lapsena. Hiljem sündisid õde Mall ja vend [[Tiit Käbin]]. Pere elas [[Puka]] postimajas kuni 1940. aastani, mil põgeneti küüditamise hirmus [[Harjumaa]]le [[Nõmme linn|Nõmmele]]. Maret oli Pukas lõpetanud algkooli, Nõmmel hakkas ta õppima [[Tallinna 10. Keskkool|keskkoolis]], mille lõpetas [[1947]]. aastal<ref>{{Netiviide |url=https://tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased/271-ngvilistlased |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-11-10 |arhiivimisaeg=2018-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180730140535/https://tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased/271-ngvilistlased |url-olek=ei tööta }}</ref>. Seejärel õppis ta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonnas, mille lõpetas 1952. aastal. Seal tutvus ta [[Erast Parmasto]] ja hiljem [[Jüri Veimann]]iga, kellega abiellus. Koos asuti elama [[Kasahhi NSV]]-sse, kus kirurgist abikaasale lubati oma haiglat. Enne esimese lapse [[Mari Käbin]]i sündi koliti tagasi Eestisse, kus Maret Käbin asus tööle toimetajana kirjastuses [[Eesti Raamat]]. Ta tõlkis vene ja inglise keelest, oli tuntud vene kirjaniku [[Ivan Bunin]]i teoste tõlkija. ==Liikmesus== *1983 [[Eesti Kirjanike Liit]] *[[Eesti Ajakirjanike Liit]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://arhiiv.err.ee/guid/86082 Tõlkijad. Maret Käbin]. Intervjuusaade [[Eesti Raadio]]s 18. aprillil 1992, küsitleb [[Vilma Jürisalu]] * [[Krista Kaer]]. [http://www.ekl.ee/tolkijad/wp-content/uploads/2018/10/T%C3%B5lkijaH%C3%A4%C3%A4l_I_netti-copy-2.pdf Toimetaja ei saa tõlkija tööd ära teha ega ära rikkuda]. Tõlkija Hääl I, Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2014, lk 70-79 * [https://www.looming.ee/artiklid/maret-kabin-15-ix-1929-16-xii-2014/ Eesti Kirjanike Liidu järelehüüe] {{JÄRJESTA:Käbin, Maret}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2014]] ta7rvdb1yncbbrdc61c58i5njw3n227 0 331922 7194092 7042875 2026-07-17T06:32:06Z Kuriuss 38125 7194092 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Kits, Marcel Johannes.IMG 9613.JPG|pisi|Marcel Johannes Kits 28. märtsil 2014 [[Eesti Ajaloomuuseum]]is esinemas karjääri- ja õppenõustamisspetsialistide tunnustusüritusel]] '''Marcel Johannes Kits''' (sündinud [[2. mai]]l [[1995]]) on eesti [[tšellist]], ETV esimese "[[Klassikatähed 2013|Klassikatähtede]]" võistlushooaja võitja (2013). ==Õpingud== Marcel Johannes Kits alustas tšelloõpinguid viieaastaselt [[Lembi Mets|Lembi]] ja [[Reet Mets]]a juures, 2002. aastal astus [[Tallinna Muusikakeskkool]]i [[Laine Leichter]]i tšelloklassi ning jätkas 2011. aastast samas koolis [[Mart Laas]]i tšelloklassis.<ref name="EPL">[[Mart Niineste]], [http://www.epl.ee/news/kultuur/tsellomang-pole-naljategu-ehk-matiiseni-opilased-vol-2.d?id=65991552 "Tšellomäng pole naljategu ehk Matiiseni õpilased vol. 2"], Eesti Päevaleht, 18. aprill 2013</ref> 2014. aastast õppis ta [[Saksamaa]]l Trossingeni muusikaülikoolis professor [[Francis Gouton]]i juures. 2018. aastast jätkas õpinguid [[Berliini Kunstiülikool]]is professor [[Jens Peter Maintz]]i klassis. ==Töö== Marcel Johannes Kits läbis edukalt novembris 2025 alanud kaheksakuise katseaja [[Müncheni Filharmoonikud|Müncheni Filharmooniaorkestri]] (''Münchner Philharmoniker'') tšellorühma [[kontsertmeister|kontsertmeistrina]].<ref name=":0">[https://kultuur.postimees.ee/8330291/intervjuu-marcel-johannes-kitsel-seisab-ees-elu-suurim-lahkuminek. Alla, Hendrik. Intervjuu ⟩ Marcel Johannes Kitsel seisab ees elu suurim lahkuminek]. Postimees, 25.09.2025.</ref> 2026. aasta juulis sai ta selle ametikoha pidamiseks Müncheni Filharmoonialt eluaegse töölepingu.<ref>Kerste Õunapuu. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120597361/marcel-johannes-kits-nimetati-muncheni-filharmoonia-tselloruhma-kontsertmeistriks-mingi-osa-elust-saab-olema-esimest-korda-stabiilne Marcel Johannes Kits nimetati Müncheni Filharmoonia tšellorühma kontsertmeistriks. "Mingi osa elust saab olema esimest korda stabiilne"]. Delfi Kultuur, 15.07.2026.</ref> Kits on teinud ka veidi muusikapedagoogitööd, juhendades väiksemaid tšellokursuseid ja andes eratunde.<ref>Lisete Velt. [https://www.temuki.ee/2023/02/persona-grata-marcel-johannes-kits/ PERSONA GRATA. Marcel Johannes Kits]. [[Teater. Muusika. Kino]], märts 2023.</ref> ==Looming== === Instrument === Marcel Johannes Kits mängib [[Francesco Ruggeri]] 1674. aastal [[Cremona]]s valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri [[Victor Fétique|Victor Fétique'i]] umbes 1900. aastal valmistatud poognat. Nii pilli kui ka poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond [[Deutsche Stiftung Musikleben]].<ref name=":0" /> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} ===Kontserttegevus 2020–2026=== Tema tähtsamate kontsertide hulgas on Belgia kuninganna Elisabethi konkursi võitjate turnee Belgias [[Belgia Rahvusorkester|Belgia Rahvusorkestriga]] dirigent [[Eivind Aadland]]i juhatusel (2022), turnee Eestis ja [[Lõuna-Korea]]s [[Eesti Festivaliorkester|Eesti Festivaliorkestriga]] dirigent [[Paavo Järvi]] juhatusel, Elgari "Tšellokontsert" [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga]] [[Antoni Wit]]i juhatusel (2022) ning Haydni "Tšellokontsert C-duur" koos [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]ga [[Neeme Järvi]] juhatusel. === Saavutused === * 2004 – 2. koht rahvusvahelisel tšellistide konkursil [[Liezen]]is ([[Austria]]) * 2006 – 1. koht rahvusvahelisel Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil [[Kuldīga]]s * 2007 – 2. koht üleriigilisel ESTA keelpillimängijate konkursil [[Tallinn]]as * 2008 – 2. preemia rahvusvahelisel Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil [[Riia]]s * 2009 – 2. preemia rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil "[[Noor Muusik|Noor muusik]]" [[Tallinn]]as * 2010 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2011 – 2. preemia Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil [[Riia]]s * 2012 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2013 – 1. koht ja ERSO eripreemia [[Eesti Rahvusringhääling]]u telekonkursil "[[Klassikatähed 2013]]" * 2015 – [[Trossingeni Muusikaülikool]]i sõprade ja sponsorite klubi peapreemia ülekoolilisel konkursil [[Saksamaa]]l * 2015 – 1. koht ja [[Thomastik-Infeld]]i eripreemia [[Eesti keelpillimängijate konkurss|Eesti keelpillimängijate konkursil]] [[Tallinn]]as * 2016 – 1. koht Johannes Brahmsi nimelisel konkursil [[Austria]]s * 2018 – 1. koht rahvusvahelise [[George Enescu]] nimelise konkursi tšelloosas<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.festivalenescu.ro/en/news/marcel-johannes-kits-wins-cello-section-of-enescu-competition-2018/|Pealkiri=Marcel Johannes Kits wins Cello Section of Enescu Competition 2018|Väljaanne=|Aeg=12.09.2018|Kasutatud=12.09.2018|arhiivimisaeg=12.09.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180912204251/https://www.festivalenescu.ro/en/news/marcel-johannes-kits-wins-cello-section-of-enescu-competition-2018/|url-olek=ei tööta}}</ref> *2019 – poolfinalist ARD tšellokonkursil [[München]]is *2022 – 3. koht [[Baieri Elisabeth|kuninganna Elisabethi]] konkursil [[Brüssel]]is == Tunnustus == * 2019 – [[aasta interpreet]] * 2019 – Eesti Kultuurkapitali [[stipendium "Ela ja sära"]]<ref>{{Netiviide |autor=Aarne Seppel |url=https://kultuur.postimees.ee/6715350/kulka-laseb-sarada-16-loomeinimesel |pealkiri=Kulka laseb särada 16 loomeinimesel |väljaanne=Postimees |aeg=25. juuni 2019}}</ref> * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Trio '95-le ([[Robert Traksmann]], Marcel Johannes Kits ja [[Rasmus Andreas Raide]]) maineka rahvusvahelise [[Ilmari Hännikäinen]]i nimelise kammermuusika konkursi I koha ja laialdase kontserttegevuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/7076138/galerii-muusikapreemiad-jagatud|pealkiri=Galerii: muusikapreemiad jagatud!|väljaanne=Postimees|aeg=1. oktoober 2020}}</ref> * 2022 – [[aasta muusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608824881/aasta-muusik-2022-on-tsellist-marcel-johannes-kits|pealkiri=Aasta muusik 2022 on tšellist Marcel Johannes Kits|väljaanne=ERR|aeg=19.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Viiuldaja [[Katariina Maria Kits]] on tema kaksikõde. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.marcelkits.com/ Marcel Johannes Kitse koduleht] * [https://bachtrack.com/interview-marcel-johannes-kits-estonian-ministry-of-culture-young-artists-to-watch-january-2021 Intervjuu Bachtrackile] * Liis Kolle. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/marcel-pluss-t%C5%A1ello-v%C3%B5rdub-marcello-intervjuu-marcel-johannes-kitsega Marcel pluss tšello võrdub Marcello. Intervjuu Marcel Johannes Kitsega]. Ajakiri Muusika, november 2020 * Teet Korsten. [https://pohjarannik.postimees.ee/6896642/noored-klassikatahed-on-andres-mustonenile-tanulikud Noored klassikatähed on Andres Mustonenile tänulikud] Põhjarannik/Postimees, 11. veebruar 2020 * [https://www.elu24.ee/1270130/staartsellist-kits-naasis-euroopast-otse-eesti-turneele Staartšellist Kits naasis Euroopast otse Eesti turneele] Postimees/Elu24, 14. juuni 2013 {{JÄRJESTA:Kits, Marcel Johannes}} [[Kategooria:Eesti tšellistid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 7pu6vr8fn5nhod37uedmmi60sjc52vs 7194140 7194092 2026-07-17T08:24:11Z Kuriuss 38125 7194140 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Kits, Marcel Johannes.IMG 9613.JPG|pisi|Marcel Johannes Kits 28. märtsil 2014 [[Eesti Ajaloomuuseum]]is esinemas karjääri- ja õppenõustamisspetsialistide tunnustusüritusel]] '''Marcel Johannes Kits''' (sündinud [[2. mai]]l [[1995]]) on eesti [[tšellist]], ERR-i esimese "[[Klassikatähed 2013|Klassikatähtede]]" võistlushooaja võitja (2013). ==Õpingud== Marcel Johannes Kits alustas tšelloõpinguid viieaastaselt [[Lembi Mets|Lembi]] ja [[Reet Mets]]a juures. 2002. aastal astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis algul [[Laine Leichter]]i tšelloklassis ja 2011. aastast [[Mart Laas]]i tšelloklassis.<ref name="EPL">[[Mart Niineste]], [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/65991552/tsellomang-pole-naljategu-ehk-matiiseni-opilased-vol-2 "Tšellomäng pole naljategu ehk Matiiseni õpilased vol. 2"], EPL / Delfi Kultuur, 18.04.2013.</ref> 2014. aastast õppis ta [[Saksamaa]]l Trossingeni muusikaülikoolis professor [[Francis Gouton]]i juures. 2018. aastast õpib ta [[Berliini Kunstiülikool]]is professor [[Jens Peter Maintz]]i klassis (magistriprogrammis ka 2026. aasta seisuga).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1159965/maailmalavadelt-koju-tipptsellist-marcel-johannes-kits-eesti-publik-on-mulle-alati-koige-tahtsam Maailmalavadelt koju! Tipptšellist Marcel Johannes Kits: Eesti publik on mulle alati kõige tähtsam] Õhtuleht.ee, 11.06.2026.</ref> ==Töö== Marcel Johannes Kits läbis edukalt novembris 2025 alanud kaheksakuise katseaja [[Müncheni Filharmoonikud|Müncheni Filharmooniaorkestri]] (''Münchner Philharmoniker'') tšellorühma [[kontsertmeister|kontsertmeistrina]].<ref name=":0">[https://kultuur.postimees.ee/8330291/intervjuu-marcel-johannes-kitsel-seisab-ees-elu-suurim-lahkuminek. Alla, Hendrik. Intervjuu ⟩ Marcel Johannes Kitsel seisab ees elu suurim lahkuminek]. Postimees, 25.09.2025.</ref> 2026. aasta juulis sai ta selle ametikoha pidamiseks Müncheni Filharmoonialt eluaegse töölepingu.<ref>Kerste Õunapuu. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120597361/marcel-johannes-kits-nimetati-muncheni-filharmoonia-tselloruhma-kontsertmeistriks-mingi-osa-elust-saab-olema-esimest-korda-stabiilne Marcel Johannes Kits nimetati Müncheni Filharmoonia tšellorühma kontsertmeistriks. "Mingi osa elust saab olema esimest korda stabiilne"]. Delfi Kultuur, 15.07.2026.</ref> Kits on teinud ka veidi muusikapedagoogitööd, juhendades väiksemaid tšellokursuseid ja andes eratunde.<ref>Lisete Velt. [https://www.temuki.ee/2023/02/persona-grata-marcel-johannes-kits/ PERSONA GRATA. Marcel Johannes Kits]. [[Teater. Muusika. Kino]], märts 2023.</ref> ==Looming== === Instrument === Marcel Johannes Kits mängib [[Francesco Ruggeri]] 1674. aastal [[Cremona]]s valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri [[Victor Fétique|Victor Fétique'i]] umbes 1900. aastal valmistatud poognat. Nii pilli kui ka poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond [[Deutsche Stiftung Musikleben]].<ref name=":0" /> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} ===Kontserttegevus 2020–2026=== Tema tähtsamate kontsertide hulgas on [[Robert Schumann|Schumanni]] "Tšellokontsert" Belgia kuninganna Elisabethi konkursi võitjate turneel Belgias [[Belgia Rahvusorkester|Belgia Rahvusorkestriga]] dirigent [[Eivind Aadland]]i juhatusel (2022), turnee Eestis ja [[Lõuna-Korea]]s [[Eesti Festivaliorkester|Eesti Festivaliorkestriga]] dirigent [[Paavo Järvi]] juhatusel, [[Edward Elgar|Elgari]] "Tšellokontsert" [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga]] [[Antoni Wit]]i juhatusel (2022) ning [[Joseph Haydn|Haydni]] "Tšellokontsert C-duur" koos [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]ga [[Neeme Järvi]] juhatusel (2023). ===Vivaldi "Neli aastaaega"=== Teadaolevalt on Marcel Johannes Kits maailmas alles teine tšellist, kes on tšellol soleerides esitanud täies mahus [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] tuntuima teose "[[Neli aastaaega (Vivaldi)|Neli aastaaega]]". Esimesena on seda teinud (esitanud ja plaadistanud) Horvaatia tšellovirtuoos Luka Šulić 2019. aastal. Kuna teos on algselt kirjutatud sooloviiulile, peetakse selle esitamist tšellol tehniliselt ülimalt nõudlikuks. Šulićil kulus kaks aastat, et kohandada selle instrumentaaltsükli viiulipartiid tšello diapasooni ja tehnika järgi.<ref>Mike Wardlaw. [https://v13.net/2019/10/cellist-luka-sulic-releases-solo-recording-of-vivaldis-the-four-seasons/ Cellist Luka Šulić Releases Solo Recording of Vivaldi’s ‘The Four Seasons’] v13.net, 30.10.2019.</ref> Ka Kitse sõnul on selle mängimine kõrgpilotaaž, kus on palju sõrmeväänamist. Kuid ta võttis [[Andres Mustonen]]i ideena sündinud pakkumise vastu ning esitas teose [[Viljandi vanamuusika festival|Viljandi vanamuusikafestival]]il juulis 2026.<ref>[https://eeter.err.ee/1610073688/kits-tselloga-vivaldi-populaarseimat-teost-mangida-on-korgpilotaaz Kits: tšelloga Vivaldi populaarseimat teost mängida on kõrgpilotaaž] ERR Eeter, 09.07.2026.</ref> === Saavutused === * 2004 – 2. koht rahvusvahelisel tšellistide konkursil [[Liezen]]is ([[Austria]]) * 2006 – 1. koht rahvusvahelisel Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil [[Kuldīga]]s * 2007 – 2. koht üleriigilisel ESTA keelpillimängijate konkursil [[Tallinn]]as * 2008 – 2. preemia rahvusvahelisel Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil [[Riia]]s * 2009 – 2. preemia rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil "[[Noor Muusik|Noor muusik]]" [[Tallinn]]as * 2010 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2011 – 2. preemia Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil [[Riia]]s * 2012 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2013 – 1. koht ja ERSO eripreemia [[Eesti Rahvusringhääling]]u telekonkursil "[[Klassikatähed 2013]]" * 2015 – [[Trossingeni Muusikaülikool]]i sõprade ja sponsorite klubi peapreemia ülekoolilisel konkursil [[Saksamaa]]l * 2015 – 1. koht ja [[Thomastik-Infeld]]i eripreemia [[Eesti keelpillimängijate konkurss|Eesti keelpillimängijate konkursil]] [[Tallinn]]as * 2016 – 1. koht Johannes Brahmsi nimelisel konkursil [[Austria]]s * 2018 – 1. koht rahvusvahelise [[George Enescu]] nimelise konkursi tšelloosas<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.festivalenescu.ro/en/news/marcel-johannes-kits-wins-cello-section-of-enescu-competition-2018/|Pealkiri=Marcel Johannes Kits wins Cello Section of Enescu Competition 2018|Väljaanne=|Aeg=12.09.2018|Kasutatud=12.09.2018|arhiivimisaeg=12.09.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180912204251/https://www.festivalenescu.ro/en/news/marcel-johannes-kits-wins-cello-section-of-enescu-competition-2018/|url-olek=ei tööta}}</ref> *2019 – poolfinalist ARD tšellokonkursil [[München]]is *2022 – 3. koht [[Baieri Elisabeth|kuninganna Elisabethi]] konkursil [[Brüssel]]is == Tunnustus == * 2019 – [[aasta interpreet]] * 2019 – Eesti Kultuurkapitali [[stipendium "Ela ja sära"]]<ref>{{Netiviide |autor=Aarne Seppel |url=https://kultuur.postimees.ee/6715350/kulka-laseb-sarada-16-loomeinimesel |pealkiri=Kulka laseb särada 16 loomeinimesel |väljaanne=Postimees |aeg=25. juuni 2019}}</ref> * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Trio '95-le ([[Robert Traksmann]], Marcel Johannes Kits ja [[Rasmus Andreas Raide]]) maineka rahvusvahelise [[Ilmari Hännikäinen]]i nimelise kammermuusika konkursi I koha ja laialdase kontserttegevuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/7076138/galerii-muusikapreemiad-jagatud|pealkiri=Galerii: muusikapreemiad jagatud!|väljaanne=Postimees|aeg=1. oktoober 2020}}</ref> * 2022 – [[aasta muusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608824881/aasta-muusik-2022-on-tsellist-marcel-johannes-kits|pealkiri=Aasta muusik 2022 on tšellist Marcel Johannes Kits|väljaanne=ERR|aeg=19.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema on pedagoog [[Katrin Kits]] ja isa on arhitekt [[Kert Kits]], neil on viis last. Viiuldaja [[Katariina Maria Kits]], kes võitis 2014. aastal ERR-i "Klassikatähtede" võistlussarja teise hooaja, on tema kaksikõde. Kaksikud olid lastena viis aastat [[koduõpe|koduõppel]], sest elasid koolist kaugel ning said nii paremini muusikale keskenduda ja pilli harjutada.<ref>[https://eeter.err.ee/1609156444/ode-venda-kitsed-tippmuusikuna-tuleb-vaga-palju-ohverdada Õde-venda Kitsed: tippmuusikuna tuleb väga palju ohverdada] ERR Eeter, 06.11.2023.</ref> Ka kaksikute noorem õde Gemma Bernadette mängib viiulit, vennad Franz Joseph Pius ja Remi Sebastian aga muusikaga ei tegele.<ref>Kadi Hainas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68501229/imelised-kaksikud-elu-on-armastus-midagi-muud-ei-saagi-see-ju-olla Imelised kaksikud: Elu on armastus. Midagi muud ei saagi see ju olla] Maaleht, 25.04.2014.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.marcelkits.com/ Marcel Johannes Kitse koduleht] * [https://bachtrack.com/interview-marcel-johannes-kits-estonian-ministry-of-culture-young-artists-to-watch-january-2021 Intervjuu Bachtrackile] * [https://www.elu24.ee/1270130/staartsellist-kits-naasis-euroopast-otse-eesti-turneele Staartšellist Kits naasis Euroopast otse Eesti turneele] Postimees/Elu24, 14. juuni 2013 * [[Liis Kolle]]. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/marcel-pluss-t%C5%A1ello-v%C3%B5rdub-marcello-intervjuu-marcel-johannes-kitsega Marcel pluss tšello võrdub Marcello. Intervjuu Marcel Johannes Kitsega]. [[Muusika (ajakiri)|Ajakiri Muusika]], november 2020 * [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6896642/noored-klassikatahed-on-andres-mustonenile-tanulikud Noored klassikatähed on Andres Mustonenile tänulikud] Põhjarannik/Postimees, 11. veebruar 2020 {{JÄRJESTA:Kits, Marcel Johannes}} [[Kategooria:Eesti tšellistid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] nqrw4gzzt3t83fscq48adp44n9032aw 7194155 7194140 2026-07-17T08:46:53Z Kuriuss 38125 7194155 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Kits, Marcel Johannes.IMG 9613.JPG|pisi|Marcel Johannes Kits 28. märtsil 2014 [[Eesti Ajaloomuuseum]]is esinemas karjääri- ja õppenõustamisspetsialistide tunnustusüritusel]] '''Marcel Johannes Kits''' (sündinud [[2. mai]]l [[1995]]) on eesti [[tšellist]], ERR-i esimese "[[Klassikatähed 2013|Klassikatähtede]]" võistlushooaja võitja (2013). ==Õpingud== Marcel Johannes Kits alustas tšelloõpinguid viieaastaselt [[Lembi Mets|Lembi]] ja [[Reet Mets]]a juures. 2002. aastal astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis algul [[Laine Leichter]]i tšelloklassis ja 2011. aastast [[Mart Laas]]i tšelloklassis.<ref name="EPL">[[Mart Niineste]], [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/65991552/tsellomang-pole-naljategu-ehk-matiiseni-opilased-vol-2 "Tšellomäng pole naljategu ehk Matiiseni õpilased vol. 2"], EPL / Delfi Kultuur, 18.04.2013.</ref> 2014. aastast õppis ta [[Saksamaa]]l Trossingeni muusikaülikoolis professor [[Francis Gouton]]i juures. 2018. aastast õpib ta [[Berliini Kunstiülikool]]is professor [[Jens Peter Maintz]]i klassis (magistriprogrammis ka 2026. aasta seisuga).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1159965/maailmalavadelt-koju-tipptsellist-marcel-johannes-kits-eesti-publik-on-mulle-alati-koige-tahtsam Maailmalavadelt koju! Tipptšellist Marcel Johannes Kits: Eesti publik on mulle alati kõige tähtsam] Õhtuleht.ee, 11.06.2026.</ref> ==Töö== Marcel Johannes Kits läbis edukalt novembris 2025 alanud kaheksakuise katseaja [[Müncheni Filharmoonikud|Müncheni Filharmooniaorkestri]] (''Münchner Philharmoniker'') tšellorühma [[kontsertmeister|kontsertmeistrina]].<ref name=":0">[https://kultuur.postimees.ee/8330291/intervjuu-marcel-johannes-kitsel-seisab-ees-elu-suurim-lahkuminek. Alla, Hendrik. Intervjuu ⟩ Marcel Johannes Kitsel seisab ees elu suurim lahkuminek]. Postimees, 25.09.2025.</ref> 2026. aasta juulis sai ta selle ametikoha pidamiseks Müncheni Filharmoonialt eluaegse töölepingu.<ref>Kerste Õunapuu. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120597361/marcel-johannes-kits-nimetati-muncheni-filharmoonia-tselloruhma-kontsertmeistriks-mingi-osa-elust-saab-olema-esimest-korda-stabiilne Marcel Johannes Kits nimetati Müncheni Filharmoonia tšellorühma kontsertmeistriks. "Mingi osa elust saab olema esimest korda stabiilne"]. Delfi Kultuur, 15.07.2026.</ref> Kits on teinud ka veidi muusikapedagoogitööd, juhendades väiksemaid tšellokursuseid ja andes eratunde.<ref>Lisete Velt. [https://www.temuki.ee/2023/02/persona-grata-marcel-johannes-kits/ PERSONA GRATA. Marcel Johannes Kits]. [[Teater. Muusika. Kino]], märts 2023.</ref> ==Looming== === Instrument === Marcel Johannes Kits mängib [[Francesco Ruggeri]] 1674. aastal [[Cremona]]s valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri [[Victor Fétique|Victor Fétique'i]] umbes 1900. aastal valmistatud poognat. Nii pilli kui ka poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond [[Deutsche Stiftung Musikleben]].<ref name=":0" /> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} ===Kontserttegevus 2020–2026=== Tema tähtsamate kontsertide hulgas on [[Robert Schumann|Schumanni]] "Tšellokontsert" Belgia kuninganna Elisabethi konkursi võitjate turneel Belgias [[Belgia Rahvusorkester|Belgia Rahvusorkestriga]] dirigent [[Eivind Aadland]]i juhatusel (2022), turnee Eestis ja [[Lõuna-Korea]]s [[Eesti Festivaliorkester|Eesti Festivaliorkestriga]] dirigent [[Paavo Järvi]] juhatusel, [[Edward Elgar|Elgari]] "Tšellokontsert" [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga]] [[Antoni Wit]]i juhatusel (2022) ning [[Joseph Haydn|Haydni]] "Tšellokontsert C-duur" koos [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]ga [[Neeme Järvi]] juhatusel (2023). ===Vivaldi "Neli aastaaega"=== Teadaolevalt on Marcel Johannes Kits maailmas alles teine tšellist, kes on tšellol soleerides esitanud täies mahus [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] tuntuima teose "[[Neli aastaaega (Vivaldi)|Neli aastaaega]]". Esimesena on seda teinud (esitanud ja plaadistanud) Horvaatia tšellovirtuoos Luka Šulić 2019. aastal. Kuna teos on algselt kirjutatud sooloviiulile, peetakse selle esitamist tšellol tehniliselt ülimalt nõudlikuks. Šulićil kulus kaks aastat, et kohandada selle instrumentaaltsükli viiulipartiid tšello diapasooni ja tehnika järgi.<ref>Mike Wardlaw. [https://v13.net/2019/10/cellist-luka-sulic-releases-solo-recording-of-vivaldis-the-four-seasons/ Cellist Luka Šulić Releases Solo Recording of Vivaldi’s ‘The Four Seasons’] v13.net, 30.10.2019.</ref> Ka Kitse sõnul on selle mängimine kõrgpilotaaž, kus on palju sõrmeväänamist. Kuid ta võttis [[Andres Mustonen]]i ideena sündinud pakkumise vastu ning esitas teose [[Viljandi vanamuusika festival|Viljandi vanamuusikafestival]]il juulis 2026.<ref>[https://eeter.err.ee/1610073688/kits-tselloga-vivaldi-populaarseimat-teost-mangida-on-korgpilotaaz Kits: tšelloga Vivaldi populaarseimat teost mängida on kõrgpilotaaž] ERR Eeter, 09.07.2026.</ref> === Saavutused === * 2004 – 2. koht rahvusvahelisel tšellistide konkursil [[Liezen]]is ([[Austria]]) * 2006 – 1. koht rahvusvahelisel Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil [[Kuldīga]]s * 2007 – 2. koht üleriigilisel ESTA keelpillimängijate konkursil [[Tallinn]]as * 2008 – 2. preemia rahvusvahelisel Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil [[Riia]]s * 2009 – 2. preemia rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil "[[Noor Muusik|Noor muusik]]" Tallinnas * 2010 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2011 – 2. preemia Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil Riias * 2012 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2013 – 1. koht ja ERSO eripreemia [[Eesti Rahvusringhääling]]u telekonkursil "[[Klassikatähed 2013]]" * 2015 – [[Trossingeni Muusikaülikool]]i sõprade ja sponsorite klubi peapreemia ülekoolilisel konkursil [[Saksamaa]]l * 2015 – 1. koht ja [[Thomastik-Infeld]]i eripreemia [[Eesti keelpillimängijate konkurss|Eesti keelpillimängijate konkursil]] Tallinnas * 2016 – 1. koht Johannes Brahmsi nimelisel konkursil [[Austria]]s * 2018 – 1. koht rahvusvahelise [[George Enescu]] nimelise konkursi tšello kategoorias<ref>[https://www.thestrad.com/news/estonian-cellist-marcel-johannes-kits-wins-george-enescu-international-cello-competition/8186.article Estonian cellist Marcel Johannes Kits wins George Enescu International Cello Competition] thestrad.com, 13.09.2018.</ref> *2019 – poolfinalist ARD tšellokonkursil [[München]]is *2022 – 3. koht [[Baieri Elisabeth|Belgia kuninganna Elisabethi]] konkursil [[Brüssel]]is == Tunnustus == * 2019 – [[aasta interpreet]] * 2019 – Eesti Kultuurkapitali [[stipendium "Ela ja sära"]]<ref>{{Netiviide |autor=Aarne Seppel |url=https://kultuur.postimees.ee/6715350/kulka-laseb-sarada-16-loomeinimesel |pealkiri=Kulka laseb särada 16 loomeinimesel |väljaanne=Postimees |aeg=25. juuni 2019}}</ref> * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Trio '95-le ([[Robert Traksmann]], Marcel Johannes Kits ja [[Rasmus Andreas Raide]]) maineka rahvusvahelise [[Ilmari Hännikäinen]]i nimelise kammermuusika konkursi I koha ja laialdase kontserttegevuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/7076138/galerii-muusikapreemiad-jagatud|pealkiri=Galerii: muusikapreemiad jagatud!|väljaanne=Postimees|aeg=1. oktoober 2020}}</ref> * 2022 – Hansa Grupi noore muusiku stipendium<ref>[https://goodnews.ee/hansa-grupi-noore-muusiku-fondi-kolmanda-toetuse-palvis-marcel-johannes-kits/ Hansa Grupi Noore Muusiku Fondi kolmanda toetuse pälvis Marcel Johannes Kits] goodnews.ee, 06.04.2022.</ref> * 2022 – [[aasta muusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608824881/aasta-muusik-2022-on-tsellist-marcel-johannes-kits|pealkiri=Aasta muusik 2022 on tšellist Marcel Johannes Kits|väljaanne=ERR|aeg=19.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema on pedagoog [[Katrin Kits]] ja isa on arhitekt [[Kert Kits]], neil on viis last. Viiuldaja [[Katariina Maria Kits]], kes võitis 2014. aastal ERR-i "Klassikatähtede" võistlussarja teise hooaja, on tema kaksikõde. Kaksikud olid lastena viis aastat [[koduõpe|koduõppel]], sest elasid koolist kaugel ning said nii paremini muusikale keskenduda ja pilli harjutada.<ref>[https://eeter.err.ee/1609156444/ode-venda-kitsed-tippmuusikuna-tuleb-vaga-palju-ohverdada Õde-venda Kitsed: tippmuusikuna tuleb väga palju ohverdada] ERR Eeter, 06.11.2023.</ref> Ka kaksikute noorem õde Gemma Bernadette mängib viiulit, vennad Franz Joseph Pius ja Remi Sebastian aga muusikaga ei tegele.<ref>Kadi Hainas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68501229/imelised-kaksikud-elu-on-armastus-midagi-muud-ei-saagi-see-ju-olla Imelised kaksikud: Elu on armastus. Midagi muud ei saagi see ju olla] Maaleht, 25.04.2014.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.marcelkits.com/ Marcel Johannes Kitse koduleht] * [https://bachtrack.com/interview-marcel-johannes-kits-estonian-ministry-of-culture-young-artists-to-watch-january-2021 Intervjuu Bachtrackile] * [https://www.elu24.ee/1270130/staartsellist-kits-naasis-euroopast-otse-eesti-turneele Staartšellist Kits naasis Euroopast otse Eesti turneele] Postimees/Elu24, 14. juuni 2013 * [[Liis Kolle]]. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/marcel-pluss-t%C5%A1ello-v%C3%B5rdub-marcello-intervjuu-marcel-johannes-kitsega Marcel pluss tšello võrdub Marcello. Intervjuu Marcel Johannes Kitsega]. [[Muusika (ajakiri)|Ajakiri Muusika]], november 2020 * [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6896642/noored-klassikatahed-on-andres-mustonenile-tanulikud Noored klassikatähed on Andres Mustonenile tänulikud] Põhjarannik/Postimees, 11. veebruar 2020 {{JÄRJESTA:Kits, Marcel Johannes}} [[Kategooria:Eesti tšellistid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] qdsm2lpsy983maekatpuskyj789d22s 7194233 7194155 2026-07-17T09:27:47Z Kuriuss 38125 7194233 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Kits, Marcel Johannes.IMG 9613.JPG|pisi|Marcel Johannes Kits 28. märtsil 2014 [[Eesti Ajaloomuuseum]]is esinemas karjääri- ja õppenõustamisspetsialistide tunnustusüritusel]] '''Marcel Johannes Kits''' (sündinud [[2. mai]]l [[1995]]) on eesti [[tšellist]], ERR-i esimese "[[Klassikatähed 2013|Klassikatähtede]]" võistlushooaja võitja (2013). ==Õpingud== Marcel Johannes Kits alustas tšelloõpinguid viieaastaselt [[Lembi Mets|Lembi]] ja [[Reet Mets]]a juures. 2002. aastal astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis algul [[Laine Leichter]]i tšelloklassis ja 2011. aastast [[Mart Laas]]i tšelloklassis.<ref name="EPL">[[Mart Niineste]], [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/65991552/tsellomang-pole-naljategu-ehk-matiiseni-opilased-vol-2 "Tšellomäng pole naljategu ehk Matiiseni õpilased vol. 2"], EPL / Delfi Kultuur, 18.04.2013.</ref> 2014. aastast õppis ta [[Saksamaa]]l Trossingeni muusikaülikoolis professor [[Francis Gouton]]i juures. 2018. aastast õpib ta [[Berliini Kunstiülikool]]is professor [[Jens Peter Maintz]]i klassis (magistriprogrammis ka 2026. aasta seisuga).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1159965/maailmalavadelt-koju-tipptsellist-marcel-johannes-kits-eesti-publik-on-mulle-alati-koige-tahtsam Maailmalavadelt koju! Tipptšellist Marcel Johannes Kits: Eesti publik on mulle alati kõige tähtsam] Õhtuleht.ee, 11.06.2026.</ref> Kits on täiendanud end László Fenyö, Wen-Sinn Yangi, Jan-Erik Gustafssoni, Marko Ylöneni, Maria Kliegeli, Jens-Peter Maintzi, David Geringase jpt meistrikursustel. 2017. aastal valiti ta IMS Prussia Cove’i Steven Isserlise meistrikursustele ning aastatel 2010–2014 sai täisstipendiumi osalemiseks Astona rahvusvahelistel suvekursustel Šveitsis.<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=349&lang=est&action=view&method=biograafia Marcel Johannes Kitse tutvustus] Eesti Muusika Infokeskuses. Vaadatud 17.07.2026.</ref> ==Töö== Marcel Johannes Kits läbis edukalt novembris 2025 alanud kaheksakuise katseaja [[Müncheni Filharmoonikud|Müncheni Filharmooniaorkestri]] (''Münchner Philharmoniker'') tšellorühma [[kontsertmeister|kontsertmeistrina]].<ref name=":0">[https://kultuur.postimees.ee/8330291/intervjuu-marcel-johannes-kitsel-seisab-ees-elu-suurim-lahkuminek. Alla, Hendrik. Intervjuu ⟩ Marcel Johannes Kitsel seisab ees elu suurim lahkuminek]. Postimees, 25.09.2025.</ref> 2026. aasta juulis sai ta selle ametikoha pidamiseks Müncheni Filharmoonialt eluaegse töölepingu.<ref>Kerste Õunapuu. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120597361/marcel-johannes-kits-nimetati-muncheni-filharmoonia-tselloruhma-kontsertmeistriks-mingi-osa-elust-saab-olema-esimest-korda-stabiilne Marcel Johannes Kits nimetati Müncheni Filharmoonia tšellorühma kontsertmeistriks. "Mingi osa elust saab olema esimest korda stabiilne"]. Delfi Kultuur, 15.07.2026.</ref> Kits on teinud ka veidi muusikapedagoogitööd, juhendades väiksemaid tšellokursuseid ja andes eratunde.<ref>Lisete Velt. [https://www.temuki.ee/2023/02/persona-grata-marcel-johannes-kits/ PERSONA GRATA. Marcel Johannes Kits]. [[Teater. Muusika. Kino]], märts 2023.</ref> ==Looming== === Instrument === Marcel Johannes Kits mängib [[Francesco Ruggeri]] 1674. aastal [[Cremona]]s valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri [[Victor Fétique|Victor Fétique'i]] umbes 1900. aastal valmistatud poognat. Nii pilli kui ka poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond [[Deutsche Stiftung Musikleben]].<ref name=":0" /> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} ===Kontserttegevus 2020–2026=== Tema tähtsamate kontsertide hulgas on [[Robert Schumann|Schumanni]] "Tšellokontsert" Belgia kuninganna Elisabethi konkursi võitjate turneel Belgias [[Belgia Rahvusorkester|Belgia Rahvusorkestriga]] dirigent [[Eivind Aadland]]i juhatusel (2022), [[Johannes Brahms|Brahmsi]] "Topeltkontsert viiulile ja tšellole" turneel Eestis ja [[Lõuna-Korea]]s [[Eesti Festivaliorkester|Eesti Festivaliorkestriga]] dirigent [[Paavo Järvi]] juhatusel (2022–2023), [[Edward Elgar|Elgari]] "Tšellokontsert" [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga]] [[Antoni Wit]]i juhatusel (2022) ning [[Joseph Haydn|Haydni]] "Tšellokontsert C-duur" koos [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]ga [[Neeme Järvi]] juhatusel (2023). ===Vivaldi "Neli aastaaega"=== Teadaolevalt on Marcel Johannes Kits maailmas alles teine tšellist, kes on tšellol soleerides esitanud täies mahus [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] tuntuima teose "[[Neli aastaaega (Vivaldi)|Neli aastaaega]]". Esimesena on seda teinud (esitanud ja plaadistanud) Horvaatia tšellovirtuoos Luka Šulić 2019. aastal. Kuna teos on algselt kirjutatud sooloviiulile, peetakse selle esitamist tšellol tehniliselt ülimalt nõudlikuks. Šulićil kulus kaks aastat, et kohandada selle instrumentaaltsükli viiulipartiid tšello diapasooni ja tehnika järgi.<ref>Mike Wardlaw. [https://v13.net/2019/10/cellist-luka-sulic-releases-solo-recording-of-vivaldis-the-four-seasons/ Cellist Luka Šulić Releases Solo Recording of Vivaldi’s ‘The Four Seasons’] v13.net, 30.10.2019.</ref> Ka Kitse sõnul on selle mängimine kõrgpilotaaž, kus on palju sõrmeväänamist. Kuid ta võttis [[Andres Mustonen]]i ideena sündinud pakkumise vastu ning esitas teose [[Viljandi vanamuusika festival|Viljandi vanamuusikafestival]]il juulis 2026.<ref>[https://eeter.err.ee/1610073688/kits-tselloga-vivaldi-populaarseimat-teost-mangida-on-korgpilotaaz Kits: tšelloga Vivaldi populaarseimat teost mängida on kõrgpilotaaž] ERR Eeter, 09.07.2026.</ref> === Saavutused === * 2004 – 2. koht rahvusvahelisel tšellistide konkursil [[Liezen]]is ([[Austria]]) * 2006 – 1. koht rahvusvahelisel Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil [[Kuldīga]]s * 2007 – 2. koht üleriigilisel ESTA keelpillimängijate konkursil [[Tallinn]]as * 2008 – 2. preemia rahvusvahelisel Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil [[Riia]]s * 2009 – 2. preemia rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil "[[Noor Muusik|Noor muusik]]" Tallinnas * 2010 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2011 – 2. preemia Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil Riias * 2012 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2013 – 1. koht ja ERSO eripreemia [[Eesti Rahvusringhääling]]u telekonkursil "[[Klassikatähed 2013]]" * 2015 – [[Trossingeni Muusikaülikool]]i sõprade ja sponsorite klubi peapreemia ülekoolilisel konkursil [[Saksamaa]]l * 2015 – 1. koht ja [[Thomastik-Infeld]]i eripreemia [[Eesti keelpillimängijate konkurss|Eesti keelpillimängijate konkursil]] Tallinnas * 2016 – 1. koht Johannes Brahmsi nimelisel konkursil [[Austria]]s * 2018 – 1. koht rahvusvahelise [[George Enescu]] nimelise konkursi tšello kategoorias<ref>[https://www.thestrad.com/news/estonian-cellist-marcel-johannes-kits-wins-george-enescu-international-cello-competition/8186.article Estonian cellist Marcel Johannes Kits wins George Enescu International Cello Competition] thestrad.com, 13.09.2018.</ref> *2019 – poolfinalist ARD tšellokonkursil [[München]]is *2022 – 3. koht [[Baieri Elisabeth|Kuninganna Elisabethi]] konkursil [[Brüssel]]is == Tunnustus == * 2019 – [[aasta interpreet]] * 2019 – Eesti Kultuurkapitali [[stipendium "Ela ja sära"]]<ref>{{Netiviide |autor=Aarne Seppel |url=https://kultuur.postimees.ee/6715350/kulka-laseb-sarada-16-loomeinimesel |pealkiri=Kulka laseb särada 16 loomeinimesel |väljaanne=Postimees |aeg=25. juuni 2019}}</ref> * 2019 – Liechtensteini Muusikaakadeemia stipendium<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=349&lang=est&action=view&method=biograafia Marcel Johannes Kitse tutvustus] Eesti Muusika Infokeskuses. Vaadatud 17.07.2026.</ref> * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Trio '95-le ([[Robert Traksmann]], Marcel Johannes Kits ja [[Rasmus Andreas Raide]]) maineka rahvusvahelise [[Ilmari Hännikäinen]]i nimelise kammermuusika konkursi I koha ja laialdase kontserttegevuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/7076138/galerii-muusikapreemiad-jagatud|pealkiri=Galerii: muusikapreemiad jagatud!|väljaanne=Postimees|aeg=1. oktoober 2020}}</ref> * 2022 – Hansa Grupi noore muusiku stipendium<ref>[https://goodnews.ee/hansa-grupi-noore-muusiku-fondi-kolmanda-toetuse-palvis-marcel-johannes-kits/ Hansa Grupi Noore Muusiku Fondi kolmanda toetuse pälvis Marcel Johannes Kits] goodnews.ee, 06.04.2022.</ref> * 2022 – [[Pille Lille Muusikute Fond]]i noore muusiku preemia<ref>[https://www.plmf.ee/traditsioonilise-noor-muusik-2022-preemia-palvis-tsellist-marcel-johannes-kits/ Traditsioonilise “Noor Muusik 2022” preemia pälvis tšellist Marcel Johannes Kits] Muusikute fondi PLMF pressiteade, 29.08.2022.</ref> * 2022 – [[aasta muusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608824881/aasta-muusik-2022-on-tsellist-marcel-johannes-kits|pealkiri=Aasta muusik 2022 on tšellist Marcel Johannes Kits|väljaanne=ERR|aeg=19.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema on pedagoog [[Katrin Kits]] ja isa on arhitekt [[Kert Kits]], neil on viis last. Viiuldaja [[Katariina Maria Kits]], kes võitis 2014. aastal ERR-i "Klassikatähtede" võistlussarja teise hooaja, on tema kaksikõde. Kaksikud olid lastena viis aastat [[koduõpe|koduõppel]], sest elasid koolist kaugel ning said nii paremini muusikale keskenduda ja pilli harjutada.<ref>[https://eeter.err.ee/1609156444/ode-venda-kitsed-tippmuusikuna-tuleb-vaga-palju-ohverdada Õde-venda Kitsed: tippmuusikuna tuleb väga palju ohverdada] ERR Eeter, 06.11.2023.</ref> Ka kaksikute noorem õde Gemma Bernadette mängib viiulit, vennad Franz Joseph Pius ja Remi Sebastian aga muusikaga ei tegele.<ref>Kadi Hainas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68501229/imelised-kaksikud-elu-on-armastus-midagi-muud-ei-saagi-see-ju-olla Imelised kaksikud: Elu on armastus. Midagi muud ei saagi see ju olla] Maaleht, 25.04.2014.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.marcelkits.com/ Marcel Johannes Kitse koduleht] * [https://bachtrack.com/interview-marcel-johannes-kits-estonian-ministry-of-culture-young-artists-to-watch-january-2021 Intervjuu Bachtrackile] * [https://www.elu24.ee/1270130/staartsellist-kits-naasis-euroopast-otse-eesti-turneele Staartšellist Kits naasis Euroopast otse Eesti turneele] Postimees/Elu24, 14. juuni 2013 * [[Liis Kolle]]. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/marcel-pluss-t%C5%A1ello-v%C3%B5rdub-marcello-intervjuu-marcel-johannes-kitsega Marcel pluss tšello võrdub Marcello. Intervjuu Marcel Johannes Kitsega]. [[Muusika (ajakiri)|Ajakiri Muusika]], november 2020 * [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6896642/noored-klassikatahed-on-andres-mustonenile-tanulikud Noored klassikatähed on Andres Mustonenile tänulikud] Põhjarannik/Postimees, 11. veebruar 2020 {{JÄRJESTA:Kits, Marcel Johannes}} [[Kategooria:Eesti tšellistid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] qllzqu8tvcsp2j2b3vyzy3e3c8jej7e 7194247 7194233 2026-07-17T09:47:10Z Kuriuss 38125 7194247 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Kits, Marcel Johannes.IMG 9613.JPG|pisi|Marcel Johannes Kits 28. märtsil 2014 [[Eesti Ajaloomuuseum]]is esinemas karjääri- ja õppenõustamisspetsialistide tunnustusüritusel]] '''Marcel Johannes Kits''' (sündinud [[2. mai]]l [[1995]]) on eesti [[tšellist]], ERR-i esimese "[[Klassikatähed 2013|Klassikatähtede]]" võistlushooaja võitja (2013). ==Õpingud== Marcel Johannes Kits alustas tšelloõpinguid viieaastaselt [[Lembi Mets|Lembi]] ja [[Reet Mets]]a juures. 2002. aastal astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis algul [[Laine Leichter]]i tšelloklassis ja 2011. aastast [[Mart Laas]]i tšelloklassis.<ref name="EPL">[[Mart Niineste]], [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/65991552/tsellomang-pole-naljategu-ehk-matiiseni-opilased-vol-2 "Tšellomäng pole naljategu ehk Matiiseni õpilased vol. 2"], EPL / Delfi Kultuur, 18.04.2013.</ref> 2014. aastast õppis ta [[Saksamaa]]l Trossingeni muusikaülikoolis professor [[Francis Gouton]]i juures. 2018. aastast õpib ta [[Berliini Kunstiülikool]]is professor [[Jens Peter Maintz]]i klassis (magistriprogrammis ka 2026. aasta seisuga).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1159965/maailmalavadelt-koju-tipptsellist-marcel-johannes-kits-eesti-publik-on-mulle-alati-koige-tahtsam Maailmalavadelt koju! Tipptšellist Marcel Johannes Kits: Eesti publik on mulle alati kõige tähtsam] Õhtuleht.ee, 11.06.2026.</ref> Kits on täiendanud end László Fenyö, Wen-Sinn Yangi, Jan-Erik Gustafssoni, Marko Ylöneni, Maria Kliegeli, Jens-Peter Maintzi, David Geringase jpt meistrikursustel. 2017. aastal valiti ta IMS Prussia Cove’i Steven Isserlise meistrikursustele ning aastatel 2010–2014 sai täisstipendiumi osalemiseks Astona rahvusvahelistel suvekursustel Šveitsis.<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=349&lang=est&action=view&method=biograafia Marcel Johannes Kitse tutvustus] Eesti Muusika Infokeskuses. Vaadatud 17.07.2026.</ref> ==Töö== Marcel Johannes Kits läbis edukalt novembris 2025 alanud kaheksakuise katseaja [[Müncheni Filharmoonikud|Müncheni Filharmooniaorkestri]] (''Münchner Philharmoniker'') tšellorühma [[kontsertmeister|kontsertmeistrina]].<ref name=":0">[https://kultuur.postimees.ee/8330291/intervjuu-marcel-johannes-kitsel-seisab-ees-elu-suurim-lahkuminek. Alla, Hendrik. Intervjuu ⟩ Marcel Johannes Kitsel seisab ees elu suurim lahkuminek]. Postimees, 25.09.2025.</ref> 2026. aasta juulis sai ta selle ametikoha pidamiseks Müncheni Filharmoonialt eluaegse töölepingu.<ref>Kerste Õunapuu. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120597361/marcel-johannes-kits-nimetati-muncheni-filharmoonia-tselloruhma-kontsertmeistriks-mingi-osa-elust-saab-olema-esimest-korda-stabiilne Marcel Johannes Kits nimetati Müncheni Filharmoonia tšellorühma kontsertmeistriks. "Mingi osa elust saab olema esimest korda stabiilne"]. Delfi Kultuur, 15.07.2026.</ref> Kits on teinud ka veidi muusikapedagoogitööd, juhendades väiksemaid tšellokursuseid ja andes eratunde.<ref>Lisete Velt. [https://www.temuki.ee/2023/02/persona-grata-marcel-johannes-kits/ PERSONA GRATA. Marcel Johannes Kits]. [[Teater. Muusika. Kino]], märts 2023.</ref> ==Looming== === Instrument === Marcel Johannes Kits mängib [[Francesco Ruggeri]] 1674. aastal [[Cremona]]s valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri [[Victor Fétique|Victor Fétique'i]] umbes 1900. aastal valmistatud poognat. Nii pilli kui ka poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond [[Deutsche Stiftung Musikleben]].<ref name=":0" /> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} ===Kontserttegevus 2020–2026=== Tema tähtsamate kontsertide hulgas on [[Robert Schumann|Schumanni]] "Tšellokontsert" Belgia kuninganna Elisabethi konkursi võitjate turneel Belgias [[Belgia Rahvusorkester|Belgia Rahvusorkestriga]] dirigent [[Eivind Aadland]]i juhatusel (2022), [[Johannes Brahms|Brahmsi]] "Topeltkontsert viiulile ja tšellole" turneel Eestis ja [[Lõuna-Korea]]s [[Eesti Festivaliorkester|Eesti Festivaliorkestriga]] dirigent [[Paavo Järvi]] juhatusel (2022–2023), [[Edward Elgar|Elgari]] "Tšellokontsert" [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga]] [[Antoni Wit]]i juhatusel (2022) ning [[Joseph Haydn|Haydni]] "Tšellokontsert C-duur" koos [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]ga [[Neeme Järvi]] juhatusel (2023). ===Vivaldi "Neli aastaaega"=== Teadaolevalt on Marcel Johannes Kits maailmas alles teine tšellist, kes on tšellol soleerides esitanud täies mahus [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] tuntuima teose "[[Neli aastaaega (Vivaldi)|Neli aastaaega]]". Esimesena on seda esitanud ja tšellosoologa seade plaadistanud Horvaatia tšellovirtuoos Luka Šulić 2019. aastal. Kuna teos on algselt kirjutatud sooloviiulile, peetakse selle esitamist tšellol tehniliselt ülimalt nõudlikuks. Šulićil kulus kaks aastat, et kohandada selle instrumentaaltsükli viiulipartiid tšello diapasooni ja tehnika järgi.<ref>Mike Wardlaw. [https://v13.net/2019/10/cellist-luka-sulic-releases-solo-recording-of-vivaldis-the-four-seasons/ Cellist Luka Šulić Releases Solo Recording of Vivaldi’s ‘The Four Seasons’] v13.net, 30.10.2019.</ref> Ka Kitse sõnul on selle mängimine kõrgpilotaaž, kus on palju sõrmeväänamist. Kuid ta võttis [[Andres Mustonen]]i ideena sündinud pakkumise vastu ning esitas teose [[Viljandi vanamuusika festival|Viljandi vanamuusikafestival]]il juulis 2026.<ref>[https://eeter.err.ee/1610073688/kits-tselloga-vivaldi-populaarseimat-teost-mangida-on-korgpilotaaz Kits: tšelloga Vivaldi populaarseimat teost mängida on kõrgpilotaaž] ERR Eeter, 09.07.2026.</ref> === Saavutused === * 2004 – 2. koht rahvusvahelisel tšellistide konkursil [[Liezen]]is ([[Austria]]) * 2006 – 1. koht rahvusvahelisel Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil [[Kuldīga]]s * 2007 – 2. koht üleriigilisel ESTA keelpillimängijate konkursil [[Tallinn]]as * 2008 – 2. preemia rahvusvahelisel Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil [[Riia]]s * 2009 – 2. preemia rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil "[[Noor Muusik|Noor muusik]]" Tallinnas * 2010 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2011 – 2. preemia Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil Riias * 2012 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2013 – 1. koht ja ERSO eripreemia [[Eesti Rahvusringhääling]]u telekonkursil "[[Klassikatähed 2013]]" * 2015 – [[Trossingeni Muusikaülikool]]i sõprade ja sponsorite klubi peapreemia ülekoolilisel konkursil [[Saksamaa]]l * 2015 – 1. koht ja [[Thomastik-Infeld]]i eripreemia [[Eesti keelpillimängijate konkurss|Eesti keelpillimängijate konkursil]] Tallinnas * 2016 – 1. koht Johannes Brahmsi nimelisel konkursil [[Austria]]s * 2018 – 1. koht rahvusvahelise [[George Enescu]] nimelise konkursi tšello kategoorias<ref>[https://www.thestrad.com/news/estonian-cellist-marcel-johannes-kits-wins-george-enescu-international-cello-competition/8186.article Estonian cellist Marcel Johannes Kits wins George Enescu International Cello Competition] thestrad.com, 13.09.2018.</ref> *2019 – poolfinalist ARD tšellokonkursil [[München]]is *2022 – 3. koht [[Baieri Elisabeth|Kuninganna Elisabethi]] konkursil [[Brüssel]]is == Tunnustus == * 2019 – [[aasta interpreet]] * 2019 – Eesti Kultuurkapitali [[stipendium "Ela ja sära"]]<ref>{{Netiviide |autor=Aarne Seppel |url=https://kultuur.postimees.ee/6715350/kulka-laseb-sarada-16-loomeinimesel |pealkiri=Kulka laseb särada 16 loomeinimesel |väljaanne=Postimees |aeg=25. juuni 2019}}</ref> * 2019 – Liechtensteini Muusikaakadeemia stipendium<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=349&lang=est&action=view&method=biograafia Marcel Johannes Kitse tutvustus] Eesti Muusika Infokeskuses. Vaadatud 17.07.2026.</ref> * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Trio '95-le ([[Robert Traksmann]], Marcel Johannes Kits ja [[Rasmus Andreas Raide]]) maineka rahvusvahelise [[Ilmari Hännikäinen]]i nimelise kammermuusika konkursi I koha ja laialdase kontserttegevuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/7076138/galerii-muusikapreemiad-jagatud|pealkiri=Galerii: muusikapreemiad jagatud!|väljaanne=Postimees|aeg=1. oktoober 2020}}</ref> * 2022 – Hansa Grupi noore muusiku stipendium<ref>[https://goodnews.ee/hansa-grupi-noore-muusiku-fondi-kolmanda-toetuse-palvis-marcel-johannes-kits/ Hansa Grupi Noore Muusiku Fondi kolmanda toetuse pälvis Marcel Johannes Kits] goodnews.ee, 06.04.2022.</ref> * 2022 – [[Pille Lille Muusikute Fond]]i noore muusiku preemia<ref>[https://www.plmf.ee/traditsioonilise-noor-muusik-2022-preemia-palvis-tsellist-marcel-johannes-kits/ Traditsioonilise “Noor Muusik 2022” preemia pälvis tšellist Marcel Johannes Kits] Muusikute fondi PLMF pressiteade, 29.08.2022.</ref> * 2022 – [[aasta muusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608824881/aasta-muusik-2022-on-tsellist-marcel-johannes-kits|pealkiri=Aasta muusik 2022 on tšellist Marcel Johannes Kits|väljaanne=ERR|aeg=19.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema on pedagoog [[Katrin Kits]] ja isa on arhitekt [[Kert Kits]], neil on viis last. Viiuldaja [[Katariina Maria Kits]], kes võitis 2014. aastal ERR-i "Klassikatähtede" võistlussarja teise hooaja, on tema kaksikõde. Kaksikud olid lastena viis aastat [[koduõpe|koduõppel]], sest elasid koolist kaugel ning said nii paremini muusikale keskenduda ja pilli harjutada.<ref>[https://eeter.err.ee/1609156444/ode-venda-kitsed-tippmuusikuna-tuleb-vaga-palju-ohverdada Õde-venda Kitsed: tippmuusikuna tuleb väga palju ohverdada] ERR Eeter, 06.11.2023.</ref> Ka kaksikute noorem õde Gemma Bernadette mängib viiulit, vennad Franz Joseph Pius ja Remi Sebastian aga muusikaga ei tegele.<ref>Kadi Hainas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68501229/imelised-kaksikud-elu-on-armastus-midagi-muud-ei-saagi-see-ju-olla Imelised kaksikud: Elu on armastus. Midagi muud ei saagi see ju olla] Maaleht, 25.04.2014.</ref> Marcel Johannes Kits elas alates 2018. aastast [[Berliin]]is, 2025. aastast elab ta [[München]]is. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.marcelkits.com/ Marcel Johannes Kitse koduleht] * [https://bachtrack.com/interview-marcel-johannes-kits-estonian-ministry-of-culture-young-artists-to-watch-january-2021 Intervjuu Bachtrackile] * [https://www.elu24.ee/1270130/staartsellist-kits-naasis-euroopast-otse-eesti-turneele Staartšellist Kits naasis Euroopast otse Eesti turneele] Postimees/Elu24, 14. juuni 2013 * [[Liis Kolle]]. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/marcel-pluss-t%C5%A1ello-v%C3%B5rdub-marcello-intervjuu-marcel-johannes-kitsega Marcel pluss tšello võrdub Marcello. Intervjuu Marcel Johannes Kitsega]. [[Muusika (ajakiri)|Ajakiri Muusika]], november 2020 * [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6896642/noored-klassikatahed-on-andres-mustonenile-tanulikud Noored klassikatähed on Andres Mustonenile tänulikud] Põhjarannik/Postimees, 11. veebruar 2020 * [https://edasi.org/276125/kultuuriankeet-marcel-johannes-kits-telefoni-vahepeal-tunnikeseks-valjalulitamine-teeb-ainult-head/ Kultuuriankeet. Marcel Johannes Kits: telefoni vahepeal tunnikeseks väljalülitamine teeb ainult head] Edasi.org, 10. juuni 2026 {{JÄRJESTA:Kits, Marcel Johannes}} [[Kategooria:Eesti tšellistid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] hvov0dnb0kvxho1v2odlr0vtibmqvkf 7194252 7194247 2026-07-17T09:55:01Z Kuriuss 38125 7194252 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Kits, Marcel Johannes.IMG 9613.JPG|pisi|Marcel Johannes Kits 28. märtsil 2014 [[Eesti Ajaloomuuseum]]is esinemas karjääri- ja õppenõustamisspetsialistide tunnustusüritusel]] '''Marcel Johannes Kits''' (sündinud [[2. mai]]l [[1995]]) on eesti [[tšellist]], ERR-i esimese "[[Klassikatähed 2013|Klassikatähtede]]" võistlushooaja võitja (2013). ==Õpingud== Marcel Johannes Kits alustas tšelloõpinguid viieaastaselt [[Lembi Mets|Lembi]] ja [[Reet Mets]]a juures. 2002. aastal astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis algul [[Laine Leichter]]i tšelloklassis ja 2011. aastast [[Mart Laas]]i tšelloklassis.<ref name="EPL">[[Mart Niineste]], [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/65991552/tsellomang-pole-naljategu-ehk-matiiseni-opilased-vol-2 "Tšellomäng pole naljategu ehk Matiiseni õpilased vol. 2"], EPL / Delfi Kultuur, 18.04.2013.</ref> 2014. aastast õppis ta [[Saksamaa]]l Trossingeni muusikaülikoolis professor [[Francis Gouton]]i juures. 2018. aastast õpib ta [[Berliini Kunstiülikool]]is professor [[Jens Peter Maintz]]i klassis (magistriprogrammis ka 2026. aasta seisuga).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1159965/maailmalavadelt-koju-tipptsellist-marcel-johannes-kits-eesti-publik-on-mulle-alati-koige-tahtsam Maailmalavadelt koju! Tipptšellist Marcel Johannes Kits: Eesti publik on mulle alati kõige tähtsam] Õhtuleht.ee, 11.06.2026.</ref> Kits on täiendanud end László Fenyö, Wen-Sinn Yangi, Jan-Erik Gustafssoni, Marko Ylöneni, Maria Kliegeli, Jens-Peter Maintzi, David Geringase jpt meistrikursustel. 2017. aastal valiti ta IMS Prussia Cove’i Steven Isserlise meistrikursustele ning aastatel 2010–2014 sai täisstipendiumi osalemiseks Astona rahvusvahelistel suvekursustel Šveitsis.<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=349&lang=est&action=view&method=biograafia Marcel Johannes Kitse tutvustus] Eesti Muusika Infokeskuses. Vaadatud 17.07.2026.</ref> ==Töö== Marcel Johannes Kits läbis edukalt novembris 2025 alanud kaheksakuise katseaja [[Müncheni Filharmoonikud|Müncheni Filharmooniaorkestri]] (''Münchner Philharmoniker'') tšellorühma [[kontsertmeister|kontsertmeistrina]].<ref name=":0">[https://kultuur.postimees.ee/8330291/intervjuu-marcel-johannes-kitsel-seisab-ees-elu-suurim-lahkuminek. Alla, Hendrik. Intervjuu ⟩ Marcel Johannes Kitsel seisab ees elu suurim lahkuminek]. Postimees, 25.09.2025.</ref> 2026. aasta juulis sai ta selle ametikoha pidamiseks Müncheni Filharmoonialt eluaegse töölepingu.<ref>Kerste Õunapuu. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120597361/marcel-johannes-kits-nimetati-muncheni-filharmoonia-tselloruhma-kontsertmeistriks-mingi-osa-elust-saab-olema-esimest-korda-stabiilne Marcel Johannes Kits nimetati Müncheni Filharmoonia tšellorühma kontsertmeistriks. "Mingi osa elust saab olema esimest korda stabiilne"]. Delfi Kultuur, 15.07.2026.</ref> Kits on teinud ka veidi muusikapedagoogitööd, juhendades väiksemaid tšellokursuseid ja andes eratunde.<ref>Lisete Velt. [https://www.temuki.ee/2023/02/persona-grata-marcel-johannes-kits/ PERSONA GRATA. Marcel Johannes Kits]. [[Teater. Muusika. Kino]], märts 2023.</ref> ==Looming== === Instrument === Marcel Johannes Kits mängib [[Francesco Ruggeri]] 1674. aastal [[Cremona]]s valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri [[Victor Fétique|Victor Fétique'i]] umbes 1900. aastal valmistatud poognat. Nii pilli kui ka poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond [[Deutsche Stiftung Musikleben]].<ref name=":0" /> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} ===Kontserttegevus 2020–2026=== Tema tähtsamate kontsertide hulgas on [[Robert Schumann|Schumanni]] "Tšellokontsert" Belgia kuninganna Elisabethi konkursi võitjate turneel Belgias [[Belgia Rahvusorkester|Belgia Rahvusorkestriga]] dirigent [[Eivind Aadland]]i juhatusel (2022), [[Johannes Brahms|Brahmsi]] "Topeltkontsert viiulile ja tšellole" turneel Eestis ja [[Lõuna-Korea]]s [[Eesti Festivaliorkester|Eesti Festivaliorkestriga]] dirigent [[Paavo Järvi]] juhatusel (2022–2023), [[Edward Elgar|Elgari]] "Tšellokontsert" [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga]] [[Antoni Wit]]i juhatusel (2022) ning [[Joseph Haydn|Haydni]] "Tšellokontsert C-duur" koos [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]ga [[Neeme Järvi]] juhatusel (2023). ===Vivaldi "Neli aastaaega"=== Teadaolevalt on Marcel Johannes Kits maailmas alles teine tšellist, kes on tšellol soleerides esitanud täies mahus [[Antonio Vivaldi|Vivaldi]] tuntuima teose "[[Neli aastaaega (Vivaldi)|Neli aastaaega]]". Esimesena on seda esitanud ja tšellosoologa seade plaadistanud Horvaatia tšellovirtuoos Luka Šulić 2019. aastal. Kuna teos on algselt kirjutatud sooloviiulile, peetakse selle esitamist tšellol tehniliselt ülimalt nõudlikuks. Šulićil kulus kaks aastat, et kohandada selle instrumentaaltsükli viiulipartiid tšello diapasooni ja tehnika järgi.<ref>Mike Wardlaw. [https://v13.net/2019/10/cellist-luka-sulic-releases-solo-recording-of-vivaldis-the-four-seasons/ Cellist Luka Šulić Releases Solo Recording of Vivaldi’s ‘The Four Seasons’] v13.net, 30.10.2019.</ref> Ka Kitse sõnul on selle mängimine kõrgpilotaaž, kus on palju sõrmeväänamist. Kuid ta võttis [[Andres Mustonen]]i ideena sündinud pakkumise vastu ning esitas teose [[Viljandi vanamuusika festival|Viljandi vanamuusikafestival]]il juulis 2026.<ref>[https://eeter.err.ee/1610073688/kits-tselloga-vivaldi-populaarseimat-teost-mangida-on-korgpilotaaz Kits: tšelloga Vivaldi populaarseimat teost mängida on kõrgpilotaaž] ERR Eeter, 09.07.2026.</ref> === Saavutused === * 2004 – 2. koht rahvusvahelisel tšellistide konkursil [[Liezen]]is ([[Austria]]) * 2006 – 1. koht rahvusvahelisel Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil [[Kuldīga]]s * 2007 – 2. koht üleriigilisel ESTA keelpillimängijate konkursil [[Tallinn]]as * 2008 – 2. preemia rahvusvahelisel Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil [[Riia]]s * 2009 – 2. preemia rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil "[[Noor Muusik|Noor muusik]]" Tallinnas * 2010 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2011 – 2. preemia Dombrovski-nimelisel keelpillikonkursil Riias * 2012 – 2. koht Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldīgas * 2013 – 1. koht ja ERSO eripreemia [[Eesti Rahvusringhääling]]u televisioonikonkursil "[[Klassikatähed 2013]]" * 2015 – [[Trossingeni Muusikaülikool]]i sõprade ja sponsorite klubi peapreemia ülekoolilisel konkursil [[Saksamaa]]l * 2015 – 1. koht ja [[Thomastik-Infeld]]i eripreemia [[Eesti keelpillimängijate konkurss|Eesti keelpillimängijate konkursil]] Tallinnas * 2016 – 1. koht Johannes Brahmsi nimelisel konkursil [[Austria]]s * 2018 – 1. koht rahvusvahelise [[George Enescu]] nimelise konkursi tšello kategoorias<ref>[https://www.thestrad.com/news/estonian-cellist-marcel-johannes-kits-wins-george-enescu-international-cello-competition/8186.article Estonian cellist Marcel Johannes Kits wins George Enescu International Cello Competition] thestrad.com, 13.09.2018.</ref> *2019 – poolfinalist ARD tšellokonkursil [[München]]is *2022 – 3. koht [[Baieri Elisabeth|kuninganna Elisabethi]] konkursil [[Brüssel]]is == Tunnustus == * 2019 – [[aasta interpreet]] * 2019 – Eesti Kultuurkapitali [[stipendium "Ela ja sära"]]<ref>{{Netiviide |autor=Aarne Seppel |url=https://kultuur.postimees.ee/6715350/kulka-laseb-sarada-16-loomeinimesel |pealkiri=Kulka laseb särada 16 loomeinimesel |väljaanne=Postimees |aeg=25. juuni 2019}}</ref> * 2019 – Liechtensteini Muusikaakadeemia stipendium<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=349&lang=est&action=view&method=biograafia Marcel Johannes Kitse tutvustus] Eesti Muusika Infokeskuses. Vaadatud 17.07.2026.</ref> * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (Trio '95-le ([[Robert Traksmann]], Marcel Johannes Kits ja [[Rasmus Andreas Raide]]) maineka rahvusvahelise [[Ilmari Hännikäinen]]i nimelise kammermuusika konkursi I koha ja laialdase kontserttegevuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/7076138/galerii-muusikapreemiad-jagatud|pealkiri=Galerii: muusikapreemiad jagatud!|väljaanne=Postimees|aeg=1. oktoober 2020}}</ref> * 2022 – Hansa Grupi noore muusiku stipendium<ref>[https://goodnews.ee/hansa-grupi-noore-muusiku-fondi-kolmanda-toetuse-palvis-marcel-johannes-kits/ Hansa Grupi Noore Muusiku Fondi kolmanda toetuse pälvis Marcel Johannes Kits] goodnews.ee, 06.04.2022.</ref> * 2022 – [[Pille Lille Muusikute Fond]]i noore muusiku preemia<ref>[https://www.plmf.ee/traditsioonilise-noor-muusik-2022-preemia-palvis-tsellist-marcel-johannes-kits/ Traditsioonilise “Noor Muusik 2022” preemia pälvis tšellist Marcel Johannes Kits] Muusikute fondi PLMF pressiteade, 29.08.2022.</ref> * 2022 – [[aasta muusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608824881/aasta-muusik-2022-on-tsellist-marcel-johannes-kits|pealkiri=Aasta muusik 2022 on tšellist Marcel Johannes Kits|väljaanne=ERR|aeg=19.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema ema on pedagoog [[Katrin Kits]] ja isa on arhitekt [[Kert Kits]], nende peres on viis last. Viiuldaja [[Katariina Maria Kits]], kes võitis 2014. aastal ERR-i "Klassikatähtede" võistlussarja teise hooaja, on Marcel Johannese kaksikõde. Kaksikud olid lastena ligi viis aastat [[koduõpe|koduõppel]], sest elasid koolist kaugel ning said nii paremini muusikale keskenduda ja pilli harjutada.<ref>[https://eeter.err.ee/1609156444/ode-venda-kitsed-tippmuusikuna-tuleb-vaga-palju-ohverdada Õde-venda Kitsed: tippmuusikuna tuleb väga palju ohverdada] ERR Eeter, 06.11.2023.</ref> Ka kaksikute noorem õde Gemma Bernadette mängib viiulit, vennad Franz Joseph Pius ja Remi Sebastian aga muusikaga ei tegele.<ref>Kadi Hainas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68501229/imelised-kaksikud-elu-on-armastus-midagi-muud-ei-saagi-see-ju-olla Imelised kaksikud: Elu on armastus. Midagi muud ei saagi see ju olla] Maaleht, 25.04.2014.</ref> Marcel Johannes Kits elas alates 2018. aastast Saksamaal [[Berliin]]is, 2025. aastast elab ta [[München]]is. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.marcelkits.com/ Marcel Johannes Kitse koduleht] * [https://bachtrack.com/interview-marcel-johannes-kits-estonian-ministry-of-culture-young-artists-to-watch-january-2021 Intervjuu Bachtrackile] * [https://www.elu24.ee/1270130/staartsellist-kits-naasis-euroopast-otse-eesti-turneele Staartšellist Kits naasis Euroopast otse Eesti turneele] Postimees/Elu24, 14. juuni 2013 * [[Liis Kolle]]. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/marcel-pluss-t%C5%A1ello-v%C3%B5rdub-marcello-intervjuu-marcel-johannes-kitsega Marcel pluss tšello võrdub Marcello. Intervjuu Marcel Johannes Kitsega]. [[Muusika (ajakiri)|Ajakiri Muusika]], november 2020 * [[Teet Korsten]]. [https://pohjarannik.postimees.ee/6896642/noored-klassikatahed-on-andres-mustonenile-tanulikud Noored klassikatähed on Andres Mustonenile tänulikud] Põhjarannik/Postimees, 11. veebruar 2020 * [https://edasi.org/276125/kultuuriankeet-marcel-johannes-kits-telefoni-vahepeal-tunnikeseks-valjalulitamine-teeb-ainult-head/ Kultuuriankeet. Marcel Johannes Kits: telefoni vahepeal tunnikeseks väljalülitamine teeb ainult head] Edasi.org, 10. juuni 2026 {{JÄRJESTA:Kits, Marcel Johannes}} [[Kategooria:Eesti tšellistid]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 149k39fefqemny6z5xqv9i8xq72co93 1 333835 7194240 5291890 2026-07-17T09:32:59Z ~2026-40288-31 233648 7194240 wikitext text/x-wiki ---- Välislinkidest töötab ainult üks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2015, kell 15:32 (EEST) ---- Lastelaulu sõnad pärinevad "Õhtujuttudest". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2015, kell 15:34 (EEST) Ta ei teeninud laskurkorpuses, vaid tõenäoliselt ikka brigaadis. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40288-31|&#126;2026-40288-31]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40288-31|arutelu]]) 17. juuli 2026, kell 12:32 (EEST) ld7gvnwrlr7srzja442gc1fg1nxx6qn 0 337381 7193979 7154985 2026-07-16T19:46:13Z ~2026-40120-41 233605 /* Muud publikatsioonid */ 7193979 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan-Aru.jpg|pisi|Neuroteadlane Jaan Aru (2011)]] [[Fail:Jaan Aru 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Jaan Aru [[Arvamusfestival]]i teadusalal (2020)]] '''Jaan Aru''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1984]]) on eesti [[neuroteadlane]] (ajuteadlane), [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] laureaat. Jaan Aru on [[Tartu Ülikool]]i arvutiteaduse instituudi [[kaasprofessor]] ning [[tähelepanupsühholoogia]]t ja [[teadvuseteadus]]t käsitlevate raamatute autor. == Haridustee == 2004. aastal lõpetas Jaan Aru kuldmedaliga [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i.<ref name="treffner" /> Aastatel 2004–2008 õppis ta [[Berliini Humboldti Ülikool]]is [[psühholoogia]]t.<ref name="arucv" /> Huvi [[teadvus]]e temaatika vastu süvenes Jaanil juba esimesel õppesemestril.<ref name="hor" /> Ülikooli lõpetas Aru [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivse neuroteaduse]] erialal, läbides ühtlasi fakultatiivkursuse [[bioloogia]]s.<ref name="arucv" /> 2008. aastal kaitses Aru magistritöö "Teadvuse lävel: elektrofüsioloogilised ja käitumuslikud uuringud" (juhendajad [[Dieter Nattkemper]] ja Talis Bachmann) ja sai [[magistrikraad]]i.<ref name="tp" /> 2009. aastal jätkas Jaan Aru teadvuseuuringuid [[Saksamaa]]l [[Frankfurt|Frankfurdis]] [[Max Plancki Aju-uuringute Instituut|Max Plancki Aju-uuringute Instituudis]] ja [[Frankfurdi süvauuringute instituut|Frankfurdi süvauuringute instituudis]] (mõlemas juhtis uurimisgruppi Wolf Singer).<ref name="tp" /><ref name="fias" /> Tema 2014. aasta juunis kaitstud [[doktoritöö]] "Distilling the neural correlates of conscious perception"<ref name="tp" /> (juhendajad Wolf Singer ja Lucia Melloni) käsitles teadvust ja teadvusega seotud ajuprotsesse<ref name="hor" /> ning püüdis piiritleda [[Teadvuse neuraalsed korrelaadid|teadvuse neuronaalseid korrelaate]]: pisimaid võimalikke ajuprotsesside kogumeid, mis on seotud millegi teadvustamisega.<ref name="eks" /> Talis Bachmann on 2013. aastal öelnud, et Jaan Aru tööd andsid tollal välja "väga korraliku ülikooli õppejõu taseme". Bachmann lisas, et Wolf Singer, Jaani juhendaja Max Plancki Aju-uuringute Instituudis ning ajuteaduse maailmanimi, paigutaks ta [[Euroopa]] noorte teadlaste hulgas "selgelt tipmise 10% sekka".<ref name="eks" /> == Töökäik == Alates 2011. aastast on Jaan Aru [[Tartu Ülikool]]i teadur – [[TÜ avaliku õiguse instituut|avaliku õiguse instituudi]], 2014. aastast ühtlasi [[TÜ arvutiteaduse instituut|arvutiteaduse instituudi]] koosseisus.<ref name="tp" /> Aru on ka kahe töörühma – [[Professor Talis Bachmanni labor]]i ja [[Tartu Ülikooli arvutusliku ajuteaduse uurimisgrupp|Tartu Ülikooli arvutusliku ajuteaduse uurimisgrupi]] – liige.<ref name="bachmann" /><ref name="zafra" /> Ta on olnud õppejõud [[TÜ psühholoogia instituut|Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis]] korraldatud rahvusvahelise talvekooli "EEG ja ERP: andmetest järelduseni" (2013) ja Erasmuse IP [[matemaatiline psühholoogia|matemaatilise psühholoogia]] seminari [[Sagadi]]s (2014).<ref name="arucv" /> 2022. aasta sügissemestrist õpetab ta Tartu Ülikoolis ainet "Tehislik ja loomulik mõistus".{{lisa viide}} 2016. aastal ilmus kirjastuses [[Argo (kirjastus)|Argo]] teaduse populariseerija ja [[Neuroteadlane|neuroteadlase]] [[David Eagleman]]i raamat "Aju: sinu lugu". Eesti keelde tõlgitud teksti konsultant oli Jaan Aru.{{lisa viide}} == Teadus == Jaan Aru teadustöö põhisuunaks on [[teadvus]]e uurimine – seda juba ülikoolipäevilt. Kitsamalt vaadates on ta üritanud täpsemalt leida teadvuse [[Neurobioloogia|neurobioloogilisi]] aluseid. Nende uurimiseks kasutab ta koos kolleegidega nii visuaalse [[taju]] katseid kui ka unekatseid. Muuhulgas on ta uurinud hiljutistes katsetes (2014) ka [[unenägu]]de neurobioloogilisi korrelaate.<ref name="blogi" /> Jaan Aru uurimisobjektiks on [[aju]]. Ta otsib vastust küsimusele: missuguste printsiipide abil on võimalik aju tööd kirjeldada? Sellega seoses uurib Aru viimasel ajal [[mälu]]protsesse, et täpsemalt teada saada, kuidas mälusisud on ajju salvestatud. Selle uurimiseks loodab ta lähiaastatel luua koos töörühma liikmetega sobilikud arvutuslikud mudelid, mille kontrollimiseks koostatakse ja seejärel viiakse läbi [[eksperimentaalpsühholoogia]] katsed.<ref name="blogi" /> Ta on alates 2018. aasta lõpust [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] liige.<ref>[https://novaator.err.ee/888908/eesti-noorte-teaduste-akadeemia-valis-viis-uut-liiget "Eesti Noorte Teaduste Akadeemia valis viis uut liiget"] ERR Novaator, 1. jaanuar 2019</ref> 2025. aastal sai temast ka üle-eestilise haridusuuendusprogrammi "TI-hüpe" teadustiimi juht.<ref>Aime Jõgi. [https://tartu.postimees.ee/8373847/opilane-tehisarust-ei-saa-lasta-endale-koike-ette-oelda-siis-ma-varsti-ei-motle-enam Õpilane tehisarust: ei saa lasta endale kõike ette öelda, siis ma varsti ei mõtle enam] Tartu Postimees, 05.12.2025.</ref><ref>[https://tihupe.ee/ Pärisaru koos tehisaruga] TI-hüppe koduleht. Vaadatud 05.12.2025.</ref> === "Tähelepanu ja teadvus" === Jaan Aru kirjutas koos Talis Bachmanniga raamatu "Tähelepanu ja teadvus" (2009). Käsikirja valmides oli Jaan kõigest 22-aastane.<ref name="eks" /> Tegemist on esimese eestikeelse raamatuga, milles [[tähelepanupsühholoogia]]t kui teadusliku psühholoogia keskset valdkonda ja teadvuseteadust kui suhteliselt uut teadusvaldkonda, mis põimub [[vaimufilosoofia]], [[neuroteadus]]e ja [[meditsiin]]iga, nii põhjalikult tutvustatakse.<ref name="rr" /> === Muu teadustegevus === Jaan Aru on modereerinud [[eksperimentaalpsühholoogia]] sümpoosionil "Simon effect and spatial cognition" Saksamaal [[Marburg]]is (2008), kognitiivse neuroteaduse sümpoosionil Tallinnas (2010) ja [[TEDxTartu]] 2012 konverentsil (2012).<ref name="arucv" /> Ta on organiseerinud [[Eesti]]sse loengut pidama välisteadlasi, sealhulgas Wolf Singeri Max Plancki Aju-uuringute Instituudist ja psühholoogiaprofessor [[Gary F. Marcus|Gary Marcuse]] [[New Yorgi Ülikool]]ist.<ref name="arucv" /> Koos Talis Bachmanniga toimetab ta [[Veebiajakiri|veebiajakirja]] [[Frontiers]] rubriiki "Beyond the simple contrastive analysis: Appropriate experimental approaches for unraveling the neural basis of conscious experience".<ref name="arucv" /> 2015. aasta jaanuaris kutsusid nad kokku ajakirja erinumbri teadvuse neuronaalsete mehhanismide teemal.<ref name="frontiers" /> Toimatajaveerus ilmus nende ühisartikkel "Still wanted – the mechanisms of consciousness!"<ref name="editors" /> == Tunnustus == * 2015 – Jaan Aru doktoritöö pälvis 10 000 euro suuruse Barbara Wengeleri auhinna (teadusauhind parimale noorteadlase publikatsioonile)<ref name="barbara" /> * 2016 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind|Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil]] pälvis artikliseeria "Mõtlemise masinavärk" ajakirjas [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] (kaasautorid [[Andres Laan]] ja Allan-Hermann Pool) peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil"<ref name="etag16" /> * 2019 – [[Noore teadlase preemia]] * 2021 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] (mitmekülgse teadust populariseeriva tegevuse eest (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija)<ref>{{Netiviide|url=https://novaator.err.ee/1608399107/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-tonu-viik|pealkiri=Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Tõnu Viik|väljaanne=ERR Novaator|aeg=11.11.2021|vaadatud=11.11.2021}}</ref> * 2024 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> *2024 – [[Riigi teaduspreemia]] täppisteaduste alal tööde tsükli "Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine" eest == Teosed == === Raamatud === * Jaan Aru, Talis Bachmann. ''Tähelepanu ja teadvus'', Tallinn: kirjastus [[Tänapäev]], 2009, lk 384. * Aru, J., Bachmann, T., Singer, W., & Melloni, L.. "On how the unconscious prerequisites and consequences of consciousness might derail us from unraveling the neural correlates of consciousness". – ''The Constitution of Phenomenal Consciousness: Toward a science and theory'' by Steven M. Miller (Editor). [[John Benjamins Publishing Company]] (June 17, 2015). Pp.&nbsp;205–225. * Jaan Aru. ''Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muustki'', Tallinn: kirjastus Argo, 2017, lk 160. * Jaan Aru. ''Loovusest ja logelemisest. Nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust'', Tallinn: kirjastus Argo, 2022, lk 288. ==== Toimetatud ==== * [[Endel Tulving]]. ''Episoodilise mälu elemendid''. Tõlkinud [[Toomas Rosin]]. Toimetanud Jaan Aru. Tartu: kirjastus [[Ilmamaa]], 2018, lk 511. * [[Matthew Walker]]. ''Miks me magame. Une ja unenägude vägi''. Tõlkinud Triin Olvet. Teadustoimetanud Jaan Aru. Tallinn: kirjastus Argo, 2018, lk 390. === Teadusartiklid eelretsenseerimisega ajakirjades === ==== 2009–2014 ==== * Aru, J., & Bachmann, T. (2009). "Occipital EEG correlates of conscious awareness by invariant visual stimulation: speed-up of P1 and increase of gamma power". ''[[Brain Research]]'', 1271, 60–73. * Aru, J., & Bachmann, T. (2009). "Boosting up gamma-band oscillations leaves target-stimulus in masking out of awareness: explaining an apparent paradox". ''[[Neuroscience Letters]]'', 450, 351–355. * [[Carolina Murd|Murd, C.]], Aru, J., Hiio, M., [[Iiris Tuvi|Luiga, I.]], & Bachmann, T. (2010). "Caffeine enhances frontal relative negativity of slow brain potentials in a task-free experimental setup". ''[[Brain Research Bulletin]]'', 82, 39–45. * [[Mihkel Stamm|Stamm, M.]], Aru, J., & Bachmann, T. (2011). "Right-frontal slow negative potentials evoked by occipital TMS are reduced in NREM sleep". ''[[Neuroscience Letters]]'', 493, 116–121. * Aru, J., Bachmann, T., Singer, W., & Melloni, L. (2012). "[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0149763411002107 Distilling the neural correlates of consciousness]". ''[[Neuroscience & Biobehavioral Reviews]]'', 36, 737–746. * Aru, J., [[Kristjan Korjus|Korjus, K.]], Murd, C. & Bachmann, T. (2012). "Spectral signatures of the effects of caffeine and occipitally applied TMS in a task-free experimental setup". ''[[Journal of Caffeine Research]]'', 2(1) 23–30. * Aru, J., Axmacher, N., Do Lam, A.T.A., Fell, J., Elger, C.E., Singer, W. & Melloni, L. (2012). "Local category-specific gamma band responses in the visual cortex do not reflect conscious perception". ''[[Journal of Neuroscience]]'', 32(43), 14909–14914. * Roux, F., [[Michael Wibral|Wibral, M.]], Singer, W., Aru, J., & Uhlhaas, P. (2013). "The phase of thalamic alpha activity modulates cortical gamma-band activity: Evidence from resting state MEG recordings". ''Journal of Neuroscience'', 33(45):17827–17835. * Aru, J., & Bachmann, T. (2013). "Phenomenal awareness can emerge without attention". ''[[Frontiers in Human Neuroscience]]'', 7:891. [http://journal.frontiersin.org/article/10.3389/fnhum.2013.00891/full] ==== 2015 ==== * [[Juhan Aru|Aru, J.]], Aru, J., Priesemann, V., Wibral, M., Lana, L., [[Gordon Pipa|Pipa, G.]], Singer, W. & [[Raul Vicente|Vicente, R.]] (2015). "Untangling cross-frequency coupling in neuroscience". ''[[Current Opinion in Neurobiology]]'', 31, 51–61. [http://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1405/1405.7965.pdf PDF] [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959438814001640] * Bachmann, T., & Aru, J. (2015). "Comments on how Mack et al. (2015) (do not) see iconic memory". ''[[Consciousness and Cognition]]'', 34, 73–74. [https://www.researchgate.net/publication/274733033_Comments_on_how_Mack_et_al._(2015)_(do_not)_see_iconic_memory] * Stamm, M., Aru, J., Rutiku, R., & Bachmann, T. (2015). "Occipital long-interval paired pulse TMS leads to slow wave components in NREM sleep". ''Consciousness and Cognition'', 35(5), 78–87. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1053810015001014] === Aimeartiklid === * Jaan Aru, Talis Bachmann. "Sissejuhatus [[teadvuseteadus]]esse". – Horisont 5/2009. Lk 38–43. * [[Toomas Kirt]], Jaan Aru. "Ajuta [[ajuteadus]]". – Horisont 2/2013. Lk 16–23. * Jaan Aru, [[Andres Laan]]. "Tee [[aju]] mõistmiseni: ikka tasa ja targu". – Horisont 3/2015. Lk 50–54. * Andres Laan, Jaan Aru. "Käitumisest [[ajurakk]]udeni ja ringiga tagasi". – Horisont 4/2015. Lk 52–56. * Jaan Aru. Andres Laan. "Tõlketöö aju ja maailma vahel". – Horisont 5/2015. Lk 82–86. * Jaan Aru. "Tehisintellekt neljas vaatuses". 3.02.2017. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/tehisintellekt-neljas-vaatuses/] * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sisemine-dialoog-tehismoistusest/ Sisemine dialoog tehismõistusest], sirp.ee, 5. jaanuar 2008. === Muid vanemaid ja uuemaid publikatsioone === * Eestikeelne teadusblogi teadvusega seotud uurimistööde kohta internetis. [http://teadvus.wordpress.com/about/] * Aru, J.; Bachmann, T. (2008). "Time-frequency functions of EEG responses: Are there signatures of the microgenesis of visual perceptual awareness". ''[[International Journal of Psychology]]'': XXIX International Congress of Psychology; Berlin, Germany; 20–25 July 2008. Psychology Press, (3–4), 21–21 (publitseeritud konverentsiettekanne). * Bachmann, T., & Aru, J. (2009). "Mechanisms of consciousness: Why the effect can precede its cause in awareness". ''Current Biology eComment ''. * Aru, J., & Bachmann, T. (2015). "[http://journal.frontiersin.org/article/10.3389/fpsyg.2015.00005/full Still wanted—the mechanisms of consciousness!]" ''[[Frontiers in Psychology]]'', 6:5. doi: 10.3389/fpsyg.2015.00005 * Rutiku, R., Martin, M., Bachmann, T., & Aru, J. (2015). "[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/45242/martin_marit_sem_2015.pdf?sequence=1 Does the P300 reflect conscious perception or its consequences?]" ''Neuroscience'', 298, 180–189. * Tampuu, A., Matiisen, T., Kodelja, D., Kuzovkin, I., Korjus, K., Aru, J., ... & Vicente, R. (2017). Multiagent cooperation and competition with deep reinforcement learning. ''PloS one'', ''12''(4), e0172395. * Aru, J., & Olvet, T. (2017). ''Ajust ja arust: unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust''. Argo. * Aru, J., Tulver, K., & Bachmann, T. (2018). It’s all in your head: Expectations create illusory perception in a dual-task setup. ''Consciousness and Cognition, 65'', 197–208. * Tulver, K., Aru, J., Rutiku, R., ja Bachmann, T. (2019). Individual differences in the effects of priors on perception: A multiparadigm approach. ''Cognition'', 187, 167-177. * Aru, J., Suzuki, M., Rutiku, R., Larkum, M. E., & Bachmann, T. (2019). Coupling the State and Contents of Consciousness. ''Frontiers in Systems Neuroscience'', 13:43. (1-9) doi: 10.3389/fnsys.2019.00043 * Rozgonjuk, D., Pruunsild, P., Jürimäe, K., Schwarz, R. J., & Aru, J. (2020). Instagram use frequency is associated with problematic smartphone use, but not with depression and anxiety symptom severity. ''Mobile Media & Communication'', ''8''(3), 400-418. * Aru, J., Suzuki, M., & Larkum, M. E. (2020). Cellular mechanisms of conscious processing. ''Trends in cognitive sciences'', ''24''(10), 814-825. * Bachmann, T., Aru, J., & Suzuki, M. (2020). Dendritic Integration Theory: A thalamocortical theory of state and content of consciousness. ''Philosophy and the Mind Sciences'', 1(II: Special Issue on the Neural Correlates of Consciousness), 1-24. 2. <nowiki>https://doi.org/10.33735/phimisci.2020.II.52</nowiki> * Tulver, K., Kaup, K. K., Laukkonen, R., & Aru, J. (2023). Restructuring insight: An integrative review of insight in problem-solving, meditation, psychotherapy, delusions and psychedelics. ''Consciousness and cognition'', ''110'', 103494. * Suzuki, M., Pennartz, C. M., & Aru, J. (2023). How deep is the brain? The shallow brain hypothesis. ''Nature Reviews Neuroscience'', ''24''(12), 778-791. * Aru, J., Larkum, M. E., & Shine, J. M. (2023). The feasibility of artificial consciousness through the lens of neuroscience. ''Trends in neurosciences'', ''46''(12), 1008-1017. * Bachmann, T., & Aru, J. (2023). Conscious interpretation: A distinct aspect for the neural markers of the contents of consciousness. ''Consciousness and Cognition'', 108, 103471, 1-12. * Aru, J., Drüke, M., Pikamäe, J., & Larkum, M. E. (2023). Mental navigation and the neural mechanisms of insight. ''Trends in Neurosciences'', ''46''(2), 100-109. * Aru, J., & Bachmann, T. (2023). ''Tähelepanu ja teadvus''. (Teine, oluliselt täiendatud väljaanne.) Tallinn: Tänapäev. <nowiki>ISBN 978-9916-17-453-1</nowiki>. * Storm, J. F., Klink, P. C., Aru, J., Senn, W., Goebel, R., Pigorini, A., ... & Pennartz, C. M. (2024). An integrative, multiscale view on neural theories of consciousness. ''Neuron'', ''112''(10), 1531-1552. * Bachmann, T., & Aru, J. (2024). Psühhofüsioloogiast närvirakuni ja vastupidi: teadvuse neurobioloogiliste teooriate olnud ja tulevastest arengutest. In: K. Kull, L.Laanisto, S. Ots (toim.), ''Bioloogilise mõtte areng''. ''Schola Biotheoretica'' L. (lk. 299– 318). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. <nowiki>ISBN 978-9916-27-489-7</nowiki>. * Aru, J. (2025). Artificial intelligence and the internal processes of creativity. ''The Journal of Creative Behavior'', ''59''(2), e1530. * Milinkovic, B., & Aru, J. (2025). On biological and artificial consciousness: A case for biological computationalism. ''Neuroscience & Biobehavioral Reviews'', 106524. * Laak, K. J., & Aru, J. (2025). AI and personalized learning. ''Educational Technology & Society'', ''28''(4), 133-150. * Aru, J. (2025). ''Aju vabadus''. Ajujutud OÜ * Wiradhany, W., Parry, D., & Aru, J. (2026). An effort recalibration framework for digital media use and cognition. ''Nature Human Behaviour'', 1-10. * Aru, J., Bachmann, T., Suzuki, M., & Larkum, M. E. (2026). Dendritic Integration Theory. In M. H. Herzog, A. Schurger, A. Doerig (Eds.), ''Scientific theories of consciousness'', Ch. 7.1, pp. 135-142. Cambridge: Cambridge University Press. == Isiklikku == Jaan Aru isa on [[Jaak Aru]] ja ema oli [[Krista Aru]]. Tema vend on [[matemaatik]] [[Juhan Aru]]. Jaan on abielus, peres kasvavad poeg ja tütar.<ref name="krista" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="treffner">[http://www.htg.tartu.ee/?sub=medaliga Medalid]. htg.tartu.ee</ref> <ref name="arucv">[https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=Aru_CV_en_compact_august20144.doc Jaan Aru CV – BachmannLab].</ref> <ref name="hor">[https://web.archive.org/web/20140201221019/http://www.bachmannlab.com/wp-content/uploads/2009/12/AruBachmHorisont2009teadvus.pdf Sissejuhatus teadvuseteadusesse] Horisont, 2009/12</ref> <ref name="tp">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=68682&lang=et Jaan Aru] Eesti Teadusportaal</ref> <ref name="fias">[https://web.archive.org/web/20160305001111/https://fias.uni-frankfurt.de/en/neuro/singer/members/ Members] [[FIAS]]</ref> <ref name="eks">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/65478258/areeni-tulevikutaht-2013-aju-uhendamine-maailmapildiga Areeni tulevikutäht 2013: Aju ühendamine maailmapildiga]. Areen, 4. jaanuar 2013.</ref> <ref name="bachmann">[http://www.bachmannlab.com/?p=743 Jaan Aru] [[BachmannLab]]</ref> <ref name="zafra">[https://web.archive.org/web/20150630203926/http://neuro.cs.ut.ee/people/ People]. Computational Neuroscience LAB</ref> <ref name="blogi">[https://teadvus.wordpress.com/teadustoo-ja-juhendamine/ Teadustöö ja juhendamine]. Blogi [http://teadvus.wordpress.com/about/ Teadvuse Suure Probleemi lahendamine].</ref> <ref name="rr">[http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/t%C3%A4helepanu-ja-teadvus/53414 "Tähelepanu ja teadvus"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Rahva Raamat]]</ref> <ref name="frontiers">[https://teadvus.wordpress.com/?s=frontiers Endiselt tagaotsitavad – teadvuse neuronaalsed mehhanismid]. Blogi [http://teadvus.wordpress.com/about/ Teadvuse Suure Probleemi lahendamine].</ref> <ref name="editors">[http://journal.frontiersin.org/article/10.3389/fpsyg.2015.00005/full Still wanted—the mechanisms of consciousness!]. ournal.frontiersin.org</ref> <ref name="barbara">[https://web.archive.org/web/20170308043132/http://barbara-wengeler-stiftung.de/preistraeger-2015/ Preisträger 2015]. barbara-wengeler-stiftung.de</ref> <ref name="etag16">[http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad tulemused]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. etag.ee</ref> <ref name="krista">[https://web.archive.org/web/20150703052607/http://vabaerakond.ee/rkk/214 Krista Aru]. vabaerakond.ee</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://scholar.google.com/citations?user=FvFOzS8AAAAJ&hl=en&oi=ao Jaan Aru tsiteeringute profiil]. [[Google Scholar]] * [http://teadvus.wordpress.com/about/ Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine – Jaan Aru blogi] * [http://www.youtube.com/watch?v=Ob1DrwSXSA8 Ajust tundeni olla keegi] Jaan Aru [[TEDxTallinn]]a konverentsil (mai 2012) * [https://www.youtube.com/watch?v=y6hJa5LoQOs Miks me magame?] Jaan Aru [[TEDxTallinn]]a konverentsil (mai 2014) * [http://www.bachmannlab.com/?p=743 Jaan Aru] bachmannlab.com <small>(inglise)</small> * [https://novaator.err.ee/1609020842/jaan-aru-voime-ja-voimalus-moelda-on-luksus "Jaan Aru: võime ja võimalus mõelda on luksus"] ERR Novaator, 29. juuni 2023 {{JÄRJESTA:Aru, Jaan}} [[Kategooria:Eesti neuroteadlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 4xhca98fbaxxcxxsrdgsppqopr0qjn1 0 337901 7194039 6017930 2026-07-16T22:41:13Z Sumo tomus 233342 Pilt 7194039 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Taylor Hall St Louis 2012.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]|}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]|}} }} [[File:Taylor Hall playoffs 1.jpg|thumb|upright|Taylor Hall (2010)]] '''Taylor Strba Hall''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1991]] [[Calgary]]s [[Alberta]]s) on [[Kanada]] [[jäähoki|jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Boston Bruins]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Aastatel 2007–2010 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Windsor Spitfires]]. 2010. aastal valis [[Edmonton Oilers]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is esimese valikuna. Oilersis mängis ta aastatel 2010–2016 kokku kuus hooaega. 2016. aasta juunis liitus ta [[New Jersey Devils]]iga. 2019. aasta detsembris siirdus ta [[Arizona Coyotes]]i.<ref>[https://www.nhl.com/coyotes/news/coyotes-acquire-hall-from-new-jersey/c-312663594 "Coyotes Acquire Hall From New Jersey"]. NHL.com. 16.12.2019. Vaadatud 6.8.2020</ref> 2020. aasta oktoobris sõlmis ta üheaastase lepingu [[Buffalo Sabres]]iga.<ref>[https://www.tsn.ca/buffalo-sabres-sign-taylor-hall-to-one-year-8m-deal-1.1537690 "Sabres win Hall sweepstakes, sign forward to a one-year deal"]. The Sports Network. 11.10.2020. Vaadatud 12.10.2020</ref> 2021. aasta aprillis liitus ta Bruinsiga.<ref>[https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-acquire-taylor-hall-and-curtis-lazar-from-sabres/c-323557416 "Bruins acquire Taylor Hall and Curtis Lazar from Sabres"]. Boston Bruins. 11.4.2021. Vaadatud 17.4.2021</ref> [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus on ta tulnud kahel korral maailmameistriks. [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]], kus ta lõi seitse väravat ja andis viis väravasöötu, valiti ta turniiri sümboolsesse koosseisu. == Tunnustus == * [[Wayne Gretzky 99 Award]] (2009) * [[NHL-i tähtede mäng]] (2011, 2016, 2017) * [[Hart Memorial Trophy]] (2018) * NHL-i hooaja sümboolne koosseis ([[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]]) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nhl.com/player/taylor-hall-8475791 Taylor Hall NHL.com lehel] *[http://espn.go.com/nhl/player/_/id/5428/taylor-hall Taylor Hall – ESPN] *[http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=106818 Taylor Hall hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Hall, Taylor}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Edmonton Oilersi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]] [[Kategooria:Buffalo Sabresi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] mdjqbsz3g4wc50qz27vjb3oj6fdbglb 0 341529 7194071 7181075 2026-07-17T05:52:04Z Romet2373 233637 /* Tallinna trammiliinid */ 7194071 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trammiliiklus | tüüp = [[tramm]] | pilt = TLT Tatra KT6TM 109 03-12-2022.jpg | pildi allkiri = Tramm [[KTNF6|Tatra KT6TM]] liinil nr. 1 | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1888 | suleti = | pikkus = 16,5 | peatused = 33 | liinid = 5 | rööpmelaius = 1067 | elektrifitseeritud = 600 V DC | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = tallinn tramm 1.08.26.jpg | skeemi allkiri = Trammiliinid Tallinnas<br/>[[1 (Tallinna trammiliin)|1. Kopli–Kadriorg]]<br/>[[2 (Tallinna trammiliin)|2. Kopli – Suur-Paala]]<br/>[[3 (Tallinna trammiliin)|3. Tondi–Kadriorg]]<br/>[[4 (Tallinna trammiliin)|4. Tondi–Suur-Paala]]<br/>[[5 (Tallinna trammiliin)|5. Kopli–Vana-Lõuna]]<br/>[[6 (Tallinna trammiliin)|6. Kopli–Tondi]]<br/>[[7 (Tallinna trammiliin)|7. Kopli–Lennujaam]] }} '''Trammiliiklus Tallinnas''' algas [[1888]]. aastal, kui kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hakkasid sõitma [[hobutramm]]id [[Vanaturu kael]]ast mööda [[Viru tänav]]at ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]d [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|pealkiri=Trammiliiklus|väljaanne=|aeg=8. juuli 2008|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-10-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215130/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Tallinna trammiliinid== 2026. aasta seisuga on Tallinnas viis trammiliini: *[[1 (Tallinna trammiliin)|1]]. [[Kopli]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]] *[[2 (Tallinna trammiliin)|2]]. [[Kopli]] <nowiki/>[[2 (Tallinna trammiliin)|–]] [[Vanasadam]] – [[Ülemiste|Suur-Paala]] *[[3 (Tallinna trammiliin)|3]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]] *[[4 (Tallinna trammiliin)|4]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Ülemiste|Suur-Paala]] *[[5 (Tallinna trammiliin)|5]]. [[Kopli]] – [[Kitseküla|Vana-Lõuna]] Tulevikus kujundatakse trammiliinid ümber ja need algavad tähega T. [[Tallinna Linnatranspordi AS]] teatel teeb see elanikel ja turistidel trammide äratundmise lihtsamaks. Uued trammiliinid alates 1. augustist 2026: * [[1 (Tallinna trammiliin)|1T]]. [[Kopli]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]] *[[2 (Tallinna trammiliin)|2]]T. [[Kopli]]<nowiki/> [[2 (Tallinna trammiliin)|–]] [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] *[[3 (Tallinna trammiliin)|3T]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]] *[[4 (Tallinna trammiliin)|4T]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] *[[5 (Tallinna trammiliin)|5T]]. [[Kopli]] – [[Kitseküla|Vana-Lõuna]] *[[6 (Tallinna trammiliin)|6]]T. [[Kopli]] – [[Ülemiste|Suur-Paala]] Varem on eri aegadel käigus olnud ka trammiliinid nr 6 ja 7: *[[6 (Tallinna trammiliin)|6]]. [[Kopli]] – [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] *[[7 (Tallinna trammiliin)|7]]. [[Kopli]] – [[Lennujaam]] ==Ajalugu== ===Hobutrammiliiklus=== [[Pilt:Viru tänav. Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal 1888.a., AM 8612-1 F 11194.jpg|pisi|left|Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal, 1888]] [[File:TLA 1465 1 4092 02 estonia pst hobutramm.jpg|pisi|left|Hobutramm Tallinnas ja taamal [[Uus turg]] ja Jaani tänav]] [[Pilt:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|thumb|Hobutrammiliinid (punasega) 1910. aasta linna kaardil]] 25. septembril / 7. oktoobril 1878 palus [[Christian Rotermann]] kontsessiooni hoburaudtee ehitamiseks Tallinna, kuid loa said [[Nikolai Fersen]], [[John Girard de Soucanton]] ja [[Arved Rosen]]. [[24. august]]il [[1888]] avati Tallinnas<ref>{{Netiviide |url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus |pealkiri=Trammiliiklus |vaadatud=2013-08-14 |arhiivimisaeg=2013-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215130/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus |url-olek=ei tööta }}</ref> hobutrammi- ehk [[konka]]liiklus [[Vanaturu kael]]ast [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=51326 Kadrioru kiire areng tuli linnaossa trammiga. Robert Nerman]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Algul kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust [[tilisang]], mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. 1888. aasta 22. septembrist pandi käiku hobutrammiliin [[Vene turg]] – [[Tartu maantee]], mis kulges mööda Tartu maanteed [[Heeringa tänav|Heeringa]] (Turu) tänavani. 1899. aastal müüsid endised omanikud ettevõtte Belgia aktsiaseltsile [[Tramways de Réval]]. 1899. aastal avati hoburaudtee pikendus [[Kadriorg|Kadrioru]] [[Luigetiik|Luigetiigi]] juurest mööda [[Jaan Poska tänav]]at [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]le ning sealt edasi kuni [[Emil Fahle]] majani [[Pirita tee]] ja Narva maantee ristumise piirkonnas. Tramways de Révali ettevõtmisel avati 28. märtsil [[1901]] hobutrammiliin [[Vene turg]] – [[Pärnu maantee]]. [[Vene turg|Vene turu]]lt mööda [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]]at üle [[Vabaduse väljak|Peetri plats]]i, sealt edasi piki [[Roosikrantsi tänav]]at ja [[Tõnismägi|Tõnismä]]elt lõuna suunas suunduval Suur-Pärnu maanteel kuni laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna linna läbivail pea[[magistraal]]idel – [[Narva maantee (Tallinn)|Narva]], [[Tartu maantee|Tartu]] ja [[Pärnu maantee]]l – ning hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7,24 km. Trammiliin suleti ajutiselt seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] [[1914]]. aastal ning lõplikult 14. novembril [[1918]]. [[Hoburaudtee]]d pärast seda enam ei taastatud. 1926. aastal kirjutati [[Rahvaleht|Rahvalehes]]: "Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi – nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuina."<ref>Tramm. Rahvaleht, 8. mai 1926, nr. 54, lk. 4.</ref>. Aktsiaseltsi likvideerimiskomisjoni viimane koosolek peeti Brüsselis 27. novembril 1927. ===Mootortrammiliiklus=== [[Pilt:Kopli tram depot.jpg|pisi|[[Kopli trammidepoo]]]] 1915. aasta sügisel alustas liiklust [[Vene-Balti tehas]]e ja [[Bekkeri tehas]]te poolt mööda [[Kopli tänav]]at, trammiliinil Vene-Balti Tehas – Telliskivi tänav ehitatud trammiliin, kus sõitsid [[auruvedur]]id ja automootoriga töötavad mootorvagunid. Kopli liin ehitati laiarööpmelisena (1524 mm). Kopli aurutramm koosnes auruvedurist ja kolmest vagunist. Aastal 1926 anti Kopli tramm üle [[Tallinna linnavalitsus]]ele ning viis aastat hiljem ehitati see 1067 mm rajalaiusele ja Kopli liinil algas mootortrammi liiklus<ref>Leonid Mihhailov, [https://web.archive.org/web/20190624184652/http://www.pealinn.ee/poliitika/esimesed-trammid-soitsid-puust-roobastel-ja-viisid-praeguselt-viru-n226092 Esimesed trammid sõitsid puust rööbastel ja viisid praeguselt Viru väljakult Kadriorgu], [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 13. august 2018.</ref>. Kui hobutrammi liiklus 1918. aastal täielikult katkes, töötas Kopli trammiliin edasi ja [[Eesti Esimeses maailmasõjas|sõja-aastail]] oli siiski põhiliseks liiklusvahendiks, mis ühendas [[Kopli poolsaar]]t [[Tallinna kesklinn]]aga. [[File:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Trammiliinid 1928. aasta Tallinna kaardil]] Pärast hobutrammi liikluse katkemist 1918. aastal seiskus trammiliiklus Tallinna südalinnas kuni 13. maini 1921. [[13. mai]]l [[1921]] avati taas trammiliiklus liinil Vene turg – Kadriorg, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] liinil. Liikumist alustasid hobutrammi vagunitest ümber ehitatud bensiinimootoriga trammid. Esimestel päevadel sõitis liinil kaks [[mootorvagun]]it koos haakevagunitega. Esialgu sõitis mootortramm Kadriorust Vene turuni. [[1921]]. aasta juulis pikendati liini [[Peetri plats]]ini. 1923. aastal hakati Narva maanteele rajama üherealise trammiliini asemele kaheliinilist uut trammiteed, samal ajal rajati ka Kadrioru ringtee, mis on kasutusel tänapäevalgi. 1921. aasta novembris avati mootortrammiliiklus Peetri platsilt mööda [[Pärnu maantee]]d kuni [[Tallinna–Narva raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]] ülesõidukohani. 1922. aasta augustis algas bussiühendus liinil [[Kopli trammidepoo|Kopli]] aurutrammi jaam – Vene turg ([[Graniidi tänav|Graniidi]], [[Soo tänav|Soo]] ja [[Uus-Kalamaja tänav]]a ning [[Mere puiestee]] kaudu). 1924. aasta detsembris avati taas ka liin mööda Tartu maanteed (kuni [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänavani]]). {{puhasta}} ===Elektritrammiliiklus=== 1925. aasta jooksul ehitati ja 28. oktoobril 1925 avati esimene elektritrammiliin [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maan­tee]]l Kadriorust Vabaduse platsini. Elektritammiliinidel kasutamiseks kõlbulike üheksa elektritrammivaguni ehitamisega sai vaguniehitustehas [[Dvigatel]] hakkama alles sama aasta detsembris. 1927. aastal hakkas ka Tartu maantee liinil liikuma elektritramm. Aastail 1925–1936 hakkas kõigil kolmel linnaliinil liikuma elektritramm, bensiinimootorvagunid aga viidi üle Kopli liinile, mis alates 1932. aastast ulatus linna pool kuni [[Balti jaam]]ani. 1931. aastal aga naelutati Kopli algne laiarajaline (1524 mm) rööbastee ümber rajalaiusele 1067 mm ja ka seal hakkasid sõitma ainult bensiinimootortrammid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/trammid/trammiliikluse-ajalugu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-10-27 |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027182235/https://www.tlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/trammid/trammiliikluse-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[File:AM N06029.jpg|thumb|Elektritramm [[Pärnu maantee]]l 1930. aastatel]] [[File:AM N06048.jpg|pisi|left|Elektritramm [[Vabaduse väljak]]ul (1932)]] [[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|left|Trammiliinid 1942]] [[File:Tram station in Tallinn2.JPG|pisi|1936. aastal valminud Tallinna trammidepoo, [[Vana-Lõuna tänav]] 41]] [[File:TLA 1465 1 6139 Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal 1955.jpg|pisi|Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal 1955. aastal]] 1930. aastate viimane suurem töö oli [[3 (Tallinna trammiliin)|Pärnu maantee liini]] elektrifitseerimine ja pikendamine [[Tondi raudteepeatus|Tondi jaam]]ani veebruaris 1936. 1936. aastal valmis [[Tallinna trammidepoo]]. 1940. aastaks ulatus Tallinna trammiliinide kogupikkus 13,4 km-ni, sealhulgas Kopli üherajaline trammiliin [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist [[Balti jaam]]ani 5,1 km. Kopli liin ei olnud veel elektrifitseeritud. Tallinna trammiliinidel oli vaguneid kokku 54, nendest 20 elektrimootorvagunit, 9 bensiinimootorvagunit ja 25 haakevagunit. Pärast [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] 1945. aastal võeti kesklinna trammiliinilt maha liininumbrid ning paar aastat sõitis ringtramm ühes suunas [[Tondi]]lt [[Kesklinna linnaosa|kesklinn]]a, sealt [[Kadriorg]]u ja Tondile. 1948. aastal pandi maha trammirööpad [[Ants Laikmaa tänav|Laikmaa tänav]]a sihile ning 1954 avati sealtkaudu ühendus [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Tartu maantee]] vahel, kust alles 1970 viidi see suund üle [[Maneeži tänav]]ale. 1949. aastal lühendati Kadrioru trammiliin Tondi asemel Pärnu maanteeni ja praeguse [[Kosmos (kino)|Kino Kosmos]]e alale tehti trammide ümberpööramisring. [[File:LOWA ET54.jpg|pisi|left|LOWA ET54]] 1951. aastal ehitati Kopli liin kaherajaliseks ja elektrifitseeriti ning [[1951]]. aasta lõpus alustas elektritramm sõitmist Kopli liinil. Novembris [[1953]] ühendati Kopli liin mööda [[Põhja puiestee]]d ja [[Mere puiestee]]d [[Viru väljak|Stalini väljak]]ul südalinna liinidega, juulis [[1955]] pikendati Tartu maantee liin [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]ast edasi üles [[Lasnamägi|Lasnamäele]], [[Ülemiste]] lõppringini. 1954. aastal eraldati Tallinnale NSV Liidu Väliskaubandusministeeriumi Velomašimpordist teiseks poolaastaks, 30 LOWA T54 mootor- ja 20 LOWA B54 järelvagunit, esimesed uued trammid [[Saksa DV]]-s Gotha linna tehasest Lokomotiv- und Waggonbau ehk LOWA laaditi Tallinna sadamas laevalt maha jaanuaris 1955. Uued trammid olid helepunast värvi, täismetallist kerega vagunitega, suurte akende all sinine triip, madalad trepiastmed, mootorvagunitel suruõhuga avanevad uksed ning lakitud puuistmed asusid mitte mööda seinaääri, nii et sai aknast välja vaadata. LOWA järelvagunite uksed olid sõitjate poolt avatavad-suletavad. LOWA trammid hakkasid sõitma [[3. liin|3.]] ja [[4. liin]]il ([[Tõnismäe]] kolmnurgalt nüüdse [[kino Kosmos]] juurest vastavalt [[Kadriorg]]u ja [[Ülemiste]]le). Aastatel 1961–1967 ehitati kõik LOWA trammid ümber ühesuunalisteks. Uute Gotha G4 liigendtrammide saabudes (1965–1966) viidi kõik LOWA koosseisud üle Kopli depoosse [[1. liin|1]] ja [[2. liin|2]]. LOWA trammide mahakandmine algas kevadel 1975, viimane kanti [[bilanss|bilans]]ist maha märtsis 1977. aastal. [[File:Gotha T59E-001.jpg|pisi|left|Gotha Gotha T59E]] Aastail 1960–1980 oli Tallinnas sõidus 5 Gotha T59E+B59E trammikoosseisu. T59E+B59E mudel oli ühe juhikabiiniga ja ustega vaid vaguni ühel küljel, istmed aga olid paigutatud nägudega vastamisi. T59E+B59E trammikoosseisud sõitsid 3. liinil, kuni üleviimiseni Kopli depoosse. [[File:Gotha G4-65 tram nr 205, Linie 2 , with MA Mitteldeutsche Allgemeine werbung, August 1991. - Flickr - sludgegulper.jpg|pisi|[[Gotha G4]] tramm]] [[File:Frankfurt an der Oder. Tatra- Gotha T2D tram nr 23. Linie 3 Aug 1990.jpg|pisi|left|Gotha T2]] Septembris 1962 jõudsid Tallinna Gotha T2-62 mootorvagunid, T2-62+B2-62 koosseisud sõitsid kuni 1975. aastani enamjaolt [[3. liin]]il ning viidi siis üle Kopli depoosse 1. ja 2. liinile. Aastatel 1963–1981 sõitis Tallinnas 14 koosseisu T2-62+B2-62. Gotha G4 oli kolmest sektsioonist koosnev tramm, mille esi- ja tagasektsioon olid senistel Gotha trammidel kasutatud alusvankritel, keskmine lühike sektsioon aga oli ühendatud esi- ja tagaosaga liigendite ning kummeeritud riidest lõõtsühendustega. Tallinna linn sai detsembrist 1964 kuni juulini 1967 50 Gotha G4 liigendtrammi. 1976. aasta sügiseni oli Gotha G4 trammidega komplekteeritud 4. liin, samuti Pärnu maantee depoo teenindatavad 1. ja 2. liin. Sealtpeale viidi nad järk-järgult üle Kopli depoosse, kus 1981. aastal algas ka nende mahakandmine. Viimane liigendtramm sisustati algul muuseumiks, praegu on aga kasutusel kohviktrammina Pauliine.<ref>[https://www.postimees.ee/3422407/kohviktramm-pauliine-on-tagasi Kohviktramm Pauliine on tagasi], Postimees, ee, 3. detsember 2015</ref> Pauliine seisab 2020. aasta seisuga trammidepoos ja ootab renoveerimist, et taas Tallinna tänavatel sõita.<ref>https://palliponn.edu.ee/index.php/meie-tegemised/732-2020-02-04-18-28-48</ref> [[File:Tatra T4SU 869 (2).jpg|pisi|[[Tatra T4SU]]]] Märtsis 1973 jõudsid Tallinna Praha [[ČKD Tatra]] [[Tatra T4SU]] trammid, 1981. aastani anti käiku kokku 60 vagunit T4 ehk 30 koosseisu. Algul komplekteeriti nendega 3. liin, seejärel suuremalt osalt ka 4. T4 trammid sõitsid Tallinnas reeglina kahekaupa paaris. Viimased T4 koosseisud võeti liinilt maha mais 2005. [[File:Tram T18 Sitsi Tallinn 24 August 2013.JPG|pisi|Tramm T18]] 1980. aastail likvideeriti 3. trammiliinilt Paide trammipeatus ning kesklinnast väljuval suunal viidi Viru trammipeatus [[Viru tänav]]a nurgalt [[Valli tänav]]a nurgale. Tatra KT4SU trammid jõudsid Tallinna märtsis 1981, KT4-d hakkasid sõitma Pärnu maantee depoo 1. ja 2. liinil, asendades Koplisse viidud vanu Gotha liigendtramme. Järgmised KT4 partiid asendasid 1. ja 2. liinil juba vanemaid KT4 tramme, mis omakorda Kopli depoosse üle viidi. Tatra KT4D vagunid saabusid Tallinna 1996. aastal ja juba juunis läksid liinile, detsembris 1997 soetati veel 5 Tatra KT4D trammi.<ref>{{Netiviide |url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem |pealkiri=Tallinna trammiliinide veerem |vaadatud=2020-02-27 |arhiivimisaeg=2020-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227193515/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem |url-olek=ei tööta }}</ref> 2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses, mis paigutati endistviisi kitsale ribale keset mitmerealist sõiduteed. Pronksi ja Maneeži peatused likvideeriti.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/narva-maanteele-rajatakse-uks-trammipeatus-koigile-liinidele?id=50954349 Narva maanteele rajatakse üks trammipeatus kõigile liinidele]</ref> Alates 2018. aastast on 12 ümberehitatud Tatra [[KTNF6]] (KT6TM) trammi nimetatud ja kujundatud [[Nimelised muusikatrammid|mõjukate Eesti muusikute auks]]. Igal trammil on esivaguni välisküljel kultuuritegelase nimi ja foto ning esiosas on paigutatud infopaneel. Tallinnas kuus renoveeritud KT4TMR retrotrammi, mis kannavad riigi ajaloo oluliste tegelaste nimesid. Nagu KTNF6-delgi, on ka neil esivagunis infopaneel. Erinevalt ülejäänud trammidest Tallinnas kasutavad need trammid pikisuunas paigutatud puidust pinke. Uue põlvkonna trammid saabusid Tallinna, kui Eesti müüs osa oma süsinikukvootidest Hispaaniale, kes vastutasuks seadis kohustuse osta uusi ja tõhusaid tramme. Mitmepoolses tehingus osales Hispaania trammitehase ettevõte [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF]] ning see nõudis 20 uue madalapõhjalise trammi tarnimist 2016. aastaks. Esimene tramm jõudis Tallinna 2014. aasta lõpus. CAF-i trammidel on teadaolevad konstruktsiooniprobleemid, mida pole pärast trammide kasutuselevõttu lahendatud: elektrimootorite müratase on erakordselt vali ja trammid kalduvad pidurdamise ajal märgatavalt küljelt küljele.[[File:Tram - Kadriorg.jpg|pisi|left|Tatra KT4SU|236x236px]][[Fail:TLT Tatra KT4TM 182 03-12-2022.jpg|pisi|292x292px|Tatra KT4TM Põhja puiestee lähedal]][[Fail:TLT Tatra KT4D 180 17-01-2023.jpg|vasakul|pisi|273x273px|Tatra KT4D]] [[Fail:At Tallinn 2024 487.jpg|pisi|243x243px|[[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF Urbos AXL]] trammid Paberi peatuse lähedal]] [[Fail:TLT Tatra KT4TMR 138 03-12-2022.jpg|vasakul|pisi|292x292px|Retrotramm Tatra KT4TMR [[Kadriorg|Kadriorus]]]] [[Fail:Tram, Tallinn, 20250205 - 14.jpg|pisi|274x274px|PESA Twisti trammid [[Vanasadam]]as]] 2023. aasta suvel ajutine trammiliin 6 muudeti püsivaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-03 |pealkiri=Tallinna ajutine trammiliin 6 Koplist Tondile muutub püsivaks |url=https://www.err.ee/1609023938/tallinna-ajutine-trammiliin-6-koplist-tondile-muutub-pusivaks |vaadatud=2023-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sama aasta sügisel aga trammiliin 6 pandi kinni ja avati selle asemel taas trammiliin 5.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Kopli-Tondi trammi asemel asub liinile Kopli-Vana-Lõuna tramm |url=https://www.err.ee/1609129754/kopli-tondi-trammi-asemel-asub-liinile-kopli-vana-louna-tramm |vaadatud=2023-10-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Alates 2024. aastast sõidavad Tallinnas ka Poolast toodud [[Pesa Twist|PESA Twisti]] trammid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-23 |pealkiri=GALERII: Esimene PESA tramm saadeti pidulikult liini teenindama |url=https://tlt.ee/galerii-esimene-pesa-tramm-saadeti-pidulikult-liini-teenindama/ |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> 1. detsembril 2024 alustas liin 2 Vanasadama marsruudil sõitmist, mis läbib A. Laikmaa tänava ja sadamaala, ühendudes seejärel taas vana Kopli liiniga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Täna avati Vanasadama trammitee {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tana-avati-vanasadama-trammitee |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. 2021. aasta detsembris oli Tallinnas kokku 65 trammi. Tallinnas on kasutusel seitset tüüpi tramme: [[ČKD Tatra|Tatra KT4SU, Tatra KT4D, Tatra KT4TMR, Tatra KT4TM/KT6TM]] (KT6TM'il on 3 vagunit 2 asemel), [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF Urbos AXL]] ja Pesa Twist. ==Rööpmelaius== Trammitee [[rööpmelaius]] on 1067 mm (ehk pool [[süld]]a<ref name="2019_08_15_05_07_ERR">15. august 2019 kell 05:07, [[Marko_Tooming]], [https://www.err.ee/970428? Omapärase laiusega trammitee pärsib Tallinna trammihankeid], err.ee</ref> või kolm [[jalg]]a ja kuus [[toll (pikkusühik)|toll]]i – 3'6"). == Täitmata plaanid == Veebruaris [[1948]] otsustas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]], et trammiliiklus Tallinnas ei ole perspektiivne ning tuleb asendada trammiliinid trollidega 15 aasta jooksul. See otsus on jäänud täitmata, kuna vajalikud trolliliinid polnud tähtajaks ehitatud. 1960. aastail kaaluti trammiühenduse võimalust [[Mustamäe]] ja [[Kesklinn]]a linnaosa vahel. Plaan on jäänud täitmata: Balti Raudtee nõudis liiga kallist viadukti [[Lilleküla raudteepeatus]]e lähedal, milleks projektis polnud raha kavandatud. 1967. aastal hakkas selle trammiliini asemel sõitma Mustamäele troll.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1358362/aare-olander-125-aastat-tramme-51-aastat-muutumatult Aare Olander: 125 aastat tramme 51 aastat muutumatult]</ref> === Kiirtrammivõrgustik === [[File:The road to Lasnamäe - panoramio.jpg|pisi|Poolelijäänud Majaka trammipeatus Laagna teel]] 1970. aastail plaaniti ühendada Tallinna eri linnaosad omavahel kiirtrammiliinidega. Täpsemad detailid pidid selguma pärast Lasnamäe 11. mikrorajooni ehitamist. 1980. aastail oli välja töötatud projekt kiirtrammivõrgustikuga, mille järgi pidi Tallinna tulema kolm laiarööpmelist trammiliini: kaks pidid ühendama Lasnamäed teiste linnaosadega, kolmas liin pidi kulgema [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] ja [[Peetriküla]] vahel. Trammidepoo koos dispetšeripunktiga pidi rajatama [[Varraku tänav]]a ja [[Laagna tee]] nurgale. Veeremiks nähti liinidel A ja C trammirongi kolmest Tatra T5C5 vagunitest ning liinil B Tatra KT8D5 vaguneid. Nähti ette, et pärast viimase trammiliini ehitamist Tallinnas likvideeritakse kitsarööpmelise trammi liiklus. Kvartalisiseseks veoks nähti ette radiaalselt sõitvad toitebussid trammipeatuste vahel (näiteks, [[39 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 39]] pidi ühendama Tiigiveski, Mäekalda, Majaka ja Maarjamäe trammipeatust kõigil kolmel trammiliinil). Projektis nähti ette ka järgmised suured tunnelid: *[[Bussijaam]]a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] vahele; * [[Juhkentali]] asumi ja [[Kolde puiestee]] vahele; * [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi]] ja [[Volta tänav]]a vahele. Projekteerimise aegu selgus, et kõigi kolme planeeritava trammiliini teekonnal voolab [[Härjapea jõgi]] ning Kesklinna linnaosas pole võimalik kaevata tunnelit. Näiteks planeeritava trammiliini C teekond langes kokku Härjapea jõega Juhkentali asumis. Lõpuks otsustati ehitada trammitee [[Gonsiori tänav]]ale ning kaevata tunnel ainult Viru hotelli ja [[Vabaduse väljak]]u vahele. [[File:Lasnamäe tram depot 001.JPG|thumb|Poolelijäänud trammitunnel]] * [[1984]]. aastal reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel oli 15 000 inimest tunnis ning linnavõimule anti luba Laagna tee kaevamiseks trammiliini A teekonnal. * [[1988]]. aasta alguses hakkas trammitee ehitus ning trammirööpad olid paigaldatud [[Seli (Tallinn)|Seli]] asumi ja Väo trammipeatuse vahel (tänapäeval Raadikusilla), kuid märtsis oli trammitee ehitus peatunud. Põhjuseks nimetati [[Laulev revolutsioon|ebasõbralikud meeled Moskva vastu]] ning vajalike trammivagunite puudumist. * 1990. aastail kaeti Laagna tee asfaldiga ning korraldati autode liiklust maksimaalse lubatud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis. * 2000. aastail olid Tallinna munitsipaalvõimud mitu korda kaalunud trammitee ehitamise võimalust Laagna teel, kuid [[2008]]. aastal majandusminister [[Juhan Parts]] ütles, et Lasnamäe tramm ei ole õigustatud. [[File:Ave Marechal Floriano Curitiba BRT 05 2013 6665.JPG|thumb|Metroobussile nõutav transpordikoridori laius]] * 2010. aastail lubas Tallinna linnavalitsuse valitsev [[Eesti Keskerakond]] rajada 2017. aastaks Lasnamäe ja Kesklinna vahele trammitee. Sellest kavast loobuti 2013. aastal, kui majandusministeerium pidas Lasnamäe trammi ebaratsionaalseks. Kui paar aastat hiljem sai majandus- ja taristuministriks keskerakondlane [[Kadri Simson]], ütlesid Tallinnas valitsevad Eesti Keskerakonna liikmed meedias, et [[Laagna tee|Laagna teel]] puudub vajadus trammi järele ja trammi asemel kavandatakse metroobussi (BRT) kasutuselevõttu.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/taavi-aas-buss-voi-tramm-on-veel-parem-lahendus-metroobuss?id=78531801 Taavi Aas: buss või tramm? On veel parem lahendus – metroobuss!]</ref> Seda väidet kritiseeris transpordianalüütik [[Hannes Luts]], kes leidis, et BRT jaoks oleks vaja samu tingimusi nagu rööbastranspordile ja paljudel Tallinna tänavatel pole piisavalt ruumi eraldatud radade ehitamiseks (autodele ja muule tavatranspordile on pääs bussiradadele keelatud, mistõttu tänavakoridori laius suureneb). Hannes Lutsu sõnul oli BRT sobilik ainult nendesse paikadesse, kus ühistransport arendamata ning rööbastranspordi ehitamiseks pole aega.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-tallinn-loobugu-diisliarmastusest-tulevik-kuulub-elektritranspordile?id=78608924 Hannes Luts: Tallinn loobugu diisliarmastusest. Tulevik kuulub elektritranspordile]</ref> * [[2017]]. aasta kevadel kritiseeris [[Keit Pentus-Rosimannus]] Tallinna linnavalitsuse otsust Lasnamäe trammist loobumise kohta.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/807703/keit-pentus-rosimannus-taavi-aasal-on-legendaarse-minevikuburokraadi-hoiak Keit Pentus-Rosimannus: Taavi Aasal on legendaarse minevikubürokraadi hoiak]</ref> Sama aasta augustis enne [[Kohalik omavalitsus|KOV]] valimisi lubas [[Rainer Vakra]] Tallinna trammivõrgustiku laiendamist.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rainer-vakra-tallinnasse-tuleb-ehitada-uued-trammiliinid-sinna-kus-trammiliinid-end-ara-ei-tasu-tuleb-panna-soitma-uued-trollid?id=79019074 Rainer Vakra: Tallinnasse tuleb ehitada uued trammiliinid.]</ref> Samal ajal [[Edgar Savisaar]]e valimisliit lubas ehitada trammiliinid kõikidel Tallinna linnaosadel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/f.php?f=17937&_ga=2.59865573.991074706.1503930030-1254443667.1503930029 |pealkiri=Savisaare valimisliidu lubadused |vaadatud=2017-08-28 |arhiivimisaeg=2017-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170828183950/http://www.postimees.ee/f.php?f=17937&_ga=2.59865573.991074706.1503930030-1254443667.1503930029 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[File:EU-EE-TLN-Kesklinn-Rävala.JPG|thumb|Tihehoonestus Anveldi trammipeatuse lähedal]] * 10. augustil 2017 ütles Tallinna kiirtrammi võrgustiku projektijuht Eduard Šergalin intervjuus, et alates 1991. aastast Kesklinna linnaossa kiirtrammi planeeritaval teekonnal oli teostatud tihe hoonestus ning Tartu maantee alla olid ehitatud maa-alused parklad. Tema sõnul pole sügav kaevamine Tartu maantee parklate all majanduslikult õigustatud ning viimase võimalusena näeb ta tavalise trammi kasutamist Laagna teel kiirtrammi asemel.<ref>{{Netiviide |url=https://ru.sputnik-news.ee/economy/20170810/6754213/ekspert-ideja-skorostnoj-tramvaj-pohoronili-estonskije-vlasti.html |pealkiri=Kiirtrammi idee oli maetud Eesti võimudega (vene keeles) |vaadatud=2017-08-28 |arhiivimisaeg=2017-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170828192435/https://ru.sputnik-news.ee/economy/20170810/6754213/ekspert-ideja-skorostnoj-tramvaj-pohoronili-estonskije-vlasti.html |url-olek=ei tööta }}</ref> * 22. augustil 2017 küsis [[Delfi (portaal)|Delfi]] reporter Ellina Katšan viielt Lasnamäe elanikult ([[Uuslinn]]a, [[Pae (Tallinn)|Pae]] ja [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis) trammivajaduse kohta Laagna teel. Neli nendest vastasid, et Laagna teel on vaja trammi, ning viies vastas, et Laagna teel on trammi asemel vaja metrood.<ref>[http://tv.delfi.ee/rus/novosti/opros-delfi-legenda-o-lasnamyaeskom-tramvae-zhivet-no-nuzhen-li-on-gorozhanam?id=79250946 Delfi küsitlus: Lasnamäe trammi legend elab, aga kas see on vaja linnaelanikele?]</ref> Paar nädalat hiljem [[Tallinna Linnatranspordi AS|AS TLT]] juhataja [[Enno Tamm]] kirjutas oma blogis, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl.<ref>[http://ennotamm.blogspot.in/2017/09/tltas-jatkab-edukalt-alates-1999.html TLT AS jätkab edukalt]</ref> ==Vaata ka== * [[Tallinna kiirtramm]] * [[Vanasadama trammitee]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Trollibussiliiklus Tallinnas]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Trams in Tallinn|Trammid Tallinnas}} * [http://tramway.ertas.eu/?lng=est Tallinna tramm] Eesti Raudteeajaloo Selts * [https://www.err.ee/873754/tallinn-plaanib-koos-naabervaldadega-laiendada-trammiliine-pealinnast-valjapoole Tallinn plaanib koos naabervaldadega laiendada trammiliine pealinnast väljapoole] * [https://www.err.ee/1608628129/tallinn-saab-uued-trammid-oodatust-paarikumne-miljoni-vorra-odavamalt "Tallinn saab uued trammid oodatust paarikümne miljoni võrra odavamalt"] ERR, 13. juuni 2022 * [https://www.postimees.ee/7842087/ Tallinna tramm tähistas 135. aastapäeva vanatrammide paraadiga] (1936. eritramm T-11, hobutrammi vagun, 1951. harjamistramm T-4, 1963. manöövertramm, 1965. harjamis-lihvimistramm jne). [[Postimees]], 26. august 2023 * [https://public-transport.net/tram/Tallinn/ Tallinna tramm] @ public-transport.net (en, dt) {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti trammiliiklus]] lvnaikq6w3i83ri50xckfkf16wnr6d4 0 368039 7193939 7192505 2026-07-16T17:39:07Z Trummiglehn 175900 7193939 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib ettevõtjast; suusataja kohta vaata artiklit [[Andrei Melnitšenko (suusataja)]].}} [[Pilt:Melnichenko_Andrey_1.jpg|pisi|Andrei Melnitšenko (2017)]] '''Andrei Igorevitš Melnitšenko''' ([[vene keel]]es: Андрей Игоревич Мельниченко, [[valgevene keel]]es: Андрэй Мельнічэнка, sündinud 8. märtsil [[1972]] [[Gomel]]is [[Valgevene]]s) on vene oligarh ja EuroChemi ja SUEKi asutaja, millest mõlemad on oma tööstusharudes maailma suurimate hulgas. Ajakirja "Forbes" andmetel oli ta 2023. aastal Venemaa rikkaim inimene (tema perekonna varanduse väärtuseks hinnati 25,2 miljardit dollarit).<ref>110 российских миллиардеров. Рейтинг Forbes — 2023. ''Forbes.'' https://web.archive.org/web/20231212162935/https://www.forbes.ru/milliardery/487934-110-rossijskih-milliarderov-rejting-forbes-2023</ref> Tema ettevõtete kogumaht moodustab ühe protsendi Venemaa SKTst.<ref>Arkady Ostrovsky. A top Russian oligarch breaks the silence. An interview with Andrey Melnichenko on the future of his country. ''The Economist.'' 09.07.2026</ref> Ta on üks Venemaa suurimaid filantroope ja sotsiaalinvestoreid. Alates 2022. aastast Lääneriikide sanktsioonide all. == Elulugu == Isa oli füüsik, ema vene keele ja kirjanduse õpetaja. Teismelisena äritses välismaa kaupadega Gomeli tänavatel. Keskkooli viimase klassi õppis Moskva Riikliku Ülikooli juures asuvas 18. Kolmogorovi nimelises matemaatika-füüsika internaatkoolis, kus tunde andsid Moskva ülikooli õppejõud. 1989-1991 õppis Moskva Riikliku Ülikooli füüsikaosakonnas kvantfüüsikat.<ref>Arkady Ostrovsky. A top Russian oligarch breaks the silence. An interview with Andrey Melnichenko on the future of his country. ''The Economist.'' 09.07.2026</ref> 1991 jättis õpingud pooleli, 1997 lõpetas rahanduse erialal Plehhanovi nimelise Venemaa Majandusülikooli.<ref>Matt DiLallo. Andrey Melnichenko Didn't Miss His Once-in-a-Lifetime Opportunity. ''The Motley Tool.'' 26.08.2015</ref> Ülikoolis õppimise ajal alustas ta koos kaasüliõpilastega äri, avades ühiselamus valuutavahetuspunkti. 1990. aastate alguses teenis koos partneritega valuutavahetuspunktide pidamisega oma esimesed 50 000 dollarit, mis võimaldas neil saada Venemaa Keskpangalt litsentsi. 1993. aastal asutas ta MDM Panga, millest hiljem sai üks edukamaid ja suurimaid erapanku Venemaal. Pank haldas naftamagnaat Roman Abramovitši ja teiste Kremli soositud ärimeeste kontosid.<ref>Matt DiLallo. Andrey Melnichenko Didn't Miss His Once-in-a-Lifetime Opportunity. ''The Motley Tool.'' 26.08.2015</ref> 1993–1997 MDM Panga juhatuse esimees. Pank läks üle välisvaluuta ostmisele pankadevahelisel turul. 2001–2005 MDM Panga direktorite nõukogu esimees. Sellest sai järk-järgult koguvaralt üks Venemaa suurimaid erapanku ja esimene, kes emiteeris Venemaa ettevõtete eurovõlakirju.<ref>Matt DiLallo. Andrey Melnichenko Didn't Miss His Once-in-a-Lifetime Opportunity. ''The Motley Tool.'' 26.08.2015</ref> 2000. aastal asutas ta MDM Grupi, et investeerida järgmistesse tööstussektoritesse: söekaevandamine ja -töötlemine, mineraalväetiste tootmine, torude tootmine. Seda strateegiat rakendati enam kui 50 aktsiaseltsi, tehase ja kaevanduse omandamise kaudu. Nende baasil asutas hiidettevõtted: 2007. aastast keemiakontserni EuroChem direktorite nõukogu esimees. Aastast 2011 Siberi Kivisöeenergia Kompanii (SUEK) ja energiahiiu SGK juhatuse esimees.<ref>Галина Камнева, Марияя Рожкова. "Андрей Мельниченко: «Я счастливый человек»." ''Ведомости.'' 28 апреля 2012</ref> EuroChemist sai üheks maailma suurimaks kõrgtehnoloogiliseks mineraalväetiste tootjaks. 2020. aasta algul avas [[EuroChem]] Eesti Sillamäe sadamas umbes 70 miljonit eurot maksnud terminali, mis hakkas käitlema [[Kingissepp|Kingissepas]] avatud ammoniaagitehase toodangut.<ref>Vene väetisetootja avas Sillamäe sadamas 70 miljonit eurot maksnud terminali. ERR. 11.02.2020</ref> Melnitšenkole kuulus 100 protsenti EuroChemi aktsiatest, tema osalus SUEK-is oli 92,2%.<ref>https://www.bloomberg.com/billionaires/profiles/andrey-melnichenko/</ref> 2021. aasta seisuga olid EuroChem ja SUEK investeerinud Venemaa tööstussektori majandusse ja arengusse üle 23 miljardi dollari. Ettevõtted annavad tööd enam kui 100 000 inimesele.<ref>https://web.archive.org/web/20210423121458/http://aimfond.ru/about-us/#am</ref> 2015. aastal kolis EuroChem oma peakontori Šveitsi, et meelitada kapitali investeerimisprojektidesse ja toetada rahvusvahelist kasvu. Ettevõttel olid tootmis-, logistika- ja jaotuskeskused Venemaal, Belgias, Leedus, Eestis, Hiinas, Saksamaal, Kasahstanis ja Ameerika Ühendriikides. 8. märtsil 2022, üks päev enne tema vastaste sanktsioonide kehtestamist, kirjutas ta oma osalused firmades oma abikaasa Serbia kodaniku Aleksandra Nikolići nimele.<ref>https://www.opensanctions.org/entities/Q502071/</ref> Alates 2007. aastast on ta olnud Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juhatuse liige. Ta on RSPP mäetööstus- ja tööstuskompleksi komisjoni esimees ning RSPP kliimapoliitika ja süsiniku reguleerimise komitee esimees.<ref>Антон Тимофеев. Комитет РСПП по климатической политике и углеродному регулированию провел первое заседание. Российский союз промышленников и предпринимателей. gazeta.ru/business/2020/10/28</ref> == Sanktsioonid == 9. märtsil 2022 kehtestas talle, "kui Vladimir Putini lähiringkonna liikmele" sanktsioonid Euroopa Liit, 15. märtsil 2022 Ühendkuningriik, 16. märtsil 2022 Šveits, 6. aprillil 2022 Austraalia, 2. augustil 2022 USA, 12. oktoobril 2022 Uus-Meremaa, 19. oktoobril 2022 Ukraina, 24. veebruaril 2023 Kanada (sanktsioonid talle ja ka abikaasale).<ref>https://web.archive.org/web/20221126204343/https://sanctions.nazk.gov.ua/ru/sanction-person/70/</ref> 3. juunil 2022 kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid ka tema abikaasale Aleksandra Nikolićile.<ref>Office Journal of the European Union. L 153. Volume 65 3 June 2022. P. 40</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Melnitšenko, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] dithrquyb2turdgn2xldkmdukaimuun 0 369755 7193880 7191847 2026-07-16T15:47:54Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7193880 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1990}} ''Siin on loetletud [[1990]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Nick Aitken]], Austraalia jalgrattur *[[2. jaanuar]] – [[Karel Abraham]], tšehhi mootorrattur *2. jaanuar – [[Jiří Mazoch]], tšehhi suusahüppaja *[[3. jaanuar]] – [[José Pierre Vunguidica]], Angola jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Iago Falqué]], hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Toni Kroos]], saksa jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja * 7. jaanuar – [[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja *[[8. jaanuar]] – [[Kaarel Jõeväli]], eesti kergejõustiklane * 8. jaanuar – [[Robin Olsen]], rootsi jalgpallur * 8. jaanuar – [[Joanna Hoffmann]], eesti kunstnik, kuraator ja muuseumitöötaja *[[9. jaanuar]] – [[Melissa Ricks]], Filipiinide näitleja *[[11. jaanuar]] – [[Ismaily]], Brasiilia jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Sergei Karjakin]], Ukraina maletaja * 12. jaanuar – [[Pixie Lott]], inglise laulja * 12. jaanuar – [[Ingrid Teesalu]], eesti teleajakirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Raido Ränkel]], eesti murdmaasuusataja *[[14. jaanuar]] – [[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja *14. jaanuar – [[Johan Randvere]], Eesti pianist *[[23. jaanuar]] – [[Taavi Laurits]], eesti jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur *[[26. jaanuar]] – [[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja *[[27. jaanuar]] – [[Priidu Niit]], eesti kettaheitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Eda Ahi]], Eesti luuletaja *[[7. veebruar]] – [[Dalilah Muhammad]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 7. veebruar – [[Anna Abreu]], Soome laulja * 7. veebruar – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija * 7. veebruar – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur * 7. veebruar – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja *[[17. veebruar]] – [[Villem Rootalu]], eesti basskitarrist ja helilooja *[[22. veebruar]] – [[Denis Grabe]], Eesti piljardimängija *[[27. veebruar]] – [[Mari Klaup-McColl]], Eesti kergejõustiklane ==Märts== *[[5. märts]] – [[Léa Sprunger]], Šveitsi kergejõustiklane *[[11. märts]] – [[Rait Sagor]], Eesti jõutõstja *[[14. märts]] – [[Triin Ojaste]], Eesti murdmaasuusataja *14. märts – [[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur *14. märts – [[Reio Laabus]], eesti jalgpallur *14. märts – [[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur *14. märts – [[Sasha Clements]], Kanada näitlejanna *14. märts – [[Joe Allen]], Walesi jalgpallur *[[22. märts]] – [[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur *[[23. märts]] – [[Barbara Lehtna]], eesti vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja *[[29. märts]] – [[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Kerttu Jallai]], eesti korvpallur * 3. aprill – [[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja * 3. aprill – [[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik *[[9. aprill]] – [[Kristen Stewart]], USA näitleja *[[10. aprill]] – [[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja *10. aprill – [[Christoph Harting]], saksa kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik *[[22. aprill]] – [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]], USA räppar *[[23. aprill]] – [[Nikita Lunin]], Eesti sõudja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Hannah Davis]], USA modell * 5. mai – [[Ana Šimić]], Horvaatia kergejõustiklane *[[11. mai]] – [[Jaak-Heinrich Jagor]], eesti tõkkejooksja *[[23. mai]] – [[Oliver Venno]], Eesti võrkpallur *[[29. mai]] – [[Ramil Guliyev]], aseri päritolu Türgi sprinter ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja *[[7. juuni]] – [[Iggy Azalea]], Austraalia naisräppar *[[11. juuni]] – [[Christophe Lemaitre]], Prantsusmaa jooksja * 11. juuni – [[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur * 11. juuni – [[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja *[[13. juuni]] – [[Mateusz Klich]], poola jalgpallur *[[14. juuni]] – [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]], Norra kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja *[[17. juuni]] – [[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Juhan Mettis]], eesti judoka *[[21. juuni]] – [[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja *[[24. juuni]] – [[Johan Rohtla]], Eesti ujuja *[[25. juuni]] – [[Markus Kärner]], Eesti riigiametnik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Hendrik Vissel]], eesti näitleja *[[4. juuli]] – [[Alyssa Miller]], USA modell * 4. juuli – [[Jake Gardiner]], USA jäähokimängija *[[5. juuli]] – [[Abeba Aregawi]], Etioopia päritolu Rootsi jooksja *[[6. juuli]] – [[Karl-Hannes Tagu]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja * 6. juuli – [[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[12. juuli]] – [[Bebé]], Roheneemesaarte jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Pål Golberg]], norra murdmaasuusataja *[[19. juuli]] – [[Maila Veske]], Eesti sumo- ja judomaadleja *[[20. juuli]] – [[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[24. juuli]] – [[Nelli Differt]], Eesti vehkleja *[[27. juuli]] – [[Indiana Evans]], Austraalia näitleja ja laulja *[[29. juuli]] – [[Valentina Golubenko]], Eesti/Horvaatia maletaja * 29. juuli – [[Tyler Johnson]], USA jäähokimängija *[[31. juuli]] – [[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Gert Krestinov]], Eesti motosportlane *[[7. august]] – [[Jevgeni Belov]], Venemaa suusataja *[[7. august]] – [[Helen Flanagan]], Suurbritannia näitleja *[[9. august]] – [[Bill Skarsgård]], Rootsi filminäitleja *[[24. august]] – [[Anna-Liisa Põld]], eesti ujuja *[[26. august]] – [[Mateo Musacchio]], Argentina jalgpallur * 26. august – [[Irina-Camelia Begu]], rumeenia elukutseline tennisist *[[27. august]] – [[Tori Bowie]], USA jooksja ==September== *[[1. september]] – [[Mélanie René]], Šveitsi laulja * 1. september – [[Ann Sophie]], saksa laulja *[[12. september]] – [[Angelika Sopp]], Eesti sambomaadleja *[[14. september]] – [[Eivind Henriksen]], Norra vasaraheitja *[[18. september]] – [[Lewis Holtby]], Saksamaa jalgpallur *[[29. september]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 29. september – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Anthony Lopes]], Portugali jalgpallur *[[4. oktoober]] – [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Roman Vlassov]], Venemaa maadleja * 6. oktoober – [[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja * 6. oktoober – [[Marcus Johansson]], rootsi jäähokimängija *[[9. oktoober]] – [[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur *[[10. oktoober]] – [[Damaris Lewis]], USA modell * 10. oktoober – [[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja * 10. oktoober – [[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Melodía Ruiz Gutiérrez]], hispaania laulja *[[17. oktoober]] – [[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja * 17. oktoober – [[Marcelo Arévalo]], Salvadori tennisist *[[29. oktoober]] &ndash; [[Amarna Miller]], Hispaania näitleja ==November== *[[7. november]] – [[Julija Mõnnakmäe]], Eesti võrkpallur *[[8. november]] – [[Anett Griffel]], Eesti modell * 8. november – [[Ingrid Puusta]], Eesti purjetaja *[[12. november]] – [[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur * 12. november – [[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja *[[18. november]] – [[Marten Esko]], eesti kuraator *[[29. november]] – [[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija *[[30. november]] – [[Hannah Richings]], inglise laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik *[[3. detsember]] – [[Christian Benteke]], Belgia jalgpallur *[[4. detsember]] – [[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja * 4. detsember – [[Johannes Vedru]], eesti spordiajakirjanik ja muusik *[[11. detsember]] – [[Karl-Kristjan Kingi]], eesti trummar ja kitarrist *[[12. detsember]] – [[Krista Pärmäkoski]], soome murdmaasuusataja *[[13. detsember]] – [[Mari Ronimois]], eesti muusikalilaulja *[[17. detsember]] – [[Henri Anier]], eesti jalgpallur *[[20. detsember]] – [[JoJo]] (Joanna Noelle Levesque), USA poplaulja * 20. detsember – [[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur *[[23. detsember]] – [[Bert Ribul]], eesti BMX-rattur *[[28. detsember]] – [[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur * 28. detsember – [[Pille-Riin Karro]], eesti laulja [[Kategooria:1990]] 1uphl2i7x24y0t9jl8ufc8d1qk4qyfx 0 370136 7194256 7193090 2026-07-17T10:07:32Z ~2026-34651-55 231505 7194256 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=6|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Merivälja pansion|lõpppeatus=Metsakooli tee|avati=*1954 *1999 *2005 (5A liinina)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/6/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=5A|järgmine liin=7|järgmine=7 (Tallinna bussiliin)|eelmine=5A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/6/a-b]|läbi=Pirita|eelkäija=5A|uuendus=13. juuli 2026|suleti=*1994 *2000}}{{teekaart}} [[File:TAK 3838.JPG|thumb|Buss nr 6 Kose tee peatuses]] '''Tallinna bussiliin 6''' sõidab Metsakooli tee ja Merivälja Pansioni vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]), liiklus toimub tööpäeviti. Alates 1.Maist töötab ka nädalavehetuseti. Väljumised 35-70 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Staadion - Stalini väljak - Kadaka tee - Sinika | | |- | detsember 1958 | Sinika - Stalini väljak - Kallavere | | |- | aprill 1961 | Stalini väljak - Kallavere | | Mais 1994 muudeti liiniks 86 |- | juuni 1999 | Hobujaama - A-terminal - D-terminal - Jõe - Viru väljak | jaanuar 2000 | |- | september 2005 | Pirita - Metsakooli tee | | Liin oli nr. 5A |- | juuni 2006 | Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee | | Liin oli nr. 5A |- | oktoober 2009 | - | | Muudeti nr. [[6 (Tallinna bussiliin)|6-ks]] |} == Peatuste loend == === Metsakooli tee > Merivälja Pansion === * Metsakooli tee * Helmiku tee * Kelluka tee * Kose tee * Kose * Lükati tee * Haljas tee * Sarapuu * Urva * Tamme * Saare * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Merivälja Pansion {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] jny9bd4trnlh0lkumc8g41aa27qm3hv 7194265 7194256 2026-07-17T10:18:27Z ~2026-34651-55 231505 7194265 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=6|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Merivälja pansion|lõpppeatus=Metsakooli tee|avati=*1954 *1999 *2005 (5A liinina)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/6/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=5A|järgmine liin=7|järgmine=7 (Tallinna bussiliin)|eelmine=5A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/6/a-b]|läbi=Pirita|eelkäija=5A|uuendus=13. juuli 2026|suleti=*1994 *2000}}{{teekaart}} [[File:TAK 3838.JPG|thumb|Buss nr 6 Kose tee peatuses]] '''Tallinna bussiliin 6''' sõidab Metsakooli tee ja Merivälja Pansioni vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]), liiklus toimub tööpäeviti. Alates 1.Maist töötab ka nädalavehetuseti. Väljumised 35-70 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Staadion - Stalini väljak - Kadaka tee - Sinika | | |- | detsember 1958 | Sinika - Stalini väljak - Kallavere | | |- | aprill 1961 | Stalini väljak - Kallavere | | Mais 1994 muudeti liiniks 86 |- | juuni 1999 | Hobujaama - A-terminal - D-terminal - Jõe - Viru väljak | jaanuar 2000 | |- | september 2005 | Pirita - Metsakooli tee | | Liin oli nr. 5A |- | juuni 2006 | Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee | | Liin oli nr. 5A |- | oktoober 2009 | - | | Muudeti nr. 6-ks |} == Peatuste loend == === Metsakooli tee > Merivälja Pansion === * Metsakooli tee * Helmiku tee * Kelluka tee * Kose tee * Kose * Lükati tee * Haljas tee * Sarapuu * Urva * Tamme * Saare * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Merivälja Pansion {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9o8fcerpvcw0fr1sg48fxhik29ub4vd 0 375031 7194292 7109992 2026-07-17T11:06:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194292 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} '''Kihnu keel''' (murdes: ''kihnu kiel'') on [[saarte murre|saarte murde]] üks [[murrak]]uid.<ref>{{Netiviide| URL = http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&id=201| Pealkiri = Kihnu keel| Autor = Külli Laos| Aeg = | Väljaandja = Rahvakultuuri Keskus| Kasutatud = 25.07.2014| Arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140725070532/http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&id=201| Arhiivimisaeg = 25.07.2014| url-olek = töötab}}</ref> Traditsioonilise murdekäsitluste järgi on kihnlaste keel südaeesti murderühma Kihnu murre. Täpsemalt peetakse kihnu keelt [[Läänemurre|lääne]] ja [[Saarte murre|saarte murrete]] siirdealal räägitavaks keeleks, millel on ühisjooni mõlema murderühmaga.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kihnu-keel/|pealkiri=Kihnu keel|väljaanne=Eesti Rahvakultuuri Keskus|vaadatud=27. detsembril 2022}}</ref> 2021. aasta rahvaloenduse järgi on Kihnu murraku kõnelejaid 1870, kellest pea 70% elab Pärnumaal ja ligi neljandik [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]. Tänapäeval räägitakse kihnu keelt igapäevakeelena kahel saarel: [[Kihnu|Kihnul]] ja [[Manija|Manijal]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__voorkeeleoskus-murded/RL21446|pealkiri=Eesti emakeelega rahvastik murdekeele oskuse, vanuserühma, soo ja elukoha (haldusüksus) järgi, 31. detsember 2021|väljaanne=Statistikaamet|vaadatud=27. detsembril 2022}}</ref> == Ajalugu == [[Kihnu]] saart mainiti esimest korda 1386. aastal Kyne nime all. Inimasustust on esimest korda mainitud 1518. aastal.<ref>{{Netiviide|url=https://kihnu.ee/kihnu-kool/ajalugu|pealkiri=Kihnu Kooli ajaloost|vaadatud=27. detsembril 2022|arhiivimisaeg=2022-12-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221227141223/https://kihnu.ee/kihnu-kool/ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref> Kooliharidust hakati saarel andma 18. sajandil. Esimesi kihnukeelseid üleskirjutusi võib leida 19. sajandi lõpust. Üleskirjutuste juures oli oluline roll esimesel kihnlasest haritlasel, [[Theodor Saar]]el, kelle juhtimisel saadeti 1936. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]]i korraldatud kogumisvõistlusele [[Kihnu kool]]i õpilaste vanade rahvajuttude üleskirjutused.<ref name=":0" /> Tänu saare ja kogukonna isoleeritusele on keel püsinud just niisugusena, nagu seda on alati räägitud. 20. ja 21. sajandi vahetuse aegu loodi sihtasutus [[SA Kihnu Kultuuriruum|Kihnu Kultuuriruum]] ning taotleti [[UNESCO]] toetust kihnu keele ja kultuuri säilimiseks. Sel ajal loodi ka [[Kihnu Kultuuri Instituut]], mis on kirjastustegevust arendanud. 21. sajandil kujundati kihnu keelest ka kirjakeel, mida hakati õpetama koolis ja kasutama erinevates trükiväljaannetes.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25740|pealkiri=Kihnu ÕS|väljaanne=Keel ja Kirjandus|vaadatud=27. detsembril 2022}}</ref> == Keele eripära == Kuna kihnu keelt peetakse [[Läänemurre|lääne]] ja [[Saarte murre|saarte murde]] siirdealal kõneldavaks murrakuks, siis sisaldab see ühisjooni mõlemaga. Kihnu keelel on [[Läänemurre|läänemurde]] murrakutega (nt [[Tõstamaa]], [[Varbla]] ja [[Häädemeeste]] murrakud) palju ühissõnavara, [[Saarte murre|saarte murdele]] omaselt on kihnu keelel eripärane [[Intonatsioon (keeleteadus)|intonatsioon.]]<ref name=":0" /> Kihnu keele [[ortograafia]] toetub [[Eesti kirjakeel|eesti kirjakeele]] ortograafiale. Ainus erinevus on üla -''e,'' mis märgib [[Konsonant|konsonandile]] eelnevat ''e'' -ainest.<ref>{{Netiviide|url=https://keeljakirjandus.eki.ee/Sang%20%20Kihnu%20873.pdf|pealkiri=Distsiplineeritud kihnu keel|väljaanne=Keel ja Kirjandus|vaadatud=27. detsembril 2022}}</ref> === Hääldus === Kihnu keelt eristab teistest küsilause tõusev helikõrgus. Eripärane [[Intonatsioon (keeleteadus)|intonatsioon ehk kõnemeloodia]] jätab kuulajale mulje, et kõneleja kõneldes justkui laulab. Laulvust toetab järjekindel [[vokaalharmoonia]]: * [[Eesvokaalid|eesvokaalsete]] sõnade järgsilpides on ''ä'' ja ''ü'': nt ''änn'''ä'''d'', ''piim'''ä''';'' * [[Tagavokaalid|tagavokaalse]] sõna puhul on järgsilbi tagavokaal ''e'' muutunud ''õ''-ks: nt ''targ'''õ'''m'' ‘targem’. Keele üks põhireegel on pika täishääliku muutumine täishäälikuühendiks ehk [[Diftong|diftongiks]], nt ''suabas'' ‘saabas’, samas leidub ka sõnu, kus diftong on moodustunud kaashääliku [[Palatalisatsioon|peenenemisel]]. Kihnu keele eriline iseloomulik joon on veel kolmiktäishäälikuühendid ehk triftongid. Triftongide abil antakse edasi keelele omast kõlavärvingut, nt ''kuõel'' ‘kool’. Kui eesti keeles on sõna alguses olev ''h''-l tähtis roll sõna tähenduse mõistmisel, siis kihnlased kasutavad ''h''-d vaid sõnade sees, nt ''vähäm'' ‘väiksem’. Vajadusel selgitatakse sõna tähendus välja, toetudes lauses olevatele teistele sõnadele. Eesti keele sõnad, mis lõppevad ''i''-ga, lõppevad kihnu keeles ''e''-ga ehk toimub muutus ''i'' > ''e'', nt ''kuhe'' ‘kuhi’. ''I'' muutub aga ''jõ''-ks siis, kui ''i'' on tagavokaalsete sõnade esisilbis, nt ''jõlus'' ‘ilus’ või ''ilm'' ‘jõlm’. Lisaks on kihnu keele hääldus eesti keelest üldiselt pehmem ja lõdvem.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Külli Laos|pealkiri=Kihnlasõ emäkiel|aasta=2015|koht=Pärnu|kirjastus=SA Kihnu Kultuuri Instituut}}</ref> === Sõnavara === Elu muutumise, uute nähtuste ja massimeedia tõttu on kihnu keel võtnud vastu palju [[Võõrsõna|võõrsõnu]]. Olenemata sellest, et kihnlased kasutavad väga paljusid võõrsõnu muutumatul kujul, ei häälda ega kirjuta nad [[Võõrtäht|võõrtähti]], nt ''sokolaad'' ‘šokolaad’, ''tillevon'' ‘telefon’ või ''Saporoosõts'' ‘Zaporožets’. Kihnu keele kõnelejad on püüdlemas selle poole, et eelistada [[Omasõna|omasõnu]] võõrsõnadele ehk anda võõrsõnade tähendus edasi kihnukeelse vaste abil, nt ''engetohtõr'' ‘psühholoog’. Nagu eesti keeles, on ka kihnu keeles [[Laensõna|laensõnu]]. Need pärinevad [[Balti keeled|balti]], [[Slaavi keeled|slaavi]], [[Rootsi keel|rootsi]], [[Vene keel|vene]], [[Germaani keeled|germaani]], [[Läti keel|läti]] ja [[Saksa keel|saksa]] keelest. Elu muutudes on ka kihnu keele sõnavara palju muutunud. Uusi sõnu on sõnavarasse lisatud järgmiselt: * sõnade laenamine – kihnlased on võõrsõnu/laensõnu teinud omale suupärasemaks, nt saksa keelest ‘elefant’ on kihnupärasemaks muudetuna ''iilevant.'' * sõnade liitmine – nt ''kört'' + ''auk'' = ''kördiauk'' * sõnade tuletamine – sõnale lisatakse liide, nt ''kiri'' + ''lik = kirilik'' * sõnade meeldetuletamine – esemele või nähtusele leitakse nimetus vanemate käest küsides või [[Arhiiv|arhiivist]].<ref name=":2" /> === Vormiõpetus === Kihnu keeles saab sõnu [[Käänamine|käänata]] kõigis neljateistkümnes käändes, kusjuures sõna tüvi muutub vaid kolmes esimeses käändes (mõnel ka [[Sisseütlev kääne|sisseütlevas käändes]]). Käändelõpud tuleb teiste käänete puhul tüve lõppu lisada, need on muutumatud. Kihnu keeles saab sõnu [[Pööramine|pöörata]] nii ainsuses kui mitmuses ning esimeses, teises ja kolmandas pöördes. Igal pöördel on sarnaselt kirjakeelega '''pöördelõpp'''. Kihnu keelest võib leida [[Pöördsõna|pöördsõnu]], kus [[Ma-tegevusnimi|''ma''-tegevusnimes]] (''mida tegema?)'' ja mitmuse kolmandas pöördes esineb [[Sisekadu|sisekaoga]] kuju: nt ''lendama'' – ''lendmä – lendväd.'' Veel üks kihnu keele eripära on nii olevikus kui minevikus ainsuse esimese pöörde tunnuse puudumine. {| class="wikitable" |+ ! ! colspan="3" |OLEVIK ! colspan="3" |MINEVIK |- |ainsus |1. pööre 2. pööre 3. pööre |''juõsõ'' ''juõsõ'''d''''' ''juõsõ'''b''''' |'jooksen' 'jooksen' 'jookseb' |1. pööre 2. pööre 3. pööre |''juõsi'' ''juõsi'''d''''' ''juõsi'''s''''' |''<nowiki/>''<nowiki/>'jooksin' 'jooksid' 'jooksis' |- |mitmus |1. pööre 2. pööre 3. pööre |''juõsõ'''mõ''''' ''juõsõ'''tõ''''' ''juõsva'''d''''' |'jookseme' 'jooksete' 'jooksevad' |1. pööre 2. pööre 3. pööre |''juõsi'''mõ''''' ''juõsi'''tõ''''' ''juõsi'''d''''' |'jooksime' 'jooksite' 'jooksid' |} Kihnu keeles on paljudes sõnatüüpides [[da-tegevusnimi]] ilma lõputa, nt ''riäki'' ‘rääkida’. [[Eitav kõneliik|Eitavas kõnes]] on kihnu keele eripära sõna tüvele lisanduv ''s''- tunnus, nt ''Mia tahass’mte sedä.'' Eesti keelega sarnaselt on kihnu keeles [[Algvõrre|alg-]], [[Keskvõrre|kesk-]] ja [[ülivõrre]]. Keskvõrde tunnuseks on samamoodi -''m'' ja ülivõrde tunnuseks sõna ''kõegõ.'' I-ülivõrret kihnu keeles ei kasutata. Ühiseid jooni eesti keelega leidub kihnu keelel veel: * õigekirjutus on häälduspärane – kirjutatakse nii, nagu kuuldakse * kehtib häälikuühendi reegel – kõik tähed häälikuühendis on ühekordsed * i-d j-i kõrvuti ei kirjutata (kuigi hääldatakse) * lause tähendus muutub, kui muuta sõnade vormi või järjekorda<ref name=":2" /> == Mõjutused == Tänu saare eraldatusele on just vanema põlve seas säilinud [[Eesti kirjakeel|eesti kirjakeelest]] üsna erisuguse, eheda kõlapildiga kihnu keele kõnelemine.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://unesco.ee/public/Kihnu_Taotluse_tekst_eesti_keeles.pdf|pealkiri=Kihnu kultuuriruum|vaadatud=27. detsembril 2022}}</ref> Mõjutusi teistest keeltest ja kultuuridest on raske märgata, sest Kihnu kogukond on sajandite jooksul erinevaid laene omale suupärasemaks muutnud. Kihnu keele erijooni võib võrrelda [[Rannarootslased|rannarootslaste]] kultuuriga, mis on samuti mõjutanud Lääne-Eesti [[Saarte murre|saarte murret]] oma kõlava kõnemeloodiaga. Selline teatav segunemine võis toimuda meresõitjate kaudu, kes [[Liivi laht|Liivi lahes]] seilasid ja sadamates suhtlesid.<ref name=":0" /> Üks kindel mõjutaja, mis pärssis kihnu keele jätkusuutlikkust, oli 1970. aastal kehtestatud keskhariduse süsteem -- noored pidi läbima koolihariduse mandril. Seetõttu on vanema põlvkonna keel murdepärasem nende noorte omast, kes suhtlesid äraoleku ajal tihedalt kirjakeele kõnelejatega.<ref name=":3" /> Olenemata ühiskonnas valitsevatest normidest, mis on ka kihnlaste elu suuremal või vähemal määral mõjutanud, on nende kultuuriruumis märgata ka muistsete traditsioonide pidevat järgimist.<ref name=":3" /> == Praegune rääkijaskond == Praeguse kihnu keele rääkijaskonna moodustavad saare põliselanikud. [[Kihnu kool|Kihnu koolis]] on kihnu keele õpe 1.–8. klassini. Lapsed on võimelised kihnu keeles kõnelema, aga infoühiskonna erinevatest mõjudest tingituna on omavaheliseks suhtluskeeleks siiski [[eesti keel]]. Pea pooled lapsevanemad suhtlevad lastega koduses keskkonnas kihnu keeles. Keele omandamist soodustavad ka lasteaiaõpetajad, kes räägivad lastega kihnu keeles.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Külli Laos (2015). ''Kihnlasõ emäkiel.'' Pärnu: SA Kihnu Kultuuri Instituut * Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik. (2009). ''Aabets''. Pärnu: SA Kihnu Kultuuri Instituut * Varje Lonn, Ellen Niit. (2002). ''Eesti murded VII – Saarte murde tekstid''. Tallinn: Eesti Keele Instituut ==Välislingid== *[http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&id=201 Sissekanne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus] *[http://www.eki.ee/dict/kihnu/ Kihnu sõnaraamat], [[Eesti Keele Instituut]] *[https://vikerraadio.err.ee/arhiiv/kihnukeelsed_uudised Kihnukeelsed uudised] [[Kategooria:Eesti keele murded]] [[Kategooria:Kihnu]] gl1qfex1oxg78dpqee029e05lzuh41k 0 377936 7194189 7192973 2026-07-17T09:05:42Z Kasparkelk 204517 2004 ülevaade 7194189 wikitext text/x-wiki {{suunamine|VR46|võidusõidumeeskonna|VR46 Racing Team}}{{Infokast sportlane | nimi = Valentino Rossi | pilt = Valentino Rossi 2024 WEC Fuji 6.jpg | pildiallkiri = Valentino Rossi (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1979|2|16}} | sünnikoht = Urbino, Itaalia | pikkus = 181cm | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]], kestvussõit | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 46 | isiklik_rekord = '''[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|500cc MM/MotoGP]]'''<br>372 starti<br>89 võitu<br>199 poodiumit<br>55 kvalifikatsioonivõitu<br>76 kiireimat ringi<br>5415 punkti<br>'''[[250cc MM]]'''<br>30 starti<br>14 võitu<br>21 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>11 kiireimat ringi<br>510 punkti<br>'''[[125cc MM]]'''<br>30 starti<br>12 võitu<br>15 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>9 kiireimat ringi<br>432 punkti<br>'''[[FIA Kestvussõidu maailmameistrivõistlused]]'''<br>14 starti<br>5 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit }} '''Valentino Rossi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1979]] [[Urbino]]s) on [[Itaalia]] [[Autosport|autosportlane]], endine [[Mootorrattasport|mootorrattavõidusõitja]] ja üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Is Rossi the greatest of all time? {{!}} GRR |url=https://www.goodwood.com/grr/race/modern/is-rossi-the-greatest-of-all-time/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.goodwood.com |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=The real reason why Valentino Rossi is the greatest MotoGP racer of all-time |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/real-reason-why-valentino-rossi-greatest-motogp-racer-all-time |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> == Karjäär == === Varajane karjäär === Rossi sündis 16. veebruaril 1979 [[Urbino|Urbinos]], Itaalias [[Marche]] regioonis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valentino Rossi {{!}} The Official MotoGP Website |url=http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100624095731/http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisaeg=2010-06-24 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kui ta oli laps, kolis tema pere [[Tavullia|Tavulliasse]]. Ta hakkas noorelt mootorratastega sõitma tänu tema isa [[Graziano Rossi|Graziano]] mõjule.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> Esmaselt hakkas Rossi võidusõitma mootorrataste asemel kartidega, kuna ta ema oli mures selle ohtlikuse peale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otomotif |eesnimi=MotoGP Motor |kuupäev=2020-02-14 |pealkiri=Antara Lorenzo, Rossi dan MotoGP 2021 |url=https://www.serabutan.com/2020/02/antara-lorenzo-rossi-dan-motogp-2021.html |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=Blogger Serabutan |keel=id}}</ref> Rossi sõitis kardiga esimest korda 1985. aastal ning 1990. aastal tuli ta regiooni meistriks.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> 1993. aastal sai ta endendise maailmameistri [[Paolo Pileri]] käest võimaluse sõita 125cm³ mootorrattaga. Hiljem samal aastal võistles Rossi 125cm³ Itaalia meistrivõistlustel [[Cagiva Mito|Cagiva Mitoga]] koos tiimikaaslase [[Vittoriano Guareschi|Vittoriano Guareschiga]]. Oma esimesel võistlusel ta kukkus kaks korda ning lõpetas üheksandana. === 125cc maailmameistrivõistlused === Rossi tegi 17-aastasena oma Grand Prix' debüüdi [[1996. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1996. aastal maailmameistrivõistlustel]]. Tema esimene hooaeg oli üldiselt edukas. Ta jõudis pidevalt punktikohtadele [[Malaisia mootorrataste Grand Prix|Malaisia Grand Prix]]'st [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Itaalia Grand Prix]]'ni, kuid ta katkestas mõlemad Prantsusmaa ja Hollandi etappidel. Ta lõpetas Saksas viiendana ning Suurbritannias taas katkestas. Rossi saavutas oma esimese Grand Prix' poodiumi kolmanda kohaga pärast heitlust [[Jorge Martínez|Jorge Martínezega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2018-08-09 |pealkiri=MotoGP Statistics update as Austria beckons round 11 |url=https://www.mcnews.com.au/motogp-statistics-update-austria-2018/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> Järgmisel etapil Tšehhis saavutas Rossi oma esimese kvalifikatsioonivõidu ning võitis oma esimese Grand Prix' võistluse [[AGV (ettevõte)|AGV]] [[Aprilia RS125R]] mootorrattaga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=since 1955 |eesnimi=the experts at MCN-the voice of motorcyclists |pealkiri=Valentino Rossi’s first win 20-years on |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/motogp/2016/august/valentino-rossis-first-win-20-years-on/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> Ta jõudis taas punktikohtadele Imolas, kuid pidi katkestama katalani ja Rio etappidel. Ta sai punkte viimasel etapil Austraalias ning lõpetas hooaja üldarvestuses üheksandana 111 punktiga. Tema teisel hooajal, [[1997. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1997. aasta 125cc maailmameistrivõistlustel]], siirdus Rossi AGV võistkonnast Nastro Azzurro Aprilia võistkonda ning hakkas domineerima. Ta võitis kvalifikatsiooni ja Grand Prix' sõidu Malaisias, kuid katkestas järgmisel etapil Jaapanis. Järgmisel kahel etapil võitis ta Hispaanias ja Itaalias ning lõpetas Austrias teisena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=#RacingTogether: MotoGP™ comes back to Austria {{!}} Ghostarchive |url=https://ghostarchive.org/varchive/ZWwcONWpZ0w |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=ghostarchive.org}}</ref> Ta võitis kõik etapid prantsusest Suurbritanniasse, sh. kolm kvalifikatsioonivõitu Hollandi, Imola ja Saksa etappidel. Pärast kolmanda koha tulemust Tšehhis saavutas ta jälle kaks võitu katalani ja Indoneesia Grand Prix'del. Ta lõpetas Austraalias kuuendana. Ta võitis 1997. aasta MM-tiitli, võites 11 võidusõitu 15-nest 321 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-30 |pealkiri=Valentino Rossi, his first World Championship in 1997 |url=https://www.visordown.com/features/general/valentino-rossi-his-first-world-championship-1997 |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> === 250cc maailmameistrivõistlused === [[Fail:Valentino Rossi 1999 Donington Park.jpg|pisi|270x270px|Rossi 1999. aasta [[briti Grand Prix]]'l|vasakul]] Pärast 1997. aasta 125cc MM-tiitli võitmist, läks Rossi järgmiseks aastaks 250cc klassi [[Aprilia RS250]] mootorrattaga. Ta katkestas esimesest kahest etapist Jaapanis ja Malaisias ning pärast sai ta kolme teise koha tulemust järjest Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal, kuid veelkord katkestas Madridi etapil. Ta võitis oma esimese 250cc võidusõidu 1998. aasta [[Hollandi TT]]-l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-26 |pealkiri=De negen TT-zeges van Valentino Rossi |url=https://www.rtvdrenthe.nl/nieuws/110624/de-negen-tt-zeges-van-valentino-rossi |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.rtvdrenthe.nl |keel=nl}}</ref> Ta pidi briti etapilt katkestama, kuid jõudis Saksamaal tagasi poodiumile kolmanda kohaga. Tšehhis ta kukkus ning pidi katkestama sõidust. Pärast seda, võitis ta kõik etapid Imolast viimase etapini Argentinasse. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses teisena 201 punktiga, 23 punkti maailmameistrist [[Loris Capirossi|Loris Capirossist]] maas. 1999. aastal oli Rossi Aprilia tehasevõistkonna ainus sõitja. Ta sai Malaisias kvalifikatsioonivõidu ning lõpetas võidusõidus viiendana. Ta sai punkte juurde Jaapanis ning sai võidu kolmandal etapil Hispaanias. Rossi sai oma hooaja teise kvalifikatsioonivõidu Prantsusmaal, kuid katkestas sõidust. Ta sai Itaalias ja Kataloonias kaks võitu üksteise järel. Hollandis lõpetas ta teisena, napilt kaotades Capirossile. Ta võitis järgmised kolm etappi Britanniast Tšehhini. Imolas lõpetas Rossi teisena ning Valencias lõpetas ta kaheksandana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Criville Wins 500 GP at Imola; Capirossi First in 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/09/imolagprace/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja veel kolme võiduga Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Rio de Janeiros.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Okada Wins 500 GP Race at Phillip Island, Australia; Rossi Takes 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/phillipgpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500cc) and Rossi (250cc) Win at South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/soagpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta tuli maailmameistriks Rio de Janeiros ning lõpetas hooaja 309 punktiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Abe Wins Rio 500 GP, While Criville Takes Championship; Rossi Both Race Winner and Champion in 250’s « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/riogpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> === 500cc maailmameistrivõistlused === ==== 2000 ==== Rossi sai 2000. aastaks võimaluse võistelda 500cc maailmameistrivõistlustel Honda masinaga ning ta võttis selle vastu. Eelneval aastal karjääri lõpetanud [[Mick Doohan]] töötas koos Rossiga, olles tema [[Mentorlus|mentor]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-02-01 |pealkiri=Rossi jumps bikes to Yamaha |url=https://www.theage.com.au/sport/motorsport/rossi-jumps-bikes-to-yamaha-20040201-gdx7zi.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=The Age |keel=en}}</ref> Rossi alustas oma 500-ste karjääri katkestustega oma esimesel kahel etapil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-29 |pealkiri=MotoGP: Rossi's 2000 debut: I thought 'why are they so slow?'… and crashed! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/892489/1/rossi-i-thought-why-are-they-so-slow-and-crashed |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Victorious in Rain-Interrupted Malaysian 500 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/04/02april00gp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast pidevalt punktikohtadele jõudmist, sealhulgas kolmanda koha tulemused Hispaanias, Prantsusmaal ja Kataloonias, võitis ta oma esimese sõidu [[Briti mootorrataste Grand Prix|briti Grand Prix]]'l [[Donington Park|Donington Pargis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-07-09 |pealkiri=Rossi wins despite McWilliams grit. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68847/1/rossi-wins-despite-mcwilliams-grit |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Waldmann (250) Win Donnington GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/09july00fimgpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Rossi jõudis veel poodiumile Saksamaal, Tšehhis ja Portugalis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Barros (500) and Jacque (250) Take Victory at German GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/23july00finalgermangp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Nakano (250) Victorious at Brno GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/08/20aug00finalbrnogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=McCoy (500) and Katoh (250) Victorious at Estoril GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/09/03sept00finalestorilgp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta võitis Rio etapi, aga [[Kenny Roberts juunior]] tuli maailmameistriks pärast kuuendal kohal lõpetamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-10-07 |pealkiri=Rossi wins but Kenny conquers. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68999/1/rossi-wins-but-kenny-conquers |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Clinches 500 Title; Rossi (500) and Katoh (250) Take Race Victory at Rio « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/07oct00finalriogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast oma teist 500cc võitu tuli ta teiseks Motegis ja kolmandaks Austraalias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts (500) and Katoh (250) Win at Motegi GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/15oct00finalmotegigp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Jacque (250) Win Final GP; Jacque 250 Champion « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/29oct00australiangpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja üldarvestuses 209 punktiga teisena. ==== 2001 ==== 2001. aastal võitis Rossi 11 korda ning oli poodiumist väljas ainult kolmel korral. Ta võitis kolm järjestikulist sõitu Jaapanis, Lõuna-Aafrikas ja Hispaanias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take Suzuka GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/08april01finalsuzukagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/22april01finalsouthafricagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Itaalias ta katkestas, kuid taas võitis Kataloonias. Pärast seda oli ta võitnud Britannias, Tšehhis, Portugalis, Motegis, Austraalias, Malaisias ja Rios ning ta tuli 500cc maailmameistriks 325 punktiga,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-10-14 |pealkiri=Valentino Rossi: 500cc World Champion. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/70088/1/valentino-rossi-500cc-world-champion |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> oma rivaalist [[Max Biaggi|Max Biaggist]] 106 punkti võrra ees. === MotoGP === ==== Honda (2002–2003) ==== ===== 2002 ===== [[Fail:Motogp rossi 300.jpg|pisi|Rossi 2002. aastal]] Pärast 500cc MM-i üleminek MotoGP-le tulid ka tehniliste eeskirjade muudatused ning neile harjumine oli mitmete sõitjate jaoks keeruline. Rossil läks hooajaalgus hästi ning võitis vihmastes oludes esimese etapi Jaapanis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-04-07 |pealkiri=Rossi and RCV triumphant at Suzuka. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/70463/1/rossi-and-rcv-triumphant-at-suzuka |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis kõik etapid Hispaaniast Saksamaani. Tema ainus katkestus hooaja jooksul oli Tšehhis. Pärast seda võitis ta kaks etappi üksteise järel Portugalis ja Rios (kus ta kindlustas maailmameistritiitli), kaks teise koha tulemust Pacificus ja Malaisias, veel üks võit Austraalias ja teise koha tulemus viimasel etapil [[Circuito Ricardo Tormo|Valencias]]. Hooaja lõpuks oli tal 355 punkti ning oli maailmameister. ==== 2003 ==== [[Fail:Valentino Rossi 2003 Valencia.jpeg|vasakul|pisi|240x240px|Rossi 2003. aastal Valencias]] Pärast tugevat 2002 aastat jätkas Rossi oma domineerimisega, hoolimata konkurentsist esilekerkiva hispaanlase [[Sete Gibernau]] poolt. Rossi saavutas hooaja avaetapil Jaapanis kvalfikatsioonivõidu ning ka etapivõidu, kuid seda varjutas Jaapanlase [[Daijirō Katō]] hukkumine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-06 |pealkiri=Rossi wins at Suzuka, Ducati on podium. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/71939/1/rossi-wins-at-suzuka-ducati-on-podium |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-11-28 |pealkiri=Kato inquiry: Racing accident, barriers to blame. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/feature/73588/1/kato-inquiry-racing-accident-barriers-to-blame |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi lõpetas Lõuna-Aafrika etapil teisena ning võitis Hispaanias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-11 |pealkiri=Rossi wins slide spectacular! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72162/1/rossi-wins-slide-spectacular |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-12 |pealkiri=Rossi: Jerez is always a dream. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72176/1/rossi-jerez-is-always-a-dream |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis jälle koduetapil Itaalias ning lõpetas taas teisena Kataloonias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-06-08 |pealkiri=Rossi triumphs in all-Italian showdown. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72395/1/rossi-triumphs-in-all-italian-showdown |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-06-15 |pealkiri=Capirossi crowned king of Catalunya. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72475/1/capirossi-crowned-king-of-catalunya |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas Hollandis ja Britannias kolmandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-13 |pealkiri=Biaggi takes win after Rossi penalised. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72713/1/biaggi-takes-win-after-rossi-penalised |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Saksamaal lõpetas ta teisena, olles Gibernaust finišijoonel 0.060 sekundit maas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-27 |pealkiri=Gibernau defeats Rossi in photo finish. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72823/1/gibernau-defeats-rossi-in-photo-finish |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast Saksamaa etappi võitis Rossi veel kolm sõitu Tšehhis,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-08-17 |pealkiri=Rossi wins titanic Brno battle. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72936/1/rossi-wins-titanic-brno-battle |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Portugalis ja Rio de Janeiros.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2003-09-20 |pealkiri=Rossi wins again in Brazil, Stoner second in 125cc |keel=en-AU |väljaanne=ABC News |url=https://www.abc.net.au/news/2003-09-21/rossi-wins-again-in-brazil-stoner-second-in-125cc/1482042 |vaadatud=2026-07-14}}</ref> Ta lõpetas oma hooaja kolme järjestikulise kvalifikatsiooni- ja etapivõiduga Malaisia, Austraalia ja Valencia etappidel. Tema Austraalia võit on laialdaselt peetud tema üheks karjääri parimaks hetkeks: Pärast kümnesekundilise karistuse saamist suutis ta ülejäänud sõitjate eest ära sõita, edestades neid finišis enam kui 15-sekundise vahega ja võites sõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-10-19 |pealkiri=Rossi wins Island thriller - despite penalty! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/73394/1/rossi-wins-island-thriller-despite-penalty |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi võitis oma MM-tiitli Malaisias. See oli tema kolmas tippklassi maailmameistritiitel ja üleüldine viies. ==== Yamaha (2004–2010) ==== [[Fail:Yamaha YZR-M1 2004.jpg|pisi|260x260px|Rossi 2004. aasta Yamaha YZF-M1]] Rossi siirdus Hondast 2004. aastaks Yamahasse, sõlmides [[Yamaha MotoGP|nende tehasevõistkonnaga]] kaheaastase lepingu.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rossi joins Yamaha in 2004 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/rossi-joins-yamaha-in-2004/142045/ |vaadatud=2026-07-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-11-15 |pealkiri=Rossi joins Yamaha - Have your say... the response {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/73561/1/rossi-joins-yamaha-have-your-say-the-response |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Esimesel etapil Lõuna-Aafrika Vabariigis võitis ta kvalifikatsiooni ning ka sõidu pärast heitlust [[Max Biaggi|Max Biaggiga]]. Sellega tuli ta esimeseks sõitjaks, kes on võitnud järjestikusi etappe erinevate tootjatega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-04-18 |pealkiri=Rossi, Yamaha and MotoGP win in Africa. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/73908/1/rossi-yamaha-and-motogp-win-in-africa |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> 23-etapine poodiumiseeria lõppes neljanda koha tulemustega Hispaanias ja Prantsusmaal. Pärast seda võitis ta kolm etappi järjest Itaalias, Kataloonias ja Hollandis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-06-06 |pealkiri=Rossi wins dramatic Italian Grand Prix. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74131/1/rossi-wins-dramatic-italian-grand-prix |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-06-13 |pealkiri=Rossi haunts Gibernau at home. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74187/1/rossi-haunts-gibernau-at-home |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi katkestas Rio de Janeiros<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-04 |pealkiri=Tamada wins wild Rio GP! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74310/1/tamada-wins-wild-rio-gp |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning lõpetas Saksamaal neljandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-18 |pealkiri=Biaggi beats Barros for German GP victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74381/1/biaggi-beats-barros-for-german-gp-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Britannias võitis ta mõlemad kvalifikatsiooni ja sõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-25 |pealkiri=Rossi wins British GP, Edwards on podium. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74452/1/rossi-wins-british-gp-edwards-on-podium |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas Tšehhis teisena, võitis taas Portugalis ning oli Jaapanis teine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-08-22 |pealkiri=Gibernau Czechs rivals with Brno victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74526/1/gibernau-czechs-rivals-with-brno-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-09-19 |pealkiri=Tamada wins home GP, Rossi's rivals falter. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74692/1/tamada-wins-home-gp-rossis-rivals-falter |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast teist katkestust Kataris,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-02 |pealkiri=Gibernau wins dramatic Qatar GP, Rossi falls. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74764/1/gibernau-wins-dramatic-qatar-gp-rossi-falls |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-07 |pealkiri=Rossi, Gibernau play down Qatar controversy. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74801/1/rossi-gibernau-play-down-qatar-controversy |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Gazzetta dello Sport - Rossi furioso: "Una bastardata" |url=https://www.gazzetta.it/primi_piani/motori/2004/pp_1.0.531501425.shtml |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.gazzetta.it}}</ref> võitis ta Malaisia, Austraalia ja Valencia etapid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-10 |pealkiri=Rossi takes breakthrough Sepang victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74838/1/rossi-takes-breakthrough-sepang-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-17 |pealkiri=Race results - Phillip Island. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/74917/1/race-results-phillip-island |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-31 |pealkiri=Rossi wins frantic Valencia finale. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/75025/1/rossi-wins-frantic-valencia-finale |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta kindlustas eelviimasel etapil MM tiitli ning hooaja lõpuks oli ta 304 punktiga, [[Sete Gibernau|Gibernau]] tuli teiseks 257 punktiga ja Biaggi kolmandaks 217 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-17 |pealkiri=Rossi wins 2004 world championship! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74919/1/rossi-wins-2004-world-championship |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref>{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2026}} == VR46 Riders Academy == Rossi asutas võistluskooli nimega VR46 Racing Academy. See akadeemia on koht, kus noored Itaalia võidusõitjad saavad treenida. {| class="wikitable" |+Praegused VR46 Riders Academy liikmed !Sõitja !Aastad !Võistlussari !Meistritiitlid VR46 liikmena |- |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2017), MotoGP (2023, 2024) |- |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2018) |- |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Migno]] |2014- |''Treenija'' | |- |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Celestino Vietti]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Moto2]] | |- |{{flagicon|ITA}} Matteo Gabarrini |2024- |[[European Talent Cup|ETC]] | |- |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Pritelli |2025- |[[Itaalia Superbike'i meistrivõistlused|CIV]] | |- |{{flagicon|ITA}} Leonardo Casadei |2025- | | |- ! colspan="4" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riders {{!}} VR46 |url=https://vr46ridersacademy.com/en/riders/ |vaadatud=2026-05-18 |keel=en}}</ref> |} == Tulemused == === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !1996 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Scuderia AGV Aprilia |15 |1 |2 |1 |2 |111 |9. |- !1997 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Nastro Azzurro Aprilia |15 |11 |13 |4 |7 |321 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !1998 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |14 |5 |9 |0 |3 |201 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !1999 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |16 |9 |12 |5 |8 |309 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2000 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |2 |10 |0 |5 |209 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2001 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |11 |13 |4 |10 |325 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2002 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |11 |15 |7 |9 |355 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2003 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |9 |16 |9 |12 |357 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2004 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Fortuna Yamaha]] |16 |9 |11 |5 |3 |304 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2005 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Yamaha Team]] Yamaha Factory Racing |17 |11 |16 |5 |6 |367 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2006 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Camel Yamaha Team]] |17 |5 |10 |5 |4 |247 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2007 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |4 |8 |4 |3 |241 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2008 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |9 |16 |2 |5 |373 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2009 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |17 |6 |13 |7 |6 |306 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2010 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |14 |2 |10 |1 |2 |233 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2011 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP11 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |17 |0 |1 |0 |1 |139 |7. |- !2012 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP12 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |18 |0 |2 |0 |1 |163 |6. |- !2013 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Yamaha Factory Racing]] |18 |1 |6 |0 |1 |237 |4. |- !2014 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |13 |1 |1 |295 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2015 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |4 |15 |1 |4 |325 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2016 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |10 |3 |2 |249 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2017 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |17 |1 |6 |0 |0 |208 |5. |- !2018 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |0 |5 |1 |0 |198 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2019 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |19 |0 |2 |0 |1 |174 |7. |- !2020 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |12 |0 |1 |0 |0 |66 |15. |- !2021 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Sepang Racing Team|Petronas Yamaha SRT]] |18 |0 |0 |0 |0 |44 |18. |- ! colspan="4" |Kokku |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' | |} ==== Klassi kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right;" !Klass !Hooajad !Esimene etapp !Esimene poodium !Esimene võit !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte |- !125cc |1996–1997 | align="left" |1996 Malaisia | align="left" |1996 Austria | align="left" |1996 Tšehhi |30 |12 |15 |5 |9 |432 |- !250cc |1998–1999 | align="left" |1998 Jaapan | align="left" |1998 Hispaania | align="left" |1998 Holland |30 |14 |21 |5 |11 |510 |- !500cc |2000–2001 | align="left" |2000 Lõuna-Aafrika | align="left" |2000 Hispaania | align="left" |2000 Suurbritannia |32 |13 |23 |4 |15 |534 |- !MotoGP |2002–2021 | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan |340 |76 |176 |51 |61 |4881 |- !Kokku ! colspan="4" |1996–2021 |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' |} ==== Etapi kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !Koht !Pnt |- !1996 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |''[[1996 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1996 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1996 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[1996 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]'' {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|14}} | | | | !9. !111 |- !1997 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1997 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[1997 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1997 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[1997 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''321''' |- !1998 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#efcfff;" |[[1998 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[1998 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Madrid motorcycle Grand Prix|MAD]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1998 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | | | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''201''' |- !1999 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |'''[[1999 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[1999 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[1999 Dutch TT|NED]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1999 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1999 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[1999 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]''' {{small|3}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''309''' |- !2000 !500cc ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |''[[2000 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|12}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2000 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2000 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2000 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''209''' |- !2001 !500cc ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2001 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[2001 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2001 Dutch TT|NED]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|11}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''325''' |- !2002 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2002 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2002 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 German motorcycle Grand Prix|GER]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2002 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2002 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''355''' |- !2003 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2003 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2003 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2003 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2003 Dutch TT|NED]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2003 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2003 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''''' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''357''' |- !2004 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2004 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2004 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''304''' |- !2005 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2005 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2005 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''367''' |- !2006 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|14}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2006 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[2006 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Dutch TT|NED]] {{small|8}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2006 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2006 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2006 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2006 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|13}} | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''247''' |- !2007 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2007 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]]''' {{small|10}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 San Marino motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|13}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2007 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''241''' |- !2008 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2008 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Dutch TT|NED]] {{small|11}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2008 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''373''' |- !2009 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2009 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2009 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#cfcfff;" |[[2009 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|16}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2009 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2009 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2009 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2009 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2009 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |'''''[[2009 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''306''' |- !2010 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |[[2010 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2010 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffff;" |[[2010 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|DNS}} |[[2010 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2010 Dutch TT|NED]] |[[2010 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] | style="background:#dfffdf;" |[[2010 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2010 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2010 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2010 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''233''' |- !2011 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |''[[2011 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2011 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Dutch TT|NED]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2011 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|C}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | !7. !139 |- !2012 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2012 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Dutch TT|NED]] {{small|13}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2012 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2012 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !6. !163 |- !2013 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2013 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|12}} | style="background:#efcfff;" |[[2013 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2013 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | !4. !237 |- !2014 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2014 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2014 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2014 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2014 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2014 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|2}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''295''' |- !2015 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2015 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2015 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''325''' |- !2016 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2016 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2016 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2016 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf" |[[2016 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''249''' |- !2017 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |[[2017 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|7}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} |[[2017 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|5}} | !5. !208 |- !2018 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|19}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2018 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2018 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|6}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2018 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|C}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|18}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|13}} ! style="background:#ffdf9f;" |3rd ! style="background:#ffdf9f;" |198 |- !2019 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2019 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} !7. !174 |- !2020 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Andalusian motorcycle Grand Prix|ANC]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Emilia Romagna and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} |[[2020 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2020 Teruel motorcycle Grand Prix|TER]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 European motorcycle Grand Prix|EUR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|12}} | | | | | !15. !66 |- !2021 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|12}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Doha motorcycle Grand Prix|DOH]] {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|14}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|18}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|19}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Algarve motorcycle Grand Prix|ALR]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !18. !44 |} === FIM-i Kestvussõidu maailmameistrivõistlused === ==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ==== {| class="wikitable" style="font-size:90%" !Aasta !Võistkond !Sõitjad !Mootorratas !Koht |- align="center" !2000 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Castrol Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#EFCFFF;" |Kat |- align="center" !2001 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Team Cabin Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] {{flagicon|JPN}} [[:en:Manabu_Kamada|Manabu Kamada]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |} == Viited == {{viited}} == Vaata ka == * [[VR46 Racing Team]] == Välislingid == * [https://www.valentinorossi.com/en/ Valentino Rossi veebileht] {{JÄRJESTA:Rossi, Valentino}} [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 4ozmptij1oryi6hzf85andgfs2wpb3i 7194191 7194189 2026-07-17T09:06:34Z Kasparkelk 204517 7194191 wikitext text/x-wiki {{suunamine|VR46|võidusõidumeeskonna|VR46 Racing Team}}{{Infokast sportlane | nimi = Valentino Rossi | pilt = Valentino Rossi 2024 WEC Fuji 6.jpg | pildiallkiri = Valentino Rossi (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1979|2|16}} | sünnikoht = Urbino, Itaalia | pikkus = 181cm | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]], kestvussõit | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 46 | isiklik_rekord = '''[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|500cc MM/MotoGP]]'''<br>372 starti<br>89 võitu<br>199 poodiumit<br>55 kvalifikatsioonivõitu<br>76 kiireimat ringi<br>5415 punkti<br>'''[[250cc MM]]'''<br>30 starti<br>14 võitu<br>21 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>11 kiireimat ringi<br>510 punkti<br>'''[[125cc MM]]'''<br>30 starti<br>12 võitu<br>15 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>9 kiireimat ringi<br>432 punkti<br>'''[[FIA Kestvussõidu maailmameistrivõistlused]]'''<br>14 starti<br>5 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit }} '''Valentino Rossi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1979]] [[Urbino]]s) on [[Itaalia]] [[Autosport|autosportlane]], endine [[Mootorrattasport|mootorrattavõidusõitja]] ja üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Is Rossi the greatest of all time? {{!}} GRR |url=https://www.goodwood.com/grr/race/modern/is-rossi-the-greatest-of-all-time/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.goodwood.com |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=The real reason why Valentino Rossi is the greatest MotoGP racer of all-time |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/real-reason-why-valentino-rossi-greatest-motogp-racer-all-time |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> == Karjäär == === Varajane karjäär === Rossi sündis 16. veebruaril 1979 [[Urbino|Urbinos]], Itaalias [[Marche]] regioonis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valentino Rossi {{!}} The Official MotoGP Website |url=http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100624095731/http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisaeg=2010-06-24 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kui ta oli laps, kolis tema pere [[Tavullia|Tavulliasse]]. Ta hakkas noorelt mootorratastega sõitma tänu tema isa [[Graziano Rossi|Graziano]] mõjule.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> Esmaselt hakkas Rossi võidusõitma mootorrataste asemel kartidega, kuna ta ema oli mures selle ohtlikuse peale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otomotif |eesnimi=MotoGP Motor |kuupäev=2020-02-14 |pealkiri=Antara Lorenzo, Rossi dan MotoGP 2021 |url=https://www.serabutan.com/2020/02/antara-lorenzo-rossi-dan-motogp-2021.html |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=Blogger Serabutan |keel=id}}</ref> Rossi sõitis kardiga esimest korda 1985. aastal ning 1990. aastal tuli ta regiooni meistriks.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> 1993. aastal sai ta endendise maailmameistri [[Paolo Pileri]] käest võimaluse sõita 125cm³ mootorrattaga. Hiljem samal aastal võistles Rossi 125cm³ Itaalia meistrivõistlustel [[Cagiva Mito|Cagiva Mitoga]] koos tiimikaaslase [[Vittoriano Guareschi|Vittoriano Guareschiga]]. Oma esimesel võistlusel ta kukkus kaks korda ning lõpetas üheksandana. === 125cc maailmameistrivõistlused === Rossi tegi 17-aastasena oma Grand Prix' debüüdi [[1996. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1996. aastal maailmameistrivõistlustel]]. Tema esimene hooaeg oli üldiselt edukas. Ta jõudis pidevalt punktikohtadele [[Malaisia mootorrataste Grand Prix|Malaisia Grand Prix]]'st [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Itaalia Grand Prix]]'ni, kuid ta katkestas mõlemad Prantsusmaa ja Hollandi etappidel. Ta lõpetas Saksas viiendana ning Suurbritannias taas katkestas. Rossi saavutas oma esimese Grand Prix' poodiumi kolmanda kohaga pärast heitlust [[Jorge Martínez|Jorge Martínezega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2018-08-09 |pealkiri=MotoGP Statistics update as Austria beckons round 11 |url=https://www.mcnews.com.au/motogp-statistics-update-austria-2018/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> Järgmisel etapil Tšehhis saavutas Rossi oma esimese kvalifikatsioonivõidu ning võitis oma esimese Grand Prix' võistluse [[AGV (ettevõte)|AGV]] [[Aprilia RS125R]] mootorrattaga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=since 1955 |eesnimi=the experts at MCN-the voice of motorcyclists |pealkiri=Valentino Rossi’s first win 20-years on |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/motogp/2016/august/valentino-rossis-first-win-20-years-on/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> Ta jõudis taas punktikohtadele Imolas, kuid pidi katkestama katalani ja Rio etappidel. Ta sai punkte viimasel etapil Austraalias ning lõpetas hooaja üldarvestuses üheksandana 111 punktiga. Tema teisel hooajal, [[1997. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1997. aasta 125cc maailmameistrivõistlustel]], siirdus Rossi AGV võistkonnast Nastro Azzurro Aprilia võistkonda ning hakkas domineerima. Ta võitis kvalifikatsiooni ja Grand Prix' sõidu Malaisias, kuid katkestas järgmisel etapil Jaapanis. Järgmisel kahel etapil võitis ta Hispaanias ja Itaalias ning lõpetas Austrias teisena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=#RacingTogether: MotoGP™ comes back to Austria {{!}} Ghostarchive |url=https://ghostarchive.org/varchive/ZWwcONWpZ0w |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=ghostarchive.org}}</ref> Ta võitis kõik etapid prantsusest Suurbritanniasse, sh. kolm kvalifikatsioonivõitu Hollandi, Imola ja Saksa etappidel. Pärast kolmanda koha tulemust Tšehhis saavutas ta jälle kaks võitu katalani ja Indoneesia Grand Prix'del. Ta lõpetas Austraalias kuuendana. Ta võitis 1997. aasta MM-tiitli, võites 11 võidusõitu 15-nest 321 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-30 |pealkiri=Valentino Rossi, his first World Championship in 1997 |url=https://www.visordown.com/features/general/valentino-rossi-his-first-world-championship-1997 |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> === 250cc maailmameistrivõistlused === [[Fail:Valentino Rossi 1999 Donington Park.jpg|pisi|270x270px|Rossi 1999. aasta [[briti Grand Prix]]'l|vasakul]] Pärast 1997. aasta 125cc MM-tiitli võitmist, läks Rossi järgmiseks aastaks 250cc klassi [[Aprilia RS250]] mootorrattaga. Ta katkestas esimesest kahest etapist Jaapanis ja Malaisias ning pärast sai ta kolme teise koha tulemust järjest Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal, kuid veelkord katkestas Madridi etapil. Ta võitis oma esimese 250cc võidusõidu 1998. aasta [[Hollandi TT]]-l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-26 |pealkiri=De negen TT-zeges van Valentino Rossi |url=https://www.rtvdrenthe.nl/nieuws/110624/de-negen-tt-zeges-van-valentino-rossi |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.rtvdrenthe.nl |keel=nl}}</ref> Ta pidi briti etapilt katkestama, kuid jõudis Saksamaal tagasi poodiumile kolmanda kohaga. Tšehhis ta kukkus ning pidi katkestama sõidust. Pärast seda, võitis ta kõik etapid Imolast viimase etapini Argentinasse. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses teisena 201 punktiga, 23 punkti maailmameistrist [[Loris Capirossi|Loris Capirossist]] maas. 1999. aastal oli Rossi Aprilia tehasevõistkonna ainus sõitja. Ta sai Malaisias kvalifikatsioonivõidu ning lõpetas võidusõidus viiendana. Ta sai punkte juurde Jaapanis ning sai võidu kolmandal etapil Hispaanias. Rossi sai oma hooaja teise kvalifikatsioonivõidu Prantsusmaal, kuid katkestas sõidust. Ta sai Itaalias ja Kataloonias kaks võitu üksteise järel. Hollandis lõpetas ta teisena, napilt kaotades Capirossile. Ta võitis järgmised kolm etappi Britanniast Tšehhini. Imolas lõpetas Rossi teisena ning Valencias lõpetas ta kaheksandana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Criville Wins 500 GP at Imola; Capirossi First in 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/09/imolagprace/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja veel kolme võiduga Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Rio de Janeiros.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Okada Wins 500 GP Race at Phillip Island, Australia; Rossi Takes 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/phillipgpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500cc) and Rossi (250cc) Win at South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/soagpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta tuli maailmameistriks Rio de Janeiros ning lõpetas hooaja 309 punktiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Abe Wins Rio 500 GP, While Criville Takes Championship; Rossi Both Race Winner and Champion in 250’s « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/riogpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> === 500cc maailmameistrivõistlused === ==== 2000 ==== Rossi sai 2000. aastaks võimaluse võistelda 500cc maailmameistrivõistlustel Honda masinaga ning ta võttis selle vastu. Eelneval aastal karjääri lõpetanud [[Mick Doohan]] töötas koos Rossiga, olles tema [[Mentorlus|mentor]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-02-01 |pealkiri=Rossi jumps bikes to Yamaha |url=https://www.theage.com.au/sport/motorsport/rossi-jumps-bikes-to-yamaha-20040201-gdx7zi.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=The Age |keel=en}}</ref> Rossi alustas oma 500-ste karjääri katkestustega oma esimesel kahel etapil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-29 |pealkiri=MotoGP: Rossi's 2000 debut: I thought 'why are they so slow?'… and crashed! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/892489/1/rossi-i-thought-why-are-they-so-slow-and-crashed |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Victorious in Rain-Interrupted Malaysian 500 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/04/02april00gp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast pidevalt punktikohtadele jõudmist, sealhulgas kolmanda koha tulemused Hispaanias, Prantsusmaal ja Kataloonias, võitis ta oma esimese sõidu [[Briti mootorrataste Grand Prix|briti Grand Prix]]'l [[Donington Park|Donington Pargis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-07-09 |pealkiri=Rossi wins despite McWilliams grit. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68847/1/rossi-wins-despite-mcwilliams-grit |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Waldmann (250) Win Donnington GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/09july00fimgpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Rossi jõudis veel poodiumile Saksamaal, Tšehhis ja Portugalis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Barros (500) and Jacque (250) Take Victory at German GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/23july00finalgermangp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Nakano (250) Victorious at Brno GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/08/20aug00finalbrnogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=McCoy (500) and Katoh (250) Victorious at Estoril GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/09/03sept00finalestorilgp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta võitis Rio etapi, aga [[Kenny Roberts juunior]] tuli maailmameistriks pärast kuuendal kohal lõpetamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-10-07 |pealkiri=Rossi wins but Kenny conquers. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68999/1/rossi-wins-but-kenny-conquers |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Clinches 500 Title; Rossi (500) and Katoh (250) Take Race Victory at Rio « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/07oct00finalriogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast oma teist 500cc võitu tuli ta teiseks Motegis ja kolmandaks Austraalias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts (500) and Katoh (250) Win at Motegi GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/15oct00finalmotegigp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Jacque (250) Win Final GP; Jacque 250 Champion « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/29oct00australiangpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja üldarvestuses 209 punktiga teisena. ==== 2001 ==== 2001. aastal võitis Rossi 11 korda ning oli poodiumist väljas ainult kolmel korral. Ta võitis kolm järjestikulist sõitu Jaapanis, Lõuna-Aafrikas ja Hispaanias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take Suzuka GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/08april01finalsuzukagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/22april01finalsouthafricagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Itaalias ta katkestas, kuid taas võitis Kataloonias. Pärast seda oli ta võitnud Britannias, Tšehhis, Portugalis, Motegis, Austraalias, Malaisias ja Rios ning ta tuli 500cc maailmameistriks 325 punktiga,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-10-14 |pealkiri=Valentino Rossi: 500cc World Champion. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/70088/1/valentino-rossi-500cc-world-champion |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> oma rivaalist [[Max Biaggi|Max Biaggist]] 106 punkti võrra ees. === MotoGP === ==== Honda (2002–2003) ==== ===== 2002 ===== [[Fail:Motogp rossi 300.jpg|pisi|Rossi 2002. aastal]] Pärast 500cc MM-i üleminek MotoGP-le tulid ka tehniliste eeskirjade muudatused ning neile harjumine oli mitmete sõitjate jaoks keeruline. Rossil läks hooajaalgus hästi ning võitis vihmastes oludes esimese etapi Jaapanis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-04-07 |pealkiri=Rossi and RCV triumphant at Suzuka. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/70463/1/rossi-and-rcv-triumphant-at-suzuka |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis kõik etapid Hispaaniast Saksamaani. Tema ainus katkestus hooaja jooksul oli Tšehhis. Pärast seda võitis ta kaks etappi üksteise järel Portugalis ja Rios (kus ta kindlustas maailmameistritiitli), kaks teise koha tulemust Pacificus ja Malaisias, veel üks võit Austraalias ja teise koha tulemus viimasel etapil [[Circuito Ricardo Tormo|Valencias]]. Hooaja lõpuks oli tal 355 punkti ning oli maailmameister. ===== 2003 ===== [[Fail:Valentino Rossi 2003 Valencia.jpeg|vasakul|pisi|240x240px|Rossi 2003. aastal Valencias]] Pärast tugevat 2002 aastat jätkas Rossi oma domineerimisega, hoolimata konkurentsist esilekerkiva hispaanlase [[Sete Gibernau]] poolt. Rossi saavutas hooaja avaetapil Jaapanis kvalfikatsioonivõidu ning ka etapivõidu, kuid seda varjutas Jaapanlase [[Daijirō Katō]] hukkumine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-06 |pealkiri=Rossi wins at Suzuka, Ducati on podium. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/71939/1/rossi-wins-at-suzuka-ducati-on-podium |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-11-28 |pealkiri=Kato inquiry: Racing accident, barriers to blame. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/feature/73588/1/kato-inquiry-racing-accident-barriers-to-blame |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi lõpetas Lõuna-Aafrika etapil teisena ning võitis Hispaanias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-11 |pealkiri=Rossi wins slide spectacular! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72162/1/rossi-wins-slide-spectacular |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-12 |pealkiri=Rossi: Jerez is always a dream. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72176/1/rossi-jerez-is-always-a-dream |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis jälle koduetapil Itaalias ning lõpetas taas teisena Kataloonias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-06-08 |pealkiri=Rossi triumphs in all-Italian showdown. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72395/1/rossi-triumphs-in-all-italian-showdown |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-06-15 |pealkiri=Capirossi crowned king of Catalunya. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72475/1/capirossi-crowned-king-of-catalunya |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas Hollandis ja Britannias kolmandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-13 |pealkiri=Biaggi takes win after Rossi penalised. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72713/1/biaggi-takes-win-after-rossi-penalised |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Saksamaal lõpetas ta teisena, olles Gibernaust finišijoonel 0.060 sekundit maas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-27 |pealkiri=Gibernau defeats Rossi in photo finish. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72823/1/gibernau-defeats-rossi-in-photo-finish |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast Saksamaa etappi võitis Rossi veel kolm sõitu Tšehhis,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-08-17 |pealkiri=Rossi wins titanic Brno battle. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72936/1/rossi-wins-titanic-brno-battle |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Portugalis ja Rio de Janeiros.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2003-09-20 |pealkiri=Rossi wins again in Brazil, Stoner second in 125cc |keel=en-AU |väljaanne=ABC News |url=https://www.abc.net.au/news/2003-09-21/rossi-wins-again-in-brazil-stoner-second-in-125cc/1482042 |vaadatud=2026-07-14}}</ref> Ta lõpetas oma hooaja kolme järjestikulise kvalifikatsiooni- ja etapivõiduga Malaisia, Austraalia ja Valencia etappidel. Tema Austraalia võit on laialdaselt peetud tema üheks karjääri parimaks hetkeks: Pärast kümnesekundilise karistuse saamist suutis ta ülejäänud sõitjate eest ära sõita, edestades neid finišis enam kui 15-sekundise vahega ja võites sõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-10-19 |pealkiri=Rossi wins Island thriller - despite penalty! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/73394/1/rossi-wins-island-thriller-despite-penalty |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi võitis oma MM-tiitli Malaisias. See oli tema kolmas tippklassi maailmameistritiitel ja üleüldine viies. ==== Yamaha (2004–2010) ==== ===== 2004 ===== [[Fail:Yamaha YZR-M1 2004.jpg|pisi|260x260px|Rossi 2004. aasta Yamaha YZF-M1]] Rossi siirdus Hondast 2004. aastaks Yamahasse, sõlmides [[Yamaha MotoGP|nende tehasevõistkonnaga]] kaheaastase lepingu.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rossi joins Yamaha in 2004 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/rossi-joins-yamaha-in-2004/142045/ |vaadatud=2026-07-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-11-15 |pealkiri=Rossi joins Yamaha - Have your say... the response {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/73561/1/rossi-joins-yamaha-have-your-say-the-response |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Esimesel etapil Lõuna-Aafrika Vabariigis võitis ta kvalifikatsiooni ning ka sõidu pärast heitlust [[Max Biaggi|Max Biaggiga]]. Sellega tuli ta esimeseks sõitjaks, kes on võitnud järjestikusi etappe erinevate tootjatega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-04-18 |pealkiri=Rossi, Yamaha and MotoGP win in Africa. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/73908/1/rossi-yamaha-and-motogp-win-in-africa |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> 23-etapine poodiumiseeria lõppes neljanda koha tulemustega Hispaanias ja Prantsusmaal. Pärast seda võitis ta kolm etappi järjest Itaalias, Kataloonias ja Hollandis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-06-06 |pealkiri=Rossi wins dramatic Italian Grand Prix. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74131/1/rossi-wins-dramatic-italian-grand-prix |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-06-13 |pealkiri=Rossi haunts Gibernau at home. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74187/1/rossi-haunts-gibernau-at-home |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi katkestas Rio de Janeiros<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-04 |pealkiri=Tamada wins wild Rio GP! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74310/1/tamada-wins-wild-rio-gp |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning lõpetas Saksamaal neljandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-18 |pealkiri=Biaggi beats Barros for German GP victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74381/1/biaggi-beats-barros-for-german-gp-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Britannias võitis ta mõlemad kvalifikatsiooni ja sõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-25 |pealkiri=Rossi wins British GP, Edwards on podium. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74452/1/rossi-wins-british-gp-edwards-on-podium |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas Tšehhis teisena, võitis taas Portugalis ning oli Jaapanis teine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-08-22 |pealkiri=Gibernau Czechs rivals with Brno victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74526/1/gibernau-czechs-rivals-with-brno-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-09-19 |pealkiri=Tamada wins home GP, Rossi's rivals falter. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74692/1/tamada-wins-home-gp-rossis-rivals-falter |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast teist katkestust Kataris,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-02 |pealkiri=Gibernau wins dramatic Qatar GP, Rossi falls. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74764/1/gibernau-wins-dramatic-qatar-gp-rossi-falls |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-07 |pealkiri=Rossi, Gibernau play down Qatar controversy. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74801/1/rossi-gibernau-play-down-qatar-controversy |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Gazzetta dello Sport - Rossi furioso: "Una bastardata" |url=https://www.gazzetta.it/primi_piani/motori/2004/pp_1.0.531501425.shtml |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.gazzetta.it}}</ref> võitis ta Malaisia, Austraalia ja Valencia etapid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-10 |pealkiri=Rossi takes breakthrough Sepang victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74838/1/rossi-takes-breakthrough-sepang-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-17 |pealkiri=Race results - Phillip Island. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/74917/1/race-results-phillip-island |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-31 |pealkiri=Rossi wins frantic Valencia finale. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/75025/1/rossi-wins-frantic-valencia-finale |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta kindlustas eelviimasel etapil MM tiitli ning hooaja lõpuks oli ta 304 punktiga, [[Sete Gibernau|Gibernau]] tuli teiseks 257 punktiga ja Biaggi kolmandaks 217 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-17 |pealkiri=Rossi wins 2004 world championship! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74919/1/rossi-wins-2004-world-championship |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref>{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2026}} == VR46 Riders Academy == Rossi asutas võistluskooli nimega VR46 Racing Academy. See akadeemia on koht, kus noored Itaalia võidusõitjad saavad treenida. {| class="wikitable" |+Praegused VR46 Riders Academy liikmed !Sõitja !Aastad !Võistlussari !Meistritiitlid VR46 liikmena |- |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2017), MotoGP (2023, 2024) |- |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2018) |- |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Migno]] |2014- |''Treenija'' | |- |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Celestino Vietti]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Moto2]] | |- |{{flagicon|ITA}} Matteo Gabarrini |2024- |[[European Talent Cup|ETC]] | |- |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Pritelli |2025- |[[Itaalia Superbike'i meistrivõistlused|CIV]] | |- |{{flagicon|ITA}} Leonardo Casadei |2025- | | |- ! colspan="4" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riders {{!}} VR46 |url=https://vr46ridersacademy.com/en/riders/ |vaadatud=2026-05-18 |keel=en}}</ref> |} == Tulemused == === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !1996 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Scuderia AGV Aprilia |15 |1 |2 |1 |2 |111 |9. |- !1997 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Nastro Azzurro Aprilia |15 |11 |13 |4 |7 |321 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !1998 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |14 |5 |9 |0 |3 |201 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !1999 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |16 |9 |12 |5 |8 |309 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2000 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |2 |10 |0 |5 |209 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2001 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |11 |13 |4 |10 |325 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2002 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |11 |15 |7 |9 |355 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2003 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |9 |16 |9 |12 |357 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2004 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Fortuna Yamaha]] |16 |9 |11 |5 |3 |304 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2005 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Yamaha Team]] Yamaha Factory Racing |17 |11 |16 |5 |6 |367 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2006 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Camel Yamaha Team]] |17 |5 |10 |5 |4 |247 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2007 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |4 |8 |4 |3 |241 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2008 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |9 |16 |2 |5 |373 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2009 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |17 |6 |13 |7 |6 |306 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2010 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |14 |2 |10 |1 |2 |233 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2011 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP11 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |17 |0 |1 |0 |1 |139 |7. |- !2012 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP12 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |18 |0 |2 |0 |1 |163 |6. |- !2013 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Yamaha Factory Racing]] |18 |1 |6 |0 |1 |237 |4. |- !2014 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |13 |1 |1 |295 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2015 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |4 |15 |1 |4 |325 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2016 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |10 |3 |2 |249 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2017 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |17 |1 |6 |0 |0 |208 |5. |- !2018 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |0 |5 |1 |0 |198 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2019 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |19 |0 |2 |0 |1 |174 |7. |- !2020 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |12 |0 |1 |0 |0 |66 |15. |- !2021 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Sepang Racing Team|Petronas Yamaha SRT]] |18 |0 |0 |0 |0 |44 |18. |- ! colspan="4" |Kokku |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' | |} ==== Klassi kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right;" !Klass !Hooajad !Esimene etapp !Esimene poodium !Esimene võit !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte |- !125cc |1996–1997 | align="left" |1996 Malaisia | align="left" |1996 Austria | align="left" |1996 Tšehhi |30 |12 |15 |5 |9 |432 |- !250cc |1998–1999 | align="left" |1998 Jaapan | align="left" |1998 Hispaania | align="left" |1998 Holland |30 |14 |21 |5 |11 |510 |- !500cc |2000–2001 | align="left" |2000 Lõuna-Aafrika | align="left" |2000 Hispaania | align="left" |2000 Suurbritannia |32 |13 |23 |4 |15 |534 |- !MotoGP |2002–2021 | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan |340 |76 |176 |51 |61 |4881 |- !Kokku ! colspan="4" |1996–2021 |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' |} ==== Etapi kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !Koht !Pnt |- !1996 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |''[[1996 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1996 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1996 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[1996 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]'' {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|14}} | | | | !9. !111 |- !1997 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1997 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[1997 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1997 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[1997 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''321''' |- !1998 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#efcfff;" |[[1998 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[1998 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Madrid motorcycle Grand Prix|MAD]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1998 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | | | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''201''' |- !1999 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |'''[[1999 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[1999 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[1999 Dutch TT|NED]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1999 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1999 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[1999 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]''' {{small|3}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''309''' |- !2000 !500cc ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |''[[2000 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|12}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2000 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2000 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2000 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''209''' |- !2001 !500cc ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2001 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[2001 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2001 Dutch TT|NED]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|11}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''325''' |- !2002 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2002 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2002 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 German motorcycle Grand Prix|GER]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2002 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2002 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''355''' |- !2003 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2003 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2003 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2003 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2003 Dutch TT|NED]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2003 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2003 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''''' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''357''' |- !2004 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2004 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2004 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''304''' |- !2005 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2005 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2005 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''367''' |- !2006 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|14}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2006 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[2006 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Dutch TT|NED]] {{small|8}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2006 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2006 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2006 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2006 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|13}} | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''247''' |- !2007 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2007 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]]''' {{small|10}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 San Marino motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|13}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2007 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''241''' |- !2008 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2008 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Dutch TT|NED]] {{small|11}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2008 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''373''' |- !2009 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2009 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2009 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#cfcfff;" |[[2009 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|16}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2009 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2009 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2009 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2009 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2009 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |'''''[[2009 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''306''' |- !2010 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |[[2010 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2010 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffff;" |[[2010 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|DNS}} |[[2010 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2010 Dutch TT|NED]] |[[2010 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] | style="background:#dfffdf;" |[[2010 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2010 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2010 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2010 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''233''' |- !2011 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |''[[2011 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2011 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Dutch TT|NED]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2011 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|C}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | !7. !139 |- !2012 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2012 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Dutch TT|NED]] {{small|13}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2012 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2012 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !6. !163 |- !2013 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2013 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|12}} | style="background:#efcfff;" |[[2013 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2013 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | !4. !237 |- !2014 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2014 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2014 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2014 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2014 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2014 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|2}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''295''' |- !2015 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2015 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2015 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''325''' |- !2016 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2016 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2016 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2016 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf" |[[2016 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''249''' |- !2017 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |[[2017 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|7}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} |[[2017 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|5}} | !5. !208 |- !2018 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|19}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2018 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2018 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|6}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2018 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|C}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|18}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|13}} ! style="background:#ffdf9f;" |3rd ! style="background:#ffdf9f;" |198 |- !2019 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2019 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} !7. !174 |- !2020 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Andalusian motorcycle Grand Prix|ANC]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Emilia Romagna and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} |[[2020 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2020 Teruel motorcycle Grand Prix|TER]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 European motorcycle Grand Prix|EUR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|12}} | | | | | !15. !66 |- !2021 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|12}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Doha motorcycle Grand Prix|DOH]] {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|14}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|18}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|19}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Algarve motorcycle Grand Prix|ALR]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !18. !44 |} === FIM-i Kestvussõidu maailmameistrivõistlused === ==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ==== {| class="wikitable" style="font-size:90%" !Aasta !Võistkond !Sõitjad !Mootorratas !Koht |- align="center" !2000 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Castrol Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#EFCFFF;" |Kat |- align="center" !2001 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Team Cabin Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] {{flagicon|JPN}} [[:en:Manabu_Kamada|Manabu Kamada]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |} == Viited == {{viited}} == Vaata ka == * [[VR46 Racing Team]] == Välislingid == * [https://www.valentinorossi.com/en/ Valentino Rossi veebileht] {{JÄRJESTA:Rossi, Valentino}} [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] erc3r8szksiivlma6v87mp5k3v1migh 0 383659 7194069 7190938 2026-07-17T05:41:25Z Velirand 67997 7194069 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[10. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' *{{tühik}}[[135]] – [[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser 117–138 *{{tühik}}[[983]] – [[Benedictus VII]], paavst aastatel 974–983 *[[1559]] – [[Henri II (Prantsusmaa)]], Prantsusmaa kuningas aastatel 1547–1559 *[[1686]] – [[Ercole Ferrata]], barokiajastu itaalia skulptor *[[1806]] – [[George Stubbs]], inglise maalikunstnik *[[1851]] – [[Louis Daguerre]], prantsuse kunstnik ja leidur *[[1884]] – [[Paul Morphy]], USA maletaja *[[1910]] – [[Johann Gottfried Galle]], saksa astronoom *[[1915]] – [[Luka Razikašvili]], gruusia kirjanik *[[1943]] – [[Jānis Seskis]], läti diplomaat ja õpetaja *[[1944]] – [[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane *[[1953]] – [[Aleksander Randviir]], eesti näitleja *[[1967]] – [[Viktor Pihlak]], eesti arhitekt, insener ja tööstur * 1967 – [[Hilda Taba]], eesti pedagoogikateadlane USA-s *[[1969]] – [[Bogumił Kobiela]], poola näitleja *[[1970]] – [[Pavel Volkov]], vene näitleja * 1970 – [[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]], Islandi poliitik ja jurist *[[1971]] – [[Laurent Dauthuille]], prantsuse poksija *[[1973]] – [[Ernst Kilkson]], eesti füüsik *[[1974]] – [[Leopold Vigla]], eesti dirigent ja pedagoog * 1974 – [[Aleksander Mälton]], eesti näitleja *[[1981]] – [[Valter Ever]], eesti kergejõustiklane ja jurist *[[1982]] – [[Aleksander Peek]], eesti maali- ja teatrikunstnik *[[1983]] – [[Werner Egk]], saksa helilooja ja dirigent *[[1985]] – [[Rein Olspert]], eesti fagotist *1985 – [[Hilgard Muller]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik *[[1987]] – [[Otto Paas]], eesti maalikunstnik *[[1989]] – [[Raimund Sepp]], eesti viiuldaja *[[1993]] – [[Kai Ranne]], eesti keemik ja zootehnikateadlane *[[1997]] – [[Hugo Gunckel Lüer]], Tšiili botaanik *[[2000]] – [[Ḩāfiz̧ al-Asad]], aastatel 1971–2000 Süüria president *[[2001]] – [[Leo Reissar]], eesti pedagoog *[[2004]] – [[Maria de Lourdes Pintasilgo]], Portugali poliitik *[[2006]] – [[Philippe Takla]], Liibanoni jurist, poliitik ja kirjanik *2006 – [[Ahmad Nadeem Qasimi]], urdu keeles kirjutanud Pakistani luuletaja ja näitekirjanik *2006 – [[Blanca Torres]], mehhiko näitleja *2006 – [[Šamil Bassajev]], Tšetšeeni välikomandör *[[2007]] – [[Zheng Xiaoyu]], Hiina riigiametnik *2007 – [[Doug Marlette]], USA karikaturist *[[2008]] – [[Yoji Totsuka]], jaapani füüsik *2008 – [[Jakob Ejersbo]], taani kirjanik *[[2009]] – [[Ebba Haslund]], norra kirjanik *2009 – [[Edward Downes]], Briti dirigent *2009 – [[Zena Marshall]], Keenia päritolu Briti näitleja *2009 – [[Joan Downes]], Briti tantsija ja koreograaf *2009 – [[Johnny Caldwell]], iiri poksija *2009 – [[Almaz Tašijev]], Kõrgõzstani ajakirjanik *[[2011]] – [[Roland Petit]], prantsuse koreograaf *[[2012]] – [[Eva Rausing]], USA ettevõtja *[[2014]] – [[Elhonen Saks]], juudi päritolu Eesti publitsist ja ehitusinsener *2014 – [[Matti Jõe]], eesti munitsipaalpoliitik *[[2015]] – [[Linda Poots]], eesti zooloog ja ajakirjanik *[[2021]] – [[Kalervo Hovi]], soome ajaloolane *[[2022]] – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[2026]] – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja * 2026 – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja * 2026 – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 10.]] kwdz4ccbss7vj9fvxf99bpi3l20ujwp 0 390881 7194250 6980359 2026-07-17T09:52:58Z Avjoska 1538 7194250 wikitext text/x-wiki {{surnud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[23. jaanuar]]il surnud tuntud isikuid.'' * [[1744]] – [[Giambattista Vico]], itaalia filosoof * [[1883]] – [[Gustave Doré]], prantsuse graafik ja maalikunstnik * [[1889]] – [[Alexandre Cabanel]], prantsuse maalikunstnik * [[1923]] – [[Max Nordau]], Ungarist pärit juudi rahvusest arst, kirjanik ja sionistliku liikumise tegelane * [[1926]] – [[Jaan Rässa]], eesti klaverimeister * [[1933]] – [[Apollinari Vasnetsov]], vene kunstnik ja kunstiteadlane * 1933 – [[Heinrich Hoffmann]], saksa maalikunstnik * [[1942]] – [[Johannes Jalak]], Eesti sõjaväelane, major * 1942 – [[Arnold Jaska]], eesti advokaat * 1942 – [[Hans Lohk]], eesti arst ja diplomaat * [[1944]] – [[Edvard Munch]], norra kunstnik * [[1946]] – [[Hermann Salza]], Eesti laevastikujuht, kontradmiral * 1946 – [[Helene Schjerfbeck]], Soome maalikunstnik * [[1947]] – [[Pierre Bonnard]], prantsuse kunstnik * [[1953]] – [[Kazimierz Żorawski]], poola matemaatik * [[1956]] – [[Alexander Korda]], Ungari juudi päritolu Briti produtsent ja filmirežissöör * [[1957]] – [[Ray Cummings]], USA ulmekirjanik * 1957 – [[August Jansen]], eesti maalikunstnik * [[1958]] – [[Johannes Beermann]], eesti luterlik vaimulik * [[1960]] – [[Anton Parts]], eesti geograaf * [[1963]] – [[Józef Gosławski]], Poola skulptor ja medalikunstnik * [[1974]] – [[Cerelius Ruus]], eesti linnukasvatusteadlane * [[1975]] – [[Aleksander Niine]], eesti maastikuarhitekt * [[1976]] – [[Paul Robeson]], USA laulja * [[1977]] – [[Bernhard Talvar]], eesti vaimulik * 1977 – [[Artur Vask]], eesti loomakasvatusteadlane * [[1986]] – [[Ingeborg Johansen]], taani kirjanik * 1986 – [[Joseph Beuys]], saksa kunstnik, õpetaja, tegevuskunstnik ja kunstiteoreetik * [[1988]] – [[Lembit Põlma]], eesti geoloog ja litoloog * [[1989]] – [[Salvador Dalí]], kunstnik * [[1992]] – [[Eduard Järs]], eesti näitleja ja kirjanik * 1992 – [[August Erikson]], Eesti sõjaväelane ja arst * [[1993]] – [[Keith Laumer]], ameerika ulmekirjanik * 1993 – [[Jevgeni Vinokurov]], vene luuletaja * [[1994]] – [[Eila Pennanen]], soome kirjanik, kriitik, esseist ja tõlkija * [[1998]] – [[Alfredo Ormando]], itaalia kirjanik * 1998 – [[Ivan Papulovski]], nõukogude eesti ajakirjanik ja propagandist * [[1999]] – [[Vaike Rannet]], eesti kirjanik * [[2000]] – [[Ruth Uustal]], eesti arst * [[2001]] – [[Moy Yat]], hiina võitluskunstiõpetaja * 2001 – [[Heinz Hopf]], rootsi näitleja * [[2002]] – [[Pierre Bourdieu]], prantsuse sotsioloog * 2002 – [[Robert Nozick]], USA filosoof * [[2003]] – [[Heikki Haravee]], eesti näitleja ja lavastaja * 2003 – [[Nell Carter]], USA lauljatar ja näitleja * 2003 – [[Aodhagán Brioscú]], iiri kultuuritegelane * [[2004]] – [[Helmut Newton]], Saksa-Austraalia fotograaf * 2004 – [[Bob Keeshan]], USA näitleja * 2004 – [[Vassili Mitrohhin]], NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ohvitser ning Esimese peavalitsuse arhivaar * [[2005]] – [[Morys Bruce, neljas Aberdare'i parun]], Suurbritannia poliitik * 2005 – [[Mutsuko Sakura]], Jaapani näitlejatar * 2005 – [[Johnny Carson]], USA teletäht * [[2006]] – [[Michael Wharton]], briti humorist * 2006 – [[Savino Guglielmetti]], itaalia võimleja, olümpiavõitja (1928) * 2006 – [[Virginia Smith]], USA Kongressi Esindajatekoja liige 1975–1991 * 2006 – [[Olga Marie Mikalsen]], norra laulja * 2006 – [[William L. Rice]], USA kunstnik * 2006 – [[Ernie Baron]], filipiini raadio- ja telesaatejuht * 2006 – [[Andrea Bronfman]], USA filantroop ja juudikogukonna aktivist * 2006 – [[Abu Ahmed Hassouna]], palestiina poliitik * 2006 – [[Chris McKinstry]], kanada-tšiili tehisintellekti uurija * [[2007]] – [[Leopoldo Pirelli]], itaalia ettevõtja, ettevõtte Pirelli president 1965–1996 * 2007 – [[Kaarel Pensa]], eesti kalamees ja luhavaht * [[2008]] – [[Andrzej Andrzejewski]], Poola brigaadikindral * [[2009]] – [[George Perle]], USA helilooja * 2009 – [[Robert W. Scott]], USA poliitik * 2009 – [[Astrid Folstad]], norra näitleja * 2009 – [[Juri Falik]], vene helilooja * 2009 – [[Anna Radziwiłł]], Poola ajaloolane ja poliitik * 2009 – [[Martin Delaney]], USA AIDS-iga võitlemise aktivist * 2009 – [[Bonnie Clark Halderman]], USA kirjanik * 2009 – [[Héctor Rossetto]], Argentina maletaja * [[2010]] – [[Thomas Prickett]], Briti õhuväeülem * 2010 – [[Earl Wild]], ameerika pianist * 2010 – [[Sam Match]], USA tennisist * 2010 – [[Roger Pierre]], prantsuse näitleja * 2010 – [[Viktor Palm]], Eesti keemik ja poliitik * 2010 – [[Douglas J. Martin]], Uus-Meremaa usutegelane * 2010 – [[Oleg Veliki]], ukraina päritolu Saksa käsipallur * [[2011]] – [[Vjatšeslav Šumski]], vene operaator * 2011 – [[Jack LaLanne]], Ameerika Ühendriikide toitumisspetsialist * [[2012]] – [[Uno Järvela]], Eesti koorijuht ja muusikapedagoog, soomepoiss * 2012 – [[Charla Krupp]], USA moeajakirjanik * 2012 – [[Bingham Ray]], USA filmiprodutsent * 2012 – [[Linda Pobul]], eesti keemik * [[2013]] – [[Józef Glemp]], Poola kardinal * 2013 – [[Aadu Paat]], eesti füüsik * [[2014]] – [[Riz Ortolani]], itaalia helilooja * 2014 – [[Mille Markovic]], Jugoslaavia päritolu Rootsi poksija ja kurjategija, kuninga kompromiteerija * 2014 – [[Juri Izrael]], Nõukogude Liidu ja Venemaa meteoroloog, akadeemik ja riigitegelane * 2014 – [[Fariza Ongarsõnova]], kasahhi kirjanik ja tõlkija * [[2015]] – [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas * 2015 – [[Ernie Banks]], USA pesapallur * 2015 – [[Aleksandr Lastin]], vene maletaja * [[2016]] – [[Nikolai Abramov (kirjanik)|Nikolai Abramov]], vepsa kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija * [[2018]] – [[Nicanor Parra]], Tšiili füüsik ja luuletaja * 2018 – [[Janno Reiljan]], Eesti poliitik ja majandusteadlane * 2018 – [[Ruth Alas]], eesti juhtimisteadlane * [[2021]] – [[Larry King]], Ameerika Ühendriikide tele- ja raadioajakirjanik * 2021 – [[Lothar Metz]], Ida-Saksamaa maadleja * 2021 – [[Hal Holbrook]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[2023]] – [[Álvaro Colom Caballeros]], Guatemala ettevõtja, riigiametnik ja poliitik, riigi president 2008–2012 * [[2024]] – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja * 2024 – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja * 2024 – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur * [[2025]] – [[Milvi Roosleht]], eesti pedagoogikateadlane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Jaanuar, 23.]] h9uowtvdqw68j2li39qwmpu8jxs4xj0 0 393937 7194261 7159098 2026-07-17T10:12:41Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ 7194261 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Mühlen <br/>Zur Mühlen | manusta = | pilt = Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg | alt = | pildiallkiri = | päritolu = Saksamaa, [[Vestfaal]] | esivanem = | praegune_suguvõsa_pea = | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = 1865 | number_saaremaa_rüütelkond = 59 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = | number_rootsi_rüütelkond = | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = | matrikuleeritud_soome_rüütelkond = | number_soome_rüütelkond = | väljasurnud_soome_rüütelkond = | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1797, 1854, 1872, 1896 | number_liivima_rüütelkond = 269, 401, 428, 445 | väljasurnud_liivimaa_rüütelkond = | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1824, 1841, 1845, 1861, 1905, 1918 | number_eestimaa_rüütelkond = 251 | väljasurnud_eestimaa_rüütelkond = }} '''Mühlen''', ka '''Zur Mühlen''', varem ''tor Molen'' ja ''thor Moelen'' on [[Eestimaa]]lt pärit [[aadlisuguvõsa]]. Zur Mühlenid olid 1792. aastast [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[riigiaadel]], 1797. aastast [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa]], 1824. aastast [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa]], 1845. aastast [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Kuramaa]] ja 1865. aastast [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Saaremaa rüütelkonda]]<ref>{{BBLD|GND11863741X}}</ref>. Suguvõsa esiisa oli [[Vestfaal]]ist [[Münster]]i lähedalt, [[Hermen thor Mölen|Hermann thor Moelen]] (umbes 1505–1559 [[Amsterdam]]), keda mainitakse [[Tallinn]]as tegutsevana 1532/33 ning oli seejärel [[Narva]]s kaupmees ja [[Narva rae liikmete loend#Narva rae bürgermeistrid|Narva bürgermeister]]. Mölen oli üks [[16. sajand]]i väljapaistvamaid [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] kaugkaupmehi, kes 1558. aasta augustis lahkus Tallinnast ning asus ümber [[Lübeck]]isse. == Mõisavaldused == [[:Kategooria:Zur Mühlenite mõisad|Suguvõsale kuulusid]] eri aegadel Eesti alal nt [[Aru mõis (Nõo)|Aru]], [[Muraste mõis|Muraste]], [[Pornuse mõis|Pornuse]], [[Vahastu mõis|Vahastu]], [[Eistvere mõis]], [[Koikla mõis|Koikla]], [[Käru mõis (Simuna)|Käru]], [[Leedi mõis|Leedi]], [[Mäemõisa mõis|Mäemõisa]], [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru]], [[Piirsalu mõis|Piirsalu]], [[Pindi mõis|Pindi]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Reastvere mõis|Reastvere]], [[Selli mõis|Selli]], [[Suure-Konguta mõis|Konguta]], [[Tudu mõis|Tudu]], [[Uniküla mõis (Sangaste)|Uniküla]], [[Uusna mõis|Uusna]], [[Veski mõis|Veski]], [[Vorbuse mõis|Vorbuse]], [[Võisiku mõis]] jt. == Suguvõsa liikmeid == Mühlenite ehk Zur Mühlenite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A [[Hermen thor Mölen|Hermann thor Moelen]] (umbes 1505–1559 [[Amsterdam]]<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I554865&lang=de Hermen THOR MÖLEN (MOLEN)], Familiendatenbank Niedersächsischer Landesverein für Familienkunde e.V.</ref>), kaupmees [[Tallinn]]as, kaupmees [[Narva]]s ja [[Narva rae liikmete loend#Narva rae bürgermeistrid|Narva bürgermeister]]<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00222|seite 222}}</ref> **B Blasius Zur Mühlen (thor Moelen) (maetud 1605 Tallinnas<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I554863&lang=de Blasius I ZUR MÜHLEN (THOR MOHLEN)], Familiendatenbank NLF</ref><ref>{{BBLD|GND137615973|Mühlen, Blasius zur (1545-1605)}}</ref>), kaupmees Tallinnas<ref name=":3">Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00223|seite 223}}</ref> ***C1 [[Helmold Zur Mühlen]] (sünd. enne 1590 –surn. 1649<ref>{{BBLD|GND137656416|Mühlen, Helmhold zur (-1649)}}</ref>), vaimulik, [[Tallinna linnakool (1428)|Tallinna linnakool]]i rektor, [[Kullamaa Püha Johannese kogudus|Kullamaa]], [[Keila kogudus]]e pastor, [[Ida-Harju praostkond|Harju praostkonna]] praost, kuningliku [[Eestimaa konsistoorium]]i [[assessor]]<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 83</ref> ***C2 Blasius Zur Mühlen (1575–1628<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I554184&lang=de Blasius II ZUR MÜHLEN (1575 in Reval (Tallinn) – Begräbnis: 30.06.1628 in Reval], Familiendatenbank NLF</ref>)<ref name=":3" /> ****D Hermann Johann Zur Mühlen (1625–1690<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I554184&lang=de Hermann Johann ZUR MÜHLEN (✶ 11.04.1625 in Reval (Tallin) EE – † 04.01.1690 in Reval (Tallin) EE)], Familiendatenbank NLF</ref><ref>Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 29</ref>), [[Tallinna raehärra]]<ref name=":3" /> *****F Thomas Zur Mühlen (~1649–1709<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I553961&lang=de Thomas ZUR MÜHLEN (✶ 1649 in Reval (Tallin) EE – † Apr. 1709 in Reval (Tallin) EE, Begräbnis: 26.04.1709 in Reval (Tallin) EE)], Familiendatenbank NLF</ref>, [[Tallinna raehärra]] ja [[Tallinna bürgermeister]] 1703–1710 ******G Heinrich Zur Mühlen (1686–1750)<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I553856&lang=de Hinrich (Heinrich) ZUR MÜHLEN (✶ 02.06.1686 in Reval (Tallin) EE – † 06.10.1750 in Reval (Tallin) EE)], Familiendatenbank NLF</ref>, [[Tallinna bürgermeister]] 1745–1750, [[Muraste mõis|Muraste]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Kandle mõis|Kandle]], [[Müüsleri mõis|Müüsleri]], [[Einmanni mõis]]nik<ref name=":3" /><ref name=":5">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00174|seite 165}}</ref> *******H1 Hermann Johann von Zur Mühlen (1719–1789)<ref>{{BBLD|GND13765653X|Mühlen, Hermann* Johann v. zur (1719-1789)}}</ref>, Tallinna bürgermeister<ref name=":0">Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00271|seite 262}}</ref><ref name=":3" /><ref name=":5" /> ********I1 ''Bernhard'' Heinrich von Zur Mühlen (1751–1826)<ref name="bernhard-h">[https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00175.html?prozent= Bernhard Heinrich zur Mühlen], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930</ref><ref>{{BBLD|0000000057768601|Mühlen, Bernhard* Heinrich v. zur (1751-1826)}}</ref>, siidikaupmees Tallinnas, [[Eistvere mõis|Eistvere]], [[Saumetsa mõis|Saumetsa]], [[Habaja mõis]]nik<ref name="bernhard-h" /><ref name=":0" /><ref name=":5" /><ref name=":6">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00175|seite 166}}</ref> *********J1 Hermann von Zur Mühlen (1781–1827)<ref>{{BBLD|GND1200997492|Mühlen, Hermann v. zur (1781-1827)}}</ref>, Eistvere mõisnik<ref name=":0" /><ref name=":6" /> **********K Moritz von Zur Mühlen (1812–1883), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), [[Veski mõis]]nik<ref name=":6" /><ref>{{BBLD|GND137576021|Mühlen, Moritz v. zur (1812-1883)}}</ref> vt. Võisiku suguvõsaliin *********J2 Bernhard Heinrich von Zur Mühlen (1789–1851), [[Habaja mõis]]nik<ref name=":6" />. Habaja (saksa k. ''Haus Habbat'') suguvõsaliin<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00176.html?prozent= Haus Habbat], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930</ref> *********J3 Eduard von Zur Mühlen (1793–1858), [[Saumetsa mõis]]nik<ref name=":6" /> **********K Eduard Heinrich von Zur Mühlen (1833–1906), Saumetsa, Voore mõisnik<ref name=":6" /> ********I2 Hermann von Zur Mühlen (1758–1827), [[Tallinna raad|Tallinna rae]] [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|raehärra]], [[Saaremaa]] [[Karja kihelkond|Karja kihelkonna]] [[Koikla mõis|Koikla]] (saksa k. ''Koiküll'') suguvõsaliini esiisa<ref name=":3" /> *********J1 Alfred Hermann von Zur Mühlen (1801–1856), Dr. med<ref name=":3" /><ref name=":4">Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00224|seite 224}}</ref><ref>{{BBLD|GND104170301|Mühlen, Alfred Hermann* v. zur (1801-1856)}}</ref> **********K [[Hermann von Zur Mühlen (1836–1910)|''Hermann'' Ludwig ''von zur Mühlen'']] (1836–1910), [[Koikla mõis]]nik, Saaremaa aadlikonvendi saadik, [[Saaremaa maanõunik]] 1880-1907, 1865 kanti [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name=":4" /><ref>{{BBLD|GND137656696|Mühlen, Hermann* Ludwig v. zur (1836-1910)}}</ref> ***********L Hermann (Armin) Carl von Zur Mühlen (1870–1918), [[Koikla mõis]]nik<ref name=":4" /> *********J2 Karl Albert Hermann von Zur Mühlen (1808–1860), [[Ohekatku mõis]]nik<ref name=":3" /> ********I3 Heinrich Zur Mühlen (1762–1802), Tallinna [[Suurgild]]i [[oldermann]], [[Kuramaa]] [[Aizlauce kihelkond|Aizlauce kihelkonna]] [[Bruņene mõis|Bruņene]] (saksa k. ''Brunnen'') ja Liivimaa Arrohofi suguvõsaliini esiisa<ref name=":0" /> ********I4 Kaspar Zur Mühlen (1763–1817)<ref>{{BBLD|GND137575912|Mühlen, Kaspar v. zur (1763-1817)}}</ref>, maakohtunik, [[Pornuse mõis|Pornuse]], Eistvere mõisnik<ref name=":0" />. Vt. Pornuse-[[Suure-Konguta mõis|Konguta]] suguvõsaliin *********J1 [[Kaspar von Zur Mühlen (1796–1836)|Kaspar von zur Mühlen]] (1796–1836), [[Vana-Pornuse mõis]]nik *********J2 ''Karl'' Johann ''von Zur Mühlen'' (1811–1881), [[Suure-Konguta mõis]]nik, [[Liivimaa Maakrediitselts]]i Eesti distrikti direktsiooni direktor<ref>{{BBLD|GND137656742|Mühlen, Karl v. zur (1811-1881)}}</ref> **********K Hermann ''Arthur von Zur Mühlen'' (1854–1928)<ref>[https://bbld.de/GND137615345 Mühlen, Hermann Arthur* v. zur (Zur-) (1854-1928)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, majandustegelane, [[Valguta mõis]]nik *********J3 ''Hermann'' Kaspar ''von Zur Mühlen'' (1814–1872), [[Uusna mõis]]nik, kreisisaadik<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00276|seite 267}}</ref>[[File:Raimund von Zur-Mühlen (Sport und Salon 1900).png|pisi|Raimund von Zur Mühlen (1854–1931)]] ********** K Raimund von Zur Mühlen (1854–1931) ([[:de:Raimund von Zur Mühlen|de]]), laulja ja lauluõpetaja Saksamaal ********I5 Carl Zur Mühlen (1764–1837), [[Viljandimaa]] [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] [[Uusna mõis]]nik ********I6 Friedrich Johann Zur Mühlen (1768–1798), Sellie mõisnik<ref name=":0" />. Liivimaa [[Leedi mõis|Leedi]] (saksa k. ''Ledis'') ja [[Ohekatku mõis|Ohekatku]] (saksa k. ''Haus Odenkat'') suguvõsaliini esiisa *********J Thomas Zur Mühlen (1793–1833), börsimaakler, [[Narva ajalugu#Tööstuslinnaks arenemine|Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Joala]] vabrikudirektor **********K Magnus Wilhelm Zur Mühlen (1793–1833), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten) [[Ohekatku mõis|Ohekatku]] mõisnik (saksa k. ''Haus Odenkat'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00176|Haus Odenkat}} </ref> ***********L1 Nikolai Karl Friedrich von Zur Mühlen (1870–1938 Haapsalu), Eestimaa [[Tudu mõis]]nik ja mõisaomanik Soomes<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00176|seite 167}}</ref> ***********L2 Harriet von Zur Mühlen (1871–1919 Rakvere), [[Tudu mõis]]ast, hukati bolševike poolt Rakveres 1917. aastal.<ref name="A. Palgi, Enamlaste võimulolemine Rakveres ja Rakvere Vabastamine, lk 107.">A. Palgi, Enamlaste võimulolemine Rakveres ja Rakvere Vabastamine, lk 107.</ref> ***********L3 ''Konstantin'' Otto ''von Zur Mühlen'' (sünd. 1880), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), põllumees *******H2 Cornelius von zur Mühlen (1721–1756)<ref name=":5" />, [[Läänemaa]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] [[Piirsalu mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00176|167}}</ref>. vt. Piirsalu suguvõsaliin ********I Cornelius Zur Mühlen (1756–1815), Tallinna raehärra, [[Piirsalu mõis]]nik == Piirsalu suguvõsaliin == *A Cornelius Zur Mühlen (1756–1815), veinikapmees, [[Tallinna raad|Tallinna rae]] [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|raehärra]], Tallinna [[Suurgild]]i [[oldermann]] ja ratman, [[Läänemaa]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] [[Piirsalu mõis]]nik<ref name=":7">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00177|seite 168}}</ref>. Piirsalu (saksa k. ''Haus Piersal'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00176|Haus Piersal}}</ref> **B Christian ''Ferdinand'' von Zur Mühlen (1788–1837), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Läänemaa kreisisaadik, [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru]], [[Piirsalu mõis]]nik<ref name=":7" /><ref>{{BBLD|GND137616252|Mühlen, Ferdinand v. zur (1788-1837)}}</ref> ***C1 [[Arthur von zur Mühlen|Gotthard Kornelius ''Arthur'' von Zur Mühlen]] (1820–1901), [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], kreisisaadik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref name=":7" /> ***C2 [[Gottwald von Zur Mühlen|Hermann Johann ''Gottwald'' von zur Mühlen]] (1825–1907), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakohtu]] sekretär (1862–1889)<ref name=":7" /><ref>[https://bbld.de/GND119697070X Mühlen, Gottwalt v. zur (1825-1907)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> ****D [[Konrad von Zur Mühlen]] (1868–1945), Eesti vaimulik, 1909–1939 [[Tallinna Niguliste kogudus]]e õpetaja, 1921–1939 [[Saksa praostkond|Saksa praostkonna]] praost *****F1 [[Bernhard von Zur Mühlen|''Bernhard'' Johann von zur Mühlen]] (1903 [[Järva-Peetri]] – 1984 Berliin), kirikuõpetaja Eestis ja Saksamaal *****F2 Walter von Zur Mühlen (1905–1990), geoloog<ref>[https://bbld.de/0000000016796526 Mühlen, Walter v. zur (1905-1990)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *****G1 [[Friedrich Werner von zur Mühlen]] (1912–1989), muusikapedagoog [[Tallinna Konservatoorium]]is ja Saksamaal<ref>[https://bbld.de/GND137657188 Mühlen, Friedrich Werner v. zur (1912-1989)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *****G2 [[Heinrich von Zur Mühlen|Heinrich (''Heinz'') Dieter von Zur Mühlen]] (1914–2005), baltisaksa ajaloolane ***C3 [[Ferdinand von Zur Mühlen|Traugott ''Ferdinand'' von Zur Mühlen]] (1828–1906), provintsiaalpoliitik, aastatel 1878–1886 [[Tallinna linnavolinik]], [[Järvamaa]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], aastatel 1881–1892 [[Tallinna toomkool]]i kuraator, [[Eestimaa Maakrediitselts]]i sekretär ja 1887–1902 president<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00178|seite 169}}</ref><ref>[https://bbld.de/GND137616279 Mühlen, Traugott Ferdinand* v. zur (1828-1906)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, [[Vahastu mõis]]a omanik == Liivimaa Vana-Pornuse-Konguta suguvõsaliin== *A [[Kaspar von Zur Mühlen (1796–1836)|Kaspar von Zur Mühlen]] (1796 [[Eistvere mõis|Eistvere]] – 1836 Vana-Pornuse), [[Liivimaa kubermang]]u [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonna]] [[Vana-Pornuse mõis]]nik. Kaspar von zur Mühleni (1763–1817) poeg. Pornuse-[[Suure-Konguta mõis|Konguta]] (''Haus Alt-Bornhusen-Congota'') suguvõsaliin<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00275|seite 266}}</ref> **B1 [[Hugo von Zur Mühlen|Hugo Kaspar von Zur Mühlen]] (1828−1869), [[Pornuse mõis]]nik ***C1 [[Alfred von Zur Mühlen|Karl Alfred von Zur Mühlen]] (1865−1945 Lehnsdorf), [[Vorbuse mõis]]a omanik ***C2 [[James von Zur Mühlen|James Konstantin Kaspar von Zur Mühlen]] (1862 Vana-Pornuse – 1926 Haapsalu), aastatel 1894–1919 [[Vana-Pornuse mõis]]a omanik. **Hermann von zur Mühlen (1831–1872), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabirittmeister) ***C3 ''Eduard'' John Kaspar von Zur Mühlen (1860 Viljandi – 1890), jurist, [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekoh]]tu assessor ***C4 ''Karl'' Hermann von Zur Mühlen (1863 [[Jaunbilska mõis|Jaunbilska]] – 1931) ***C5 ''Michael'' Hugo von Zur Mühlen (1866 Jaunbilska –1922), teadlane ajalooprofessor Belgia ülikoolis **B2 [[Robert Bernhard von Zur Mühlen]] (1835 Vana-Pornuse – 1899 Vastse-Kuuste), arst, 1860–1872 arst Paides, 1872–1888 [[Eistvere mõis]]a omanik. ***C [[Ralph von Zur Mühlen|August Hermann Hugo ''Ralph'' Emil von Zur Mühlen]] (1873–1947), [[pastor]], aastatel 1900–1904 [[Viljandi Pauluse kirik|Viljandi Pauluse]] [[Viljandi Pauluse kogudus|koguduse]] ja 1904–1906 [[Keila kirik|Keila]] [[Keila kogudus|kogudus]]e [[adjunkt]]õpetaja; 1906–1939 [[Haapsalu Jaani kirik|Haapsalu]] [[Haapsalu Jaani kogudus|Püha Johannese koguduse]] õpetaja. == Aru suguvõsaliin == *A Georg von Zur Mühlen (12.03.1798 Eistvere – 30.05.1877 Pindi), Tartumaal [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonna]] [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]]nik, Aru perekonnaliini<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00279|seite 270}}</ref> rajaja [[Tartumaa]]l, kes kanti [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] 1854. aastal nr 401 all<ref name=":0" />. **B1 Georg Friedrich von Zur Mühlen (1828–1907), dr med (suurvürstinna [[Jelena Pavlovna Romanova|Jelena Pavlovna]] ihuarst), Aru mõisnik **B2 Rudolf Julius von Zur Mühlen (1845–1913) ([[:de:Rudolf Julius von zur Mühlen|de]]), kunstnik == Võisiku suguvõsaliin == *A Moritz von Zur Mühlen (27.12.1812 [[Eistvere mõis|Eistvere]] – 27.10.1883 Tartu), Venemaa keisririigi sõjaväelane, [[Viljandimaa]] [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani kihelkonna]] [[Võisiku mõis]]nik, Võisiku suguvõsaliini rajaja<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00280|seite 271}}</ref>, Hermann zur Mühleni (1781–1827) poeg **B1 ''Max'' Karl Ferdinand von Zur Mühlen (30.11.1850 Veski – 23.12.1918 Tartu<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1919/01/25/51 Max von zur Mühlen surnud.], Tallinna Teataja, nr. 20, 25. jaanuar 1919</ref>), [[ihtüoloog]] ***C1 ''Werner'' August Moritz von Zur Mühlen (1.11.1878 Tartu – 15.12.1931 Pärnu), [[Lehtse turbatööstus]]e omanik, 1908–1919 pangaametnik Tartus, 1924–1926 [[Tartu Pank|Tartu pan]]ga Paide filiaali ja 1926–1930 Pärnu filiaali juhataja. ***C2 ''Arthur'' Max von Zur Mühlen (1885–1959), [[Balti pataljon]]i vabatahtlik, põlluharija ja kaupmees ****D1 Bengt von Zur Mühlen (1932 Tartu – 2016) ([[:de:Bengt von zur Mühlen|de]]), Saksa filmirežisöör ***C3 Leo Erwin von Zur Mühlen (1888– 1953 Moskva, [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]) ([[:de:Leo von zur Mühlen|de]]), teadlane, õppejõud Berliini ja [[Aachen]]i Kõrgemas Tehnikakoolis<ref>{{Netiviide |url=https://www.elus.ee/planeetmaa/?show=36&do=1 |pealkiri=Mühlen, Leo Erwin von zur. baltisaksa päritolu geoloog |vaadatud=2022-10-23 |arhiivimisaeg=2022-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221023140750/https://www.elus.ee/planeetmaa/?show=36&do=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ***C4 ''Paul'' Bernhard von Zur Mühlen (1897– 1979 Florida, USA) **B2 ''Leo'' Gerhard August von Zur Mühlen (1854 [[Krootuse mõis|Krootuse]] – 1942), [[Võisiku mõis|Võisiku]], [[Käru mõis (Simuna)|Käru]], [[Veski mõis]]nik ***C1 [[Viktor von Zur Mühlen|Victor Moritz Karl von Zur Mühlen]] (1879 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1950 [[Bautzen]] [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]]), ohvitser (kapten), [[Balti pataljon]]is ja [[Saksa-Balti erakond|Saksa-Balti erakonna]] poliitik ***C2 [[Egolf Leo von Zur Mühlen|''Egolf'' Leo von Zur Mühlen]] (1881 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1942 Tallinn), ***C3 ''Arved'' Max Robert von Zur Mühlen (1883 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1945 [[Wartheland]]) ***C4 ''Moritz'' Paul Reimar von Zur Mühlen (1885 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1945 Cottbus), [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]]nik, Käru (saksa k. ''Haus Kerro'') suguvõsaliin<ref> Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00175|Haus Kerro}}</ref> ***C5 ''Max'' Reimar von Zur Mühlen (1888 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1949 [[Murmansk]] [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]) == Leedi suguvõsaliin == *A Alexander von Zur Mühlen (20.10.1830–06.07.1871), [[Tartumaa]] [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonna]] [[Leedi mõis|Leedi]] ja [[Reastvere mõis]]nik. **B Eduard Friedrich Alexander von Zur Mühlen (1861–), [[Leedi mõis|Leedi]] ja [[Reastvere mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1201852714|Mühlen, Eduard* Friedrich Alexander v. zur (1861-)}}</ref><ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00279|seite 270}}</ref> ***C1 [[Erich von Zur Mühlen|Erich Friedrich Alexander Michael Nicolai von Zur Mühlen]] (1894–1940 Berliin), advokaat, [[Polaris (selts)|kindlustusaktsiaseltsi Polaris]] direktor 1938–1939<ref>{{BBLD|GND137616198|Mühlen, Erich Friedrich Alexander v. zur (1894-1940)}}</ref> ***C2 Oskar von Zur Mühlen (1904–1990), insener<ref>{{BBLD|0000000018373981|Mühlen, Oskar v. zur (1904-1990)}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00271|seite 262}} usw *Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00222|seite 222}} usw *Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00172|seite 163}} usw *[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3001 Perekond zur Mühlen] - EAA.1451 [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Zur Mühlenid| ]] [[Kategooria:Saksa-Rooma keisririigi aadlisuguvõsad]] dwjw8fxonwcnaqmszwju90bzhrbi9vi 7194291 7194261 2026-07-17T11:06:20Z NOSSER 8097 7194291 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Mühlen <br/>Zur Mühlen | manusta = | pilt = Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg | alt = | pildiallkiri = | päritolu = Saksamaa, [[Vestfaal]] | esivanem = | praegune_suguvõsa_pea = | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = 1865 | number_saaremaa_rüütelkond = 59 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = | number_rootsi_rüütelkond = | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = | matrikuleeritud_soome_rüütelkond = | number_soome_rüütelkond = | väljasurnud_soome_rüütelkond = | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1797, 1854, 1872, 1896 | number_liivima_rüütelkond = 269, 401, 428, 445 | väljasurnud_liivimaa_rüütelkond = | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1824, 1841, 1845, 1861, 1905, 1918 | number_eestimaa_rüütelkond = 251 | väljasurnud_eestimaa_rüütelkond = }} '''Mühlen''', ka '''Zur Mühlen''', varem ''tor Molen'' ja ''thor Moelen'' on [[Eestimaa]]lt pärit [[aadlisuguvõsa]]. Zur Mühlenid olid 1792. aastast [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[riigiaadel]], 1797. aastast [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa]], 1824. aastast [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa]], 1845. aastast [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Kuramaa]] ja 1865. aastast [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Saaremaa rüütelkonda]]<ref>{{BBLD|GND11863741X}}</ref>. Suguvõsa esiisa oli [[Vestfaal]]ist [[Münster]]i lähedalt, [[Hermen thor Mölen|Hermann thor Moelen]] (umbes 1505–1559 [[Amsterdam]]), keda mainitakse [[Tallinn]]as tegutsevana 1532/33 ning oli seejärel [[Narva]]s kaupmees ja [[Narva rae liikmete loend#Narva rae bürgermeistrid|Narva bürgermeister]]. Mölen oli üks [[16. sajand]]i väljapaistvamaid [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] kaugkaupmehi, kes 1558. aasta augustis lahkus Tallinnast ning asus ümber [[Lübeck]]isse. == Mõisavaldused == [[:Kategooria:Zur Mühlenite mõisad|Suguvõsale kuulusid]] eri aegadel Eesti alal nt [[Aru mõis (Nõo)|Aru]], [[Muraste mõis|Muraste]], [[Pornuse mõis|Pornuse]], [[Vahastu mõis|Vahastu]], [[Eistvere mõis]], [[Koikla mõis|Koikla]], [[Käru mõis (Simuna)|Käru]], [[Leedi mõis|Leedi]], [[Mäemõisa mõis|Mäemõisa]], [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru]], [[Piirsalu mõis|Piirsalu]], [[Pindi mõis|Pindi]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Reastvere mõis|Reastvere]], [[Selli mõis|Selli]], [[Suure-Konguta mõis|Konguta]], [[Tudu mõis|Tudu]], [[Uniküla mõis (Sangaste)|Uniküla]], [[Uusna mõis|Uusna]], [[Veski mõis|Veski]], [[Vorbuse mõis|Vorbuse]], [[Võisiku mõis]] jt. == Suguvõsa liikmeid == Mühlenite ehk Zur Mühlenite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A [[Hermen thor Mölen|Hermann thor Moelen]] (umbes 1505–1559 [[Amsterdam]]<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I554865&lang=de Hermen THOR MÖLEN (MOLEN)], Familiendatenbank Niedersächsischer Landesverein für Familienkunde e.V.</ref>), kaupmees [[Tallinn]]as, kaupmees [[Narva]]s ja [[Narva rae liikmete loend#Narva rae bürgermeistrid|Narva bürgermeister]]<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00222|seite 222}}</ref> **B Blasius Zur Mühlen (thor Moelen) (maetud 1605 Tallinnas<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I554863&lang=de Blasius I ZUR MÜHLEN (THOR MOHLEN)], Familiendatenbank NLF</ref><ref>{{BBLD|GND137615973|Mühlen, Blasius zur (1545-1605)}}</ref>), kaupmees Tallinnas<ref name=":3">Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00223|seite 223}}</ref> ***C1 [[Helmold Zur Mühlen]] (sünd. enne 1590 –surn. 1649<ref>{{BBLD|GND137656416|Mühlen, Helmhold zur (-1649)}}</ref>), vaimulik, [[Tallinna linnakool (1428)|Tallinna linnakool]]i rektor, [[Kullamaa Püha Johannese kogudus|Kullamaa]], [[Keila kogudus]]e pastor, [[Ida-Harju praostkond|Harju praostkonna]] praost, kuningliku [[Eestimaa konsistoorium]]i [[assessor]]<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 83</ref> ***C2 Blasius Zur Mühlen (1575–1628<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I554184&lang=de Blasius II ZUR MÜHLEN (1575 in Reval (Tallinn) – Begräbnis: 30.06.1628 in Reval], Familiendatenbank NLF</ref>)<ref name=":3" /> ****D Hermann Johann Zur Mühlen (1625–1690<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I554184&lang=de Hermann Johann ZUR MÜHLEN (✶ 11.04.1625 in Reval (Tallin) EE – † 04.01.1690 in Reval (Tallin) EE)], Familiendatenbank NLF</ref><ref>Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 29</ref>), [[Tallinna raehärra]]<ref name=":3" /> *****F Thomas Zur Mühlen (~1649–1709<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I553961&lang=de Thomas ZUR MÜHLEN (✶ 1649 in Reval (Tallin) EE – † Apr. 1709 in Reval (Tallin) EE, Begräbnis: 26.04.1709 in Reval (Tallin) EE)], Familiendatenbank NLF</ref>, [[Tallinna raehärra]] ja [[Tallinna bürgermeister]] 1703–1710 ******G Heinrich Zur Mühlen (1686–1750)<ref>[https://ofb2.genealogy.net/famreport.php?ofb=NLF&ID=I553856&lang=de Hinrich (Heinrich) ZUR MÜHLEN (✶ 02.06.1686 in Reval (Tallin) EE – † 06.10.1750 in Reval (Tallin) EE)], Familiendatenbank NLF</ref>, [[Tallinna bürgermeister]] 1745–1750, [[Muraste mõis|Muraste]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Kandle mõis|Kandle]], [[Müüsleri mõis|Müüsleri]], [[Einmanni mõis]]nik<ref name=":3" /><ref name=":5">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00174|seite 165}}</ref> *******H1 Hermann Johann von Zur Mühlen (1719–1789)<ref>{{BBLD|GND13765653X|Mühlen, Hermann* Johann v. zur (1719-1789)}}</ref>, Tallinna bürgermeister<ref name=":0">Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00271|seite 262}}</ref><ref name=":3" /><ref name=":5" /> ********I1 ''Bernhard'' Heinrich von Zur Mühlen (1751–1826)<ref name="bernhard-h">[https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00175.html?prozent= Bernhard Heinrich zur Mühlen], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930</ref><ref>{{BBLD|0000000057768601|Mühlen, Bernhard* Heinrich v. zur (1751-1826)}}</ref>, siidikaupmees Tallinnas, [[Eistvere mõis|Eistvere]], [[Saumetsa mõis|Saumetsa]], [[Habaja mõis]]nik<ref name="bernhard-h" /><ref name=":0" /><ref name=":5" /><ref name=":6">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00175|seite 166}}</ref> *********J1 Hermann von Zur Mühlen (1781–1827)<ref>{{BBLD|GND1200997492|Mühlen, Hermann v. zur (1781-1827)}}</ref>, Eistvere mõisnik<ref name=":0" /><ref name=":6" /> **********K1 Moritz von Zur Mühlen (1812–1883), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), [[Veski mõis]]nik<ref name=":6" /><ref>{{BBLD|GND137576021|Mühlen, Moritz v. zur (1812-1883)}}</ref> vt. Võisiku suguvõsaliin **********K2 Justus Johann von Zur Mühlen (1814–1847), [[Eistvere mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1205807713|Mühlen, Justus Johann v. zur (1814-1847)}}</ref> ***********L Oskar von Zur Mühlen (1843–1877), harrastushelilooja<ref>{{BBLD|GND137656866|Mühlen, Oskar v. zur (1843-1877)}}</ref> **********K3 Ernst von Zur Mühlen (1822–1888), [[Kobilu mõis]]nik, kihelkonnakohtunik<ref>{{BBLD|GND1229778357|Mühlen, Ernst v. zur (1822-1888)}}</ref> *********J2 Bernhard Heinrich von Zur Mühlen (1789–1851), [[Habaja mõis]]nik<ref name=":6" />. Habaja (saksa k. ''Haus Habbat'') suguvõsaliin<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00176.html?prozent= Haus Habbat], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Görlitz 1930</ref> *********J3 Eduard von Zur Mühlen (1793–1858), [[Saumetsa mõis]]nik<ref name=":6" /><ref>{{BBLD|GND1229778292|Mühlen, Eduard v. zur (1793-1859)}}</ref> **********K Eduard Heinrich von Zur Mühlen (1833–1906), Saumetsa, Voore mõisnik<ref name=":6" /> ********I2 Hermann von Zur Mühlen (1758–1827), [[Tallinna raad|Tallinna rae]] [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|raehärra]]<ref>{{BBLD|GND137656653|Mühlen, Hermann v. zur (1758-1827)}}</ref>, [[Saaremaa]] [[Karja kihelkond|Karja kihelkonna]] [[Koikla mõis|Koikla]] (saksa k. ''Koiküll'') suguvõsaliini esiisa<ref name=":3" /> *********J1 Alfred Hermann von Zur Mühlen (1801–1856), Dr. med<ref name=":3" /><ref name=":4">Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00224|seite 224}}</ref><ref>{{BBLD|GND104170301|Mühlen, Alfred Hermann* v. zur (1801-1856)}}</ref> **********K [[Hermann von Zur Mühlen (1836–1910)|''Hermann'' Ludwig ''von zur Mühlen'']] (1836–1910), [[Koikla mõis]]nik, Saaremaa aadlikonvendi saadik, [[Saaremaa maanõunik]] 1880-1907, 1865 kanti [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name=":4" /><ref>{{BBLD|GND137656696|Mühlen, Hermann* Ludwig v. zur (1836-1910)}}</ref> ***********L Hermann (Armin) Carl von Zur Mühlen (1870–1918), [[Koikla mõis]]nik<ref name=":4" /> *********J2 Karl Albert Hermann von Zur Mühlen (1808–1860), [[Ohekatku mõis]]nik<ref name=":3" /> ********I3 Heinrich von Zur Mühlen (1762–1802), Tallinna [[Suurgild]]i [[oldermann]]<ref>{{BBLD|GND137656246|Mühlen, Heinrich v. zur (1762-1802)}}</ref>, [[Kuramaa]] [[Aizlauce kihelkond|Aizlauce kihelkonna]] [[Bruņene mõis|Bruņene]] (saksa k. ''Brunnen'') ja Liivimaa [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]] (saklsa k. ''Arrohofi'') suguvõsaliini esiisa<ref name=":0" /> *********J1 ''Heinrich'' Ferdinand von Zur Mühlen (1794–1864), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), kanti 1845 [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa]] ja [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Kuramaa rüütelkonna aadlimatrik]]lisse, mõisaomanik [[Pihkva kubermang]]us<ref>{{BBLD|GND137656262|Mühlen, Heinrich* (Andrej) Ferdinand v. zur (1794-1864)}}</ref> *********J2 Georg von Zur Mühlen (1798–1877), [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]]nik, vt Aru suguvõsaliin ********I4 Kaspar von Zur Mühlen (1763–1817)<ref>{{BBLD|GND137575912|Mühlen, Kaspar v. zur (1763-1817)}}</ref>, maakohtunik, [[Pornuse mõis|Pornuse]], Eistvere mõisnik<ref name=":0" />. Vt. Pornuse-[[Suure-Konguta mõis|Konguta]] suguvõsaliin *********J1 [[Kaspar von Zur Mühlen (1796–1836)|Kaspar von zur Mühlen]] (1796–1836), [[Vana-Pornuse mõis]]nik *********J2 ''Karl'' Johann ''von Zur Mühlen'' (1811–1881), [[Suure-Konguta mõis]]nik, [[Liivimaa Maakrediitselts]]i Eesti distrikti direktsiooni direktor<ref>{{BBLD|GND137656742|Mühlen, Karl v. zur (1811-1881)}}</ref> **********K Hermann ''Arthur von Zur Mühlen'' (1854–1928)<ref>[https://bbld.de/GND137615345 Mühlen, Hermann Arthur* v. zur (Zur-) (1854-1928)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, majandustegelane, [[Valguta mõis]]nik *********J3 ''Hermann'' Kaspar ''von Zur Mühlen'' (1814–1872), [[Uusna mõis]]nik, kreisisaadik<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00276|seite 267}}</ref>[[File:Raimund von Zur-Mühlen (Sport und Salon 1900).png|pisi|Raimund von Zur Mühlen (1854–1931)]] ********** K Raimund von Zur Mühlen (1854–1931) ([[:de:Raimund von Zur Mühlen|de]]), laulja ja lauluõpetaja Saksamaal ********I5 Carl von Zur Mühlen (1764–1837), [[Viljandimaa]] [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] [[Uusna mõis]]nik ********I6 Friedrich Johann von Zur Mühlen (1768–1798)<ref>{{BBLD|GND137644922|Mühlen, Friedrich Johann v. zur (1768-1798)}}</ref>, Sellie mõisnik<ref name=":0" />. Liivimaa [[Leedi mõis|Leedi]] (saksa k. ''Ledis'') ja [[Ohekatku mõis|Ohekatku]] (saksa k. ''Haus Odenkat'') suguvõsaliini esiisa *********J Thomas Zur Mühlen (1793–1833)<ref>{{BBLD|GND137657145|Mühlen, Thomas v. zur (1793-1833)}}</ref>, börsimaakler, [[Narva ajalugu#Tööstuslinnaks arenemine|Narva]] [[Kreenholmi Manufaktuur]]i [[Joala]] vabrikudirektor **********K Magnus Wilhelm Zur Mühlen (1793–1833), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten) [[Ohekatku mõis|Ohekatku]] mõisnik (saksa k. ''Haus Odenkat'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00176|Haus Odenkat}} </ref> ***********L1 Nikolai Karl Friedrich von Zur Mühlen (1870–1938 Haapsalu), Eestimaa [[Tudu mõis]]nik ja mõisaomanik Soomes<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00176|seite 167}}</ref> ***********L2 Harriet von Zur Mühlen (1871–1919 Rakvere), [[Tudu mõis]]ast, hukati bolševike poolt Rakveres 1917. aastal.<ref name="A. Palgi, Enamlaste võimulolemine Rakveres ja Rakvere Vabastamine, lk 107.">A. Palgi, Enamlaste võimulolemine Rakveres ja Rakvere Vabastamine, lk 107.</ref> ***********L3 ''Konstantin'' Otto ''von Zur Mühlen'' (sünd. 1880), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), põllumees *******H2 Cornelius von zur Mühlen (1721–1756)<ref name=":5" />, [[Läänemaa]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] [[Piirsalu mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00176|167}}</ref>. vt. Piirsalu suguvõsaliin ********I Cornelius Zur Mühlen (1756–1815), Tallinna raehärra, [[Piirsalu mõis]]nik == Piirsalu suguvõsaliin == *A Cornelius Zur Mühlen (1756–1815), veinikapmees, [[Tallinna raad|Tallinna rae]] [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|raehärra]], Tallinna [[Suurgild]]i [[oldermann]] ja ratman, [[Läänemaa]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] [[Piirsalu mõis]]nik<ref name=":7">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00177|seite 168}}</ref>. Piirsalu (saksa k. ''Haus Piersal'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00176|Haus Piersal}}</ref> **B Christian ''Ferdinand'' von Zur Mühlen (1788–1837), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Läänemaa kreisisaadik, [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru]], [[Piirsalu mõis]]nik<ref name=":7" /><ref>{{BBLD|GND137616252|Mühlen, Ferdinand v. zur (1788-1837)}}</ref> ***C1 [[Arthur von zur Mühlen|Gotthard Kornelius ''Arthur'' von Zur Mühlen]] (1820–1901), [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], kreisisaadik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref name=":7" /> ***C2 [[Gottwald von Zur Mühlen|Hermann Johann ''Gottwald'' von zur Mühlen]] (1825–1907), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakohtu]] sekretär (1862–1889)<ref name=":7" /><ref>[https://bbld.de/GND119697070X Mühlen, Gottwalt v. zur (1825-1907)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> ****D [[Konrad von Zur Mühlen]] (1868–1945), Eesti vaimulik, 1909–1939 [[Tallinna Niguliste kogudus]]e õpetaja, 1921–1939 [[Saksa praostkond|Saksa praostkonna]] praost *****F1 [[Bernhard von Zur Mühlen|''Bernhard'' Johann von zur Mühlen]] (1903 [[Järva-Peetri]] – 1984 Berliin), kirikuõpetaja Eestis ja Saksamaal *****F2 Walter von Zur Mühlen (1905–1990), geoloog<ref>[https://bbld.de/0000000016796526 Mühlen, Walter v. zur (1905-1990)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *****G1 [[Friedrich Werner von zur Mühlen]] (1912–1989), muusikapedagoog [[Tallinna Konservatoorium]]is ja Saksamaal<ref>[https://bbld.de/GND137657188 Mühlen, Friedrich Werner v. zur (1912-1989)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *****G2 [[Heinrich von Zur Mühlen|Heinrich (''Heinz'') Dieter von Zur Mühlen]] (1914–2005), baltisaksa ajaloolane ***C3 [[Ferdinand von Zur Mühlen|Traugott ''Ferdinand'' von Zur Mühlen]] (1828–1906), provintsiaalpoliitik, aastatel 1878–1886 [[Tallinna linnavolinik]], [[Järvamaa]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], aastatel 1881–1892 [[Tallinna toomkool]]i kuraator, [[Eestimaa Maakrediitselts]]i sekretär ja 1887–1902 president<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00178|seite 169}}</ref><ref>[https://bbld.de/GND137616279 Mühlen, Traugott Ferdinand* v. zur (1828-1906)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, [[Vahastu mõis]]a omanik == Liivimaa Vana-Pornuse-Konguta suguvõsaliin== *A [[Kaspar von Zur Mühlen (1796–1836)|Kaspar von Zur Mühlen]] (1796 [[Eistvere mõis|Eistvere]] – 1836 Vana-Pornuse), [[Liivimaa kubermang]]u [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonna]] [[Vana-Pornuse mõis]]nik. Kaspar von zur Mühleni (1763–1817) poeg. Pornuse-[[Suure-Konguta mõis|Konguta]] (''Haus Alt-Bornhusen-Congota'') suguvõsaliin<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00275|seite 266}}</ref> **B1 [[Hugo von Zur Mühlen|Hugo Kaspar von Zur Mühlen]] (1828−1869), [[Pornuse mõis]]nik ***C1 [[Alfred von Zur Mühlen|Karl Alfred von Zur Mühlen]] (1865−1945 Lehnsdorf), [[Vorbuse mõis]]a omanik ***C2 [[James von Zur Mühlen|James Konstantin Kaspar von Zur Mühlen]] (1862 Vana-Pornuse – 1926 Haapsalu), aastatel 1894–1919 [[Vana-Pornuse mõis]]a omanik. **Hermann von zur Mühlen (1831–1872), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabirittmeister) ***C3 ''Eduard'' John Kaspar von Zur Mühlen (1860 Viljandi – 1890), jurist, [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekoh]]tu assessor ***C4 ''Karl'' Hermann von Zur Mühlen (1863 [[Jaunbilska mõis|Jaunbilska]] – 1931) ***C5 ''Michael'' Hugo von Zur Mühlen (1866 Jaunbilska –1922), teadlane ajalooprofessor Belgia ülikoolis **B2 [[Robert Bernhard von Zur Mühlen]] (1835 Vana-Pornuse – 1899 Vastse-Kuuste), arst, 1860–1872 arst Paides, 1872–1888 [[Eistvere mõis]]a omanik. ***C [[Ralph von Zur Mühlen|August Hermann Hugo ''Ralph'' Emil von Zur Mühlen]] (1873–1947), [[pastor]], aastatel 1900–1904 [[Viljandi Pauluse kirik|Viljandi Pauluse]] [[Viljandi Pauluse kogudus|koguduse]] ja 1904–1906 [[Keila kirik|Keila]] [[Keila kogudus|kogudus]]e [[adjunkt]]õpetaja; 1906–1939 [[Haapsalu Jaani kirik|Haapsalu]] [[Haapsalu Jaani kogudus|Püha Johannese koguduse]] õpetaja. == Aru suguvõsaliin == *A Georg von Zur Mühlen (12.03.1798 Eistvere – 30.05.1877 Pindi), Tartumaal [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonna]] [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]]nik<ref>{{BBLD|0000000057421931|Mühlen, Georg v. zur (1798-1877)}}</ref>, Aru perekonnaliini<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00279|seite 270}}</ref> rajaja [[Tartumaa]]l, kes kanti [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] 1854. aastal nr 401 all<ref name=":0" />. **B1 Georg Friedrich von Zur Mühlen (1828–1907), dr med (suurvürstinna [[Jelena Pavlovna Romanova|Jelena Pavlovna]] ihuarst), Aru mõisnik<ref>{{BBLD|GND137654154|Mühlen, Georg Friedrich* v. zur (1829-1907)}}</ref> **B2 Karl ''Leopold'' Hermann ''von zur Mühlen'' (1836–1896), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten) **B3 ''Georg'' Ferdinand ''von zur Mühlen'' (1843–1921)<ref>{{BBLD|GND1229778551|Mühlen, Georg v. zur (1843-)}}</ref>, [[Pindi mõis|Pindi]], [[Jõgeveste mõis]]nik **B4 ''Rudolf'' Julius ''von Zur Mühlen'' (1845–1913) ([[:de:Rudolf Julius von zur Mühlen|de]]), kunstnik<ref>{{BBLD|0000000060693778|Mühlen, Rudolph* Julius v. zur (1845-1913)}}</ref> == Võisiku suguvõsaliin == *A Moritz von Zur Mühlen (27.12.1812 [[Eistvere mõis|Eistvere]] – 27.10.1883 Tartu), Venemaa keisririigi sõjaväelane, [[Viljandimaa]] [[Kolga-Jaani kihelkond|Kolga-Jaani kihelkonna]] [[Võisiku mõis]]nik, Võisiku suguvõsaliini rajaja<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00280|seite 271}}</ref>, Hermann zur Mühleni (1781–1827) poeg **B1 ''Max'' Karl Ferdinand von Zur Mühlen (30.11.1850 Veski – 23.12.1918 Tartu<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1919/01/25/51 Max von zur Mühlen surnud.], Tallinna Teataja, nr. 20, 25. jaanuar 1919</ref><ref>{{BBLD|000000039136694X|Mühlen, Max* Karl Ferdinand v. zur (Zur-) (1850-1918)}}</ref>), [[ihtüoloog]] ***C1 ''Werner'' August Moritz von Zur Mühlen (1.11.1878 Tartu – 15.12.1931 Pärnu), [[Lehtse turbatööstus]]e omanik, 1908–1919 pangaametnik Tartus, 1924–1926 [[Tartu Pank|Tartu pan]]ga Paide filiaali ja 1926–1930 Pärnu filiaali juhataja<ref>{{BBLD|GND137657161|Mühlen, Werner v. zur (1878-1931)}}</ref>. ****D Heinrich von Zur Mühlen (1908-1994), ametnik<ref>{{BBLD|0000000078833679|Mühlen, Heinrich v. zur (1908-1994)}}</ref> ***C2 ''Arthur'' Max von Zur Mühlen (1885–1959), [[Balti pataljon]]i vabatahtlik, põlluharija ja kaupmees<ref>{{BBLD|GND13761540X|Mühlen, Arthur v. zur (1885-1958)}}</ref> ****D1 [[Bengt von zur Mühlen|Bengt von Zur Mühlen]] (1932 Tartu – 2016) ([[:de:Bengt von zur Mühlen|de]]), Saksa filmirežisöör ***C3 Leo Erwin von Zur Mühlen (1888– 1953 Moskva, [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]) ([[:de:Leo von zur Mühlen|de]]), teadlane, õppejõud Berliini ja [[Aachen]]i Kõrgemas Tehnikakoolis<ref>{{Netiviide |url=https://www.elus.ee/planeetmaa/?show=36&do=1 |pealkiri=Mühlen, Leo Erwin von zur. baltisaksa päritolu geoloog |vaadatud=2022-10-23 |arhiivimisaeg=2022-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221023140750/https://www.elus.ee/planeetmaa/?show=36&do=1 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{BBLD|0000000061504078|Mühlen, Leo* Erwin v. zur (1888-1953)}}</ref> ***C4 ''Paul'' Bernhard von Zur Mühlen (1897– 1979 Florida, USA)<ref>{{BBLD|GND137656939|Mühlen, Paul v. zur (1897-1979)}}</ref> **B2 ''Leo'' Gerhard August von Zur Mühlen (1854 [[Krootuse mõis|Krootuse]] – 1942), [[Võisiku mõis|Võisiku]], [[Käru mõis (Simuna)|Käru]], [[Veski mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1201345669|Mühlen, Leo v. zur (1854-)}}</ref> ***C1 [[Viktor von Zur Mühlen|Victor Moritz Karl von Zur Mühlen]] (1879 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1950 [[Bautzen]] [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]]), ohvitser (kapten), [[Balti pataljon]]is ja [[Saksa-Balti erakond|Saksa-Balti erakonna]] poliitik ***C2 [[Egolf Leo von Zur Mühlen|''Egolf'' Leo von Zur Mühlen]] (1881 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1942 Tallinn), ***C3 ''Arved'' Max Robert von Zur Mühlen (1883 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1945 [[Wartheland]]) ***C4 ''Moritz'' Paul Reimar von Zur Mühlen (1885 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1945 Cottbus), [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]]nik, Käru (saksa k. ''Haus Kerro'') suguvõsaliin<ref> Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00175|Haus Kerro}}</ref> ***C5 ''Max'' Reimar von Zur Mühlen (1888 [[Võisiku mõis|Võisiku]] – 1949 [[Murmansk]] [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]) == Leedi suguvõsaliin == *A Alexander von Zur Mühlen (20.10.1830–06.07.1871), [[Tartumaa]] [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonna]] [[Leedi mõis|Leedi]] ja [[Reastvere mõis]]nik. **B Eduard Friedrich Alexander von Zur Mühlen (1861–), [[Leedi mõis|Leedi]] ja [[Reastvere mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1201852714|Mühlen, Eduard* Friedrich Alexander v. zur (1861-)}}</ref><ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00279|seite 270}}</ref> ***C1 [[Erich von Zur Mühlen|Erich Friedrich Alexander Michael Nicolai von Zur Mühlen]] (1894–1940 Berliin), advokaat, [[Polaris (selts)|kindlustusaktsiaseltsi Polaris]] direktor 1938–1939<ref>{{BBLD|GND137616198|Mühlen, Erich Friedrich Alexander v. zur (1894-1940)}}</ref> ***C2 Oskar von Zur Mühlen (1904–1990), insener<ref>{{BBLD|0000000018373981|Mühlen, Oskar v. zur (1904-1990)}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00271|seite 262}} usw *Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00222|seite 222}} usw *Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00172|seite 163}} usw *[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3001 Perekond zur Mühlen] - EAA.1451 [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Zur Mühlenid| ]] [[Kategooria:Saksa-Rooma keisririigi aadlisuguvõsad]] 95uywphkxup2igx1rm2ps7tdg6u9xf5 0 398716 7194063 7190648 2026-07-17T05:22:26Z Velirand 67997 7194063 wikitext text/x-wiki '''Jan Tammik''' ( [[25. märts]] [[1970]] [[Rakvere]] – 10. juuli 2026 Tartu) oli eesti [[maalikunstnik]]. Õppinud [[Rakvere 3. Keskkool]]i kunstiklassis ja [[Tartu Kunstikool]]is. Maalib põhiliselt [[natüürmort]]e, [[meremaal|mere]]- ja [[maastikumaal|maastikuvaateid]] järgides traditsioonilist maalilaadi. Esinenud näitustega Tartu [[Gildi galerii]]s (2008), [[Tõrva raamatukogu]]s (2008), [[Ajamaja galerii]]s (2008), [[Võrumaa muuseum]]is (2010), [[Värska raamatukogu]]s (2011), Aedvilja Tänava Galeriis (2012), [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemajas (2014) ja [[Vastseliina rahvamaja]]s (2015). Osalenud näitustel ka [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Prantsusmaa]]l.<ref>[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=79 E-kunstisalong. Jan Tammik]</ref> Harrastanud [[avamerepurjetamine|avamerepurjetamist]].<ref>{{Netiviide |url=http://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912509/Helme-Torva+Elu+23.11.2008.pdf/5e915fd2-f77c-4159-a466-cebc70f74409;jsessionid=3E9B7E890648AC49D6C7C6DEEC6841A5?version=1.0 |pealkiri=Tiina Rillo. Kirglik purjetaja Jan Tammik pani välja oma maalid. Helme-Tõrva Elu, 23.11.2008 |vaadatud=22.03.2015 |arhiivimisaeg=2.04.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161625/http://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912509/Helme-Torva+Elu+23.11.2008.pdf/5e915fd2-f77c-4159-a466-cebc70f74409;jsessionid=3E9B7E890648AC49D6C7C6DEEC6841A5?version=1.0 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2003. ja 2004. aastal tuli avamerepurjetamises ([[Muhu väina regatt|Muhu väina regatil]]) Eesti meistriks.<ref>[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=91436 Sport24. Sporditulemused]</ref> Tema isa on maalikunstnik [[Rein Tammik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jantammik.com/?lk=galerii Jan Tammiku galerii] *[http://www.rutiavatudateljee.ee/maal/jan-tammik/ Kunstigalerii "Avatud ateljee". Jan Tammik] *[http://www.virumaateataja.ee/2283383/kultuur-viinamarjad-ja-karbseseened-sibulad-meri-ja-tammik Kultuur: Viinamarjad ja kärbseseened. Sibulad. Meri ja Tammik. Virumaa Teataja, 01.03.2006] {{JÄRJESTA:Tammik, Jan}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] iyxnpelgcy5fgodmkgahrt2rax6bql5 7194064 7194063 2026-07-17T05:23:11Z Velirand 67997 + kategooria 7194064 wikitext text/x-wiki '''Jan Tammik''' ( [[25. märts]] [[1970]] [[Rakvere]] – 10. juuli 2026 Tartu) oli eesti [[maalikunstnik]]. Õppinud [[Rakvere 3. Keskkool]]i kunstiklassis ja [[Tartu Kunstikool]]is. Maalib põhiliselt [[natüürmort]]e, [[meremaal|mere]]- ja [[maastikumaal|maastikuvaateid]] järgides traditsioonilist maalilaadi. Esinenud näitustega Tartu [[Gildi galerii]]s (2008), [[Tõrva raamatukogu]]s (2008), [[Ajamaja galerii]]s (2008), [[Võrumaa muuseum]]is (2010), [[Värska raamatukogu]]s (2011), Aedvilja Tänava Galeriis (2012), [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemajas (2014) ja [[Vastseliina rahvamaja]]s (2015). Osalenud näitustel ka [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Prantsusmaa]]l.<ref>[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=79 E-kunstisalong. Jan Tammik]</ref> Harrastanud [[avamerepurjetamine|avamerepurjetamist]].<ref>{{Netiviide |url=http://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912509/Helme-Torva+Elu+23.11.2008.pdf/5e915fd2-f77c-4159-a466-cebc70f74409;jsessionid=3E9B7E890648AC49D6C7C6DEEC6841A5?version=1.0 |pealkiri=Tiina Rillo. Kirglik purjetaja Jan Tammik pani välja oma maalid. Helme-Tõrva Elu, 23.11.2008 |vaadatud=22.03.2015 |arhiivimisaeg=2.04.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161625/http://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912509/Helme-Torva+Elu+23.11.2008.pdf/5e915fd2-f77c-4159-a466-cebc70f74409;jsessionid=3E9B7E890648AC49D6C7C6DEEC6841A5?version=1.0 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2003. ja 2004. aastal tuli avamerepurjetamises ([[Muhu väina regatt|Muhu väina regatil]]) Eesti meistriks.<ref>[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=91436 Sport24. Sporditulemused]</ref> Tema isa on maalikunstnik [[Rein Tammik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jantammik.com/?lk=galerii Jan Tammiku galerii] *[http://www.rutiavatudateljee.ee/maal/jan-tammik/ Kunstigalerii "Avatud ateljee". Jan Tammik] *[http://www.virumaateataja.ee/2283383/kultuur-viinamarjad-ja-karbseseened-sibulad-meri-ja-tammik Kultuur: Viinamarjad ja kärbseseened. Sibulad. Meri ja Tammik. Virumaa Teataja, 01.03.2006] {{JÄRJESTA:Tammik, Jan}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 67m6styx7g6vhdkdl5lppbjioexftj9 7194065 7194064 2026-07-17T05:23:39Z Velirand 67997 7194065 wikitext text/x-wiki '''Jan Tammik''' ( [[25. märts]] [[1970]] [[Rakvere]] – 10. juuli 2026 Tartu) oli eesti [[maalikunstnik]]. Õppinud [[Rakvere 3. Keskkool]]i kunstiklassis ja [[Tartu Kunstikool]]is. Maalis põhiliselt [[natüürmort]]e, [[meremaal|mere]]- ja [[maastikumaal|maastikuvaateid]] järgides traditsioonilist maalilaadi. Esinenud näitustega Tartu [[Gildi galerii]]s (2008), [[Tõrva raamatukogu]]s (2008), [[Ajamaja galerii]]s (2008), [[Võrumaa muuseum]]is (2010), [[Värska raamatukogu]]s (2011), Aedvilja Tänava Galeriis (2012), [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemajas (2014) ja [[Vastseliina rahvamaja]]s (2015). Osalenud näitustel ka [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Prantsusmaa]]l.<ref>[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=79 E-kunstisalong. Jan Tammik]</ref> Harrastanud [[avamerepurjetamine|avamerepurjetamist]].<ref>{{Netiviide |url=http://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912509/Helme-Torva+Elu+23.11.2008.pdf/5e915fd2-f77c-4159-a466-cebc70f74409;jsessionid=3E9B7E890648AC49D6C7C6DEEC6841A5?version=1.0 |pealkiri=Tiina Rillo. Kirglik purjetaja Jan Tammik pani välja oma maalid. Helme-Tõrva Elu, 23.11.2008 |vaadatud=22.03.2015 |arhiivimisaeg=2.04.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161625/http://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912509/Helme-Torva+Elu+23.11.2008.pdf/5e915fd2-f77c-4159-a466-cebc70f74409;jsessionid=3E9B7E890648AC49D6C7C6DEEC6841A5?version=1.0 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2003. ja 2004. aastal tuli avamerepurjetamises ([[Muhu väina regatt|Muhu väina regatil]]) Eesti meistriks.<ref>[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=91436 Sport24. Sporditulemused]</ref> Tema isa on maalikunstnik [[Rein Tammik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jantammik.com/?lk=galerii Jan Tammiku galerii] *[http://www.rutiavatudateljee.ee/maal/jan-tammik/ Kunstigalerii "Avatud ateljee". Jan Tammik] *[http://www.virumaateataja.ee/2283383/kultuur-viinamarjad-ja-karbseseened-sibulad-meri-ja-tammik Kultuur: Viinamarjad ja kärbseseened. Sibulad. Meri ja Tammik. Virumaa Teataja, 01.03.2006] {{JÄRJESTA:Tammik, Jan}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Surnud 2026]] qmbj94kd94g07v5z99anzofduv3fu45 7194067 7194065 2026-07-17T05:25:33Z Velirand 67997 7194067 wikitext text/x-wiki '''Jan Tammik''' ( [[25. märts]] [[1970]] [[Rakvere]] – [[10. juuli]] [[2026]] [[Tartu]]) oli eesti [[maalikunstnik]]. Õppinud [[Rakvere 3. Keskkool]]i kunstiklassis ja [[Tartu Kunstikool]]is. Maalis põhiliselt [[natüürmort]]e, [[meremaal|mere]]- ja [[maastikumaal|maastikuvaateid]] järgides traditsioonilist maalilaadi. Esinenud näitustega Tartu [[Gildi galerii]]s (2008), [[Tõrva raamatukogu]]s (2008), [[Ajamaja galerii]]s (2008), [[Võrumaa muuseum]]is (2010), [[Värska raamatukogu]]s (2011), Aedvilja Tänava Galeriis (2012), [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemajas (2014) ja [[Vastseliina rahvamaja]]s (2015). Osalenud näitustel ka [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Prantsusmaa]]l.<ref>[http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=79 E-kunstisalong. Jan Tammik]</ref> Harrastanud [[avamerepurjetamine|avamerepurjetamist]].<ref>{{Netiviide |url=http://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912509/Helme-Torva+Elu+23.11.2008.pdf/5e915fd2-f77c-4159-a466-cebc70f74409;jsessionid=3E9B7E890648AC49D6C7C6DEEC6841A5?version=1.0 |pealkiri=Tiina Rillo. Kirglik purjetaja Jan Tammik pani välja oma maalid. Helme-Tõrva Elu, 23.11.2008 |vaadatud=22.03.2015 |arhiivimisaeg=2.04.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161625/http://torva.kovtp.ee/documents/179495/1912509/Helme-Torva+Elu+23.11.2008.pdf/5e915fd2-f77c-4159-a466-cebc70f74409;jsessionid=3E9B7E890648AC49D6C7C6DEEC6841A5?version=1.0 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2003. ja 2004. aastal tuli avamerepurjetamises ([[Muhu väina regatt|Muhu väina regatil]]) Eesti meistriks.<ref>[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=91436 Sport24. Sporditulemused]</ref> Tema isa on maalikunstnik [[Rein Tammik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jantammik.com/?lk=galerii Jan Tammiku galerii] *[http://www.rutiavatudateljee.ee/maal/jan-tammik/ Kunstigalerii "Avatud ateljee". Jan Tammik] *[http://www.virumaateataja.ee/2283383/kultuur-viinamarjad-ja-karbseseened-sibulad-meri-ja-tammik Kultuur: Viinamarjad ja kärbseseened. Sibulad. Meri ja Tammik. Virumaa Teataja, 01.03.2006] {{JÄRJESTA:Tammik, Jan}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 0awxnbhqf7slcak330bjpfloaows41v 0 400047 7194101 6923684 2026-07-17T06:59:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194101 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kelme_manor.jpg|pisi|Kelmė mõisa peahoone]] '''Kelmė mõis''' (leedu ''Kelmės dvaras'') on endine mõis [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kelmė]]s. Mõisat on esmamainitud XVI sajandi alguses. Esimesed omanikud olid Kontautased, seejärel kuulus see Bartoševičitele, siis [[Hlebowicz]]itele ja [[1549]]. aastast Solomereckitele. Kinnisvara inventuur aastast [[1574]] näitab, et toona oli mõisas kaks elanikku ning peahoone pooled olid teineteisest eraldatud ja neil olid eraldi sissepääsud. Jagatud olid ka kõrvalhooned: laudad, aidad, pagaritöökoda.<ref> K. Jablonskis. Istorijos archyvas, XVI a. (Lietuvos inventoriai, t. 1, 1934, skilt. 209–216)]</ref> [[1591]]. aastal läks mõis Grużewskite suguvõsa valdusse, jäädes nende kätte kuni võõrandamiseni [[1940]]. aastal. [[1831]]. aastal oli mõisa omanik Julius Gruževskis, kes organiseeris sealses piirkonnas tsaarivõimude vastu suunatud ülestõusu; pärast ülestõusu mahasurumist emigreerus ta [[Prantsusmaa]]le. Viimased omanikud olid Gabrielė Gruževskienė ning tema tütred Sofija ja Adolfina, pärast mõisa võõrandamist [[küüditamine|küüditati]] nad [[Siber]]isse. [[1780]]. aastal ehitati praegune, [[barokk]]stiilis peahoone. [[1892]]. aastal rekonstrueeriti hoone arhitekt Franciszek Lehmanni projekti järgi, [[1898]]. aastal võeti käsile pargikompleksi renoveerimine. Pärast mõisa võõrandamist asus hoones kool, seejärel kohaliku [[sovhoos]]i kontor. [[1990]]. aastast asub hoones muuseum. Üks põnevamaid ehitisi mõisakompleksis on väravahoone. Selle esimesel korrusel asus vangla. Hoone teisel korrusel asus Grużewskite raamatukogu, kus oli üle 5000 raamatu. [[1941]]. aastal toimetati see [[Šiauliai]]sse ja anti muuseumile, [[1952]]. aastal anti raamatud üle [[Leedu Teaduste Akadeemia]] raamatukogule. Linna käsutuses on üle 20 000 lehekülje raamatukogust pärinevaid arhiivimaterjale, ülejäänud materjale säilitatakse Leedu riigiarhiivis ja [[Leedu rahvusraamatukogu]]s. Kõrvalhoonetest on säilinud veel rahvalikus stiilis kontorihoone, vesiveski ja kaks mõisatööliste maja, XIX sajandil ehitatud piiritusevabrik ja meierei, XVIII sajandi teisel poolel ehitatud ait. Ait on restaureeritud ja moodustab osa muuseumist, restaureerimist rahastas 289 877 euro ulatuses Norra saatkond.<ref>http://www.norvegija.lt/News_and_events/Norway_and_Lithuania/EEA-GrantsNorway-Grants-2009-2014/Projektai1/Kelme-M{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mõisakompleksi juures asub XVII sajandi teisel poolel rajatud park. <gallery> Kelmes_dvaras_vartai_2013_IMG_7139.jpg|Mõisa väravahoone Kelmes_dvaras_svirnas_2013_IMG_7136.jpg|Mõisa ait </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.heritage.lt/dvarai/foto.php?id=518 Sissekanne Leedu mõisate saidil; fotod] (''leedu keeles'') *[http://www.miestai.net/forumas/showthread.php?t=6827 Kelmė mõis] *[http://kvr.kpd.lt/heritage/Pages/KVRDetail.aspx?lang=lt&MC=193 Mõis kultuuriväärtuste registris] (''leedu keeles'') *[http://blog.liutkus.eu/kelmes-dvaras/ Fotoreportaaž Kelmė mõisast] *[http://www.kelmesmuziejus.lt/5532/kelmes-dvaro-sodyba/istorija.html Kelmė mõisa ajalugu] (''leedu keeles'') [[Kategooria:Kelmė rajoon]] [[Kategooria:Leedu mõisad]] {{Coordinate|NS=55/38/18/N|EW=22/56/18/E|type=landmark|region=LT}} 9csfbipoyr72q39oi9al5yqxdog0lp9 0 412975 7193868 7188690 2026-07-16T15:05:41Z Avjoska 1538 /* Lib */ 7193868 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Li)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Li". ==Li== *[[Li Bo]], hiina luuletaja (701–762) *[[Jet Li]], hiina ''wushu''-sportlane ja filminäitleja (1963–) *[[Li Keqiang]], Hiina poliitik (1955–2023) *[[Li Na]], hiina naistennisist (1982–) *[[Li Nan]], hiina korvpallur (1976–) *[[Li Qiang]], Hiina poliitik (1959–) *[[Li Shangfu]], Hiina aerokosmoseinsener ja endine sõjaväelane (1958–) *[[Li Zongren]], hiina väejuht (1890–1969) *[[Li Xuezhi]], hiina laskesuusataja (1991–) *[[Li Xueyao]], hiina naissuusahüppaja (1995–) ==Lia== *[[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane (1940–2006) *[[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija (1926–2023) ==Lib== *[[Willard Libby]], Ameerika Ühendriikide keemik (1908–1980) *[[Juhan Libe]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1904–1947) *[[Taavi Libe]], eesti raadioajakirjanik (1988–) *[[Martin Libene]], eesti näitleja (1899–1919) *[[Zbigniew Libera]], poola kunstnik (1959–) *[[Bogusław Liberadzki]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1948–) *[[Liberius]], paavst (4. sajand) *[[Konrad Libicki]], Poola diplomaat (1891–1980) *[[Inese Lībiņa-Egnere]], Läti poliitik ja jurist (1977–) *[[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (1967–2016) *[[Ester Liblik]], eesti muusikapedagoog (1957–) *[[Prits Liblik]], eesti ettevõtja (1944–2012) *[[Raino Liblik]], eesti koolijuht (1977–) *[[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane (1981–) *[[Tullio Liblik]], eesti ärimees (1964–) ==Lic== *[[Lilija Līce]], läti skulptor (1913–1991) *[[Georg Christoph Lichtenberg]], saksa kirjanik, filosoof ja füüsik (1742–1799) *[[Eva Lichtenberger]], Austria poliitik (1954–) *[[Roy Lichtenstein]], USA popkunstnik (1923–1997) *[[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja (1970–) *[[Robert Lichton]], Rootsi sõjaväelane (1631–1692) *[[Stephan Lichtsteiner]], Šveitsi jalgpallur (1984–) *[[Licinius]] *[[Arnis Līcītis]], läti näitleja (1946–2022) *[[Kamila Lićwinko]], poola kergejõustiklane (1986–) ==Lid== *[[Jimmy Lidberg]], rootsi maadleja (1982–) *[[Alice Liddell]], [[Lewis Carroll]]i muusa ("Alice") (1852–1934) *[[Martin Lidegaard]], Taani poliitik (1966–) *[[Sven Lidman]], rootsi vaimulik ja uurimisreisija (1784–1845) *[[David Lidov]], Kanada muusikateadlane ja semiootik (1941–) *[[Nicklas Lidström]], endine Rootsi jäähokimängija (1970–) ==Lie== *[[Aylar Lie]], iraani-norra modell, laulja ja endine pornonäitleja (1984–) *[[Jonas Lie]], norra kirjanik (1833–1908) *[[Trygve Halvdan Lie]], Norra poliitik (1896–1968) *[[Stella Liebeck]], USA hageja (1912–2004) *[[Burchard Lieberg]], vaimulik Eestis ja Saksamaal (1914–2003) *[[Endel Lieberg]], eesti põllumajandustegelane (1927–2011) *[[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu klassikaline filoloog (1929–2016) *[[Herbert Konstantin Johannes Lieberg]], baltisaksa rahvusest Eesti luteri vaimulik (1891–1949) *[[Avigdor Lieberman]], Iisraeli poliitik (1958–) *[[Joe Lieberman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1942–2024) *[[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (1934–2022) *[[Max Liebermann]], Saksamaa kunstnik (1847–1935) *[[Ervin Liebert]], eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener (1939–2026) *[[André Liebich]], poola sõjaajaloolane, sõjaväelane (1893–1958) *[[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Karl Liebknecht]], Saksamaa poliitik (1871–1919) *[[Sophie Liebknecht]], vene päritolu saksa sotsialist, feminist ja kunstiajaloolane (1884–1964) *[[Jens Lieblein]], norra egüptoloog (1827–1911) * [[Abe Liebman]], Eesti ajaloolane (1914–1990) *[[Rakel Liehu]], soome kirjanik (1939–) *[[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (1933–2019) *[[Jens Lien]], norra filmirežissöör (1967–) *[[Andris Liepa]], Venemaa balletilavastaja ja endine balletitantsija (1962–) *[[Ilze Liepa]], läti juurtega Venemaa balletitantsija ja näitleja (1963–) *[[Māris Liepa]], läti ja Nõukogude Liidu balletitantsija (1936–1989) *[[Anita Liepiņa]], läti käija, maratonijooksja ja rogainija (1967–) *[[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik (1967–) *[[Līga Liepiņa]], läti näitleja (1946–) *[[Harijs Liepiņš]], läti näitleja (1927–1998) *[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1942) *[[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (1943–2022) *[[Hugo Karl Liepmann]], juudi päritolu Saksamaa neuroloog ja psühhiaater (1863–1925) *[[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu tervishoiuteadlane ja alpinist (1893–1984) *[[Dominic Lieven]], Briti ajaloolane (1952–) *[[Wilhelm Heinrich von Lieven]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1800–1880) ==Lif== *[[Serge Lifar]], Prantsusmaa ballettmeister (1905–1986) *[[Jevgeni Lifšits]], vene füüsik (1915–1985) ==Lig== *[[Jegor Ligatšov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (1920–2021) *[[Taavo Lige]], eesti vaimulik *[[Timo Lige]] *[[Madis Ligema]], eesti filmirežissöör (1986–) *[[György Ligeti]], juudi helilooja (1923–2006) *[[Ted Ligety]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Gordon Lightfoot]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (1938–2023) *[[James Lighthill]], Suurbritannia rakendusmatemaatik (1924–1998) *[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane (1928–1990) *[[Jürgen Ligi]], eesti poliitik (1959–) *[[Katre Ligi]], eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja (1953–) *[[Priit Ligi]], eesti arheoloog (1958–1994) *[[Viive Ligi]], eesti jurist ja kohtunik (1956–) *[[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht (1977–) *[[Valentine Ligny]], Prantsusmaa ülipikaealine (1906–) *[[Alfonso Liguori]], itaalia katoliku piiskop, filosoof, teoloog, kirjanik ja helilooja (1696–1787) *[[Janno Ligur]], eesti rallikrossisõitja (1996–) ==Lih== *[[Viljar Liht]], eesti baptistlik pastor (1964–) ==Lii== *[[Roode Liias]], eesti majandusteadlane (1953–) *[[Kati Liibak]], eesti jalgpallur (1983–) *[[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane (1976–) *[[Silvia Liiberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (1933–2008) *[[Eduard Liibus]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Kaarel Liidak]], Eesti poliitik (1889–1945) *[[Helene Liidemaa]], eesti füüsik (1899–1996) *[[Nikolai Liidemann]], Eesti sõjaväelane, politseinik ja kommunistlik poliitik (1895–1973) *[[Georg Liidja]], eesti füüsik (1933–2017) *[[Kristlyn Liier]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1996–) *[[Karl Liigand]], eesti näitleja (1918–1997) *[[Oskar Liigand]], eesti näitleja (1911–1995) *[[Oskar Karl Johann Liigand]], eesti põllumees, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1874–1940) *[[Ellen Liiger]], eesti näitleja (1918–1987) *[[Mare Liiger]], eesti kiirabiarst (1957–) *[[Ants Liigus]], eesti fotograaf (1962–) *[[Elmar Liik]], eesti agronoom (1895–1975) *[[Jörgen Liik]], eesti näitleja (1990–2025) *[[Kadi Liik]], eesti psühholoog (1961–) *[[Kadri Liik]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Kallistrat Liik]], eesti mikrobioloog (1908–1974) *[[Marianna Liik]], eesti helilooja (1992–) *[[Olev Liik]], eesti energeetikateadlane (1957–2005) *[[Oskar Liik]], Eesti arst ja sõjaväelane (1886–1938) *[[Herman Liikane]], Eesti sõjaväelane (1891–1983) *[[Erkki Liikanen]], Soome poliitik, diplomaat ja rahandustegelane (1950–) *[[Allan Liim]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1929–2017) *[[Jüri Liim]], eesti uuriv ajakirjanik, endine poliitik ja sportlane (1940–) *[[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik (1906–1941) *[[Mirjam Liimask]], eesti tõkkejooksja (1983–) *[[Airi Liimets]], eesti kasvatusteadlane ja muusikasemiootik (1959–2022) *[[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Eva-Maria Liimets]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Heino Liimets]], eesti kasvatusteadlane (1928–1989) *[[Tiina Liimets]], eesti astronoom (1982–) *[[Eda Liin]], eesti kunstiteadlane (1930–2012) *[[Enel Liin]], eesti omavalitsustegelane (1974–) *[[Vahur-Peeter Liin]], eesti jurist (1983–) *[[Keijo Liinamaa]], Soome ühiskonnategelane ja sõltumatu poliitik (1929–1980) *[[Gerli Liinamäe]], eesti iluuisutaja (1995–) *[[Andres Liinat]], eesti tippjuht ja korvpallitegelane (1962–) *[[Jaan Liinat]], eesti muusik ja helilooja (1977–) *[[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik (1985–) *[[Veiko Liis]], eesti disainer (1980–) *[[Matti Liiske]], eesti tehnikateadlane (1939–2017) *[[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik (1889–1941) *[[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist (1983–) *[[Sander Alex Liit]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Elmar Liitmaa]], eesti muusik (1970–) *[[Lea Liitmaa]], eesti laulja (1974–2021) *[[Paul Liitoja]], Eesti sõjaväelane (1917–2004) *[[Aarne Liiv]], eesti bioloog-ihtüoloog (1950–) *[[Aivo Liiv]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Anti Liiv]], Eesti psühhiaater ja poliitik (1946–2025) *[[Diana Liiv]], eesti pianist (1977–) *[[Ellen Liiv]], eesti kirjanik (1921–1995) *[[Elo Liiv]], eesti skulptor (1971–) *[[Emma Liiv]], eesti kirjanik (1903–1941) *[[Ferdinand Liiv]], eesti kunstnik (1912–1948) *[[Georg Liiv]], eesti keeleteadlane (1933–1982) *[[Heino Liiv]], eesti inglise filoloog (1930–2021) *[[Innar Liiv]], eesti informaatik (1982–) *[[Jakob Liiv]], eesti kirjanik (1859–1938) *[[Joosep Liiv]], eesti vaimulik (1870–1957) *[[Juhan Liiv]], eesti kirjanik (1864–1913) *[[Jüri Liiv]], eesti materjaliteadlane, keemik ja leiutaja (1964–) *[[Lauri Liiv]], eesti laulja (1977–) *[[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja (1996–) *[[Monika-Evelin Liiv]], eesti laulja (1979–) *[[Otto Liiv]], eesti ajaloolane (1905–1942) *[[Peeter Liiv]], eesti publitsist, lektor, ajakirjanik ja alternatiivsete liikumiste aktivist (1953–) *[[Roland Liiv]], eesti ooperilaulja (tenor) (1971–) *[[Rolf Liiv]], eesti kirjanduskriitik ja luuletaja (1979–) *[[Ruut Liiv]], eesti õpetaja (1908–1992) *[[Suliko Liiv]], eesti keeleteadlane (1953–) *[[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjanduskriitik (1946–2009) *[[Toomas H. Liiv]], eesti ajakirjanik *[[Tähe-Lee Liiv]], eesti pianist (2003–) *[[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane ja jooksja (1930–2015) *[[Urmas Liiv]], eesti teleajakirjanik ja meediakonsultant (1970–) *[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmirežissöör (1964–) *[[Valeri Liiv]], Eesti NSV riigitegelane ja treial (1938–2019) *[[Vello Liiv]], eesti disainer, mükoloog ja loodusfotograaf (1940–) *[[Vergine Liiv-Hillep]], eesti päritolu Belgia maalikunstnik (1922–2015) *[[Johan Liiva]], rootsi laulja (1970–) *[[Kaido Liiva]], eesti ajakirjanik, näitekirjanik ja följetonist (1937–2011) *[[Kalju Liiva]], eesti maadleja (1941–) *[[Kristi Liiva]], eesti suhtekorraldaja (1971–) *[[Lembit Liiva]], eesti jurist (1929–2017) *[[Margus Liiva]], Eesti poliitik (1988–) *[[Riho Liiva]], eesti maletaja (1975–) *[[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Silvi Liiva]], eesti graafik (1941–2023) *[[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (1953–2016) *[[Eva Liivak]], eesti alpinist (1980–2008) *[[Frank Liivak]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Harry Liivak]], eesti päritolu rakenduskunstnik, karikaturist ja dekoraator (1920–1995) *[[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur ja treener (1973–) *[[Jüri-Rajur Liivak]], eesti põllumees (1912–2000) *[[Kadri Liivak]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Karl Liivak]], eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1874–1941) *[[Lembit Liivak]], eesti hispanist *[[Maria Lee Liivak]], eesti luuletaja ja näitleja (1984–) *[[Merle Liivak]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik (1916–1993) *[[Paul Liivak]], eesti graafik (1900–1942) *[[Paul Liivak (loomaarst)|Paul Liivak]], eesti loomaarst (1902–1969) *[[Peeter Liivak]], Eesti sõjaväelane (1892–1958) *[[Sander Liivak]], eesti tõlkija (1972–) *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1941–2017) *[[Toomas Liivak]], eesti korvpallur (1970–) *[[Viktor Liivak]], Eesti sõjaväelane (1890–1949) *[[Urmas Liivamaa]], endine eesti jalgpallur (1968–) *[[Maire Liivamets]], eesti kirjandusloolane, kriitik ja bibliograaf (1950–) *[[Elvis Liivamägi]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kalle Liivamägi]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane (1986–) *[[Linnar Liivamägi]], eesti jurist (1964–) *[[Martin Liivamägi]], eesti ujuja (1988–) *[[Toomas Liivamägi]], eesti koolijuht, riigiametnik ja kirjandustegelane (1959–) *[[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1955–2019) *[[Virve Liivanõmm]], eesti ajakirjanik (1943–2017) *[[Jüri Liivas]], Eesti poliitik (1889–1938) *[[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1982–) *[[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (1928–2025) *[[Ilmo Liive]], eesti arhitekt (1936–2013) *[[Sandor Liive]], eesti tippjuht (1970–) *[[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (1954–2026) *[[Salme Liiver]], eesti arhitekt (1909–1995) *[[Ardi Liives]], eesti kirjanik (1929–1992) *[[Eero Liives]], eesti helilooja ja viiuldaja (1892–1978) *[[Efim Liivik]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Ero Liivik]], publitsist ja õppejõud (1971–) *[[Olev Liivik]], Eesti ajaloolane (1975–) *[[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija (1988–) *[[Meelis Liivlaid]], eesti jurist ja merekirjanik (1976–) *[[Rain Liivoja]], Eesti ja Austraalia õigusteadlane (1980–) *[[Karla Liivola]], Eesti sõjaväelane (1889–1982) *[[Harry Liivrand]], eesti kunstiteadlane (1961–) ==Lik== *[[Rosa Liksom]], soome kirjanik ja maalikunstnik (1958–) *[[Aivo Liksor]], eesti sportlane (1958–2018) *[[Robin Liksor]], eesti parasportlane (1999–) *[[Maksim Liksutov]], vene ärimees (1976–) ==Lil== *[[Lil' Cease]], USA räppar (1978–) *[[Lil Peep]], USA räppar, laulja ja laulukirjutaja (1996–2017) *[[Lil Wayne]], USA räppar (1982–) *[[Aleksander Lilender]], eesti poksija (1901–1983) *[[Liina-Grete Lilender]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1979–) *[[printsess Lilian]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1915–2013) *[[Juhan Lilienbach]], eesti kirjanik (1870–1928) *[[Georg Woldemar von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1772–1853) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]], baltisaksa kirjanik (1716–1785) *[[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1790–1875) *[[Otto Gustav von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1805–1895) *[[Andor Lilienthal]], Ungari ja Nõukogude Liidu maletaja (1911–2010) *[[Otto Lilienthal]], saksa purilendur (1848–1896) *[[Ottomar Lilienthal]], Eesti kohtunik (1882–1936) *[[Liliuokalani]], Hawaii kuninganna (1838–1917) *[[Aloysius Lilius]], itaalia arst, astronoom, filosoof ja kronoloog (umbes 1510 – 1576) *[[Carl-Gustaf Lilius]], Soome kunstnik ja publitsist (1928–1998) *[[Johan Lilius]] (1724–1803) *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]], Islandi poliitik (1973–) *[[Esa Lilja]], soome muusikateadlane ja helilooja (1973–) *[[Jakob Lilja]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Merle Lilje]], eesti laulja (1957–) *[[Peeter Lilje]], eesti dirigent (1950–1993) *[[Riho Lilje]], eesti kitarrist ja muusikapedagoog (1953–) *[[Bruno Liljefors]], rootsi maalikunstnik (1860–1939) *[[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija (1999–) *[[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (1932–2018) *[[Agnes Lill]], eesti purjetaja (1984–) *[[Anne Lill]], eesti klassikaline filoloog (1946–) *[[Annika Lill]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1946–) *[[Arvo Lill]], eesti korvpallur (1947–) *[[Harri Lill]], eesti curlingumängija (1991–) *[[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1982–) *[[Heino Lill]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1944–) *[[Hellar Lill]], eesti riigiametnik ja sõjaajaloolane (1973–) *[[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija (1971–) *[[Irene Lill]], eesti tehnikateadlane (1958–) *[[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (1953–2019) *[[Johann Lill]], Eesti tõlkija, jutu-, näite- ja ajakirjanik (1854–1914) *[[Julius Lill]], eesti poliitik (1878–1951) *[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja (1978–) *[[Jüri Lill]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1941–2001) *[[Mari Lill]], eesti näitleja (1945–) *[[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja (1983–) *[[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja ja muusikaajakirjanik (1975–) *[[Paul Lill]], Eesti sõjaväelane (1882–1942) *[[Pille Lill]], eesti laulja (sopran) (1962–) *[[Siim Lill]], eesti luuletaja ja etenduskunstnik *[[Eduard Lillak]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Tiina Lillak]], soome odaviskaja (1961–) *[[Ülle Lillak]], eesti fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist (1960–2003) *[[August Lillakas]], eesti kommunist (1894–1924) *[[Damian Lillard]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Eva Lille]], soome estofiil, Soome-Eesti kultuurisidemete arendaja ja tõlkija (1941–) *[[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1977–) *[[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer, kaubamärgi lilleliis looja ja käsitööraamatute autor (1980–) *[[Ülo Lille]], eesti keemik (1931–2023) *[[Paul Lilleleht]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Emil Lilleberg]], norra jäähokimängija (2001–) *[[Raido Lilleberg]], eesti muusik (1979–) *[[Lars Christian Lilleholt]], Taani poliitik (1965–) *[[Tõnu Lillelaid]], eesti rogainija (1980–) *[[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1939–) *[[Alfred Lillemaa]], eesti mullateadlane (1897–1965) *[[Enn Lillemets]], eesti kirjanik (1958–) *[[Marica Lillemets]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja (1997–) *[[Indrek Lillemägi]], eesti haridustegelane (1989–) *[[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend (1908–1980) *[[Ago Lilleorg]], Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop (1969–) *[[Ilmar Lilleorg]], eesti loogik ja pedagoog (1934–2019) *[[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja (1941–2021) *[[Ain Lillepalu]], Eesti riigiametnik (1957–) *[[Pille-Riin Lillepalu-Tubli]], Eesti teatritöötaja ja omavalitsuspoliitik (1990–) *[[Andrus Lillepea]], eesti trummar ja muusikapedagoog (1975–) *[[Ervin Lillepea]], eesti muusik ja laulja (1957–) *[[Jaanus Lillepuu]], endine eesti võrkpallur (1963–) *[[Kalju Lillepuu]], kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist (1935–2020) *[[Liisa Lilleste]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Aivar Lillevere]], eesti jalgpallitreener (1962–) *[[Peeter Lilleväli]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1965–) *[[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (1960–2024) *[[Axel Lillie]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1603–1662) *[[Matt Lillipuu]], eesti vaimulik (1884–1966) *[[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (1941–2019) *[[Tonmi Lillman]], Soome muusik (1973–2012) *[[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (1944–2025) *[[George Lillo]], inglise näitekirjanik (1693–1739) *[[Indrek Lillo]], eesti vandeadvokaat (1977–) *[[Kalev Lillo]], Eesti poliitik (1966–) *[[Merike Lillo]], eesti pedagoog (1944–) *[[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja (1979–) *[[Gordon Darcy Lilo]], Saalomoni Saarte poliitik (1965–) ==Lim== *[[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell (1981–) *[[Lucas Lima]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Paulo César Lima]], Brasiilia endine jalgpallur (1949–) *[[Marcel Limage]], Belgia endine poksija (1929–2019) *[[Rush Limbaugh]], USA raadioajakirjanik (1951–2021) *[[Ernst Limberg]], Eesti sõjaväelane (1871–1938) *[[Eva Limberg]], eesti kujur ja graafik (1919–2013) *[[Robin Limberg]], Eesti jalgpallur (2001–) *[[Jorma Limmonen]], soome poksija (1934–2012) *[[Benjamin Limo]], Keenia kergejõustiklane (1974–) *[[Eduard Limonov]] (1943–2020), vene kirjanik ja poliitik ==Lin== *[[Lin Biao]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1907–1971) *[[Lin Dan]], Hiina sulgpallur (1983–) *[[Jeremy Lin]], USA korvpallur (1988–) *[[Jüri Lina]], eesti kirjanik (1949–) *[[Oleiny Linares Nápoles]], Kuuba maletaja (1983–) *[[Lauri Linask]], eesti semiootik (1984–) *[[Artur-Aleksander Linari]], eesti tööstur ja insener (1903–1983) *[[Nikolai Linberg]], läti päritolu Eesti jalgpallur (1915–?) *[[Nicolae Linca]], Rumeenia poksija (1929–2008) *[[Abraham Lincoln]], USA poliitik (1809–1865) *[[Artur Lind]], eesti bioloog (1827–1989) *[[Arvi Lind]], soome teleajakirjanik ja diktor (1940–2026) *[[Björn Lind]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) *[[Eduard Lind]], eesti vaimulik (1911–1993) *[[Imbi Lind]], eesti maali- ja filmikunstnik (1930–2025) *[[Jenny Lind]], rootsi ooperilaulja (1820–1887) *[[Karl Lind]], eesti loomaarst (1881–1944) *[[Maie Lind]], eesti erakonnategelane (1938–2013) *[[Regina Lind]], eesti sotsiaaltöötaja ja koolitaja *[[Siim Lind]], eesti arstiteadlane (1899–1984) *[[Sten Lind]], eesti kohtunik (1979–) *[[Valentin Lind]], eesti näitleja, tantsija ja lavastaja (1909–1980) *[[Vello Lind]], Eesti NSV põllumajandusjuht ja riigitegelane (1936–2017) *[[Lisl Lindau]], eesti näitleja (1907–1985) *[[Jouko Lindberg]], Soome endine poksija (1947–) *[[Magnus Lindberg]], Soome helilooja (1958–) *[[Oscar Lindberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Simon Lindberg]], Rootsi neonatslik poliitik (1983–) *[[Charles Lindbergh]], USA lendur (1902–1974) *[[Gunnel Lindblom]], rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja (1931–2021) *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija (1993–) *[[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Adolf Linde]], eesti rahvuslane (1851–1908) *[[Andreas Linde]], Rootsi jalgpallur (1993–) *[[Andrei Linde]], Nõukogude Liidu ja USA kosmoloog (1948–) *[[Ann Linde]], Rootsi poliitik (1961–) *[[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1886–1954) *[[Carl von Linde]], saksa teadlane, insener ja ettevõtja (1842–1934) *[[Hugo Linde]], eesti metsateadlane (1886–1936) *[[Jasper Linde]], Riia peapiiskop *[[Johan Linde]], Austraalia poksija (1983–) *[[Väino Linde]], Eesti jurist ja poliitik (1959–) *[[Keijo Lindeberg]], eesti vandeadvokaat (1986–) *[[Esa Lindell]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Mike Lindell]], USA ettevõtja (1961–) *[[Victor Lindelöf]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Alma Lindeman]], Eesti riigiametnik (1888–1964) *[[Johannes Lindemann]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (1874–1941) *[[Peter Lindemann]], Eesti vaimulik (?–1795) *[[Till Lindemann]], saksa muusik (1963–) *[[Jakob Lindenberg]], eesti õpetaja ja vaimulik (1840–1898) *[[Jarosław Lindenberg]], Poola filosoof ja diplomaat (1956–) *[[Mihhail Lindenberg]], eesti õpetaja ja ajakirjanik (1850–1919) *[[Heili Lindepuu]], eesti koreograaf (1979–) *[[Hendrik Lindepuu]], eesti tõlkija (1958–) *[[Max Linder]], prantsuse filminäitleja (1883–1925) *[[Üllas Linder]], eesti baptisti vaimulik (1953–) *[[Vladimir Linderman]], Läti poliitik ja publitsist (1958–) *[[Nils Linderstam]], Eesti ja rootsi vaimulik (1878–1930) *[[Lill Lindfors]], Soome-Rootsi laulja, näitleja ja koomik (1940–) *[[Armas Lindgren]], soome arhitekt (1874–1929) *[[Astrid Lindgren]], rootsi lastekirjanik (1907–2002) *[[Barbro Lindgren]], rootsi kirjanik (1937–) *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Kjell Lindgren]], NASA astronaut (1973–) *[[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1963–) *[[Ryan Lindgren]], USA jäähokimängija (1998–) *[[Torgny Lindgren]], rootsi kirjanik (1938–2017) *[[Anna Lindh]], Rootsi poliitik (1957–2003) *[[Anna Lindhagen]], Rootsi poliitik ja naisõiguslane (1870–1941) *[[Bendt Lindhardt]], Taani vaimulik (1804–1894) *[[Lauritz Christian Lindhardt]], Taani hambaarst *[[Elias Lindholm]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Emil Lindholm]], soome rallisõitja (1996–) *[[Olli Lindholm]], soome laulja, muusik, helilooja ja luuletaja (1964–2019) *[[Sebastian Lindholm]], soome rallisõitja (1961–) *[[Irene-Maria Lindi]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2017) *[[Harald Lindjärv]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Anders Lindkvist]], Eesti sõjaväelane (1894–1941) *[[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (1939–2015) *[[Matt Lindland]], Ameerika Ühendriikide Kreeka-Rooma maadleja ja vabavõitleja (1970–) *[[John Lindley]], inglise botaanik (1799–1865) *[[Teet Lindma]], eesti kunstnik ja karikaturist (1948–) *[[Liis Lindmaa]], eesti näitleja (1988–) *[[Marek Lindmaa]], eesti teleajakirjanik (1984–) *[[Meelis Lindmaa]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Åke Lindman]], soome filmirežissöör ja jalgpallur (1928–2009) *[[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist (1967–1985) *[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (1930–2025) *[[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist (1953–) *[[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Elvira Lindo]], Hispaania kirjanik (1962–) *[[Heiki Lindpere]], eesti õigusteadlane (1949–) *[[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Samuel Lindpere]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1872–1928) *[[Frans Lindqvist]], rootsi leiutaja (1862–1931) *[[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist (1932–2019) *[[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (1920–2019) *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija (1973–) *[[Peeter Lindsaar]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1906–1990) *[[Elo Lindsalu]], eesti filoloog (sündinud 1968) *[[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]], Briti näitleja (1949–) *[[Steven Lindsey]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane ja NASA astronaut (1960–) *[[Anders Lindstedt]], rootsi astronoom (1854–1939) *[[Jesper Lindstrøm]], taani jalgpallur (2000–) *[[Carl Albert Lindström]], rootsi arst, anatoom ja filatelist (1853–1910) *[[Curt Lindström]], rootsi jäähokitreener (1940–) *[[Gunnar Lindström]], rootsi odaviskaja (1896–1951) *[[Jari Lindström]], soome poliitik (1965–) *[[Joakim Lindström]], rootsi jäähokimängija (1983–) *[[John Lindström]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik (1909–1985) *[[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane (1903–1966) *[[Kati Lindström]], eesti semiootik (1977–) *[[Liina Lindström]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Merethe Lindstrøm]], norra kirjanik (1963–) *[[Mikko Lindström]], soome kitarrist (1976–) *[[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik (1933–) *[[Antti Lindtman]], Soome poliitik (1982–) *[[Marius Lindvik]], Norra suusahüppaja (1998–) *[[Gary Lineker]], inglise jalgpallur (1960–) *[[Mary Lines]], Suurbritannia jooksja (1893–1978) *[[Karol Linetty]], poola jalgpallur (1995–) *[[Harry Ling]], eesti zooloog (1928–1984) *[[Inno Ling]], eesti orienteeruja (1965–) *[[Kaisa Ling]], eesti laulja, kultuuriajakirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane (1990–) *[[Ruth Ling]], eesti ornitoloog (1926–2024) *[[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf (1971–) *[[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (1943–2026) *[[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Bjarne Lingås]], Norra poksija (1933–2011) *[[Emanuel von Lingen]], Kuusnõmme mõisnik (1865–1936) *[[Walter Max von Lingen]], Eesti vaimulik (1898–1982) *[[Alphonso Lingis]], leedu juurtega USA filosoof ja kirjanik (1933–2025) *[[Aarne Link]], eesti koolijuht ja treener (1940–2023) *[[Aleksandra Link]], eesti füüsik (1899–1977) *[[Edwin Albert Link]], USA lennunduse, allveearheoloogia ja sukelaparaatide ala teerajaja (1904–1981) *[[Illar Link]], eesti purilendur (1930–1998) *[[Mihkel Link]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1895–1985) *[[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik (1970–) *[[Artur Linkberg]], eesti kirurg (1899–1970) *[[Linas Linkevičius]], Leedu poliitik (1961–) *[[Aksel Linkhorst]], Eesti diplomaat (1912–1980) *[[Johannes Linkhorst]], Eesti kommunist (1895–1941) *[[Eric Linklater]], šoti kirjanik (1899–1974) *[[Hamish Linklater]], USA näitleja (1976–) *[[Nicole Linkletter]], USA modell (1986–) *[[Kaarlo Linkola]], soome botaanik ja taimegeograaf (1888–1942) *[[Pentti Linkola]], soome ökoloog (1932–2020) *[[Maris Linkolm]], eesti fotomodell (1989–) *[[Edwin Linkomies]], Soome poliitik (1894–1963) *[[Georg Linkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) *[[Monika Linkytė]], leedu laulja (1992–) *[[Henno Linn]], eesti endine võrkpallur, võrkpallitreener, politseinik ja spordiajaloolane (1949–) *[[Ivo Linna]], eesti laulja (1949–) *[[Leeni Linna]], eesti filmirežissöör (1984–) *[[Reet Linna]], eesti ajakirjanik ja laulja (1944–) *[[Robert Linna]], eesti popmuusik (1983–) *[[Taivo Linna]], eesti muusik ja metallikunstnik (1941–1996) *[[Tiina Linna]], eesti muusik ja arhitekt (1946–) *[[Timoteus Linna]], eesti muuseumitöötaja, preester ja koorijuht (1912–2011) *[[Väinö Linna]], soome kirjanik (1920–1992) *[[Jaagup Linnakivi]], eesti arhitekt (1900–1965) *[[Erik Linnaks]], eesti majandusteadlane (1926–2001) *[[Gita-Maren Linnaks]], eesti õpetaja (1932–2014) *[[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik ja kunstiteadlane (1929–2016) *[[Margus Linnamäe]], eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees (1964–) *[[Maimu Linnamägi]], eesti kirjanik ja emakeeleõpetaja (1922–1988) *[[Martin Linnamägi]], eesti poksija (1917–1994) *[[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (1929–2018) *[[Voldemar Linnamägi]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1881–1948) *[[Peeter Linnap]], eesti meediateoreetik ja fotokunstnik (1960–) *[[Mart Linnart]], eesti ajakirjanik *[[Karl Linnas]], Eesti sõjakurjategija (1919–1987) *[[Martin Linnas]], Eesti NSV põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1908–1989) *[[Raivo Linnas]] (1961–) *[[Tanel Linnas]], eesti leiutaja (1979–) *[[Tarmo Linnas]], eesti muusik ja vaimulik (1962–) *[[Tõnno Linnas]], eesti näitleja (1969–) *[[Ilmar Linnat]], eesti kunstnik (1914–1987) *[[Carl von Linné]], rootsi bioloog (1707–1778) *[[Bruno Aleksander Linneberg]], Eesti sõjaväelane (1899–1964) *[[Kurt-Arved Linneberg]], Eesti mereväelane (1898–1975) *[[Georg Linno]], eesti lendur (1884–1927) *[[Lehar Linno]], eesti auto- ja jalgrattasportlane (1954–2024) *[[Peep Linno]], eesti ajakirjanik, arhitekt ja karikaturist (1970–) *[[Erik Linnolt]], eesti psühhiaater ja eesti aktivist USA-s (1920–2015) *[[Tarmo Linnumäe]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942) *[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995) *[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–) *[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (1954–2022) *[[Elisabeth Linnuse]], eesti haridus- ja esperantoliikumise tegelane (1896–1973) *[[Rudolf Linnuste]], Eesti sõjaväelane (1888–1947) *[[Samuel Lino]], Brasiilia jalgpallur (1999–) *[[Gustav Linquist]], Eesti tulundustegelane (1884–1936) *[[Hans Linstow]], taani päritolu Norra arhitekt (1787–1851) *[[Alex D. Linz]], USA filminäitleja (1989–) *[[Juan Linz]], Hispaania politoloog (1926–2013) *[[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane (1874–1953) *[[Peeter Linzbach]], eesti teatri- ja filmikunstnik (1902–1973) *[[Aleksander Lint]], eesti õpetaja ja ornitoloog (1886–1970) *[[Dmitri Linter]], Venemaa Föderatsiooni ametnik *[[Leonora Linter]], Eesti poliitaktivist ja ettevõtja (1950–) *[[Mika Lintilä]], Soome poliitik (1966–) *[[Aado Lintrop]], eesti folklorist, šamanismiuurija, laulja ja luuletaja (1956–) *[[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik (1885–1962) *[[Heli Lints]], Eesti omavalitsustegelane (1963–) *[[Rosanna Lints]], eesti laulja (1995–) *[[Rudolf Lints]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Linus]], paavst ==Lio== *[[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1954–2022) ==Lip== *[[Dua Lipa]], Inglise laulja (1995–) *[[Andrus Lipand]], eesti neuroloog, meditsiinitegelane, õppejõud ja riigiametnik (1939–2023) *[[Karl Lipand]], Eesti sõjaväelane (1895–1928) *[[Vello Lipand]], eesti helilooja (1926–2000) *[[Dmitri Lipartov]], Eesti jalgpallur (1973–) *[[Järvi Lipasti]], eesti filoloog ja kultuuritegelane (1968–) *[[Jan Lipavský]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Dmitri Lipetski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Johann Friedrich von Liphardt]], Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ning mõisnik (1655–1723) *[[Carl Eduard von Liphart]], baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär (1808–1891) *[[Carl Gotthard von Liphart (1778−1853)|Carl Gotthard von Liphart]], Liivimaa kubermangu baltisaksa aadlik (1778–1853) *[[Renaud Franz von Liphart]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu mereväelane (1880–1942) *[[Helger Lipmaa]], eesti krüptograaf (1972–) *[[Fritz Albert Lipmann]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik (1899–1986) *[[Julija Lipnitskaja]], vene iluuisutaja (1998–) *[[Heino Lipp (metsavend)|Heino Lipp]], eesti metsavend (1910–1949) *[[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]], eesti sportlane (1922–2006) *[[Jaan Lipp]], eesti ajakirjanik (1858–1924) *[[Herman Lipp]], eesti agronoom (1906–1988) *[[Marko Lipp]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Martin Lipp]], eesti vaimulik (1854–1923) *[[Otto-Robert Lipp]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Vladimir Lipp]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1904–1977) *[[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (1924–2015) *[[Franz von Lipperheide]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Hans Lippershey]], Hollandi leiutaja (1570–1619) *[[Filippo Lippi]], itaalia maalikunstnik (suri 1469) *[[Marcello Lippi]], Itaalia jalgpallur ja treener (1948–) *[[Dimitri Lipping]], eesti insener ja vaimulik (1931–2024) *[[Elmar Lipping]], eesti poliitik ja sõjaväelane (1906–1994) *[[Jüri Lipping]], eesti filosoof ja esseist (1970–) *[[Karl Lipping]], eesti vaimulik (1913–1985) *[[Karla Lipping]], eesti mööbelsepp (1900–1987) *[[Elsa Lippmaa]], eesti õpetaja (1908–1937) *[[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (1930–2015) *[[Helle Lippmaa]], eesti keemik *[[Hilja Lippmaa]], eesti lihhenoloog, illustraator ja tõlkija (1902–1943) *[[Jaak Lippmaa]], eesti füüsik (1961–) *[[Jaan Lippmaa]], Eesti insener ja poliitik (1942–2021) *[[Mikk Lippmaa]], eesti füüsik *[[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf (1892–1943) *[[Gabriel Lippmann]], Prantsuse-Luksemburgi füüsik ja leiutaja (1845–1921) *[[Walter Lippmann]], USA ajakirjanik (1889–1974) *[[Paavo Lipponen]], Soome poliitik (sündinud 1941) *[[Madli Lippur]], eesti kirjanik (1984–) *[[Endel Lippus]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1926–2008) *[[Johannes Lippus]], Eesti sõjaväelane (1891–1948) *[[Karin Lippus]], eesti ajaloolane ja ajalooõpetaja *[[Madle Lippus]], Eesti poliitik (1984–) *[[Pärtel Lippus]], eesti foneetik (1980–) *[[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (1950–2015) *[[Virve Lippus]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1926–1990) *[[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur (1996–) *[[Urmas Lips]], eesti mereteadlane (1960–) *[[Valdo Lips]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1970–) *[[Aleksander Lipschütz]], füsioloog (1883–1980) *[[Seymour Martin Lipset]], ameerika politoloog ja sotsioloog (1922–) *[[Jaak Lipso]], eesti korvpallur (1940–2023) *[[Katri Lipson]], soome kirjanik ja arst (1965–) *[[Andres Lipstok]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1957–) *[[Erich Lipstok]], Eesti diplomaat (1913–2010) *[[Johannes Lipstok]], eesti baptisti vaimulik, eesti baptistide juht (1883–1961) *[[Bruce Lipton]], ameerika arengubioloog (1944–) ==Lir== *[[Odd Lirhus]], norra laskesuusataja (1956–) *[[Li Lirisman]], eesti karateka (1998–) ==Lis== *[[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija (1994–) *[[Johann Christian Lisch]], Eesti vaimulik (1729–1811) *[[Piotr Lisek]], Poola teivashüppaja (1992–) *[[Sabine Lisicki]], saksa tennisist (1989–) *[[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1939–) *[[Vladimir Lissin]], Venemaa ettevõtja (1956–) *[[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt (1890–1941) *[[Georgi Lissitsõn]], vene maletaja (1909–1972) *[[Pascal Lissouba]], Kongo Vabariigi poliitik ja professor, riigi president aastatel 1992–1997 (1931–2020) *[[Natalja Lissovskaja]], NSV Liidu kergejõustiklane (1962–) *[[Ferenc Liszt]], ungari pianist ja helilooja (1811–1886) *[[Friedrich List]], saksa majandusteadlane (1789–1846) *[[Wilhelm List]], Saksamaa sõjaväelane (1880–1971) *[[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2020) *[[Sylvi Listhaug]], Norra poliitik (1977–) *[[Georg Listing]], saksa muusik (1987–) *[[Vladislav Listjev]], vene ajakirjanik (1956–1995) *[[Sonny Liston]], USA poksija *[[Enn Listra]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Maria Listra]], eesti laulja (1989–) ==Liš== *[[Adam Liška]], slovaki jäähokimängija (1999–) *[[Ondřej Liška]], Tšehhi poliitik (1977–) ==Liz== *[[Simon Lizotte]], saksa elukutseline kettagolfimängija (1992–) ==Lit== *[[Johann Lithander]], Eesti vaimulik (1742–1789) *[[Eeva Litmanen]], soome näitleja (1944–) *[[Jari Litmanen]], soome jalgpallur (1971–) *[[Yaakov Litzman]], Iisraeli poliitik (1948–) *[[Karl Litzmann]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1850–1936) *[[Karl Siegmund Litzmann]], Eestimaa kindralkomissar (1893–1945) *[[Florence Littauer]], Ameerika Ühendriikide eneseabikirjanik ja suhtluskoolitaja (1928–2020) *[[Pierre Littbarski]], saksa jalgpallur *[[Jonathan Littell]], prantsuskeelne USA kirjanik (1967–) *[[August Litter]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1894–1971) *[[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1932–2020) *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Mackenzie Little]], Austraalia odaviskaja (1996–) *[[Sacheen Littlefeather]], USA näitleja, modell ja indiaaniaktivist (1946–2022) *[[Sergiu Litvinenco]], Moldova poliitik (1981) *[[Aleksandr Litvinenko]], Venemaa julgeolekuohvitser ja dissident (1962–2006) *[[Aleksander Litvinov]], Eesti skulptor (1956–) *[[Maksim Litvinov]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1876–1951) *[[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (1958–2018) *[[Jevgenia Litvinova]], baleriin ja balletipedagoog (1877–1945) *[[Marta Litõnska]], ukraina maletaja (1949–) ==Liu== *[[Liu Chieh]], Hiina Vabariigi diplomaat (1907–1991) *[[Liu Gang]], hiina matemaatik, füüsik ja inimõiguslane (1961–) *[[Liu Kun]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1956–) *[[Lucy Liu]], USA näitleja (1968–) *[[Liu Shaoqi]], hiina revolutsionäär ning Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1898–1969) *[[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja (1993–) *[[Liu Xiang]], hiina tõkkejooksja (1983–) *[[Liu Xiaobo]], hiina inimõiguslane (1955–2017) *[[Liu Yang]], hiina lendur ja taikonaut (1978–) *[[Linda Liukas]], soome arvutiprogrammeerija, lastekirjanik ja illustraator (1986–) *[[Ari-Pekka Liukkonen]], soome ujuja (1989–) *[[Vitantonio Liuzzi]], itaalia Vormel 1 sõitja (1981–) ==Liv== *[[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vassili Livanov]], vene näitleja (1935–) *[[Blake Lively]], USA näitleja (1987–) *[[Jakob Livenstroem]], eesti fotograaf (1830–1902) *[[Jüri Liventaal]], Eesti riigiametnik ja teadur (1950–) *[[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (1934–2015) *[[Livia Drusilla]], [[Augustus]]e abikaasa (58 eKr – 29 pKr) *[[David Livingstone]], šoti maadeavastaja (1813–1873) *[[Mario Livio]], iisraeli ja USA astrofüüsik ja teaduskirjanik (1945–) *[[Titus Livius]], vanarooma ajaloolane (59 eKr – 17 pKr) *[[Robert Livländer]], eesti astronoom (1903–1944) *[[Tzipi Livni]], [[Iisrael]]i poliitik (1958–) *[[Lea-Tuti Livšits]], Eesti kunstnik (1930–1999) *[[Vladlen Livšits]], Eesti insener ja psühholoog (1929–2020) ==Liw== *[[Reinhold Liwe]], Rootsi sõjaväelane (1621–1665) *[[Alexandre Liwentaal]], aviaator (1868–1940) *[[Jonas Liwing]], rootsi jäähokimängija (1983–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Li, Biograafiad]] nmdtx3q96h1rih3gsycjuyhofquh4xc 0 417497 7194141 7187325 2026-07-17T08:25:53Z Avjoska 1538 /* Sik */ 7194141 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Si)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Si". == Sia == *[[Sabrina Siani]], itaalia näitleja (1963–) == Sib == *[[Woldemar Sibbul]], eesti vaimulik (1868–1947) *[[Jean Sibelius]], soome helilooja (1865–1957) *[[Aleksandr Sibirjakov]], vene maadeavastaja (1849–1933) *[[Charles Sibley]], USA ornitoloog ja molekulaarbioloog (1917–1998) *[[Gregor Sibold]], Eesti ajakirjanik (1996–) *[[Heili Sibrits]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Aleksander Sibul]], eesti bibliograaf (1884–1981) *[[Heiki Sibul]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Henry Leon Sibul]], Ameerika Ühendriikide ja Eesti tehnikateadlane ja õppejõud (1932–2007) *[[Ilo Sibul]], eesti füsioloog-biokeemik ja patofüsioloog (1908–1979) *[[Jaan Sibul]], eesti kirjamees (1869–1953) *[[Jaan Willem Sibul]], eesti laulja (1956–) *[[Leida Sibul]], eesti laulja (1920–2012) *[[Lembit Sibul]], eesti humorist ja näitleja (1947–2001) *[[Priit Sibul]], Eesti poliitik (1977–) *[[Richard Sibul]], Eesti NSV riigitegelane (1914–1995) *[[Riho Sibul]], eesti muusik (1958–2022) *[[Uno Sibul]], eesti arst (kirurg) ja arstiteadlane (1927–1997) *[[Vidrik Sibul]], Eesti sõjaväelane (1890–1943) *[[Sibylla]], Rootsi printsess (1908–1972) == Sid == *[[Henry Sidgwick]], inglise filosoof (1838–1900) *[[Maninder Sidhu]], Kanada poliitik (1984–) *[[Djibril Sidibé]], Prantsusmaa jalgpallur (1992–) *[[Mandé Sidibé]], Mali poliitik (1940–2009) *[[Modibo Sidibé]], Mali poliitik (1952–) *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]], Mali poliitik (1948–) *[[William James Sidis]], erakordsete matemaatiliste võimetega ameerika imelaps ja polühistor (1898–1944) *[[Aljona Sidko]], vene murdmaasuusataja (1979–) *[[Maria Sidljarevitš]], Eesti maalikunstnik (1982–) *[[Janusz Sidło]], poola odaviskaja (1933–1993) *[[Andrei Sidorenkov]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Vladimir Sidorkin]], eesti ujuja (1986–) *[[Oleg Sidorov]], jakuudi ajakirjanik ja õppejõud (1962–) *[[Anželika Sidorova]], vene kergejõustiklane (1991–) *[[Annarita Sidoti]], itaalia käija (1970–2015) *[[‘Āţif Şidqī]], Egiptuse poliitik (1930–2005) *[[Adolf Sidron]], eesti kondiitermeister (1837–1912) == Sie == *[[Donald-Olivier Sié]], Elevandiluurannikku endine jalgpallur (1970–) *[[James Sie]], USA näitleja (1962–) *[[Nathalie von Siebenthal]], endine Šveitsi murdmaasuusataja (1993–) *[[Björn Sieber]], Austria mäesuusataja (1989–2012) *[[Günter Sieber]], Saksa DV riigitegelane ja diplomaat (1930–2006) *[[Aino Siebert]], eesti ajakirjanik (1953–) *[[Rudolf Sieczyński]], poola päritolu Austria helilooja (1879–1952) *[[Manne Siegbahn]], rootsi füüsik (1886–1978) *[[Bugsy Siegel]], USA gangster (1906–1947) *[[Hermann Christian Siegel]], Eesti vaimulik (1773–1842) *[[Robert D. Siegel]], Ameerika Ühendriikide stsenarist ja filmilavastaja (1971–) *[[Laura Siegemund]], saksa tennisist (1988–) *[[Franz von Siegenhoven]], Tallinna komtuur 16. sajandil *[[Jonas Siegenthaler]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) *[[Viktor Sieger]], baltisaksa päritolu Eesti jalgpallur (1916–1944) *[[Siegfried von Merseburg]], Merseburgi krahv ja markkrahv (?–937) *[[Krista Siegfrids]], Soome laulja (1985–) *[[Alexander Ernst Siegfried]], baltisaksa päritolu Eesti ja Soome vaimulik (1876–1957) *[[Matthias Siegmann]], Eesti vaimulik (1607–1696) *[[Günter Siegmund]], Saksamaa poksija (1936–) *[[Raija Siekkinen]], soome kirjanik (1953–2004) *[[Tomasz Sielicki]], poola maletegelane (1960–) *[[Burchard Georg Sielmann]], Eesti vaimulik (1838–1913) *[[Woldemar Paul Sielmann]], Eesti vaimulik (1875–1942) *[[Raul Siem]], Eesti ettevõtja, jurist ja poliitik (1973–) *[[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) *[[Carl Wilhelm Siemens]], saksa insener ja leiutaja (1823–1883) *[[Henryk Siemiradzki]], poola maalikunstnik (1843–1902) *[[Tomasz Siemoniak]], Poola poliitik (1967–) *[[Cesare Siepi]], itaalia ooperilaulja (1923–2010) *[[Javier Sierra]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik (1971–) *[[Jacob Johann von Sievers]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1731–1808) *[[Joachim Christian von Sievers]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1778) *[[Karl von Sievers (1710–1774)|Karl von Sievers]], Jelizaveta Petrovna õuemarssal *[[Karl von Sievers (1874–1935)|Karl von Sievers]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, karistussalkade pealik (1874–1935) *[[Jani Sievinen]], soome ujuja (1974–) *[[Emmanuel-Joseph Sieyès]], Prantsusmaa poliitik (1748–1836) ==Sif== *[[Endel Siff]], eesti kütuseärimees (1957–) *[[Mariliis Siff]] (1987–) == Sig == *[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]], Saksa-Rooma keiser (1368–1437) *[[Sigismund (Tirool)|Sigismund]], Tirooli hertsog ja ertshertsog (1427–1496) *[[Sigismund August (Mecklenburg)|Sigismund August]], Mecklenburgi hertsog (1560–1600) *[[Júlia Sigmond]], Ungari-Rumeenia nukunäitleja, esperanto kirjanik ja toimetaja (1929–2020) *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]], Islandi poliitik (1975–) *[[Paul Signac]], prantsuse kunstnik *[[Simone Signoret]], prantsuse näitleja (1823–1883) *[[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur (1990–) *[[Sigríður Á. Andersen]], Islandi poliitik ja jurist (1971–) *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]], Islandi poliitik (1946–) *[[Sigurd Magnusson]], Norra kuningas (suri 1130) *[[Sigurd Slembe]], Norra trooninõudleja (suri 1139) *[[Sigurður Ingi Jóhannsson]], Islandi poliitik (1962–) *[[Jendrik Sigwart]], saksa laulja ja muusikaliesineja (1994–) == Sih == *[[Norodom Sihamoni]], Kambodža kuningas (1953–) *[[Norodom Sihanouk]], Kambodža kuningas (1922–2012) *[[Madis Sihimets]], Eesti maadleja (1989–) *[[Martin Sihle]], läti meditsiinifilosoof ja rektor (1863–1945) *[[Morten Siht]], eesti pikamaajooksja (2004–) *[[Anneli Sihvart]], eesti ajakirjanik *[[Jaan Sihver]], Nõukogude sõjaväelane, Ajutise Maanõukogu liige (1879–1918) *[[Johan Sihver]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1882–1942) *[[Aarne Sihvo]], Soome sõjaväelane ja poliitik (1889–1963) == Sii == *[[Harald-Peter Siiak]], eesti laulja ja koorijuht (1923–2007) *[[Liina Siib]], eesti foto- ja videokunstnik (1963–) *[[Andra Siibak]], eesti interneti- ja kommunikatsiooniuurija (1981–) *[[Liisi Siibak]], eesti fotograaf ja graafiline disainer (1980–) *[[Karl Siider]], eesti notar (1905–1988) *[[Arvi Siig]], eesti luuletaja (1938–1999) *[[Heino Siigur]], eesti õigusteadlane (1930–2021) *[[Kristjan Siigur]], eesti jurist ja kohtunik (1980–) *[[Urmas Siigur]], eesti arst ja arstiteadlane (1956–) *[[Anna-Leena Siikala]], soome folklorist (1943–2016) *[[Erna Siikavirta]], soome muusik (1977–) *[[Alice Siil]], eesti näitleja (2000–) *[[Imre Siil]], Eesti riigiametnik, diplomaat ja kirjanik (1957–) *[[Lemme Siil]], eesti õpetaja (1957–2018) *[[Virgo Siil]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1979–) *[[Voldemar Siil]], eesti advokaat (1902–1979) *[[Tarvo Siilaberg]], eesti haridusjuht, õpetaja ja õppematerjalide toimetaja (1981–) *[[Jaan Siilak]], eesti võistlustantsuõpetaja (1942–) *[[Marko Siilak]], eesti produtsent (1980–) *[[Hjalmar Siilasvuo]], Soome sõjaväelane (1892–1947) *[[Viktor Siilats]], eesti ettevõtja (1955–) *[[Siret Siilbek]], eesti advokaat (1981–) *[[Erika Siilivask]], eesti pedagoog ja koorijuht (1902–1993) *[[Karl Siilivask]], eesti ajaloolane (1927–2017) *[[Andres Siim]], eesti arhitekt (1962–) *[[August Siim]], eesti rohuteadlane (1904–1968) *[[Eler Siim]], eesti sõudja (1964–) *[[Hugo Siim]], Eesti sõjaväelane (1904–1944) *[[Joel Siim]], eesti vaimulik *[[Ludmilla Siim]], Eesti ja Soome kunstnik (1938–) *[[Rein Siim]], eesti maalikunstnik, arhitekt ja karatetreener (1938–2015) *[[Ann Siiman]], eesti keeletoimetaja (1988–) *[[Jaan Siiman]] *[[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane (1979–) *[[Ain Siimann]], eesti pedagoog ja koolijuht (1940–) *[[Mart Siimann]], Eesti teleajakirjanik, televisioonijuht ja poliitik (1946–) *[[Janno Siimar]], eesti disainer (1979–) *[[Mattias Siimar]], eesti tennisist (1998–) *[[Lembit Siimaste]], eesti ajakirjanik ja komsomolitöötaja (1928–2000) *[[Siimeon (sambapühak)|Siimeon]], sambapühak (suri 459) *[[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja (1999–) *[[Margarete Siimer]], eesti ajakirjanik (1928–2007) *[[Mart Siimer]], eesti helilooja (1967–) *[[Moonika Siimets]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1980–) *[[Hesi Siimets-Gross]], eesti õigusajaloolane (1976–) *[[Leenu Siimisker]], eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik (1924–) *[[Karin Siim-Juse]], eesti moe- ja teatrikunstnik (1911–1989) *[[Epp Siimo]], eesti arhivaar (1904–1991) *[[Aleksander Siimon]], eesti sordiaretaja (1900–1970) *[[Jenny Siimon]], eesti laulja ja laulupedagoog (1905–1982) *[[Olev Siinmaa]], eesti arhitekt ja sisekujundaja (1881–1948) *[[Aare Siir]], Eesti riigiametnik (1965–) *[[Johannes Siir]], Eesti sõjaväelane (1889–1941) *[[Arnold Siirak]], eesti muusik (1900–1956) *[[Erna Siirak]], eesti ajakirjanik ja kirjandusteadlane (1911–1987) *[[Jaan Siirak]], eesti sisearhitekt ja mööblikujundaja (1897–1959) *[[Juta Siirak]], eesti keemik ja vaimulik (1929–2016) *[[Roman Siirak]], eesti kirjastusjuht (1929–2018) *[[Andres Siirde]], eesti energeetikateadlane (1957–) *[[Elmar Siirde]], eesti arst (1910–1988) *[[Enno Siirde]], eesti keemik (1919–2004) *[[Sulev Siirmets]], eesti õpetaja (1930–1999) *[[Mart Siiroja]], eesti ajaloolane ja afrikanist (1958–1995) *[[Kristel Siitam-Nyiri]], Eesti jurist ja riigiametnik (1975–) *[[Karl Siitan]], eesti autosportlane (1894–1969) *[[Toomas Siitan]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1958–) *[[Uno Siitan]], eesti entomoloog (1944–) *[[Eva-Riitta Siitonen]], Soome poliitik (1940) *[[Aleksander Siivas]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1922–1967) == Sij == *[[Ton Sijbrands]], hollandi kabetaja (1949–) == Sik == *[[Endre Sík]], Ungari ajaloolane ja kommunistlik riigitegelane (1891–1978) *[[Kristjan Sikaste]], eesti võrkpallur (1984–) *[[András Sike]], ungari maadleja (1965–) *[[Jozef Síkela]], Tšehhi poliitik ja investeerimispankur (1967–) *[[Ilmar Sikemäe]], eesti kirjanik (1914–1998) *[[Alar Sikk]], eesti mägironija (1966–) *[[August Sikk]] (1919–2013) *[[Eik Erik Sikk]], eesti muusik ja luuletaja (2000–) *[[Evald Sikk]], eesti maadleja (1910–1945) *[[Heino Sikk]], eesti kultuuritegelane (1933–1994) *[[Ivar Sikk]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Kermo Sikk]], eesti laskesuusataja (1993–) *[[Kuldar Sikk]], eesti autosportlane (1979–) *[[Milvi Sikk]], eesti ajakirjanik *[[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1937–1992) *[[Rein Sikk]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Villem Sikk]], esimene Jõgeva alevivanem (1865–1921) *[[Herdis Sikka]], Eesti sõjaväelane (1989–2010) *[[Siirius Sikka]], eesti pedagoog (1971–) *[[Toivo Sikka]], eesti etnograaf (1963–2015) *[[Albert Sikkar]], eesti keemik (1903–1989) *[[Johannes Sikkar]], Eesti peaministri asetäitja eksiilis (1897–1960) *[[Arnold Sikkel]], eesti näitleja ja lavastaja (1912–1974) *[[Piret Sikkel]], eesti näitleja (1941–) *[[Jüri Sikkut]], eesti maadleja ja omavalitsustegelane (1946–) *[[Riina Sikkut]], Eesti ametnik (1983–) *[[Siim Sikkut]], Eesti riigiametnik (1983–) *[[Gergely Siklósi]], ungari epeevehkleja (1997–) *[[Sille Sikmann]], eesti moedisainer ja nahakunstnik (1983–) *[[Roman Sikora]], tšehhi näitekirjanik ja ajakirjanik (1970–) *[[Tomasz Sikora]], poola laskesuusataja (1973–) *[[Igor Sikorski]], vene-ukraina-poola päritolu Venemaa ja USA helikopterikonstruktor (1889–1972) *[[Ivan Sikorski]], vene psühhiaater ja psühholoog (1842–1919) *[[Radosław Sikorski]], Poola poliitik, ajakirjanik ja politoloog (1963–) *[[Dylan Sikura]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Annette Sikveland]], norra laskesuusataja (1972–) == Sil == *[[Haris Silajdžić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1945–) *[[Ivan Silajev]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (1930–2023) *[[Paulo Silas]], Brasiilia endine jalgpallur (1965–) *[[August Martin Silber]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1895–1942) *[[Otto Silber]], eesti jalgpallur (1893–1940) *[[Aleksander Silberg]], Eesti sõjaväelane (1869–1926) *[[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]], eesti jalgpallur (1906–1974) *[[Gottfried Silbermann]], saksa oreliehitaja (18. sajand) *[[Hans Silbermann]], eesti arst ja sõjaväelane (1886–1960) *[[Arno Sild]], eesti jurist ja poliitik (1947–) *[[Arvu Sild]], eesti jalgpallur ja insener (1944–2017) *[[Egon Sild]], eesti notar (1903–1962) *[[Eili Sild]], eesti näitleja (1942–2026) *[[Elju Sild]], eesti ajakirjanik (1938–2011) *[[Eugen Sild]], eesti arst (1897–1958) *[[Heino Sild]], eesti kuulitõukaja (1944–2009) *[[Ivar Sild]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1977–) *[[Joanna Sild]], eesti kabetaja (1997–) *[[Johannes Sild]], eesti vaimulik (1906–1974) *[[Joosep Sild]], Eesti sõjaväelane (sündis 1887) *[[Jüri Sild]], Energia kolhoosi esimees ja eesti keele hoidja (1941–2019) *[[Lauri Sild]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Maris Sild]], Eesti poliitik (1987–) *[[Merle Sild]], eesti maalikunstnik ja romaanikirjanik (1960–) *[[Merli Sild]], eesti muuseumitöötaja (1954–) *[[Olaf Sild]], Eesti usutegelane (1880–1944) *[[Paul Sild]], eesti luterlik vaimulik (1890–1972) *[[Rita Sild]], eesti korvpallur ja treener (1931–2015) *[[Sarmite Sild]], eesti orienteeruja ja treener (1962–) *[[Sixten Sild]], eesti orienteeruja (1964–) *[[Timo Sild]], eesti orienteeruja (1988–) *[[Tiiu Sild]], Eesti molekulaarbioloog (1958–2012) *[[Johanna Sild-Rebane]], eesti majandusteadlane ja ajakirjanik (1882–1946) *[[Johannes Sildam]], Eesti sõjaväelane (1890–1965) *[[Toomas Sildam]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1961–) *[[Henry Sildaru]], eesti vigursuusataja (2006–) *[[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja (2002–) *[[Tõnis Sildaru]], eesti suusatreener (1981–) *[[Oskar Silde]], Eesti poliitik (1900–1996) *[[Helgi Sildever]], eesti rahvamuusik, koorijuht ja muusikapedagoog (1935–2001) *[[Toomas Sildmäe]], eesti ettevõtja ja poliitik (1959–) *[[Tõnis Sildmäe]], eesti pangandustegelane (1954–2017) *[[Helen Sildna]], eesti kontserdikorraldaja (1978–) *[[Kaja Sildna]], eesti ooperilaulja ja teatrinäitleja, kooriartist (1943–) *[[Krista Sildoja]], eesti rahvamuusik ja muusikapedagoog (1973–) *[[Raivo Sildoja]], eesti muusik (1970–) *[[Martin Sildos]], eesti dirigent (1985–) *[[Riina Sildos]], eesti filmiprodutsent (1964–) *[[Elina Sildre]], eesti vabakutseline illustraator, kujundaja ja koomiksikunstnik (1980–) *[[Joonas Sildre]], eesti illustraator, graafiline disainer, karikaturist ja koomiksikunstnik (1980–) *[[Koidula Sildre]], eesti agronoom ja eakate ühistegevuse aktivist (1930–) *[[Olle Sildre]], endine eesti jäähokimängija ja treener (1973–) *[[Reimo Sildvee]], eesti raadioajakirjanik (1981–) *[[Lia Sildver]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1926–2021) *[[Jakob Silfverberg]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Carl Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1965–) *[[Christina Louise Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1966–) *[[Hélène Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1968–) *[[Karl Ernst von Silfwerharnisk]], rootsi päritolu Saksi-Weimari sõjaväelane (1759–1809) *[[Artūrs Silgailis]], Läti sõjaväelane (1895–1997) *[[Mart Siliksaar]], eesti sulgpallitreener (1949–) *[[Evika Siliņa]], Läti jurist ja poliitik (1975–) *[[Kõrõlo Silitš]], ukraina jalgpallur (1990–) *[[Harry Siljander]], Soome poksija (1922–2010) *[[Gordana Siljanovska-Davkova]], Põhja-Makedoonia jurist ja poliitik (1953–) *[[Marc Silk]], inglise näitleja (1972–) *[[Hans Silla]], Pärnu majaomanik (1870–1939) *[[Jaanus Silla]], eesti filmirežissöör (1969–) *[[Vasso Silla]], Eesti ajaloolane ('''Mägi Kurdla'''; 1889–1939) *[[Uuno-Arvid Sillajõe]], eesti kirjastustegelane *[[Lauri Sillak]], eesti kunstnik (1969–) *[[Karl Sillakivi]], eesti pianist ja pedagoog (1911–1994) *[[Vello Sillam]], eesti ettevõtja ja fotograaf (1926–2009) *[[Hanno Sillamaa]], eesti tehnikateadlane (1929–2004) *[[Ivo Sillamaa]], eesti pianist (1955–2023) *[[Janika Sillamaa]], eesti laulja (1975–) *[[Kaari Sillamaa]], eesti muusikapedagoog (1955–) *[[Ramol Sillamaa]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Reimo Sillamaa]], eesti ettevõtja, blogipidaja ja aktivist (1989–) *[[Sandra Sillamaa]], eesti torupillimängija (1985–) *[[Zvenislava Sillamaa]], Eesti harfimängija (1932–2006) *[[Karl Sillamäe]], eesti vaimulik (1909–2003) *[[Mall Sillandi]], eesti näitleja (1942–) *[[Frans Eemil Sillanpää]], soome kirjanik (1888–1964) *[[Jari Sillanpää]], soome laulja (1965–) *[[Miina Sillanpää]], Soome poliitik, nais- ja töölisliikumise aktivist (1866–1952) *[[Aino Sillaots]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1935–2016) *[[Annika Sillaots]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Bernald Sillaots]], eesti alpinist (1932–) *[[Eduard Sillaots]], Eesti arhitekt ja sõjaväelane (1909–1938) *[[Marta Sillaots]], eesti kirjanik ja tõlkija (1887–1969) *[[Peet Sillaots]], eesti ajaloolane ja muuseumijuht (1920–1996) *[[Tarmo Sillaots]], eesti muusik (1976–) *[[Tiit Sillaots]], eesti looduskaitsetegelane (1947–2015) *[[Ants Sillar]], eesti koolijuht (1917–1974) *[[Ivika Sillar]], eesti teatriteadlane ja ‑pedagoog (1934–2020) *[[Rein Sillar]], [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] viimane esimees (1948–) *[[Sven Sillar]], eesti advokaat *[[Arthur Sillard]], Eesti sõjaväelane (1893–1967) *[[Rannar Sillard]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent *[[Enn-Arno Sillari]], eesti ettevõtja, endine Nõukogude Liidu parteitegelane (1944–) *[[Jüri Sillart]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1943–2011) *[[Kristi Sillart]], Eesti õpetaja, kogukonnaaktivist ja poliitik (1983–) *[[Eduard Sillasoo]], eesti advokaat (1899–1940) *[[Ats Sillaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ester Sillaste]], eesti ujuja ja treener (1943–) *[[Henno Sillaste]], eesti päritolu Kanada arhitekt (1936–2013) *[[Juhan Sillaste]], eesti majandusteadlane ja publitsist (1943–2017) *[[Kertu Sillaste]], eesti illustraator, raamatukujundaja ja tekstiilikunstnik (1973–) *[[Marina Sillaste]], eesti lavastaja ja teatripedagoog (1962–2016) *[[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Paul Sillaste]], eesti haridusjuht (1891–1941) *[[Raul Sillaste]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1974–) *[[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja (1999–) *[[Heinart Sillastu]], eesti arstiteadlane (1929–2021) *[[Janis Sillat]], eesti sõudja (1967–) *[[Aliide-Rosalie Sillaäär]], eesti pikaealine (1906–) *[[Müzahir Sille]], Türgi maadleja (1931–2016) *[[August Siller]], Eesti sõjaväelane (1892–1960) *[[Carl Friedrich Eduard Siller]], farmakoloog (1801–1852) *[[Emerendiana Silling]], eesti õpetaja ja metoodik (1928–2010) *[[Alan Sillitoe]], Briti kirjanik (1928–2010) *[[Merle Silmato]], eesti ooperilaulja (1968–) *[[Andrei Silnov]], Venemaa kergejõustiklane (1984–) *[[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja (1982–) *[[Anton Siluanov]], Venemaa poliitik ja ökonomist (1963–) *[[André Silva]], Portugali jalgpallur (1995–) *[[André da Silva]], Brasiilia jooksja (1972–) *[[Antony Silva]], Paraguay jalgpallur (1984–) *[[Bernardo Silva]], portugali jalgpallur (1994–) *[[David Silva]], Hispaania jalgpallur (1986–) *[[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur (1983–) *[[Fábio Silva]], portugali jalgpallur (2002–) *[[Marco Silva]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Marina Silva]], Brasiilia poliitik (1958–) *[[Rafa Silva]], portugali jalgpallur (1993–) *[[Rui Pedro Silva]], Portugali kergejõustiklane (1981–) *[[Thiago Silva]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Yarisley Silva]], Kuuba teivashüppaja (1987–) *[[Ants Silvere]], Eesti ettevõtja (1873–1943) *[[Maria Silvere]], Eesti naisliikumise tegelane (1884–1965) *[[Laine Silvere-Pant]], Kanada eesti seltsitegelane (1911–2013) *[[Jay Silverheels]], Kanada näitleja ja sportlane (1912–1980) *[[Silverius]], paavst (suri 537) *[[Sarah Silverman]], USA näitleja (1970–) *[[Alicia Silverstone]], USA näitleja (1976–) *[[Tiiu Silves]] *[[Silvester I]], paavst (suri 335) *[[Silvester II]], paavst (suri 1003) *[[Silvester III]], paavst *[[Erki Silvet]], eesti jurist ja õigusterminoloog (1922–2006) *[[Johannes Silvet]], eesti keeleteadlane (1895–1979) *[[Victoria Silvstedt]], rootsi modell (1974–) == Sim == *[[Sima Qian]], hiina ajaloolane (2.–1. sajand eKr) *[[Raymond Ndong Sima]], Gaboni poliitik (1955–) *[[Vladimir Simagin]], vene maletaja (1919–1968) *[[Irina Simagina]], Venemaa kergejõustiklane (kaugushüppaja) (1982–) *[[Clifford D. Simak]], USA ulmekirjanik (1904–1988) *[[Mohamed Simakan]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) *[[Hugo Simberg]], soome kunstnik (1873–1917) *[[Dave Sime]], USA sprinter (1936–2016) *[[Georges Simenon]], Belgia kirjanik (1903–1989) *[[Simeon]], Jeruusalemma piiskop, märter (suri 107) *[[Simeon II]], Bulgaaria kuningas *[[Simeon Bekbulatovitš]], khaan, Vene suurvürst (suri 1616) *[[Sara Simeoni]], itaalia kergejõustiklane (1953–) *[[Goran Simić]], serbia luuletaja (1952–2024) *[[Goran Simić (laulja)|Goran Simić]], serbia ooperilaulja (1953–2008) *[[Vladimir Simindei]], Venemaa diplomaat ja ajaloolane (1975–) *[[Jaan Simisker]], eesti bioloog (1937–2002) *[[Kóstas Simítis]], Kreeka poliitik (1936–2025) *[[Ants Simm]], eesti näitleja ja lavastaja (1877–1946) *[[Helle Simm]], eesti hüdrobioloog ja hüdrokeemik (1920–1991) *[[Herman Simm]], Eesti riigiametnik (1947–) *[[Hille Simm]] *[[Jaak Simm]], eesti keeleteadlane (1943–1981) *[[Jaak Simm (arvutiteadlane)|Jaak Simm]], eesti arvutiteadlane (1981–) *[[Janno Simm]], eesti visuaalantropoloog, purjesportlane ja muuseumitöötaja (1969–) *[[Juhan Simm]], eesti helilooja ja dirigent (1885–1959) *[[Kadri Simm]], eesti filosoof ja eetikateoreetik (1976–) *[[Mart Simm]], eesti hüdrobioloog (1946–) *[[Peeter Simm]], eesti filmirežissöör (1953–) *[[Georg Simmel]], saksa sotsioloog (1858–1918) *[[Aivar Simmermann]], eesti näitleja ja koolitaja (1959–) *[[Edakai Simmermann]], eesti luuletaja ja rahvakultuuri uurija (1949–) *[[Endel Simmermann]], eesti näitleja (1924–2007) *[[Maret Simmo]], eesti näitleja (1922–1965) *[[Mihkel Simmo]], Erna salga liige (1920–) *[[Dan Simmons]], USA ulmekirjanik (1948–) *[[J. K. Simmons]], USA näitleja (1955–) *[[Liivika Simmul]], eesti haridustegelane (1970–) *[[Rain Simmul]], eesti näitleja (1965–) *[[Matthias Simolin]], Eesti vaimulik (1684–1753) *[[Simon Kingsepp]], Sokratese lähikondlane (5. sajand eKr) *[[Aleksander Simon]], eesti sõjaväelane (1877–1960) *[[Claude Simon]], prantsuse kirjanik (1913–2005) *[[Dominik Simon]], tšehhi jäähokimängija (1994–) *[[Friedrich Simon]], Tartu Ülikooli peahoone uksehoidja (1866–1937) *[[Herbert Simon]], USA ühiskonnateadlane (1916–2001) *[[Julia Simon]], Prantsusmaa laskesuusataja (1996–) *[[Matt Simon]], Austraalia jalgpallur (1986–) *[[Moses Simon]], Nigeeria jalgpallur (1995–) *[[Neil Simon]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1927–2018) *[[Paul Simon]], USA muusik, laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1941–) *[[Sven Simon]], Saksamaa õigusteadlane ja poliitik (1978–) *[[Théodore Simon]], prantsuse psühholoog (1873–1961) *[[Urmas Simon]], eesti advokaat *[[Julien Simon-Chautemps]], prantsuse motosporditegelane (1978–) *[[Ieva Simonaitytė]], leedu kirjanik (1897–1978) *[[Marco Simoncelli]], itaalia võidusõitja (1987–2011) *[[Nina Simone]], USA laulja, laululooja, pianist, arranžeerija ja kodanikuaktivist (1933–2003) *[[Simonides]], vanakreeka luuletaja *[[Heide Simonis]], Saksamaa poliitik (1943–2023) *[[Vasko Simoniti]], Sloveenia ajaloolane ja poliitik (1951–) *[[Margarita Simonjan]], armeenia päritolu Venemaa ajakirjanik (1980–) *[[Timo Simonlatser]], eesti suusataja (1986–) *[[Juri Simonov]], Vene dirigent (1941–) *[[Konstantin Simonov]], vene kirjanik (1915–1979) *[[Jevgenija Simonova]], vene näitleja (1955–) *[[Rosearik Rikki Simons]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1970–) *[[William Simons]], Walesi näitleja (1940–) *[[Xavi Simons]], Hollandi jalgpallur (2003–) *[[Kim Simonsen]], fääri luuletaja (1970–) *[[Lars Simonsen]], taani näitleja (1963–) *[[Juhan Simonson]], eesti vabadusvõitleja (1933–2012) *[[Juhan Simovart]], eesti loomaarstiteadlane, viievõistleja ja sporditegelane (1937–2015) *[[Maarja Simovart]], eesti sussimeister (1945–2014) *[[Mari Ann Simovart]], eesti õigusteadlane, vandeadvokaat (1969–) *[[Dušan Simović]], Jugoslaavia sõjaväelane ja poliitik (1882–1962) *[[Simplicius]], paavst (suri 483) *[[Jessica Simpson]], USA laulja ja näitleja (1980–) *[[Red Simpson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (1934–2016) *[[Wallis Simpson]] (1896–1986) *[[William Hood Simpson]], USA sõjaväelane, kindral (1888–1980) *[[Portia Simpson-Miller]], Jamaica poliitik (1945–) *[[Vello Simre]], eesti õpetaja (1890–1941) *[[Christopher Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1942–2026) *[[Mehmet Şimşek]], Türgi poliitik (1967–) *[[Graeme Simsion]], Uus-Meremaal sündinud Austraalia kirjanik (1956–) *[[Aivar Simson]] (''Simson Seakülast''), eesti skulptor (1959–) *[[Andres Simson]], eesti advokaat *[[Arnold Simson]], eesti maalikunstnik ja akvarellist (1899–1982) *[[Kaari Simson]], eesti tippjuht (1977–) *[[Kadri Simson]], Eesti poliitik (1977–) *[[Krista Simson]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1960–) *[[Piret Simson]], eesti näitleja *[[Priit Simson]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Priit Simson (alpinist)|Priit Simson]], eesti fotograaf ja alpinist (1976–) *[[Sirje Simson]], eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja (1947–2015) *[[Taavi Simson]], eesti doonor ja tudeng (1989–) *[[Salla Simukka]], soome kirjanik ja tõlkija (1981–) == Sin == *[[Vassili Ivanovitš Sinaiski]], õigusteadlane (1876–1949) *[[Mimar Sinan]], Osmanite riigi arhitekt (suri 1588) *[[Frank Sinatra]], USA laulja ja filminäitleja (1915–1998) *[[Sinbad]], USA koomik ja filminäitleja (1956–) *[[Bob Sinclar]], prantsuse [[diskor]] (1969–) *[[Upton Sinclair]], USA kirjanik (1878–1968) *[[Horst Sindermann]], Saksa DV poliitik (1915–1990) *[[Pusarla Venkata Sindhu]], India sulgpallur (1995–) *[[Holger Sinding-Larsen]], norra arhitekt (1869–1938) *[[Kyrsten Sinema]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1976–) *[[Elvi Sinervo]], soome kirjanik, luuletaja ja tõlkija (1912–1986) *[[William Singe]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1992–) *[[Arthur Singer]], USA looduskunstnik (1917–1990) *[[Isaac Bashevis Singer]], Poola juudi päritolu jidišikeelne ameerika kirjanik (1902–1991) *[[Milton Singer]], Ameerika Ühendriikide antropoloog (1912–1994) *[[Peter Singer]], Austraalia filosoof (1946–) *[[Tania Singer]], saksa neuroteadlane ja psühholoog (1969–) *[[Wolf Singer]], saksa neurofüsioloog (1943–) *[[Manmohan Singh]], India poliitik (1932–) *[[Vijender Singh]], India poksija (1985–) *[[Edward J. Singler]], USA korvpallur (1990–) *[[Stephen Singleton]], inglise muusik (1959–) *[[Wilfried Singo]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2000–) *[[Karl Martin Sinijärv]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1971–) *[[Riivo Sinijärv]], Eesti keemik, poliitik ja diplomaat (1947–) *[[Sander Sinilaid]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Lembit Siniorg]], Eesti NSV komsomoliaktivist (1925–1943) *[[Osvald Sinipalu]], Eesti sõjaväelane (1913–2001) *[[Feridun Sinirlioğlu]], Türgi diplomaat ja poliitik (1956–) *[[Helmer-Rainer Sinisalo]], karjala helilooja ja flötist (1920–1989) *[[Johanna Sinisalo]], soome kirjanik (1958–) *[[Taisto Sinisalo]], Soome poliitik (1926–2002) *[[Leonid Sinisalu]], eesti metsavend (1920–1960) *[[Väino Sinisalu]], eesti neurokirurg ja tervishoiuorganisaator (1940–) *[[Gary Sinise]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (1955–) *[[Mark Sinisoo]], eesti diplomaat, küberneetik ja tõlkija (1932–2020) *[[Tiit Sinissaar]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–) *[[Triin Sinissaar]], eesti tõlkija ja dramaturg (1975–) *[[Luis Sinisterra]], Colombia jalgpallur (1999–) *[[Enno Sinivee]], Eesti sõjaväelane (1894–1954) *[[Markus Kristofer Sinivee]], eesti sisulooja ja ettevõtja (2004–) *[[Mall Siniveer]], eesti muuseumitöötaja (1950–) *[[Anastassia Sinitsina]], Eesti maletaja (2004–) *[[Sergei Sinjakin]], vene kirjanik (1953–) *[[Tamara Sinjavskaja]], vene ooperilaulja (1943–) *[[Andrei Sinjavski]], vene ja prantsuse kirjanik, kirjandusteadlane ja -kriitik, dissident ning poliitvang (1925–1997) *[[Viktor Sinjukajev]], Eesti kunstnik ja raamatukujundaja (1941–2025) *[[Kuldar Sink]], eesti helilooja (1942–1995) *[[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (1941–2026) *[[Marje Sink]], eesti helilooja ja kirikumuusik (1910–1979) *[[Peeter Sink]], eesti kunstnik, luuletaja ning kultuuri- ja usutegelane (1902–1957) *[[Arnold Sinka]], sõjaväelane (1897–1986) *[[Ella Sinka]], eesti arst ja pagulustegelane (1899–1956) *[[Robert Sinka]], eesti arst (1894–1970) *[[Aristarch Sinkel]], eesti kirjanik (1912–1988) *[[Mindaugas Sinkevičius]], Leedu majandusteadlane ja poliitik (1984–) *[[Rimantas Sinkevičius]], Leedu poliitik (1952–) *[[Virginijus Sinkevičius]], Leedu poliitik (1990–) *[[Anni Sinnemäki]], Soome poliitik ja luuletaja (1973–) *[[Jannik Sinner]], Itaalia tennisist (2001–) *[[Fred Sinowatz]], Austria poliitik (1929–2008) *[[Franz Sintenis]], baltisaksa entomoog ja kirjamees (1835–1911) *[[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane (1987–) *[[Yahya Sinwar]], Palestiina Hamasi organisatsiooni poliitilise tiiva juht Gaza sektoris (1962–) == Sip == *[[Osmo Sipari]], soome arhitekt (1922–2008) *[[Lembit Sipelgas]], eesti poksija (1939–) *[[Helvi Sipilä]], Soome jurist, poliitik ja diplomaat (1915–2009) *[[Jorma Sipilä]], soome sotsiaalpoliitika teadlane (1945–) *[[Juha Sipilä]], Soome poliitik (1961–) *[[Tapio Sipilä]], soome maadleja (1958–) *[[Vilka Sipilä]], soome maletaja (2001–) *[[Dmitri Sergejevitš Sipjagin|Dmitri Sipjagin]], Venemaa keisririigi poliitik (1853–1902) *[[Ivar Sipra]], eesti muusik (1954–2022) *[[Leida Sipria]], eesti parteitegelane (1921–2010) == Sir == *[[Elisabetta Sirani]], Itaalia maalikunstnik (1638–1665) *[[Arne Sirel]], eesti suusataja ja sporditegelane (1954–2016) *[[Helen Sirel]], eesti tekstiilikunstnik (1926–1981) *[[Indrek Sirel]], Eesti sõjaväelane (1970–) *[[Jaanus Sirel]], endine eesti jalgpallur (1975–) *[[Lauri Sirelius]], soome laulja ja näitleja (1895–1931) *[[Janis Sirelpuu]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (1977–) *[[Eino Sirén]], Soome poliitik (1909–1981) *[[Heikki Siren]], soome arhitekt (1918–2013) *[[Johan Sigfrid Sirén]], soome arhitekt (1889–1961) *[[Kaija Siren]], soome arhitekt (1920–2001) *[[Aleksander Sipelgas]], eesti kirjanik ja tõlkija (1885–1937) *[[Arvo Sirendi]], Eesti poliitik (1939–) *[[Kaili Sirge]], eesti suusataja (1983–) *[[Peeter Sirge]], eesti fotograaf (1960–) *[[Rudolf Sirge]], eesti kirjanik (1904–1970) *[[Helmuth Sirgemets]], eesti poksija ja treener (1906–1986) *[[Siricius]], paavst (4. sajand) *[[Salvatore Sirigu]], itaalia jalgpallur (1987–) *[[Sirikit]], Tai kuninganna (1932–2025) *[[Vjatšeslav Sirin]], Eesti näitleja (1924–1970) *[[Mihhail Aleksandrovitš Sirinov]] (1878–1929) *[[Maithripala Sirisena]], Sri Lanka poliitik (1951–) *[[Aavo Sirk]], eesti füüsik (1945–) *[[Artur Sirk]], Eesti poliitik (1900–1937) *[[Indrek Sirk]], eesti liiklusjurist (1976–) *[[Juhan Sirk]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1879–1965) *[[Lea Sirk]], sloveenia laulja (1989–) *[[Vapper Sirk]], eesti õpetaja (1930–2011) *[[Väino Sirk]], eesti ajaloolane (1942–) *[[Ülo Sirk]], eesti keeleteadlane (1935–2011) *[[Arnold Sirkel]], Eesti karikaturist ja teatritegelane (1912–1996) *[[Mati Sirkel]], eesti tõlkija (1949–) *[[Peeter Sirkel]], eesti keemik (1879–1962) *[[Riin Sirkel]], eesti filosoof (1979–) *[[Nicola Sirkis]], prantsuse muusik ja laulja (1959–) *[[Justs Sirmais]], läti laulja (1995–) *[[Zigismunds Sirmais]], läti odaviskaja (1992–) *[[Johann Sirmann]], eesti tõstja (1891–1950) *[[Ilja Siroš]], eesti maletaja (1998–) *[[Sergei Sirotkin]], vene vormelisõitja (1995–) *[[Indrek Sirp]], eesti ametnik ja julgeolekuekspert *[[Lauri Sirp]], eesti dirigent (1969–) *[[Ülo Sirp]], eesti sisearhitekt (1927–2021) *[[Virgo Sirvi]] (pseudonüüm), eesti kirjanik == Sis == *[[Hans Sisa]], Austria ooperilaulja ja maalikunstnik (1948–) *[[Agu Sisask]], eesti tõlkija, kirjanik ja luuletaja, japanist (1940–) *[[Helli Sisask]], eesti kunstiajaloolane (1945–) *[[Kaia Sisask]], eesti tõlkija (1967–) *[[Peeter Sisask]], eesti insener (1885–1969) *[[Richard Sisask]], eesti luterlik vaimulik (1909–1980) *[[Rudolf Sisask]], endine Eesti NSV [[operatiivvolinik]] (1926–) *[[Siiri Sisask]], Eesti laulja ja poliitik (1968–) *[[Urmas Sisask]], eesti helilooja (1960–2022) *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]], Egiptuse poliitik (1954–) *[[Sisillius I]], brittide kuningas *[[Sisillius II]], brittide kuningas *[[Sisinnius]], paavst (suri 708) *[[Katrin Siska]], eesti laulja (1983–) *[[Alfred Sisley]], inglise maalikunstnik (1839–1899) *[[Thongloun Sisoulith]], Laose riigitegelane (1946–) *[[Hans Sissas]], eesti memuaarikirjanik (1933–2012) *[[Moussa Sissoko]], Prantsusmaa jalgpallur (1989–) *[[Colton Sissons]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Lindiwe Sisulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–) == Siz == *[[Kadi Sizask]], eesti iluduskuninganna (1986–) *[[Roni Size]], Suurbritannia produtsent ja DJ (1969–) *[[Tom Sizemore]], USA näitleja (1961–2023) *[[Sizzo]], Schwarzburgi vürstliku perekonna pea (1860–1926) == Sit == *[[Zecharia Sitchin]] (1920–2010) *[[Güzäl Sitdiqova]], baškiiri luuletaja, tõlkija ja ühiskonnategelane (1952–) *[[Florence Sitruk]], harfimängija (1974–) *[[Jaan Sitska]] (1867–1937), eesti poliitik *[[Karl Sitska]], eesti vaimulik (1863–1912) *[[Peter Sitt]], saksa ujuja (1969–) *[[Clawes van der Sittow]], Madalmaade päritolu Eestis tegutsenud puunikerdaja ja maalikunstnik (suri 1482) *[[Michel Sittow]], kunstnik (1469–1525) == Siu == *[[Anatol Siŭko]], Valgevene ooperilaulja, bass (1987–) == Siv == *[[Ardo Sivadi]], eesti maalikunstnik (1900–1966) *[[Troye Sivan]], Austraalia näitleja, laulja ja internetiisiksus (1995–) *[[Fanny de Sivers]], eesti keeleteadlane ja esseist (1920–2011) *[[Friedrich Wilhelm von Sivers]], baltisaksa mõisnik (1716–1781) *[[Jon Sivewright]], Austraalia näitleja (1965–) == Siw == *[[JoJo Siwa]], Ameerika Ühendriikide laulja, tantsija, näitleja ja juutuuber (2003–) *[[Marek Siwiec]], Poola poliitik (1955–) == Six == *[[Sixtus I]], paavst *[[Sixtus II]], paavst (3. sajand) *[[Sixtus III]], paavst (5. sajand) *[[Sixtus IV]], paavst (1414–1484) *[[Sixtus V]], paavst (1521–1590) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Si, Biograafiad]] 1r93hxj0577p97x76tgdsvkq3quizzj 0 422613 7193892 5038046 2026-07-16T15:58:34Z Mona 355 7193892 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vyrubova.jpg|pisi|Anna Tanejeva 22. jaanuaril 1903 [[Ermitaaž]]is õukonna ballil]] '''Anna Aleksandrovna Võrubova''' ([[vene keel]]es Анна Александровна Вырубова; sünninimi '''Anna Tanejeva'''; [[16. juuli]] [[1884]] [[Peterburi]] – [[20. juuli]] [[1964]] [[Helsingi]]) oli Venemaa keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]] sõbranna ja [[õuedaam]], [[Grigori Rasputin]]i suur austaja ja memuaarikirjanik. Ta sündis aastal [[1884]] [[Peterburi]]s Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei ülema ja asjaarmastajast helilooja [[Aleksandr Tanejev]]i ja Nadežda Tolstoi tütrena. Aastal [[1902]] sooritas ta Peterburi õpperingkonna juures koduõpetaja eksamid. Aastal [[1904]] sai ta Peterburi õuedaamiks; tema ülesannete hulka kuulus korrapidamine ballidel. Õige pea sai ta keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]] sõbrannaks ja õuedaamiks ning ta oli palju koos keiserliku perekonnaga, osaledes keiserliku perekonna reisidel ja väljasõitudel ning kinnistes eraelulistes tegevustes. Ta oli ka [[Grigori Rasputin]]i suur austaja ja Rasputin kohtus tihti tema suveresidentsis [[Tsarskoje Selo]]s keiserliku perekonna liikmetega. {{pooleli}} Võrubova on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]] kõrval asuvale Lapinlahti õigeusu kalmistule. {{JÄRJESTA:Võrubova, Anna}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Soome inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1964]] fzbqyppsgmu8g87p7dvcra0xetg5jvp 0 428711 7193823 7189175 2026-07-16T12:35:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193823 wikitext text/x-wiki '''Kadri Paas''' (sündinud [[8. mai]]l [[1982]]<ref>{{Netiviide|autor=Inforegister|url=https://www.inforegister.ee/CWIFWXW-KADRI-PAAS|pealkiri=Kadri Paas|väljaanne=Inforegister|aeg=|vaadatud=05.06.2020|arhiivimisaeg=1.02.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160201203128/https://www.inforegister.ee/CWIFWXW-KADRI-PAAS|url-olek=ei tööta}}</ref>) on eesti [[ajakirjanik]]. [[Fail:Kadri Paas Kuku klubis 2019. aastal.jpg|pisi|222x222px|Kadri Paas (2019)]] ==Elukäik== Kadri Paas on lõpetanud 2004. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. 2007. aastal kaitses ta Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonnas magistritöö "Copterline'i helikopteri katastroof: avaliku arvamuse kujundamine kriisikommunikatsiooni abil".<ref>{{Netiviide|autor=Kadri Paas|url=https://www.ester.ee/record=b2854021*est|pealkiri=Copterline'i helikopteri katastroof: avaliku arvamuse kujundamine kriisikommunikatsiooni abil|väljaanne=E-kataloog ESTER|aeg=2007|vaadatud=05.06.2020|koht=Tallinn|väljaandja=Tallinna Ülikool}}</ref> 2018. aastal astus Paas [[Sisekaitseakadeemia]] sisejulgeoleku instituudi magistrantuuri. 2019. aastal sai ta [[kaitseministeerium|kaitseministeeriumilt]] riigikaitseliseks teadustööks stipendiumi.<ref>{{Netiviide|autor=Kaitseministeerium|url=https://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseministeerium-tunnustas-riigikaitseliste-teadustoode-autoreid|pealkiri=Kaitseministeerium tunnustas riigikaitseliste teadustööde autoreid|väljaanne=Kaitseministeerium|aeg=18.12.2019|vaadatud=05.06.2020|arhiivimisaeg=5.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605132339/https://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseministeerium-tunnustas-riigikaitseliste-teadustoode-autoreid|url-olek=ei tööta}}</ref> 2021. aasta veebruaris kaitses Paas samas magistritöö "Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni võimalused vaenulike inforünnakute mõjude leevendamiseks infosõjas".<ref>{{Netiviide|autor=Paas, Kadri|url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2697|pealkiri=Eesti riikliku julgeoleku kommunikatsiooni võimalused vaenulike inforünnakute mõju leevendamiseks infosõjas|väljaanne=Sisekaitseakadeemia|aeg=10.02.2021|vaadatud=12.05.2021|arhiivimisaeg=13.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210513153341/https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2697|url-olek=ei tööta}}</ref> Täiendkoolitus: 2020 Täiskasvanute koolitaja väljaõpe<ref>{{Netiviide|autor=Innowise|url=https://media.voog.com/0000/0044/5647/files/T%C3%A4iskasvanute%20koolitaja%20v%C3%A4lja%C3%B5pe_116h.pdf|pealkiri=Täiskasvanute koolitaja väljaõpe|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=05.06.2020}}</ref>, 2019 III Kõrgemad digiriigi ja küberkaitse kursused Viinistul<ref>Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse III kõrgemate digiriigi ja küberkaitse kursuste tunnistus:https://www.facebook.com/photo.php?fbid=3312960275443064&set=a.1179261885479591&type=3&theater</ref>, 2018 XXXIX Kõrgemad Riigikaitsekursused Roostal.<ref>Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Kõrgemate Riigikaitsekursuste tunnistus (57 akadeemilist tundi): https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2362464477159320&set=picfp.100001873736373&type=3&theater</ref> 2001. aastast töötas Paas ajakirjanikuna [[Õhtuleht|Õhtulehe]] uudistetoimetuses, [[Äripäev]]a logistika-, loov- ja uudistetoimetuses, [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] majandustoimetuses Ärileht. 2020. aastal sisustas Paas [[Eesti NATO Ühing]]u [[sotsiaalmeedia]] kanaleid. Alates 2023. aasta oktoobrist töötab ta maakonnalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetuses ajakirjanikuna. ==Poliitiline tegevus== 2017. aasta kevadest töötas ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] Riigikogu fraktsiooni nõunikuna.<ref>{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.err.ee/585954/ekre-meedianounikuks-saab-eesti-paevalehe-ajakirjanik-kadri-paas|pealkiri=EKRE meedianõunikuks saab Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Paas|väljaanne=ERR|aeg=24.03.2017|vaadatud=05.06.2020}}</ref> 7. veebruaril 2018 valiti ta EKRE Tallinna kesklinna osakonna juhiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20210511110645/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-tallinna-kesklinna-osakonna-juhiks-valiti-endine-ajakirjanik/ EKRE Tallinna kesklinna osakonna juhiks valiti endine ajakirjanik] Uued Uudised, 08.02.2018.</ref> Ta oli 20. novembrist 2017 EKRE liige<ref>Fred Püss. [https://www.delfi.ee/artikkel/81500827/ootamatult-ekre-nouniku-kohalt-lahkunud-kadri-paas-on-nuud-vabaerakonna-palgal Ootamatult EKRE nõuniku kohalt lahkunud Kadri Paas on nüüd Vabaerakonna palgal] Delfi.ee, 21.03.2018.</ref>, kuid astus veebruaris 2018 parteist välja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/861669/ekre-kailakujud-meedianounik-kadri-paasi-lahkumisest-ega-meil-pole-siin-saientoloogide-sekt-et-minna-tuleb-ainult-jalad-ees EKRE käilakujud meedianõunik Kadri Paasi lahkumisest: ega meil pole siin saientoloogide sekt, et minna tuleb ainult jalad ees] Õhtuleht, 26.02.2018.</ref> 2018. aasta 26. veebruarist töötas ta [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] Riigikogu fraktsiooni nõunikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Silja Ratt|url=https://www.ohtuleht.ee/866216/ekre-st-lahkunud-kadri-paas-tootab-nuud-vabaerakonna-meedianounikuna|pealkiri=EKRE-st lahkunud Kadri Paas töötab nüüd Vabaerakonna meedianõunikuna|väljaanne=Õhtuleht|aeg=21.03.2018|vaadatud=05.06.2020}}</ref> 2021. aasta juulis astus erakonna [[Eesti 200]] liikmeks. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta erakonna Eesti 200 liikmena [[Türi vald|Türi vallas]] valimisliidu Tulevikuvald Türi nimekirjas.<ref>[https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0052/municipality/0834/electoral_district/1/candidate/118 Kandidaat nr 118 KADRI PAAS 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste kodulehel]</ref> 2021. aasta oktoobris valiti Paas [[Türi vallavolikogu]] liikmeks, ta oli algul volikogu eelarve- ja arenduskomisjoni ning seejärel revisjonikomisjoni esimees. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 584 häält ega osutunud valituks. 2023. aasta sügisel lahkus ta Türi vallavolikogust ja poliitikast. =="Tõe sõna" == Paas on 2020. aastal alanud infosõja olemust, meetodeid, põhjusi ja võimalusi tutvustava haridusliku sotsiaalkampaania "Tõe sõna"<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://xn--tesna-duac.ee/|pealkiri=Tõe Sõna|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=|arhiivimisaeg=12.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112043439/https://xn--tesna-duac.ee/|url-olek=ei tööta}}</ref> looja ja eestvedaja. Ajaloolase [[David Vseviov]]i ja [[Kaitsepolitseiamet]]i büroojuhi [[Harrys Puusepp|Harrys Puusepa]] miniloengutest<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.youtube.com/channel/UCRfSHZF1uzFucbgb1sRB0TA/videos?view_as=subscriber|pealkiri=Tõe Sõna YouTube'i kanal|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=}}</ref> saab muu hulgas teada, miks on põnev vale usutavam kui igav tõde, kuidas riigid üksteist infoga mõjutavad ning miks ei ole kasulikud idioodid üldsegi rumalad ega kasutud. Kampaania "Tõe sõna" kodulehe artikleid illustreerivad Karl-Erik Talveti tindijoonistused.<ref>{{Netiviide |url=https://xn--tesna-duac.ee/valedevaktsiin/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-05-31 |arhiivimisaeg=2023-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230609202522/https://xn--tesna-duac.ee/valedevaktsiin/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kampaania visuaali eest hoolitses loovjuht Joosep Kask. Sotsiaalmeedia kampaania raames valmisid koomikute [[Mattias Naan]]i ja [[Kaarel Nõmmik]]u stsenaariumide järgi lavastatud [[sketš]]id.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/toesona|pealkiri=Tõe sõna FB leht|väljaanne=|aeg=01.11.2020|vaadatud=}}</ref> Nende kaudu tutvustati noortele infosõja olemust, põhjusi ja ohte. Sketšide peategelased olid teismeliste seas tuntud Eesti [[suunamudija]]d. ==Teosed== * Kadri Paas ja [[Katariina Krjutškova]]. "Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss"<ref>{{Raamatuviide|autor=Kadri Paas, Katariina Krjutškova|pealkiri=Andrus Ansip - halva iseloomuga tark poiss|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Vaba Kiri|lehekülg=|url=https://www.rahvaraamat.ee/p/andrus-ansip-halva-iseloomuga-tark-poiss/512804/et?isbn=9789949335954|keel=}}</ref>, Vaba Kiri, 2014 * [[Vladimir Sazonov]], [[Erkki Koort]], [[Priit Heinsoo]] ja Kadri Paas. "Sisejulgeoleku hübriidohtude tutvustamine"<ref>{{Raamatuviide |autor=Sazonov |eesnimi=Vladimir |url=https://www.sisekaitse.ee/et/sisejulgeoleku-hubriidohtude-tutvustamine?language_content_entity=et |pealkiri=Sisejulgeoleku hübriidohtude tutvustamine |perekonnanimi2=Koort |eesnimi2=Erkki |perekonnanimi3=Heinsoo |eesnimi3=Priit |perekonnanimi4=Paas |eesnimi4=Kadri |kirjastus=Sisekaitseakadeemia |aasta=2020 |koht=Tallinn |lehekülg= |vaadatud=2020-06-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605132334/https://www.sisekaitse.ee/et/sisejulgeoleku-hubriidohtude-tutvustamine?language_content_entity=et |url-olek=ei tööta }}</ref>, Sisekaitseakadeemia, 2020 ===Artikleid=== *[https://leht.postimees.ee/7201407/kadri-paas-vaenlasele-kasulikuks-idioodiks-voib-osutuda-igauks-meist?_ga=2.19549176.1901974690.1615572954-601699845.1610359461 Vaenlasele kasulikuks idioodiks võib osutuda igaüks meist], [https://leht.postimees.ee/7201407/kadri-paas-vaenlasele-kasulikuks-idioodiks-voib-osutuda-igauks-meist?_ga=2.19549176.1901974690.1615572954-601699845.1610359461 Postimees], 15.03.2021 *[https://novaator.err.ee/1608158824/magistritoo-poliitikute-ukskoiksus-seab-eesti-julgeoleku-ohtu Poliitikute ükskõiksus seab Eesti julgeoleku ohtu], [https://novaator.err.ee/1608158824/magistritoo-poliitikute-ukskoiksus-seab-eesti-julgeoleku-ohtu Novaator], 30.03.2021 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/93099897/kadri-paas-miks-sai-tammsaarest-vene-kirjanik-infosoja-moju-ei-tasu-naeruvaaristada Miks sai Tammsaarest vene kirjanik? Infosõja mõju ei tasu naeruvääristada], [https://epl.delfi.ee/artikkel/93099897/kadri-paas-miks-sai-tammsaarest-vene-kirjanik-infosoja-moju-ei-tasu-naeruvaaristada Eesti Päevaleht], 11.04.2021 *[https://www.ohtuleht.ee/1032743/hullem-kui-covid-kreml-peab-salakavalat-soda-meie-koigi-peas-ja-sudames HULLEM KUI COVID: Kreml peab salakavalat sõda meie kõigi peas ja südames], [https://www.ohtuleht.ee/1032743/hullem-kui-covid-kreml-peab-salakavalat-soda-meie-koigi-peas-ja-sudames Õhtuleht], 29.04.2021 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/93383717/paeva-teema-kadri-paas-vormikandmise-keelamine-9-mail-oli-kaitsevae-haaletu-alistumine Vormikandmise keelamine 9. mail oli kaitseväe hääletu alistumine], [https://epl.delfi.ee/artikkel/93383717/paeva-teema-kadri-paas-vormikandmise-keelamine-9-mail-oli-kaitsevae-haaletu-alistumine Eesti Päevaleht], 10.05.2021 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/94810849/kadri-paas-vastutada-julgevad-intelligentsed-enesekindlad-vaarikad-sellised-kes-varbavad-endast-nutikamaid Vastutada julgevad intelligentsed, enesekindlad, väärikad. Sellised, kes värbavad endast nutikamaid], [https://epl.delfi.ee/artikkel/94810849/kadri-paas-vastutada-julgevad-intelligentsed-enesekindlad-vaarikad-sellised-kes-varbavad-endast-nutikamaid Eesti Päevaleht], 09.10.2021 *[https://www.muurileht.ee/ajupete-valed-ja-pooltoed-kinnistuvad-igaveseks/ Valed ja pooltõed kinnistuvad igaveseks], [https://www.muurileht.ee/ajupete-valed-ja-pooltoed-kinnistuvad-igaveseks/ Müürileht], 12.11.2021 *[https://www.muurileht.ee/ajupete-surm-usu-nimel/ Surm usu nimel], [https://www.muurileht.ee/ajupete-surm-usu-nimel/ Müürileht], 01.12.2021 *[https://opleht.ee/2021/12/pole-paremat-vaktsiini-kui-kusimine/ Pole paremat vaktsiini kui küsimine], [https://opleht.ee/2021/12/pole-paremat-vaktsiini-kui-kusimine/ Õpetajate Leht], 10.12.2021 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/95538757/kadri-paas-suurim-oht-eestile-on-meie-motlemine Suurim oht Eestile on meie mõtlemine], [https://epl.delfi.ee/artikkel/95538757/kadri-paas-suurim-oht-eestile-on-meie-motlemine Eesti Päevaleht], 31.12.2021 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2022_veeb/s/14521227 Hübriidsõja argipäev: peame nägema nähtamatut ja valmistuma tundmatuks], Kaitse Kodu, jaanuar 2022 *[https://www.muurileht.ee/ajupete-lugude-soda-ehk-kremli-keiserlikud-ambitsioonid/ Lugude sõda ehk Kremli keiserlikud ambitsioonid], [https://www.muurileht.ee/ajupete-lugude-soda-ehk-kremli-keiserlikud-ambitsioonid/ Müürileht], 25.01.2022 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2022_veeb/s/14787890 "Keiserlik Kreml" ehk lood, millega taastatakse impeeriumit], Kaitse Kodu, veebruar 2022 *[https://www.muurileht.ee/ajupete-liikuvate-valede-kaugeleulatuvad-haarmed/ Liikuvate valede kaugeleulatuvad haarmed, Müürileht], 08.02.2022 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/95998233/kadri-paas-patimentaliteediga-naabriga-tuleb-raakida-talle-arusaadavas-keeles Pätimentaliteediga naabriga tuleb rääkida talle arusaadavas keeles, Eesti Päevaleht], 24.02.2022 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_03_2022_veeb/s/15126888 Mis kukutaks Kremli peremehe troonilt?], Kaitse Kodu, märts 2022 *[https://www.muurileht.ee/sonastame-pika-hermanni-eesmargid/ Sõnastame Pika Hermanni eesmärgid, Müürileht], 02.03.2022 *[https://arvamus.postimees.ee/7472799/kadri-paas-votame-ukrainlastest-eeskuju-voidame-infosoja Võtame ukrainlastest eeskuju – võidame infosõja, Postimees], 10.03.2022 *[https://tv.postimees.ee/7473706/sojastuudio-kadri-paas-vene-inimeste-moistus-ei-taha-seda-brutaalset-laastamistood-vastu-votta SÕJASTUUDIO: Vene inimeste mõistus ei taha seda brutaalset laastamistööd vastu võtta, Postimees], 10.03.2022 *[https://opleht.ee/2022/03/mis-juhtub-kui-klammerduda-tunnetuslikesse-eelarvamustesse/ Mis juhtub, kui klammerduda tunnetuslikesse eelarvamustesse?, Õpetajate Leht], 11.03.2022 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_04_2022_veeb/s/15591963 Kuidas võita infosõda ukrainlaste näitel?], Kaitse Kodu, aprill 2022 *[https://opleht.ee/2022/04/kuidas-raakida-opilastega-kurjusest/ Kuidas rääkida õpilastega kurjusest?, Õpetajate Leht], 22.04.2022 *[https://www.muurileht.ee/ajupete-ukraina-soja-koige-suurem-muut-olematu-kubersoda/ Ukraina sõja kõige suurem müüt – olematu kübersõda, Müürileht], 27.04.2022 *[https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/118621 Neeme Raud. Siin. Kas tõesti on küberoperatsioonid Venemaa seni peamine õnnestumine Ukraina sõjas?], Kuku raadio, 30.04.2022 *[https://opleht.ee/2022/05/miks-on-ajalugu-koolis-koige-olulisem-aine/ Miks on ajalugu koolis kõige olulisem aine?, Õpetajate Leht], 27.05.2022 *[https://pohjarannik.postimees.ee/7542234/kadri-paas-eestile-kindlustavad-julgeoleku-tuntus-ja-kokkuhoidmine Eestile kindlustavad julgeoleku tuntus ja kokkuhoidmine, Põhjarannik], 11.06.2022 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_05_2022_veeb/s/16086630 Kui palju maksab maailmale Ukraina sõda?], Kaitse Kodu, mai 2022 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2022_veeb/s/16698060 Achilleuse kodusaarest sai armutu võitluse tallermaa], Kaitse Kodu, juuni 2022 *[https://sakala.postimees.ee/7580407/kadri-paas-milline-varjendite-pikk-plaan-valida Milline varjendite pikk plaan valida?, Sakala], 9.08.2022 *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120054746/kadri-paas-putini-paranoia-on-teinud-fsbst-uue-nkvd Putini paranoia on teinud FSB-st uue NKVD, Eesti Ekspress], 28.08.2022 *[https://sakala.postimees.ee/7599024/kadri-paas-eesti-lapsed-vaarivad-vaartustatud-ja-vaarikaid-opetajaid Eesti lapsed väärivad väärtustatud ja väärikaid õpetajaid, Sakala], 06.09.2022 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2022_veeb/s/17036243 Salakaval pehme jõud: vargne ja veenev identiteedi õõnestaja], Kaitse Kodu, september 2022 *[https://opleht.ee/2022/09/opetajad-on-koige-mojukamad-julgeolekuohvitserid/ Õpetajad on kõige mõjukamad julgeolekuohvitserid, Õpetajate Leht], 23.09.2022 *[https://virumaateataja.postimees.ee/7616387/eesti-on-konedes-alati-kriisideks-valmis Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis, Virumaa Teataja], 30.09.2022 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/120079778/kadri-paas-ukraina-kiitis-kertsi-silda-kui-okupantide-parimat-voimalust-pageda-nuud-laheb-venelastel-sellega-raskeks Ukraina kiitis Kertši silda kui okupantide parimat võimalust pageda. Nüüd läheb venelastel sellega raskeks, Eesti Päevaleht], 08.10.2022 *[https://arvamus.postimees.ee/7624257/kadri-paas-lopetame-kremli-allorganisatsiooni-tegevuse-eestis Lõpetame Kremli allorganisatsiooni tegevuse Eestis, Postimees], 11.10.2022 *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120087766/moskva-patriarhaadi-oigeusu-kirik-terroristliku-riigi-rakuke-eesti-vabariigis Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik - terroristliku riigi rakuke Eesti Vabariigis, Eesti Ekspress], 28.10.2022 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_08_2022_veeb/s/17314602 Realpolitik 21. sajandil: miks ja kuidas pakutakse Putinile pehmet maandumist?] Kaitse Kodu, november 2022 *[https://sakala.postimees.ee/7645619/kadri-paas-kas-kellegi-huvides-on-hoida-osa-eesti-inimesi-naljase-vaese-ja-vihasena Kas kellegi huvides on hoida osa Eesti inimesi näljase, vaese ja vihasena? Sakala], 11.11.2022 *[https://opleht.ee/2022/12/eesti-vajab-rohkem-haridust-koole-ja-opetajaid/ Eesti vajab rohkem haridust, koole ja õpetajaid, Õpetajate Leht,] 09.12.2022 *[https://arvamus.postimees.ee/7668565/kadri-paas-venemaa-muudiloome-pohineb-kolmel-sundmusel Venemaa müüdiloome põhineb kolmel sündmusel, Postimees], 13.12.2022 *[https://arvamus.postimees.ee/7679634/kadri-paas-moskva-kirik-soovib-ka-eesti-oigeusklikud-liita-ruskkii-mir-iga Moskva kirik soovib ka Eesti õigeusklikud liita "Ruskkii mir'iga", Postimees], 28.12.2022 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2023_veeb/s/17869503 Ukraina sõja esimene õppetund: NATO riikidest suudab efektiivselt sõdida ainult USA], Kaitse Kodu, jaanuar 2023 *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2023_veeb/s/18789445 Millal Moskva vaikib: Putin tüürib Venemaa ettearvamatusse kaosesse], Kaitse Kodu, veebruar 2023 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Paas, Kadri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti koolitajad]] [[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]] [[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] os31afyas1b9fmmz0n79t7wsldhf4rw 0 434680 7194054 7101779 2026-07-17T00:54:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194054 wikitext text/x-wiki {| cellpadding="2" style="float: right; width: 307px; background: #DCDCDC; margin-left: 1em; border-spacing: 1px;" |- style="background: #DCDCDC; text-align: center;" | colspan="2" | Katoliiklik Liiga<br>''Katholische Liga'' |- style="background: #DCDCDC; text-align: center;" | colspan="2"|[[Fail:Katholische Liga Carl-Theodor von Piloty.jpg|keskel|pisi|Katoliikliku Liiga asutamine. Karl von Piloty 1853. aasta maal]]<br> |- style="background: #DCDCDC; text-align: center;" | colspan="2" | Katoliiklike riikide kaitseliit |- style="background: #ffffff;" ! Asukoht | [[Pilt:Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1430-1806).svg|15px]] [[Saksa-Rooma riik]] |- style="background: #ffffff;" ! Liikmed |[[Pilt:Wappen Kurpfalz.svg|15px]] [[Baieri valitsejate loend|Baieri hertsog]]<br> [[Pilt:Coat of arms of the Archbishopric of Mainz (1250).svg|15px]] [[Mainzi peapiiskop|Mainzi kuurvürst-peapiiskop]]<br> [[Pilt:Teutonic Knights Arms.svg|15px]] [[Kölni kuurvürstkond|Kölni kuurvürst-peapiiskop]]<br> [[Pilt:Trier Arms.svg|15px]] [[Trieri kuurvürstkond|Trieri kuurvürst-peapiiskop]]<br> [[Pilt:Wappen Bistum Konstanz.svg|15px]] [[Konstanzi piiskopkond|Konstanzi vürstlik piiskop]]<br> [[Pilt:Wappen Bistum Augsburg.svg|15px]] [[Augsburgi piiskopkond|Augsburgi vürstlik piiskop]]<br> [[Pilt:Wappen Passau.svg|15px]] [[Passau piiskopkond|Passau vürstlik piiskop]]<br> [[Pilt:Frankenrechen.svg|15px]] [[Würzburgi piiskopkond|Würzburgi]] [[Pilt:CoA Würzburg Diocese, Original Arms.svg|15px]] ja [[Bambergi piiskopkond|Bambergi]] [[Pilt:CoA Bamberg Diocese.svg|15px]] vürstlik piiskop <br> [[Pilt:Coat of Arms of the Bishopric of Worms.svg|15px]] [[Wormsi piiskopkond|Wormsi vürstlik piiskop]]<br> [[Pilt:CoA Strasbourg Diocese.svg|15px]] [[Strasbourg'i piiskopkond|Strassburg'i vürstlik piiskop]]<br> [[Pilt:Wappen Bistum Eichstätt.gif|15px]] [[Eichstätti piiskopkond|Eichstätti vürstlik piiskop]]<br> [[Pilt:Coat of Arms of the Bishopric of Speyer.svg|15px]] [[Speyeri piiskopkond|Speyeri vürstlik piiskop]]<br> [[Pilt:Wappen Probstei Ellwangen.gif|15px]] [[Ellwangeni klooster|Ellwangeni vürstlik praost]]<br> [[Pilt:Fuerststift Kempten coat of arms.png|15px]] [[Kempteni klooster|Kempteni vürstlik abt]] |- style="background: #ffffff;" ! Vastased | '''[[Protestantlik Unioon]]'''<br> [[Pilt:COA family de Kurpfalz.svg|15px]] [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]], [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürst]]<br> [[Pilt:Royal Arms of Norway & Denmark (1559-1699).svg|15px|alt=]] [[Christian IV]], [[Taani-Norra]] kuningas<br> [[Pilt:Armoiries rois Vasa de Suède.svg|15px]] [[Gustav II Adolf]], [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi]] kuningas<br> [[Pilt:France moderne.svg|15px]] [[Louis XIII]], [[Varauusaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kuningas |- style="background: #ffffff;" ! Esimees | Baieri hertsog ([[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]], 1609–35)<br> Mainzi kuurvürst-peapiiskop ([[Johann Schweikhard von Kronberg]], 1609–26; [[Georg Friedrich von Greiffenklau]], 1626–29; [[Anselm Casimir Wambolt von Umstadt]], 1629–35) |- style="background: #ffffff;" ! Väejuht |[[Pilt:Catholic League (Germany).svg|22px]] [[Johann T’Serclaes von Tilly]], 1610–32<br> [[Pilt:Catholic League (Germany).svg|22px]] [[Johann von Aldringen]], 1632–34 |- style="background: #ffffff;" ! Moodustamine | 10. juuli 1609: [[Müncheni Riigipäev]] |- style="background: #ffffff;" ! Kokkuvarisemine | 30. mai 1635: [[Praha rahu (1635)|Praha rahu]] |} '''Saksa Katoliiklik Liiga''' ([[Saksa keel|saksa:]] ''Katholische Liga'') oli esialgu 10. juulil 1609 moodustatud [[Katoliku kirik|katoliiklike]] [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend|Saksa riikide]] lõtv konföderatsioon, võitlemaks [[Protestantlik Unioon|Protestantliku Uniooniga]] (moodustati aastal 1608), kusjuures osalenud riigid sõlmisid liidu "katoliku usu ja rahu kaitseks keisririigis". Kujundatuna lõdvalt järeleandmatuma ultrakatoliikliku [[Katoliiklik Liiga (Prantsusmaa)|Prantsuse Katoliikliku Liiga]] (1576) järgi, tegutses Saksa Katoliiklik Liiga esialgu poliitiliselt, rääkides asjade üle läbi veidi vanema Protestantliku Uniooniga. Siiski halvendas liiga asutamine, nagu ka Protestantliku Uniooni asutamine, ammuseid pingeid [[Protestantism|protestantlike]] [[Reformatsioon|reformaatorite]] ja [[Katoliku kirik]]u liikmete vahel, mis seejärel muutis hullemaks üha sagedasemad kodanikuallumatuse, repressioonide ja survestamise juhtumid, mis lõpuks sütitas [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] esimese etapi jämedalt üks aastakümme hiljem mässu ja kalkuleeritud solvamise teoga, mis tuntud kui [[Teine Praha defenestratsioon]] 23. mail 1618. == Taust == 1555. aastal sõlmiti [[Augsburgi usurahu]], mis kinnitas [[Speyeri Riigipäev (1526)|Speyeri Riigipäeva]] tulemused ning lõpetas vägivalla [[Luterlus|luterlaste]] ja katoliiklaste vahel Saksamaal. See sätestas, et:<ref>{{Netiviide |pealkiri=12.8: Religious Divide in the Holy Roman Empire |url=https://chem.libretexts.org/Courses/Lumen_Learning/Book%3A_Western_Civilization_(Lumen)/12%3A_11%3A_The_Protestant_Reformation/12.8%3A_Religious_Divide_in_the_Holy_Roman_Empire |vaadatud=01.08.2024}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Peace of Augsburg – Germany [1555] |url=https://www.britannica.com/event/Peace-of-Augsburg |vaadatud=01.08.2024}}</ref> * Saksa [[vürst]]id (arvuliselt 225) said valida religiooni (luterlus või katoliiklus) oma valdustele vastavalt oma teadlikkusele (printsiip ''[[cuius regio, eius religio]]''). * ''Kirikuriigis'' (katoliikliku [[vürstlik piiskop|vürstliku piiskopi]] kontrolli all) elavad luterlased võisid jääda luterlasteks. * Luterlased võisid säilitada territooriumi, mille nad olid vallutanud Katoliku kirikult [[Passau leping]]uga (1552). * Katoliku kiriku [[Kirikuprovints|vaimulikud juhid]] (piiskopid), kes pöördusid luterlusse, pidid loobuma oma territooriumist (printsiip ''reservatum ecclesiasticum'').<ref>Lk 142 (The Cambridge Modern History, 1905)</ref> Elanikud riigis, mis valis ametlikult kas luterluse või katoliikluse, ei tohtinud harrastada muud religiooni kui riigireligioon. Kuigi rahu tegi ajutiselt vägivallale lõpu, jäid usukonflikti alused lahendamata. Mõlemad pooled tõlgendasid seda oma mugavuse järgi, eriti luterlased pidasid seda vaid hetkekokkuleppeks. Edasi levis [[kalvinism]] kiiresti üle Saksamaa, lisades piirkonda kolmanda suure kristliku maailmavaate, kuid selle seisukohad ei vastanud ühelgi juhul Augsburgi tingimustele, kuna katoliiklus ja luterlus olid ainsad lubatud usutunnistused.<ref name=":0" /> == Katoliikliku Liiga loomine == Paremini dokumenteeritud Katoliikliku Liiga asutamise põhjus oli vahejuhtum [[Donauwörth]]i linnas, [[Vaba riigilinn|vabas riigilinnas]] [[Baieri]] territooriumi sees. 25. aprillil 1606 blokeeris linna luterlik enamus katoliiklikel asukatel korraldada iga-aastast [[protsessioon|Markuse protsessiooni]], et näidata oma usutunnistuse võimu linna üle.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Laidre |eesnimi=Margus |kuupäev=1998 |pealkiri=Pax Europea. 350 aastat Vestfaali rahudest - kas ajalooline tähtpäev või kummardus tänapäevale? |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/93f3f440-c474-46ad-b86b-f52c3f6e1eda/content |ajakiri=Ajalooline Ajakiri |aastakäik=103 |üksiknumber=4 |lehekülg=78}}</ref> Katoliiklased tahtsid minna viie munga juhtimisel läbi linna ja naaberkülla Ausesheimi, lehvitades oma lippe ja lauldes laule. Neil oli lubatud nii teha [[Augsburgi usurahu]] tingimustel. Linna nõukogu lubas neil linna siseneda vaid ilma lippude ja lauluta. Konflikt lõppes lööminguga.<ref>Lk 264-265 (Geschichte des deutschen Volkes, 1886)</ref> [[Augsburgi piiskopkond|Augsburgi piiskopi]] protestile vastuseks ähvardas [[Habsburgid|Habsburgist]] katoliiklik keiser [[Rudolf II]] katoliiklike kodanike õiguste edasise rikkumise korral riigivandega. Rudolf II palus protsessiooni ohutu kulgemise eest hoolitseda Baieri hertsog [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I-l]]<ref name=":1">Lk 4 (Heilmann, 1868)</ref>. Siiski leidsid järgmisel aastal aset sarnased katoliiklusevastased kodanikuallumatuse vahejuhtumid ja Markuse protsessioonist osavõtjad visati linnast välja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Der "Doctor apostolicus", der nur eine Wahrheit kannte |url=https://de.catholicnewsagency.com/news/4874/der-doctor-apostolicus-der-nur-eine-wahrheit-kannte |vaadatud=26.03.2025}}</ref>. Siis kuulutas keiser Rudolf 3. augustil linnale riigivande<ref>{{Netiviide |pealkiri=Der Schwäbischwerder Kindertag zu Donauwörth - Das Historienspielder Stadt- und Reichsgeschichte der Stadt Donauwörth |url=https://www.donauwoerth.de/fileadmin/user_upload/Kultur/Schwaebischwerder_Kindertag/Downloads/Regiebuch_-_2024.pdf |vaadatud=26.03.2025 |lehekülg=27–28}}</ref> ja käskis Baieri hertsogil Maximilian I-l see täide viia<ref name=":1" />. Silmitsi tema armeega, linn alistus. Vastavalt keiserlikule seadusele ei tohtinud distsiplinaarkaristusi teostada katoliiklik Baieri hertsog, vaid protestantlik [[Württembergi valitsejate loend|Württembergi hertsog]], kes nagu Donauwörthki oli [[Švaabi ringkond|Švaabi ringkonna]] liige. Maximilian neelas ''de facto'' endise vaba riigilinna, mis oli samuti keiserliku seaduse rikkumine.<ref name=":2">Lk 14–15 (Anderson, 1999)</ref> Donauwörth kaotas oma privileegid ning oli sunnitud vastu võtma katoliku usu<ref>Lk 6 (Heilmann, 1868)</ref>. Samal aastal lahendas [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäev]]a katoliiklik enamus kohtumisel [[Augsburgi riigipäevad|Augsburgis]], et 1555. aasta Augsburgi usurahu uuendamise tingimuseks peab olema kogu aastast 1552 omastatud kiriku maa tagastamine. Vastuseks nendele sündmustele moodustasid protestantlikud vürstid 14. mail 1608 sõjalise liidu, [[Protestantlik Unioon|Protestantliku Uniooni]], mille juht oli Wittelsbachist [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürst]] [[Friedrich IV (Pfalz)|Friedrich IV]].<ref name=":2" /> Katoliiklike riikide liidu loomiseks vastuseks Protestantlikule Unioonile alustas Maximilian 1608. aasta alguses läbirääkimisi teiste katoliiklike vürstidega. 5. juulil 1608 teatasid vaimulikud kuurvürstid kaldumisest Maximiliani ettepandud konföderatsiooni poole. Avaldati isegi arvamust konföderatsiooni relvajõudude suuruse tõstmiseks.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=German (Catholic) League |url=https://www.newadvent.org/cathen/09100a.htm |vaadatud=27.10.2025 |väljaanne=Newadvent.org}}</ref> Juulis 1609 kogunesid [[Augsburgi piiskopkond|Augsburgi]], [[Konstanzi piiskopkond|Konstanzi]], [[Passau piiskopkond|Passau]], [[Regensburgi piiskopkond|Regensburgi]] ja [[Würzburgi piiskopkond|Würzburgi]] vürstlike piiskoppide esindajad [[München]]isse. [[Salzburgi peapiiskopkond|Salzburgi peapiiskoppi]] hukkamõistu näitamiseks ei kutsutud ja [[Eichstädti piiskopkond|Eichstädti]] vürstlik piiskop kõhkles. 10. juulil 1609 sõlmisid osalenud riigid liidu "katoliku usu ja rahu kaitseks keisririigis". Liiga kõige tähtsam regulatsioon oli üksteise ründamise keelamine. Võitlemise asemel tuli konfliktid lahendada keisririigi seadustega või kui nendega ei suudetud konflikti lahendada, vahendamisega liiga sees. Kui ühte liiget rünnatakse, tuli seda aidata sõjalise või muu seadusliku toetusega. Hertsog Maximilian sai esimeheks ning Augsburgi, Passau ja Würzburgi vürstlikud piiskopid tema nõunikeks. Liiga pidi kestma 9 aastat.<ref name=":3" /> Müncheni Riigipäev ei suutnud püstitada äsja loodud liigale olulist struktuuri. 18. juunil 1609 kavandasid [[Mainzi kuurvürstkond|Mainzi]], [[Kölni kuurvürstkond|Kölni]] ja [[Trieri kuurvürstkond|Trieri]] kuurvürstid 20 000-mehelist armeed. Nad mõtlesid ka Maximilianist liidu esimehe teha ja teatasid 30. augustil oma ühinemisest Müncheni kokkuleppega, pakkudes, et Maximilian nõustuks kaasesimehena [[Mainzi peapiiskop|Mainzi kuurvürsti]], keisririigi [[Ertskantsler|peakantsleriga]]. Struktuuri loomiseks korraldati mitu liikmete kohtumist. 10. veebruaril 1610 kohtusid kõigi tähtsate katoliiklike riikide, peale Austria ja Salzburgi, ja arvukate väikeriikide esindajad Würzburgis, et otsustada liiga organisatsiooni, rahastamise ja relvastamise üle. See oli Katoliikliku Liiga tegelik algus. [[Paavst]], [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Hispaania kuningas]], keda informeeris Maximilian, olid kõik ettevõtmisest positiivselt meelestatud.<ref name=":4" /> Liiga peamine probleem oli liikmete valmisoleku puudumine. Aprillis 1610 ei olnud kõigi liikmete panused veel makstud; Maximilian ähvardas tagasi astuda. Selle ärahoidmiseks loobus Hispaania, kes oli seadnud abi andmise sõltuvaks Austria kuulumisest liigasse, sellest tingimusest ja paavst lubas veelgi panustada. 1613. aastal ühines [[Austria]] [[Regensburg]]is Liigaga. Koosolek nimetas nüüd mitte vähem kui kolm sõjajuhti: hertsog Maximilian ning Austria ertshertsogid Albrecht ja Maximilian. Liiga eesmärgiks tunnistati nüüd "kristlaste õiguskaitse". Austria liikmesus tegi liiga osaliseks võitlustes keisri ja tema protestantlike vasallide vahel [[Böömimaa]]l ja [[Alam-Austria]], mis viis Kolmekümneaastase sõja alguseni.<ref name=":4" /> [[Pilt:Joachim von Sandrart - Maximilian I, Elector of Bavaria.jpg|thumb|left|200px|Maximilian I, Baieri kuurvürst ja hertsog]] Hertsog Maximilian keeldus tunnistamast Ratisboni resolutsioone ja astus isegi esimehe ametist tagasi, kui [[Maximilian III (Austria ertshertsog)|Austria ertshertsog Maximilian III]], Mainzi kuurvürst ja Trieri kuurvürst olid vastu [[Augsburgi piiskop]]i ja [[Ellwangeni praost]]i kaasamisele. 27. mail 1617 moodustasid Bambergi, Eichstädti, Würzburgi vürstlikud piiskopid ja Ellwangeni vürstlik praost koos Baieriga eraldi liiga üheksaks aastaks.<ref name=":4" /> 1618. aasta lõpus muutus keisri positsioon Böömimaal, nagu ka Alam- ja [[Ülem-Austria]]s järk-järgult kriitiliseks. Abi otsides püüdis keiser liigat taastada. Mitme kirikuvürsti kohtumisel otsustati liiga esialgsetel alustel taastada. See pidi koosnema kahest rühmast: Reini ringkond Mainzi eesistumisel ja Oberlandi ringkond Baieri eesistumisel; varalaegas ja väejuhatus pidid olema eraldi. Maximilian võis juhtida kogu väge vaid siis, kui ilmuks Reini ringkonda. 31. mail loodi Oberlandi mõlemad rühmad ja need sidusid end andma vastastikust abi kuueks aastaks.<ref name=":4" /> Pärast Saksa-Rooma keisri ja [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuninga]] [[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthiase]] surma jättis kuningriik tema järglase [[Ferdinand II]] aastal 1618 Böömi kroonist ilma ning valis 26. ja 27. augustil 1619 kuningaks Pfalzi kuurvürsti [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ferdinand II |url=https://www.britannica.com/biography/Ferdinand-II-Holy-Roman-emperor |vaadatud=06.11.2025}}</ref> Pärast keisriks valimist kohtus Ferdinand vaimulike kuurvürstidega Frankfurdis, paludes liiga abi. Nüüd algas konföderatsiooni armee moodustamine. 7000 mehega pani Baieri suurima panuse armeesse, mille tugevus kinnitati Würzburgis detsembris 1619, 21 000 jalaväelast ja 4000 ratsaväelast. Ülemjuhataja oli [[Johann T'Serclaes von Tilly|Johann T’Serclaes von Tilly]], [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] katoliikliku perekonna võsu. Seistes silmitsi 30 000-mehelise liiga armee paremusega 10 000-meheline Protestantliku Uniooni armee vastas, nõustus unioon 3. juulil 1620 loobuma vaenutegevusest mõlema poole vahel sõja ajal Austrias ja Böömimaal.<ref name=":4">(Kraft, 1913)</ref> == Liiga sõjas == [[Pilt:Battle of White Mountain.jpg|300px|right|thumb|[[Valgemäe lahing]]]] Kartmata rünnakut võis liiga kasutada kõiki oma relvajõude keisri toetuseks. Samal kuul kolis armee Ülem-Austriasse. Tilly võitis 8. novembril 1620 [[Praha]]st põhjas [[Valgemäe lahing]]u (milles pool vaenlase väest tapeti või vangistati), kaotades vaid 700 meest. Lahingus võitles liiga keiserliku armee vasakul tiival. Liigal oli kaasas ka 12 suurt kahurit, mis said nimed [[Apostel|apostlite]] järgi. Keiser taastas kontrolli Böömimaa üle ja lõppes esimene etapp liiga tegevusest Kolmekümneaastase sõja ajal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Battle of White Mountain, 1620 |url=https://warfarehistorynetwork.com/article/the-battle-of-white-mountain-1620/ |vaadatud=01.08.2024}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Battle of White Mountain 1620 |url=https://weaponsandwarfare.com/2020/01/13/battle-of-white-mountain-1620/ |vaadatud=01.08.2024}}</ref> Pärast Böömi sõja lõppu võitles liiga armee Kesk-Saksamaal, kuid sai 27. aprillil 1622 lüüa [[Mingolsheimi lahing]]us. Pärast seda liitus Tilly hispaanlastega ning alistas 6. mail [[Wimpfeni lahingus]] [[Badeni markkrahvkond|Badeni markkrahv]] [[Georg Friedrich (Baden-Durlach)|Georg Friedrichi]].<ref>Mingolsheimi lahingu kohta lk 135–150, Wimpfeni kohta lk 151–202 (Der Feldzug des Jahres 1622, 1891)</ref> Pärast neid võite vallutas armee 11-nädalase piiramise järel 19. septembril [[Heidelberg]]i linna, Protestantliku Uniooni juhi pealinna.<ref>Lk 90 (Polišenský/Snider, 1978)</ref> Protestantlik vürst, Braunschweig-Lüneburgi hertsog [[Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel|Christian]] kogus uue armee, kuid sai lüüa [[Stadtlohni lahing]]us, kus tema 16 500-meheline armee kaotas 4000–8000 meest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lange |eesnimi=Hendrik Martin |pealkiri=Die Schlacht bei Stadtlohn und die Verwüstung Osterwicks (1623) |url=https://www.heimatverein-osterwick.de/heimatarchiv/ |vaadatud=02.08.2024 |lehekülg=3}}</ref> 1625. aastal hõivas Tilly [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweigi hertsogkonna]]. Liiga väed korraldasid maal laastavaid rüüsteretki. [[Taani]] kuningas [[Christian IV]] (kes oli ka [[Holsteini hertsogkond|Holsteini hertsog]] ja [[Alam-Saksi ringkond|Alam-Saksi]] ''Kreisobrist'') liitus keisrivõimu piiramiseks sõjaga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Thirty Years War |url=https://christianhistoryinstitute.org/magazine/article/comenius-thirty-years-war |vaadatud=02.08.2024}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Danish War in Lower Saxony and Mansfeld’s Invasion to Silesia 1625–1629 |url=https://wnus.usz.edu.pl/pzp/en/issue/975/article/15834/ |vaadatud=02.08.2024 |lehekülg=5–6}}</ref> [[Pilt:Johann Tserclaes Tilly.jpg|thumb|200px|left|[[Johann T’Serclaes von Tilly]], Katoliikliku Liiga armee ülemjuhataja]] Liiga armee võitles ja võitis taanlasi 26.–27. augustil 1626 [[Lutteri lahing]]us, hävitades rohkem kui poole põgenevast Taani armeest. Selle ja teiste Wallensteini võitude tõttu oli Taani sunnitud sõlmima [[Lübecki rahu]]. Nüüd oli Katoliiklik Liiga oma võimsuse tipus. Peaaegu kõik Saksa territooriumid olid nende kontrolli all. Sellest edust tulenev keiserliku hegemoonia oht sundis Rootsi kuningat [[Gustav II Adolf]]it aastal 1630 konfliktiga liituma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=12.10: Danish Intervention |url=https://chem.libretexts.org/Courses/Lumen_Learning/Book%3A_Western_Civilization_(Lumen)/12%3A_11%3A_The_Protestant_Reformation/12.10%3A_Danish_Intervention |vaadatud=02.08.2024}}</ref> Kui [[Stettini leping (1630)|Gustav II Adolf randus oma armeega Pommeris]] ja püüdis sõlmida liitu Põhja-Saksamaa juhtidega, asus liiga armee 20. märtsil 1631 kaheks kuuks [[Magdeburg]]i linna piirama, kuna linn oli lubanud toetada Rootsit. 20. mail ründas 40 000 meest edukalt Magdeburgi. Järgnes elanikkonna veresaun, milles hukkus 25 000 linna 30 000 asukast, samas hävitas tulekahju enamuse linnast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=A Local Apocalypse – The Sack of Magdeburg (1631) |url=https://germanhistorydocs.ghi-dc.org/pdf/eng/85.SackMagdeburg_en.pdf |vaadatud=02.08.2024 |arhiivimisaeg=3.08.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240803130643/https://germanhistorydocs.ghi-dc.org/pdf/eng/85.SackMagdeburg_en.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 1630 vabastas Ferdinand II ametist oma generalissimuse [[Albrecht von Wallenstein|Wallensteini]]. Nüüd kontrollis Katoliiklik Liiga kõiki katoliiklikke relvajõude.{{Lisa viide}} == Katoliikliku Liiga lõpp == [[Breitenfeldi lahing (1631)|Esimeses Breitenfeldi lahingus]] sai kindral Tilly juhitud Katoliiklik Liiga Rootsi vägedelt lüüa. Aasta hiljem (1632) kohtusid nad taas [[Raini lahing]]us ja seekord kindral Tilly tapeti. Rootsi väed hõivasid lahingu järel isegi [[München|Müncheni]] linna ([[Baieri kuurvürstkond|Baieri kuurvürstkonna]] pealinn). Linn jäi järgmiseks kolmeks aastaks rootslaste kätte.<ref>Lk 116 (Parker, 1997)</ref> [[Praha rahu (1635)|Praha rahu]] 30. mail 1635 oli leping [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] Ferdinand II ja enamuse keisririigi protestantlike riikide vahel. See lõpetas tõhusalt Kolmekümneaastase sõja kui usu- ja kodusõja aspekti<ref>Lk 58–59 (Bireley, 1976)</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The European war in Germany, 1635–45 |url=https://www.britannica.com/topic/history-of-Europe/The-European-war-in-Germany-1635-45 |vaadatud=27.03.2025}}</ref>. 1629. aasta [[restitutsiooniedikt]] oli tegelikult kehtetu, kui 1555. aasta [[Augsburgi usurahu]] sätted 12. novembril 1627 taastati<ref>Lk 41 (Bireley, 1976)</ref>. Üks tähtsamaid määrusi oli, et ametlikud liidud keisririigi riikide vahel olid keelatud. Eri riikide armeed tuli ühendada keisri armeega keisririigi kui terviku jaoks. Selle klausli tulemus oli Katoliikliku Liiga lõpp, kui nüüd keelatud riikidevaheline liit keisririigis.<ref>Ferner sollen in vnd mit auffrichtung dieses FriedensSchlusses vnnd dessen <code>publication</code>, alle vnd jede <code>Uniones, Ligæ, Fœdera</code> vnd dergleichen Schlüsse / auch darauff gerichtete Ayd vnd Pflichte / gäntzlich auffgehoben seyn / vnnd sich einig vnnd allein an die Reichs: vnd Kreyß Verfassunge / vnnd an diese gegenwertige <code>Pacification</code> gehalten werden. Doch verstehet sich solches gar nicht auff eine Auffhebung der Churfürstlichen Vorein. (Prager Frieden, 1635)</ref> Lõpetades võitluse riikide vahel, lõpetas leping ka religiooni rahvusliku konflikti allikana; printsiip ''[[cuius regio, eius religio]]'' kehtestati algselt Augsburgi usurahu ning siis [[Vestfaali rahu]] järel keisririigis alatiseks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cuius regio eius religio |url=https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref/9780195369380.001.0001/acref-9780195369380-e-462 |vaadatud=26.10.2025 |väljaanne=Oxfordreference.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=cuius regio, eius religio |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=religio |vaadatud=26.10.2025 |väljaanne=Arhiiv.eki.ee}}</ref>. == Viited == <references /> == Kirjandus == * Anderson, Alison. ''[https://books.google.ee/books?id=Zr4fQECz7wsC&redir_esc=y On the Verge of War: International Relations and the Jülich-Kleve Succession Crises (1609–1614)].'' 1999. * Bireley, Robert. ''[https://www.jstor.org/stable/1878176 The Peace of Prague (1635) and the Counterreformation in Germany]''. ''The Journal of Modern History.'' Kd. 48. Nr. 1. 1976. * Heilmann, J. [http://www.thz-historia.de/_downloads/Kriegsgeschichte_von_Bayern_Franken_Pfalz_1598-1634_Bd_II.pdf ''Kriegsgeschichte von Bayern, Flauten, Pfalz und Schwaben 1506–1551'']''.'' Kd. 2. 1868''.'' * Janssen, Johannes. ''[https://books.google.ee/books?id=4nYBAAAAYAAJ&pg=PA261&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Geschichte des deutschen Volkes seit dem Ausgang des Mittelalters].'' Kd. 5''.'' 1886''.'' * Kraft, Josef. "[[wikisource:Catholic_Encyclopedia_(1913)/German_(Catholic)_League|German (Catholic) League]]". [[Catholic Encyclopedia|''Catholic Encyclopedia'']]. Kd. 9. 1913. * Parker, Geoffrey. ''The Thirty Years' War.'' Routledge, 1997. * Polišenský, Josef; Snider, Frederick. ''War and society in Europe (1618–1648)''. [[Bristol]]: Cambridge University Press, 1978. * ''[https://de.wikisource.org/wiki/Prager_Frieden Prager Frieden]''. 1635. * Reitzenstein, Karl von. ''[https://books.google.ee/books/about/Der_Feldzug_des_Jahres_1622_am_Oberrhein.html?id=Bh8RAAAAYAAJ&redir_esc=y Der Feldzug des Jahres 1622, am Oberrhein und in Westfalen, bis zur Schlacht von Wimpfen]''. 1891. * ''[https://books.google.st/books?lr=&hl=pt-PT&output=html&id=etLPfP8KGwwC&dq=related%3AOXFORD600028277&focus=searchwithinvolume&q=Reservatum+ecclesiasticum The Cambridge Modern History – The Wars of Religion].'' Kd. 3. [[London]]: Macmillan & CO, 1905. [[Kategooria:17. sajand Saksamaal]] [[Kategooria:Kolmekümneaastane sõda]] [[Kategooria:Katoliiklus]] [[Kategooria:Sõjalised liidud]] qullurq3640mwd486snztjduxgz7mdn 0 440306 7194097 7193668 2026-07-17T06:46:40Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7194097 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. märts]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja *[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell * [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja *17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur *17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis * 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] 48rsfjszdqtu8juzttfnfxtjhs6xdq9 0 443137 7193963 6345874 2026-07-16T18:56:49Z Estopedist1 278 kustutada 7193963 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Arusaamatu, miks ma selle artikli 2016. a kirjutasin. Tudengifilm. Enamik EFISe (antud juhul https://www.efis.ee/en/film/3468) sissekandeid pole tähelepanuväärsed}} {{filmi info | filmi_nimi = Kuraditõestus | originaalnimi = | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[komöödiafilm]]<br>[[draamafilm]] | lavastaja = [[Janno Jürgens]] | produtsent = [[Kristjan Pütsep]] | stsenaarium = [[Sass Henno]] | jutustaja = | peaosades = | muusika = [[Juhan Vihterpal]] | operaator = [[Erik Põllumaa]] | montaaž = | kunstnik = | toimetaja = | filmistuudio = | tootja = [[Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond]] | levitaja = | aasta = [[2008]] | esilinastus = | kestus = 14 minutit | riik = [[Eesti]] | keel = [[eesti keel|eesti]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | efis_id = 3468 | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"Kuraditõestus"''' on [[2008]]. aasta Eesti [[üliõpilasfilm]]. Filmi režissöör on [[Janno Jürgens]]. Filmi tootis [[Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond]].<ref name="EFIS">{{EFIS|filmiliigid|film|3468}} (vaadatud 15.08.2016)</ref> Film valmis Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakonna üliõpilase Janno Jürgensi [[bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] [[kursusetöö]]na. Film on tehtud [[A. H. Tammsaare]] teose "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]" ainetel.<ref name="EFIS"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EFIS|filmiliigid|film|3468}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2008. aasta filmid]] a74jgv4ev4pk6ys8w4fcela3tjup6pn 0 455349 7194161 7104708 2026-07-17T08:48:22Z ~2026-40288-31 233648 7194161 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Naftoli Bassel''' ([[vene keel]]es Нафтолий Мордухович Бассель, [[21. august]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[26. veebruar]] [[2016]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu Eesti [[kirjandusteadlane]]. Ta sündis arstide peres. 1955. aastal lõpetas ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonna, 1966. aastal [[aspirantuur]]i [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Keele ja Kirjanduse Instituut|keele ja kirjanduse instituudis]]. 1982. aastal kaitses ta doktoriväitekirja filoloogia erialal. Aastatel 1966–1991 töötas ta Eesti NSV TA keele ja kirjanduse instituudi teadurina, 1991–1994 [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es. Basseli peamised uurimissuunad olid [[võrdlev kirjandusteadus]] ning kirjandussuhted, eelkõige eesti kirjanduse suhted teiste kirjandustega. Ta avaldas nii eesti- kui ka venekeelseid töid eesti ja nõukogude kirjandusest, kirjandussuhetest ning eesti kultuuri ajaloost. Naftoli Bassel suri [[26. veebruar]]il [[2016]] ja ta maeti [[3. märts]]il [[2016]] [[Rahumäe kalmistu]]le ([[Juudi kalmistu (Tallinn)|juudi ossa]]).<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=429515</ref> ==Olulisemaid töid== *Литературные связи Советской Эстонии. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1970 *Типологические связи эстонской советской литературы с литературами других народов. Tallinn: Eesti Raamat, 1980 *Проблемы межнациональной общности эстонской советской литературы. Tallinn: [[Ühiselu]], 1985 *Эстонская советская проза : проблемы и тенденции развития. Таллинн: Общество "Знание" Эстонской ССР, 1989 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/8529/%D0%91%D0%B0%D1%81%D1%81%D0%B5%D0%BB%D1%8C Бассель, Нафтолий Мордухович]. Большая биографическая энциклопедия. {{JÄRJESTA:Bassel, Naftoli}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Tallinna uuele juudi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2016]] 0f8youqklc8vcz1tac28lkf2o6lozkq 0 456608 7193840 7078713 2026-07-16T12:59:58Z Kuriuss 38125 7193840 wikitext text/x-wiki '''Alfred Saldre''' (kuni 1938 '''Salmann'''; [[7. mai]] [[1923]] [[Tallinn]] – [[17. juuni]] [[2008]]) oli eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik. Alfred Saldre teadis juba lapsena, et soovib saada kunstnikuks. 14-aastaselt astus ta [[Riigi Kunsttööstuskool]]i ning pärast seda lõpetas 1942. aastal [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i dekoratsioonimaali alal. Aastatel 1942–1943 töötas teatrikunstnikuna [[Tallinna Töölisteater|Väiketeatris]] ja 1944–1948 aastal [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1944–1948)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]]. 1948. aastal hakkas ta raamatuid illustreerima. 1953. aastal hakkas tegelema plakatikunstiga, millega jõudis meistritasandile 1960. aastatel. Oma plakatitega osales ta paljudel plakativõistlustel, kust sai kuus esikohta, ja näitustel, sealhulgas kümnes välisriigis. Tema initsiatiivil sai 1964. aastal teoks Eesti, Läti ja Leedu plakatitriennaal. Ta on kujundanud ka [[vinüülplaat|vinüülplaadi]]ümbriseid.<ref>Maile Tali. "Eesti vinüülplaadi ümbrised 1970-1990", (2009)</ref> 1960. aastaist kuulus ta eesti šaržistide paremikku. Oli [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 23. novembrist 1961. == Tunnustus == * 1962 [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] plakativõistluse I koht * 1964 [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] lasteraamatuillustratsioonide võistluse * 1981 Eesti, Läti ja Leedu plakatitriennaalil žürii eripreemia * 1988 [[Eesti Rahvarinne|Eesti Rahvarinde]] plakativõistluse I koht == Raamatud == * Alfred Saldre – "Suured ja väikesed", [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1959 * [[Jaan Jensen]], [[Evald Okas]], [[Felix Randel]], Alfred Saldre, [[Romulus Tiitus]] – šaržikogumik "Sõbralikud šaržid", [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1966 * Alfred Saldre – pildisarjaraamat "Kas tunned meid", [[Eesti Raamat]] 1968 * Alfred Saldre (koostaja) – "Eesti plakat 1940-1972", [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1976 * Alfred Saldre – šaržikogumik "Head tuult!", [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1980 * Alfred Saldre – šaržikogumik "Impressions from Pirita", [[Mart Aru]] tekst, [[Perioodika]], 1981 * Alfred Saldre – pildisarjaraamat "Remoste planeet", [[Mario Kivistik]] tekst, [[Eesti Raamat]], 1984 * Alfred Saldre – pildisarjaraamat "Fooriku vembud", [[Mario Kivistik]] värssidega tekst, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1984 *[[Linnar Priimägi]] – karikatuurikogumik – "Savisaare mütoloogia & mütoloogiline Savisaar", karikatuurid joonistanud [[Hugo Hiibus]], [[Aimar Juuse]], [[Jüri Kerem]], [[Rein Lauks]], [[Hillar Mets]], [[Urmas Nemvalts]], [[Rein Pakk]], [[Andrus Peegel]], Alfred Saldre, [[Rainer Sarnet]], [[Marek Strandberg]], [[Indrek Tegelmann]]. Kujundus [[Artur Borissenko]], [[Andrus Peegel]]. [[Eesti Keskerakond]], 1999 * Alfred Saldre – "Sajandist sajandisse", [[Sünnimaa]], ISBN 9985893697, 2003 ==Isiklikku== Alfred Saldre poeg oli näitleja ja lavastaja [[Viljo Saldre]]. Alfred Saldre on maetud Tallinna [[Rahumäe kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/alfred-saldre-7-v-1923-17-vi-2008/ "Alfred Saldre 7. V 1923 – 17. VI 2008"]. Sirp, 20. juuni 2008 * [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:119381 Digar – Alfred Saldre illustratsioonid – "Mürgitatud šokolaadikarp"] {{JÄRJESTA:Saldre, Alfred}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2008]] 2c2ogj57useq57fty5mdn09zkv0djgt 7193874 7193840 2026-07-16T15:40:45Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7193874 wikitext text/x-wiki '''Alfred Saldre''' (kuni 1938 '''Salmann'''; [[7. mai]] [[1923]] [[Tallinn]] – [[17. juuni]] [[2008]]) oli eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik. Alfred Saldre teadis juba lapsena, et soovib saada kunstnikuks. 14-aastaselt astus ta [[Riigi Kunsttööstuskool]]i ning pärast seda lõpetas 1942. aastal [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i dekoratsioonimaali alal. Aastatel 1942–1943 töötas teatrikunstnikuna [[Tallinna Töölisteater|Väiketeatris]] ja 1944–1948 aastal [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1944–1948)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]]. 1948. aastal hakkas ta raamatuid illustreerima. 1953. aastal hakkas tegelema plakatikunstiga, millega jõudis meistritasandile 1960. aastatel. Oma plakatitega osales ta paljudel plakativõistlustel, kust sai kuus esikohta, ja näitustel, sealhulgas kümnes välisriigis. Tema initsiatiivil sai 1964. aastal teoks Eesti, Läti ja Leedu plakatitriennaal. Ta on kujundanud ka [[vinüülplaat|vinüülplaadi]]ümbriseid.<ref>Maile Tali. "Eesti vinüülplaadi ümbrised 1970-1990", (2009)</ref> 1960. aastaist kuulus ta eesti šaržistide paremikku. Oli [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige alates 23. novembrist 1961. == Tunnustus == * 1962 [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] plakativõistluse I koht * 1964 [[Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] lasteraamatuillustratsioonide võistluse * 1981 Eesti, Läti ja Leedu plakatitriennaalil žürii eripreemia * 1988 [[Eesti Rahvarinne|Eesti Rahvarinde]] plakativõistluse I koht == Raamatud == * Alfred Saldre – "Suured ja väikesed", [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1959 * [[Jaan Jensen]], [[Evald Okas]], [[Felix Randel]], Alfred Saldre, [[Romulus Tiitus]] – šaržikogumik "Sõbralikud šaržid", [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1966 * Alfred Saldre – pildisarjaraamat "Kas tunned meid", [[Eesti Raamat]] 1968 * Alfred Saldre (koostaja) – "Eesti plakat 1940-1972", [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1976 * Alfred Saldre – šaržikogumik "Head tuult!", [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1980 * Alfred Saldre – šaržikogumik "Impressions from Pirita", [[Mart Aru]] tekst, [[Perioodika]], 1981 * Alfred Saldre – pildisarjaraamat "Remoste planeet", [[Mario Kivistik]] tekst, [[Eesti Raamat]], 1984 * Alfred Saldre – pildisarjaraamat "Fooriku vembud", [[Mario Kivistik]] värssidega tekst, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1984 *[[Linnar Priimägi]] – karikatuurikogumik – "Savisaare mütoloogia & mütoloogiline Savisaar", karikatuurid joonistanud [[Hugo Hiibus]], [[Aimar Juuse]], [[Jüri Kerem]], [[Rein Lauks]], [[Hillar Mets]], [[Urmas Nemvalts]], [[Rein Pakk]], [[Andrus Peegel]], Alfred Saldre, [[Rainer Sarnet]], [[Marek Strandberg]], [[Indrek Tegelmann]]. Kujundus [[Artur Borissenko]], [[Andrus Peegel]]. [[Eesti Keskerakond]], 1999 * Alfred Saldre – "Sajandist sajandisse", [[Sünnimaa]], ISBN 9985893697, 2003 ==Isiklikku== Alfred Saldre poeg oli näitleja ja lavastaja [[Viljo Saldre]]. Alfred Saldre on maetud Tallinna [[Rahumäe kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/alfred-saldre-7-v-1923-17-vi-2008/ "Alfred Saldre 7. V 1923 – 17. VI 2008"]. Sirp, 20. juuni 2008 * [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:119381 Digar – Alfred Saldre illustratsioonid – "Mürgitatud šokolaadikarp"] {{JÄRJESTA:Saldre, Alfred}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2008]] d2gd7p4a7vlxxnm9onke9i9jh4aj4hw 0 458763 7193839 6545476 2026-07-16T12:58:01Z Kuriuss 38125 7193839 wikitext text/x-wiki [[File:;paranoia kirjutaja isolaator.jpg|thumb|;paranoia kirjutaja isolaator]]'''<nowiki>;</nowiki>paranoia''' on kunstnik [[Kiwa]] asutatud [[kirjastus]], mis keskendub eksperimentaalse kirjanduse ja kontseptuaalse kunsti avaldamisele. Raamatute iseloomuliku minimalistliku kujunduse on loonud graafiline disainer [[Tuuli Aule]]. [[File:;paranoia kirjastuse raamatuesitlus.jpg|thumb|;paranoia kirjastuse raamatuesitlus]] ==Ilmunud raamatud== * Kiwa “enter the untitled” 2014 * erinevad autorid “0lematute raamatute antoloogia / The Anthology of Non-Existent Books” 2014 * Celer Tambre “Kõigi olemasolevate bändide nimekiri, 1. osa / A List of Every Band Ever, vol. 1” 2014 * Jelena Glazova “Plasma” 2014 * Kiwa “Lennuki kõrval toas” 2014 * Exotikdot “The Pituitary Galaxy / Hüpofüüsi galaktika” 2014 * Kiwa “wildlife docs & nothing” 2014 * Psaiko “Psaiko” 2014 * Joonas Vangonen “Kisa ja oksendamine” 2014 * Taavi Novek “Valegiid” 2014 * Anders Härm “Kolm isamaalist kõnet / Three Patriotic Speeches” 2014 * erinevad autorid “Seeneriik on lähedal” 2014 * Cubus Luarvik “Memorial” (CD) 2015 * erinevad autorid “(sulgudes)” 2015 * erinevad autorid “Neoonmust” 2015 * AGF “poeemitootjanna /poemproducer / производителя стихотворения / メーカーの詩 / runojen tuottaja / hersteller dichtungen” 2015 * Richardas Norvila “Murtud vaikus / Ричардас Норвила” 2015 * Mare Sabolotni “Mida silm ei seleta” 2015 * Joanna Ellmann “Sulgunud ruum” 2015 * Henri Hütt & Evelyn Raudsepp “nimetuse võimalikkusest: post-Kaardil / unnamed nature postproject” 2015 * Elena Grigorieva “Kaksikspiraal / Double Spiral /ДвойнаяСпираль” 2015 * [[Jaan Malin]] “Maa ja ilm” 2015 * “Kaotad mille leiad” 2015 * Roomet Jakapi, Mihkel Kleis “TKUN ORHA PNUL” 2016 * Roomet Jakapi, Mihkel Kleis “TKUN ORHA PNUL” (MC) 2016 * “Paul Valery “Isand Pea” masintõlge” 2016 * [[Marko Mäetamm]] “Juubeliaasta” 2016 * [[Andres Lõo]] “Fantoomplatvorm / Phantom Platform” 2016 * [[Raul Velbaum]] “Armastatud klassikud” 2016 * Taavi Novek “Nechers” 2016 * Taavi Novek “572 SkEtši NELJAS VÕTE” 2017 * Adam Randželovitš / Адам Ранджелович  “Lühimärkmeid laostumisest / Эксперименты по разложению” 2017 * [[Marko Mäetamm]] “Tales of Messanger” 2017 * Kiwa “spiral of void” 2017 * Heidi Paju “Meeste püksid” 2017 * “nothing” 2017 * [[Freddy Grenzmann|Freddy]] “Sigalind” 2017 * Urmo Mets “Võimalikud majad / Conceivable Houses” 2017 * [[Tarvo Hanno Varres|Tarvo-Hanno Varres]] “Memory-Sensitive” 2017 * [[Monty Cantsin|Amen.]] “The BϘOK ●f ИEOiƧM?!” 2018 * Raul Oreskin “Kui ma vananen” 2018 * [[Marko Mäetamm]] “Vanaisa” 2019 * Attilio Solzi “The Deaf-Mute” 2018 * AG Davies “Misosophy” 2018 * Stefan Haus “A Really Good Dictionary of Modern and Contemporary Art” 2018 * A.Aabal ja teised “Vägisõnastik” 2018 * Jonathan Roper “Read Less” 2019 * Alec Butler “Rämeparadiis” 2019 * Danai Anagnostou “Common Ostrich” 2018 * Taavet Kase “Surmamaks” 2018 * [[Tõnis Vint]] “Kogutud artiklid / Collection of Articles”  2021 * Sten Eltermaa “Transparency Registry” 2020 * Herman Cat “Postinfotehnoloogia” 2020 * [[Roomet Jakapi]] “Rahvusvaheliste tippspetsialistidega” 2021 * Kaspar Jassa “Koogel-Moogel” 2022 * Andreas Kübar “Telk” 2021 ==Välislingid== *[http://paranoia.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti kirjastused]] 24zwvr9yzw9xyg4u0ajawtwjd4uw21t 0 462381 7194125 7193324 2026-07-17T08:03:54Z ~2026-40335-68 233646 /* Kohaliku tähtsusega */ 7194125 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] geetgoq471gwxc2atl6ms09tnu7e0g7 7194127 7194125 2026-07-17T08:06:42Z ~2026-40335-68 233646 /* Sündmused Eestis */ 7194127 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 7wnksfk9pfja2vtbkd1faadqlo54s9w 7194129 7194127 2026-07-17T08:11:46Z ~2026-40335-68 233646 /* Kohaliku tähtsusega */ 7194129 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 7f8jt7hol5aovhsz643bzplldqbjd87 7194150 7194129 2026-07-17T08:41:45Z ~2026-40335-68 233646 /* Kohaliku tähtsusega */ 7194150 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] tklqc2ya0kf73mz5bwisykuu343l39o 7194301 7194150 2026-07-17T11:17:28Z ~2026-39672-10 233474 /* Kohaliku tähtsusega */ 7194301 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] jjpuauy3lkkzl27cxc0in962uq0p45e 7194305 7194301 2026-07-17T11:32:36Z ~2026-39672-10 233474 /* Kohaliku tähtsusega */ 7194305 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] n7jo8jbtmpj9423o7ulb1v1w5e7elty 7194308 7194305 2026-07-17T11:49:31Z ~2026-39672-10 233474 /* Sündmused Eestis */ 7194308 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 9ueklaxasciu6zi47m4si823i713b2y 0 466809 7193927 6568372 2026-07-16T16:51:41Z Sara Mouse 204379 /* "Der Neid" */ typo 7193927 wikitext text/x-wiki '''Helmut Schoeck''' ([[3. juuli]] [[1922]] [[Graz]], [[Austria]] – [[2. veebruar]] [[1993]]) oli Austria-Saksa [[sotsioloog]] ja publitsist, kelle tuntuim teos on "Der Neid" ('kadedus'; 1966). Ta õppis [[Müncheni ülikool|Müncheni]] ja [[Tübingeni ülikool]]is [[meditsiin]]i, [[filosoofia]]t ja [[psühholoogia]]t. 1948. aastal sai ta [[Karl Mannheim]]i sotsioloogiat käsitleva [[väitekiri|väitekirjaga]] "Karl Mannheim als Wissenssoziologe" [[doktorikraad]]i (juhendaja [[Eduard Spranger]]). Aastatel 1950–1965 töötas ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] mitmes ülikoolis, sealhulgas sotsioloogiaprofessorina [[Emory Ülikool]]is. 1965. aastal naasis ta [[Saksamaa]]le, kus töötas professorina [[Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikool]]is kuni emeriteerumiseni 1990. aastal. Ta suri 1993. aastal [[vähk (haigus)|vähki]]. =="Der Neid"== Tema tuntuim teos on 1966. aastal ilmunud "Der Neid. Eine Theorie der Gesellschaft". 1969. aastal tõlgiti see [[inglise keel]]de ("Envy: A Theory of Social Behavior") ja hiljem rohkem kui kümnesse keelde. Raamat annab põhjaliku analüüsi [[kadedus]]e kui sotsiaal-psühholoogilise ja sotsiaalse nähtuse ning kui inimese sotsiaalse käitumise motiivi kohta.<ref name="book"/> ==Publikatsioonid== *1948 ''Karl Mannheim als Wissenssoziologe'' (dissertatsioon) *1948 ''Nietzsches Philosophie des „Menschlich-Allzumenschlichen“. Kritische Darstellung der Aphorismen-Welt der mittleren Schaffenszeit als Versuch einer Neuorientierung des Gesamtbildes'' *1952 ''Soziologie. Geschichte ihrer Probleme'' *1958 ''USA. Motive und Strukturen'' *1959 ''Was heißt politisch unmöglich?'' *1960 ''Scientism and Values'' *1961 ''Relativism and the Study of Man'' *1962 ''Financing Medical Care'' *1962 ''Psychiatry and Responsibility'' *1966 ''Der Neid. Eine Theorie der Gesellschaft''. Verlag Karl Alber, Freiburg/München *1969 ''Kleines soziologisches Wörterbuch'' *1971 ''Ist Leistung unanständig?'' *1972 ''Vorsicht Schreibtischtäter. Politik und Presse in der Bundesrepublik'' *1972 ''Entwicklungshilfe. Politische Humanität'' *1973 ''Die Lust am schlechten Gewissen'' *1975 ''Das Geschäft mit dem Pessimismus'' *1976 ''Schülermanipulation'' *1979 ''Das Recht auf Ungleichheit'' *1983 ''Der Arzt zwischen Politik und Patient'' *1985 ''Die zwölf Irrtümer unseres Jahrhunderts'' *1989 ''Kinderverstörung. Die mißbrauchte Kindheit - Umschulung auf eine andere Republik'' ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="book">[https://web.archive.org/web/20170630084512/http://bookap.info/sociopsy/shyok_zavist_teoriya_sotsialnogo_povedeniya/ Зависть. Теория социального поведения]. bookap.info</ref> }} {{JÄRJESTA:Schoeck, Helmut}} [[Kategooria:Austria sotsioloogid]] [[Kategooria:Saksamaa sotsioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1993]] h4p4wz4tpxd4fzpshclgxdat17nb1ud 7194098 7193927 2026-07-17T06:49:28Z Hirvelaid 32011 vast nii 7194098 wikitext text/x-wiki '''Helmut Schoeck''' ([[3. juuli]] [[1922]] [[Graz]], [[Austria]] – [[2. veebruar]] [[1993]]) oli [[Austria]]st pärit Saksamaa [[sotsioloog]] ja publitsist, kelle tuntuim teos on "Der Neid" ('kadedus'; 1966). Ta õppis [[Müncheni ülikool|Müncheni]] ja [[Tübingeni ülikool]]is [[meditsiin]]i, [[filosoofia]]t ja [[psühholoogia]]t. 1948. aastal sai ta [[Karl Mannheim]]i sotsioloogiat käsitleva [[väitekiri|väitekirjaga]] "Karl Mannheim als Wissenssoziologe" [[doktorikraad]]i (juhendaja [[Eduard Spranger]]). Aastatel 1950–1965 töötas ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] mitmes ülikoolis, sealhulgas sotsioloogiaprofessorina [[Emory Ülikool]]is. 1965. aastal naasis ta [[Saksamaa]]le, kus töötas professorina [[Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikool]]is kuni emeriteerumiseni 1990. aastal. Ta suri 1993. aastal [[vähk (haigus)|vähki]]. =="Der Neid"== Tema tuntuim teos on 1966. aastal ilmunud "Der Neid. Eine Theorie der Gesellschaft". 1969. aastal tõlgiti see [[inglise keel]]de ("Envy: A Theory of Social Behavior") ja hiljem rohkem kui kümnesse keelde. Raamat annab põhjaliku analüüsi [[kadedus]]e kui sotsiaal-psühholoogilise ja sotsiaalse nähtuse ning kui inimese sotsiaalse käitumise motiivi kohta.<ref name="book"/> ==Publikatsioonid== *1948 ''Karl Mannheim als Wissenssoziologe'' (dissertatsioon) *1948 ''Nietzsches Philosophie des „Menschlich-Allzumenschlichen“. Kritische Darstellung der Aphorismen-Welt der mittleren Schaffenszeit als Versuch einer Neuorientierung des Gesamtbildes'' *1952 ''Soziologie. Geschichte ihrer Probleme'' *1958 ''USA. Motive und Strukturen'' *1959 ''Was heißt politisch unmöglich?'' *1960 ''Scientism and Values'' *1961 ''Relativism and the Study of Man'' *1962 ''Financing Medical Care'' *1962 ''Psychiatry and Responsibility'' *1966 ''Der Neid. Eine Theorie der Gesellschaft''. Verlag Karl Alber, Freiburg/München *1969 ''Kleines soziologisches Wörterbuch'' *1971 ''Ist Leistung unanständig?'' *1972 ''Vorsicht Schreibtischtäter. Politik und Presse in der Bundesrepublik'' *1972 ''Entwicklungshilfe. Politische Humanität'' *1973 ''Die Lust am schlechten Gewissen'' *1975 ''Das Geschäft mit dem Pessimismus'' *1976 ''Schülermanipulation'' *1979 ''Das Recht auf Ungleichheit'' *1983 ''Der Arzt zwischen Politik und Patient'' *1985 ''Die zwölf Irrtümer unseres Jahrhunderts'' *1989 ''Kinderverstörung. Die mißbrauchte Kindheit - Umschulung auf eine andere Republik'' ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="book">[https://web.archive.org/web/20170630084512/http://bookap.info/sociopsy/shyok_zavist_teoriya_sotsialnogo_povedeniya/ Зависть. Теория социального поведения]. bookap.info</ref> }} {{JÄRJESTA:Schoeck, Helmut}} [[Kategooria:Austria sotsioloogid]] [[Kategooria:Saksamaa sotsioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1993]] nqh3o2wz2tbqk47x4xq2vooeq2dv9by 0 473315 7194203 6921694 2026-07-17T09:13:12Z ~2026-40288-31 233648 7194203 wikitext text/x-wiki '''Gennadi Muravin''' (vene Геннадий Львович Муравин; [[14. mai]] [[1931]] [[Belgorod]], [[Nõukogude Liit]] – [[8. november]] [[2021]] [[Helsingi]], [[Soome]]<ref>Jukka Rislakki: Gennadi Muravin 1921–2021. ''Helsingin Sanomat'' 17.11.2021, B15 [https://www.hs.fi/muistot/art-2000008408483.html]</ref>) oli tõlkija ja kunstnik. Ta lõpetas [[NSV Liidu Kunstide Akadeemia]] Moskva Kunstikooli ja 1957. aastal [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] maalikunsti erialal<ref>[http://www.artun.ee/maalikunst/ ERKI lõpetajad]</ref>. Töötas toimetajana [[Üleliiduline Raadio|Üleliidulises Raadios]], hiljem ajakirjade Moskva ja Lastekirjandus toimetustes. Aastatel 1976–1979 töötas [[Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater|Eesti NSV Riiklikus Vene Draamateatris]] kirjandusala juhatajana. Tõlkis alates 1960. aastast eesti kirjandust vene keelde – üle 150 eesti autorite teose,<ref>[http://kultuur.postimees.ee/3672349/literatuursed-oukonnaintriigid Postimees 29. aprill 2016 – Literatuursed õukonnaintriigid]</ref> 1970. aastatest tõlkis vene keelde ka soome kirjandust. Ta on töötanud [[Tallinnfilm]]is, kus oli [[dokumentaalfilm]]i "See on täiesti tõsine asi" (1982) [[stsenarist]]; tõlkis filmistsenaariume: "[[Tuli öös]]" (1973), "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975), "[[Aeg elada, aeg armastada]]" (1976) ja "[[Jõulud Vigalas]]" (1980), samas filmis mängis ta ka ohvitser Schmidti<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/inimesed/id/7213/ |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas – Gennadi Muravin |vaadatud=2017-08-19 |arhiivimisaeg=2017-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819234223/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/7213/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on avaldanud raamatu "Ebatsensuursed juhtumid : Sekeldused eesti raamatutega nõukogude ajal" ([[Tammerraamat]] 2016). Kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, näiteks [[Lev Tolstoi]] "Jutukesi" (1961), [[Sergei Aksakov]]i "Tulipunane lilleke" (1962), ja joonistanud [[karikatuur]]e. Tema karikatuuridega on illustreeritud [[Ivan Krõlov]]i "Valitud valmid" ([[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1960). Samuti on ta kujundanud [[kompvek]]ipabereid. Viimased 20 aastat elas Gennadi Muravin [[Soome]]s ja pidas loenguid [[Helsingi Ülikool]]is. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kpd.ee/index.php/wf-menu-cpanel/avtor/434-gennadij-muravin KPD kirjastus – Autorid – Gennadi Muravin] {{JÄRJESTA:Muravin, Gennadi}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2021]] dj1817z0cq3hxh0exjvb4ygqs5c1b9e 0 473383 7193897 7191933 2026-07-16T16:18:19Z Avjoska 1538 7193897 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = 5MIINUST | pilt = 5MIINUST x Puuluup Eurovision Song Contest 2024 final dress rehearsal 06.jpg | pildiallkiri = 5MIINUST ja Puuluup 2024. aastal Eurovisiooni laval | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = | stiil = [[Hiphop]], POP | tegev = | plaadifirma = Universal Music Estonia | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = [[Kristjan Jakobson|Estoni Kohver]]<br>[[Päevakoer (muusik)|Päevakoer]]<br>[[Karl Kivastik (muusik)|Põhja-Korea]]<br>[[Lancelot]]<br> | endised_liikmed = [[Gameboy Tetris|Venelane]] }} '''5MIINUST''' on 2015. aastal [[Lääne-Virumaa]]l [[Võsu]]l loodud [[Eesti]] [[hiphop]]ansambel, mis esimese kontserdi andis 2016. aastal nime all Võsu kalifaat.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/84570535/5miinust-vosu-juurtega-paheline-rapipunt 5miinust, Võsu juurtega paheline räpipunt.] epl.delfi.ee, 29. november 2018. vaadatud 22. veebruar 2024.</ref> Ansambli asutajaliikmed on Estoni Kohver ([[Kristjan Jakobson]]), Päevakoer (Mihkel Tamm), Põhja-Korea ([[Karl Kivastik (muusik)|Karl Kivastik]]) ja Lancelot (Priit Tomson).<ref>[https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/onne-13-371264 Fotoarhiiv. Õnne13: 4895]</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/7814738/kas-ongi-ajastu-lopp-5miinuse-juhtvokaal-lahkub-bandist 5MIINUSE juhtvokaal lahkub bändist.] elu24.postimees.ee, 14. juuli 2023. vaadatud 22. veebruar 2024.</ref> Nendega liitus viies liige [[Gameboy Tetris|Venelane]] (Pavel Botšarov), kes teatas 2023. aasta suvel, et lahkub ansamblist. Sellest ajast tegutseb bänd jälle algkoosseisus. [[Eesti Tipp-40]] muusikaedetabelis on nende lood "Aluspükse" (2019 koos [[Nublu (räppar)|Nublu]]ga), "Tsirkus" (2019 koos Nublu ja [[Pluuto (artist)|Pluutoga]]), "Paaristõuked" (2019 [[Villemdrillem]]iga), "Peo lõpp" (2020), "Loodus ja hobused" (2020 [[Hendrik Sal-Saller]]iga) olnud esikohal.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90163337/eesti-tipp-40-muusikas-eesti-lugude-ja-singlite-tabelis-on-jalle-uus-number-uks-suudi-5miinust Eesti lugude ja singlite tabelis on jälle uus number üks, süüdi 5MIINUST.] sky.ee. vaadatud 22. veebruar 2024.</ref> Ansambel esines 2021. aastal [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a kontserdil hitiga "Paaristõuked".<ref>[https://elu24.postimees.ee/7188725/vabariigi-aastapaeva-kontserdil-esinenud-5miinust-see-joudis-kohale-alles-kaks-tundi-varem Vabariigi aastapäeva kontserdil esinenud 5miinust ...] elu24.postimees.ee, 25. veebruar 2021. vaadatud 22. veebruar 2024.</ref> Aastal 2024 võitis 5MIINUST koostöös ansambliga [[Puuluup]] konkursi [[Eesti Laul 2024]] võistluslooga "(Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2024-02-17 |pealkiri=Eestit esindavad Eurovisioonil 5miinust ja Puuluup |url=https://menu.err.ee/1609256337/eestit-esindavad-eurovisioonil-5miinust-ja-puuluup |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Malmö]]s teises poolfinaalis osalenud Eestile (5MIINUST ja Puuluup) kuulus kuues koht (hääletasid televaatajad), mis tagas finaalikoha.<ref>[https://muusikaplaneet.ee/2024/05/12/eurovisioon24-19/ EESTI SAAVUTAS EUROVISIOONI TEISES POOLFINAALIS KUUENDA KOHA] MuusikaPlaneet, 21. mai 2024.</ref> 5MIINUST ja Puuluup saavutasid Eurovisiooni finaalis oma looga "(Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi" 20. koha (televaatajate hääletuse 13. koht).<ref>[https://menu.err.ee/1609340163/5miinust-ja-puuluup-finaali-jarel-parim-lugu-voitis 5MIINUST ja Puuluup finaali järel: parim lugu võitis.] err.ee, 12. mai 2024.</ref> Juulis 2026 avati [[ERM]]is näitus "5miinust 10 aastat"<ref>[https://kultuur.err.ee/1610078668/pildid-erm-is-avati-naitus-5miinust-10-aastat Pildid: ERM-is avati näitus "5miinust 10 aastat"], ERR, 16. juuli 2026</ref>. ==Diskograafia== ===Albumid=== * "Korralik Saavutus/Aasta Plaat" CD ([[Legendaarne Records]] 2016) * "Rämmar" [[Extended play|EP]], CD (Legendaarne Records 2017) * "Niid for spiid" EP, MP3 (Legendaarne Records 2018) * "Kõik on süüdi" EP, CD (Universal Music Oy 2021) * "Kannatused ehk külakiigel pole stopperit" CD, LP (5MIINUST & Puuluup, Universal Records 2024) ===Singlid=== {{veergude loend|laius=25em| * "Erootika Pood" (2017) * "Jõul" (feat. [[Sass Henno]]; 2018) * "Võlg" (feat. Tigran&372; 2018) * "Aitäh" (feat. [[Sass Henno]]; 2018) * "Tsirkus" ([[Nublu (räppar)|Nublu]], [[Pluuto (artist)|Pluuto]]; 2019) * "Lendan"(feat. [[Orelipoiss]]; 2019) * "Tasuta" (2019) * "(ei ole) aluspükse" ([[Nublu (räppar)|Nublu]]; 2019) * "Paaristõuked" ([[Villemdrillem]]; 2019) * "Peo lõpp" (2020) * "Loodus ja hobused" (feat. [[Hendrik Sal-Saller]]; 2020) * "Gloria" (2021) * "Buffalo" (2021) * "Koptereid" (2021) * "Vamos" (2022) * "Kõrvetab" ([[Nublu (räppar)|Nublu]], [[Nexus]]; 2023) * "Kallab" ([[Nublu (räppar)|Nublu]], [[Elina Born]]; 2023) * "(nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi" ([[Puuluup]]; 2023) * "Isegi kakelda pole kellegagi" ([[Puuluup]]; 2024)<ref>[https://musicboard.app/artist/5miinust/releases Singles by 5MIINUST.] musicboard.app</ref> * “pilates spiritual clüb” ([[Florian Wahl]], [[Joosep Järvesaar|Jozels]]; 2025) * “vanad noormehed” (2025) * “tooge vana 5minni tagasi” (2025) }} ===Lood=== {{veergude loend|laius=25em| * "Võsu kalifaat" (2016) * "Võsu öö" (2016) * "Gloree pt. 4" ([[Paul Oja]]; 2016) * "Teine öö x Aga Siis" ([[Jüri Pootsmann]]; 2016) * "Kuum" (2016) * "Fuuria" (feat. [[Genka]], Kuera; 2016) * "Deliirium" (2017) * "Kanepimees / räpasemees" (SIP€LGA14, [[Sass Henno]]; 2017) * "Keti lõpp" (feat. [[Reket (muusik)|reket]]; 2018) * "Anna vett" (2018) * "Trenažöör" (feat. [[Sass Henno]]; 2018) * "Pohmakas" (2018) * "?mis sa tegid" (2021) * "dispositsioon" (2021) * "jäätis" (2021) * "e95" (2021) * "Ära tee eraarmeed" ([[Puuluup]]; 2024) * "Pole talenti, on vaid töö" ([[Puuluup]]; 2024) * "Vaprad ja ilusad" ([[Puuluup]]; 2024) * "Soovilaul" ([[Puuluup]]; 2024) * "Külakiigel pole stopperit" ([[Puuluup]]; 2024) * "Linnas" ([[Puuluup]]; 2024) * "Metsvint" ([[Puuluup]]; 2024) * "Maal" ([[Puuluup]]; 2024) * "Kõige usinam kustutaja" ([[Puuluup]]; 2024) * "Meie vahel pole ühtegi meetrit" ([[Puuluup]]; 2024) * "Ühe mehe naine oli kaubanduses" ([[Puuluup]]; 2024) }} ==Tunnustus== * 2016 – Hiphop.ee/[[Raadio 2|Raadio2]] parim hiphop album * 2016 – Hiphop.ee/Raadio2 aasta uustulnuk * 2017 – Hiphop.ee/Raadio2 parim hiphop album * 2017 – Hiphop.ee/Raadio2 aasta artisti<ref name="nsCkc" /> * 2020 – [[Eesti Muusikaauhinnad|EMA]] aasta parim artist 2020<ref>[https://elu24.postimees.ee/6881304/ Elu24 ja EMA rahvahääletuse võitis 5miinust!] Elu24, 24. jaanuar 2020.</ref> * 2021 – [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] tiitel ("Koptereid")<ref>[https://menu.err.ee/1608452309/r2-aastahiti-voitja-5miinust-meil-on-uued-eesmargid R2 Aastahiti võitja 5Miinust: meil on uued eesmärgid.] menu.err.ee, 31. detsember 2021. vaadatud 22. veebruar 2024.</ref> * 2023 – [[Haljala vald|Haljala valla]] tunnustuskiri – oma loominguga Võsule tuntuse toomise eest (2023)<ref>[https://www.haljala.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/AkGmc7brdxer/content/haljala-vallavolikogu-esimehe-ja-vallavanema-vastuvotul-tunnustati-tublisid-tegijaid Haljala Vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtul tunnustati tublisid tegijaid.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} haljala.ee, 23.veebruar 2023. vaadatud 22. veebruar 2024.</ref> * 2025 – [[Eesti Muusikaauhinnad|EMA]] aasta etno-, folk-, või rahvalik album, aasta ansambel ja aasta album<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-30 |pealkiri=Galerii: Eesti Muusikaauhindadel võidutsesid Nublu ning 5miinust ja Puuluup |url=https://kultuur.err.ee/1609591139/galerii-eesti-muusikaauhindadel-voidutsesid-nublu-ning-5miinust-ja-puuluup |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="nsCkc">[http://legendaarne.ee/artist/5miinust/ 5MIINUST]. Legendaarne Records, vaadatud 23.04.2018.</ref> }} == Välislingid == * {{Netiviide |perekonnanimi=Henno |eesnimi=Sass |kuupäev=2016-08-04 |pealkiri=Sass Henno: Nemad ongi Eesti kõige seksistlikum bänd? |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/75222525/sass-henno-nemad-ongi-eesti-koige-seksistlikum-band |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |keel=et}} * {{Netiviide |perekonnanimi=Lomp |eesnimi=Oliver |kuupäev=2016-08-09 |pealkiri=5MIINUST: oleme kõige naistesõbralikum räpp-akt pärast Reketit |url=https://kultuur.err.ee/313260/5miinust-oleme-koige-naistesobralikum-rapp-akt-parast-reketit |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling]] |keel=et}} * [[Siim Nestor]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88967081/mis-juhtus-5miinuse-laululaagris-te-ei-taha-seda-teada Mis juhtus 5MIINUSe laululaagris? Te ei taha seda teada...] ekspress.delfi.ee, 19. veebruar 2020. * Mart Rauba, Ain Liiva. [https://virumaateataja.postimees.ee/7919363/videointervjuu-5miinust-meie-vordlemine-kreisiraadioga-on-meelevaldne-ja-solvav 5Miinust: meie võrdlemine Kreisiraadioga on meelevaldne ja solvav.] videointervjuu, virumaateataja.postimees.ee, 15. detsember 2023. * [https://www.allstarz.ee/vaata_artiste/284.html Ansambli lugu allstarzi veebilehel] * [https://menu.err.ee/1609256865/5miinust-ja-puuluup-me-voitsime-koige-tugevama-eesti-laulu-finaali 5miinust ja Puuluup: me võitsime kõige tugevama Eesti Laulu finaali.] menu.err.ee, 18. veebruar 2024. * [https://www.tv3.ee/3-portaal/muusika/eurovision-2024/eesti-200-vihastas-5miinuse-ja-puuluubi-valja-taolisele-pundile-ei-soovita-ma-uhtki-haalt-anda/ Eesti 200 vihastas 5MIINUSE ja Puuluubi välja ...] tv3.ee, 2. mai 2024. [[Kategooria:Eesti hiphopansamblid]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] b2232t6cpeipbmjpdierd3njh8xuele 0 477312 7194123 7190368 2026-07-17T08:01:52Z ~2026-40335-68 233646 /* Sündmused Eestis */ 7194123 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5789–5788 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1448–1449 *[[Iraani kalender]]: 1405–1406 *[[Sirvikalender]]: 10240 == Sündmused maailmas == ==Jaanuar== * 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis * 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised ==Veebruar== * 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]] ==Märts== * 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s ==Aprill== * 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l ==Mai== * – Eurovisiooni lauluvõistlus Bulgaarias * 1. mai – Serbia presidendivalimised * 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias ==Juuni== * 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised * 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud * 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias * 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias * 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs ==Juuli== * 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud . * 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ] * 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised ==August== * 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit * 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt * 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) * 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris ==September== * 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. * ... == Sündmused Eestis == * 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. * veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. * 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] * märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] * ... [[Kategooria:2027| ]] 1gmtwuvyocbvqvwn16n1qf3dd1r4gc2 7194126 7194123 2026-07-17T08:05:01Z Avjoska 1538 /* Sündmused Eestis */ 7194126 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5789–5788 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1448–1449 *[[Iraani kalender]]: 1405–1406 *[[Sirvikalender]]: 10240 == Sündmused maailmas == ==Jaanuar== * 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis * 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised ==Veebruar== * 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]] ==Märts== * 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s ==Aprill== * 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l ==Mai== * – Eurovisiooni lauluvõistlus Bulgaarias * 1. mai – Serbia presidendivalimised * 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias ==Juuni== * 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised * 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud * 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias * 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias * 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs ==Juuli== * 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud . * 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ] * 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised ==August== * 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit * 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt * 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) * 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris ==September== * 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. * ... == Sündmused Eestis == * 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. * veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. * 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] * 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] * ... [[Kategooria:2027| ]] htayn25rm78xnnpcidevmdv87xd2ty1 7194151 7194126 2026-07-17T08:43:38Z ~2026-40335-68 233646 /* Sündmused Eestis */ 7194151 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2027. aasta''' ('''MMXXVII''') on [[21. sajand]]i 27. [[aasta]]. See algab [[reede]]ga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5789–5788 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1448–1449 *[[Iraani kalender]]: 1405–1406 *[[Sirvikalender]]: 10240 == Sündmused maailmas == ==Jaanuar== * 3. jaanuar – [[Washington]]is alustab tööd [[USA Kongress]]i 120. koosseis * 30. jaanuar – [[Saksamaa]] presidendivalimised ==Veebruar== * 6. veebruar – rõngakujuline [[päikesevarjutus]] ==Märts== * 16.–21. märts – iluuisutamise maailmameistrivõistlused [[Tampere]]s ==Aprill== * 18. aprill – presidendivalimised [[Prantsusmaa]]l ==Mai== * – Eurovisiooni lauluvõistlus Bulgaarias * 1. mai – Serbia presidendivalimised * 15. mai – 15. august – Expo 2027 toimub Belgradis Serbias ==Juuni== * 6. juuni – Mehhiko seadusandliku kogu valimised * 16. – 27. juuni – Türgis Istanbulis toimuvad Euroopa mängud * 19. juuni – 17. juuli – Aafrika Rahvaste Karikavõistlused on kavas võõrustada Keenias, Ugandas ja Tansaanias * 24. juuni – 25. juuli – FIFA naiste maailmameistrivõistlused toimuvad Brasiilias * 25. juuni – 4. juuli – sõjaväelaste maailmamängud toimuvad Charlotte'is, Põhja-Carolinas, USAs ==Juuli== * 16. juuli – 1. august – Limas , Peruus , toimuvad 2027. aasta Pan-Ameerika mängud . * 24. juuli – 8. august – 2027. aasta Vaikse ookeani mängud toimuvad Tahitil . [ 10 ] * 25. juuli – Kreeka parlamendivalimised ==August== * 2. august – on oodata päikesevarjutust, mis kestab 6 minutit ja 22 sekundit * 7. august – [[asteroid]] [https://en.wikipedia.org/wiki/(137108)_1999_AN10 (137108) 1999 AN10] möödub Maast 388 960 km kauguselt * 16. august – avaldatakse [[Elvis Presley]]´i lahkamisaruanne (50 aastat surmast) * 27. august – 12. september – FIBA ​​​​korvpalli maailmameistrivõistlused Kataris ==September== * 1. september – [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville]] iseseisvub [[Paapua Uus-Guinea]]st. * ... == Sündmused Eestis == * 27.–29. jaanuar – [[Tallinn]]as toimub kuues [[Ukraina ülesehitamise konverents]] (Ukraine Recovery Conference – URC), mis saab olema üks suurimaid [[Eesti]] pinnal toimunud tippkohtumisi. Konverentsi eesmärk on aidata alates 2022. aastast [[Venemaa]]ga sõjas oleval [[Ukraina]]l valmistuda rahuks. Konverentsi ajaks tekitatakse n-ö Ukraina küla, mille keskpunkt oleks [[Vabaduse väljak]] ja selle ümbrusesse jäävad hooned, näiteks [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Südalinna Teater]], [[Tallinna Kunstihoone]] jne. * veebruar – Tallinnas toimuvad 19. [[Eesti Laul|Eesti Laulu]] võistlus ja 34. [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. * 27.-28. veebruar – toimub 53. [[Tartu Maraton]] * 7. märts – [[2027. aasta Riigikogu valimised]] * aprill – astub ametisse uus [[Eesti valitsus]] * 6. juuni – toimub 46. [[Tartu Rattaralli]] * ... [[Kategooria:2027| ]] s066aul6autfbfvtdjjklmfgn61g616 0 479672 7194180 6472138 2026-07-17T08:59:23Z ~2026-40288-31 233648 7194180 wikitext text/x-wiki '''Paul Kilgas''' ([[21. mai]] [[1920]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1991]] Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja draamakirjanik. Ta lõpetas aastal [[1938]] Tallinna poeglaste kommertsgümnaasiumi ja aastal [[1940]] [[Tondi sõjakool]]i. [[9. juuli]]l [[1941]] mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse, ta oli [[tööpatajon]]is, [[Eesti laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[23. suurtükiväepolk|23. suurtükiväepolgus]]. Ta vahistati Nõukogude võimu poolt 9. mail 1945 ja oli kuni [[1948]]. aastani [[Arhangelski oblast]]is vangis. Aastatel [[1949]]–[[1951]] õppis ta [[Moskva]]s [[Maksim Gorki nimeline Kirjandusinstituut|Gorki-nimelises Kirjandusinstituudis]]. Ta on töötanud ajakirjanikuna. Aastatel 1951–{{kas|1952}} töötas ta [[Lõuna-Eesti Teater|Lõuna-Eesti Teatris]], aastatel 1952–1954 [[Ugala]]s, aastatel 1954–1958 [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]]. Aastatel [[1962]]–[[1963]] töötas ta estraadilavastajana [[Eesti Filharmoonia]]s; aastatel [[1959]]–[[1960]] töötas ta instruktorina ja aastatel [[1964]]–[[1980]] kunstilise juhina [[Rahvaloomingu Maja]]s. == Näidendeid == * [[1959]] "Vesiroosid" * [[1961]] "Rist ja roos" * 1961 "Ööbik laulis koidikul" * [[1979]] "Haapsalu legend" == Lavastusi == * [[1956]] [[Mark Twain]] "Tom Sawyeri seiklused" * [[1957]] [[Mark Twain]] "Vikerkaar jõel" * [[1958]] [[Eduardo de Filippo]] "Oh, neid kodukäijaid" == Rolle == * [[1951]] [[Pedro Calderón de la Barca]] "Nähtamatu daam" (don Manuel) * [[1953]] [[Aleksandr Ostrovski]] "Algul mitte krossigi, pärast kolmekopkane" (Jelesja) * 1953 [[Eduard Vilde]]/[[Eduard Pihlakas]] "Vigased pruudid" (Enn) * [[1955]] [[Archibald Cronin]] "Jupiter naerab" (Paul Werner) * 1955 [[Oskar Luts]]/[[Andres Särev]] "Suvi" (Toots) * [[1956]] [[Oskar Luts]]/[[Andres Särev]] "Tootsi pulm" (Toots) * [[1957]] [[Leonid Leonov]] "Kuldne tõld" (Karejev) ==Isiklikku== Tema vend oli näitleja [[Gunnar Kilgas]], poeg on kirjastaja ja ajakirjanik [[Raul Kilgas]]. ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000177585 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&*filter_hauaplats_hauaplats=klLgpQV8rPqV Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Kilgas, Paul}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Lõuna-Eesti Teatri koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1991]] cuak8if81969afu6hj111gvgg0vq0nc 0 485456 7193860 6347116 2026-07-16T15:00:00Z Jaana226 178804 /* Reorganiseerimine */ 7193860 wikitext text/x-wiki '''Energia''' oli [[kolhoos]] [[Rakvere rajoon]]is [[Rakvere külanõukogu]]s aastani 1993. Kolhoosi keskasula oli [[Lepna]]. Kolhoosi pindala oli 8500 ha.<ref name="Nõukogude Eesti, 1978">Nõukogude Eesti. 1978. Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. 2., täiendatud trükk. Lk 370</ref> == Personal == === Juhtkond === * kolhoosi esimees (1959–1985) – Georg Suurmets * kolhoosi juhatuse esimees (1985–1989) – [[Jüri Sild]] * juhatuse esimehe asetäitja – Endel Vatsel * juhatuse sekretär – Lydia Ladvik         * partorg – Heinar Pälumäe * A/Ü esimees – Helju Liiver * kaadriosakond – Albiina Eiber *jurist – Valev Pantalov === Energia ühismajandi peaspetsialistid === * Peaagronoom – Ants Lees * Peazootehnik – Heino Kukk * Peaveterinaar arst – Ants Kerm * Peamehaanik – Ants Lepler, Uuno Eiber, Toivo Kasemets * Pearaamatupidaja – Lia Pajos * Peaökonomist – Õie Kangur * Peaenergeetik – Ülla Rajamäe === Energia ühismajandi taime- ja loomakasvatuse osakonnad === ==== Karitsa osakond ==== * Üldosakonna juhataja – Kaljo Otsmaa * Töökoja juhataja – Tõnu Sooneste * Tehnika hooldepunkti juhataja  – Aarne Tammre * Automajandi juhataja – Ülo Hüüs * Varustaja – Riho Trilljärv * Seakasvatus juhataja – Valve Turban * Suurfarmi juhataja – Tiina Mihhailova, Sirje Taling                 * Tobia lüpsi- ja noorkarja juhataja – Viktor Aaver            * Grünfeldi lüpsi- ja noorkarja juhataja * Kanakasvatus juhataja – Sulev Leidre * Kanakasvatuse spetsialistid – Mariliis Kiilas, Inge Asi ==== Lasila osakond ==== * Üldosakonna juhataja – Leo Kumm * Töökoja juhataja – Urmas Otsmaa * Seakasvatuse juhataja – Maie Säde * Lüpsi- ja noorkarja juhataja  – Leida Otsmaa * Levala farmi kmpl.  – Naima Saarepera * Lambakasvatus * Lasteaed – Urve Meos * Veterinaaria punkt – Linda Kangur ===  Abiettevõted === * Maltoosa- , konservi-, kondiitri tööstuse juh. – Andres Lume * Mesinduse juh. – Lembit Ellamaa * Tärklise tööstuse juh. – Harri Noorlind * Aiand – Melaania Noormägi * Maaparandus – Jaak  Villems * Metsandus – Hillar Kalvistu * Ehituste projekteerija – Harri Suurmets * Ehituse materjaliga varustaja – Aivar  Aruja * Õmblus tsehh – Murakas * Kudumistsehh – Asta Riispapp * Võsu baar – Malle Alliksaar * Võsu pioneerilaager  – Ants Laigu * Võsu puhkebaas – Ants Laigu * Vatku potitööstus * Abhaasia puhkebaas – Maasik * Palasi turbatootmine – Vambola Kuivari * Kastitsehh ja puutöökoda – Edgar Lillemaa == Reorganiseerimine == Energia ühismajandi volikogu otsusega otsustati:   '''1.    Moodustada  põllumajanduse  reorganiseerimise komisjon.'''            esimeheks                 Mati Mehhis            sekretäriks               Anne Pilipenko Energia ühismajandi volikogu ja juhatuse (pr.14 16.04.1993.a.) otsusega viidi varad ja kohustused üle [[Energia Laenu- ja Hoiuühistu]]le (LHÜ): juhatuse esimeheks Heinar Palumäe ja finants-spetsialistiks Albiina Eiber. '''2.   Energia ühismajandi õigusjärglane on Energia LHÜ:'''            a)   RKO ja väätrpaberite arvestus;            b)   Ühistatud vara -ja  tööosakute haldamine ning väljamaksmine;            c)    Ettevõtete-  ja omanike vara aktide arvestuse pidamine ning kinnitamine  Rakvere hooneteregistrisse;            d)    Võlalepingute -ja maksegraafikute arvestus ning sissenõuete kohustuste täitmine;            e)    Moodustada Energia LHÜ põhikiri,  kinnitada tegevus Rakvere vallas ning äriregistris. '''3. Reorganiseerimise komisjoni  otsusega vormistada Rakvere vallale:''' * [[Mädapea mõis]] (1988. aastal renoveeriti majandi poolt) * [[Lasila mõis]] * Lepna katlamaja ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid]] [[Kategooria: Rakvere rajoon]] pnkmz0snepwx72qfk6s4sd15lrdueah 7193861 7193860 2026-07-16T15:00:54Z Jaana226 178804 /* Juhtkond */ 7193861 wikitext text/x-wiki '''Energia''' oli [[kolhoos]] [[Rakvere rajoon]]is [[Rakvere külanõukogu]]s aastani 1993. Kolhoosi keskasula oli [[Lepna]]. Kolhoosi pindala oli 8500 ha.<ref name="Nõukogude Eesti, 1978">Nõukogude Eesti. 1978. Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. 2., täiendatud trükk. Lk 370</ref> == Personal == === Juhtkond === * kolhoosi esimees (1959–1985) – Georg Suurmets * kolhoosi juhatuse esimees (1985–1989) – [[Jüri Sild]] * juhatuse esimehe asetäitja – Endel Vatsel * juhatuse sekretär – Lydia Ladvik         * partorg – Heinar Palumäe * A/Ü esimees – Helju Liiver * kaadriosakond – Albiina Eiber *jurist – Valev Pantalov === Energia ühismajandi peaspetsialistid === * Peaagronoom – Ants Lees * Peazootehnik – Heino Kukk * Peaveterinaar arst – Ants Kerm * Peamehaanik – Ants Lepler, Uuno Eiber, Toivo Kasemets * Pearaamatupidaja – Lia Pajos * Peaökonomist – Õie Kangur * Peaenergeetik – Ülla Rajamäe === Energia ühismajandi taime- ja loomakasvatuse osakonnad === ==== Karitsa osakond ==== * Üldosakonna juhataja – Kaljo Otsmaa * Töökoja juhataja – Tõnu Sooneste * Tehnika hooldepunkti juhataja  – Aarne Tammre * Automajandi juhataja – Ülo Hüüs * Varustaja – Riho Trilljärv * Seakasvatus juhataja – Valve Turban * Suurfarmi juhataja – Tiina Mihhailova, Sirje Taling                 * Tobia lüpsi- ja noorkarja juhataja – Viktor Aaver            * Grünfeldi lüpsi- ja noorkarja juhataja * Kanakasvatus juhataja – Sulev Leidre * Kanakasvatuse spetsialistid – Mariliis Kiilas, Inge Asi ==== Lasila osakond ==== * Üldosakonna juhataja – Leo Kumm * Töökoja juhataja – Urmas Otsmaa * Seakasvatuse juhataja – Maie Säde * Lüpsi- ja noorkarja juhataja  – Leida Otsmaa * Levala farmi kmpl.  – Naima Saarepera * Lambakasvatus * Lasteaed – Urve Meos * Veterinaaria punkt – Linda Kangur ===  Abiettevõted === * Maltoosa- , konservi-, kondiitri tööstuse juh. – Andres Lume * Mesinduse juh. – Lembit Ellamaa * Tärklise tööstuse juh. – Harri Noorlind * Aiand – Melaania Noormägi * Maaparandus – Jaak  Villems * Metsandus – Hillar Kalvistu * Ehituste projekteerija – Harri Suurmets * Ehituse materjaliga varustaja – Aivar  Aruja * Õmblus tsehh – Murakas * Kudumistsehh – Asta Riispapp * Võsu baar – Malle Alliksaar * Võsu pioneerilaager  – Ants Laigu * Võsu puhkebaas – Ants Laigu * Vatku potitööstus * Abhaasia puhkebaas – Maasik * Palasi turbatootmine – Vambola Kuivari * Kastitsehh ja puutöökoda – Edgar Lillemaa == Reorganiseerimine == Energia ühismajandi volikogu otsusega otsustati:   '''1.    Moodustada  põllumajanduse  reorganiseerimise komisjon.'''            esimeheks                 Mati Mehhis            sekretäriks               Anne Pilipenko Energia ühismajandi volikogu ja juhatuse (pr.14 16.04.1993.a.) otsusega viidi varad ja kohustused üle [[Energia Laenu- ja Hoiuühistu]]le (LHÜ): juhatuse esimeheks Heinar Palumäe ja finants-spetsialistiks Albiina Eiber. '''2.   Energia ühismajandi õigusjärglane on Energia LHÜ:'''            a)   RKO ja väätrpaberite arvestus;            b)   Ühistatud vara -ja  tööosakute haldamine ning väljamaksmine;            c)    Ettevõtete-  ja omanike vara aktide arvestuse pidamine ning kinnitamine  Rakvere hooneteregistrisse;            d)    Võlalepingute -ja maksegraafikute arvestus ning sissenõuete kohustuste täitmine;            e)    Moodustada Energia LHÜ põhikiri,  kinnitada tegevus Rakvere vallas ning äriregistris. '''3. Reorganiseerimise komisjoni  otsusega vormistada Rakvere vallale:''' * [[Mädapea mõis]] (1988. aastal renoveeriti majandi poolt) * [[Lasila mõis]] * Lepna katlamaja ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid]] [[Kategooria: Rakvere rajoon]] 7npdk6voolpes424fw58jk3uk5zo4ii 0 486039 7193969 7027317 2026-07-16T19:10:07Z Kuriuss 38125 7193969 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} '''Metsküla algkool''' on [[algkool]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Metsküla (Lääneranna)|Metskülas]]. Metsküla algkool on ainus tegutsev ajalooline kool otse [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] kaldal.{{lisa viide}} Metsküla algkooli direktor on<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Paisuv Metsküla erakool otsib sadu tuhandeid eurosid. Direktor: kool vajab juurdeehitist |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120320653/paisuv-metskula-erakool-otsib-sadu-tuhandeid-eurosid-direktor-kool-vajab-juurdeehitist |vaadatud=2024-09-15 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> [[Pille Kaisel]].<ref name=":0" /> == Ajalugu == === Esimene tegevusperiood === 1852. aastal alustas Kooli talu juures tööd luteriusu kool 18 poisiga.{{lisa viide}} 1880. aastaks oli õpilasi 102.{{lisa viide}} 1912 ehitati praegune koolimaja ja sinna asus vene õigeusu kool.{{lisa viide}} Koolid liideti 1916–1917.<ref name="ajalugu" /> Kolmeklassiline ühise nimega '''Saastna algkool''' jätkas õppetööd praeguses koolimajas 42 õpilasega.<ref name="ajalugu" /> 1919. aastast oli kool neljaklassiline<ref name="ajalugu" /> ja 1931. aastast kuueklassiline.<ref name="ajalugu" /> 1925 oli õpilasi 64.<ref name="ajalugu">[https://web.archive.org/web/20230812021120/https://metskulakool.laaneranna.ee/ajalugu/ Kooli ajalugu] metskulakool.laaneranna.ee (vaadatud 2. septembril 2023)</ref> 1978. aastal oli koolis 16 õpilast ja kolm klassi ning kool suleti õppurite vähesuse tõttu.<ref name="ajalugu" /> === Teine tegevusperiood === Uuesti avati kool Metsküla algkooli nime all 1989. aastal, kui seal asus õppima neli õpilast.<ref name="ajalugu" /> 1992. aastast muudeti kool taas kuueklassiliseks.{{lisa viide}} 2023. aasta märtsis otsustas vallavolikogu kärpida kohalikku koolivõrku ning selle raames plaaniti sulgeda ka Metsküla kool.<ref>[https://www.err.ee/1608926066/laaneranna-vald-otsustas-hoolimata-elanike-protestist-mitu-kooli-sulgeda "Lääneranna vald otsustas hoolimata elanike protestist mitu kooli sulgeda"] ERR, 24. märts 2023</ref> 2023. aasta juunis valiti sulgemisohus 21 õpilasega väikekool rahvahääletuse tulemusel Eesti [[aasta kool]]iks.<ref name="aasta-kool" /> === Kooli sulgemine === Lääneranna vallavolikogu otsustas sulgeda kooli 2023. aasta sügisest.<ref>[https://www.err.ee/1609036595/kohus-jattis-metskula-kooli-oiguskaitseta "Kohus jättis Metsküla kooli õiguskaitseta"] ERR, 17. juuli 2023</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=„Hakkame tegema geriljakooli ja ootame ära kohtuotsused.“ Suletavas Metskülas õppetöö ikkagi algab |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120228305/hakkame-tegema-geriljakooli-ja-ootame-ara-kohtuotsused-suletavas-metskulas-oppetoo-ikkagi-algab |vaadatud=2023-08-31 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Ettevõtja [[Parvel Pruunsild]] kandis seepeale Lääneranna vallavalitsusele 40 000 eurot sihtotstarbelist toetust Metsküla algkooli tuleva õppeaasta kulude katteks.<ref>[https://www.err.ee/1609037363/pruunsild-annetas-metskula-koolile-40-000-eurot "Pruunsild annetas Metsküla koolile 40 000 eurot"] ERR, 18. juuli 2023</ref> Lääneranna vallavalitsus kandis toetuse Pruunsillale tagasi korruptsiooniohu tõttu.<ref name=":0" /> Kuigi Lääneranna vallavolikogu otsustas Metsküla algkooli sulgeda, siis alustati koolis 1. septembril õppetööd ning lapsevanemad ootasid, et saavad kohtus valla üle võidu.<ref> [https://www.err.ee/1609085642/metskula-kool-alustab-valla-otsust-trotsides-uut-kooliaastat "Metsküla kool alustab valla otsust trotsides uut kooliaastat"] ERR, 1. september 2023</ref> Kuna Metsküla kooli 17 last jätkasid käimist ametliku otsuse järgi suletud koolis, siis seaduse järgi ei täitnud nad koolikohustust ja nii otsustas vallavalitsus 9. novembril määrata nad käima [[Lihula Gümnaasium]]is.<ref>[https://online.le.ee/2023/11/09/laaneranna-vallavalitsus-maaras-metskula-lapsed-vanemate-teadmata-lihula-kooli/ "Lääneranna vallavalitsus määras Metsküla lapsed vanemate teadmata Lihula kooli"] Lääne Elu, 9. november 2023</ref> Kohus on mitu korda edasi lükanud otsust, kas Lääneranna vallal on kohustus kooli ülal pidada.<ref name=":1" /> Tallinna halduskohus jättis tühistamata valla otsuse lõpetada Metsküla algkooli tegevus ning 2024. aasta oktoobri lõpul jättis Tallinna ringkonnakohus rahuldamata ka Metsküla algkooli õpilaste vanemate apellatsioonkaebuse.<ref>[https://www.err.ee/1609505833/ringkonnakohus-jattis-metskula-kooli-lastevanemate-kaebuse-rahuldamata "Ringkonnakohus jättis Metsküla kooli lastevanemate kaebuse rahuldamata"] ERR, 29. oktoober 2024</ref> 2025. aasta sügisel tühistas [[Riigikohus]] Lääneranna valla koolide sulgemise ja ümber korraldamise otsuse ning kuigi osades argumentides jäeti õigus vallale, siis leidis kohus, et tehtud mõjuanalüüs jäi pinnapealseks, vald taganes liiga kergekäeliselt peredele antud lubadustest ega kuulanud piisavalt nende arvamust.<ref>[https://www.err.ee/1609869342/ivo-pilving-sonamurdlik-koolireform "Ivo Pilving: sõnamurdlik koolireform"] ERR, 27. november 2025</ref> Vahepeal olid koolid aga juba ümber korraldatud, mille tõttu peab vald tegema koolide osas otsuse, kas on otstarbekas ja vajalik muudatused tagasi pöörata või mitte.<ref>[https://www.err.ee/1609869096/riigikohus-tuhistas-osaliselt-laaneranna-volikogu-koolide-sulgemise-otsuse "Riigikohus tühistas osaliselt Lääneranna volikogu koolide sulgemise otsuse"] ERR, 27. november 2025</ref> === Tegevus erakoolina === 2023/2024 õppeaastal mitteametlikult edasi tegutsenud Metsküla algkool alustas 1. septembrist 2024 tegevust ametliku erakoolina. Kui varasemal sügisel oli koolis 21 õpilast, siis erakoolis alustas kooliteed juba 34 õpilast.<ref>[https://www.err.ee/1609440767/metskula-algkool-alustas-esimest-oppeaastat-ametliku-erakoolina "Metsküla algkool alustas esimest õppeaastat ametliku erakoolina"] ERR, 1. september 2024</ref> Kooli igakuine õppemaks on 50 eurot ja hoonet renditakse vallalt neljaks aastaks hinnaga kaks eurot ruutmeeter (500 eurot kuus), millele lisanduvad kõrvalkulud (umbes 300–1000 olenevalt aastaajast). Kooli jätkamiseks loodi MTÜ Metsküla Kool. Kooli direktor plaanib õpilaste ja töötajate arvu suurenemise tõttu juurdeehitist (klassiruumid, raamatukogu ja kaugtöökontor).<ref name=":1" /> == Tunnustus == * [[Aasta kool]] 2023<ref name="aasta-kool">[https://www.err.ee/1608996352/aasta-kool-2023-on-metskula-algkool "Aasta kool 2023 on Metsküla algkool"] ERR, 2. juuni 2023</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://metskylakool.ee/ Kooli koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna koolid]] of40ypd30xpovw3fyihiy64tchfvlhd 0 486231 7193966 7027321 2026-07-16T19:07:39Z Kuriuss 38125 7193966 wikitext text/x-wiki '''Koonga Kool''' on [[kool]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Koonga]] külas. Kool asutati 1919. aastal '''Koonga kõrgema algkoolina'''. Kool on kandnud ka '''Koonga Põhikooli''' nime.<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 305</ref> 1922. aastal muudeti kool 6-klassiliseks, 1945. aastal 7-klassiliseks ja 1960. aastal 8-klassiliseks.<ref name="ajalugu" /> 1. septembril 2015 liideti Koonga Põhikool ja Koonga Lasteaed Naksitrallid.<ref name="ajalugu">[https://koongakool.laaneranna.ee/ajalugu/ Ajalugu] Koonga Kool</ref> 1. septembril 2023 liideti kooliga [[Lõpe Kool|Lõpe Kooli]] lasteaiaosa.<ref name="lõpp">[https://www.err.ee/1608926066/laaneranna-vald-otsustas-hoolimata-elanike-protestist-mitu-kooli-sulgeda "Lääneranna vald otsustas hoolimata elanike protestist mitu kooli sulgeda"] ERR, 24. märts 2023</ref> Alates 1. septembrist 2024 lõpetati koolis aga 7.–9. klasside õpe ning Koonga Kool jätkas kuueklassilisena ja koolieelse lasteasutusena.<ref name="lõpp" /> Koonga Kooli õpilaste vanemad kaebasid valla otsuse kohtusse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120181932/koik-laaneranna-koolid-poordusid-valla-vastu-kohtusse "Kõik Lääneranna koolid pöördusid valla vastu kohtusse"] Delfi, 3. mai 2023</ref> 2025. aasta sügisel tühistas [[Riigikohus]] Lääneranna valla koolide sulgemise ja ümber korraldamise otsuse ning kuigi osades argumentides jäeti õigus vallale, siis leidis kohus, et tehtud mõjuanalüüs jäi pinnapealseks, vald taganes liiga kergekäeliselt peredele antud lubadustest ega kuulanud piisavalt nende arvamust.<ref>[https://www.err.ee/1609869342/ivo-pilving-sonamurdlik-koolireform "Ivo Pilving: sõnamurdlik koolireform"] ERR, 27. november 2025</ref> Vahepeal olid koolid aga juba ümber korraldatud, mille tõttu peab vald tegema koolide osas otsuse, kas on otstarbekas ja vajalik muudatused tagasi pöörata või mitte.<ref>[https://www.err.ee/1609869096/riigikohus-tuhistas-osaliselt-laaneranna-volikogu-koolide-sulgemise-otsuse "Riigikohus tühistas osaliselt Lääneranna volikogu koolide sulgemise otsuse"] ERR, 27. november 2025</ref> Alates õppeaastast 2024/25 tegutseb kool [[Lääneranna Gümnaasium]]i juhtimise all.<ref>[[Mari Peegel|Peegel, M.]] (2024). Paarkümmend väikekooli lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. [[ERR]], 2. veebruar 2024. 2. veebruar 2024, [https://www.err.ee/1609300320/paarkummend-vaikekooli-lopetab-tegevuse-iseseisva-asutusena]</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://koongakool.laaneranna.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Pärnu maakonna koolid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] qpebaipzda8ga2xcousehqj4nefgq18 0 486538 7193967 7027320 2026-07-16T19:08:17Z Kuriuss 38125 7193967 wikitext text/x-wiki [[Fail:Virtsu kool.JPG|pisi|Virtsu kool (2015)]] '''Virtsu Kool''' on algkool Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] (varem [[Hanila vald|Hanila vallas]]) [[Virtsu]] asulas. == Nimed == Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001"/> *1940 Virtsu algkool *1974 Virtsu 8-klassiline kool *1988 Virtsu 9-klassiline kool *1992 Virtsu põhikool *2010 Virtsu kool *2024 Lääneranna Gümnaasiumi Virtsu tegutsemiskoht == Ajalugu == [[Fail:Virtsu lasteaed.JPG|pisi|Virtsu lasteaed]] Kool asutati [[1940]]. aastal.<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 211</ref> 1. septembril 2010 ühinesid Virtsu Põhikool ja Virtsu Lasteaed ühendasutuseks nimega Virtsu Kool.<ref>[https://virtsukool.laaneranna.ee/ajalugu/ Kooli ajalugu] Virtsu kool (vaadatud 07.11.2023)</ref> Lääneranna vallavolikogu otsustas 2023. aasta kevadel sulgeda kooli 6.–9. klassid<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Põlluste |eesnimi=Grete |kuupäev=17. juuli 2023 |pealkiri=„Kui truubi alt maa lahti kaevaks, oleks Virtsu omaette saar.“ Mures virtsulaste seas levivad lausa separatistlikud mõtted |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120216812/kui-truubi-alt-maa-lahti-kaevaks-oleks-virtsu-omaette-saar-mures-virtsulaste-seas-levivad-lausa-separatistlikud-motted |vaadatud=2023-07-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> ja 31. augustil muuta kool neljaklassiliseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=„Hakkame tegema geriljakooli ja ootame ära kohtuotsused.“ Suletavas Metskülas õppetöö ikkagi algab |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120228305/hakkame-tegema-geriljakooli-ja-ootame-ara-kohtuotsused-suletavas-metskulas-oppetoo-ikkagi-algab |vaadatud=2023-08-31 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Valla otsuse kohtusse kaevanud õpilaste vanemad<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120181932/koik-laaneranna-koolid-poordusid-valla-vastu-kohtusse "Kõik Lääneranna koolid pöördusid valla vastu kohtusse"] Delfi, 3. mai 2023</ref> kaotasid kohtus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Virtsu kooli neljaklassiliseks muutmise vaidlustanud lapsevanemad jäid kohtus kaotajaks |url=https://www.postimees.ee/7880657/virtsu-kooli-neljaklassiliseks-muutmise-vaidlustanud-lapsevanemad-jaid-kohtus-kaotajaks |vaadatud=2023-12-08 |väljaanne=Eesti |keel=et}}</ref> Vaidlus jõudis välja [[Riigikohus|Riigikohtusse]] ning 2025. aasta sügisel tühistas Riigikohus Lääneranna valla koolide sulgemise ja ümber korraldamise otsuse. Kuigi osades argumentides jäeti õigus vallale, siis leidis kohus, et tehtud mõjuanalüüs jäi pinnapealseks, vald taganes liiga kergekäeliselt peredele antud lubadustest ega kuulanud piisavalt nende arvamust.<ref>[https://www.err.ee/1609869342/ivo-pilving-sonamurdlik-koolireform "Ivo Pilving: sõnamurdlik koolireform"] ERR, 27. november 2025</ref> Vahepeal olid koolid aga juba ümber korraldatud, mille tõttu peab vald tegema koolide osas otsuse, kas on otstarbekas ja vajalik muudatused tagasi pöörata või mitte.<ref>[https://www.err.ee/1609869096/riigikohus-tuhistas-osaliselt-laaneranna-volikogu-koolide-sulgemise-otsuse "Riigikohus tühistas osaliselt Lääneranna volikogu koolide sulgemise otsuse"] ERR, 27. november 2025</ref> Alates 1. septembrist 2024 tegutseb kool tegutsemiskohana [[Lääneranna gümnaasium|Lääneranna Gümnaasium]]i juhtimise all ja lasteaed Lääneranna Lasteaia juhtimise all. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolid ja lasteaiad - Lääneranna Vallavalitsus |url=https://www.laanerannavald.ee/koolid-ja-lasteaiad |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=www.laanerannavald.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://virtsukool.laaneranna.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Lääne maakonna koolid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] fm5np9pe6txruvagk3kux76p8h99oba 0 488367 7193859 6789432 2026-07-16T14:52:39Z Jaana226 178804 /* */ 7193859 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lepna raamatukogu siseruum.jpg|pisi|Lepna raamatukogu avariiul]] '''Lepna haruraamatukogu''' on [[raamatukogu]], mis tegutseb Lääne-Viru maakonnas [[Rakvere vald|Rakvere vallas]], [[Lepna]] alevis. See on [[Sõmeru raamatukogu]] struktuuriüksus. == Ajalugu == Raamatukogu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ant |eesnimi=Jaana |kuupäev=mai 2020 |pealkiri=Lepna raamatukogu minevikust, olevikust ja tulevikust |url=https://www.rakverevald.ee/documents/108607/26379818/Rakvere+Valla+Leht+_MAI_2020_veeb.pdf/b1d785ac-fe38-4f65-9ac3-db8781590b91 |vaadatud=02.05.2023 |väljaanne=Rakvere Valla Sõnumid |leheküljed=10-11 |failitüüp=PDF}}</ref> täpne ja ametlik asutamise aeg pole kindlalt teada. Raamatukogus leiduvas kroonika kirjutaja arvates ulatub see 1892. aastasse, kuid dokumentaalset kinnitust sellele ei ole leitud. Kirjas on, et raamatukogu asutati Tõrma valla kooli juurde. Küll aga saab ajalehest Virulane (10. mai 1928) lugeda, et Rakvere valla avalik raamatukogu asutati 1925. aasta lõpul "Avalikkude raamatukogu seaduse" alusel ja alustas tegevust 1. jaanuaril 1926. Raamatukogu aluspõhi töötati välja Rakvere vallas töötavate seltside poolt, kes oma raamatukogud täies ulatuses avalikule raamatukogule üle andsid. Raamatukogu tegevust toetasid rahaliselt nii [[Rakvere vald (1939)|Rakvere vald]] kui Haridusministeerium. Rakvere valla avaliku raamatukogu all töötasid erinevad osakonnad (7. osakond), mille juhatajateks olid nii koolide juhatajad ja teised haridustegelased. Edukamaks osakonnaks aga peeti Mädapea osakonda, mida juhatas [[Mädapea Algkool]]i juhataja Jakob Awik. Raamatukogu asus Mädapea mõisas, Mädapea Algkooliga ühe katuse all. 1934. aastal laenutas raamatuid välja toonane kooliõpetaja Helene Tammik. 1965–1991 oli [[Mädapea mõis]] [[Energia (kolhoos)|Energia kolhoosi]] hallata. 1991 avati Lepna alevikus paiknev Lepna teeninduspunkt kortermaja neljatoalises korteris kolmandal korrusel. Raamatukogu kogu oli jaotunud kahte hoonesse: Mädapea mõisa ja Lepna kortermajja. 1995 kolis raamatukogu Mädapealt Lepna alevikku kortermaja kahte korterisse, mis asusid maja kolmandal korrusel. 26. juunist 1996 nimetatakse Mädapea raamatukogu Lepna raamatukoguks. Alates 12. septembrist 2018 kuulub raamatukogu [[haruraamatukogu]]na [[Sõmeru raamatukogu]]struktuuri. Raamatukogul on kaks teeninduspunkti: [[Veltsi Lasteaed-Algkool]]is ja [[Lasila Põhikool]]is. == Töötajad == Mädapea raamatukogu töötajad alates 1927. aastast vastavalt Lepna raamatukogu üleandmise ja vastuvõtmise aktidele: * Jakob Awik 1927 * Helene Tammik 1934 * Ellen Kuusik 01.11.1945–20.02.1954 * Salme Partei 20.02.1949–25.11.1954 * Vilma Niitla (Laar) 25.11.1954–25.05.1955 * Evi Suurväli 25.05.1955–06.08.1956 * Elvi Sats 06.08.1956–30.05.1957 * Maie Tiigi 30.05.1957–05.04.1959 * Vaike Salamets<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vahtra |eesnimi=T. |kuupäev=03.11.1960 |pealkiri=Mis te minu kallal norite |url=https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1960/11/03/9 |vaadatud=02.05.2023 |väljaanne=dea.digar.ee |lehekülg=2}}</ref> 05.04.1959–15.09.1961 * Elfride Salumäe 15.09.1961–28.03.1963 * Linda Rünk 28.03.1963–07.03.1964 * Evi Lahi 07.03.1964–01.08.1964 * Liia Pall 1964–1947 * Ille Laarman 1975–1977 * Anne Pilipenko<ref>{{Netiviide |pealkiri="Aasta maaraamatukoguhoidja 2002" |url=https://www.eru.lib.ee/index.php/erye/tunnustamine/erutunnustab?view=article&id=46:maaraamatukoguhoidja&catid=165:tunnustamine |väljaanne=Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing |vaadatud=2023-04-28 |arhiivimisaeg=2023-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230428100750/https://www.eru.lib.ee/index.php/erye/tunnustamine/erutunnustab?view=article&id=46:maaraamatukoguhoidja&catid=165:tunnustamine |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grünfeldt |eesnimi=Inna |kuupäev=21. september 2009 |pealkiri="Anne Pilipenko raamatuhõngune õnn" |url=https://virumaateataja.postimees.ee/166415/anne-pilipenko-raamatuhongune-onn |vaadatud=28. aprill 2023 |väljaanne=Virumaateataja.postimees.ee}}</ref>1978–20.09.2009 (Mädapea Raamatukogu / Lepna Raamatukogu) * Jaana Ant 01.09.2009–01.07.2016 * Olga Samra (raamatukogu direktori kohusetäitja) 01.09.2016-märts 2017 * Silja Raudsepp märts 2017– august 2018 * Jaana Ant 22.10.2018 – == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [https://dea.digar.ee/page/virulane/1928/05/10/4 Virulane, 10. mai 1928. lk 4] == Välislingid == * [https://www.rakverevald.ee/raamatukogud Rakvere valla koduleht, rakvere valla raamatukogud] * [https://rakverevallaraamatukogud.ee/lepna/ Lepna raamatukogu koduleht] * [https://www.facebook.com/LepnaRaamatukogu Lepna raamatukogu Facebookis] {{koord|NS=59.331346|EW=26.290119|piirkond=EE-60}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Rakvere vald]] h9j2dh4tumsrb8naj1e3suykyas1dux 0 489269 7193950 6727924 2026-07-16T18:41:47Z ~2026-40120-41 233605 7193950 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''Taju mikrogenees''' on [[taju]] kujunemisprotsess. Seda on nimetatud ka tajuseaduseks (N. Lange), taju aktuaalgeneesiks (F. Krüger, F. Sander), taju faasilisuseks (B. Ananjev, B. Lomov), taju selginemiseks (R. Dodge, J. McK. Cattell), pertseptgeneesiks (U. Kragh, G. Smith), kontinuaalseks vooluks (Ch. Eriksen) jne.<ref name="QXSzL" /> == Termin == Mikrogeneesi termini lõi hiljem Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud Austria psühholoog [[Heinz Werner]] (11. veebruar 1890 – 14. mai 1964). Geneetiline raamistik, millele kõnealune nimetus nimetati, tekkis tegelikult 1920. aastate keskel, Werneri töös Hamburgi ülikoolis ja teataval määral Friedrich Sanderi juhitud Ganzheitspsychologie grupi töös Leipzigis.<ref name="DF1Ct" /> == Taju kujunemise protsess == Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbruses subjektiivne tajukujund.<ref name="IckOn" /> Tajumine näib meile automaatse välissündmuste peegeldusena, kus taju ilmub kujutatavaga üheaegselt. Tegelikult on see mulje petlik. Taju võtab aega. Ilmumise hetkel ei peegeldu ärritaja (stiimul) veel meie teadvuses. Pärast lühikest latentsiperioodi tekib subjektiivne mulje, mis alguses on aga väga üldine ja ebatäpne, tükk aega veel lünklik. Järk-järgult tajupilt küpseb, saades nii selgeks ning täpseks kui antud tingimustes võimalik. Seetõttu, et tavapäraste arusaamade järgi on kõnealused ajaühikud üliväikesed (ajaskaala on kitsas), aga tajusüsteemide ajaline lahutusvõime suhteliselt piiratud, ei suudagi me sellist küpsemisprotsessi (mikrogeneesi) ise jälgida ega kirjeldada.<ref name="QXSzL" /> == Ajaskaala == Katseliselt on taju mikrogeneesi kiiruseks mõõdetud 50–100 ms soodsates tajumistingimustes ja 100–250 ms vähem soodsates tingimustes. Seevastu suure müra korral, mitmemõttelise info korral, aovalgel või unise peaga võib taju mikrogenees kesta sekundeid, mõnikord jäädeski pooleli (lõpetamata mikrogenees).<ref name="QXSzL" /> '''Kujutise tunnuste tajumise keskmised kiirused (ajad)''' #Tajutavaks saab modaalsus (nägemis-, kuulmis-, puute- või muu ärritus) – umbes 50 ms. #Tajutavaks saavad objektide asukohad ja asukohamuutused (liikumine) – umbes 50–100 ms. #Tajutavaks saavad ulatus, suurus, värv, tämber, joonte ja servade orientatsioon. Algab esialgsete tähenduste ja emotsionaalse tagapõhja intuitiivne adumine – umbes 75–150 ms. #Tajutavaks saavad nii detailid kui ka tähendus, küpseb otsus valida see või teine reaktsioon – umbes 150–250 ms.<ref name="QXSzL" /> == Seaduspärasused == ===Mikrogeneesi käigus kulgeb taju üldiselt üksikule=== Esimestel kujunemisstaadiumitel on tajupildis esindatud mittedetailne, üldine, jämedakoeline informatsioon. Edasi ilmub detailne info fragmentaarselt, üksikutest üldise tajukujundi lõikudes, kuni lõpuks adekvaatne detailne info täpses seoses tervikuga. Nii on see füüsiliste tunnuste (kuju, värvus, tämber, mõõtmed, asetus jne) ja ka tähenduste tajumisega.<ref name="QXSzL" /> Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest teguritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne intensiivsus (valgustatus, hääle tugevus, suurus), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga.<ref name="IckOn" /> ===Mikrogeneesi käigus iseloomustab keskmisi staadiume multistabiilsus=== samades tajumistingimustes võib samadel staadiumitel üht ja sama objekti või stseeni tajuda kord nii, kord naa. Ebaküpsel staadiumil taju justkui püstitab erinevaid hüpoteese silmale või kõrvale esitatava kohta.<ref name="QXSzL" /> ==="Ökonoomsuse" printsiip=== varajastel, ebaküpse taju staadiumidel on vormid võimalikult "ökonoomsed".<ref name="QXSzL" /> ===Seos isiksusele olulise ja/või emotsionaalse info mõjuga=== Tajuhüpoteesidesse projitseeruvad tajuja omadused, maailmapilt. On selgunud, et see, kuidas inimene tajub ja esitatavat interpreteerib ebaküpse taju faasis, võib viidata tema varasematele, sh lapsepõlvest edasikandunud konfliktidele ja isiksuse "nõrgale kohale". (...) Teatud tingimustes võivad signaalid, mille alusel me oma hinnanguid või suhtumisi kujundame, olla niivõrd nõrgad või maskeeritud, et nende teadvustatud taju mikrogenees ei jõua lõppstaadiumi. Küll aga piisab nendest signaalidest selleks, et kujuneks välja intuitiivne hinnang. Subjekti psüühikas toimub (sh alateadlikult) aktiivne mineviku tajude jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varem teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega jne.<ref name="IckOn" /> <big>'''Mikrogeneesi hüpoteetilised ajumehhanismid'''</big> Tuginedes neurofüsioloogia ja -bioloogia uurimistulemustele ning nende kombineerimisele eksperimentaalpsühholoogia katseparadigmadega saab väita järgmist. Subjektiivse taju mikrogeneetilist "küpsemist" on tõenäoliselt võimalik seletada talamuse mittespetsiifiliste neuronite ajaliselt viibiva moduleeriva (võimendava) mõjuga spetsiifilistele sensoorsetele tunnustele häälestunud (taju sisu kodeerivatele) ajukoore neuronitele (ülevaade: Bachmann, 2000, "Microgenetic approach to the conscious mind"). Mitteteadvustatud eelnevale sisu kodeerimisele järgneb selle sisu järk-järguline toomine teadvusse talamo-kortokaalse modulatsioonimehhanismi abil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bachmann |eesnimi=T |pealkiri=Microgenetic approach to the conscious mind. |kirjastus=John Benjamins |aasta=2000 |isbn=90 272 5145 2 |koht=Amsterdam / Philadelphia |lehekülg=115-225 |keel=inglise}}</ref> == Mikrogeneesi liigendused autorite järgi == {| class="wikitable" |- ! Aasta ja autor !! Taju mikrogeneesi etapid reaalajas |- | Nikitin (1905) || Difuusse fooni tajumine, Joonte avastamine, Üksikute joonte määratlemine, ebaselge vorm, täpsed fragmendid, idee, täielik sarnasus |- | Dickinson (1926) ||Visuaalne muster, geneeriline objekt, spetsiifiline objekt |- | Freeman (1929) || Eelpertseptiivne määratlus (tajutakse üldist ulatust), Pertseptiivne erilisus (tajutakse esemelisust), Pertseptiivne tuntus (objekti äratundmine) |- | Zigler jt (1930) || Figuuri puudumine, vormitu figuur, vormitaoline figuur, eristatav (selge) figuur |- | Undeutsch (1942) || Difuusne diferentseerimatu ühik, ebaselge figuuri eristamine foonist, esialgne hüpotees- konfiguratsioonieelne faas, selge taju |- |Douglas (1947) || Sensoorne faas,eksploratiivne faas, interpretatsioonifaas |- | Hebb (1949) || Primitiivne/sensoorselt eristuv ühtsus, mittesensoorne figuuri eristamine foonist, indentifitseerimine/assotsiatsioonid |- | Day (1956) || Valguslävi, ebamäärase vormi lävi, määratletud vormi lävi |- | Lomov (1966) || Üldiste proportsioonide eristamine, "vilkumise" faas, üldjoontes detailide eristamine, globaalselt adekvaatne taju, optimaalne taju |- | Murch (1973) || Valguse avastamine, mittespetsiifiline figuur, diferentseeritud objekt, spetsiifiline objekt, manipulatsioon |- | Forgus, Melamed (1976) || Energia avastamine, ühtlaste heleduspiirkondade figuraalse ühtsuse ja orientatsiooni eristamine, peenemate detailide väljatoomine, identifitseerimine ja äratundmine, manipulatsioon |- | Bachmann (1977) || Sensoorne analüüs, objekti süntees, konkreetse (ikoonilise) kujundi esindamine, abstraktse kategooria esindamine |} <ref name="QXSzL" /> == Lõpetamata mikrogenees == Lõpetamata mikrogeneesi korral võibki teadmine jääda kas umbmääraselt üldiseks, intuitiivseks või fragmentaarseks.<ref name="QXSzL" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXSzL">Talis Bachmann, Jaan Huik. ''Imetabane taju'', Tallinn "Valgus" 1989.</ref> <ref name="DF1Ct">{{Netiviide |url=http://www.revue-texto.net/Inedits/Rosenthal/Rosenthal_en.html#2.. |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-10 |arhiivimisaeg=2017-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170809173052/http://www.revue-texto.net/Inedits/Rosenthal/Rosenthal_en.html#2.. |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IckOn">Talis Bachmann, Rait Maruste. ''Psühholoogia alused''. Kirjastus Ilo, Tallinn 2001.</ref> }} [[Kategooria:Taju]] s3m4t30o47asssj5ak5edyutcqfaisu 7193952 7193950 2026-07-16T18:43:19Z ~2026-40120-41 233605 7193952 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''Taju mikrogenees''' on [[taju]] kujunemisprotsess. Seda on nimetatud ka tajuseaduseks (N. Lange), taju aktuaalgeneesiks (F. Krüger, F. Sander), taju faasilisuseks (B. Ananjev, B. Lomov), taju selginemiseks (R. Dodge, J. McK. Cattell), pertseptgeneesiks (U. Kragh, G. Smith), kontinuaalseks vooluks (Ch. Eriksen) jne.<ref name="QXSzL" /> == Termin == Mikrogeneesi termini lõi hiljem Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud Austria psühholoog [[Heinz Werner]] (11. veebruar 1890 – 14. mai 1964). Geneetiline raamistik, millele kõnealune nimetus nimetati, tekkis tegelikult 1920. aastate keskel, Werneri töös Hamburgi ülikoolis ja teataval määral Friedrich Sanderi juhitud Ganzheitspsychologie grupi töös Leipzigis.<ref name="DF1Ct" /> == Taju kujunemise protsess == Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbruses subjektiivne tajukujund.<ref name="IckOn" /> Tajumine näib meile automaatse välissündmuste peegeldusena, kus taju ilmub kujutatavaga üheaegselt. Tegelikult on see mulje petlik. Taju võtab aega. Ilmumise hetkel ei peegeldu ärritaja (stiimul) veel meie teadvuses. Pärast lühikest latentsiperioodi tekib subjektiivne mulje, mis alguses on aga väga üldine ja ebatäpne, tükk aega veel lünklik. Järk-järgult tajupilt küpseb, saades nii selgeks ning täpseks kui antud tingimustes võimalik. Seetõttu, et tavapäraste arusaamade järgi on kõnealused ajaühikud üliväikesed (ajaskaala on kitsas), aga tajusüsteemide ajaline lahutusvõime suhteliselt piiratud, ei suudagi me sellist küpsemisprotsessi (mikrogeneesi) ise jälgida ega kirjeldada.<ref name="QXSzL" /> == Ajaskaala == Katseliselt on taju mikrogeneesi kiiruseks mõõdetud 50–100 ms soodsates tajumistingimustes ja 100–250 ms vähem soodsates tingimustes. Seevastu suure müra korral, mitmemõttelise info korral, aovalgel või unise peaga võib taju mikrogenees kesta sekundeid, mõnikord jäädeski pooleli (lõpetamata mikrogenees).<ref name="QXSzL" /> '''Kujutise tunnuste tajumise keskmised kiirused (ajad)''' #Tajutavaks saab modaalsus (nägemis-, kuulmis-, puute- või muu ärritus) – umbes 50 ms. #Tajutavaks saavad objektide asukohad ja asukohamuutused (liikumine) – umbes 50–100 ms. #Tajutavaks saavad ulatus, suurus, värv, tämber, joonte ja servade orientatsioon. Algab esialgsete tähenduste ja emotsionaalse tagapõhja intuitiivne adumine – umbes 75–150 ms. #Tajutavaks saavad nii detailid kui ka tähendus, küpseb otsus valida see või teine reaktsioon – umbes 150–250 ms.<ref name="QXSzL" /> == Seaduspärasused == ===Mikrogeneesi käigus kulgeb taju üldiselt üksikule=== Esimestel kujunemisstaadiumitel on tajupildis esindatud mittedetailne, üldine, jämedakoeline informatsioon. Edasi ilmub detailne info fragmentaarselt, üksikutest üldise tajukujundi lõikudes, kuni lõpuks adekvaatne detailne info täpses seoses tervikuga. Nii on see füüsiliste tunnuste (kuju, värvus, tämber, mõõtmed, asetus jne) ja ka tähenduste tajumisega.<ref name="QXSzL" /> Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest teguritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne intensiivsus (valgustatus, hääle tugevus, suurus), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga.<ref name="IckOn" /> ===Mikrogeneesi käigus iseloomustab keskmisi staadiume multistabiilsus=== samades tajumistingimustes võib samadel staadiumitel üht ja sama objekti või stseeni tajuda kord nii, kord naa. Ebaküpsel staadiumil taju justkui püstitab erinevaid hüpoteese silmale või kõrvale esitatava kohta.<ref name="QXSzL" /> ==="Ökonoomsuse" printsiip=== varajastel, ebaküpse taju staadiumidel on vormid võimalikult "ökonoomsed".<ref name="QXSzL" /> ===Seos isiksusele olulise ja/või emotsionaalse info mõjuga=== Tajuhüpoteesidesse projitseeruvad tajuja omadused, maailmapilt. On selgunud, et see, kuidas inimene tajub ja esitatavat interpreteerib ebaküpse taju faasis, võib viidata tema varasematele, sh lapsepõlvest edasikandunud konfliktidele ja isiksuse "nõrgale kohale". (...) Teatud tingimustes võivad signaalid, mille alusel me oma hinnanguid või suhtumisi kujundame, olla niivõrd nõrgad või maskeeritud, et nende teadvustatud taju mikrogenees ei jõua lõppstaadiumi. Küll aga piisab nendest signaalidest selleks, et kujuneks välja intuitiivne hinnang. Subjekti psüühikas toimub (sh alateadlikult) aktiivne mineviku tajude jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varem teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega jne.<ref name="IckOn" /> <big>'''Mikrogeneesi hüpoteetilised ajumehhanismid'''</big> Tuginedes neurofüsioloogia ja -bioloogia uurimistulemustele ning nende kombineerimisele eksperimentaalpsühholoogia katseparadigmadega saab väita järgmist. Subjektiivse taju mikrogeneetilist "küpsemist" on tõenäoliselt võimalik seletada talamuse mittespetsiifiliste neuronite ajaliselt viibiva moduleeriva (võimendava) mõjuga spetsiifilistele sensoorsetele tunnustele häälestunud (taju sisu kodeerivatele) ajukoore neuronitele (ülevaade: Bachmann, 2000, "Microgenetic approach to the conscious mind"). Mitteteadvustatud eelnevale sisu kodeerimisele järgneb selle sisu järk-järguline toomine teadvusse talamo-kortikaalse modulatsioonimehhanismi abil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bachmann |eesnimi=T |pealkiri=Microgenetic approach to the conscious mind. |kirjastus=John Benjamins |aasta=2000 |isbn=90 272 5145 2 |koht=Amsterdam / Philadelphia |lehekülg=115-225 |keel=inglise}}</ref> == Mikrogeneesi liigendused autorite järgi == {| class="wikitable" |- ! Aasta ja autor !! Taju mikrogeneesi etapid reaalajas |- | Nikitin (1905) || Difuusse fooni tajumine, Joonte avastamine, Üksikute joonte määratlemine, ebaselge vorm, täpsed fragmendid, idee, täielik sarnasus |- | Dickinson (1926) ||Visuaalne muster, geneeriline objekt, spetsiifiline objekt |- | Freeman (1929) || Eelpertseptiivne määratlus (tajutakse üldist ulatust), Pertseptiivne erilisus (tajutakse esemelisust), Pertseptiivne tuntus (objekti äratundmine) |- | Zigler jt (1930) || Figuuri puudumine, vormitu figuur, vormitaoline figuur, eristatav (selge) figuur |- | Undeutsch (1942) || Difuusne diferentseerimatu ühik, ebaselge figuuri eristamine foonist, esialgne hüpotees- konfiguratsioonieelne faas, selge taju |- |Douglas (1947) || Sensoorne faas,eksploratiivne faas, interpretatsioonifaas |- | Hebb (1949) || Primitiivne/sensoorselt eristuv ühtsus, mittesensoorne figuuri eristamine foonist, indentifitseerimine/assotsiatsioonid |- | Day (1956) || Valguslävi, ebamäärase vormi lävi, määratletud vormi lävi |- | Lomov (1966) || Üldiste proportsioonide eristamine, "vilkumise" faas, üldjoontes detailide eristamine, globaalselt adekvaatne taju, optimaalne taju |- | Murch (1973) || Valguse avastamine, mittespetsiifiline figuur, diferentseeritud objekt, spetsiifiline objekt, manipulatsioon |- | Forgus, Melamed (1976) || Energia avastamine, ühtlaste heleduspiirkondade figuraalse ühtsuse ja orientatsiooni eristamine, peenemate detailide väljatoomine, identifitseerimine ja äratundmine, manipulatsioon |- | Bachmann (1977) || Sensoorne analüüs, objekti süntees, konkreetse (ikoonilise) kujundi esindamine, abstraktse kategooria esindamine |} <ref name="QXSzL" /> == Lõpetamata mikrogenees == Lõpetamata mikrogeneesi korral võibki teadmine jääda kas umbmääraselt üldiseks, intuitiivseks või fragmentaarseks.<ref name="QXSzL" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXSzL">Talis Bachmann, Jaan Huik. ''Imetabane taju'', Tallinn "Valgus" 1989.</ref> <ref name="DF1Ct">{{Netiviide |url=http://www.revue-texto.net/Inedits/Rosenthal/Rosenthal_en.html#2.. |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-10 |arhiivimisaeg=2017-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170809173052/http://www.revue-texto.net/Inedits/Rosenthal/Rosenthal_en.html#2.. |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IckOn">Talis Bachmann, Rait Maruste. ''Psühholoogia alused''. Kirjastus Ilo, Tallinn 2001.</ref> }} [[Kategooria:Taju]] rw7u158ipgqlamh5wlvlek79z1lh4uz 0 491107 7193982 4859290 2026-07-16T20:10:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193982 wikitext text/x-wiki '''Karksi-Nuia raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Karksi-Nuia]] linnas. Raamatukogu juhataja on [[Mare Torim]].<ref name="raamatukogu.viljandi.ee">https://web.archive.org/web/20171222154805/http://raamatukogu.viljandi.ee/kontaktandmed (vaadatud 22.12.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://raamatukogu.karksi.ee/kontaktid.html Raamatukogu koduleht] [[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Karksi-Nuia]] 0xh376k1zhccpyma47xi6gqiqhjd12m 0 491272 7194048 7015012 2026-07-16T23:30:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194048 wikitext text/x-wiki '''Kasulik idioot''' on inimene või institutsioon, kes viib enesele teadmata ellu vaenlase eesmärke või edendab vastase retoorikat või poliitikat. ==Väljendi päritolu== Mõistet kasulik idioot (ing k ''useful idiot'') rumala inimese kohta, keda saab poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, ilmus esimest korda [[Suurbritannia]] väljaandes''The Saturday Review of Politics, Literature, Science, and Art'' 1864. aastal artiklis, mis kirjeldas seadusloomet Prantsusmaal.<ref>{{Cite web|url=https://wordhistories.net/2021/03/26/useful-idiot/|title='useful idiot': Meaning and origin|date=26 March 2021}}</ref> Väljendi levitamist omistatakse Vene revolutsionäärile [[Vladimir Lenin|Vladimir Iljitš Leninile]] (''полезные дураки''), kuid pole tõendeid, et Lenin oleks seda väljendit oma kõnedes või kirjades kasutanud.<ref name=":0" /> Üks lause, mille põhjal järeldatakse, et tegu on Lenini väljamõeldud sõnapaariga, on: "Kapitalistid müüvad meile köie, millega me saame neid üles puua." Lenini tööde uurijad on siiski sedastanud, et ei väljendit "kasulik idioot" ega ''köie''-lauset leia ühestki Nõukogude Liidus avaldatud tööst.<ref name=":1" /><ref name="safire">{{cite news|last=Safire|first=William|url=https://www.nytimes.com/1987/04/12/magazine/on-language.html|title=On Language: Useful Idiots Of the West|work=[[The New York Times]]|date=12 April 1987|access-date=19 July 2017}}</ref><ref name="safire" /> Vene keeles on tuvastatud mõiste kasutamine 1941. aastal, mil sellega pilgati Vene nihiliste 1860. aastatel, kes olid Poola agentide jaoks "kasulikud lollid ja rumalad entusiastid".<ref>The expression was used, e.g., by Russian literary critic {{Interlanguage link multi|Vasily Bazanov|ru|Базанов, Василий Григорьевич}}, when commenting on [[Nikolai Leskov]]'s [[Anti-nihilistic novel|anti-nihilistic novels]]: "Русские «нигилисты» в руках польских агентов, судя по роману Лескова, были не больше как «полезные дураки» и глупые энтузиасты, которых можно заставить итти в огонь и в воду" ("According to Leskov's novel, Russian 'nihilists' were for Polish agents no more than ''useful fools'' and silly enthusiasts, which could be goaded to go through fire and water."), citing from Bazanov's monograph "Из литературной полемики 60-х годов", Государственное издательство Карело-Финской ССР, Petrozavodsk, 1941 [https://books.google.com/books?id=J5chAAAAMAAJ&q=%22%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%B5%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D0%B4%D1%83%D1%80%D0%B0%D0%BA%D0%B8%22 p. 80] The phrase refers to a contemporary opinion that Russian revolutionary movement (colloquially called "nihilists") was a result of anti-Russian agitation by the [[January Uprising|Polish insurgents]].</ref> Külmast sõjast rääkivas artiklis 1948. aasta juuni ajalehes [[New York Times]] kasutati samuti seda mõistet.<ref name=":2" /> Artiklis kirjeldati toonast [[Itaalia]] poliitikat ja viidati Itaalia Demokraatlikule Sotsialistlikule Partei ajalehele L'Umanitá.<ref name="nyt-1948">{{cite news|last=Cortesi|first=Arnold|url=https://www.nytimes.com/1948/06/21/archives/communist-shift-is-seen-in-europe-tour-of-two-italian-leaders.html|title=Communist Shift is seen in Europe; Tour of Two Italian Leaders Behind Iron Curtain Held to Doom Popular Fronts|work=The New York Times|date=21 June 1948|access-date=30 December 2018}}</ref> Hiljem kasutati sama mõistet 1955. aasta USA töölisväljaandes, viidates sellega itaallastele, kes toetavad [[Kommunism|kommuniste]].<ref>{{cite news|last=Stogel|first=Syd|title='Useful Idiots' Keep Italy Reds Strong|publisher=American Federation of Labor News-Reporter|year=1955}}</ref> Väljaanne [[Time]] kasutas mõistet esimest korda 1958. aastal, taas aktivisti kirjeldades, kes toetab kommunismi. Selles väljaandes kasutati mõistet ka edaspidi, 1970.–2010. aastateni.<ref name="time-battlefield">{{cite magazine|url=http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,909730,00.html|date=2 November 1970|title=WORLD: The City as a Battlefield: A Global Concern|magazine=[[Time (magazine)|Time]]|access-date=2024-11-28|archive-date=2019-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426205123/http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,909730,00.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite magazine|first=Jacob V.|last=Lamar, Jr.|url=http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,966229,00.html|date=14 December 1987|title=An Offer They Can Refuse|magazine=[[Time (magazine)|Time]]|access-date=2024-11-28|archive-date=2019-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426205118/http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,966229,00.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite magazine|first=James|last=Poniewozik|url=https://entertainment.time.com/2009/11/03/tv-marks-obama-anniversary-with-documentaries-aliens/|date=3 November 2009|title=TV Marks Obama Anniversary with Documentaries, Aliens|magazine=[[Time (magazine)|Time]]|access-date=2024-11-28|archive-date=2019-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426205121/http://entertainment.time.com/2009/11/03/tv-marks-obama-anniversary-with-documentaries-aliens/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite magazine|first=Joe|last=Klein|url=https://swampland.time.com/2010/11/26/israel-first-yet-again/|date=26 November 2010|title=Israel First, Yet Again|magazine=[[Time (magazine)|Time]]|access-date=12 March 2018}}</ref><ref>{{cite magazine|url=https://newsfeed.time.com/2012/03/14/wednesday-words-useful-idiots-don-draping-and-more/|title=Wednesday Words: Useful Idiots, Don 'Draping' and More|magazine=[[Time (magazine)|Time]]|first=Katy|last=Steinmetz|date=14 March 2012|access-date=12 March 2018|archive-date=2019-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20190426205120/http://newsfeed.time.com/2012/03/14/wednesday-words-useful-idiots-don-draping-and-more/|url-status=dead}}</ref> == Mõiste kasutamine ajaloos == Sõnapaariga "kasulik idioot" iseloomustati 20. sajandi esimesel poolel vasakpoolseid intelligente<ref name="yhxdr" />, peamiselt peeti silmas Lääne inimesi, sotsiaaldemokraate<ref name=":1" />, kes edendasid oma asukohariigis kommunismi-ideed. Esialgu tähistatigi sõnapaariga USA marksiste, kes levitasid sotsialistlikule parteile kasulikku meelelaadi<ref name="Mcj0e" />, hiljem on termini kasutusala laienenud. Lääne päritolu kommuniste nimetas V. I. Lenin aga kaasreisijateks. Nii kasulikud idioodid kui ka kaasreisijad aitasid ehitada üles kommunismiideed väljaspool Nõukogude Liitu, esimesed tahtmatult, teised tahtlikult.<ref name=":3" /> == Mõiste kasutamine 21. sajandil == 21. sajandil on sõnapaari "kasulik idioot" kasutatud nii ajakirjandusväljaannete, ühingute ametnike kui ka riigipeade kohta, aga ka ''vice versa'': nimetatud sõnapaari leiab nii ajakirjandusväljaannete, ametnike kui ka riigipeade sõnavõttudest või väljaütlemistest mõne teise isiku või institutsiooni aadressil. Tänapäeval kasutatakse mõistet "kasulik idioot" propagandas demagoogiavõttena, mille eesmärk on sildistatu diskussioonist eemaldada.<ref name=":2" /> Eesti kultuuriruumis viidatakse ajakirjanduse ([[libauudis]]te avaldamise või levitamise kaudu) või üksikisiku koostööle Venemaaga ja Eesti huvide kahjustamisele suhetes [[Venemaa Föderatsioon]]iga.<ref name="u1hJn" /> Lisaks libauudistele nimetatakse seoses Venemaa Föderatsiooniga kasulikeks idiootideks tuntud inimesi, enamasti Lääne päritolu muusikuid ja näitlejaid, või Lääne poliitikuid, kes avaldavad avalikku toetust Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i tegevusele ja poliitikale. Oluline osa poliitilise tegevuse heakskiitmisest moodustab Venemaa võimuesindajatele sobiv arusaamine [[Sõda Donbassis|Ukraina sõjast]] ja [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi poolsaare annekteerimisest]].<ref name="21HrP" /> 2016. aasta Kaitsepolitsei aastaraamatu esitlemisel anti hinnang Euroopa Liidu vastastele (parteidele) ja rahvuspopulistidele Eestis, kui KaPo peadirektor [[Arnold Sinisalu]] nimetas sellise mõttesuuna esindajaid kasulikeks idiootideks.<ref name="JEnMy" /> Skandinaavia maades on mõistet kasutatud seoses grupeeringuga Odini sõdalased, mis loodi reaktsioonina pagulaskriisist vallandunud immigratsioonilainele. Seoses Venemaaga on kasulikuks idioodiks nimetatud Ungari peaminister [[Viktor Orbán]]it<ref name=":0" /> ja ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] 45. presidenti [[Donald Trump]]i<ref name="YlweF" />. Uuemal ajal on rõivatööstuses kasutatud Ladina-Ameerika partisaniliikumist juhtinud ja tänapäeval üldise protestimeelsuse sümboliks saanud marksisti [[Che Guevara]] näopilti või -kujutist (Che-kaubandus). Nimetatud kujund on noorte seas sümbol vastuhakust ja protestimeelsusest, ent endale aru andmata võivad sellise pildiga riiete kandjad muutuda kasulikeks idiootideks kommunistlikele või marksistlike või stalinlike ideede levitamisel.<ref name="YsoNV" /> Mõiste "kasulik idioot" kasutamine on väljunud poliitika-aladelt, leides kasutust ka kultuurimaailmas, kus kunstnikud on endid jaganud teatud klassidesse ja üks nimetab teist kasulikuks idioodiks suhetes linnavõimudega.<ref name="g74NQ" /> == Vaata ka == * [[Pehme jõud]] * [[Hübriidsõda]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.poliitika.guru/memorandum-kasulikud-idioodid-nadal-8/|Pealkiri=MEMORANDUM: KASULIKUD IDIOODID|Väljaanne=poliitika.guru|Aeg=21/02/201|Kasutatud=29.10.2017|arhiivimisaeg=23.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171223160649/http://www.poliitika.guru/memorandum-kasulikud-idioodid-nadal-8/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=WILLIAM SAFIRE|URL=http://www.nytimes.com/1987/04/12/magazine/on-language.html|Pealkiri=ON LANGUAGE|Väljaanne=New York Times|Aeg=April 12, 1987|Kasutatud=29.10.2017}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.propastop.org/2016/12/19/kasulik-idioot-1/|Pealkiri=Propagandasõnastik: kasulik idioot|Väljaanne=Propastop|Aeg=19.12.2016|Kasutatud=29.10.2017}}</ref> <ref name="yhxdr">{{Netiviide|Autor=Umberto Eco|URL=https://arvamus.postimees.ee/185482/umberto-eco-kes-on-idioot|Pealkiri=Kes on idioot?|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=9. november 2009|Kasutatud=29.10.2017}}</ref> <ref name="Mcj0e">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.urbandictionary.com/define.php?term=Useful%20Idiot|Pealkiri=TOP DEFINITION Useful Idiot|Väljaanne=Urban Dictionary|Aeg=October 29, 2011|Kasutatud=29.10.2017}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://newcentrist.wordpress.com/2007/08/13/forgetting-orwell%E2%80%99s-lessons-for-the-left-useful-idiots-and-fellow-travelers-in-the-21st-century/|Pealkiri=Forgetting Orwell’s Lessons for the Left: Useful Idiots and Fellow Travelers in the 21st Century|Väljaanne=Newcentrist.wordpress.com|Aeg=13.08.2007|Kasutatud=19.12.2017}}</ref> <ref name="u1hJn">{{Netiviide|Autor=Andres Kahar|URL=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/andres-kahar-argem-olgem-kasulikud-idioodid?id=51141127|Pealkiri=Ärgem olgem "kasulikud idioodid"|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=05.09.2008|Kasutatud=29.10.2017}}</ref> <ref name="21HrP">{{Netiviide|Autor=Jürgen Tamme|URL=https://pluss.postimees.ee/3337989/oodatud-uhendaja-voi-kasulik-idioot|Pealkiri=Oodatud ühendaja või kasulik idioot?|Väljaanne=Postimees|Aeg=23.09.2015|Kasutatud=19.12.207}}</ref> <ref name="JEnMy">{{Netiviide|Autor=Tiina Kaukvere, Liis Velsker|URL=https://www.postimees.ee/3652237/kapo-pagulastega-hirmutavatele-rahvuspopulistidele-on-vene-propaganda-hea-liitlane|Pealkiri=Kapo: pagulastega hirmutavatele rahvuspopulistidele on Vene propaganda hea liitlane|Väljaanne=Postimees|Aeg=12.04.2016|Kasutatud=19.12.2017}}</ref> <ref name="YlweF">{{Netiviide|Autor=Aadu Hiietamm|URL=http://www.ohtuleht.ee/806344/endine-luurejuht-trump-on-putini-kasulik-idioot|Pealkiri=Endine luurejuht: Trump on Putini kasulik idioot|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=23. mai 2017|Kasutatud=29.10.2017}}</ref> <ref name="YsoNV">{{Netiviide|Autor=Mart Laar|URL=https://www.diplomaatia.ee/artikkel/che-guevara-ja-kasulikud-idioodid/|Pealkiri=Che Guevara ja kasulikud idioodid|Väljaanne=Diplomaatia|Aeg=november 2007|Kasutatud=19.12.2017}}</ref> <ref name="5VlmO">{{Netiviide|Autor=Mirjam Mäekivi|URL=https://www.postimees.ee/1604495/nsvli-ja-natsisumboolika-avalik-kasutamine-muutub-karistatavaks|Pealkiri=NSVLi ja natsisümboolika avalik kasutamine muutub karistatavaks|Väljaanne=Postimees|Aeg=30.11.206|Kasutatud=19.12.2017}}</ref> <ref name="g74NQ">{{Netiviide|Autor=Francisco Martínez|URL=http://www.muurileht.ee/linnavagivald-vasitab-ei-jaksa-enam-olla-kasulik-idioot/|Pealkiri=Linnavägivald väsitab – ei jaksa enam olla kasulik idioot|Väljaanne=Müürileht|Aeg=10.11.2014|Kasutatud=19.12.2017}}</ref> }} [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:Propaganda]] hjbbwem1y20b05y08h4vv9esxosr66m 0 496456 7194015 7115664 2026-07-16T21:34:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194015 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Karmen Joller | pilt = Karmen Joller.jpg | amet = [[Eesti sotsiaalminister]] | ametiajaalgus = 25. märts 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Signe Riisalo]] ([[sotsiaalkaitseminister]]) | järgmine = | amet2 = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 2023 | ametiajalõpp2 = 2025 | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = Karmen Palts | sünniaeg = 3. jaanuaril 1976 | sünnikoht = [[Rakvere]]s | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2022–) | abikaasa = Jüri Joller | vanemad = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] <br/> (arstiteadus, 2001) | elukutse = arst | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Karmen Joller''' (2011. aastani '''Palts'''; sündinud [[3. jaanuar]]il [[1976]] [[Rakvere]]s) on eesti [[perearst]], [[tõenduspõhine meditsiin|teaduspõhise meditsiini]] propageerija<ref name=":0">[https://www.delfi.ee/artikkel/120104208/perearst-karmen-joller-liitus-reformierakonnaga-ja-kandideerib-riigikokku Perearst Karmen Joller liitus Reformierakonnaga ja kandideerib riigikokku] delfi.ee, 22. november 2022.</ref><ref name=":1">[https://elu24.postimees.ee/7303033/karmen-joller-kultuuriminister-anneli-otile-palun-lopetage-meie-arstide-ja-teadlaste-alavaaristamine Karmen Joller kultuuriminister Anneli Otile: palun lõpetage meie arstide ja teadlaste alavääristamine!] postimees.ee, 28. juuli 2021.</ref><ref name=":2">[https://elu.ohtuleht.ee/1056834/hommikusook-staariga-karmen-joller-raha-mille-kulutame-praegu-toidulisanditele-voiksime-pigem-ukrainale-annetada „Hommikusöök staariga“ | Karmen Joller: raha, mille kulutame praegu toidulisanditele, võiksime pigem Ukrainale annetada] ohtuleht.ee, 6. märts 2022.</ref><ref name=":3">[https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2020/10/24/perearst-karmen-jollerekre-sa-oled-kiusajate-kasvulava/ Perearst Karmen Joller: EKRE, Sa oled kiusajate kasvulava!]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} tv3.ee, 24. oktoober 2020.</ref>, poliitik, kes on alates [[25. märts]]ist [[2025]] [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]].<ref name=":4" /> 2018., 2019. ja 2020. aastal kuulus ta [[Eesti mõjukad|saja Eesti kõige mõjukama]] inimese hulka.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.</ref> ==Haridus ja töö arstina== Karmen Joller on lõpetanud 2001. aastal [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna ja 2005. aastal peremeditsiini residentuuri.<ref>https://eestikonverentsikeskus.ee/speaker/karmen-joller/</ref> Karmen Joller on töötanud aastatel 2005–2006 OÜ Meditiim ja 2006–2016 Telliskivi Perearstikeskuse perearstina. 2016. aastast on ta olnud [[Kivimäe Perearstikeskus]]e perearst.<ref name="Joller" /> Aastatel 2017–2023 kuulus ta [[Eesti Perearstide Selts]]i juhatusse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.perearstiselts.ee/perearstid/teavitus/1874-juhatus|pealkiri=Juhatus|väljaanne=Eesti Perearstide Selts|vaadatud=17.08.2021|arhiivimisaeg=17.08.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210817083215/https://www.perearstiselts.ee/perearstid/teavitus/1874-juhatus|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 2016. aastast on ta ühtlasi Tartu Ülikooli arstiteaduse õppejõud.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVsadaykslyhiel202306&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Karmen Joller] 101 lühielulugu. Riigikogu XV koosseis, juuni 2023.</ref> ==Avalikud sõnavõtud== Karmen Joller on aktuaalsetel meditsiiniteemadel sageli meedias esinenud. On avaldatud uudiseid ka tema [[sotsiaalmeedia]] postitustest. 2020. aastal alanud koroonapandeemia ajal sai Jollerist üks nähtavamaid eestkõnelejaid, kes tegeles selgitustööga nii vaktsiinide kasulikkuse kui ka ebaravi ohtlikkuse teemal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PEREARST KARMEN JOLLER IMESTAB: ma ei saa absoluutselt aru, miks peetakse vaktsiine ohtlikuks |url=https://tervis.ohtuleht.ee/1040971/perearst-karmen-joller-imestab-ma-ei-saa-absoluutselt-aru-miks-peetakse-vaktsiine-ohtlikuks |vaadatud=2023-01-26 |väljaanne=tervis.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Hiljem on ta muu hulgas sõna võtnud ühiskonnas populaarsust koguva vitamiiniteraapia negatiivsete mõjude teemal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pihuks ja põrmuks! Perearst Karmen Joller vitamiiniteraapiat pakkuvatele kliinikutele ei halasta: „Ilus pettus, mis ei enneta mitte midagi!“ |url=https://www.ohtuleht.ee/1078091/pihuks-ja-pormuks-perearst-karmen-joller-vitamiiniteraapiat-pakkuvatele-kliinikutele-ei-halasta-ilus-pettus-mis-ei-enneta-mitte-midagi |vaadatud=2023-01-26 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Oma silmapaistva ühiskondliku tegevuse tõttu on Joller mitmel korral langenud ka ebaravi propageerijate rünnakute alla. 2022. aasta veebruaris visati Jolleri koduaeda pakk ähvarduskirjadega, kuid vandaalitseja jäi tabamata.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karmen Jolleri koduaeda visati pakk ähvarduskirju: „Oma rahva maha müünud inimrämps! Põrgus lõpetad!” |url=https://maaleht.delfi.ee/a/95811697 |vaadatud=2023-02-16 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Varem on ta langenud mastaapsete rünnakute alla ka sotsiaalmeedias.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Vaktsiivivastaste rünnak! Perearst Jollerit laimas ravimifirma töötaja, solvangurahe alla jäänud autistlike naiste tervis kannatab |keel=et |url=https://www.ohtuleht.ee/1007611/vaktsiinivastaste-runnak-perearst-jollerit-laimas-ravimifirma-tootaja-solvangurahe-alla-jaanud-autistlike-naiste-tervis-kannatab |vaadatud=2023-02-16}}</ref> ==Poliitiline tegevus== 23. novembril 2022 astus Joller [[Eesti Reformierakond]]a.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608799111/karmen-joller-liitus-reformierakonnaga|pealkiri=Karmen Joller liitus Reformierakonnaga|väljaanne=ERR|aeg=24.11.2022}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 3564 häält ning osutus valituks. Aprillis 2023 sai ta Riigikogu liikmeks. Karmen Joller kuulus Riigikogu sotsiaalkomisjoni. Riigikogu liikmena on ta lubanud seista hea Eesti ühiskonnas ohtliku väärinfo pidurdamise ning Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise eest ning ärgitada neil teemadel ühiskondlikku diskussiooni.<ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/dea3f114-9d1a-4972-ae8a-76680d465968/Karmen-Joller Karmen Joller] Riigikogu kodulehel. Vaadatud 14.10.2023.</ref> [[25. märts]]ist [[2025]] on ta [[Kristen Michali valitsus]]es [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]].<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=Otse kell 10: uued ministrid annavad ametivande |url=https://www.err.ee/1609642967/otse-kell-10-uued-ministrid-annavad-ametivande |vaadatud=2025-03-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lasnamäe linnaosa]]s, sai 714 häält ning osutus valituks. ==Liikmesus== * Tallinna Arstide Liit, alates 2016. aastast * [[Vabatahtlik Reservpäästerühm]], alates 2003. aastast, juhatuse liige 2010–2012 * [[Eesti Perearstide Selts]], juhatuse liige 2017–2023 * Tallinna Perearstide Selts, juhatuse liige 2017–2020 * [[Eesti Arstide Liit]], eestseisuse liige 2018–2022 * [[Eesti Reformierakond]], alates 2022. aastast == Tunnustus == * 2007 – [[aasta vabatahtlik]]<ref><nowiki>https://vabatahtlikud.ee/wp-content/uploads/2015/04/Aasta-tunnustatavad-kuni-2017.docx</nowiki></ref> * 2011 – [[Päästeteenistuse medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päästeamet tunnustab täna elupäästjaid ja jagab aumärke |url=https://www.delfi.ee/a/40735402 |vaadatud=2023-02-16 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> * 2017 – [[aasta arst]]<ref>{{Netiviide|autor=Paavle, Silja|url=https://digileht.ohtuleht.ee/851942/aasta-arst-karmen-joller-arstiabi-ei-ole-nagu-kaupluses-voi-sanatooriumis-valmis-paketi-ostmine|pealkiri=Aasta arst Karmen Joller: arstiabi ei ole nagu kaupluses või sanatooriumis valmis paketi ostmine|väljaanne=Õhtuleht|aeg=16. jaanuar 2018|vaadatud=17.08.2021}}</ref> * 2018 – [[aasta meditsiinimõjutaja]]<ref>{{Netiviide|autor=Trull, Siret|url=https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2018/12/27/aasta-meditsiinimojutaja-on-perearst-karmen-joller|pealkiri=Aasta meditsiinimõjutaja on perearst Karmen Joller|väljaanne=Virtuaalkliinik|aeg=27. detsember 2018|vaadatud=17.08.2021}}</ref> * 2018 – [[Postimees|Postimehe]] saja Eesti mõjukama isiku seas<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karmen Joller |url=https://www.postimees.ee/100-nagu-2018/6451746/karmen-joller |vaadatud=2023-02-16 |väljaanne=www.postimees.ee}}</ref> * 2018–2020 – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[LP]] ja [[Delfi Meedia|Delfi]] saja [[Eesti mõjukad|Eesti mõjukama]] isiku seas<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.</ref> * 2021 – [[Tallinna teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-06 |pealkiri=Tallinna teenetemärgi pälvib viis arsti |url=https://www.mu.ee/uudised/2021/05/06/tallinna-teenetemargi-palvib-viis-arsti |vaadatud=2023-01-26 |väljaanne=www.mu.ee |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Karmen Joller on 2011. aasta augustist abielus Jüri Jolleriga, neil on kaks ühist poega. Jollerite pere on üles kasvatanud ka Karmen Jolleri vähki surnud õe lapsed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Perearst Karmen Jolleri peres kasvasid üles vähki surnud õe lapsed: koos õega lahkus ka pool minust |url=https://kroonika.delfi.ee/a/93180069 |vaadatud=2023-01-16 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Vabal ajal tegeleb Joller muusika, käsitöö, lugemise ja ratsutamisega. On osalenud mälumängudes. Lisaks on Joller üks Ukraina põgenikele tugiisikuid vahendava MTÜ Nõmme Abikäsi asutajaid; ta kogub ja töötleb lõnga, millest vabatahtlikud koovad rindele saatmiseks villaseid esemeid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme Sõnumid nr 7 (639) by Nõmme Sõnumid – Issuu |url=https://issuu.com/nomme/docs/20220408_7_639 |vaadatud=2023-02-16 |väljaanne=issuu.com |keel=en}}</ref> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Joller">[http://www.peretohter.ee/personal/ Kivimäe Perearstikeskuse veebileht Peretohter.ee] vaadatud 09.02.2018.</ref> }} ==Välislingid== * [https://podcast.ee/mis-mottes/perearst-vaimse-tervise-susteemis-millist-abi-oodata/ Perearst vaimse tervise süsteemis. Millist abi oodata…] Taskuhäälingu "Mis mõttes?" saade, Karmen Jolleriga vestleb saatejuht Marta Pulk. 23. august 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Signe Riisalo]] (sotsiaalkaitseminister)| nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= alates 2025 | järgnev=— }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Joller, Karmen}} [[Kategooria:Eesti perearstid]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] ct4dr4yxl82wjodhrinkwdwqxt051f4 0 496815 7193838 7141683 2026-07-16T12:57:00Z Kuriuss 38125 7193838 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=veebruar|aasta=2018}} '''TORE kirjastus''' on [[2016]]. aasta kevadel asutatud Eesti kirjastus, mis avaldab meelsasti ka autoreid, kes pole kirjandusmaailmas varem tuntud. Kirjastust juhib [[Kaupo Torim]]. [[Kategooria:Eesti kirjastused]] == Ilmunud raamatud == *[[Lea Mändmets]] "Jaaniuss ja Kännukuningas" (jututused, 2025) *[[Priit Kelder]] "Nukerdused" (kelderismid, luuletused, oodid, 2024) *[[Priit Kelder]] "Vanaisa, aa, Vanaisa" (vestekogumik, 2024) *Ing W. Land (Annely Lember) "Lõks (romaan. 2023) *[[Ramon Llull]] "Loomade raamat" (jutustus, 2022) *Raavo Raadik ja Andri Arula "Walem" (ajaloosugemetega ulme-põnevusromaan, 2022) *[[Albert Lihhanov]] "Linnupojad, õppige tapma" (romaan, tõlkinud [[Reet Kudu]], 2021) *[[Liis Saar]] "Graafilise disaini näpunäited - abiks algajale kujundajale" (käsiraamat, 2021) *[[Lea Mändmets]] "Saru küla kaksikud" (jututused, 2021) *[[Raivo Tihanov]] "Karu ja telk" (lasteraamat, 2021) *[[Viktor Lõhmus]] "Setomaa uhtorgude kallastelt" (mälestused, 2021) *[[Andres Keil]] "Vinratsioonid" (novellikogumik, 2020) *[[Lea Mändmets]] "Härmeldused" (sonetikogumik, 2020) *[[Andre Tamm]] “Kõnekad kümnendid. SAKU 1980-2005” (mälestused, 2020) *[[Kornei Tšukovski]] "Imepuu" (värssjutustused, tõlkinud [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Jaan Kärner]], 2019) *[[Lea Mändmets]] ja [[Priit Kelder]] "Ürgema ja Päiksetaat" (miniatuurid-luuletused, 2019) *[[Väinu Rozental]] "Reveranss roosinupukestele" (Tartu Raatuse Gümnaasiumi 100. aasta juubeliraamat, 2019) *[[Andreas Iten]] "Pastori vari" (šveitsi kirjaniku ajalooline põnevusromaan, tõlkinud [[Reet Kudu]], 2019) *[[Nikolai Animägi]] "Elu ajaloo tõmbetuultes" (elulooraamat, 2019) *[[Priit Kelder]] "LUGU" (kultuuriajalooline romaan, 2019) *[[Mai Tõnisoo]] "Tüdruk, kes kukkus kaevu" (romaan, 2017) *[[Lea Mändmets]] "[[Mullumuiste]]" (miniatuurid-luuletused, 2017). Selle teosega sai autorist [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] laureaat *[[Olaf Suuder]] "Stodola" (reisikiri, 2016) *[[Lea Mändmets]] "Ma pintsli otsa võtan maasikvärvi ..." (sonetid, 2016) == Välislingid == *[http://www.torekirjastus.ee/ Kirjastuse koduleht] b7cz6ducbepx6auqa9dq83o6e8q6yyw 0 497455 7194246 7164529 2026-07-17T09:45:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194246 wikitext text/x-wiki [[File:AngleGrinder.jpg|pisi|Ketaslõikur]] '''Ketaslõikur''' (ka '''nurklihvija'''; slängis '''relakas''') on tööriist, millega saab lõigata, lihvida ja käiata erinevaid materjale. Ketaslõikuri mootor võib töötada nii elektriga, bensiiniga kui ka suruõhuga. Reguleeritava kiirusega mootor töötab pöördmehhanismiga, mille otsa kinnitatakse tööle vastav ketas. Seadme korpus on valmistatud plastist või kummist. Enamusel ketaslõikuritel on muudetav käepide, mis võimaldab tööd teha nii vasaku- kui ka paremakäelistel. Nurklihvijaid saab kasutada liigse materjali eemaldamiseks objektilt. Erinevate materjalide ja tööde jaoks on erinevad kettad, näiteks teemantketas lõikamiseks, erinevad abrasiivsed kettad lihvimiseks, lihvimiskivid, liivapaberiga kettad, traatharjakettad ja poleerimispadjad. Nurklihvija talub suurt vastujõudu lihvimisel.<ref name="katools" /> == Ohutus == [[file:Metal Work Sparks.jpg|thumb|Metalli lõikamine]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Riikliku Tööohutuse ja Terviseameti uurimistöö kohaselt on nurklihvijate lubatud helitugevus tühikäigul 91–103 dB. <ref name="eur-lex" /> Ketaslõikurid tekitavad metalle lõigates sädemeid ja väikseid metallosakesi, seetõttu peab ketaslõikuriga töötades kandma näokaitset ja vastavaid tööriideid. Samuti võivad ketaslõikuri lõikekettad puruneda. Sellest tuleneva õnnetuse vältimiseks peab ketaslõikuril olema kaitse. Enne lõikamist tuleb lõigatav materjal kinnitada stabiilsele pinnale ja veenduda, et lõikamine oleks ohutu ning et sädemed ei satuks tuleohtlikele materjalidele. Kui lõikuriga töötamine on lõpetatud, tuleb lõikur aeglaselt ja ettevaatlikult materjali seest välja tõsta. Töötada tuleb tööriistast kindlalt kinni hoides. <ref name="osha" /> ==Kasutus== Nurklihvijaid kasutatakse laialdaselt metallitööstustes, ehitusel ja ka päästetöödel. Need on tavaliselt kasutuses töökodades, autoteenindustes ja autoremonditöökodades. Erinevate tööde ja toimingute jaoks on erinevad nurklihvijad. Kõige tähtsam tegur, mida nurklihvija valimisel tähele panna, on ketta suurus ja mootori võimsus. Teised tegurid, mida jälgida, on energiaallikas (suruõhk, elekter), pöördemoment ja spindli suurus. Üldiselt ketta suurus ja mootori võimsus suurenevad korraga. Ketta suurust mõõdetakse tavaliselt tollides või sentimeetrites. Suruõhuga töötavatel nurklihvijatel on tavaliselt väiksemad kettad. Suruõhu jõul töötavaid nurklihvijaid kasutatakse tavaliselt kergematel töödel, kus on vajalik täpsus. Elektrilisi nurklihvijaid kasutatakse rohkem suuremate ja raskemate tööde jaoks. Siiski on olemas ka suuri suruõhuga nurklihvijaid ja väikseid elektrilisi nurklihvijaid. <ref name="familyhandyman" /> ==Ajalugu== Nurklihvija leiutati 1954. aastal Saksa ettevõtte Ackermann + Schmitt poolt. == Nimetused == Soome keeles on nurklihvija kõnekeelne nimetus ''rälläkkä,'' mis on [[Onomatopöa|onomatopoeetiline]] sõna nende lõikamisel tekkiva iseloomuliku heli kohta<ref>{{Netiviide |pealkiri=rälläkkä - Mitä tarkoittaa rälläkkä? |url=https://urbaanisanakirja.com/word/rallakka/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Urbaani Sanakirja |keel=fi}}</ref> (eestikeelne nimetus "relakas"<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Otsing - nurklihvija |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/nurklihvija/1/est |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> tuleb soomekeelsest nimest). Poola keeles tuntakse seda ka kui ''kątówka''<ref>{{Cite web|url=http://www.technikanarzedziowa.pl/2014/11/08/podaj-flexa-krotka-historia-szlifierki-katowej/|title='Podaj flexa!' – krótka historia szlifierki kątowej|access-date=2026-05-31|archive-date=2023-02-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203210416/https://www.technikanarzedziowa.pl/2014/11/08/podaj-flexa-krotka-historia-szlifierki-katowej/|url-status=dead}}</ref> või ''gumówka''<ref>[https://pl.wiktionary.org/wiki/szlifierka_kątowa Wikidictionary]</ref> (otsetõlkes "kummist asi"), mis viitab teatud tüüpi ketaste elastsusele (ehkki need ei ole tuleohu tõttu kunagi valmistatud ehtsast kummist). Vene keeles tuntakse tööriista nime all ''болгарка''<ref name=":0" /> (otsetõlkes bulgaarlane')<ref>{{Cite web|url=https://www.webmiastoto.com/?p=27184|title=Защо ъглошлайфът в Русия се нарича "българка"?|date=11 July 2023}}</ref>, kuna esimesed nurklihvijad NSV Liidus olid Bulgaarias toodetud.<ref>{{Cite web|url=https://gp.by/novosti/kaleidoscope/news142402.html|title='Болгарка' - история названия и секреты правильного выбора инструмента}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="katools">[https://web.archive.org/web/20170717212400/http://katools.com/lancelot-squire-combo-kits/lancelot-and-squire-faq/ Lancelot] (vaadatud 5.03.2018)</ref> <ref name="eur-lex">[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?uri=CELEX:32003L0010&from=EN Müra käsitlevad õigusaktid Euroopa Liidus], paralleeltekst inglise ja eesti keeles</ref> <ref name="osha">https://www.osha.gov/dts/osta/otm/new_noise/index.html</ref> <ref name="familyhandyman">https://www.familyhandyman.com/tools/power-tools/how-to-use-an-angle-grinder/view-all/</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Tööriistad]] toxbuncuumih812261cd3jyqh8oy0cd 4 501172 7194046 7191741 2026-07-16T23:14:15Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7194046 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q102313484|Q102313484]] | ''[[:d:Q102313484|Elza Berquó]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | [[Brasiilia|Brasiilia]] teadlane (1925–2026) ♀; National Order of Scientific Merit; member of Brazilian Academy of Sciences | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q10359345|Q10359345]] | ''[[:d:Q10359345|Renato Machado]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q1067139|Q1067139]] | ''[[:d:Q1067139|Feras Esmaeel]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | Süüria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Süüria]] | [[Damaskus]] | [[Samsun]] | |- | [[:d:Q12401831|Q12401831]] | ''[[:d:Q12401831|Vicente Gómez García]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ehitaja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1607748|Castrelo do Val]]'' | ''[[:d:Q99151|Ourense]]'' | |- | [[:d:Q1295928|Q1295928]] | ''[[:d:Q1295928|Imre Szemethy]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | Ungari illustraator | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q140587688|Q140587688]] | ''[[:d:Q140587688|Tersia Marshall]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | | [[Rustenburg]] | |- | [[:d:Q20747608|Q20747608]] | ''[[:d:Q20747608|Manuel Doreste]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1958–2026) ♂ | [[purjetaja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q215822|Puertollano]]'' | | |- | [[:d:Q3875083|Q3875083]] | ''[[:d:Q3875083|Isamu Sonoda]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q585630|Yanagawa]]'' | | |- | [[:d:Q54997217|Q54997217]] | ''[[:d:Q54997217|Mary Jo Campbell]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | Person (1934–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q55949531|Q55949531]] | ''[[:d:Q55949531|Enrique Bacigalupo]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-07-16 | [[Argentina|Argentina]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; Guggenheim Fellowship | [[kohtunik]]<br/>[[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q1159641|Q1159641]] | ''[[:d:Q1159641|Mária Ludassy]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | Ungari filosoof | [[filosoof]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12118474|Q12118474]] | ''[[:d:Q12118474|Ìgor Vasilʹovič Losêv]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]], politoloog (1955–2026) ♂; member of National Union of Journalists of Ukraine | [[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Ukraina]] | [[Sevastopol]] | | |- | [[:d:Q12153663|Q12153663]] | ''[[:d:Q12153663|Petro Jakovyč Slobodjanjuk]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Arhivaar|arhivaar]] (1948–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[arhivaar]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q12119307|Liuboivanivka]]'' | [[Hmelnõtskõi]] | |- | [[:d:Q123052088|Q123052088]] | ''[[:d:Q123052088|Imre Szántó]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Ungari|Ungari]] boxing trainer, poksija (1943–2026) ♂; Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary, mesteredző, Hungarian Sports Team Coach of the Year | ''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]''<br/>''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | ''[[:d:Q125459854|Kispesti temető]]'' |- | [[:d:Q1252338|Q1252338]] | ''[[:d:Q1252338|János Ráduly]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | Rumeenia luuletaja | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q16426687|Corund]]'' | | |- | [[:d:Q135262052|Q135262052]] | ''[[:d:Q135262052|Altuğ Mısırlı]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Türgi|Türgi]] korvpallur (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Türgi]] | | | |- | [[:d:Q135921998|Q135921998]] | ''[[:d:Q135921998|هشام عارضة]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] dermatoloog, Head of the Palestine Doctors Association (†2026) ♂ | ''[[:d:Q2447386|dermatoloog]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q2463999|Arraba]]'' | | ''[[:d:Q2463999|Arraba]]'' |- | [[:d:Q15284647|Q15284647]] | ''[[:d:Q15284647|Maro Kontou]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Kreeka|Kreeka]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Poliitik|poliitik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (fl. 1954–2026), member of the Hellenic Parliament (1934–2026) ♀; spouse of Aristeides Karydes Fuchs, Giorgos Doxas; notable work Ta kitrina gantia, And the Wife Shall Revere Her Husband, O striglos pou egine arnaki, I Soferina, Captain Fandis Bastounis, The Windbag, The Land of Olives | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q153986|Q153986]] | [[Guy Scott]] | data-sort-value="1944" | 1944-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | Sambia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[minister]] | [[Sambia]] | ''[[:d:Q1866604|Livingstone]]'' | [[Lusaka]] | |- | [[:d:Q1608707|Q1608707]] | ''[[:d:Q1608707|Herbert Laming, Baron Laming]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], sot­siaaltöötaja, Member of the Privy Council of the United Kingdom, member of the House of Lords (1936–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, [[Knight Bachelor]]; child of William Angus Laming, Lilian Robson; spouse of Aileen Margaret Pollard | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Newcastle upon Tyne]] | | |- | [[:d:Q17462716|Q17462716]] | ''[[:d:Q17462716|Horacio Sanguinetti]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | Argentina ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[dotsent]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q19269294|Q19269294]] | ''[[:d:Q19269294|Piotr Oczko]]'' | data-sort-value="1973" | 1973 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Poola|poolakad]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], scholar of English, polonist (1973–2026) ♂; notable work Homoseksualność staropolska | [[tõlkija]]<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''<br/>''[[:d:Q20179720|polonist]]'' | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q1995711|Q1995711]] | ''[[:d:Q1995711|Vladislav Duyun]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | [[Izmajil]] | | |- | [[:d:Q2323474|Q2323474]] | ''[[:d:Q2323474|John Louis Esposito]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], religious studies scholar, Islamicist (1940–2026) ♂; notable work The Islamic World: Past and Present | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''<br/>''[[:d:Q3155377|Islamicist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q29838020|Q29838020]] | ''[[:d:Q29838020|Denise Oliver-Velez]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Toimetaja|toimetaja]], naisõiguslane (1947–2026) ♀; member of Young Lords, [[Mustad Pantrid]] | [[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[Kingston (New Yorgi osariik)|Kingston]] | |- | [[:d:Q29908115|Q29908115]] | ''[[:d:Q29908115|Alexander van Grevenstein]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kunstiajaloolane, [[Kuraator|kuraator]], muuseumidirektor (1948–2026) ♂; spouse of Anne van Grevenstein | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kuraator]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Haag]] | | |- | [[:d:Q3125902|Q3125902]] | ''[[:d:Q3125902|Hal Williams]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Columbus (Ohio)|Columbus]] | [[Rancho Mirage]] | |- | [[:d:Q4068946|Q4068946]] | ''[[:d:Q4068946|Mikhail Ardov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | Venemaa kirjanik | [[preester]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774156|memuarist]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[humorist]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4187893|Q4187893]] | ''[[:d:Q4187893|Anatoly Zaslavsky]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1939–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kiiev]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q6148439|Q6148439]] | ''[[:d:Q6148439|Tomás Bárbulo]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Autor|autor]] (1958–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]] | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q6194359|Q6194359]] | ''[[:d:Q6194359|Jim Corrigall]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Kanada|Kanada]] Canadian football player (1946–2026) ♂; Canadian Football Hall of Fame | ''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]'' | [[Kanada]] | [[Barrie]] | ''[[:d:Q989949|Kent]]'' | |- | [[:d:Q83670022|Q83670022]] | ''[[:d:Q83670022|Moozhikkal Pankajakshi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[India|India]] nukunäitleja (1936–2026) ♀; Padma Shri in arts | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q6900312|Monippally]]'' | ''[[:d:Q659887|Kottayam]]'' | |- | [[:d:Q95147889|Q95147889]] | ''[[:d:Q95147889|Pavel Žofka]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | Graafik, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Mägigiid]] (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[Mägigiid]] | | [[Ostrava]] | ''[[:d:Q671343|Mont Blanc massif]]'' | |- | [[:d:Q97154138|Q97154138]] | ''[[:d:Q97154138|Seputla Sebogodi]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-15 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Pretoria]] | | |- | [[:d:Q112398139|Q112398139]] | ''[[:d:Q112398139|Joseph Jensen]]'' | data-sort-value="1924" | 1924 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Teoloog|teoloog]] (1924–2026) ♂ | [[teoloog]] | | | | |- | [[:d:Q12309868|Q12309868]] | ''[[:d:Q12309868|Else Marie Bukdahl]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Taani kunstiajaloolane | [[dotsent]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q12304584|Brørup]]'' | | |- | [[:d:Q130370928|Q130370928]] | ''[[:d:Q130370928|Margarita Andrey]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1945–1956) (1926–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q140558988|Q140558988]] | ''[[:d:Q140558988|Penny Ntosa]]'' | data-sort-value="1980" | 1980 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1980–2026) ♀; child of Mpampis Ntosas, Christina Ntosa | [[avaliku elu tegelane]] | [[Kreeka]] | | [[Athens]] | |- | [[:d:Q18405039|Q18405039]] | ''[[:d:Q18405039|Nikolay Frolov]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] freespingi operaator (1931–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], ordre du mérite de la république du Tatarstan, Medal of the Order of Merits for the Republic of Tatarstan, Medal "For Valiant Labor", Medal "100 years anniversary of the foundation of the Tatar Autonomous Soviet Socialist Republic" | ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q42323956|Волково]]'' | | |- | [[:d:Q2207379|Q2207379]] | ''[[:d:Q2207379|Cees Geel]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Hollandi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q465833|Schagen]]'' | | |- | [[:d:Q23304567|Q23304567]] | ''[[:d:Q23304567|Mudragada Padmanabham]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q2576041|Tuni]]'' | | |- | [[:d:Q258245|Q258245]] | ''[[:d:Q258245|Wolfgang Brase]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Braunschweig]] | | |- | [[:d:Q3050686|Q3050686]] | ''[[:d:Q3050686|Elena Baranová]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Slovakkia|Slovakkia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] keeleteadlane, romanist, [[Õppejõud|õppejõud]], French teacher, textbook writer (1945–2026) ♀; Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France) | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q2504617|romanist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q101444601|French teacher]]''<br/>''[[:d:Q37868118|textbook writer]]'' | [[Slovakkia]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Martin]] | | |- | [[:d:Q3256686|Q3256686]] | ''[[:d:Q3256686|Little Gerhard]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Rootsi laulja | [[laulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q2754664|Tillberga]]'' | | |- | [[:d:Q3326577|Q3326577]] | ''[[:d:Q3326577|José Legrá]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Kuuba|Kuuba]]-[[Hispaania|hispaania]] poksija (1943–2026) ♂; WBC World Featherweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Kuuba]]<br/>[[Hispaania]] | ''[[:d:Q94775|Baracoa]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q43156707|Q43156707]] | ''[[:d:Q43156707|Azucena Mora]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Ecuadori näitleja | [[näitleja]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q773238|Milagro]]'' | | |- | [[:d:Q437540|Q437540]] | ''[[:d:Q437540|Galina Koukleva]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] laskesuusataja (1972–2026) ♀; [[Austuse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Išimbai]] | | |- | [[:d:Q5229089|Q5229089]] | ''[[:d:Q5229089|Dave Kendall]]'' | data-sort-value="1957" | 1957<br/>1958 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Suurbritannia ajakirjanik | ''[[:d:Q6399436|video jockey]]'' | | [[Suurbritannia]] | | |- | [[:d:Q5367378|Q5367378]] | ''[[:d:Q5367378|Elsa Aguirre]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1945–2002) (1930–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Mehhiko]] | [[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]] | [[Cuernavaca]] | |- | [[:d:Q68199592|Q68199592]] | ''[[:d:Q68199592|Giorgos Stavrakakis]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Kreeka luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q938412|Ierapetra]]'' | [[Ateena]] | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q7288692|Q7288692]] | ''[[:d:Q7288692|Ramachandra Gowda]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q80823886|Q80823886]] | ''[[:d:Q80823886|Márton Flander]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Ungari majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Ungari]] | [[Baja]] | | |- | [[:d:Q84607027|Q84607027]] | ''[[:d:Q84607027|Janice McNair]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | Äriinimene (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | | ''[[:d:Q839805|Myrtle Beach]]'' | | |- | [[:d:Q95085465|Q95085465]] | ''[[:d:Q95085465|Jarmila Smyčková]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1929–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | | ''[[:d:Q199202|Poštorná]]'' | | |- | [[:d:Q954647|Q954647]] | ''[[:d:Q954647|Hannelore Zober]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] käsipallur (1946–2026) ♀; Patriotic Order of Merit in Bronze | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q96092100|Q96092100]] | ''[[:d:Q96092100|Henare Kingi]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] broadcaster (1935–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]'' | |- | [[:d:Q983323|Q983323]] | ''[[:d:Q983323|Fantan Mojah]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-14 | [[Jamaica|Jamaica]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1997–2026) (1976–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Jamaica]] | ''[[:d:Q1473646|Saint Elizabeth Parish]]'' | [[Kingston]] | |- | [[:d:Q113490286|Q113490286]] | ''[[:d:Q113490286|Kim Ha-soo]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]] (1959–2026) | [[poliitik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q1176972|Q1176972]] | ''[[:d:Q1176972|Mike Browning]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]] (1964–2026) ♂; member of Morbid Angel | [[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tampa]] | [[Tampa]] | |- | [[:d:Q12743520|Q12743520]] | ''[[:d:Q12743520|Viorel Oancea]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | [[Brașov]] | | |- | [[:d:Q140545976|Q140545976]] | ''[[:d:Q140545976|Светлана Раисовна Кемер]]'' | data-sort-value="2000" | 2000-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Venemaa|venelased]] videoblogija (2000–2026) ♀ | ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]'' | [[Venemaa]] | [[Otšakiv]] | [[Pervomaisk (Mõkolajivi oblast)|Pervomaisk]] | [[Rozdilna]] |- | [[:d:Q15078965|Q15078965]] | ''[[:d:Q15078965|Nikolaj Parusnikov]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1931–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q16091900|Q16091900]] | ''[[:d:Q16091900|Jo Wan-kyu]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Bioloog|bioloog]] (1928–2026) ♂; child of 趙容淳 | [[bioloog]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q1683833|Q1683833]] | ''[[:d:Q1683833|Markus Beierle]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q53751|Brackenheim]]'' | | |- | [[:d:Q18088742|Q18088742]] | [[Rob Dieperink]] | data-sort-value="1988" | 1988-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1988–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q1025685|Borculo]]'' | ''[[:d:Q1025685|Borculo]]'' | |- | [[:d:Q2042411|Q2042411]] | ''[[:d:Q2042411|Hervé Hasquin]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | ajaloolane, Belgia | [[poliitik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Belgia]] | [[Charleroi]] | | |- | [[:d:Q2056546|Q2056546]] | ''[[:d:Q2056546|Pat Oliphant]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], karikaturist (1935–2026) ♂; Pulitzer Prize for Editorial Cartooning, Honorary Officer of the Order of Australia, Inkpot Award, Reuben Award; spouse of Susan Conway | [[ajakirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]'' | [[Austraalia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Adelaide]] | [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]] | |- | [[:d:Q2066568|Q2066568]] | ''[[:d:Q2066568|Pedro Ignacio Calderón]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Argentina|Argentina]] person, [[Dirigent|dirigent]] (1933–2026) ♂; Illustrious Citizen of Buenos Aires trolazo, Oeuvreprijs van het Nationaal Fonds voor de Kunsten | [[dirigent]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44213|Paraná]]'' | | |- | [[:d:Q2134246|Q2134246]] | ''[[:d:Q2134246|Raymond Razakarinvony]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | Madagaskari katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Madagaskar]] | [[Antananarivo]] | | |- | [[:d:Q214309|Q214309]] | [[Sam Neill]] | data-sort-value="1947" | 1947-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | Uus-Meremaa näitleja (1947-2026) | ''[[:d:Q897317|winegrower]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[näitleja]] | [[Uus-Meremaa]]<br/>[[Suurbritannia]]<br/>[[Iirimaa]] | [[Omagh]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q3023432|Q3023432]] | ''[[:d:Q3023432|Denyse Émond]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1928–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q3123622|Q3123622]] | ''[[:d:Q3123622|Gérald Guillemin]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] orelimeister (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q3304866|Q3304866]] | ''[[:d:Q3304866|Melaine Favennec]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja (1950–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q235382|Quimperlé]]'' | ''[[:d:Q225568|Pont-l'Abbé]]'' | |- | [[:d:Q3335772|Q3335772]] | ''[[:d:Q3335772|Nansun Shi]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Hiina|Hiina]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], raadiosaatejuht, media personality (1951–2026) ♀; Tatler Most Influential Hong Kong; spouse of Tsui Hark | [[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1885941|media personality]]'' | [[Hiina]] | [[Briti Hongkong]] | ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]'' | |- | [[:d:Q3418117|Q3418117]] | ''[[:d:Q3418117|Poomani]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist (1947–2026) ♂; Sahitya Akademi Award; notable work Piragu | [[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q3770625|Q3770625]] | ''[[:d:Q3770625|Giuseppe Galtarossa]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Padova]] | | |- | [[:d:Q55694382|Q55694382]] | ''[[:d:Q55694382|Md. Nazrul Islam Chowdhury]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q657964|Q657964]] | ''[[:d:Q657964|Manfred Manglitz]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q66459668|Q66459668]] | ''[[:d:Q66459668|Emilio Basaldúa]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Argentina|Argentina]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Kostüümikunstnik]], director general (1942–2026) ♂; child of Héctor Basaldúa | [[arhitekt]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[Kostüümikunstnik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | ''[[:d:Q106610314|German Cemetery]]'' |- | [[:d:Q95437454|Q95437454]] | ''[[:d:Q95437454|Dagmar Stará]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-13 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], kunstiajaloolane, publitsist, museoloog (1928–2026) ♀ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q10333969|museoloog]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q10365324|Q10365324]] | ''[[:d:Q10365324|Rui Resende]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Brasiilia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1637522|Araguari]]'' | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q1077725|Q1077725]] | ''[[:d:Q1077725|Chris Scheuer]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Austria illustraator | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Austria]] | [[Graz]] | | |- | [[:d:Q119519178|Q119519178]] | ''[[:d:Q119519178|Дмитрий Никулин]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1974–2026) ♂; member of Children of Lieutenant Schmidt (KVN team), Sibirskie sibiryaki | [[näitleja]] | [[Venemaa]] | [[Barnaul]] | [[Bilhorod-Dnistrovskõi|Bilgorod-Dnistrovskõi]] | [[Slovjansk]] |- | [[:d:Q120278063|Q120278063]] | ''[[:d:Q120278063|Lev Vladimirovich Kalyonov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1937–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Tööveterani medal]], Honored Worker of the Textile and Light Industry of the Russian Federation | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q20636139|Akishevo]]''<br/>[[Kinešma rajoon]] | | |- | [[:d:Q124542009|Q124542009]] | ''[[:d:Q124542009|Gilda Love]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Drag queen|drag queen]], filminäitleja (1925–2026) ♂ | [[drag queen]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Hispaania]] | [[Cádiz]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q140566338|Q140566338]] | ''[[:d:Q140566338|Serge Malenfant]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (†2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | [[Kanada]] | | [[Sherbrooke]] | |- | [[:d:Q15089460|Q15089460]] | ''[[:d:Q15089460|Mark Reznitsky]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Ukraina helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q1560721|Q1560721]] | ''[[:d:Q1560721|Günter Kuntz]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Kaiserslautern]] | | |- | [[:d:Q1621592|Q1621592]] | ''[[:d:Q1621592|Péter Szolnoki]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Ungari muusik | [[flötist]] | [[Ungari]] | [[Debrecen]] | | |- | [[:d:Q1705022|Q1705022]] | ''[[:d:Q1705022|Josef Kompalla]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Poola|poolakad]]-[[Saksamaa|sakslased]] jäähokimängija, ice hockey official, IIHF referee, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Sportlane|sportlane]] (1936–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q1757103|ice hockey official]]''<br/>''[[:d:Q130360038|IIHF referee]]''<br/>[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[sportlane]] | [[Poola]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Katowice]] | | |- | [[:d:Q17362541|Q17362541]] | ''[[:d:Q17362541|Luis Sanguino]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Hispaania skulptor | [[skulptor]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | ''[[:d:Q15684|Segovia]]'' | |- | [[:d:Q1876447|Q1876447]] | ''[[:d:Q1876447|Luis Goytisolo i Gay]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Hispaania kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | ''[[:d:Q23990519|Vimbodí]]'' | |- | [[:d:Q19564438|Q19564438]] | ''[[:d:Q19564438|Mary Otis Stevens]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q19731436|Q19731436]] | ''[[:d:Q19731436|Temon Templar]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, male actor (fl. 1984–2026) (1966–2026) ♂ | [[koomik]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q112619615|male actor]]'' | [[Indoneesia]] | [[Jakarta]] | | |- | [[:d:Q2517367|Q2517367]] | ''[[:d:Q2517367|Vernon Taylor]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q5971974|Layhill]]'' | | |- | [[:d:Q2693047|Q2693047]] | ''[[:d:Q2693047|Scott Bryce]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q3296220|Q3296220]] | ''[[:d:Q3296220|Mary Morello]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õpetaja|õpetaja]], podcaster (1923–2026) ♀ | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q15077007|podcaster]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q579613|Marseilles]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q3698623|Q3698623]] | ''[[:d:Q3698623|Cronwell Jara]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Peruu|peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Õppejõud|õppejõud]], romaanikirjanik, filmistsenarist, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], kirjandusteadlane, [[Dotsent|dotsent]] (1949–2026) ♂; Premio Copé, Premio Casa de la Literatura Peruana | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[dotsent]] | [[Hispaania]]<br/>[[Peruu]] | ''[[:d:Q223966|Piura]]'' | | |- | [[:d:Q4149895|Q4149895]] | ''[[:d:Q4149895|Irina Grishina]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1953–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Dovžansk]] | [[Kramatorsk]] | [[Slovjansk]] |- | [[:d:Q4159817|Q4159817]] | ''[[:d:Q4159817|Muhammad Jamiruddin Sircar]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | poliitik, Briti India | [[poliitik]] | [[Briti India]]<br/>[[Pakistan]]<br/>[[Bangladesh]] | ''[[:d:Q7706994|Tetulia Upazila]]'' | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q61424571|Q61424571]] | ''[[:d:Q61424571|Gariba II]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Ghana|Ghana]] [[Monarh|monarh]], rider (1939–2026) ♂ | [[monarh]]<br/>''[[:d:Q11998775|rider]]'' | [[Ghana]] | ''[[:d:Q639066|Yendi]]'' | | |- | [[:d:Q61929805|Q61929805]] | ''[[:d:Q61929805|Gita Upadhyay]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog, political science teacher (1939–2026) ♀; Sahitya Akademi Award, Padma Shri in literature and education | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>''[[:d:Q119417302|political science teacher]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q65195685|Q65195685]] | ''[[:d:Q65195685|Jahangir Zamani Tehrani]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Iraani laulja | [[laulja]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q7660461|Q7660461]] | ''[[:d:Q7660461|Syed Yasin]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q916838|Raichur]]'' | [[Bengaluru|Bangalore]] | |- | [[:d:Q83275676|Q83275676]] | ''[[:d:Q83275676|Rober Calzadilla]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | Venezuela filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q842779|Maturín]]'' | | |- | [[:d:Q57360|Q57360]] | [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]] | data-sort-value="1952" | 1952-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-12 | [[Katar|Katar]] [[Riigipea|riigipea]], [[Emiir|emiir]], [[Kaitseminister|kaitseminister]], Emir of the State of Qatar (1952–2026) ♂; José Martí orden, Auleegioni suurrist, Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Collar of the Order of Isabella the Catholic‎, Knight Grand Cross of the Order of St Michael and St George, Order of Francisco de Miranda, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Grand Cordon of the National Order of the Cedar‎, Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist ketiga, Grand Cross of the Order of the Redeemer, Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett, Grand Cross of the National Order of the Lion, Emblem of the Republic, Order of Independence, Grand Order of King Tomislav, Order of the Nile, Nishan-e-Pakistan, Vürst Jaroslav Targa I järgu orden, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Order of al-Hussein bin Ali, National Maltese Order of Merit, Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist, Civil Order of Oman, Order of King Abdulaziz al Saud, Order of Lakandula, Registered firearms, Order of the Liberator, Grand Cross with Collar of the Order of the Sun of Peru, Order of Friendship, Decoration of Gjergj Kastrioti Skanderbeg; child of [[Khalīfah ibn Ḩamad Āl Thānī]]; spouse of [[Mūzah bint Nāşir al-Misnid]] | [[riigipea]]<br/>[[emiir]]<br/>[[kaitseminister]] | [[Katar]] | [[Doha]] | [[Doha]] | |- | [[:d:Q105520386|Q105520386]] | ''[[:d:Q105520386|Jayden Adams]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] jalgpallur (2001–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Kaplinn]] | [[Kaplinn]] | |- | [[:d:Q108602|Q108602]] | [[Susumu Tonegawa]] | data-sort-value="1939" | 1939-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | molekulaarbioloog, Jaapan | ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''<br/>''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''<br/>''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''<br/>[[professor]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[arst]]<br/>[[keemik]]<br/>[[geneetik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Jaapan]] | [[Nagoya]] | | |- | [[:d:Q110953011|Q110953011]] | ''[[:d:Q110953011|Bruno Torri]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] filmikriitik, film historian, esseist (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>''[[:d:Q20971250|film historian]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q11379005|Q11379005]] | ''[[:d:Q11379005|Jun Isesaki]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Keraamik|keraamik]], [[Pottsepp|pottsepp]] (1936–2026) ♂; Living National Treasure of Japan, Person of Cultural Merit; member of Japan Kōgei Association; child of Yōzan Isezaki | [[keraamik]]<br/>[[pottsepp]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q863741|Bizen]]'' | | |- | [[:d:Q11624630|Q11624630]] | ''[[:d:Q11624630|Tsubasa fujisawa]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Jaapan|Jaapan]] raadiosaatejuht (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q460835|Marugame]]'' | | |- | [[:d:Q12315304|Q12315304]] | ''[[:d:Q12315304|Hans Ewald Hansen]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Taani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q986435|Nykøbing Falster]]'' | | |- | [[:d:Q12730070|Q12730070]] | ''[[:d:Q12730070|Horia Nestorescu-Bălcești]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Rumeenia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q139328025|Q139328025]] | ''[[:d:Q139328025|Miriam Etzioni]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Teatriprodutsent]] (1938–2026) ♀; ACUM Awards | [[Teatriprodutsent]] | [[Iisrael]] | [[II Rzeczpospolita]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q140512654|Q140512654]] | ''[[:d:Q140512654|Martin Velev]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Person (1990–2026) ♂; child of Manol Velev, Vesela Letcheva | | | | [[Chalkidike poolsaar|Chalkidike]] | |- | [[:d:Q140517800|Q140517800]] | ''[[:d:Q140517800|Илья Алексеевич Рачинский]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Venemaa|venelased]] videoblogija (1997–2026) ♂ | ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]'' | [[Venemaa]] | [[Kramatorsk]] | [[Slovjansk]] | [[Slovjansk]] |- | [[:d:Q140518183|Q140518183]] | ''[[:d:Q140518183|Rafael Lago Novás]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Poliitik|poliitik]], mayor of O Campo Lameiro (2000–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q140552050|Q140552050]] | ''[[:d:Q140552050|Miomir Magdevski]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Fotograaf|fotograaf]], [[Muusik|muusik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1959–2026) ♂ | [[fotograaf]]<br/>[[muusik]]<br/>[[kunstnik]] | | [[Niš]] | [[Belgrad]] | |- | [[:d:Q140559216|Q140559216]] | ''[[:d:Q140559216|Матейко Петро Васильович]]'' | data-sort-value="2000" | 2000-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (2000–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | | [[Ivano-Frankivsk]] | | |- | [[:d:Q17870782|Q17870782]] | ''[[:d:Q17870782|Avi Burger]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1959–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Iisrael]] | | | ''[[:d:Q2777301|Giv'at Avni]]'' |- | [[:d:Q2051296|Q2051296]] | ''[[:d:Q2051296|S. Janaki]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | India laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[India]] | ''[[:d:Q2483836|Repalle]]'' | | |- | [[:d:Q2442481|Q2442481]] | ''[[:d:Q2442481|Tony Christopher, Baron Christopher]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, member of the House of Lords (1925–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Fellow of the Royal Society of Arts; member of General Council of the Trades Union Congress; child of George Russell Christopher, Helen Kathleen Milford Rowley; spouse of Adela Joy Thompson | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q254823|Q254823]] | ''[[:d:Q254823|Manú]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Portugali jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q173699|Setúbal]]'' | ''[[:d:Q2652644|Sobral de Monte Agraço]]'' | |- | [[:d:Q28316655|Q28316655]] | ''[[:d:Q28316655|Óscar Ugarteche]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Peruu|Peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], LGBTQ rights activist (1949–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]'' | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | | |- | [[:d:Q3168646|Q3168646]] | ''[[:d:Q3168646|Jean-Paul Pigasse]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Prantsusmaa ajakirjanik | ''[[:d:Q1420621|media proprietor]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Kongo Vabariik]] | [[Toulouse]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3712867|Q3712867]] | ''[[:d:Q3712867|Domenico Adinolfi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Itaalia|Itaalia]] poksija, [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]''<br/>[[näitleja]] | [[Itaalia]] | [[Ceccano]] | | |- | [[:d:Q4215089|Q4215089]] | ''[[:d:Q4215089|Γιάννης Καρυπίδης]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Kreeka|Kreeka]] social activist, [[Arhitekt|arhitekt]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>[[arhitekt]] | [[Kreeka]] | [[Thbilisi]] | [[Thessaloníki]] | |- | [[:d:Q4417717|Q4417717]] | ''[[:d:Q4417717|Valery Serov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4424782|Q4424782]] | ''[[:d:Q4424782|Yury Smirnov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q5262832|Q5262832]] | ''[[:d:Q5262832|Dermot Murnaghan]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], saatejuht, telesaatejuht (fl. 1984–2026) (1957–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Devoni krahvkond]] | ''[[:d:Q734547|North London]]'' | |- | [[:d:Q563549|Q563549]] | ''[[:d:Q563549|Edward Lucie-Smith]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], kunstiajaloolane, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Biograaf|biograaf]], kunstikriitik, näituse kuraator, [[Autor|autor]], [[Fotograaf|fotograaf]] (fl. 1998–2009) (1933–2026) ♂; John Llewellyn Rhys Prize, Fellow of the Royal Society of Literature; member of Royal Society of Literature, The Group; child of John Dudley Lucie-Smith, Mary Frances Lushington | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[biograaf]]<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[autor]]<br/>[[fotograaf]] | [[Suurbritannia]] | [[Kingston]] | | |- | [[:d:Q577831|Q577831]] | ''[[:d:Q577831|Ken Bates]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene, [[Ettevõtja|ettevõtja]], Chelsea F.C. chairman, Leeds United F.C. chairman (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Suurbritannia]] | [[Ealing]] | [[Monaco]] | |- | [[:d:Q5889421|Q5889421]] | ''[[:d:Q5889421|Gustavo Adolfo Garcés]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Colombia|Colombia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1957–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[kirjanik]] | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q5964082|Q5964082]] | ''[[:d:Q5964082|Héctor Valle]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2179051|Vega Baja]]'' | ''[[:d:Q1019607|Cabo Rojo]]'' | |- | [[:d:Q604553|Q604553]] | ''[[:d:Q604553|Antonio Rattín]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>[[parlamendiliige]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q54106|Tigre]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q6372042|Q6372042]] | ''[[:d:Q6372042|Karl Lovell]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Uus-Meremaa|uus-meremaa]] rugby league player (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]]<br/>[[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | | |- | [[:d:Q6523460|Q6523460]] | ''[[:d:Q6523460|Lenzman]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Hollandi muusik | [[muusik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q7149122|Q7149122]] | ''[[:d:Q7149122|Paul Atkins]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q97225433|Q97225433]] | ''[[:d:Q97225433|สมบูรณ์ วันไชยธนวงศ์]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1936–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q982377|Q982377]] | [[Peppino di Capri]] | data-sort-value="1939" | 1939-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Itaalia laulja | [[laulja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q71902|Capri]]''<br/>[[Napoli]] | ''[[:d:Q71902|Capri]]'' | |- | [[:d:Q22212|Q22212]] | [[Lindsey Graham]] | data-sort-value="1955" | 1955-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-11 | Ameerika Ühendriikide poliitik (1955—2026) | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''<br/>''[[:d:Q4114562|judge advocate]]''<br/>''[[:d:Q5177784|county attorney]]''<br/>''[[:d:Q5123536|city attorney]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2190705|Central]]'' | ''[[:d:Q5546034|George Washington University Hospital]]'' | |- | [[:d:Q102426709|Q102426709]] | ''[[:d:Q102426709|Frank Nack]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q10346848|Q10346848]] | ''[[:d:Q10346848|Paulo Talhadas dos Santos]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Portugal|Portugal]] [[Bioloog|bioloog]] (1959–2026) ♂ | [[bioloog]] | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q11968152|Q11968152]] | ''[[:d:Q11968152|Eva Røine]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[psühholoog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[modell]] | [[Norra]] | [[Mysen]] | [[Oslo]] | |- | [[:d:Q12507596|Q12507596]] | ''[[:d:Q12507596|Rachmat Gobel]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Indoneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14521|Gorontalo]]''<br/>[[Jakarta]] | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q140520805|Q140520805]] | ''[[:d:Q140520805|Claudette Walker]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Tantsija|tantsija]] (1939–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[tantsija]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q140559391|Q140559391]] | ''[[:d:Q140559391|Ma Tin Win]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Myanmar|Myanmar]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1940–2026) ♀ | [[kirjanik]] | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q13065385|Sinphyukyun]]'' | | |- | [[:d:Q140579730|Q140579730]] | ''[[:d:Q140579730|Andy Bickers]]'' | data-sort-value="1970" | 1970 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Muusik|muusik]], [[Saksofonist|saksofonist]] (1970–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[saksofonist]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Wellington]] | | |- | [[:d:Q16203858|Q16203858]] | ''[[:d:Q16203858|Chezhiyan]]'' | data-sort-value="1968" | 1968<br/>1969 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1968–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | [[India]] | ''[[:d:Q1025396|Sivaganga]]'' | | |- | [[:d:Q16337200|Q16337200]] | ''[[:d:Q16337200|Cid Saboia de Carvalho]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Fortaleza]] | | |- | [[:d:Q16739371|Q16739371]] | ''[[:d:Q16739371|Michael Aspinall]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Laulja|laulja]] (1937–2026) ♂ | [[ooperilaulja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[laulja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q18655|Stockport]]'' | | |- | [[:d:Q1770175|Q1770175]] | ''[[:d:Q1770175|Mark B. Wise]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Kanada|Kanada]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1953–2026) ♂; Fellow of the American Physical Society, Sakurai Prize, Julius Wess Prize; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q20528618|Q20528618]] | [[Samuel Golomb]] | data-sort-value="1957" | 1957-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Eesti ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q1475726|filatelist]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Eesti]] | | | |- | [[:d:Q21099007|Q21099007]] | ''[[:d:Q21099007|Vladimir Zlomanov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂ | [[teadlane]] | | | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q22676892|Q22676892]] | ''[[:d:Q22676892|Wai Ching Ho]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Hiina]] | [[Hongkong]] | | |- | [[:d:Q27756929|Q27756929]] | ''[[:d:Q27756929|Kinu Rochford]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1990–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | ''[[:d:Q41559830|Mount Sinai Morningside]]'' | |- | [[:d:Q2831376|Q2831376]] | ''[[:d:Q2831376|Albert Mamy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | | |- | [[:d:Q28653766|Q28653766]] | ''[[:d:Q28653766|Volodymyr Pavlovych Troshchynsʹkyĭ]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk, State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, Mykhailo Hrushevskyi Award | [[ajaloolane]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4395618|Rohizna]]'' | | |- | [[:d:Q29864841|Q29864841]] | ''[[:d:Q29864841|Стефан Ананьевич Андрусенко]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]] (1958–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q31807497|Q31807497]] | ''[[:d:Q31807497|Chua Mia Tee]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1931–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | | [[Shantou Shi]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q401937|Q401937]] | ''[[:d:Q401937|Ahmet Telli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Türgi luuletaja | [[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q209925|Çankırı]]'' | [[Ankara]] | |- | [[:d:Q444299|Q444299]] | ''[[:d:Q444299|Aleksandr Panajotov Aleksandrov]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Bulgaaria kosmonaut | [[kosmonaut]]<br/>[[ohvitser]]<br/>[[sõjaväelane]]<br/>''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q406243|Omurtag]]'' | | |- | [[:d:Q5215629|Q5215629]] | ''[[:d:Q5215629|Jordi Borja Sebastià]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Geograaf|geograaf]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], linnaplaneerija, Member of the Parliament of Catalonia, [[Abilinnapea|abilinnapea]] (1941–2026) ♂; Premio Internacional Geocrítica | [[geograaf]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q5263246|Q5263246]] | ''[[:d:Q5263246|Derryn Hinch]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Korrespondent|korrespondent]], member of the Australian Senate (1944–2026) ♂; Australian Media Hall of Fame; spouse of Jacki Weaver | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[korrespondent]] | [[Uus-Meremaa]]<br/>[[Austraalia]] | [[New Plymouth]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q5300925|Q5300925]] | ''[[:d:Q5300925|Doug Stahl]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1988–2006) (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q5833474|Q5833474]] | ''[[:d:Q5833474|Enrique Krauss]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Tšiili advokaat | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Tšiili]] | [[Valdivia]] | | |- | [[:d:Q6288931|Q6288931]] | ''[[:d:Q6288931|Josh Grisetti]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q6292688|Q6292688]] | ''[[:d:Q6292688|José León Gómez]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur, sports executive (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | [[Dos Hermanas]] | | |- | [[:d:Q671620|Q671620]] | [[Roland Collombin]] | data-sort-value="1951" | 1951-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Šveitsi mäesuusataja | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q114001855|Versegères]]'' | ''[[:d:Q68906|Bagnes]]'' | |- | [[:d:Q95180132|Q95180132]] | ''[[:d:Q95180132|Jiří Fiala]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-10 | Nukunäitleja, [[Lavastaja|režissöör]] (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | [[Plzeň]] | | |- | [[:d:Q11354149|Q11354149]] | ''[[:d:Q11354149|Takao Mikami]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Aomori prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11625004|Q11625004]] | ''[[:d:Q11625004|Kimitaka Fujino]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11736316|Q11736316]] | ''[[:d:Q11736316|Karol Stopa]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Poola|poolakad]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1948–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q120550627|Q120550627]] | ''[[:d:Q120550627|Bruce Mwape]]'' | data-sort-value="2003" | 2003-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Sambia|Sambia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (2003–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]] | [[Sambia]] | [[Sambia]] | | |- | [[:d:Q12371410|Q12371410]] | [[Olev Raju]] | data-sort-value="1948" | 1948-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q123747205|Q123747205]] | ''[[:d:Q123747205|Jean-Louis Lechat]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Belgia|Belgia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], spécialiste (1943–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q3494346|spécialiste]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q95380|Chimay]]'' | | |- | [[:d:Q12612027|Q12612027]] | ''[[:d:Q12612027|Lee Yeon-suk]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | Lõuna-Korea poliitik | [[poliitik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q139409726|Q139409726]] | ''[[:d:Q139409726|Marcial Pedrero Leal]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Tšiili|Tšiili]] person (1951–2026) | | [[Tšiili]] | | | |- | [[:d:Q140478957|Q140478957]] | ''[[:d:Q140478957|Zoltán Végső]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | Music editor, muusikaajakirjanik, raadiosaatejuht, [[Helilooja|helilooja]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q6941738|music editor]]''<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[helilooja]] | | | | |- | [[:d:Q140485806|Q140485806]] | ''[[:d:Q140485806|Ramiro Agulla]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Argentina|Argentina]] advertising person (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q10355417|advertising person]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44242|Río Gallegos]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q140587987|Q140587987]] | ''[[:d:Q140587987|Yuri Karlikanov]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q16328743|Q16328743]] | ''[[:d:Q16328743|Paola Revenioti]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Kreeka|Kreeka]] LGBTQ rights activist, filmilooja, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], kujutav kunstnik, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (fl. 1980–2026) (1958–2026) | ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''<br/>''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Kreeka]] | [[Pireus]] | ''[[:d:Q992348|Marousi]]'' | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q1912443|Q1912443]] | ''[[:d:Q1912443|Max Eiselin]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Šveits|Šveits]] alpinist, publitsist (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q14571|Kriens]]'' | | |- | [[:d:Q2079292|Q2079292]] | ''[[:d:Q2079292|Peter van Norden]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q2977533|Q2977533]] | ''[[:d:Q2977533|Claude Halmos]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] psühhoanalüütik (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | | |- | [[:d:Q3047266|Q3047266]] | ''[[:d:Q3047266|Eddie Goldenberg]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Kanada|Kanada]] [[Advokaat|advokaat]], Chief of Staff (1948–2026) ♂ | [[advokaat]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Ottawa]] | |- | [[:d:Q332182|Q332182]] | ''[[:d:Q332182|Dino Bruni]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q95137|Portomaggiore]]'' | ''[[:d:Q95090|Argenta]]'' | |- | [[:d:Q50398569|Q50398569]] | ''[[:d:Q50398569|Renaud Hardy]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Belgia|Belgia]] [[Sarimõrvar|sarimõrvar]] (1962–2026) ♂ | [[sarimõrvar]] | [[Belgia]] | [[Mechelen]] | ''[[:d:Q2786718|Prison complex of Bruges]]'' | |- | [[:d:Q5292824|Q5292824]] | ''[[:d:Q5292824|Don Iwerks]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kunstnik|kunstnik]], technician (1929–2026) ♂; Disney Legends, Thea Lifetime Achievement Award; child of Ub Iwerks | [[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q5352191|technician]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Dallas]] | ''[[:d:Q837420|Ojai]]'' | |- | [[:d:Q53549080|Q53549080]] | ''[[:d:Q53549080|Sergio Bufano]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; member of Argentine Liberation Front | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44237|Mendoza]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q5403079|Q5403079]] | ''[[:d:Q5403079|Helena Petäistö]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | Soome ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Soome]] | [[Kalajoki linn]] | [[Tampere]] | |- | [[:d:Q6548191|Q6548191]] | ''[[:d:Q6548191|Lillian Roberts]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ametiühingutegelane (1928–2026) ♀ | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q65665533|Q65665533]] | ''[[:d:Q65665533|José Bada Panillo]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Intellektuaal, Catholic theologian (1929–2026) ♂; member of Academia Aragonesa de la Lengua | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q956450|Fabara]]'' | | |- | [[:d:Q6878699|Q6878699]] | ''[[:d:Q6878699|Assaf Razin]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1941–2026) ♂; The EMET Prize for Art, Science and Culture, Fellow of the Econometric Society; member of Econometric Society | [[majandusteadlane]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q2889024|Shamir]]'' | | |- | [[:d:Q7145611|Q7145611]] | ''[[:d:Q7145611|Patricia Greene]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1957–2026) (1931–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2604519|Allenton]]'' | [[Buckinghamshire]] | |- | [[:d:Q7244278|Q7244278]] | ''[[:d:Q7244278|Prince Wilhelm of Schaumburg-Lippe]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Saksamaa|sakslased]] aristokraat, pankur (1939–2026) ♂; child of Prince Christian of Schaumburg-Lippe, Princess Feodora of Denmark; spouse of Ilona zu Schaumburg-Lippe | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q950773|Klein Glienicke]]'' | [[Taani]] | |- | [[:d:Q768304|Q768304]] | ''[[:d:Q768304|Augustine Obiora Akubeze]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Nigeeria|Nigeeria]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Nigeeria]] | [[Kaduna]] | | |- | [[:d:Q807536|Q807536]] | ''[[:d:Q807536|Barbara Ling]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Valguskujundaja|valguskujundaja]], lavastuskunstnik (1952–2026) ♀ | [[valguskujundaja]]<br/>''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Santa Barbara]] | |- | [[:d:Q975483|Q975483]] | ''[[:d:Q975483|Rafael Antonio Niño]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1654879|Cucaita]]'' | ''[[:d:Q236744|Tunja]]'' | |- | [[:d:Q978784|Q978784]] | ''[[:d:Q978784|Randolph Mantooth]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, telelavastaja (1945–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Sacramento]] | | |- | [[:d:Q100791761|Q100791761]] | ''[[:d:Q100791761|Ella Laboriel]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1964–2008) (1945–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q110908652|Q110908652]] | ''[[:d:Q110908652|Бикбулатов Зиннәт Төхвәт улы]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õppejõud|õppejõud]], anatoom (1939–2026) ♂; Merited Worker of Culture of Bashkortostan, Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q10872101|anatoom]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1062189|Itkulovo]]'' | [[Tšeljabinsk]] | |- | [[:d:Q11103884|Q11103884]] | ''[[:d:Q11103884|Henry O. Pollak]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Ameerika Ühendriikide matemaatik | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>''[[:d:Q2732142|statistik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q11929114|Q11929114]] | ''[[:d:Q11929114|José Luis Monge Recalde]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1642171|Alhama de Aragón]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q12106356|Q12106356]] | ''[[:d:Q12106356|Ihor Zvarych]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Ukraina poliitik | [[dotsent]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4107537|Verbivchyk]]'' | | |- | [[:d:Q12111610|Q12111610]] | ''[[:d:Q12111610|Oleksandr Kolesnikov]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Ukraina poliitik | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Cottbus]] | | |- | [[:d:Q12287609|Q12287609]] | ''[[:d:Q12287609|Nadezhda Zaharieva]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Bulgaaria luuletaja | [[luuletaja]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q1075005|Radovo]]'' | | |- | [[:d:Q126489828|Q126489828]] | ''[[:d:Q126489828|Panu Pokkinen]]'' | data-sort-value="1976" | 1976 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Soome|soomlased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]], [[Direktor|direktor]] (1976–2026) ♂; child of Jorma Pokkinen | [[ajakirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]]<br/>[[direktor]] | [[Soome]] | [[Tampere]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q12869602|Q12869602]] | ''[[:d:Q12869602|Tariel Chanturia]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Gruusia luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | ''[[:d:Q1189980|Supsa]]'' | [[Thbilisi]] | |- | [[:d:Q1289476|Q1289476]] | ''[[:d:Q1289476|Joseph Jules Zerey]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Egiptus|Egiptus]] katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, protosyncellus (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Egiptus]] | [[Aleksandria]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q128984411|Q128984411]] | ''[[:d:Q128984411|Miren Agiriano Ugartemendia]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Hispaania|Hispaania]] homemaker (1935–2026) ♀ | ''[[:d:Q1934684|homemaker]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1649625|Lezo]]'' | ''[[:d:Q911092|Oiartzun]]'' | |- | [[:d:Q133308204|Q133308204]] | ''[[:d:Q133308204|Theo Burrell]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Person (1986–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q137604612|Q137604612]] | ''[[:d:Q137604612|Leung Oi]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Filminäitleja, telesarjanäitleja (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | | [[Hongkong]] | | |- | [[:d:Q140466337|Q140466337]] | ''[[:d:Q140466337|Niloufar Haddadi]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Iraan|Iraan]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], dublaažirežissöör, [[Tõlkija|tõlkija]] (1977–2026) ♀ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Iraan]] | | | |- | [[:d:Q140466942|Q140466942]] | ''[[:d:Q140466942|Martin Matoušek]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], operetisolist (1973–2026) ♂ | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q30157837|operetisolist]]'' | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q140471777|Q140471777]] | ''[[:d:Q140471777|Paco Castelló]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Person (2000–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q23982208|Nules]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q140474888|Q140474888]] | ''[[:d:Q140474888|Harris Katleman]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Teleprodutsent, telesarjanäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q140567854|Q140567854]] | ''[[:d:Q140567854|Reli German]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Inimõiguste aktivist, poliitiline nõunik (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q8125919|poliitiline nõunik]]'' | | | | |- | [[:d:Q156491|Q156491]] | [[Bonnie Tyler]] | data-sort-value="1951" | 1951-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]], salvestusmuusik, poplaulja (1951–2026) ♀; Steiger Award, Echo Pop Award for the Best International Rock/Pop Female Artist, Member of the Order of the British Empire; spouse of Robert Sullivan; notable work It's a Heartache, [[Total Eclipse of the Heart]], Holding Out for a Hero | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3396741|Skewen]]'' | [[Faro (Portugal)|Faro]] | |- | [[:d:Q16133369|Q16133369]] | ''[[:d:Q16133369|Ṭoviyah Bloi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Iisrael|Iisrael]] person (1936–2026) ♂ | | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q16213049|Q16213049]] | [[Wally Funk]] | data-sort-value="1939" | 1939-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Lendur|lendur]], inspector, lennuinstruktor, [[Kosmonaut|kosmonaut]] (1939–2026) ♀; Women in Aviation International, [[Audoktor|audoktor]] | [[lendur]]<br/>''[[:d:Q11977377|inspector]]''<br/>''[[:d:Q379318|lennuinstruktor]]''<br/>[[kosmonaut]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q676171|Las Vegas]]'' | ''[[:d:Q185216|Grapevine]]'' | |- | [[:d:Q1977123|Q1977123]] | ''[[:d:Q1977123|Leo van Veen]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Utrecht]] | ''[[:d:Q5128|Woerden]]'' | |- | [[:d:Q20565211|Q20565211]] | ''[[:d:Q20565211|Ajdar Macidov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Aserbaidžaani keemik | [[keemik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q24950827|Q24950827]] | ''[[:d:Q24950827|Andrée Touré]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Guinea|Guinea]] [[Esimene leedi]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], First Lady of Guinea (1934–2026) ♀; Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic; spouse of Ahmed Sékou Touré; notable work Ma vie auprès d’Ahmed Sékou Touré | [[Esimene leedi]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Guinea]] | ''[[:d:Q870191|Kankan Region]]'' | [[Maroko]] | |- | [[:d:Q28776985|Q28776985]] | ''[[:d:Q28776985|Emma Chukhajyan]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Armeenia keemik | [[keemik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]] | [[Gjumri]] | | |- | [[:d:Q298846|Q298846]] | [[Ann Widdecombe]] | data-sort-value="1947" | 1947-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Bath]] | ''[[:d:Q103092424|Haytor Vale]]'' | |- | [[:d:Q442945|Q442945]] | ''[[:d:Q442945|Ole Tom Nord]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Norra|norralased]] suusahüppaja (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q6517056|Konsmo]]'' | | |- | [[:d:Q507716|Q507716]] | ''[[:d:Q507716|Gabriel Mureșan]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[poliitik]] | [[Rumeenia]] | [[Sighișoara]] | ''[[:d:Q5064482|Apold]]'' | |- | [[:d:Q5275088|Q5275088]] | ''[[:d:Q5275088|Dieter Gerhardt]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Spioon]] (1935–2026) ♂ | [[Spioon]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q5567457|Q5567457]] | ''[[:d:Q5567457|Asger Baunsbak-Jensen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] autobiograaf, [[Poliitik|poliitik]], [[Preester|preester]], [[Õpetaja|õpetaja]], temporary Member of the Folketing, member of the Folketing (1932–2026) ♂; The Native Danish Language Award; member of Danish Council on Ethics | ''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[preester]]<br/>[[õpetaja]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q2006922|Nørre Jernløse Parish]]'' | [[Farum]] | |- | [[:d:Q5999172|Q5999172]] | ''[[:d:Q5999172|Greg Hawthorne]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Fort Worth]] | | |- | [[:d:Q7182332|Q7182332]] | ''[[:d:Q7182332|Phil Regan]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (fl. 1960–1972) (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2224644|Otsego]]'' | | |- | [[:d:Q7356917|Q7356917]] | ''[[:d:Q7356917|Rodney Franklin]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[pianist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Berkeley]] | | |- | [[:d:Q96036937|Q96036937]] | ''[[:d:Q96036937|Deirdre Milne]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, barrister (1939–2026) ♀; Companion of the Queen's Service Order, Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎, New Zealand Suffrage Centennial Medal 1993 | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q808967|barrister]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | ''[[:d:Q7207981|Point Chevalier]]'' | |- | [[:d:Q97208325|Q97208325]] | ''[[:d:Q97208325|Мазанцева, Ольга Васильевна]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] lüpsja (1931–2026) ♀; [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]], [[Austuse märk]] | ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q13637676|Лесицко]]'' | [[Petseri rajoon]] | |- | [[:d:Q102310043|Q102310043]] | ''[[:d:Q102310043|Avgust Khromov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Venemaa matemaatik | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q23872860|Olenkovo]]'' | [[Saratov]] | |- | [[:d:Q106759813|Q106759813]] | ''[[:d:Q106759813|Larry Selders]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisiana]] | [[Baton Rouge]] | |- | [[:d:Q1122714|Q1122714]] | ''[[:d:Q1122714|Béla Kádár]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Ungari|Ungari]] [[Poliitik|poliitik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], member of the National Assembly of Hungary, Permanent Representative of Hungary to the OECD (1934–2026) ♂; Commander with Star of the Order of Merit of Hungary, The Republic is Twenty Years Old Prize, Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Pécs]] | | |- | [[:d:Q115697851|Q115697851]] | ''[[:d:Q115697851|Leonel Brito]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Portugal|Portugal]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1941–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q551507|Torre de Moncorvo]]'' | ''[[:d:Q243849|Elvas]]'' | |- | [[:d:Q125176413|Q125176413]] | ''[[:d:Q125176413|William D. Zabel]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Advokaat|advokaat]] (1936–2026) ♂ | [[advokaat]] | | | | |- | [[:d:Q137108062|Q137108062]] | ''[[:d:Q137108062|João Gomes de Abreu]]'' | data-sort-value="1974" | 1974 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Portugal|Portugal]] [[Autor|autor]] (1974–2026) ♂ | [[autor]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q889394|Portuguese Mozambique]]'' | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q137204310|Q137204310]] | ''[[:d:Q137204310|Gao Shanwen]]'' | data-sort-value="1971" | 1971 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Hiina majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q35717314|Linfen]]'' | | |- | [[:d:Q140456552|Q140456552]] | ''[[:d:Q140456552|Filip Endal]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07<br/>2026-07-06 | Person, aseminister (1975–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q140469515|Q140469515]] | ''[[:d:Q140469515|Олексін Юрій Петрович]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Person (1961–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q140473868|Q140473868]] | ''[[:d:Q140473868|Lorenzo Salgado Araujo]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Mehhiko|Mehhiko]] person (†2026) ♂ | | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q140521180|Q140521180]] | ''[[:d:Q140521180|Caj Olsen]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] headmaster of a gymnasium, [[Lektor|lektor]] (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q28078592|headmaster of a gymnasium]]''<br/>[[lektor]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q140585712|Q140585712]] | ''[[:d:Q140585712|Connor Murphy]]'' | data-sort-value="1994" | 1994-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Juutuuber]] (1994–2026) ♂ | [[Juutuuber]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Austin]]<br/>[[Michigan]] | ''[[:d:Q271529|Samut Prakan]]'' | |- | [[:d:Q1578322|Q1578322]] | ''[[:d:Q1578322|Hans-Werner Müller]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q338776|Nunkirchen]]'' | | |- | [[:d:Q1636093|Q1636093]] | ''[[:d:Q1636093|Shapoor Zadran]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Afganistan|Afganistan]] kriketimängija (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Afganistan]] | [[Lōgari provints|Lowgari provints]]<br/>[[Afganistan]] | [[New Delhi]] | |- | [[:d:Q16537295|Q16537295]] | ''[[:d:Q16537295|Benjamín Medrano Quezada]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Chamber of Deputies of Mexico (1966–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q10977548|Nochistlán de Mejía]]'' | [[Guadalajara]] | |- | [[:d:Q18537661|Q18537661]] | ''[[:d:Q18537661|Ladislau Balanov]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Rumeenia|Rumeenia]] veepallur (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q17524364|veepallur]]'' | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q1972910|Q1972910]] | ''[[:d:Q1972910|Mikalay Charhinets]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Valgevene jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3095455|peace officer]]''<br/>''[[:d:Q1726903|criminal investigator]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kindralleitnant]]<br/>''[[:d:Q16258947|ametnikud]]''<br/>[[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | [[Minsk]] | ''[[:d:Q3647218|Eastern Cemetery]]'' |- | [[:d:Q19900538|Q19900538]] | ''[[:d:Q19900538|Rhett Bernstein]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Norra]] | [[San Diego]] | | |- | [[:d:Q28006689|Q28006689]] | ''[[:d:Q28006689|Siti Chamamah Soeratno]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ulama]] (1941–2026) ♀ | [[Ulama]] | [[Indoneesia]] | [[Yogyakarta]] | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q28788001|Q28788001]] | ''[[:d:Q28788001|Maria Teresa Sanromà]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], ehtekunstnik (1922–2026) ♀ | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q2519376|ehtekunstnik]]'' | | ''[[:d:Q825883|Valls]]'' | ''[[:d:Q825883|Valls]]'' | |- | [[:d:Q28962327|Q28962327]] | ''[[:d:Q28962327|Jamil Merrell]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1990–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q755632|Bear]]'' | | |- | [[:d:Q3288258|Q3288258]] | ''[[:d:Q3288258|Marc Messier]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Kanada näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Kanada]] | [[Granby]] | | |- | [[:d:Q336480|Q336480]] | ''[[:d:Q336480|James Mackay, Baron Mackay of Clashfern]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | kohtunik, Suurbritannia | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[jurist]] | [[Suurbritannia]] | [[Edinburgh]] | | |- | [[:d:Q340508|Q340508]] | ''[[:d:Q340508|Achim Wolff]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q3408832|Q3408832]] | ''[[:d:Q3408832|Benedito Ruy Barbosa]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], television writer (1931–2026) ♂; Order of Cultural Merit (Brazil) | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1795526|Gália]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q3638188|Q3638188]] | ''[[:d:Q3638188|Beniamino Di Giacomo]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q83355|Porto Recanati]]'' | [[Civitanova Marche]] | |- | [[:d:Q41775998|Q41775998]] | ''[[:d:Q41775998|Girish Bharadwaj]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[India|India]] mehaanikainsener, sot­siaaltöötaja (1950–2026) ♂; Padma Shri | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]''<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q2571896|Sullia]]''<br/>''[[:d:Q950571|Dakshina Kannada district]]''<br/>[[India]] | [[Zulia osariik|Zulia]]<br/>[[Karnataka]] | |- | [[:d:Q461097|Q461097]] | ''[[:d:Q461097|Joanna Pettet]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] teatrinäitleja (fl. 1964–1990) (1942–2026) ♀; Theatre World Award; spouse of Alex Cord | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q189960|Westminster]]'' | ''[[:d:Q838785|Temecula]]'' | |- | [[:d:Q461213|Q461213]] | ''[[:d:Q461213|Dirk Baert]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Belgia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Zwevegem]] | | |- | [[:d:Q5859390|Q5859390]] | ''[[:d:Q5859390|Fernando Chumaceiro]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Venezuela advokaat | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q171632|Maracaibo]]'' | | |- | [[:d:Q60731616|Q60731616]] | ''[[:d:Q60731616|Panagiotis Panagopoulos]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q1226082|Dimitsana]]'' | | |- | [[:d:Q65939515|Q65939515]] | ''[[:d:Q65939515|Jindřich Mikulec]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] artistic gymnast, võimleja (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q597389|Rokytnice]]'' | [[Tšehhi]] | |- | [[:d:Q7227581|Q7227581]] | ''[[:d:Q7227581|Walter Chu]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]]-[[Kanada|kanada]] [[Näitleja|näitleja]] (1931–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]]<br/>[[Kanada]] | [[Guangzhou]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q920347|Q920347]] | ''[[:d:Q920347|Tadeusz Baranowski]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Poola|poolakad]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], koomiksikunstnik, joonistaja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], comics writer (1945–2026) ♂; Silver Medal for Merit to Culture – Gloria Artis‎ | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]'' | [[Poola]] | [[Zamość]] | | |- | [[:d:Q92820624|Q92820624]] | ''[[:d:Q92820624|François About]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filmioperaator, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]] (fl. 1966–) (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[fotograaf]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nancy]] | | |- | [[:d:Q1043577|Q1043577]] | ''[[:d:Q1043577|Carmelo Cedrún]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q474080|Amorebieta-Etxano]]'' | [[Durango]] | |- | [[:d:Q110257054|Q110257054]] | ''[[:d:Q110257054|Kōichi Kuyama]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, kulturoloog, [[Tõlkija|tõlkija]], kirjandusteadlane, subtitler (1958–2026) ♂; Bene Merito, Stanisław Ignacy Witkiewicz Award, Medal for Merit to Culture | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q2195681|subtitler]]'' | [[Jaapan]] | [[Saitama prefektuur]] | | |- | [[:d:Q114679007|Q114679007]] | ''[[:d:Q114679007|Luisa Cunha]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Portugal|Portugal]] plastic artist, installatsioonikunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, [[Kunstnik|kunstnik]] (1949–2026) ♀ | ''[[:d:Q98552221|plastic artist]]''<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q12075688|Q12075688]] | ''[[:d:Q12075688|Ivan Abramov]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]]<br/>[[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kambarka]] | | |- | [[:d:Q13103004|Q13103004]] | ''[[:d:Q13103004|Henri Metz]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Luksemburgi arst | [[arst]] | [[Luksemburg]] | [[Esch-sur-Alzette]] | | |- | [[:d:Q137590646|Q137590646]] | ''[[:d:Q137590646|Nikoline Høie]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Norra]] | | [[Marbella]] | |- | [[:d:Q140454979|Q140454979]] | ''[[:d:Q140454979|Nathan Fitzgerald]]'' | data-sort-value="1998" | 1998<br/>1999 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Jalgpallur (1998–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q140455418|Q140455418]] | ''[[:d:Q140455418|Morembaye Bruno]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Tšaad|Tšaad]] Doctor (†2026) ♂ | ''[[:d:Q4618975|Doctor]]'' | [[Tšaad]] | | ''[[:d:Q333074|Moundou]]'' | |- | [[:d:Q140579039|Q140579039]] | ''[[:d:Q140579039|Bill Smale]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene, filantroop (1952–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1610257|Q1610257]] | ''[[:d:Q1610257|Herman Chernoff]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Füüsik|füüsik]], statistik, [[Õppejõud|õppejõud]], Chairperson of the Institute of Mathematical Statistics (1923–2026) ♂; Fellow of the American Statistical Association, Fellow of the American Mathematical Society, Fellow of the Institute of Mathematical Statistics, Wilks Memorial Award, Emanuel and Carol Parzen Prize for Statistical Innovation; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], American Mathematical Society, Institute of Mathematical Statistics; notable work Chernoff bound, Matrix Chernoff bound, Chernoff's distribution, Chernoff face | [[matemaatik]]<br/>[[füüsik]]<br/>''[[:d:Q2732142|statistik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Boston]] | |- | [[:d:Q16337182|Q16337182]] | ''[[:d:Q16337182|Chico Simões]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arst|arst]], Brazilian state deputy (1950–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1791176|Dom Joaquim]]'' | | |- | [[:d:Q1658011|Q1658011]] | [[Iivo Nei]] | data-sort-value="1931" | 1931-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Eesti maletaja ja sporditegelane | [[maletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q16676795|Q16676795]] | ''[[:d:Q16676795|Vladislav Misevich]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]] (1945–2026) ♂; Honored Artist of the Belarusian SSR | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Orenburg]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q20897730|Q20897730]] | ''[[:d:Q20897730|John Van Antwerp Fine, Jr.]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Ameerika Ühendriikide kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q88109112|balkanologist]]''<br/>''[[:d:Q26132815|Byzantinist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q983837|Williamstown]]'' | | |- | [[:d:Q23685211|Q23685211]] | ''[[:d:Q23685211|Telman Salahov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] jalgpallur (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Aserbaidžaan]] | [[Gəncə]] | | |- | [[:d:Q273532|Q273532]] | [[Louise Lasser]] | data-sort-value="1939" | 1939-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q2741152|Q2741152]] | ''[[:d:Q2741152|Megas]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Island|islandlased]] [[Laulja|laulja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Rokkmuusik|Rock-muusik]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1945–2026) ♂; Icelandic Music Awards | [[laulja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Rokkmuusik|Rock-muusik]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Island]] | [[Reykjavík]] | | |- | [[:d:Q28653396|Q28653396]] | ''[[:d:Q28653396|Edward Yedikiselov]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (1932–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | [[Thbilisi]] | [[Jerevan]] | |- | [[:d:Q4332697|Q4332697]] | ''[[:d:Q4332697|Vladimir Okrepilov]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1944–2026) ♂; [[Austuse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Sõpruse orden]], Honoured Worker of Science and Technology of the RSFSR, Russian government prize for science and technology, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Russian President's Prize in the field of education, Prize of the Government of the Russian Federation in the field of education, Peterburi aukodanik, "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], mälestusmedal "300 aastat Peterburi", Order of St. Prince Vladimir, Order of St. Sergius of Radonezh, Order of St. Seraphim of Sarov, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 3rd class; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], Fifth Civic Chamber of the Russian Federation (2014–2017), Sixth Civic Chamber of the Russian Federation (2017–2020) | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q5538749|Q5538749]] | ''[[:d:Q5538749|George E. Johnson]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (fl. 1954–) (1927–2026) ♂; Horatio Alger Award | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q945338|Richton]]'' | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q5663228|Q5663228]] | ''[[:d:Q5663228|Alberto Lettieri]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Argentina ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q6162939|Villars, Buenos Aires]]'' | |- | [[:d:Q63346142|Q63346142]] | ''[[:d:Q63346142|Artashes Alexanyan]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Armeenia näitleja | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q7041632|Q7041632]] | ''[[:d:Q7041632|Nitzan Gilady]]'' | data-sort-value="1901" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Iisraeli filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q75308144|Q75308144]] | ''[[:d:Q75308144|Hugh Seymour]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1943–2026) ♂; child of Leopold Seymour, Sheila Butler; spouse of Emma Henderson, Camilla Leigh, Georgina Baillie | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q828462|Q828462]] | ''[[:d:Q828462|Bertram Jäger]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Bürs]] | [[Bludenz]] | |- | [[:d:Q95459591|Q95459591]] | ''[[:d:Q95459591|Jana Pauly]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-06 | Näituse kuraator, kunstiajaloolane, [[Kuraator|kuraator]] (1944–2026) ♀ | ''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kuraator]] | | [[Chrudim]] | | |- | [[:d:Q111379391|Q111379391]] | [[Toomas Turb]] | data-sort-value="1957" | 1957-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Eesti kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | [[Surju]] | | |- | [[:d:Q11452969|Q11452969]] | ''[[:d:Q11452969|Mayako Muroi]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Jaapani pianist | [[pianist]] | [[Jaapan]] | | ''[[:d:Q11251371|Seijō]]'' | |- | [[:d:Q11628078|Q11628078]] | ''[[:d:Q11628078|Taiichirō Nishikawa]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Arakawa]] | | |- | [[:d:Q12045120|Q12045120]] | ''[[:d:Q12045120|Petr Šmolka]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1946–2026) ♂ | [[psühholoog]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q122764800|Q122764800]] | ''[[:d:Q122764800|Maher Younis]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Palestiina poliitik | [[poliitik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q2859313|'Ara]]'' | | |- | [[:d:Q13057072|Q13057072]] | ''[[:d:Q13057072|Abul Kashem Fazlul Haq]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] esseist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1944–2026) ♂; Bangla Academy Literary Award | ''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[toimetaja]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q2344833|Kishoreganj District]]'' | | |- | [[:d:Q137645359|Q137645359]] | ''[[:d:Q137645359|Andre Omer Siregar]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Indoneesia diplomaat | [[diplomaat]] | | | | |- | [[:d:Q140440865|Q140440865]] | ''[[:d:Q140440865|Róbert Bak]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Ungari|Ungari]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kriitik|kriitik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1985–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kriitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ungari]] | [[Berettyóújfalu]] | | |- | [[:d:Q140560495|Q140560495]] | ''[[:d:Q140560495|Rahel Yohannes]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1947–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | | | | |- | [[:d:Q15429477|Q15429477]] | ''[[:d:Q15429477|Bert de Jong]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Senate of the Netherlands (1945–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q953169|Westzaan]]'' | ''[[:d:Q2690779|Vierhouten]]'' | |- | [[:d:Q1925286|Q1925286]] | ''[[:d:Q1925286|Marjan Berk]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], radio drama actor (1932–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q33527010|Zeist]]'' | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q24545762|Q24545762]] | [[Teet Korsten]] | data-sort-value="1967" | 1967-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | eesti ajakirjanik, tõlkija, endine vaimulik | [[ajakirjanik]]<br/>[[vaimulik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Eesti]] | | | |- | [[:d:Q3107169|Q3107169]] | ''[[:d:Q3107169|Giovanni Fanello]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q54727|Pizzo]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q3328462|Q3328462]] | ''[[:d:Q3328462|José Manuel Díaz Novoa]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Hispaania]] | [[Gijón]] | [[Gijón]] | |- | [[:d:Q3917193|Q3917193]] | ''[[:d:Q3917193|Piatro Sadoŭski]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Valgevene poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q20458965|Budźkaŭščyna]]'' | | ''[[:d:Q6537717|Studzionki]]'' |- | [[:d:Q39503985|Q39503985]] | ''[[:d:Q39503985|Renata Ford]]'' | data-sort-value="1971" | 1971 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Kanada|Kanada]] person (1971–2026) ♀; spouse of [[Rob Ford]] | | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q4826341|Q4826341]] | ''[[:d:Q4826341|Moshe David Herr]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Iisraeli ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q5224654|Q5224654]] | ''[[:d:Q5224654|Darrell Jackson]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q52818160|Q52818160]] | ''[[:d:Q52818160|Ahmed Amar]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Alžeeria|Alžeeria]] jalgpallur (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q852276|Sidi Bel Abbès]]'' | ''[[:d:Q185134|Tlemcen]]'' | |- | [[:d:Q5495264|Q5495264]] | ''[[:d:Q5495264|Pascual Guerrieri]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Argentina|Argentina]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1934–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q55102323|Q55102323]] | ''[[:d:Q55102323|Boris Chudetsky]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1947–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Putšež]] | | |- | [[:d:Q5852458|Q5852458]] | ''[[:d:Q5852458|Eutimio Martino]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Hispaania ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlkija]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q6161855|Vierdes de Sajambre]]'' | ''[[:d:Q1929323|Villagarcía de Campos]]'' | |- | [[:d:Q6084505|Q6084505]] | ''[[:d:Q6084505|Zihni Göktay]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Türgi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Türgi]] | [[Fatih]] | ''[[:d:Q739547|Maltepe]]'' | ''[[:d:Q578506|Karacaahmet Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6203799|Q6203799]] | [[Jiří Pták]] | data-sort-value="1946" | 1946-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | tšehhi sõudja | ''[[:d:Q1690874|coxswain]]'' | [[Tšehhi]] | [[Děčín]] | | |- | [[:d:Q6700790|Q6700790]] | ''[[:d:Q6700790|Luis Margani]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q111327389|mootorsõiduki elektrik]]''<br/>[[bassist]] | [[Argentina]] | [[Sitsiilia maakond]] | | |- | [[:d:Q6849200|Q6849200]] | ''[[:d:Q6849200|Mike Wallace]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[México]] | |- | [[:d:Q7498783|Q7498783]] | ''[[:d:Q7498783|Shirley Kitchen]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Augusta (Georgia)|Augusta]] | | |- | [[:d:Q7694210|Q7694210]] | ''[[:d:Q7694210|Teejan Bai]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-05 | India laulja | [[laulja]] | [[India]] | [[Chhattisgarh|Chhattīsgarh]] | ''[[:d:Q372773|Raipur]]'' | |- | [[:d:Q11008361|Q11008361]] | ''[[:d:Q11008361|Koço Qëndro]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Albaania näitleja | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q113509824|Q113509824]] | ''[[:d:Q113509824|Ntuthuko Mahlaba]]'' | data-sort-value="1981" | 1981<br/>1982 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Poliitik|poliitik]] (1981–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q113644914|Q113644914]] | ''[[:d:Q113644914|Mohansinh Chhotubhai Rathava]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | India poliitik | | [[India]] | | | |- | [[:d:Q12010986|Q12010986]] | ''[[:d:Q12010986|Yngvar Gjessing]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Norra|norralased]] meteoroloog, professor (1938–2026) ♂; Knight First Class of the Order of St. Olav‎ | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]'' | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Bergen]] | ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]'' |- | [[:d:Q120577096|Q120577096]] | ''[[:d:Q120577096|Vlasta Petříková]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Person (†2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q126005740|Q126005740]] | ''[[:d:Q126005740|Sachiko Tokugawa]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Jaapani maalikunstnik | | [[Jaapan]] | | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q1346457|Q1346457]] | ''[[:d:Q1346457|Albert Sous]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Saksamaa skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q211423|kullassepp]]'' | [[Saksamaa]] | [[Stolberg]] | | |- | [[:d:Q140437312|Q140437312]] | ''[[:d:Q140437312|Roger Svensson]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Rootsi|rootslased]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Bassist|bassist]], [[Laulja|laulja]] (1965–2026) ♂; member of [[Marduk (ansambel)|Marduk]], Devils Whorehouse | [[kitarrist]]<br/>[[bassist]]<br/>[[laulja]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q140543577|Q140543577]] | ''[[:d:Q140543577|Ana Filgueiras]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Political activist (1935–2026) ♀ | ''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | | | | |- | [[:d:Q140568092|Q140568092]] | ''[[:d:Q140568092|Shahed Kamal]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q1534904|Q1534904]] | ''[[:d:Q1534904|Hermann Meyn]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Bremervörde]] | | |- | [[:d:Q1551210|Q1551210]] | ''[[:d:Q1551210|Grzegorz Miętus]]'' | data-sort-value="1993" | 1993-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Poola|poolakad]] suusahüppaja (1993–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Poola]] | [[Zakopane]] | | |- | [[:d:Q15709818|Q15709818]] | ''[[:d:Q15709818|Bogusław Zmudziński]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Poola|poolakad]] filmikriitik, film scholar, [[Filosoof|filosoof]] (1951–2026) ♂; Honoris Gratia | ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>''[[:d:Q4220878|film scholar]]''<br/>[[filosoof]] | [[Poola]] | [[Opole]] | | |- | [[:d:Q15876488|Q15876488]] | ''[[:d:Q15876488|Hugo Van Rompaey]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Belgia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>[[teoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q464454|Geel]]'' | ''[[:d:Q464454|Geel]]'' | |- | [[:d:Q1871013|Q1871013]] | ''[[:d:Q1871013|Lothar Voigtländer]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dirigent|dirigent]] (1943–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[helilooja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dirigent]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Leisnig]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q2457119|Q2457119]] | ''[[:d:Q2457119|Gerard Daandels]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | ''[[:d:Q9844|Helmond]]'' | |- | [[:d:Q316720|Q316720]] | ''[[:d:Q316720|Moritz de Hadeln]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Šveits|Šveits]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]], filmikriitik (1940–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör | [[filmirežissöör]]<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]'' | [[Šveits]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Exeter]] | [[Nyon]] | |- | [[:d:Q319402|Q319402]] | ''[[:d:Q319402|Adolf Seger]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Saksamaa|sakslased]] maadleja, [[Sportlane|sportlane]], [[Kirjakandja]] (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''<br/>[[sportlane]]<br/>[[Kirjakandja]] | [[Saksamaa]] | [[Freiburg]] | [[Freiburg]] | |- | [[:d:Q3311218|Q3311218]] | ''[[:d:Q3311218|Michel el-Khoury]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Liibanoni poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | ''[[:d:Q130842|French mandate of Lebanon]]''<br/>[[Liibanon]] | [[Beirut]] | | |- | [[:d:Q364679|Q364679]] | ''[[:d:Q364679|William Reynolds Archer]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | ''[[:d:Q1374001|Stanley]]'' | |- | [[:d:Q375549|Q375549]] | ''[[:d:Q375549|Adriano Caprioli]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, [[Preester|preester]], Roman Catholic Bishop of Reggio Emilia-Guastalla (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''<br/>[[preester]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q40109|Solbiate Olona]]'' | ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]'' | |- | [[:d:Q39053587|Q39053587]] | ''[[:d:Q39053587|Fouzia Habib]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Pakistani poliitik | [[poliitik]] | [[Pakistan]] | | | |- | [[:d:Q4964978|Q4964978]] | ''[[:d:Q4964978|Brian Paisley]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Kanada filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Kanada]] | | [[Puerto Escondido]] | |- | [[:d:Q51288104|Q51288104]] | ''[[:d:Q51288104|Sparky D]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] räppar, [[Muusik|muusik]] (1965–2026) ♀ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q5739578|Q5739578]] | ''[[:d:Q5739578|Robbie Francevic]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rallisõitja (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q59246127|Q59246127]] | ''[[:d:Q59246127|Waldemar Borges]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Poliitik|poliitik]], state deputy of Pernambuco (1958–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q6525061|Q6525061]] | ''[[:d:Q6525061|Leonard Abramson]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1932–2026) ♂; member of Mega Group | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pennsylvania]] | | |- | [[:d:Q7341755|Q7341755]] | ''[[:d:Q7341755|Robert B. Sloan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | Person (1949–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q7383779|Q7383779]] | ''[[:d:Q7383779|Rya W. Zobel]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1931–2026) ♀; Margaret Brent Award | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q7538519|Q7538519]] | ''[[:d:Q7538519|Slaine Kelly]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1982–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q98252256|Q98252256]] | ''[[:d:Q98252256|Dominique Rousselot]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], technicians, employé de commerce, conseiller municipal de Locmaria, Mayor of Locmaria (1968–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q97767929|technicians]]''<br/>''[[:d:Q97767952|employé de commerce]]'' | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q128745|Le Palais]]'' | |- | [[:d:Q10556400|Q10556400]] | ''[[:d:Q10556400|Peter Higham]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Wigan]] | [[Wigan]] | |- | [[:d:Q107226586|Q107226586]] | ''[[:d:Q107226586|Joachim Tsopanoglou]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | Eastern Orthodox priest, [[Rektor|rektor]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]'' | | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q135287979|Q135287979]] | ''[[:d:Q135287979|Aldo Loiodice]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; member of Associazione italiana dei costituzionalisti | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q13495|Trani]]'' | | |- | [[:d:Q140426709|Q140426709]] | ''[[:d:Q140426709|José Manuel Grilo]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Portel (1960–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q133830225|Portel]]'' | ''[[:d:Q29524758|Hospital do Espírito Santo de Évora]]'' | |- | [[:d:Q140427979|Q140427979]] | ''[[:d:Q140427979|Giánnis Dendrinós]]'' | data-sort-value="1983" | 1983 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1983–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q140460052|Q140460052]] | ''[[:d:Q140460052|Fay Panckhurst]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1930–2026) ♀ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Uus-Meremaa]] | | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q140582318|Q140582318]] | ''[[:d:Q140582318|Zoran Roca]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂ | [[geograaf]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Zagreb]] | | |- | [[:d:Q14515761|Q14515761]] | ''[[:d:Q14515761|Viliumas Malinauskas]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Leedu|leedulased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], muuseumidirektor (1942–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Leedu]] | [[Marijampolė omavalitsus]] | | |- | [[:d:Q15075984|Q15075984]] | ''[[:d:Q15075984|Vladimir Stepanov]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1963–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4494152|Fiódorovskaya]]'' | [[Armavir (Venemaa)|Armavir]] | |- | [[:d:Q16734292|Q16734292]] | ''[[:d:Q16734292|William Pattinson]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q241684|Cockermouth]]'' | | |- | [[:d:Q17097179|Q17097179]] | ''[[:d:Q17097179|Torunn Isberg]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Norra|norralased]] artistic gymnast (1949–2026) ♀; Porsgrund's Porcelain Factory Honor Prize | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]'' | [[Norra]] | [[Mossi vald|Moss]] | | |- | [[:d:Q1751336|Q1751336]] | ''[[:d:Q1751336|Rainer Dörrzapf]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Saksamaa|sakslased]] tõstja (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Ludwigshafen]] | | |- | [[:d:Q17582678|Q17582678]] | ''[[:d:Q17582678|Yervant Gianikian]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Armeenia|Armeenia]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmimonteerija, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], filmistsenarist, filmioperaator, [[Videokujundaja|videokunstnik]], [[Lavastaja|režissöör]] (1942–2026) ♂; spouse of Angela Ricci Lucchi | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Armeenia]]<br/>[[Itaalia]] | [[Merano|Merano vald]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q18225345|Q18225345]] | ''[[:d:Q18225345|Lydia Maximus]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | [[Boom (Belgia)|Boom]] | | |- | [[:d:Q18541958|Q18541958]] | ''[[:d:Q18541958|Mihail Mocan]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Moldova|Moldova]] [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Moldova]] | | | |- | [[:d:Q20481215|Q20481215]] | ''[[:d:Q20481215|József Géza Sinkovics]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Ungari|Ungari]] [[Arst|arst]], infectious disease physician, mikrobioloog, onkoloog, immunoloog (1924–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q11494960|infectious disease physician]]''<br/>''[[:d:Q3779582|mikrobioloog]]''<br/>''[[:d:Q16062369|onkoloog]]''<br/>''[[:d:Q12119633|immunoloog]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q2164532|Q2164532]] | ''[[:d:Q2164532|Roman Candio]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | Šveitsi kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q64478|Murgenthal]]'' | | |- | [[:d:Q2176559|Q2176559]] | ''[[:d:Q2176559|Rupert Kroisleitner]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Austria|Austria]] [[Praost|praost]] (1939–2026) ♂; Großes Goldenes Ehrenzeichen des Landes Steiermark, Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria | [[praost]] | [[Austria]] | [[Wenigzell]] | | |- | [[:d:Q27805294|Q27805294]] | ''[[:d:Q27805294|Trevor Fishlock]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], broadcaster (1941–2026) ♂; Foreign Reporter of the Year | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]'' | | ''[[:d:Q204720|Hereford]]'' | [[Cardiff]] | |- | [[:d:Q290306|Q290306]] | ''[[:d:Q290306|Shahrnush Parsipur]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | Iraani romaanikirjanik | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[sotsioloog]] | [[Iraan]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Teheran]] | | |- | [[:d:Q34143953|Q34143953]] | ''[[:d:Q34143953|Lydia Möcklinghoff]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], [[Zooloog|zooloog]], teadlane, tropical ecologist (1981–2026) ♀ | [[autor]]<br/>[[zooloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q126107471|tropical ecologist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wilhelmshaven]] | [[Campo Grande]] | |- | [[:d:Q3446004|Q3446004]] | ''[[:d:Q3446004|Zrinko Ogresta]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1958–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Horvaatia]] | ''[[:d:Q266168|Virovitica]]'' | | |- | [[:d:Q4179288|Q4179288]] | ''[[:d:Q4179288|Yekaterina Zhemchuzhnaya]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (fl. 1960–) (1944–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Sõpruse orden]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; spouse of Георгий Николаевич Жемчужный | [[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Štšokino]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4706119|Q4706119]] | ''[[:d:Q4706119|Alan Banks]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Liverpool]] | | |- | [[:d:Q5389799|Q5389799]] | ''[[:d:Q5389799|Erling Diesen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Norra|norralased]] [[Insener|insener]], مدير موارد المياه والطاقة (1932–2026) ♂ | [[insener]] | [[Norra]] | [[Modumi vald]] | [[Askeri vald]] | |- | [[:d:Q56352031|Q56352031]] | ''[[:d:Q56352031|João Felgueiras]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Portugal|Portugal]] regular cleric, [[Preester|preester]] (1921–2026) ♂; Grand Officer of the Order of Liberty | ''[[:d:Q2138822|regular cleric]]''<br/>[[preester]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1009474|Caldelas]]'' | [[Dili]] | |- | [[:d:Q56411787|Q56411787]] | ''[[:d:Q56411787|József Tóth]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Ungari|Ungari]]-[[Kanada|kanada]] hüdrogeoloog (1933–2026) ♂; Meinzer Award | ''[[:d:Q35380338|hüdrogeoloog]]'' | [[Ungari]]<br/>[[Kanada]] | [[Békés]] | [[Edmonton]] | |- | [[:d:Q5811070|Q5811070]] | ''[[:d:Q5811070|Weiron Holmberg]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1935–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q57417269|Gamlestads church parish]]'' | ''[[:d:Q21566380|Släp]]'' | |- | [[:d:Q5859746|Q5859746]] | ''[[:d:Q5859746|Fernando Kliche]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Uruguay|Uruguay]] [[Näitleja|näitleja]], [[Loomaarst|loomaarst]] (1954–2026) ♂; child of Walter Kliche; notable work Marrón Glacé | [[näitleja]]<br/>[[loomaarst]] | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q5941617|Q5941617]] | ''[[:d:Q5941617|Manouchehr Farid]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | Iraani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Iraan]] | [[Teheran]] | | |- | [[:d:Q60648688|Q60648688]] | ''[[:d:Q60648688|Isabel Blanco]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Galicia|Galicia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1962–2026) ♀ | [[advokaat]]<br/>[[kirjanik]] | [[Galicia]] | [[Vigo]] | [[Vigo]] | |- | [[:d:Q6198563|Q6198563]] | ''[[:d:Q6198563|Jim Tracy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q985409|Jackson]]'' | ''[[:d:Q501766|Murfreesboro]]'' | |- | [[:d:Q6251878|Q6251878]] | ''[[:d:Q6251878|John Parisella]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] hobuste treener (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q6776258|Q6776258]] | ''[[:d:Q6776258|Martin Naughton]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene (1939–2026) ♂; member of [[Iiri Kuninglik Akadeemia]]; spouse of Carmel Naughton | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Dundalk]] | | |- | [[:d:Q72608485|Q72608485]] | ''[[:d:Q72608485|Sepp Biebl]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-03 | Kiiruisutaja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | | [[München]] | | |- | [[:d:Q1066006|Q1066006]] | ''[[:d:Q1066006|Charles Sanderson]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02<br/>2026-07-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, member of the House of Lords, esimees (1933–2026) ♂; [[Knight Bachelor]]; child of Charles Plummer Sanderson, Martha Evelyn Gardiner; spouse of Frances Elizabeth Macauley | [[ettevõtja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q632993|Melrose]]'' | | |- | [[:d:Q109535871|Q109535871]] | ''[[:d:Q109535871|Graham Bradley]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Džoki (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q846750|džoki]]'' | | | | |- | [[:d:Q12314256|Q12314256]] | ''[[:d:Q12314256|Gregers Dirckinck-Holmfeld]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Taani ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[autor]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q1298558|Q1298558]] | ''[[:d:Q1298558|Tibor Szilágyi]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Ungari näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]'' |- | [[:d:Q131835994|Q131835994]] | ''[[:d:Q131835994|Graham Malaghan]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene (1944–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, honorary doctor of Victoria University of Wellington; child of Leonard Aloysius Patrick Malaghan; notable work Malaghan Institute of Medical Research | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q133601129|Q133601129]] | ''[[:d:Q133601129|Michiko Hirayama]]'' | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Kunstnik|kunstnik]], esseist (1926–2026) ♀; child of Tsunejirō Matsuyama; spouse of Ikuo Hirayama | [[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | | |- | [[:d:Q139412880|Q139412880]] | ''[[:d:Q139412880|Apostolos Papageorgiou]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Kreeka|Kreeka]]-[[Kanada|kanada]] [[Arst|arst]], [[Professor|professor]], korvpallur (1937–2026) ♂; child of Nikolaos A. Papageorgiou | [[arst]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Kreeka]]<br/>[[Kanada]] | [[Vólos]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q140482856|Q140482856]] | ''[[:d:Q140482856|Wiesław Gądek]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Poola|poolakad]] [[Insener|insener]], teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂ | [[insener]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q140494050|Q140494050]] | ''[[:d:Q140494050|Aleksandar Kadijević]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Arhitektuuriajaloolane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''<br/>[[õpetaja]] | | [[Belgrad]] | | |- | [[:d:Q16083777|Q16083777]] | ''[[:d:Q16083777|Goran Rakočević]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Serbia korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Serbia]]<br/>[[Jugoslaavia]] | [[Belgrad]] | | |- | [[:d:Q16113897|Q16113897]] | ''[[:d:Q16113897|Nihal Sri Ameresekere]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Sri Lanka]] | [[Kandy]] | | |- | [[:d:Q1710473|Q1710473]] | ''[[:d:Q1710473|Juan Frausto Pallares]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, auxiliary bishop, titular bishop (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q49944695|Tomelópez]]'' | [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo León]] | |- | [[:d:Q20895471|Q20895471]] | ''[[:d:Q20895471|Jean-Pierre Tagliaferri]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XIII ringkond|Pariisi 13. ringkond]] | | |- | [[:d:Q2118784|Q2118784]] | ''[[:d:Q2118784|Miroslav Pribanić]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Horvaatia|Horvaatia]] käsipallur, käsipallitreener (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''<br/>''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]'' | [[Horvaatia]] | ''[[:d:Q5707|Bjelovar]]'' | | |- | [[:d:Q21288516|Q21288516]] | ''[[:d:Q21288516|Atia Islam Anne]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Bangladeshi maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Pakistan]] | [[Dhaka]] | | |- | [[:d:Q22099761|Q22099761]] | ''[[:d:Q22099761|Lam Wing-kee]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-12 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] raamatukaupmees (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]'' | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | [[Briti Hongkong]] | ''[[:d:Q6724292|Mackay Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q2441011|Q2441011]] | ''[[:d:Q2441011|Tommy Hunter]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Kanada laulja | [[laulja]] | [[Kanada]] | [[London (Kanada)|London]] | [[London (Kanada)|London]] | |- | [[:d:Q2965390|Q2965390]] | ''[[:d:Q2965390|Christian Lambert]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], [[Ametnik|ametnik]], Prefect of Seine-Saint-Denis, directeur central des Compagnies républicaines de sécurité, private secretary, division manager (1946–2026) ♂; Auleegioni komandör, Commander of the National Order of Merit | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[ametnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q208812|Corbeil-Essonnes]]'' | | |- | [[:d:Q3197697|Q3197697]] | ''[[:d:Q3197697|Kjell Nilsson]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], tõstja (1949–2026) ♂; spouse of Kate Ferguson | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | [[Rootsi]] | [[Göteborg]] | [[Queensland]] | |- | [[:d:Q3292114|Q3292114]] | ''[[:d:Q3292114|Marie-Madeleine Dieulangard]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Saint-Nazaire]] | | |- | [[:d:Q38475120|Q38475120]] | [[Margus Tammekivi]] | data-sort-value="1956" | 1956-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q50995749|sporditegelane]]''<br/>[[advokaat]] | [[Eesti]] | [[Kõpu]] | | |- | [[:d:Q4272097|Q4272097]] | ''[[:d:Q4272097|Hikaru Kurosaki]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kaskadöör]]<br/>''[[:d:Q1866686|diver]]'' | [[Jaapan]] | [[Sakai]] | ''[[:d:Q1205928|Motobu]]'' | |- | [[:d:Q4940440|Q4940440]] | ''[[:d:Q4940440|Åsa Brandt]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Rootsi|rootslased]] klaasikunstnik (1940–2026) ♀ | ''[[:d:Q2865798|klaasikunstnik]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q948117|Mariestad]]'' | | |- | [[:d:Q51668397|Q51668397]] | ''[[:d:Q51668397|Владимир Александрович Денежкин]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1942–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]] | [[õpetaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Krasnojarsk]] | [[Rostov Doni ääres]] | |- | [[:d:Q534983|Q534983]] | ''[[:d:Q534983|Giacomo Lanzetti]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of Alba Pompeia, bishop of Alghero-Bosa, titular bishop, auxiliary bishop (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q9187|Carmagnola]]'' | [[Torino]] | |- | [[:d:Q56035992|Q56035992]] | ''[[:d:Q56035992|Jenny Zaharopoulou]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], game show host, teatrinäitleja, filminäitleja (1941–2026) ♀; member of Hellenic Actors Union, DIONYSOS Greek Performers Royalties Collection Society | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q22662561|game show host]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Kreeka]] | [[Lefkáda (linn)|Lefkáda]] | | ''[[:d:Q64209898|Zografou cemetery]]'' |- | [[:d:Q6198713|Q6198713]] | ''[[:d:Q6198713|Jim Walden]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, Canadian football player (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1065452|Aberdeen]]'' | ''[[:d:Q499681|Coeur d'Alene]]'' | |- | [[:d:Q6384780|Q6384780]] | ''[[:d:Q6384780|Keith Mitchell]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49274|Garland]]'' | | |- | [[:d:Q7150300|Q7150300]] | ''[[:d:Q7150300|Paul Dobson]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[majandusteadlane]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q215752|Hartlepool]]'' | | |- | [[:d:Q7648604|Q7648604]] | ''[[:d:Q7648604|Susana Freyre]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1945–2026) (1929–2026) ♀; spouse of Carlos Hugo Christensen, Hugo Moser | [[näitleja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q52535|Rosario]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q824025|Q824025]] | ''[[:d:Q824025|Bernd Rauschenbach]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusteadlane, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q9201641|Q9201641]] | ''[[:d:Q9201641|Danuta Grabowska]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], Poola seimi liige, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1942–2026) ♀; Knight of the Order of Polonia Restituta, Naeratuse orden | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Poola]] | [[Radom]] | | |- | [[:d:Q95308612|Q95308612]] | ''[[:d:Q95308612|Dieter Sturm]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-02 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dramaturg|dramaturg]], Germanist, teatriteadlane (1936–2026) ♂; Fritz Kortner Prize | [[dramaturg]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q102341393|Q102341393]] | ''[[:d:Q102341393|Anthony Hunter]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q105063973|Q105063973]] | ''[[:d:Q105063973|Jean-François Coste]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] seafarer, [[Purjetaja|purjetaja]] (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q12038843|seafarer]]''<br/>[[purjetaja]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q1055731|Q1055731]] | ''[[:d:Q1055731|József Horák]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Rumeenia keemik | [[keemik]] | [[Rumeenia]] | [[Cluj-Napoca]] | | |- | [[:d:Q106669584|Q106669584]] | ''[[:d:Q106669584|Valerie Brathwaite]]'' | data-sort-value="1938" | 1938<br/>1940 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Trinidadi ja Tobago skulptor | [[skulptor]] | [[Trinidad ja Tobago]]<br/>[[Venezuela]] | ''[[:d:Q1023712|San Fernando]]'' | | |- | [[:d:Q110318599|Q110318599]] | ''[[:d:Q110318599|Bronwyn Hayward]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, [[Tantsija|tantsija]] (1968–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[tantsija]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q11114265|Q11114265]] | ''[[:d:Q11114265|Leung Shan]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]] [[Näitleja|näitleja]] (1945–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Briti Hongkong]] | [[Guangzhou]] | [[Kanada]] | |- | [[:d:Q111412447|Q111412447]] | [[Toomas Kaldma]] | data-sort-value="1943" | 1943-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Eesti jalgpallur ja kohtunik | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallikohtunik]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q114989|Q114989]] | ''[[:d:Q114989|Moritz Borman]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q11533084|Q11533084]] | ''[[:d:Q11533084|Akiko Hayashi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Jaapani illustraator | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q11606860|picture book writer]]'' | [[Jaapan]] | [[Toshima]] | ''[[:d:Q846338|Suwa]]'' | |- | [[:d:Q11642756|Q11642756]] | ''[[:d:Q11642756|Kōichi Nabatame]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Jaapani maalikunstnik | ''[[:d:Q16485594|Nihonga painter]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q117317519|Q117317519]] | ''[[:d:Q117317519|Yasmin]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Näitleja|näitleja]] (1935–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Pakistan]] | | | |- | [[:d:Q11963323|Q11963323]] | ''[[:d:Q11963323|Cecilie Brinck Rygel]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Norra|norralased]] võistlustantsija (1968–2026) ♀; spouse of Kim Rygel, disestablishment | ''[[:d:Q67164844|võistlustantsija]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q12075901|Q12075901]] | ''[[:d:Q12075901|Mykola Avramenko]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Treener|treener]] (1951–2026) ♂; Honored Worker of Physical Culture and Sports of Ukraine, [[NSV Liidu meistersportlane]] | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4262393|Lypa]]'' | | |- | [[:d:Q12173814|Q12173814]] | ''[[:d:Q12173814|Mykola Yanchenko]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Ukraina helilooja | [[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kanava (Vinnõtsja oblast)|Kanava]] | ''[[:d:Q1999944|Stryzhavka]]'' | [[Kanava (Vinnõtsja oblast)|Kanava]] |- | [[:d:Q1222614|Q1222614]] | ''[[:d:Q1222614|Dieter Pitthan]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502934|Klingenberg am Main]]'' | | |- | [[:d:Q12282255|Q12282255]] | ''[[:d:Q12282255|Iossif Surchadzhiev]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Bulgaaria näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q123184700|Q123184700]] | ''[[:d:Q123184700|Aitana Alberti León]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Argentina|Argentina]]-[[Hispaania|hispaania]]-[[Kuuba|kuuba]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], teadlane, [[Luuletaja|luuletaja]], antropoloog (1941–2026) ♀; child of Rafael Alberti, María Teresa León | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Argentina]]<br/>[[Hispaania]]<br/>[[Kuuba]] | [[Buenos Aires]] | [[Havanna]] | |- | [[:d:Q12404693|Q12404693]] | ''[[:d:Q12404693|Barbara Harshav]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1940–2026) ♀ | [[tõlkija]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q124368741|Q124368741]] | ''[[:d:Q124368741|Ekavi Chatzizogidou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Person (†2026) ♀; spouse of Takis Diamantopoulos | | | | | |- | [[:d:Q12771161|Q12771161]] | ''[[:d:Q12771161|Martin Sarvaš]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Telesaatejuht, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], laulusõnade kirjutaja, music publicist (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q108333755|music publicist]]'' | | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q130458739|Q130458739]] | ''[[:d:Q130458739|Antonio Antonini]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Argentina arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q133618135|Q133618135]] | ''[[:d:Q133618135|Knut Sivertsen (1957-)]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1957–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | | | |- | [[:d:Q1387181|Q1387181]] | ''[[:d:Q1387181|John Ripard]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Malta|Malta]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1930–2026) ♂ | [[purjetaja]] | [[Malta]] | [[Sliema]] | | |- | [[:d:Q139004193|Q139004193]] | ''[[:d:Q139004193|Albertus Akkermann]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1967–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q17075271|Borkum]]'' | ''[[:d:Q17075271|Borkum]]'' | |- | [[:d:Q139474173|Q139474173]] | ''[[:d:Q139474173|Robin Erica Wagner-Pacifici]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♀ | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q140393123|Q140393123]] | ''[[:d:Q140393123|Vladimir McTavish]]'' | data-sort-value="1955" | 1955<br/>1956 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1955–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[koomik]] | | | | |- | [[:d:Q140398163|Q140398163]] | ''[[:d:Q140398163|Santiago Ríos]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q28135085|acting coach]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44213|Paraná]]'' | | |- | [[:d:Q140405035|Q140405035]] | ''[[:d:Q140405035|Amos Gueta]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (1951–2026) ♂ | [[rabi]] | [[Iisrael]] | [[Tripoli]] | ''[[:d:Q192225|Netanya]]'' | |- | [[:d:Q140456322|Q140456322]] | ''[[:d:Q140456322|Anastasiia Berezovska]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1987–2026) ♀ | | [[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q140463701|Q140463701]] | ''[[:d:Q140463701|Jean-Jacques Issermann]]'' | data-sort-value="1923" | 1923 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arst|arst]] (1923–2026) ♂; [[Auleegioni orden]], [[Ordre national du Mérite]] | [[arst]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q140471959|Q140471959]] | ''[[:d:Q140471959|Ivan Hodáč]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] executive (1946–2026) ♂; child of Ivan Hodáč | ''[[:d:Q978044|executive]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q140475354|Q140475354]] | ''[[:d:Q140475354|Roger Beilby]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Raadiosaatejuht (†2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | | | | |- | [[:d:Q140534021|Q140534021]] | ''[[:d:Q140534021|Renaud Simhon]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Windsurfer (†2026) ♂ | ''[[:d:Q13382487|windsurfer]]'' | | | | |- | [[:d:Q140572981|Q140572981]] | ''[[:d:Q140572981|Alexander Barsukov]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Poliitik|poliitik]] (1955–2026) | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q14950206|Q14950206]] | ''[[:d:Q14950206|LeRoy Irvin]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1087169|Fort Dix]]'' | ''[[:d:Q4750886|Anaheim Hills]]'' | |- | [[:d:Q18541622|Q18541622]] | ''[[:d:Q18541622|Alexandru Madgearu]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Rumeenia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Rumeenia]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q18645034|Q18645034]] | ''[[:d:Q18645034|Rajko Šugman]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Sloveenia ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Sloveenia]] | ''[[:d:Q8009692|Gorišnica]]'' | | |- | [[:d:Q18786246|Q18786246]] | ''[[:d:Q18786246|Valery Maksimov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1938–2026) ♂; [[Austuse märk]], Honoured Physician of the Russian Federation, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], VDNKh bronze medal | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q20740519|Q20740519]] | ''[[:d:Q20740519|Hans Aarsleff]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Taani keeleteadlane | [[õppejõud]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q946886|Rungsted]]'' | | |- | [[:d:Q22004125|Q22004125]] | ''[[:d:Q22004125|Russell Alldread]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Drag queen|drag queen]], competition judge (1931–2026) ♂ | [[drag queen]]<br/>''[[:d:Q52008309|competition judge]]'' | | ''[[:d:Q2922719|Bowmanville]]'' | | |- | [[:d:Q25543401|Q25543401]] | ''[[:d:Q25543401|Nurlana Aliyeva]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♀; Honorary Teacher of the Republic of Azerbaijan, Shohrat Order | [[õppejõud]] | [[Aserbaidžaan]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Gəncə]] | | |- | [[:d:Q292487|Q292487]] | ''[[:d:Q292487|Edna Arbel]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kohtunik|kohtunik]], Justice of the Supreme Court of Israel (1944–2026) ♀ | [[kohtunik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q30086288|Q30086288]] | ''[[:d:Q30086288|Mirjam Škrk]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Sloveenia jurist | [[jurist]]<br/>[[kohtunik]] | [[Sloveenia]] | [[Ljubljana]] | | |- | [[:d:Q30880243|Q30880243]] | ''[[:d:Q30880243|Viktor Kozhevnikov]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1952–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Habarovsk]] | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q3181686|Q3181686]] | ''[[:d:Q3181686|John Hamm]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Kanada]] | [[New Glasgow (Nova Scotia)]] | | |- | [[:d:Q31822036|Q31822036]] | ''[[:d:Q31822036|Новосёлов Марк Ефимович]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]] (1950–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1400464|Voyvozh]]''<br/>[[Komi ANSV]] | | |- | [[:d:Q4246340|Q4246340]] | [[Sergei Kulitšenko]] | data-sort-value="1978" | 1978-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Venemaa]] | [[Karagandõ]] | | |- | [[:d:Q47458585|Q47458585]] | ''[[:d:Q47458585|Knut Harry Sivertsen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Norra|norralased]] [[Autor|autor]], [[Kirjakandja]], põllumees, professional in the arts industry, kultuuritegelane (1941–2026) ♂; King's Medal of Merit in Silver; spouse of Toril Sivertsen | [[autor]]<br/>[[Kirjakandja]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q10549958|professional in the arts industry]]''<br/>''[[:d:Q65148768|kultuuritegelane]]'' | [[Norra]] | [[Beiarni vald]] | ''[[:d:Q101228591|Tollådalen]]'' | ''[[:d:Q4580646|Høyforsmoen Chapel]]'' |- | [[:d:Q47674395|Q47674395]] | ''[[:d:Q47674395|André Romus]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Belgia|Belgia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1936–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q711079|Theux]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q4935169|Q4935169]] | ''[[:d:Q4935169|Bobby Irvine]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1020354|Carrickfergus]]'' | | |- | [[:d:Q50087893|Q50087893]] | ''[[:d:Q50087893|Tigran Tangamyan]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Bioloog|bioloog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1941–2026) ♂; Presidential Medal of Gratitude | [[bioloog]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | ''[[:d:Q3653125|Gandzani]]'' | | |- | [[:d:Q5955706|Q5955706]] | ''[[:d:Q5955706|Julio Revuelta]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Burgos]] | | |- | [[:d:Q6024406|Q6024406]] | ''[[:d:Q6024406|Cengiz Gündoğdu]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Türgi|Türgi]] [[Autor|autor]], kirjanduskriitik (1943–2026) ♂ | [[autor]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q6174849|Q6174849]] | ''[[:d:Q6174849|Óscar Levín Coppel]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q40194|Mazatlan]]'' | | |- | [[:d:Q6211321|Q6211321]] | ''[[:d:Q6211321|Joe Melson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q6390002|Q6390002]] | ''[[:d:Q6390002|Kenneth R. Cox]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ohio]] | | |- | [[:d:Q65587363|Q65587363]] | ''[[:d:Q65587363|Noël Laignel]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], pensionär, ouvriers qualifiés de type industriel, Mayor of Croisy, conseiller communautaire du Pays de Nérondes, conseiller municipal de Croisy (1950–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1749879|pensionär]]''<br/>''[[:d:Q97768251|ouvriers qualifiés de type industriel]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q689546|Q689546]] | ''[[:d:Q689546|George Howarth]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q7240831|Prescot Urban District]]'' | | |- | [[:d:Q7823239|Q7823239]] | ''[[:d:Q7823239|Tony Rayns]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | Suurbritannia kirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>''[[:d:Q1642960|pundit]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q2195681|subtitler]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Oxford]] | [[London]] | |- | [[:d:Q7916959|Q7916959]] | ''[[:d:Q7916959|Vasilis Leventis]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q12874064|Messini]]'' | [[Ateena]] | ''[[:d:Q138650662|Voula cemetery]]'' |- | [[:d:Q7976786|Q7976786]] | ''[[:d:Q7976786|Wayne Worcester]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q767364|Keene]]'' | | |- | [[:d:Q8017004|Q8017004]] | ''[[:d:Q8017004|William Poon]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] peakokk (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q80435985|Q80435985]] | ''[[:d:Q80435985|Axel Juhl-Jørgensen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] general contractor, Kinnisvaraarendaja, [[Konsul (diplomaatia)|Konsul]] (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q289612|general contractor]]''<br/>''[[:d:Q17487600|Kinnisvaraarendaja]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q1961686|Gårslev]]'' | | |- | [[:d:Q86334649|Q86334649]] | ''[[:d:Q86334649|Václav Cejpek]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] teatriteadlane, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1953–2026) ♂; City of Brno Award | ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]''<br/>[[dramaturg]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlkija]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q90819393|Q90819393]] | ''[[:d:Q90819393|Giovanni Cereti]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Teoloog|teoloog]], [[Preester|preester]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[preester]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q981566|Q981566]] | ''[[:d:Q981566|Roger Vangheluwe]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | [[Belgia|Belgia]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Bruges (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Belgia]] | [[Roeselare vald]] | ''[[:d:Q306131|Solesmes Abbey]]'' | |- | [[:d:Q1178609|Q1178609]] | ''[[:d:Q1178609|Gergely Molnár]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Ungari muusik | [[muusik]]<br/>[[diskor]] | [[Ungari]] | No/unknown value | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q118395729|Q118395729]] | ''[[:d:Q118395729|Gustavo Gallón Giraldo]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Colombia|Colombia]] inimõiguste aktivist (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Colombia]] | [[Cali]] | [[Genf]] | |- | [[:d:Q12283544|Q12283544]] | ''[[:d:Q12283544|Konstantin Zankov]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] filmioperaator (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q124638905|Q124638905]] | ''[[:d:Q124638905|Rudolf Flaška]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Politseinik|politseinik]], criminal investigator (†2026) ♂ | [[politseinik]]<br/>''[[:d:Q1726903|criminal investigator]]'' | | | | |- | [[:d:Q124740880|Q124740880]] | ''[[:d:Q124740880|Marek Veinfurt]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Arst|arst]], internist, gastroenteroloog, [[Perearst]] (†2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]''<br/>''[[:d:Q19280221|gastroenteroloog]]''<br/>[[Perearst]] | | | | |- | [[:d:Q12881074|Q12881074]] | ''[[:d:Q12881074|Michalis Mosios]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Kreeka näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | ''[[:d:Q2714384|Keratea]]'' | ''[[:d:Q115203617|Cemetery of Vyronas]]'' |- | [[:d:Q1327436|Q1327436]] | ''[[:d:Q1327436|Tibor Pál Tóth]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Ungari|Ungari]] sisekujundaja (1942–2026) ♂; Munkácsy preemia; member of Hungarian Art Academy | ''[[:d:Q2133309|sisekujundaja]]'' | [[Ungari]] | [[Nagykanizsa]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q140535665|Q140535665]] | ''[[:d:Q140535665|Nils Tumat]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Oberstaatsanwalt (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q2011012|Oberstaatsanwalt]]'' | | [[Hamburg]] | [[Oldenburg]] | |- | [[:d:Q140535809|Q140535809]] | ''[[:d:Q140535809|Ульяна Андреевна Воробьёва]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1987–2026) ♀ | [[õpetaja]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4323663|Novodonetske]]'' | [[Slovjansk]] | [[Kramatorsk]] |- | [[:d:Q15789875|Q15789875]] | ''[[:d:Q15789875|Brigitte Servatius]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[linnapea]]<br/>[[õpetaja]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q1690891|Q1690891]] | ''[[:d:Q1690891|Joaquín Gimeno Lahoz]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q978004|La Mata de los Olmos]]'' | | |- | [[:d:Q17125995|Q17125995]] | ''[[:d:Q17125995|Irén Henrik]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Ungari|Ungari]] filmioperaator (1937–2026) ♀; spouse of Attila Dargay | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q18644905|Q18644905]] | ''[[:d:Q18644905|Pavle Čelik]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Politseinik|politseinik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], koolijuht (1941–2026) ♂; Order of Freedom of the Republic of Slovenia | [[politseinik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]'' | [[Sloveenia]] | ''[[:d:Q2558523|Volča]]'' | | |- | [[:d:Q1884936|Q1884936]] | ''[[:d:Q1884936|Mahmoud Mollaghasemi]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Iraan|Iraan]] maadleja (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Iraan]] | [[Teheran]] | | |- | [[:d:Q2298882|Q2298882]] | ''[[:d:Q2298882|Victor Willis]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Ameerika Ühendriikide laulja (1951—2026) | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Dallas]] | | |- | [[:d:Q24939114|Q24939114]] | ''[[:d:Q24939114|Viktor Sagaradze]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1941–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Tagil]] | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q2544347|Q2544347]] | ''[[:d:Q2544347|Walter Fuchs]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Saksamaa|sakslased]] raadiosaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], saatejuht, non-fiction writer, [[Insener|insener]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>[[insener]] | [[Saksamaa]] | [[Offenburg]] | | |- | [[:d:Q2592977|Q2592977]] | ''[[:d:Q2592977|Karen Clark]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1018681|Fort Sill]]'' | | |- | [[:d:Q3417159|Q3417159]] | ''[[:d:Q3417159|Radu Mărginean]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rumeenia]] | [[Arad]] | [[Arad]] | |- | [[:d:Q3573413|Q3573413]] | ''[[:d:Q3573413|Yves-Marie Bercé]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17132038|palaeographer]]''<br/>[[arhivaar]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q196639|Mesterrieux]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3754347|Q3754347]] | ''[[:d:Q3754347|Augusto Borderas]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Hispaania]] | [[Irun]] | | |- | [[:d:Q463977|Q463977]] | ''[[:d:Q463977|Daniel Melingo]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Argentina laulja | [[klarnetist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[saksofonist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q540297|Q540297]] | ''[[:d:Q540297|Vijaya Mehta]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | India näitleja | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q11909|Vadodara]]'' | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q5403090|Q5403090]] | ''[[:d:Q5403090|Ethel Cochrane]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131393615|community college teacher]]''<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q6689725|Lourdes]]'' | [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]] | |- | [[:d:Q5693043|Q5693043]] | ''[[:d:Q5693043|Farzad Jamshidi]]'' | data-sort-value="1970" | 1970 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Iraan|Iraan]] telesaatejuht, saatejuht (1970–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q5952590|Q5952590]] | ''[[:d:Q5952590|Juan Sotomayor]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Peruu|Peruu]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Linnapea|linnapea]] (1954–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q2634400|Constitutional Province of Callao]]'' | | |- | [[:d:Q59656296|Q59656296]] | ''[[:d:Q59656296|Elio Cotena]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] [[Sportlane|sportlane]] (1945–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | [[Napoli]] | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q65153157|Q65153157]] | ''[[:d:Q65153157|Frank Polson]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1952–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Kanada]] | [[Ville-Marie (linn)]] | | |- | [[:d:Q6660315|Q6660315]] | ''[[:d:Q6660315|P. A. Madhavan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q7262543|Q7262543]] | ''[[:d:Q7262543|Puviarasu]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | India kirjanik | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | [[Coimbatore]] | |- | [[:d:Q75250193|Q75250193]] | ''[[:d:Q75250193|Andrew Wemyss]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1925–2026) ♂; child of Michael Wemyss of that Ilk, Victoria Cavendish-Bentinck; spouse of Janet Althea Scott | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q78187089|Q78187089]] | ''[[:d:Q78187089|Jaroslav Foltýn]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Õpetaja|õpetaja]], muusikapedagoog, [[Muusik|muusik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1935–2026) ♂ | [[viiuldaja]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Český Těšín]] | | |- | [[:d:Q81485925|Q81485925]] | ''[[:d:Q81485925|Angela Rosengart]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Šveits|Šveits]] kunstikoguja, kunstikaupmees (1932–2026) ♀; Award Pin of Lucerne; child of Siegfried Rosengart | ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]'' | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q95095243|Q95095243]] | ''[[:d:Q95095243|Pavel Matoušek]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-30 | [[Diakon|diakon]], Christian minister, sõjaväekaplan (1967–2026) ♂ | [[diakon]]<br/>''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>''[[:d:Q918824|sõjaväekaplan]]'' | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q109494910|Q109494910]] | ''[[:d:Q109494910|Лавренов, Лев Николаевич]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1932–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orenburg]] | | |- | [[:d:Q110305566|Q110305566]] | ''[[:d:Q110305566|Francesco Pio Marcoccia]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]], linnaplaneerija, mayor of Viterbo (1946–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]'' | [[Itaalia]] | [[Perugia]] | [[Viterbo]] | |- | [[:d:Q112351794|Q112351794]] | ''[[:d:Q112351794|Jaroslav Sýbek]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Fotoajakirjanik, [[Fotograaf|fotograaf]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''<br/>[[fotograaf]] | | [[Praha]] | [[České Budějovice]] | |- | [[:d:Q11728361|Q11728361]] | ''[[:d:Q11728361|Josef Přibyl]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Maletaja|maletaja]] (1947–2026) ♂ | [[maletaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q12260358|Q12260358]] | ''[[:d:Q12260358|Jesus Mari Zabarte]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Hispaania|Hispaania]] person (1945–2026) ♂; member of [[Euskadi Ta Askatasuna|Euskadi ta Askatasuna]]; child of Joxepa Arregi | | [[Hispaania]] | [[Arrasate]] | [[Arrasate]] | |- | [[:d:Q130725481|Q130725481]] | ''[[:d:Q130725481|Carmen Grez Zuloaga]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Person (1929–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q131628330|Q131628330]] | ''[[:d:Q131628330|Шупта Дмитро Романович]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Arst|arst]], [[Kirurg|kirurg]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1938–2026) ♂; Міжнародна літературно-мистецька премія імені Григорія Сковороди, Honored Worker of Culture of Ukraine | [[arst]]<br/>[[kirurg]]<br/>[[luuletaja]] | | ''[[:d:Q4248267|Kurinka]]'' | [[Odessa]] | |- | [[:d:Q133765335|Q133765335]] | ''[[:d:Q133765335|John Nevile]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Austraalia majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | | [[Perth (Austraalia)|Perth]] | | |- | [[:d:Q14024849|Q14024849]] | ''[[:d:Q14024849|José Antonio Torres Sáez]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q50681172|guardia civil]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1358286|Chercos]]'' | | |- | [[:d:Q140383604|Q140383604]] | ''[[:d:Q140383604|Vicente Lage]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1933–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | ''[[:d:Q1638413|Itabira]]'' | [[Belo Horizonte]] | |- | [[:d:Q140387092|Q140387092]] | ''[[:d:Q140387092|Ramesh Mohanty]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filminäitleja (1943–2026) ♂; Sangeet Natak Akademi Award | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Briti India]]<br/>[[India]] | | | |- | [[:d:Q140395743|Q140395743]] | ''[[:d:Q140395743|Carlos Silva]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Venezuela insener | [[insener]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | ''[[:d:Q873405|La Guaira]]'' | |- | [[:d:Q140412657|Q140412657]] | ''[[:d:Q140412657|Saleem Al-Ashqar]]'' | data-sort-value="1994" | 1994 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Palestiina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | | [[Gaza]] | |- | [[:d:Q16346242|Q16346242]] | ''[[:d:Q16346242|Mustafa Manwar]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Bangladeshi kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q1688300|Jashore]]'' | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q17266164|Q17266164]] | ''[[:d:Q17266164|Gennady Ireykin]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Tüürimees]], lennundusinsener, [[Sportlane|sportlane]] (1940–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Honoured Test Navigator of the USSR, [[NSV Liidu meistersportlane]]; notable work Letno-Issledovatelʹskij Institut Imeni M. M. Gromova, 1941-2001 : sobytija, ljudi ; [k 60-letiju LII Im. M. M. Gromova] | [[Tüürimees]]<br/>''[[:d:Q15895020|lennundusinsener]]''<br/>[[sportlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18764779|Akshuat]]'' | | |- | [[:d:Q17410584|Q17410584]] | ''[[:d:Q17410584|Tan Liong Houw]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Indoneesia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Indoneesia]] | [[Surabaya]] | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q17411322|Q17411322]] | ''[[:d:Q17411322|Michael Oatley]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Person (1935–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | | | | | |- | [[:d:Q18640519|Q18640519]] | ''[[:d:Q18640519|Ron Raper]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2918802|Camperdown]]'' | | |- | [[:d:Q2031510|Q2031510]] | ''[[:d:Q2031510|Les Mills]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kergejõustiklane, [[Poliitik|poliitik]], kuulitõukaja, [[Ettevõtja|ettevõtja]], kettaheitja, Mayor of Auckland City (1934–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Companion of the New Zealand Order of Merit; spouse of Colleen Mills | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q13381689|kettaheitja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q15262068|New Lynn]]'' | | |- | [[:d:Q24003248|Q24003248]] | ''[[:d:Q24003248|Karel Pexidr]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Jurist|jurist]], regional writer, [[Filosoof|filosoof]], [[Pianist|pianist]] (fl. 1958–) (1929–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q21140478|regional writer]]''<br/>[[filosoof]]<br/>[[pianist]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q27768122|Q27768122]] | ''[[:d:Q27768122|Bob Maaskant]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Hollandi jalgpallitreener | [[jalgpallitreener]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Rotterdam]] | | |- | [[:d:Q28058282|Q28058282]] | ''[[:d:Q28058282|Joël Raguénès]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q326149|Le Conquet]]'' | [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]] | |- | [[:d:Q31751192|Q31751192]] | ''[[:d:Q31751192|Сөләймәнова Фәниә Байгилде ҡыҙы]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Laulja|laulja]] (1939–2026) ♀; People's Artist of the Republic of Bashkortostan, Merited Worker of Culture of Bashkortostan; spouse of Ahmet Suleymanov | [[ajakirjanik]]<br/>[[laulja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4448137|Syrtlanovo]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q3751271|Q3751271]] | ''[[:d:Q3751271|Franco Devescovi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Itaalia koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q3808169|Q3808169]] | ''[[:d:Q3808169|Jesus Carlos da Silva]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-26<br/>1943-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1756922|Baldim]]'' | ''[[:d:Q841226|Sete Lagoas]]'' | |- | [[:d:Q3840363|Q3840363]] | ''[[:d:Q3840363|Luis Gini]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Paraguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q1093471|Piribebuy]]'' | | |- | [[:d:Q42295371|Q42295371]] | ''[[:d:Q42295371|Покусаев, Борис Григорьевич]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1940–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]] | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q4459782|Q4459782]] | ''[[:d:Q4459782|Vitor Tolmatshov]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Venemaa|venelased]] person (1951–2026) ♂; "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Austuse orden]], Russian government prize for science and technology, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], заслуженный работник ракетно-космической промышленности Российской Федерации, Order of Holy Prince Daniel of Moscow, Russian Federation Government Certificate of Honour | | [[Venemaa]] | [[Buguruslan]] | | |- | [[:d:Q4775596|Q4775596]] | ''[[:d:Q4775596|Antoinette Miggiani]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Malta|Malta]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1937–2026) ♀; Midalja għall-Qadi tar-Repubblika | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Malta]] | | | |- | [[:d:Q4958469|Q4958469]] | ''[[:d:Q4958469|Penelope Keith]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja, telesaatejuht, High Sheriff of Surrey, Deputy Lieutenant of Surrey (1940–2026) ♀; [[Laurence Olivier Award]], Dame Commander of the Order of the British Empire, Briti impeeriumi ordu komandör, Briti impeeriumi ordu ohvitser | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3139238|Sutton]]'' | ''[[:d:Q2158126|Milford]]'' | |- | [[:d:Q5218479|Q5218479]] | ''[[:d:Q5218479|Daniel Poudrier]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Thetford Mines]] | | |- | [[:d:Q55283625|Q55283625]] | ''[[:d:Q55283625|Tami Bezaleli Shohet]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]] (1953–2026) ♀; Shoshana Ish Shalom Art Award; child of Isaac Bar-Moshe | [[maalikunstnik]]<br/>[[kunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q56589787|Q56589787]] | ''[[:d:Q56589787|Antonino Cattaneo]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Itaalia|Itaalia]] biofüüsik, neuroteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]], [[Academia Europaea]] | ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''<br/>''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Pisa]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q6027350|Q6027350]] | ''[[:d:Q6027350|Lars Olsson]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Rootsi|rootslased]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], koomiksikunstnik (1938–2026) ♂; The Alvar Appeltofft Memorial Award | [[raamatukoguhoidja]]<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10489080|Eskilstuna Fors församling]]'' | | |- | [[:d:Q6472864|Q6472864]] | ''[[:d:Q6472864|Valer Brylow]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | Valgevene arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[diplomaat]] | [[Valgevene]] | [[Gomel|Homiel]] | | |- | [[:d:Q6726424|Q6726424]] | ''[[:d:Q6726424|Madan Mohan Lakhera]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q7405410|Q7405410]] | ''[[:d:Q7405410|Salmān al-Ḥusaynī al-Nadwī]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[India|India]] [[Filosoof|filosoof]], [[Ulama]], jutlustaja, [[Professor|professor]] (1954–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[Ulama]]<br/>''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''<br/>[[professor]] | [[India]] | [[Lucknow]] | [[Lucknow]] | |- | [[:d:Q75617452|Q75617452]] | ''[[:d:Q75617452|Humphrey Smith]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1944–2026) ♂; child of Geoffrey Smith, Rosamond Woollcombe; spouse of Julia Gladstone | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q94297182|Q94297182]] | ''[[:d:Q94297182|Prezell R. Robinson]]'' | data-sort-value="1923" | 1923 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1923–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q85745718|Batesville]]'' | | |- | [[:d:Q964137|Q964137]] | [[Ervin László]] | data-sort-value="1932" | 1932-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-29 | [[Ungari|Ungari]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Filosoof|filosoof]], non-fiction writer, [[Pianist|pianist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♂; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]], International Academy of Philosophy of Science, World Academy of Art and Science, International Academy for Systems and Cybernetic Sciences | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>[[pianist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ungari]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Budapest]] | ''[[:d:Q157762|Cecina]]'' | |- | [[:d:Q106777902|Q106777902]] | ''[[:d:Q106777902|Wilford Lloyd Baumes]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (†2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q112404256|Q112404256]] | ''[[:d:Q112404256|Klaus Fehn]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Geograaf|geograaf]] (1936–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q11377400|Q11377400]] | ''[[:d:Q11377400|Rentarō Imanishi]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, baseball manager (1924–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q1186921|baseball manager]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11966661|Q11966661]] | ''[[:d:Q11966661|Egil Ulateig]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1946–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q124847976|Q124847976]] | ''[[:d:Q124847976|Klaus Märtens]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], kunstikaupmees (1937–2026) ♂ | [[autor]]<br/>''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q133463220|Q133463220]] | ''[[:d:Q133463220|Elene Abashidze]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Gruusia|Gruusia]] [[Geoloog|geoloog]], haridustöötaja (1922–2026) ♀ | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Gruusia]] | [[Tšiathura]] | | |- | [[:d:Q140380864|Q140380864]] | ''[[:d:Q140380864|Amílcar Romano]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], member of the Assembly of the Republic (1951–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q140385373|Q140385373]] | ''[[:d:Q140385373|Volodymyr Kononnikov]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Sõdur|sõdur]] (†2026) ♂; [[Bohdan Hmelnõtskõi orden]] | [[sõdur]] | [[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q140391395|Q140391395]] | ''[[:d:Q140391395|Eddie Bevans]]'' | data-sort-value="1985" | 1985 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Person (1985–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q140392926|Q140392926]] | ''[[:d:Q140392926|Aintzane López Azcona]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Õpetaja|õpetaja]], amateur artist (1996–2026) ♀ | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q59939361|amateur artist]]'' | | [[Pamplona]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q140447257|Q140447257]] | ''[[:d:Q140447257|Gerard de Braconier]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1955–2026) ♂; member of Toontje Lager, Captain Gumbo | [[kitarrist]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q1449455|Q1449455]] | ''[[:d:Q1449455|Franz Wieser]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Heilbronn]] | | |- | [[:d:Q1587303|Q1587303]] | ''[[:d:Q1587303|Hartmann Römer]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Saksamaa füüsik | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Wuppertal]] | | |- | [[:d:Q16090847|Q16090847]] | ''[[:d:Q16090847|Ken Lewis]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16167148|Q16167148]] | ''[[:d:Q16167148|Sonia Antinori]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Itaalia näitleja | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[Art director|kunstiline juht]] | [[Itaalia]] | [[Viareggio]] | | |- | [[:d:Q16594332|Q16594332]] | ''[[:d:Q16594332|Alla Chernova]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀; spouse of Leonid Menaker | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Peterburi]] | [[Komarovo kalmistu]] |- | [[:d:Q1692919|Q1692919]] | ''[[:d:Q1692919|Piotr Chmielowski]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Poola poliitik | [[poliitik]] | [[Poola]] | [[Chorzów]] | | |- | [[:d:Q1890046|Q1890046]] | ''[[:d:Q1890046|Manfred Vorderwülbecke]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Saksamaa|sakslased]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], spordiajakirjanik, non-fiction writer, suusainstruktor, toimetaja (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q3020534|suusainstruktor]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q19816915|Q19816915]] | ''[[:d:Q19816915|Sevgül Uludağ]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariik]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist (1958–2026) ♀; Courage in Journalism Award | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik]] | [[Nikosia]] | | |- | [[:d:Q22279156|Q22279156]] | ''[[:d:Q22279156|Neil McNeill]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Australian rules football player (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q26251515|Q26251515]] | ''[[:d:Q26251515|Teruki Gotō]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Jaapan|Jaapan]] political activist (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Jaapan]] | [[Kunitachi]] | | |- | [[:d:Q3147795|Q3147795]] | ''[[:d:Q3147795|Ideflawen]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Alžeeria|Alžeeria]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1957–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q3529010|Timizart]]'' | | |- | [[:d:Q4439309|Q4439309]] | ''[[:d:Q4439309|Gagik Stambolcyan]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Armeenia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2419397|Terapeut]]'' | [[Armeenia]] | [[Jerevan]] | [[Ararati maakond]] | |- | [[:d:Q5233202|Q5233202]] | ''[[:d:Q5233202|David E. Potter]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], esimees, trustee (1943–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Mountbatten Medal, Fellow of the Royal Academy of Engineering, [[Audoktor|audoktor]]; spouse of Elaine Potter | [[ettevõtja]] | [[Suurbritannia]] | [[East London]] | | |- | [[:d:Q55389628|Q55389628]] | ''[[:d:Q55389628|Gamal Mohamed]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Egiptus|Egiptus]] maadleja (1999–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q5949737|Q5949737]] | ''[[:d:Q5949737|Mohammad Kouchakpour]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Iraan|Iraan]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1955–2026) ♂ | [[fotograaf]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q5855657|Kapurchal]]'' | | |- | [[:d:Q6318053|Q6318053]] | ''[[:d:Q6318053|Justin Richards]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Suurbritannia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q990775|Epping]]'' | [[Warwickshire]] | |- | [[:d:Q6423887|Q6423887]] | ''[[:d:Q6423887|Knut Erling Granaas]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Norra|norralased]] kelguhokimängija (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q56885102|kelguhokimängija]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q56869|Askeri vald]]'' | | |- | [[:d:Q657955|Q657955]] | ''[[:d:Q657955|Wolfgang Paul]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q157798|watchmaker]]''<br/>''[[:d:Q211423|kullassepp]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q10921|Olsberg]]'' | ''[[:d:Q10921|Olsberg]]'' | |- | [[:d:Q6844261|Q6844261]] | ''[[:d:Q6844261|Mignon Dunn]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1928–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Memphis (Tennessee)|Memphis]] | | |- | [[:d:Q714964|Q714964]] | ''[[:d:Q714964|Artur Dmitriev]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] iluuisutaja, figure skating choreographer, iluuisutreener (1968–2026) ♂; "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]]; spouse of Tatiana Druchinina | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>''[[:d:Q55284884|figure skating choreographer]]''<br/>''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bila Tserkva]] | [[Moskva]] | [[Serafimovskoje kalmistu]] |- | [[:d:Q7499708|Q7499708]] | ''[[:d:Q7499708|Shoaib Ahmed]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[India|India]] äriinimene, [[Tarkvarainsener]] (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[Tarkvarainsener]] | [[India]] | [[Bengaluru|Bangalore]] | [[Bengaluru|Bangalore]] | |- | [[:d:Q7925964|Q7925964]] | ''[[:d:Q7925964|Victor H. Mair]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, korvpallur, [[Filoloog|filoloog]], sinoloog (1943–2026) ♂; member of [[Rahukorpus]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2668722|East Canton]]'' | [[Philadelphia]] | |- | [[:d:Q81215445|Q81215445]] | ''[[:d:Q81215445|Klaus Langrock]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] käsipallur, käsipallitreener (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''<br/>''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q9157138|Q9157138]] | ''[[:d:Q9157138|Antoni Misiaszek]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Poola|poolakad]] [[Presbüter|presbüter]] (1938–2026) ♂ | [[presbüter]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q9311117|Q9311117]] | ''[[:d:Q9311117|Robert Słaboń]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Poola|poolakad]] [[Sportlane|sportlane]], speedway rider (1953–2026) ♂; child of Adolf Słaboń | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q63243629|speedway rider]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q93244169|Q93244169]] | ''[[:d:Q93244169|Gerd Kleinheyer]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]] (1931–2026) ♂; member of KDStV Bavaria Bonn | [[jurist]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q95146579|Q95146579]] | ''[[:d:Q95146579|Marie Viková]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Näitleja|näitleja]] (1935–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Olomouc]] | | |- | [[:d:Q95208258|Q95208258]] | ''[[:d:Q95208258|Sibylle Badstübner-Gröger]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | [[Saksamaa|sakslased]] kunstiajaloolane (1935–2026) ♀; Ferdinand-von-Quast-Medaille; spouse of Ernst Badstübner | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q8920|Hellerau]]'' | | |- | [[:d:Q956678|Q956678]] | [[Vlado Janevski]] | data-sort-value="1960" | 1960-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-28 | Makedoonia laulja | [[laulja]] | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Skopje]] | [[Skopje]] | ''[[:d:Q84951945|Butel cemetery]]'' |- | [[:d:Q1111220|Q1111220]] | ''[[:d:Q1111220|David Andrews]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Iirimaa poliitik | ''[[:d:Q808967|barrister]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | [[Dublini krahvkond]] | |- | [[:d:Q11159106|Q11159106]] | ''[[:d:Q11159106|Per Vassbotn]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q48501|Stranda Municipality]]'' | | ''[[:d:Q10297243|Høybråten Church]]'' |- | [[:d:Q11455156|Q11455156]] | ''[[:d:Q11455156|Waldo Urrego]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Colombia näitleja | [[näitleja]] | [[Colombia]] | [[Bogotá]] | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q123937839|Q123937839]] | ''[[:d:Q123937839|Charles Leblanc]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1950–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q124101789|Q124101789]] | ''[[:d:Q124101789|Аляксандр Мікалаевіч Казека]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Valgevene luuletaja | [[luuletaja]] | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q124101792|Новы Юзін]]'' | | |- | [[:d:Q1299327|Q1299327]] | ''[[:d:Q1299327|Rune Mields]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Saksamaa kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Münster]] | [[Köln]] | |- | [[:d:Q134717752|Q134717752]] | ''[[:d:Q134717752|Dramane Yameogo]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Burkina Faso poliitik | [[magistraat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Burkina Faso]] | | [[Ouagadougou]] | |- | [[:d:Q140372321|Q140372321]] | ''[[:d:Q140372321|José Manuel Nobre Furtado]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Presidente da Câmara Municipal de Monchique (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q957663|Monchique]]'' | | |- | [[:d:Q140373851|Q140373851]] | ''[[:d:Q140373851|Зварич Ігор Михайлович]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Person (1959–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q140379661|Q140379661]] | ''[[:d:Q140379661|Giacomo Pinelli]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1975–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | ''[[:d:Q52240|Pontremoli]]'' | |- | [[:d:Q140453797|Q140453797]] | ''[[:d:Q140453797|Ray Keener]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Person (1956–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q140521955|Q140521955]] | ''[[:d:Q140521955|Ivan Kushniaruk]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Näitleja|näitleja]] (1991–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Valgevene]] | [[Łuniniec]] | | |- | [[:d:Q15076805|Q15076805]] | ''[[:d:Q15076805|Sergei Sorokin]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Teadlane|teadlane]] (1933–2026) ♂; child of [[Pitirim Sorokin]] | [[teadlane]] | | [[Winchester (Massachusetts)|Winchester]] | [[Winchester (Massachusetts)|Winchester]] | |- | [[:d:Q16211124|Q16211124]] | ''[[:d:Q16211124|Margaret Britton Vaughn]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Ameerika Ühendriikide luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q501766|Murfreesboro]]'' | | |- | [[:d:Q16398241|Q16398241]] | ''[[:d:Q16398241|Raisa Mkrtchyan]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Armeenia laulja | [[laulja]] | [[Armeenia]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Sevan]] | [[Jerevan]] | |- | [[:d:Q17158717|Q17158717]] | ''[[:d:Q17158717|Marokichi Sakaya]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Trummar|trummar]] (fl. 2012–) (1965–2026) ♂ | [[trummar]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q1981992|Q1981992]] | ''[[:d:Q1981992|Valery Fabrikant]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Venemaa matemaatik | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1154323|spree killer]]''<br/>[[matemaatik]] | [[Kanada]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Minsk]] | ''[[:d:Q24931057|Archambault Institution]]'' | |- | [[:d:Q20070496|Q20070496]] | ''[[:d:Q20070496|Mõkola Frolov]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | ukraina poliitik ja ajaloolane | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Zaporižžja]] | | |- | [[:d:Q2158180|Q2158180]] | ''[[:d:Q2158180|Paul Van De Vijver]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Belgia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Moerbeke-Waas|Moerbeke]] | ''[[:d:Q724025|Bornem]]'' | |- | [[:d:Q22959067|Q22959067]] | ''[[:d:Q22959067|Gilbert Emptaz]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] laskesportlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q22730|Haguenau]]'' | ''[[:d:Q960041|Verlhac-Tescou]]'' | |- | [[:d:Q2566682|Q2566682]] | ''[[:d:Q2566682|Anna Dawson]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]], filminäitleja (fl. 1965–1995) (1937–2026) ♀; spouse of John Boulter | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Bolton]] | ''[[:d:Q1185949|Kerikeri]]'' | |- | [[:d:Q317015|Q317015]] | ''[[:d:Q317015|Siegfried Verbeke]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Belgia|Belgia]] holocaust denier (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q42182030|holocaust denier]]'' | [[Belgia]] | [[Antwerpen]] | ''[[:d:Q189692|Genk]]'' | |- | [[:d:Q33246085|Q33246085]] | ''[[:d:Q33246085|Jean-Paul Jauffret]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] tennisist, önoloog, wine trader, ärijuht, [[Poliitik|poliitik]], president, [[Konsul (diplomaatia)|Konsul]], mayor's adjunct (1930–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Commander of the Order of Sports Merit; member of Académie du vin de Bordeaux | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]''<br/>''[[:d:Q3542795|önoloog]]''<br/>''[[:d:Q2556132|wine trader]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>[[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q2943078|Caudéran]]'' | [[Bordeaux]] | |- | [[:d:Q3537602|Q3537602]] | ''[[:d:Q3537602|K. Bhagyaraj]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | India filmirežissöör | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[autor]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q4502212|Q4502212]] | ''[[:d:Q4502212|Konstantin Khudyakov]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Venemaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[disainer]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q21674025|Tsarevchtchina]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4912575|Q4912575]] | ''[[:d:Q4912575|Billy G. Mills]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the Los Angeles City Council (1929–2026) ♂ | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q128244|Waco]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q5239363|Q5239363]] | ''[[:d:Q5239363|David S. Doty]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States District Court for the District of Minnesota, Senior Judge of the United States District Court for the District of Minnesota (1929–2026) ♂ | [[ohvitser]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q567530|Anoka]]'' | | |- | [[:d:Q528927|Q528927]] | ''[[:d:Q528927|Eeva Kilpi]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Soome kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[autor]] | [[Soome]] | [[Hiitola]] | ''[[:d:Q1668730|Tapiola]]'' | |- | [[:d:Q5981961|Q5981961]] | ''[[:d:Q5981961|Ian Kennedy Martin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Stsenarist|stsenarist]] (1936–2026) ♂; notable work The Sweeney | [[stsenarist]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q61858060|Q61858060]] | ''[[:d:Q61858060|Benjamín Trillo Trillo]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q10994781|A Ameixenda, Cee]]'' | | |- | [[:d:Q7519147|Q7519147]] | ''[[:d:Q7519147|Simon L. Leis, Jr.]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | Ameerika Ühendriikide advokaat | [[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hamiltoni maakond (Ohio)|Hamiltoni maakond]] | | |- | [[:d:Q87870|Q87870]] | ''[[:d:Q87870|Thomas Fey]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Pianist|pianist]], [[Dirigent|dirigent]], [[Muusik|muusik]] (1960–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q93240750|Q93240750]] | ''[[:d:Q93240750|Gilbert Van Belle]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Belgia|Belgia]] [[Teoloog|teoloog]], professor (1947–2026) ♂; Msgr Jozef Coppens Award | [[teoloog]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q3445977|Veldegem]]'' | ''[[:d:Q951571|Kessel-Lo]]'' | |- | [[:d:Q95255643|Q95255643]] | ''[[:d:Q95255643|Alfred Krovoza]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Saksamaa|sakslased]] sotsiaalteadlane, [[Dotsent|dotsent]], [[Psühholoog|psühholoog]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''<br/>[[dotsent]]<br/>[[psühholoog]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q702411|Rheydt]]'' | | |- | [[:d:Q9602529|Q9602529]] | ''[[:d:Q9602529|Alexei Bueno]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-27 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1963–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro osariik]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q115492474|Q115492474]] | ''[[:d:Q115492474|Rosetta Miller-Perry]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1934–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1130247|Coraopolis]]'' | | |- | [[:d:Q12364142|Q12364142]] | [[Huno Rätsep]] | data-sort-value="1927" | 1927-12-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Eesti keeleteadlane | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q1243024|Q1243024]] | ''[[:d:Q1243024|Mihály Pénzes]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Sopron]] | [[Győr]] | |- | [[:d:Q125473156|Q125473156]] | ''[[:d:Q125473156|Martha Lillard]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Person (1948–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q1297170|Q1297170]] | ''[[:d:Q1297170|Günter Lenz]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Saksamaa|sakslased]] džässmuusik, [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]], bandleader (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]'' | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q131531785|Q131531785]] | ''[[:d:Q131531785|Mickey York]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] rallisõitja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q137112691|Q137112691]] | ''[[:d:Q137112691|Raúl Castro]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1936–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Argentina]] | | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q138781944|Q138781944]] | ''[[:d:Q138781944|Новиков, Юрий Васильевич (государственный деятель)]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Person (1937–2026); [[Austuse märk]] | | | [[Kurgan]] | | |- | [[:d:Q139742436|Q139742436]] | ''[[:d:Q139742436|Yimvert Berroteran]]'' | data-sort-value="2008" | 2008-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Venezuela jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | ''[[:d:Q873405|La Guaira]]'' | |- | [[:d:Q140364251|Q140364251]] | ''[[:d:Q140364251|Saman Almeida]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Näitleja|näitleja]] (1965–2026) ♂ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q140366222|Q140366222]] | ''[[:d:Q140366222|ଦିଲ୍ଲୀପ ରାୟ]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[India|India]] filmioperaator (1957–2026) ♂; Odisha State Film Awards | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q171771|Bhubaneswar]]'' | |- | [[:d:Q140374940|Q140374940]] | ''[[:d:Q140374940|Mike O'Connor]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] field hockey player, kooliõpetaja, koolijuht, rahukohtunik (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Palmerston North]] | |- | [[:d:Q140377857|Q140377857]] | ''[[:d:Q140377857|Tapani Peltola]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Soome|soomlased]] bowler (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q4951095|bowler]]'' | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q140422394|Q140422394]] | ''[[:d:Q140422394|Kelly Yip]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Uus-Meremaa arhitekt | [[arhitekt]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q140520628|Q140520628]] | ''[[:d:Q140520628|Paige Ree Lohman]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Luuletaja|luuletaja]], stripper, [[Advokaat|advokaat]], Christian minister, [[Prostituut|prostituut]], seksitöötaja, digital creator, aktivist (1991–2026); member of [[Delta Gamma]], Phi Alpha Delta | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q1141526|stripper]]''<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>[[prostituut]]<br/>''[[:d:Q852857|seksitöötaja]]''<br/>''[[:d:Q111263847|digital creator]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | | | | |- | [[:d:Q15068068|Q15068068]] | ''[[:d:Q15068068|Кадыржанов, Кайрат Камалович]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Taldõkorgan]] | | |- | [[:d:Q16626116|Q16626116]] | ''[[:d:Q16626116|Alain Roux]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | [[Pariisi IX ringkond|Pariisi 9. ringkond]] | |- | [[:d:Q16714424|Q16714424]] | ''[[:d:Q16714424|Tamás Horváth]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Ungari|Ungari]] [[Maletaja|maletaja]] (1951–2026) ♂ | [[maletaja]] | [[Ungari]] | [[Zalaegerszeg]] | | |- | [[:d:Q16729756|Q16729756]] | ''[[:d:Q16729756|David Hencke]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1947–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q16734310|Q16734310]] | ''[[:d:Q16734310|John T. Pawlikowski]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Republic of Poland | [[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q1720967|Q1720967]] | ''[[:d:Q1720967|Kadir İnanır]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Türgi näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[näitleja]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q375020|Fatsa]]'' | ''[[:d:Q140366629|Acıbadem Fulya Hospital]]'' | ''[[:d:Q21527241|Ulus Cemetery]]'' |- | [[:d:Q18388170|Q18388170]] | ''[[:d:Q18388170|Philip Doyle]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Iirimaa|Iirimaa]] rugby union coach (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q15041977|rugby union coach]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q18544333|Q18544333]] | ''[[:d:Q18544333|Emilian Nica]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-02-12<br/>1972 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Teoloog|teoloog]], Eastern Orthodox priest, [[Piiskop|piiskop]] (1972–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q2547229|Berezeni]]'' | | |- | [[:d:Q19908677|Q19908677]] | ''[[:d:Q19908677|V. P. Demin]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1935–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Nõukogude Venemaa]] | | |- | [[:d:Q2016602|Q2016602]] | ''[[:d:Q2016602|Bob Rusche]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht, radio DJ, saatejuht (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q10730252|radio DJ]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q204027|Q204027]] | [[Sergei Ivanov]] | data-sort-value="1953" | 1953-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | diplomaat, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit | ''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Moskva]] | [[Trojekurovo kalmistu]] |- | [[:d:Q20657184|Q20657184]] | ''[[:d:Q20657184|Tom Ligon]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q948329|karakternäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q24206402|Q24206402]] | ''[[:d:Q24206402|Daniel Oliver]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1939–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | ''[[:d:Q282802|Mattapoisett]]'' | |- | [[:d:Q2536512|Q2536512]] | ''[[:d:Q2536512|Věra Linhartová]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Tšehhi kirjanik | [[dramaturg]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q15991218|japanoloog]]''<br/>[[kuraator]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Brno]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q2879278|Q2879278]] | ''[[:d:Q2879278|Bahige Tabbara]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Liibanoni poliitik | [[poliitik]] | [[Liibanon]] | [[Beirut]] | | |- | [[:d:Q3013959|Q3013959]] | ''[[:d:Q3013959|Daniel Druet]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Prantsusmaa skulptor | [[skulptor]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XIV ringkond|Pariisi 14. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3200059|Q3200059]] | ''[[:d:Q3200059|Krzysztof Styczynski]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1964–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1345116|Jouy]]'' | [[Chartres]] | |- | [[:d:Q3423902|Q3423902]] | ''[[:d:Q3423902|Reinhard von Nagel]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Klavessiinimeister, esimees (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q39069833|klavessiinimeister]]'' | | [[Mannheim]] | [[Pariisi XI ringkond|Pariisi 11. ringkond]] | |- | [[:d:Q388028|Q388028]] | ''[[:d:Q388028|Manfred Ritschel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2498730|Unterreichenbach]]'' | | |- | [[:d:Q4249560|Q4249560]] | ''[[:d:Q4249560|Nail Kutlugildin]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Išimbai]] | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q47672358|Q47672358]] | ''[[:d:Q47672358|Cui Kun]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] [[Õppejõud|õppejõud]], mehaanikainsener (1925–2026) ♂; member of Chinese Academy of Engineering | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | [[Jinan Shi]] | | |- | [[:d:Q5836735|Q5836735]] | ''[[:d:Q5836735|Ernestina Pais]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Argentina|Argentina]] telesaatejuht, äriinimene, raadiosaatejuht, [[Näitleja|näitleja]] (1972–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[näitleja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q2164117|San Isidro]]'' | |- | [[:d:Q58693706|Q58693706]] | ''[[:d:Q58693706|Bendix Trier]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], prehistorian, [[Arheoloog|arheoloog]], muuseumidirektor (1930–2026) ♂; child of Jost Trier | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''<br/>[[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q6209541|Q6209541]] | ''[[:d:Q6209541|Joe Doering]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Columbus (Ohio)|Columbus]] | |- | [[:d:Q63861978|Q63861978]] | ''[[:d:Q63861978|Bahij Tabbara]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Liibanoni poliitik | [[poliitik]]<br/>[[professor]]<br/>[[advokaat]] | [[Liibanon]] | [[Beirut]] | [[Beirut]] | ''[[:d:Q64729641|Al-Bachoura cemetery]]'' |- | [[:d:Q6397369|Q6397369]] | ''[[:d:Q6397369|Kevin Roberts]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Australian rules football player (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q65047401|Q65047401]] | ''[[:d:Q65047401|史维祥]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Person (1928–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q6531252|Q6531252]] | ''[[:d:Q6531252|Leslie Woodhead]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] documentary filmmaker, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], produtsent, [[Stsenarist|stsenarist]] (1937–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q7070151|Q7070151]] | ''[[:d:Q7070151|Nurlan Motuev]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Kõrgõzstani poliitik | [[poliitik]] | [[Kõrgõzstan]] | ''[[:d:Q3541520|Chaek]]'' | | |- | [[:d:Q8291334|Q8291334]] | ''[[:d:Q8291334|Wang Luolin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Hiina poliitik | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q71355|Huanggang]]'' | | |- | [[:d:Q8543796|Q8543796]] | ''[[:d:Q8543796|Andreas Koller]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | Austria ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q95146765|Q95146765]] | ''[[:d:Q95146765|František Wiendl]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] vastupanuvõitleja (1923–2026) ♂; participant in the resistance and resistance against communism, USTR Prize for Freedom, Democracy and Human Rights | ''[[:d:Q1397808|vastupanuvõitleja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Klatovy]] | | |- | [[:d:Q99162532|Q99162532]] | ''[[:d:Q99162532|Jacqueline Feldman]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], Director of Research at CNRS (1936–2026) ♀ | [[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q3029430|Director of Research at CNRS]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi VI ringkond|Pariisi 6. ringkond]] | ''[[:d:Q192574|Hyères]]'' | |- | [[:d:Q10502102|Q10502102]] | ''[[:d:Q10502102|Miu Kam-fung]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]] telesarjanäitleja (1945–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Briti Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | ''[[:d:Q7241612|Tseung Kwan O Hospital]]'' | |- | [[:d:Q115526776|Q115526776]] | ''[[:d:Q115526776|Jean-Louis Lacam]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Person (1931–2026) ♂; spouse of Odette Lacam | | | | | |- | [[:d:Q11946715|Q11946715]] | ''[[:d:Q11946715|Salomó Marquès i Sureda]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Direktor|direktor]], professor (1942–2026) ♂; The Jaume Vicens Vives award | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q11304|L'Escala]]'' | | |- | [[:d:Q12044231|Q12044231]] | ''[[:d:Q12044231|Pavel Rudolf]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], graafik, joonistaja (1943–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | | [[Brno]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q123488104|Q123488104]] | ''[[:d:Q123488104|Sławomir Żukowski]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Poola näitleja | [[näitleja]] | [[Poola]] | [[Radom]] | [[Tychy]] | |- | [[:d:Q12746960|Q12746960]] | ''[[:d:Q12746960|Slavenko Saletović]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-11<br/>1948 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Serbia|Serbia]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] teatrilavastaja, telelavastaja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Õppejõud|õppejõud]], teatrijuht, [[Lavastaja|režissöör]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1776724|teatrijuht]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Serbia]]<br/>[[Serbia ja Montenegro]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] | [[Visoko]] | | |- | [[:d:Q12796496|Q12796496]] | ''[[:d:Q12796496|Miha Jazbinšek]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1941–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Sloveenia]] | [[Ljubljana]] | [[Ljubljana]] | |- | [[:d:Q133569733|Q133569733]] | ''[[:d:Q133569733|Oshim Ottawa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Muusik|muusik]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q134704897|Q134704897]] | ''[[:d:Q134704897|Rusudan Zekalashvili]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Gruusia NSV|Gruusia NSV]]-[[Gruusia|gruusia]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]] (fl. 2006–) (1954–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]] | [[Gruusia NSV]]<br/>[[Gruusia]] | [[Khuthaisi]] | [[Thbilisi]] | |- | [[:d:Q140358616|Q140358616]] | ''[[:d:Q140358616|Dusty Spencer]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Person (1952–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q140385737|Q140385737]] | ''[[:d:Q140385737|Dražen Pinević]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Spordiajakirjanik (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | | [[Banja Luka]] | [[Zagreb]] | [[Mirogoj]] |- | [[:d:Q140393372|Q140393372]] | ''[[:d:Q140393372|Annie Baglin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] astrofüüsik, astronoom (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Amiens]] | [[Pariisi XIII ringkond|Pariisi 13. ringkond]] | |- | [[:d:Q140422145|Q140422145]] | ''[[:d:Q140422145|Ruggero Cozzi Paredes]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Tšiili|Tšiili]] mereväeohvitser (1959–2026) ♂; child of Ruggero Cozzi | ''[[:d:Q10669499|mereväeohvitser]]'' | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | | |- | [[:d:Q14541800|Q14541800]] | ''[[:d:Q14541800|Milena Flodrová]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Tšehhi kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Tšehhi]] | [[Hranice (Přerovi ringkond)]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q1532002|Q1532002]] | ''[[:d:Q1532002|Norbert Likulia Bolongo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Kongo poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q1101913|Basoko]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q17394647|Q17394647]] | ''[[:d:Q17394647|Timo Hantunen]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Soome|soomlased]] [[Kaardilugeja|kaardilugeja]] (1949–2026) ♂ | [[kaardilugeja]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q19265469|Q19265469]] | ''[[:d:Q19265469|Jackie Gelling]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Kanada|Kanada]] kergejõustiklane (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q1958500|Q1958500]] | ''[[:d:Q1958500|Vyacheslav Pozgalyov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Pyongyang|P'yŏngyang]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q19843272|Q19843272]] | ''[[:d:Q19843272|Karl-Heinz Schmalfuß]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1929–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | ''[[:d:Q46900|Rodewisch]]'' | | |- | [[:d:Q28790340|Q28790340]] | ''[[:d:Q28790340|Bata Nedic]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Ukraina filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Ukraina]] | [[Belgrad]] | | |- | [[:d:Q29452918|Q29452918]] | ''[[:d:Q29452918|Carl Ekdahl]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Person (†2026) ♂; IEEE Fellow | | | | | |- | [[:d:Q3056195|Q3056195]] | ''[[:d:Q3056195|Eriamel]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Prantsusmaa koomiksikunstnik | ''[[:d:Q11892507|comics writer]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3123797|Q3123797]] | ''[[:d:Q3123797|Gérard Brémond]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Prantsusmaa ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Boulogne-Billancourt]] | [[Pariisi VI ringkond|Pariisi 6. ringkond]] | |- | [[:d:Q3270499|Q3270499]] | ''[[:d:Q3270499|Daniel Castellani]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Argentina|Argentina]] võrkpallur, rannavõrkpallur (1961–2026) ♂; Officer of the Order of Polonia Restituta | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''<br/>''[[:d:Q17361156|rannavõrkpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2626773|La Lucila]]'' | | |- | [[:d:Q401971|Q401971]] | ''[[:d:Q401971|Ahmet Çakıcı]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Türgi|Türgi]]-[[Saksamaa|sakslased]] maadleja, [[Treener|treener]] (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''<br/>[[treener]] | [[Türgi]]<br/>[[Saksamaa]] | [[İzmit]] | | |- | [[:d:Q41597782|Q41597782]] | ''[[:d:Q41597782|Victoria Cruz]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] LGBTQ rights activist (1940–2026) | ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1019645|Guánica]]'' | [[New York]] | |- | [[:d:Q4404928|Q4404928]] | ''[[:d:Q4404928|Bako Sadykov]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1941–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Buhhaara|Buxoro]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q47001765|Q47001765]] | ''[[:d:Q47001765|Mats Grotenbreg]]'' | data-sort-value="1998" | 1998-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Hollandi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q16068685|Doetinchem]]'' | ''[[:d:Q2036065|Middelaar]]'' | |- | [[:d:Q4834049|Q4834049]] | ''[[:d:Q4834049|B. J. Sams]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1935–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q4911211|Q4911211]] | ''[[:d:Q4911211|Bill Valentine]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49227|Winston-Salem]]'' | ''[[:d:Q846413|Mill Valley]]'' | |- | [[:d:Q5484916|Q5484916]] | ''[[:d:Q5484916|Frank A. Welch]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1959–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Texas]] | | |- | [[:d:Q55987942|Q55987942]] | ''[[:d:Q55987942|Donald William Krummel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Bibliograaf (1929–2026) ♂; Guggenheim Fellowship | ''[[:d:Q10429346|bibliograaf]]'' | | | | |- | [[:d:Q5883678|Q5883678]] | ''[[:d:Q5883678|Gorutta Jones]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Argentina|Argentina]] elukutseline maadleja (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q59974163|Q59974163]] | ''[[:d:Q59974163|Nicholas Alahverdian]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], political activist (1987–2026) ♂; spouse of Miranda Louisa Knight | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Providence]] | [[Utah]] | |- | [[:d:Q6197634|Q6197634]] | ''[[:d:Q6197634|Björn Svedberg]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Rootsi|rootslased]] ehitusinsener (1937–2026) ♂; member of [[Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6529269|Q6529269]] | ''[[:d:Q6529269|Les Brennan]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7004872|Q7004872]] | ''[[:d:Q7004872|Neville Trotter]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1108818|chartered accountant]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q705333|Q705333]] | ''[[:d:Q705333|David Clayton-Thomas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Suurbritannia muusik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2321706|Kingston-upon-Thames]]'' | [[Toronto]] | |- | [[:d:Q7212270|Q7212270]] | ''[[:d:Q7212270|Wan Shaofen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-25 | Hiina poliitik | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q171943|Nanchang]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q106464857|Q106464857]] | ''[[:d:Q106464857|Milagros Eulate]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Venezuela poliitik | [[poliitik]] | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q873405|La Guaira]]'' | ''[[:d:Q873405|La Guaira]]'' | |- | [[:d:Q107327018|Q107327018]] | ''[[:d:Q107327018|Yorgelis Delgado]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Venezuela|Venezuela]] [[Näitleja|näitleja]], saatejuht, [[Modell|modell]] (fl. 1984–) (1982–2026) ♀; notable work El Club de Los Tigritos, Súper Sábado Sensacional | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[modell]] | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q873405|La Guaira]]'' | | |- | [[:d:Q111153990|Q111153990]] | ''[[:d:Q111153990|Thomas Frawley]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Person (1949–2026) ♂ | | | [[Limerick]] | | |- | [[:d:Q113886309|Q113886309]] | ''[[:d:Q113886309|Boris Grițunic]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Moldova arhitekt | [[arhitekt]] | [[Moldova]] | ''[[:d:Q2439075|Sofia]]'' | [[Bălți]] | |- | [[:d:Q115197419|Q115197419]] | ''[[:d:Q115197419|Matthew Hall]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] angler, looduskaitsja (1943–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q64577174|angler]]''<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q108691358|Ashburton Hospital]]'' | |- | [[:d:Q12282070|Q12282070]] | ''[[:d:Q12282070|Jovan Pavlovski]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Makedoonia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Tetovo]] | | |- | [[:d:Q12615494|Q12615494]] | ''[[:d:Q12615494|Jeong Gi-seung]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1928–2026) ♂ | [[kohtunik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q1337477|Q1337477]] | ''[[:d:Q1337477|Emilio Layon Bataclan]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Filipiinid|Filipiinid]] katoliku preester, Catholic bishop, auxiliary bishop, titular bishop, diocesan bishop (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q17182|Parañaque]]'' | ''[[:d:Q1467|Cebu City]]'' | |- | [[:d:Q134779507|Q134779507]] | ''[[:d:Q134779507|Tullio Možina]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]] (1935–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulja]] | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | [[Trieste]] | |- | [[:d:Q140339329|Q140339329]] | ''[[:d:Q140339329|Teena McQueen]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♀ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q140355422|Q140355422]] | ''[[:d:Q140355422|Kenzo Kies]]'' | data-sort-value="2005" | 2005-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Jalgpallur (2005–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q140357169|Q140357169]] | ''[[:d:Q140357169|Fernando Paes]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], deputy of the Constituent Assembly (1936–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q140363327|Q140363327]] | ''[[:d:Q140363327|Isabel Jara]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Venezuela|Venezuela]]-[[Hispaania|hispaania]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1957–2026) ♀ | [[riigiametnik]] | [[Venezuela]]<br/>[[Hispaania]] | ''[[:d:Q873405|La Guaira]]'' | ''[[:d:Q873405|La Guaira]]'' | |- | [[:d:Q140363778|Q140363778]] | ''[[:d:Q140363778|Luis De La Rosa]]'' | data-sort-value="1991" | 1991 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Mehhiko|Mehhiko]] animaator (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q266569|animaator]]'' | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q140370484|Q140370484]] | ''[[:d:Q140370484|María Clemencia López Ramírez]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Person (1940–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q140387279|Q140387279]] | ''[[:d:Q140387279|Ernst Fischer]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Saksamaa|sakslased]] hotel owner, Hotellide juhid, association official (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q105756071|hotel owner]]''<br/>''[[:d:Q1631120|Hotellide juhid]]''<br/>''[[:d:Q61876950|association official]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q140390883|Q140390883]] | ''[[:d:Q140390883|Luigi Di Francescantonio]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Arheoloog|arheoloog]], [[Bioloog|bioloog]], teadlane (1958–2026) ♂ | [[arheoloog]]<br/>[[bioloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q140425975|Q140425975]] | ''[[:d:Q140425975|André Sebald]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Flötist|flötist]] (1953–2026) ♂ | [[flötist]] | | | | |- | [[:d:Q140518124|Q140518124]] | ''[[:d:Q140518124|José Flosa]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Portugal|Portugal]] [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], [[Dirigent|dirigent]], military musician (1935–2026) ♂ | [[muusikaõpetaja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q44894559|military musician]]'' | [[Portugal]] | [[Lagos (Portugal)|Lagos]] | | |- | [[:d:Q1605140|Q1605140]] | ''[[:d:Q1605140|Takis Gonias]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Kreeka]] | [[Livádeia]] | | |- | [[:d:Q16186937|Q16186937]] | ''[[:d:Q16186937|Caroline S. Wagner]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Ameerika Ühendriikide arst | [[arst]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q54264|Newport]]'' | | |- | [[:d:Q1637928|Q1637928]] | ''[[:d:Q1637928|Néstor Rafael Herrera Heredia]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Ecuadori katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q2117685|Pujilí]]'' | [[Quito]] | |- | [[:d:Q17232144|Q17232144]] | ''[[:d:Q17232144|Veronica Jochum]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Saksamaa pianist | [[pianist]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q1997021|Q1997021]] | ''[[:d:Q1997021|Norbert Meder]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q660438|Meckenheim]]'' | | |- | [[:d:Q20015183|Q20015183]] | ''[[:d:Q20015183|Gabriela Fleritt]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Venezuela näitleja | [[näitleja]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | | |- | [[:d:Q20015928|Q20015928]] | ''[[:d:Q20015928|Guillermo Lousteau Heguy]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Argentina advokaat | [[advokaat]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q22280045|Q22280045]] | ''[[:d:Q22280045|Willner Rivas]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Venezuela|Venezuela]] võrkpallur (1995–2026) ♂ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q873405|La Guaira]]'' | | |- | [[:d:Q2283934|Q2283934]] | ''[[:d:Q2283934|Sieghard-Carsten Kampf]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Sulechów]] | | |- | [[:d:Q23059332|Q23059332]] | ''[[:d:Q23059332|Manuela Söller-Winkler]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Bonn]] | | |- | [[:d:Q255378|Q255378]] | ''[[:d:Q255378|Ann Blyth]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2412514|Mount Kisco]]'' | ''[[:d:Q979425|Rancho Santa Fe]]'' | |- | [[:d:Q27579783|Q27579783]] | ''[[:d:Q27579783|Nikolay Monin]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Maletaja|maletaja]] (1947–2026) ♂ | [[maletaja]] | | | | |- | [[:d:Q3587909|Q3587909]] | ''[[:d:Q3587909|Élisabeth Pochon]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Constantine]] | ''[[:d:Q154724|Bobigny]]'' | |- | [[:d:Q4144817|Q4144817]] | ''[[:d:Q4144817|Petr Grigorievich Gorovoj]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Botaanik|botaanik]], [[Bioloog|bioloog]] (1936–2026) ♂; [[Austuse orden]]; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[botaanik]]<br/>[[bioloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1968907|Shkotovo]]'' | [[Vladivostok]] | |- | [[:d:Q466702|Q466702]] | ''[[:d:Q466702|Mike Stamm]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ujuja (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q290356|San Pedro]]'' | [[Costa Rica]] | |- | [[:d:Q54831088|Q54831088]] | ''[[:d:Q54831088|Richard Peñalver]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Venezuela poliitik | [[poliitik]] | [[Venezuela]] | | [[Caracas]] | |- | [[:d:Q5662739|Q5662739]] | ''[[:d:Q5662739|Harold Wheeler]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Ameerika Ühendriikide helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q6248941|Q6248941]] | ''[[:d:Q6248941|Yan Li]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Luuletaja|luuletaja]] (1954–2026) ♂ | [[luuletaja]] | | [[Peking]] | | |- | [[:d:Q6778717|Q6778717]] | ''[[:d:Q6778717|Mary-Dell Chilton]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Bioloog|bioloog]], [[Geneetik|geneetik]] (1939–2026) ♀; World Food Prize, [[Benjamin Franklini medal (Franklini Instituut)|Benjamin Franklini medal]], National Inventors Hall of Fame, Women in Technology Hall of Fame, [[National Medal of Technology and Innovation]], John Scott Award; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], Women in Technology International | [[bioloog]]<br/>[[geneetik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Indianapolis]] | ''[[:d:Q780330|Carrboro]]'' | |- | [[:d:Q7089338|Q7089338]] | ''[[:d:Q7089338|Om Malik]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[India|India]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1966–2026) ♂ | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[India]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Delhi]] | ''[[:d:Q7598810|Stanford University Medical Center]]'' | |- | [[:d:Q7108124|Q7108124]] | ''[[:d:Q7108124|Oswald Harding]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | Jamaica poliitik | | [[Jamaica]] | | | |- | [[:d:Q7372847|Q7372847]] | ''[[:d:Q7372847|Roy Goode]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] õigusteadlane (1933–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Fellow of the British Academy, Briti impeeriumi ordu komandör, [[Knight Bachelor]], King's Counsel | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q9168002|Q9168002]] | ''[[:d:Q9168002|Beata Andrejczuk]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-24 | [[Poola|poolakad]] [[Maletaja|maletaja]] (1988–2026) ♀ | [[maletaja]] | [[Poola]] | [[Białystok]] | | |- | [[:d:Q107284378|Q107284378]] | ''[[:d:Q107284378|Laurence M. Hauptman]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q11731054|Q11731054]] | ''[[:d:Q11731054|Józef Nowicki]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], Poola seimi liige (1944–2026) ♂; member of Związek Młodzieży Socjalistycznej | [[poliitik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q119985853|Q119985853]] | ''[[:d:Q119985853|John P. Reardon]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (†2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q121598255|Q121598255]] | ''[[:d:Q121598255|Reinhard Vogelsang]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Arhivaar|arhivaar]] (1939–2026) ♂; member of [[Balti Ajaloo Komisjon]] | [[ajaloolane]]<br/>[[arhivaar]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q130673297|Q130673297]] | ''[[:d:Q130673297|Anthony Glinoer]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Kanada|Kanada]] teacher of literature, romanist (1976–2026) ♂; Alphonse Desjardins Prize | ''[[:d:Q81708330|teacher of literature]]''<br/>''[[:d:Q2504617|romanist]]'' | [[Kanada]] | | [[Gaspésie]] | |- | [[:d:Q13569895|Q13569895]] | [[Jani Wickholm]] | data-sort-value="1977" | 1977-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Soome laulja | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[poliitik]] | [[Soome]] | [[Kerava]] | | |- | [[:d:Q1393362|Q1393362]] | ''[[:d:Q1393362|Steve Zabel]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (fl. 1970–1979) (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Minneapolis]] | | |- | [[:d:Q140353326|Q140353326]] | ''[[:d:Q140353326|Shira Baram]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Arst|arst]] (†2026) ♀ | [[arst]] | [[Iisrael]] | | | ''[[:d:Q2890846|Kfar Yehezkel]]'' |- | [[:d:Q140356715|Q140356715]] | ''[[:d:Q140356715|پارکوهی هاروطونیان]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Iraan|Iraan]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], bibliograaf (1948–2026) ♀ | [[raamatukoguhoidja]]<br/>''[[:d:Q10429346|bibliograaf]]'' | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q1517377|Q1517377]] | ''[[:d:Q1517377|Gotthard Erler]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusajaloolane, [[Kirjastaja|kirjastaja]], Germanist, [[Kirjanik|kirjanik]] (1933–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, National Prize of East Germany; notable work Large Brandenburg Edition | ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>[[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Meerane]] | | |- | [[:d:Q15819282|Q15819282]] | ''[[:d:Q15819282|Hans-Hermann Höhmann]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Saksamaa]] | [[Kassel]] | | |- | [[:d:Q1600179|Q1600179]] | ''[[:d:Q1600179|Heinz Erbstößer]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Saksamaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Torgau]] | [[Leipzig]] | |- | [[:d:Q16337851|Q16337851]] | ''[[:d:Q16337851|Marcelo Miranda Soares]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q381733|Uberaba]]'' | [[Campo Grande]] | |- | [[:d:Q1663218|Q1663218]] | ''[[:d:Q1663218|Ingo Weiß]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q125652|Neuburg an der Donau]]'' | | |- | [[:d:Q18158750|Q18158750]] | ''[[:d:Q18158750|Roger W. Sandler]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1934–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q18634986|Q18634986]] | ''[[:d:Q18634986|Rudolf Samusev]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q554418|Kotelnikovsky District]]'' | [[Volgograd]] | |- | [[:d:Q20830442|Q20830442]] | ''[[:d:Q20830442|Janusz Daszczyński]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Poola ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Poola]] | [[Gdynia]] | | |- | [[:d:Q23773997|Q23773997]] | ''[[:d:Q23773997|Charlie Nelson]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q24326396|Q24326396]] | [[Zsanett Németh]] | data-sort-value="1994" | 1994-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Ungari maadleja | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Veszprém]] | [[Sofia]] | [[Berhida]] |- | [[:d:Q26898094|Q26898094]] | ''[[:d:Q26898094|Gabriele Heinz]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Austria|Austria]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1948–2026) ♀; child of Wolfgang Heinz, Erika Pelikowsky | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q29587227|Q29587227]] | ''[[:d:Q29587227|Maria Roppertz]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]] (1936–2026) ♀; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[autor]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1573607|Heessen]]'' | | |- | [[:d:Q3082395|Q3082395]] | ''[[:d:Q3082395|Franco Seminara]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q666751|Frameries]]'' | ''[[:d:Q3140668|Hornu]]'' | |- | [[:d:Q3085882|Q3085882]] | ''[[:d:Q3085882|François Taillandier]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[biograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q623487|Chamalières]]'' | [[Pariisi XII ringkond|Pariisi 12. ringkond]]<br/>[[Pariis]] | ''[[:d:Q2482942|Cimetière parisien de Bagneux]]'' |- | [[:d:Q3300291|Q3300291]] | ''[[:d:Q3300291|Maurice-Ruben Hayoun]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filosoof|filosoof]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1950–2026) ♂; Auleegioni komandör, prix Gegner | [[filosoof]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Agadir]] | [[Suresnes]] | |- | [[:d:Q4121020|Q4121020]] | ''[[:d:Q4121020|Jack Stewart-Clark]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22<br/>2026-06-23 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, maaomanik, Euroopa Parlamendi liige (1929–2026) ♂; child of Sir Stewart Stewart-Clark, 2nd Bt., Jane Pamela Clarke; spouse of Lydia Frederika Loudon | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1483709|maaomanik]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Šotimaa]] | | |- | [[:d:Q47493042|Q47493042]] | ''[[:d:Q47493042|Cristiana Brandolini d'Adda]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-02-16<br/>1928-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Sotsialiit|sotsialiit]] (1927–2026) ♀; child of Edoardo Agnelli, Virginia Bourbon del Monte; spouse of Conte Brandolino Brandolini d'Adda, Conte di Valmareno | [[sotsialiit]] | | [[Torino]] | [[Veneetsia]] | |- | [[:d:Q4931847|Q4931847]] | ''[[:d:Q4931847|Bob Blair]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q120070|Petone]]'' | | |- | [[:d:Q5736164|Q5736164]] | ''[[:d:Q5736164|Herbie Williams]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Swansea]] | | |- | [[:d:Q5955107|Q5955107]] | ''[[:d:Q5955107|Julio Cruciani]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Argentina|Argentina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Kohtunik|kohtunik]], [[Advokaat|advokaat]], racing automobile driver (1934–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q61061292|Q61061292]] | ''[[:d:Q61061292|Azar Azima]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Iraani laulja | [[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q6237608|Q6237608]] | ''[[:d:Q6237608|Staffan Westerberg]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Rootsi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Rootsi]] | [[Luleå]] | | |- | [[:d:Q63766350|Q63766350]] | ''[[:d:Q63766350|Frédéric Molossi]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], permanent politician, member of the departmental council of Seine-Saint-Denis (1968–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q63755524|permanent politician]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q67156418|Q67156418]] | ''[[:d:Q67156418|José Bonnet Casciaro]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Meremees|meremees]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], Cartagena municipal councillor (1942–2026) ♂ | [[meremees]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] | | |- | [[:d:Q7101630|Q7101630]] | ''[[:d:Q7101630|Orest Meleschuk]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Kanada|Kanada]] jääkeeglimängija (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q17516936|jääkeeglimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1004192|Saint Boniface]]'' | | |- | [[:d:Q85994855|Q85994855]] | ''[[:d:Q85994855|Syafrudin Syafe'i]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], Wali Kota Serang (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10126|Serang]]'' | ''[[:d:Q10126|Serang]]'' | |- | [[:d:Q97177098|Q97177098]] | ''[[:d:Q97177098|Alexander Kudryavtsev]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1963–2026) ♂ | | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q97300492|Q97300492]] | ''[[:d:Q97300492|Li Yan]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]] (1928–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hiina]] | | [[Peking]] | |- | [[:d:Q97669369|Q97669369]] | ''[[:d:Q97669369|José Soares]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | [[Ida-Timor|Ida-Timor]] person (2000–2026) ♂ | | [[Ida-Timor]] | | | |- | [[:d:Q99485356|Q99485356]] | ''[[:d:Q99485356|Khishigjav Tsogtbaatar]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-23 | Teadlane, paleontoloog (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q102201697|Q102201697]] | ''[[:d:Q102201697|Byron D. Tapley]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] military flight engineer, [[Professor|professor]] (1933–2026) ♂; Charles A. Whitten Medal | ''[[:d:Q10497074|military flight engineer]]''<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q107619646|Q107619646]] | ''[[:d:Q107619646|Denisa Baránková]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Slovakkia|Slovakkia]] vibulaskja (2001–2026) ♀ | ''[[:d:Q13382355|vibulaskja]]'' | [[Slovakkia]] | [[Bratislava]] | [[Bratislava]] | |- | [[:d:Q1101938|Q1101938]] | [[Clive Davis]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], music executive, äriinimene, [[Helilooja|helilooja]], [[Jurist|jurist]] (1932–2026) ♂; Grammy Trustees Award, Grammy Award for Best Rock Album, Aasta albumi Grammy, Grammy Award for Best Pop Vocal Album, Grammy Award for Best R&B Album, täht Hollywoodi kuulsuste alleel, [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]; member of Phi Beta Kappa Society | [[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[jurist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q111456778|Q111456778]] | ''[[:d:Q111456778|Joaquim Casado]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Hispaania|Hispaania]] häälnäitleja (†2026) ♂ | ''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q1220743|Q1220743]] | ''[[:d:Q1220743|János Németh]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Ungari skulptor | [[skulptor]]<br/>[[keraamik]] | [[Ungari]] | [[Zalaegerszeg]] | | |- | [[:d:Q12297522|Q12297522]] | ''[[:d:Q12297522|Феим Чаушев]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Diplomaat|diplomaat]] (1944–2026) ♂ | [[diplomaat]] | | ''[[:d:Q1083579|Ribino]]'' | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q12331516|Q12331516]] | ''[[:d:Q12331516|Peter Dürrfeld]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Taani kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q124037552|Q124037552]] | ''[[:d:Q124037552|Klaus Bünger]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Person (1943–2026) ♂ | | | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q12842589|Q12842589]] | ''[[:d:Q12842589|Məhəmməd Quliyev]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Aserbaidžaani matemaatik | [[matemaatik]] | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4857388|Xanlıq]]'' | | |- | [[:d:Q132319995|Q132319995]] | ''[[:d:Q132319995|Nurdin Zainal]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1950–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Indoneesia]] | [[Bandung]] | | |- | [[:d:Q1383513|Q1383513]] | ''[[:d:Q1383513|Saïd Haddou]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgrattasportlane (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q135265|Issy-les-Moulineaux]]'' | ''[[:d:Q169256|11th arrondissement of Marseille]]'' | |- | [[:d:Q140315685|Q140315685]] | ''[[:d:Q140315685|Temur Ugulava]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Äriinimene (1970–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | | | | |- | [[:d:Q140321911|Q140321911]] | ''[[:d:Q140321911|Paul Clancy]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Gaelic football player (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q140338295|Q140338295]] | ''[[:d:Q140338295|Joshua Gil]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Restaurateur (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | | | | |- | [[:d:Q1597100|Q1597100]] | ''[[:d:Q1597100|Stefan Schreiber]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]], [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], New Testament scholar (1967–2026) ♂ | [[professor]]<br/>[[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q66780166|New Testament scholar]]'' | [[Saksamaa]] | [[Augsburg]] | | |- | [[:d:Q16402851|Q16402851]] | ''[[:d:Q16402851|Salvador Aparicio]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Burgos]] | [[Burgos]] | |- | [[:d:Q16887010|Q16887010]] | ''[[:d:Q16887010|Dorothy Wilken]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q16956890|Q16956890]] | ''[[:d:Q16956890|Miloš Trapl]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]], regionalist, [[Koduloolane|koduloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂; Olomouc City Award, honorary citizen of Hustopeče; child of Miloslav Trapl | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q104541811|regionalist]]''<br/>[[koduloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q19886900|Hustopeče (train station)]]''<br/>[[Hustopeče]] | | |- | [[:d:Q193635|Q193635]] | [[Alan Greenspan]] | data-sort-value="1926" | 1926-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | USA majandusteadlane (1926-2026) | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q15978655|consultant]]''<br/>[[autor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Washington]] | |- | [[:d:Q20418833|Q20418833]] | ''[[:d:Q20418833|ʻAlī ʻAbd Allāh Khalīfah]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Bahreini luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Bahrein]] | ''[[:d:Q270500|Al-Muharraq]]'' | | |- | [[:d:Q22137435|Q22137435]] | ''[[:d:Q22137435|Petro Volvach]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]] (1938–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk, acteur émérite de la science et technique de la république autonome de Crimée; member of Shevchenko Scientific Society | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4325070|Novoprokopivka]]'' | | |- | [[:d:Q24573487|Q24573487]] | ''[[:d:Q24573487|Knut Conradsen]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Professor|professor]] (1945–2026) ♂ | [[professor]] | | | | |- | [[:d:Q3164844|Q3164844]] | ''[[:d:Q3164844|Jean-Claude Biojout]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Prantsusmaa korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1078659|Dournazac]]'' | [[Limoges]] | |- | [[:d:Q39735629|Q39735629]] | ''[[:d:Q39735629|Bára Tlučhořová]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Tšehhi|Tšehhi]] saatejuht, press agent, raadiosaatejuht (1988–2026) ♀ | ''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2358549|press agent]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Tšehhi]] | [[Příbram]] | | |- | [[:d:Q4244585|Q4244585]] | ''[[:d:Q4244585|Viktor Kudriavtsev]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] iluuisutaja, iluuisutreener (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[NSV Liidu meistersportlane]], [[Töövapruse eest]], [[NSV Liidu teeneline treener]], [[Venemaa teeneline treener]]; spouse of Marina Kudriavtseva | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Tula]] | | |- | [[:d:Q4327048|Q4327048]] | ''[[:d:Q4327048|Mikhail Nozhkin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Helilooja|helilooja]], telesarjanäitleja, laulusõnade kirjutaja, [[Autor|autor]], laulja-laulukirjutaja (fl. 1961–2026) (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Austuse märk]], Vasilyev Brothers State Prize of the RSFSR, [[Vene NFSV rahvakunstnik]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Order of St. Sergius of Radonezh 3rd class, Zasłużony Działacz Kultury, Order of St. Seraphim of Sarov, Order of St. Sergius of Radonezh, Order of Holy Prince Daniel of Moscow, Prize of the Federal Security Service of Russia, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]]; member of Association of Filmmakers of the USSR | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4454611|Q4454611]] | ''[[:d:Q4454611|Joby Baker]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], telesarjanäitleja (fl. 1952–) (1934–2026) ♂; spouse of Joan Blackman, Dory Previn | [[näitleja]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q445675|Q445675]] | ''[[:d:Q445675|Guesch Patti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Prantsusmaa laulja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[tantsija]]<br/>[[muusik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | [[Pariisi XV ringkond|Pariisi 15. ringkond]] | |- | [[:d:Q4589513|Q4589513]] | ''[[:d:Q4589513|Villy Haugen]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Norra|norralased]] kiiruisutaja (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q389371|Leksvik Municipality]]'' | ''[[:d:Q12716485|Leksvik]]'' | |- | [[:d:Q55105816|Q55105816]] | ''[[:d:Q55105816|Nina Brashkina]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1939–2026) ♀; [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Luga rajoon]] | [[Gattšina rajoon]] | |- | [[:d:Q5628210|Q5628210]] | ''[[:d:Q5628210|H. Edward Knox]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Charlotte, North Carolina, member of the North Carolina Senate (1937–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q5780977|Q5780977]] | ''[[:d:Q5780977|Concha López Narváez]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Hispaania kirjanik | ''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1446577|Sanlúcar la Mayor]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5913284|Q5913284]] | ''[[:d:Q5913284|Ignacio Gordillo]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Jurist|jurist]], [[Advokaat|advokaat]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1950–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[õpetaja]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q6198353|Q6198353]] | ''[[:d:Q6198353|Christer Svensson]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Rootsi|rootslased]] [[Professor|professor]] (1941–2026) ♂; member of [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]], [[Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia]] | [[professor]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q62072533|Q62072533]] | ''[[:d:Q62072533|Longina Kozikowska]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1934–2026) ♀; Silver Cross of Merit, Knight of the Order of Polonia Restituta; spouse of Zbigniew Bruna | [[näitleja]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Poola]] | [[Starogard Gdański]] | | |- | [[:d:Q6282979|Q6282979]] | ''[[:d:Q6282979|Joseph F. Fraumeni, Jr.]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arst|arst]] (1933–2026) ♂; Charles S. Mott Prize, Fellow of the American Academy of Arts and Sciences, AACR Award for Lifetime Achievement in Cancer Research; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[arst]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q6774623|Q6774623]] | ''[[:d:Q6774623|Martha Zoller]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-22 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q100446841|Q100446841]] | ''[[:d:Q100446841|Inaki Dorronsoro Plazaola]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Hispaania|Hispaania]] tööstusinsener, kergejõustiklane (1947–2026) ♂; member of Basque Studies Society, Jakiunde | ''[[:d:Q2267418|tööstusinsener]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1619442|Ataun]]'' | | |- | [[:d:Q112472687|Q112472687]] | ''[[:d:Q112472687|James Midgley]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Professor|professor]], social work scholar (1944–2026) ♂ | [[professor]]<br/>''[[:d:Q109936222|social work scholar]]'' | | | [[California]] | |- | [[:d:Q11749174|Q11749174]] | ''[[:d:Q11749174|Krzysztof Dowgiałło]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Poola arhitekt | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''<br/>[[poliitik]] | [[Poola]] | ''[[:d:Q4324446|Novomalyn]]'' | | |- | [[:d:Q12149537|Q12149537]] | ''[[:d:Q12149537|Aleksandr Riabeka]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Ukraina poliitik | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | [[Ovrutš]] | | |- | [[:d:Q131581349|Q131581349]] | ''[[:d:Q131581349|Michael Chopping]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Elektrik|elektrik]], [[Direktor|direktor]] (1948–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | [[elektrik]]<br/>[[direktor]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1388860|Q1388860]] | ''[[:d:Q1388860|Ramiro Valdés]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Kuuba poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Kuuba]] | [[Artemisa]] | [[Havanna]] | |- | [[:d:Q140311222|Q140311222]] | ''[[:d:Q140311222|Muwaffaq ʻUyūn]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Süüria|Süüria]] [[Ulama]], qāriʾ, [[Õpetaja|õpetaja]], Islamic jurist (1958–2026) ♂ | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q3595924|qāriʾ]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1999841|Islamic jurist]]'' | [[Süüria]] | ''[[:d:Q403446|Douma]]'' | [[Alžiir]] | ''[[:d:Q12244630|El Alia Cemetery]]'' |- | [[:d:Q140314428|Q140314428]] | ''[[:d:Q140314428|Remigio Cortés]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Tšiili|Tšiili]] rodeo rider (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q21517059|rodeo rider]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q14480|Las Cabras]]'' | | |- | [[:d:Q140317484|Q140317484]] | ''[[:d:Q140317484|Karim Abdel Aleem]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q140364089|Q140364089]] | ''[[:d:Q140364089|Elmar Klodt]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q140369571|Q140369571]] | ''[[:d:Q140369571|Lillian Sze]]'' | data-sort-value="1993" | 1993-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Juutuuber]], saatejuht, [[Tseremooniameister]], [[Näitleja|näitleja]], [[Sisulooja]] (1993–2026) ♀ | [[Juutuuber]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[Tseremooniameister]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Sisulooja]] | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q140402876|Q140402876]] | ''[[:d:Q140402876|Jeff Olson]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q140422374|Q140422374]] | ''[[:d:Q140422374|Francisco Fonenga]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1948–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q49281716|Campo Maior]]'' | | |- | [[:d:Q15451829|Q15451829]] | ''[[:d:Q15451829|Wolf Wiechert]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2291524|Skandawa]]'' | | |- | [[:d:Q17998889|Q17998889]] | ''[[:d:Q17998889|Edin Numankadić]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1948–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | | [[Sarajevo]] | | |- | [[:d:Q20066771|Q20066771]] | ''[[:d:Q20066771|Демченко Тамара Павлівна]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Ukraina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4105817|Vedmezhe]]'' | | |- | [[:d:Q276030|Q276030]] | ''[[:d:Q276030|Yaacov Agam]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Iisrael|Iisrael]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Skulptor|skulptor]], experimental artist, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], serigrapher, ehtekunstnik, graafik (active c. 1951) (1928–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Auleegioni ordeni kavaler; notable work Fontaine | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q15977906|experimental artist]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q21925567|serigrapher]]''<br/>''[[:d:Q2519376|ehtekunstnik]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Iisrael]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]'' | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q2820122|Q2820122]] | ''[[:d:Q2820122|Ab DeMarco, Jr.]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Kanada|Kanada]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] jäähokimängija (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cleveland]] | | |- | [[:d:Q28869766|Q28869766]] | ''[[:d:Q28869766|Vittorio Parisi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q2907696|Q2907696]] | ''[[:d:Q2907696|Ilana Cohen]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Iisraeli poliitik | [[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>[[poliitik]] | [[Iisrael]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]'' | |- | [[:d:Q3345805|Q3345805]] | ''[[:d:Q3345805|Noël Deschamps]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Prantsusmaa laulja | [[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q208770|Villefranche-sur-Saône]]'' | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | |- | [[:d:Q349562|Q349562]] | ''[[:d:Q349562|Kurt Ard]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Taani illustraator | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q492744|Mijas]]'' | |- | [[:d:Q3759445|Q3759445]] | ''[[:d:Q3759445|Gene Wiley]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Wichita]] | ''[[:d:Q630677|El Dorado]]'' | |- | [[:d:Q39248525|Q39248525]] | ''[[:d:Q39248525|Selima Ahmad]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Bangladesh|bangladesh]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], Member of the Parliament of Bangladesh (1960–2026) ♀; Oslo Business for Peace Award; spouse of Abdul Matlub Ahmad | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]] | [[Pakistan]]<br/>[[Bangladesh]] | [[Dhaka]] | [[Bangkok]] | |- | [[:d:Q4707398|Q4707398]] | ''[[:d:Q4707398|Alan Murray]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Newcastle upon Tyne]] | | |- | [[:d:Q47394193|Q47394193]] | ''[[:d:Q47394193|Naeem Ahmed Kharal]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Provincial Assembly of Sindh (1957–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Pakistan]] | ''[[:d:Q2512083|Khairpur District]]'' | [[Karachi]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q2512083|Khairpur District]]''<br/>[[Sindhi provints|Sindh]]<br/>''[[:d:Q2342822|West Pakistan]]'' |- | [[:d:Q4762000|Q4762000]] | ''[[:d:Q4762000|Ange Armato]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1929–2026) ♀ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q233892|Rockford]]'' | | |- | [[:d:Q64869165|Q64869165]] | ''[[:d:Q64869165|Pavlos Kourtidis]]'' | data-sort-value="1973" | 1973 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Kreeka näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[tantsija]] | [[Kreeka]] | [[Wuppertal]] | | |- | [[:d:Q65029522|Q65029522]] | ''[[:d:Q65029522|Jim Battle]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q6688786|Q6688786]] | ''[[:d:Q6688786|Louise Holcombe]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] aerutaja (1954–2026) ♀ | ''[[:d:Q13382566|aerutaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | [[Roanoke]] | |- | [[:d:Q67933489|Q67933489]] | ''[[:d:Q67933489|任式楠]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Person (1936–2026) | | | | | |- | [[:d:Q7285991|Q7285991]] | ''[[:d:Q7285991|Rajendra Kharel]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Nepali poliitik | [[poliitik]] | [[Nepal]] | | | |- | [[:d:Q7450040|Q7450040]] | ''[[:d:Q7450040|Senathirajah Jeyanandamoorthy]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Parliament of Sri Lanka (1965–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Sri Lanka]] | | | |- | [[:d:Q77349|Q77349]] | ''[[:d:Q77349|Abdul Ahad Mohmand]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | [[Saksamaa|sakslased]]-democratic republic of afghanistan [[Kosmonaut|kosmonaut]], [[Lendur|lendur]], [[Raamatupidaja]] (1959–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Nõukogude Liidu kangelane]], Medal "For Merit in Space Exploration", Order of the Sun of Liberty, Hero of the Democratic Republic of Afghanistan | [[kosmonaut]]<br/>[[lendur]]<br/>[[Raamatupidaja]] | [[Saksamaa]]<br/>''[[:d:Q476757|Democratic Republic of Afghanistan]]'' | ''[[:d:Q5667883|Sardeh Band]]'' | [[Stuttgart]] | |- | [[:d:Q897790|Q897790]] | [[Francisco Guterres]] | data-sort-value="1954" | 1954-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Ida-Timori poliitik | [[poliitik]] | [[Ida-Timor]] | ''[[:d:Q1519973|Ossu]]'' | [[Kuala Lumpur]] | |- | [[:d:Q98087153|Q98087153]] | ''[[:d:Q98087153|Mosharraf Hossain]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-21 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q104245987|Q104245987]] | ''[[:d:Q104245987|Geraldene Felton]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Õde (tervishoid)|õde]] (1926–2026) ♀; Living Legend of the American Academy of Nursing | [[Õde (tervishoid)|õde]] | | | | |- | [[:d:Q1076203|Q1076203]] | ''[[:d:Q1076203|Akihiro Miwa]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]], laulja-laulukirjutaja, seiyū, [[Impressaario]], [[Drag queen|drag queen]], teatrilavastaja, [[Laulja|laulja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Helilooja|helilooja]] (fl. 1952–2026) (1935–2026) ♂; Golden Arrow Award | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q622807|seiyū]]''<br/>[[Impressaario]]<br/>[[drag queen]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[helilooja]] | [[Jaapan]] | [[Nagasaki]] | | |- | [[:d:Q116294261|Q116294261]] | ''[[:d:Q116294261|Nirajoy Tripura]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q11657458|Q11657458]] | ''[[:d:Q11657458|Shintaro Agi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | | |- | [[:d:Q119909|Q119909]] | ''[[:d:Q119909|Geneviève Aubry]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q68124|La Chaux-de-Fonds]]'' | | |- | [[:d:Q12165449|Q12165449]] | ''[[:d:Q12165449|Aleksandr Fedorovsky]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Füüsik|füüsik]] (1931–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, [[Tööpunalipu orden]]; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Peterburi]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q1219149|Q1219149]] | ''[[:d:Q1219149|Júlia Nyakó]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]] (1963–2026) ♀; Parallel Culture Awards, Aase Award | [[näitleja]] | [[Ungari]] | [[Debrecen]] | | |- | [[:d:Q124477315|Q124477315]] | ''[[:d:Q124477315|Abdus Sadeque]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]] | | | | |- | [[:d:Q1288781|Q1288781]] | ''[[:d:Q1288781|András Simor]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Ungari luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]]<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | ''[[:d:Q1120689|Kozma Street Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1306225|Q1306225]] | ''[[:d:Q1306225|Frank Joseph Guarini]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jersey City]] | [[Jersey City]] | |- | [[:d:Q13113246|Q13113246]] | ''[[:d:Q13113246|P. Narayana Kurup]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | India luuletaja | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[luuletaja]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q131194512|Q131194512]] | ''[[:d:Q131194512|Andrzej Martynikin]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q131824207|Q131824207]] | ''[[:d:Q131824207|Sule Audu Katagum]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ametnik]] | [[Nigeeria]] | | | |- | [[:d:Q134898|Q134898]] | ''[[:d:Q134898|Slavenka Drakulić]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Horvaatia kirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | [[Rijeka]] | ''[[:d:Q2128261|Sovinjak]]'' | |- | [[:d:Q137731436|Q137731436]] | ''[[:d:Q137731436|Brigitte Dade]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Bürgerschaft of Rostock (1952–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Rostock]] | | |- | [[:d:Q140384685|Q140384685]] | ''[[:d:Q140384685|Neil Unterseher]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Džäss-kitarrist, banjoist (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>''[[:d:Q9648008|banjoist]]'' | | | | |- | [[:d:Q140407729|Q140407729]] | ''[[:d:Q140407729|Ahmad washah]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q20195294|Q20195294]] | ''[[:d:Q20195294|Sami al-Oraydi]]'' | data-sort-value="1973" | 1973 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Jordaania|Jordaania]] militant (1973–2026) ♂; member of [[An-Nuşrah' Rinne]], Guardians of Religion Organization | ''[[:d:Q17010072|militant]]'' | [[Jordaania]] | [[Amman]] | ''[[:d:Q233218|Idlib Governorate]]'' | |- | [[:d:Q212416|Q212416]] | ''[[:d:Q212416|Michael Byrne]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q24933050|Q24933050]] | ''[[:d:Q24933050|Vladimir Kashkovsky]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] zootehnik, [[Mesinik|mesinik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q220364|zootehnik]]''<br/>[[mesinik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Krasnodari krai]] | | |- | [[:d:Q54875134|Q54875134]] | ''[[:d:Q54875134|Habib Touhami]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Tuneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q27157|Kebili]]'' | [[Tunis]] | ''[[:d:Q15282310|Jellaz cemetery]]'' |- | [[:d:Q576839|Q576839]] | ''[[:d:Q576839|Yves Lacoste]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], geopolitical analyst (1929–2026) ♂; Vautrin Lud Prize, Broquette-Gonin prize, Auleegioni ordeni kavaler, grand prix de la Société de géographie; member of Mouvement Jeunes Communistes de France; spouse of Camille Lacoste-Dujardin | [[geograaf]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q16947320|geopolitical analyst]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Fès]] | ''[[:d:Q249852|Bourg-la-Reine]]'' | ''[[:d:Q42554963|Cimetière de Bourg-la-Reine]]'' |- | [[:d:Q60824913|Q60824913]] | ''[[:d:Q60824913|Ivan Khitskov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], [[Austuse orden]]; member of Russian Academy of Agricultural Sciences | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q6109754|Q6109754]] | ''[[:d:Q6109754|Roberto García]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q6196975|Q6196975]] | ''[[:d:Q6196975|Jim Mitchell]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q511922|Danville]]'' | | |- | [[:d:Q70467373|Q70467373]] | ''[[:d:Q70467373|Katja Rost]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1976–2026) ♀ | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | [[Chemnitz]] | | |- | [[:d:Q73234403|Q73234403]] | ''[[:d:Q73234403|Andrzej Wernicki]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-20 | [[Poola|poolakad]] teadlane, immunoloog (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q12119633|immunoloog]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q109337095|Q109337095]] | ''[[:d:Q109337095|Кононенко Микола Григорович]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Person (1937–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q109674833|Q109674833]] | ''[[:d:Q109674833|Kent Briggs]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Ameerika jalgpalli mängija, American football coach (†2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q42331263|American football coach]]'' | | | | |- | [[:d:Q113628902|Q113628902]] | ''[[:d:Q113628902|Farogh Siddique]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (fl. 1992–2005) (1970–2026) ♂; notable work Vijaypath, Kahani Kismat Ki, Vishwavidhaata | [[filmirežissöör]] | [[India]] | [[Cochin|Kochi]] | ''[[:d:Q4748675|Amrita Hospital, Kochi]]'' | |- | [[:d:Q1150053|Q1150053]] | ''[[:d:Q1150053|Haruhiro Yamashita]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Jaapan|Jaapan]] artistic gymnast (1938–2026) ♂; The Order of the Sacred Treasure, Gold Rays with Neck Ribbon, International Gymnastics Hall of Fame | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q845857|Uwajima]]'' | ''[[:d:Q845857|Uwajima]]'' | |- | [[:d:Q119963945|Q119963945]] | ''[[:d:Q119963945|Valeriu Sepi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]], [[Skulptor|skulptor]], löökpillimängija (1945–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Rumeenia]] | [[Reșița]] | [[Timișoara]] | |- | [[:d:Q121836368|Q121836368]] | ''[[:d:Q121836368|Mona Khalil]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Liibanon|Liibanon]] looduskaitsja, restauraator (1949–2026) ♀ | ''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''<br/>''[[:d:Q2145981|restauraator]]'' | [[Liibanon]] | [[Lagos]] | ''[[:d:Q12193904|Mansouri]]'' | |- | [[:d:Q12252135|Q12252135]] | ''[[:d:Q12252135|Youssef Afifi]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Egiptuse kuningriik|Egiptuse kuningriik]]-republic of egypt-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] army officer, [[Õpetaja|õpetaja]], Governor of Giza (1927–2026) ♂; Order of the Star of Jordan, Order of Honor Star, نوط التدريب, نوط الخدمة الممتازة, Order of Merit | ''[[:d:Q38239859|army officer]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q124771568|Q124771568]] | ''[[:d:Q124771568|Dieter Seegers-Krückeberg]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1943–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | | | | |- | [[:d:Q125700696|Q125700696]] | ''[[:d:Q125700696|Min Khaike Soe San]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Myanmari kirjanik | | [[Myanmar]] | | | |- | [[:d:Q129811393|Q129811393]] | ''[[:d:Q129811393|Javier Calderón]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Kirjanik|kirjanik]], Director general del Centro Superior de Información de la Defensa, Director of the General Military Academy (1931–2026) ♂; Order of Saint Hermenegild, Grand Cross of the Cross of Military Merit with White Decoration, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic | [[sõjaväelane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q669145|Dosbarrios]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q134587502|Q134587502]] | ''[[:d:Q134587502|Gian Piero Martino]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Teadlane, [[Arheoloog|arheoloog]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q135152695|Q135152695]] | ''[[:d:Q135152695|Fatou Gaye Sarr]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Senegali poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Senegal]] | | [[Dakar]] | |- | [[:d:Q138685807|Q138685807]] | ''[[:d:Q138685807|Mirosława Maria Dąbrowa-Bajon]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Poola|poolakad]] teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Insener|insener]] (1931–2026) ♀; Medal of the National Education Commission | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[insener]] | [[Poola]] | [[Sulejów]] | | |- | [[:d:Q139548293|Q139548293]] | ''[[:d:Q139548293|Emile Straker]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Barbadose muusik | [[muusik]] | [[Barbados]] | [[Bridgetown]] | | |- | [[:d:Q140353321|Q140353321]] | ''[[:d:Q140353321|Василенко, Анатолий Митрофанович]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] Terapeut, kardioloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂; Badge "Excellence in Healthcare of the USSR" | ''[[:d:Q2419397|Terapeut]]''<br/>''[[:d:Q3264451|kardioloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Krõvõi Rih|Krõvõi Rig]] | [[Dnipro]] | |- | [[:d:Q140371354|Q140371354]] | ''[[:d:Q140371354|Martha Avila]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Person (1950–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q140421548|Q140421548]] | ''[[:d:Q140421548|Arnulfo Luna Franco]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Colombia maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Colombia]] | [[Cartagena (Colombia)|Cartagena]] | | |- | [[:d:Q140529962|Q140529962]] | ''[[:d:Q140529962|Irene Hegen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1939–2026) ♀ | | [[Saksamaa]] | [[Essen]] | [[Bayreuth]] | |- | [[:d:Q1443213|Q1443213]] | ''[[:d:Q1443213|Frank Eveslage]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Saksamaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | [[Ida-Berliin]] | | |- | [[:d:Q16337599|Q16337599]] | ''[[:d:Q16337599|Ivan Fiel da Silva]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | ''[[:d:Q1815730|Tubarão]]'' | |- | [[:d:Q17098193|Q17098193]] | ''[[:d:Q17098193|Trond Johansen]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Norra poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sõjaväelane]]<br/>''[[:d:Q1397808|vastupanuvõitleja]]''<br/>''[[:d:Q140291998|etterretningsagent]]'' | [[Norra]] | [[Drammeni vald|Drammen]] | ''[[:d:Q4587624|Eiksmarka]]'' | ''[[:d:Q97819906|Haslum kirkegård]]'' |- | [[:d:Q171975|Q171975]] | ''[[:d:Q171975|Guy Edwards]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] Vormel 1 piloot (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10841764|Vormel 1 piloot]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Macclesfield]] | ''[[:d:Q952483|Connemara]]'' | |- | [[:d:Q18346293|Q18346293]] | ''[[:d:Q18346293|Lex Pritchard]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q19345993|Q19345993]] | ''[[:d:Q19345993|Lenz Prütting]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastaja|režissöör]] (1940–2026) ♂ | [[dramaturg]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q16116|Forchheim]]'' | | |- | [[:d:Q19825933|Q19825933]] | ''[[:d:Q19825933|Sándor Tímár]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Ungari|Ungari]] koreograaf, etnograaf (1930–2026) ♂; SZOT prize, Erkel Ferenc Prize, Meritorius Artist of Hungary, Kossuthi auhind, National Artist Award; member of Hungarian Art Academy | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Ungari]] | [[Szolnok]] | | ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]'' |- | [[:d:Q25189741|Q25189741]] | ''[[:d:Q25189741|Mark Singer]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q2530996|Q2530996]] | ''[[:d:Q2530996|Volker Fleige]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q6136|Wickede]]'' | | |- | [[:d:Q265403|Q265403]] | [[Kirsti Sparboe]] | data-sort-value="1946" | 1946-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Norra laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>''[[:d:Q94498772|saatejuht]]''<br/>[[muusik]] | [[Norra]] | [[Tromsø vald|Tromsø]] | | |- | [[:d:Q2830055|Q2830055]] | ''[[:d:Q2830055|Alain MacMoy]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q70746|Mauron]]'' | [[Pariisi XIII ringkond|Pariisi 13. ringkond]] | ''[[:d:Q912273|Parcé-sur-Sarthe]]'' |- | [[:d:Q3050241|Q3050241]] | [[James Burrows]] | data-sort-value="1940" | 1940-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telelavastaja, [[Stsenarist|stsenarist]], teleprodutsent, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Etenduse juht|etenduse juht]] (fl. 1974–2025) (1940–2026) ♂; [[Primetime Emmy]], Directors Guild of America Award, Primetime Emmy Award for Outstanding Directing for a Comedy Series; child of Abe Burrows; notable work Cheers, [[Mary Tyler Moore]], Partners | ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[etenduse juht]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q4328790|Q4328790]] | ''[[:d:Q4328790|Désiré N'Kaoua]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Prantsusmaa pianist | [[pianist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Constantine]] | ''[[:d:Q83417|Bois-d'Arcy]]'' | |- | [[:d:Q5394889|Q5394889]] | ''[[:d:Q5394889|Ernst-Johann Biron, Prince of Courland]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Person (1940–2026) ♂; child of Karl Peter Biron von Curland, Princess Herzeleide of Prussia; spouse of Elisabeth Gräfin zu Ysenburg-Büdingen in Philippseich | | | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q5531092|Q5531092]] | ''[[:d:Q5531092|Gene Bess]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q373537|Oak Ridge]]'' | | |- | [[:d:Q5558096|Q5558096]] | ''[[:d:Q5558096|Gianfranco Baraldi]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Itaalia|Itaalia]] kergejõustiklane (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q13410|Latina]]'' | [[Bergamo]] | |- | [[:d:Q56391297|Q56391297]] | ''[[:d:Q56391297|Gábor Bona]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Ungari|Ungari]] museoloog (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q10333969|museoloog]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q60444881|Q60444881]] | ''[[:d:Q60444881|Samīra al-Māni']]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Iraagi kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Iraak]] | [[Basra|Al-Başrah]] | | |- | [[:d:Q60484317|Q60484317]] | ''[[:d:Q60484317|Dale Savage]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pornonäitleja (1964–2026) ♂; XRCO Award | ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cincinnati]] | | |- | [[:d:Q60995348|Q60995348]] | ''[[:d:Q60995348|胡小石]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Laulusõnade kirjutaja (1940–2026) | ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q6255559|Q6255559]] | ''[[:d:Q6255559|John Ronaldson]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Australian rules football player (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q64215045|Q64215045]] | ''[[:d:Q64215045|Claude Guillemot]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1956–2026) ♂; member of Guillemot family | [[ettevõtja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q28211286|Carentoir]]'' | ''[[:d:Q213481|La Baule-Escoublac]]'' | |- | [[:d:Q683382|Q683382]] | ''[[:d:Q683382|Hans Buzek]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Austria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q8013111|Q8013111]] | ''[[:d:Q8013111|William Isaac]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pankur, Chair of the Federal Deposit Insurance Corporation (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q767752|Bryan]]'' | ''[[:d:Q491540|Sarasota]]'' | |- | [[:d:Q807328|Q807328]] | ''[[:d:Q807328|Barbara Adolph]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1931–2026) ♀ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Piła]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q939454|Q939454]] | ''[[:d:Q939454|Igor Protti]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Rimini]] | [[Livorno]] | |- | [[:d:Q95335866|Q95335866]] | ''[[:d:Q95335866|Dieter Liebig]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Pastor|pastor]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Teoloog|teoloog]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], protestantlik teoloog (1951–2026) ♂ | [[pastor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q98833883|protestantlik teoloog]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q162572|Daubitz]]'' | | |- | [[:d:Q97314331|Q97314331]] | ''[[:d:Q97314331|Юрий Арсеньевич Ващенко]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | [[Venemaa|venelased]] graafik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q99541717|Q99541717]] | ''[[:d:Q99541717|Rodolfo Giampaoli]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-19 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q13134|Pesaro]]'' | | |- | [[:d:Q112399696|Q112399696]] | ''[[:d:Q112399696|Zbigniew Kulka]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Person (1943–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q11851972|Q11851972]] | ''[[:d:Q11851972|Anto Leikola]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Soome|soomlased]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Zooloog|zooloog]] (1937–2026) ♂; Commander of the Order of the Lion of Finland, Knight First Class of the Order of the White Rose of Finland, Itaalia Vabariigi teeneteordeni komandör, Kolme Tähe ordeni ohvitser | [[tõlkija]]<br/>[[zooloog]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q124844378|Q124844378]] | ''[[:d:Q124844378|Arkan Zeytinoglu]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Austria|Austria]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1968–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Austria]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] |- | [[:d:Q13057117|Q13057117]] | ''[[:d:Q13057117|Al Mujahidi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-01<br/>1942-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Bangladeshi luuletaja | [[luuletaja]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | | | |- | [[:d:Q140290101|Q140290101]] | ''[[:d:Q140290101|Achmad Sutjipto]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Chief of Staff of the Indonesian Navy (1945–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11076|Bondowoso]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q140290269|Q140290269]] | ''[[:d:Q140290269|Jim Glynn]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Politseinik|politseinik]] (1932–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | [[politseinik]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q140305387|Q140305387]] | ''[[:d:Q140305387|Justin Cary]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Muusik|muusik]] (1975–2026) ♂ | [[muusik]] | | | | |- | [[:d:Q140521891|Q140521891]] | ''[[:d:Q140521891|Buváriné Mádl Mária]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Ungari|Ungari]] [[Jurist|jurist]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1943–2026) ♀; Commander Cross of the Order of Merit of the Hungarian Republic | [[jurist]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1089978|Szentkirályszabadja]]'' | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q151746|Q151746]] | [[François Englert]] | data-sort-value="1932" | 1932-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | füüsik, Belgia | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q19350898|theoretical physicist]]'' | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Etterbeek]] | [[Uccle]] | |- | [[:d:Q1577722|Q1577722]] | ''[[:d:Q1577722|Hans-Jürgen Kaesler]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Görlitz]] | | |- | [[:d:Q1578020|Q1578020]] | ''[[:d:Q1578020|Hans-Peter Haas]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Saksamaa|sakslased]] graafik, serigrapher (active c. 1971) (1935–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | ''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q21925567|serigrapher]]'' | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q1614892|Q1614892]] | ''[[:d:Q1614892|Herwig Nachtmann]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Austria kirjastaja | [[kirjastaja]] | [[Austria]] | [[Innsbruck]] | | |- | [[:d:Q17708724|Q17708724]] | ''[[:d:Q17708724|Elizabeth Arnold]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q18020128|Q18020128]] | ''[[:d:Q18020128|Felicitas Andresen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], sotsiaalpedagoog (1939–2026) ♀; Irseer Pegasus, Thaddäus-Troll-Preis | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1227197|sotsiaalpedagoog]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q18098321|Q18098321]] | ''[[:d:Q18098321|Bob Jolly]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Loomaarst|loomaarst]], õpetlane, [[Botaanik|botaanik]] (1930–2026) ♂; Hector Medal, Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Member of the New Zealand Order of Merit, Fellow of the Royal College of Pathologists of Australia, Fellow of the Australian College of Veterinary Scientists | [[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[botaanik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q200028|Hamilton]]'' | [[Palmerston North]] | |- | [[:d:Q18279277|Q18279277]] | ''[[:d:Q18279277|Theoliptos (Fenerlis)]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Türgi|Türgi]] Eastern Orthodox bishop, [[Metropoliit|metropoliit]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q15283040|Eastern Orthodox bishop]]'' | [[Türgi]] | ''[[:d:Q2143550|Tarabya]]'' | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q18541708|Q18541708]] | ''[[:d:Q18541708|Bogdan Marinescu]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arst|arst]], member of the Chamber of Deputies of Romania, Minister of Health of Romania, member of the Senate of Romania (1944–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Rumeenia]] | | | |- | [[:d:Q19631135|Q19631135]] | ''[[:d:Q19631135|Mireille Bastin]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Belgia maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Uccle]] | ''[[:d:Q202560|Carpentras]]'' | |- | [[:d:Q19871654|Q19871654]] | ''[[:d:Q19871654|Darren Brown]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Australian rules football player (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q21095457|Q21095457]] | ''[[:d:Q21095457|Qamar Ahmed]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Briti India|briti india]] kriketimängija (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | [[Uttar Pradesh]] | | |- | [[:d:Q21288978|Q21288978]] | ''[[:d:Q21288978|George Rowlett]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Suurbritannia maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | | | | |- | [[:d:Q23641325|Q23641325]] | ''[[:d:Q23641325|Daniel Castellano]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Venezuela ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q761148|Municipio Baruta]]'' | [[Caracas]] | |- | [[:d:Q24039504|Q24039504]] | ''[[:d:Q24039504|Sally Brayley]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Tantsija|tantsija]], [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Tantsuõpetaja|tantsuõpetaja]] (1937–2026) ♀ | [[tantsija]]<br/>[[balletitantsija]]<br/>[[tantsuõpetaja]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q2594792|Q2594792]] | ''[[:d:Q2594792|Wulf Herzogenrath]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Saksamaa kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kuraator]]<br/>''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q525425|Rathenow]]'' | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q26504997|Q26504997]] | ''[[:d:Q26504997|Jacques Sutter]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1926–2026) ♂ | [[sotsioloog]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q166640|Levallois-Perret]]'' | ''[[:d:Q369954|Bry-sur-Marne]]'' | |- | [[:d:Q2896073|Q2896073]] | ''[[:d:Q2896073|Mikhail Torrance]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3710156|Eight Mile]]'' | | |- | [[:d:Q324230|Q324230]] | ''[[:d:Q324230|Alex Bueno]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1963–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Dominikaani Vabariik]] | ''[[:d:Q3947426|San José de las Matas]]'' | [[New York]] | |- | [[:d:Q3605415|Q3605415]] | ''[[:d:Q3605415|Adolfo Battaglia]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Itaalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Viterbo]] | | |- | [[:d:Q40681305|Q40681305]] | ''[[:d:Q40681305|Sam Y. Zamrik]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Mehaanikainsener (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | | | | |- | [[:d:Q47044579|Q47044579]] | ''[[:d:Q47044579|Wang Sung]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] [[Zooloog|zooloog]], terioloog (1933–2026) ♂; Edinburgh Medal; child of Zheng Qin; notable work China red data book of endangered animals | [[zooloog]]<br/>''[[:d:Q16831394|terioloog]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q4704987|Q4704987]] | ''[[:d:Q4704987|Al Worthington]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Birmingham (Alabama)|Birmingham]] | | |- | [[:d:Q56630751|Q56630751]] | ''[[:d:Q56630751|Tay Keith]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (fl. 2012–2026) (1996–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Memphis (Tennessee)|Memphis]] | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q71280236|Q71280236]] | ''[[:d:Q71280236|Peter Schüren]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1953–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q744185|Q744185]] | ''[[:d:Q744185|Ursula Schleicher]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[Harfist|harfimängija]] | [[Saksamaa]] | [[Aschaffenburg]] | | |- | [[:d:Q7793362|Q7793362]] | ''[[:d:Q7793362|Thomas R. Metcalf]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q331380|Schenectady]]'' | | |- | [[:d:Q85968333|Q85968333]] | ''[[:d:Q85968333|Haroon Al Rashid]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q9387737|Q9387737]] | ''[[:d:Q9387737|Zbigniew Adamek]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Poola|poolakad]] teatrilavastaja (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Poola]] | [[Nowy Sącz]] | | |- | [[:d:Q95094943|Q95094943]] | ''[[:d:Q95094943|Herbert Sailer]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1929–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Kaplice]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q97204731|Q97204731]] | ''[[:d:Q97204731|Khaled Abu Asbeh]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-18 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1955–2026) ♂; notable work al-Iʻāqah wa-al-muʻāqūn fī al-mujtamaʻ al-ʻArabī fī Isrāʼīl | [[sotsioloog]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q2911762|Jatt]]'' | | |- | [[:d:Q10346934|Q10346934]] | ''[[:d:Q10346934|Pavel Kindlmann]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Matemaatik|matemaatik]], entomoloog, ökoloog, [[Bioloog|bioloog]], [[Teadlane|teadlane]], teaduse populariseerija, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''<br/>[[bioloog]]<br/>[[teadlane]]<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q106231319|Q106231319]] | ''[[:d:Q106231319|Sotiris Tsogkas]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Kreeka näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q2984896|Thiseio]]'' | [[Ateena]] | ''[[:d:Q64209898|Zografou cemetery]]'' |- | [[:d:Q110983219|Q110983219]] | ''[[:d:Q110983219|Hans Meyer]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Šveits|Šveits]] pangajuht (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q32947888|pangajuht]]'' | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q112400921|Q112400921]] | ''[[:d:Q112400921|Huba Kalász]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Ungari|Ungari]] toimetaja, [[Keemik|keemik]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[keemik]] | [[Ungari]] | [[Miskolc]] | | |- | [[:d:Q112994026|Q112994026]] | ''[[:d:Q112994026|Alisher Mirzonabot]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Poliitik|poliitik]], esimees (1980–2026) ♂ | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q2507868|Rushon District]]'' | | |- | [[:d:Q113566496|Q113566496]] | ''[[:d:Q113566496|Kazuyuki Tsuji]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Hayakawa (1940–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1204436|Hayakawa]]'' | | |- | [[:d:Q11560561|Q11560561]] | ''[[:d:Q11560561|Riichi Seike]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]], seiyū, suit actor, action choreographer (1966–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q622807|seiyū]]''<br/>''[[:d:Q900793|suit actor]]''<br/>''[[:d:Q28125427|action choreographer]]'' | [[Jaapan]] | [[Ehime prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11566408|Q11566408]] | ''[[:d:Q11566408|Kaku Sechiyama]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1963–2026) ♂; member of Japan Sociological Society; child of Satoshi Sechiyama | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q116998616|Q116998616]] | ''[[:d:Q116998616|Julián Pérez-Templado Jordán]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Magistraat|magistraat]], presidente del Tribunal Superior de Justicia de la Región de Murcia (1948–2026) ♂ | [[kohtunik]]<br/>[[magistraat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1014709|Cieza]]'' | [[Murcia]] | |- | [[:d:Q118327|Q118327]] | ''[[:d:Q118327|Hildegard Fässler]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q68120|Frauenfeld]]'' | | |- | [[:d:Q125956637|Q125956637]] | ''[[:d:Q125956637|Ken McCurrach]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Rugby union player (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | | | | |- | [[:d:Q133660703|Q133660703]] | ''[[:d:Q133660703|Uta Tyroller]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Restauraator (1939–2026) ♀; notable work Aleppo Room, Mihrab from Bey Hakim Mosque, Alhambra Cupola | ''[[:d:Q2145981|restauraator]]'' | | | ''[[:d:Q9300|Bernau bei Berlin]]'' | |- | [[:d:Q137447425|Q137447425]] | ''[[:d:Q137447425|Bianca Klose]]'' | data-sort-value="1973" | 1973 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1973–2026) ♀ | | [[Saksamaa]] | | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q139382145|Q139382145]] | ''[[:d:Q139382145|Teresa Sławińska-Ochla]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q140298411|Q140298411]] | ''[[:d:Q140298411|Margaret Clark]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Geoloog|geoloog]], alpinist (1935–2026) ♀ | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q9149093|alpinist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q4681170|Addington]]'' | |- | [[:d:Q140309042|Q140309042]] | ''[[:d:Q140309042|Hans Marwitz]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Tšiili|Tšiili]] sports announcer (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q73267024|sports announcer]]'' | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q140309187|Q140309187]] | ''[[:d:Q140309187|Eliot D. Cohen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Insener|insener]], [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1942–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[elektriinsener]] | | | | |- | [[:d:Q140352797|Q140352797]] | ''[[:d:Q140352797|Scott Waghorn]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Hambaarst|hambaarst]] (1981–2026) ♂ | [[hambaarst]] | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q15435541|Q15435541]] | ''[[:d:Q15435541|Franz Kaindl]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Austria maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Austria]] | [[Brand-Laaben]] | | |- | [[:d:Q15635903|Q15635903]] | ''[[:d:Q15635903|Margrét Helga Jóhannsdóttir]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Island|islandlased]] [[Näitleja|näitleja]] (1940–2026) ♀; Edda Award for Best Leading Actor or Actress | [[näitleja]] | [[Island]] | | | |- | [[:d:Q16437832|Q16437832]] | ''[[:d:Q16437832|Рзаханов Асқар Киікбайұлы]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q16731360|Q16731360]] | ''[[:d:Q16731360|Toney Lee]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulukirjutaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q17987366|Q17987366]] | ''[[:d:Q17987366|Manuel Benza Pflücker]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Peruu sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q21282858|Q21282858]] | ''[[:d:Q21282858|Roger Wierinckx]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Belgia|Belgia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], directly elected senator, member of the Flemish Parliament, Mayor of Lubbeek, provincial senator (1927–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q951571|Kessel-Lo]]'' | | |- | [[:d:Q21342085|Q21342085]] | ''[[:d:Q21342085|Gábor Ronkay]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Ungari entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Ungari]] | | | |- | [[:d:Q2162900|Q2162900]] | ''[[:d:Q2162900|Roland Leistner-Mayer]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Saksamaa muusik | [[muusik]]<br/>[[helilooja]] | [[Saksamaa]] | [[Kraslice]] | | |- | [[:d:Q22280342|Q22280342]] | ''[[:d:Q22280342|Prasad Sawkar]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | India laulja | [[laulja]] | [[Briti India]]<br/>[[India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q6749003|Mangeshi]]'' | | |- | [[:d:Q22689786|Q22689786]] | ''[[:d:Q22689786|محمد مرزبان]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]] | [[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | | [[Ismailia|Al-Ismā’īlīyah]] | |- | [[:d:Q2410614|Q2410614]] | ''[[:d:Q2410614|Éric Roy]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | [[Nice]] | |- | [[:d:Q2610486|Q2610486]] | ''[[:d:Q2610486|Hans van Hooft Sr.]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q3112493|Kerkdriel]]'' | ''[[:d:Q2249007|Canisius-Wilhelmina Ziekenhuis]]'' | |- | [[:d:Q28465893|Q28465893]] | ''[[:d:Q28465893|Javier García El Chocolate]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Mehhiko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q3293093|Q3293093]] | ''[[:d:Q3293093|Marilyn Trenholme Counsell]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q2576499|nutritionist]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2879395|Baie Verte]]'' | | |- | [[:d:Q355251|Q355251]] | [[Carlo Ginzburg]] | data-sort-value="1939" | 1939-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Itaalia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Torino]] | [[Bologna]] | |- | [[:d:Q3627358|Q3627358]] | ''[[:d:Q3627358|Thorolf Hager]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q3832056|Q3832056]] | ''[[:d:Q3832056|Lidija Manić]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] [[Modell|modell]], iludusvõistlusel osaleja (1953–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] | ''[[:d:Q309343|Pirot]]'' | | |- | [[:d:Q4066003|Q4066003]] | ''[[:d:Q4066003|Andronik Kotliaroff]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Eastern Orthodox bishop (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q15283040|Eastern Orthodox bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q866021|Yining]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q4755465|Q4755465]] | ''[[:d:Q4755465|Andreas Høivold]]'' | data-sort-value="1972" | 1972 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poker player (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q15295720|poker player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Sunderland]] | | |- | [[:d:Q4877401|Q4877401]] | ''[[:d:Q4877401|Beau Williams]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1982–) (1950–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q6130192|Q6130192]] | ''[[:d:Q6130192|James Breen]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Poliitik|poliitik]], põllumees, Teachta Dála (1945–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Iirimaa]] | [[Clare'i krahvkond]] | | |- | [[:d:Q7092244|Q7092244]] | ''[[:d:Q7092244|Ondřej Horský]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Tšehhi|Tšehhi]] aerutaja (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382566|aerutaja]]'' | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q7287521|Q7287521]] | ''[[:d:Q7287521|Ralph G. Wright]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2090461|Arlington]]'' | ''[[:d:Q972057|Lady Lake]]'' | |- | [[:d:Q75962681|Q75962681]] | ''[[:d:Q75962681|Robin Thomas Littleton Salmon]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Person (1943–2026) ♂; child of Frank Robert Salmon, Patricia Jean Evèn Painton; spouse of Amanda Cadbury | | | | | |- | [[:d:Q7702318|Q7702318]] | ''[[:d:Q7702318|Teresė Nekrošaitė]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Leedu|leedulased]] kergejõustiklane (1961–2026) ♀ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Leedu]] | ''[[:d:Q11216017|Bitvanas]]'' | | |- | [[:d:Q7815653|Q7815653]] | ''[[:d:Q7815653|Tom Dreesen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-11<br/>1939-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♂ | [[koomik]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q577973|Harvey]]'' | | |- | [[:d:Q7821968|Q7821968]] | ''[[:d:Q7821968|Tony Brown]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], õpetlane, [[Koomik|koomik]], äriinimene, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1933–2026) ♂; member of Alpha Phi Alpha | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Charleston (Lääne-Virginia)|Charleston]] | | |- | [[:d:Q7965783|Q7965783]] | ''[[:d:Q7965783|Walter Parazaider]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[saksofonist]]<br/>[[klarnetist]]<br/>[[flötist]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q928034|Q928034]] | ''[[:d:Q928034|Aleksandr Samokutyayev]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Venemaa|venelased]] [[Lendur|lendur]], [[Kosmonaut|kosmonaut]], [[Poliitik|poliitik]], riigiduuma liige (1970–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, Pilot-Cosmonaut of the Russian Federation, Medal "For Military Valour", 2nd class, Medal for distinguished military service, 1st class, Medaille „Für den Dienst in der Luftwaffe“, juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", NASA Distinguished Public Service Medal, NASA Space Flight Medal, Medal for distinguished military service, 2nd class, Medal for distinguished military service, 3rd class; member of 7th State Duma of the Russian Federation, 8th State Duma of the Russian Federation | [[lendur]]<br/>[[kosmonaut]]<br/>[[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Penza]] | | [[Föderaalne sõjamemoriaal "Isamaakaitsjate panteon"]] |- | [[:d:Q9345355|Q9345355]] | ''[[:d:Q9345355|Stefan Stankiewicz]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1934–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q96210839|Q96210839]] | ''[[:d:Q96210839|Hans-Martin Schmidt]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Jurist|jurist]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1929–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[kirjastaja]] | | ''[[:d:Q153974|Barmen]]'' | | |- | [[:d:Q96649001|Q96649001]] | ''[[:d:Q96649001|Andrzej Dańko]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-17 | [[Poola|poolakad]] mehhaanik (1945–2026) ♂; member of [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] | ''[[:d:Q327029|mehhaanik]]'' | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q102078950|Q102078950]] | ''[[:d:Q102078950|Claude Bardos]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂ | [[matemaatik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | [[Pariisi X ringkond|Pariisi 10. ringkond]] | |- | [[:d:Q105156|Q105156]] | ''[[:d:Q105156|Hellmut Seiler]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1953–2026) ♂; Irseer Pegasus; member of Künstlergilde | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Saksamaa]] | [[Rupea]] | | |- | [[:d:Q121346|Q121346]] | ''[[:d:Q121346|Alfred Bayer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q16258947|ametnikud]]''<br/>[[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q736559|riigisekretär]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | [[München]] | |- | [[:d:Q1220353|Q1220353]] | ''[[:d:Q1220353|István Nász]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ungari|Ungari]] [[Arst|arst]], mikrobioloog, [[Viroloog|viroloog]] (1927–2026) ♂; Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | [[arst]]<br/>''[[:d:Q3779582|mikrobioloog]]''<br/>[[viroloog]] | [[Ungari]] | [[Túrkeve]] | | |- | [[:d:Q123194016|Q123194016]] | ''[[:d:Q123194016|James Bruggers]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] environmental journalist (†2026) ♂; member of Society of Environmental Journalists | ''[[:d:Q107235593|environmental journalist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q125401432|Q125401432]] | ''[[:d:Q125401432|Karel Holeš]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Koorijuht|koorijuht]] (1950–2026); Premi Bedřich Smetana | [[koorijuht]] | | [[Opava]] | | |- | [[:d:Q127269478|Q127269478]] | ''[[:d:Q127269478|Gulchehra Bobokulova]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Usbekistan|Usbekistan]] [[Lapsehoidja]], mõrvar (1977–2026) ♀ | [[Lapsehoidja]]<br/>''[[:d:Q931260|mõrvar]]'' | [[Usbekistan]] | [[Vilnjansk]] | [[Zaporižžja]] | [[Kramatorsk]] |- | [[:d:Q13014381|Q13014381]] | ''[[:d:Q13014381|Chatch Kuldilok]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Tai poliitik | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q1377791|Q1377791]] | ''[[:d:Q1377791|Robert Thurman]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlkija|tõlkija]], näituse kuraator, [[Kuraator|kuraator]], Buddhologist (1941–2026) ♂; Tõe Valguse Autasu, Padma Shri in literature and education; child of Beverly Reid Thurman Jr., Elizabeth Dean Farrar; spouse of Nena von Schlebrügge, Marie-Christophe de Menil | [[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[kuraator]]<br/>''[[:d:Q100851212|Buddhologist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Woodstock]] | |- | [[:d:Q1386483|Q1386483]] | ''[[:d:Q1386483|Robert Prince]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] video game composer (fl. 1988–2014) (1945–2026) ♂; notable work [[Doom]], [[Duke Nukem 3D]] | ''[[:d:Q63536580|video game composer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q990883|Madison]]'' | | |- | [[:d:Q140276529|Q140276529]] | ''[[:d:Q140276529|Mari Paz Díaz González]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Naisõiguslane, feminist (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]'' | | ''[[:d:Q765496|Basauri]]'' | | |- | [[:d:Q140285475|Q140285475]] | ''[[:d:Q140285475|Romy Guevarra]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q140285974|Q140285974]] | ''[[:d:Q140285974|Michael Mapperson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist (1942–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Bristol]] | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q140298569|Q140298569]] | ''[[:d:Q140298569|Paul Avery]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Toimetaja|toimetaja]], [[Näitleja|näitleja]], helikopteripiloot (1945–2026) ♂; member of [[Rotary International]] | [[toimetaja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q20726593|helikopteripiloot]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[New Jersey]] | |- | [[:d:Q140320382|Q140320382]] | ''[[:d:Q140320382|Patricia Bonzi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Filosoof|filosoof]] (1934–2026) ♀ | [[filosoof]] | | | | ''[[:d:Q16490556|Catholic Cemetery of Santiago]]'' |- | [[:d:Q140356509|Q140356509]] | ''[[:d:Q140356509|Peter Pilsl]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Austria|Austria]] sports executive (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q15841843|Q15841843]] | ''[[:d:Q15841843|Rayse Biggs]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q16024848|Q16024848]] | ''[[:d:Q16024848|Gilbert Azibert]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] magistrate, [[Jurist|jurist]], [[Kohtunik|kohtunik]], [[Advokaat|advokaat]], Secretary of the justice ministry (France), Procureur général, Director of the French Penitentiary Administration, directeur de l'École nationale de la magistrature, président du tribunal de grande instance de Nîmes (1947–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Commander of the National Order of Merit, Médaille d'honneur de l'administration pénitentiaire, Medal of Honour of the judicial protection of youths, Commander of the Order of Isabella the Catholic, Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q16009129|magistrate]]''<br/>[[jurist]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[advokaat]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | [[Bordeaux]] | |- | [[:d:Q16104699|Q16104699]] | ''[[:d:Q16104699|David Kinsella]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, cricket umpire, kooliõpetaja, kooli asedirektor (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2143894|cricket umpire]]''<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q57612045|kooli asedirektor]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[New Plymouth]] | | |- | [[:d:Q1672446|Q1672446]] | ''[[:d:Q1672446|Juliet Gardiner]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q1677381|Q1677381]] | ''[[:d:Q1677381|Jacky Haran]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] racing automobile driver (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q741894|Mansigné]]'' | ''[[:d:Q305768|Coulaines]]'' | |- | [[:d:Q18746739|Q18746739]] | ''[[:d:Q18746739|Peter Kampits]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Austria|Austria]] [[Filosoof|filosoof]], [[Autor|autor]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria | [[filosoof]]<br/>[[autor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Austria]] | [[Viin]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q2127850|Q2127850]] | ''[[:d:Q2127850|Raimundo Carrero]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], kirjanduskriitik (1947–2026) ♂; Prêmio Jabuti | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q2102772|Salgueiro]]'' | [[Recife]] | |- | [[:d:Q2194616|Q2194616]] | ''[[:d:Q2194616|Paul Peters]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2675589|Roosteren]]'' | ''[[:d:Q16068685|Doetinchem]]'' | |- | [[:d:Q22670590|Q22670590]] | ''[[:d:Q22670590|Michael Kapovich]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]] (1963–2026) ♂; spouse of Jennifer Schultens | [[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Habarovsk]] | | |- | [[:d:Q237774|Q237774]] | ''[[:d:Q237774|Daveigh Chase]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, [[Modell|modell]], häälnäitleja (fl. 1998–2016) (1990–2026) ♀; Annie Award, MTV Movie Award for Best Villain | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Las Vegas]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q2851168|Q2851168]] | ''[[:d:Q2851168|Anne Legault]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1958–2026) ♀; Governor General's Literary Awards | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]] | [[Kanada]] | [[Lachine]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q28842135|Q28842135]] | ''[[:d:Q28842135|Per Ottesen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Norra|norralased]] [[Sportlane|sportlane]] (1932–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q3085833|Q3085833]] | ''[[:d:Q3085833|François Siener]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XIX ringkond|Pariisi 19. ringkond]] | ''[[:d:Q154724|Bobigny]]'' | |- | [[:d:Q3134551|Q3134551]] | ''[[:d:Q3134551|Hervé Larrue]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q746626|Boissezon]]'' | [[Perpignan]] | |- | [[:d:Q33636109|Q33636109]] | ''[[:d:Q33636109|Noah Aminoah]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Iisrael|Iisrael]] Judaic scholar, [[Professor|professor]] (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]''<br/>[[professor]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q3380111|Q3380111]] | ''[[:d:Q3380111|Philippe Labarde]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1939–2026) ♂; member of Conseil supérieur de l'audiovisuel | [[majandusteadlane]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Agen]] | [[Pariisi VI ringkond|Pariisi 6. ringkond]] | |- | [[:d:Q35028845|Q35028845]] | ''[[:d:Q35028845|Joan Viñas i Salas]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirurg|kirurg]], [[Arst|arst]], Rector of the University of Lleida, [[Rektor|rektor]], [[President|president]] (1950–2026) ♂; Püha Jüri rist, Josep Trueta Medal, Vives University Network Medal of Honor; member of Section of Biological Sciences of the Institute for Catalan Studies, Royal Academy of Medicine of Catalonia, Castellers de Lleida | [[õppejõud]]<br/>[[kirurg]]<br/>[[arst]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q11492|Mataró]]'' | ''[[:d:Q15090|Lleida]]'' | |- | [[:d:Q35368646|Q35368646]] | ''[[:d:Q35368646|أسامة السيد يوسف]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Süüria näitleja | [[näitleja]] | [[Süüria]] | [[Idlib]] | [[Damaskus]] | |- | [[:d:Q3938691|Q3938691]] | ''[[:d:Q3938691|Roberto Paolo Ciardi]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Prato]] | ''[[:d:Q103118|Lari]]'' | |- | [[:d:Q4099722|Q4099722]] | ''[[:d:Q4099722|Yury Burlutsky]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Stavropoli krai]] | | |- | [[:d:Q4521574|Q4521574]] | ''[[:d:Q4521574|Sergey Shashurin]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4319000|Nizhniye Vyazovye]]'' | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q47453042|Q47453042]] | ''[[:d:Q47453042|Lidia Litvinova]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Beloretsk]] | [[Beloretsk]] | |- | [[:d:Q4933412|Q4933412]] | ''[[:d:Q4933412|Bob Miller]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Austraalia poliitik | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>[[poliitik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q1629019|Horsham]]'' | | |- | [[:d:Q505206|Q505206]] | ''[[:d:Q505206|Camillo Ruini]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, [[Kardinal|kardinal]], titular bishop, auxiliary bishop, Grand Chancellor of the Pontifical Lateran University, Cardinal Vicar, Archpriest of the Saint John Lateran Basilica, President of the Italian Episcopal Conference, [[Peasekretär|peasekretär]] (1931–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler; member of Pontifical Academy of St. Thomas Aquinas | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q8598|Sassuolo]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q5675941|Q5675941]] | ''[[:d:Q5675941|Harunobu Yonenaga]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q60827672|Q60827672]] | ''[[:d:Q60827672|Сурин, Николай Александрович]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Geneetik|geneetik]] (1937–2026) ♂; [[Tööveterani medal]], [[Sõpruse orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], [[Eeskujuliku töö eest]], [[Austuse orden]]; member of Russian Academy of Agricultural Sciences | [[geneetik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Buturlinovka rajoon]] | [[Krasnojarsk]] | |- | [[:d:Q6203859|Q6203859]] | ''[[:d:Q6203859|Jiří Wolf]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Kirjanik|kirjanik]], aktivist (1952–2026) ♂; participant in the resistance and resistance against communism | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Jindřichův Hradec]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q7143564|Q7143564]] | ''[[:d:Q7143564|Pat Holmes]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q974953|Durant]]'' | | |- | [[:d:Q75264077|Q75264077]] | ''[[:d:Q75264077|Leslie Marshall Peabody]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Person (†2026) ♀; child of Benjamin Bostwick Peabody; spouse of Humphry Gerard Napier Gore | | | | | |- | [[:d:Q7731180|Q7731180]] | ''[[:d:Q7731180|The Duke of Dorchester]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-18<br/>1945-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] maadleja, elukutseline maadleja (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1024037|Dorchester]]'' | | |- | [[:d:Q9326810|Q9326810]] | ''[[:d:Q9326810|Lo Hom-chau]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Person (1949–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q970469|Q970469]] | ''[[:d:Q970469|Daniel Senet]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] tõstja (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Amiens]] | [[Amiens]] | |- | [[:d:Q97532052|Q97532052]] | ''[[:d:Q97532052|Florence Osita Okoro]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-16 | Teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (†2026) ♀; member of Sigma Theta Tau | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q100167950|Q100167950]] | ''[[:d:Q100167950|Beatrice Lumpkin]]'' | data-sort-value="1918" | 1918-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] aktivist, [[Kirjanik|kirjanik]], autobiograaf, õpetlane, union organizer (1918–2026) ♀ | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q7886765|union organizer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | | |- | [[:d:Q104067316|Q104067316]] | ''[[:d:Q104067316|Alexander Vinidiktov]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Kizel]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q105096236|Q105096236]] | ''[[:d:Q105096236|Francesco Michele Barra]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Poliitik|poliitik]], maksunõustaja, member of the Chamber of Deputies of the Italian Republic (1947–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q688576|maksunõustaja]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q53857|Castrovillari]]'' | | |- | [[:d:Q113548368|Q113548368]] | ''[[:d:Q113548368|Ece İrtem]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Türgi|Türgi]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja (fl. 2014–2026) (1991–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Türgi]] | ''[[:d:Q107401|Sivas]]'' | ''[[:d:Q932886|Kadıköy]]'' | ''[[:d:Q211952|Kuşadası]]'' |- | [[:d:Q11959286|Q11959286]] | ''[[:d:Q11959286|Asbjørn Rutgerson]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Norra|norralased]] pankur, [[Poliitik|poliitik]], mayor of Ålesund (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[poliitik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q120578893|Q120578893]] | ''[[:d:Q120578893|Helena Tauchmannová]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Person (1926–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q123988286|Q123988286]] | ''[[:d:Q123988286|Togba Zogbélémou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Guinea poliitik | [[rahvaesindaja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Guinea]] | | [[Conakry]] | |- | [[:d:Q131917431|Q131917431]] | ''[[:d:Q131917431|Rosalind Gefre]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Person (1929–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q1383214|Q1383214]] | ''[[:d:Q1383214|Kyle Calder]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1890931|Mannville]]'' | | |- | [[:d:Q140235177|Q140235177]] | [[Semjon Skrepetski]] | data-sort-value="1981" | 1981-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Muusik|muusik]], blogija, karikaturist, performansikunstnik (1981–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]''<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]'' | [[Venemaa]] | [[Beloretsk]] | [[Biała Podlaska]] | |- | [[:d:Q140236650|Q140236650]] | ''[[:d:Q140236650|Toyoji Sudo]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15<br/>2026-06-14 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]] (1958–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q533241|Shimotsuma]]'' | ''[[:d:Q1203394|Yachiyo]]'' | |- | [[:d:Q140249120|Q140249120]] | ''[[:d:Q140249120|Gianandrea Barreca]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Arhitekt|arhitekt]] (1969–2026) ♂ | [[arhitekt]] | | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q16526082|Q16526082]] | ''[[:d:Q16526082|Abraham Santibáñez]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Tšiili ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | | |- | [[:d:Q17708973|Q17708973]] | ''[[:d:Q17708973|Rock Perdoni]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Itaalia]] | | |- | [[:d:Q20606504|Q20606504]] | ''[[:d:Q20606504|Semahegn Belew]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Etioopia laulja | [[laulja]] | [[Etioopia]] | ''[[:d:Q464699|Bahir Dar]]'' | | |- | [[:d:Q2924932|Q2924932]] | ''[[:d:Q2924932|Brian Johnson]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1939–2026) ♂; Special Achievement Academy Award, [[Parimate eriefektide Oscar]] | [[filmirežissöör]] | [[Suurbritannia]] | [[Surrey]] | | |- | [[:d:Q2965105|Q2965105]] | ''[[:d:Q2965105|Christian Bujeau]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1016181|Charron]]'' | ''[[:d:Q1437928|Saint-Michel]]'' | |- | [[:d:Q317677|Q317677]] | ''[[:d:Q317677|Abdullah Ibrahim]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] džässmuusik, [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], [[Saksofonist|saksofonist]], salvestusmuusik (1934–2026) ♂; NEA Jazz Masters, Order of Ikhamanga in Silver; spouse of Sathima Bea Benjamin | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[saksofonist]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Kaplinn]] | [[Prien am Chiemsee]] | |- | [[:d:Q4067049|Q4067049]] | ''[[:d:Q4067049|Nikolay Antipashin]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Venemaa insener | [[insener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Babõnino rajoon]] | | |- | [[:d:Q4151983|Q4151983]] | ''[[:d:Q4151983|Vladimir Gulyamhaydarov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Tadžikistan|tadžikistan]]-[[Kasahstan|kasahstan]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Tadžikistan]]<br/>[[Kasahstan]] | [[Dušanbe]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q452886|Q452886]] | ''[[:d:Q452886|Alexander Rabinowitch]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Suur-London]] | ''[[:d:Q537853|Carmel]]'' | |- | [[:d:Q4707986|Q4707986]] | ''[[:d:Q4707986|Alan Ward]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2499345|Dronfield]]'' | | |- | [[:d:Q48834588|Q48834588]] | ''[[:d:Q48834588|José Guzmán]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Peruu korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | | |- | [[:d:Q4934423|Q4934423]] | ''[[:d:Q4934423|Bob Winograd]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, pesapallimängija (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Winnipeg]] | | |- | [[:d:Q5335812|Q5335812]] | ''[[:d:Q5335812|Eddie Andelman]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q53700427|Q53700427]] | ''[[:d:Q53700427|Telê Ancona Lopez]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Brasiilia|Brasiilia]] kirjandusteadlane (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q188892|Ribeirão Preto]]'' | | |- | [[:d:Q58100228|Q58100228]] | ''[[:d:Q58100228|I. Robert Lehman]]'' | data-sort-value="1924" | 1924 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Biokeemik|biokeemik]] (1924–2026) ♂; doctor honoris causa from the Pierre and Marie Curie University; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[biokeemik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tauragė]] | | |- | [[:d:Q6106519|Q6106519]] | ''[[:d:Q6106519|J. Michael Criley]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kardioloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; member of American College of Cardiology | ''[[:d:Q3264451|kardioloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q61137158|Q61137158]] | ''[[:d:Q61137158|Neli Saladze]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Sportlane|sportlane]], [[Treener|treener]] (1939–2026) ♀ | [[sportlane]]<br/>[[treener]] | | [[Thbilisi]] | | |- | [[:d:Q62509353|Q62509353]] | ''[[:d:Q62509353|Frank J. Gargiulo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jersey City]] | | |- | [[:d:Q64850186|Q64850186]] | ''[[:d:Q64850186|Jaroslav Zapletal]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], mosaicist, graafik, theatre designer, [[Illustreerija|illustraator]], kujutav kunstnik, teatrikunstnik, kunstipedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1937–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>''[[:d:Q282718|mosaicist]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q11613590|theatre designer]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q112730632|teatrikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Litovel]] | [[Stod]] | |- | [[:d:Q6867821|Q6867821]] | ''[[:d:Q6867821|Minkailu Mansaray]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Sierra Leone poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Sierra Leone]] | ''[[:d:Q1852020|Tonkolili District]]'' | [[Dakar]] | |- | [[:d:Q7175486|Q7175486]] | ''[[:d:Q7175486|Peter Littlewood]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | Suurbritannia füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q19350898|theoretical physicist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q7839219|Q7839219]] | ''[[:d:Q7839219|Trevor Hitchen]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1926–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2097530|Sowerby Bridge]]'' | | |- | [[:d:Q9195369|Q9195369]] | ''[[:d:Q9195369|Serhii Osyka]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1955–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk, Vürst Jaroslav Targa V järgu orden; member of 6th Verkhovna Rada, 5th Verkhovna Rada, 4th Verkhovna Rada | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q9285974|Q9285974]] | ''[[:d:Q9285974|Hanna Jadacka]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Poola|poolakad]] keeleteadlane (1947–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q9341818|Q9341818]] | ''[[:d:Q9341818|Stanisław Domarski]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Poola|poolakad]] [[Saksofonist|saksofonist]] (fl. 1978–) (1958–2026) ♂ | [[saksofonist]] | [[Poola]] | [[Rzeszów]] | | |- | [[:d:Q97180391|Q97180391]] | ''[[:d:Q97180391|Jacek Rogowski]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-06-15 | [[Poola|poolakad]] [[Insener|insener]] (1942–2026) ♂; Cross of Freedom and Solidarity, Knight of the Order of Polonia Restituta | [[insener]] | [[Poola]] | [[Nowy Sącz]] | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} h56t7akzzd2ok7mz8kl0jakyuxr8rsc 0 506412 7194137 7171359 2026-07-17T08:19:47Z Taurus404 80079 7194137 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infobox President | nimi = Nikol Pašinjan | pilt = Nikol Pashinyan 2025 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Nikol Pašinjan, 2025 | amet = [[Armeenia peaminister]] | ametiajaalgus = [[8. mai]] [[2018]] | ametiajalõpp = | predecessor = [[Karen Karapetjan]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | predecessor2 = | järgmine2 = | sünniaeg = [[1. juuni]] [[1975]] | sünnikoht = [[Idževan]], [[Armeenia]] | surmaaeg = | surmakoht = | partei = [[Kodanike Kokkulepe]] }} '''Nikol Pašinjan''' ([[armeenia keel]]es Նիկոլ Փաշինյան; sündinud [[1. juuni]]l [[1975]] [[Idževan]]is) on [[Armeenia]] [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]], alates [[2018]]. aasta [[8. mai]]st [[Armeenia peaminister]]. == Varajane elu ja haridus == Tema isa Vova Pašinjan (1940–2020) töötas jalgpalli- ja võrkpallitreenerina ning kehalise kasvatuse õpetajana, ema Svetlana suri, kui ta oli 12-aastane, ja teda kasvatas peamiselt kasuema. 1991. aastal lõpetas Idževani 1. keskkooli. 2018. aastal väitis Pašinjan, et korraldas 1988. aastal Karabahhi toetuseks õpilaste streike, marsse ja meeleavaldusi.<ref>https://web.archive.org/web/20231016074550/https://www.lragir.am/2018/05/01/175439/</ref> Ta ei teeninud Armeenia armees, sest tema kaks vanemat venda teenisid enne teda ja ta ei olnud seaduse järgi kohustatud teenima.<ref>https://hetq.am/hy/article/92352</ref> 1991–1995 õppis [[Jerevani Riiklik Ülikool|Jerevani Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna ajakirjanduse osakonnas, kuid visati enne lõpetamist välja. Enda väitel oma poliitilise tegevuse pärast,<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> kuigi Jerevani Riiklik Ülikool tegi avalduse, et "suurepärase akadeemilise sooritusega üliõpilane Pašinjan" visati ülikoolist välja puudumiste tõttu.<ref>https://news.am/hy/news/448932</ref> == Ajakirjanikutöö ja konfliktid võimudega == Alates 1992. aastast on ta aktiivselt tegelenud [[ajakirjandus]]ega. Ta töötas ajalehtedes "Dprutyun", "Hayastan", "Lragir", "Lragir Or" ja "Molorak". 1998. aastal asutas päevalehe "Oragi" (Päevik), mis suleti kohtu otsusega 1999. aastal poliitilistel põhjustel. 1999–2012 päevalehe "Haykakan Žamanak" (Armeenia Ajad) peatoimetaja.<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> USA välisministeerium iseloomustas veebruaris 2001 nii "Oragiri" kui ka "Haykakan Žamanaki" kui "sensatsioonilisi poliitilisi tabloidlehti."<ref>https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/2000/eur/672.htm</ref> 23. detsembril 1999 tungis ajalehe toimetusse tosinkond meest kohaliku ärimehe juhtimisel (keda vihastas ajalehes tema suhtes esinenud süüdistus korruptsioonis) ja peksis läbi nii Pašinjani, kui teised toimetuse meestöötajad.<ref>https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/2000/eur/672.htm</ref> 1999. aasta augustis mõisteti ta poliitilistel põhjustel üheks aastaks vangi, kui ta keeldus maksmast umbes 25 000 dollari suurust laimutrahvi.<ref>https://asbarez.com/oragir-editor-sentenced-for-defamation/</ref> Samuti kästi tal tagasi võtta süüdistused siseminister Serž Sargsjani ja suure kaubandusettevõtte Mika-Armeenia vastu, mille kohus oli tunnistanud laimuks. "Oragiri" vara konfiskeeriti ja pangakontod külmutati. Simon Pajasliani sõnul tegi see juhtum Pašinjanist "esimese ajakirjaniku, keda postsovetlikus Armeenias laimu eest süüdistati."<ref>Simon Pajaslian ''The Political Economy of Human Rights in Armenia: Authoritarianism and Democracy in a Former Soviet Republic''. I.B.Tauris. pp. 169–171</ref> Tema süüdimõistmist kritiseerisid nii Armeenia, kui ka välismaised inimõiguste aktivistid. Inimõiguste kaitsja Avetik Išhanjan märkis, et "1999. aastal esitati "Oragiri" vastu peaaegu sama palju süüdistusi, kui kõigi Armeenia ajalehtede vastu aastatel 1994–1998. See on tõend poliitilisest tagakiusamisest."<ref>https://iwpr.net/global-voices/freedom-press-or-freedom-harass</ref> Ilmse kohaliku ja rahvusvahelise surve all lükkas apellatsioonikohus karistuse täideviimise üheks aastaks edasi, mille tulemusel karistust ei täide viidud.<ref>https://web.archive.org/web/20180513205909/http://www.primeminister.am/en/pm-pashinyan</ref> == Poliitiline tegevus ja opositsioon == Astus poliitikasse enne 2007. aasta Armeenia parlamendivalimisi. Ta juhtis Umbusaldusliitu, valimisblokki, mis koosnes tema poliitilisest organisatsioonist nimega Alternatiiv ning Demokraatlikust Isamaa ja Konservatiivsest Parteist, mida juhtisid vastavalt endised parlamendiliikmed [[Petros Makejan]] ja [[Mikael Hairapetjan]]. Bloki peamine poliitiline eesmärk oli president [[Robert Kotšarjan]]i, peaminister [[Serž Sargsjan]]i ja [[oligarh]] [[Gagik Tsarukjan]]i võimult kukutamine.<ref>https://www.azatutyun.am/a/1586947.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20180522111546/https://www.armenianow.com/news/politics/7295/campaign_violence_radical_oppositi</ref> Umbusaldusliit kogus valimistel 17 475 häält ja jäi alla valimiskünnise.<ref>Monitoring of Campaign Finance of the 2007 and 2008 Elections in Armenia. chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://transparency.am/files/publications/book_eng_web.pdf</nowiki></ref> Pärast valimisi korraldas Pašinjan Jerevani Vabaduse väljakul kahepäevase istumisstreigi, et hukka mõista valimistulemused, kui võltsitud ja nõuda nende tulemuste kehtetuks tunnistamist.<ref>https://www.azatutyun.am/a/1588495.html</ref> Ta oli endise Armeenia presidendi [[Levon Ter-Petrosjan]]i peamine toetaja 2008. aasta veebruaris toimunud Armeenia presidendivalimistel. Pärast Ter-Petrosjani kaotust valimistel oli Pašinjan valimistulemuste mittetunnustamise peamisi eesvedajaid. 1. märtsil 2008 kogunesid Ter-Petrosjani toetajad Mjasnikjani väljakule Prantsuse saatkonna ja Jerevani raekoja lähedale, kus Pašinjanist sai peamine kõneleja. Ter-Petrosjan pandi koduaresti. Õhtul, kui väljakule oli kogunenud umbes 20 000 inimest, alustasid valitsusväed meeleavaldajate vastu rünnakut, tulistades õhku laske. Pašinjan kutsus inimesi üles jääma. Kuuldi, kuidas Pašinjan käskis meeleavaldajatel „valitsus rünnakuga vallutada“ ja et „peame oma linna Karabahhi rämpsust vabastama“, viidates Kotšarjanile ja Sargsjanile.<ref>https://armenianweekly.com/2020/11/18/armenia-supported-pashinyan-now-pashinyan-must-support-armenia/</ref> President Kotšarjani pressiesindaja nimetas Pašinjani 1. märtsi 2008. aasta rahutuste peamiseks provokaatoriks ja korraldajaks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29094119.html</ref> Pärast 1. märtsi 2008 varjas end 1 aasta ja 4 kuud. 1. juulil 2009 ilmus ta vabatahtlikult Armeenia Vabariigi peaprokuratuuri, kus ta arreteeriti ja 2010. aasta 19. jaanuaril mõisteti 1. märtsil 2008 massiliste korratuste korraldamises süüdistatuna seitsmeks aastaks vangi. Pärast ühe aasta ja 11 kuu pikkust vanglakaristust vabanes ta 27. mail 2011 valitsuse poolt antud üldise amnestia korras.<ref>https://iravaban.net/188629.html</ref> Nii Armeenias, kui välismaal pidasid paljud teda poliitvangiks.<ref>MEDIA LANDSCAPES OF EASTERN PARTNERSHIP COUNTRIES. Yerevan Press Club © 2011. P. 19/https://web.archive.org/web/20180609173150/http://ijc.md/Publicatii/resurse/Media-Landscapes-en.pdf</ref><ref>https://news.am/en/news/61097</ref> Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Armeenia kaasraportöörid John Prescott ja Axel Fischer märkisid oma 2011. aasta aruandes, et Pašinjani "pikaajaline kinnipidamine on samuti väga problemaatiline". Nad väitsid: "Nii Pašinjani süüdimõistmise alused kui ka karistuse määramise viis tekitavad väga tõsiseid küsimusi."<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://assembly.coe.int/CommitteeDocs/2011/amondoc12rev_2011.pdf</nowiki></ref> 2010. aasta detsembris kirjutasid kümned Armeenia Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmed, mis on üldiselt valitsusmeelne organisatsioon, alla kirjale, milles nõuti Pašinjani vabastamist.<ref>https://www.azatutyun.am/a/2236302.html</ref> Ta kandideeris vangis olles 2010. aasta jaanuaris toimunud Armeenia parlamendi vahevalimistel olles esimene vangistatud parlamendisaadiku kandidaat iseseisva Armeenia ajaloos.<ref>https://iwpr.net/global-voices/jailed-politician-stands-armenian-poll</ref> Ta sai 39% häältest (4650), samas kui valitsusmeelne kandidaat Ara Simonjan võitis umbes 59% häältega. Pašinjani kampaaniajuh Petros Makejan, tema poeg Karen ja Pašinjani esindaja jaoskonnas Suren Martirosjan peksti läbi ja viidi vigastustega haiglasse. Opositsiooniline Ter-Petrosjani juhitud Armeenia Rahvuskongress nimetas valimisi ebaausateks.<ref>https://web.archive.org/web/20180522041552/https://www.armenianow.com/news/politics/20304/opposition_nikol_pashinyan_byelection</ref> Kõigest mõni päev pärast vanglast vabanemis 27. mail kõneles ta juba 31. mail 2011 Jerevani kesklinnas toimunud opositsiooni meeleavaldusel, öeldes: "Tänasest alates alustame poliitilist protsessi ennetähtaegsete presidendi- ja parlamendivalimiste kasuks, sest ainult need võivad taastada rahva usu tulevikku."<ref>https://www.eng.kavkaz-uzel.eu/articles/17302/</ref> 2012. aasta parlamendivalimistel valiti ta Armeenia Rahvuskongressi nimekirjas Armeenia parlamendi liikmeks. 2012. aasta oktoobris mõistis Pašinjan avalikult hukka Rahvuskongressi igasuguse võimaliku koostöö Gagik Tsarukjani ja tema Õitseva Armeenia parteiga. Ter-Petrosjan väitis, et koostöö kaudu Tsarukjaniga suudaks Rahvuskongress kukutada Serž Sargsjani. Pašinjan väitis, et ta "ei leidnud 1. märtsi kurjategijatega kompromissi võimalikuks", viidates endisele presidendile Kotšarjanile, keda peeti Tsarukjani toetavaks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/24751168.html</ref> Pašinjan teatas 9. detsembril 2013 sideme katkestamisest Ter-Petrosjani Rahvuskongressiga, kuna viimane püüdis teha koostööd Tsarukjani parteiga, kuigi ta jäi nominaalselt parlamendis Rahvuskongressi fraktsiooni liikmeks. Ta teatas uues erakonna [[Ühiskondlik Leping (Armeenia)|Kodanike Kokkulepe]] loomisest. Nende eesmärgiks sai Serž Sargsjani võimult kõrvaldada ning korraldada vabad ja õiglased valimised.<ref>https://www.azatutyun.am/a/25195049.html</ref> 2017. aastal valiti ta Armeenia parlamendi saadikuks parteiliidu "Yelk" ("Väljapääs") eesotsas. Valimisliit sai 7,8% koguhäältest, mis andis 105-kohalises parlamendis 9 kohta.<ref>https://armenpress.am/hy/article/885340</ref> == Sametrevolutsioon ja peaministriks saamine == 20. märtsil 2018 teatas, käivitab liikumise Sargsjani „kolmanda presidendi ametiaja“ vastu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29111833.html</ref> 31. märtsil alustas ta koos rühma oma toetajatega jalgsimarssi "Minu samm" Armeenia suuruselt teisest linnast Gjumrist. Pašinjan teatas: Meie tegevuskava hõlmab teede ja hoonete blokeerimist ning sellise kodanikuaktiivsuse tekitamist, mis võimaldaks meil pöörduda parlamendi poole ja peatada Serž Sargsjani loodud petliku riigi ja petliku režiimi töö."<ref>https://www.azatutyun.am/a/29140104.html</ref> Nad jõudsid Jerevani 13. aprillil 2018 pärast 200 km pikkust kõndi. 16. aprillil juhtis Pašinjan tuhandeid oma toetajaid parlamendihoone juurde. Politsei üritas neid jõuga peaada. Pašinjan sai koos kümnete teistega vigastada. Ta üritas ületada okastraadijoont, et murda läbi kumminuiade ja kilpidega relvastatud politseinike rividest. Ta kutsus üles segama parlamendiistungit, mille eesmärk oli valida Sargsjan peaministriks, blokeerides parlamendihoone juurde viivad tänavad.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29170501.html</ref><ref>https://www.azatutyun.am/a/29171073.html</ref> 17. aprillil kuulutas Pašinjan, et Armeenias on "revolutsiooniline olukord" ja kutsus oma toetajaid üles "halvama kogu riigisüsteemi tööd".<ref>https://www.azatutyun.am/a/29172038.html</ref> Samal päeval valiti Sargsjan 76 poolt- ja 17 vastuhäälega peaministriks.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29172834.html</ref> Pärast Sargsjani peaministriks valimist viis Pašinjan peamise protestipaiga Jerevani Vabariigi väljakule, kus ta kuulutas välja "vägivallatu, sametise rahvarevolutsiooni" alguse Armeenias.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29173294.html</ref> 22. aprillil kohtusid Sargsjan ja Pašinjan Armenia Marriott hotellis Vabariigi väljakul. Nende televisiooni otseülekandes ülekantud kohtumine kestis vaid kolm minutit ja seda kirjeldati kui "väga pingelist". Pöördudes Sargsjanile, nõudis Pašinjan, et arutataks "teie tagasiastumise ja võimu rahumeelse üleandmise tingimusi". Sargsjan vastas: "Te ei ole 1. märtsist õppinud." Pašinjan pidas seda vägivallaähvarduseks rahvaliikumise vastu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29184804.html</ref> Umbes tund aega hiljem pidasid maskides politseinikud Pašinjani kinni Jerevani Erebuni rajoonis, kus ta marssis koos oma toetajatega. Armeenia politsei väitis, et nad "viidi kogunemispaigalt jõuga ära" "ebaseadusliku" meeleavalduse tõttu.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29184904.html</ref> Jerevani eri osades puhkesid enneolematud detsentraliseeritud protestid, hilisõhtuks oli Vabariigi väljakule ja selle ümbrusesse kogunenud üle 100 000 inimese.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29185111.html</ref><ref>https://www.azatutyun.am/a/29185545.html</ref> Pašinjan vabastati 23. aprillil pärast kohtumist esimese asepeaministri Karen Karapetjaniga.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29187025.html</ref> Samal päeval asus Sargsjan tagasi. Oma avalduses ütles Sargsjan: "Nikol Pašinjanil oli õigus. Mina eksisin... Tänavaliikumine on minu ametiaja vastu. Ma täidan teie nõudmist. Soovin meie riigile rahu, harmooniat ja tervet mõistust." Tema tagasiastumine kutsus esile Jerevanis ulatuslikud pidustused, milles osales sadu tuhandeid inimesi.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29187178.html</ref> Pärast Sargsjani tagasiastumist nõudis Pašinjan, et Vabariiklik Partei annaks võimu üle rahvaliikumisele. Ta ütles, et vabariiklaste juhitud parlament peaks peaministriks valima "rahva kandidaadi".<ref>https://www.azatutyun.am/a/29190153.html</ref> 1. mail lükkas parlament tema kandidatuuri peaministriks tagasi häältega 45–55.<ref>https://www.dw.com/en/parliament-vote-falls-short-for-armenias-protest-leader/a-43609353</ref> Pärast hääletust kutsus Pašinjan üles üleriigilisele üldstreigile.Ta kutsus inimesi üles jätkama survet parlamendis vabariiklaste enamusele, blokeerides tänavaid ja maanteid, raudteid ja lennujaamu.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-parliament-rejects-opposition-leader-pashinian-as-pm/29201965.html</ref> Peaaegu kogu liiklus Jerevanis ja enamikul Armeenia maanteedel peatati 2. mail kümnete tuhandete inimeste poolt.<ref>https://www.dw.com/en/protests-shut-down-armenian-capital-following-parliament-vote/a-43612226</ref> 8. mail 2018 valis parlament Pašinjani peaministriks häältega 59–42. Tema vastu hääletas 42 vabariiklasest parlamendiliiget ja poolt 13.<ref>https://www.azatutyun.am/a/29214870.html</ref> Sel hetkel oli tal enneolematu toetus. Mai alguse arvamusküsitlus näitas, et 98% vastanutest suhtus positiivselt liikumisse, mis tõi Pašinjani võimule.<ref>https://www.aravot.am/2018/05/11/956449/</ref> == Peaminister (2018-) == Päev pärast peaministriks valimist reisis ta [[Karabahhia]] pealinna [[Stepanakert]]i, et osaleda Šuši vabastamispäeva ja võidupüha pidustustel oma esimesel ametlikul välisvisiidil selles ametis.<ref>https://hetq.am/en/article/88637</ref> Teise välisvisiidi tegi 14. mail 2018, kohtudes [[Venemaa]] presidendi [[Vladimir Putin]]iga Venemaa kuurortlinnas [[Sotši]]s.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-pashinian-russia-putin-sochi-eaeu-belarus-kazakhstan-kyrgyzstan/29224453.html</ref> [[SRÜ]] tippkohtumise raames [[Dušanbe]]s 27. septembril 2018 kohtus Pašinjan [[Aserbaidžaan]]i presidendi [[Ilham Alijev]]iga ja jõudis kokkuleppele anda kaitseministritele korraldus astuda samme olukorra deeskaleerimiseks Aserbaidžaani-Armeenia piiril.<ref>https://armenpress.am/en/article/949052</ref> Pašinjani Minu Sammu Liit võitis detsembri alguses 2018 toimunud parlamendivalimised saades 70% häältest ja võites parlamendis 88 kohta 132-st. Pašinjani teine ​​valitsus vannutati ametisse 14. jaanuaril 2019. Pašinjani mainiti 2019. aastal 10 parima maailma liidri nimekirjas, kellel oli Facebookis kõige rohkem suhtlusi.<ref>https://web.archive.org/web/20190806172319/https://twiplomacy.com/blog/world-leaders-facebook-2019/</ref> Pašinjani peaministri ametiajal on algatatud mitmeid kriminaalasju endiste valitsusametnike, sealhulgas endiste presidentide Robert Kotšarjani ja Serž Sargsjani vastu. Varsti pärast Pašinjani valimist peaministriks arreteeriti Kotšarjan süüdistusega "põhiseadusliku korra kukutamises" seoses 2008. aasta presidendivalimiste järgsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega; kohtuprotsess on pooleli.<ref>https://www.reuters.com/article/us-armenia-president-bail/armenia-releases-former-president-kocharyan-on-4-million-bail-idUSKBN23P2J6/</ref> Pärast seda, kui Armeenia kohus andis 2019. aasta mais korralduse Košarjan vangistusest vabastada, süüdistas Pašinjan Armeenia kohtusüsteemi korruptsioonis, kutsus oma toetajaid üles kohtuhooneid blokeerima ja teatas plaanist kehtestada kõigile kohtunikele kohustuslik taustakontroll. Opositsioon kritiseeris Pašinjani tegevust, kui põhiseadusevastast ja kuritegelikku.<ref>https://mirrorspectator.com/2019/05/21/pashinyan-tells-supporters-to-block-courts-asks-judges-to-resign/</ref> Pärast Teist Mägi-Karabahhi sõda allkirjastas Pašinjan 9. novembril 2020 relvarahu lepingu, mis andis Mägi-Karabahhi ümbritsevad Armeenia okupeeritud alad tagasi Aserbaidžaani de facto kontrolli alla. See viis protestideni, milles Pašinjani süüdistati reeturiks olemises ja mitmed silmapaistvad poliitilised tegelased nõudsid tema tagasiastumist.<ref>https://www.theguardian.com/world/2020/nov/11/nikol-is-a-traitor-armenia-pm-refuses-to-yield-to-opposition-after-nagorno-karabakh-deal</ref> <ref>https://oc-media.org/live-updates-armenian-president-calls-on-pashinyan-to-resign/</ref> 2020. aasta Karabahhi relvarahu kokkuleppele järgnenud protestide ajal väitis Riiklik Julgeolekuteenistus (NSS), et nurjas atentaadikatse Pašinjanile, paljastades katseks mõeldud relvade ja lõhkeainete ebaseadusliku omandamise ja ladustamise.<ref>https://armenpress.am/en/article/1034879</ref> Tema Kodanike Kokkulepe võitis ülekaalukalt juunis 2021 toimunud parlamendivalimised saades 53,9 % häältest.<ref>https://www.theguardian.com/world/2021/jun/21/armenian-pm-claims-victory-parliamentary-election-rival-alleges</ref> 18. septembril 2024 teatas Riiklik Julgeolekuteenistus, et on nurjanud Venemaa-meelse riigipöördekatse Pašinjani valitsuse kukutamiseks.<ref>https://www.politico.eu/article/russia-stage-violent-coup-armenia-investigation-allegiation/</ref> 2025. aasta juunis alustas Pašinjan avalikku konflikti Armeenia Apostliku Kirikuga, nõudes kõigi armeenlaste katoliikose [[Karekin II]] tagandamist ja Püha Etšmiadzini ematooli reorganiseerimist. Ta süüdistas Karekin II-t oma tsölibaaditõotuse rikkumises ja kui ärimees Samvel Karapetjan avalikult kirikut kaitses, võttis Pašinjan ta sihikule. Karapetjan arreteeriti 18. juunil 2025 avalike üleskutsete eest võimu haarata, rikkudes Armeenia kriminaalkoodeksi artikli 422 teist osa. Pašinjan väitis, et on "tõenäoline", et Venemaa valitsus kasutab Karapetjani "hübriidoperatsiooni" pidamiseks "hübriidsõjas" Armeenia vastu.<ref>https://armenianweekly.com/2025/06/11/faithful-rally-as-church-prime-minister-rift-widens/</ref><ref>https://jam-news.net/moscow-attempting-ivanishvili-2-0-operation-in-armenia-says-analyst/</ref> 25. juunil 2025 vahistati Armeenia kiriku peapiiskop Bagrat Galstanjan süüdistatuna riigipöörde kavandamises. Galstanjan oli seoses Karabahhia loovutamisega aktiivselt nõudnud Pašinjani tagasiastumist.<ref>https://www.reuters.com/world/armenia-arrests-archbishop-over-alleged-coup-plot-2025-06-25/</ref> Tema Kodanike Kokkulepe võitis 7. juunil [[2026]] toimunud parlamendivalimised saades 49,82% häältest.<ref>https://www.azatutyun.am/a/armenia-parliament-elections-2026-simulation/33762594.html</ref> == Vaated == Kogu oma poliitilise karjääri jooksul on Pašinjan positsioneerinud end ideoloogiajärgse poliitikuna.<ref>https://eurasianet.org/young-activists-and-regime-veterans-armenias-new-compromise-government</ref> Tema kriitikud on osutanud tema nõrkusele - selge ideoloogia puudumisele.<ref>Nikol Pashinyan: Armenia's maverick street leader and future PM. ''New Straits Times.'' '''By''' Afp May 8, 2018 @ 8:09am https://www.nst.com.my/world/world/2018/05/367155/nikol-pashinyan-armenias-maverick-street-leader-and-future-pm</ref> Lääne allikad on kirjeldanud Pašinjani tsentristliku, progressiivse ja liberaalse demokraadina.<ref>https://www.rferl.org/a/armenia-elections-unprecedented-outreach-campaign/28403582.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20230609021434/https://globalriskinsights.com/2018/11/nikol-pashinyan-nagorno-karabakh-conflict/</ref><ref>https://carnegie.ru/commentary/76365</ref> Poliitoloog Nerses Kopaljan võrdles Pašinjani Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ja liigitas ta radikaalseks tsentristiks või õigemini „agressiivseks tsentristiks“. Kopaljani sõnul toetab Pašinjan liberaalset poliitikat, nagu tugev toetus kodanikuühiskonnale, naiste õigustele, hariduse sotsiaalrahastamine, avalikud programmid ja tugev rõhk vaesuse leevendamisele, ning üldiselt konservatiivset poliitikat, nagu tema „kinnisidee seaduse ja korra suhtes ning seaduse paindumatu kohaldamine täiel määral“, kokkuhoiupoliitika ja maksuklassid keskklassi ettevõtetele. Mõlemad Pašinjani toimetatud ajalehed, "Oragir ja "Haykakan Žamanak", olid välisvaatlejate arvates liberaalsed.<ref>MEDIA SUSTAINABILITY INDEX 2001 The Development of Sustainable Independent Media in Europe and Eurasia. 2001 by the International Research & Exchanges Board (IREX). P. 31 (Armenia)/https://web.archive.org/web/20121030190047/http://irex.org/system/files/u105/EE_MSI_2001_Full.pdf</ref> == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on neli last. == Viited == {{Viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Karen Karapetjan]]|nimi=[[Armeenia peaminister]]|aeg=Alates [[2018]]. aastast |järgnev=võimul}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Pašinjan, Nikol}} [[Kategooria:Armeenia peaministrid]] [[Kategooria:Armeenia poliitikud]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] ey48v21nfrd5ut6ocqeo028gj3efzw4 0 516513 7193899 6432212 2026-07-16T16:20:28Z Velirand 67997 7193899 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jurjev-Polski | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Юрьев-Польский | | pilt = Yuryev-Polsky_view.JPG | lipp = Flag_of_Yuryev-Polsky.png | lipu_link = [[Jurjev-Polski lipp]] | vapp = Yuriev-Polskiy_COA_2019.jpg | vapi_link = [[Jurjev-Polski vapp]] | pindala = | elanikke = 16 388 (2025) | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Jurjev-Polski''' ([[vene keel|vene]] ''Юрьев-Польский'') on linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Jurjev-Polski rajoon]]i keskus. Asub 68 km [[Vladimir]]ist loodes Kolokša jõe kaldal. Jurjev-Polski on üks [[Kuldne ring|Kuldse ringi]] linnadest. Jurjev-Polski asutas [[Juri Dolgoruki]] [[1152]]. aastal. Tema käsul rajati ringikujulise põhiplaaniga kindlus, mida ümbritsesid kuni 7 m kõrgused muldvallid. Linna nimi tuleb Juri Dolgoruki kaitsepühaku [[püha Jüri]] nimest ning täiend Polski tuleb sõnast [[:wikt:поле|поле]] (põld), et eristada seda metsade vahel olnud Jurjevist, mis oli tänapäeva [[Tartu]] kohal asunud kindluse venekeelne nimi. [[1212]]. aastast oli linn Jurjev-Polski vürstkonna keskus, seda valitses [[Vsevolod Suurpesa]] poeg Svjatoslav. Tema valitsusajal ehitati linna Peaingel Miikaeli klooster. 1234 valmis [[Jurjev-Polski Püha Georgi katedraal|Püha Georgi katedraal]]. [[1340]]. aastal läks [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] alluvusse. Aastatel [[1238]], [[1382]] ja [[1408]] rüüstasid linna [[Mongolite riik|mongolite]] väed. [[1612]] rüüstasid linna Poola väed. [[1778]]. aastal sai maakonnalinnaks [[Vladimiri kubermang]]us. 2010. aastani kuulus Jurjev-Polski Venemaa ajalooliste linnade loendisse. Tänapäeval on linn põllumajandusliku piirkonna keskus, kus on toiduainetetööstuse ettevõtted, 2017. aastal oli linnas 18 600 elanikku. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Yuryev-Polsky}} *http://juriev.ru *http://www.yuriev-polskiy.ru/ [[Kategooria:Vladimiri oblasti linnad]] 9eslk7ropt57fmcqr0sn6e7nonmp05u 0 522617 7194259 7190793 2026-07-17T10:11:35Z ~2026-34651-55 231505 7194259 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*2012 *2022|number=24|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b/21213-1/map|eelmine liin=23A|järgmine liin=24A|järgmine=24A (Tallinna bussiliin)|eelmine=23A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b|uuendus=17. juuli 2026|pilt=TLT bus line 24 at Vabaduse väljak.jpg|suleti=2022}} '''Tallinna bussiliin 24''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum|Kadaka asumi]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati pärast trolliliini 2 sulgemist. Veebruar 2022 suleti bussiliin ning liideti bussiliiniga [[24A]]. Juuli 2022 muudeti liin ümber liiniks 24. Väljumised 6-12 minuti tagant == Ajalugu == {{teekaart}} {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |detsember 2012 |Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |veebruar 2022 |- | colspan="4" |Veebruar 2022 - Juuli 2022 bussiliin [[24A]] |- |juuli 2022 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Vanasti [[24A|bussiliin 24A]] |} ==Peatuste loend== *Kadaka *Rehe *Kassi *Mäepealse *Kivinuka *Mäealuse *Raja *Mustamäe *Akadeemia tee *Kaja *Szolnok *Lehola *Lepistiku *Siili *Linnu tee *Tedre *Koskla *Taksopark *Koidu *Tõnismägi *Vabaduse väljak *Estonia ==Vaata ka== *[[24A]]{{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bkzide8wl0xrndgghj3unv2823ddlf1 0 523652 7194026 7174081 2026-07-16T22:04:22Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7194026 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur * 24. jaanuar – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja * 24. jaanuar – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *[[12. mai]] – [[Thaciano]], Brasiilia jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[12. juuni]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur * 12. juuni – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja * 12. juuni – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[22. juuni]] – [[Dua Lipa]], Inglise laulja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur *23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane * 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> grsb2p3cqzptovfcye6zdbhvr356b0n 0 524747 7194264 7192180 2026-07-17T10:18:04Z ~2026-34651-55 231505 7194264 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Kärmu|avati=1987 (29A liinina)|number=30|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=29B|järgmine liin=31|järgmine=31 (Tallinna bussiliin)|eelmine=29B|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b]|läbi=Iru|eelkäija=29A|uuendus=12. juuli 2026}} {{teekaart}} [[Fail:30 Kärmu.jpg|alt=-|pisi|Liin nr 30 saabumas Priisle peatusesse]] '''Tallinna bussiliin 30''' sõidab [[Seli asum]]i ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub [[tööpäev]]iti. Marsruut Kärmu suunal: [[Ümera tänav]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Ussimäe tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Vana-Narva maantee]]. Marsruut Seli suunal: [[Vana-Narva maantee]], [[Priisle tee]], [[Ussimäe tee]], [[Kristjan Kärberi tänav]] [[Ümera tänav]]. Liin 30 väljub 8 korda päevas == Ajalugu == {| class="wikitable" !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu |Liin oli nr. 29A |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu |Liin oli nr. 29A |- |01.06.09 | - |Muudeti nr. 30-ks |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Seli > Maardu järv=== * '''Seli''' * Priisle * Ussimäe tee * Iru <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Vasar * Madikse * Pähklamäe * Koplimäe * Kärmu * Üleoru * Fostforiidi * Kombinaadi * Kroodi * Kroodisilla * '''Maardu järv''' {{col-break}} ===Kärmu > Seli=== * '''Kärmu''' * Koplimäe * Pähklamäe * Madikse * Vasar <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Iru * Tondi mägi * Reidumägi * Ussimäe tee * Priisle (K. Kärberi tn) * Priisle (Ümera tn) * '''Seli''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b/ 30. bussiliini sõiduplaan (Kärmu suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/30/b-a/ 30. bussiliini sõiduplaan (Seli suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] lvc4w9o413yo98p0bdv6gw6r9iuqy16 0 525438 7194279 6231000 2026-07-17T10:48:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194279 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | name = Kieran Trippier | pilt = Kieran Trippier 2018.jpg | pildi_suurus = 220px | pildiallkiri = Trippier (2018) | täisnimi = Kieran John Trippier | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1990|9|19|df=y}} | sünnilinn = [[Bury]] | sünnimaa = Inglismaa | pikkus = 178 cm | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|paremkaitsja]] | koduklubi = [[Newcastle United FC|Newcastle]] | särginumber = 15 | noorteaastad1 = 1999–2009 | noorteklubi1 = [[Manchester City F.C. Reserves and Academy|Manchester City]] | aastad1 = 2009–2012 | klubi1 = [[Manchester City F.C.|Manchester City]] | mänge1 = 0 | väravaid1 = 0 | aastad2 = 2010 | klubi2 = → [[Barnsley F.C.|Barnsley]] (laenul) | mänge2 = 3 | väravaid2 = 0 | aastad3 = 2010–2011 | klubi3 = → [[Barnsley F.C.|Barnsley]] (laenul) | mänge3 = 39 | väravaid3 = 2 | aastad4 = 2011–2012 | klubi4 = → [[Burnley F.C.|Burnley]] (laenul) | mänge4 = 25 | väravaid4 = 1 | aastad5 = 2012–2015 | klubi5 = [[Burnley F.C.|Burnley]] | mänge5 = 145 | väravaid5 = 4 | aastad6 = 2015–2019 | klubi6 = [[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]] | mänge6 = 69 | väravaid6 = 2 | aastad7 = 2019–2022 | klubi7 = [[Madridi Atlético]] | mänge7 = 67 | väravaid7 = 0 | aastad8 = 2022– | klubi8 = [[Newcastle United FC|Newcastle]] | mänge8 = 0 | väravaid8 = 0 | koondiseaastad1 = 2007 | koondis1 = Inglismaa U18 | koondisemänge1 = 1 | koondiseväravaid1 = 0 | koondiseaastad2 = 2008–2009 | koondis2 = Inglismaa U19 | koondisemänge2 = 10 | koondiseväravaid2 = 0 | koondiseaastad3 = 2009 | koondis3 = Inglismaa U20 | koondisemänge3 = 3 | koondiseväravaid3 = 0 | koondiseaastad4 = 2010–2011 | koondis4 = Inglismaa U21 | koondisemänge4 = 2 | koondiseväravaid4 = 0 | koondiseaastad5 = 2017– | koondis5 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | koondisemänge5 = 35 | koondiseväravaid5 = 1 | klubi_seisuga = 23. detsember 2021 | koondis_seisuga = 9. oktoober 2021 | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-19 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-19 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2009. aasta Euroopa U-19 meistrivõistlused jalgpallis|2009]]|}} }} '''Kieran John Trippier''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1990]] [[Bury]]s) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|paremkaitsja]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Newcastle United FC|Newcastle]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es. Trippier alustas karjääri [[Manchester City F.C.|Manchester City]] noortesüsteemis, kuid klubi põhimeeskonda tal välja jõuda ei õnnestunud. Aastatel 2010–2011 mängis ta laenul Inglismaa esiliiga klubis [[Barnsley F.C.|Barnsley]]. Hooaja 2011–12 alguses suundus ta laenule [[Burnley F.C.|Burnley]]sse. 2012. aasta jaanuaris sõlmis ta klubiga juba püsiva lepingu. Samal aastal valiti ta Burnley aasta mängijaks. Hooaegadel 2012–13 ja 2013–14 valiti ta Inglismaa esiliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. Hooajal 2013–14 saadi esiliigas teine koht ja kindlustati pääs kõrgliigasse. 2015. aasta juunis suundus ta 3,5 miljoni naela eest [[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]]i, kus mängis kokku neli hooaega. 2019. aasta juulis liitus ta Madridi Atléticoga, kus on ta esimene Inglismaa mängija ligi pärast sadat aastat.<ref>[https://web.archive.org/web/20200125092404/https://www.football-espana.net/79289/kieran-trippier-be-atletico-madrids-first-english-player-95-years "Kieran Tripper to be Atlético Madrid first English player in 95 years"]. Football Espana. 17.7.2019. Vaadatud 22.7.2019</ref> Hooajal [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020–21]] tuli ta klubiga Hispaania meistriks. 7. jaanuaril 2022 teatas [[Newcastle United FC|Newcastle United]], et sõlmib Trippieriga kahe ja poole aasta pikkuse lepinguga, mille tasu ei ole avaldatud. == Koondisekarjäär == 2009. aastal tuli Trippier Inglismaa kuni 19-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistrivõistlustel teisele kohale. Samal aastatel osales ta Inglismaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel. Debüüdi [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa rahvuskoondis]]es tegi ta 13. juunil 2017 [[sõprusmäng]]us [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu. Esimese värava lõi ta [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] poolfinaalis 11. juulil [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{UEFA Euro 2020 Inglismaa koondis}} {{JÄRJESTA:Trippier, Kieran}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Barnsley FC mängijad]] [[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] affvcllflxcieto77q6a44cfhsl76xh 0 538669 7194028 5264512 2026-07-16T22:21:10Z Sumo tomus 233342 7194028 wikitext text/x-wiki [[Pilt:05-0367-92D.hr.jpg|pisi|Barry Barish (2005)]] '''Barry Clark Barish''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1936]] [[Omaha]]s) on Ameerika Ühendriikide eksperimentaalfüüsik. Ta on ekspert [[gravitatsioonilained|gravitatsioonilainete]] alal. 2017. aastal anti talle, [[Rainer Weiss]]ile ja [[Kip Thorne]]'ile [[Nobeli füüsikaauhind]] Laserinterferomeetrilise Gravitatsioonilainete Observatooriumi (LIGO) arendamise eest, mis muutis võimalikuks gravitatsioonilainete detekteerimise.<ref>[https://atlas.postimees.ee/4263619/nobeli-fuusikapreemia-teenisid-gravitatsioonilainete-mootjad "Nobeli füüsikapreemia teenisid gravitatsioonilainete mõõtjad"] Postimees/Atlas, 3. oktoober 2017</ref> ==Viited== {{viited}} {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Barish, Barry}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] rkhak9ul1j750f473y6gnhq0cjhekw5 0 543864 7194031 5925170 2026-07-16T22:29:46Z Sumo tomus 233342 Pilt 7194031 wikitext text/x-wiki [[File:Johannesfloehr 2022.jpg|thumb|Johannes Floehr (2022)]] '''Johannes Zeno Floehr''' (sündinud 2. oktoobril 1991 [[Saksamaa|Saksamaal]] [[Willich]]is) on saksa luuletaja ja proosakirjanik, kes tegeleb peamiselt [[luuleprõmm]]iga. == Elukäik == Johannes Floehr veetis lapsepõlve Willichis, kuni pere 2000. aastal [[Krefeld|Krefeldi]] kolis. Ta õppis Krefeldis Cracau linnaosas Moltkeplatzi gümnaasiumis (Gymnasium am Moltkeplatz). 2010. aastal hakkas ta enda kirjutatud tekste avalikult ette lugema. == Looming == * "Versammelte Werke der Klientelliteratur", 2011 * "Buch", 2018 *"Dialoge", 2019 Johannes Floehri looming on ilmunud saksa keeles, kuid selles esineb viiteid Eestile, näiteks mainib ta oma raamatus "Buch" väljamõeldud eesti muusikali "Juust õlu vanaema". == Esinemised == Johannes Floehr on lugenud oma tekste üle terve Saksamaa ning samuti Austrias, Madalmaades, Belgias ja Šveitsis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://herrsalami.de/termine/|Pealkiri=Johannes Floehr - Termine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Johannes Floehr on esinenud mitu korda ka Tallinnas: * 2016. aasta detsembris Tallinna sadamas Kochi aitades ja [[Kadrioru Saksa Gümnaasium|Kadrioru saksa gümnaasium]]is. * 2018. aasta jaanuaris Saksamaa Liitvabariigi suursaadiku residentsis Toompeal ja Kadrioru saksa gümnaasiumis. * 2019. aasta mais baaris Sessel Tallinna vanalinnas.[2] == Auhinnad == * 2012 – [[Niedersachsen|Alamsaksi]]/[[Bremen]]i ase-U20-meister luuleprõmmis. * 2014 – Heinrich Heine Instituudi noorsookirjanduse auhind teksti "Wie im Puppenhaus" (eesti k. "Nagu nukumajas") eest. * 2014 – Friedrichstadti meister Pitcher Poetry Slamist [[Düsseldorf]]is. * 2016 – WestStadtStory aastavõitja Weststadthalles [[Essen]]is. * 2016 – 3. koht [[Nordrhein-Westfalen]]i luuleprõmmi meistrivõistlustel [[Bochum]]i Schauspielhausis. * 2017 – Düsseldorfi linnameister luulevõistlusel zakk´is (Zentrum für Aktion, Kultur und Kommunikation<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://poesieschlacht.de/orte/|Pealkiri=poesieschlacht.de|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>). * 2019 – nomineeritud Krefelder Krähe ("Krefeldi vares") kabareeauhinnale.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.wz.de/nrw/krefeld/kultur/johannes-floehr-ist-fuer-die-krefelder-kraehe-nominiert_aid-35441055|Pealkiri=Johannes Floehr ist für die Krefelder Krähe nominiert|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Muu == * Tema isa Ralf Floehr (1954–2007) oli kirjastuse La fleur asutaja ning advokaadibüroo Floehr, Hermes und Partner asutajaliige. * Tema vanaisa Hans-Otto Floehr (sünd. 1933) on elektrikufirma Elektro-Floehr asutaja. * Ta on suur jalgpalliarmastaja ning jalgpalliklubi KFC Uerdingen 05 fänn. * Ta oskab pisut eesti keelt. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://herrsalami.de/ Johannes Floehri koduleht] * [https://www.youtube.com/user/HerrSalami/featured Johannes Floehri Youtube'i kanal] {{JÄRJESTA:Floehr, Johannes}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Saksa luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] a0youwusx42uy2grwshfoqu56lh1v0g 0 549139 7194139 7188075 2026-07-17T08:22:53Z Avjoska 1538 /* Juuni */ 7194139 wikitext text/x-wiki <noinclude> ''Siin on loetletud [[1975]]. aastal sündinud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1975}} ==Jaanuar== * [[2. jaanuar]] &ndash; [[Dax Shepard]], USA näitleja * [[13. jaanuar]] – [[Mailis Reps]], Eesti poliitik * [[14. jaanuar]] – [[Dragoș Tudorache]], Rumeenia poliitik * [[21. jaanuar]] – [[Yūji Ide]], jaapani Vormel 1 piloot * [[23. jaanuar]] – [[Thomas Brdaric]], saksa jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Tim Montgomery]], USA kergejõustiklane (sprinter) * [[31. jaanuar]] – [[Preity Zinta]], India näitleja ==Veebruar== * [[4. veebruar]] – [[Natalie Imbruglia]], Austraalia näitleja ja laulja * [[5. veebruar]] – [[Giovanni van Bronckhorst]], Hollandi jalgpallur * [[18. veebruar]] – [[Gary Neville]], inglise jalgpallur * [[22. veebruar]] – [[Drew Barrymore]], USA näitleja * [[26. veebruar]] – [[Frank Busemann]], saksa kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane * [[9. märts]] – [[Roy Makaay]], Hollandi jalgpallur * [[23. märts]] – [[Kristel Siitam-Nyiri]], Eesti jurist ja riigiametnik * [[25. märts]] – [[Tšulpan Hamatova]], Venemaa filmi- ja teatrinäitleja * [[31. märts]] – [[Toni Gardemeister]], [[soome]] [[autoralli|rallisõitja]] ==Aprill== * [[2. aprill]] – [[Pedro Pascal]], Tšiili-USA näitleja * [[4. aprill]] – [[Thobias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja * [[8. aprill]] – [[Keijo Kurttila]], soome murdmaasuusataja * [[10. aprill]] – [[David Harbour]], USA näitleja ==Mai== * [[2. mai]] – [[David Beckham]], inglise jalgpallur * [[6. mai]] – [[Marge Nelk]], eesti kunstnik ja raamatukujundaja * [[8. mai]] – [[Enrique Iglesias]], hispaania laulja * [[10. mai]] – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur *[[21. mai]] – [[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik * [[22. mai]] – [[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane * 22. mai – [[Harriet Toompere]], eesti näitleja * [[24. mai]] – [[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur * [[26. mai]] – [[Lauryn Hill]], USA laulja * [[27. mai]] – [[Jamie Oliver]], inglise telekokk ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik *[[4. juuni]] – [[Angelina Jolie]], USA näitleja * 4. juuni – [[Russell Brand]], inglise näitleja, raadiosaatejuht, publitsist ja aktivist *[[5. juuni]] – [[Andrius Palionis]], Leedu poliitik *[[15. juuni]] – [[Andrus Kõresaar]], eesti graafik * 15. juuni – [[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik *[[22. juuni]] – [[Urmas Reinsalu]], eesti poliitik *[[23. juuni]] – [[Janika Sillamaa]], eesti laulja * 23. juuni – [[Silver Karjus]], eesti tennisetreener *[[25. juuni]] – [[Piotr Balcerzak]], poola jooksja *[[27. juuni]] – [[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 27. juuni – [[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Sufjan Stevens]], USA muusik * [[6. juuli]] – [[50 Cent]], USA räppar *[[7. juuli]] – [[Adam Nelson]], USA kergejõustiklane *[[8. juuli]] – [[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik *[[16. juuli]] – [[Tõnu Põld]], eesti alpinist * 16. juuli – [[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane *[[17. juuli]] – [[Vincent Vittoz]], prantsuse suusataja * 17. juuli – [[Valle Raidla]], eesti geoloog *[[27. juuli]] – [[Ara Abrahamian]], Armeenia päritolu Rootsi maadleja * 27. juuli – [[Alex Rodriguez]], USA pesapallur *[[28. juuli]] – [[Kadri Roosi]], eesti illustraator *[[30. juuli]] – [[Jan Rahman]], eesti kirjanik * 30. juuli – [[Maja Lunde]], norra kirjanik ==August== * [[7. august]] – [[Charlize Theron]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja *[[20. august]] – [[Külliki Kuusk]], eesti kirjandusteadlane * 20. august – [[Kadri Leetmaa]], eesti geograaf * 20. august – [[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja *[[28. august]] – [[Raul Ruutu]], Soome muusik *[[29. august]] – [[Marcin Krzywański]], poola jooksja ==September== *[[9. september]] – [[Michael Bublé]], Kanada laulja *[[13. september]] – [[Levon Tevanjan]], armeenia multiinstrumentalist ja helilooja *[[14. september]] – [[Iliana Ivanova]], Bulgaaria endine poliitik, aastatel 2009–2012 Euroopa Parlamendi liige *[[20. september]] – [[Juan Pablo Montoya]], Colombia Vormel 1 piloot *[[24. september]] – [[Jarno Ruotsalainen]], Soome endine poksija * 24. september – [[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane *[[26. september]] – [[Lavly Perling]], eesti jurist * 26. september – [[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja *[[29. september]] – [[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik * [[30. september]] – [[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja ==Oktoober== * [[5. oktoober]] – [[Kate Winslet]], inglise näitleja *[[9. oktoober]] – [[Sean Lennon]], Briti-USA muusik *[[12. oktoober]] – [[Marion Jones]], USA kergejõustiklane * [[27. oktoober]] – [[Triin Sinissaar]], eesti tõlkija ja dramaturg * [[29. oktoober]] – [[Frank Baumann]], saksa jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Trecia-Kaye Smith]], Jamaica kergejõustiklane * 5. november – [[Ryszard Pilarczyk]], Poola sprinter * [[6. november]] – [[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja * 6. november – [[Mart Kalvet]], eesti muusik, laulusõnade autor, tõlkija ja kolumnist * 6. november – [[Imre Leibold]], Eesti pokkerimängija * 6. november – [[Serhi Haidai]], Ukraina riigitegelane * [[10. november]] – [[Markko Märtin]], eesti rallisõitja * [[15. november]] – [[Boris Živković]], [[Horvaatia]] jalgpallur * [[17. november]] – [[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[22. november]] – [[Krista Ojasaar]], eesti luuletaja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Pearu Helenurm]], eesti tõlkija, klahvpillimängija, helilooja * [[17. detsember]] – [[Milla Jovovich]], filminäitleja, muusik ja modell * [[26. detsember]] – [[Marcelo Ríos]], [[tšiili]] [[tennis]]ist * [[30. detsember]] – [[Tiger Woods]], [[USA]] [[golf|golfimängija]] [[Kategooria:Sündinud 1975| ]] niexrwz33jew1phxqpbw3gyryv2cdpq 0 549520 7193975 7193177 2026-07-16T19:23:14Z Tähetolm 228536 laul ei olnud albumis 7193975 wikitext text/x-wiki "'''Mina ka'''" on Eesti räppari [[Nublu (räppar)|Nublu]] [[singel]], mis ilmus 11. juunil 2018. Nublu tegi selle loo koos [[Reket (muusik)|Reketiga]].<ref name="err.ee">https://menu.err.ee/859557/kuula-nublu-ja-reketi-hitist-mina-ka-valmis-akustiline-kaver (vaadatud 22.05.2019)</ref> Tänaseks on seda kuulatud [[Spotify|Spotifys]] üle 4,6 miljoni korra ning on [[YouTube|YouTube'is]] üle 6,1 miljoni vaatamisega. Laul võitis 2017 aastal [[Raadio 2 Aastahitt]] muusika auhindadel 877 häälega esimese koha, kus samas Nublu sai ka oma teise lauluga "öölaps!" (667 häält) teise koha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |pealkiri=uudised |url=https://www.err.ee/aastahitt/ajalugu |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] sai singel aasta parimaks lauluks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad {{!}} Eesti Muusikaauhinnad |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190518185241/https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/ |arhiivimisaeg=2019-05-18 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.muusikaauhinnad.eu |keel=et-EE}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti laulud]] r7op90ayu21y22m86af7934xsl96v9y 0 551841 7193957 6934184 2026-07-16T18:50:17Z Kuriuss 38125 7193957 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Julija Mendel | pilt = Yulia Mendel'.jpg | pildi suurus = 260px | pildiallkiri = | sünninimi = Julija Volodõmõrivna Mendel<br />Мендель Юлія Володимирівна | sünniaeg = {{birth date and age|1986|9|3}} | sünnikoht = [[Henitšesk]], [[Ukraina NSV]] | rahvus=[[ukrainlased|ukrainlane]] | tegevusala = ajakirjanik | a1 = ''[[Alma mater]]'' |a2 = [[Kiievi ülikool]]<br />[[Yale'i Ülikool]] <small>(täiendõpe)</small> |b1= |b2 = }} '''Julija Mendel''' (sündinud [[3. september|3. septembril]] [[1986]] [[Genitšesk]]is) on [[Ukraina]] ajakirjanik ja riigiametnik. == Haridus == Ta on lõpetanud [[Kiievi Tarass Ševtšenko nimeline Rahvusülikool|Kiievi Tarass Ševtšenko nimelise Rahvusülikooli]]. == Töökäik == Ta oli [[3. juuni]]st [[2019]] kuni 9. juulini 2021 [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] pressisekretär.<ref name=ukaz /><ref name=cens /><ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №282/2021 Про звільнення Ю.Мендель з посади Прес-секретаря Президента України, 09.07.2021</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=ukaz>[https://www.president.gov.ua/documents/3502019-27317 УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №350/2019 Про призначення Ю.Мендель Прес-секретарем Президента України]</ref> <ref name=cens>{{cite web |url=https://censor.net.ua/en/news/3130233/journalist_yuliia_mendel_becomes_zelenskyis_press_secretary |title=Journalist Yuliia Mendel becomes Zelenskyi's press secretary |trans-title= |date=3.6.2019 |accessdate=3.6.2019 |publisher=Censor.NET |language=en}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.president.gov.ua/news/prezident-ukrayini-priznachiv-svoyim-pres-sekretarem-zhurnal-55721 Президент України призначив своїм прес-секретарем журналістку Юлію Мендель], ''Офіційне представництво Президента України'' * Maxwell Tani. [https://www.thedailybeast.com/iuliia-mendel-author-of-new-york-times-biden-ukraine-story-becomes-new-ukrainian-presidents-spokeswoman?ref=scroll Author of New York Times’ Controversial Biden-Ukraine Story Becomes New Ukrainian President’s Spokeswoman] – The Daily Beast, 06.03.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | nimi=Ukraina presidendi pressisekretär | eelnev=[[Svjatoslav Tsegolko]] | järgnev=[[Serhi Nõkõforov]] | aeg=2019–2021}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Mendel, Julia}} [[Kategooria:Ukraina ajakirjanikud]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] t3cdfxkou7yj6z6bibg0itz3xt9cmxg 0 553365 7194106 7188918 2026-07-17T07:16:06Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7194106 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1968}} ''Siin on loetletud [[1968]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[2. jaanuar]] – [[Oleg Deripaska]], Venemaa ettevõtja *[[4. jaanuar]] – [[Marek Toome]], eesti rallisõitja * 4. jaanuar – [[Leonid Slutski]], Venemaa poliitik *[[5. jaanuar]] – [[DJ Bobo]], Šveitsi DJ ja popmuusik *[[6. jaanuar]] – [[Kaja Wunder]], eesti ettevõtja ja endine modell *[[7. jaanuar]] – [[Georgi Gospodinov]], Bulgaaria kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Attila Repka]], Ungari maadleja * 10. jaanuar – [[Agnieszka Suchora]], poola näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Mauro Silva]], Brasiilia jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Jane Salumäe]], Eesti kergejõustiklane *[[22. jaanuar]] – [[Franka Dietzsch]], Saksamaa kettaheitja * 22. jaanuar – [[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf *[[24. jaanuar]] – [[Mae Kivilo]], eesti lavastuskunstnik *[[30. jaanuar]] – [[Felipe VI]], Hispaania kuningas == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Lisa Marie Presley]], ameerika laulja * 1. veebruar – [[Hillar Zahkna]], Eesti laskesuusataja ja treener *[[4. veebruar]] – [[Argo Argel]], eesti fotograaf *4. veebruar – [[Marko Matvere]], eesti näitleja, laulja ja lavastaja *[[5. veebruar]] – [[Marcus Grönholm]], Soome rallisõitja *[[8. veebruar]] – [[Alar Pikkorainen]], Eesti luuletaja, koomiksi- ja reklaamikunstnik * 8. veebruar – [[Chrystia Freeland]], Kanada kirjanik, ajakirjanik ja poliitik * 8. veebruar – [[Gary Coleman]], USA filminäitleja *[[12. veebruar]] – [[Ülar Mark]], eesti arhitekt *[[16. veebruar]] – [[Annika Hallin]], rootsi näitleja *[[17. veebruar]] – [[Lew R. Berg]] (õieti Leho Raie), eesti ulmekirjanik (suri 2005) *[[18. veebruar]] – [[Molly Ringwald]], Ameerika filminäitleja *[[21. veebruar]] – [[Maris Laan]], eesti geneetik * 21. veebruar – [[Donizete Oliveira]], Brasiilia endine jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Marika Mägi]], eesti arheoloog *[[27. veebruar]] – [[Ene-Reet Soovik]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija * 27. veebruar – [[David Zalkaliani]], Gruusia diplomaat ja poliitik == Märts == *[[5. märts]] – [[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik *[[6. märts]] – [[Moira Kelly]], Ameerika filminäitleja *[[12. märts]] – [[Tammy Duckworth]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[18. märts]] – [[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg *[[19. märts]] – [[Meelis Aab]], Eesti saalihokitegelane *[[29. märts]] – [[Lucy Lawless]], Uus-Meremaa näitleja *[[26. märts]] – [[Kenny Chesney]], USA kantrilaulja *[[30. märts]] – [[Céline Dion]], Kanada laulja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Merike Kütt]], eesti luterliku kiriku vaimulik *[[8. aprill]] – [[Patricia Arquette]], USA filminäitleja *[[10. aprill]] – [[Štěpánka Hilgertová]], tšehhi kärestikuslaalomi sõitja *[[13. aprill]] – [[Margrethe Vestager]], Taani poliitik * 13. aprill – [[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog *[[16. aprill]] – [[Erik Roose]], Eesti tippjuht *[[18. aprill]] – [[Piret Bristol]], eesti kirjanik ja luuletaja *[[19. aprill]] – [[Urmas Treiel]], Eesti poliitik * 19. aprill – [[Ago Rebane]], eesti purjetaja *[[23. aprill]] – [[Oklahoma City pommiplahvatus|Timothy McVeigh]], USA terrorist, [[Oklahoma City pommiplahvatus]]e (1995) korraldaja (hukati 2001) *[[24. aprill]] – [[Jelena Välbe]], vene suusataja *24. aprill – [[Hashim Thaçi]], Kosovo president == Mai == *[[3. mai]] – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja *[[7. mai]] – [[Traci Lords]], Ameerika filminäitleja *[[9. mai]] – [[Maria Avdjuško]], eesti näitleja ja filmirežissöör *[[28. mai]] – [[Kylie Minogue]], Austraalia filminäitleja ja laulja == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Jason Donovan]], Austraalia filminäitleja ja laulja * 1. juuni – [[Mathias Rust]], saksa piloot *[[4. juuni]] – [[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[13. juuni]] – [[Kairi Kirt-Ende]], eesti arhitekt *[[20. juuni]] – [[Robert Rodriguez]], [[USA]] filmirežissöör * 20. juuni – [[Mateusz Morawiecki]], Poola poliitik * 20. juuni – [[Riin Alatalu]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja *[[23. juuni]] – [[Katrin Merisalu]], eesti alpinist == Juuli == *[[2. juuli]] – [[Kärt Seppel]], eesti keraamik *[[6. juuli]] – [[Tiit Aleksejev]], eesti kirjanik ja ajaloolane *[[10. juuli]] – [[Ioánnis Plakiotákis]], Kreeka poliitik *[[12. juuli]] – [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]], eesti filosoof *[[16. juuli]] – [[Larry Sanger]], Vikipeedia rajaja *[[26. juuli]] – [[Anneli Aken]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog *[[27. juuli]] – [[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja *[[30. juuli]] – [[Robert Korzeniowski]], poola käija == August == *[[5. august]] – [[Marine Le Pen]], Prantsusmaa poliitik * 5. august – [[Colin McRae]], šoti rallisõitja *[[9. august]] – [[Gillian Anderson]], ameerika näitleja *[[12. august]] – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht *[[18. august]] – [[Alges Maasikmets]], Eesti jalgrattasportlane == September == *[[5. september]] – [[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht * 5. september – [[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane * 5. september – [[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane *[[11. september]] – [[Allan Alaküla]], eesti ajakirjanik *[[17. september]] – [[Marie-Chantal (Kreeka kroonprintsess)]] *[[22. september]] – [[Alo Merilo]], [[Eesti Kongress]]i liige * 22. september – [[David Bisconti]], Argentina endine jalgpallur * 22. september – [[Jaak Aus]], eesti vaimulik *[[27. september]] – [[Mari Kiviniemi]], Soome poliitik *[[28. september]] – [[Mika Häkkinen]], soome vormelipiloot * 28. september – [[Naomi Watts]], Austraalia filminäitleja *[[29. september]] – [[Monika Salu]], eesti ettevõtja * 29. september – [[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik * 29. september – [[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik *[[30. september]] – [[Monica Bellucci]], Itaalia supermodell ja näitleja == Oktoober == *[[2. oktoober]] – [[Jana Novotná]], tšehhi tennisist * 2. oktoober – [[Mark James Crear]], USA kergejõustiklane * 2. oktoober – [[Glen Edwin Wesley]], Kanada jäähokimängija, kaitsja * 2. oktoober – [[Andres Viisemann]], eesti pangandustegelane * 2. oktoober – [[Gunnar Havi]], Eesti kolonelleitnant, korvpallur * [[8. oktoober]] – [[Zvonimir Boban]], Horvaatia jalgpallur * 8. oktoober – [[Signe Riisalo]], Eesti poliitik *[[11. oktoober]] – [[Jane Krakowski]], Ameerika filminäitleja *[[12. oktoober]] – [[Hugh Jackman]], Austraalia filminäitleja *[[15. oktoober]] – [[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener == November == *[[1. november]] – [[Martin Eerme]], eesti mehaanikateadlane *[[27. november]] – [[Michael Vartan]], Prantsusmaa-USA filminäitleja == Detsember == *[[3. detsember]] – [[Brendan Fraser]], Kanada-USA näitleja *[[6. detsember]] – [[Andres Lemba]], eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog * 6. detsember – [[Karl Ove Knausgård]], norra kirjanik * 6. detsember – [[Olaf Lubaszenko]], poola filmirežissöör ja filminäitleja * 6. detsember – [[Sadõr Džaparov]], Kõrgõzstani poliitik *[[11. detsember]] – [[Knut Tore Apeland]], norra kahevõistleja *[[23. detsember]] – [[Sandra Roelofs]], Mihheil Saakašvili abikaasa [[Kategooria:Sündinud 1968|*]] [[Kategooria:Sündinute loendid| ]] n0w7mm88hxlpv012j5eulwsqghchvmk 7194107 7194106 2026-07-17T07:17:05Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7194107 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1968}} ''Siin on loetletud [[1968]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[2. jaanuar]] – [[Oleg Deripaska]], Venemaa ettevõtja *[[4. jaanuar]] – [[Marek Toome]], eesti rallisõitja * 4. jaanuar – [[Leonid Slutski]], Venemaa poliitik *[[5. jaanuar]] – [[DJ Bobo]], Šveitsi DJ ja popmuusik *[[6. jaanuar]] – [[Kaja Wunder]], eesti ettevõtja ja endine modell *[[7. jaanuar]] – [[Georgi Gospodinov]], Bulgaaria kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Attila Repka]], Ungari maadleja * 10. jaanuar – [[Agnieszka Suchora]], poola näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Mauro Silva]], Brasiilia jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Jane Salumäe]], Eesti kergejõustiklane *[[22. jaanuar]] – [[Franka Dietzsch]], Saksamaa kettaheitja * 22. jaanuar – [[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf *[[24. jaanuar]] – [[Mae Kivilo]], eesti lavastuskunstnik *[[30. jaanuar]] – [[Felipe VI]], Hispaania kuningas == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Lisa Marie Presley]], ameerika laulja * 1. veebruar – [[Hillar Zahkna]], Eesti laskesuusataja ja treener *[[4. veebruar]] – [[Argo Argel]], eesti fotograaf *4. veebruar – [[Marko Matvere]], eesti näitleja, laulja ja lavastaja *[[5. veebruar]] – [[Marcus Grönholm]], Soome rallisõitja *[[8. veebruar]] – [[Alar Pikkorainen]], Eesti luuletaja, koomiksi- ja reklaamikunstnik * 8. veebruar – [[Chrystia Freeland]], Kanada kirjanik, ajakirjanik ja poliitik * 8. veebruar – [[Gary Coleman]], USA filminäitleja *[[12. veebruar]] – [[Ülar Mark]], eesti arhitekt *[[16. veebruar]] – [[Annika Hallin]], rootsi näitleja *[[17. veebruar]] – [[Lew R. Berg]] (õieti Leho Raie), eesti ulmekirjanik (suri 2005) *[[18. veebruar]] – [[Molly Ringwald]], Ameerika filminäitleja *[[21. veebruar]] – [[Maris Laan]], eesti geneetik * 21. veebruar – [[Donizete Oliveira]], Brasiilia endine jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Marika Mägi]], eesti arheoloog *[[27. veebruar]] – [[Ene-Reet Soovik]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija * 27. veebruar – [[David Zalkaliani]], Gruusia diplomaat ja poliitik == Märts == *[[5. märts]] – [[Gordon Bajnai]], Ungari ettevõtja ja poliitik *[[6. märts]] – [[Moira Kelly]], Ameerika filminäitleja *[[12. märts]] – [[Tammy Duckworth]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[18. märts]] – [[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg *[[19. märts]] – [[Meelis Aab]], Eesti saalihokitegelane *[[29. märts]] – [[Lucy Lawless]], Uus-Meremaa näitleja *[[26. märts]] – [[Kenny Chesney]], USA kantrilaulja *[[30. märts]] – [[Céline Dion]], Kanada laulja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Merike Kütt]], eesti luterliku kiriku vaimulik *[[8. aprill]] – [[Patricia Arquette]], USA filminäitleja *[[10. aprill]] – [[Štěpánka Hilgertová]], tšehhi kärestikuslaalomi sõitja *[[13. aprill]] – [[Margrethe Vestager]], Taani poliitik * 13. aprill – [[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog *[[16. aprill]] – [[Erik Roose]], Eesti tippjuht *[[18. aprill]] – [[Piret Bristol]], eesti kirjanik ja luuletaja *[[19. aprill]] – [[Urmas Treiel]], Eesti poliitik * 19. aprill – [[Ago Rebane]], eesti purjetaja *[[23. aprill]] – [[Oklahoma City pommiplahvatus|Timothy McVeigh]], USA terrorist, [[Oklahoma City pommiplahvatus]]e (1995) korraldaja (hukati 2001) *[[24. aprill]] – [[Jelena Välbe]], vene suusataja *24. aprill – [[Hashim Thaçi]], Kosovo president == Mai == *[[3. mai]] – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja *[[7. mai]] – [[Traci Lords]], Ameerika filminäitleja *[[9. mai]] – [[Maria Avdjuško]], eesti näitleja ja filmirežissöör *[[28. mai]] – [[Kylie Minogue]], Austraalia filminäitleja ja laulja == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Jason Donovan]], Austraalia filminäitleja ja laulja * 1. juuni – [[Mathias Rust]], saksa piloot *[[4. juuni]] – [[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[13. juuni]] – [[Kairi Kirt-Ende]], eesti arhitekt *[[20. juuni]] – [[Robert Rodriguez]], [[USA]] filmirežissöör * 20. juuni – [[Mateusz Morawiecki]], Poola poliitik * 20. juuni – [[Riin Alatalu]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja *[[23. juuni]] – [[Katrin Merisalu]], eesti alpinist == Juuli == *[[2. juuli]] – [[Kärt Seppel]], eesti keraamik *[[6. juuli]] – [[Tiit Aleksejev]], eesti kirjanik ja ajaloolane *[[10. juuli]] – [[Ioánnis Plakiotákis]], Kreeka poliitik *[[12. juuli]] – [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]], eesti filosoof *[[14. juuli]] – [[Francisco Javier González Pérez]], Hispaania jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Larry Sanger]], Vikipeedia rajaja *[[26. juuli]] – [[Anneli Aken]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog *[[27. juuli]] – [[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja *[[30. juuli]] – [[Robert Korzeniowski]], poola käija == August == *[[5. august]] – [[Marine Le Pen]], Prantsusmaa poliitik * 5. august – [[Colin McRae]], šoti rallisõitja *[[9. august]] – [[Gillian Anderson]], ameerika näitleja *[[12. august]] – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht *[[18. august]] – [[Alges Maasikmets]], Eesti jalgrattasportlane == September == *[[5. september]] – [[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht * 5. september – [[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane * 5. september – [[Ferenc Bagi]], ungari taimekaitseteadlane *[[11. september]] – [[Allan Alaküla]], eesti ajakirjanik *[[17. september]] – [[Marie-Chantal (Kreeka kroonprintsess)]] *[[22. september]] – [[Alo Merilo]], [[Eesti Kongress]]i liige * 22. september – [[David Bisconti]], Argentina endine jalgpallur * 22. september – [[Jaak Aus]], eesti vaimulik *[[27. september]] – [[Mari Kiviniemi]], Soome poliitik *[[28. september]] – [[Mika Häkkinen]], soome vormelipiloot * 28. september – [[Naomi Watts]], Austraalia filminäitleja *[[29. september]] – [[Monika Salu]], eesti ettevõtja * 29. september – [[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik * 29. september – [[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik *[[30. september]] – [[Monica Bellucci]], Itaalia supermodell ja näitleja == Oktoober == *[[2. oktoober]] – [[Jana Novotná]], tšehhi tennisist * 2. oktoober – [[Mark James Crear]], USA kergejõustiklane * 2. oktoober – [[Glen Edwin Wesley]], Kanada jäähokimängija, kaitsja * 2. oktoober – [[Andres Viisemann]], eesti pangandustegelane * 2. oktoober – [[Gunnar Havi]], Eesti kolonelleitnant, korvpallur * [[8. oktoober]] – [[Zvonimir Boban]], Horvaatia jalgpallur * 8. oktoober – [[Signe Riisalo]], Eesti poliitik *[[11. oktoober]] – [[Jane Krakowski]], Ameerika filminäitleja *[[12. oktoober]] – [[Hugh Jackman]], Austraalia filminäitleja *[[15. oktoober]] – [[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener == November == *[[1. november]] – [[Martin Eerme]], eesti mehaanikateadlane *[[27. november]] – [[Michael Vartan]], Prantsusmaa-USA filminäitleja == Detsember == *[[3. detsember]] – [[Brendan Fraser]], Kanada-USA näitleja *[[6. detsember]] – [[Andres Lemba]], eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog * 6. detsember – [[Karl Ove Knausgård]], norra kirjanik * 6. detsember – [[Olaf Lubaszenko]], poola filmirežissöör ja filminäitleja * 6. detsember – [[Sadõr Džaparov]], Kõrgõzstani poliitik *[[11. detsember]] – [[Knut Tore Apeland]], norra kahevõistleja *[[23. detsember]] – [[Sandra Roelofs]], Mihheil Saakašvili abikaasa [[Kategooria:Sündinud 1968|*]] [[Kategooria:Sündinute loendid| ]] 74b1chnrupyus76zaqe949usgs89tl3 0 554022 7193954 6850760 2026-07-16T18:45:01Z Kuriuss 38125 7193954 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Dmõtro Razumkov | pilt = Dmytro Razumkov 2019.Vadim Chuprina.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Ukraina Ülemraada]] esimees | ametiajaalgus = 29. august 2019 | ametiajalõpp = 7. oktoober 2021 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Dmõtro Razumkov''' ([[ukraina keel]]es Дмитро Олександрович Разумков; sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1983]] [[Berdõtšiv]]is [[Žõtomõri oblast]]is) on Ukraina poliitikakonsultant ja poliitik. == Poliitikas == Ta oli aastatel [[2006]]–[[2010]] [[Regioonide Partei]] liige. [[27. mai]]l 2019 sai temast erakonna [[Rahva Teener]] juht. <ref>[https://file.liga.net/persons/razumkov-dmitriy Разумков Дмитрий] – Liga Novosti, 27.05.2019 (vaadatud 18.06.2019)</ref> Kandideeris [[2019. aasta Ukraina parlamendivalimised|2019. aasta Ukraina parlamendivalimistel]] erakonna Rahva Teener nimekirjas [[Ukraina Ülemraada]]sse ning osutus valituks. Valiti [[29. august]]il 2019 Ukraina Ülemraada esimeheks.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/verhovnaya-rada-izbrala-spikera Верховная Рада избрала спикера] - Liga Novosti, 29.08.2019</ref> Ta pidas seda ametit 8. oktoobrini 2021.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/verhovnaya-rada-otpravila-razumkova-v-otstavku Верховная Рада отправила Разумкова в отставку] - Liga Novosti, 07.10.2021, 11:43 (vaadatud 08.10.2021)</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Дмитрий Разумков. [https://lb.ua/blog/dmitriy_razumkov/431667_dosrochniy_parlament.html Досрочный парламент] – Lb.ua, 09.07.2019 * Василий Пехньо. [https://hromadske.ua/ru/posts/razumkov-kondratyuk-stefanchuk-chto-izvestno-o-novyh-rukovoditelyah-verhovnoj-rady Разумков, Кондратюк, Стефанчук. Что известно о новых руководителях Верховной Рады] – Hromadske.ua, 29.08.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | nimi=[[Ukraina Ülemraada]] esimees | eelnev=[[Andri Parubi]] | järgnev=[[Ruslan Stefantšuk]] | aeg=2019–2021}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Razumkov, Dmõtro}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] c9lj53742pl5oz4jm0vd16deuyjs5mv 0 554483 7193960 6707297 2026-07-16T18:51:03Z Kuriuss 38125 7193960 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Ühendjõudude operatsioon | osa = [[Sõda Donbassis]] | pilt = Об'єднані сили.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Ühendjõudude operatsiooni embleem | aeg = 2018–2022 | koht = | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = [[Donetski oblast]] ja [[Luhanski oblast]] olid osaliselt okupeeritud | tulemus = | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline2 = | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Офіційна емблема Операції об'єднаних сил (ООС).jpg|25px]] Ukraina ühendjõud <br> [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõud]] <br> [[Ukraina Rahvuskaart]] <br> [[Pilt:DSNS emblem 2016.svg|25px]] [[Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus]] | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Ühendjõudude operatsioon''' ([[ukraina keel]]es ''Операція об'єднаних сил'', ukrainakeelne lühend ООС, [[inglise keel]]es ''Joint Forces Operation'') oli [[Ukraina]] jõustruktuuride ühendoperatsioon [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]] 30. aprillist 2018 kuni 24. veebruarini 2022. == Ajalugu == 30. aprillil 2018 alanud operatsioon oli suunatud [[Donbassi separatistid]]e vastu. === Juhid === {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Sergi Najev]] || 2018–2019 |- | [[Oleksandr Sõrskõi]] || 2019 |- | Volodõmõr Kravtšenko || 2019–2021 |- | [[Oleksandr Pavljuk]] || 2021–2022 |- | [[Eduard Moskaljov]] || 2022–2023<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №113/2023 Про звільнення Е.Москальова з посади Командувача об’єднаних сил. Звільнити МОСКАЛЬОВА Едуарда Михайловича з посади Командувача об’єднаних сил, 26.02.2023</ref> |} == Väeosad == === Ukraina relvajõud === * [[Pilt:1 ОТБр.svg|25px]] [[1. tankibrigaad]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/12/24/1-sha-tankova-brygada-povernulasya-z-frontu-foto/ 1-ша танкова бригада повернулася з фронту. ФОТО] (vaadatud: 10.01.2023)</ref> * [[Pilt:10th Mountain Assault Brigade Insignia (UA).svg|25px]] [[10. üksik mägiründebrigaad]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/girska-brygada-oprylyu1dnyla-video-udaru-po-budynku-z-bojovykom/ Гірська бригада показала удар по будинку з окупантом] (vaadatud: 04.03.2023)</ref> * [[Pilt:Емблема 54ОРБ.png|25px]] 54. üksik luurepataljon<ref name="z-raionu-o">[https://novynarnia.com/2021/08/30/z-rotatsiyi-v-oos-povernulysya/ З району ООС повернулися 72-га бригада та 54-й розвідбатальйон. Ротація була з втратами] (vaadatud: 04.03.2023)</ref> * [[Pilt:53ОМБр.png|25px]] [[53. mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/05/14/53-tya-bryhada-povernulasya/ 53-тя бригада повернулася з передової. За 11 місяців ротації – троє полеглих] (vaadatud: 15.07.2023)</ref> * [[Pilt:59th Separate Motorized Infantry Brigade SSI (with tab).png|25px]] [[59. motoriseeritud jalaväebrigaad]]<ref>[https://www.vin.gov.ua/news/ostanni-novyny/16826-zi-slozamy-radosti-i-vdiachnistiu-zemliaky-zustrily-voiniv-59-i-okremoi-motopikhotnoi-bryhady-ta-pryvitaly-z-uspishnym-vykonanniam-boiovykh-zavdan-v-zoni-oos Зі сльозами радості і вдячністю земляки зустріли воїнів 59-ї окремої мотопіхотної бригади та привітали з успішним виконанням бойових завдань в зоні ООС] (vaadatud: 16.08.2023)</ref> * [[Pilt:72 ОМБр.svg|25px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref name="z-raionu-o" /> * [[Pilt:79 ОДШБр к.svg|25px]] [[79. üksik ründedessantbrigaad]]<ref>[Из зоны ООС в Николаев вернулись бойцы 79-й бригады https://nikvesti.com/ru/news/public/208027] (vaadatud: 04.11.2023)</ref> * [[Pilt:95 ОДШБр к.svg|25px]] [[95. üksik ründedessantbrigaad]]<ref>[https://glavcom.ua/news/na-donbasi-sogodni-zaginuli-dvoje-desantnikiv-stali-vidomi-imena-823935.html На Донбасі сьогодні загинули двоє десантників: стали відомі імена] (vaadatud: 04.08.2023)</ref> * [[Pilt:128 ОГШБр.png|25px]] [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]]<ref>[https://rus.lb.ua/society/2019/11/13/442191_raneniy_komandir_128y_brigadi.html Раненый командир 128-й бригады доставлен в Харьков] (vaadatud: 04.03.2023)</ref> === Ukraina Rahvuskaart === * [[Pilt:AZOV logo.svg|25px]] [[Pataljon "Azov"]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/artylerysty-azovu-najkrashhi-v-oos/ Артилеристи “Азову” – найкращі в ООС] (vaadatud: 27.02.2023)</ref> === Muud riigiametid === * [[Pilt:DSNS emblem 2016.svg|25px]] [[Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/dsns-ukrayiny-zvituye-pro-svoyu-diyalnist-na-donbasi/ ДСНС України звітує про свою діяльність на Донбасі] (vaadatud: 18.08.2023)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] [[Kategooria:Sõjalised operatsioonid]] ge86daw5e1lus1owfkhjum7qae3q9k5 0 555718 7193841 6150277 2026-07-16T13:00:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193841 wikitext text/x-wiki '''Kaevur''' oli [[Virumaa]]l tegutsenud [[meeskoor]]. Koor asutati [[1956]].<ref name="virumaa.ee">https://web.archive.org/web/20190626121844/http://www.virumaa.ee/2002/01/virumaa-entsuklopeedia-meeskoor-kaevur/ (vaadatud 24.06.2019)</ref> 2011 ühines see koor [[Kirderanniku koor]]iga.<ref name="kirderannikukoor.ee">https://web.archive.org/web/20190626121845/http://www.kirderannikukoor.ee/saamislugu/ (vaadatud 09.01.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *http://www.virumaa.ee/2002/01/virumaa-entsuklopeedia-meeskoor-kaevur/ [[Kategooria:Eesti meeskoorid]] ewajlxuqd1ba5rry1ee4jwo6xfrror1 0 556837 7194044 7190851 2026-07-16T22:45:12Z Sumo tomus 233342 Pilt 7194044 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = KSA-EGY_(11).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|{{nowrap|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}}}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2017]]|jalgpall}} }} [[File:Ahmed Hegazi West Brom.jpg|150px|thumb|Hegazy (2017)]] '''Ahmed Elsayed Ali Elsayed Hegazy''' (tuntud kui '''Ahmed Hegazi'''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1991]] [[Ismailia]]s) on [[Egiptus]]e [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Saudi Araabia kõrgliiga klubis [[Al-Ittihad Club|Al-Ittihad]] ja [[Egiptuse jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri 2009. aastal Egiptuse klubis [[Ismaily SC|Ismaily]]. 2012. aastal liitus ta Itaalia kõrgliiga klubiga [[ACF Fiorentina|Fiorentina]], kuid seal sai ta väga vähe mänguaega. Hooajal 2014–15 mängis ta Itaalia esiliiga klubis [[Perugia Calcio]]. 2015. aasta septembris naasis Hegazi Egiptusesse, liitudes [[Al Ahly SC|Al Ahlyga]]. Hooaegadel 2015–16 ja 2016–17 tuli ta klubiga Egiptuse meistriks. 2017. aasta juulis suundus ta laenule [[West Bromwich Albion F.C.|West Bromwich Albion]]i. 12. augustil 2017 lõi ta oma esimeses mängus Inglismaa kõrgliigas [[A.F.C. Bournemouth|Bournemouth]]i vastu kohe värava. 2017. aasta septembris sõlmis ta klubiga püsiva lepingu. 2020. aasta oktoobris siirdust ta West Bromwich Albionist laenule Al-Ittihadi. Debüüdi Egiptuse jalgpallikoondises tegi Hegazi 2011. aastal. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 4. juunil 2013 [[sõprusmäng]]us [[Botswana jalgpallikoondis|Botswana]] vastu. Ta on kuulunud Egiptuse koondisse [[2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]], [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. 2017. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel valiti ta turniiri sümboolsesse koosseisu. Samuti kuulus ta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril Egiptuse olümpiameeskonda. == Saavutused == ;Al Ahly *[[Egiptuse jalgpalli kõrgliiga|Egiptuse kõrgliiga]]: 2015–16, 2016–17 *[[Egiptuse superkarikas jalgpallis|Egiptuse superkarikas]]: 2015 {{FIFA World Cup 2018 Egiptuse koondis}} {{JÄRJESTA:Hegazi, Ahmed}} [[Kategooria:Egiptuse jalgpallurid]] [[Kategooria:ACF Fiorentina mängijad]] [[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] sp92m5tf32943oryldq7rhuo6jffcg3 0 559844 7194103 7193680 2026-07-17T07:12:55Z Raamaturott 56450 /* September */ 7194103 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1969}} ''Siin on loetletud [[1969]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur *[[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja *[[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja *[[8. jaanuar]] – [[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik *[[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja *[[16. jaanuar]] – [[Roy Jones]], USA poksija, laulja ja näitleja * 16. jaanuar – [[Tarmo Mamers]], eesti andmesidespetsialist * 16. jaanuar – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja ja sumomaadleja * 16. jaanuar – [[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik * 16. jaanuar – [[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör * [[31. jaanuar]] – [[Merike Jürilo]], Terviseameti peadirektor == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik * [[7. veebruar]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja * [[20. veebruar]] – [[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist * [[27. veebruar]] – [[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija == Märts == * [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja *[[5. märts]] – [[Valdis Toomast]], Eesti omavalitsustegelane *[[15. märts]] – [[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik * 15. märts – [[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane *[[17. märts]] – [[Alexander McQueen]], briti moedisainer *[[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Ajay Devgn]], India näitleja ning filmilavastaja ja -produtsent *[[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja *[[27. aprill]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog * 27. aprill – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija * 27. aprill – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[29. aprill]] – [[Anneli Poska]], eesti geoloog == Mai == *[[9. mai]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister * 9. mai – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog *[[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja *[[17. mai]] – [[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed *[[20. mai]] – [[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik *[[31. mai]] – [[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat * 31. mai – [[Karin Täht]], eesti teadlane == Juuni == *[[5. juuni]] – [[Brian McKnight]], USA laulja ja muusikaprodutsent *[[13. juuni]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik *[[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist *[[17. juuni]] – [[Paul Tergat]], Keenia kergejõustiklane * 17. juuni – [[Alar Just]], eesti ehitusteadlane *[[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht *[[22. juuni]] – [[Jaanus Karm]], Eesti kaitseväelane * 22. juuni – [[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane *[[27. juuni]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik *[[30. juuni]] – [[Erki Kasemets]], eesti kunstnik == Juuli == *[[4. juuli]] – [[Vanderlei de Lima]], brasiilia pikamaajooksja *[[5. juuli]] – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja *12. juuli – [[Anne-Sophie Pic]], Prantsusmaa kokk *[[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur *[[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja == August == *[[2. august]] – [[Fernando Couto]], portugali jalgpallur *[[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja *[[16. august]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist *[[18. august]] – [[Christian Slater]], USA näitleja *[[19. august]] – [[Nate Dogg]], USA räppar == September == *[[3. september]] – [[Noah Baumbach]], USA filmitegija *[[7. september]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik *[[15. september]] – [[Márcio Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[17. september]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja * 17. september – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja * 17. september – [[Veiko Herodes]], eesti arst * 17. september – [[Keith Flint]], inglise laulja *[[23. september]] – [[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu-Eesti teadlane * 23. september – [[Ella Puman]], eesti matemaatik * 23. september – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur *[[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja *25. september – [[Ron "Bumblefoot" Thal]], USA kitarrist *[[26. september]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja *[[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell *[[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)]] * 1. oktoober – [[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja kirjanik *[[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja *[[10. oktoober]] – [[Brett Favre]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Nancy Kerrigan]], USA iluuisutaja *[[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht == November == *[[3. november]] – [[Robert Miles]], Šveitsi-Itaalia muusikaprodutsent, muusik, DJ ja elektroonilise muusika helilooja *[[4. november]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist * 4. november – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja * 4. november – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja * 4. november – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja *4. november – [[Sean Combs]], USA räppar ja muusikaprodutsent *[[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur *[[12. november]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane *[[13. november]] – [[Gerard Butler]], Šoti näitleja *[[19. november]] – [[Richard Virenque]], Prantsuse jalgrattur *[[21. november]] – [[Lucio Cecchinello]], Itaalia mootorisportlane *[[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja *[[9. detsember]] – [[Bixente Lizarazu]], Prantsuse jalgpallur *[[29. november]] – [[Pierre van Hooijdonk]], hollandi jalgpallur == Detsember == *[[9. detsember]] – [[Jakob Dylan]], USA laulja *[[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[12. detsember]] – [[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane *[[13. detsember]] – [[Sergei Fjodorov]], vene hokimängija * 13. detsember – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja *[[16. detsember]] – [[Adam Riess]], USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * 16. detsember – [[Taavi Koovit]], eesti kulturist *[[18. detsember]] – [[Santiago Cañizares]], hispaania jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Veiko Uri]], eesti metsateadlane *[[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik *[[21. detsember]] – [[Julie Delpy]], prantsuse-ameerika näitleja, stsenarist ja filmilavastaja *[[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija *[[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane *[[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja fyet4600dow5pmzun3yfim9cdigzujj 7194105 7194103 2026-07-17T07:15:27Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7194105 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1969}} ''Siin on loetletud [[1969]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur *1. jaanuar – [[Viola (jalgpallur)|Viola]], Brasiilia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja *[[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja *[[8. jaanuar]] – [[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik *[[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja *[[16. jaanuar]] – [[Roy Jones]], USA poksija, laulja ja näitleja * 16. jaanuar – [[Tarmo Mamers]], eesti andmesidespetsialist * 16. jaanuar – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja ja sumomaadleja * 16. jaanuar – [[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik * 16. jaanuar – [[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör * [[31. jaanuar]] – [[Merike Jürilo]], Terviseameti peadirektor == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik * [[7. veebruar]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja * [[20. veebruar]] – [[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist * [[27. veebruar]] – [[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija == Märts == * [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja *[[5. märts]] – [[Valdis Toomast]], Eesti omavalitsustegelane *[[15. märts]] – [[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik * 15. märts – [[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane *[[17. märts]] – [[Alexander McQueen]], briti moedisainer *[[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Ajay Devgn]], India näitleja ning filmilavastaja ja -produtsent *[[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja *[[27. aprill]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog * 27. aprill – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija * 27. aprill – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[29. aprill]] – [[Anneli Poska]], eesti geoloog == Mai == *[[9. mai]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister * 9. mai – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog *[[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja *[[17. mai]] – [[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed *[[20. mai]] – [[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik *[[31. mai]] – [[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat * 31. mai – [[Karin Täht]], eesti teadlane == Juuni == *[[5. juuni]] – [[Brian McKnight]], USA laulja ja muusikaprodutsent *[[13. juuni]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik *[[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist *[[17. juuni]] – [[Paul Tergat]], Keenia kergejõustiklane * 17. juuni – [[Alar Just]], eesti ehitusteadlane *[[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht *[[22. juuni]] – [[Jaanus Karm]], Eesti kaitseväelane * 22. juuni – [[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane *[[27. juuni]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik *[[30. juuni]] – [[Erki Kasemets]], eesti kunstnik == Juuli == *[[4. juuli]] – [[Vanderlei de Lima]], brasiilia pikamaajooksja *[[5. juuli]] – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja *12. juuli – [[Anne-Sophie Pic]], Prantsusmaa kokk *[[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur *[[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja == August == *[[2. august]] – [[Fernando Couto]], portugali jalgpallur *[[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja *[[16. august]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist *[[18. august]] – [[Christian Slater]], USA näitleja *[[19. august]] – [[Nate Dogg]], USA räppar == September == *[[3. september]] – [[Noah Baumbach]], USA filmitegija *[[7. september]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik *[[15. september]] – [[Márcio Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[17. september]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja * 17. september – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja * 17. september – [[Veiko Herodes]], eesti arst * 17. september – [[Keith Flint]], inglise laulja *[[23. september]] – [[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu-Eesti teadlane * 23. september – [[Ella Puman]], eesti matemaatik * 23. september – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur *[[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja *25. september – [[Ron "Bumblefoot" Thal]], USA kitarrist *[[26. september]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja *[[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell *[[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)]] * 1. oktoober – [[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja kirjanik *[[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja *[[10. oktoober]] – [[Brett Favre]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Nancy Kerrigan]], USA iluuisutaja *[[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht == November == *[[3. november]] – [[Robert Miles]], Šveitsi-Itaalia muusikaprodutsent, muusik, DJ ja elektroonilise muusika helilooja *[[4. november]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist * 4. november – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja * 4. november – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja * 4. november – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja *4. november – [[Sean Combs]], USA räppar ja muusikaprodutsent *[[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur *[[12. november]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane *[[13. november]] – [[Gerard Butler]], Šoti näitleja *[[19. november]] – [[Richard Virenque]], Prantsuse jalgrattur *[[21. november]] – [[Lucio Cecchinello]], Itaalia mootorisportlane *[[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja *[[9. detsember]] – [[Bixente Lizarazu]], Prantsuse jalgpallur *[[29. november]] – [[Pierre van Hooijdonk]], hollandi jalgpallur == Detsember == *[[9. detsember]] – [[Jakob Dylan]], USA laulja *[[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[12. detsember]] – [[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane *[[13. detsember]] – [[Sergei Fjodorov]], vene hokimängija * 13. detsember – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja *[[16. detsember]] – [[Adam Riess]], USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * 16. detsember – [[Taavi Koovit]], eesti kulturist *[[18. detsember]] – [[Santiago Cañizares]], hispaania jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Veiko Uri]], eesti metsateadlane *[[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik *[[21. detsember]] – [[Julie Delpy]], prantsuse-ameerika näitleja, stsenarist ja filmilavastaja *[[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija *[[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane *[[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja eobumls4q6mznjt3nclww48t32amlq0 2 562898 7193858 7191375 2026-07-16T14:50:44Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7193858 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 } |section= |sort=P463/Q5570796/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905] | 2010 | 2012 | [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333] | [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/105672355 105672355] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414] | [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ] | | 2011 | 2016 | [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4280-0877 0000-0003-4280-0877] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/44206286 44206286] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948] | | [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575] | 2010 | 2014 | [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084] | | [https://viaf.org/en/viaf/101391478 101391478] | 2022 | 2027 | [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197] | | [https://viaf.org/en/viaf/43710404 43710404] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069] | | [https://viaf.org/en/viaf/115861770 115861770] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852] | [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666] | [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ] | | 2023 | 2028 | [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9348-1154 0000-0001-9348-1154] | | [https://viaf.org/en/viaf/223804516 223804516] | 2017 | | [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q20047953|Carolina Horta Andrade]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0101-1492 0000-0003-0101-1492] | [https://scholar.google.com/citations?user=UpsohXYAAAAJ UpsohXYAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976] | [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305935422 305935422] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2011 | 2016 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/306125779 306125779] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2014 | 2019 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350] | [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309745872 309745872] | 2010 | 2012 | [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406] | | [https://viaf.org/en/viaf/42983178 42983178] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X] | [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847] | [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/61194333 61194333] | 2011 | 2016 | [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626] | | | 2017 | | [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ] | | 2014 | 2019 | [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2010 | 2012 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114] | [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735] | [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/215396594 215396594] | 2012 | 2017 | [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151] | [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102834647 102834647] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607] | [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449] | [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8147-240X 0000-0002-8147-240X] | [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7370573 7370573] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X] | [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858] | [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965] | [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | 2013 | 2018 | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265] | [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284106592 284106592] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X] | [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/311346726 311346726] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X] | | [https://viaf.org/en/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150] | [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ] | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897] | [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77532920 77532920] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | 2015 | 2020 | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361] | [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459] | [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218] | [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/274056590 274056590] | 2020 | 2020-04-09 | |- | ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165] | [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185] | | [https://viaf.org/en/viaf/289345440 289345440] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564] | [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304] | | [https://viaf.org/en/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141] | 2019 | | [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925] | [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609] | [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90433686 90433686] | 2012 | 2017 | [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X] | [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472] | [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315600446 315600446] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884] | [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562] | [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158] | | [https://viaf.org/en/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456] | [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825] | [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090] | [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305638553 305638553] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732] | | | 2016 | | [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X] | | [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X] | [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008] | 2011 | 2015 | |- | ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761] | [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187225298 187225298] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X] | [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614] | [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542] | [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2011 | 2016 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622] | [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/64919803 64919803] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360] | [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107] | [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315711470 315711470] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849] | | [https://viaf.org/en/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159] | [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272] | | [https://viaf.org/en/viaf/19052556 19052556] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281] | [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18392379 18392379] | 2010 | 2012 | [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/296703847 296703847] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243] | [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X] | [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307341623 307341623] | 2019 | | [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152] | [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414] | [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142] | [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ] | | 2021 | | |- | ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350] | | [https://viaf.org/en/viaf/317153679 317153679] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717] | [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399] | [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | 2011 | 2015 | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248] | [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/171830120 171830120] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855] | [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742] | [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ] | | 2016 | 2021 | [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X] | [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232067507 232067507] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X] | [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12215097 12215097] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208] | [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X] | | [https://viaf.org/en/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398] | [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201] | [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019] | | | 2018 | | [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801] | [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ] | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924] | [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715] | | [https://viaf.org/en/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017] | [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955] | [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/20003614 20003614] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843] | | [https://viaf.org/en/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677] | [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259] | [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282942893 282942893] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428] | [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X] | [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687] | [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111] | 2016 | | [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005] | 2018 | | [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308193161 308193161] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381] | [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766] | [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820] | [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170794504 170794504] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682] | [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304586740 304586740] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305729023 305729023] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287] | [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009] | [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102220751 102220751] | 2010 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/292244102 292244102] | 2017 | | [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195] | | [https://viaf.org/en/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/106360485 106360485] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293] | | [https://viaf.org/en/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576] | [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232] | [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383] | [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205] | | [https://viaf.org/en/viaf/38124033 38124033] | 2015 | 2020 | [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498] | [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302] | [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453] | [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853] | [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/188817079 188817079] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008] | | [https://viaf.org/en/viaf/281521663 281521663] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]'' | | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563] | [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286500751 286500751] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529] | | | 2014 | | |- | ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099] | [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66224776 66224776] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336] | [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | 2016 | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185] | [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011] | [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916] | [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465] | [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305675830 305675830] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967] | [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241] | [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343] | | [https://viaf.org/en/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657] | [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815] | [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821] | [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120476728 120476728] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516] | [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052] | [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495] | [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473] | [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800] | [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400] | [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251002124 251002124] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509] | [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621] | [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514] | [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510] | [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009] | | [https://viaf.org/en/viaf/77488483 77488483] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973] | [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107234652 107234652] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910] | [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276] | [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336] | [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70875952 70875952] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450] | [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604] | [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/57491743 57491743] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687] | [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721] | | [https://viaf.org/en/viaf/313495373 313495373] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329] | | [https://viaf.org/en/viaf/3549084 3549084] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138] | | [https://viaf.org/en/viaf/304985012 304985012] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447] | | [https://viaf.org/en/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979] | [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437] | | [https://viaf.org/en/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668] | [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946] | 2013 | 2018 | [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979] | [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053] | | [https://viaf.org/en/viaf/257914857 257914857] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471] | [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510] | | [https://viaf.org/en/viaf/65170676 65170676] | 2014 | 2019 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850] | [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831] | [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909] | [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928] | [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450] | [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309792479 309792479] | 2017 | | [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455] | | [https://viaf.org/en/viaf/170124923 170124923] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239] | [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90862667 90862667] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569] | [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608] | [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299] | | | 2020 | 2025 | [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976] | [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919] | | | 2025 | 2030 | [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498] | [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781] | [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742] | [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170750861 170750861] | 2016 | | [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523] | | [https://viaf.org/en/viaf/160197135 160197135] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782] | | [https://viaf.org/en/viaf/316755407 316755407] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344] | [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863] | [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58792110|João Borges]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X] | [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715] | | [https://viaf.org/en/viaf/232173289 232173289]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/287017483 287017483] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260] | [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X] | [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294] | | [https://viaf.org/en/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192] | [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106766939 106766939] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334] | [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217] | | [https://viaf.org/en/viaf/306455414 306455414] | 2010 | 2012 | [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644] | [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4678715 4678715] | 2012 | 2017 | [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019] | [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290451603 290451603] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846] | [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251035155 251035155] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70149805 70149805] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8306-1922 0000-0001-8306-1922] | | [https://viaf.org/en/viaf/311742146 311742146] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X] | [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q66459604|John Malone]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769] | [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431] | [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/306483892 306483892] | 2017 | | [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X] | [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100229622 100229622] | 2020 | 2025 | [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011] | [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299] | [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346] | [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211] | | [https://viaf.org/en/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301] | | [https://viaf.org/en/viaf/317132236 317132236] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357] | [https://scholar.google.com/citations?user=SOsmO3oAAAAJ SOsmO3oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315728798 315728798] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308] | | [https://viaf.org/en/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500] | [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542] | [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828] | | [https://viaf.org/en/viaf/287334124 287334124] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130] | | [https://viaf.org/en/viaf/296865487 296865487] | 2020 | 2025 | [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238] | | [https://viaf.org/en/viaf/305811464 305811464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311457577 311457577]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174] | | [https://viaf.org/en/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326] | | [https://viaf.org/en/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639] | | [https://viaf.org/en/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564] | | [https://viaf.org/en/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9997-6710 0000-0002-9997-6710] | [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]'' | | | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437] | [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351] | [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573] | | [https://viaf.org/en/viaf/43752204 43752204] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148] | | [https://viaf.org/en/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665] | | [https://viaf.org/en/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]'' | | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/308250878 308250878] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506] | [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39805279 39805279] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969] | [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300] | [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256] | [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014] | [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ] | | 2015 | 2020 | [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015] | | [https://viaf.org/en/viaf/258023069 258023069] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479] | [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815] | [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847] | | [https://viaf.org/en/viaf/261632320 261632320] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304] | | [https://viaf.org/en/viaf/172415738 172415738] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342] | [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Marian Asantewah 2015-09-19.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998] | | | 2016 | | [[Fail:At Work.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3906-3984 0000-0003-3906-3984] | | [https://viaf.org/en/viaf/103892117 103892117] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834] | [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989] | [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553] | [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542] | | [https://viaf.org/en/viaf/260704475 260704475] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8987-6356 0000-0001-8987-6356] | | [https://viaf.org/en/viaf/311784893 311784893] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309889385 309889385] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663] | | | 2018 | | [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141] | [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ] | | 2010 | 2015 | [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153] | [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683] | [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X] | [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507] | [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748] | [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55339053 55339053] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944] | [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/21627875 21627875] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685] | [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032] | [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751] | | [https://viaf.org/en/viaf/134472124 134472124] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512] | | [https://viaf.org/en/viaf/226438372 226438372] | 2015 | 2020 | [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558] | [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477] | [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305448906 305448906] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882] | [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218] | [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892] | | [https://viaf.org/en/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76036589 76036589] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673] | [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925] | [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68311201 68311201] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566] | [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305935077 305935077] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4335-6512 0000-0002-4335-6512] | [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34732529 34732529] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178] | [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/281340522 281340522] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61288753 61288753] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622] | | [https://viaf.org/en/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC] | | 2010 | 2012 | [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763] | | [https://viaf.org/en/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5928-769X 0000-0001-5928-769X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/310724215 310724215] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63811832 63811832] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331] | [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886] | 2013 | 2018 | [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251] | [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]'' | | | | 2009 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991] | [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233007848 233007848] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455] | [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290655869 290655869] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428] | | | 2010 | 2014 | [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221] | [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/88515216 88515216] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546] | [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032] | [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78571138 78571138] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/96886998 96886998] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308755416 308755416] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016] | [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/250160228 250160228] | 2013 | 2018 | [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259] | [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307433700 307433700] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/203184583 203184583] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689] | [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952] | [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100327632 100327632] | 2010 | 2014 | [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29014440 29014440] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393] | [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120534056 120534056] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374] | [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/315720974 315720974] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/305547078 305547078] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307] | [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/301518782 301518782] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669] | [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009] | 2011 | 2016 | [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462] | [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/33920330 33920330] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480] | [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482] | [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7049039 7049039] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/133939075 133939075] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49503820 49503820] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/100013372 100013372] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/24345148 24345148] | 2012 | 2017 | [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485] | [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/86374856 86374856] | 2010 | 2014 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939] | [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644] | [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/36681109 36681109] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653] | [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/53687006 53687006] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2787020 2787020] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326] | | | 2023 | 2024 | |- | ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346] | | [https://viaf.org/en/viaf/7526164963972024300009 7526164963972024300009] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]'' | | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]'' | [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689175|Ganbaatar Khurelbaatar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]'' | [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094] | | | | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]'' | | | | 2025 | 2030 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} mm97rumqhdjyrh9tpqj65c8d7a0vqs9 2 562904 7193879 7191420 2026-07-16T15:47:32Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7193879 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q2587966 De Jonge Akademie] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q2587966 } |section= |sort=P463/Q2587966/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q2587966/P580:Start date,P463/Q2587966/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q59096960|Hester Bijl]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/286333533 286333533] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hester Bijl (2019).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59097577|Mischa Bonn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6851-8453 0000-0001-6851-8453] | | [https://viaf.org/en/viaf/288560477 288560477] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59099676|Hilde Bras]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/261608080 261608080] | 2012-03-16 | 2017-01-01 | |- | ''[[:d:Q59099803|Bé Breij]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102967860 102967860] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Breij Be foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59099869|Gijs van den Brink]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59132963|Alexander Brinkman]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59156945|Herman Paul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9365-6329 0000-0002-9365-6329] | | [https://viaf.org/en/viaf/78832740 78832740] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q59209989|Joris Dik]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=q1bybKQAAAAJ q1bybKQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66791590 66791590] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59210139|Elise Dusseldorp]]'' | | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Dusseldorp Elise foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210325|Bernet Elzinga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8917-7368 0000-0002-8917-7368] | [https://scholar.google.com/citations?user=pxWDAY8AAAAJ pxWDAY8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284544831 284544831]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/5963159477716327990008 5963159477716327990008] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | [[Fail:Elzinga Bernet foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210356|Mirjam Ernestus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=5y4m1J8AAAAJ 5y4m1J8AAAAJ] | | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q59210534|Ron Fouchier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8095-2869 0000-0001-8095-2869] | [https://scholar.google.com/citations?user=gl9hluAAAAAJ gl9hluAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/280940993 280940993]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/298563081 298563081] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Ron Fouchier - Erasmus MC.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210684|Elke Geraerts]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Geraerts Elke Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59212087|Hilde Geurts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4824-9660 0000-0002-4824-9660] | | | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q59389972|Tamara van Gog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3766-6255 0000-0003-3766-6255] | [https://scholar.google.com/citations?user=k1L8c-oAAAAJ k1L8c-oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18149106035768490960 18149106035768490960] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Gog van Tamara foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390020|Marie-José Goumans]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9344-6746 0000-0001-9344-6746] | | [https://viaf.org/en/viaf/288110335 288110335] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Goumans Jose foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390142|Holger Gzella]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76611737 76611737] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390184|Bas ter Haar Romeny]]'' | | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390592|Gert-Jan van der Heiden]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9493-3220 0000-0001-9493-3220] | | [https://viaf.org/en/viaf/29064005 29064005] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390659|Janet van Hell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/19313517 19313517] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hell Janet van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390892|Kristin Henrard]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3067-9918 0000-0003-3067-9918] | [https://scholar.google.com/citations?user=o_zUB4IAAAAJ o_zUB4IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34673621 34673621] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Henrard Kristin foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390906|Jennifer Herek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6312-1091 0000-0002-6312-1091] | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Herek Jennifer foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59391017|Joost Hoenderop]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1816-8544 0000-0002-1816-8544] | | [https://viaf.org/en/viaf/202400058 202400058] | 2010-03-18 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/en/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59560756|Tim Baarslag]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1662-3910 0000-0002-1662-3910] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ic5t92AAAAAJ Ic5t92AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/93148449542415690599 93148449542415690599] | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q59627146|A. Femius Koenderink]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1617-5748 0000-0003-1617-5748] | | [https://viaf.org/en/viaf/285468305 285468305] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59627647|Bert-Jaap Koops]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2906-8215 0000-0002-2906-8215] | | [https://viaf.org/en/viaf/39598321 39598321] | 2005-03-16 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q59627751|Kobus Kuipers]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/285880515 285880515] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59628034|David Lentink]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/279987425 279987425] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59628120|Mirjam Leunissen]]'' | | | | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59668957|Jason Hessels]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2317-1446 0000-0003-2317-1446] | | [https://viaf.org/en/viaf/287447085 287447085] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q59770837|Ali-Asghar Seyed-Ghorab]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5072-5702 0000-0001-5072-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/34693810 34693810] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | |- | ''[[:d:Q59771122|Jeroen Salman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8927-5091 0000-0001-8927-5091] | | [https://viaf.org/en/viaf/22318410 22318410] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q59783801|Merel Keijzer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9041-8563 0000-0001-9041-8563] | | [https://viaf.org/en/viaf/172794684 172794684] | | | |- | ''[[:d:Q59809011|Hanneke E Hulst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5039-1359 0000-0002-5039-1359] | | [https://viaf.org/en/viaf/286932650 286932650] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59859502|Kofi A. A. Makinwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2992-5467 0000-0002-2992-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=DZgTfroAAAAJ DZgTfroAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3135151304654049460003 3135151304654049460003] | 2007-03-27 | | |- | ''[[:d:Q59860216|Christoph Lüthy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4711-1317 0000-0003-4711-1317] | [https://scholar.google.com/citations?user=01zNM60AAAAJ 01zNM60AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49441413 49441413] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59860744|Ariana Need]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/263689453 263689453] | 2007-03-27 | 2012-03-16 | [[Fail:Need Ariana fot Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q59972199|Han Thomas Adriaenssen]]'' | | | | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59976881|Celia Berkers]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/279853152 279853152] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q59977456|Raf de Bont]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/57750315 57750315] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59979388|Angélique Cramer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2128-0331 0000-0003-2128-0331] | | [https://viaf.org/en/viaf/290795338 290795338] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59982698|Ewout Frankema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7504-2817 0000-0002-7504-2817] | [https://scholar.google.com/citations?user=D6VatOkAAAAJ D6VatOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232652610 232652610] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q59983885|Barbora Hola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/280763758 280763758] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60025106|Alexandru Iosup]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8030-9398 0000-0001-8030-9398] | [https://scholar.google.com/citations?user=7wwQ7twAAAAJ 7wwQ7twAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282119949 282119949] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60028184|Johan van Leeuwaarden]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9752-0018 0000-0001-9752-0018] | [https://scholar.google.com/citations?user=Zrv4oQIAAAAJ Zrv4oQIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78991345 78991345] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60028209|Dora Matzke]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=8BBz_k0AAAAJ 8BBz_k0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/30498341 30498341] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60035978|Bettina Reitz-Joosse]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7512-3502 0000-0002-7512-3502] | | [https://viaf.org/en/viaf/35646221 35646221] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60035999|Jeroen de Ridder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6774-5478 0000-0001-6774-5478] | | [https://viaf.org/en/viaf/288779271 288779271] | | | |- | ''[[:d:Q60036057|Diederik Roest]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1068-0380 0000-0003-1068-0380] | | [https://viaf.org/en/viaf/280693553 280693553] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036078|Liesbeth van Rossum]]'' | | | | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036301|Frans Snik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1946-7009 0000-0003-1946-7009] | | [https://viaf.org/en/viaf/279901399 279901399] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q60036322|Kristine Steenbergh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/165551575 165551575] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q60036367|Behnam Taebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2244-2083 0000-0002-2244-2083] | | [https://viaf.org/en/viaf/291727087 291727087] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036387|Christiaan Vinkers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3698-0744 0000-0003-3698-0744] | | [https://viaf.org/en/viaf/283862794 283862794] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036443|Barbara Vis]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/283330822 283330822] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036448|Rens Vliegenthart]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2401-2914 0000-0003-2401-2914] | | [https://viaf.org/en/viaf/283374780 283374780] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q60036464|Erin Wilson]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233190727 233190727] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q67662450|Miranda van Turennout]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/33954778 33954778] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Turennout Miranda van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67663312|Juliette Walma van der Molen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/198738725 198738725] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Walma van der Molen Juliette foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q78070172|Thijs Bol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9509-8423 0000-0001-9509-8423] | [https://scholar.google.com/citations?user=nMP0iF4AAAAJ nMP0iF4AAAAJ] | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070556|Tom de Greef]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070816|Liesbeth van de Grift]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070820|Liesbeth Janssen]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070994|Maryam Kavousi]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78071196|Lotte Krabbenborg]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78071615|Hilde Verbeek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3740-5162 0000-0002-3740-5162] | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q123137350|Else Starkenburg]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4501-103X 0000-0003-4501-103X] | | [https://viaf.org/en/viaf/288343170 288343170] | 2022 | | |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4605-1052 0000-0002-4605-1052] | | [https://viaf.org/en/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33211538 33211538] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q1554561|Olivier Hekster]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jC5kLkkAAAAJ jC5kLkkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39599151 39599151] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:OlivierHekster2021.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1847801|Beatrice de Graaf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1592-935X 0000-0003-1592-935X] | | [https://viaf.org/en/viaf/28260776 28260776] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Beatrice de Graaf (2018).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2380187|Marjolein van Asselt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/270554353 270554353] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Asselt Marjolein van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2461483|Willem Schinkel]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61014086 61014086] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q4975099|Ingrid Robeyns]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2893-1814 0000-0002-2893-1814] | [https://scholar.google.com/citations?user=OD5XAAsAAAAJ OD5XAAsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18283847 18283847] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Ingrid Robeyns 2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5346494|Maaike Kroon]]'' | | | | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q7364760|Ronald Cramer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61830014 61830014] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q13737014|Jeroen Geurts]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1896-3748 0000-0003-1896-3748] | | [https://viaf.org/en/viaf/289417530 289417530] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | [[Fail:JeroenGeurts2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q18402373|Bart Lambrecht]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4376-6834 0000-0003-4376-6834] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7S5MxQAAAAJ I7S5MxQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/59330947 59330947] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q19561120|Erik Kwakkel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1258-1685 0000-0003-1258-1685] | | [https://viaf.org/en/viaf/32231610 32231610] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q19829154|Jan-Willem Veening]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3162-6634 0000-0002-3162-6634] | [https://scholar.google.com/citations?user=nD53lI0AAAAJ nD53lI0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287452482 287452482] | 2015-03-26 | | [[Fail:Jwveening.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19832254|Monica Claes]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/5640214 5640214] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Claes Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19832262|Janneke Gerards]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3490-2232 0000-0003-3490-2232] | | [https://viaf.org/en/viaf/35625372 35625372] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q20113631|Annelien Bredenoord]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7542-8963 0000-0002-7542-8963] | | [https://viaf.org/en/viaf/288621248 288621248] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | [[Fail:Annelien Bredenoord, 2012 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21252660|Andrea Evers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0090-5091 0000-0002-0090-5091] | | [https://viaf.org/en/viaf/281070802 281070802] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:AndreaEvers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21255846|Brenda Penninx]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7779-9672 0000-0001-7779-9672] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZCKf1yYAAAAJ ZCKf1yYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290133467 290133467] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q21258622|Elies van Sliedregt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-0638 0000-0003-1146-0638] | [https://scholar.google.com/citations?user=2rlkSUIAAAAJ 2rlkSUIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223846802 223846802] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Sliedregt Elies van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21259969|Gijsje Koenderink]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7823-8807 0000-0002-7823-8807] | [https://scholar.google.com/citations?user=65QvU8sAAAAJ 65QvU8sAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/200108888 200108888] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Koenderink Gijsje foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21261367|Iris Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5597-3262 0000-0001-5597-3262]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-2682-5313 0000-0002-2682-5313] | | [https://viaf.org/en/viaf/281415035 281415035] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Iris Sommer 2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264240|Lotte Jensen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102935149 102935149] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:LotteJensen2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264360|Marijke Haverkorn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5288-312X 0000-0002-5288-312X] | | [https://viaf.org/en/viaf/76639327 76639327] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29760132 29760132] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264475|Nynke Dekker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4029-0973 0000-0003-4029-0973] | [https://scholar.google.com/citations?user=07alkr8AAAAJ 07alkr8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/226112778 226112778] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264634|Sarah Durston]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/280648173 280648173] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q21337886|Leontine E. Becking]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4584-3912 0000-0002-4584-3912] | | [https://viaf.org/en/viaf/305798382 305798382] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q23038207|Rianne Letschert]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=CeZxamAAAAAJ CeZxamAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68688685 68688685] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:Rianne Letschert, March 2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23662325|Bart Knols]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/231272575 231272575]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/7539165628860042480001 7539165628860042480001] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:BartKnols2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517870|Lodi Nauta]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8815-4562 0000-0001-8815-4562] | | [https://viaf.org/en/viaf/22280484 22280484] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:LodiNauta2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26807791|Amina Helmi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=1Th-sc4AAAAJ 1Th-sc4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/27911501 27911501] | 2007-03-27 | 2012-03-16 | [[Fail:Amina Helmi (Bram Saeys) 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27645798|Saskia Bonjour]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102615394 102615394] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q27978391|Paul Groot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4488-726X 0000-0002-4488-726X] | | [https://viaf.org/en/viaf/285778953 285778953] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q28841828|Carla Sieburgh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/43074701 43074701] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q28842555|Eveline Crone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7508-6078 0000-0002-7508-6078] | | [https://viaf.org/en/viaf/91026206 91026206] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Eveline Crone Marc de Haan 2012.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29020968|Petra van Dam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/12475253 12475253] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Dam Petra van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29388532|Hanneke van Laarhoven]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/237918223 237918223] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | [[Fail:Hanneke van Laarhoven (2015).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29585897|Belle Derks]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=nRwpZN0AAAAJ nRwpZN0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/293623463 293623463] | 2016-03 | | |- | ''[[:d:Q29913987|Suzanne Hulscher]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8734-1830 0000-0002-8734-1830] | | [https://viaf.org/en/viaf/285137963 285137963] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hulscher Suzanne foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29914033|Carlijn Bouten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1035-5094 0000-0003-1035-5094] | | [https://viaf.org/en/viaf/285792596 285792596] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Carlijn Bouten.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30004435|Sjoerd Repping]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-149X 0000-0002-6959-149X] | | [https://viaf.org/en/viaf/284675365 284675365] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q30123165|Rivke Jaffe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6115-2978 0000-0002-6115-2978] | | [https://viaf.org/en/viaf/56844796 56844796]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/6761165628856242480001 6761165628856242480001] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q30131201|Ronald Hanson]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8938-2137 0000-0001-8938-2137] | [https://scholar.google.com/citations?user=bRc-WccAAAAJ bRc-WccAAAAJ] | | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:RonaldHanson.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30131228|Appy Sluijs]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2382-0215 0000-0003-2382-0215] | | [https://viaf.org/en/viaf/282550742 282550742] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q30502648|Reuven Agami]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2848-2473 0000-0002-2848-2473] | | | 2007-03-27 | 2012-04-01 | |- | ''[[:d:Q30743536|Huibert D. Mansvelder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-5340 0000-0003-1365-5340] | | [https://viaf.org/en/viaf/291470953 291470953] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q31229076|M. Arfan Ikram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0372-8585 0000-0003-0372-8585] | | [https://viaf.org/en/viaf/282442783 282442783] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q32786154|André Aleman]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48995748 48995748] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:AndreAleman2010.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37638605|Lude Franke]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5159-8802 0000-0002-5159-8802] | [https://scholar.google.com/citations?user=--4kM8cAAAAJ --4kM8cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287789549 287789549] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q38320972|Niels O. Schiller]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0392-7608 0000-0002-0392-7608] | | [https://viaf.org/en/viaf/69875301 69875301] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q38359989|Selma E. de Mink]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9336-2825 0000-0001-9336-2825] | | [https://viaf.org/en/viaf/282566272 282566272] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q38633908|Marie-Jose van Tol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9260-5490 0000-0002-9260-5490] | [https://scholar.google.com/citations?user=zYrxgCcAAAAJ zYrxgCcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282543620 282543620] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q39051748|Wiro J. Niessen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5822-1995 0000-0002-5822-1995] | [https://scholar.google.com/citations?user=jmKtufcAAAAJ jmKtufcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/256524777 256524777] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q41044081|Pieter R. Roelfsema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1625-0034 0000-0002-1625-0034] | [https://scholar.google.com/citations?user=y7weYdYAAAAJ y7weYdYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/285762346 285762346] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Pieter roelfsema-1701785258.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q41804732|Jaap H. Abbring]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3405-9487 0000-0002-3405-9487] | | [https://viaf.org/en/viaf/248082196 248082196] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q42215747|Annemieke Aartsma-Rus]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1565-654X 0000-0003-1565-654X] | | [https://viaf.org/en/viaf/251877187 251877187] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q42317427|Jan van Hest]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7973-2404 0000-0001-7973-2404] | [https://scholar.google.com/citations?user=-K2KHjIAAAAJ -K2KHjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282171770 282171770] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q42361326|Marleen Kamperman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0520-4534 0000-0002-0520-4534] | | [https://viaf.org/en/viaf/280108568 280108568] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q43182137|Pieter C. A. Bruijnincx]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8134-0530 0000-0001-8134-0530] | | [https://viaf.org/en/viaf/283046233 283046233] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q44168464|Teun Bousema]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2666-094X 0000-0003-2666-094X] | | [https://viaf.org/en/viaf/210416751 210416751] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q46090455|Catholijn Jonker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4780-7461 0000-0003-4780-7461] | [https://scholar.google.com/citations?user=khyi_HIAAAAJ khyi_HIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/218610590 218610590] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Jonker Catholijn foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q46709934|Marieke van den Brink]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6731-7887 0000-0001-6731-7887] | | [https://viaf.org/en/viaf/232336415 232336415] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q47129554|Arjan J Houtepen]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8328-443X 0000-0001-8328-443X] | | [https://viaf.org/en/viaf/305823789 305823789] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q47149813|Rens van de Schoot]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7736-2091 0000-0001-7736-2091] | | [https://viaf.org/en/viaf/287823284 287823284] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q47331408|Floris de Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6730-1452 0000-0002-6730-1452] | | [https://viaf.org/en/viaf/38906743 38906743] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q47456095|Karwan Fatah-Black]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2788-6270 0000-0003-2788-6270] | | [https://viaf.org/en/viaf/103441399 103441399] | 2020-03-23 | | [[Fail:Karwan Fatah-Black (27276316741).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q48406674|Patricia Y W Dankers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8997-181X 0000-0002-8997-181X] | | [https://viaf.org/en/viaf/286971262 286971262] | 2015-03-26 | | [[Fail:Patricia Dankers 2017.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51643183|Marika Taylor]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9956-601X 0000-0001-9956-601X] | | [https://viaf.org/en/viaf/221171184336647770464 221171184336647770464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/283799602 283799602]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311289081 311289081] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Taylor Marika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51991897|Raymond van Ee]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1134-8665 0000-0002-1134-8665] | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q52147493|Monika S. Schmid]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3326-2766 0000-0002-3326-2766] | | [https://viaf.org/en/viaf/74018000 74018000] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Schmid Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54946037|Oscar Gelderblom]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3083-8747 0000-0003-3083-8747] | | [https://viaf.org/en/viaf/41184001 41184001] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q55628105|Béate Völker]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/273768623 273768623] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Völker Beate foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55948268|Linnet Taylor]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7856-7611 0000-0001-7856-7611] | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q56193619|Lenneke Alink]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3459-0785 0000-0003-3459-0785] | | [https://viaf.org/en/viaf/284099542 284099542] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q56745367|Joost Reek]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5024-508X 0000-0001-5024-508X] | | [https://viaf.org/en/viaf/107793692 107793692] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q56885230|Stefan van der Stigchel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5918-3521 0000-0002-5918-3521] | | [https://viaf.org/en/viaf/88288103 88288103] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q56967403|Erik van Sebille]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2041-0704 0000-0003-2041-0704] | [https://scholar.google.com/citations?user=2Pb1HdUAAAAJ 2Pb1HdUAAAAJ] | | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q56984167|Quentin Bourgeois]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7518-2142 0000-0001-7518-2142] | | [https://viaf.org/en/viaf/286293938 286293938] | | | |- | ''[[:d:Q57018155|Nadine Akkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3063-2610 0000-0002-3063-2610] | | [https://viaf.org/en/viaf/187461258 187461258] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q57158324|Maarten G. Kleinhans]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9484-1673 0000-0002-9484-1673] | | [https://viaf.org/en/viaf/162260289 162260289] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q57294289|Hester den Ruijter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9762-014X 0000-0001-9762-014X] | [https://scholar.google.com/citations?user=QUTc-JAAAAAJ QUTc-JAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287070501 287070501] | | | |- | ''[[:d:Q57412545|Daniel Oberski]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7467-2297 0000-0001-7467-2297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KH_cqmwAAAAJ KH_cqmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291673531 291673531] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q57415049|Fokke Gerritsen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6665-1928 0000-0002-6665-1928] | | [https://viaf.org/en/viaf/52008271 52008271] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q57554949|Anton Akhmerov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8031-1340 0000-0001-8031-1340] | | [https://viaf.org/en/viaf/287829930 287829930] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q57575067|Mark A. Peletier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9663-3694 0000-0001-9663-3694] | | [https://viaf.org/en/viaf/83993646 83993646] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67400489 67400489] | 2012 | 2017 | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58138920|Helmer Helmers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7247-0787 0000-0002-7247-0787] | | [https://viaf.org/en/viaf/281690627 281690627] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q58338528|Tatiana Filatova]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3546-6930 0000-0002-3546-6930] | | [https://viaf.org/en/viaf/286151381 286151381] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q58338926|Jetse Stoorvogel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4297-122X 0000-0003-4297-122X] | | [https://viaf.org/en/viaf/190947053 190947053] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q58794438|Antoine Buyse]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63540794 63540794] | 2011-11-07 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59090672|Nanna Hilton]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0141-3539 0000-0003-0141-3539] | | [https://viaf.org/en/viaf/14149066576665601790 14149066576665601790] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59091060|Renske Keizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4051-1406 0000-0003-4051-1406] | | [https://viaf.org/en/viaf/5174149198261574940007 5174149198261574940007] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59093614|Stephan Smeekes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0157-639X 0000-0002-0157-639X] | | [https://viaf.org/en/viaf/285977806 285977806] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59093836|Arne Smeets]]'' | | | | 2019-03-21 | | [[Fail:ArneSmeets2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59096401|Elske van den Akker-van Marle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5269-509X 0000-0002-5269-509X] | | [https://viaf.org/en/viaf/48564969 48564969] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Akker van Marle Elske van den foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} c2tdb5ay6c1szgo1bsp616u3plv9q61 0 565707 7194262 6932505 2026-07-17T10:16:26Z ~2026-39672-10 233474 7194262 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ukraina peaminister | omakeelne_nimetus = Прем'єр-міністр України | embleem = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | embleemiallkiri = Ukraina vapp | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Serhi Koretsky.jpg | pildilaius = | ametis = [[Serhi Koretsky]] | ametisalates = [[16. juuli|16. juulist]] [[2026]] | üksus = [[Ukraina Ministrite Kabinet]] | kõnetlussõnad = | tüüp = [[valitsusjuht]] | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = [[Ukraina president]] | nimetaja = [[Ukraina Ülemraada]] | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = | esimene = [[Volodõmõr Vinnitšenko]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = 20 000 [[Ukraina grivna|UAH]] kuus | veebileht = [https://www.kmu.gov.ua/ kmu.gov.ua] }} '''Ukraina peaminister''' ([[ukraina keel]]es ''Прем'єр-міністр України'') on riigiametnik, kes juhib [[Ukraina Ministrite Kabinet]]i tööd ning kelle nimetab ametisse [[Ukraina Ülemraada]]. == Vaata ka == *[[Ukraina valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Ukraina poliitika]] 71l5xpyv23z7we96hywavpzi6cgyvgw 7194263 7194262 2026-07-17T10:17:35Z ~2026-39672-10 233474 7194263 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ukraina peaminister | omakeelne_nimetus = Прем'єр-міністр України | embleem = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | embleemiallkiri = Ukraina vapp | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Корецький Сергій.webp | pildilaius = | ametis = [[Serhi Koretsky]] | ametisalates = [[16. juuli|16. juulist]] [[2026]] | üksus = [[Ukraina Ministrite Kabinet]] | kõnetlussõnad = | tüüp = [[valitsusjuht]] | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = [[Ukraina president]] | nimetaja = [[Ukraina Ülemraada]] | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = | esimene = [[Volodõmõr Vinnitšenko]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = 20 000 [[Ukraina grivna|UAH]] kuus | veebileht = [https://www.kmu.gov.ua/ kmu.gov.ua] }} '''Ukraina peaminister''' ([[ukraina keel]]es ''Прем'єр-міністр України'') on riigiametnik, kes juhib [[Ukraina Ministrite Kabinet]]i tööd ning kelle nimetab ametisse [[Ukraina Ülemraada]]. == Vaata ka == *[[Ukraina valitsusjuhtide loend]] [[Kategooria:Ukraina poliitika]] audkvg3tantewhjikdd0h6x6d7efwba 0 566453 7194000 6974172 2026-07-16T20:57:24Z Juhan242 213253 /* */ 7194000 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Ministrite Kabinet | omakeelne_nimi = Кабінет Міністрів України | embleem = Cabinet of Ukraine.png | embleemiallkiri = | pilt = Kiev Cabinet of Ministers.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Peaminister | juht_nimi = [[Serhi Koretsky]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Ukraina Ministrite Kabinet''' ([[ukraina keel]]es Кабінет Міністрів України) on Ukraina täitevvõimu organ. == Koosseis == === Peaminister ja asepeaministrid === {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !! Ametikoht !! Ametiaeg |- | [[Julija Svõrõdenko]] || [[Ukraina peaminister]] || 17. juuli 2025 – |- | [[Mõhhailo Fjodorov]] || asepeaminister || 29. august 2019 – |- | [[Tarass Katška]] || asepeaminister || 17. juuli 2025 – |- | [[Oleksi Kuleba]] || asepeaminister || 17. juuli 2025 – |} {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Ukraina valitsusjuhtide loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/78765 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vaheline kokkulepe koostööst sertifitseerimistulemuste vastastikuses tunnustamises] – RT II 1997, 36, 121 [[Kategooria:Ukraina poliitika]] [[Kategooria:Valitsused riigiti]] 9h3gniz1mdw4ykd383wv98qczyf35k0 7194006 7194000 2026-07-16T20:59:00Z Juhan242 213253 /* Peaminister ja asepeaministrid */ 7194006 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Ministrite Kabinet | omakeelne_nimi = Кабінет Міністрів України | embleem = Cabinet of Ukraine.png | embleemiallkiri = | pilt = Kiev Cabinet of Ministers.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Peaminister | juht_nimi = [[Serhi Koretsky]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Ukraina Ministrite Kabinet''' ([[ukraina keel]]es Кабінет Міністрів України) on Ukraina täitevvõimu organ. == Koosseis == === Peaminister ja asepeaministrid === {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !! Ametikoht !! Ametiaeg |- | [[Serhi Koretsky]] || [[Ukraina peaminister]] || 16. juuli 2026 – |- | [[Mõhhailo Fjodorov]] || asepeaminister || 29. august 2019 – 15. juuli 2026 |- | [[Tarass Katška]] || asepeaminister || 17. juuli 2025 – |- | [[Oleksi Kuleba]] || asepeaminister || 17. juuli 2025 – |} {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Ukraina valitsusjuhtide loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/78765 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vaheline kokkulepe koostööst sertifitseerimistulemuste vastastikuses tunnustamises] – RT II 1997, 36, 121 [[Kategooria:Ukraina poliitika]] [[Kategooria:Valitsused riigiti]] 5pukkllxq6oae5q0d5bqg2r08ufqbfy 0 566454 7194147 6932508 2026-07-17T08:39:27Z ~2026-40335-68 233646 7194147 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Märkus |- | [[Vitold Fokin]] || 1990 || 1992 || |- | [[Leonid Kutšma]] || 1992 || 1993 || |- | [[Jevgen Martšuk]] || 1995 || 1996 || |- | [[Pavlo Lazarenko]] || 1996 || 1997 || |- | [[Viktor Juštšenko]] || 1999 || 2001 || |- | [[Viktor Janukovõtš]] || 2006 || 2007 || |- | [[Julia Tõmošenko]] || 2007 || 2010 || |- | [[Mõkola Azarov]] || 2010 || 2014 || |- | [[Sergi Arbuzov]] || 2014 || 2014 || kohusetäitja |- | [[Arseni Jatsenjuk]] || 2014 || 2016 || |- | [[Volodõmõr Hroisman]] || 2016 || 2019 || |- | [[Oleksi Hontšaruk]] || 2019 || 2020 || |- | [[Denõss Šmõhal]] || 2020 || 2025 || |- | [[Julija Svõrõdenko]] || 2025 || 2026 || |- | [[Serhi Koretsky]] || 2026 || || |} [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[Kategooria:Ukraina loendid]] t4mhxdsamvg17mogbqg85r6nxgpz6kf 0 568883 7194142 7188717 2026-07-17T08:26:57Z Avjoska 1538 /* September */ 7194142 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja ==Detsember== *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur g831ywujbr0mh2cewpc0z62kmc96bdj 0 574251 7194011 6283746 2026-07-16T21:00:10Z Sillerkiil 58396 7194011 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Väikevidevlane | seisund = LC|seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Nyctalus leisleri.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = [[Nahkhiir]] ''[[Eptesicus]]'' | liik = '''''Väikevidevlane''' | binaarne = Nyctalus leisleri | binaarse_autor = ([[Heinrich Kuhl|Kuhl]], 1817) | levikukaart = Mapa Nyctalus leisleri.png }}{{viita}}'''Väikevidevlane''' (''Nyctalus leisleri'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. ==Mõõtmed== Kehakaal 13–18 g, tüvepikkus 48–68 mm, küünarvarre pikkus 40,5–47,1 mm, tiibade siruulatus 260–340 mm. ==Välimus== Keskmise suurusega nahkhiir. Selgmisel poolel on aluskarv tumepruun, pealiskarv punakas ning jätab sageli läikiva mulje. Kõhtmine külg on heledam ning rohkem kollakas-pruuni värvi. Kõrvad on lühikesed, laiad ja ümaratipulised, traagus „seenekujuline“ (lühike ja otsast laienenud). Tiivad on pikad ja kitsad. Hambaid on 34 (I 2/3, C 1/1, P 2/2, M 3/3). Teistest Eestis leiduvatest liikidest sarnaneb väikevidevalane kõige rohkem suurvidevlasega, kuid on oluliselt väiksem. Suurvidevlase küünarvarre pikkus on 47–59 mm ja kaal 21–30 g. ==Levik== Levinud Euroopas ja paiguti Aasias. Levila ulatub läänes Suurbritannia keskosast Kesk-Hiina ja Indiani idas. Põhja-Aafrikast on teada vaid mõned leiud, samas leiduvad isoleeritud populatsioonid [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] ja [[Madeira]]l. Euroopas on väikevidevlane tavaline nahkhiireliik, kelle levila katab enamiku Euroopa mandriosast. Skandinaavias on liik levinud vaid Lõuna-Rootsis, Baltikumis on liigi esinemine leidnud tõendamist Kesk-Lätini. Akustiliste meetodite alusel kahtlustatakse, liik võib olla levinud ka Eestis, kuid ühtegi isendi meil kinni püütud ei ole<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Timm |eesnimi=Uudo |perekonnanimi2=Maran |eesnimi2=Tiit |kuupäev=2020 |pealkiri=Kui palju on muutunud imetajate fauna Eestis? |url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus03_2020.pdf |ajakiri=[[Eesti Loodus]] |üksiknumber=3 |leheküljed=12-21}}</ref>. ==Elupaik== Euroopas asustab peamiselt vanu metsi ja nende servaalasid, samuti võib väikevidevlast leida toitumas veekogude kohal ja ümbruses, vahel ka põldudel ja rohumaadel. Suviste varjekohtadena eelistab enamasti puudes leiduvaid pragusid ja õõnsusi, kusjuures väikevidevlane eelisab isetekkelisi õõsi rähnide tehtutele. Poegimiskolooniad paiknevad enamasti puuõõnsustes, mis asuvad maapinnast 9–26 m kõrgusel, mõnel pool leidub kolooniaid ka hoonetes. Talvitumiseks kasutab väikevidevlane enamasti puuõõnsusi, kuid neid võib leida ka hoonetest. ==Eluviis== Öise aktiivsusega loom, kes veedab päeva varjepaikades, mis paiknevad peamiselt kõrgel asuvates puuõõntes, kuid sageli leiavad kasutust ka nahkhiirte varjekastid. Mitmel pool on neid leitud ka hoonete ventilatsiooniavadest ja korterelamute voodri tagant. Ühte varjepaika võib koguneda mitmekümnest isendist koosnev koloonia. Isas- ja emasloomade kolooniad on lahus, varjepaiku võidakse jagada suurvidevlase, veelendlase ja pargi-nahkhiirega. Väikevidevlane on pikamaarändur, kelle talvitusalad paiknevad Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kuid mõnel pool on teada ka paikseid populatsioone. Ränded võivad ulatuda 1500 kilomeetrini. Eestis võib liiki eeldatavasti kohata maist septembrini. ===Toitumine=== Toitub erineva suurusega putukatest. Saakputukate hulgas leidub kahetiivalisi, ehmestiivalisi, mardikaid ja ööliblikaid. Saakloomade osakaal ja rühmad toidus olenevad peamiselt nende ohtrusest konkreetses elupaigas. ===Sigimine ja areng=== Paarituvad augustis-septembris. Paaritumise ajaks hõivavad isasloomad spetsiaalsed sigimisvarjepaigad, mille ava märgistatakse näopiirkonnas paiknevate näärmete nõrega. Emasloomade varjepaika meelitamiseks, teevad isasloomad selle ava juures oodates kriiskavat häält, mida kuuleb ka inimkõrvaga. Teiste isasloomade eest varjepaika kaitstakse. Viljastumine toimub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt puuõõntes või nahkhiirte varjekastides. Kolooniatesse, mis koosnevad 20–50 isendist, kogunevad mais. Järglased sünnivad juuni keskpaigast juuli alguseni ning tavaliselt on neid 1 või 2. Noorloomad lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 4 nädalaga. Osa emasloomi saavutab suguküpsuse 1. eluaastal ning poegib juba pärast esimest talve. ==Koht ökosüsteemis== Kuna väikevidevlane kasutab varjepaikadena peamiselt puuõõsi, võib peamiseks ohuteguriks pidada puude langetamist sobivates biotoopides. Seda ennekõike nahkhiirte aktiivsusperioodil, kui õõnsusi võivad asustada poegimiskolooniad. Rändliike võivad ohustada ka muutused rändeteedel, kuid nahkhiirte rändeteede kohta on senini vähe teada. ==Kaitsestaatus== Kuulub Euroopa loodusdirektiivi IV lisasse, Berni konventsiooni II lisasse ning Bonni konventsiooni II lisasse. Ühtlasi on kaitstud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H. ja Moks, E. (2015). Eesti imetajad: liikide tundmaõppimise teejuht. Tartu: Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut.[https://dspace.ut.ee/handle/10062/45978] * [http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/vaikevidevlane Väikevidevlane | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] misbypw5aru4ss16ksn17u69bosdqgx 0 574253 7193999 7117347 2026-07-16T20:57:14Z Sillerkiil 58396 7193999 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Euroopa laikõrv | seisund = NT | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Barbastella barbastellus | ID = 2553 | hindaja = Piraccini, R. | aasta = 2016 | IUCN_aasta = 2016}}</ref> | värvus = loomad | pilt = Barbastella barbastellus 01-cropped.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''Chiroptera'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''Vespertilionidae'' | perekond = ''[[Barbastella]]'' | liik = '''Euroopa laikõrv''' | binaarne = ''Barbastella barbastellus'' | binaarse_autor = ([[Johann Christian Daniel von Schreber|Schreber]], 1774) }} '''Euroopa laikõrv''' (''Barbastella barbastellus'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. ==Mõõtmed== Euroopa laikõrva kehamass on 7–20 g, tüvepikkus 45–58 mm, küünarvarre pikkus 36,5–43,5 mm ja tiibade siruulatus 245–290 mm. ==Välimus== Euroopa laikõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle selgmine karvkate on tumepruun kuni mustjaspruun. Kohati on seljal karvad valkjate otstega, mis annab loomale hallika varjundi. Kõht on seljast heledam, kuid samuti tume. Nägu, kõrvad ja [[Lennunahk|lennunahad]] on tumepruunid. Kõige iseloomulikum tunnus on suured laiad kõrvad, mis on otsmikul kokku kasvanud. [[Traagus]] on piklik ja lai. Hambaid on kokku 34 (I 2/3, C 1/1, P 2/2, M 3/3). Eestis ja lähiümbruses leiduvatest liikidest on Euroopa laikõrv selgesti eristatav oma iseloomulike kõrvade ja traaguse järgi. Kui nägu näha ei ole, võib ta sarnaneda karvastiku poolest [[Põhja-nahkhiir|põhja]]- või [[Hõbe-nahkhiir|hõbe-nahkhiirega]]. ==Levik== Euroopa laikõrv on peamiselt [[Euroopa]]s levinud liik, kelle levila ulatub läänes [[Hispaania]] ja [[Iirimaa saar|Iirimaani]] ning idas [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ni. Kaugemal idas leidub Euroopa laikõrva vaid [[Must meri|Musta mere]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] vahel. Kõige lõunapoolsemad leiukohad paiknevad Põhja-Aafrikas, kuid põhilevila lõunapiir kulgeb Kesk-Hispaanias, [[Itaalia]]s ja [[Kreeka]]s. [[Skandinaavia]]s on liik levinud [[Rootsi|Lõuna-Rootsis]], Mandri-Euroopas on ta põhjas levinud kuni Lätini. [[Matti Masing]]u andmetel on teda ühel korral tuvastatud ultrahelisalvestiselt ka Põhja-Eestis, kuid ühtegi isendit Eestis kinni püütud pole.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Timm |eesnimi=Uudo |perekonnanimi2=Maran |eesnimi2=Tiit |kuupäev=2020 |pealkiri=Kui palju on muutunud imetajate fauna Eestis? |url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus03_2020.pdf |ajakiri=[[Eesti Loodus]] |üksiknumber=3 |leheküljed=12-21}}</ref> ==Elupaik== Euroopa laikõrv elutseb mitmesugustes metsades. Lisaks metsadele võib teda kohata puistute servades, metsade lähedal asuvates aedades ja hekkide ümbruses. Ta toitub sageli kõrgel puulatvades ja võrade all, kuid võib toituda ka veekogude läheduses. Elupaigas on tähtsad õõnsuste ja koorepragudega vanad puud. ==Eluviis ja käitumine== Euroopa laikõrv on öise aktiivsusega loom, kes veedab päevase aja varjepaigas. Selleks kasutab ta puuõõsi ja lahtise koore all leiduvaid pragusid. Lisaks kasutab ta varjepaikadena hooneid ja nahkhiirtele loodud varjekaste ning Lõuna-Euroopas kaljupragusid. Hoonetes varjudes võib Euroopa laikõrv moodustada kuni 100 isendist koosnevaid poegimiskolooniaid, kuid puuõõntes asuvad kolooniad koosnevad tavaliselt 10–20 isendist. Euroopa laikõrv on aktiivne vaid soojal poolaastal ja talve veedab ta [[Talveuni|talveunes]]. Talveuni algab sarnaselt teiste meil leiduvate nahkhiirtega oktoobris ning lõpeb aprillis või mais. Eestis talvituvaid laikõrvu leitud ei ole, kuid Kesk-Lätis on teada nende talvitumine mõisakeldrites. Mujal Euroopas kasutab liik talvitumiseks mitmesuguseid maa-aluseid ruume, näiteks koopaid, kaevandusi, tunneleid ja militaarrajatisi. Lisaks on neid leitud kivihunnikutest, kaljupragudest ja muudest kohtadest. Euroopa laikõrv talub talvitumisel madalaid temperatuure ning üksikuid isendeid võib kohata talvitumas nullilähedase temperatuuriga. Euroopa laikõrv on paikne liik, kelle suvised elukohad ja talvituspaigad paiknevad üsna lähestikku. Isendi kõige pikem registreeritud ränne on olnud 290 km, kuid üle 100 km liikumisi on teada vaid üksikuid. ===Toitumine=== Euroopa laikõrva toiduvalik on kitsas ja spetsiifiline. Valdava osa tema toidust moodustavad väikesed [[ööliblikad]] ([[leediklased]] ja [[Arctiidae|karuslased]]) ning väikese osa hõlmavad [[kahetiivalised]] ja muud lendavad [[putukad]]. ===Sigimine ja areng=== Nad paarituvad alates hilissuvest parvlemis- ja talvituspaikades, kuid viljastuvad alles kevadel pärast talveune lõppu. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad puuõõntes, pragudes või hoonetes. Kolooniad moodustuvad mais ning koosnevad 10–100 isendist. Järglased, keda on üks kuni kaks, sünnivad juuni teises pooles ning nad saavad [[suguküpsus|suguküpseks]] esimesel eluaastal. ==Roll ökosüsteemis== Euroopa laikõrva esinemine Eestis ei ole täit kinnitust leidnud, kuid liigi esinemise korral võivad teda siin ohustada samad tegurid mis teisi nahkhiiri. Nende poegimiskolooniaid ning talvituspaiku häiritakse ja hävitatakse (nt ehitustööde käigus). ==Staatus== Euroopa laikõrv kuulub [[Loodusdirektiiv|Euroopa Liidu loodusdirektiivi]] II ja IV lisasse, [[Berni konventsioon]]i II lisasse ning [[Bonni konventsioon]]i II lisasse. Peale selle on ta kaitstud [[Euroopa nahkhiirte kaitse leping|Euroopa nahkhiirte kaitseleping]]uga (EUROBATS). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{Elurikkus}} * Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H. ja Moks, E. (2015). Eesti imetajad: liikide tundmaõppimise teejuht. Tartu: Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut.[https://dspace.ut.ee/handle/10062/45978] * [http://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/euroopa-laikorv Euroopa laikõrv | Eesti Looduse Fond] elfond.ee [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] es49bo10v354m94plilcqncd785umae 0 575155 7193842 6801290 2026-07-16T13:02:55Z Kuriuss 38125 7193842 wikitext text/x-wiki '''Silva Eher''' ([[19. veebruar]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[9. august]] [[2021]]) oli eesti kunstnik. Ta töötas aastatel 1972–1977 [[Eesti Telefilm]]i joonisfilmigrupis kunstnikuna. 1977. aastal asus õppima [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikku Kunstiinstituudis]] maali erialale, mille lõpetas 1983. aastal. Aastatel 1984–1989 töötas ta kunstiõpetajana [[Tallinna Kergetööstustehnikum]]is. == Teoseid == Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Venemaa kultuuriministeeriumi, [[Tretjakovi galerii]], Almatõ Kunstimuuseumi ja Užgorodi Kunstimuuseumi kogudes. *"Tutvumine", 1994. Õli, lõuend. 65x86cm *"Figuurid", 1995. Õli, lõuend. 100x82cm == Isikunäitused == Näitustel osalenud 1982. aastast. * 1983 Tallinna Tehnikaülikool * 1986 kohvik „Viru”, Tallinn * 1988 Tallinna Kunstihoone Galerii * 1990 Õpetajate Maja Galerii, Tallinn * 1993 Galerii „Vaal”, Tallinn * 1995 Galerii-G, Tallinn * 1997 Tallinna Kunstihoone Galerii * 1998 Stockholmi Eesti Maja, Rootsi * 1999 Galerii Sammas, Tallinn * 2000 Pärnu Linnagalerii * 2001 Raatuse Galerii, Tallinn * 2004 Kastellaanimaja Galerii, Tallinn * 2004 Galerii-G, Tallinn * 2006 Galerii-G, Tallinn ==Tunnustus== *1984 – Eesti Kunstnike Liidu noortekoondise aastapreemia *1985 – Haapsalu rajooni kunstipreemia {{JÄRJESTA:Eher, Silva}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 2021]] abbnnoex6igr76l23zmvzvroqa6odk1 0 581479 7194056 7095437 2026-07-17T02:57:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194056 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kaupo Rosin | omakeelne_nimi = | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Välisluureamet]]i peadirektor | ametiajaalgus = 1. november 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Mikk Marran]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1977|8|31}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = Tuulika Sooväli-Rosin | vanemad = | lapsed = 2 | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Bundeswehri Ülikool]] | elukutse = sõjaväelane | tegevusala = | tunnustus = [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]]<br>''[[Kaupo Rosin#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = [[Fail:EKV coat of arms.svg|23px]] [[Eesti kaitsevägi]] | Teenistusaeg = 1996–2022 | Auaste = [[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|23px]] [[kolonel]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = [[Fail:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|23px]] [[Küberväejuhatus]]<br>[[Kaitseväe luurekeskus]] | Sõjad/lahingud = | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = }} }} '''Kaupo Rosin''' (sündinud [[31. august]]il [[1977]]) on [[Eesti]] luureametnik ja endine [[sõjaväelane]], auastmelt kolonel, kes on alates 2022. aasta novembrist [[Välisluureamet]]i peadirektor. Alates 24. märtsist [[2012]] kuni 10. juulini [[2018]] oli Rosin [[sõjaväeluure]]ga tegeleva [[Kaitseväe luurekeskus]]e ülem.<ref name="sõdur">"[https://issuu.com/sodur/docs/sodur_01/60 Personaalia]" (detsember 2012). ''[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]''. lk 58.</ref><ref name="ERR">Aleksander Krjukov. [https://www.err.ee/845556/eesti-sojavaeluure-uueks-juhiks-sai-margo-grosberg "Eesti sõjaväeluure uueks juhiks sai Margo Grosberg"] ERR, 10. juuli 2018</ref> Aastatel 2018–2022 oli ta [[NATO peakorter]]i luure- ja julgeolekudivisjoni analüüsiüksuse asedirektor. 1. augustist kuni 1. novembrini 2022 oli ta [[Küberväejuhatus]]e ülem.<ref>https://www.err.ee/1608772975/kubervaejuhatust-hakkab-juhtima-ren-innos</ref><ref>https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu</REF> Alates 1. novembrist [[2022]] on ta [[Välisluureamet]]i peadirektor.<ref>[https://www.err.ee/1608740248/pevkur-valis-valisluureameti-juhiks-kaupo-rosina "Pevkur valis välisluureameti juhiks Kaupo Rosina"] ERR, 6. oktoober 2022</ref> == Haridus == * [[Riigikaitse Akadeemia]]<ref name="sõdur" /> * [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]<ref name="sõdur" /> * [[Bundeswehri Ülikool]] Münchenis, majandus- ja organisatsiooniteaduste magister<ref name="sõdur" /> * [[Bundeswehri Juhtimisakadeemia]], Saksa rahvuslik kindralstaabikursus<ref name="sõdur" /> == Teenistuskäik == {| class="wikitable" |- ! Alates ! Kuni ! Teenistus |- | 1996 | 1997 | [[Kaitsejõudude väljaõppekeskus]]<ref name="sõdur" /> |- | 2003 | 2004 | [[Õhutõrjedivisjon]] |- | 2004 | 2005 | [[Luurepataljon]]<ref name="sõdur" /> |- | 2005 | 2005 | [[ISAF]]-i missioon Iraagis; [[:en:Multi-National_Corps_–_Iraq|MNC-I]] luureosakond CJ2<ref name="sõdur" /> |- | 2005 | 2008 | [[Kaitsejõudude peastaap]], luureosakond J2<ref name="sõdur" /> |- | 2008 | 2010 | Bundeswehri Juhtimisakadeemia |- | 2010 | 2012 | Luurepataljon<ref name="sõdur" /> |- | 2012 | 2018 | Kaitseväe luurekeskuse ülem |- | 2018 | 2022 | NATO peakorteri luure- ja julgeolekuosakond. Luureanalüüsiüksuse asedirektor. |- |2022 |praegu |Välisluureameti peadirektor |} == Auastmed == {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- | [[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]] || [[nooremleitnant]] || 18. veebruar 1999<ref>https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4625{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | [[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]] || [[leitnant]] || 14. veebruar 2003<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/258358</ref> |- | [[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]] || [[kapten]] || 20. veebruar 2006<ref>https://president.ee/et/ametitegevus/kaskkirjad/48297-133-sojavaeliste-auastmete-andmine </ref> |- | [[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] || [[major]] || 9. juuni 2010<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/13329834</ref> |- | [[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] || [[kolonelleitnant]] || 20. juuni 2012<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/323062012001</ref> |- | [[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] || [[kolonel]] || 15. veebruar 2017<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/317022017003</ref> |- |} == Tunnustus == === Teenetemärgid === * [[:de:Oderflut-Medaille_des_Landes_Brandenburg_(1997)|Brandenburgi liidumaa medal Oderi jõe üleujutuse tagajärgede likvideerimise eest]] * [[Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk]]{{millal}}<ref name="sõdur" /> * [[Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal]]{{millal}}<ref name="sõdur" /> * Teabeameti teenetemedal{{millal}} * [[Kaitseväe Peastaabi teeneterist]]{{millal}}<ref name="sõdur" /> * Kaitseministeeriumi kuldrinnamärk<ref>{{Netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-autasustas-kaitsevaelasi-ja-ametnikke|pealkiri=Kaitseminister autasustas kaitseväelasi ja ametnikke|aeg=20. veebruar 2013|vaadatud=2022-10-02|arhiivimisaeg=2022-10-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221002103107/https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-autasustas-kaitsevaelasi-ja-ametnikke|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2015)<ref>{{EVkavaler|19289}}</ref> * [[:en:Second_Investigation_Department|Leedu sõjaväeluure]] teeneterist{{millal}} * [[:fi:Sotilasansiomitali|Soome kaitseväe teenetemedal]]{{millal}} * [[Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal]]{{millal}} * [[Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist]]<ref>{{Netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-tanab-silmapaistvaid-kaitsevaldkonda-panustajaid|pealkiri=Kaitseminister tänab silmapaistvaid kaitsevaldkonda panustajaid|vaadatud=2022-08-14|arhiivimisaeg=2023-10-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231011102000/https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-tanab-silmapaistvaid-kaitsevaldkonda-panustajaid|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Välisministeeriumi hõbemärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/ru/node/51629|pealkiri=Välisministeerium tunnustas koostööpartnereid hõbemärgiga}}</ref> * [[Gruusia]] kaitseväe teenetemedal "Kindral Mazniashvili" * NATO Meritorious Service Medal<ref>{{Netiviide|url=https://twitter.com/estNATO/status/1551565866109632512|pealkiri=Congratulations to colonel Kaupo Rosin on receiving the #NATO Meritorious Service Medal}}</ref> * [[2022]] – [[Kaitseväe teenetemärk]] kaitsealaste teenete eest == Isiklikku == Abielus Tuulika Sooväli-Rosinaga ja neil on kaks last. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Aaron Mehta. "[https://www.defensenews.com/interviews/2017/11/26/interview-col-kaupo-rosin-estonias-military-intelligence-chief/ Interview: Col. Kaupo Rosin, Estonia’s military intelligence chief]". DefenseNews, 26. november 2017 * Toomas Sildam. "[https://www.err.ee/687649/sojavaeluure-juht-kolonel-rosin-ookullid-voivad-mitmekesi-lennata Sõjaväeluure juht kolonel Rosin: öökullid võivad mitmekesi lennata]". ERR, 6. märts 2018 {{JÄRJESTA:Rosin, Kaupo}} [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] h8otl7f1cx7cuoa7azrt00nnyn1x8y3 0 581554 7194128 7188215 2026-07-17T08:08:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194128 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Kerr Kriisa | pilt = Kerr Kriisa (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Kerr Kriisa 2022. aastal | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|1|2}} | sünnikoht = [[Tartu]] | pikkus = 190 cm | kaal = 86 kg | positsioon = [[mängujuht]] | karjäär = 2016– | liiga = | klubi = [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool Maks & Moorits]] | number = | endised_klubid = [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool]] (2016–2017)<br />[[Brose Bamberg]] (2017–2018)<br />Baunach Young Pikes (2017–2018)<br />[[Kaunase Žalgiris]] (2018–2020)<br />Žalgiris-2 (2018–2020)<br />[[BC Prienai]] (2019–2020)<br />[[Arizona Wildcats]] (2020–2023)<br />[[West Virginia Mountaineers]] (2023–2024)<br />[[Kentucky Wildcats]] (2024–2025)<br />[[Cincinnati Bearcats]] (2025–2026) | koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] | autasud = | medalid = }} '''Kerr Kriisa''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[2001]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[korvpallur]], kes mängib [[mängujuht|mängujuhina]]. Ta on mänginud [[Eesti korvpallikoondis]]es ning kuulub 2026. aastast [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool Maks & Mooritsa]] ridadesse.<ref name="Tartu2026">{{netiviide |url=https://basket.ut.ee/kerr-kriisa-taasliitub-tartu-ulikool-maks-ja-moorits-meeskonnaga-ma-olen-tagasi/ |pealkiri=Kerr Kriisa taasliitub Tartu Ülikool Maks ja Moorits meeskonnaga: “Ma olen tagasi!” |väljaanne=Tartu Ülikool Maks & Moorits |aeg=26. juuni 2026 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Klubikarjäär == === Algusaastad Eestis === Kriisa alustas korvpalli mängimist [[Erkmaa korvpallikool]]is. Hooajal 2016/2017 liitus ta 15-aastaselt [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnaga]] ning mängis [[Korvpalli Meistriliiga]]s. Samal hooajal mängis ta ka BC Tartu eest meeste I liigas.<ref name="Basket">{{netiviide |url=https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=09688 |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=Eesti Korvpalliliit |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 2017. aasta septembris siirdus Kriisa [[Saksamaa]]le [[Brose Bamberg]]i noortesüsteemi. Enne Saksamaale minekut oli ta neli hooaega mänginud BC Tartu Korvpallikoolis ning ühe hooaja Tartu Ülikooli esindusmeeskonnas.<ref name="Bamberg">{{netiviide |url=https://basket.ut.ee/kerr-kriisa-siirdub-saksamaale-brose-bambergi-noortesusteemi/ |pealkiri=Kerr Kriisa siirdub Saksamaale Brose Bambergi noortesüsteemi! |väljaanne=Tartu Ülikool Maks & Moorits |aeg=6. september 2017 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 2018. aasta jaanuaris naasis ta Eestisse, sest mõlemal jalal tuvastati ülekoormusest tingitud luuümbrise põletik.<ref name="BambergVigastus">{{netiviide |url=https://sport.err.ee/654191/vigastatud-kerr-kriisa-lahkus-bambergist |pealkiri=Vigastatud Kerr Kriisa lahkus Bambergist |väljaanne=ERR Sport |aeg=15. jaanuar 2018 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Žalgiris ja Prienai === 2018. aasta augustis sõlmis Kriisa lepingu [[Kaunase Žalgiris]]ega. Esimesel hooajal mängis ta peamiselt Žalgirise duubelmeeskonnas Žalgiris-2 ning osales ka [[Euroleague Basketball Next Generation Tournament]]i turniiril. Kaunase turniiril valiti ta kõige väärtuslikumaks mängijaks ja turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref name="ANGT">{{netiviide |url=https://www.euroleaguebasketball.net/ngt/players/kerr-kriisa/009328/ |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=Euroleague Basketball Next Generation Tournament |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> [[Euroliiga]] debüüdi tegi Kriisa 25. oktoobril 2019 Žalgirise eest. 2019. aasta novembris siirdus ta laenule [[BC Prienai]] meeskonda, et saada mänguaega [[Leedu korvpalliliiga]]s.<ref name="Prienai">{{netiviide |url=https://korvpall24.ee/leedu-portaal-kerr-kriisa-liitub-sealses-korgliigas-mangiva-klubiga/ |pealkiri=Leedu portaal: Kerr Kriisa liitub sealses kõrgliigas mängiva klubiga |väljaanne=Korvpall24 |aeg=6. november 2019 |vaadatud=6. juulil 2026 |arhiivimisaeg=2019-11-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191106102802/https://korvpall24.ee/leedu-portaal-kerr-kriisa-liitub-sealses-korgliigas-mangiva-klubiga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Laenuleping lõppes 2020. aasta jaanuaris ning ta jätkas hooaega Žalgiris-2 ridades.<ref name="EuroleagueProfile">{{netiviide |url=https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/kerr-kriisa/profile/009328/ |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=Euroleague Basketball |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Arizona Wildcats === 2020. aastal siirdus Kriisa [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] [[Arizona ülikool]]i, et mängida [[National Collegiate Athletic Association|NCAA]] korvpalliliigas [[Arizona Wildcats]]i meeskonnas.<ref name="ArizonaPostimees">{{netiviide |url=https://sport.postimees.ee/6953451/kerr-kriisa-olen-zalgirisele-tanulik-kuid-arizona-tahendab-sammu-edasi |pealkiri=Kerr Kriisa: olen Žalgirisele tänulik, kuid Arizona tähendab sammu edasi |väljaanne=Postimees |aeg=19. aprill 2020 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Arizona eest mängis Kriisa kolm hooaega. Hooajal 2021/2022 tegi ta [[Utah Utes]]i vastu [[kolmikduubel|kolmikduubli]], visates 21 punkti, võttes 10 lauapalli ja andes 10 resultatiivset söötu. Hooajal 2022/2023 juhtis ta teist hooaega järjest [[Pac-12 Conference|Pac-12]] konverentsi resultatiivsete söötude arvestust ning viskas keskmiselt 9,9 punkti ja andis 5,14 resultatiivset söötu mängus.<ref name="WVUProfile">{{netiviide |url=https://wvusports.com/sports/mens-basketball/roster/kerr-kriisa/17289 |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=West Virginia University Athletics |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === West Virginia Mountaineers === Hooajaks 2023/2024 liitus Kriisa [[West Virginia Mountaineers]]i meeskonnaga. Ta alustas kõigis 23 mängus, milles osales, ning kogus keskmiselt 11,0 punkti ja 4,7 resultatiivset söötu mängus. Ta tabas hooajal 61 kolmepunktiviset ning tema visketabavus oli väljakult 42,9% ja kolmepunktijoone tagant 42,4%.<ref name="WVUProfile" /> === Kentucky Wildcats === Hooajal 2024/2025 mängis Kriisa [[Kentucky Wildcats]]i meeskonnas. Ta osales üheksas mängus ja alustas neist ühes algkoosseisus. Hooaeg lõppes jalavigastuse tõttu mängus [[Gonzaga Bulldogs]]i vastu. Ta kogus Kentucky eest keskmiselt 4,4 punkti, 2,4 lauapalli ja 3,8 resultatiivset söötu mängus.<ref name="CincinnatiProfile">{{netiviide |url=https://gobearcats.com/sports/mens-basketball/roster/player/kerr-kriisa |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=University of Cincinnati Athletics |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Cincinnati Bearcats === 2025. aastal liitus Kriisa [[Cincinnati Bearcats]]i meeskonnaga.<ref name="CincinnatiERR">{{netiviide |url=https://news.err.ee/1609657457/estonian-basketball-player-kerr-kriisa-to-join-cincinnati-bearcats |pealkiri=Estonian basketball player Kerr Kriisa to join Cincinnati Bearcats |väljaanne=ERR News |aeg=8. aprill 2025 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Hooajal 2025/2026 mängis ta Cincinnati eest 19 kohtumist, neist 13 algkoosseisus, ning kogus keskmiselt 5,8 punkti, 1,3 lauapalli ja 3,0 resultatiivset söötu mängus.<ref name="Tartu2026" /><ref name="ESPNStats">{{netiviide |url=https://www.espn.com/mens-college-basketball/player/_/id/4683633/kerr-kriisa |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=ESPN |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Naasmine Tartusse === 2026. aasta juunis sõlmis Kriisa lepingu [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga]], naastes oma kasvatajaklubisse pärast kuut aastat NCAA-s.<ref name="Tartu2026" /> == Koondisekarjäär == Kriisa on mänginud [[Eesti]] noortekoondistes ja [[Eesti korvpallikoondis]]es.<ref name="Basket" /> Ta kuulus Eesti koondisse [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], kus kogus viies mängus keskmiselt 10,8 punkti, 1,8 lauapalli ja 5,8 resultatiivset söötu.<ref name="FIBA2022">{{netiviide |url=https://www.fiba.basketball/en/history/208-fiba-eurobasket/208210/players/227322-kerr-kriisa |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=FIBA |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Eesti koondise eest tegi ta ühe silmapaistvama mängu 24. juulil 2020 [[Leedu korvpallikoondis|Leedu]] vastu, visates 26 punkti ja andes 7 resultatiivset söötu.<ref name="Sport24">{{netiviide |url=https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=9 |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=Sport24 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Süüdistus pettuses == 2026. aasta juulis vahistas [[Föderaalne Juurdlusbüroo|FBI]] Kriisa seoses [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] esitatud süüdistusega. Ameerika Ühendriikide Lääne-Virginia põhja ringkonna prokuratuur esitas talle viis süüdistust elektroonilise side kaudu toime pandud kelmuses. Süüdistuse järgi kestis väidetav skeem 2022. aastast 2. juunini 2026 ning selle abil saadi mitmelt kannatanult ligi 2,2 miljonit USA dollarit.<ref name="DOJ2026">{{netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-ndwv/pr/former-college-basketball-player-charged-defrauding-victims-22-million |pealkiri=Former College Basketball Player Charged with Defrauding Victims of $2.2 Million |väljaanne=United States Department of Justice |aeg=6. juuli 2026 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Süüdistuse järgi kasutas Kriisa valeandmeid, väljamõeldud isikuid ja petlikku suhtlust, väites muu hulgas, et tema perekond on ohus, ema vajab vähiravi või perevara vajab kiiret rahalist toetust. Süüdistus on kohtumenetluse väide ning Kriisat peetakse süütuks, kuni tema süü ei ole kohtus tõendatud.<ref name="DOJ2026" /><ref name="ERRSüüdistus">{{netiviide |url=https://sport.err.ee/1610071423/kriisat-suudistatakse-suuremahulises-internetipettuses |pealkiri=Kriisat süüdistatakse suuremahulises internetipettuses |väljaanne=ERR Sport |aeg=6. juuli 2026 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Isiklikku == Kriisa isa on endine korvpallur [[Valmo Kriisa]]. Ta on nime saanud Ameerika korvpalluri ja treeneri [[Steve Kerr]]i järgi, kes mängis samuti [[Arizona Wildcats]]i korvpallimeeskonnas.<ref name="Tucson">{{netiviide |url=https://tucson.com/sports/arizonawildcats/basketball/big-name-pickup-wildcats-go-to-estonia-to-land-recruit-named-after-former-ua-star/article_462654ba-3b7f-55a7-8242-2815ccda2b1d.html |pealkiri=Wildcats go to Estonia to land recruit named after former UA star Steve Kerr |väljaanne=Arizona Daily Star |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=09688 Kerr Kriisa] Eesti Korvpalliliidu andmebaasis * [https://www.fiba.basketball/en/players/227322-kerr-kriisa Kerr Kriisa] FIBA andmebaasis * [https://www.espn.com/mens-college-basketball/player/_/id/4683633/kerr-kriisa Kerr Kriisa] ESPN-i andmebaasis * [https://gobearcats.com/sports/mens-basketball/roster/player/kerr-kriisa Kerr Kriisa] Cincinnati Bearcatsi kodulehel {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Kriisa, Kerr}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli korvpallurid]] [[Kategooria:Tartust pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] r797epj5wo28pr64vse7tdg0vau39qi 0 583604 7193910 6432235 2026-07-16T16:26:46Z Velirand 67997 7193910 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sobinka | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Собинка | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Школа-Собинка.jpg | pildiallkiri = Ülestõusmise kirik (tänapäeval kool) Sobinkas | lipp = Flag_of_Sobinka.gif | lipu_link = [[Sobinka lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Sobinka.gif | vapi_link = [[Sobinka vapp]] | pindala = 19,7 | elanikke = 16 246 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Sobinka''' ([[vene keel|vene]] ''Собинка'') on linn [[Venemaa]] [[Vladimiri oblast]]is, [[Sobinka rajoon]]i keskus. Asub [[Kljazma]] jõe paremal kaldal, 37 km [[Vladimir]]ist edelas. Asula tekkis [[1858]]. aastal tööd alustanud ketrusvabriku juurde. Linnaõigused sai [[1939]]. aastal. Elanike arv 2000. aastal oli 22 500. [[Kategooria:Vladimiri oblasti linnad]] 753ea0irk9kmmlyubupc43qu2f3di6x 0 583644 7193904 6432215 2026-07-16T16:23:08Z Velirand 67997 7193904 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kiržatš | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Киржач | pilt = Annunciation Monastery in Kirzhach 2011.jpg | pildiallkiri = Kiržatši kloostri kirik | lipp = Flag_of_Kirzhach_(Vladimirskaya_oblast).gif | lipu_link = [[Kiržatši lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Kirzhach_(Vladimirskaya_oblast).png | vapi_link = [[Kiržatši vapp]] | pindala = 21 | elanikke = 25 814 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Kiržatš''' (vene Киржач) on linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Kiržatši rajoon]]i keskus. Asub [[Kiržatši jõgi|Kiržatši jõe]] ääres, 90 km [[Moskva]]st kirdes. Asulat on kirjalikes allikates esmamainitud [[1328]]. aastal, [[1778]]. aastal sai linnaõigused. [[2005]]. aastal liideti linnaga [[Krasnõi Oktjabr]]i alev ja kaks küla. 2005. aastal oli linnas 31 900 elanikku. Linna peamine tööstusharu on masinatööstus. == Välislingid == {{commonskat|Kirzhach}} *http://gorodkirzhach.ru/ [[Kategooria:Vladimiri oblasti linnad]] p8v7iudgrs5t8mjzcwdmoxziiditdhu 0 583653 7193898 6674927 2026-07-16T16:19:33Z Velirand 67997 7193898 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gorohhovets | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Гороховец | pilt = View_on_Gorokhovets_town.JPG | lipp = Flag of Gorokhovets (Vladimirskaya oblast).svg | lipu_link = [[Gorohhovetsi lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Gorokhovets_(Vladimirskaya_oblast).png | vapi_link = [[Gorohhovetsi vapp]] | pindala = 13 | elanikke = 11 892 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} [[Fail:Гороховец.png|pisi|Linnaplaan]] '''Gorohhovets''' (vene Гороховец) on linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Gorohhovetsi rajoon]]i keskus. Asub [[Kljazma]] paremal kaldal, 157 km [[Vladimir]]ist idas. Asulat on kirjalikes allikates esmamainitud [[1239]]. aastal. Tõenäoliselt tekkis see 1168. aastal [[Andrei Bogoljubski]] Volga bulgaaride eest kaitseks rajatud kindlustuse juurde. == Välislingid == {{commonskat|Gorokhovets}} *http://www.gorohovec.ru/ [[Kategooria:Vladimiri oblasti linnad]] 3sy8yuq9iy50wsyhbtl6eom24tbh8mn 0 585866 7193931 7193781 2026-07-16T17:14:02Z Hannesvalk 176021 7193931 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mõhhailo Fedorov | pilt = Fedorov Mykhailo.jpg | pildiallkiri = | amet = Ukraina kaitseminister | ametiajaalgus = 14. jaanuar 2026 | ametiajalõpp = 15. juuli 2026 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Mõhhailo Fedorov''' ([[ukraina keel]]es ''Михайло Альбертович Федоров'', sündinud [[21. jaanuar]]il [[1991]]) on [[Ukraina]] riigiametnik, 14. jaanuarist 2026 kuni 15. juulini 2026 [[Ukraina kaitseminister]], [[29. august]]ist [[2019]] oli ta Ukraina asepeaminister (17. juulist 2025 esimene asepeaminister) ja digiülemineku minister. Ta on olnud ka Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]] nõunik ja [[Ukraina Ülemraada]] liige. Alates 2020. aastast on ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] liige. Ta on kõige noorem minister Ukraina ajaloos. Fedorovi ministriks oleku ajal pandi tööle riiklike teenuste portaal [[Dija]] (lühend fraasist "''Держава і я''", eesti keeles 'riik ja mina'). 2. jaanuaril 2026 pakkus president [[Vladimir Zelenski]] talle kaitseministri ametikohta ja järgmisel päeval nimetas ta sellesse ametisse. 14. jaanuaril 2026 pooldas 277 [[Ülemraada]] liiget 423-st tema saamist kaitseministriks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Верховна Рада України призначила Михайла Федорова Міністром оборони України |url=https://www.rada.gov.ua/news/Novyny/269766.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260114133518/https://www.rada.gov.ua/news/Novyny/269766.html |arhiivimisaeg=2026-01-14 |vaadatud=2026-01-14 |väljaanne=www.rada.gov.ua}}</ref> 15. juulil 2026 vabastas president [[Vladimir Zelenski]] ta kaitseministri ametist.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref> Üks tema olulisemaid saavutusi oli Ukrainas [[Starlink|Starlinki]] [[Terminal|terminalide]] valge nimekirja loomine, mis muutis Venemaa käsutuses olnud kümned tuhanded Starlinki komplektid sisuliselt kasutuks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=15.07.2026 |pealkiri=SÕJARAPORT {{!}} Teet Kalmus: z-kanalid tunnistavad alandust – Ukraina lõpetas 9 päevaga Vene kaubalaevade tegevuse Aasovi merel |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597356/sojaraport-teet-kalmus-z-kanalid-tunnistavad-alandust-9-paevaga-lopetas-ukraina-vene-kaubalaevade-tegevuse-aasovi-merel |vaadatud=16.07.2026 |väljaanne=Delfi}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Fedorov, Mõhhailo}} [[Kategooria:Ukraina ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Zaporižžja rahvusülikooli vilistlased]] dobqqcfw0h5ooz4wt6wxsu3zrqtqtdf 0 586088 7193905 6432217 2026-07-16T16:24:12Z Velirand 67997 7193905 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lakinsk | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Лакинск | pilt = Church of the Theotokos of Kazan (Lakinsk) 01.jpg | pildiallkiri = Kaasani Jumalaema Ikooni kirik Lakinskis | lipp = Flag_of_Lakinsk_(Vladimirskaya_oblast).png | lipu_link = [[Lakinski lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Lakinsk_(Vladimir_oblast).png | vapi_link = [[Lakinski vapp]] | pindala = 10 | elanikke = 12 148 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Lakinsk''' (vene Лакинск) on linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is. Asub [[Kljazma]] lisajõe Undolka ääres, 30 km [[Vladimir]]ist edelas ja 150 km [[Moskva]]st idas. Asula sai alguse Undoli külast, mille lähedal 1889. aastal hakkas tööle kudumisvabrik. Selle juurde tekkinud asula sai 1927. aastal nime Lakisnki, millega 1965 liideti Undoli küla. [[1969]]. aastal sai asula linnaõigused. 2003. aastal oli Lakinski elanike arv 17 100. == Välislingid == {{commonskat}} *http://lakinskmo.ru/ [[Kategooria:Vladimiri oblasti linnad]] kej87g37jrmyiv7vzzfaa0i8vymq10x 0 586096 7193903 6432214 2026-07-16T16:22:01Z Velirand 67997 7193903 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Karabanovo | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Карабаново | pilt = Holy_Trinity_Church_in_Karabanovo.JPG | pildiallkiri = Püha Kolmainu kirik Karabanovos | lipp = Flag_of_Karabanovo_city.gif | lipu_link = [[Karabanovo lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Karabanovo.gif | vapi_link = [[Karabanovo vapp]] | pindala = 11 | elanikke = 12 765 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Karabanovo''' (vene Карабаново) on linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]]. Asub [[Šerna]] lisajõe Seraja ääres, 128 km [[Vladimir]]ist loodes ja 9 km [[Aleksandrov]]ist lõunas. Asulat on kirjalikes allikates esmamainitud [[1630]]. aastal ja see sai nime Karabanovite aadlisuguvõsa järgi. 1871 sai raudteeühenduse Aleksandroviga. [[1938]]. aastal sai linnaõigused. 1970. aastal oli linna elanike arv 18 532. == Välislingid == {{commonskat}} *[http://xn--80aaadgbh2c5adahbre.xn--p1ai/ Linna koduleht] [[Kategooria:Vladimiri oblasti linnad]] j45lppdo4z7wzujklnt0cgpcsru5hfp 0 586097 7193900 6432213 2026-07-16T16:21:14Z Velirand 67997 7193900 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kameškovo | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Камешково | pilt = Kameshkovo,_Vladimir_Oblast,_Russia_-_panoramio_(1).jpg | lipp = Flag_of_Kameshkovo_(Vladimir_oblast).png | lipu_link = [[Kameškovo lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Kamechkovo_(Vladimir_oblast).gif | vapi_link = [[Kameškovo vapp]] | pindala = 8,3 | elanikke = 11 679 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Kameškovo''' (vene Камешково) on linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Kameškovo rajoon]]i keskus. Asub 41 km [[Vladimir]]ist kirdes. Asulat tekkis [[1892]]. aastal rajatud tekstiilivabriku juurde. [[1951]]. aastal sai linnaõigused. 1989. aastal oli linna elanike arv 15 061. == Välislingid == {{commonskat|Kameshkovo}} *[http://admkam.ru/poseleniya/kameshkovo.php Linnast Kameškovo rajooni kodulehel] [[Kategooria:Vladimiri oblasti linnad]] 8feuqfm1o9ba8dur8ymx1cehszrva0z 0 586681 7193902 7073119 2026-07-16T16:21:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193902 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Kalju Jurkatamm | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = [[27. september]] [[1941]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|02|23|1941|09|27}} | surmakoht = | pikkus = 186 m | kaal = 76 kg | spordiklubi= | treener = | isiklik_rekord = 13,8 | medalid = }} '''Kalju Jurkatamm''' ([[27. september]] [[1941]] [[Tallinn]] – [[23. veebruar]] [[2024]] Tallinn)<ref name="Meie seast lahkus Kalju Jurkat..." /> oli [[Eesti]] [[kergejõustik]]lane, kelle põhiala oli [[110 m tõkkejooks]]. 1960. aastal lõpetas ta [[Tallinna 1. Keskkool]]i ja 1966. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] arvutusmatemaatikuna. 1956. aastal alustas ta kergejõustikutreeninguid [[Jaan Pälling]]u juhendamisel. Alates 1960. aastast treenis ta [[Hans Torim]]i juures. Jurkatamm võitis aastatel 1964–1971 [[NSVL|NSV Liidu]] kergejõustiku meistrivõistlustelt kokku 8 medalid: 200 m tõkkejooksus 2 kulda (1968 ja 1971), 1 hõbeda (1970) ja 3 pronksi (1964, 1966 ja 1969) ning 110 m tõkkejooksus 2 pronksi (1969 ja 1970). Ta on tulnud neljakordseks NSV Liidu [[Ametiühing|ametühingute]] ja kolmekordseks NSV Liidu üliõpilasmeistriks. Aastatel 1961–1971 tuli ta Eesti NSV meistriks 22 korral sprindis ja tõkkejooksus ning 6 korral teatejooksudes. Ta on parandanud [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekordit]] viis korda 110 m tõkkejooksus (14,5 – 13,8), kolm korda [[200 m tõkkejooks]]us (23,5 – 23,0) ja kolm korda [[200 m jooks]]us (21,5 – 21,2) ning [[100 m jooks]]us korranud Eesti rekordit. Ta on osalenud 10 teatejooksurekordi püstitamisel. Aastatel 1951–1974 jagati 200 m tõkkejooksus medaleid nii NSV Liidu kui ka Eesti NSV meistrivõistlustel. Jurkatamm võitis Eesti NSV-s kaheksa ja NSV Liidus kaks korda. Ta oli ka kiire tõketeta 200 m jooksus ja oli ajaga 21,2 Eesti rekordi omanik. Aastatel 1964–1971 kuulus ta 200 m tõkkejooksus maailma edetabeli esiviisikusse (1968 1.) ja kuulunud aastatel 1968–1969 110 m tõkkejooksus Euroopa teise kümnesse. Tema 110 m Eesti rekord 13,8 püsis riigi rekordina ligi 20 aastat. 1969. aastal kuulus ta NSV Liidu koondisse. Aastatel 1961–1971 võistles ta 32 korda Eesti NSV koondises. Ta oli tõkkejooksjana üle 10 aasta (1961–1971) Eestis võitmatu. 1969. aastal võitis ta sisevõistlustel tõkkesprindi 21 stardist 20, edestades NSV Liidu, Euroopa ja USA paremaid jooksjaid. 2000. aastast töötas [[Salva Kindlustus]]e infotehnoloogiajuhina. ==Tunnustus== *[[NSV Liidu meistersportlane]] 4 kergejõustikualal *1968 [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]] *1970 [[Kalevi auliige]] ==Isiklikku== Kergejõustikuga tegeles ka Kalju abikaasa [[Tiiu Jurkatamm|Tiiu]] (neiupõlvenimi Tiitus). Nende poeg [[Veiko Jurkatamm]] valis aga korvpalli ja kuulus Eesti esindusmeeskonda [[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalevisse]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meie seast lahkus Kalju Jurkat...">{{Netiviide |kuupäev=2024-02-26 |pealkiri=Meie seast lahkus Kalju Jurkatamm |url=https://sport.tv3.ee/kergejoustik/meie-seast-lahkus-kalju-jurkatamm/ |vaadatud=2024-02-26 |arhiivimisaeg=2024-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240302060125/https://sport.tv3.ee/kergejoustik/meie-seast-lahkus-kalju-jurkatamm/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Kalju_Jurkatamm}} *[https://www.worldathletics.org/athletes/estonia/kalju-jurkatamm-014358318 Kalju Jurkatamm] portaalis [[World Athletics]] {{JÄRJESTA:Jurkatamm, Kalju}} [[Kategooria:Eesti tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2024]] mil5e8uavnglht9y8r2dy0l29hoy2o0 0 588757 7194037 6873099 2026-07-16T22:36:52Z Sumo tomus 233342 7194037 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Yanni Gourde (26713157288) (cropped).jpg|pisi|Yanni Gourde 2017. aastal [[Syracuse Crunch]]i särgis]] '''Yanni Gourde''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1991]] [[Saint-Narcisse-de-Beaurivage]]'is [[Québec]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Seattle Kraken]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Ta alustas karjääri [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i klubis [[Victoriaville Tigres]], kus mängis aastatel 2008–2012. Seejärel mängis ta [[American Hockey League]]'i klubides [[Worcester Sharks]] ja [[Syracuse Crunch]] ning [[ECHL]]-i klubides [[San Francisco Bulls]] ja [[Kalamazoo Wings]]. NHL-is debüteeris Gourde [[Tampa Bay Lightning]]i meeskonnas 15. detsembril 2015 mängus [[Toronto Maple Leafs]]i vastu. Esimese värava lõi ta NHL-is 11. märtsil 2017 mängus [[Florida Panthers]]i vastu. Tema esimene täishooaeg oli NHL-is [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]], mil ta lõi 25 väravat ja andis 39 väravasöötu. Ta sai sellega Lightningi läbi aegade edukamaks uustulnukaks. 2020. ja 2021. aastal võitis ta Lightningiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. 2021. aasta juulis valis [[Seattle Kraken]] Gourde'i NHL-i ''Expansion Draft''{{'}}is. Ta on saanud nime Kreeka laulja [[Yanni]] järgi.<ref>[http://www.thehockeynews.com/news/article/long-winding-road-leads-to-nhl-success-for-lightning-rookie-gourde "Long, Winding Road Leads To NHL Success For Lightning Rookie Gourde"]. The Hockey News. 13.2.2018. Vaadatud 4.8.2020</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/yanni-gourde-8476826 Yanni Gourde NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=117574 Yanni Gourde hockeydb.com lehel] {{Seattle Krakeni mängijad}} {{JÄRJESTA:Gourde, Yanni}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Tampa Bay Lightningi mängijad]] [[Kategooria:Seattle Krakeni mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] t8od457mib814c1nnhg1imu5yd8khe9 0 588839 7194042 7168565 2026-07-16T22:43:32Z Sumo tomus 233342 Pilt 7194042 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Erik_Haula_2018-02-04_1.jpg | pildisuurus = 200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Valgevene 2014]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|U18 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2009. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|USA 2009]]|}} }} [[File:Erik Haula with the Iowa Wild in 2013.jpg|thumb|Haula (2013)]] '''Erik Haula''' (sündinud [[23. märts]]il [[1991]] [[Pori]]s) on [[Soome]] [[jäähoki]]mängija, kes mängib [[NHL]]-i klubis [[New Jersey Devils]] [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]]. Jäähokit hakkas Haula mängima Soome klubis [[Ässät]]. 2009. aastal valis [[Minnesota Wild]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 182. valikuna. Aastatel 2010–2013 mängis Haula [[Minnesota Ülikool]]i jäähokimeeskonnas. Hooaja 2012–13 lõpus debüteeris ta [[American Hockey League]]'i klubis [[Houston Aeros]]. NHL-is tegi ta Wildi meeskonnas debüüdi 29. novembril 2013 mängus [[Colorado Avalanche]]'i vastu. Esimese värava lõi ta liigas 18. jaanuaril 2014 mängus [[Dallas Stars]]i vastu. Aastatel 2014–2017 mängis ta kolm hooaega Wildi põhikoosseisus. Aastatel 2017–2019 mängis ta kaks hooaega [[Vegas Golden Knights]]i ridades ja jõudis 2018. aastal klubiga [[Stanley karikas|Stanley karikavõistluste]] finaali. 2019. aasta juunis siirdus ta [[Carolina Hurricanes]]i. 2020. aasta veebruaris liitus ta [[Florida Panthers]]iga.<ref>[https://www.nhl.com/panthers/news/panthers-acquire-haula-wallmark-luostarinen-priskie-from-carolina/c-315472686 "Panthers acquire Haula, Wallmark, Luostarinen, Priskie from Carolina"]. Florida Panthers. 24.2.2020. Vaadatud 5.8.2020</ref> 2020. aasta detsembris sõlmis ta üheaastase lepingu [[Nashville Predators]]iga.<ref>[https://www.nhl.com/predators/news/predators-sign-erik-haula-to-one-year-contract/c-319871942 "Predaotrs sign Erik Haula to one-year contract"]. Nashville Predators. 23.12.2020. Vaadatud 25.12.2020</ref> 2021. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu [[Boston Bruins]]iga.<ref>[https://www.nhl.com/bruins/news/boston-bruins-announce-free-agent-signings-and-transactions/c-325850554 "Bruins announce free agent signings and transactions"]. nhl.com. 28.7.2021. Vaadatud 24.10.2021</ref> Vaatamata tagasihoidlikule algusele tegi ta [[NHL-i hooaeg 2021–2022|2021/22]] NHL-is oma paremuselt teise hooaja (18+26). 2022. aasta juulis kaubeldi Haula Bruinsist [[Pavel Zacha]] vastu New Jersey Devilsi.<ref>{{cite web |title=Zacha traded to Bruins by Devils for Haula |url=https://www.nhl.com/news/pavel-zacha-traded-to-boston-bruins-by-new-jersey-devils-for-erik-haula/c-334789472 |publisher=National Hockey League |access-date=13 July 2022 |date=13 July 2022}}</ref> [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Haula [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/erik-haula-8475287 Erik Haula NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=120930 Erik Haula lehel hockeydb.com] {{New Jersey Devilsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Haula, Erik}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Minnesota Wildi mängijad]] [[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Florida Panthersi mängijad]] [[Kategooria:Nashville Predatorsi mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ns6hmyt46ez9xqd1r0wee9orl1dlj26 0 589158 7193961 7073013 2026-07-16T18:54:21Z Kuriuss 38125 7193961 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} '''Enn Listra''' (sündinud [[28. märts]]il [[1955]] Põltsamaal) on eesti majandusteadlane, õppejõud ja haridusjuht. Ta on [[Tallinna Tehnikaülikool]]i majandusteaduskonna teadur<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-10 |pealkiri=Majandusteaduskond - Kontaktid {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/majandus/kontaktid |vaadatud=2024-09-25 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref> ning on töötanud [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna]] dekaanina ja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu liikmena. == Haridus == Enn Listra on õppinud [[Lustivere 8-klassiline Kool|Lustivere 8-klassilises Koolis]] (1962–1964) ja [[Põltsamaa Keskkool]]is<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/7a5c3478-1b63-4c38-941d-b2de85890835?TextBoxName=listra&PersonVID=37525&lang=EST&FromUrl0=isikud.aspx|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem|väljaanne=ETIS|aeg=|vaadatud=11.08.2020}}</ref> (1965–1973). Seejärel õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is teoreetilist füüsikat<ref name=":0" /> (1977–1982) ja hiljem (1993–1997) [[Tallinna Tehnikaülikool]]i magistriõppes majandust<ref name=":0" /> (magistritöö: "Kvaasiklassikaline oligopoli teooria: analüüs pideva ajaga dünaamilise mudeliga"). Aastatel 1997–2001 õppis ta Tallinna Tehnikaülikoolis doktoriõppes majandust<ref name=":0" /> (doktoritöö: "Jaepanganduse areng ja struktuur Eesti näitel"). Ta on end täiendanud [[Stockholmi Majandusülikool]]is (1993), Bentley College'is USA-s (1994–1996), [[Dalhousie Ülikool]]is Kanadas (1999), Rootsis South Stockholm University College'is (2000), Harvard Business Schoolis, [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnikainstituudis]], [[Bostoni Ülikool]]is, [[Lissaboni Ülikool]]is (2008), Leedu Kvaliteediagentuuris (2013) ja [[Aalto Ülikool]]i avatud ülikoolis (2014–2015). == Töökäik == Ta oli Riikliku Ehitusuuringute Instituudi insener, vaneminsener ja juhtivinsener 1982–1990, Geoprojekt OÜ peainsener 1990 ning Peropus ASi direktor 1990–1991.<ref name=":0" /> 1992. aastast töötab Tallinna Tehnikaülikoolis: rahanduse ja majandusteooria instituudi lepinguline õppejõud 1992, lektor 1993–2002, professor, rahanduse ja panganduse õppetooli juhataja 2002–2016, tootlikkuse ja konkurentsivõime keskuse juhataja 2014–2016; majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor 2017–2022; majandusteaduskonna õppearenduse ja haridusuuringute keskuse teadur aastast 2022. Enn Listra oli [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|TTÜ majandusteaduskonna]] dekaan 2004–2009 ja 2017–2023. Alates 2023. aastast on ta emeriitprofessor ja teadur.<ref name=":0" /> == Organisatsiooniline tegevus == * 2024-... [[Tallinna linnavolikogu]] rahanduskomisjoni liige, ekspert * 2023-... Euroopa Juhtimise Arendamise Ühingu õppekavade akrediteerimiskomitee liige * 2004–2023 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu liige<ref name=":0" /> * 1994–2023 Instituudi, teaduskonna ja ülikooli nõukogude liige Tallinna Tehnikaülikoolis * 2002–2007 ''Baltic Operations Research Society'', nõukogu liige * 2004–2012 ''European International Business Academy'', nõukogu liige (2007–2008 president) * 2005–2009 COPE (''Congress of Political Economists''), direktorite nõukogu liige * 2005–... ''Baltic Management Development Association'', nõukogu liige * 2008–2011 EKKA, nõukogu liige, ekspert, hindamiskomisjonide esimees * 2011–2015 [[Montenegro]] Vabariigi Haridus- ja Spordiministeerium, kõrghariduse kvaliteediekspert<ref name=":0" /> * 2011–2017 MTÜ FinanceEstonia, juhatuse liige, inimvara töörühma juht<ref name=":0" /> * 2014–... ''Baltic Journal of Management'', toimetuse nõukoja liige * 2019–2021 [[Eesti Majandusteaduse Selts]]i asepresident, 2004–2009 Eesti Majandusteaduse Seltsi president ==Tegevus poliitikas== Enn Listra kuulub aastast 2022 [[Reformierakond]]a. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 467 häält ning ei osutunud valituks. Alates 2024. aastast on ta Reformierakonna Tallinna Kesklinna piirkonna esimees<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kesklinn {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/piirkond/tallinn/kesklinn/ |vaadatud=2024-09-25 |keel=et}}</ref>. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 89 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2023 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedal [[Mente et Manu]] == Publikatsioone<ref>{{Netiviide|autor=Listra, Enn|url=https://www.etis.ee/CV/Enn_Listra/est|pealkiri=ETIS|vaadatud=13.01.2022}}</ref> <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti artiklite andmebaas ISE / All Locati |url=https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/alistra/alistra/1,12,87,B/exact&FF=alistra+enn+1955&1,41, |vaadatud=2023-01-06 |väljaanne=artiklid.elnet.ee}}</ref> == * Listra, E. (2022). Katuseraha viiskümmend halli varjundit. ERR, 12.12.2022.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Enn Listra {{!}} |kuupäev=2022-12-12 |pealkiri=Enn Listra: katuseraha viiskümmend halli varjundit |url=https://www.err.ee/1608817249/enn-listra-katuseraha-viiskummend-halli-varjundit |vaadatud=2023-01-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Listra, E. (2022). Sotsialism on just see, mida meil vaja pole. Delfi, 13.09.2022<ref>{{Netiviide |pealkiri=Enn Listra: sotsialism on just see, mida meil vaja pole |url=https://epl.delfi.ee/a/120066614 |vaadatud=2023-01-06 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * Listra, E. (2022). Teise küla teadus. ERR, 12.01.2022.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Enn Listra {{!}} |kuupäev=2022-01-12 |pealkiri=Enn Listra: teise küla teadus |url=https://www.err.ee/1608463319/enn-listra-teise-kula-teadus |vaadatud=2023-01-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Listra, E. (2021). Tipptegijad tulevad meilt. Äripäeva erileht, 11.01.2021. * Listra, E. (2018). Slowing leap-tigers contested by skilled elephants. In: Liuhto, K. (Ed.). Baltic Rim Economies. (54−54). Turku: Pan-European Institute, Turku School of Economics, University of Turku. * Listra, E. (2016). A conceptual reconciliation of the meanings of competition. ''Proceedings of the 8th International Conference Economic Challenges in Enlarged Europe: 8th International Conference Economic Challenges in Enlarged Europe, Tallinn, 2016.'' Ed. Hazak, Aaro. Tallinn: Tallinn University of Technology, 1−22. * Listra, E. (2015). The concept of competition and the objectives of competitors. ''Procedia - Social Behavioral Sciences, 213: 20th International Scientific Conference "Economics and Management 2015 (ICEM-2015)".'' Elsevier, 25−30. * Listra, Enn (2015). Suuname kõrgharidusega seotud rännet. Äripäev. * Listra, E. (2013). International Business of Banking: The Pricing Example of Retail Currency Spreads. Global Economic Observer, 1 (1), 174−186. * Listra, E. (2013). Improving the Competitiveness of the Nation. Life in Estonia, 48−49. * Listra, Enn (2013). Konkurents eeldab koostööd. Äripäev 20.10.2013. * Listra, E.; Shetty, S.; Krishnan, S. (2012). The Evolution of Commercial Banking in Estonia. Academy of Banking Studies Journal (ABSJ), 11 (1), 31−42. * Listra, Enn (2012). Teadmistest saab kõhu täis. Äripäev, 7. mai. * Listra, E; Raudonen, S. (2011). The Impact of Corporate Income Taxation on Foreign Direct Investment into European Union Manufacturing Sector. ''Business Research Challenges in a Turbulent Era: 4th Annual EuroMed Conference of the EuroMed Academy of Business: The 4th Annual Conference of the EuroMed Academy of Business, Elounda, Crete, Greece, 20th - 21st October 2011.'' Ed. Vrontis, D.; Weber, Y.; Kaufmann, H. R.; Tarba, S.; Tsoukatos, E. EuroMed Press. * Listra, E. (2011). Mida tuleks Eestil OECD majandusaruandes tõsiselt tähele panna? Sirp. * Listra, E. (2011). Tasuta kvaliteet ja kõik muu selle ümber. Õpetajate Leht. * Listra, E. (2010). Ülikoolide ühinemine on pelgalt kosmeetika. Postimees. * Listra, E. (2009). Tallinna laenuhimu kärpigu Läti kogemus. Postimees. * Kerem, Kaie; Listra, Enn; Luiker, Lauri; Põder, Kaire (2000). Makroökonoomika teooriad ja mudelid. Tallinn. * Mullaste, M.; Kaarma, H.; Kitvel, E.; Listra, E. (2000). Rahandussuhtarvud 2000. Tallinn: Statistical Office of Estonia. * Listra, Enn (1998). Äristatistika. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. * Listra, E.; Talviste, P. (1988). Tihenemise eelsurve olemus, kujunemine ja inseneriarvutustes kasutamise võimalused. ''Teesid: IX Eesti Geotehnika Konverents.'' Toim. Jaaniso, V.; Masso, T.; Rattassepp, T. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, 33−34. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Listra, Enn}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 6w4hvdy0tu8eyb83vicbm456kw6uw6j 0 590589 7194040 7001426 2026-07-16T22:42:17Z Rulakarbes 164113 7194040 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Äpfelsäure3.svg|pisi]] '''Õunhape''' ehk '''maliinhape''' (molekulvalem C₄H₆O₅), on värvitu kristalliline orgaaniline aine. Kuulub [[dihape]]te ja hüdroksühapete hulka. Õunhapet leidub paljudes puu- ja köögiviljades, näiteks õuntes, pihlakamarjades, rabarbris. Õunhapet võib kohata kahe vormina ehk D- ja L-isomeerina. Looduses on levinud happe L-isomeer. [[Fail:Õunhappe enantiomeerid.svg|285x285px]] Õunhappe [[soolad|sooli]] ja [[estrid|estreid]] nimetatakse [[malaat]]ideks. Kuna õunhappel ja malaatidel on konserveeriv mõju, kasutatakse neid toiduainetööstuses. [[Kategooria:Orgaanilised happed]] kzjssy9ijdkoi2vv8byp72ejcjh6i1z 7194043 7194040 2026-07-16T22:43:44Z Rulakarbes 164113 7194043 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Äpfelsäure3.svg|pisi]] '''Õunhape''' ehk '''maliinhape''' (molekulvalem C₄H₆O₅), on värvitu kristalliline orgaaniline aine. Kuulub [[dihape]]te ja hüdroksühapete hulka. Õunhapet leidub paljudes puu- ja köögiviljades, näiteks õuntes, pihlakamarjades, rabarbris. Õunhapet võib kohata kahe vormina ehk <small>D</small>- ja <small>L</small>-isomeerina. Looduses on levinud happe <small>L</small>-isomeer. [[Fail:Õunhappe enantiomeerid.svg|285x285px]] Õunhappe [[soolad|sooli]] ja [[estrid|estreid]] nimetatakse [[malaat]]ideks. Kuna õunhappel ja malaatidel on konserveeriv mõju, kasutatakse neid toiduainetööstuses. [[Kategooria:Orgaanilised happed]] 3fmdpbgzowc0dyo61wherkuj1rxpwx3 0 594345 7194266 6464668 2026-07-17T10:18:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194266 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kevin-Volland-August2018.jpg|pisi|Kevin Volland (2018)]] '''Kevin Volland''' (sündinud [[30. juuli]]l [[1992]] [[Marktoberdorf]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Bundesliga|Saksa kõrgliiga]] klubis [[Berliini Union]]. Ta alustas klubikarjääri [[TSV 1860 München]]is, mille koosseisus debüteeris ta hooajal 2010–11 Saksamaa esiliigas. Hooajal 2011–12 lõi Volland Saksamaa esiliigas 14 väravat. Aastatel 2012–2016 mängis ta Saksamaa kõrgliigas [[TSG 1899 Hoffenheim]]i ja aastatel 2016–2020 [[Leverkuseni Bayer]]i ridades. Nii hooajal [[Bundesliga hooaeg 2017–2018|2017–18]] kui ka [[Bundesliga hooaeg 2018–2019|2018–19]] lõi ta Saksamaa kõrgliigas 14 väravat. 2020. aasta septembris sõlmis Volland lepingu [[AS Monaco]]ga.<ref>[https://web.archive.org/web/20210305070759/https://www.asmonaco.com/en/kevin-volland-joins-as-monaco/ "Kevin Volland joins AS Monaco"]. AS Monaco.com. 2.9.2020. Vaadatud 20.11.2020</ref> Suvel 2023 liitus ta ligi 4 miljoni euro eest Berliini Unioniga. 2015. aastal osales ta Saksamaa kuni 21-aastaste koondisega omavanuste Euroopa meistrivõistlustel, kus jõuti poolfinaali. Volland lõi turniiril kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning võitis Hõbepalli auhinna. [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es tegi ta debüüdi 13. mail 2014 [[sõprusmäng]]us [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 11. novembril 2016 MM-i valikmängus [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] vastu. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Volland, Kevin}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:TSG 1899 Hoffenheimi jalgpallurid]] [[Kategooria:Leverkuseni Bayeri mängijad]] [[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 09d95oybdhn8ktow47tsc59akslk6xw 0 598211 7193818 7193817 2026-07-16T12:23:02Z Andres 5 /* Neuraalplaadi paindumine */ 7193818 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüol. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu algstaadium. See moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[mesoderm]]aalsete struktuuride [[keemiline signaal|signaalide]] toimel [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: * [[ektoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem; * [[mesoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas [[lihas]]ed ja luud; * [[endoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas suurem osa [[seedekulgla]] sisepinda katvatest [[epiteel]]idest ja [[hingamisteed]]e sisepinda katvatest epiteelidest. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest (eesmisest) otsast ehk [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal (eespool) paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb ning sellest kujuneb neuraalplaat. Neuraalplaadi moodustumise käigus muutuvad ektodermirakud piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: need pikenevad ja kitsenevad. Need rakud omandavad neuraalse saatuse ning kujunevad [[neuroepiteel]]iks ehk [[neuroepiteelkude|neuroepiteelkoeks]]. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude|närvikoe]] [[eellasrakk|eellasrakud]]. Ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt epidermise eellasteks. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, sealhulgas [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d) ja [[kadheriinid]]. BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises: [[luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermi arengut [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need [[inhibiitor]]id blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad [[neuraalne ektoderm|neuraalse ektodermi]] ja neuraalplaadi kujunemist. BMP-signaali pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin) ja [[nogiin]] (NOG, Noggin) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad seljakeeliku ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need [[inhibiitor]]id blokeerivad BMP4 toimet, võimaldades neuraalse ektodermi ja neuraalplaadi kujunemist. [[Kadheriinid]] säilitavad ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad [[rakkude adhesioon]]i ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel. == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus [[neuraalvallid]] kerkivad. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvallid]]e lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad tõusevad üles ja moodustavad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid. Need lähenevad keskjoonele ja ühinevad, mille tulemusel kujuneb [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]]<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> ja [[võrkkest]]. Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks [[rakupopulatsioon]]iks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujunevad peaaju, seljaajuja võrkkest; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt marrasnahk; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. Neuraaltoru sulgumise järel eralduvad ([[delaminatsioon|delamineeruvad]])need rakud neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast, teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ja [[rakkude ränne|migreeruvad]], misjärel need moodustavad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i rakke ja [[melanotsüüt]]e. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi painutumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade – [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus rakkude kuju muutused põhjustavad [[kude|koe]] kontrollitud kõverdumise. Neuraalplaadi keskjoonel paikneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal (selgmisemal) ja kinnituvad selle külge. Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad mediaalne liigendkoha [[neuroepiteelirakk]]ude kuju muutust. Rakud teevad läbi nn [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]: nende apikaalne (embrüo pinnale lähem) osa muutub kitsamaks, selle basaalne (embrüo pinnast kaugem) osa aga jääb suhteliselt laiemaks. Nii muutuvad rakud kiilukujuliseks. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ([[apikaalne aktiinivöö|apikaalse aktiinivöö]] – ''apical actomyosin belt'') vahendusel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulide pead seonduvad [[aktiinifilament]]idega ning [[ATP hüdrolüüs]]il vabaneva energia toimel muudavad kuju, tekitades filamente nihutava jõu. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid muutub nende omavaheline paigutus. Nii muutub apikaalne aktiinivöökompaktsemaks ja neuroepiteeliraku apikaalse pinna pindala väheneb. Mediaalse liigendkoha paljude neuroepiteelirakkude üheaegne apikaalne ahenemine muudab kogu neuraalplaadi kuju. Selle keskosa kumerdub embrüo sisemuse suunas. Tekib esimene paindekoht neurulatsiooni käigus. Keskosa vajumine tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole ja nendest kujunevad [[neuraalvallid]] ehk neuraalvoldid. Hiljem lähenevad neuraalvallid üksteisele ja ühinevad, moodustades neuraaltoru. Neuraalvakkid ei moodustu mediaalsest liigendkohast, vaid neuraalplaadi külgmistest osadest. Mediaalne liigendkoht moodustab keskse paindepiirkonna, mille ümber neuraalplaat hakkab voltuma. Neuraaltoru sulgumises osalevad ka [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''), mis paiknevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades ning aitavad kaasa neuraalvallide kerkimiseisele ja neuraaltoru sulgumisele. Ilma seljakeelikuta ei kujune MHP piirkonna omadused normaalselt ning neuraalplaadi ja neuraaltoru areng häirub.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> == Neuraaltoru sulgumine == Neuraaltoru sulgub, kui neuraalvoldid ühinevad ja nende rakud liituvad keskjoonel. Neuraaltorusse jäävad rakud moodustavad kesknärvisüsteemi põhiosad – peaaju ja seljaaju ning võrkkesta. Neuraalplaadi piirialalt pärinevad [[nneuraalhari|neuraalharja]] rakud eralduvad neuraaltoru selgmisest osast ja migreeruvad embrüos. Nendest kujunevad mitmesugused piirdenärvisüsteemi struktuurid ja muud tüüpi rakud.<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub rakkudevahelisest adhesioonist ja signaaliülekandest. [[N-kadheriin]] on närvisüsteemiga seotud kadheriin, mis aitab säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte. Neuraalseteks rakkudeks kujunevad rakud avaldavad ka [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM), mis tugevdab rakkudevahelist adhesiooni. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i.<ref name="Gilbert" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] l0rkbemf3nkdmyayff5kuvpeidq2erq 7193937 7193818 2026-07-16T17:33:25Z Andres 5 /* Neuraalplaadi paindumine */ 7193937 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüol. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu algstaadium. See moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[mesoderm]]aalsete struktuuride [[keemiline signaal|signaalide]] toimel [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: * [[ektoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem; * [[mesoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas [[lihas]]ed ja luud; * [[endoderm]]ist, millest kujunevad muu hulgas suurem osa [[seedekulgla]] sisepinda katvatest [[epiteel]]idest ja [[hingamisteed]]e sisepinda katvatest epiteelidest. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest (eesmisest) otsast ehk [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal (eespool) paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb ning sellest kujuneb neuraalplaat. Neuraalplaadi moodustumise käigus muutuvad ektodermirakud piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: need pikenevad ja kitsenevad. Need rakud omandavad neuraalse saatuse ning kujunevad [[neuroepiteel]]iks ehk [[neuroepiteelkude|neuroepiteelkoeks]]. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude|närvikoe]] [[eellasrakk|eellasrakud]]. Ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt epidermise eellasteks. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, sealhulgas [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d) ja [[kadheriinid]]. BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises: [[luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermi arengut [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need [[inhibiitor]]id blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad [[neuraalne ektoderm|neuraalse ektodermi]] ja neuraalplaadi kujunemist. BMP-signaali pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin) ja [[nogiin]] (NOG, Noggin) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad seljakeeliku ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need [[inhibiitor]]id blokeerivad BMP4 toimet, võimaldades neuraalse ektodermi ja neuraalplaadi kujunemist. [[Kadheriinid]] säilitavad ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad [[rakkude adhesioon]]i ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel. == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus [[neuraalvallid]] kerkivad. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvallid]]e lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad tõusevad üles ja moodustavad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid. Need lähenevad keskjoonele ja ühinevad, mille tulemusel kujuneb [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]]<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> ja [[võrkkest]]. Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks [[rakupopulatsioon]]iks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujunevad peaaju, seljaajuja võrkkest; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt marrasnahk; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. Neuraaltoru sulgumise järel eralduvad ([[delaminatsioon|delamineeruvad]])need rakud neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast, teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ja [[rakkude ränne|migreeruvad]], misjärel need moodustavad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i rakke ja [[melanotsüüt]]e. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi painutumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade – [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus rakkude kuju muutused põhjustavad [[kude|koe]] kontrollitud kõverdumise. Neuraalplaadi keskjoonel paikneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal (selgmisemal) ja kinnituvad selle külge. Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad mediaalne liigendkoha [[neuroepiteelirakk]]ude kuju muutust. Rakud teevad läbi nn [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]: nende apikaalne (embrüo pinnale lähem) osa muutub kitsamaks, selle basaalne (embrüo pinnast kaugem) osa aga jääb suhteliselt laiemaks. Nii muutuvad rakud kiilukujuliseks. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ([[apikaalne aktiinivöö|apikaalse aktiinivöö]] – ''apical actomyosin belt'') vahendusel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulide pead seonduvad [[aktiinifilament]]idega ning [[ATP hüdrolüüs]]il vabaneva energia toimel muudavad kuju, tekitades filamente nihutava jõu. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid muutub nende omavaheline paigutus. Nii muutub apikaalne aktiinivöökompaktsemaks ja neuroepiteeliraku apikaalse pinna pindala väheneb. Mediaalse liigendkoha paljude neuroepiteelirakkude üheaegne apikaalne ahenemine muudab kogu neuraalplaadi kuju. Selle keskosa kumerdub embrüo sisemuse suunas. Tekib esimene paindekoht neurulatsiooni käigus. Keskosa vajumine tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole ja nendest kujunevad [[neuraalvallid]] ehk neuraalvoldid. Hiljem lähenevad neuraalvallid üksteisele ja ühinevad, moodustades neuraaltoru. Neuraalvallid ei moodustu mediaalsest liigendkohast, vaid neuraalplaadi külgmistest osadest. Mediaalne liigendkoht moodustab keskse paindepiirkonna, mille ümber neuraalplaat hakkab voltuma. Neuraaltoru sulgumises osalevad ka [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''), mis paiknevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades ning aitavad kaasa neuraalvallide kerkimiseisele ja neuraaltoru sulgumisele. Ilma seljakeelikuta ei kujune MHP piirkonna omadused normaalselt ning neuraalplaadi ja neuraaltoru areng häirub.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> == Neuraaltoru sulgumine == Neuraaltoru sulgub, kui neuraalvoldid ühinevad ja nende rakud liituvad keskjoonel. Neuraaltorusse jäävad rakud moodustavad kesknärvisüsteemi põhiosad – peaaju ja seljaaju ning võrkkesta. Neuraalplaadi piirialalt pärinevad [[nneuraalhari|neuraalharja]] rakud eralduvad neuraaltoru selgmisest osast ja migreeruvad embrüos. Nendest kujunevad mitmesugused piirdenärvisüsteemi struktuurid ja muud tüüpi rakud.<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub rakkudevahelisest adhesioonist ja signaaliülekandest. [[N-kadheriin]] on närvisüsteemiga seotud kadheriin, mis aitab säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte. Neuraalseteks rakkudeks kujunevad rakud avaldavad ka [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM), mis tugevdab rakkudevahelist adhesiooni. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i.<ref name="Gilbert" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] pf24om2elyt9mwl1faaihanuw8n6l49 7194012 7193937 2026-07-16T21:11:37Z Andres 5 7194012 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[embrüo]]l [[ektoderm]]i piirkond, mis [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni toimel]] omandab neuraalse saatuse ja millest kujuneb [[neuraaltoru]] ning hiljem [[kesknärvisüsteem]] ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] . Neuraalplaat on . Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[mesoderm]]aalsete struktuuride signaalide toimel [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest (eesmisest) otsast ehk [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb ning sellest kujuneb neuraalplaat. Neuraalplaadi moodustumise käigus muutuvad ektodermirakud piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: need pikenevad ja kitsenevad. Rakud omandavad neuraalse saatuse ja kujunevad [[neuroepiteel]]iks ehk [[neuroepiteelkude|neuroepiteelkoeks]]. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude|närvikoe]] [[eellasrakk|eellasrakud]]. Ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt epidermise eellasteks. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, sealhulgas [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d) ja [[kadheriinid]]. BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises: [[luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermi arengut [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad [[neuraalne ektoderm|neuraalse ektodermi]] ja neuraalplaadi kujunemist. [[Kadheriinid]] säilitavad ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad [[rakkude adhesioon]]i ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus [[neuraalvallid]] kerkivad. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvallid]]e lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad tõusevad üles ja moodustavad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid. Need lähenevad keskjoonele ja ühinevad, mille tulemusel kujuneb [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]].<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks [[rakupopulatsioon]]iks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. Neuraaltoru sulgumise järel eralduvad neuraalharja rakud neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast, teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ja [[rakkude ränne|migreeruvad]]. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i rakud ja [[melanotsüüt]]e. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade – [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad [[kude|koe]] kontrollitud kõverdumise. Neuraalplaadi keskjoonel paikneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ja kinnituvad selle külge. Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad mediaalse liigendkoha [[neuroepiteelirakk]]ude kuju muutusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad nn [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Nende apikaalne osa ehk embrüo pinnale lähem piirkond muutub kitsamaks, samal ajal kui basaalne osa ehk embrüo pinnast kaugem piirkond jääb laiemaks. Selle tulemusena muutuvad rakud kiilukujuliseks. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') vahendusel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulide pead seonduvad [[aktiinifilament]]idega ning [[ATP hüdrolüüs]]il vabaneva energia toimel muudavad kuju, tekitades filamente nihutava jõu. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid muutub nende omavaheline paigutus. Selle tulemusena muutub apikaalne aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalse pinna pindala väheneb. Mediaalse liigendkoha paljude neuroepiteelirakkude samaaegne apikaalne ahenemine muudab kogu neuraalplaadi kuju. Selle keskosa vajub embrüo sisemuse suunas ning tekib esimene paindekoht neurulatsiooni käigus. Keskosa vajumine tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvallid]], mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad, moodustades [[neuraaltoru]]. Neuraalvallid ei moodustu mediaalsest liigendkohast, vaid neuraalplaadi külgmistest osadest. Mediaalne liigendkoht moodustab keskse paindepiirkonna, mille ümber neuraalplaat hakkab voltuma. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad osalevad neuraalvallide kerkimises ja neuraaltoru sulgumises. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, lähenemisele ja keskjoonel ühinemisele. Ilma [[seljakeelik]]uta ei kujune mediaalse liigendkoha omadused normaalselt ning neuraalplaadi paindumine ja neuraaltoru moodustumine on häiritud.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime on seetõttu neuraaltoru normaalseks arenguks hädavajalik. Seljakeelik annab signaale, mis mõjutavad neuraalplaadi keskjoone rakkude kuju, adhesiooni ja paindumisvõimet. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgub, kui [[neuraalvallid]] lähenevad, puutuvad kokku ja nende rakud liituvad keskjoonel. Selle tulemusena eraldub neuraaltoru ümbritsevast ektodermist ning sellest kujuneb kesknärvisüsteemi algeline struktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud moodustavad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]a. Neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal paiknevatest rakkudest kujuneb [[neuraalhari]]. Need rakud tekivad neuraalvallide piirkonnas ning pärast neuraaltoru sulgumist eralduvad neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast. Neuraalharja rakud läbivad [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille käigus kaotavad nad epiteelkoele iseloomuliku tiheda rakkudevahelise seotuse ning omandavad võime migreeruda embrüos. Pärast eraldumist rändavad neuraalharja rakud mitmesse embrüo piirkonda ja moodustavad mitmesuguseid rakutüüpe. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid, sealhulgas [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Lisaks tekivad neuraalharjast mitmed närvisüsteemivälised rakutüübid, näiteks [[melanotsüüt]]id.<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub nii rakkudevahelisest adhesioonist kui ka mitmesugustest signaaliülekanderadadest. Need mehhanismid määravad ektodermirakkude saatuse, reguleerivad neuraalplaadi piirkondade kujunemist ning osalevad neuraalplaadi voltumises ja neuraaltoru moodustumises. === Rakkudevaheline adhesioon === [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis aitavad säilitada kudede organiseeritust ja reguleerida rakkudevahelisi kontakte. [[N-kadheriin]] on närvisüsteemiga seotud kadheriin, mis aitab säilitada neuraalplaadi rakkude omavahelisi kontakte. Neuraalseteks rakkudeks kujunevad rakud avaldavad ka [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM), mis tugevdab rakkudevahelist adhesiooni. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i.<ref name="Gilbert" /> Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel. === BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine === Neuraalplaadi kujunemist reguleerivad olulisel määral [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d). BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises. [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. Kui BMP4 signaal toimib tugevalt, omandavad ektodermirakud epidermise saatuse. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ning seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need valgud blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad nende kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Mediaalses liigendkohas on fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See suurendab keskjoone rakkude painduvust ning võimaldab mediaalse liigendkoha kujunemist, mis on vajalik neuraalplaadi kõverdumiseks ja neuraaltoru moodustumiseks.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> === Neuraalplaadi piiriala ja transkriptsioonifaktorid === Neuraalplaadi ja ümbritseva ektodermi vaheline piiriala kujuneb mitmete signaalide ja [[transkriptsioonifaktor]]ite koostoimel. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid omandavad erilise saatuse, mis võimaldab neuraalharja kujunemist. Neuraalplaadi piiriala kujunemist reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid, sealhulgas [[Distalless-5]], [[PAX3]] ja [[PAX7]]. Need valgud takistavad piiriala rakkude diferentseerumist täielikult neuraalplaadiks või pinnaektodermiks ning säilitavad nende võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele.<ref name="Gilbert" /> Nende tegurite toimel aktiveerub teine transkriptsioonifaktorite rühm – [[neuraalharja spetsifikaatorid]]. Need suunavad piiriala rakke diferentseeruma [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkudeks. Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mediolateraalses suunas mitmed arengut reguleerivad geenid. Nende hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]] geenide [[mRNA]]d ning nende kodeeritavad valgud [[MSX1]] ja [[MSX2]].<ref name="Liem">Karel F. Liem, Gabi Tremml, Henk Roelink, Thomas M. Jessell. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> Neuraalplaadi voltumise käigus muutub nende geenide avaldumine. Neuraalplaadi rostraalsetes (eesmistes) piirkondades ei toodeta enam PAX3 ega [[MSX]]-valke. Neuraaltoru sulgumise kaudaalsetes (tagumistes) piirkondades piirdub nende avaldumine peamiselt neuraalvallide külgmiste osadega.<ref name="Liem" /> Need muutused näitavad, et PAX- ja MSX-geenid osalevad neuraalplaadi rakkude diferentseerumise ja piirkondliku spetsialiseerumise reguleerimisel. == Muud loomad == Neuraaltoru sulgub eri loomaliikidel erinevalt. Kõige põhjalikumalt on seda uuritud inimesel, kanal ja kahepaiksetel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. [[Kana]]l algab neuraaltoru sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru üheaegselt, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. [[Vesilik]]u ja teiste [[kahepaiksed|kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksetel ei ole rakkude [[jagunemine]] neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Vesiliku embrüo rakud on suured ning [[munarebu]] ja [[pigmentatsioon]] võimaldavad neid üksteisest hõlpsasti eristada. Seetõttu on kahepaiksete embrüod olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel. Vesiliku embrüos pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ning painduvad keskjoone poole, moodustades neuraaltoru. Samal ajal väheneb neuraalplaadi apikaalse pinna pindala. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid plaadi paksus muutub alguses vähe. [[Hamburgeri–Hamiltoni staadiumid|Hamburgeri–Hamiltoni arengustaadiumide]] jooksul pakseneb neuraalplaat kuni ligikaudu staadiumideni HH6–HH7, mil see hakkab neuraaltoruks voltuma. Erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|Hiire]] embrüos on neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kumerus pöörduma vastupidiseks, kui neuraalplaat kokku rullub ja neuraaltoruks sulgub.<ref name="Jacobson" /> Liikidevahelised erinevused näitavad, et kuigi neurulatsiooni põhietapid on selgroogsetel sarnased, võivad neuraalplaadi kuju muutused, rakkude liikumine ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai tõsisema hoo sisse siis, kui hakati uurima ektodermi saatuse määramist ja selle suundumist neuraalsele arenguteele. Uurimis- ja laboratoorsete meetodite areng on toonud kaasa suuri edusamme neurulatsiooni ning neuraalplaadi arengu ja funktsiooni mõistmisel. Kasutatavad meetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimistöö eesmärkidest, kuid nende hulka kuuluvad muu hulgas rakkude märgistamine, [[in situ hübridisatsioon]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Selle meetodi puhul kasutatakse märgistatud [[DNA]] või [[RNA]] järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina ja on komplementaarne embrüos leiduva sihtmärgi [[mRNA]] järjestusega. Kui sond seondub komplementaarselt sihtmärgi mRNA-ga, võimaldab selle külge seotud märgis määrata geeni avaldumise piirkonna. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab tuvastada geenide avaldumise kindlaid piirkondi nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Isabelle Pineau. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide avaldumise uurimiseks. Kindlate geenide märgistamine võimaldab määrata täpse aja ja koha, kus geen aktiveerub, ning annab teavet selle geeni funktsiooni kohta arengus. === Immunofluorestsents === Sarnaselt ''in situ'' hübridisatsiooniga võimaldab ka [[immunofluorestsents]] uurida konkreetsete rakukomponentide rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata immunofluorestsentsis DNA või RNA järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]], mis seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga. See võimaldab visualiseerida raku biomolekulaarseid struktuure ning uurida arengus osalevate valkude paiknemist. Embrüogeneesi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi sageli samadel eesmärkidel nagu hübridisatsiooni – arengus osalevate valkude ning nende sünteesi ja kasutamise täpse aja ja koha jälgimiseks.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> Tänapäeval kombineeritakse immunofluorestsentsi sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, kasutades mitut tüüpi märgiseid. Selline kombinatsioon suurendab meetodi spetsiifilisust ning võimaldab uurida korraga mitme geeni ja valgu paiknemist ühes koes. === Rakkude siirdamine === Rakkude siirdamine embrüo arengu varajases staadiumis on andnud olulist informatsiooni raku [[determinatsioon]]i ja arengulise määratlemise kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on aidanud selgitada signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi ja teiste embrüonaalsete struktuuride normaalseks arenguks. Ektodermi ja neuraalsete struktuuride siirdamine on tehniliselt väga nõudlik protseduur: soovitud rakurühm eemaldatakse, märgistatakse ja siirdatakse seejärel embrüo teise piirkonda.<ref>S. S. Tan. Analysis of cranial neural crest cell migration and early fates in postimplantation rat chimaeras. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 98, nr 1, lk 21–58.</ref> [[Kannuskonn]]a ja kana embrüotega tehtud siirdamiskatsed on näidanud, et neuraalplaat ja sellega seotud embrüonaalsed piirkonnad mõjutavad teiste rakupiirkondade arengut. Need katsed on aidanud mõista embrüonaalset induktsiooni ja näidanud, et teatud rakupiirkonnad võivad suunata teiste kudede arengut. Näiteks on näidatud neuraalplaadi rolli [[plakoodieelne piirkond|plakoodieelse piirkonna]] kujunemisel. See piirkond koosneb ektodermirakkudest, mis on vajalikud mitmete meeleelundite arenguks.<ref>Andrew P. Bailey, Andrea Streit. Sensory Organs: Making and Breaking the Pre-Placodal Region. – ''Current Topics in Developmental Biology'', 2006, 72, lk 177.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] q4m9p5e1sioj5k6hyf4md0jxzooeffs 7194014 7194012 2026-07-16T21:29:28Z Andres 5 /* Rakusignalisatsioon ja olulised valgud */ 7194014 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[embrüo]]l [[ektoderm]]i piirkond, mis [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni toimel]] omandab neuraalse saatuse ja millest kujuneb [[neuraaltoru]] ning hiljem [[kesknärvisüsteem]] ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] . Neuraalplaat on . Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[mesoderm]]aalsete struktuuride signaalide toimel [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest (eesmisest) otsast ehk [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb ning sellest kujuneb neuraalplaat. Neuraalplaadi moodustumise käigus muutuvad ektodermirakud piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: need pikenevad ja kitsenevad. Rakud omandavad neuraalse saatuse ja kujunevad [[neuroepiteel]]iks ehk [[neuroepiteelkude|neuroepiteelkoeks]]. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude|närvikoe]] [[eellasrakk|eellasrakud]]. Ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt epidermise eellasteks. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, sealhulgas [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d) ja [[kadheriinid]]. BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises: [[luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermi arengut [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad [[neuraalne ektoderm|neuraalse ektodermi]] ja neuraalplaadi kujunemist. [[Kadheriinid]] säilitavad ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad [[rakkude adhesioon]]i ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus [[neuraalvallid]] kerkivad. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvallid]]e lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad tõusevad üles ja moodustavad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid. Need lähenevad keskjoonele ja ühinevad, mille tulemusel kujuneb [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]].<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks [[rakupopulatsioon]]iks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. Neuraaltoru sulgumise järel eralduvad neuraalharja rakud neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast, teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ja [[rakkude ränne|migreeruvad]]. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i rakud ja [[melanotsüüt]]e. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade – [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad [[kude|koe]] kontrollitud kõverdumise. Neuraalplaadi keskjoonel paikneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ja kinnituvad selle külge. Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad mediaalse liigendkoha [[neuroepiteelirakk]]ude kuju muutusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad nn [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Nende apikaalne osa ehk embrüo pinnale lähem piirkond muutub kitsamaks, samal ajal kui basaalne osa ehk embrüo pinnast kaugem piirkond jääb laiemaks. Selle tulemusena muutuvad rakud kiilukujuliseks. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') vahendusel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulide pead seonduvad [[aktiinifilament]]idega ning [[ATP hüdrolüüs]]il vabaneva energia toimel muudavad kuju, tekitades filamente nihutava jõu. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid muutub nende omavaheline paigutus. Selle tulemusena muutub apikaalne aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalse pinna pindala väheneb. Mediaalse liigendkoha paljude neuroepiteelirakkude samaaegne apikaalne ahenemine muudab kogu neuraalplaadi kuju. Selle keskosa vajub embrüo sisemuse suunas ning tekib esimene paindekoht neurulatsiooni käigus. Keskosa vajumine tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvallid]], mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad, moodustades [[neuraaltoru]]. Neuraalvallid ei moodustu mediaalsest liigendkohast, vaid neuraalplaadi külgmistest osadest. Mediaalne liigendkoht moodustab keskse paindepiirkonna, mille ümber neuraalplaat hakkab voltuma. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad osalevad neuraalvallide kerkimises ja neuraaltoru sulgumises. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, lähenemisele ja keskjoonel ühinemisele. Ilma [[seljakeelik]]uta ei kujune mediaalse liigendkoha omadused normaalselt ning neuraalplaadi paindumine ja neuraaltoru moodustumine on häiritud.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime on seetõttu neuraaltoru normaalseks arenguks hädavajalik. Seljakeelik annab signaale, mis mõjutavad neuraalplaadi keskjoone rakkude kuju, adhesiooni ja paindumisvõimet. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgub, kui [[neuraalvallid]] lähenevad, puutuvad kokku ja nende rakud liituvad keskjoonel. Selle tulemusena eraldub neuraaltoru ümbritsevast ektodermist ning sellest kujuneb kesknärvisüsteemi algeline struktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud moodustavad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]a. Neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal paiknevatest rakkudest kujuneb [[neuraalhari]]. Need rakud tekivad neuraalvallide piirkonnas ning pärast neuraaltoru sulgumist eralduvad neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast. Neuraalharja rakud läbivad [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille käigus kaotavad nad epiteelkoele iseloomuliku tiheda rakkudevahelise seotuse ning omandavad võime migreeruda embrüos. Pärast eraldumist rändavad neuraalharja rakud mitmesse embrüo piirkonda ja moodustavad mitmesuguseid rakutüüpe. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid, sealhulgas [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Lisaks tekivad neuraalharjast mitmed närvisüsteemivälised rakutüübid, näiteks [[melanotsüüt]]id.<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub nii rakkudevahelisest adhesioonist kui ka mitmesugustest signaaliülekanderadadest. Need mehhanismid määravad ektodermirakkude saatuse, reguleerivad neuraalplaadi piirkondade kujunemist ning osalevad neuraalplaadi voltumises ja neuraaltoru moodustumises. === Rakkudevaheline adhesioon === [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis aitavad säilitada kudede organiseeritust ja reguleerida rakkudevahelisi kontakte. [[N-kadheriin]] on närvisüsteemiga seotud kadheriin, mis aitab säilitada neuraalplaadi rakkude omavahelisi kontakte. Neuraalseteks rakkudeks kujunevad rakud avaldavad ka [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM), mis tugevdab rakkudevahelist adhesiooni. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i.<ref name="Gilbert" /> Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel. === BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine === Neuraalplaadi kujunemist reguleerivad olulisel määral [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d). BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises. [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. Kui BMP4 signaal toimib tugevalt, omandavad ektodermirakud epidermise saatuse. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ning seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need valgud blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad nende kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Mediaalses liigendkohas on fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See suurendab keskjoone rakkude painduvust ning võimaldab mediaalse liigendkoha kujunemist, mis on vajalik neuraalplaadi kõverdumiseks ja neuraaltoru moodustumiseks.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> Neuraalplaadi moodustumisel ei diferentseeru kogu neuraalse induktsiooni saanud ektoderm neuraalseks koeks. Osa rakke jääb BMP-signaalide toimel pinnaektodermiks, samal ajal kui BMP-signaali pärssimise tõttu omandavad teised rakud neuraalse saatuse ja moodustavad neuraalplaadi. === Neuraalplaadi piiriala ja transkriptsioonifaktorid === Neuraalplaadi ja ümbritseva ektodermi vaheline piiriala kujuneb mitmete signaalide ja [[transkriptsioonifaktor]]ite koostoimel. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid omandavad erilise saatuse, mis võimaldab neuraalharja kujunemist. Neuraalplaadi piiriala kujunemist reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid, sealhulgas [[Distalless-5]], [[PAX3]] ja [[PAX7]]. Need valgud takistavad piiriala rakkude diferentseerumist täielikult neuraalplaadiks või pinnaektodermiks ning säilitavad nende võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele.<ref name="Gilbert" /> Nende tegurite toimel aktiveerub teine transkriptsioonifaktorite rühm – [[neuraalharja spetsifikaatorid]]. Need suunavad piiriala rakke diferentseeruma [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkudeks. Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mediolateraalses suunas mitmed arengut reguleerivad geenid. Nende hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]] geenide [[mRNA]]d ning nende kodeeritavad valgud [[MSX1]] ja [[MSX2]].<ref name="Liem">Karel F. Liem, Gabi Tremml, Henk Roelink, Thomas M. Jessell. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> Neuraalplaadi voltumise käigus muutub nende geenide avaldumine. Neuraalplaadi rostraalsetes (eesmistes) piirkondades ei toodeta enam PAX3 ega [[MSX]]-valke. Neuraaltoru sulgumise kaudaalsetes (tagumistes) piirkondades piirdub nende avaldumine peamiselt neuraalvallide külgmiste osadega.<ref name="Liem" /> Need muutused näitavad, et PAX- ja MSX-geenid osalevad neuraalplaadi rakkude diferentseerumise ja piirkondliku spetsialiseerumise reguleerimisel. == Muud loomad == Neuraaltoru sulgub eri loomaliikidel erinevalt. Kõige põhjalikumalt on seda uuritud inimesel, kanal ja kahepaiksetel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. [[Kana]]l algab neuraaltoru sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru üheaegselt, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. [[Vesilik]]u ja teiste [[kahepaiksed|kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksetel ei ole rakkude [[jagunemine]] neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Vesiliku embrüo rakud on suured ning [[munarebu]] ja [[pigmentatsioon]] võimaldavad neid üksteisest hõlpsasti eristada. Seetõttu on kahepaiksete embrüod olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel. Vesiliku embrüos pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ning painduvad keskjoone poole, moodustades neuraaltoru. Samal ajal väheneb neuraalplaadi apikaalse pinna pindala. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid plaadi paksus muutub alguses vähe. [[Hamburgeri–Hamiltoni staadiumid|Hamburgeri–Hamiltoni arengustaadiumide]] jooksul pakseneb neuraalplaat kuni ligikaudu staadiumideni HH6–HH7, mil see hakkab neuraaltoruks voltuma. Erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|Hiire]] embrüos on neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kumerus pöörduma vastupidiseks, kui neuraalplaat kokku rullub ja neuraaltoruks sulgub.<ref name="Jacobson" /> Liikidevahelised erinevused näitavad, et kuigi neurulatsiooni põhietapid on selgroogsetel sarnased, võivad neuraalplaadi kuju muutused, rakkude liikumine ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai tõsisema hoo sisse siis, kui hakati uurima ektodermi saatuse määramist ja selle suundumist neuraalsele arenguteele. Uurimis- ja laboratoorsete meetodite areng on toonud kaasa suuri edusamme neurulatsiooni ning neuraalplaadi arengu ja funktsiooni mõistmisel. Kasutatavad meetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimistöö eesmärkidest, kuid nende hulka kuuluvad muu hulgas rakkude märgistamine, [[in situ hübridisatsioon]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Selle meetodi puhul kasutatakse märgistatud [[DNA]] või [[RNA]] järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina ja on komplementaarne embrüos leiduva sihtmärgi [[mRNA]] järjestusega. Kui sond seondub komplementaarselt sihtmärgi mRNA-ga, võimaldab selle külge seotud märgis määrata geeni avaldumise piirkonna. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab tuvastada geenide avaldumise kindlaid piirkondi nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Isabelle Pineau. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide avaldumise uurimiseks. Kindlate geenide märgistamine võimaldab määrata täpse aja ja koha, kus geen aktiveerub, ning annab teavet selle geeni funktsiooni kohta arengus. === Immunofluorestsents === Sarnaselt ''in situ'' hübridisatsiooniga võimaldab ka [[immunofluorestsents]] uurida konkreetsete rakukomponentide rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata immunofluorestsentsis DNA või RNA järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]], mis seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga. See võimaldab visualiseerida raku biomolekulaarseid struktuure ning uurida arengus osalevate valkude paiknemist. Embrüogeneesi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi sageli samadel eesmärkidel nagu hübridisatsiooni – arengus osalevate valkude ning nende sünteesi ja kasutamise täpse aja ja koha jälgimiseks.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> Tänapäeval kombineeritakse immunofluorestsentsi sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, kasutades mitut tüüpi märgiseid. Selline kombinatsioon suurendab meetodi spetsiifilisust ning võimaldab uurida korraga mitme geeni ja valgu paiknemist ühes koes. === Rakkude siirdamine === Rakkude siirdamine embrüo arengu varajases staadiumis on andnud olulist informatsiooni raku [[determinatsioon]]i ja arengulise määratlemise kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on aidanud selgitada signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi ja teiste embrüonaalsete struktuuride normaalseks arenguks. Ektodermi ja neuraalsete struktuuride siirdamine on tehniliselt väga nõudlik protseduur: soovitud rakurühm eemaldatakse, märgistatakse ja siirdatakse seejärel embrüo teise piirkonda.<ref>S. S. Tan. Analysis of cranial neural crest cell migration and early fates in postimplantation rat chimaeras. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 98, nr 1, lk 21–58.</ref> [[Kannuskonn]]a ja kana embrüotega tehtud siirdamiskatsed on näidanud, et neuraalplaat ja sellega seotud embrüonaalsed piirkonnad mõjutavad teiste rakupiirkondade arengut. Need katsed on aidanud mõista embrüonaalset induktsiooni ja näidanud, et teatud rakupiirkonnad võivad suunata teiste kudede arengut. Näiteks on näidatud neuraalplaadi rolli [[plakoodieelne piirkond|plakoodieelse piirkonna]] kujunemisel. See piirkond koosneb ektodermirakkudest, mis on vajalikud mitmete meeleelundite arenguks.<ref>Andrew P. Bailey, Andrea Streit. Sensory Organs: Making and Breaking the Pre-Placodal Region. – ''Current Topics in Developmental Biology'', 2006, 72, lk 177.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] dgghrrn1dwe7j4znfs70xy58qwo3mv7 7194016 7194014 2026-07-16T21:40:01Z Andres 5 /* Muud loomad */ 7194016 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[embrüo]]l [[ektoderm]]i piirkond, mis [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni toimel]] omandab neuraalse saatuse ja millest kujuneb [[neuraaltoru]] ning hiljem [[kesknärvisüsteem]] ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] . Neuraalplaat on . Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[mesoderm]]aalsete struktuuride signaalide toimel [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest (eesmisest) otsast ehk [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb ning sellest kujuneb neuraalplaat. Neuraalplaadi moodustumise käigus muutuvad ektodermirakud piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: need pikenevad ja kitsenevad. Rakud omandavad neuraalse saatuse ja kujunevad [[neuroepiteel]]iks ehk [[neuroepiteelkude|neuroepiteelkoeks]]. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude|närvikoe]] [[eellasrakk|eellasrakud]]. Ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt epidermise eellasteks. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, sealhulgas [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d) ja [[kadheriinid]]. BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises: [[luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermi arengut [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad [[neuraalne ektoderm|neuraalse ektodermi]] ja neuraalplaadi kujunemist. [[Kadheriinid]] säilitavad ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad [[rakkude adhesioon]]i ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus [[neuraalvallid]] kerkivad. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvallid]]e lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad tõusevad üles ja moodustavad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid. Need lähenevad keskjoonele ja ühinevad, mille tulemusel kujuneb [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]].<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks [[rakupopulatsioon]]iks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. Neuraaltoru sulgumise järel eralduvad neuraalharja rakud neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast, teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ja [[rakkude ränne|migreeruvad]]. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i rakud ja [[melanotsüüt]]e. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade – [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad [[kude|koe]] kontrollitud kõverdumise. Neuraalplaadi keskjoonel paikneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ja kinnituvad selle külge. Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad mediaalse liigendkoha [[neuroepiteelirakk]]ude kuju muutusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad nn [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Nende apikaalne osa ehk embrüo pinnale lähem piirkond muutub kitsamaks, samal ajal kui basaalne osa ehk embrüo pinnast kaugem piirkond jääb laiemaks. Selle tulemusena muutuvad rakud kiilukujuliseks. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') vahendusel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulide pead seonduvad [[aktiinifilament]]idega ning [[ATP hüdrolüüs]]il vabaneva energia toimel muudavad kuju, tekitades filamente nihutava jõu. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid muutub nende omavaheline paigutus. Selle tulemusena muutub apikaalne aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalse pinna pindala väheneb. Mediaalse liigendkoha paljude neuroepiteelirakkude samaaegne apikaalne ahenemine muudab kogu neuraalplaadi kuju. Selle keskosa vajub embrüo sisemuse suunas ning tekib esimene paindekoht neurulatsiooni käigus. Keskosa vajumine tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvallid]], mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad, moodustades [[neuraaltoru]]. Neuraalvallid ei moodustu mediaalsest liigendkohast, vaid neuraalplaadi külgmistest osadest. Mediaalne liigendkoht moodustab keskse paindepiirkonna, mille ümber neuraalplaat hakkab voltuma. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad osalevad neuraalvallide kerkimises ja neuraaltoru sulgumises. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, lähenemisele ja keskjoonel ühinemisele. Ilma [[seljakeelik]]uta ei kujune mediaalse liigendkoha omadused normaalselt ning neuraalplaadi paindumine ja neuraaltoru moodustumine on häiritud.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime on seetõttu neuraaltoru normaalseks arenguks hädavajalik. Seljakeelik annab signaale, mis mõjutavad neuraalplaadi keskjoone rakkude kuju, adhesiooni ja paindumisvõimet. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgub, kui [[neuraalvallid]] lähenevad, puutuvad kokku ja nende rakud liituvad keskjoonel. Selle tulemusena eraldub neuraaltoru ümbritsevast ektodermist ning sellest kujuneb kesknärvisüsteemi algeline struktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud moodustavad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]a. Neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal paiknevatest rakkudest kujuneb [[neuraalhari]]. Need rakud tekivad neuraalvallide piirkonnas ning pärast neuraaltoru sulgumist eralduvad neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast. Neuraalharja rakud läbivad [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille käigus kaotavad nad epiteelkoele iseloomuliku tiheda rakkudevahelise seotuse ning omandavad võime migreeruda embrüos. Pärast eraldumist rändavad neuraalharja rakud mitmesse embrüo piirkonda ja moodustavad mitmesuguseid rakutüüpe. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid, sealhulgas [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Lisaks tekivad neuraalharjast mitmed närvisüsteemivälised rakutüübid, näiteks [[melanotsüüt]]id.<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub nii rakkudevahelisest adhesioonist kui ka mitmesugustest signaaliülekanderadadest. Need mehhanismid määravad ektodermirakkude saatuse, reguleerivad neuraalplaadi piirkondade kujunemist ning osalevad neuraalplaadi voltumises ja neuraaltoru moodustumises. === Rakkudevaheline adhesioon === [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis aitavad säilitada kudede organiseeritust ja reguleerida rakkudevahelisi kontakte. [[N-kadheriin]] on närvisüsteemiga seotud kadheriin, mis aitab säilitada neuraalplaadi rakkude omavahelisi kontakte. Neuraalseteks rakkudeks kujunevad rakud avaldavad ka [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM), mis tugevdab rakkudevahelist adhesiooni. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i.<ref name="Gilbert" /> Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel. === BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine === Neuraalplaadi kujunemist reguleerivad olulisel määral [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d). BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises. [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. Kui BMP4 signaal toimib tugevalt, omandavad ektodermirakud epidermise saatuse. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ning seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need valgud blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad nende kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Mediaalses liigendkohas on fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See suurendab keskjoone rakkude painduvust ning võimaldab mediaalse liigendkoha kujunemist, mis on vajalik neuraalplaadi kõverdumiseks ja neuraaltoru moodustumiseks.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> Neuraalplaadi moodustumisel ei diferentseeru kogu neuraalse induktsiooni saanud ektoderm neuraalseks koeks. Osa rakke jääb BMP-signaalide toimel pinnaektodermiks, samal ajal kui BMP-signaali pärssimise tõttu omandavad teised rakud neuraalse saatuse ja moodustavad neuraalplaadi. === Neuraalplaadi piiriala ja transkriptsioonifaktorid === Neuraalplaadi ja ümbritseva ektodermi vaheline piiriala kujuneb mitmete signaalide ja [[transkriptsioonifaktor]]ite koostoimel. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid omandavad erilise saatuse, mis võimaldab neuraalharja kujunemist. Neuraalplaadi piiriala kujunemist reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid, sealhulgas [[Distalless-5]], [[PAX3]] ja [[PAX7]]. Need valgud takistavad piiriala rakkude diferentseerumist täielikult neuraalplaadiks või pinnaektodermiks ning säilitavad nende võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele.<ref name="Gilbert" /> Nende tegurite toimel aktiveerub teine transkriptsioonifaktorite rühm – [[neuraalharja spetsifikaatorid]]. Need suunavad piiriala rakke diferentseeruma [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkudeks. Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mediolateraalses suunas mitmed arengut reguleerivad geenid. Nende hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]] geenide [[mRNA]]d ning nende kodeeritavad valgud [[MSX1]] ja [[MSX2]].<ref name="Liem">Karel F. Liem, Gabi Tremml, Henk Roelink, Thomas M. Jessell. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> Neuraalplaadi voltumise käigus muutub nende geenide avaldumine. Neuraalplaadi rostraalsetes (eesmistes) piirkondades ei toodeta enam PAX3 ega [[MSX]]-valke. Neuraaltoru sulgumise kaudaalsetes (tagumistes) piirkondades piirdub nende avaldumine peamiselt neuraalvallide külgmiste osadega.<ref name="Liem" /> Need muutused näitavad, et PAX- ja MSX-geenid osalevad neuraalplaadi rakkude diferentseerumise ja piirkondliku spetsialiseerumise reguleerimisel. == Muud loomad == Neuraaltoru sulgub eri loomaliikidel erinevalt. Kõige põhjalikumalt on seda uuritud inimesel, kanal ja kahepaiksetel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. [[Kana]]l algab neuraaltoru sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru üheaegselt, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. [[Vesilik]]u ja teiste [[kahepaiksed|kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksetel ei ole rakkude [[jagunemine]] neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Vesiliku embrüo rakud on suured ning [[munarebu]] ja [[pigmentatsioon]] võimaldavad neid üksteisest hõlpsasti eristada. Seetõttu on kahepaiksete embrüod olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel. Vesiliku embrüos pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ning painduvad keskjoone poole, moodustades neuraaltoru. Samal ajal väheneb neuraalplaadi apikaalse pinna pindala. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid plaadi paksus muutub alguses vähe. [[Hamburgeri-Hamiltoni staadiumid|Hamburgeri-Hamiltoni arengustaadiumide]] jooksul pakseneb neuraalplaat kuni ligikaudu staadiumideni HH6–HH7, mil see hakkab neuraaltoruks voltuma. Erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|Hiire]] embrüos on neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kumerus pöörduma vastupidiseks, kui neuraalplaat kokku rullub ja neuraaltoruks sulgub.<ref name="Jacobson" /> Liikidevahelised erinevused näitavad, et kuigi neurulatsiooni põhietapid on selgroogsetel sarnased, võivad neuraalplaadi kuju muutused, rakkude liikumine ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai tõsisema hoo sisse siis, kui hakati uurima ektodermi saatuse määramist ja selle suundumist neuraalsele arenguteele. Uurimis- ja laboratoorsete meetodite areng on toonud kaasa suuri edusamme neurulatsiooni ning neuraalplaadi arengu ja funktsiooni mõistmisel. Kasutatavad meetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimistöö eesmärkidest, kuid nende hulka kuuluvad muu hulgas rakkude märgistamine, [[in situ hübridisatsioon]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Selle meetodi puhul kasutatakse märgistatud [[DNA]] või [[RNA]] järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina ja on komplementaarne embrüos leiduva sihtmärgi [[mRNA]] järjestusega. Kui sond seondub komplementaarselt sihtmärgi mRNA-ga, võimaldab selle külge seotud märgis määrata geeni avaldumise piirkonna. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab tuvastada geenide avaldumise kindlaid piirkondi nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Isabelle Pineau. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide avaldumise uurimiseks. Kindlate geenide märgistamine võimaldab määrata täpse aja ja koha, kus geen aktiveerub, ning annab teavet selle geeni funktsiooni kohta arengus. === Immunofluorestsents === Sarnaselt ''in situ'' hübridisatsiooniga võimaldab ka [[immunofluorestsents]] uurida konkreetsete rakukomponentide rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata immunofluorestsentsis DNA või RNA järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]], mis seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga. See võimaldab visualiseerida raku biomolekulaarseid struktuure ning uurida arengus osalevate valkude paiknemist. Embrüogeneesi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi sageli samadel eesmärkidel nagu hübridisatsiooni – arengus osalevate valkude ning nende sünteesi ja kasutamise täpse aja ja koha jälgimiseks.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> Tänapäeval kombineeritakse immunofluorestsentsi sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, kasutades mitut tüüpi märgiseid. Selline kombinatsioon suurendab meetodi spetsiifilisust ning võimaldab uurida korraga mitme geeni ja valgu paiknemist ühes koes. === Rakkude siirdamine === Rakkude siirdamine embrüo arengu varajases staadiumis on andnud olulist informatsiooni raku [[determinatsioon]]i ja arengulise määratlemise kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on aidanud selgitada signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi ja teiste embrüonaalsete struktuuride normaalseks arenguks. Ektodermi ja neuraalsete struktuuride siirdamine on tehniliselt väga nõudlik protseduur: soovitud rakurühm eemaldatakse, märgistatakse ja siirdatakse seejärel embrüo teise piirkonda.<ref>S. S. Tan. Analysis of cranial neural crest cell migration and early fates in postimplantation rat chimaeras. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 98, nr 1, lk 21–58.</ref> [[Kannuskonn]]a ja kana embrüotega tehtud siirdamiskatsed on näidanud, et neuraalplaat ja sellega seotud embrüonaalsed piirkonnad mõjutavad teiste rakupiirkondade arengut. Need katsed on aidanud mõista embrüonaalset induktsiooni ja näidanud, et teatud rakupiirkonnad võivad suunata teiste kudede arengut. Näiteks on näidatud neuraalplaadi rolli [[plakoodieelne piirkond|plakoodieelse piirkonna]] kujunemisel. See piirkond koosneb ektodermirakkudest, mis on vajalikud mitmete meeleelundite arenguks.<ref>Andrew P. Bailey, Andrea Streit. Sensory Organs: Making and Breaking the Pre-Placodal Region. – ''Current Topics in Developmental Biology'', 2006, 72, lk 177.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] 9g0s2jz42m095h3wpwsghvhtcykr70l 7194018 7194016 2026-07-16T21:42:48Z Andres 5 /* Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine */ 7194018 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[embrüo]]l [[ektoderm]]i piirkond, mis [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni toimel]] omandab neuraalse saatuse ja millest kujuneb [[neuraaltoru]] ning hiljem [[kesknärvisüsteem]] ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] . Neuraalplaat on . Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[mesoderm]]aalsete struktuuride signaalide toimel [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest (eesmisest) otsast ehk [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb ning sellest kujuneb neuraalplaat. Neuraalplaadi moodustumise käigus muutuvad ektodermirakud piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: need pikenevad ja kitsenevad. Rakud omandavad neuraalse saatuse ja kujunevad [[neuroepiteel]]iks ehk [[neuroepiteelkude|neuroepiteelkoeks]]. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on [[kesknärvisüsteem]]i [[närvikude|närvikoe]] [[eellasrakk|eellasrakud]]. Ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt epidermise eellasteks. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, sealhulgas [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d) ja [[kadheriinid]]. BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises: [[luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermi arengut [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad [[neuraalne ektoderm|neuraalse ektodermi]] ja neuraalplaadi kujunemist. [[Kadheriinid]] säilitavad ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad [[rakkude adhesioon]]i ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus [[neuraalvallid]] kerkivad. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvallid]]e lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad tõusevad üles ja moodustavad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid. Need lähenevad keskjoonele ja ühinevad, mille tulemusel kujuneb [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]].<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks [[rakupopulatsioon]]iks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujunevad [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. Neuraaltoru sulgumise järel eralduvad neuraalharja rakud neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast, teevad läbi [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ja [[rakkude ränne|migreeruvad]]. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i rakud ja [[melanotsüüt]]e. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade – [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad [[kude|koe]] kontrollitud kõverdumise. Neuraalplaadi keskjoonel paikneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ja kinnituvad selle külge. Seljakeelikust lähtuvad signaalid põhjustavad mediaalse liigendkoha [[neuroepiteelirakk]]ude kuju muutusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad nn [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Nende apikaalne osa ehk embrüo pinnale lähem piirkond muutub kitsamaks, samal ajal kui basaalne osa ehk embrüo pinnast kaugem piirkond jääb laiemaks. Selle tulemusena muutuvad rakud kiilukujuliseks. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') vahendusel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulide pead seonduvad [[aktiinifilament]]idega ning [[ATP hüdrolüüs]]il vabaneva energia toimel muudavad kuju, tekitades filamente nihutava jõu. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid muutub nende omavaheline paigutus. Selle tulemusena muutub apikaalne aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalse pinna pindala väheneb. Mediaalse liigendkoha paljude neuroepiteelirakkude samaaegne apikaalne ahenemine muudab kogu neuraalplaadi kuju. Selle keskosa vajub embrüo sisemuse suunas ning tekib esimene paindekoht neurulatsiooni käigus. Keskosa vajumine tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvallid]], mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad, moodustades [[neuraaltoru]]. Neuraalvallid ei moodustu mediaalsest liigendkohast, vaid neuraalplaadi külgmistest osadest. Mediaalne liigendkoht moodustab keskse paindepiirkonna, mille ümber neuraalplaat hakkab voltuma. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad osalevad neuraalvallide kerkimises ja neuraaltoru sulgumises. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, lähenemisele ja keskjoonel ühinemisele. Ilma [[seljakeelik]]uta ei kujune mediaalse liigendkoha omadused normaalselt ning neuraalplaadi paindumine ja neuraaltoru moodustumine on häiritud.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime on seetõttu neuraaltoru normaalseks arenguks hädavajalik. Seljakeelik annab signaale, mis mõjutavad neuraalplaadi keskjoone rakkude kuju, adhesiooni ja paindumisvõimet. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgub, kui [[neuraalvallid]] lähenevad, puutuvad kokku ja nende rakud liituvad keskjoonel. Selle tulemusena eraldub neuraaltoru ümbritsevast ektodermist ning sellest kujuneb kesknärvisüsteemi algeline struktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud moodustavad hiljem [[peaaju]] ja [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]a. Neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal paiknevatest rakkudest kujuneb [[neuraalhari]]. Need rakud tekivad neuraalvallide piirkonnas ning pärast neuraaltoru sulgumist eralduvad neuraaltoru neuroepiteeli selgmisest osast. Neuraalharja rakud läbivad [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille käigus kaotavad nad epiteelkoele iseloomuliku tiheda rakkudevahelise seotuse ning omandavad võime migreeruda embrüos. Pärast eraldumist rändavad neuraalharja rakud mitmesse embrüo piirkonda ja moodustavad mitmesuguseid rakutüüpe. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid, sealhulgas [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid ja [[gliiarakk|gliiarakud]]. Lisaks tekivad neuraalharjast mitmed närvisüsteemivälised rakutüübid, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref>Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub nii rakkudevahelisest adhesioonist kui ka mitmesugustest signaaliülekanderadadest. Need mehhanismid määravad ektodermirakkude saatuse, reguleerivad neuraalplaadi piirkondade kujunemist ning osalevad neuraalplaadi voltumises ja neuraaltoru moodustumises. === Rakkudevaheline adhesioon === [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis aitavad säilitada kudede organiseeritust ja reguleerida rakkudevahelisi kontakte. [[N-kadheriin]] on närvisüsteemiga seotud kadheriin, mis aitab säilitada neuraalplaadi rakkude omavahelisi kontakte. Neuraalseteks rakkudeks kujunevad rakud avaldavad ka [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM), mis tugevdab rakkudevahelist adhesiooni. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i.<ref name="Gilbert" /> Kadheriine kodeerivate geenide [[ekspressioon|avaldumise]] muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel. === BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine === Neuraalplaadi kujunemist reguleerivad olulisel määral [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d). BMP-signaalid osalevad ektodermi saatuse määramises. [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[epidermis]]. Kui BMP4 signaal toimib tugevalt, omandavad ektodermirakud epidermise saatuse. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermil omandada neuraalse saatuse ja kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ning seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad näiteks [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]], mida sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need valgud blokeerivad BMP-signaali ning võimaldavad nende kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Mediaalses liigendkohas on fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See suurendab keskjoone rakkude painduvust ning võimaldab mediaalse liigendkoha kujunemist, mis on vajalik neuraalplaadi kõverdumiseks ja neuraaltoru moodustumiseks.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> Neuraalplaadi moodustumisel ei diferentseeru kogu neuraalse induktsiooni saanud ektoderm neuraalseks koeks. Osa rakke jääb BMP-signaalide toimel pinnaektodermiks, samal ajal kui BMP-signaali pärssimise tõttu omandavad teised rakud neuraalse saatuse ja moodustavad neuraalplaadi. === Neuraalplaadi piiriala ja transkriptsioonifaktorid === Neuraalplaadi ja ümbritseva ektodermi vaheline piiriala kujuneb mitmete signaalide ja [[transkriptsioonifaktor]]ite koostoimel. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid omandavad erilise saatuse, mis võimaldab neuraalharja kujunemist. Neuraalplaadi piiriala kujunemist reguleerivad mitmed transkriptsioonifaktorid, sealhulgas [[Distalless-5]], [[PAX3]] ja [[PAX7]]. Need valgud takistavad piiriala rakkude diferentseerumist täielikult neuraalplaadiks või pinnaektodermiks ning säilitavad nende võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele.<ref name="Gilbert" /> Nende tegurite toimel aktiveerub teine transkriptsioonifaktorite rühm – [[neuraalharja spetsifikaatorid]]. Need suunavad piiriala rakke diferentseeruma [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkudeks. Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mediolateraalses suunas mitmed arengut reguleerivad geenid. Nende hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]] geenide [[mRNA]]d ning nende kodeeritavad valgud [[MSX1]] ja [[MSX2]].<ref name="Liem">Karel F. Liem, Gabi Tremml, Henk Roelink, Thomas M. Jessell. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> Neuraalplaadi voltumise käigus muutub nende geenide avaldumine. Neuraalplaadi rostraalsetes (eesmistes) piirkondades ei toodeta enam PAX3 ega [[MSX]]-valke. Neuraaltoru sulgumise kaudaalsetes (tagumistes) piirkondades piirdub nende avaldumine peamiselt neuraalvallide külgmiste osadega.<ref name="Liem" /> Need muutused näitavad, et PAX- ja MSX-geenid osalevad neuraalplaadi rakkude diferentseerumise ja piirkondliku spetsialiseerumise reguleerimisel. == Muud loomad == Neuraaltoru sulgub eri loomaliikidel erinevalt. Kõige põhjalikumalt on seda uuritud inimesel, kanal ja kahepaiksetel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. [[Kana]]l algab neuraaltoru sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru üheaegselt, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. [[Vesilik]]u ja teiste [[kahepaiksed|kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksetel ei ole rakkude [[jagunemine]] neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Vesiliku embrüo rakud on suured ning [[munarebu]] ja [[pigmentatsioon]] võimaldavad neid üksteisest hõlpsasti eristada. Seetõttu on kahepaiksete embrüod olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel. Vesiliku embrüos pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ning painduvad keskjoone poole, moodustades neuraaltoru. Samal ajal väheneb neuraalplaadi apikaalse pinna pindala. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid plaadi paksus muutub alguses vähe. [[Hamburgeri-Hamiltoni staadiumid|Hamburgeri-Hamiltoni arengustaadiumide]] jooksul pakseneb neuraalplaat kuni ligikaudu staadiumideni HH6–HH7, mil see hakkab neuraaltoruks voltuma. Erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|Hiire]] embrüos on neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kumerus pöörduma vastupidiseks, kui neuraalplaat kokku rullub ja neuraaltoruks sulgub.<ref name="Jacobson" /> Liikidevahelised erinevused näitavad, et kuigi neurulatsiooni põhietapid on selgroogsetel sarnased, võivad neuraalplaadi kuju muutused, rakkude liikumine ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai tõsisema hoo sisse siis, kui hakati uurima ektodermi saatuse määramist ja selle suundumist neuraalsele arenguteele. Uurimis- ja laboratoorsete meetodite areng on toonud kaasa suuri edusamme neurulatsiooni ning neuraalplaadi arengu ja funktsiooni mõistmisel. Kasutatavad meetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimistöö eesmärkidest, kuid nende hulka kuuluvad muu hulgas rakkude märgistamine, [[in situ hübridisatsioon]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Selle meetodi puhul kasutatakse märgistatud [[DNA]] või [[RNA]] järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina ja on komplementaarne embrüos leiduva sihtmärgi [[mRNA]] järjestusega. Kui sond seondub komplementaarselt sihtmärgi mRNA-ga, võimaldab selle külge seotud märgis määrata geeni avaldumise piirkonna. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab tuvastada geenide avaldumise kindlaid piirkondi nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Isabelle Pineau. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide avaldumise uurimiseks. Kindlate geenide märgistamine võimaldab määrata täpse aja ja koha, kus geen aktiveerub, ning annab teavet selle geeni funktsiooni kohta arengus. === Immunofluorestsents === Sarnaselt ''in situ'' hübridisatsiooniga võimaldab ka [[immunofluorestsents]] uurida konkreetsete rakukomponentide rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata immunofluorestsentsis DNA või RNA järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]], mis seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga. See võimaldab visualiseerida raku biomolekulaarseid struktuure ning uurida arengus osalevate valkude paiknemist. Embrüogeneesi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi sageli samadel eesmärkidel nagu hübridisatsiooni – arengus osalevate valkude ning nende sünteesi ja kasutamise täpse aja ja koha jälgimiseks.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> Tänapäeval kombineeritakse immunofluorestsentsi sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, kasutades mitut tüüpi märgiseid. Selline kombinatsioon suurendab meetodi spetsiifilisust ning võimaldab uurida korraga mitme geeni ja valgu paiknemist ühes koes. === Rakkude siirdamine === Rakkude siirdamine embrüo arengu varajases staadiumis on andnud olulist informatsiooni raku [[determinatsioon]]i ja arengulise määratlemise kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on aidanud selgitada signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi ja teiste embrüonaalsete struktuuride normaalseks arenguks. Ektodermi ja neuraalsete struktuuride siirdamine on tehniliselt väga nõudlik protseduur: soovitud rakurühm eemaldatakse, märgistatakse ja siirdatakse seejärel embrüo teise piirkonda.<ref>S. S. Tan. Analysis of cranial neural crest cell migration and early fates in postimplantation rat chimaeras. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 98, nr 1, lk 21–58.</ref> [[Kannuskonn]]a ja kana embrüotega tehtud siirdamiskatsed on näidanud, et neuraalplaat ja sellega seotud embrüonaalsed piirkonnad mõjutavad teiste rakupiirkondade arengut. Need katsed on aidanud mõista embrüonaalset induktsiooni ja näidanud, et teatud rakupiirkonnad võivad suunata teiste kudede arengut. Näiteks on näidatud neuraalplaadi rolli [[plakoodieelne piirkond|plakoodieelse piirkonna]] kujunemisel. See piirkond koosneb ektodermirakkudest, mis on vajalikud mitmete meeleelundite arenguks.<ref>Andrew P. Bailey, Andrea Streit. Sensory Organs: Making and Breaking the Pre-Placodal Region. – ''Current Topics in Developmental Biology'', 2006, 72, lk 177.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] lq5qfn7yvos1vzjcdlzwsymstetdc1t 7194104 7194018 2026-07-17T07:15:11Z Andres 5 7194104 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusena eraldub neuraaltoru ümbritsevast ektodermist ning moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. Neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest kujuneb [[neuraalhari]]. Need rakud tekivad neuraalvallide piirkonnas ning pärast neuraaltoru sulgumist eralduvad neuraaltoru selgmisest ehk dorsaalsest osast. Neuraalharja rakud läbivad [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille käigus nõrgenevad nende kontaktid naaberrakkudega ning nad omandavad võime embrüos migreeruda. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud erinevatesse piirkondadesse ja moodustavad mitmesuguseid rakutüüpe. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[spina bifida]] või [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[kannuskonn]]a (''Xenopus'') sugulasel [[vöötvesilik]]ul (''Triturus''). Nad siirdasid ühe embrüo [[ürgsõlm]]e ehk [[dorsaalne blastopooriserv|dorsaalse blastopooriserva]] teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ning indutseeris täiendava [[neuraaltoru]] moodustumise. Seda piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uuringud näitasid, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas BMP-signaali pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks kordiini, nogiini ja follistatiini toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] cuetpluvwovjavqszx13blttvunse6r 7194111 7194104 2026-07-17T07:33:09Z Andres 5 /* Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine */ 7194111 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru ümbritsevast ektodermist ning moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse sageli ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. Delaminatsiooni ja epiteel-mesenhüüm-ülemineku ajastus varieerub liigiti. Need võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire (ja tõenäoliselt ka inimese) embrüos algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud erinevatesse piirkondadesse ja moodustavad mitmesuguseid rakutüüpe. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[spina bifida]] või [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[kannuskonn]]a (''Xenopus'') sugulasel [[vöötvesilik]]ul (''Triturus''). Nad siirdasid ühe embrüo [[ürgsõlm]]e ehk [[dorsaalne blastopooriserv|dorsaalse blastopooriserva]] teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ning indutseeris täiendava [[neuraaltoru]] moodustumise. Seda piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uuringud näitasid, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas BMP-signaali pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks kordiini, nogiini ja follistatiini toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] hegtbv6rjim945bbcrqx95na45pzpgl 7194113 7194111 2026-07-17T07:44:15Z Andres 5 /* Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine */ 7194113 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[spina bifida]] või [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[kannuskonn]]a (''Xenopus'') sugulasel [[vöötvesilik]]ul (''Triturus''). Nad siirdasid ühe embrüo [[ürgsõlm]]e ehk [[dorsaalne blastopooriserv|dorsaalse blastopooriserva]] teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ning indutseeris täiendava [[neuraaltoru]] moodustumise. Seda piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uuringud näitasid, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas BMP-signaali pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks kordiini, nogiini ja follistatiini toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] 8kjios0qmusncmlgsa0owmwsbkl7t5i 7194122 7194113 2026-07-17T07:58:42Z Andres 5 /* Neuraalplaadi paindumine */ 7194122 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[spina bifida]] või [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[kannuskonn]]a (''Xenopus'') sugulasel [[vöötvesilik]]ul (''Triturus''). Nad siirdasid ühe embrüo [[ürgsõlm]]e ehk [[dorsaalne blastopooriserv|dorsaalse blastopooriserva]] teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ning indutseeris täiendava [[neuraaltoru]] moodustumise. Seda piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uuringud näitasid, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas BMP-signaali pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks kordiini, nogiini ja follistatiini toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] ngtj5s8cq1xaa9s3tkbn856wxik72qu 7194144 7194122 2026-07-17T08:34:23Z Andres 5 7194144 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[spina bifida]] või [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] qqpe4mx0hmh60tbjrpmvocb3rzfa32z 7194182 7194144 2026-07-17T09:01:32Z Andres 5 /* Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine */ 7194182 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Inimesel algab neuraaltoru sulgumine embrüo keskosas ning levib sealt nii pea- kui ka sabasuunas. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib samuti mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[spina bifida]] või [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] 5yj0hqgjcbq0fnkprl0gzjuo1i3uasp 7194185 7194182 2026-07-17T09:03:34Z Andres 5 /* Muud loomad */ 7194185 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] nbm83rp0qdxc3abmzzwwvea72d048e8 7194232 7194185 2026-07-17T09:27:05Z Andres 5 /* Viited */ 7194232 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. Neuraalplaat on [[närvisüsteem]]i arengu varajane staadium. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] 1ccvhbb6psltkmsz1chvohvg3x8agjl 7194239 7194232 2026-07-17T09:32:47Z Andres 5 7194239 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüoloogia]]s ajutine embrüonaalne struktuur, millest kujuneb [[kesknärvisüsteem]] [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] embrüos. See tekib [[ektoderm]]ist [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] käigus [[kordomesoderm]]i, eelkõige [[seljakeelik]]u ja sellega seotud [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] signaalide toimel. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusena moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest areneb hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] mefxh3ki6ebitcfbv1i5qcxwcnztb3s 7194249 7194239 2026-07-17T09:52:20Z Andres 5 7194249 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüo]] ajutine struktuur, millest kujuneb [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[kesknärvisüsteem]]i alusstruktuur. See tekib [[ektoderm]]ist [[neuraalne induktsiooni|neuraalse induktsiooni]] käigus, Neuraalplaadi teket reguleerivad peamiselt [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] ja [[seljakeelik]]u [[keemiline signaal|signaalid]] ning mitme [[signaalirada|signaaliraja]], sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP-]], [[FGF-signaalirada|FGF-]] ja [[Wnt signaalirada]]de koostoime. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusel moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas epidermis. BMP-signaali pärssimine võimaldab ektodermirakkudel omandada neuraalse saatuse ning kujuneda [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] dfitevo1d3whuqn0upxgts6kg4a2ict 7194258 7194249 2026-07-17T10:10:45Z Andres 5 /* BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine */ 7194258 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüo]] ajutine struktuur, millest kujuneb [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[kesknärvisüsteem]]i alusstruktuur. See tekib [[ektoderm]]ist [[neuraalne induktsiooni|neuraalse induktsiooni]] käigus, Neuraalplaadi teket reguleerivad peamiselt [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] ja [[seljakeelik]]u [[keemiline signaal|signaalid]] ning mitme [[signaalirada|signaaliraja]], sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP-]], [[FGF-signaalirada|FGF-]] ja [[Wnt signaalirada]]de koostoime. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusel moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[marrasknahk]]. BMP-signaali vähenemine on oluline, et ektodermirakud omandaksid neuraalse saatuse ja kujuneksid [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. Neuraalne [[diferentseerumine]] sõltub ka teistest [[signaalirada]]dest ja [[transkriptsioonivõrgustik]]est. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] htb2mcenplds24jd6i1gcm48mp1sncz 7194268 7194258 2026-07-17T10:20:29Z Andres 5 /* BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine */ 7194268 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüo]] ajutine struktuur, millest kujuneb [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[kesknärvisüsteem]]i alusstruktuur. See tekib [[ektoderm]]ist [[neuraalne induktsiooni|neuraalse induktsiooni]] käigus, Neuraalplaadi teket reguleerivad peamiselt [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] ja [[seljakeelik]]u [[keemiline signaal|signaalid]] ning mitme [[signaalirada|signaaliraja]], sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP-]], [[FGF-signaalirada|FGF-]] ja [[Wnt signaalirada]]de koostoime. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusel moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[marrasknahk]]. BMP-signaali vähenemine on oluline, et ektodermirakud omandaksid neuraalse saatuse ja kujuneksid [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. Neuraalne [[diferentseerumine]] sõltub ka teistest [[signaalirada]]dest ja [[transkriptsioonivõrgustik]]est. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> Varased saatusekaardistamise katsed mudelorganismidel, eriti kahepaiksetel, näitasid, et gastrulatsiooni järel jaguneb ektoderm piirkondadeks, millest kujunevad neuraalne ektoderm ja pinnaektoderm. Kahepaiksete embrüotes on hinnatud, et nende piirkondade suurus võib olla ligikaudu võrdne, kuid täpne jaotus sõltub liigist ja embrüo arenguetapist. See ei tähenda, nagu kogu ektodermist muutuks pool neuraalseks koeks, vaid et neuraalse saatusega rakud pärinevad kindlast ektodermi piirkonnast. BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis säilitavad kudede organiseeritust ja reguleerivad rakkudevahelisi kontakte. Neuraalse saatuse omandanud rakud hakkavad avaldama [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM). Need molekulid aitavad säilitada neuraalplaadi rakkudevahelisi kontakte ja toetavad neuraalse koe organiseerumist. Ektodermirakud toodavad neuraalplaadi arengu ajal ka [[E-kadheriin]]i. Kadheriine kodeerivate geenide avaldumise muutused mõjutavad rakkude adhesiooni ning on olulised neuraalplaadi voltumisel ja [[neuraaltoru]] moodustumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] ag3cam1r21z2x054qtvt2ykggp04di0 7194276 7194268 2026-07-17T10:37:44Z Andres 5 /* Rakkudevaheline adhesioon */ 7194276 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüo]] ajutine struktuur, millest kujuneb [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[kesknärvisüsteem]]i alusstruktuur. See tekib [[ektoderm]]ist [[neuraalne induktsiooni|neuraalse induktsiooni]] käigus, Neuraalplaadi teket reguleerivad peamiselt [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] ja [[seljakeelik]]u [[keemiline signaal|signaalid]] ning mitme [[signaalirada|signaaliraja]], sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP-]], [[FGF-signaalirada|FGF-]] ja [[Wnt signaalirada]]de koostoime. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusel moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[marrasknahk]]. BMP-signaali vähenemine on oluline, et ektodermirakud omandaksid neuraalse saatuse ja kujuneksid [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. Neuraalne [[diferentseerumine]] sõltub ka teistest [[signaalirada]]dest ja [[transkriptsioonivõrgustik]]est. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> Varased saatusekaardistamise katsed mudelorganismidel, eriti kahepaiksetel, näitasid, et gastrulatsiooni järel jaguneb ektoderm piirkondadeks, millest kujunevad neuraalne ektoderm ja pinnaektoderm. Kahepaiksete embrüotes on hinnatud, et nende piirkondade suurus võib olla ligikaudu võrdne, kuid täpne jaotus sõltub liigist ja embrüo arenguetapist. See ei tähenda, nagu kogu ektodermist muutuks pool neuraalseks koeks, vaid et neuraalse saatusega rakud pärinevad kindlast ektodermi piirkonnast. BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis hoiavad rakke koos ja aitavad säilitada kudede ehitust. Neuraalse saatuse omandamisel muutub ektodermirakkudes adhesioonimolekule kodeerivate geenide avaldumine. Neuraalse ektodermi rakkudes suureneb neuraalplaadi kujunemise ajal [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM) avaldumine, [[pinnaektoderm]]is aga säilib ülekaalus [[E-kadheriin]]. Selline adhesioonimolekulide ümberkorraldus aitab kujundada neuraalse ektodermi ja pinnaektodermi erinevaid adhesiooniomadusi ning on oluline neuraalplaadi voltumisel, [[neuraaltoru]] moodustumisel ja hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkude eraldumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi ja hilisema [[neuraaltoru]] ventraalse piirkonna kujunemises. SHH-d sekreteerib algselt eelkõige [[seljakeelik]]. Pärast neuraaltoru moodustumist hakkab seda tootma ka neuraaltoru ventraalne osa, millest kujuneb [[põrandaplaat]] (''floor plate''). SHH-signaali tugevus ja kestus määravad ventraalsete närvisüsteemi piirkondade arengulise saatuse. Tugev SHH-signaal soodustab ventraalsete närvirakkude diferentseerumist, sealhulgas [[motoorne neuron|motoorsete neuronite]] ja [[interneuron]]ide eellaste kujunemist. SHH vastandub dorsaalset piirkonda mõjutavatele signaalidele ning aitab kujundada neuraaltoru dorsoventraalset telge. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] 0qc231gjvoqqit81hr8gmpl89342rv2 7194283 7194276 2026-07-17T10:51:09Z Andres 5 /* SHH-signaal ja neuraalplaadi ventraalne spetsifikatsioon */ 7194283 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüo]] ajutine struktuur, millest kujuneb [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[kesknärvisüsteem]]i alusstruktuur. See tekib [[ektoderm]]ist [[neuraalne induktsiooni|neuraalse induktsiooni]] käigus, Neuraalplaadi teket reguleerivad peamiselt [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] ja [[seljakeelik]]u [[keemiline signaal|signaalid]] ning mitme [[signaalirada|signaaliraja]], sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP-]], [[FGF-signaalirada|FGF-]] ja [[Wnt signaalirada]]de koostoime. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusel moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[marrasknahk]]. BMP-signaali vähenemine on oluline, et ektodermirakud omandaksid neuraalse saatuse ja kujuneksid [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. Neuraalne [[diferentseerumine]] sõltub ka teistest [[signaalirada]]dest ja [[transkriptsioonivõrgustik]]est. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> Varased saatusekaardistamise katsed mudelorganismidel, eriti kahepaiksetel, näitasid, et gastrulatsiooni järel jaguneb ektoderm piirkondadeks, millest kujunevad neuraalne ektoderm ja pinnaektoderm. Kahepaiksete embrüotes on hinnatud, et nende piirkondade suurus võib olla ligikaudu võrdne, kuid täpne jaotus sõltub liigist ja embrüo arenguetapist. See ei tähenda, nagu kogu ektodermist muutuks pool neuraalseks koeks, vaid et neuraalse saatusega rakud pärinevad kindlast ektodermi piirkonnast. BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis hoiavad rakke koos ja aitavad säilitada kudede ehitust. Neuraalse saatuse omandamisel muutub ektodermirakkudes adhesioonimolekule kodeerivate geenide avaldumine. Neuraalse ektodermi rakkudes suureneb neuraalplaadi kujunemise ajal [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM) avaldumine, [[pinnaektoderm]]is aga säilib ülekaalus [[E-kadheriin]]. Selline adhesioonimolekulide ümberkorraldus aitab kujundada neuraalse ektodermi ja pinnaektodermi erinevaid adhesiooniomadusi ning on oluline neuraalplaadi voltumisel, [[neuraaltoru]] moodustumisel ja hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkude eraldumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi kõhtmine spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi piirkondlikus spetsifikatsioonis ja määrab selle kõhtmiste osade arengulise saatuse. SHH-d sekreteerib embrüonaalse arengu varajases järgus eelkõige [[seljakeelik]], mis paikneb neuraalplaadi all. Seljakeelikust lähtuv SHH-signaal mõjutab selle kohal paikneva neuraalse ektodermi diferentseerumist ning aitab kujundada neuraalplaadi keskjoone ja kõhtmiste piirkondade identiteeti. SHH-signaali tugevus ja kestus mõjutavad neuraalplaadi rakkude arengulist saatust. Erineva tugevusega SHH-signaalid osalevad hiljem neuraaltoru kõhtmiste piirkondade, sealhulgas [[alusplaat|alusplaadi]] ja motoorsete neuronite eellaste kujunemises. SHH toimib koos teiste signaalmolekulidega, eriti selgmist piirkonda mõjutavate BMP- ja Wnt-signaalidega, ning nende vastastikune toime aitab kujundada neuraalplaadi ja sellest areneva neuraaltoru dorsoventraalset mustrit. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid tekivad neuraalplaadi läheduses paiknevast ektodermist ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] 8qq53p1lqrh1scbqyhqwqhqlwagbirf 7194285 7194283 2026-07-17T10:53:52Z Andres 5 /* Plakoodid */ 7194285 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüo]] ajutine struktuur, millest kujuneb [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[kesknärvisüsteem]]i alusstruktuur. See tekib [[ektoderm]]ist [[neuraalne induktsiooni|neuraalse induktsiooni]] käigus, Neuraalplaadi teket reguleerivad peamiselt [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] ja [[seljakeelik]]u [[keemiline signaal|signaalid]] ning mitme [[signaalirada|signaaliraja]], sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP-]], [[FGF-signaalirada|FGF-]] ja [[Wnt signaalirada]]de koostoime. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusel moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[marrasknahk]]. BMP-signaali vähenemine on oluline, et ektodermirakud omandaksid neuraalse saatuse ja kujuneksid [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. Neuraalne [[diferentseerumine]] sõltub ka teistest [[signaalirada]]dest ja [[transkriptsioonivõrgustik]]est. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> Varased saatusekaardistamise katsed mudelorganismidel, eriti kahepaiksetel, näitasid, et gastrulatsiooni järel jaguneb ektoderm piirkondadeks, millest kujunevad neuraalne ektoderm ja pinnaektoderm. Kahepaiksete embrüotes on hinnatud, et nende piirkondade suurus võib olla ligikaudu võrdne, kuid täpne jaotus sõltub liigist ja embrüo arenguetapist. See ei tähenda, nagu kogu ektodermist muutuks pool neuraalseks koeks, vaid et neuraalse saatusega rakud pärinevad kindlast ektodermi piirkonnast. BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis hoiavad rakke koos ja aitavad säilitada kudede ehitust. Neuraalse saatuse omandamisel muutub ektodermirakkudes adhesioonimolekule kodeerivate geenide avaldumine. Neuraalse ektodermi rakkudes suureneb neuraalplaadi kujunemise ajal [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM) avaldumine, [[pinnaektoderm]]is aga säilib ülekaalus [[E-kadheriin]]. Selline adhesioonimolekulide ümberkorraldus aitab kujundada neuraalse ektodermi ja pinnaektodermi erinevaid adhesiooniomadusi ning on oluline neuraalplaadi voltumisel, [[neuraaltoru]] moodustumisel ja hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkude eraldumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi kõhtmine spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi piirkondlikus spetsifikatsioonis ja määrab selle kõhtmiste osade arengulise saatuse. SHH-d sekreteerib embrüonaalse arengu varajases järgus eelkõige [[seljakeelik]], mis paikneb neuraalplaadi all. Seljakeelikust lähtuv SHH-signaal mõjutab selle kohal paikneva neuraalse ektodermi diferentseerumist ning aitab kujundada neuraalplaadi keskjoone ja kõhtmiste piirkondade identiteeti. SHH-signaali tugevus ja kestus mõjutavad neuraalplaadi rakkude arengulist saatust. Erineva tugevusega SHH-signaalid osalevad hiljem neuraaltoru kõhtmiste piirkondade, sealhulgas [[alusplaat|alusplaadi]] ja motoorsete neuronite eellaste kujunemises. SHH toimib koos teiste signaalmolekulidega, eriti selgmist piirkonda mõjutavate BMP- ja Wnt-signaalidega, ning nende vastastikune toime aitab kujundada neuraalplaadi ja sellest areneva neuraaltoru dorsoventraalset mustrit. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid kujunevad [[preplakoodipiirkoodi|preplakoodipiirkonnast]], mis paikneb neuraalplaadi piiriala ja pinnaektodermi vahel. ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Meetodis kasutatakse märgistatud [[DNA]]- või [[RNA]]-järjestust, mis toimib [[antisenss-mRNA]] sondina. See sond on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega ning seondub sellega, kui vastav mRNA esineb embrüo rakkudes. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] ikkt8qhcdw6h942mlhdb43utuzj4ke6 7194286 7194285 2026-07-17T10:58:00Z Andres 5 /* Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine */ 7194286 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi|Närvitoru moodustumine neuraalplaadist (lilla) neurulatsiooni käigus]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[embrüo]] ajutine struktuur, millest kujuneb [[keelikloom]]ade, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[kesknärvisüsteem]]i alusstruktuur. See tekib [[ektoderm]]ist [[neuraalne induktsiooni|neuraalse induktsiooni]] käigus, Neuraalplaadi teket reguleerivad peamiselt [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] ja [[seljakeelik]]u [[keemiline signaal|signaalid]] ning mitme [[signaalirada|signaaliraja]], sealhulgas [[BMP signaalirada|BMP-]], [[FGF-signaalirada|FGF-]] ja [[Wnt signaalirada]]de koostoime. Neuraalplaadi edasise arengu käigus toimub [[primaarne neurulatsioon]], mille tulemusel moodustub [[neuraaltoru]]. Sellest arenevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[võrkkest]]. == Moodustumine == Neuraalplaadi moodustumise ajal koosneb embrüo kolmest [[looteleht|lootelehest]]: [[ektoderm]]ist, [[mesoderm]]ist ja [[endoderm]]ist. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] kraniaalsest ehk eesmisest otsast, täpsemalt [[ürgsõlm]]est kraniaalsemal paiknev ektoderm pakseneb ja lameneb. Selle tulemusena kujuneb neuraalplaat. Seda protsessi nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. Ektodermirakud muutuvad selle käigus piklikeks sambakujulisteks rakkudeks: nad pikenevad ja kitsenevad ning omandavad neuraalse saatuse. Nendest kujuneb [[neuroepiteel]], mis moodustab hiljem kesknärvisüsteemi eellasrakulise aluse. Neuraalplaat koosneb [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakkudest]], mis on kesknärvisüsteemi [[närvikude|närvikoe]] eellasrakud. Neuraalplaati ümbritsevad ektodermirakud jäävad peamiselt [[pinnaektoderm]]i eellasteks ning neist kujuneb hiljem muu hulgas [[epidermis]]. Neuraalplaadi arengut reguleerivad mitmesugused [[signaalmolekul]]id ja [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud. Olulised arenguregulaatorid on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Sonic hedgehog]] (SHH) ning [[kadheriinid]]. == BMP-signaal ja neuraalse saatuse määramine == [[Luu morfogeneetiline valk 4]] ([[BMP4]]) osaleb ektodermi saatuse määramises. Tugev BMP4-signaal soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[pinnaektoderm]]iks, millest kujuneb muu hulgas [[marrasknahk]]. BMP-signaali vähenemine on oluline, et ektodermirakud omandaksid neuraalse saatuse ja kujuneksid [[neuraalne ektoderm|neuraalseks ektodermiks]] ja seejärel neuraalplaadiks. Neuraalne [[diferentseerumine]] sõltub ka teistest [[signaalirada]]dest ja [[transkriptsioonivõrgustik]]est. BMP4 toimet pärsivad mitmed valgud, sealhulgas [[kordiin]] (Chordin), [[nogiin]] (Noggin, NOG) ja [[follistatiin]]. Neid sekreteerivad [[seljakeelik]]u ja selle ümbruses paikneva [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] rakud. Need inhibiitorid vähendavad BMP-signaali aktiivsust ning võimaldavad seljakeeliku kohal paikneval ektodermil diferentseeruda neuraalplaadiks.<ref>Wilson PA, Lagna G, Suzuki A, Hemmati-Brivanlou A. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997.</ref> Varased saatusekaardistamise katsed mudelorganismidel, eriti kahepaiksetel, näitasid, et gastrulatsiooni järel jaguneb ektoderm piirkondadeks, millest kujunevad neuraalne ektoderm ja pinnaektoderm. Kahepaiksete embrüotes on hinnatud, et nende piirkondade suurus võib olla ligikaudu võrdne, kuid täpne jaotus sõltub liigist ja embrüo arenguetapist. See ei tähenda, nagu kogu ektodermist muutuks pool neuraalseks koeks, vaid et neuraalse saatusega rakud pärinevad kindlast ektodermi piirkonnast. BMP-signaali vahendavad muu hulgas [[SMAD]]-valgud. Nende aktiivsus erineb neuraalplaadi eri piirkondades. Näiteks on mediaalse liigendkoha piirkonnas fosforüülitud SMAD1/5/8 (pSMAD1/5/8) tase madalam kui neuraalplaadi külgmistes osades. See erinevus aitab kujundada piirkondi, mis osalevad hilisemas neuraalplaadi voltumises.<ref>Dae S. Eom, Smita Amarnath, Seema Agarwala. Apicobasal Polarity and neural tube closure. – ''Development, Growth & Differentiation'', 2012, 55(1), lk 164–172.</ref> == Rakkudevaheline adhesioon == [[Kadheriinid]] on [[rakkudevaheline adhesioon|rakkudevahelist adhesiooni]] vahendavad valgud, mis hoiavad rakke koos ja aitavad säilitada kudede ehitust. Neuraalse saatuse omandamisel muutub ektodermirakkudes adhesioonimolekule kodeerivate geenide avaldumine. Neuraalse ektodermi rakkudes suureneb neuraalplaadi kujunemise ajal [[N-kadheriin]]i ja [[närvirakkude adhesioonimolekul]]i (NCAM) avaldumine, [[pinnaektoderm]]is aga säilib ülekaalus [[E-kadheriin]]. Selline adhesioonimolekulide ümberkorraldus aitab kujundada neuraalse ektodermi ja pinnaektodermi erinevaid adhesiooniomadusi ning on oluline neuraalplaadi voltumisel, [[neuraaltoru]] moodustumisel ja hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkude eraldumisel.<ref name="Gilbert">Gilbert SF. ''Developmental Biology''. 9th ed. Sinauer Associates, Sunderland, Mass., 2010, lk 333–338.</ref> == Osalemine primaarses neurulatsioonis == [[Fail:Gray16.png|pisi|Neurulatsiooni käigus kerkivad [[neuraalvallid]]. Koera embrüo järjestikused lõiked]] Neuraalplaat osaleb [[primaarne neurulatsioon|primaarses neurulatsioonis]], mille käigus moodustub [[neuraaltoru]]. Selle protsessi käigus muutub lame neuraalplaat ruumiliseks struktuuriks, mille keskosast kujuneb suletud neuraaltoru. Primaarse neurulatsiooni võib jaotada neljaks põhietapiks: # neuraalplaadi moodustumine; # neuraalplaadi paindumine; # [[neuraalvall]]ide ehk neuraalvoltide lähenemine ja ühinemine; # neuraaltoru sulgumine. Neuraalplaadi külgmised piirkonnad kerkivad embrüo pinnast eemale ja moodustavad [[neuraalvall]]id. Need lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad, mille tulemusena kujuneb neuraaltoru. Neuraaltorusse jäävatest neuroepiteelirakkudest kujunevad hiljem peaaju, seljaaju ja võrkkest.<ref name="Gilbert" /> Primaarses neurulatsioonis jaguneb ektoderm kolmeks peamiseks rakupopulatsiooniks: * [[neuraaltoru]] rakud, millest kujuneb kesknärvisüsteem; * [[pinnaektoderm]]i rakud, millest kujuneb peamiselt [[marrasknahk]]; * [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud, mis tekivad neuraalplaadi ja pinnaektodermi piirialal. == Neuraalplaadi paindumine == Neuraalplaadi paindumine toimub spetsiaalsete paindepiirkondade ehk [[liigendkoht]]ade (''hinge points'') kujunemise kaudu. Need on piirkonnad, kus [[neuroepiteel]]irakkude kuju muutused põhjustavad kogu koe kontrollitud kõverdumise ja aitavad kaasa [[neuraaltoru]] moodustumisele. Neuraalplaadi keskjoonel kujuneb [[mediaalne liigendkoht]] (MHP – ''median hinge point''). Selle piirkonna rakud paiknevad otse [[seljakeelik]]u kohal ning on sellega seotud. Seljakeelikust lähtuvad signaalid mõjutavad nende rakkude kuju, adhesiooni ja mehaanilisi omadusi. Mediaalse liigendkoha rakud läbivad [[apikaalne ahenemine|apikaalse ahenemise]]. Selle käigus väheneb raku apikaalse ehk embrüo pinnale suunatud osa laius, samal ajal kui basaalne osa jääb suhteliselt laiemaks. Selle tulemusena omandavad rakud kiilukujulise kuju. Apikaalne ahenemine toimub raku apikaalses piirkonnas paikneva kontraktiilse [[aktiin]]i ja [[müosiin]]i sisaldava võrgustiku ehk [[apikaalne aktomüosiinivöö|apikaalse aktomüosiinivöö]] (''apical actomyosin belt'') toimel. Müosiin on [[motoorvalk]], mille molekulid seonduvad [[aktiinifilament]]idega. [[ATP hüdrolüüs]]il vabanevat energiat kasutades muudavad müosiinimolekulid oma kuju ja tekitavad jõu, mis põhjustab aktiinifilamentide nihkumist üksteise suhtes. Aktiinifilamendid ise ei lühene, vaid nende omavaheline paigutus muutub. Selle tulemusena muutub aktomüosiinivöö kompaktsemaks ning neuroepiteeliraku apikaalne pind väheneb. Paljude mediaalse liigendkoha rakkude samaaegne apikaalne ahenemine põhjustab neuraalplaadi keskosa sissepoole vajumise. Keskosa vajumine muudab lameplaadilise struktuuri kausjaks ning tõstab neuraalplaadi külgmised osad ülespoole. Nendest kujunevad [[neuraalvall]]id ehk neuraalvoldid, mis lähenevad hiljem keskjoonele ja ühinevad. Mediaalne liigendkoht ei moodusta neuraalvalle, vaid toimib keskse paindepiirkonnana, mille ümber neuraalplaat voltuma hakkab. Lisaks mediaalsele liigendkohale kujunevad neuraalplaadi külgmistes piirkondades [[dorsolateraalne liigendkoht|dorsolateraalsed liigendkohad]] (DLHP – ''dorsolateral hinge points''). Need piirkonnad aitavad kaasa neuraalvallide tõusmisele, nende pöördumisele keskjoone suunas ja neuraaltoru lõplikule sulgumisele. Dorsolateraalsete liigendkohtade rakud muutuvad samuti kiilukujuliseks. Nende kuju muutused soodustavad neuraalvoltide lähestikku liikumist ja keskjoonel ühinemist. Liigendkohtade kujunemine võib osalt tuleneda ka välistest jõududest — mesodermi ja mitteneuraalse ektodermi laienemisest ja neuraalplaadi adhesioonist seljakeelikuga.<ref>Veerle de Goederen, Roman Vetter, Katie McDole, Dagmar Iber. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2022, kd 119, nr 20.</ref> [[Seljakeelik]]u olemasolu on mediaalse liigendkoha normaalseks kujunemiseks hädavajalik. Kui seljakeelik puudub või selle signaalid on häiritud, ei toimu neuraalplaadi keskosa normaalset paindumist ning neuraaltoru moodustumine võib ebaõnnestuda.<ref>Smith JL, Schoenwolf GC. Notochordal induction of cell wedging in the chicken neural plate and its role in neural tube formation. – ''Journal of Experimental Zoology'', 1989.</ref> Seljakeeliku ja neuraalplaadi vastastikune toime ühendab molekulaarsed signaalid ja mehaanilised jõud, mis kujundavad varajase närvisüsteemi alusstruktuuri. == Neuraaltoru sulgumine ja neuraalharja kujunemine == Neuraaltoru sulgumine toimub siis, kui [[neuraalvall]]id lähenevad keskjoonele, puutuvad kokku ja ühinevad. Selle tulemusel eraldub neuraaltoru üjejäänud ektodermist ja moodustub kesknärvisüsteemi varajane alusstruktuur. Selgroogsetel algab neuraaltoru sulgumine enamasti mitmest arenguliselt määratud sulgumiskohast. Klassikalise seisukoha järgi algab inimese neuraaltoru sulgumine umbes [[rombaju]] ja [[seljaaju]] ülemineku piirkonnas, kust sulgumine levib nii kraniaalselt kui ka kaudaalselt. Seda nimetatakse sageli [[mitme sulgumiskoha mudel]]iks (''multiple closure sites model''): inimesel on sulgumisel mitu alguspunkti, mis sulguvad kindlas järjestuses.<ref>Van Allen MI, Kalousek DK, Chernoff GF, Juriloff D, Harris M, McGillivray BC, Yong SL, Langlois S, MacLeod PM, Chitayat D, Friedman JM, Wilson RD, McFadden D, Pantzar J, Ritchie S, Hall JG. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''American Journal of Medical Genetics'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743.</ref><ref>Nakatsu T, Uwabe C, Shiota K. Neural tube closure in humans initiates at multiple sites: Evidence from human embryos and implications for the pathogenesis of neural tube defects. – ''Anatomy and Embryology'' (Berl), 2000, kd 201, nr 6, lk 455–466.</ref> Van Allen jt kirjeldasid selle mudeli põhjal viit peamist sulgumiskohta ja seostasid nende häireid erinevate [[neuraaltoru defekt]]idega. See mudel on kahtluse alla seatud. De Bakker jt (2017)<ref>de Bakker BS, de Jong KH, Hagoort J, Oostra RJ, Moorman AFM. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999.</ref> leidsid, et vähemalt mõnes piirkonnas võib sulgumine toimuda pideva lainena ühest alguskohast. Hiljem sulguvad [[eesmine neuropoor|eesmine]] ja [[tagumine neuropoor]]. Neuraaltorusse jäävad [[neuroepiteel]]irakud jätkavad jagunemist ja diferentseerumist. Nendest kujunevad hiljem [[peaaju]], [[seljaaju]] ning nendega seotud struktuurid, sealhulgas [[võrkkest]]. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakud kujunevad neuraalplaadi ja [[pinnaektoderm]]i piirialal paiknevatest rakkudest. Need rakud tekivad [[neuraalvall]]ide piirkonnas, kus neuraalne ektoderm kohtub pinnaektodermiga. Neuraalharja kujunemise käigus läbivad rakud [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u, mille tõttu nende kontaktid naaberrakkudega nõrgenevad ja nad omandavad võime embrüos migreeruda. Seda protsessi nimetatakse ka [[delaminatsioon]]iks, sest rakud eralduvad neuroepiteelist ja lahkuvad algsest koest. [[Neuraalhari|Neuraalharja]] rakkude [[delaminatsioon]]i ja [[epiteel-mesenhüüm-üleminek]]u ajastus varieerub liigiti. Need protsessid võivad toimuda enne [[neuraaltoru]] sulgumist, selle ajal või pärast sulgumist. Hiire embrüos (ja tõenäoliselt ka inimesel) algab [[kraniaalne neuraalhari|kraniaalse neuraalharja]] rakkude eraldumine juba siis, kui neuraaltoru on veel avatud. Hiire neuraalharja rakud teevad läbi kiire mesenhümaalse ülemineku ja alustavad migratsiooni enne neuraaltoru sulgumist. Kana embrüos langeb neuraalharja rakkude eraldumine ligikaudu kokku neuraalvallide ühinemisega. [[Kannuskonn]]a embrüos toimub ulatuslik neuraalharja rakkude delaminatsioon juba enne, kui neuraaltoru on täielikult sulgunud. Pärast eraldumist liiguvad neuraalharja rakud eri piirkondadesse ja moodustavad mitmesugust tüüpi rakke. Nendest kujunevad muu hulgas [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsed ja autonoomsed neuronid, [[gliiarakk|gliiarakud]] ning närvisüsteemivälised rakud, näiteks [[melanotsüüt|melanotsüüdid]].<ref name="Wolpert">Wolpert L. ''Principles of Development'', 1998.</ref> == Rakusignalisatsioon ja olulised valgud == Neuraalplaadi areng sõltub mitmete signaaliradade koostoimest, mis määravad ektodermirakkude saatuse, kujundavad neuraalplaadi eri piirkondi ning reguleerivad selle edasist arengut neuraaltoruks. Olulised arengusignaalid on muu hulgas [[Sonic hedgehog]] (SHH), [[luu morfogeneetilised valgud]] (BMP-d), [[Wnt-signaalirada|Wnt]]- ja [[fibroblasti kasvufaktor]]i (FGF) signaalid. Nende signaalide ruumiline ja ajaline erinevus võimaldab kujundada kesknärvisüsteemi erinevaid piirkondi. === SHH-signaal ja neuraalplaadi kõhtmine spetsifikatsioon === [[Sonic hedgehog]] ([[SHH]]) on oluline signaalmolekul, mis osaleb neuraalplaadi piirkondlikus spetsifikatsioonis ja määrab selle kõhtmiste osade arengulise saatuse. SHH-d sekreteerib embrüonaalse arengu varajases järgus eelkõige [[seljakeelik]], mis paikneb neuraalplaadi all. Seljakeelikust lähtuv SHH-signaal mõjutab selle kohal paikneva neuraalse ektodermi diferentseerumist ning aitab kujundada neuraalplaadi keskjoone ja kõhtmiste piirkondade identiteeti. SHH-signaali tugevus ja kestus mõjutavad neuraalplaadi rakkude arengulist saatust. Erineva tugevusega SHH-signaalid osalevad hiljem neuraaltoru kõhtmiste piirkondade, sealhulgas [[alusplaat|alusplaadi]] ja motoorsete neuronite eellaste kujunemises. SHH toimib koos teiste signaalmolekulidega, eriti selgmist piirkonda mõjutavate BMP- ja Wnt-signaalidega, ning nende vastastikune toime aitab kujundada neuraalplaadi ja sellest areneva neuraaltoru dorsoventraalset mustrit. === Neuraalplaadi piiriala ja neuraalharja kujunemine === Neuraalplaadi ja ümbritseva [[pinnaektoderm]]i vahele kujuneb arenguline piiriala. Selle piirkonna rakud ei diferentseeru täielikult ei neuraalplaadi ega pinnaektodermi rakkudeks, vaid säilitavad erilise arengupotentsiaali. Sellest piirialast kujunevad hiljem [[neuraalhari|neuraalharja]] rakud. Neuraalharja arengut reguleerivad mitmed [[transkriptsioonifaktor]]id, sealhulgas [[PAX3]], [[PAX7]], [[MSX1]] ja [[MSX2]]. Need tegurid säilitavad piiriala rakkude võime reageerida täiendavatele arengusignaalidele ning võimaldavad aktiveerida neuraalharja spetsifikatsiooniga seotud geene. Neuraalharja rakud omandavad pärast neuraaltoru sulgumist migratsioonivõime ja diferentseeruvad mitmesugusteks rakutüüpideks, sealhulgas piirdenärvisüsteemi neuroniteks ja gliiarakkudeks. === PAX- ja MSX-geenide roll === Värskelt moodustunud neuraalplaadis avalduvad mitmed arengut reguleerivad geenid, mille hulka kuuluvad [[PAX3]] ja [[MSX1]]. Nende geenide kodeeritud valgud osalevad neuraalplaadi piirkondade kujunemise ja diferentseerumise reguleerimises. PAX- ja MSX-valkude avaldumine ei ole kogu neuraalplaadis ühesugune. Nende paiknemine muutub neuraalplaadi voltumise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Eesmistes ehk rostraalsetes piirkondades väheneb või kaob mitmete nende geenide avaldumine, samal ajal kui tagumistes ehk kaudaalsetes piirkondades säilib nende avaldumine peamiselt neuraalvallide ja piirialade piirkonnas. Need erinevused aitavad kujundada neuraaltoru piirkondlikku organisatsiooni ning määravad hilisemate närvisüsteemi struktuuride arengulise saatuse.<ref name="Gilbert" /><ref name="Liem">Liem KF, Tremml G, Roelink H, Jessell TM. Dorsal differentiation of neural plate cells induced by BMP-mediated signals from epidermal ectoderm. – ''Cell'', 1995, 82(6):969–979.</ref> == Plakoodid == [[Plakood]]id on embrüonaalsed [[epiteel]]i paksendid, mis kujunevad pea piirkonna ektodermis ning osalevad mitmete pea struktuuride arengus. Osa plakoodidest on [[neurogeenne plakood|neurogeensed plakoodid]], mille rakkudest kujunevad [[meeleelund]]itega seotud neuronid ning [[kraniaalnärv]]idega seotud [[ganglion]]id. Neurogeensed plakoodid kujunevad [[preplakoodipiirkoodi|preplakoodipiirkonnast]], mis paikneb neuraalplaadi piiriala ja pinnaektodermi vahel. ning neil on koos [[neuraalhari|neuraalharjaga]] oluline roll pea piirkonna närvisüsteemi arengus. Kuigi neuraalplaat moodustab peamiselt [[kesknärvisüsteem]]i, annavad plakoodid ja neuraalhari alguse mitmetele pea piirkonna närvisüsteemi struktuuridele. Seetõttu käsitletakse neid sageli koos neuraalplaadi arenguga seotud piirkondadena.<ref name="NBK53171">Saint-Jeannet J-P. Induction and Segregation of the Vertebrate Cranial Placodes. – Morgan & Claypool Life Sciences, 2010.</ref> Plakoodide kujunemist reguleerivad neuraalplaadi, piiriala ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Nende areng sõltub mitme signaaliraja, sealhulgas BMP-, FGF- ja Wnt-signaalide koostoimest. == Muud loomad == Neuraalplaadi arengut ja [[neuraaltoru]] sulgumist on kõige põhjalikumalt uuritud [[inimene|inimesel]], [[kana]]l, [[hiir]]el ja [[kahepaiksed|kahepaiksetel]]. Kuigi [[neurulatsioon]]i põhietapid on [[selgroogsed|selgroogsetel]] üldjoontes sarnased, erinevad protsessi üksikasjad liikide vahel. Kanadel algab sulgumine tulevase [[keskaju]] piirkonnas ja levib mõlemas suunas.<ref name="Gilbert" /> Lindudel ja imetajatel ei sulgu kogu neuraaltoru korraga, vaid sulgumine toimub mitmes järjestikuses piirkonnas, mis hiljem ühinevad. Sulgumisprotsessi häired võivad põhjustada [[neuraaltoru defekt]]e, näiteks [[lülilõhestumus]] ja [[anentsefaalia]]. [[Kahepaiksed|Kahepaiksete]] embrüotes erineb neuraalplaadi kujunemine mõnevõrra lindude ja imetajate omast. Kahepaiksete embrüod on olnud olulised mudelid neuraalplaadi kuju muutuste ja rakkude liikumise uurimisel, sest nende suured rakud ja väliselt nähtav pigmentatsioon võimaldavad jälgida arenguprotsesse. [[Vesilik]]u ja teiste kahepaiksete embrüotes ei ole rakkude jagunemine neuraalplaadi [[morfogenees]]i peamine liikumapanev tegur. Olulist rolli mängivad rakkude kuju muutused, ümberpaiknemine ja koe mehaanilised omadused. Kahepaiksetel pikeneb neuraalplaat neurulatsiooni ajal ligikaudu kaks korda. Samal ajal väheneb selle apikaalne laius ja suureneb paksus.<ref name="Jacobson">Jacobson AG. Experimental Analyses of the Shaping of the Neural Plate and Tube. – ''American Zoologist'', 1991, 31(4):628–643.</ref> Neuraalplaadi ääred kerkivad selgmises suunas ja painduvad keskjoone poole, moodustades neuraalvoldid. Samal ajal muutub neuraalplaadi kuju ning selle lame pindmine struktuur kujuneb torujaks. Ka kana embrüos pikeneb neuraalplaat ja selle apikaalne laius väheneb, kuid erinevalt kahepaiksetest suureneb kana embrüos neuraalplaadi apikaalse pinna pindala neurulatsiooni ajal.<ref name="Jacobson" /> [[Hiir|hiire]] embrüos esineb neuraalplaadi keskosa mõlemal küljel tugev kumerus. Neuraaltoru moodustumisel peab see kuju muutuma, kui neuraalplaat kokku rullub ja sulgub.<ref name="Jacobson" /> Kuigi neurulatsiooni põhimehhanismid on selgroogsetel sarnased, võivad rakkude liikumine, koe kuju muutused ja neuraaltoru sulgumise ajastus eri organismirühmades märkimisväärselt erineda. == Uurimine == Neuraalplaadi uurimine sai alguse embrüoloogia arengust ning eriti ektodermi saatuse ja neuraalse arengutee määramise uurimisest. Hilisemate molekulaarbioloogia meetodite kasutuselevõtt võimaldas täpsemalt kirjeldada neuraalplaadi moodustumise, piirkondliku spetsifikatsiooni ja neuraaltoru sulgumise mehhanisme. Uurimismeetodid sõltuvad embrüo arengustaadiumist ja uurimisküsimusest. Olulisemate meetodite hulka kuuluvad [[rakkude märgistamine]], [[in situ hübridisatsioon]], [[immunofluorestsents]] ja [[siirdamine]].<ref>de Vellis J, Carpenter E. General Development of the Nervous System. – Siegel GJ, Agranoff BW, Albers RW jt (toim). ''Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects'', 6. trükk, Philadelphia: Lippincott-Raven, 1999.</ref> === Rakkude märgistamine ja geeniekspressiooni uurimine === [[In situ hübridisatsioon|''In situ'' hübridisatsioon]] võimaldab määrata kindlate [[geen]]ide avaldumise asukohta embrüos. Selleks kasutatakse märgistatud [[RNA]]-sondi, mille järjestus on komplementaarne uuritava geeni [[mRNA]] järjestusega. Sellist sondi nimetatakse [[antisenss-RNA sond]]iks. Kui vastavat mRNA-d leidub embrüo rakkudes, seondub sond sellega jasondi külge kinnitatud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemise. Sondiga seotud märgis võimaldab määrata geeniekspressiooni paiknemist. Märgisena võib kasutada näiteks fluorestseeruvat värvainet või radioaktiivset isotoopi. Meetod võimaldab uurida geenide avaldumist nii üksikutes kudedes kui ka kogu embrüos tervikpreparaadi (''whole-mount'') ''in situ'' hübridisatsiooni abil.<ref>Pineau I. A Novel Method for Multiple Labeling Combining In Situ Hybridization With Immunofluorescence. – ''Journal of Histochemistry & Cytochemistry'', 2006, 54(11):1303–1313.</ref> ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse sageli embrüo normaalseks arenguks vajalike geenide uurimiseks. Geeni avaldumise aja ja koha määramine annab teavet selle võimalikust rollist arenguprotsessides. === Immunofluorestsents === [[Immunofluorestsents]] võimaldab uurida kindlate rakukomponentide paiknemist ja rolli arengus. Erinevalt ''in situ'' hübridisatsioonist ei kasutata selles meetodis DNA- või RNA-järjestust, vaid [[fluorokroom]]iga märgistatud [[antikeha|antikehi]]. Antikehad seonduvad kindla biomolekuliga, näiteks valguga, võimaldades selle paiknemist rakus või koes visualiseerida. Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse immunofluorestsentsi arengus osalevate valkude, näiteks adhesioonimolekulide ja signaaliradade komponentide paiknemise jälgimiseks. Meetodit kombineeritakse sageli ''in situ'' hübridisatsiooniga, et uurida samaaegselt geeniekspressiooni ja vastavate valkude paiknemist. Selline lähenemine võimaldab saada täpsemat teavet arenguprotsesside ajalisest ja ruumilisest korraldusest.<ref>Sadler TW. A potential role for spectrin during neurulation. – ''Journal of Embryology'', 1986, kd 94, nr 1, lk 73–82.</ref> === Rakkude siirdamine === [[Rakkude siirdamine]] embrüo varajases arengustaadiumis on andnud olulist teavet rakkude [[determinatsioon]]i, arengulise saatuse ja [[embrüonaalne induktsioon|embrüonaalse induktsiooni]] kohta. Neurulatsiooni eri etappides tehtud siirdamiskatsed on võimaldanud kindlaks teha signaale, mis on vajalikud neuraalplaadi, [[neuraalhari|neuraalharja]] ja teiste embrüonaalsete struktuuride arenguks. Katsetes eemaldatakse kindel rakurühm embrüost, märgistatakse ning siirdatakse teise arengukeskkonda. Seejärel jälgitakse, milliseks koeks või rakutüübiks need rakud arenevad ning kuidas mõjutavad nad ümbritsevaid rakke. === Spemanni ja Mangoldi induktsioonikatse === Üks olulisemaid arengubioloogia klassikalisi katseid oli [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud siirdamiskatse [[vesilik]]u ''[[Triturus taeniatus]]'' ja [[harivesilik]]u embrüotega.<ref>Spemann H, Mangold H. Über Induktion von Embryonalanlagen durch Implantation artfremder Organisatoren. – ''Wilhelm Roux' Archiv für Entwicklungsmechanik der Organismen'', 1924, kd 100, nr 3, lk 599–638.</ref> Nad siirdasid ühe embrüo [[blastopoori ülahuul]]e teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud piirkond põhjustas vastuvõtvas embrüos teise kehatelje kujunemise ja indutseeris teise [[neuraaltoru]] moodustumise. Siirdatud piirkonda hakati nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Katse näitas, et teatud embrüonaalsed koed võivad anda naaberrakkudele arengusignaale ja suunata nende saatust. Spemanni ja Mangoldi töö oli oluline alus [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] mõiste kujunemisel. Hilisemad uurimused on näidanud, et organisaatori mõju põhineb muu hulgas [[BMP-signaal]]i pärssimisel ning mitmete signaalmolekulide, näiteks [[kordiin]]i, [[nogiin]]i ja [[follistatiin]]i toimel. === Molekulaarsed ja rakubioloogilised meetodid === Neuraalplaadi uurimisel kasutatakse tänapäeval sageli mitme meetodi kombinatsiooni, mis võimaldab ühendada rakkude saatuse, geeniekspressiooni ja molekulaarsete mehhanismide uurimise. [[Rakkude märgistamine]] võimaldab jälgida kindlate rakkude liikumist ja arengulist saatust embrüos. Märgistatud rakke jälgides saab kindlaks teha, millistesse kudedesse või organitesse need hiljem panustavad. [[Geeniekspressioon]]i uurimine võimaldab määrata, millised arengugeenid aktiveeruvad neuraalplaadi kujunemise ja neuraaltoru moodustumise ajal. Selleks kasutatakse muu hulgas ''in situ'' hübridisatsiooni ja RNA-põhiseid meetodeid. [[Immunofluorestsents]]i abil saab visualiseerida kindlate valkude paiknemist rakkudes ja kudedes. Seda kasutatakse näiteks adhesioonimolekulide, signaalvalkude ja transkriptsioonifaktorite uurimiseks. Nende meetodite abil on selgunud, et neuraalplaadi areng ei sõltu ainult üksikutest signaalidest, vaid erinevate molekulaarsete radade, rakkudevaheliste kontaktide ja koe mehaaniliste omaduste koostoimest. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Schoenwolf GC, Smith JL. Mechanisms of neurulation: traditional viewpoint and recent advances. – ''Development'', 1990, kd 109, lk 243–270. *Van Allen MI jt. Evidence for multi-site closure of the neural tube in humans. – ''Am J Med Genet'', 1993, kd 47, nr 5, lk 723–743. *Le Douarin NM, Teillet MA, Catala M. Neurulation in amniote vertebrates: a novel view deduced from the use of quail-chick chimeras. – ''International Journal of Developmental Biology'', 1998, kd 42, nr 7, lk 909–916. *Copp AJ, Greene NDE, Murdoch JN. The genetic basis of mammalian neurulation. – ''Nature Reviews Genetics'', 2003, kd 4, lk 784–793. *Copp AJ, Stanier P, Greene NDE. Neural tube defects: recent advances, unsolved questions, and controversies. – ''The Lancet Neurology'', 2013, kd 12, nr 8, lk 799–810. *Nikolopoulou E, Galea GL, Rolo A, Greene NDE, Copp AJ. Neural tube closure: cellular, molecular and biomechanical mechanisms. – ''Development'', 2017, kd 144, nr 4, lk 552–566. *de Bakker BS jt. Single-site neural tube closure in human embryos revisited. – ''Clinical Anatomy'', 2017, kd 30, nr 6, lk 988–999. *Sadler TW. ''Langman's Medical Embryology'', 14. trükk, Wolters Kluwer 2019. *de Goederen V, Vetter R, McDole K, Iber D. Hinge point emergence in mammalian spinal neurulation. – ''PNAS'', 2022, kd 119, nr 20. *Rogers CD jt. Time to go: neural crest cell epithelial-to-mesenchymal transition. – ''Development'', 2022, kd 149, nr 15. *Barresi MJ, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023, ISBN 978-0-19-757459-1. [[Kategooria:Embrüoloogia]] ixgrrsgyqdt964yzh3i4saoysohkzhu 0 599093 7193962 7112733 2026-07-16T18:56:16Z Kuriuss 38125 7193962 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametikoht|nimetus=Ameerika Ühendriikide siseminister|omakeelne_nimetus=United States Secretary of the Interior|embleem=Seal of the United States Department of the Interior.svg|embleemiallkiri=Ministeeriumi pitsat|lipp=Flag of the United States Secretary of the Interior.svg|lipuallkiri=Ministri lipp|ametis=[[Doug Burgum]]|pilt=Doug Burgum 2025 DOI portrait.jpg|ametisalates=1. veebruar 2025|üksus=[[Ameerika Ühendriikide Siseministeerium]]|liikmesus=[[Ameerika Ühendriikide valitsus]]|nimetaja=[[Ameerika Ühendriikide president]] koos [[Ameerika Ühendriikide senat|senati]] nõusolekuga|moodustatud=3. märts 1849|esimene=[[Thomas Ewing]]}} '''Ameerika Ühendriikide siseminister''' (inglise keeles ''Secretary of the Interior'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[siseminister]]. Ta on [[Valitsuskabinet|valitsuskabineti]] liige ja juhib [[Ameerika Ühendriikide Siseministeerium|siseministeeriumit]]. Alates 1. veebruarist 2025 on siseminister [[Doug Burgum]]. == Siseministrid == {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ !Number !Pilt !Nimi !Ametiaeg !President, kelle alluvuses töötas |- |1 |[[Fail:ThomasEwingSr.jpg|96x96px]] |[[Thomas Ewing]] |1849–1850 |[[Zachary Taylor]], [[Millard Fillmore]] |- |2 |[[Fail:Thomas_McKean_Thompson_McKennan.png|85x85px]] |[[Thomas M. T. McKennan]] |1850 | rowspan="2" |[[Millard Fillmore]] |- |3 |[[Fail:AxHHStuart.jpg|98x98px]] |[[Alexander H. H. Stuart]] |1850–1853 |- |4 |[[Fail:Robert_McClelland_1.jpg|93x93px]] |[[Robert McClelland]] |1853–1857 |[[Franklin Pierce]] |- |5 |[[Fail:Jacob_Thompson_(ca._1857).jpg|102x102px]] |[[Jacob Thompson]] |1857–1861 |[[James Buchanan]] |- |6 |[[Fail:CBSmith.jpg|94x94px]] |[[Caleb B. Smith]] |1861–1862 |[[Abraham Lincoln]] |- |7 |[[Fail:John_Palmer_Usher.jpg|100x100px]] |[[John P. Usher]] |1863–1865 |[[Abraham Lincoln]], [[Andrew Johnson]] |- |8 |[[Fail:James-Harlan.jpg|87x87px]] |[[James Harlan]] |1865–1866 | rowspan="2" |[[Andrew Johnson]] |- |9 |[[Fail:Orville_Hickman_Browning_-_Brady-Handy.jpg|92x92px]] |[[Orville H. Browning]] |1866–1869 |- |10 |[[Fail:Jacob_Dolson_Cox_-_Brady-Handy.jpg|95x95px]] |[[Jacob D. Cox]] |1869–1870 | rowspan="3" |[[Ulysses S. Grant]] |- |11 |[[Fail:CDelano.jpg|97x97px]] |[[Columbus Delano]] |1870–1875 |- |12 |[[Fail:Zachariah_Chandler.jpg|100x100px]] |[[Zachariah Chandler]] |1875–1877 |- |13 |[[Fail:Carl-Schurz.jpg|102x102px]] |[[Carl Schurz]] |1877–1881 |[[Rutherford Hayes]] |- |14 |[[Fail:Samuel_Jordan_Kirkwood.png|91x91px]] |[[Samuel J. Kirkwood]] |1881–1882 |[[James Garfield]], [[Chester A. Arthur]] |- |15 |[[Fail:Henry_Moore_Teller.png|85x85px]] |[[Henry M. Teller]] |1882–1885 |[[Chester A. Arthur]] |- |16 |[[Fail:Lucius_Quintus_Cincinnatus_Lamar.png|78x78px]] |[[Lucius Q. C. Lamar II]] |1885–1888 | rowspan="2" |[[Grover Cleveland]] |- |17 |[[Fail:Vilas2.jpg|99x99px]] |[[William F. Vilas]] |1888–1889 |- |18 |[[Fail:John_Willock_Noble.png|95x95px]] |[[John W. Noble]] |1889–1893 |[[Benjamin Harrison]] |- |19 |[[Fail:M._Hoke_Smith,_1912.jpg|108x108px]] |[[Hoke Smith]] |1893–1896 | rowspan="2" |[[Grover Cleveland]] |- |20 |[[Fail:David_Rowland_Francis.png|95x95px]] |[[David R. Francis]] |1896–1897 |- |21 |[[Fail:Cornelius_Newton_Bliss.jpg|97x97px]] |[[Cornelius N. Bliss]] |1897–1899 |[[William McKinley]] |- |22 |[[Fail:EAHitchcock-SecInterior.jpg|111x111px]] |[[Ethan A. Hitchcock]] |1899–1907 |[[William McKinley]], [[Theodore Roosevelt]] |- |23 |[[Fail:James_Rudolph_Garfield.png|103x103px]] |[[James R. Garfield]] |1907–1909 |[[Theodore Roosevelt]] |- |24 |[[Fail:Richard_Achilles_Ballinger.png|75x75px]] |[[Richard A. Ballinger]] |1909–1911 | rowspan="2" |[[William Howard Taft]] |- |25 |[[Fail:Walter_L._Fisher_cph.3a00307.jpg|117x117px]] |[[Walter L. Fisher]] |1911–1912 |- |26 |[[Fail:Franklin_Knight_Lane.png|95x95px]] |[[Franklin K. Lane]] |1913–1920 | rowspan="3" |[[Woodrow Wilson]] |- |– | |Alexander T. Vogelsang ''kohusetäitja'' |1920 |- |27 |[[Fail:John_Barton_Payne_(1855–1935)_-_Official_portrait.jpg|110x110px]] |[[John B. Payne]] |1920–1921 |- |28 |[[Fail:Albert_Fall.jpg|98x98px]] |[[Albert B. Fall]] |1921–1923 |[[Warren G. Harding]] |- |29 |[[Fail:Hubert_Work_cph.3b20185.jpg|111x111px]] |[[Hubert Work]] |1923–1928 |[[Warren G. Harding]], [[Calvin Coolidge]] |- |30 |[[Fail:Roy_Owen_West.png|94x94px]] |[[Roy O. West]] |1928–1929 |[[Calvin Coolidge]] |- |31 |[[Fail:RayLymanWilbur.gif|98x98px]] |[[Ray Lyman Wilbur]] |1929–1933 |[[Herbert Hoover]] |- |32 |[[Fail:Ickes.gif|98x98px]] |[[Harold L. Ickes]] |1933–1946 |[[Franklin D. Roosevelt]], [[Harry S. Truman]] |- |– | |Oscar L. Chapman ''kohusetäitja'' |1946 | rowspan="3" |[[Harry S. Truman]] |- |33 |[[Fail:Julius_A_Krug.png|91x91px]] |[[Julius A. Krug]] |1946–1949 |- |34 |[[Fail:Oscar_Littleton_Chapman.png|87x87px]] |[[Oscar L. Chapman]] |1949–1953 |- |35 |[[Fail:Douglas_McKay.png|87x87px]] |[[Douglas McKay]] |1953–1956 | rowspan="3" |[[Dwight D. Eisenhower]] |- |– | |Clarence A. Davis ''kohusetäitja'' |1956 |- |36 |[[Fail:Seaton.gif|96x96px]] |[[Fred A. Seaton]] |1956–1961 |- |37 |[[Fail:Stewart_L_Udall_-_1960s.gif|98x98px]] |[[Stewart L. Udall]] |1961–1969 |[[John F. Kennedy]], [[Lyndon B. Johnson]] |- |38 |[[Fail:Hickel.gif|104x104px]] |[[Walter J. Hickel]] |1969–1970 | rowspan="2" |[[Richard Nixon]] |- |– | |Fred J. Russell ''kohusetäitja'' |1970–1971 |- |39 |[[Fail:RogersClarkBallardMorton.jpg|97x97px]] |[[Rogers C. B. Morton]] |1971–1975 |[[Richard Nixon]], [[Gerald Ford]] |- |– | |D. Kent Frizzell ''kohusetäitja'' |1975 | rowspan="4" |[[Gerald Ford]] |- |40 |[[Fail:Stanley_K_Hathaway.png|103x103px]] |[[Stanley K. Hathaway]] |1975 |- |– | |D. Kent Frizzell ''kohusetäitja'' |1975 |- |41 |[[Fail:Thomas_S_Kleppe.gif|92x92px]] |[[Thomas S. Kleppe]] |1975–1977 |- |– | |Alfred G. Albert ''kohusetäitja'' |1977 | rowspan="2" |[[Jimmy Carter]] |- |42 |[[Fail:Cecil_D_Andrus.png|90x90px]] |[[Cecil D. Andrus]] |1977–1981 |- |43 |[[Fail:James_g_watt.png|99x99px]] |[[James G. Watt]] |1981–1983 | rowspan="4" |[[Ronald Reagan]] |- |– | |J. J. Simmons III ''kohusetäitja'' |1983 |- |44 |[[Fail:William_patrick_clark.png|105x105px]] |[[William P. Clark]] |1983–1985 |- |45 |[[Fail:Donald_hodel.JPG|88x88px]] |[[Donald P. Hodel]] |1985–1989 |- |– | |Earl E. Gjelde ''kohusetäitja'' |1989 | rowspan="2" |[[George H. W. Bush]] |- |46 |[[Fail:Lujan_manuel.jpg|94x94px]] |[[Manuel Lujan Jr.]] |1989–1993 |- |47 |[[Fail:Bruce_babbitt.jpg|92x92px]] |[[Bruce E. Babbitt]] |1993–2001 |[[Bill Clinton]] |- |– | |Thomas N. Slonaker ''kohusetäitja'' |2001 |[[Bill Clinton]], [[George W. Bush]] |- |48 |[[Fail:Gale_Norton.jpeg|88x88px]] |[[Gale A. Norton]] |2001–2006 | rowspan="3" |[[George W. Bush]] |- |– | |Lynn Scarlett ''kohusetäitja'' |2006 |- |49 |[[Fail:Dirk_Kempthorne,_official_Interior_Dept_color_photo,_2006.jpg|102x102px]] |[[Dirk Kempthorne]] |2006–2009 |- |– | |Lynn Scarlett ''kohusetäitja'' |2009 |[[George W. Bush]], [[Barack Obama]] |- |50 |[[Fail:Ken_Salazar_official_DOI_portrait.jpg|98x98px]] |[[Ken Salazar]] |2009–2013 | rowspan="2" |[[Barack Obama]] |- |51 |[[Fail:Sally_Jewell_official_portrait.jpg|105x105px]] |[[Sally Jewell]] |2013–2017 |- |– | |Kevin Haugrud ''kohusetäitja'' |2017 | rowspan="3" |[[Donald Trump]] |- |52 |[[Fail:Ryan_Zinke_official_portrait_(cropped).jpg|106x106px]] |[[Ryan Zinke]] |2017–2019 |- |53 |[[Fail:David_Bernhardt_official_photo.jpg|85x85px]] |[[David Bernhardt]] |2019–2021 |- |– | |[[Scott de la Vega]] ''kohusetäitja'' |2021 | rowspan="2" |[[Joe Biden]] |- |54 |[[File:SecretaryDebHaaland (cropped 2).jpg|75px]] |[[Deb Haaland]] |2021–2025 |} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide siseministrid| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]] ntxnleento4b2fbuva3j2h23xiwb2e4 0 599967 7193958 6991884 2026-07-16T18:50:46Z TristanKa773 214103 Akasaka palee artikli täiendamine ja viitamine 7193958 wikitext text/x-wiki {{koord}} [[Fail:2019 Akasaka Palace 02.jpg|pisi|Akasaka palee]] '''Akasaka palee''' ([[jaapani keel]]es ''赤坂離宮''; ''Akasaka rikyū'', tuntud ka kui ''State Guest House Akasaka Palace'') on [[Jaapan]]i riiklik külalistemaja ja üks kahest peamisest riiklikust vastuvõtuhoonest. See asub [[Tōkyō]]s ning on mõeldud välisriikide riigipeade, valitsusjuhtide ja kõrgete delegatsioonide majutamiseks ning ametlike vastuvõttude korraldamiseks. Hoone ehitati aastatel 1899–1909 kroonprintsi residentsiks ning on Jaapani ainus [[neobarokk]]stiilis palee. Arhitektuuriliselt on palee tugevalt mõjutatud Euroopa paleearhitektuurist. Hoone esinduslik välisilme, sümmeetriline planeering ja dekoratiivsed detailid eristavad seda märgatavalt traditsioonilisest Jaapani arhitektuurist.<ref name="gov">{{cite web |title=State Guest House Akasaka Palace |publisher=Government of Japan |url=https://www.gov-online.go.jp/en/prg/prg4911.html |access-date=15. juuli 2026 }}</ref> Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] muudeti hoone kasutusotstarvet ning sellest sai riiklik külalistemaja, mida kasutatakse tänapäevani Jaapanit külastavate kõrgete ametlike külaliste vastuvõtmiseks. Selle roll sarnaneb paljude teiste riikide ametlike külalistemajade omaga, kus korraldatakse tippkohtumisi, diplomaatilisi kohtumisi ja pidulikke vastuvõtte.<ref>{{cite web |title=State Guest House, Akasaka Palace |publisher=Cabinet Office, Government of Japan |url=https://www.geihinkan.go.jp/akasaka/ |access-date=15. juuli 2026 }}</ref> Akasaka palee on üks väheseid sellise mastaabiga lääne stiilis paleesid Jaapanis, mis on teatud perioodidel avalikkusele avatud. Külastajad saavad tutvuda nii hoone välisarhitektuuri kui ka osaga selle sisearhitektuurist, kui seal ei toimu ametlikke üritusi. Tänapäeval peetakse Akasaka paleed oluliseks nii poliitiliselt kui ka arhitektuuriliselt, sest see sümboliseerib Jaapani moderniseerumist [[Meiji periood]]il ning riigi rahvusvaheliste suhete arengut.<ref name="gov" /> ==Vaata ka== *[[Kyōto geihinkan]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Tokyo]] [[Kategooria:Jaapani ehitised]] 1r6monob9bg4dw1p8njvsun46096ee3 10 616734 7194058 7168114 2026-07-17T03:25:50Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid 7194058 json application/json { "AD": { "cases": 48015, "deaths": 159, "deaths_per_million": 1994.4307, "fully_vaccinated": 53501, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 67.10946, "percent_vaccinated": 72.643684, "population": 79722, "total_vaccinated": 57913, "vaccine_doses": 157072 }, "AE": { "cases": 1067030, "deaths": 2349, "deaths_per_million": 229.34784, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 95.60813, "percent_vaccinated": 97.54937, "population": 10242085, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 235214, "deaths": 7998, "deaths_per_million": 197.09776, "fully_vaccinated": 18370386, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 45.270844, "percent_vaccinated": 47.19545, "population": 40578847, "total_vaccinated": 19151368, "vaccine_doses": 22964750 }, "AG": { "cases": 9106, "deaths": 146, "deaths_per_million": 1572.4286, "fully_vaccinated": 62384, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 67.187935, "percent_vaccinated": 69.24071, "population": 92850, "total_vaccinated": 64290, "vaccine_doses": 136512 }, "AI": { "cases": 3904, "deaths": 12, "deaths_per_million": 844.9514, "fully_vaccinated": 10382, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 73.10238, "percent_vaccinated": 76.45402, "population": 14202, "total_vaccinated": 10858, "vaccine_doses": 24864 }, "AL": { "cases": 337234, "deaths": 3608, "deaths_per_million": 1275.9874, "fully_vaccinated": 1279333, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 45.24426, "percent_vaccinated": 47.717087, "population": 2827614, "total_vaccinated": 1349255, "vaccine_doses": 3088966 }, "AM": { "cases": 454903, "deaths": 8785, "deaths_per_million": 3049.4155, "fully_vaccinated": 1030758, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 35.779274, "percent_vaccinated": 39.95012, "population": 2880880, "total_vaccinated": 1150915, "vaccine_doses": 2256919 }, "AO": { "cases": 107487, "deaths": 1937, "deaths_per_million": 54.35663, "fully_vaccinated": 9609080, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 26.965265, "percent_vaccinated": 46.44487, "population": 35635028, "total_vaccinated": 16550642, "vaccine_doses": 27819132 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 10119553, "deaths": 130850, "deaths_per_million": 2881.657, "fully_vaccinated": 34900612, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 76.860214, "percent_vaccinated": 91.45777, "population": 45407904, "total_vaccinated": 41529056, "vaccine_doses": 116978520 }, "AS": { "cases": 8359, "deaths": 34, "deaths_per_million": 702.9877, "name": "Ameerika Samoa", "population": 48365 }, "AT": { "cases": 6083791, "deaths": 22534, "deaths_per_million": 2485.9128, "fully_vaccinated": 6683263, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 73.72863, "percent_vaccinated": 76.11823, "population": 9064678, "total_vaccinated": 6899873, "vaccine_doses": 20468732 }, "AU": { "cases": 11861161, "deaths": 25236, "deaths_per_million": 963.1698, "fully_vaccinated": 21647524, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 82.62102, "percent_vaccinated": 84.85075, "population": 26200987, "total_vaccinated": 22231734, "vaccine_doses": 69686750 }, "AW": { "cases": 44224, "deaths": 292, "deaths_per_million": 2708.921, "fully_vaccinated": 84368, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.26926, "percent_vaccinated": 84.00067, "population": 107792, "total_vaccinated": 90546, "vaccine_doses": 174914 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 836510, "deaths": 10353, "deaths_per_million": 1005.6038, "fully_vaccinated": 4862494, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.230198, "percent_vaccinated": 52.191284, "population": 10295307, "total_vaccinated": 5373253, "vaccine_doses": 13857111 }, "BA": { "cases": 404289, "deaths": 16419, "deaths_per_million": 5123.2495, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 26.400383, "percent_vaccinated": 29.43689, "population": 3204802, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 109147, "deaths": 593, "deaths_per_million": 2100.4236, "fully_vaccinated": 155047, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.91811, "percent_vaccinated": 58.03722, "population": 282324, "total_vaccinated": 163853, "vaccine_doses": 384049 }, "BD": { "cases": 2052280, "deaths": 29531, "deaths_per_million": 174.34259, "fully_vaccinated": 142201680, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 83.95181, "percent_vaccinated": 89.4455, "population": 169384891, "total_vaccinated": 151507170, "vaccine_doses": 361742560 }, "BE": { "cases": 4908300, "deaths": 34339, "deaths_per_million": 2949.6262, "fully_vaccinated": 9170945, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.77591, "percent_vaccinated": 79.55496, "population": 11641814, "total_vaccinated": 9261641, "vaccine_doses": 31469388 }, "BF": { "cases": 22231, "deaths": 400, "deaths_per_million": 17.77064, "fully_vaccinated": 5232347, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 23.245539, "percent_vaccinated": 27.051752, "population": 22509038, "total_vaccinated": 6089089, "vaccine_doses": 7893609 }, "BG": { "cases": 1341082, "deaths": 38778, "deaths_per_million": 5681.0405, "fully_vaccinated": 2078006, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30.443129, "percent_vaccinated": 31.583748, "population": 6825862, "total_vaccinated": 2155863, "vaccine_doses": 4726614 }, "BH": { "cases": 696614, "deaths": 1536, "deaths_per_million": 1001.6564, "fully_vaccinated": 1226796, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 80.00182, "percent_vaccinated": 80.939445, "population": 1533460, "total_vaccinated": 1241174, "vaccine_doses": 3476633 }, "BI": { "cases": 54569, "deaths": 15, "deaths_per_million": 1.126033, "fully_vaccinated": 36321, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.27265763, "percent_vaccinated": 0.27707168, "population": 13321102, "total_vaccinated": 36909, "vaccine_doses": 42252 }, "BJ": { "cases": 28036, "deaths": 163, "deaths_per_million": 11.8463545, "fully_vaccinated": 2742837, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 19.934122, "percent_vaccinated": 26.870075, "population": 13759507, "total_vaccinated": 3697190, "vaccine_doses": 4232541 }, "BL": { "cases": 5507, "deaths": 5, "deaths_per_million": 456.7044, "name": "Saint-Barthélemy", "population": 10948 }, "BM": { "cases": 18860, "deaths": 165, "deaths_per_million": 2547.397, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 73.576546, "percent_vaccinated": 74.9614, "population": 64772, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 136759 }, "BN": { "cases": 350550, "deaths": 182, "deaths_per_million": 399.67148, "fully_vaccinated": 446714, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 98.09827, "percent_vaccinated": 99.07219, "population": 455374, "total_vaccinated": 451149, "vaccine_doses": 1293100 }, "BO": { "cases": 1212186, "deaths": 22389, "deaths_per_million": 1853.8304, "fully_vaccinated": 6160585, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 51.01023, "percent_vaccinated": 60.949844, "population": 12077156, "total_vaccinated": 7361008, "vaccine_doses": 14690530 }, "BQ": { "cases": 11922, "deaths": 41, "deaths_per_million": 1430.8647, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Kariibi Madalmaad", "percent_fully_vaccinated": 58.407204, "percent_vaccinated": 66.68877, "population": 28654, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 38039158, "deaths": 704029, "deaths_per_million": 3347.6345, "fully_vaccinated": 176164200, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 83.76549, "percent_vaccinated": 90.17482, "population": 210306411, "total_vaccinated": 189643420, "vaccine_doses": 516237120 }, "BS": { "cases": 39127, "deaths": 849, "deaths_per_million": 2135.6233, "fully_vaccinated": 166972, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 42.0011, "percent_vaccinated": 43.972713, "population": 397542, "total_vaccinated": 174810, "vaccine_doses": 366359 }, "BT": { "cases": 62961, "deaths": 21, "deaths_per_million": 26.891325, "fully_vaccinated": 677669, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.778175, "percent_vaccinated": 89.52455, "population": 780921, "total_vaccinated": 699116, "vaccine_doses": 2011426 }, "BW": { "cases": 330699, "deaths": 2801, "deaths_per_million": 1148.0002, "fully_vaccinated": 1663490, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 68.17876, "percent_vaccinated": 79.96467, "population": 2439895, "total_vaccinated": 1951054, "vaccine_doses": 3171667 }, "BY": { "cases": 994102, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 775.95264, "fully_vaccinated": 6414996, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 69.931625, "percent_vaccinated": 71.255, "population": 9173240, "total_vaccinated": 6536392, "vaccine_doses": 22765402 }, "BZ": { "cases": 71496, "deaths": 688, "deaths_per_million": 1708.294, "fully_vaccinated": 221478, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.992664, "percent_vaccinated": 64.17847, "population": 402741, "total_vaccinated": 258473, "vaccine_doses": 511106 }, "CA": { "cases": 4819055, "deaths": 55282, "deaths_per_million": 1424.0135, "fully_vaccinated": 31758252, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 81.80634, "percent_vaccinated": 89.49461, "population": 38821259, "total_vaccinated": 34742936, "vaccine_doses": 102877160 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 101010, "deaths": 1474, "deaths_per_million": 14.394957, "fully_vaccinated": 14399520, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 14.062447, "percent_vaccinated": 16.646704, "population": 102396974, "total_vaccinated": 17045720, "vaccine_doses": 18808672 }, "CF": { "cases": 15493, "deaths": 113, "deaths_per_million": 22.16539, "fully_vaccinated": 2484985, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 48.74395, "percent_vaccinated": 51.00764, "population": 5098038, "total_vaccinated": 2600389, "vaccine_doses": 3342248 }, "CG": { "cases": 25234, "deaths": 389, "deaths_per_million": 64.45622, "fully_vaccinated": 654119, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 10.838571, "percent_vaccinated": 11.52855, "population": 6035104, "total_vaccinated": 695760, "vaccine_doses": 833210 }, "CH": { "cases": 4492019, "deaths": 14170, "deaths_per_million": 1611.6594, "fully_vaccinated": 6013254, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 68.8, "percent_vaccinated": 69.3447, "population": 8792180, "total_vaccinated": 6096911, "vaccine_doses": 16940716 }, "CI": { "cases": 88434, "deaths": 835, "deaths_per_million": 27.472, "fully_vaccinated": 12164304, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 40.020737, "percent_vaccinated": 44.64014, "population": 30395004, "total_vaccinated": 13568372, "vaccine_doses": 25263932 }, "CK": { "cases": 7375, "deaths": 2, "deaths_per_million": 135.6208, "fully_vaccinated": 14728, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 99.87116, "percent_vaccinated": 102.47508, "population": 14747, "total_vaccinated": 15112, "vaccine_doses": 40854 }, "CL": { "cases": 5410528, "deaths": 64497, "deaths_per_million": 3298.5676, "fully_vaccinated": 17700116, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.523636, "percent_vaccinated": 92.51003, "population": 19553033, "total_vaccinated": 18088516, "vaccine_doses": 66864900 }, "CM": { "cases": 125325, "deaths": 1974, "deaths_per_million": 71.43692, "fully_vaccinated": 3197286, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 11.570632, "percent_vaccinated": 13.5843525, "population": 27632770, "total_vaccinated": 3753733, "vaccine_doses": 4880572 }, "CN": { "cases": 99381761, "deaths": 122398, "deaths_per_million": 85.882515, "fully_vaccinated": 1284479600, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 90.12756, "percent_vaccinated": 92.48145, "population": 1425179562, "total_vaccinated": 1318026800, "vaccine_doses": 3516880600 }, "CO": { "cases": 6403882, "deaths": 142814, "deaths_per_million": 2760.334, "fully_vaccinated": 37204130, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 71.90879, "percent_vaccinated": 83.13468, "population": 51737944, "total_vaccinated": 43012176, "vaccine_doses": 90931190 }, "CR": { "cases": 1242945, "deaths": 9396, "deaths_per_million": 1848.9642, "fully_vaccinated": 4369784, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 85.98951, "percent_vaccinated": 91.516174, "population": 5081764, "total_vaccinated": 4650636, "vaccine_doses": 13576935 }, "CU": { "cases": 1113834, "deaths": 8530, "deaths_per_million": 771.26013, "fully_vaccinated": 10053658, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 90.90253, "percent_vaccinated": 97.70112, "population": 11059822, "total_vaccinated": 10805570, "vaccine_doses": 45995748 }, "CV": { "cases": 64550, "deaths": 417, "deaths_per_million": 802.3088, "fully_vaccinated": 308720, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 59.39779, "percent_vaccinated": 68.63569, "population": 519750, "total_vaccinated": 356734, "vaccine_doses": 859940 }, "CW": { "cases": 45883, "deaths": 305, "deaths_per_million": 1645.5355, "fully_vaccinated": 100885, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 54.42946, "percent_vaccinated": 58.592392, "population": 185350, "total_vaccinated": 108601, "vaccine_doses": 260324 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 718904, "deaths": 1364, "deaths_per_million": 1450.4836, "fully_vaccinated": 656138, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 69.774, "percent_vaccinated": 71.37496, "population": 1331376, "total_vaccinated": 671193, "vaccine_doses": 1891597 }, "CZ": { "cases": 4887489, "deaths": 43995, "deaths_per_million": 4122.0005, "fully_vaccinated": 6895763, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 64.60811, "percent_vaccinated": 65.41614, "population": 10673216, "total_vaccinated": 6982006, "vaccine_doses": 19047108 }, "DE": { "cases": 38437953, "deaths": 174979, "deaths_per_million": 2080.9473, "fully_vaccinated": 63566136, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 75.596375, "percent_vaccinated": 77.15449, "population": 84086227, "total_vaccinated": 64876300, "vaccine_doses": 193241460 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 166.21214, "fully_vaccinated": 401208, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 35.28341, "percent_vaccinated": 37.074368, "population": 1137101, "total_vaccinated": 421573, "vaccine_doses": 723789 }, "DK": { "cases": 3453720, "deaths": 10012, "deaths_per_million": 1696.1152, "fully_vaccinated": 4712002, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 79.82519, "percent_vaccinated": 80.40999, "population": 5902901, "total_vaccinated": 4746522, "vaccine_doses": 14961517 }, "DM": { "cases": 16047, "deaths": 74, "deaths_per_million": 1107.0055, "fully_vaccinated": 30659, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 45.864437, "percent_vaccinated": 49.358982, "population": 66847, "total_vaccinated": 32995, "vaccine_doses": 67647 }, "DO": { "cases": 661103, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 390.3574, "fully_vaccinated": 6130483, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.586662, "percent_vaccinated": 65.5985, "population": 11230734, "total_vaccinated": 7367193, "vaccine_doses": 16431089 }, "DZ": { "cases": 272440, "deaths": 6881, "deaths_per_million": 151.30595, "fully_vaccinated": 6481186, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 14.251447, "percent_vaccinated": 17.239624, "population": 45477391, "total_vaccinated": 7840131, "vaccine_doses": 15267442 }, "EC": { "cases": 1082259, "deaths": 36064, "deaths_per_million": 2023.3507, "fully_vaccinated": 14249559, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.94636, "percent_vaccinated": 86.09671, "population": 17823900, "total_vaccinated": 15345791, "vaccine_doses": 39585084 }, "EE": { "cases": 617861, "deaths": 3440, "deaths_per_million": 2547.9727, "fully_vaccinated": 862739, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.90219, "percent_vaccinated": 64.45496, "population": 1350093, "total_vaccinated": 870202, "vaccine_doses": 2171520 }, "EG": { "cases": 516023, "deaths": 24830, "deaths_per_million": 220.47935, "fully_vaccinated": 42337176, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 37.59353, "percent_vaccinated": 50.53117, "population": 112618252, "total_vaccinated": 56907320, "vaccine_doses": 112673540 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 568746 }, "ER": { "cases": 10189, "deaths": 103, "deaths_per_million": 30.210152, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3409450, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13980340, "deaths": 121886, "deaths_per_million": 2548.4028, "fully_vaccinated": 40739124, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.17771, "percent_vaccinated": 86.45751, "population": 47828386, "total_vaccinated": 41351230, "vaccine_doses": 119228504 }, "ET": { "cases": 501339, "deaths": 7574, "deaths_per_million": 60.406296, "fully_vaccinated": 43653010, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 34.815372, "percent_vaccinated": 41.86291, "population": 125384285, "total_vaccinated": 52489510, "vaccine_doses": 68856790 }, "EU": { "cases": 186983444, "deaths": 1271054, "deaths_per_million": 2832.6062, "fully_vaccinated": 329857900, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.510445, "percent_vaccinated": 75.43216, "population": 449113463, "total_vaccinated": 338481060, "vaccine_doses": 977141100 }, "FI": { "cases": 1518764, "deaths": 11466, "deaths_per_million": 2058.7866, "fully_vaccinated": 4347113, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.054924, "percent_vaccinated": 81.236206, "population": 5569300, "total_vaccinated": 4524288, "vaccine_doses": 13327120 }, "FJ": { "cases": 69047, "deaths": 885, "deaths_per_million": 962.555, "fully_vaccinated": 641194, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 69.73836, "percent_vaccinated": 77.44217, "population": 919428, "total_vaccinated": 712025, "vaccine_doses": 1555182 }, "FK": { "cases": 1923, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_fully_vaccinated": 50.497868, "percent_vaccinated": 74.87909, "population": 3515, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 31765, "deaths": 65, "deaths_per_million": 579.72565, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 112122, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 518.1443, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 75.67683, "percent_vaccinated": 77.19425, "population": 54039, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 39060813, "deaths": 168207, "deaths_per_million": 2616.8914, "fully_vaccinated": 53192480, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 80.257324, "percent_vaccinated": 82.49821, "population": 66277412, "total_vaccinated": 54677680, "vaccine_doses": 158060080 }, "GA": { "cases": 49069, "deaths": 307, "deaths_per_million": 126.29847, "fully_vaccinated": 257471, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.592245, "percent_vaccinated": 12.804443, "population": 2430750, "total_vaccinated": 311244, "vaccine_doses": 572672 }, "GB": { "cases": 25118310, "deaths": 232112, "deaths_per_million": 3404.4343, "fully_vaccinated": 50745900, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 74.43005, "percent_vaccinated": 78.91978, "population": 68179315, "total_vaccinated": 53806964, "vaccine_doses": 151248820 }, "GD": { "cases": 19693, "deaths": 238, "deaths_per_million": 2035.4407, "fully_vaccinated": 39034, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 33.38294, "percent_vaccinated": 37.836105, "population": 116928, "total_vaccinated": 44241, "vaccine_doses": 90686 }, "GE": { "cases": 1864337, "deaths": 17151, "deaths_per_million": 4519.6274, "fully_vaccinated": 1276173, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.62968, "percent_vaccinated": 43.59945, "population": 3794782, "total_vaccinated": 1654504, "vaccine_doses": 2930677 }, "GF": { "cases": 98041, "deaths": 413, "deaths_per_million": 1384.4241, "name": "Prantsuse Guajaana", "population": 298319 }, "GG": { "cases": 35326, "deaths": 67, "deaths_per_million": 1050.9803, "fully_vaccinated": 52710, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 82.68235, "percent_vaccinated": 85.05569, "population": 63750, "total_vaccinated": 54223, "vaccine_doses": 178525 }, "GH": { "cases": 172843, "deaths": 1463, "deaths_per_million": 44.133858, "fully_vaccinated": 10780003, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 32.519695, "percent_vaccinated": 41.82365, "population": 33149152, "total_vaccinated": 13864186, "vaccine_doses": 25624828 }, "GI": { "cases": 20550, "deaths": 113, "deaths_per_million": 3002.8435, "fully_vaccinated": 41465, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 110.18841, "percent_vaccinated": 112.07515, "population": 37631, "total_vaccinated": 42175, "vaccine_doses": 132810 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 374.90628, "fully_vaccinated": 38511, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 68.75246, "percent_vaccinated": 73.60124, "population": 56014, "total_vaccinated": 41227, "vaccine_doses": 79738 }, "GM": { "cases": 12627, "deaths": 372, "deaths_per_million": 141.09766, "fully_vaccinated": 539186, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 20.451042, "percent_vaccinated": 25.576376, "population": 2636472, "total_vaccinated": 674314, "vaccine_doses": 1444492 }, "GN": { "cases": 38594, "deaths": 468, "deaths_per_million": 33.297436, "fully_vaccinated": 5853990, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 41.650185, "percent_vaccinated": 62.010365, "population": 14055136, "total_vaccinated": 8715641, "vaccine_doses": 12049511 }, "GP": { "cases": 203235, "deaths": 1021, "deaths_per_million": 2654.0022, "name": "Guadeloupe", "population": 384702 }, "GQ": { "cases": 17130, "deaths": 183, "deaths_per_million": 101.466606, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 11.867269, "percent_vaccinated": 14.976527, "population": 1803549, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 5867000, "deaths": 40254, "deaths_per_million": 3865.9375, "fully_vaccinated": 7647076, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.44144, "percent_vaccinated": 76.23573, "population": 10412481, "total_vaccinated": 7938031, "vaccine_doses": 22467978 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1255582, "deaths": 20206, "deaths_per_million": 1132.1234, "fully_vaccinated": 7130895, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 39.953743, "percent_vaccinated": 50.078354, "population": 17847877, "total_vaccinated": 8937923, "vaccine_doses": 20383476 }, "GU": { "cases": 52287, "deaths": 419, "deaths_per_million": 2536.427, "name": "Guam", "population": 165193 }, "GW": { "cases": 9614, "deaths": 177, "deaths_per_million": 84.06415, "fully_vaccinated": 547637, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 26.0094, "percent_vaccinated": 35.480625, "population": 2105535, "total_vaccinated": 747057, "vaccine_doses": 920752 }, "GY": { "cases": 75679, "deaths": 1312, "deaths_per_million": 1596.8103, "fully_vaccinated": 384507, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 46.797615, "percent_vaccinated": 60.555866, "population": 821638, "total_vaccinated": 497550, "vaccine_doses": 967861 }, "HK": { "cases": 2876106, "deaths": 13466, "deaths_per_million": 1798.137, "fully_vaccinated": 6803288, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 91.124664, "percent_vaccinated": 92.68869, "population": 7465913, "total_vaccinated": 6920057, "vaccine_doses": 21012392 }, "HN": { "cases": 473058, "deaths": 11114, "deaths_per_million": 1062.1299, "fully_vaccinated": 5853689, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 55.94186, "percent_vaccinated": 63.037926, "population": 10463880, "total_vaccinated": 6596213, "vaccine_doses": 17074860 }, "HR": { "cases": 1371705, "deaths": 18805, "deaths_per_million": 4813.1177, "fully_vaccinated": 2251809, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 57.63479, "percent_vaccinated": 59.457554, "population": 3907031, "total_vaccinated": 2323025, "vaccine_doses": 5435966 }, "HT": { "cases": 34979, "deaths": 860, "deaths_per_million": 74.759186, "fully_vaccinated": 366339, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 3.1845589, "percent_vaccinated": 4.5324583, "population": 11503603, "total_vaccinated": 521396, "vaccine_doses": 680104 }, "HU": { "cases": 2240890, "deaths": 49124, "deaths_per_million": 5072.536, "fully_vaccinated": 6206710, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 64.090385, "percent_vaccinated": 66.29646, "population": 9684308, "total_vaccinated": 6420354, "vaccine_doses": 16701238 }, "ID": { "cases": 6830274, "deaths": 162059, "deaths_per_million": 581.20966, "fully_vaccinated": 174965140, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.749634, "percent_vaccinated": 73.31313, "population": 278830527, "total_vaccinated": 204419400, "vaccine_doses": 448199870 }, "IE": { "cases": 1749951, "deaths": 9782, "deaths_per_million": 1914.2802, "fully_vaccinated": 4065584, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 79.5611, "percent_vaccinated": 80.47407, "population": 5110015, "total_vaccinated": 4112237, "vaccine_doses": 11148281 }, "IL": { "cases": 4841703, "deaths": 12707, "deaths_per_million": 1395.8915, "fully_vaccinated": 6385731, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 70.14864, "percent_vaccinated": 77.50582, "population": 9103143, "total_vaccinated": 7055466, "vaccine_doses": 18852564 }, "IM": { "cases": 38008, "deaths": 116, "deaths_per_million": 1378.5236, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 79.74759, "percent_vaccinated": 82.66388, "population": 84148, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 45056221, "deaths": 533849, "deaths_per_million": 374.51965, "fully_vaccinated": 951990500, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.78652, "percent_vaccinated": 72.07957, "population": 1425423209, "total_vaccinated": 1027438900, "vaccine_doses": 2206868000 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2465545, "deaths": 25375, "deaths_per_million": 575.78125, "fully_vaccinated": 7944775, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 18.0274, "percent_vaccinated": 25.715412, "population": 44070556, "total_vaccinated": 11332925, "vaccine_doses": 19557364 }, "IR": { "cases": 7627863, "deaths": 146837, "deaths_per_million": 1640.1925, "fully_vaccinated": 58585264, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 65.44067, "percent_vaccinated": 72.82924, "population": 89524247, "total_vaccinated": 65199830, "vaccine_doses": 155461760 }, "IS": { "cases": 211291, "deaths": 186, "deaths_per_million": 489.00012, "fully_vaccinated": 297934, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.32783, "percent_vaccinated": 81.43955, "population": 380368, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 903424 }, "IT": { "cases": 26969918, "deaths": 198523, "deaths_per_million": 3329.8555, "fully_vaccinated": 49484584, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 83.00122, "percent_vaccinated": 85.436905, "population": 59619106, "total_vaccinated": 50936720, "vaccine_doses": 150321540 }, "JE": { "cases": 66391, "deaths": 161, "deaths_per_million": 1555.6608, "fully_vaccinated": 81882, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 79.11839, "percent_vaccinated": 81.51759, "population": 103493, "total_vaccinated": 84365, "vaccine_doses": 266953 }, "JM": { "cases": 157679, "deaths": 3634, "deaths_per_million": 1279.9606, "fully_vaccinated": 760800, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 26.796753, "percent_vaccinated": 30.28276, "population": 2839150, "total_vaccinated": 859773, "vaccine_doses": 1529113 }, "JO": { "cases": 1746997, "deaths": 14122, "deaths_per_million": 1254.5897, "fully_vaccinated": 4558313, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.495773, "percent_vaccinated": 42.83461, "population": 11256269, "total_vaccinated": 4821579, "vaccine_doses": 10057975 }, "JP": { "cases": 33803572, "deaths": 74694, "deaths_per_million": 597.56354, "fully_vaccinated": 103455224, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.76578, "percent_vaccinated": 83.79367, "population": 124997585, "total_vaccinated": 104740060, "vaccine_doses": 433356600 }, "KE": { "cases": 344162, "deaths": 5689, "deaths_per_million": 104.86161, "fully_vaccinated": 11090440, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 20.442282, "percent_vaccinated": 26.716526, "population": 54252458, "total_vaccinated": 14494372, "vaccine_doses": 23750432 }, "KG": { "cases": 88953, "deaths": 1024, "deaths_per_million": 147.21544, "fully_vaccinated": 1406016, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.2136, "percent_vaccinated": 24.965395, "population": 6955792, "total_vaccinated": 1736541, "vaccine_doses": 3661335 }, "KH": { "cases": 139326, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 177.65665, "fully_vaccinated": 14693274, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 85.417465, "percent_vaccinated": 89.0415, "population": 17201721, "total_vaccinated": 15316670, "vaccine_doses": 47826644 }, "KI": { "cases": 5085, "deaths": 24, "deaths_per_million": 183.932, "fully_vaccinated": 81474, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 62.44032, "percent_vaccinated": 77.32808, "population": 130483, "total_vaccinated": 100900, "vaccine_doses": 219980 }, "KM": { "cases": 9109, "deaths": 161, "deaths_per_million": 193.00136, "fully_vaccinated": 397080, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 47.60061, "percent_vaccinated": 52.60486, "population": 834191, "total_vaccinated": 438825, "vaccine_doses": 835021 }, "KN": { "cases": 6607, "deaths": 46, "deaths_per_million": 984.33624, "fully_vaccinated": 27000, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 57.776257, "percent_vaccinated": 72.314476, "population": 46732, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64297 }, "KP": { "cases": 0, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "name": "Põhja-Korea", "population": 26328843 }, "KR": { "cases": 34571873, "deaths": 35934, "deaths_per_million": 693.9408, "fully_vaccinated": 44347430, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 85.64171, "percent_vaccinated": 86.44801, "population": 51782515, "total_vaccinated": 44764956, "vaccine_doses": 129647784 }, "KW": { "cases": 667290, "deaths": 2570, "deaths_per_million": 559.97217, "fully_vaccinated": 3346176, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 72.90916, "percent_vaccinated": 75.33473, "population": 4589514, "total_vaccinated": 3457498, "vaccine_doses": 8261221 }, "KY": { "cases": 31472, "deaths": 37, "deaths_per_million": 516.6876, "fully_vaccinated": 60696, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 84.75911, "percent_vaccinated": 86.737885, "population": 71610, "total_vaccinated": 62113, "vaccine_doses": 152148 }, "KZ": { "cases": 1504370, "deaths": 19072, "deaths_per_million": 951.9526, "fully_vaccinated": 10629063, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 53.0535, "percent_vaccinated": 54.196712, "population": 20034612, "total_vaccinated": 10858101, "vaccine_doses": 38355604 }, "LA": { "cases": 219060, "deaths": 671, "deaths_per_million": 88.768265, "fully_vaccinated": 5222417, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 69.08865, "percent_vaccinated": 77.902405, "population": 7559008, "total_vaccinated": 5888649, "vaccine_doses": 11111066 }, "LB": { "cases": 1239904, "deaths": 10947, "deaths_per_million": 1905.6515, "fully_vaccinated": 2414223, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.026745, "percent_vaccinated": 47.701817, "population": 5744492, "total_vaccinated": 2740227, "vaccine_doses": 5814699 }, "LC": { "cases": 30254, "deaths": 410, "deaths_per_million": 2293.1418, "fully_vaccinated": 54971, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.74544, "percent_vaccinated": 33.636475, "population": 178794, "total_vaccinated": 60140, "vaccine_doses": 122977 }, "LI": { "cases": 21649, "deaths": 89, "deaths_per_million": 2262.4434, "fully_vaccinated": 26466, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.25, "percent_vaccinated": 68.05379, "population": 39338, "total_vaccinated": 26771, "vaccine_doses": 74337 }, "LK": { "cases": 672812, "deaths": 16907, "deaths_per_million": 740.39966, "fully_vaccinated": 14752827, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 64.60631, "percent_vaccinated": 75.0768, "population": 22834965, "total_vaccinated": 17143760, "vaccine_doses": 40116590 }, "LR": { "cases": 8090, "deaths": 294, "deaths_per_million": 54.71501, "fully_vaccinated": 3730967, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 69.43534, "percent_vaccinated": 72.65189, "population": 5373297, "total_vaccinated": 3903802, "vaccine_doses": 4460668 }, "LS": { "cases": 36140, "deaths": 709, "deaths_per_million": 310.13354, "fully_vaccinated": 938088, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 41.03421, "percent_vaccinated": 44.357975, "population": 2286112, "total_vaccinated": 1014073, "vaccine_doses": 1339097 }, "LT": { "cases": 1448911, "deaths": 9931, "deaths_per_million": 3525.478, "fully_vaccinated": 1881106, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 66.77875, "percent_vaccinated": 69.51908, "population": 2816923, "total_vaccinated": 1958299, "vaccine_doses": 4604858 }, "LU": { "cases": 401670, "deaths": 1000, "deaths_per_million": 1530.6552, "fully_vaccinated": 37868, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 5.796285, "percent_vaccinated": 73.770996, "population": 653315, "total_vaccinated": 481957, "vaccine_doses": 1374547 }, "LV": { "cases": 977804, "deaths": 7741, "deaths_per_million": 4115.235, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.4277, "percent_vaccinated": 71.565216, "population": 1881059, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2979624 }, "LY": { "cases": 507269, "deaths": 6437, "deaths_per_million": 891.0818, "fully_vaccinated": 1236102, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 17.111511, "percent_vaccinated": 32.065197, "population": 7223804, "total_vaccinated": 2316327, "vaccine_doses": 3739158 }, "MA": { "cases": 1279115, "deaths": 16305, "deaths_per_million": 436.791, "fully_vaccinated": 23521988, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.012527, "percent_vaccinated": 67.02596, "population": 37329068, "total_vaccinated": 25020168, "vaccine_doses": 55389600 }, "MC": { "cases": 17181, "deaths": 67, "deaths_per_million": 1720.154, "fully_vaccinated": 25667, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 65.8973, "percent_vaccinated": 74.13351, "population": 38950, "total_vaccinated": 28875, "vaccine_doses": 71929 }, "MD": { "cases": 656462, "deaths": 12290, "deaths_per_million": 4042.7817, "fully_vaccinated": 1078961, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 35.492302, "percent_vaccinated": 36.49767, "population": 3039986, "total_vaccinated": 1109524, "vaccine_doses": 2293086 }, "ME": { "cases": 251280, "deaths": 2654, "deaths_per_million": 4317.9116, "fully_vaccinated": 284869, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 46.346615, "percent_vaccinated": 47.63418, "population": 614649, "total_vaccinated": 292783, "vaccine_doses": 679171 }, "MF": { "cases": 12324, "deaths": 46, "deaths_per_million": 1591.7506, "name": "Saint-Martin", "population": 28899 }, "MG": { "cases": 68853, "deaths": 1428, "deaths_per_million": 46.91618, "fully_vaccinated": 2628849, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 8.636944, "percent_vaccinated": 8.904759, "population": 30437261, "total_vaccinated": 2710365, "vaccine_doses": 3092063 }, "MH": { "cases": 16297, "deaths": 17, "deaths_per_million": 424.0036, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 40094, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 352093, "deaths": 9991, "deaths_per_million": 5429.195, "fully_vaccinated": 838181, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 45.547474, "percent_vaccinated": 46.438065, "population": 1840236, "total_vaccinated": 854570, "vaccine_doses": 1862987 }, "ML": { "cases": 33236, "deaths": 743, "deaths_per_million": 32.20264, "fully_vaccinated": 3633589, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 15.748474, "percent_vaccinated": 18.8721, "population": 23072641, "total_vaccinated": 4354292, "vaccine_doses": 5922585 }, "MM": { "cases": 643401, "deaths": 19494, "deaths_per_million": 362.63324, "fully_vaccinated": 35937796, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 66.85257, "percent_vaccinated": 77.29614, "population": 53756791, "total_vaccinated": 41551930, "vaccine_doses": 93477100 }, "MN": { "cases": 1011489, "deaths": 2136, "deaths_per_million": 630.83, "fully_vaccinated": 2185282, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 64.53846, "percent_vaccinated": 67.45445, "population": 3386015, "total_vaccinated": 2284018, "vaccine_doses": 5668144 }, "MO": { "cases": 3514, "deaths": 121, "deaths_per_million": 174.056, "fully_vaccinated": 642266, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 91.18433, "percent_vaccinated": 96.499374, "population": 704360, "total_vaccinated": 679703, "vaccine_doses": 1802985 }, "MP": { "cases": 14985, "deaths": 41, "deaths_per_million": 889.3516, "name": "Põhja-Mariaanid", "population": 46101 }, "MQ": { "cases": 230354, "deaths": 1104, "deaths_per_million": 3159.1418, "name": "Martinique", "population": 349462 }, "MR": { "cases": 63891, "deaths": 997, "deaths_per_million": 204.48581, "fully_vaccinated": 1540597, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 31.597816, "percent_vaccinated": 43.148228, "population": 4875644, "total_vaccinated": 2103754, "vaccine_doses": 4075874 }, "MS": { "cases": 1403, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1787.31, "fully_vaccinated": 1952, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.610367, "percent_vaccinated": 47.006256, "population": 4476, "total_vaccinated": 2104, "vaccine_doses": 4619 }, "MT": { "cases": 125354, "deaths": 1118, "deaths_per_million": 2116.6465, "fully_vaccinated": 471565, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.27875, "percent_vaccinated": 90.677475, "population": 528194, "total_vaccinated": 478953, "vaccine_doses": 1408793 }, "MU": { "cases": 332300, "deaths": 1074, "deaths_per_million": 841.60443, "fully_vaccinated": 1088142, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 85.26863, "percent_vaccinated": 88.06074, "population": 1276134, "total_vaccinated": 1123773, "vaccine_doses": 2616012 }, "MV": { "cases": 186694, "deaths": 316, "deaths_per_million": 602.92, "fully_vaccinated": 385167, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.488884, "percent_vaccinated": 76.18695, "population": 524116, "total_vaccinated": 399308, "vaccine_doses": 951764 }, "MW": { "cases": 89168, "deaths": 2686, "deaths_per_million": 130.58656, "fully_vaccinated": 4288014, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 20.847246, "percent_vaccinated": 26.416496, "population": 20568731, "total_vaccinated": 5433538, "vaccine_doses": 8503954 }, "MX": { "cases": 7630384, "deaths": 335111, "deaths_per_million": 2605.574, "fully_vaccinated": 81849960, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.640446, "percent_vaccinated": 75.55955, "population": 128613116, "total_vaccinated": 97179496, "vaccine_doses": 223158990 }, "MY": { "cases": 5329836, "deaths": 37351, "deaths_per_million": 1076.5375, "fully_vaccinated": 27551144, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 79.40842, "percent_vaccinated": 81.101494, "population": 34695494, "total_vaccinated": 28138564, "vaccine_doses": 72657256 }, "MZ": { "cases": 233935, "deaths": 2252, "deaths_per_million": 68.960785, "fully_vaccinated": 21329744, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 65.31598, "percent_vaccinated": 70.03147, "population": 32656242, "total_vaccinated": 22869646, "vaccine_doses": 34950856 }, "NA": { "cases": 172557, "deaths": 4110, "deaths_per_million": 1422.3087, "fully_vaccinated": 550978, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 19.067173, "percent_vaccinated": 21.793749, "population": 2889668, "total_vaccinated": 629767, "vaccine_doses": 1005937 }, "NC": { "cases": 80203, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1093.5813, "fully_vaccinated": 184816, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 64.36666, "percent_vaccinated": 66.99927, "population": 287130, "total_vaccinated": 192375, "vaccine_doses": 480702 }, "NE": { "cases": 9591, "deaths": 315, "deaths_per_million": 12.444701, "fully_vaccinated": 5483001, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 21.661686, "percent_vaccinated": 24.685875, "population": 25311978, "total_vaccinated": 6248483, "vaccine_doses": 7372208 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 267237, "deaths": 3155, "deaths_per_million": 14.138414, "fully_vaccinated": 81297810, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 36.431763, "percent_vaccinated": 42.047527, "population": 223150906, "total_vaccinated": 93829430, "vaccine_doses": 133048024 }, "NI": { "cases": 16827, "deaths": 245, "deaths_per_million": 36.40058, "fully_vaccinated": 6126708, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 91.026825, "percent_vaccinated": 95.15444, "population": 6730662, "total_vaccinated": 6404524, "vaccine_doses": 15507763 }, "NL": { "cases": 8657531, "deaths": 22986, "deaths_per_million": 1283.817, "fully_vaccinated": 11768644, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 65.73038, "percent_vaccinated": 70.2736, "population": 17904421, "total_vaccinated": 12582081, "vaccine_doses": 39764184 }, "NO": { "cases": 1552296, "deaths": 5732, "deaths_per_million": 1050.4332, "fully_vaccinated": 4061312, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.42668, "percent_vaccinated": 79.66204, "population": 5456796, "total_vaccinated": 4346995, "vaccine_doses": 13020641 }, "NP": { "cases": 1003968, "deaths": 12034, "deaths_per_million": 404.97473, "fully_vaccinated": 24471044, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 82.35129, "percent_vaccinated": 93.83405, "population": 29715435, "total_vaccinated": 27883196, "vaccine_doses": 62627628 }, "NR": { "cases": 5393, "deaths": 1, "deaths_per_million": 84.58806, "fully_vaccinated": 11346, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 95.97361, "percent_vaccinated": 110.86111, "population": 11822, "total_vaccinated": 13106, "vaccine_doses": 32157 }, "NU": { "cases": 1092, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 1635, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 88.66595, "percent_vaccinated": 88.828636, "population": 1844, "total_vaccinated": 1638, "vaccine_doses": 4923 }, "NZ": { "cases": 2668236, "deaths": 4538, "deaths_per_million": 884.302, "fully_vaccinated": 4291717, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 83.63098, "percent_vaccinated": 83.83779, "population": 5131731, "total_vaccinated": 4302330, "vaccine_doses": 13382576 }, "OM": { "cases": 399449, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 978.3881, "fully_vaccinated": 3048826, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 64.45409, "percent_vaccinated": 69.33347, "population": 4730229, "total_vaccinated": 3279632, "vaccine_doses": 7108547 }, "PA": { "cases": 1045706, "deaths": 8836, "deaths_per_million": 2007.8281, "fully_vaccinated": 3178700, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 72.23046, "percent_vaccinated": 85.1223, "population": 4400775, "total_vaccinated": 3746041, "vaccine_doses": 9201276 }, "PE": { "cases": 4533827, "deaths": 221071, "deaths_per_million": 6603.9766, "fully_vaccinated": 28709644, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 85.76331, "percent_vaccinated": 91.301895, "population": 33475436, "total_vaccinated": 30563708, "vaccine_doses": 91412580 }, "PF": { "cases": 79451, "deaths": 650, "deaths_per_million": 2318.216, "fully_vaccinated": 186803, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 66.62304, "percent_vaccinated": 68.08708, "population": 280388, "total_vaccinated": 190908, "vaccine_doses": 502952 }, "PG": { "cases": 46864, "deaths": 670, "deaths_per_million": 65.665825, "fully_vaccinated": 321192, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 3.1479607, "percent_vaccinated": 3.744128, "population": 10203177, "total_vaccinated": 382020, "vaccine_doses": 737695 }, "PH": { "cases": 4173631, "deaths": 66864, "deaths_per_million": 586.70984, "fully_vaccinated": 78443970, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 68.83203, "percent_vaccinated": 72.5532, "population": 113964343, "total_vaccinated": 82684776, "vaccine_doses": 189317150 }, "PK": { "cases": 1580631, "deaths": 30656, "deaths_per_million": 125.79366, "fully_vaccinated": 140475870, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 57.64279, "percent_vaccinated": 67.93904, "population": 243700667, "total_vaccinated": 165567890, "vaccine_doses": 340974140 }, "PL": { "cases": 6843793, "deaths": 121221, "deaths_per_million": 3157.9702, "fully_vaccinated": 22705868, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 59.15184, "percent_vaccinated": 59.877827, "population": 38385734, "total_vaccinated": 22984544, "vaccine_doses": 58634590 }, "PM": { "cases": 3426, "deaths": 2, "deaths_per_million": 347.22223, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5760 }, "PN": { "cases": 4, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "population": 47, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 117 }, "PR": { "cases": 1252713, "deaths": 5938, "deaths_per_million": 1832.1664, "name": "Puerto Rico", "population": 3240972 }, "PS": { "cases": 703228, "deaths": 5708, "deaths_per_million": 1075.9105, "fully_vaccinated": 1776973, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 33.49446, "percent_vaccinated": 37.938984, "population": 5305274, "total_vaccinated": 2012767, "vaccine_doses": 3748571 }, "PT": { "cases": 5671652, "deaths": 29663, "deaths_per_million": 2847.5366, "fully_vaccinated": 8909769, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 85.53044, "percent_vaccinated": 94.28189, "population": 10417074, "total_vaccinated": 9821414, "vaccine_doses": 28314796 }, "PW": { "cases": 6372, "deaths": 10, "deaths_per_million": 562.3032, "name": "Belau", "population": 17784 }, "PY": { "cases": 735759, "deaths": 19880, "deaths_per_million": 2940.6284, "fully_vaccinated": 3550673, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.521175, "percent_vaccinated": 59.107147, "population": 6760460, "total_vaccinated": 3995915, "vaccine_doses": 9954852 }, "QA": { "cases": 514524, "deaths": 690, "deaths_per_million": 238.55077, "fully_vaccinated": 2852178, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 98.60714, "percent_vaccinated": 98.60714, "population": 2892466, "total_vaccinated": 2852178, "vaccine_doses": 7609178 }, "RE": { "cases": 494595, "deaths": 921, "deaths_per_million": 1056.7465, "name": "Réunion", "population": 871543 }, "RO": { "cases": 3604066, "deaths": 69095, "deaths_per_million": 3604.936, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.337685, "percent_vaccinated": 28.562483, "population": 19166776, "total_vaccinated": 5474507, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2568005, "deaths": 18057, "deaths_per_million": 2658.8762, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 48.271156, "percent_vaccinated": 49.38844, "population": 6791215, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 24901467, "deaths": 404290, "deaths_per_million": 2777.1006, "fully_vaccinated": 79702400, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 54.74822, "percent_vaccinated": 61.19087, "population": 145579889, "total_vaccinated": 89081600, "vaccine_doses": 187374510 }, "RW": { "cases": 133274, "deaths": 1468, "deaths_per_million": 107.53771, "fully_vaccinated": 10399665, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 76.182304, "percent_vaccinated": 79.735504, "population": 13651025, "total_vaccinated": 10884714, "vaccine_doses": 27322060 }, "SA": { "cases": 841469, "deaths": 9646, "deaths_per_million": 299.7947, "fully_vaccinated": 25433940, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 79.047905, "percent_vaccinated": 84.043724, "population": 32175351, "total_vaccinated": 27041364, "vaccine_doses": 68534630 }, "SB": { "cases": 25954, "deaths": 199, "deaths_per_million": 254.77707, "fully_vaccinated": 254352, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 32.56435, "percent_vaccinated": 44.018948, "population": 781075, "total_vaccinated": 343821, "vaccine_doses": 625956 }, "SC": { "cases": 51899, "deaths": 172, "deaths_per_million": 1370.1576, "fully_vaccinated": 83565, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 66.56815, "percent_vaccinated": 70.51532, "population": 125533, "total_vaccinated": 88520, "vaccine_doses": 224558 }, "SD": { "cases": 63993, "deaths": 5046, "deaths_per_million": 102.1802, "fully_vaccinated": 13416394, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 27.167852, "percent_vaccinated": 30.794699, "population": 49383344, "total_vaccinated": 15207452, "vaccine_doses": 28662108 }, "SE": { "cases": 2787365, "deaths": 29496, "deaths_per_million": 2812.5354, "fully_vaccinated": 7593676, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 72.40806, "percent_vaccinated": 74.14397, "population": 10487335, "total_vaccinated": 7775726, "vaccine_doses": 28312816 }, "SG": { "cases": 3006155, "deaths": 2024, "deaths_per_million": 358.23718, "fully_vaccinated": 5248693, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 92.89906, "percent_vaccinated": 93.57716, "population": 5649888, "total_vaccinated": 5287005, "vaccine_doses": 15302530 }, "SH": { "cases": 2166, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_fully_vaccinated": 65.76643, "percent_vaccinated": 81.225555, "population": 5369, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1366920, "deaths": 9914, "deaths_per_million": 4686.9585, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.782104, "percent_vaccinated": 59.84226, "population": 2115231, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 3028400 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 1889897, "deaths": 21401, "deaths_per_million": 3910.1475, "fully_vaccinated": 2791711, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 51.00697, "percent_vaccinated": 51.889565, "population": 5473195, "total_vaccinated": 2840017, "vaccine_doses": 7222380 }, "SL": { "cases": 7985, "deaths": 126, "deaths_per_million": 15.223258, "fully_vaccinated": 4961886, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 59.949265, "percent_vaccinated": 68.578636, "population": 8276809, "total_vaccinated": 5676123, "vaccine_doses": 9155936 }, "SM": { "cases": 25292, "deaths": 126, "deaths_per_million": 3693.6064, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.27857, "percent_vaccinated": 77.2638, "population": 34113, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 89440, "deaths": 1972, "deaths_per_million": 111.72109, "fully_vaccinated": 1548665, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 8.77376, "percent_vaccinated": 15.209795, "population": 17651099, "total_vaccinated": 2684696, "vaccine_doses": 3182308 }, "SO": { "cases": 27334, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 76.45254, "fully_vaccinated": 7666835, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 43.06752, "percent_vaccinated": 50.400066, "population": 17801895, "total_vaccinated": 8972167, "vaccine_doses": 10555834 }, "SR": { "cases": 82525, "deaths": 1406, "deaths_per_million": 2256.199, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 38.172287, "percent_vaccinated": 42.9769, "population": 623172, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 554588 }, "SS": { "cases": 18873, "deaths": 147, "deaths_per_million": 13.337961, "fully_vaccinated": 4273253, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 38.773117, "percent_vaccinated": 39.153057, "population": 11021175, "total_vaccinated": 4315127, "vaccine_doses": 4365547 }, "ST": { "cases": 6771, "deaths": 80, "deaths_per_million": 353.49274, "fully_vaccinated": 111986, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 49.482796, "percent_vaccinated": 61.974346, "population": 226313, "total_vaccinated": 140256, "vaccine_doses": 263863 }, "SV": { "cases": 202067, "deaths": 4230, "deaths_per_million": 673.53296, "fully_vaccinated": 4397817, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 70.025406, "percent_vaccinated": 74.19961, "population": 6280316, "total_vaccinated": 4659970, "vaccine_doses": 11459448 }, "SX": { "cases": 11051, "deaths": 92, "deaths_per_million": 2182.0078, "fully_vaccinated": 26773, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 63.498802, "percent_vaccinated": 70.64962, "population": 42163, "total_vaccinated": 29788, "vaccine_doses": 66829 }, "SY": { "cases": 57423, "deaths": 3163, "deaths_per_million": 140.81453, "fully_vaccinated": 2358365, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 10.499275, "percent_vaccinated": 14.671913, "population": 22462170, "total_vaccinated": 3295630, "vaccine_doses": 5090630 }, "SZ": { "cases": 75356, "deaths": 1427, "deaths_per_million": 1170.7075, "fully_vaccinated": 427335, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 35.058464, "percent_vaccinated": 43.15702, "population": 1218921, "total_vaccinated": 526050, "vaccine_doses": 870205 }, "TC": { "cases": 6935, "deaths": 41, "deaths_per_million": 893.84985, "fully_vaccinated": 30710, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.95154, "percent_vaccinated": 71.540695, "population": 45869, "total_vaccinated": 32815, "vaccine_doses": 73907 }, "TD": { "cases": 7702, "deaths": 194, "deaths_per_million": 10.511874, "fully_vaccinated": 5020360, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 27.202782, "percent_vaccinated": 27.892593, "population": 18455319, "total_vaccinated": 5147667, "vaccine_doses": 9151765 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 39564, "deaths": 290, "deaths_per_million": 35.941727, "fully_vaccinated": 1554066, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 19.260626, "percent_vaccinated": 27.954967, "population": 8068616, "total_vaccinated": 2255579, "vaccine_doses": 3423181 }, "TH": { "cases": 5436596, "deaths": 35000, "deaths_per_million": 487.9047, "fully_vaccinated": 53486090, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.56032, "percent_vaccinated": 79.46643, "population": 71735321, "total_vaccinated": 57005496, "vaccine_doses": 142635000 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.276292, "fully_vaccinated": 5191919, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 50.99001, "percent_vaccinated": 52.329185, "population": 10182228, "total_vaccinated": 5328277, "vaccine_doses": 20568164 }, "TK": { "cases": 80, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 2203, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 95.28547, "percent_vaccinated": 95.28547, "population": 2312, "total_vaccinated": 2203, "vaccine_doses": 5374 }, "TL": { "cases": 23460, "deaths": 138, "deaths_per_million": 100.781494, "fully_vaccinated": 801759, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 58.552513, "percent_vaccinated": 64.76584, "population": 1369299, "total_vaccinated": 886838, "vaccine_doses": 2028798 }, "TM": { "cases": 0, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 4568901, "name": "Türkmenistan", "percent_fully_vaccinated": 63.19193, "percent_vaccinated": 63.82771, "population": 7230197, "total_vaccinated": 4614869, "vaccine_doses": 16775970 }, "TN": { "cases": 1153361, "deaths": 29423, "deaths_per_million": 2427.773, "fully_vaccinated": 6401841, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.823357, "percent_vaccinated": 73.41035, "population": 12119338, "total_vaccinated": 8896848, "vaccine_doses": 16553338 }, "TO": { "cases": 16992, "deaths": 13, "deaths_per_million": 123.74706, "fully_vaccinated": 77390, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 73.66758, "percent_vaccinated": 83.1723, "population": 105053, "total_vaccinated": 87375, "vaccine_doses": 204737 }, "TR": { "cases": 17004726, "deaths": 101419, "deaths_per_million": 1164.9528, "fully_vaccinated": 53176960, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 61.081894, "percent_vaccinated": 66.554184, "population": 87058469, "total_vaccinated": 57941052, "vaccine_doses": 152543340 }, "TT": { "cases": 191496, "deaths": 4390, "deaths_per_million": 2934.643, "fully_vaccinated": 718969, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 48.061897, "percent_vaccinated": 50.430336, "population": 1495923, "total_vaccinated": 754399, "vaccine_doses": 1592148 }, "TV": { "cases": 2943, "deaths": 1, "deaths_per_million": 99.88014, "fully_vaccinated": 9505, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 94.93607, "percent_vaccinated": 97.512985, "population": 10012, "total_vaccinated": 9763, "vaccine_doses": 26783 }, "TW": { "cases": 9970937, "deaths": 17672, "deaths_per_million": 739.619, "fully_vaccinated": 20793088, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 88.783066, "percent_vaccinated": 93.50615, "population": 23420107, "total_vaccinated": 21899240, "vaccine_doses": 68158990 }, "TZ": { "cases": 43655, "deaths": 846, "deaths_per_million": 13.073345, "fully_vaccinated": 32165792, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 49.706203, "percent_vaccinated": 53.212738, "population": 64711822, "total_vaccinated": 34434932, "vaccine_doses": 39392420 }, "UA": { "cases": 5555510, "deaths": 109937, "deaths_per_million": 2678.2046, "fully_vaccinated": 15741036, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 38.347157, "percent_vaccinated": 39.628956, "population": 41048768, "total_vaccinated": 16267198, "vaccine_doses": 35735490 }, "UG": { "cases": 172234, "deaths": 3632, "deaths_per_million": 76.76583, "fully_vaccinated": 13061126, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 27.605951, "percent_vaccinated": 42.34208, "population": 47312718, "total_vaccinated": 20033188, "vaccine_doses": 26406936 }, "US": { "cases": 103436829, "deaths": 1238563, "deaths_per_million": 3626.4702, "fully_vaccinated": 230637340, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.52983, "percent_vaccinated": 79.1216, "population": 341534041, "total_vaccinated": 270227170, "vaccine_doses": 676728770 }, "UY": { "cases": 1043268, "deaths": 7696, "deaths_per_million": 2269.5952, "fully_vaccinated": 2903186, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 85.616646, "percent_vaccinated": 88.780334, "population": 3390913, "total_vaccinated": 3010464, "vaccine_doses": 9037498 }, "UZ": { "cases": 175158, "deaths": 1016, "deaths_per_million": 29.079292, "fully_vaccinated": 18451780, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 52.81149, "percent_vaccinated": 63.237354, "population": 34938953, "total_vaccinated": 22094470, "vaccine_doses": 83937950 }, "VA": { "cases": 26, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 513, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9674, "deaths": 124, "deaths_per_million": 1214.9359, "fully_vaccinated": 31632, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 30.992622, "percent_vaccinated": 36.773365, "population": 102063, "total_vaccinated": 37532, "vaccine_doses": 73443 }, "VE": { "cases": 552747, "deaths": 5856, "deaths_per_million": 207.56378, "fully_vaccinated": 14966671, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 53.048817, "percent_vaccinated": 78.5355, "population": 28213015, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860990 }, "VG": { "cases": 7661, "deaths": 64, "deaths_per_million": 1669.0137, "fully_vaccinated": 18261, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 47.621655, "percent_vaccinated": 50.764095, "population": 38346, "total_vaccinated": 19466, "vaccine_doses": 41453 }, "VI": { "cases": 25389, "deaths": 132, "deaths_per_million": 1525.6411, "name": "USA Neitsisaared", "population": 86521 }, "VN": { "cases": 11624000, "deaths": 43206, "deaths_per_million": 433.44418, "fully_vaccinated": 85961570, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 86.23695, "percent_vaccinated": 90.7876, "population": 99680656, "total_vaccinated": 90497670, "vaccine_doses": 266492140 }, "VU": { "cases": 12019, "deaths": 14, "deaths_per_million": 44.71972, "fully_vaccinated": 162250, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 51.82696, "percent_vaccinated": 56.418396, "population": 313061, "total_vaccinated": 176624, "vaccine_doses": 366638 }, "WF": { "cases": 3760, "deaths": 9, "deaths_per_million": 782.54065, "fully_vaccinated": 6803, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 59.15138, "percent_vaccinated": 62.168507, "population": 11501, "total_vaccinated": 7150, "vaccine_doses": 18058 }, "WS": { "cases": 17057, "deaths": 31, "deaths_per_million": 144.0052, "fully_vaccinated": 177954, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 82.66549, "percent_vaccinated": 88.912994, "population": 215270, "total_vaccinated": 191403, "vaccine_doses": 453083 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 313067, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 81.78, "percent_vaccinated": 78.8, "population": 382836, "total_vaccinated": 301673, "vaccine_doses": 861519 }, "XK": { "cases": 274279, "deaths": 3212, "deaths_per_million": 1869.6703, "fully_vaccinated": 825082, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 48.027126, "percent_vaccinated": 52.787216, "population": 1717950, "total_vaccinated": 906858, "vaccine_doses": 1837446 }, "XT": {}, "XW": { "cases": 779158898, "deaths": 7115063, "deaths_per_million": 894.13947, "fully_vaccinated": 5197972500, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 65.10431, "percent_vaccinated": 70.706406, "population": 8021407196, "total_vaccinated": 5645247500, "vaccine_doses": 13724514000 }, "YE": { "cases": 11945, "deaths": 2159, "deaths_per_million": 56.484497, "fully_vaccinated": 807057, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 2.1114502, "percent_vaccinated": 2.7475743, "population": 38222878, "total_vaccinated": 1050202, "vaccine_doses": 1298654 }, "YT": { "cases": 42027, "deaths": 187, "deaths_per_million": 612.55444, "name": "Mayotte", "population": 305279 }, "ZA": { "cases": 4073188, "deaths": 102595, "deaths_per_million": 1644.7195, "fully_vaccinated": 21038796, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 33.727688, "percent_vaccinated": 38.81303, "population": 62378417, "total_vaccinated": 24210952, "vaccine_doses": 41798812 }, "ZM": { "cases": 349892, "deaths": 4078, "deaths_per_million": 202.35266, "fully_vaccinated": 9213802, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 45.719406, "percent_vaccinated": 58.113445, "population": 20152935, "total_vaccinated": 11711565, "vaccine_doses": 13615707 }, "ZW": { "cases": 266436, "deaths": 5740, "deaths_per_million": 357.2082, "fully_vaccinated": 5662119, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 35.236153, "percent_vaccinated": 46.83461, "population": 16069061, "total_vaccinated": 7525882, "vaccine_doses": 13935112 } } mtvyc6br0md8l2y1yetu68a3mw2lywc 0 621630 7193991 7193793 2026-07-16T20:44:52Z Juhan242 213253 /* */ 7193991 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Julija Svõrõdenko | pilt = Yulia Svyrydenko.jpg | pildiallkiri = | amet = Ukraina peaminister | ametiajaalgus = 17. juuli 2025 | ametiajalõpp = 14. juuli 2026 | eelmine = [[Denõss Šmõhal]] | järgmine = [[Serhi Koretskõi]] | amet2 = Ukraina asepeaminister - majandusminister | ametiajaalgus2 = 4. november 2021 | ametiajalõpp2 = 17. juuli 2025 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Ukraina Presidendi Kantselei]] juhi asetäitja | ametiajaalgus3 = 22. detsember 2020<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2020 Про призначення Ю. Свириденко Заступником Керівника Офісу Президента України, 22.12.2020</ref> | ametiajalõpp3 = 4. november 2021 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Julija Svõrõdenko | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|12|25}} | sünnikoht = [[Tšernihiv]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Julija Svõrõdenko''' ([[ukraina keel]]es ''Юлія Анатоліївна Свириденко'', sündinud [[25. detsember|25. detsembril]] [[1985]] [[Tšernihiv]]is) on [[Ukraina]] riigiametnik, alates 17. juulist 2025 kuni 14. juulini 2026 [[Ukraina peaminister]]. Ta lõpetas aastal [[2008]] kiitusega [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool|Kiievi Rahvusliku Kaubandus- ja Majandusülikooli]]. == Riigi teenistuses == 4. novembril 2021 nimetas [[Ukraina ülemraada]] ta Ukraina asepeaministriks - majandusministriks.<ref>[https://www.rbc.ua/ukr/news/novym-ministrom-ekonomiki-stala-sviridenko-1636009869.html Новим міністром економіки стала Свириденко: рішення Ради] - РБК-Україна, 04.11.2021 (vaadatud: 08.01.2022)</ref> 17. juulil 2025 valis ülemraada ta Ukraina peaministriks. ==Tunnustus== * 2020. aastal pälvis Sviridenko Ukraina ministrite kabineti aukirja. * 2023. aastal lisati ta Time 100 Next nimekirja kui üks maailma mõjukamaid tulevikku muutvaid inimesi. == Isiklikku == Ta on abielus, abikaasa on Sergei Derlemenko, neil on tütar. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Svõrõdenko, Julija}} [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Ukraina peaministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 03eo4sy9dtop27ljjw1wjpnk4nihojn 0 622540 7194297 7192178 2026-07-17T11:15:13Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ 7194297 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FA Šiauliai | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Šiaulių Futbolo Akademija | hüüdnimi = ''šiauliečiai'' | lühend = | asutatud = 2007 | lõpp = | väljak = [[Savivaldybės stadionas]] | mahutavus = 4000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} [[Tomas Kančelskis]] <br /> meeskonna juht | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{flagicon|LTU}} Mantas Kuklys | liiga = [[TOPLYGA]] | hooaeg = [[2025]] | positsioon = '''5.''' koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = _yellowstripes| muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =000000 | vasakkäsi2 =FF0000 | vasakkäsi3 = FFFF00 | kere1 =000000 | kere2 =FF0000 | kere3 = FFFF00 | paremkäsi1 =000000 | paremkäsi2 =FF0000 | paremkäsi3 = FFFF00 | püksid1 =000000 | püksid2 =FF0000 | püksid3 = 000000 | sokid1 =000000 | sokid2 =000000 | sokid3 = FFFF00 | veeb = http://siauliufa.lt/ }} '''Šiaulių Futbolo Akademija''' (ka ''Šiaulių FA'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Šiauliai]]s.<ref>https://alyga.lt/</ref> ==Ajalugu== Klubi loodi 2007. ==Saavutused== *'''[[Pirma lyga]]''' : '''Võitja (1):''' 2021 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (0):''' ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''4.''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''[[Trečia lyga]]''' ''(Šiauliai)'' | bgcolor="#f5f5f5" style="text-align:center;"| '''9.''' | |- ||||||| |- | bgcolor="#FFffFF" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''4.''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''[[Trečia lyga]]''' ''(Šiauliai)'' | bgcolor="#F5f5f5" style="text-align:center;"| '''6.''' | |- ||||||| |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' ''(Vakarai)'' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu17lyga2w.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-24 |arhiivimisaeg=2020-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200608210521/http://almis.sritis.lt/ltu17lyga2w.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' ''(Vakarai)'' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu18lyga2w.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-24 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116183350/http://almis.sritis.lt/ltu18lyga2w.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[1 Lyga|Pirma lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#1lyga</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#DEB678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2025''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2026''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[TOPLYGA]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[20. veebruar]] 2026'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=LTU|pos=VV|nimi=Vilius Šivickas}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=LTU|pos=VV|nimi=Orestas Apočkinas}} {{JK koosseis mängija|no=61|rah=LTU|pos=VV|nimi= Gustas Baliutavičius}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= |rah=LTU|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=LTU|pos=KA|nimi=Martynas Dapkus}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=LTU|pos=KA|nimi=Kristupas Keršys}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=SRB|pos=KA|nimi=Marko Mandič}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=KA|nimi=}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=LTU|pos=PK|nimi=Grantas Jaseliūnas}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=LTU|pos=PK|nimi=Danielius Jarašius}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=POR|pos=PK|nimi=Benny Bernardo Silva}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=LTU|pos=PK|nimi=Deividas Dovydaitis}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=LTU|pos=PK|nimi=Gabrielius Micevičius}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=|rah=LAT|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Nedas Gabaliauskas}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://siauliufa.lt/ siauliufa.lt] Koduleht *[https://toplyga.lt/komanda/fa-siauliai toplyga.lt lehel] {{TOPLYGA}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Šiauliai]] [[Kategooria:Šiauliai]] jr3onbc2v85prevremvmoj0bubq4j52 7194298 7194297 2026-07-17T11:15:31Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ 7194298 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FA Šiauliai | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Šiaulių Futbolo Akademija | hüüdnimi = ''šiauliečiai'' | lühend = | asutatud = 2007 | lõpp = | väljak = [[Savivaldybės stadionas]] | mahutavus = 4000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} [[Tomas Kančelskis]] <br /> meeskonna juht | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{flagicon|LTU}} Mantas Kuklys | liiga = [[TOPLYGA]] | hooaeg = [[2025]] | positsioon = '''5.''' koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = _yellowstripes| muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =000000 | vasakkäsi2 =FF0000 | vasakkäsi3 = FFFF00 | kere1 =000000 | kere2 =FF0000 | kere3 = FFFF00 | paremkäsi1 =000000 | paremkäsi2 =FF0000 | paremkäsi3 = FFFF00 | püksid1 =000000 | püksid2 =FF0000 | püksid3 = 000000 | sokid1 =000000 | sokid2 =000000 | sokid3 = FFFF00 | veeb = http://siauliufa.lt/ }} '''Šiaulių Futbolo Akademija''' (ka ''Šiaulių FA'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Šiauliai]]s.<ref>https://alyga.lt/</ref> ==Ajalugu== Klubi loodi 2007. ==Saavutused== *'''[[Pirma lyga]]''' : '''Võitja (1):''' 2021 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (0):''' ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''4.''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''[[Trečia lyga]]''' ''(Šiauliai)'' | bgcolor="#f5f5f5" style="text-align:center;"| '''9.''' | |- ||||||| |- | bgcolor="#FFffFF" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''4.''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''[[Trečia lyga]]''' ''(Šiauliai)'' | bgcolor="#F5f5f5" style="text-align:center;"| '''6.''' | |- ||||||| |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' ''(Vakarai)'' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu17lyga2w.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-24 |arhiivimisaeg=2020-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200608210521/http://almis.sritis.lt/ltu17lyga2w.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' ''(Vakarai)'' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu18lyga2w.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-24 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116183350/http://almis.sritis.lt/ltu18lyga2w.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[1 Lyga|Pirma lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#1lyga</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#DEB678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2025''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2026''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[TOPLYGA]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[17. juuli]] 2026'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=LTU|pos=VV|nimi=Vilius Šivickas}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=LTU|pos=VV|nimi=Orestas Apočkinas}} {{JK koosseis mängija|no=61|rah=LTU|pos=VV|nimi= Gustas Baliutavičius}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= |rah=LTU|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=LTU|pos=KA|nimi=Martynas Dapkus}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=LTU|pos=KA|nimi=Kristupas Keršys}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=SRB|pos=KA|nimi=Marko Mandič}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=KA|nimi=}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=LTU|pos=PK|nimi=Grantas Jaseliūnas}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=LTU|pos=PK|nimi=Danielius Jarašius}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=POR|pos=PK|nimi=Benny Bernardo Silva}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=LTU|pos=PK|nimi=Deividas Dovydaitis}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=LTU|pos=PK|nimi=Gabrielius Micevičius}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=|rah=LAT|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Nedas Gabaliauskas}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://siauliufa.lt/ siauliufa.lt] Koduleht *[https://toplyga.lt/komanda/fa-siauliai toplyga.lt lehel] {{TOPLYGA}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Šiauliai]] [[Kategooria:Šiauliai]] bbvvuxecztxilv3lfbc7p26cbshdug9 0 623901 7194033 6404529 2026-07-16T22:33:14Z Sumo tomus 233342 7194033 wikitext text/x-wiki [[File:Ralfs Freibergs.png|pisi|'Ralfs Freibergs (2014)]] '''Ralfs Freibergs''' (sündinud [[17. mai]]l [[1991]] [[Riia]]s) on [[Läti]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] Tšehhi kõrgliigaklubis [[HC Litvínov]]. Läti kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2008–09. Aastatel 2010–2011 mängis ta [[North American Hockey League]]'i klubis Texas Tornado, hooajal 2011–12 [[United States Hockey League]]'i klubis [[Lincoln Stars]] ning aastatel 2012–14 [[Bowling Green State University]] jäähokimeeskonnas. 2014. aasta augustis liitus ta [[American Hockey League]]'i (AHL) klubis [[St. John's IceCaps]]. AHL-is sai ta sel hooajal kirja vaid viis kohtumist, mängides suurema osa hooajast [[ECHL]]-i klubis [[Ontario Reign]]. Hooajal 2015–16 mängis ta ECHL-i klubis [[Toledo Walleye]]. Hooajal 2016–17 mängis Freibergs [[KHL]]-i klubis [[Riia Dinamo]]. Aastatel 2017–2021 mängis ta Tšehhi kõrgliiga klubides: [[Zlíni PSG Berani|Zlíni Berani]], [[Brno HC Kometa|Brno Kometa]] ja [[Třineci HC Oceláři|Třineci Oceláři]]. 2021. aastal tuli ta Ocelářiga Tšehhi meistriks.<ref name="elite">https://www.eliteprospects.com/player/28754/ralfs-freibergs (vaadatud 11.2.2022)</ref> 2021. aasta mais naasis Freibergs Riia Dinamosse.<ref>[https://web.archive.org/web/20220211122838/https://www.dinamoriga.lv/lv/zinas/kluba-zinas/dinamo-riga-komanda-speles-cehijas-cempions-ralfs-freibergs "DINAMO RĪGA komandā spēlēs Čehijas čempions Ralfs Freibergs"]. dinamoriga.lv. 1.5.2021. Vaadatud 11.2.2022</ref> 2022. aasta veebruaris liitus ta Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Iserlohn Roosters]], kus mängis kuni hooaja lõpuni. 2022. aasta augustis asus Freibergs mängima taas Tšehhi kõrgliigas, kui sõlmis lepingu [[HC Litvínov]]iga.<ref name="elite"/> [[Läti jäähokikoondis]]e koosseisus on Freibergs osalenud seitsmetel [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] (2013, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021 ja 2023) ning [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014.]] ja [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el. 2014. aasta taliolümpiamängudel oli ta ainus mängija USA ülikoolide liigast. Sotši mängudel jäi ta vahele keelatud aine kasutamisega.<ref>[https://sport.postimees.ee/2774190/taas-uks-patune-lati-hokimees-jai-sotsis-dopinguga-vahele "Taas üks patune: Läti hokimees jäi Sotšis dopinguga vahele"]. sport.postimees.ee. 25.4.2014. Vaadatud 11.2.2022</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Freibergs, Ralfs}} [[Kategooria:Läti jäähokimängijad]] [[Kategooria:Riia Dinamo mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] mw8gxt4nnyhjefi03t8ukbjokp13pft 7194034 7194033 2026-07-16T22:33:29Z Sumo tomus 233342 7194034 wikitext text/x-wiki [[File:Ralfs Freibergs.png|pisi|Ralfs Freibergs (2014)]] '''Ralfs Freibergs''' (sündinud [[17. mai]]l [[1991]] [[Riia]]s) on [[Läti]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] Tšehhi kõrgliigaklubis [[HC Litvínov]]. Läti kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2008–09. Aastatel 2010–2011 mängis ta [[North American Hockey League]]'i klubis Texas Tornado, hooajal 2011–12 [[United States Hockey League]]'i klubis [[Lincoln Stars]] ning aastatel 2012–14 [[Bowling Green State University]] jäähokimeeskonnas. 2014. aasta augustis liitus ta [[American Hockey League]]'i (AHL) klubis [[St. John's IceCaps]]. AHL-is sai ta sel hooajal kirja vaid viis kohtumist, mängides suurema osa hooajast [[ECHL]]-i klubis [[Ontario Reign]]. Hooajal 2015–16 mängis ta ECHL-i klubis [[Toledo Walleye]]. Hooajal 2016–17 mängis Freibergs [[KHL]]-i klubis [[Riia Dinamo]]. Aastatel 2017–2021 mängis ta Tšehhi kõrgliiga klubides: [[Zlíni PSG Berani|Zlíni Berani]], [[Brno HC Kometa|Brno Kometa]] ja [[Třineci HC Oceláři|Třineci Oceláři]]. 2021. aastal tuli ta Ocelářiga Tšehhi meistriks.<ref name="elite">https://www.eliteprospects.com/player/28754/ralfs-freibergs (vaadatud 11.2.2022)</ref> 2021. aasta mais naasis Freibergs Riia Dinamosse.<ref>[https://web.archive.org/web/20220211122838/https://www.dinamoriga.lv/lv/zinas/kluba-zinas/dinamo-riga-komanda-speles-cehijas-cempions-ralfs-freibergs "DINAMO RĪGA komandā spēlēs Čehijas čempions Ralfs Freibergs"]. dinamoriga.lv. 1.5.2021. Vaadatud 11.2.2022</ref> 2022. aasta veebruaris liitus ta Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Iserlohn Roosters]], kus mängis kuni hooaja lõpuni. 2022. aasta augustis asus Freibergs mängima taas Tšehhi kõrgliigas, kui sõlmis lepingu [[HC Litvínov]]iga.<ref name="elite"/> [[Läti jäähokikoondis]]e koosseisus on Freibergs osalenud seitsmetel [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] (2013, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021 ja 2023) ning [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014.]] ja [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el. 2014. aasta taliolümpiamängudel oli ta ainus mängija USA ülikoolide liigast. Sotši mängudel jäi ta vahele keelatud aine kasutamisega.<ref>[https://sport.postimees.ee/2774190/taas-uks-patune-lati-hokimees-jai-sotsis-dopinguga-vahele "Taas üks patune: Läti hokimees jäi Sotšis dopinguga vahele"]. sport.postimees.ee. 25.4.2014. Vaadatud 11.2.2022</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Freibergs, Ralfs}} [[Kategooria:Läti jäähokimängijad]] [[Kategooria:Riia Dinamo mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] mqeogqnxjdydqhpc8dc8zsvokiph498 2 625094 7193862 7191385 2026-07-16T15:02:36Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7193862 wikitext text/x-wiki [[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]] '''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega. Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=#defaultView:BubbleChart SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic) # bubble hack (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize > 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio) ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?intSize (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount) WHERE { VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 } OPTIONAL { SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,uk,ru,en,de,pl,fi" . } } OPTIONAL { ?item wdt:P18 ?pic . } OPTIONAL { ?allArticles schema:about ?item; } OPTIONAL { ?ukArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://uk.wikipedia.org/> ; schema:name ?ukTitle . } OPTIONAL { ?enArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://en.wikipedia.org/> ; schema:name ?enTitle . } OPTIONAL { ?deArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://de.wikipedia.org/> ; schema:name ?deTitle . } OPTIONAL { ?ruArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://ru.wikipedia.org/> ; schema:name ?ruTitle . } OPTIONAL { ?plArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://pl.wikipedia.org/> ; schema:name ?plTitle . } OPTIONAL { ?fiArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://fi.wikipedia.org/> ; schema:name ?fiTitle . } OPTIONAL { ?etArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/> ; schema:name ?etTitle . SERVICE wikibase:mwapi { bd:serviceParam wikibase:api "Generator" . bd:serviceParam wikibase:endpoint "et.wikipedia.org" . bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel bd:serviceParam mwapi:generator "revisions" . bd:serviceParam mwapi:prop "revisions" . bd:serviceParam mwapi:rvprop "content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment". ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'. ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'. ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'. ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'. } } BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize) } GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount) |header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587 |row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586 |columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio |links=red |language=et }} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dziga Vertov]] | itemlabel = Дзиґа Вертов | samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа Вертов | entitle = Dziga Vertov | rutitle = Вертов, Дзига | fititle = Dziga Vertov | pltitle = Dziga Wiertow | detitle = Dsiga Wertow | articlecount = 58 | ratio = 58 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Bilokur]] | itemlabel = Білокур Катерина Василівна | samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]] | uktitle = Білокур Катерина Василівна | entitle = Kateryna Bilokur | rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна | fititle = Kateryna Bilokur | pltitle = Kateryna Biłokur | detitle = Kateryna Bilokur | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Earth]] | itemlabel = Земля | samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]] | uktitle = Земля (фільм, 1930) | entitle = Earth (1930 film) | rutitle = Земля (фильм, 1930) | fititle = Maa (elokuva) | pltitle = Ziemia (film 1930) | detitle = Erde (1930) | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandra Ekster]] | itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна | samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]] | uktitle = Екстер Олександра Олександрівна | entitle = Aleksandra Ekster | rutitle = Экстер, Александра Александровна | fititle = Oleksandra Ekster | pltitle = Aleksandra Ekster | detitle = Alexandra Exter | articlecount = 41 | ratio = 41 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Kondratyuk]] | itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович | samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]] | uktitle = Кондратюк Юрій Васильович | entitle = Yuri Kondratyuk | rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич | fititle = Juri Kondratjuk | pltitle = Jurij Kondratiuk | detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõkola Leontovõtš]] | itemlabel = Mõkola Leontovõtš | samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]] | uktitle = Леонтович Микола Дмитрович | entitle = Mykola Leontovych | rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич | fititle = Mykola Leontovytš | pltitle = Mykoła Łeontowycz | detitle = Mykola Leontowytsch | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Waldemar Haffkine]] | itemlabel = Хавкін Володимир Аронович | samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Хавкін Володимир Аронович | entitle = Waldemar Haffkine | rutitle = Хавкин, Владимир Аронович | pltitle = Waldemar Haffkine | detitle = Waldemar Haffkine | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Tychyna]] | itemlabel = Тичина Павло Григорович | samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]] | uktitle = Тичина Павло Григорович | entitle = Pavlo Tychyna | rutitle = Тычина, Павел Григорьевич | fititle = Pavlo Tytšyna | pltitle = Pawło Tyczyna | detitle = Pawlo Tytschyna | articlecount = 37 | ratio = 37 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anastasia of Kyiv]] | itemlabel = Анастасія Ярославна | samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]] | uktitle = Анастасія Ярославна | entitle = Anastasia of Kiev | rutitle = Анастасия Ярославна | fititle = Anastasia Kiovalainen | pltitle = Anastazja Jarosławówna | detitle = Anastasia von Kiew | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marko Vovchok]] | itemlabel = Марко Вовчок | samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]] | uktitle = Марко Вовчок | entitle = Marko Vovchok | rutitle = Марко Вовчок | fititle = Marko Vovtšok | pltitle = Marko Wowczok | detitle = Marko Wowtschok | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ahatanhel Krymsky]] | itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович | samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Кримський Агатангел Юхимович | entitle = Ahatanhel Krymsky | rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович | fititle = Ahatanhel Krymskyi | pltitle = Ahatanheł Krymski | detitle = Ahatanhel Krymskyj | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Héctor Babenco]] | itemlabel = Гектор Бабенко | samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]] | uktitle = Ектор Бабенко | entitle = Héctor Babenco | rutitle = Бабенко, Эктор | fititle = Héctor Babenco | pltitle = Héctor Babenco | detitle = Héctor Babenco | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[David Burliuk]] | itemlabel = Бурлюк Давид Давидович | samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Бурлюк Давид Давидович | entitle = David Burliuk | rutitle = Бурлюк, Давид Давидович | fititle = David Burljuk | pltitle = Dawid Burluk | detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khrystyna Soloviy]] | itemlabel = Соловій Христина | samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]] | uktitle = Соловій Христина Іванівна | entitle = Khrystyna Soloviy | rutitle = Соловий, Кристина Ивановна | pltitle = Chrystyna Sołowij | detitle = Chrystyna Solowij | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kalytko]] | itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна | samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko in 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Калитко Катерина Олександрівна | entitle = Kateryna Kalytko | rutitle = Калитко, Екатерина Александровна | fititle = Kateryna Kalytko | pltitle = Kateryna Kałytko | detitle = Kateryna Kalytko | articlecount = 33 | ratio = 33 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[cinema of Ukraine]] | itemlabel = кінематограф України | samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]] | uktitle = Український кінематограф | entitle = Cinema of Ukraine | rutitle = Кинематограф Украины | pltitle = Kinematografia ukraińska | articlecount = 32 | ratio = 32 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Solomea Krushelnytska]] | itemlabel = Соломія Крушельницька | samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]] | uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна | entitle = Solomiya Krushelnytska | rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна | fititle = Solomija Krušelnytska | pltitle = Salomea Kruszelnicka | detitle = Salome Kruschelnytska | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anna Sten]] | itemlabel = Анна Стен | samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]] | uktitle = Анна Стен | entitle = Anna Sten | rutitle = Стэн, Анна | pltitle = Anna Sten | detitle = Anna Sten | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Drahomanov]] | itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович | samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]] | uktitle = Драгоманов Михайло Петрович | entitle = Mykhailo Drahomanov | rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович | fititle = Myh’ailo Drahomanov | pltitle = Mychajło Drahomanow | detitle = Mychajlo Drahomanow | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Les Kurbas]] | itemlabel = Лесь Курбас | samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]] | uktitle = Лесь Курбас | entitle = Les Kurbas | rutitle = Курбас, Лесь | fititle = Les Kurbas | pltitle = Łeś Kurbas | detitle = Les Kurbas | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Golden Dzyga]] | itemlabel = Золота дзиґа | samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Золота дзиґа | entitle = Golden Dzyga | rutitle = Золотая дзига | fititle = Kultainen tuulenpyörre | pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej | detitle = Solota dsyga | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Executed Renaissance]] | itemlabel = Розстріляне відродження | uktitle = Розстріляне відродження | entitle = Executed Renaissance | rutitle = Расстрелянное возрождение | pltitle = Rozstrzelane odrodzenie | detitle = Rosstriljane widrodschennja | articlecount = 29 | ratio = 29 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Borõss Ljatošõnskõi]] | itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi | samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Лятошинський Борис Миколайович | entitle = Borys Lyatoshynsky | ettitle = Borõss Ljatošõnskõi | rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич | fititle = Borys Ljatošynskyi | pltitle = Borys Latoszynski | detitle = Borys Ljatoschynskyj | articlecount = 43 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Berezovsky]] | itemlabel = Березовський Максим Созонтович | samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]] | uktitle = Березовський Максим Созонтович | entitle = Maxim Berezovsky | rutitle = Березовский, Максим Созонтович | fititle = Maksym Berezovskyi | pltitle = Maksym Berezowski | detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nina Matviienko]] | itemlabel = Ніна Матвієнко | samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна | entitle = Nina Matviienko | rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна | fititle = Nina Matvijenko | pltitle = Nina Matwijenko | detitle = Nina Matwijenko | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elisiv of Kiev]] | itemlabel = Єлизавета Ярославна | samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]] | uktitle = Єлизавета Ярославна | entitle = Elisiv of Kiev | rutitle = Елизавета Ярославна | fititle = Elisabet Kiovalainen | pltitle = Elżbieta Jarosławówna | detitle = Elisabeth von Kiew | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofia Yablonska]] | itemlabel = Софія Яблонська-Уден | uktitle = Яблонська Софія Іванівна | entitle = Sofia Yablonska | rutitle = Яблонская-Уден, София | pltitle = Sofija Jablonska | detitle = Sophia Yablonska | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]] | itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович | samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович | entitle = Myroslav Slaboshpytskyi | rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович | fititle = Myroslav Slabošpytskyi | pltitle = Myrosław Słaboszpycki | detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Khvylovyi]] | itemlabel = Микола Хвильовий | samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]] | uktitle = Микола Хвильовий | entitle = Mykola Khvylovy | rutitle = Мыкола Хвылевой | fititle = Mykola H’vylovyi | pltitle = Mykoła Chwylowy | detitle = Mykola Chwylowyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valeriy Shevchuk]] | itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович | samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]] | uktitle = Шевчук Валерій Олександрович | entitle = Valeriy Shevchuk | rutitle = Шевчук, Валерий Александрович | fititle = Valeri Ševtšuk | pltitle = Wałerij Szewczuk | detitle = Walerij Schewtschuk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ada Rohovtseva]] | itemlabel = Ада Роговцева | samplepic = [[Fail:Ада Роговцева-МаГіка Фільм-MG 3329.jpg|center|128px]] | uktitle = Роговцева Ада Миколаївна | entitle = Ada Rohovtseva | rutitle = Роговцева, Ада Николаевна | pltitle = Ada Rohowcewa | detitle = Ada Rohowzewa | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Stefanyk]] | itemlabel = Василь Стефаник | samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]] | uktitle = Стефаник Василь Семенович | entitle = Vasyl Stefanyk | rutitle = Стефаник, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stefanyk | pltitle = Wasyl Stefanyk | detitle = Wassyl Stefanyk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Ilyenko]] | itemlabel = Юрій Іллєнко | samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович | entitle = Yuri Ilyenko | rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович | fititle = Juri Illjenko | pltitle = Jurij Illenko | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boris Balinsky]] | itemlabel = Балінський Борис Іванович | samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]] | uktitle = Балінський Борис Іванович | entitle = Boris Balinsky | rutitle = Балинский, Борис Иванович | detitle = Boris Balinsky | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Drohobych]] | itemlabel = Юрій Дрогобич | samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]] | uktitle = Юрій Дрогобич | entitle = Yuriy Drohobych | rutitle = Юрий Дрогобыч | fititle = Juri Drohobytš | pltitle = Jerzy Kotermak | detitle = Jurij Drohobytsch | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Music Fest]] | itemlabel = КиївМузикФест | samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]] | uktitle = Київ Музик Фест | entitle = Kyiv Music Fest | rutitle = КиевМузикФест | fititle = Kiovan musiikkijuhlat | pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki | detitle = Kiew-Musikfest | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bad Roads]] | itemlabel = Погані дороги | uktitle = Погані дороги | entitle = Bad Roads | rutitle = Плохие дороги | pltitle = Złe drogi | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[theatre in Ukraine]] | itemlabel = український театр | uktitle = Український театр | entitle = Theatre of Ukraine | rutitle = Украинский театр | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasili Eroshenko]] | itemlabel = Єрошенко Василь Якович | samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]] | uktitle = Єрошенко Василь Якович | entitle = Vasili Eroshenko | rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич | detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Book Institute]] | itemlabel = Український інститут книги | uktitle = Український інститут книги | entitle = Ukrainian Book Institute | rutitle = Украинский институт книги | detitle = Ukrainisches Buch-Institut | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[BoomBox]] | itemlabel = Бумбокс | samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]] | uktitle = Бумбокс | entitle = BoomBox (Ukrainian band) | rutitle = Бумбокс (группа) | pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny) | detitle = BoomBox | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ostap Võšnja]] | itemlabel = Ostap Võšnja | samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Остап Вишня | entitle = Ostap Vyshnya | rutitle = Остап Вишня | fititle = Ostap Vyšnja | pltitle = Ostap Wysznia | detitle = Ostap Wyschnja | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentyn Vasyanovych]] | itemlabel = Васянович Валентин Миколайович | samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]] | uktitle = Васянович Валентин Миколайович | entitle = Valentyn Vasyanovych | rutitle = Васянович, Валентин Николаевич | fititle = Valentyn Vasjanovytš | pltitle = Wałentyn Wasianowycz | detitle = Walentyn Wassjanowytsch | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalya Vorozhbit]] | itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна | samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна | entitle = Natalya Vorozhbyt | rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна | pltitle = Natala Worożbyt | detitle = Natalija Woroschbyt | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elena Andreicheva]] | itemlabel = Олена Андрейчева | uktitle = Олена Андрейчева | entitle = Elena Andreicheva | rutitle = Андрейчева, Елена | pltitle = Elena Andreicheva | detitle = Elena Andreicheva | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Barbara Karinska]] | itemlabel = Каринська Варвара Андріївна | samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]] | uktitle = Каринська Варвара Андріївна | entitle = Barbara Karinska | rutitle = Каринская, Варвара Андреевна | fititle = Barbara Karinska | pltitle = Barbara Karinska | detitle = Barbara Karinska | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleh Skrypka]] | itemlabel = Скрипка Олег Юрійович | samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрипка Олег Юрійович | entitle = Oleh Skrypka | rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич | pltitle = Ołeh Skrypka | detitle = Oleh Skrypka | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valerian Pidmohylny]] | itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович | samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович | entitle = Valerian Pidmohylny | rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович | fititle = Valerijan Pidmohylnyi | pltitle = Wałerjan Pidmohylny | detitle = Walerjan Pidmohylnyj | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Demyanenko]] | itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна | samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна | entitle = Olena Demyanenko | pltitle = Ołena Demjanenko | detitle = Olena Demjanenko | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]] | itemlabel = Національний центр Олександра Довженка | samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]] | uktitle = Довженко-Центр | entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre | rutitle = Национальный центр Александра Довженко | fititle = Dovženko-keskus | pltitle = Centrum Dowżenki | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Sviatchenko]] | itemlabel = Sergei Sviatchenko | samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Сергій Святченко | entitle = Sergei Sviatchenko | rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич | detitle = Serhij Swjattschenko | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vopli Vidopliassova]] | itemlabel = Воплі Відоплясова | samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Воплі Відоплясова | entitle = Vopli Vidopliassova | rutitle = Вопли Видоплясова | fititle = Vopli Vidopljasova | pltitle = Wopli Widoplasowa | detitle = Wopli Widopljassowa | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Paisius Velichkovsky]] | itemlabel = Паїсій Величковський | samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]] | uktitle = Паїсій Величковський | entitle = Paisius Velichkovsky | rutitle = Паисий Величковский | pltitle = Paisjusz Wieliczkowski | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Svitlychny]] | itemlabel = Іван Олексійович Світличний | samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Світличний Іван Олексійович | entitle = Ivan Svitlychnyi | rutitle = Светличный, Иван Алексеевич | fititle = Ivan Svitlytšnyi | detitle = Iwan Switlytschnyj | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[My Thoughts Are Silent]] | itemlabel = Мої думки тихі | uktitle = Мої думки тихі | entitle = My Thoughts Are Silent | rutitle = Мои мысли тихие | fititle = Ajatukseni ovat hiljaa | detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Turhan Hatice Sultan]] | itemlabel = Turhan Hatice Sultan | samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]] | uktitle = Турхан-султан | entitle = Turhan Sultan | ettitle = Turhan Hatice Sultan | rutitle = Турхан-султан | fititle = Turhan Sultan | pltitle = Turhan Hatice | detitle = Turhan Sultan | articlecount = 43 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Dziuba]] | itemlabel = Дзюба Іван Михайлович | samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]] | uktitle = Дзюба Іван Михайлович | entitle = Ivan Dziuba | rutitle = Дзюба, Иван Михайлович | fititle = Ivan Dzjuba | pltitle = Iwan Dziuba | detitle = Iwan Dsjuba | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Semenko]] | itemlabel = Семенко Михайль Васильович | samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Михайль Семенко | entitle = Mykhail Semenko | rutitle = Семенко, Михайль | fititle = Myh’ailo Semenko | pltitle = Mychajło Semenko | detitle = Mychajlo Semenko | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moonlit Night on the Dnieper]] | itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі | samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]] | uktitle = Місячна ніч на Дніпрі | entitle = Moonlit Night on the Dnieper | rutitle = Лунная ночь на Днепре | pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem | detitle = Mondnacht am Dnepr | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Chekan]] | itemlabel = Чекан Олена Василівна | samplepic = [[Fail:Olena Chekan in the personal author's performance Marina Tsvetaeva 01.jpg|center|128px]] | uktitle = Чекан Олена Василівна | entitle = Olena Chekan | rutitle = Чекан, Елена Васильевна | fititle = Olena Tšekan | pltitle = Ołena Czekan | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oles Sanin]] | itemlabel = Олесь Санін | samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]] | uktitle = Олесь Санін | entitle = Oles Sanin | rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич | pltitle = Ołeś Sanin | detitle = Oles Sanin | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Halyna Sévrouk]] | itemlabel = Halyna Sévrouk | samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]] | uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна | entitle = Halyna Sevruk | rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна | pltitle = Hałyna Sewruk | detitle = Halyna Sewruk | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lidiya Lipkovskaya]] | itemlabel = Лідія Липковська | samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]] | uktitle = Липковська Лідія Яківна | entitle = Lydia Lipkowska | rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна | pltitle = Lidija Lipkowska | detitle = Lidija Lipkowskaja | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Cossack song]] | itemlabel = козацькі пісні | samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]] | uktitle = Козацькі пісні | entitle = Cossack songs | rutitle = Казачьи песни | fititle = Kasakkalaulut | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo House]] | itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | entitle = Slovo House | rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017) | detitle = Slovo House | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kazka]] | itemlabel = Kazka | samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]] | uktitle = Kazka | entitle = Kazka | rutitle = Kazka | pltitle = Kazka | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[LvivMozArt]] | itemlabel = LvivMozArt | uktitle = LvivMozArt | entitle = LvivMozArt | rutitle = LvivMozArt (фестиваль) | pltitle = LvivMozArt | detitle = LvivMozArt | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Horbachevsky]] | itemlabel = Горбачевський Іван Якович | samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Горбачевський Іван Якович | entitle = Ivan Horbachevsky | rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич | pltitle = Iwan Horbaczewski | detitle = Ivan Horbaczewski | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Desnytska]] | itemlabel = Десницька Катерина Іванівна | samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]] | uktitle = Десницька Катерина Іванівна | entitle = Kateryna Desnytska | rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна | pltitle = Jekatierina Diesnicka | detitle = Katerina Desnitzka | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kavaleridze]] | itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович | uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович | entitle = Ivan Kavaleridze | rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович | fititle = Ivan Kavaleridze | detitle = Iwan Kawaleridse | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Frost]] | itemlabel = Іній | uktitle = Іній (фільм) | entitle = Frost (2017 film) | rutitle = Иней (фильм) | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]] | itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema | rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино | fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa | detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Horowitz]] | itemlabel = Vladimir Horowitz | samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Горовиць Володимир Самійлович | entitle = Vladimir Horowitz | ettitle = Vladimir Horowitz | rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович | fititle = Vladimir Horowitz | pltitle = Vladimir Horowitz | detitle = Vladimir Horowitz | articlecount = 60 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Vynnychuk]] | itemlabel = Винничук Юрій Павлович | samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]] | uktitle = Винничук Юрій Павлович | entitle = Yuriy Vynnychuk | rutitle = Винничук, Юрий Павлович | pltitle = Jurij Wynnyczuk | detitle = Jurij Wynnytschuk | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jacques Hnizdovsky]] | itemlabel = Яків Гніздовський | samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]] | uktitle = Гніздовський Яків Якович | entitle = Jacques Hnizdovsky | rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич | fititle = Jacques Hnizdovskyi | pltitle = Jakiw Hnizdowski | detitle = Jacques Hnizdovsky | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]] | itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України | uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо | entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra | rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио | fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri | detitle = NRCU Symphony Orchestra | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Rudenko]] | itemlabel = Руденко Микола Данилович | samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Руденко Микола Данилович | entitle = Mykola Rudenko | rutitle = Руденко, Николай Данилович | pltitle = Mykoła Rudenko | detitle = Mykola Rudenko | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Tykhyi]] | itemlabel = Тихий Володимир Вікторович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Тихий Володимир Вікторович | entitle = Volodymyr Tykhyi | rutitle = Тихий, Владимир Викторович | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Akhtem Seitablayev]] | itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | entitle = Akhtem Seitablayev | rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович | pltitle = Achtem Seitabłajew | detitle = Achtem Seitablajew | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmytro Zajciw]] | itemlabel = Дмитро Зайців | uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович | entitle = Dmytro Zajciw | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Vernadski]] | itemlabel = Vladimir Vernadski | samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Вернадський Володимир Іванович | entitle = Vladimir Vernadsky | ettitle = Vladimir Vernadski | rutitle = Вернадский, Владимир Иванович | fititle = Vladimir Vernadski | pltitle = Władimir Wiernadski | detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski | articlecount = 71 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Bogomazov]] | itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович | samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]] | uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович | entitle = Alexander Bogomazov | rutitle = Богомазов, Александр Константинович | fititle = Oleksandr Bohomazov | pltitle = Ołeksandr Bohomazow | detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Skryabin]] | itemlabel = Скрябін | samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрябін (гурт) | entitle = Skryabin (band) | rutitle = Скрябин (группа) | pltitle = Skriabin (zespół muzyczny) | detitle = Skryabin (Band) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Berezil Theatre]] | itemlabel = Березіль | uktitle = Березіль | entitle = Berezil Theatre | rutitle = Березиль | fititle = Berezil | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Grigoriy Chapkis]] | itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович | samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович | entitle = Hryhorii Chapkis | rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич | detitle = Hryhorij Tschapkis | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arkan]] | itemlabel = Аркан | samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]] | uktitle = Аркан (танок) | entitle = Arkan (dance) | rutitle = Аркан (танец) | pltitle = Arkan (taniec) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boychukism]] | itemlabel = бойчукізм | uktitle = Бойчукізм | entitle = Boychukism | rutitle = Бойчукизм | detitle = Bojtschukismus | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]] | itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]] | uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine) | rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры | fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia | detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Antonio Lukich]] | itemlabel = Антоніо Лукіч | samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]] | uktitle = Антоніо Лукіч | entitle = Antonio Lukich | rutitle = Лукич, Антонио | fititle = Antonio Lukitš | detitle = Antonio Lukitsch | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roza Sarkisian]] | itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна | samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]] | uktitle = Саркісян Роза Володимирівна | entitle = Roza Sarkisian | rutitle = Саркисян, Роза Владимировна | pltitle = Roza Sarkisian | detitle = Rosa Sarkissjan | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Black Level]] | itemlabel = Рівень чорного | uktitle = Рівень чорного | entitle = Black Level (film) | rutitle = Уровень чёрного | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Borkovský]] | itemlabel = Борковський Іван | samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]] | uktitle = Борковський Іван Іванович | entitle = Ivan Borkovský | rutitle = Борковский, Иван (археолог) | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feliks Soboliev]] | itemlabel = Фелікс Соболєв | uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович | entitle = Felix Sobolev | rutitle = Соболев, Феликс Михайлович | fititle = Feliks Soboljev | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Podolchak]] | itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович | samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]] | uktitle = Подольчак Ігор Володимирович | entitle = Ihor Podolchak | rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович | pltitle = Ihor Podolczak | detitle = Ihor Podoltschak | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Film Academy]] | itemlabel = Українська кіноакадемія | uktitle = Українська кіноакадемія | entitle = Ukrainian Film Academy | rutitle = Украинская киноакадемия | pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa | detitle = Ukrainische Filmakademie | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Reflection]] | itemlabel = Відблиск | uktitle = Відблиск (фільм) | entitle = Reflection (2021 film) | rutitle = Отражение (фильм, 2021) | pltitle = Odbicie (film 2021) | detitle = Vidblysk | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Zabužko]] | itemlabel = Oksana Zabužko | samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]] | uktitle = Забужко Оксана Стефанівна | entitle = Oksana Zabuzhko | ettitle = Oksana Zabužko | rutitle = Забужко, Оксана Стефановна | fititle = Oksana Zabužko | pltitle = Oksana Zabużko | detitle = Oksana Sabuschko | articlecount = 50 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]] | itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | samplepic = [[Fail:Театр української драми Київ січень 2009.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater | rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко | pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie | detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“ | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hryhir Tiutiunnyk]] | itemlabel = Григір Тютюнник | samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]] | uktitle = Тютюнник Григір Михайлович | entitle = Hryhir Tiutiunnyk | rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович | fititle = Hryhir Tjutjunnyk | detitle = Hryhir Tjutjunnyk | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]] | itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління | uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління | entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration | rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление | detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Nest of the Turtledove]] | itemlabel = Гніздо горлиці | uktitle = Гніздо горлиці | entitle = The Nest of the Turtledove | rutitle = Гнездо горлицы | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor Kosenko Museum]] | itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка | samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]] | uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка | entitle = Victor Kosenko Museum | rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко | detitle = Wiktor-Kossenko-Museum | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Shevelov]] | itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович | samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Шевельов Юрій Володимирович | entitle = George Shevelov | rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович | fititle = George Yurii Shevelov | detitle = George Shevelov | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sheiko]] | itemlabel = Шейко Володимир Олександрович | samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Шейко Володимир Олександрович | entitle = Volodymyr Sheiko | rutitle = Шейко, Владимир Александрович | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Graduation ’97]] | itemlabel = Випуск'97 | uktitle = Випуск'97 | entitle = Graduation '97 | rutitle = Выпуск ’97 | detitle = Wypusk ’97 | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kievnauchfilm]] | itemlabel = Київнаукфільм | uktitle = Київнаукфільм | entitle = Kievnauchfilm | rutitle = Киевнаучфильм | pltitle = Kijewnauczfilm | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian avant-garde]] | itemlabel = Український авангард | samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Український авангард | entitle = Ukrainian avant-garde | detitle = Ukrainische Avantgarde | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dar Gai]] | itemlabel = Дар Гай | samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Дар Гай | entitle = Dar Gai | detitle = Dar Gai | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] | itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний художній музей України | entitle = National Art Museum of Ukraine | ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | rutitle = Национальный художественный музей Украины | fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo | pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy | detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine | articlecount = 34 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Chubay]] | itemlabel = Чубай Тарас Григорович | samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]] | uktitle = Чубай Тарас Григорович | entitle = Taras Chubay | rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич | pltitle = Taras Czubaj | detitle = Taras Tschubaj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Book Forum]] | itemlabel = BookForumLviv | samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]] | uktitle = Book Forum Lviv | entitle = Book Forum Lviv | rutitle = Форум издателей во Львове | detitle = Book Forum Lviv | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Yermylov]] | itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович | samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]] | uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович | entitle = Vasyl Yermylov | rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич | fititle = Vasyl Jermilov | pltitle = Wasyl Jermiłow | detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[VAPLITE]] | itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури | samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]] | uktitle = Вільна академія пролетарської літератури | entitle = VAPLITE | rutitle = ВАПЛИТЕ | fititle = Vaplite | pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury | detitle = WAPLITE | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Sirota]] | itemlabel = Leo Sirota | samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]] | uktitle = Сирота Лео | entitle = Leo Sirota | rutitle = Сирота, Лео Григорьевич | fititle = Leo Sirota | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalia Matsak]] | itemlabel = Наталя Мацак | samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]] | uktitle = Мацак Наталія Олександрівна | entitle = Natalia Matsak | rutitle = Мацак, Наталия Александровна | pltitle = Natalija Macak | detitle = Natalija Mazak | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky]] | itemlabel = Вірський Павло Павлович | samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірський Павло Павлович | entitle = Pavlo Virsky | rutitle = Вирский, Павел Павлович | detitle = Pawlo Wirskyj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Picturesque Ukraine]] | itemlabel = Живописна Україна | samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]] | uktitle = Живописна Україна | entitle = Picturesque Ukraine | rutitle = Живописная Украина | detitle = Malerische Ukraine | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Virlana Tkacz]] | itemlabel = Вірляна Ткач | samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірляна Ткач | entitle = Virlana Tkacz | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Let It Snow]] | itemlabel = Пік страху | uktitle = Пік страху | entitle = Let It Snow (2020 film) | rutitle = Пик страха | detitle = Let It Snow (2020) | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[This Rain Will Never Stop]] | itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться | uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться | entitle = This Rain Will Never Stop | detitle = This Rain Will Never Stop | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrei Kurkov]] | itemlabel = Andrei Kurkov | samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]] | uktitle = Курков Андрій Юрійович | entitle = Andrey Kurkov | ettitle = Andrei Kurkov | rutitle = Курков, Андрей Юрьевич | fititle = Andrei Kurkov | pltitle = Andrij Kurkow | detitle = Andrij Kurkow | articlecount = 45 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofija Andruhhovõtš]] | itemlabel = Sofija Andruhhovõtš | samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]] | uktitle = Андрухович Софія Юріївна | entitle = Sofia Andrukhovych | ettitle = Sofija Andruhhovõtš | rutitle = Андрухович, София Юрьевна | fititle = Sofija Andruh’ovytš | pltitle = Sofija Andruchowycz | detitle = Sofija Andruchowytsch | articlecount = 39 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Šandruk]] | itemlabel = Pavlo Šandruk | samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]] | uktitle = Шандрук Павло Феофанович | entitle = Pavlo Shandruk | rutitle = Шандрук, Павел Феофанович | pltitle = Pawło Szandruk | detitle = Pawlo Schandruk | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Mol]] | itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович | samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]] | uktitle = Лео Мол | entitle = Leo Mol | rutitle = Лео Мол | fititle = Leo Mol | detitle = Leo Mol | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]] | itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]] | uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | entitle = Les Kurbas Theatre | rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса | pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie | detitle = Les-Kurbas-Theater | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentin Bibik]] | itemlabel = Бібік Валентин Савич | samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]] | uktitle = Бібік Валентин Савич | rutitle = Бибик, Валентин Саввич | detitle = Walentyn Bibik | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]] | itemlabel = Тіні забутих предків | uktitle = Тіні забутих предків (повість) | entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel) | rutitle = Тени забытых предков (повесть) | pltitle = Cienie zapomnianych przodków | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]] | itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]] | uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts | rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств | fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia | detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Rafeienko]] | itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]] | uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович | entitle = Volodymyr Rafeienko | rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович | fititle = Volodymyr Rafjejenko | detitle = Wolodymyr Rafejenko | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arsenal Book Festival]] | itemlabel = Книжковий арсенал | samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]] | uktitle = Книжковий арсенал | entitle = Arsenal Book Festival | detitle = Kiewer Buch-Arsenal | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nestor Nyzhankivskyi]] | itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович | uktitle = Нижанківський Нестор Остапович | entitle = Nestor Nyzhankivsky | rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Wiz-Art]] | itemlabel = Wiz-Art | samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]] | uktitle = Wiz-Art | entitle = Wiz-Art | pltitle = Wiz-Art | detitle = LISFF Wiz-Art | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Docudays UA]] | itemlabel = Docudays UA | uktitle = Docudays UA | entitle = DocuDays UA | pltitle = DocuDays UA | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Cathedral]] | itemlabel = Собор | uktitle = Собор (роман, Гончар) | entitle = The Cathedral (Honchar novel) | rutitle = Собор (роман) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Rapay-Markish]] | itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | entitle = Olga Rapay-Markish | rutitle = Рапай, Ольга Петровна | pltitle = Olha Rapaj-Markisz | detitle = Olha Rapaj-Markisch | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Goodbye Golovin]] | itemlabel = Прощавай, Головін | uktitle = Прощавай, Головін (фільм) | entitle = Goodbye Golovin | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Izoliatsiia]] | itemlabel = Ізоляція | samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]] | uktitle = Ізоляція (в'язниця) | entitle = Izolyatsia prison | rutitle = Изоляция (тюрьма) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[murals in Kyiv]] | itemlabel = мурали Києва | uktitle = Мурали Києва | entitle = Murals in Kyiv | pltitle = Murale w Kijowie | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stop-Zemlia]] | itemlabel = Стоп-Земля | uktitle = Стоп-Земля | entitle = Stop-Zemlia | rutitle = Стоп-Земля | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Dmitrieva]] | itemlabel = Oksana Dmitrieva | uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна | entitle = Oksana Dmitriieva | ettitle = Oksana Dmitrieva | rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна | articlecount = 11 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Hardkiss]] | itemlabel = The Hardkiss | samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]] | uktitle = The Hardkiss | entitle = The Hardkiss | ettitle = The Hardkiss | rutitle = The Hardkiss | fititle = The Hardkiss | pltitle = The Hardkiss | detitle = The Hardkiss | articlecount = 25 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Terlezki]] | itemlabel = Терлецький Стефан | uktitle = Терлецький Стефан Олексійович | entitle = Stefan Terlezki | rutitle = Терлецкий, Стефан | detitle = Stefan Terlezki | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Dimarov]] | itemlabel = Анатолій Дімаров | uktitle = Анатолій Дімаров | entitle = Anatoliy Dimarov | rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич | pltitle = Anatolij Dimarow | detitle = Anatolij Dimarow | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexey Retinsky]] | itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович | samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович | entitle = Alexey Retinsky | rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич | detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[contemporary Ukrainian literature]] | itemlabel = сучасна українська література | uktitle = Сучасна українська література | entitle = Contemporary Ukrainian literature | rutitle = Современная украинская литература | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Camerata]] | itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата» | samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата» | entitle = Kyiv Camerata | rutitle = Киевская камерата | detitle = Kiew Camerata | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Padalka]] | itemlabel = Падалка Іван Іванович | samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Падалка Іван Іванович | entitle = Ivan Padalka | rutitle = Падалка, Иван Иванович | fititle = Ivan Padalka | detitle = Iwan Padalka | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kontrasty]] | itemlabel = Контрасти | uktitle = Контрасти (фестиваль) | entitle = Kontrasty | rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль) | pltitle = Kontrasty (festiwal) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Illienko]] | itemlabel = Михайло Іллєнко | samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович | entitle = Mykhailo Illienko | rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nataliia Chmutina]] | itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна | uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна | entitle = Nataliia Chmutina | rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна | fititle = Natalija Tšmutina | pltitle = Natalija Czmutina | detitle = Natalija Tschmutina | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Falling]] | itemlabel = Стрімголов | uktitle = Стрімголов | entitle = Falling (2017 film) | rutitle = Стремглав (фильм) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feathered Dreams]] | itemlabel = Легка, як пір'їнка | uktitle = Легка, мов пір'їнка | entitle = Feathered Dreams | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalka Poltavka]] | itemlabel = Наталка Полтавка | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Наталка Полтавка (опера) | entitle = Natalka Poltavka (opera) | rutitle = Наталка Полтавка (опера) | pltitle = Natałka Połtawka (opera) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vitaliy Hodziatsky]] | itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович | samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]] | uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович | entitle = Vitaliy Hodziatsky | rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич | detitle = Witalij Hodsjazkyj | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Turchak]] | itemlabel = Турчак Степан Васильович | uktitle = Турчак Стефан Васильович | entitle = Stefan Turchak | rutitle = Турчак, Стефан Васильевич | fititle = Stefan Turtšak | pltitle = Stefan Turczak | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasily Sedlyar]] | itemlabel = Седляр Василь Теофанович | samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]] | uktitle = Седляр Василь Теофанович | entitle = Vasily Sedlyar | rutitle = Седляр, Василий Теофанович | fititle = Vasyl Sedljar | detitle = Wassyl Sedljar | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]] | itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble | rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского | pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski” | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian opera]] | itemlabel = опера в Україні | uktitle = Українська опера | entitle = Opera in Ukraine | rutitle = Опера на Украине | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tamara Trunova]] | itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна | uktitle = Трунова Тамара Вікторівна | entitle = Tamara Trunova | rutitle = Трунова, Тамара Викторовна | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volcano]] | itemlabel = Вулкан | uktitle = Вулкан (фільм, 2018) | entitle = Volcano (2018 film) | rutitle = Вулкан (фильм, 2018) | pltitle = Wulkan (film 2018) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhi Žadan]] | itemlabel = Serhi Žadan | samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Жадан Сергій Вікторович | entitle = Serhiy Zhadan | ettitle = Serhi Žadan | rutitle = Жадан, Сергей Викторович | fititle = Serhi Žadan | pltitle = Serhij Żadan | detitle = Serhij Schadan | articlecount = 45 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Krõtševskõi]] | itemlabel = Vassõl Krõtševskõi | samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]] | uktitle = Кричевський Василь Григорович | entitle = Vasyl Krychevsky | ettitle = Vassõl Krõtševskõi | rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич | fititle = Vasyl Krytševskyi | detitle = Wassyl Krytschewskyj | articlecount = 25 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]] | itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр | samplepic = [[Fail:Київський академічний Молодий театр.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський національний академічний Молодий театр | entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre | rutitle = Киевский академический Молодой театр | pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kukhar]] | itemlabel = Катерина Кухар | samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]] | uktitle = Кухар Катерина Ігорівна | entitle = Kateryna Kukhar | rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна | detitle = Kateryna Kuchar | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Svyatoslav Lunyov]] | itemlabel = Луньов Святослав Ігорович | samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Луньов Святослав Ігорович | entitle = Svyatoslav Lunyov | rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Golub]] | itemlabel = Голуб Олена Євгенівна | samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]] | uktitle = Голуб Олена Євгенівна | entitle = Olena Golub | rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна | detitle = Olena Holub | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Mendeluk]] | itemlabel = Джордж Менделюк | uktitle = Джордж Менделюк | entitle = George Mendeluk | rutitle = Менделюк, Джордж | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tymofiy Boychuk]] | itemlabel = Бойчук Тимко | samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]] | uktitle = Бойчук Тимофій Львович | entitle = Tymofiy Boychuk | rutitle = Бойчук, Тимофей Львович | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Parashchuk]] | itemlabel = Паращук Михайло Іванович | uktitle = Паращук Михайло Іванович | entitle = Mykhailo Parashchuk | rutitle = Паращук, Михаил Иванович | detitle = Mychajlo Paraschtschuk | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Bulba]] | itemlabel = Тарас Бульба | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Тарас Бульба (опера) | entitle = Taras Bulba (opera) | rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко) | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Theatre of Coryphaei]] | itemlabel = Театр Корифеїв | samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]] | uktitle = Театр корифеїв | entitle = Theatre of Coryphaei | rutitle = Театр корифеев | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Union of Artists of Ukraine]] | itemlabel = Національна спілка художників України | uktitle = Національна спілка художників України | entitle = National Union of Artists of Ukraine | rutitle = Национальный союз художников Украины | fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni | detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian cinema since independence]] | itemlabel = Українське кіно доби Незалежності | uktitle = Український кінематограф доби Незалежності | entitle = Ukrainian cinema since independence | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[PEN Ukraine]] | itemlabel = Український ПЕН | samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]] | uktitle = Український ПЕН | entitle = PEN Ukraine | pltitle = Ukraiński PEN | detitle = PEN Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sonja Delaunay]] | itemlabel = Sonja Delaunay | samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]] | uktitle = Соня Делоне | entitle = Sonia Delaunay | ettitle = Sonja Delaunay | rutitle = Делоне, Соня | fititle = Sonia Delaunay | pltitle = Sonia Delaunay | detitle = Sonia Delaunay-Terk | articlecount = 47 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taihō Kōki]] | itemlabel = Taihō Kōki | samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]] | uktitle = Тайхо Кокі | entitle = Taihō Kōki | ettitle = Taihō Kōki | rutitle = Тайхо Коки | fititle = Taihō Kōki | pltitle = Taihō Kōki | detitle = Taihō Kōki | articlecount = 30 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leopolis Jazz Fest]] | itemlabel = Leopolis Jazz Fest | uktitle = Leopolis Jazz Fest | entitle = Leopolis Jazz Fest | rutitle = Leopolis Jazz Fest | pltitle = Leopolis Jazz Fest | detitle = Leopolis Jazz Fest | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vlodko Kaufman]] | itemlabel = Влодко Кауфман | samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]] | uktitle = Влодко Кауфман | entitle = Vlodko Kaufman | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Braty Hadyukiny]] | itemlabel = Брати Гадюкіни | samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]] | uktitle = Брати Гадюкіни | entitle = Braty Hadiukiny | rutitle = Брати Гадюкіни | pltitle = Braty Hadiukiny | detitle = Braty Hadjukiny | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Arie]] | itemlabel = Ар'є Павло | samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]] | uktitle = Павло Ар'є | entitle = Pavlo Arie | rutitle = Арье, Павел | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nova Generatsiia]] | itemlabel = Нова генерація | uktitle = Нова ґенерація | entitle = Nova Generatsiia | rutitle = Новая генерация (литературная организация) | fititle = Nova generatsija | detitle = Nowa henerazija | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[When the Fern Blooms]] | itemlabel = Коли цвіте папороть | uktitle = Коли цвіте папороть | entitle = When the Fern Blooms | rutitle = Когда цветёт папоротник (опера) | detitle = Wenn der Farn blüht | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Kostetskyi]] | itemlabel = Костецький Ігор | uktitle = Костецький Ігор | entitle = Ihor Kostetskyi | fititle = Ihor Kostetskyi | detitle = Ihor Kostezkyj | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yulian Butsmaniuk]] | itemlabel = Буцманюк Юліан | samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]] | uktitle = Буцманюк Юліан Лукич | entitle = Yulian Butsmaniuk | rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич | fititle = Julijan Butsmanjuk | detitle = Julian Buzmanjuk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alina Panova]] | itemlabel = Аліна Панова | uktitle = Аліна Панова | entitle = Alina Panova | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[I Love Her]] | itemlabel = Я кохаю її | uktitle = Я її люблю (фільм, 2013) | entitle = I Love Her (film) | detitle = I Love Her | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moses]] | itemlabel = Мойсей | samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]] | uktitle = Мойсей (опера) | entitle = Moses (Skoryk) | rutitle = Моисей (опера) | detitle = Moses (Skoryk) | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kameniari]] | itemlabel = Каменярі | samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]] | uktitle = Каменярі (вірш) | entitle = Kameniari | detitle = Kamenjari | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[William Dzus]] | itemlabel = Джус Володимир | uktitle = Джус Володимир | entitle = William Dzus | pltitle = William Dzus | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mustache Funk]] | itemlabel = Вусатий фанк | uktitle = Вусатий фанк | entitle = Mustache Funk | detitle = Mustache Funk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vita Kin]] | itemlabel = Віта Кін | uktitle = Віта Кін | entitle = Vita Kin | rutitle = Вита Кин | pltitle = Wita Kin | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]] | itemlabel = Viktoria Kovaltšuk | samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]] | uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна | entitle = Victoria Kovalchuk | ettitle = Viktorija Kovaltšuk | rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна | pltitle = Wiktorija Kowalczuk | articlecount = 13 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dudaryk]] | itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | entitle = Dudaryk (choir) | rutitle = Дударик | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Chervona Ruta]] | itemlabel = Chervona Ruta | uktitle = Червона рута (ансамбль) | entitle = Chervona Ruta (ensemble) | rutitle = Червона рута (ансамбль) | detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble) | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anton Solomoukha]] | itemlabel = Соломуха Антон Павлович | samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]] | uktitle = Соломуха Антон Павлович | entitle = Anton Solomoukha | rutitle = Соломуха, Антон Павлович | detitle = Anton Solomoukha | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hutsul Secession]] | itemlabel = Гуцульська сецесія | samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцульська сецесія | entitle = Hutsul Secession | rutitle = Гуцульская сецессия | detitle = Huzulische Sezession | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Center of Contemporary Art "Dakh"]] | itemlabel = Дах | uktitle = Дах (театр) | entitle = Dakh Contemporary Arts Center | rutitle = Дах (театр) | pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH” | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Danylo Sakhnenko]] | itemlabel = Сахненко Данило | samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]] | uktitle = Сахненко Данило | entitle = Daniel Sakhnenko | rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Tairov]] | itemlabel = Таїров Василь Єгорович | samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]] | uktitle = Таїров Василь Єгорович | entitle = Vasiliy Tairov | rutitle = Таиров, Василий Егорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tiger Trappers]] | itemlabel = Тигролови | uktitle = Тигролови | entitle = Tiger Trappers | rutitle = Тигроловы | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[photography in Ukraine]] | itemlabel = фотографія в Україні | uktitle = Фотографія в Україні | entitle = Photography in Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]] | itemlabel = Художні музеї України | uktitle = Художні музеї України | entitle = List of art museums and galleries in Ukraine | rutitle = Список художественных музеев Украины | detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]] | itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України | samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України | entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]] | itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики | samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]] | uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики | entitle = Lviv Organ Hall | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]] | itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]] | uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic | rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии | detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roman Babowal]] | itemlabel = Роман Бабовал | uktitle = Роман Бабовал | entitle = Roman Babowal | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bohdan Sehin]] | itemlabel = Сегін Богдан Дарійович | samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]] | uktitle = Сегін Богдан Дарійович | entitle = Bohdan Sehin | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Art Studio Agrafka]] | itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка» | uktitle = Аґрафка (творча майстерня) | entitle = Agrafka Creative Workshop | detitle = Agrafka | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Gulliver returns]] | itemlabel = Гуллівер повертається | uktitle = Гуллівер повертається | entitle = Gulliver Returns | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõstetskõi arsenal]] | itemlabel = Mõstetskõi arsenal | samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]] | uktitle = Мистецький арсенал | entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex | ettitle = Mõstetskõi arsenal | rutitle = Мистецький арсенал | pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał” | detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal | articlecount = 16 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tin Sontsja]] | itemlabel = Tin Sontsja | samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]] | uktitle = Тінь сонця | entitle = Tin Sontsia | ettitle = Tin Sontsja | rutitle = Тінь Сонця | pltitle = Tiń Soncja | articlecount = 15 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Zaporozhets za Dunayem]] | itemlabel = Запорожець за Дунаєм | samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]] | uktitle = Запорожець за Дунаєм | entitle = Zaporozhets za Dunayem | rutitle = Запорожец за Дунаем | detitle = Der Saporoger an der Donau | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dyki Tantsi]] | itemlabel = Дикі танці | uktitle = Дикі танці (альбом Руслани) | entitle = Dyki Tantsi | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentina]] | itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | entitle = Valentina (fashion designer) | rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна | pltitle = Valentina Schlee | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]] | itemlabel = Мазепа, національний герой України | uktitle = Мазепа, національний герой України | entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kobza]] | itemlabel = Кобза | uktitle = Кобза (гурт) | entitle = Kobza (band) | rutitle = Кобза (ВИА) | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stanislav Tsalyk]] | itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович | uktitle = Цалик Станіслав Миколайович | entitle = Stanislav Tsalyk | rutitle = Цалик, Станислав Николаевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladislav Troitski]] | itemlabel = Vladislav Troitski | samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]] | uktitle = Троїцький Владислав Юрійович | entitle = Vladislav Troitsky | detitle = Wladyslaw Trojizky | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Telnyuk Sisters]] | itemlabel = Сестри Тельнюк | samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]] | uktitle = Сестри Тельнюк | entitle = The Telnyuk Sisters | rutitle = Сёстры Тельнюк | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yelena Yemchuk]] | itemlabel = Єлена Ємчук | uktitle = Єлена Ємчук | entitle = Yelena Yemchuk | rutitle = Емчук, Елена | pltitle = Yelena Yemchuk | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Eney]] | itemlabel = Еней | uktitle = Еней (гурт) | entitle = Eney | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Radu Poklitaru]] | itemlabel = Раду Поклітару | samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]] | uktitle = Поклітару Раду Віталійович | entitle = Radu Poklitaru | rutitle = Поклитару, Раду Витальевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kira Muratova]] | itemlabel = Kira Muratova | samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]] | uktitle = Муратова Кіра Георгіївна | entitle = Kira Muratova | ettitle = Kira Muratova | rutitle = Муратова, Кира Георгиевна | fititle = Kira Muratova | pltitle = Kira Muratowa | detitle = Kira Muratowa | articlecount = 55 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmitri Bortnjanski]] | itemlabel = Dmitri Bortnjanski | samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]] | uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович | entitle = Dmitry Bortniansky | ettitle = Dmitri Bortnjanski | rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович | fititle = Dmitri Bortnjanski | pltitle = Dmitrij Bortnianski | detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski | articlecount = 40 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khreschatyk Choir]] | itemlabel = Хрещатик | samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]] | uktitle = Хрещатик (хор) | entitle = Khreshchatyk Choir | rutitle = Крещатик (хор) | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Daniil Lider]] | itemlabel = Лідер Данило Данилович | samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Лідер Данило Данилович | entitle = Danylo Lyder | rutitle = Лидер, Даниил Данилович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Living Fire]] | itemlabel = Жива ватра | uktitle = Жива ватра | entitle = The Living Fire (film) | rutitle = Жива ватра | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Rostyslav Derzhypilsky]] | itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович | samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]] | uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович | entitle = Rostyslav Derzhypilsky | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Masoch Fund]] | itemlabel = Фонд Мазоха | uktitle = Фонд Мазоха | entitle = Masoch Fund | rutitle = Фонд Мазоха | detitle = Masoch Fund | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Bobri]] | itemlabel = Володимир Бобрі | uktitle = Володимир Бобрі | entitle = Vladimir Bobri | rutitle = Бобри, Владимир | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Makoveychuk]] | itemlabel = Юрій Маковейчук | uktitle = Маковейчук Юрій | entitle = Yuri Makoveychuk | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sichynskyi]] | itemlabel = Січинський Володимир Юхимович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]] | uktitle = Січинський Володимир Юхимович | entitle = Volodymyr Sichynskyi | rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv School of Photography]] | itemlabel = Харківська школа фотографії | uktitle = Харківська школа фотографії | entitle = Kharkiv School of Photography | detitle = Charkiwer Schule der Fotografie | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor_Robot]] | itemlabel = Віктор_Робот | uktitle = Віктор Робот | entitle = Victor Robot | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Mazepa]] | itemlabel = Ivan Mazepa | samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]] | uktitle = Іван Мазепа | entitle = Ivan Mazepa | ettitle = Ivan Mazepa | rutitle = Мазепа, Иван Степанович | fititle = Ivan Mazepa | pltitle = Iwan Mazepa | detitle = Iwan Masepa | articlecount = 67 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Clarice Lispector]] | itemlabel = Clarice Lispector | samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]] | uktitle = Кларісе Ліспектор | entitle = Clarice Lispector | ettitle = Clarice Lispector | rutitle = Лиспектор, Клариси | fititle = Clarice Lispector | pltitle = Clarice Lispector | detitle = Clarice Lispector | articlecount = 63 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kiievi Anna]] | itemlabel = Kiievi Anna | samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]] | uktitle = Анна Ярославна | entitle = Anne of Kiev | ettitle = Kiievi Anna | rutitle = Анна Ярославна | fititle = Anna Kiovalainen | pltitle = Anna Jarosławówna | detitle = Anna von Kiew | articlecount = 62 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Paradžanov]] | itemlabel = Sergei Paradžanov | samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]] | uktitle = Параджанов Сергій Йосипович | entitle = Sergei Parajanov | ettitle = Sergei Paradžanov | rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович | fititle = Sergei Paradžanov | pltitle = Siergiej Paradżanow | detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow | articlecount = 58 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leonid Denysenko]] | itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович | samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]] | uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович | entitle = Leonid Denysenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Constantin Popovici]] | itemlabel = Костянтин Федорович Попович | uktitle = Попович Костянтин Федорович | entitle = Constantin Popovici (scholar) | rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ensemble Nostri Temporis]] | itemlabel = Ensemble Nostri Temporis | uktitle = Ensemble Nostri Temporis | entitle = Ensemble Nostri Temporis | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leon Dmochowski]] | itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир | uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир | entitle = Leon Dmochowski | rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]] | itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum | rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]] | itemlabel = Максименко Іван Кирилович | uktitle = Максименко Іван Кирилович | entitle = Ivan Maksymenko | rutitle = Максименко, Иван Кириллович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleksandr Chekmenyov]] | itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]] | uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович | entitle = Alexander Chekmenev | rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович | detitle = Oleksandr Tschekmenjow | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Ryabchenko]] | itemlabel = Рябченко Василь Сергійович | uktitle = Рябченко Василь Сергійович | entitle = Vasiliy Ryabchenko | rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич | detitle = Wassyl Rjabtschenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victoria Gres]] | itemlabel = Гресь Вікторія | uktitle = Гресь Вікторія Юріївна | entitle = Victoria Gres | pltitle = Wiktorija Hreś | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Transcendental Étude No. 4]] | itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dina Litovsky]] | itemlabel = Діна Літовська | uktitle = Діна Літовська | entitle = Dina Litovsky | detitle = Dina Litovsky | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nafta Theatre]] | itemlabel = Театр «Нафта» | uktitle = Театр «Нафта» | entitle = Neft Theater | rutitle = Нефть (театр) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ptakh_Jung]] | itemlabel = Ptakh_Jung | uktitle = Ptakh Jung | entitle = Ptakh Jung | pltitle = Ptakh Jung | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Holenko]] | itemlabel = Максим Голенко | uktitle = Голенко Максим Георгійович | entitle = Maksym Holenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]] | itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School | rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hürrem Sultan]] | itemlabel = Hürrem Sultan | samplepic = [[Fail:Khourrem.jpg|center|128px]] | uktitle = Роксолана | entitle = Hürrem Sultan | ettitle = Hürrem Sultan | rutitle = Роксолана | fititle = Roxelana | pltitle = Roksolana | detitle = Roxelane | articlecount = 87 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serge Lifar]] | itemlabel = Serge Lifar | samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]] | uktitle = Серж Лифар | entitle = Serge Lifar | ettitle = Serge Lifar | rutitle = Лифарь, Серж | fititle = Serge Lifar | pltitle = Serge Lifar | detitle = Sergei Michailowitsch Lifar | articlecount = 32 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bronisława Niżyńska]] | itemlabel = Bronisława Niżyńska | samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна | entitle = Bronislava Nijinska | ettitle = Bronisława Niżyńska | rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична | fititle = Bronislava Nižinska | pltitle = Bronisława Niżyńska | detitle = Bronislava Nijinska | articlecount = 29 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Marchenko]] | itemlabel = Марченко Микола Дмитрович | uktitle = Марченко Микола Дмитрович | entitle = Mykola Marchenko | rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич | detitle = Mykola Martschenko | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Kostetsky]] | itemlabel = Костецький Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]] | uktitle = Костецький Олександр Володимирович | entitle = Alexander Kostetsky | rutitle = Костецкий, Александр Владимирович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Lopata]] | itemlabel = Лопата Василь Іванович | samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]] | uktitle = Лопата Василь Іванович | entitle = Vasyl Lopata | rutitle = Лопата, Василий Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Cherinko]] | itemlabel = Черінько Іван Іванович | uktitle = Черінько Іван Іванович | entitle = Ivan Cherinko | rutitle = Черинько, Иван Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Yahoda]] | itemlabel = Ягода Мирослав | samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Ягода Мирослав Якович | entitle = Myroslav Yahoda | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Bevz]] | itemlabel = Бевз Микола Валентинович | uktitle = Бевз Микола Валентинович | entitle = Mykola Bevz | rutitle = Бевз, Николай Валентинович | pltitle = Mykoła Bewz | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Stone Cross]] | itemlabel = Камінний хрест | uktitle = Камінний хрест (новела) | entitle = The Stone Cross | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of publishing companies of Ukraine]] | itemlabel = видавництва України | uktitle = Список видавництв України | entitle = List of publishing companies of Ukraine | rutitle = Издательства Украины | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Modest Menzinsky]] | itemlabel = Менцинський Модест Омелянович | samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Менцинський Модест Омелянович | rutitle = Менцинский, Модест Емельянович | pltitle = Modest Męciński | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Liuboslav Hutsaliuk]] | itemlabel = Гуцалюк Любослав | samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович | entitle = Liuboslav Hutsaliuk | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[YermilovCentre]] | itemlabel = ЄрміловЦентр | uktitle = ЄрміловЦентр | entitle = Yermilov Centre | detitle = Jermilow-Zentrum | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentõn Sõlvestrov]] | itemlabel = Valentõn Sõlvestrov | samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]] | uktitle = Сильвестров Валентин Васильович | entitle = Valentyn Silvestrov | ettitle = Valentõn Sõlvestrov | rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич | fititle = Valentyn Sylvestrov | pltitle = Wałentyn Silwestrow | detitle = Walentyn Sylwestrow | articlecount = 40 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]] | itemlabel = Alexander Georg von Bunge | samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]] | uktitle = Бунге Олександр Андрійович | entitle = Alexander von Bunge | ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890) | rutitle = Бунге, Александр Андреевич | fititle = Alexander von Bunge | pltitle = Alexander Bunge | detitle = Alexander von Bunge (Botaniker) | articlecount = 35 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Lepešinskaja]] | itemlabel = Olga Lepešinskaja | samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]] | uktitle = Лепешинська Ольга Василівна | entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer) | ettitle = Olga Lepešinskaja | rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна | fititle = Olga Lepešinskaja | pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka) | detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja | articlecount = 24 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandr Potebnja]] | itemlabel = Aleksandr Potebnja | samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Потебня Олександр Опанасович | entitle = Alexander Potebnja | ettitle = Aleksandr Potebnja | rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич | pltitle = Ołeksandr Potebnia | detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja | articlecount = 23 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andriy Voynarovsky]] | itemlabel = Войнаровський Андрій | uktitle = Андрій Войнаровський | entitle = Andriy Voynarovsky | rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович | detitle = Andrij Wojnarowskyj | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Harvest of Sorrow]] | itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | entitle = The Harvest of Sorrow | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kostiantyn Piskorskyi]] | itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович | uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович | entitle = Kostiantyn Piskorskyi | rutitle = Пискорский, Константин Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vira Chorny-Meshkova]] | itemlabel = Віра Чорний-Мешкова | uktitle = Віра Чорний-Мешкова | entitle = Vira Chorny-Meshkova | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Radeĭko]] | itemlabel = Микола Радейко | uktitle = Радейко Микола | entitle = Mykola Radeĭko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Peter Kravchenko]] | itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович | samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Кравченко Петро Митрофанович | entitle = Peter Kravchenko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mikhail Reva]] | itemlabel = Михайло Рева | samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]] | uktitle = Рева Михайло Володимирович | entitle = Mikhail Reva | rutitle = Рева, Михаил Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]] | itemlabel = Maria Prõmatšenko | samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]] | uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна | entitle = Maria Prymachenko | ettitle = Marija Prõmatšenko | rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна | fititle = Marija Prymatšenko | pltitle = Marija Prymaczenko | detitle = Marija Prymatschenko | articlecount = 49 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]] | itemlabel = Vassõl Stus | samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Стус Василь Семенович | entitle = Vasyl Stus | ettitle = Vassõl Stuss | rutitle = Стус, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stus | pltitle = Wasyl Stus | detitle = Wassyl Stus | articlecount = 39 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dzyga]] | itemlabel = Дзиґа | samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа (об'єднання) | entitle = Dzyga Art Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Visual Culture Research Center]] | itemlabel = Центр візуальної культури | uktitle = Центр візуальної культури | entitle = Visual Culture Research Center | detitle = Visual Culture Research Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sawchak]] | itemlabel = Савчак Володимир Васильович | samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]] | uktitle = Савчак Володимир Васильович | entitle = Volodymyr Sawchak | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Osyp Sorokhtei]] | itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович | samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]] | uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович | entitle = Osip Sorokhtei | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marian Kropyvnytskyi]] | itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович | uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович | entitle = Marian Kropyvnytskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrii Sahaidakovskyi]] | itemlabel = Сагайдаковський Андрій | samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]] | uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович | entitle = Andrii Sahaidakovskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhiy Savchenko]] | itemlabel = Савченко Сергій Олександрович | uktitle = Савченко Сергій Олександрович | entitle = Sergey Savchenko | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Petro Mohõla]] | itemlabel = Petro Mohõla | samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]] | uktitle = Петро Могила | entitle = Petro Mohyla | ettitle = Petro Mohõla | rutitle = Пётр Могила | fititle = Petro Mohyla | pltitle = Piotr Mohyła | detitle = Petro Mohyla | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Slipak]] | itemlabel = Vassõl Slipak | samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]] | uktitle = Сліпак Василь Ярославович | entitle = Vasyl Slipak | ettitle = Vassõl Slipak | rutitle = Слипак, Василий Ярославович | pltitle = Wasyl Slipak | detitle = Wassyl Slipak | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]] | itemlabel = 60ndate inimesed | uktitle = Шістдесятники | entitle = Sixtiers | ettitle = Kuuekümnendate põlvkond | rutitle = Шестидесятники | fititle = 60-lukulaiset | pltitle = Szistdesiatnyky | detitle = Die Sechziger | articlecount = 29 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jossõp Tõmtšenko]] | itemlabel = Jossõp Tõmtšenko | samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Тимченко Йосип Андрійович | entitle = Joseph Timchenko | ettitle = Jossõp Tõmtšenko | rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич | articlecount = 18 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oless Berdnõk]] | itemlabel = Oless Berdnõk | samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]] | uktitle = Бердник Олесь Павлович | entitle = Oles Berdnyk | ettitle = Oless Berdnõk | rutitle = Бердник, Олесь Павлович | pltitle = Ołeksandr Berdnyk | detitle = Oles Berdnyk | articlecount = 17 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexandr Stoyanov]] | itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович | samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]] | uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович | rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич | articlecount = 2 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo maja]] | itemlabel = Slovo maja | samplepic = [[Fail:Slovo3.jpg|center|128px]] | uktitle = Будинок «Слово» | entitle = Slovo Building | ettitle = Slovo maja | rutitle = Слово (дом) | pltitle = Słowo (budynek) | detitle = Slowo-Gebäude | articlecount = 20 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Ljutjuk]] | itemlabel = Anatoli Ljutjuk | samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]] | uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич | entitle = Anatoli Ljutjuk | ettitle = Anatoli Ljutjuk | articlecount = 4 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]'' | itemlabel = Q105062974 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]'' | itemlabel = Q105972821 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]'' | itemlabel = Q110832787 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |} {{Wikidata loendi lõpp}} oplvzb54lap0vsbonbn5cn9hp04pmmh 1 625796 7194052 6064460 2026-07-17T00:28:15Z Knižnik 137398 7194052 wikitext text/x-wiki Kus ta fotograafina töötab? Milliseid isikunäitusi on korraldanud? Mis on tema tähtsamad teosed? Kuni artikkel ei anna neile küsimustele vastust, ei saa ma aru selle artikli entsüklopeedilisest väärtusest. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. märts 2022, kell 17:27 (EET) :Artikkel kuulub vist pigem kategooriasse [[en:WP:SELFPROM]].[[Kasutaja:Knižnik|Knižnik]] ([[Kasutaja arutelu:Knižnik|arutelu]]) 17. juuli 2026, kell 03:28 (EEST) 4hqoa8anh6qz7putatl5b2hilzgs6j1 0 626442 7193980 6725019 2026-07-16T19:56:03Z Svencapoeira 67038 7193980 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Maamuna | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 200px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Murumunalised]] ''Lycoperdaceae'' | perekond = '''Maamuna''' ''Bovista'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Maamuna''' (''Bovista'') [[murumunalised|murumunaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]eperekond. ==Liike== *''Bovista aestivalis'' – [[muutuv maamuna]] *''Bovista dryina'' – [[kuld-maamuna]] *''[[Bovista furfuracea]]'' *''Bovista limosa'' – [[pisi-maamuna]] *''Bovista nigrescens'' – [[mustjas maamuna]] *''Bovista paludosa'' – [[soo-maamuna]] *''Bovista plumbea'' – [[tinahall maamuna]] *''Bovista pusilla'' – [[väike maamuna]] *''Bovista pusilliformis'' – [[teraline maamuna]] *''Bovista tomentosa'' – [[pruun maamuna]] == Välislingid == * {{Elurikkus|121312}} [[Kategooria:Murumunalised]] [[Kategooria:Eesti seened]] f6f5ed1brqttcdrzrpe6wjwrg3pewvn 0 634329 7194131 7193660 2026-07-17T08:13:13Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7194131 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2001]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2001}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Cole Caufield]], USA jäähokimängija * 2. jaanuar – [[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur * 2. jaanuar – [[Juleisy Angulo]], Ecuadori odaviskaja *[[4. jaanuar]] – [[Lola Young]], inglise laulja *[[6. jaanuar]] – [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti teivashüppaja *[[11. jaanuar]] – [[Simo Atso]], eesti muusik *[[17. jaanuar]] – [[Enzo Fernández]], Argentina jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Merilin Mälk]], eesti laulja * 30. jaanuar – [[Curtis Jones]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Amin Tabatabaei]], Iraani maletaja *[[9. veebruar]] – [[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[13. veebruar]] – [[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *[[23. veebruar]] – [[Jordan Díaz]], Hispaania kolmikhüppaja ==Märts== *[[8. märts]] – [[Emily J]], eesti laulja, laulukirjutaja ja juutuuber *[[16. märts]] – [[Anis Ben Slimane]], Taanis sündinud Tuneesia jalgpallur * 16. märts – [[Oblique Seville]], Jamaica sprinter *[[17. märts]] – [[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur *[[22. märts]] – [[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija ==Aprill== *[[20. aprill]] – [[Pia Skrzyszowska]], poola jooksja *[[28. aprill]] – [[Anthony Volpe]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ==Mai== *[[23. mai]] – [[Aleksandr Selevko]], Eesti iluuisutaja *[[30. mai]] – [[Timo Lõhmus]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Iga Świątek]], poola tennisist ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Takefusa Kubo]], Jaapani jalgpallur *[[6. juuni]] – [[Cole Hocker]], USA jooksja *[[10. juuni]] – [[Julien Alfred]], Saint Lucia sprinter *[[18. juuni]] – [[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Éric Perrot]], Prantsusmaa laskesuusataja ==Juuli== *[[17. juuli]] – [[Kishane Thompson]], Jamaica sprinter *[[27. juuli]] – [[Sven Roosen]], eesti kümnevõistleja ==August== *[[1. august]] – [[Rauno Gutman]], eesti laulja *[[1. august]] – [[Jaagup Tuisk]], eesti laulja *[[5. august]] – [[Märten Männiste]], eesti laulja *[[16. august]] – [[Jannik Sinner]], Itaalia tennisist ==September== *[[2. september]] – [[Merilii Jalg]], eesti kabetaja *[[10. september]] – [[Ajna Késely]], Ungari ujuja *[[11. september]] – [[Gedly Tugi]], eesti odaviskaja *[[19. september]] – [[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kõrgushüppaja ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Liel Abada]], Iisraeli jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Elisabeth (Belgia printsess)|Elisabeth]], Belgia printsess (troonipärija) ==November== *[[26. november]] – [[Pau Víctor]], Hispaania jalgpallur *[[27. november]] – [[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane ==Detsember== *[[18. detsember]] – [[Billie Eilish]], ameerika laulja *[[22. detsember]] – [[CC (kass)|CC]], kass, esimene kloonitud lemmikloom 9y1farwonkhdbt1f39n37fj9cceu9qy 0 641917 7193976 6850382 2026-07-16T19:28:43Z Svencapoeira 67038 7193976 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Murukera | värvus = seened | pilt = Scleroderma citrinum LC0159.jpg | pildi_seletus = [[Harilik murukera]] (''Scleroderma citrinum'') | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Murukeralised]] ''Sclerodermataceae'' | perekond = '''Murukera''' ''Scleroderma'' | perekonna_autor = }} '''Murukera''' (''Scleroderma'') on [[Puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[seen]]i. == Liike == *''Scleroderma areolatum'' – [[leopard-murukera]] *''Scleroderma bovista'' – [[väike murukera]] *''Scleroderma citrinum'' – [[harilik murukera]], kitsekartul *''Scleroderma verrucosum'' – [[jalukas murukera]], näsaline kitsekartul == Välislingid == * {{Elurikkus|128763}} [[Kategooria:Murukeralised]] gdppia6ipeucvjsqarv584aqwdfpd8p 0 641986 7193855 7177967 2026-07-16T14:26:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193855 wikitext text/x-wiki '''Kaitsetahe''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''will to defend'') on [[Indiviid|üksikisiku]] ja kogu [[Elanikkond|elanikkonna]] [[Väärtuste loend|väärtustele]] tuginev hoiak ja valmisolek panustada laiapindsesse [[Riigikaitse|riigikaitsesse]].<ref>{{Netiviide|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/mil/kaitsetahe/1|pealkiri=Kaitsetahe|autor=milterm|väljaanne=milterm.ee|aeg=22.11.2022|vaadatud=14.12.2022}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Olemuselt on kaitsetahe mitmetahuline ja avaldub eri tasanditel: mikro- ehk indiviidi, meso- ehk üksuse/[[Organisatsioon|organisatsiooni]] ning makro- ehk [[Ühiskond|ühiskonna]] tasandil. Ühiskondlikul tasandil on kaitsetahe seotud eksistentsiaalse ohuga riigi [[Suveräänsus|suveräänsusele]]. Kaitsetahe realiseerub [[Võitlustahe|võitlustahtena]] hetkest, mil isiklik tegevus ja panus muutub osaks riigikaitselisest tegevusest ([[Sõda|sõja]]- ja rahuajal). [[Eesti]] kontekstis on kaitsetahte puhul eesmärk kaitsta Eesti iseseisvust, [[Sõltumatus|sõltumatust]], [[Põhiseadus|põhiseadusliku]] korda ja [[Territoriaalne terviklikkus|territoriaalset terviklikust]].<ref>{{Netiviide|autor=Kasearu jt, 2022|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/mil/kaitsetahe/1|pealkiri=Venekeelse elanikkonna suhtumised ja kaitsetahte. Uuringuaruanne.|väljaanne=milterm.ee|aeg=22.12.2022|vaadatud=12.12.2022}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Mõiste == Terminit "kaitsetahe" hakati Eestis kasutama 2000. aastal [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] algatatud avaliku arvamuse uuringute raames, kuid mõistes ja selle vahekorras "võitlustahtega" lepiti detailsemalt kokku 2022. aastal Kaitseväe Akadeemia ja riigikaitseterminite arendajate koostöös. Arutelutulemused on kättesaadavad riigikaitseterminoloogia andmebaasi Militerm<ref>{{Netiviide|autor=Kaitseväe Akadeemia|url=https://sonaveeb.ee/ds/mil|pealkiri=Militerm {{!}} sõjanduse, julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminibaas|väljaanne=https://sonaveeb.ee/ds/mil|aeg=01.01.2022|vaadatud=15.12.2022}}</ref>. Kaitsetahte mõiste on seotud eeskätt riikliku ja [[Kultuur|kultuurilise]] konteksti ning indiviidi isikliku hoiakuga. Kaitsetahte [[kontseptsioon]] on omasem riikidele, mille riigikaitse on üles ehitatud [[reservarmee]] põhimõttel, kaasates otseselt või kaudsemalt suuremat hulka elanikkonnast. Kui võitlustahe ühiskonna tasandil tähendab pigem ühiskonna poolehoidu ja toetust kutselise sõjaväe tegevusele sõjalises konfliktis, siis kaitsetahte kontseptsioon rõhutab lisaks lihtsale toetusele ka ühiskonnaliikmete valmisolekut ja kohustust osaleda riigikaitses ja panustada sellesse. Teisisõnu, kaitsetahe eeldab [[Kodanik|kodanikult]] arusaama, et tema ise on vähemalt teatud määral [[Julgeolek|julgeoleku]] looja.<ref>Truusa, Tiia-Triin (2022). The entangled gap: the male Estonian citizen and the interconnections between civilian and military spheres in society (Tsiviil- ja militaarsfääri lõimitus Eesti meessoost kodaniku vaatest). Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut</ref> Kaitsetahet ühiskonna tasandil ehk n-ö kollektiivset kaitsetahet on erialakirjanduses mõtestatud pigem kui valmidust astuda vastu sõjalisele agressioonile, mis ohustab riigi suveräänsust, näiteks riigipiiride ja riikliku terviklikkuse kaitsmist. Seetõttu on Eesti kontekstis sobivam kasutada elanikkonna sõjalise valmisoleku kirjeldamiseks terminit "kaitsetahe" (''will to defend'') ehk valmisolekut reaalselt osaleda riigikaitseliste ülesannete täitmisel. Sarnaselt defineeritakse kaitsetahet ka [[Soome|Soomes]], kus kaitsetahe tähendab valmidust teenistuseks riigi relvajõududes ja toetuse väljendust [[Julgeolekupoliitika|julgeoleku]]- ja [[Kaitsepoliitika|kaitsepoliitikale]].<ref>Salo, M. (2008). Determinants of Military Adjustment and Attrition During Finnish Conscript Service. [PhD Thesis, University of Tampere]. Retrieved from <nowiki>http://tampub.uta</nowiki>. fi/bitstream/handle/10024/67908/978-951-44-7470-5.pdf;sequence=1</ref> ====== Kaitsetahe ''vs.'' võitlustahe ====== Termin ''will to defend'' on kasutusel eeskätt [[Põhjamaad]]es ja [[Balti riigid|Balti riikides]], ''will to fight'' [[angloameerika]] kontekstis. Võitlustahte (inglise keeles ''will to fight'') puhul vaadatakse ühiskondlikul tasandil eelkõige seda, kuivõrd ühiskond toetab riigi astumist sõtta, eriti just väljaspool riigi piire. Teisisõnu on tegemist toetusega oma sõjalistele üksustele ja sõjaga kaasnevatele kulutustele (sh mõju [[Majandus|majandusele]] jne).<ref>Connable B., jt (2018) Will to fight: Analyszing, Modeling, and Stimulating the Will to Fight of Military Units. RAND Corporation. <nowiki>https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR2300/RR2341/RAND</nowiki> _RR2341.pdf</ref> Ühiskonna tasandi võitlustahe tuleb kõne alla siis, kui otsustatakse oma riigi vägede saatmise üle [[Missioon|missioonidele]]. Siia kuuluvad muu hulgas küsimudes, milline on konkreetses olukorras nii poliitiline kui ka ühiskondlik foon ja millisel määral ollakse valmis panustama riiklikke [[Ressursid|ressursse]] (nii materiaalseid ressursse kui ka inimelusid) poliitilisel ja ühiskondlikul tasandil.<ref>{{Netiviide|autor=Milterm|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/mil/v%C3%B5itlustahe/1|pealkiri=Võitlustahe|väljaanne=milterm.ee|aeg=23.11.2022|vaadatud=14.12.2022}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kasutatavad [[Termin|terminid]] vahelduvad sõltuvalt käsitletavast tasandist, näiteks [[Cronberg]] (2006) toob esile, et [[Rootsi]]s on [[Psühholoogiline kaitse|psühholoogilise kaitse]] raamistikus kaitsetahe indiviidi omadus, mis esindab [[Mentaalne protsess|mentaalset]] toetust laiapindsele riigikaitsele. Cronbergi järgi on tegemist individuaalse meelsusega rahuajal. Seevastu võitlusvalmidus on grupi, kogukonna ja ühiskonna tasandi nähtus ja esindab hoiakut või võimekust seista vastu [[Vägivald|vägivallaohule]].<ref>Cronberg, T. (2006). The will to defend: a Nordic divide over security and defence policy. In A. J.K. Bailes, G.Herolf, B. Sundelius. The Nordic countries and the European security and defence policy. Oxford University Press.</ref> == Kaitsetahe Eestis == Eestis on avaliku arvamuse ja riigikaitse uuringutes rohkem kui 20 aasta jooksul uuritud elanikkonna suhtumist ja hoiakuid riigikaitse ja julgeoleku sfääris. Selline [[seire]] on olnud ülioluline elanikkonna meelsuse ja valmiduse kaardistamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=ÜTI|url=https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/strateegilise-jatkusuutlikkuse-kompetentsikeskusv|pealkiri=Avalik arvamus ja riigikaitse 2022|väljaanne=Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus|aeg=24.03.2022|vaadatud=15.12.2022}}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alates 2000. aastast [[Kaitseministeerium|kaitseministeeriumi]] eestvedamisel korraldatavas uuringus on aastate jooksul osalenud kokku üle 40 000 vastaja. Keskmine [[Valim|valimi]] suurus ühes küsitlusvoorus on olnud 1000 vastajat. Kui algusaastatel viidi läbi kolm küsitlust aastas, siis tänaseks tehakse seda üks kord aastas. Aastatel 2000–2020 viis uuringuid läbi Eesti sotsioloog [[Juhan Kivirähk]].<ref>{{Netiviide|autor=Kaitseministeerium|url=https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf|pealkiri=MEIE JULGEOLEKU TAGAVAD NATO-SSE KUULUMINE JA KAITSETAHE|väljaanne=Eesti Kaitseministeeriom|aeg=2020|vaadatud=12.12.2022|arhiivimisaeg=3.10.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Uuringutes eristatakse kaitsetahet aktiivsel ja passiivsel tasandil. '''Aktiivne kaitsetahe''' väljendab inimese soovi ise oma oskuste ja võimaluste piires riiklikus kaitsetegevuses kaasa lüüa. '''Passiivne kaitsetahe''' lähtub inimese hoiakust, et ohu korral peaks riik ohule reageerima ja vastupanu osutama. [[Avaliku arvamuse uuring|Avaliku arvamuse uuringutele]] tuginedes on eestlaste aktiivne kaitsetahe olnud 2000.–2021. aastal 60–70%, 2022. aastal on see tõusnud 76%-ni. Mitte-eestlastest kodanike aktiivne kaitsetahe on olnud uuringute tulemuste põhjal alati madalam kui eestlastel, jäädes 40–65% vahemikku. 2022. aastal oli kaitsetahe mitte-eestlaste seas 45%. Eraldi arvestatakse avaliku arvamuse uuringus ka mitte-eestlastest mittekodanike kaitsetahet, mis üldiselt on jäänud vahemikku 33–66%. 2022. aastal oli see 40%. Eestlaste passiivne kaitsetahe on aastast 2000 näidanud kasvutrendi, jäädes 60%–90% vahele. Samuti on kasvanud ka mitte-eestlaste passiivne kaitsetahe, jäädes vahemikku 48%–83%.<ref>{{Netiviide|autor=Kaitseministeerium|url=https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/avalik-arvamus-riigikaitsest|pealkiri=Kaitseministeerium|väljaanne=Kaiseministeerium|vaadatud=2022-12-15|arhiivimisaeg=2022-12-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221215075849/https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/avalik-arvamus-riigikaitsest|url-olek=ei tööta}}</ref> == Uurimissuunad == Kaitsetahte uurimisega tegeleb Eestis [[Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus]] (SJKK). SJKK on [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi]] uurimisrühm, mille uurimisteemad koonduvad inimressursi jätkusuutlikkuse, sotsiaalsete institutsioonide ja militaarsotsioloogiliste uurimisprobleemide ümber. SJKK loodi 2014. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudi]] (TAI) koostöös, et vastata Kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas. Kompetentsi koondatakse ja luuakse kolmel põhiteljel: demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste seire ja prognoos; tervis ja füüsiline võimekus ning kaitsetahe, moraal ja valmisolek. Aastate jooksul on TÜ uurimisrühm täitnud erinevaid koostöölepinguid ja uurimisprojekte, mille tulemusel on Kaitseministeeriumil, Kaitseväel, Kaitseliidul ja Kaitseressursside Ametil võimalik kohandada ja täiustada oma tegevust seoses inimressursiga lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist. Uurimisrühma liikmed osalevad rahvusvahelistes erialavõrgustikes: [[NATO]] teadus- ja arendustegevuse töörühmad, [[ERGOMAS]] (''European Research Group on Military and Society'') ja ISA (''International Sociological Association''). Uurimisrühm panustab teadmussiirdesse kaitsevaldkonda käsitlevate bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde juhendamise kaudu.<ref>{{Netiviide|autor=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|url=https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/strateegilise-jatkusuutlikkuse-kompetentsikeskus|pealkiri=SJKK|väljaanne=Tartu Ülikool sotsiaalteaduste instituudi koduleht|aeg=24.03.2022|vaadatud=13.12.2022}}</ref> == Vaata ka == * [[Sõjavägi|Kaitsevägi]] * [[Metsavennad]] * [[Naiskodukaitse]] * [[Kaitseliit]] * [[Partisanivõitlus|Geriljasõda]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Sotsiaalteadused]] cxhdzsia8jkamd1mh6x60lm8u9dw9mc 0 645672 7194032 7051843 2026-07-16T22:32:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194032 wikitext text/x-wiki {{Partei | nimi = Kasahstani Rahvapartei | nimi_keeles = Qazaqstan Halyq Partiasy | logo = | juhi nimetus = Partei esimees | juht = [[Jermuhamet Jertsõbajev]] | asutamine = 21.06.2004 | kohti1_kus = [[Mazhilis]]es | kohti1 = 5/107 | kodulehekülg = https://halykpartiyasy.kz/kz | liikmeid = 81 100 (2011) }} '''Kasahstani Rahvapartei''' on [[Kasahstan]]is tegutsev [[Sotsialism|sotsialistlike]] vaadetega [[erakond]]. Partei tekkis 2004. aastal [[Kasahstani Kommunistlik Partei|Kasahstani Kommunistliku Partei]] lõhenemisel. 2023. aasta parlamendivalimiste järel on Rahvaparteil Kasahstani parlamendi alamkojas [[Mazhilis]]es viis kohta. Üleüldiselt peavad spetsialistid erakonda [[Kasahstani president|Kasahstani presidendile]] truuks [[satelliitpartei]]ks, mis on küll enamuse erakonna ajaloost olnud [[opositsioon]]is ja tõstatanud parlamendis vasakpoolseid teemasid, kuid hääletab enamasti parlamendis valitsuspartei soovi järgi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Toomas |kuupäev=05.01.2022 |pealkiri=Toomas Alatalu: kasahhid tõttasid appi Ukrainale ja teistelegi. Putini üks tugisammastest on nüüd minevik |väljaanne=[[EPL]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/95573953/toomas-alatalu-kasahhid-tottasid-appi-ukrainale-ja-teistelegi-putini-uks-tugisammastest-on-nuud-minevik}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2012-03-27 |pealkiri=Background on the Communist People's Party of Kazakhstan |url=https://carnegieendowment.org/2012/03/27/background-on-communist-people-s-party-of-kazakhstan-pub-47655 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230403082300/https://carnegieendowment.org/2012/03/27/background-on-communist-people-s-party-of-kazakhstan-pub-47655 |arhiivimisaeg=2023-04-03 |väljaanne=[[Carnegie Endowment for International Peace]]}}</ref> 2011. aasta seisuga oli erakonnal 81&nbsp;100 liiget ja osakonnad igas Kasahstani piirkonnas.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Kasahstani Rahvapartei tekkis 2004. aastal pärast [[Kasahstani Kommunistlik Partei|Kasahstani Kommunistliku Partei]] lõhenemist parlamendisaadiku [[Tolen Tokhtasõnov]]i parteisekretäriks valimise tõttu. [[Vladislav Kosarev]]i juhtimisel lahkus umbes 15&nbsp;000 liiget Kommunistlikust Parteist ja 21. juunil registreeriti uus partei nimega Kasahstani Kommunistlik Rahvapartei, mis oli erakonna nimeks 2020. aastani.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=11.11.2020 |pealkiri=New Chairman of People’s Party of Kazakhstan elected |väljaanne=[[Kazinform]] |url=https://www.inform.kz/en/new-chairman-of-people-s-party-of-kazakhstan-elected_a3717523 |vaadatud=2.02.2023 |arhiivimisaeg=17.11.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201117110409/https://www.inform.kz/en/new-chairman-of-people-s-party-of-kazakhstan-elected_a3717523 |url-olek=ei tööta }}</ref> Esimesed aastad jäi Rahvapartei Kommunistliku Partei varju, saades eelkäijaga võrreldes vähem hääli ja jäädes parlamendist välja. [[2004. aasta Kasahstani parlamendivalimised|2004. aasta parlamendivalimistel]] kogus Rahvapartei 1,98 protsenti häältest. [[2005. aasta Kasahstani presidendivalimised|2005. aasta presidendivalimistel]] kogus Rahvapartei kandidaat [[Erasyl Abilqasymov]] vaid 0,34 protsenti häältest. [[2007. aasta Kasahstani parlamendivalimised|2007. aasta parlamendivalimistel]] kogus erakond 1,29 protsenti häältest. Kommunistlik Partei ja Rahvapartei arutasid 2007. aastal ka taasliitumist, kuid Rahvapartei otsustas lõpuks sellest loobuda ja erakonna esimees Kosarev väitis, et Kommunistlik Partei on avalikkuse silmis kaotanud oma [[Autoriteet|autoriteedi]]. [[2011. aasta Kasahstani presidendivalimised|2011. aasta presidendivalimistel]] sai Rahvapartei kandidaat [[Žambõl Ahmetbekov]] 1,36 protsenti häältest.<ref name=":0" /> Pöördepunkt Rahvapartei jaoks saabus 2012. aastal, mis Kasahstani president lubas kontrollitud opositsiooni parlamenti. Kasahstani Kommunistlikul Parteil keelati parlamendivalimistel osaleda, mistõttu KKP toetajad hääletasid Rahvapartei poolt. Kasahstani Kommunistlik Rahvapartei [[2012. aasta Kasahstani parlamendivalimised|2012. aasta parlamendivalimistel]] 15. jaanuaril kokku 7,2 protsenti häältest, ületades sellega 7% lävendi ja kokku 7 kohta parlamendis. Parlamendis etendas erakond süsteemisisese opositsiooni rolli, tõstatades peamiselt vasakpoolseid teemasid, nagu [[Sotsiaalhoolekanne|sotsiaalhoolekande]] parandamine ja [[pension]]ide tõstmine, [[töökindlustus]]e ning [[haridus]]e arendamine. Samas hääletas erakond ikkagi vastavalt presidendi ja võimupartei [[Nur-Otan]]i soovidele.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ventsel |eesnimi=Aimar |kuupäev=08.06.2019 |pealkiri=«Turvalised valimised» Kasahstanis |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://maailm.postimees.ee/6702627/turvalised-valimised-kasahstanis}}</ref> [[2019. aasta Kasahstani presidendivalimised|2019. aasta presidendivalimistel]] esitas Rahvapartei uuesti kandidaadiks Ahmetbekovi, kes valimisi ei võitnud. [[2021. aasta Kasahstani parlamendivalimised|2021. aasta parlamendivalimistel]] sai Rahvapartei 9,10% häältest ja Mazhilises 10 kohta.<ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=11.01.2021 |pealkiri=Kazakhstan: Parliamentary Elections Amid Protests |väljaanne=Central Asian Bureau for Analytical Reporting |url=https://cabar.asia/en/kazakhstan-parliamentary-elections-amid-protests}}</ref> [[2022. aasta Kasahstani presidendivalimised|2022. aasta presidendivalimistel]] toetas erakond Kasahstani presidenti [[Kasõm-Žomart Tokajev]]it.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Chernyshevskaya |eesnimi=Inna |kuupäev=2022-10-27 |pealkiri=Presidential Election in Kazakhstan: No Chance for Competition |väljaanne=CABAR.asia |url=https://cabar.asia/en/presidential-election-in-kazakhstan-no-chance-for-competition}}</ref> [[2023. aasta Kasahstani parlamendivalimised|2023. aasta valimiste]] järel on parlamendis viis Rahvapartei liiget.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kazakhstan: House of Representatives: Election results: 2023 |url=https://data.ipu.org/parliament/KZ/KZ-LC01/election/KZ-LC01-E20230319/ |vaadatud=2025-10-21 |väljaanne=[[Parlamentidevaheline Liit]]}}</ref> ==== Partei esimehed ==== Erakonna loomisest 2004. aastast kuni 2020. aastani, mil erakonna juhtkond otsustas kaotada nimest sõna "kommunistlik", oli erakonna ''de facto'' juht [[Vladislav Kosarev]].<ref name=":0" /> Aastatel 2020–2022 oli partei esimees [[Aiqyn Qongyrov]].<ref name=":1" /> 27. märtsist 2022 on partei esimees [[Jermuhamet Jertsõbajev]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=28.03.2022 |pealkiri=Ермухамет Ертысбаев возглавил Народную партию Казахстана |väljaanne=Zakon |url=https://www.zakon.kz/6010356-ermukhamet-ertysbaev-vozglavil-narodnuiu-partiiu-kazakhstana.html |vaadatud=2.02.2023 |arhiivimisaeg=28.03.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220328100444/https://www.zakon.kz/6010356-ermukhamet-ertysbaev-vozglavil-narodnuiu-partiiu-kazakhstana.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ideoloogia ja vaated == Kasahstani Rahvapartei soovib rajada Kasahstani Rahvavabariiki, kus laiendataks kodanikele antavaid õigusi, arendataks demokraatiat riigis, austataks kodanike omandiõigust ja välistataks igasugune inimese ekspluateerimine. Partei soovib taastada Nõukogude ajal eksisteerinud sotsiaalkindlustussüsteemi ning seda laiendada. [[Välispoliitika]]s soovib partei tihedamat koostööd [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e riikidega, terrorismivastase võitluse jätkamist ja rahvusvahelise koostöö tõhustamist.<ref name=":0" /> Erakonna ametlik siht on rajada rahvavalitsus, mis võitleks [[Sotsiaalne õiglus|sotsiaalse õigluse]] ja vaba ühiskonna eest. Samuti soovib erakond arendada majandust [[sotsialism]]i põhimõtetel, keskendudes peamiselt tehnika moderniseerimisele, taastades riigi omandi majanduse võtmesektorites ja vähendades orienteeritust [[tooraine]] kaevandamisele.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Kasahstani erakonnad]] {{DEFAULTSORT:Kasahstani Rahvapartei}} 3ikiqywq8wajyxfwnaphu8apgrgw1tw 0 657682 7194078 6941926 2026-07-17T06:10:18Z Velirand 67997 7194078 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nõtva | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene|Нытва| | omakeelne_nimi_2 = || | pilt = Дом купца В. Мясникова.jpg | lipp = Nytva Flag.svg | lipu_link = [[Nõtva lipp]] | vapp = Nytva_COA_(2021).gif | vapi_link = [[Nõtva vapp]] | pindala = 25,3 | elanikke = 16 070 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Nõtva''' ([[vene keel]]es Нытва) on linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Nõtva rajoon]]i halduskeskus. Linn asub [[Nõtva (jõgi)|Nõtva jõe]] ja [[Nõtva veehoidla]] ääres, [[Perm]]ist ligikaudu 53 km läänes. Nõtva küla on esmamainitud [[1623]]. aastal. [[1756]]. aastal ehitati sinna vasesulatustehas, mille juurde tekkis asula. Aleviks sai Nõtva [[27. august]]il [[1928]]. Linnaõigused anti Nõtvale [[1942]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20080525113401/http://www.mojgorod.ru/permsk_obl/nytva/index.html Нытва] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 10. juulil 2023</ref> Linna olulisim tööstusettevõte on Nõtva Metallurgiatehas.<ref>[https://productcenter.ru/producers/6955/nytvienskii-mietallurgichieskii-zavod Нытвенский металлургический завод] Производство России. Vaadatud 10. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Permi krai linnad]] 4ilq79ttfl54wcgc4r85l35axp4j56v 0 657754 7194080 6935375 2026-07-17T06:11:35Z Velirand 67997 7194080 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Krasnovišersk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Красновишерск | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Krasnovishersk_from_helicopter.jpg | lipp = Flag_of_Krasnovishersky_rayon_(Perm_krai).png | lipu_link = [[Krasnovišerski lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Krasnovishersk_(Perm_krai).gif | vapi_link = [[Krasnovišerski vapp]] | pindala = | elanikke = 13 843 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Krasnovišersk''' ([[vene keel]]es Красновишерск) on linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Krasnovišerski rajoon]]i halduskeskus. Linn asub [[Višera jõgi (Kama)|Višera jõe]] paremal kaldal, [[Perm]]ist ligikaudu 270 km põhjas. Krasnovišersk on Permi krai kõige põhjapoolsem linn.<ref>[https://tochka-na-karte.ru/Goroda-i-Gosudarstva/13998-Krasnovisherskij-rajon.html Красновишерский район] Точка-на-Карте. Vaadatud 11. juulil 2023</ref> Asula tekkis aastatel [[1894]]–[[1897]] Vižaihha küla kohale, kuhu rajati metallurgiatehas. Alates [[1926]]. aastast oli asulas Solovetsi erilaagrite 4. osakond, alates [[1929]]. aastast Višera laagrite juhatus. [[1929]]. alustati asulas paberi-tselluloosikombinaadi ehitust. Aleviõigused ja Krasnovišerski nime sai asula [[1932]]. aastal. Linnaõigused anti Krasnovišerskile [[1942]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20181104010237/http://www.mojgorod.ru/permsk_obl/krasnovishk/index.html Красновишерск] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 11. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Permi krai linnad]] px86rjgpttok65tnq3svdmuu43oz9r4 0 657996 7193978 6938361 2026-07-16T19:35:46Z Velirand 67997 7193978 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tšernuška | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Чернушка | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Здание Администрации Чернушинского района.jpg | pildiallkiri = Tšernuška linna ja linnaringkonna administratsiooni hoone | lipp = Flag_of_Chernushka_(2020,Perm_krai).gif | lipu_link = [[Tšernuška lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Chernyshka_(Perm_krai).png | vapi_link = [[Tšernuška vapp]] | pindala = | elanikke = 33 247 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Tšernuška''' ([[vene keel]]es Чернушка) on linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Tšernuška linnaringkond|Tšernuška linnaringkonna]] keskus. Tšernuška asub [[Perm]]ist ligikaudu 165 km lõunas. Linna läbib [[Moskva]]–[[Jekaterinburg]]i raudtee. Küla on esmamainitud [[1859]]. aastal. Raudteejaam rajati [[1919]]. aastal ja selle juurde tekkis asula. Aleviks sai Tšernuška [[4. juuli]]l [[1945]]. Linnaõigused anti Tšernuškale [[1966]]. aastal. [[1950. aastad|1950. aastatel]] avastati piirkonnas nafta ja maagaasi leiukohad.<ref>[https://web.archive.org/web/20150317163619/http://www.mojgorod.ru/permsk_obl/chernushka/index.html Чернушка] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 16. juulil 2023</ref> Naftatootmine Tšernuškas algas [[1958]]. aastal.<ref>Варвара Гусева:[https://nashural.ru/dostoprimechatelnosti-urala/permskij-kraj/chernushka-gorod-lyubvi-i-nefti/ Чернушка – город любви и нефти] Наш Урал, 23. september 2020. Vaadatud 16. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Permi krai linnad]] pxa335kh0rk2ralufmnedusys17iikl 0 658004 7194061 6942037 2026-07-17T05:15:52Z Velirand 67997 7194061 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Otšor | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene|Очёр| | omakeelne_nimi_2 = || | pilt = Очер, Пермский край - panoramio (3).jpg | pildiallkiri = | lipp = Ochyorsky Raion Flag Svg.svg | lipu_link = [[Otšori lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Ochyor_(2019).gif | vapi_link = [[Otšori vapp]] | pindala = | elanikke = 14 137 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Otšor''' ([[vene keel]]es Очёр) on linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Otšori rajoon]]i halduskeskus. Linn asub [[Otšori jõgi|Otšori jõe]] ja jõele paisutatud tehisjärve ääres, [[Perm]]ist ligikaudu 88 km läänes. Otšor tekkis asulana [[1759]]. aastal rajatud malmisulatus- ja rauatootmistehase juurde. Aleviks sai Otšor [[1929]]. aastal, linnaks [[1950]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20080525111336/http://www.mojgorod.ru/permsk_obl/ocher/index.html Очёр] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 16. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Permi krai linnad]] q1fs92th88iygd1behqs2hir1dekxyi 0 658005 7194217 6935913 2026-07-17T09:17:36Z ~2026-40288-31 233648 7194217 wikitext text/x-wiki '''Ivan Papulovski''' (''Иван Петрович Папуловски;'' 11. detsembril 1923 Temnovka külas [[Sverdlovski oblast]]is – 23. jaanuaril 1998 [[Tallinn]]as) oli nõukogude eesti ajakirjanik ja propagandist, mitme [[Vastupanutegevus Eesti NSVs|eesti rahvuslikku vastupanuliikumist]] mustava propagandaraamatu autor. == Elulugu == [[Komsomol]]i ta ei kuulunud, kuid 1948. aastal sai temast kommunistliku partei liige.<ref>Ivan Pjotri p. Papulovski. EKP liikmetoimik. RA ERAF.1.6.12679</ref> 1952. aastal lõpetas ta Leningradi oblasti parteikooli ajakirjanduse alal ning 1961–1968 omandas kaugõppes ajaloohariduse [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]]. Eestisse jõudis Papulovski 1946. aastal, asudes kõigepealt tööle vaneminspektorina Siseministeeriumi maanteede ja teekatteta teede valitsuses (УШОСДОР). Seejärel töötas ajakirjanikuna ning pälvis korduvalt tunnustust (nt [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik|ENSV teenelise ajakirjaniku preemia]] 1981. aastal). 1947. aastast töötas ta ajalehe [[Noorte Hääl]] korrespondendina, millele järgnes toimetajatöö Kirde-Eesti kohalikes ajalehtedes. 1953. aastal sai ajalehe [[Molodjož Estonii]] vastutavaks toimetajaks ning 1962 ajalehe [[Sovetskaja Estonija]] osakonnajuhatajaks ja vastutavaks toimetajaks. Aastatel 1968–1974 oli ta Eesti Televisiooni uudistesaate „[[Aktuaalne kaamera]]” peatoimetaja ning 1978–1991 venekeelse ajakirja Tallin toimetaja. 1965–1968 oli ta ka [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee]] sektorijuhataja. I. Papulovskilt ilmus ka näidendeid. Papulovski jäi pensionile 1986. aastal ning suri 23. jaanuaril 1998 Tallinnas.<ref>Kadi Mikk, "Metsavendade kujutamine nõukogude propagandakirjanduses", (magistritöö, Tartu Ülikool, 2013), 67–68.</ref> == Propagandistlik tegevus == 1984. aastal ilmus tema kaastööl kogumik „Kompromiss on välistatud. Lugusid Eesti tšekistidest."<ref>Kompromiss on välistatud : lugusid Eesti tšekistidest. Koostajad I. Papulovski, V. Nikišin ; tõlkinud Gondo Olevsoo ; toimetuskolleegium: V. Porõvkin (peatoimetaja)... jt. ; eessõna: Karl Kortelainen. Tallinn : Eesti Raamat, 1984</ref> Nimetatud kogumikust võib aga leida vaid ühe tema enda kirjutatud loo – „Tšekist tšekistide perekonnast“. 1990. aastal ilmus eesti keeles tema kirjutatud teos „Öised külalised. Eesti julgeoleku tegevusest sõjajärgsel perioodil“<ref>Ivan Papulovski, "Öised külalised : [Eesti julgeoleku tegevusest sõjajärgsel perioodil] : dokumentaaljutustused:"[vene keelest tõlkinud O. Sirg] Tallinn : Olion, 1990 </ref> (vene keeles 1988). == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Papulovski, Ivan}} [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 1998]] o976h43kjxj3yxwr5zwg9cnxajk1490 0 659742 7194094 7186804 2026-07-17T06:45:03Z Raamaturott 56450 /* November */ 7194094 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2004}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja *[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja *[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja *[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar *[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja *[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane *[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane *[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja *13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja *[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja *[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja *[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja ==Märts== *[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane *[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur *[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane *[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur *[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard *[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur ==Mai== *[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija *[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur * 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur ==Juuni== *[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur *[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja ==Juuli== *[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur * 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja ==August== *[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja * 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja *[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja *[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane *[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg ==September== *[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur *[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja *15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur *[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja *[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur *[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja * 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja *[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija *[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur ==November== *[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber tmffeccl879snlz79p3kdoqqbnc2bfl 4 662869 7194124 7192010 2026-07-17T08:01:59Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7194124 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?from ?to WHERE { ?item p:P39 ?position . ?position ps:P39 wd:Q21100241 OPTIONAL { ?position pq:P580 ?from } OPTIONAL { ?position pq:P582 ?to } } |section= |sort=?from |sort_order=desc |one_row_per_item=no |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,P27:riik,?from:alates,?to:kuni,item:wikidata |links=red |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! riik ! alates ! kuni ! wikidata |- | [[Stig Rästa]] | | [[Eesti]] | 2025-03-26 | | [[:d:Q12375361|Q12375361]] |- | [[Priit Lomp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-18 | | [[:d:Q18753387|Q18753387]] |- | [[Tanel Tein]] | Eesti poliitik, endine korvpallur | [[Eesti]] | 2023-04-18 | | [[:d:Q329432|Q329432]] |- | [[Eero Merilind]] | eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-10 | | [[:d:Q117842914|Q117842914]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2023-04-10 | | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Mart Maastik]] | Eesti ettevõtja ja munitsipaalpoliitik | [[Eesti]] | 2023-04-06 | | [[:d:Q117459311|Q117459311]] |- | [[Maido Ruusmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q61111879|Q61111879]] |- | [[Siim Pohlak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q61111821|Q61111821]] |- | [[Erkki Keldo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | 2024-07-22 | [[:d:Q42889094|Q42889094]] |- | [[Lauri Hussar]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q26234970|Q26234970]] |- | [[Pärtel-Peeter Pere]] | Eesti ametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q117404916|Q117404916]] |- | [[Pipi-Liis Siemann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q117404914|Q117404914]] |- | [[Johanna-Maria Lehtme]] | eesti kultuurikorraldaja ja aktivist | [[Eesti]] | 2023-01-01 | 2023-01-01 | [[:d:Q112064111|Q112064111]] |- | [[Rain Epler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q103205431|Q103205431]] |- | [[Ester Karuse]] | | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q97218962|Q97218962]] |- | [[Kristo Enn Vaga]] | Eesti jalgrattur | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q30562829|Q30562829]] |- | [[Igor Taro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | 2025-01-01 | [[:d:Q29419756|Q29419756]] |- | [[Meelis Kiili]] | | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q16403062|Q16403062]] |- | [[Vadim Belobrovtsev]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q12377955|Q12377955]] |- | [[Ando Kiviberg]] | Eesti poliitik ja rahvapillimängija | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q12359094|Q12359094]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-10-22 | | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Toomas Kruusimägi]] | koolijuht ja poliitik | [[Eesti]] | 2022-10-19 | 2022-10-22 | [[:d:Q53998189|Q53998189]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-09-06 | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Reili Rand]] | | [[Eesti]] | 2022-07-19 | | [[:d:Q27430371|Q27430371]] |- | [[Andres Sutt]] | eesti poliitik ja pangandustegelane | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q62975823|Q62975823]] |- | [[Toomas Jürgenstein]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q25519722|Q25519722]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Taavi Aas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q16403144|Q16403144]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] | Eesti poliitik ja mootorisportlane | [[Eesti]] | 2022-04-04 | | [[:d:Q18642208|Q18642208]] |- | [[Rene Tammist]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-04-01 | 2022-04-04 | [[:d:Q12373845|Q12373845]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-03-22 | | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-02-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Tõnis Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-11-18 | | [[:d:Q62975984|Q62975984]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-11-04 | | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Tiiu Aro]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2021-03-06 | 2022-07-18 | [[:d:Q544436|Q544436]] |- | [[Sulev Kannimäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-28 | | [[:d:Q107335485|Q107335485]] |- | [[Õnne Pillak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q107335464|Q107335464]] |- | [[Timo Suslov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q107335392|Q107335392]] |- | [[Aivar Viidik]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | 2022-07-18 | [[:d:Q20933595|Q20933595]] |- | [[Toomas Järveoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q16404987|Q16404987]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Margit Sutrop]] | Eesti filosoof | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369691|Q12369691]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Maido Ruusmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | 2021-01-27 | [[:d:Q61111879|Q61111879]] |- | [[Alar Laneman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | | [[:d:Q16405586|Q16405586]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | 2022-07-18 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Eduard Odinets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-11 | | [[:d:Q16407919|Q16407919]] |- | [[Marko Torm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-12-16 | | [[:d:Q16407265|Q16407265]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2020-12-01 | 2021-11-03 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-22 | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Urmas Espenberg]] | eesti kirjanik, publitsist ja poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-18 | 2021-01-26 | [[:d:Q12377803|Q12377803]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2020-11-10 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Rene Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-05 | | [[:d:Q62934345|Q62934345]] |- | [[Kert Kingo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-10-26 | | [[:d:Q62976082|Q62976082]] |- | [[Mart Võrklaev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-09-30 | | [[:d:Q72398917|Q72398917]] |- | [[Marko Šorin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-09-13 | | [[:d:Q28071329|Q28071329]] |- | [[Lauri Läänemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-13 | 2022-07-18 | [[:d:Q12368349|Q12368349]] |- | [[Jaak Juske]] | eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2019-06-13 | | [[:d:Q6109557|Q6109557]] |- | [[Kalle Grünthal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-12 | | [[:d:Q72398401|Q72398401]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Signe Riisalo]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-05-21 | 2021-01-26 | [[:d:Q64850482|Q64850482]] |- | [[Rein Suurkask]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-05-17 | 2019-10-26 | [[:d:Q71868193|Q71868193]] |- | [[Kai Rimmel]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2021-01-27 | [[:d:Q63473780|Q63473780]] |- | [[Peeter Rahnel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q63473688|Q63473688]] |- | [[Heiki Hepner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | | [[:d:Q63473367|Q63473367]] |- | [[Tiit Kala]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2020-11-05 | [[:d:Q63413898|Q63413898]] |- | [[Natalia Malleus]] | ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | | [[:d:Q53998190|Q53998190]] |- | [[Urmas Espenberg]] | eesti kirjanik, publitsist ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2020-11-09 | [[:d:Q12377803|Q12377803]] |- | [[Oudekki Loone]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q12371725|Q12371725]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2019-06-02 | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Andrei Korobeinik]] | eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q4755832|Q4755832]] |- | [[Raimond Kaljulaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-05 | | [[:d:Q27430407|Q27430407]] |- | [[Merry Aart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976265|Q62976265]] |- | [[Riho Breivel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976243|Q62976243]] |- | [[Maria Jufereva-Skuratovski]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976151|Q62976151]] |- | [[Marek Jürgenson]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976118|Q62976118]] |- | [[Kert Kingo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-05-16 | [[:d:Q62976082|Q62976082]] |- | [[Tõnis Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q62975984|Q62975984]] |- | [[Andrus Seeme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62975881|Q62975881]] |- | [[Andres Sutt]] | eesti poliitik ja pangandustegelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q62975823|Q62975823]] |- | [[Rene Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q62934345|Q62934345]] |- | [[Siim Pohlak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-03 | [[:d:Q61111821|Q61111821]] |- | [[Riina Sikkut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q52704406|Q52704406]] |- | [[Erkki Keldo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-03 | [[:d:Q42889094|Q42889094]] |- | [[Ruuben Kaalep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q29420141|Q29420141]] |- | [[Paul Puustusmaa]] | eesti jurist ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q29419731|Q29419731]] |- | [[Igor Kravtšenko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q28840779|Q28840779]] |- | [[Raimond Kaljulaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-05 | [[:d:Q27430407|Q27430407]] |- | [[Helle-Moonika Helme]] | Poliitik ja muusik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q26695944|Q26695944]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-25 | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-03-22 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Andres Metsoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933540|Q20933540]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Jaanus Karilaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933507|Q20933507]] |- | [[Dmitri Dmitrijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933467|Q20933467]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-11-18 | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Uno Kaskpeit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20528341|Q20528341]] |- | [[Jaak Madison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q19725706|Q19725706]] |- | [[Yoko Alender]] | eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q17446896|Q17446896]] |- | [[Urmas Reitelmann]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16406609|Q16406609]] |- | [[Raivo E. Tamm]] | Eesti näitleja | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16406227|Q16406227]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Alar Laneman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-18 | [[:d:Q16405586|Q16405586]] |- | [[Katri Raik]] | eesti ajaloolane, poliitik ja haridustegelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-12-31 | [[:d:Q16405510|Q16405510]] |- | [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16405450|Q16405450]] |- | [[Henn Põlluaas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16405090|Q16405090]] |- | [[Heidy Purga]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404493|Q16404493]] |- | [[Tarmo Kruusimäe]] | | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404443|Q16404443]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Madis Milling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-02-02 | [[:d:Q16403802|Q16403802]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Taavi Aas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q16403144|Q16403144]] |- | [[Johannes Kert]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-03-04 | [[:d:Q16402978|Q16402978]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-09-12 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Toomas Kivimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12377090|Q12377090]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Peeter Ernits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12372175|Q12372175]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-30 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-03-31 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Jaak Valge]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12364786|Q12364786]] |- | [[Hele Everaus]] | Eesti hematoloog ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12363696|Q12363696]] |- | [[Anti Poolamets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12359339|Q12359339]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-09-30 | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-12-15 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Leo Kunnas]] | Eesti kirjanik, sõjaväelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3744878|Q3744878]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-09-06 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Üllar Saaremäe]] | eesti näitleja | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3739506|Q3739506]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-09 | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Eerik-Niiles Kross]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3735691|Q3735691]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Signe Kivi]] | Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q2285186|Q2285186]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Mihhail Lotman]] | Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q2012757|Q2012757]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Heiki Kranich]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2026-01-13 | [[:d:Q1594612|Q1594612]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Jüri Luik]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1433583|Q1433583]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Annely Akkermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-10-19 | [[:d:Q618373|Q618373]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-05-20 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Kaido Höövelson]] | eesti sumomaadleja, ettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q528974|Q528974]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Marina Kaljurand]] | Eesti diplomaat, poliitik ja sulgpallur | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q439111|Q439111]] |- | [[Kristina Šmigun-Vähi]] | eesti murdmaasuusataja | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q231327|Q231327]] |- | [[Siim Kallas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q156469|Q156469]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2019-02-07 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-02-06 | 2019-02-07 | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Signe Kivi]] | Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik | [[Eesti]] | 2019-02-05 | 2019-02-06 | [[:d:Q2285186|Q2285186]] |- | [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-01-11 | | [[:d:Q16403439|Q16403439]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2018-11-28 | | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-11-26 | 2018-11-27 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-09-05 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-08-22 | | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Aivar Surva]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-08-01 | | [[:d:Q55984168|Q55984168]] |- | [[Eevi Paasmäe]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-06-28 | | [[:d:Q28854356|Q28854356]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-06-15 | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-05-07 | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-05-03 | | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Enn Meri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2018-04-05 | | [[:d:Q53636801|Q53636801]] |- | [[Karin Tammemägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-11-10 | | [[:d:Q53638402|Q53638402]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-11-08 | 2018-05-02 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Tarmo Kruusimäe]] | | [[Eesti]] | 2017-06-02 | | [[:d:Q16404443|Q16404443]] |- | [[Tiina Kangro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-16 | | [[:d:Q20528288|Q20528288]] |- | [[Toomas Paur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-11 | | [[:d:Q28071323|Q28071323]] |- | [[Alar Nääme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-10 | 2016-12-11 | [[:d:Q28845703|Q28845703]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-10 | 2018-06-26 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Igor Kravtšenko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-06 | | [[:d:Q28840779|Q28840779]] |- | [[Arvo Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-05 | 2016-12-06 | [[:d:Q16404003|Q16404003]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-25 | | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Eevi Paasmäe]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2016-12-09 | [[:d:Q28854356|Q28854356]] |- | [[Toomas Väinaste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q28854341|Q28854341]] |- | [[Marko Šorin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2017-06-12 | [[:d:Q28071329|Q28071329]] |- | [[Liisa Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2018-08-22 | [[:d:Q21009735|Q21009735]] |- | [[Helmut Hallemaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q16407871|Q16407871]] |- | [[Tiit Terik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q12376941|Q12376941]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2018-11-26 | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Hardi Volmer]] | Eesti muusik ja filmirežissöör | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q3740790|Q3740790]] |- | [[Vladimir Arhipov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | 2016-11-23 | [[:d:Q28854358|Q28854358]] |- | [[Hannes Hanso]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q17446918|Q17446918]] |- | [[Aet Maatee]] | eesti kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2016-11-23 | 2016-11-24 | [[:d:Q16407380|Q16407380]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Rait Maruste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-09-13 | 2016-11-23 | [[:d:Q2128576|Q2128576]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-07-07 | 2016-11-23 | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Toomas Jürgenstein]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-06-16 | | [[:d:Q25519722|Q25519722]] |- | [[Oudekki Loone]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-11-21 | | [[:d:Q12371725|Q12371725]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-11-19 | | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-16 | 2016-11-23 | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-16 | | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Etti Kagarov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2015-09-16 | [[:d:Q16405534|Q16405534]] |- | [[Neeme Suur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2015-09-16 | [[:d:Q12370928|Q12370928]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2016-11-23 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2016-11-23 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-01 | 2017-06-12 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Peeter Ernits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-08-18 | | [[:d:Q12372175|Q12372175]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-07-16 | 2019-03-03 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Jaanus Karilaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-27 | | [[:d:Q20933507|Q20933507]] |- | [[Kristjan Kõljalg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q20933524|Q20933524]] |- | [[Einar Vallbaum]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2017-06-12 | [[:d:Q17447338|Q17447338]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Meelis Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | | [[:d:Q12370075|Q12370075]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2015-04-09 | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-24 | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Kalle Muuli]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2017-06-12 | [[:d:Q12366238|Q12366238]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-07-15 | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Hardi Volmer]] | Eesti muusik ja filmirežissöör | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-09-14 | [[:d:Q3740790|Q3740790]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-09-14 | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Raivo Põldaru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933554|Q20933554]] |- | [[Andres Metsoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933540|Q20933540]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Dmitri Dmitrijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933467|Q20933467]] |- | [[Arno Sild]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933454|Q20933454]] |- | [[Monika Haukanõmm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528676|Q20528676]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Andres Ammas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-04-04 | [[:d:Q20528366|Q20528366]] |- | [[Uno Kaskpeit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528341|Q20528341]] |- | [[Jaak Madison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q19725706|Q19725706]] |- | [[Hannes Hanso]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-09-14 | [[:d:Q17446918|Q17446918]] |- | [[Yoko Alender]] | eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q17446896|Q17446896]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Olga Ivanova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16406537|Q16406537]] |- | [[Artur Talvik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16406074|Q16406074]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-09-12 | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Märt Sults]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405538|Q16405538]] |- | [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405450|Q16405450]] |- | [[Külliki Kübarsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-01-11 | [[:d:Q16405217|Q16405217]] |- | [[Andrei Novikov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-11-10 | [[:d:Q16405149|Q16405149]] |- | [[Henn Põlluaas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405090|Q16405090]] |- | [[Heidy Purga]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16404493|Q16404493]] |- | [[Krista Aru]] | Eesti ajakirjandusloolane ja museoloog | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16404281|Q16404281]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Madis Milling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16403802|Q16403802]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Johannes Kert]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16402978|Q16402978]] |- | [[Anne Sulling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q15983657|Q15983657]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-11-20 | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Jana Toom]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Toomas Kivimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12377090|Q12377090]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-10 | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Tanel Talve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12376325|Q12376325]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Remo Holsmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-05-06 | [[:d:Q12373839|Q12373839]] |- | [[Rein Ratas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-05 | [[:d:Q12373774|Q12373774]] |- | [[Raivo Aeg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12373459|Q12373459]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Priit Toobal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-11-18 | [[:d:Q12372781|Q12372781]] |- | [[Mihkel Raud]] | | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-06-07 | [[:d:Q12370316|Q12370316]] |- | [[Martin Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-07-06 | [[:d:Q12369932|Q12369932]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-23 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-09-14 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Ain Lutsepp]] | eesti näitleja | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358429|Q12358429]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Toomas Vitsut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q7824120|Q7824120]] |- | [[Maire Aunaste]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-03-03 | [[:d:Q6736905|Q6736905]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-09-05 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Mihhail Kõlvart]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q4250802|Q4250802]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-04-03 | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Eerik-Niiles Kross]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-06-15 | [[:d:Q3735691|Q3735691]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-08-01 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-11-07 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-06-01 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-02-05 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-08-05 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-15 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-08-31 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Kalmer Lain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-11-19 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366252|Q12366252]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2014-11-04 | 2015-03-23 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Innar Mäesalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-10-14 | 2015-03-23 | [[:d:Q20528880|Q20528880]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-09-08 | 2015-03-23 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-07-01 | 2015-03-23 | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Kalev Kallemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-18 | 2015-03-23 | [[:d:Q17446941|Q17446941]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-18 | 2015-03-23 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Aivar Rosenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q18753049|Q18753049]] |- | [[Etti Kagarov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16405534|Q16405534]] |- | [[Tatjana Jaanson]] | Eesti poliitik, sõudja ja sõudetreener | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376579|Q12376579]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2014-03-28 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2014-06-18 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | 2014-01-13 | 2014-06-01 | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-01-01 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-12-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-12-05 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2013-12-05 | 2015-03-23 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jüri Morozov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-11-13 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407757|Q16407757]] |- | [[Urbo Vaarmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-10-31 | 2015-03-23 | [[:d:Q17447264|Q17447264]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-06-15 | 2014-03-26 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Andrus Saare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-06-13 | 2015-03-23 | [[:d:Q16403448|Q16403448]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-03-15 | 2013-06-17 | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Kaja Kreisman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-01-22 | 2014-03-26 | [[:d:Q12366112|Q12366112]] |- | [[Mihhail Lotman]] | Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2013-01-22 | 2013-01-23 | [[:d:Q2012757|Q2012757]] |- | [[Tiina Lokk]] | Eesti filmindustegelane | [[Eesti]] | 2012-12-12 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376881|Q12376881]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-12-11 | 2015-03-23 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2012-07-02 | 2014-06-18 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Kalev Kallemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-06-19 | 2012-07-01 | [[:d:Q17446941|Q17446941]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2012-05-12 | 2014-03-26 | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Laar]] | ajaloolane, Eesti | [[Eesti]] | 2012-05-12 | 2013-06-13 | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-03-20 | 2015-03-23 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Andres Jalak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-12-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12359125|Q12359125]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-11-14 | 2012-12-10 | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | 2011-11-04 | 2015-03-23 | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-08 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-04-07 | 2015-03-23 | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-07 | 2013-12-31 | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Andrus Saare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2012-05-12 | [[:d:Q16403448|Q16403448]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-11-04 | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Ülo Tulik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12379639|Q12379639]] |- | [[Siim Kabrits]] | Eesti ettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12374975|Q12374975]] |- | [[Peeter Laurson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372206|Q12372206]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Juku-Kalle Raid]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12365540|Q12365540]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2011-04-07 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Andrei Korobeinik]] | eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2013-12-04 | [[:d:Q4755832|Q4755832]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2012-06-17 | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Margus Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q6760839|Q6760839]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-01-13 | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-09-07 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Kalev Lillo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14188964|Q14188964]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-04-08 | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Kaia Iva]] | Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13603999|Q13603999]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Jana Toom]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Remo Holsmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373839|Q12373839]] |- | [[Rannar Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373563|Q12373563]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Priit Toobal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372781|Q12372781]] |- | [[Peeter Võsa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372254|Q12372254]] |- | [[Olga Sõtnik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12371428|Q12371428]] |- | [[Neeme Suur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12370928|Q12370928]] |- | [[Meelis Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12370075|Q12370075]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-11-17 | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalle Jents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366228|Q12366228]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Kajar Lember]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-11-12 | [[:d:Q12366123|Q12366123]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Indrek Raudne]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-12-05 | [[:d:Q12364518|Q12364518]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Aare Heinvee]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12358088|Q12358088]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-10-31 | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-11-14 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-12-04 | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-12-08 | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Mihhail Kõlvart]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-07 | [[:d:Q4250802|Q4250802]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-12-11 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-11-03 | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Rait Maruste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2128576|Q2128576]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-01-21 | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-03-19 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Tõnis Palts]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q743319|Q743319]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-11 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Toomas Tõniste]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q620859|Q620859]] |- | [[Annely Akkermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q618373|Q618373]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Maimu Berg]] | eesti kirjanik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q544472|Q544472]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Tarmo Leinatamm]] | Eesti dirigent | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-10-13 | [[:d:Q518704|Q518704]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-03-15 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Karel Rüütli]] | | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q382654|Q382654]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Erki Nool]] | eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q334700|Q334700]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | ajaloolane, Eesti | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ester Tuiksoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-07-01 | [[:d:Q293175|Q293175]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2010-12-07 | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-07-07 | | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-07-07 | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-06-17 | | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-06-16 | 2010-06-17 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-05-27 | 2010-07-07 | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-03-12 | | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Katrin Karisma]] | Eesti näitleja ja laulja | [[Eesti]] | 2009-12-21 | 2011-03-26 | [[:d:Q12366614|Q12366614]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-11-09 | | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Nikolai Põdramägi]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2009-10-29 | | [[:d:Q12371071|Q12371071]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-10-01 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Elle Kull]] | eesti näitleja ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2009-09-14 | | [[:d:Q3741225|Q3741225]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-28 | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-10 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Robert Antropov]] | Eesti poliitik, sulgpallur ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2009-07-09 | | [[:d:Q16404048|Q16404048]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-09 | 2009-07-28 | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Mari-Ann Kelam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-06 | | [[:d:Q12369727|Q12369727]] |- | [[Mihkel Juhkami]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-04 | 2009-06-05 | [[:d:Q38474175|Q38474175]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-04 | 2009-12-20 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-05-22 | 2009-07-09 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Jaan Kundla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2008-04-22 | | [[:d:Q6109645|Q6109645]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2008-02-11 | | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Leino Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2008-01-01 | | [[:d:Q12368477|Q12368477]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-10-11 | 2010-12-07 | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-09-11 | 2007-12-31 | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-17 | | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Hannes Rumm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q16407299|Q16407299]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Ene Kaups]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-12 | | [[:d:Q12362113|Q12362113]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2007-04-10 | | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Sulev Vare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-06 | 2007-04-11 | [[:d:Q12375435|Q12375435]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-04-06 | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-04-06 | 2009-06-03 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-04-06 | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Tiina Oraste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-09-30 | [[:d:Q12376884|Q12376884]] |- | [[Ott Lumi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-11-08 | [[:d:Q12371659|Q12371659]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-05-22 | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Helmer Jõgi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q12363761|Q12363761]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2007-04-05 | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-04 | | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-03 | 2010-03-12 | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Erika Salumäe]] | Eesti jalgrattur, sporditegelane ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-03-28 | 2007-04-02 | [[:d:Q261471|Q261471]] |- | [[Margus Tammekivi]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q38475120|Q38475120]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Janno Reiljan]] | eesti poliitik ja majandusteadlane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Arvo Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16404003|Q16404003]] |- | [[Maret Merisaar]] | eesti bioloog ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-01-01 | [[:d:Q16403525|Q16403525]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-03-27 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Tiit Kuusmik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14514374|Q14514374]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Mart Jüssi]] | Eesti poliitik ja hülgeuurija | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13605586|Q13605586]] |- | [[Kaia Iva]] | Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13603999|Q13603999]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Valdur Lahtvee]] | Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12378058|Q12378058]] |- | [[Toomas Trapido]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12377130|Q12377130]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Rein Ratas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12373774|Q12373774]] |- | [[Rain Rosimannus]] | eesti ettevõtja | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12373451|Q12373451]] |- | [[Olga Sõtnik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12371428|Q12371428]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Margus Lepik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-06-16 | [[:d:Q12369707|Q12369707]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jaanus Rahumägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12364964|Q12364964]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-03-26 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Hannes Astok]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12363324|Q12363324]] |- | [[Erik Salumäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12362258|Q12362258]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-10-28 | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Marek Strandberg]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11034302|Q11034302]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Helle Kalda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q10970452|Q10970452]] |- | [[Tatjana Muravjova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q9355836|Q9355836]] |- | [[Ain Seppik]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q9142838|Q9142838]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Tarmo Kõuts]] | Eesti poliitik, sõjaväelane ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q7686357|Q7686357]] |- | [[Silver Meikar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q7516194|Q7516194]] |- | [[Jaan Kundla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2008-04-22 | [[:d:Q6109645|Q6109645]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-03-26 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Peeter Tulviste]] | eesti psühholoog ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-16 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Aleksei Lotman]] | Eesti bioloog, looduskaitsja ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3737434|Q3737434]] |- | [[Jaak Salumets]] | eesti korvpallur, korvpallitreener ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3736953|Q3736953]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2008-02-10 | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-09-10 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Villu Reiljan]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-05-27 | [[:d:Q1670898|Q1670898]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-07-07 | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-06-03 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-10 | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-10-10 | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Toomas Tõniste]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q620859|Q620859]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-14 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-13 | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-07-09 | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Taavi Veskimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-09-13 | [[:d:Q441874|Q441874]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-07-09 | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Karel Rüütli]] | | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q382654|Q382654]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-10 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Erki Nool]] | eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q334700|Q334700]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | ajaloolane, Eesti | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ester Tuiksoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q293175|Q293175]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-13 | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Kalev Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2006-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q16404517|Q16404517]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2006-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Margus Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2004-11-22 | 2006-11-20 | [[:d:Q6760839|Q6760839]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2004-01-01 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Hirvo Surva]] | eesti koorijuht | [[Eesti]] | 2003-04-10 | 2003-10-05 | [[:d:Q12364009|Q12364009]] |- | [[Eiki Berg]] | eesti politoloog | [[Eesti]] | 2003-04-01 | 2004-09-08 | [[:d:Q24546656|Q24546656]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2005-04-12 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2003-03-22 | 2007-03-26 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2006-01-01 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2003-04-01 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Hannes Võrno]] | Eesti koomik ja poliitik | [[Eesti]] | 2003-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q743278|Q743278]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1999-03-14 | 2003-03-21 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Liis Klaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q12368727|Q12368727]] |- | [[Jevgeni Tomberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q12365135|Q12365135]] |- | [[Sakarias Jaan Leppik]] | Eesti poliitik, preester, muusik ja õpetaja | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q7402843|Q7402843]] |- | [[Toomas Hendrik Ilves]] | Eesti 4. president (2006-2016), ajakirjanik ja diplomaat | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q57289|Q57289]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 1995-03-11 | 1999-03-13 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Karin Jaani]] | diplomaat | [[Eesti]] | 1995-03-11 | 1995-10-13 | [[:d:Q1396519|Q1396519]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1995-03-11 | 1999-03-13 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]] | Eesti poliitik ja mehhaanikainsener, Pärnu linnapea 1992-1995 | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q16406433|Q16406433]] |- | [[Andra Veidemann]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q15888056|Q15888056]] |- | [[Mati Meos]] | eesti poliitik ja insener | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q12369993|Q12369993]] |- | [[Endel Lippmaa]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q1340315|Q1340315]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1994-09-20 | 1995-03-10 | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Karin Jaani]] | diplomaat | [[Eesti]] | 1992-09-30 | 1995-03-10 | [[:d:Q1396519|Q1396519]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1992-09-30 | 1992-10-22 | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Toivo Uustalo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105827060|Q105827060]] |- | [[Aap Neljas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q105825271|Q105825271]] |- | [[Paul-Olev Mõtsküla]] | Eesti ajakirjanik ja tõlkija | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105825114|Q105825114]] |- | [[Merle Krigul]] | | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105822984|Q105822984]] |- | [[Tiina Benno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105815965|Q105815965]] |- | [[Matti Päts]] | Eesti riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q61110231|Q61110231]] |- | [[Sulev Alajõe]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q50379456|Q50379456]] |- | [[Rein Helme]] | eesti sõjaajaloolane | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q16407924|Q16407924]] |- | [[Kalev Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q16404517|Q16404517]] |- | [[Andra Veidemann]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q15888056|Q15888056]] |- | [[Mart Niklus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q12121505|Q12121505]] |- | [[Indrek Toome]] | Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1990-01-01 | 1992-01-01 | [[:d:Q510157|Q510157]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1938-04-07 | 1940-07-05 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1938-04-07 | 1932-06-14 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1932-06-15 | 1934-10-02 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1929-06-15 | 1930-09-01 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Karl Kornel]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 1926-06-15 | 1929-06-14 | [[:d:Q16404057|Q16404057]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1926-06-15 | 1926-09-30 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Mihkel Neps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1925-09-14 | 1926-01-15 | [[:d:Q12370309|Q12370309]] |- | [[Juhan Ploompuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1925-11-10 | [[:d:Q105709830|Q105709830]] |- | [[Mihkel Juhkam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1937-12-31 | [[:d:Q12370291|Q12370291]] |- | [[Johannes Meyer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | 1923-05-31 | 1923-06-07 | [[:d:Q12365341|Q12365341]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1926-06-14 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Jaan Teemant]] | | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1937-12-31 | [[:d:Q887238|Q887238]] |- | [[Tõnis Kalbus]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1922-11-20 | | [[:d:Q16405663|Q16405663]] |- | [[Hans Kruus]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1922-03-10 | 1922-03-15 | [[:d:Q4242571|Q4242571]] |- | [[Alfred Teppan]] | Eesti näitekirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 1922-01-01 | 1923-01-01 | [[:d:Q24846264|Q24846264]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1940-07-05 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1932-06-14 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Karl August Baars]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1934-10-02 | [[:d:Q16404531|Q16404531]] |- | [[Mihkel Neps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q12370309|Q12370309]] |- | [[Jaan Mägi]] | Eesti poliitik, põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1921-01-07 | [[:d:Q12364860|Q12364860]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Emma Petersen|Emma Asson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q3739607|Q3739607]] |- | [[Julius Seljamaa]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | 1920-12-20 | 1922-10-18 | [[:d:Q1712982|Q1712982]] |- | [[Theodor Pool]] | Eesti poliitik, agronoom, riigitegelane | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1930-05-07 | [[:d:Q612701|Q612701]] |- | [[Georg Rudolf Stackelberg]] | baltisaksa parun, Venemaa sõjaväelane, Eesti poliitik (1872-1934) | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | 1920-01-01 | 1923-01-01 | [[:d:Q54507605|Q54507605]] |- | [[Alma Ostra-Oinas]] | Eesti poliitik, feminist ja kirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1920-01-01 | 1932-01-01 | [[:d:Q4971452|Q4971452]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1919-04-23 | 2921-01-07 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Enn Murdmaa]] | Eesti poliitik ja haridustegelane | [[Eesti]] | 1919-01-01 | 1926-01-01 | [[:d:Q16404015|Q16404015]] |- | [[Aleksander Kirikal (Riigikogu liige)|Aleksander Kirikal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q123953938|Q123953938]] |- | [[Mati Kepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535053|Q108535053]] |- | [[Tiit Mae]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535028|Q108535028]] |- | [[Tiit Niilo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535016|Q108535016]] |- | [[Koit Prants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534994|Q108534994]] |- | [[Anti Tammeoks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534917|Q108534917]] |- | [[Kalle Talviste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534908|Q108534908]] |- | [[Arno Rossman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534671|Q108534671]] |- | [[Jüri Võigemast]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532840|Q108532840]] |- | [[Kadri Ottis]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532343|Q108532343]] |- | [[Mati Ilisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532274|Q108532274]] |- | [[Tõnis Seesmaa]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q107657261|Q107657261]] |- | [[Ants Tamme]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q107657192|Q107657192]] |- | [[Aleksander Prass]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q106204349|Q106204349]] |- | [[Jaak-Hans Kuks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105846890|Q105846890]] |- | [[Valentina Võssotskaja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105846414|Q105846414]] |- | [[Arvo Jaakson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845594|Q105845594]] |- | [[Valentin Strukov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845583|Q105845583]] |- | [[Igor Sedašev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845567|Q105845567]] |- | [[Nikolai Maspanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845480|Q105845480]] |- | [[Andres Taimla]] | Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845441|Q105845441]] |- | [[Andres Taimla]] | Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845441|Q105845441]] |- | [[Olev Toomet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q105833157|Q105833157]] |- | [[Jaan Pöör]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105833040|Q105833040]] |- | [[Ülo Peets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105832606|Q105832606]] |- | [[Villu Müüripeal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105828405|Q105828405]] |- | [[Harald Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105828293|Q105828293]] |- | [[Märt Kubo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105828178|Q105828178]] |- | [[Vahur Glaase]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105827740|Q105827740]] |- | [[Andrus Villem]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105827303|Q105827303]] |- | [[Olli Toomik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105826947|Q105826947]] |- | [[Sergei Zonov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105826790|Q105826790]] |- | [[Ardo Ojasalu]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105825309|Q105825309]] |- | [[Ants-Enno Lõhmus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105825091|Q105825091]] |- | [[Katrin Linde]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105824838|Q105824838]] |- | [[Daimar Liiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105824821|Q105824821]] |- | [[Lembit Küüts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105823239|Q105823239]] |- | [[Rein Kikerpill]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105821642|Q105821642]] |- | [[Toivo Jullinen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105820565|Q105820565]] |- | [[Peeter Ello]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105816095|Q105816095]] |- | [[Lauri Einer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105816079|Q105816079]] |- | [[Olav Anton]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105814782|Q105814782]] |- | [[Ants Pauls]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105812762|Q105812762]] |- | [[Kaarel Pürg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105810652|Q105810652]] |- | [[Aleksander Välison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761934|Q105761934]] |- | [[Feodor Veiss]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761927|Q105761927]] |- | [[August Tobro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761899|Q105761899]] |- | [[Johannes Tammsoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761482|Q105761482]] |- | [[Jüri Mihkel Soontak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761447|Q105761447]] |- | [[Aleksander Silverstov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761434|Q105761434]] |- | [[Josep Rukki]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761422|Q105761422]] |- | [[August Rattas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760686|Q105760686]] |- | [[Egor Mazantsev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760647|Q105760647]] |- | [[Stepan Leidtorp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760616|Q105760616]] |- | [[Arnold-Eduard Lainevool]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760585|Q105760585]] |- | [[Roman Laes]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105760551|Q105760551]] |- | [[Priidik Kroos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760532|Q105760532]] |- | [[Johannes Kraan]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760513|Q105760513]] |- | [[Jakob Koppas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760492|Q105760492]] |- | [[Johannes Hiob]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760378|Q105760378]] |- | [[Ivan Gorshkov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759900|Q105759900]] |- | [[Karl-August Frants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759609|Q105759609]] |- | [[Johannes Võmma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759514|Q105759514]] |- | [[Mathias Vesterblom]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759491|Q105759491]] |- | [[Voldemar-Johannes Tartu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757595|Q105757595]] |- | [[Villem Tammai]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757571|Q105757571]] |- | [[Aleksander Sõster]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757556|Q105757556]] |- | [[Valentin Smirnov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757531|Q105757531]] |- | [[August Sirro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757497|Q105757497]] |- | [[Theodor Schmidt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757388|Q105757388]] |- | [[Hugo Ratassepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757346|Q105757346]] |- | [[Hans Miller]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757120|Q105757120]] |- | [[August Liivak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756929|Q105756929]] |- | [[Leonhard Käär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105756853|Q105756853]] |- | [[Karl Kanep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756734|Q105756734]] |- | [[Aleksei Gretšanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756499|Q105756499]] |- | [[Johannes-Leopold Antik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756185|Q105756185]] |- | [[Villem Vessart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756162|Q105756162]] |- | [[Rosalie Verner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756155|Q105756155]] |- | [[Konstantin Veiss]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756146|Q105756146]] |- | [[Alfred Vainola]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756129|Q105756129]] |- | [[Aleksander-Rudolf Toomel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756106|Q105756106]] |- | [[Nikita Semyonov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756086|Q105756086]] |- | [[Jakob Saar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756072|Q105756072]] |- | [[Aksel Rüütli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756066|Q105756066]] |- | [[Ernst Raatma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756055|Q105756055]] |- | [[Eduard Pesur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756019|Q105756019]] |- | [[Johannes-Rudolf Norman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755360|Q105755360]] |- | [[Jaan Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755330|Q105755330]] |- | [[Theodor Maurer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755310|Q105755310]] |- | [[August Luik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755261|Q105755261]] |- | [[Verner Liik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755197|Q105755197]] |- | [[Eduard Krüger]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755137|Q105755137]] |- | [[Mihkel Krents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755110|Q105755110]] |- | [[Voldemar Korjus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755101|Q105755101]] |- | [[Eduard Kink]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755058|Q105755058]] |- | [[Heinrich Richard Kiiver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105754647|Q105754647]] |- | [[Albert Kevend]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105754634|Q105754634]] |- | [[Karl Kaal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753829|Q105753829]] |- | [[Jakob Homin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753685|Q105753685]] |- | [[Mihkel Hellman]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q105753668|Q105753668]] |- | [[Arnold Grimpel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753658|Q105753658]] |- | [[Johannes Fuks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753424|Q105753424]] |- | [[Hans Ainson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753374|Q105753374]] |- | [[Carl Schilling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753123|Q105753123]] |- | [[Kristjan Saavo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753091|Q105753091]] |- | [[Aleksander Rimmel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753061|Q105753061]] |- | [[Aleksander Reinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753045|Q105753045]] |- | [[Johan Reichman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752889|Q105752889]] |- | [[Kristjan Raudsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752865|Q105752865]] |- | [[Rudolf Pächter]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752842|Q105752842]] |- | [[Johann Põlenik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752822|Q105752822]] |- | [[Peeter Schütz]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105750048|Q105750048]] |- | [[Ivan Selyugin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105750033|Q105750033]] |- | [[August Voldemar Siiak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749941|Q105749941]] |- | [[Johannes Sillenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749923|Q105749923]] |- | [[Hans Soots]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749913|Q105749913]] |- | [[Adolf Zilmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749902|Q105749902]] |- | [[Jaan Tagel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749886|Q105749886]] |- | [[Karl Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749828|Q105749828]] |- | [[Paul Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749816|Q105749816]] |- | [[Konstantin Tamm-Stamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749768|Q105749768]] |- | [[Aleksander Tenneberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749734|Q105749734]] |- | [[Eduard Tiiman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749712|Q105749712]] |- | [[Hans Tirusson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749627|Q105749627]] |- | [[Johannes-Heinrich Uibopuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749550|Q105749550]] |- | [[Kirill Ulk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749538|Q105749538]] |- | [[Mihkel Pikkur]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749461|Q105749461]] |- | [[Eduard Peterson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749384|Q105749384]] |- | [[Eduard Parts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749344|Q105749344]] |- | [[Peeter Palovere]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749308|Q105749308]] |- | [[Andres Nõmme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749179|Q105749179]] |- | [[Jaan Nuut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105748849|Q105748849]] |- | [[August Männikson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745414|Q105745414]] |- | [[Juhan Must]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745371|Q105745371]] |- | [[Jaan Miger]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745359|Q105745359]] |- | [[Peeter Michelson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745352|Q105745352]] |- | [[Aleksander Metusala]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745336|Q105745336]] |- | [[Anton Mangman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745310|Q105745310]] |- | [[Juhan Maksim]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745295|Q105745295]] |- | [[Aleksander Mahlberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745284|Q105745284]] |- | [[Eduard Luts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745058|Q105745058]] |- | [[Paul-Eduard Luiga]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105744848|Q105744848]] |- | [[Peeter Lindau]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743118|Q105743118]] |- | [[Aleksander Liiber]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743096|Q105743096]] |- | [[Aleksander Lensman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743081|Q105743081]] |- | [[Gustav Lange]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742840|Q105742840]] |- | [[Julius Lambot]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742805|Q105742805]] |- | [[Mihkel Laar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742768|Q105742768]] |- | [[Martin Kruusimaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105742375|Q105742375]] |- | [[Gustav Kroon]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742355|Q105742355]] |- | [[Johannes Krass]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742302|Q105742302]] |- | [[Voldemar Krabi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742277|Q105742277]] |- | [[Eduard Kingsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742261|Q105742261]] |- | [[Jaan Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742173|Q105742173]] |- | [[Eduard Brok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742136|Q105742136]] |- | [[Rudolf Veiram]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737646|Q105737646]] |- | [[Jüri Visk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737503|Q105737503]] |- | [[Jüri Voiman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737473|Q105737473]] |- | [[August Vomm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737455|Q105737455]] |- | [[Hugo Kaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737336|Q105737336]] |- | [[Georg Jürgenson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737292|Q105737292]] |- | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | [[Peeter Jakobson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105736490|Q105736490]] |- | [[Johannes Gutmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105735712|Q105735712]] |- | [[Aleksander Erdman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105735229|Q105735229]] |- | [[Johanna Andreesen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105732036|Q105732036]] |- | [[Johannes Vilmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105731805|Q105731805]] |- | [[Villem Tiideman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730260|Q105730260]] |- | [[Johan Teng]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730074|Q105730074]] |- | [[Karl Tammik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730008|Q105730008]] |- | [[Georg Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729947|Q105729947]] |- | [[Eduard Steinmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729889|Q105729889]] |- | [[Karl Stallmeister]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729734|Q105729734]] |- | [[August Sprenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729718|Q105729718]] |- | [[Johannes Soans]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729578|Q105729578]] |- | [[Johannes Semm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729545|Q105729545]] |- | [[Jaan Santa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728663|Q105728663]] |- | [[Ado Rõõmussaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728576|Q105728576]] |- | [[Madis Rookman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728560|Q105728560]] |- | [[Jüri Rooberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728514|Q105728514]] |- | [[Jüri Reintalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728503|Q105728503]] |- | [[Jaan Reinberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728449|Q105728449]] |- | [[Aleksander Pärn]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728411|Q105728411]] |- | [[August Putk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728308|Q105728308]] |- | [[Karl Piirisild]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728278|Q105728278]] |- | [[Tõnis Pedak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728183|Q105728183]] |- | [[Rudolf Paabo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728151|Q105728151]] |- | [[Voldemar Oras]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728108|Q105728108]] |- | [[Jakob Meerits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105727650|Q105727650]] |- | [[Andres Lilienblatt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725456|Q105725456]] |- | [[Eduard Liivak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725253|Q105725253]] |- | [[Artur Liiberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725243|Q105725243]] |- | [[Jaan Leeto]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725194|Q105725194]] |- | [[Kustas Köidam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725176|Q105725176]] |- | [[Eduard Kägu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725115|Q105725115]] |- | [[Jaan Kurgemaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725084|Q105725084]] |- | [[Johannes Koppel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725052|Q105725052]] |- | [[Karl Koemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724831|Q105724831]] |- | [[Friido Kirs]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724819|Q105724819]] |- | [[Eduard Kirs]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724749|Q105724749]] |- | [[Johann Kana]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724465|Q105724465]] |- | [[Jaan Kalla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724371|Q105724371]] |- | [[Oskar Jüriväli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724263|Q105724263]] |- | [[Mihkel Haus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105721772|Q105721772]] |- | [[Aksel Brehm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105721191|Q105721191]] |- | [[Vladimir Binsol]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720890|Q105720890]] |- | [[Artur Bach]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720870|Q105720870]] |- | [[Johann Anderson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720516|Q105720516]] |- | [[Jaan-Johann Bergmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720019|Q105720019]] |- | [[Johannes Lehtman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105703254|Q105703254]] |- | [[Aleksander Janson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105698071|Q105698071]] |- | [[Ernst Constantin Veberman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105693508|Q105693508]] |- | [[Aleksander Veiler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q105622524|Q105622524]] |- | [[August Tõllasepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105622500|Q105622500]] |- | [[Vello Tafenau]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105592425|Q105592425]] |- | [[Arnold Kimber]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105592169|Q105592169]] |- | [[Johan Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q97578374|Q97578374]] |- | [[Rainis Ruusamäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97347697|Q97347697]] |- | [[Kadri Jäätma]] | eesti kunstnik, poliitik ja näitleja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97214841|Q97214841]] |- | [[Andres Heinapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97213519|Q97213519]] |- | [[Kuno Raude]] | Eesti arhitekt ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q85990884|Q85990884]] |- | [[Ants Leemets]] | eesti poliitik ja muuseumijuht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q76445785|Q76445785]] |- | [[Rein Voog]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65498004|Q65498004]] |- | [[Indrek Meelak]] | Eesti jurist, endine riigiprokurör | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497964|Q65497964]] |- | [[Elmar Truu]] | Eesti poliitik ja spordipedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497817|Q65497817]] |- | [[Ülo Laanoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497278|Q65497278]] |- | [[Tõnu-Reid Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497277|Q65497277]] |- | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | [[Rein Arjukese]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q62604013|Q62604013]] |- | [[Mihkel Mihkelson]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111781|Q61111781]] |- | [[Aleksander Saar]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111730|Q61111730]] |- | [[Märt Martinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111727|Q61111727]] |- | [[Tõnu Kõrda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111651|Q61111651]] |- | [[August Tamman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111294|Q61111294]] |- | [[Avo Kiir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111264|Q61111264]] |- | [[Mihkel Kraav]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111183|Q61111183]] |- | [[Mart Adamson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111054|Q61111054]] |- | [[Arnu Eeskivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61110395|Q61110395]] |- | [[Henn Pärn]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61109200|Q61109200]] |- | [[Jüri Šehovtsov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q56148922|Q56148922]] |- | [[Ervin-Ernst-Friedrich Thomson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q55090822|Q55090822]] |- | [[Raivo Kallas]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50824610|Q50824610]] |- | [[Aivar Kala]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50824599|Q50824599]] |- | [[Teet Jagomägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50700093|Q50700093]] |- | [[Tiit Arge]] | kindlustustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50625325|Q50625325]] |- | [[Aimar Altosaar]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50379605|Q50379605]] |- | [[August Vann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888459|Q42888459]] |- | [[Ado Johanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888456|Q42888456]] |- | [[Kustas Tonkmann|Kustas Tonkman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888455|Q42888455]] |- | [[Oskar Tork]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888433|Q42888433]] |- | [[Aleksander Kaal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888392|Q42888392]] |- | [[Johan Haagivang]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888388|Q42888388]] |- | [[Jaan Teetsov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888386|Q42888386]] |- | [[Aime Sügis]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q39040136|Q39040136]] |- | [[Avo Üprus]] | Eesti poliitik, kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29420338|Q29420338]] |- | [[Kadi Pärnits]] | eesti poliitik, jurist ja ametiühingujuh | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419890|Q29419890]] |- | [[Arvo Haug]] | poliitik, psühhiaater | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419887|Q29419887]] |- | [[Igor Taro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419756|Q29419756]] |- | [[Elise Priks]] | Eesti kommunist, Riigikogu liige ja poliitvang | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28916717|Q28916717]] |- | [[Herman Sumberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357664|Q28357664]] |- | [[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357599|Q28357599]] |- | [[Georgi Orlov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357392|Q28357392]] |- | [[Teet Helm]] | eesti omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q26971728|Q26971728]] |- | [[Julie Steinmann]] | Eesti ajakirjanik, naisõiguslane ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q25519977|Q25519977]] |- | [[Eino Tamm]] | Eesti jurist ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546183|Q24546183]] |- | [[Ela Tomson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546182|Q24546182]] |- | [[Külvar Mand]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546042|Q24546042]] |- | [[Vambo Kaal]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545807|Q24545807]] |- | [[Viktor Niitsoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q24545801|Q24545801]] |- | [[Eve Pärnaste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545794|Q24545794]] |- | [[Urmas Laht]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545718|Q24545718]] |- | [[Jaak Herodes]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545700|Q24545700]] |- | [[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23944071|Q23944071]] |- | [[Karl Virma]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942731|Q23942731]] |- | [[Rudolf Kuris]] | | [[Eesti]]<br/>[[Suurbritannia]] | | | [[:d:Q23942720|Q23942720]] |- | [[Hermann Ammende]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q23942688|Q23942688]] |- | [[Hermann Ammende]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q23942688|Q23942688]] |- | [[Ernst Maasik|Ernst Masik]] | Eesti laevaehitusinsener ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942682|Q23942682]] |- | [[Juhan Ennulo]] | Eesti kirurg ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942666|Q23942666]] |- | [[Urmo Kööbi]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23907563|Q23907563]] |- | [[Heiki Raudla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q20528349|Q20528349]] |- | [[Tõnu Kõiv]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18753032|Q18753032]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Talvi Märja]] | Eesti poliitik, tennisist, treener ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752940|Q18752940]] |- | [[Ülo Tärno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18626575|Q18626575]] |- | [[Jaagup Loosalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18625053|Q18625053]] |- | [[Aino Runge]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17486430|Q17486430]] |- | [[Aivar Õun]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447375|Q17447375]] |- | [[Heido Vitsur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447275|Q17447275]] |- | [[Paul Öpik]] | eesti majandustegelane ja pankur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447225|Q17447225]] |- | [[Wilhelm Wrangell]] | | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q17447153|Q17447153]] |- | [[Jakob Westholm]] | Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q17447128|Q17447128]] |- | [[Erich Friedrich Carl Walter]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447108|Q17447108]] |- | [[Ülo Uluots]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17446840|Q17446840]] |- | [[Raoul Üksvärav]] | Eesti poliitik ja korvpallur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17361948|Q17361948]] |- | [[Raoul Üksvärav]] | Eesti poliitik ja korvpallur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17361948|Q17361948]] |- | [[Richard Veermaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16658473|Q16658473]] |- | [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16601015|Q16601015]] |- | [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16601015|Q16601015]] |- | [[Johan Sihver]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408452|Q16408452]] |- | [[August Salum]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408418|Q16408418]] |- | [[Valve Raudnask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408280|Q16408280]] |- | [[Leopold Raudkepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408276|Q16408276]] |- | [[Adam Randalu]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408246|Q16408246]] |- | [[Kalju Põldvere]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408210|Q16408210]] |- | [[Ingvar Pärnamäe]] | kaitsetööstusettevõtte juht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408179|Q16408179]] |- | [[Juhan Kaarlimäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408093|Q16408093]] |- | [[Anton Jürgenstein]] | Eesti ajakirjanik, kriitik ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q16408075|Q16408075]] |- | [[Rein Järlik]] | eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408057|Q16408057]] |- | [[Rein Järlik]] | eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408057|Q16408057]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Hindrik Ostrat]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407963|Q16407963]] |- | [[Tasuja Oja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407927|Q16407927]] |- | [[Illar Hallaste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407869|Q16407869]] |- | [[Johannes-August Müürman]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16407812|Q16407812]] |- | [[Villem Ernits]] | Eesti keeleteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407795|Q16407795]] |- | [[Aleksander Mekkart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407701|Q16407701]] |- | [[Eduard Birkenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407672|Q16407672]] |- | [[Juhan Luiga]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407652|Q16407652]] |- | [[Heino Anto]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407610|Q16407610]] |- | [[Ülle Aaskivi]] | eesti jurist, poliitik ja riigiametnik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407530|Q16407530]] |- | [[August Maramaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407500|Q16407500]] |- | [[Ülo Tootsen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407247|Q16407247]] |- | [[Tiit Toomsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407226|Q16407226]] |- | [[Juhan Albert Luur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407217|Q16407217]] |- | [[Jüri Toomepuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407189|Q16407189]] |- | [[Johannes Perens]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407164|Q16407164]] |- | [[Rudolf Penno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16407144|Q16407144]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[K. Jaak Roosaare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407066|Q16407066]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Jaan Tiks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406965|Q16406965]] |- | [[Peeter Lorents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406956|Q16406956]] |- | [[Ralf R. Parve]] | Eesti ajaloolane, humorist, ajakirjanik ning poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406869|Q16406869]] |- | [[Jüri Parik]] | Eesti jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406774|Q16406774]] |- | [[Voldemar Linnamägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406760|Q16406760]] |- | [[Tõnu Tepandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406737|Q16406737]] |- | [[Tõnu Tepandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406737|Q16406737]] |- | [[Juhan Telgmaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406696|Q16406696]] |- | [[Kirill Teiter]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406689|Q16406689]] |- | [[Efim Liivik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406558|Q16406558]] |- | [[Jaanus Tasuja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406556|Q16406556]] |- | [[Karl Liivak]] | Eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406526|Q16406526]] |- | [[Aleksander Paikre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406504|Q16406504]] |- | [[Rein Järvelill]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406442|Q16406442]] |- | [[Karl Robert Indermitte]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406436|Q16406436]] |- | [[Oskar Karl Johann Liigand]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406431|Q16406431]] |- | [[Meelis Paavel]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406391|Q16406391]] |- | [[Janno Reiljan]] | eesti poliitik ja majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Jaak Reichmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406337|Q16406337]] |- | [[Jaan Rea]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406140|Q16406140]] |- | [[Aldo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406128|Q16406128]] |- | [[Vladimir Kangur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406040|Q16406040]] |- | [[Paul Leis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405986|Q16405986]] |- | [[Ivar Tallo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405983|Q16405983]] |- | [[Theodor Tallmeister]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16405980|Q16405980]] |- | [[Kaido Kama]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405936|Q16405936]] |- | [[Kaido Kama]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405936|Q16405936]] |- | [[Adolf Leevald]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405871|Q16405871]] |- | [[Lui Olesk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405865|Q16405865]] |- | [[Lui Olesk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405865|Q16405865]] |- | [[Jaan Leetsar]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405864|Q16405864]] |- | [[Arnold Süvalep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405802|Q16405802]] |- | [[Oskar Suursööt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405639|Q16405639]] |- | [[Valter Kaaver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405455|Q16405455]] |- | [[Vootele Hansen]] | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405288|Q16405288]] |- | [[Vootele Hansen]] | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405288|Q16405288]] |- | [[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405281|Q16405281]] |- | [[August Hansen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405272|Q16405272]] |- | [[Edgar Spriit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16405235|Q16405235]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Georg Erich Põld|Jüri Põld]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404981|Q16404981]] |- | [[Jaan Järve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404972|Q16404972]] |- | [[Arvo Junti]] | eesti vandeadvokaat ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404866|Q16404866]] |- | [[Leopold Johanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404758|Q16404758]] |- | [[Oskar Sepre]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q16404581|Q16404581]] |- | [[Jaak Nanilson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404579|Q16404579]] |- | [[Peeter Puusep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404563|Q16404563]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Otto Münther]] | eesti kirjanik, ajakirjanik, poliitik ja kirjanduskriitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404477|Q16404477]] |- | [[Robert Astrem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404392|Q16404392]] |- | [[Aavo Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404378|Q16404378]] |- | [[Jaan Mõttus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404359|Q16404359]] |- | [[Alfred Mõttus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404352|Q16404352]] |- | [[Mats Mõtslane]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404336|Q16404336]] |- | [[Johannes Märtson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404308|Q16404308]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Ilmar Mändmets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404252|Q16404252]] |- | [[Ilmar Mändmets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404252|Q16404252]] |- | [[Ants Erm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404251|Q16404251]] |- | [[Kristjan Arro]] | Eesti poliitik ja põllumajandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404244|Q16404244]] |- | [[Küllo Arjakas]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Küllo Arjakas]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Victor Mutt]] | Eesti poliitik ja diplomaat | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404105|Q16404105]] |- | [[Hendrik Elisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404075|Q16404075]] |- | [[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404072|Q16404072]] |- | [[Jüri Annusson]] | Eesti poliitik, haridustegelane, diplomaat ja keemik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16404002|Q16404002]] |- | [[Bernhard Eilman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403975|Q16403975]] |- | [[Jaan Eigo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403970|Q16403970]] |- | [[Hendrik Anniko]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16403969|Q16403969]] |- | [[Hans Mitt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403837|Q16403837]] |- | [[August Miljan]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403791|Q16403791]] |- | [[Peeter Algma]] | Eesti õpetaja ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403721|Q16403721]] |- | [[Karl Mikita]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403719|Q16403719]] |- | [[August Kohver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403699|Q16403699]] |- | [[Alfred Maurer]] | Eesti poliitik ja advokaat | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16403347|Q16403347]] |- | [[Paul Abramson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403342|Q16403342]] |- | [[Valjo Masso]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403246|Q16403246]] |- | [[Jüri Rätsep]] | eesti jurist, poliitik ja kohtunik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403163|Q16403163]] |- | [[Olav Aarna]] | eesti tehnikateadlane ja haridustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403129|Q16403129]] |- | [[Martin Bleimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16403031|Q16403031]] |- | [[Johan Jans]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16402958|Q16402958]] |- | [[Johannes Zimmermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q15705841|Q15705841]] |- | [[Nigol Andresen]] | | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q15184193|Q15184193]] |- | [[Tiit Kuusmik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14514374|Q14514374]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Ülo Vooglaid]] | eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12379642|Q12379642]] |- | [[Walter von Pezold]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12379181|Q12379181]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Voldemar Päts]] | Eesti kunstnik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12378866|Q12378866]] |- | [[Vladimir Roslavlev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378815|Q12378815]] |- | [[Vladimir Roopere]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378814|Q12378814]] |- | [[Villem Maaker]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12378690|Q12378690]] |- | [[Villem Aleksander Reinok|Villem Reinok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378688|Q12378688]] |- | [[Viktor Andrejev]] | Eesti poliitik ja tehnikateadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378607|Q12378607]] |- | [[Viktor Andrejev]] | Eesti poliitik ja tehnikateadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378607|Q12378607]] |- | [[Viive Rosenberg]] | Eesti põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378598|Q12378598]] |- | [[Viive Rosenberg]] | Eesti põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378598|Q12378598]] |- | [[Vello Saatpalu]] | Eesti poliitik, purjetaja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378432|Q12378432]] |- | [[Vassili Grigorjev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378323|Q12378323]] |- | [[Vambola Põder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378197|Q12378197]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valde Uuekareda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378034|Q12378034]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Toomas Tein]] | Eesti poliitik, korvpallur ja spordiarst | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377128|Q12377128]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Sirje Endre]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja ettevõtja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12375095|Q12375095]] |- | [[Sergei Štšerbakov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374907|Q12374907]] |- | [[Sergei Andrejev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374883|Q12374883]] |- | [[Rudolf Pälson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374291|Q12374291]] |- | [[Rein Karemäe]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373744|Q12373744]] |- | [[Rein Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373742|Q12373742]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Rain Rosimannus]] | eesti ettevõtja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373451|Q12373451]] |- | [[Priit Suit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372783|Q12372783]] |- | [[Peeter Olesk]] | Eesti kirjandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372215|Q12372215]] |- | [[Peeter Koemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372185|Q12372185]] |- | [[Peeter Baranin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372170|Q12372170]] |- | [[Pavel Starostin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372115|Q12372115]] |- | [[Paula Järv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372105|Q12372105]] |- | [[Paul Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12372075|Q12372075]] |- | [[Paul Keerdo]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372058|Q12372058]] |- | [[Otto Pukk (poliitik)|Otto Pukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12371700|Q12371700]] |- | [[Otto-Rudolf Pärlin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371674|Q12371674]] |- | [[Oskar Kask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371579|Q12371579]] |- | [[Oskar Gustavson]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12371568|Q12371568]] |- | [[Oskar Amberg]] | Eesti poliitik, insener ja ettevõtja | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12371557|Q12371557]] |- | [[Olev Raju]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371410|Q12371410]] |- | [[Olev Raju]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371410|Q12371410]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Nelli Kalikova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370956|Q12370956]] |- | [[Neinar Seli]] | Eesti poliitik, ettevõtja, kergejõustiklane ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370945|Q12370945]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Janson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370288|Q12370288]] |- | [[Mihkel Hansen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12370285|Q12370285]] |- | [[Mihhail Kurtšinski]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12370272|Q12370272]] |- | [[Mats Laarmann|Mats Laarman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370011|Q12370011]] |- | [[Mati Hint]] | eesti keeleteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369984|Q12369984]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Marie Reisik]] | Eesti feministlik ajakirjanik ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12369773|Q12369773]] |- | [[Mari-Ann Kelam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369727|Q12369727]] |- | [[Margi Ein]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369688|Q12369688]] |- | [[Mait Püümets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369540|Q12369540]] |- | [[Maido Pajo]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369507|Q12369507]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | 2017-06-01 | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Lembit Arro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368502|Q12368502]] |- | [[Lembit Arro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368502|Q12368502]] |- | [[Leino Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368477|Q12368477]] |- | [[Laine Tarvis]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368243|Q12368243]] |- | [[Konrad Arras]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367334|Q12367334]] |- | [[Koit Pikaro]] | Eesti poliitik ja politseinik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367232|Q12367232]] |- | [[Koit Pikaro]] | Eesti poliitik ja politseinik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367232|Q12367232]] |- | [[Karl Soonpää]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366476|Q12366476]] |- | [[Karl Oskar Freiberg]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366451|Q12366451]] |- | [[Karl Ipsberg]] | Eesti poliitik ja ehitusinsener | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366420|Q12366420]] |- | [[Karl Ellis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366396|Q12366396]] |- | [[Karl Pajos|Karl-Eduard Pajos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366378|Q12366378]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalev Raave]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366161|Q12366161]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Jüri Saar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365858|Q12365858]] |- | [[Jüri Ottas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365836|Q12365836]] |- | [[Jüri Martin]] | Eesti bioloog ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365826|Q12365826]] |- | [[Jüri Kaver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365812|Q12365812]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Juhan Vilms]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Argentina]] | | | [[:d:Q12365529|Q12365529]] |- | [[Johannes Vanja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365399|Q12365399]] |- | [[Johannes Reesen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365371|Q12365371]] |- | [[Johannes Mürk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12365346|Q12365346]] |- | [[Johannes Lehman]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365329|Q12365329]] |- | [[Johannes Klesment]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12365319|Q12365319]] |- | [[Johannes Jürna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365314|Q12365314]] |- | [[Johannes Jaanis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12365310|Q12365310]] |- | [[Johan Kesküll]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365165|Q12365165]] |- | [[Johan Holberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12365160|Q12365160]] |- | [[Jegor Solovjov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365108|Q12365108]] |- | [[Jarno Laur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365083|Q12365083]] |- | [[Jakob Sõnajalg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365020|Q12365020]] |- | [[Jaanus Rahumägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364964|Q12364964]] |- | [[Jaanus Raidal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364963|Q12364963]] |- | [[Jaanus Betlem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364955|Q12364955]] |- | [[Jaanus Betlem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364955|Q12364955]] |- | [[Jaana Padrik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364935|Q12364935]] |- | [[Jaan Velt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364930|Q12364930]] |- | [[Jaan Tomp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364919|Q12364919]] |- | [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364904|Q12364904]] |- | [[Jaan Masing]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364856|Q12364856]] |- | [[Jaan Kriisa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364834|Q12364834]] |- | [[Jaan Hünerson]] | Eesti poliitik ja agronoom | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364817|Q12364817]] |- | [[Jaak Jakobson]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364765|Q12364765]] |- | [[Ivar Raig]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364742|Q12364742]] |- | [[Indrek Raudne]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364518|Q12364518]] |- | [[Indrek Kannik]] | Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Indrek Kannik]] | Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ilmar Pärtelpoeg]] | Eesti suusahüppaja, majandusteadlane, arvutiteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364403|Q12364403]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Hugo Kukke]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364101|Q12364101]] |- | [[Hermann Koch]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12363905|Q12363905]] |- | [[Helmer Jõgi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363761|Q12363761]] |- | [[Heinrich Laretei]] | Eesti poliitik, sõjaväelane ja diplomaat | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12363640|Q12363640]] |- | [[Heinrich Bauer]] | eesti haridustegelane ja koolijuht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363615|Q12363615]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Hans Martinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363370|Q12363370]] |- | [[Hans Martna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363369|Q12363369]] |- | [[Hans Heidemann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363351|Q12363351]] |- | [[Gerhard Kress]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12362979|Q12362979]] |- | [[Georg Abels]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362891|Q12362891]] |- | [[Friedrich Hist]] | Eesti maalikunstnik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362753|Q12362753]] |- | [[Feliks Undusk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362573|Q12362573]] |- | [[Erich Joonas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362233|Q12362233]] |- | [[Epp Haabsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362207|Q12362207]] |- | [[Endel Paap]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12362086|Q12362086]] |- | [[Endel Eero]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362075|Q12362075]] |- | [[Endel Eero]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362075|Q12362075]] |- | [[Eldur Parder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12361831|Q12361831]] |- | [[Edgar Sulg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12361046|Q12361046]] |- | [[Berend von Wetter-Rosenthal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12360264|Q12360264]] |- | [[August Usai]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12360004|Q12360004]] |- | [[August Mühlberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359977|Q12359977]] |- | [[August Leps]] | eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12359961|Q12359961]] |- | [[August Laur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359957|Q12359957]] |- | [[August Jürima]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359937|Q12359937]] |- | [[August Gustavson]] | Eesti poliitik ja merendustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359928|Q12359928]] |- | [[August Ehrlich]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359919|Q12359919]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Artur Tupits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359706|Q12359706]] |- | [[Arnold Sommerling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359642|Q12359642]] |- | [[Ants Ruusmann]] | Eesti ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359427|Q12359427]] |- | [[Ants Paju]] | Eesti poliitik ja kergejõustiklane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359411|Q12359411]] |- | [[Ants Oidermaa]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359406|Q12359406]] |- | [[Ants Järvesaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359391|Q12359391]] |- | [[Anton Palvadre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359359|Q12359359]] |- | [[Anti Liiv]] | eesti psühhiaater ja psühholoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359337|Q12359337]] |- | [[Andres Varik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359190|Q12359190]] |- | [[Andres Varik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359190|Q12359190]] |- | [[Andres Mandre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359146|Q12359146]] |- | [[Andres Kork]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359135|Q12359135]] |- | [[Andres Jalak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359125|Q12359125]] |- | [[Ando Leps]] | eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Ando Leps]] | eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Alo Karineel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358956|Q12358956]] |- | [[Alise Stein-Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358899|Q12358899]] |- | [[Aleksei Sorokin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358805|Q12358805]] |- | [[Aleksander Täheväli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12358758|Q12358758]] |- | [[Aleksander Tulp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358753|Q12358753]] |- | [[Aleksander Stern]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358743|Q12358743]] |- | [[Aleksander Stern]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358743|Q12358743]] |- | [[Aleksander Ossipov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358707|Q12358707]] |- | [[Aleksander Oinas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358705|Q12358705]] |- | [[Aleksander Kärner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358694|Q12358694]] |- | [[Aleksander Kapp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358681|Q12358681]] |- | [[Aleksander Kaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358677|Q12358677]] |- | [[Aleksander Jõeäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358675|Q12358675]] |- | [[Aleksander Hint]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358669|Q12358669]] |- | [[Albert Suurkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12358621|Q12358621]] |- | [[Ago-Endrik Kerge]] | eesti ballettmeister, näitleja ja lavastaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q12358327|Q12358327]] |- | [[Aarne Veedla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358105|Q12358105]] |- | [[Rein Veidemann]] | eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11890459|Q11890459]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Olev Laanjärv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11797828|Q11797828]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Helle Kalda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q10970452|Q10970452]] |- | [[Julius Lill]] | Eesti poliitik ja farmatseut | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q10815833|Q10815833]] |- | [[Tatjana Muravjova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q9355836|Q9355836]] |- | [[Ain Seppik]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q9142838|Q9142838]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Värner Lootsmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7944364|Q7944364]] |- | [[Värner Lootsmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7944364|Q7944364]] |- | [[Jaan Piiskar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7872875|Q7872875]] |- | [[Silver Meikar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7516194|Q7516194]] |- | [[Robert Lepikson]] | Eesti poliitik, autosportlane ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7346851|Q7346851]] |- | [[Priit Aimla]] | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q7242965|Q7242965]] |- | [[Priit Aimla]] | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q7242965|Q7242965]] |- | [[Oskar Rütli]] | Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur. | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q7103716|Q7103716]] |- | [[Mart Ummelas]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6774080|Q6774080]] |- | [[Kalle Kulbok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6353630|Q6353630]] |- | [[Jüri Mõis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6321970|Q6321970]] |- | [[Helmut Maandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q5709699|Q5709699]] |- | [[Hans Leesment]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q5650392|Q5650392]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Anton Uesson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4776043|Q4776043]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Maksim Unt]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4475988|Q4475988]] |- | [[Peeter Tulviste]] | eesti psühholoog ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Tiit Made]] | eesti majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4274273|Q4274273]] |- | [[Tiit Made]] | eesti majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4274273|Q4274273]] |- | [[Sergei Issakov]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4203653|Q4203653]] |- | [[Hendrik Allik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4062642|Q4062642]] |- | [[Vardo Rumessen]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742426|Q3742426]] |- | [[Vardo Rumessen]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742426|Q3742426]] |- | [[Jaan Soots]] | diplomaat, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3742400|Q3742400]] |- | [[Kaljo Kiisk]] | Eesti filmirežissöör | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742259|Q3742259]] |- | [[Kaljo Kiisk]] | Eesti filmirežissöör | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742259|Q3742259]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Juhan Aare]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q3741453|Q3741453]] |- | [[Juhan Aare]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q3741453|Q3741453]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Elle Kull]] | eesti näitleja ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3741225|Q3741225]] |- | [[Johannes Sikkar]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q3739687|Q3739687]] |- | [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q3738888|Q3738888]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Christian Kaarna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3539685|Q3539685]] |- | [[Hugo Bernhard Rahamägi]] | teoloog, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3440340|Q3440340]] |- | [[Toomas Vilosius]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2443012|Q2443012]] |- | [[Toomas Vilosius]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2443012|Q2443012]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Siiri Sisask]] | Eesti laulja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2285514|Q2285514]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Oskar Köster]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2033805|Q2033805]] |- | [[Olari Taal]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2018155|Q2018155]] |- | [[Aleksander Jaakson]] | õpetaja, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2011942|Q2011942]] |- | [[Toomas Savi]] | Eesti poliitik, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2002383|Q2002383]] |- | [[Mihkel Pung]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1932854|Q1932854]] |- | [[Mihkel Martna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1932849|Q1932849]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Martin Christian Luther]] | Eesti suurtööstur | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q1903573|Q1903573]] |- | [[Mart Opmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1902900|Q1902900]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Margus Leivo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1783372|Q1783372]] |- | [[Karl Ast]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q1684410|Q1684410]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Johannes Lauristin]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1644299|Q1644299]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Hans Pöhl]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1581877|Q1581877]] |- | [[Toivo Asmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1565411|Q1565411]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Riivo Sinijärv]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1406293|Q1406293]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaan Talts]] | Eesti tõstja, treener ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1378847|Q1378847]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Otto Tief]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1375532|Q1375532]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Tunne Kelam]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1345946|Q1345946]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Werner Hasselblatt]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Saksamaa]] | | | [[:d:Q913160|Q913160]] |- | [[Boris Kumm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q893708|Q893708]] |- | [[Jüri Uluots]] | ajakirjanik, Eesti | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q887277|Q887277]] |- | [[Juhan Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q887260|Q887260]] |- | [[Jüri Jaakson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q887247|Q887247]] |- | [[Otto Strandman]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q887019|Q887019]] |- | [[Tiit Matsulevitš]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q829947|Q829947]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Tõnis Palts]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q743319|Q743319]] |- | [[Konstantin Konik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q729323|Q729323]] |- | [[Tiit Vähi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q725427|Q725427]] |- | [[Arvo Valton]] | Eesti kirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q717522|Q717522]] |- | [[Jaan Tõnisson]] | Eesti poliitik, peaminister | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q710956|Q710956]] |- | [[Märt Rask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q659781|Q659781]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Friedrich Akel]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q571670|Q571670]] |- | [[Neeme Ruus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q550695|Q550695]] |- | [[Krista Kilvet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q544489|Q544489]] |- | [[Krista Kilvet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q544489|Q544489]] |- | [[Tarmo Leinatamm]] | Eesti dirigent | [[Eesti]] | | | [[:d:Q518704|Q518704]] |- | [[Andrus Öövel]] | Eesti poliitik, aerutaja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q514511|Q514511]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Mart Siimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q470939|Q470939]] |- | [[Mart Siimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q470939|Q470939]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Jaan Kaplinski]] | eesti kirjanik ja tõlkija | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q467482|Q467482]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Taavi Veskimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q441874|Q441874]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Johan Laidoner]] | eesti sõjaväelane ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q433818|Q433818]] |- | [[Jaan Lattik]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q432312|Q432312]] |- | [[Rein Otsason]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q431916|Q431916]] |- | [[August Kerem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q390919|Q390919]] |- | [[Andres Lipstok]] | Eesti poliitik, riigiametnik, vehkleja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q375400|Q375400]] |- | [[Hans Rebane]] | ajakirjanik, Eesti | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q337423|Q337423]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | | | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | ajaloolane, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | ajaloolane, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | ajaloolane, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | ajaloolane, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ado Birk]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q300781|Q300781]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Jaan Kross]] | Eesti kirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q161842|Q161842]] |- | [[Kaarel Eenpalu]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q126704|Q126704]] |- | [[Max Bock]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Saksamaa]] | | | [[:d:Q109748|Q109748]] |- | [[Hellmuth Weiss]] | Saksamaa poliitik | [[Saksamaa]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q106998|Q106998]] |- | [[Axel de Vries]] | Saksa poliitik | [[Saksamaa]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q89411|Q89411]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} ae5y9zlhcgyswcqgmp14buw8j7ragvd 0 664715 7194029 6614996 2026-07-16T22:24:42Z Sumo tomus 233342 7194029 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lena Duerr Grandvalira 2023 SL 2nd run (11).jpg|pisi|Lena Dürr (2023)]] '''Lena Dürr''' (sündinud [[4. august]]il [[1991]]) on [[Saksamaa]] [[Mäesuusatamine|mäesuusataja]], kes on spetsialiseerunud [[slaalom]]ile. Ta sündis [[München]]is ja kasvas üles lähedalasuvas [[Germering]]is. Dürr tegi oma maailma karikasarja debüüdi 2008. aasta veebruaris. Tal on kaks MK-etapi võitu; esimene oli ühtlasi tema esimene poodiumikoht, paralleelslaalom 2013. aastal. See oli linnavõistlusel [[Venemaa]]l [[Moskva]]s 29. jaanuaril, kuhu ta läks tegelikult varuvõistlejana. Tema teine võit tuli täpselt kümme aastat hiljem [[Tšehhi]]s [[Špindlerův Mlýn]]is slaalomis, kus ta alistas teise koha saanud [[Mikaela Shiffrin]]i. Nemad kaks vahetasid eelmisel päeval saadud slaalomi poodiumikohad. Dürr võitis [[2023. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|2023. aasta MM-il]] slaalomis pronksmedali. Ta on võitnud veel kaks MM-i pronksmedalit, aastatel 2013 ja 2021 võitis ta Saksamaa koondisega võistkondlikult pronksmedali. [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el [[Peking]]is võitis ta hõbemedali Saksamaa võistkonna koosseisus samuti võistkonnavõistluses. Nii tema õde Katharina Dürr kui ka isa Peter Dürr olid mäesuusatajad. ==Välislingid== *[https://olympics.com/fr/athletes/lena-duerr Lena Dürr [[ROK]]-i kodulehel] *[https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=AL&competitorid=126526 Lena Dürr [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon|Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni]] kodulehel] *[https://www.olympedia.org/athletes/137235 Lena Dürr Olympedia veebilehel] {{JÄRJESTA:Dürr, Lena}} [[Kategooria:Saksamaa mäesuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ffuqygb43g7qrqfn7xfuv1ssmyca3tv 0 666071 7194117 7057319 2026-07-17T07:49:47Z Amherst99 15496 /* */ 7194117 wikitext text/x-wiki '''Vähempakkumise päring''' (inglise keeles ''invitation to tender; ITT''; ''request for tender; RFT;'') on [[hankedokument]] ja hinnapõhine [[hankeliik]], mille puhul on teada lahendus, nõudmised, standardid ja ajalised piirangud. See on enamasti kutse dokumendi kujul väikesele arvule võimalikele tarnijatele esitada omapoolsed pakkumused detailselt kirjeldatud (spetsifitseeritud) toodete valmistamiseks/tarnimiseks või lihtsa teenuste osutamiseks. <ref name=":0" /> Potentsiaalsetele pakkujatele on teada kogu informatsioon toote või teenuse kohta peale oodatava hinnataseme. Kuna kõik pakuvad üht ja sedasama, võrreldakse ainult pakutavaid hindu. Vähempakkumise päringut kasutatakse sisuliselt hinnapakkumuse saamiseks, kuna kõik muud toote või teenuse parameetrid on kõigile osapooltele teada. Ostja teab täpselt, millist kaupa või teenust ta vajab ja otsib parimat võimalikku hinda. Vähempakkumise päringut tuleks kasutada juhul, kui on täpselt teada, mis tuleb soetada või millist teenust on vaja osta. <ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Hanke- ja ostujuhtimine |kirjastus=Seilecs |aasta=2023 |isbn=9789916985205}}</ref> [[Kategooria:Majandus]] tngwglwclp6ml84ydbovnqnuknoa49e 0 666073 7194114 7048668 2026-07-17T07:45:02Z Amherst99 15496 /* */ 7194114 wikitext text/x-wiki '''Ettepaneku päring''' (inglise keeles ''request for proposal'' – RFP) on nii projektipõhine [[hankeprotsess]] kui ka [[hankedokument]], mis hõlmab lahendust, tingimusi ja hinda kui peamisi hindamiskriteeriume, mis otsustavad hanke võitja. ''RFP''-d kasutatakse peamiselt uute meetodite ja lahenduste leidmiseks, et lahendada probleemi/ äriprotsessi või osaleda hankija arendusprojektis. Meetodi kasutamine võib lõppeda nii üheetapilise kui ka mitmeetapilise hanke sõlmimisega. Kasutatakse rohkem teenuste hankel juhul, kui tellija teab, mida vajab, kuid ei oma lõplikku arusaamist, kuidas seda saavutada. ''RFP'' on sobiv kasutamaks olukordades, kus kavatsetakse osta mittestandardseid ja/või suure keerukusastmega kaupu või teenuseid. Päringule vastates kirjeldab tarnija, kuidas ta suudaks täita kaupadele ja/või teenustele ostja esitatavaid nõudeid. Pakkumuse näol on tegemist tarnija sooritusvõime detailse kirjeldamisega. Nii näiteks võib tarnija esitada oma tugevusi ja paindlikkust, mitte aga konkreetsete materjalide, komponentide või valmistoodete tehnilisi andmeid ja omadusi. Pakkuja vastab päringule üksikasjalikult, kuidas ta suudab rahuldada ostja esitatud nõudmisi ning seda, kas ollakse valmis müüma tooteid ja/või teenuseid ostja poolt eeldatud ja oodatud hinnatasemega. Protsess on peamiselt iteratiivne (korduv ja täiendatav), kuna tarnija saadetud info alusel võib hankija saata täpsustavaid lisaküsimusi. Ettepaneku päringu ja pakkumuse protsess: * kutsub tarnijaid hankeprotsessis osalema ja esitama omapoolset pakkumust; * on suunatud probleemile ja sellele lahenduse otsimisele; * eeldab hankija äritegevuse põhinõuete edastamist tarnijale; * on fookustatud tarnija kogemusele, kvalifikatsioonile  ja ettepanekutele. <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Hanke- ja ostujuhtimine |kirjastus=Seilecs |aasta=2023 |isbn=9789916985205}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Majandus]] moyu8pzygc5wqiog5msduhn8ge0b3kn 0 666661 7194115 7052287 2026-07-17T07:48:54Z Amherst99 15496 /* */ 7194115 wikitext text/x-wiki '''Pakkumus''' (inglise keeles ''bid; BID; offer'') on [[hankedokument]], milles potentsiaalne tarnija esitab täpse informatsiooni toodete, teenuste ja ostu-müügi ning tarnetingimuste kohta ning vastab kõigile [[Päring|päringus]] esitatud küsimustele. Pakkumuses esitatakse hind, võimalikud koguselised allahindlused, [[tarnetähtaeg]], [[Tarnetingimus|tarnetingimused]], [[Maksetingimus|maksetingimused]], pakkumuse kehtivusaeg ja muu vajalik informatsioon, nagu garantii- ja hooldustingimused. Lisades võidakse edastada infot toote või teenuse kirjelduse kohta, loetelu tehtud töödest, klientidest jms.<ref name="Seilecs" /> Pakkumus tuleks vormistada nii, et oleksid täidetud ostja poolt esitatud miinimumtingimused. Vastasel juhul jäetakse pakkumus analüüsi faasis kui nõuetele mittevastav kõrvale ehk pakkumus ei kvalifitseeru. Pakkumuses tuleks esitada kogu informatsioon loogiliselt liigendatuna. Tinglikult võiks jaotada pakkumisdokumendi neljaks andmeväljaks. Ühel andmeväljal esitatakse informatsioon pakkuja kohta, teisel päringu esitanud ettevõtte nimi ja kontaktandmed, kolmandal üksikasjalik informatsioon pakutava toote või teenuse kohta. Neljas andmeväli on tarne- ja maksetingimuste jms tarvis.<ref name="Seilecs">{{Raamatuviide |pealkiri=Hanke- ja ostujuhtimine |kirjastus=Seilecs |aasta=2023}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Majandus]] ml7s603v85sku33dau218latkwai2bg 0 672613 7193845 7046482 2026-07-16T13:05:08Z Rulakarbes 164113 7193845 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Hüdroksüapatiit''' (Hap, HAp või HA) on kaltsiumapatiidi looduslikult esinev mineraalvorm näiteks inimeste luudes valemiga Ca₅(PO₄)₃(OH), sageli kirjutatud Ca₁₀(PO₄)₆(OH)₂, et tähistada kahest üksusest koosnevat kristallühikrakku. See on kompleksse [[Apatiit|apatiidirühma]] [[hüdroksüülrühm]]. OH-iooni saab asendada [[Fluoriidid|fluoriidi]] või [[Kloriidid|kloriidiga]], tekitades fluorapatiiti või klorapatiiti. See [[Kristalliseerumine|kristalliseerub]] kuusnurkses [[Kristallisüsteem|kristallisüsteemis]]. Puhas hüdroksüapatiidi pulber on valge. Looduslikult esinevad apatiidid võivad olla ka pruunid, kollased või rohelised, mis on võrreldav hammaste [[Fluoroos|fluoroosi]] värvimuutustega. Kuni 50% inimese luude mahust ja 70% massist on hüdroksüapatiidi modifitseeritud vorm, mida tuntakse luu mineraalina.[7] Karboniseeritud kaltsiumipuudulik hüdroksüapatiit on peamine mineraal, millest koosneb [[hambaemail]] ja [[dentiin]]. Hüdroksüapatiidi kristalle leidub ka lupjumise patoloogiais, näiteks rinnakasvajais,[8] aga ka kaltsifitseerunud [[Käbinääre|käbinäärmes]] (ja teistes ajustruktuurides), mida tuntakse nimetuse all ''corpora arenacea'' või "ajuliiv".[9] == Keemiline süntees == Hüdroksüapatiiti saab [[Keemiline süntees|sünteesida]] mitme meetodi abil, nagu märg-keemiline sadestamine, biomimeetiline sadestamine, sool-geel-tee (märg-keemiline sadestamine) või [[elektrosadestamine]].[10] Hüdroksüapatiidi nanokristalli [[Suspensioon|suspensiooni]] saab valmistada märja keemilise sadestamisreaktsiooniga, järgides allolevat [[Reaktsioonivõrrand|reaktsioonivõrrandit]]:[11] 10 Ca(OH)₂ + 6 H₃PO₄ → Ca₁₀(PO₄)₆(OH)₂ + 18 H₂O Sünteetiliste hüdroksüapatiitide tootmisel on hindamatu kliiniline mõju, eriti hambaravis. Iga tehnika annab hüdroksüapatiidi kristalle, mis erinevad sealhulgas suuruse ja kuju poolest.[12] Nendel variatsioonidel on märkimisväärne mõju ühendi bioloogilistele ja mehaanilistele omadustele ning seetõttu on nendel hüdroksüapatiitidel erinev kliiniline rakendus.[13] == Kaltsiumipuudulik hüdroksüapatiit == Kaltsiumipuuduliku (mittestöhhiomeetrilise) hüdroksüapatiidi Ca_10-x(PO₄)_6-x(HPO₄)_x(OH)_2-x (kus x on vahemikus 0 kuni 1) Ca/P suhe on vahemikus 1,67 kuni 1,5. Kaltsiumfosfaadi faaside arutamisel kasutatakse sageli Ca/P suhet.[14] Stöhhiomeetrilise apatiidi Ca₁₀(PO₄)₆(OH)₂ Ca/P suhe on 10:6, mida tavaliselt väljendatakse kui 1,67. Mittestöhhiomeetrilistel faasidel on hüdroksüapatiidi struktuur koos [[Katioon|katioonide]] (Ca²⁺) ja [[Anioon|anioonide]] (OH⁻) vabade töökohtadega. Stöhhiomeetrilises hüdroksüapatiidis ainult fosfaadi anioonide poolt hõivatud kohad on hõivatud [[Fosfaadid|fosfaadi]] või vesinikfosfaadiga. == Bioloogiline funktsioon == '''Imetajad ja inimesed''' Hüdroksülapatiit esineb [[Luu|luudes]] ja [[Hambad|hammastes]]; luu koosneb peamiselt HA kristallidest, mis on segunenud kollageenimaatriksiga – 65–70% luu massist on HA. Samamoodi moodustab HA 70–80% hammastes oleva dentiini ja emaili massist. Emailis moodustavad HA maatriksi kollageeni asemel amelogeniinid ja enameliinid. Hüdroksüapatiidi ladestused liigeste ümber kõõlustes põhjustavad haigusseisundit kaltsiifiline tendiniit. Hüdroksüapatiit on kaltsiumfosfaadist neerukivide koostisosa. '''Hambaemaili remineraliseerimine''' Hambaemaili remineraliseerimine hõlmab mineraalioonide taastoomist [[Demineraliseerimine|demineraliseeritud]] emaili.[20] Hüdroksüapatiit on hammaste emaili peamine mineraalkomponent.[21] Demineraliseerimise käigus eemaldatakse hüdroksüapatiidist kaltsiumi- ja fosforiioonid. Remineraliseerimise käigus sisestatud mineraalioonid taastavad hüdroksüapatiidi kristallide struktuuri.[21] Kui remineraliseerimisel, vee fluorimisel või fluoriidi sisaldava [[hambapasta]] kasutamisel esinevad fluoriidioonid, tekivad hüdroksüapatiidi kristallide asemel tugevamad ja happekindlamad fluorapatiidi kristallid.[22] '''Arlekiin-ritsikvähk''' ''Odontodactylus scyllarus''<nowiki/>'e kõrvitsad on valmistatud mineraali äärmiselt tihedast vormist, millel on suurem eritugevus; see on viinud selle võimaliku sünteesi ja inseneri kasutamise uurimiseni.[23] Nende daktüüllisanditel on suurepärane löögikindlus, kuna löögipiirkond koosneb peamiselt kristallilisest hüdroksüapatiidist, mis pakub märkimisväärset kõvadust. Löögikihi all olev perioodiline kiht, mis koosneb madalama kaltsiumi- ja fosforisisaldusega hüdroksüapatiidist (mille tulemuseks on palju väiksem moodul), pärsib pragude kasvu, sundides uusi pragusid suunda muutma. See perioodiline kiht vähendab ka mõlema kihi kaudu ülekantavat energiat moodulite suure erinevuse tõttu [[Kategooria:Mineraalid]] k4petk7e6h2f7s039w97qm9ds7nyndt 0 678076 7193867 6861825 2026-07-16T15:05:33Z ~2026-34035-99 231272 7193867 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Eden Golan <br/> עדן גולן | pilt = Eden Golan in Beit HaNassi, April 2024 (GPOHZ0 2115) (cropped).jpg | pildiallkiri = Eden Golan (2024) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|10|5}} | sünnikoht = [[Kfar Sava]], [[Iisrael]] | surmaaeg = 16.07.2026 | surmakoht = Iisrael | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[Popmuusika]] | amet = [[Laulja]] | tegev = 2015–2026 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | url = | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''Eden Golan''' ([[heebrea keel]]es עדן גולן; sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[2003]] [[Kfar Sava]]s) on [[Iisrael|iisraeli]] [[laulja]].<ref>{{cite web |title=Вернулась из Москвы и будет представлять Израиль на Евровидении: знакомьтесь – Эден Голан |date=6 February 2024 |url=https://www.vesty.co.il/main/article/byp3fmgit |access-date=7 February 2024 |archive-date=8 February 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240208031551/https://www.vesty.co.il/main/article/byp3fmgit |url-status=live }}</ref> Ta sündis Iisraelis ning kolis koos perega [[Venemaa]]le kui oli 6-aastane. Golani karjäär algas kui ta kandideeris Venemaal [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele ning võistles telesaates. Ta esindas [[2024. aasta Eurovisioon]]il Iisraeli lauluga "[[Hurricane (Eden Golani laul)|Hurricane]]" ning sai viienda koha.<ref name="JC 12524">{{Cite news |date=11 May 2024 |title=Israel's Eurovision entry takes 5th place, and 12 points from the UK |url=https://www.thejc.com/news/world/israels-eurovision-entry-takes-5th-place-and-12-points-from-the-uk-wp3g1lve |access-date=12 May 2024 |work=[[The Jewish Chronicle]] |archive-date=11 May 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240511233350/https://www.thejc.com/news/world/israels-eurovision-entry-takes-5th-place-and-12-points-from-the-uk-wp3g1lve |url-status=live }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Noa Kirel]] <br/> "[[Unicorn (laul)|Unicorn]]" | nimi=[[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel]] | aeg= [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] | järgnev=[[Yuval Raphael]] <br/> "New Day Will Rise"}} {{lõpp}} {{Iisraeli esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Golan, Eden}} [[Kategooria:Iisraeli lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] ehx75k4xvhkrpb5aslxn19075e76qv0 7193869 7193867 2026-07-16T15:07:25Z ~2026-34035-99 231272 /* */ 7193869 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Eden Golan-Zevakin | pilt = Eden Golan in Beit HaNassi, April 2024 (GPOHZ0 2115) (cropped).jpg | pildiallkiri = Eden Golan (2024) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = EDEN GOLAN | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|10|5}} | sünnikoht = [[Kfar Sava]], [[Iisrael]] | surmaaeg = 16.07.2026 | surmakoht = Iisrael | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[Popmuusika]] | amet = [[Laulja]] | tegev = 2015–2026 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | url = | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''Eden Golan''' ([[heebrea keel]]es עדן גולן; sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[2003]] [[Kfar Sava]]s) on [[Iisrael|iisraeli]] [[laulja]].<ref>{{cite web |title=Вернулась из Москвы и будет представлять Израиль на Евровидении: знакомьтесь – Эден Голан |date=6 February 2024 |url=https://www.vesty.co.il/main/article/byp3fmgit |access-date=7 February 2024 |archive-date=8 February 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240208031551/https://www.vesty.co.il/main/article/byp3fmgit |url-status=live }}</ref> Ta sündis Iisraelis ning kolis koos perega [[Venemaa]]le kui oli 6-aastane. Golani karjäär algas kui ta kandideeris Venemaal [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele ning võistles telesaates. Ta esindas [[2024. aasta Eurovisioon]]il Iisraeli lauluga "[[Hurricane (Eden Golani laul)|Hurricane]]" ning sai viienda koha.<ref name="JC 12524">{{Cite news |date=11 May 2024 |title=Israel's Eurovision entry takes 5th place, and 12 points from the UK |url=https://www.thejc.com/news/world/israels-eurovision-entry-takes-5th-place-and-12-points-from-the-uk-wp3g1lve |access-date=12 May 2024 |work=[[The Jewish Chronicle]] |archive-date=11 May 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240511233350/https://www.thejc.com/news/world/israels-eurovision-entry-takes-5th-place-and-12-points-from-the-uk-wp3g1lve |url-status=live }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Noa Kirel]] <br/> "[[Unicorn (laul)|Unicorn]]" | nimi=[[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel]] | aeg= [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]] | järgnev=[[Yuval Raphael]] <br/> "New Day Will Rise"}} {{lõpp}} {{Iisraeli esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Golan, Eden}} [[Kategooria:Iisraeli lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] doejy1wu2xw6k5sgyl6v8wfmx6i2rzq 0 679370 7193865 7193208 2026-07-16T15:04:52Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7193865 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1981]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1981}} == Jaanuar == * [[2. jaanuar]] – [[Paul-Henri Sandaogo Damiba]], Burkina Faso sõjaväelane * [[11. jaanuar]] – [[Jamelia]], Suurbritannia laulja * [[13. jaanuar]] – [[Klaas Dijkhoff]], Hollandi poliitik * [[15. jaanuar]] – [[Pitbull]], USA räppar * [[25. jaanuar]] – [[Alicia Keys]], Ameerika Ühendriikide laulja - * [[28. jaanuar]] – [[Elijah Wood]], Ameerika näitleja - * [[31. jaanuar]] – [[Justin Timberlake]], Ameerika Ühendriikide poplaulja == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Pape Thiaw]], Senegali jalgpallitreener ja jalgpallur * [[8. veebruar]] – [[Bertrand Grospellier]], Prantsusmaa elukutseline pokkerimängija * [[11. veebruar]] – [[Kelly Rowland]], ameerika poplaulja ([[Destiny's Child]]) * [[17. veebruar]] – [[Paris Hilton]], USA modell ja näitleja * 17. veebruar – [[Joseph Gordon-Levitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja. * [[20. veebruar]] – [[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja. * [[21. veebruar]] – [[Ilia Dartšiašvili]], Gruusia poliitik * [[22. veebruar]] – [[Jeanette Biedermann]], saksa laulja * [[24. veebruar]] – [[Lleyton Hewitt]], Austraalia tennisist * [[25. veebruar]] – [[Marek Plawgo]], Poola kergejõustiklane == Märts == *[[8. märts]] – [[Pirjo Manninen]], soome murdmaasuusataja *[[10. märts]] – [[Samuel Eto'o]], Kameruni jalgpallikoondise ründaja * 10. märts – [[Rainer Vakra]], Eesti poliitik * 10. märts – [[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane *[[15. märts]] – [[Mikael Forssell]], [[Soome]] jalgpallur * 15. märts – [[Jens Salumäe]], eesti suusakahevõistleja *[[17. märts]] – [[Baiba Skride]], läti viiuldaja *[[18. märts]] – [[Lina Andersson]], rootsi murdmaasuusataja *[[20. märts]] – [[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[27. märts]] – [[John Kristian Dahl]], Norra murdmaasuusataja *[[28. märts]] – [[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja == Aprill == * [[5. aprill]] – [[Hanna-Liina Võsa]], eesti laulja * [[11. aprill]] – [[Alessandra Ambosio]], Brasiilia modell * [[12. aprill]] – [[Juri Borzakovski]], [[Venemaa|vene]] kergejõustiklane * 12. aprill – [[Tulsi Gabbard]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[14. aprill]] – [[Jacques Houdek]], Horvaatia laulja * [[19. aprill]] – [[Hayden Christensen]], Kanada näitleja * [[25. aprill]] – [[Anja Pärson]], rootsi mäesuusataja * [[28. aprill]] – [[Jessica Alba]], USA näitleja * [[30. aprill]] – [[John O'Shea]], iiri jalgpallur * 30. aprill – [[Kunal Nayyar]], Suurbritannia näitleja * 30. aprill – [[Pjotr Nalitš]], Venemaa laulja. == Mai == * [[12. mai]] – [[Hannah]], eesti laulja * 12. mai – [[Rami Malek]], ameerika näitleja * 12. mai – [[Naohiro Ishikawa]], Jaapani jalgpallur * [[15. mai]] – [[Zara Tindall]], Briti kuningliku perekonna * [[17. mai]] – [[Shiri Maimon]], Iisraeli laulja * [[21. mai]] – [[Zdeněk Hřib]], Tšehhi poliitik * 21. mai – [[Craig Anderson]], USA jäähokimängija * 21. mai – [[Anna Rogowska]], poola teivashüppaja * [[26. mai]] – [[Eda-Ines Etti]], eesti laulja * [[30. mai]] – [[Gianmaria Bruni]], itaalia vormelisõitja == Juuni == * [[7. juuni]] – [[Anna Kurnikova]], vene tennisist * 7. juuni – [[Larisa Oleynik]], USA näitleja * [[9. juuni]] – [[Natalie Portman]], Iisraeli-USA näitleja * [[12. juuni]] – [[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell * 12. juuni – [[Klemen Lavrič]], Sloveenia jalgpallur * [[13. juuni]] – [[Chris Evans]], ameerika näitleja * [[15. juuni]] – [[Veljo Reinik]], eesti näitleja * 15. juuni – [[Kaarel B. Väljamäe]], eesti luuletaja * [[21. juuni]] – [[Brad Walker]], USA teivashüppaja * 21. juuni – [[Riina Raudne]], eesti sotsioloog == Juuli == *[[7. juuli]] – [[Omar Naber]], Sloveenia laulja *[[8. juuli]] – [[Anastassija Mõskina]], vene tennisist *[[14. juuli]] – [[Matti Hautamäki]], soome suusahüppaja *[[15. juuli]] – [[Peter Odemwingie]], Nigeeria jalgpallur *[[23. juuli]] – [[Lisa Aisato]], norra illustraator *[[29. juuli]] – [[Fernando Alonso]], hispaania vormelisõitja *[[30. juuli]] – [[Indrek Turi]], eesti kümnevõistleja *[[31. juuli]] – [[Ira Losco]], Malta laulja * 31. juuli – [[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja == August == * [[1. august]] – [[Vaiko Eplik]], eesti muusik * [[1. august]] – [[Stephen Hunt]], Iirimaa jalgpallur * [[4. august]] – [[Jana Kolukanova]], [[Eesti]] ujuja * [[5. august]] – [[Erik Guay]], Kanada mäesuusataja * [[6. august]] – [[Vitantonio Liuzzi]], Itaalia Vormel 1 sõitja * [[8. august]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist * 8. august – [[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja * [[16. august]] – [[Roque Santa Cruz]], [[Paraguay]] jalgpallur * [[20. august]] – [[Artur Kotenko]], eesti jalgpallur * [[24. august]] – [[Chad Michael Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja == September == * [[4. september]] – [[Beyoncé Knowles]], ameerika poplaulja ([[Destiny's Child]]) *[[7. september]] – [[Darius Henderson]], Inglismaa jalgpallur * [[12. september]] – [[Jennifer Hudson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[16. september]] – [[Alexis Bledel]], USA näitleja * [[20. september]] – [[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur * [[21. september]] – [[Nicole Richie]] (Nicole Camille Escovedo) * [[23. september]] – [[Robert Doornbos]], hollandi vormelisõitja * [[26. september]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * [[26. september]] – [[Christina Milian]], USA laulja, näitleja * [[29. september]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja == Oktoober == * [[3. oktoober]] – [[Zlatan Ibrahimović]], [[Rootsi]] jalgpallur * [[5. oktoober]] – [[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Jelena Dementjeva]], vene tennisist * [[26. oktoober]] – [[Guy Sebastian]], Austraalia laulja. * [[28. oktoober]] – [[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur * [[29. oktoober]] – [[Amanda Beard]], USA ujuja * [[30. oktoober]] – [[Ivanka Trump]], USA ettevõtja, modell ja seltskonnadaam * [[31. oktoober]] – [[Frank Iero]], Ameerika Ühendriikide korvpallur == November == * [[11. november]] – [[Raphael Gualazzi]], Itaalia laulja * [[21. november]] – [[Mirko Põldma]], eesti jalgrattur * [[25. november]] – [[Barbara ja Jenna Bush]], president [[George W. Bush|George W. Bushi]] tütred * [[26. november]] – [[Natasha Bedingfield]], inglise laulja == Detsember == * [[2. detsember]] – [[Britney Spears]], USA laulja * [[3. detsember]] – [[David Villa Sánchez]], hispaania jalgpallur * [[11. detsember]] – [[Ly Lumiste]], eesti laulja * [[11. detsember]] – [[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur * 11. detsember – [[Mohamed Zidan]], Egiptuse jalgpallur * [[13. detsember]] – [[Amy Lee]], ameerika poplaulja ([[Evanescence]]) * [[18. detsember]] – [[Erkki Jallai]], eesti murdmaasuusataja * [[24. detsember]] – [[Dima Bilan]], karatšai päritolu Venemaa laulja bymxfuyogmq5n4rkwih45rlr98u4ju3 7193970 7193865 2026-07-16T19:11:30Z Raamaturott 56450 /* Detsember */ 7193970 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1981]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1981}} == Jaanuar == * [[2. jaanuar]] – [[Paul-Henri Sandaogo Damiba]], Burkina Faso sõjaväelane * [[11. jaanuar]] – [[Jamelia]], Suurbritannia laulja * [[13. jaanuar]] – [[Klaas Dijkhoff]], Hollandi poliitik * [[15. jaanuar]] – [[Pitbull]], USA räppar * [[25. jaanuar]] – [[Alicia Keys]], Ameerika Ühendriikide laulja - * [[28. jaanuar]] – [[Elijah Wood]], Ameerika näitleja - * [[31. jaanuar]] – [[Justin Timberlake]], Ameerika Ühendriikide poplaulja == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Pape Thiaw]], Senegali jalgpallitreener ja jalgpallur * [[8. veebruar]] – [[Bertrand Grospellier]], Prantsusmaa elukutseline pokkerimängija * [[11. veebruar]] – [[Kelly Rowland]], ameerika poplaulja ([[Destiny's Child]]) * [[17. veebruar]] – [[Paris Hilton]], USA modell ja näitleja * 17. veebruar – [[Joseph Gordon-Levitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja. * [[20. veebruar]] – [[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja. * [[21. veebruar]] – [[Ilia Dartšiašvili]], Gruusia poliitik * [[22. veebruar]] – [[Jeanette Biedermann]], saksa laulja * [[24. veebruar]] – [[Lleyton Hewitt]], Austraalia tennisist * [[25. veebruar]] – [[Marek Plawgo]], Poola kergejõustiklane == Märts == *[[8. märts]] – [[Pirjo Manninen]], soome murdmaasuusataja *[[10. märts]] – [[Samuel Eto'o]], Kameruni jalgpallikoondise ründaja * 10. märts – [[Rainer Vakra]], Eesti poliitik * 10. märts – [[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane *[[15. märts]] – [[Mikael Forssell]], [[Soome]] jalgpallur * 15. märts – [[Jens Salumäe]], eesti suusakahevõistleja *[[17. märts]] – [[Baiba Skride]], läti viiuldaja *[[18. märts]] – [[Lina Andersson]], rootsi murdmaasuusataja *[[20. märts]] – [[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[27. märts]] – [[John Kristian Dahl]], Norra murdmaasuusataja *[[28. märts]] – [[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja == Aprill == * [[5. aprill]] – [[Hanna-Liina Võsa]], eesti laulja * [[11. aprill]] – [[Alessandra Ambosio]], Brasiilia modell * [[12. aprill]] – [[Juri Borzakovski]], [[Venemaa|vene]] kergejõustiklane * 12. aprill – [[Tulsi Gabbard]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[14. aprill]] – [[Jacques Houdek]], Horvaatia laulja * [[19. aprill]] – [[Hayden Christensen]], Kanada näitleja * [[25. aprill]] – [[Anja Pärson]], rootsi mäesuusataja * [[28. aprill]] – [[Jessica Alba]], USA näitleja * [[30. aprill]] – [[John O'Shea]], iiri jalgpallur * 30. aprill – [[Kunal Nayyar]], Suurbritannia näitleja * 30. aprill – [[Pjotr Nalitš]], Venemaa laulja. == Mai == * [[12. mai]] – [[Hannah]], eesti laulja * 12. mai – [[Rami Malek]], ameerika näitleja * 12. mai – [[Naohiro Ishikawa]], Jaapani jalgpallur * [[15. mai]] – [[Zara Tindall]], Briti kuningliku perekonna * [[17. mai]] – [[Shiri Maimon]], Iisraeli laulja * [[21. mai]] – [[Zdeněk Hřib]], Tšehhi poliitik * 21. mai – [[Craig Anderson]], USA jäähokimängija * 21. mai – [[Anna Rogowska]], poola teivashüppaja * [[26. mai]] – [[Eda-Ines Etti]], eesti laulja * [[30. mai]] – [[Gianmaria Bruni]], itaalia vormelisõitja == Juuni == * [[7. juuni]] – [[Anna Kurnikova]], vene tennisist * 7. juuni – [[Larisa Oleynik]], USA näitleja * [[9. juuni]] – [[Natalie Portman]], Iisraeli-USA näitleja * [[12. juuni]] – [[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell * 12. juuni – [[Klemen Lavrič]], Sloveenia jalgpallur * [[13. juuni]] – [[Chris Evans]], ameerika näitleja * [[15. juuni]] – [[Veljo Reinik]], eesti näitleja * 15. juuni – [[Kaarel B. Väljamäe]], eesti luuletaja * [[21. juuni]] – [[Brad Walker]], USA teivashüppaja * 21. juuni – [[Riina Raudne]], eesti sotsioloog == Juuli == *[[7. juuli]] – [[Omar Naber]], Sloveenia laulja *[[8. juuli]] – [[Anastassija Mõskina]], vene tennisist *[[14. juuli]] – [[Matti Hautamäki]], soome suusahüppaja *[[15. juuli]] – [[Peter Odemwingie]], Nigeeria jalgpallur *[[23. juuli]] – [[Lisa Aisato]], norra illustraator *[[29. juuli]] – [[Fernando Alonso]], hispaania vormelisõitja *[[30. juuli]] – [[Indrek Turi]], eesti kümnevõistleja *[[31. juuli]] – [[Ira Losco]], Malta laulja * 31. juuli – [[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja == August == * [[1. august]] – [[Vaiko Eplik]], eesti muusik * [[1. august]] – [[Stephen Hunt]], Iirimaa jalgpallur * [[4. august]] – [[Jana Kolukanova]], [[Eesti]] ujuja * [[5. august]] – [[Erik Guay]], Kanada mäesuusataja * [[6. august]] – [[Vitantonio Liuzzi]], Itaalia Vormel 1 sõitja * [[8. august]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist * 8. august – [[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja * [[16. august]] – [[Roque Santa Cruz]], [[Paraguay]] jalgpallur * [[20. august]] – [[Artur Kotenko]], eesti jalgpallur * [[24. august]] – [[Chad Michael Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja == September == * [[4. september]] – [[Beyoncé Knowles]], ameerika poplaulja ([[Destiny's Child]]) *[[7. september]] – [[Darius Henderson]], Inglismaa jalgpallur * [[12. september]] – [[Jennifer Hudson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[16. september]] – [[Alexis Bledel]], USA näitleja * [[20. september]] – [[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur * [[21. september]] – [[Nicole Richie]] (Nicole Camille Escovedo) * [[23. september]] – [[Robert Doornbos]], hollandi vormelisõitja * [[26. september]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * [[26. september]] – [[Christina Milian]], USA laulja, näitleja * [[29. september]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja == Oktoober == * [[3. oktoober]] – [[Zlatan Ibrahimović]], [[Rootsi]] jalgpallur * [[5. oktoober]] – [[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Jelena Dementjeva]], vene tennisist * [[26. oktoober]] – [[Guy Sebastian]], Austraalia laulja. * [[28. oktoober]] – [[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur * [[29. oktoober]] – [[Amanda Beard]], USA ujuja * [[30. oktoober]] – [[Ivanka Trump]], USA ettevõtja, modell ja seltskonnadaam * [[31. oktoober]] – [[Frank Iero]], Ameerika Ühendriikide korvpallur == November == * [[11. november]] – [[Raphael Gualazzi]], Itaalia laulja * [[21. november]] – [[Mirko Põldma]], eesti jalgrattur * [[25. november]] – [[Barbara ja Jenna Bush]], president [[George W. Bush|George W. Bushi]] tütred * [[26. november]] – [[Natasha Bedingfield]], inglise laulja == Detsember == * [[2. detsember]] – [[Britney Spears]], USA laulja * [[3. detsember]] – [[David Villa Sánchez]], hispaania jalgpallur * [[10. detsember]] – [[Fábio Rochemback]], Brasiilia jalgpallur * [[11. detsember]] – [[Ly Lumiste]], eesti laulja * [[11. detsember]] – [[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur * 11. detsember – [[Mohamed Zidan]], Egiptuse jalgpallur * [[13. detsember]] – [[Amy Lee]], ameerika poplaulja ([[Evanescence]]) * [[18. detsember]] – [[Erkki Jallai]], eesti murdmaasuusataja * [[24. detsember]] – [[Dima Bilan]], karatšai päritolu Venemaa laulja p7gq9w9ukukeihg8z6cd7y7k7lmq5cn 0 680567 7194102 7193376 2026-07-17T07:11:51Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7194102 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1964]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1964}} == Jaanuar == * [[7. jaanuar]] – [[Nicolas Cage]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[12. jaanuar]] – [[Jeff Bezos]], Ameerika investor * [[18. jaanuar|17. jaanuar]] – [[Michelle Obama]], USA jurist ja aimekirjanik * [[20. jaanuar]] – [[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik == Veebruar == * [[4. veebruar]] – [[Steven Vanackere]], Belgia poliitik * [[6. veebruar]] – [[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik ja meediajuht * [[10. veebruar|11. veebruar]] – [[Sarah Palin]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[19. veebruar]] – [[Jennifer Doudna]], USA biokeemik ja geneetik * [[27. veebruar]] – [[Riina Roose]], eesti muusik == Märts == * [[10. märts]] – [[prints Edward, Edinburghi hertsog]], Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa prints * [[17. märts]] – [[Sulev Oll]], Eesti kirjanik * [[20. märts]] – [[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja * [[30. märts]] – [[Tracy Chapman]], Ameerika Ühendriikide muusik == Aprill == * [[4. aprill]] – [[David Cross]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 4. aprill – [[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik *4. aprill – [[Branco]], Brasiilia jalgpallur * [[6. aprill]] – [[Priit Pajusaar]], Eesti helilooja * [[7. aprill]] – [[Russell Crowe]], Uus-Meremaa näitleja * [[18. aprill]] – [[Niall Ferguson]], Suurbritannia ajaloolane * [[25. aprill]] – [[Hank Azaria]], ameerika näitleja == Mai == * [[12. mai]] – [[Julius Maada Bio]], Sierra Leone poliitik * [[22. mai]] – [[Riho Grünthal]], Soome keeleteadlane ja professor * [[25. mai]] – [[Ivan Bella]], Slovakkia lendur, Slovakkia esimene kosmonaut * [[26. mai]] – [[Lenny Kravitz]], USA muusik == Juuni == * [[3. juuni]] – [[Kerry King]], Ameerika Ühendriikide muusik * [[11. juuni]] – [[Jean Alesi]], Sitsiilia päritolu prantsuse võidusõitja * [[13. juuni]] – [[Šarūnas Marčiulionis]], Leedu korvpallur * [[15. juuni]] – [[Courteney Cox]], ameerika näitleja * 15. juuni – [[Michael Laudrup]], Taani jalgpallur * [[19. juuni]] – [[Boris Johnson]], Suurbritannia poliitik * [[22. juuni]] – [[Dan Brown]], Ameerika romaanikirjanik == Juuli == * [[16. juuli]] – [[Nino Burdžanadze]], Gruusia poliitik * [[24. juuli]] – [[Pedro Passos Coelho]], Portugali poliitik * [[25. juuli]] – [[Marika Padrik]], eesti eripedagoog ja logopeed * 25. juuli – [[Anne Applebaum]], Poola-USA ajakirjanik ja ajaloolane * [[26. juuli]] – [[Sandra Bullock]], USA filminäitleja * [[28. juuli]] – [[Lori Loughlin]], Ameerika näitleja == August == * [[3. august]] – [[Abhisit Vejjajiva]], Tai poliitik * [[7. august]] – [[Tom McGrath]], Ameerika animaator * [[8. august]] – [[Giuseppe Conte]], Itaalia jurist * [[12. august]] – [[Txiki Begiristain]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Hussain Shah]], Pakistani poksija * [[17. august]] – [[Jorginho]], brasiilia jalgpallur * [[18. august]] – [[Věra Jourová]], Tšehhi poliitik == September == * [[1. september]] – [[Petr Fiala]], Tšehhi politoloog ja poliitik * [[2. september]] – [[Keanu Reeves]], kanada näitleja * [[7. september]] – [[Eazy-E]], Ameerika Ühendriikide räppmuusik * [[16. september]] – [[Molly Shannon]], ameerika näitleja * [[25. september]] – [[Hannes Astok]], omavalitsustegelane * [[28. september]] – [[Kostadinka Kuneva]], Kreeka poliitik * [[30. september]] – [[Monica Bellucci]], itaalia näitleja == Oktoober == * [[13. oktoober]] – [[Christopher Judge]], ameerika näitleja * [[20. oktoober]] – [[Kamala Harris]], Ameerika Ühendriikide asepresident * [[24. oktoober]] – [[Ilijana Iotova]], Bulgaaria ajakirjanik ja poliitik * [[31. oktoober]] – [[Marco van Basten]], [[Holland]]i jalgpallur * 31. oktoober – [[Jüri Rute]], Eesti riigiteenistuja taustaga Euroopa Komisjoni ametnik == November == * [[2. november]] – [[Veiko Märka]], eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik * [[15. november]] – [[Tiit Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener * [[26. november]] – [[Vreni Schneider]], šveitsi mäesuusataja * [[28. november|27. november]] – [[Roberto Mancini]], itaalia jalgpallitreener == Detsember == * [[4. detsember]] – [[Sertab Erener]], türgi laulja * [[8. detsember]] – [[Teri Hatcher]], ameerika näitleja * [[13. detsember]] – [[Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik * [[16. detsember]] – [[Heike Drechsler]], saksa kergejõustiklane * [[19. detsember]] – [[Arvydas Sabonis]], leedu korvpallur j2scyd7thle1la59vf1cq076oa3c2bd 2 682281 7193830 7192957 2026-07-16T12:50:30Z Rulakarbes 164113 7193830 wikitext text/x-wiki Tegelen peamiselt keemiaga, Vikipeedias keemialaste artiklite loomise ja redigeerimisega. Olen siiamaani loonud järgnevad artiklid: 1. [[Sulfaatimine]], 2. [[Alginaadid]], 3. [[Osmiumtetraoksiid]], 4. [[Butüülliitium]], 5. [[Tropinoon]], 6. [[Tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]], 7. [[Sec-butüülliitium|''sec''-butüülliitium]], 8. [[Liitiumhüdriid]], 9. [[Agaroos]], 10. [[Dimetüülsulfoksiid]], 11. [[Desomorfiin]], 12. [[Dibutüültinaoksiid]], 13. [[Dimetüülformamiid]], 14. [[Fukoos]], 15. [[Liitiumkloriid]], 16. [[Podofüllotoksiin]], 17. [[Heksajodobenseen]], 18. [[Trifluorometaansulfoonhape]], 19. [[Võihape]], 20. [[Magneesiumhüdroksiid]], 21. [[Magneesiumoksiid]], 22. [[Ränitetrakloriid]], 23. [[Haworthi projektsioon]], 24. [[Galaktoosdiatsetoniid]], 25. [[Atsetoniid]], 26. [[Tert-butüüldimetüülsilüülkloriid|''tert''-butüüldimetüülsilüülkloriid]], 27. [[Kloraniil]], 28. [[Heksaklorotsükloheksa-2,5-dien-1-oon]], 29. [[Trietüülamiin]], 30. [[Baariumsulfaat]]. 74t1b0545xuhb2soxn4zetaex3cqt96 0 682761 7193965 7174988 2026-07-16T19:02:50Z Endel77 199104 kus ta 7193965 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Endel Põldsalu''' (sündinud [[18. august]]il [[1955]] [[Röa (Türi)|Röa]] külas [[Väätsa külanõukogu]]s) on Eesti [[Tõstesport|tõstja]] ja [[Jõutõstmine|jõutõstja]]. Ta on võitnud tõstmises veteranide vanusekategoorias kaks maailmameistrivõistluste medalit aastatel 2021<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri="International Masters Weightlifting Association" |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/1bbb6860-9a63-11ed-b64d-67a91607dd84.pdf}}</ref> ja 2024<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri="International Masters Weightlifting Association" |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/e40088c0-7656-11ef-999d-0b04fa556eb1.pdf}}</ref>. Euroopa meistrivõistlustelt on ta võitnud pronksmedali aastal 2019<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri="europeanmasterwl.com" |url=https://www.europeanmasterswl.com/uploads/4/8/1/8/4818560/2019_european_masters_rovaniemi_-_results__all_.pdf}}</ref>. == Elukäik == Ta õppis [[Väätsa]] 8-klassilises koolis aastatel 1962–1968 ja [[Lähte Ühisgümnaasium|Lähte keskkoolis]] 1969. aastal. Ta on lõpetanud Varal Kaarli 8-klassilise kooli 1971. aastal. Õppinud [[Raplamaa Rakenduslik Kolledž|Kehtna Näidissovhoostehnikumis]] 1972 aastal. [[Tartu Kunstikool|Tartu Kunstikoolis]] 1973–1979, kus omandas kunstilise kujunduse eriala. Tartu Avatud Ülikoolis sotsiaal- ja haridusteaduskonnas, kus ta sai 2015. aastal kutseõpetaja [[Bakalaureus|bakalaureusekraadi]].{{Lisa viide}} Läbinud Soomes abiõpetaja kursuse 2012. aastal ja massöörikursused 2019. aastal. Tema treeneriteks on olnud [[Kalev Pensa]], [[Rein Meister]], [[Endel Kaasik]], [[Taimu Viir]], [[Arne Heinlaid]] ja [[Tarmo Mitt]]. == Võistluste tulemused == === Tõstmine === {| class="wikitable" |+ Tõstespordi kolmevõistluse tulemused |- ! Koht !! Võistlus !! Kaalukat.(kg) !! Vanusekat. !! Surumine !! Rebimine !! Tõukamine !! Kogusumma !! Aasta |- | 1.|| Äksi k/n talispartakiaad || 56 || U16 || 37,5 || 40,0 || 50,0 || 127,5 || 1969 |- | 2. || Tartu rajooni kolhooside suvespartakiaad|| 67,5 || U16 || 47,5 || 50,0 || 60,0 || 157,5 || 1970 |- | 1. || Tartu "Jõud" || 60 || U16 || 50,0 || 55,0 || 62,5 || 167,5|| 1970 |- | 2. || Tartu rajooni k/n spartakiaad || 60 || U16 || 50,0 || 52,0 || 67,5 || 170,0 || 1970 |- | 1. || Tartu VS "Kalev" lahtine noorte võistlus || 64 || U16 || 57,5 || 62,5 || 75,0 || 195,0 || 1970 |- | 1. || Tartu rajooni koolinoorte meistrivõistlused || 64 || U16 || - || - || - || 190,0 || 1970 |- | 1. || VS "Jõud" spordikooli lahtised võistlused || 64 || U16 || - || - || - || 185,0 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte karikavõistlused<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pensa |eesnimi=Kalev |pealkiri=Tõstespordist Lõuna - Eestis läbi aegade |kirjastus=Tartu Maaspordi Liit |aasta=2004 |isbn=9949-10-597-8 |trükk= |koht=Tartu}}</ref>|| 64 || U16 || 55,0 || 62,5 || 77,5 || 195,0 || 1971 |- | 2. || Tartu VSÜ "Kalev" kontrollvõistlus || 67,5 || U16 || 55,0 || 62,5 || 77,0 || 192,5 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte meistrivõistlused || 64 || U16 || 57,5 || 62,5 || 77,5 || 197,5 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte karikavõistlused || 64 || U16 || -|| - || - || 195,0 || 1971 |- | 2. || VSÜ "Kalevi" noorte meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjueluensv19710513.2.34&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref>|| 60 || U16 || 55,0 || 55,0 || 80,0 || 190,0 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni koolinoorte meistrivõistlused || 67,5 || U16|| 65,0 || 77,5 || 92,5 || 235,0 || 1971 |} {| class="wikitable" |+ ! ! ! ! |- | | | | |- | | | | |- | | | | |} {| class="wikitable" |+ Tõstespordi kahevõistluse tulemused |- ! Koht !! Võistlus !! Kaalukat.(kg) !! Vanusekat. !! Rebimine !! Tõukamine !! Kogusumma !! Aasta |- | 1. || Kehtna NST III spartakiaad<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/ühistöö |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19721121.2.25&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref>|| 75 || - || 85,0 || 97,5 || 182,5 || 1972 |- | 1. || Tartu rajooni juunioride meistrivõistlused || 75 || - || 75,0 || 102,5 || 177,5 || 1972 |- | 3. || VSÜ "Kalev" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 72,5 || 100,0 || 172,5 || 1973 |- | 2. || VSÜ "Kalev" noorte meistrivõistlused || 67,5 || - || 72,5 || 100,0 || 172,5 || 1973 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus || 67,5 || - || 77,5 || 102,5 || 180,0 || 1973 |- | 4. || VS "Jõud" raskejõustiku spartakiaad<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 82,5 || 102,5 || 185,0 || 1973 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 87,5 || 120,0 || 207,5 || 1973 |- | 3. || "Tihemetsa Jaani kang"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/article/spordileht/1973/11/26/15}}</ref>|| 67,5 || - || 90,0 || 117,5 || 207,5 || 1973 |- | 1. || Jõgeva auhinna võistlus noortele || 67,5 || - || 85,0 || 100,0 || 195,0 || 1973 |- | 1. || EPA tõstevõistlused || 75 || - || 87,5 || 112,5 || 200,0 || 1973 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" raskejõustiku spartakiaad<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" Paide meistrivõistluste talispartakiaad || 75 || - || 85,0 || 110,0 || 195,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus || 67,5 || - || 90,0 || 107,5 || 197,5 || 1974 |- | 1. || Tartu rajooni karikavõistlused || 75 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1975 |- | 3. || EPA kontrollvõistlus || 75 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1975 |- | 1. || "Tihemetsa Jaani kang" || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || EPA lahtine tõstevõistlus || 75 || - || 95,0 || 125,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || VS "Jõud" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || EPA lahtine tõstevõistlus || 75 || - || 97,5 || 122,5 || 220,0 || 1975 |- | 1. || Tartu rajooni noorte ja juunioride meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75|| - || 95,0 || 120,0 || 215,0 || 1975 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside I raskejõustiku spartakiaad || 67,5 || - || 95,0 || 117,5 || 212,5 || 1975 |- | 3. || Eesti juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 87,5 || 110,0|| 197,5 || 1975 |- | 1. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused || 67,5 || - || 90,0 || 115,0 || 205,0 || 1975 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || 100,0 || 115,0 || 215.0 || 1975 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19750108.2.10&srpos=25&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Endel+P%c3%b5ldsalu------------}}</ref>|| 67,5 || - || 90,0 || 102,5 || 192,5 || 1975 |- | 2. || "Raske raud"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19790228.2.20&srpos=27&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Endel+P%c3%b5ldsalu-----}}</ref>|| 75 || - || 105,0 || 135,0 || 240,0 || 1976 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1976 |- | 2. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 130,0 || 235,0 || 1976 |- | 3. || Eesti NSV II sovhooside ja põllumajandus asutuste spartakiaad || 75 || - || 107,5 || 120,0 || 237,5 || 1976 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 97,5 || 120,0 || 217,5 || 1976 |- | 2. || VS "Jõud" sovhooside talispartakiaad || 75 || - || 97,5 || 120,0 || 217,5 || 1976 |- | 2. || Tartu rajooni karikavõistlus || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 107,5 || 137,5 || 245,0 || 1977 |- | 5. || VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 137,5 || 242,5 || 1977 |- | 2. || Tartu rajooni sovhooside ja kolhooside spartakiaad || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside III spartakiaad || 75 || - || 105,0 || 135,0 || 235,0 || 1977 |- | 3. || Türi "Lahtine põrand" || 75 || - || 110,0 || 135,0 || 245,0 || 1977 |- | 1. || Eesti noorsoo meistrivõistlused || 75 || - || 105,0 || 137,5 || 242,5 || 1977 |- | 2. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 102,5 || 130,0 || 232,5 || 1977 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 3. || Tartu rajooni sovhooside spartakiaad|| 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 6. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 92,5 || 115,0 || 207,5 || 1978 |- | 2. || Tartu rajooni karikavõistlused|| 75 || - || - || - || 242,5 || 1978 |- | 3. || VS "Jõud" meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 75 || - || 112,5 || 137,5 || - || 1978 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside IV spartakiaad|| 75 || - || - || - || 242,5 || 1978 |- | 3. ||Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 245,0 || 1978 |- | 2. || R. Västriku XVI meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 235,0 || 1978 |- | 3. || Tartu rajooni karikavõistlused|| 82,5 || - || - || - || 252,5 || 1979 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside V spartakiaad || 75 || - || - || - || 237,5 || 1979 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 102,5 || 142,5 || 245,0 || 1979 |- | 5. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 112,5 || 145,0 || 257,5 || 1979 |- | 9. || VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 135,0 || 245,0 || 1979 |- | 2. || VS "Jõud" sovhooside ja kolhooside talispartakiaad || 75 || - || - || - || 245,0 || 1979 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 110,0 || 145,0 || 255,0 || 1979 |- | 1. || R. Västriku XIX mälestusvõistlused || 75 || - || - || - || 245,0 || 1979 |- | 2. || Lehtse "Lahtine põrand"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=spordileht19790124.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA--}}</ref>|| 75 || - || 107,5 || 132,5 || 240,0 || 1979 |- | 2. || Tartu rajooni talispartakiaad || 82,5 || - || - || - || 247,5 || 1980 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 107,5 || 140,0 || 247,5 || 1980 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside VI spartakiaad|| 82,5 || - || - || - || 255,0 || 1980 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 115,0 || 155,0 || 270,0 || 1980 |- | 2. || Tartu KEK-i III auhinnavõistlus || 82,5 || - || - || - || 230,0 || 1980 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || - || 1980 |- | 1. || Eesti NSV VII sovhooside spartakiaad || 82,5 || - || - || - || 237,5 || 1981 |- | 10.|| VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || 235,0 || 1981 |- | 7. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || 235,0 || 1981 |- | 1. || Tartu rajooni individuaal meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 75,0 || 115,0 || 190,0 || 1986 |- | 3. || ESO "Jõud" Tartu RN talispartakiaad<ref name=":0" />|| 90 || - || 85,0 || 125,0 || 210,0 || 1986 |- | 3. || Eesti NSV XIII sovhooside spartakiaad || 90 || - || - || - || 220,0 || 1987 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 92,5 || 122,5 || 215,0 || 1987 |- | 7. || ESO "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 92,5 || 122,5 || 215,0 || 1987 |- | 3. || Tartu rajooni erisüsteemide spartakiaad<ref name=":0" />|| 90 || - || 85,0 || 115,0 || 200,0 || 1987 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside XIV spartakiaad || 90 || - || - || - || 220,0 || 1988 |- | 1. || Tartu rajooni erisüsteemide spartakiaad<ref name=":0" />|| 100 || - || 95,0 || 130,0 || 225,0 || 1988 |- | 1. || Eesti I Raskejõustikuspartakiaadi Lõuna -Eesti piirkonna võistlus<ref name=":0" />|| 100 || - || 105,0 || 145,0 || 250,0 || 1988 |- | 1. || Tartu rajooni individuaal meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 100 || - || 105,0 || 132,5 || 237,5 || 1988 |- | 1. || Eesti NSV kolhooside XV raskejõustiku spartakiaad || 100 || - || - || - || 230,0 || 1989 |- | 1. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 100 || - || - || - || 225,0 || 1989 |- | 7. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1989 |- | 3. || KSÜ "Kalev" meistrivõistlused || 90 || - || - || - || 227,5 || 1989 |- | 2. || Eesti NSV kolhooside spartakiaad || 100 || M35 || - || - || 225,0 || 1990 |- | 1. || Tartu rajooni Suurmeistrite auhinnavõistlus || 100 || M35 || 90,0 || 120,0 || 210,0 || 1990 |- | 2. || Tartumaa meistrivõistlused || 85 || M45 || - || - || 165,0 || 2000 |- | 2. || Ako Kaarti II mälestusvõistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa 2001 |url=https://vooremaa2001.tripod.com/vooremaa_06_12_2001.html }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>|| 85 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 2. || Aleksander Kase mälestusvõistlus || 85 || M45 || - || - || 195,0 || 2001 |- | 2. || Põhjamaade veteranide võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=sport.delfi.ee/artikkel |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/1407058/tosteveteranid-edukad-tamperes}}</ref>|| 85 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 3. || EMSL "Jõud" meistrivõistlused || 94 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 3. || S. Hallapi I mälestusvõistlus || 94 || M45 || - || - || 187,5 || 2001 |- | 11.|| Ako Kaarti mälestusvõistlus || 85 || M50 || - || - || 180,0 || 2005 |- | 2. || Tartu rajooni Suurmeistrite auhinnavõistlus || 94 || M50 || 65,0 || 100,0 || 165,0 || 2005 |- | 1. || Eesti veteranide meistrivõistlused || 94 || M55 || 72,0 || 100,0 || 172,0 || 2014 |- | 7. || Mati Kulmu VI mälestusvõistlused || 94 || M55 || 72,0 || 100,0 || 172,0 || 2014 |- | 6. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=International Masters Weightlifting Association |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/075be660-9a5e-11ed-b64d-67a91607dd84.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 70,0 || 95,0 || 165,0 |2015 |- | 3. || Eesti meistrivõistlused veteranidele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aravete kang |url=https://jarvasport.ee/bw_client_files/jarvasport/public/img/File/m_files_editor_files/2016_Aravete_kang_protokoll._pdf.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 67,0 || 93,0 || 160,0 || 2016 |- | 7. || XXIX Tartumaa Suurmeistrid || 94 || M60 || 67,0 || 105,0 || 172,0 || 2016 |- | 7. || V. Baškirovi V mälestusvõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Vladimir Baskirov |url=https://lsaf.lt/wp-content/uploads/2017/08/Tartu-Vladimir-Baskirovi-19.08.17.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 77,0 || 108,0 || 185,0 || 2017 |- | 1. || Eesti lahtised meistrivõistlused veteranidele || 94 || M60 || 73,0 || 100,0 || 173,0 || 2018 |- | 3. || Euroopa veteranide tõstevõistlused<ref name=":3" />|| 96 || M60 || 72,0 || 105,0 || 177,0 || 2019 |- | 1. || Eesti lahtised meistrivõistlused veteranidele || 96 || M60 || 75,0 || 102,0 || 177,0 || 2019 |- | 2. || Aravete kang || 96 || M60 || 75,0 || 102,0 || 177,0 || 2019 |- |1. |Heraklese klubi maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi maakonna võistlus |url=https://painonnosto.fi/herakleen-kuukausikisat-10-2020-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |68,0 |100,0 |168,0 |2020 |- |1. |Heraklese klubi maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi maakonna võistlus |url=https://painonnosto.fi/herakleen-kuukausikisat-07-2020-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |73,0 |90,0 |163,0 |2020 |- | 1. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref name=":1" />|| 96 || M65 || 74,0 || 95,0 || 169,0 || 2021 |- |4. |Lõuna - Soome maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõuna - Soome maakonna meistrivõistlused |url=https://tilasto.painonnosto.fi/lifter.php?lifter_id=2436}}</ref> |96 |M65 |72,0 |105,0 |177,0 |2021 |- |1. |Heraklese klubi meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi meistrivõistlused |url=https://painonnosto.fi/herakleen-mestaruuskilpailut-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |70,0 |90,0 |160,0 |2021 |- |2. |Soome veteranide tõstevõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlused |url=https://painonnosto.fi/masters-sm-kisat-kaynnistyivat-ennatystehtailulla/}}</ref> |96 |M65 |60,0 |85,0 |145,0 |2021 |- |2. |Soome veteranide tõstevõistlused |96 |M65 |68,0 |92,0 |160,0 |2022 |- |2. |Soome veteranide meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlus |url=https://painonnosto.fi/masters-sm-kilpailut-2023-rovaniemi-rore/}}</ref> |96 |M65 |70,0 |96,0 |166,0 |2023 |- | 3. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref name=":2" />|| 96 || M65 || 64,0 || 80,0 || 146,0 || 2024 |- |3. |Lõuna-Soome maakonna meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõuna - Soome maakonna tõstevõistlused |url=https://painonnosto.fi/etela-suomen-piirinmestaruuskilpailut-espoo-porpa/}}</ref> |96 |M65 |65,0 |85,0 |150,0 |2024 |- | 1. || Soome veteranide meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=soome veteranid |url=https://painonnosto.fi/grand-masters-50-85-v-sm-kilpailut-kouvola-kukisa/}}</ref>|| 96 || M65 || 66,0 || 85,0 || 151,0 || 2024 |- |2 |Grand Masters SM-kilpailut (yli 50-vuotiaat) 2026, Kouvola (KuKisa)<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlus |url=https://painonnosto.fi/grand-masters-sm-kilpailut-yli-50-vuotiaat-2026-kouvola-kukisa/|kuupäev=aprill 2026}}</ref> |94 |M70 |55,0 |74,0 |129,0 |2026 |} === Jõutõstmine === {| class="wikitable" |+ !Koht !Võistlus !Kaalukat. (kg) !Vanusekat. !Kükk !Lamades surumine !Jõutõmme !Kogusumma !Aasta |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (varustusega)<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=OPENIPF |url=https://www.openipf.org/u/endelpoldsalu}}</ref> |90 |M50 |170,0 |100,0 |185,0 |455,0 |2005 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2016 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/07/EMV2016_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |185,0 |107,0 |208,0 |500,0 |2016 |- |3. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (varustusega)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2016 (varustusega) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/05/EMV2016_jt_vet_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |180,0 |107,5 |202,5 |490,0 |2016 |- |3. |Eesti meistrivõistlused lamades surumises (varustusega)<ref name=":4" /> |93 |M60 | - |105,0 | - | - |2016 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2017 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/12/EMV2017_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |105 |M60 |187,5 |115,0 |212,5 |515,0 |2017 |- |3. |Eesti meistrivõistlused klassikalises lamades surumises<ref name=":4" /> |93 |M60 | - |112,5 | - | - |2017 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2018 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2018/12/EMV2018_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |200,0 |108,0 |210,0 |518,0 |2018 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2023 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/01/EMV2023_kj_Meeste-KEHAKAALUD.pdf}}</ref> |93 |M60 |175,0 |100,0 |210,5 |485,5 |2023 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmises (klassikaline)<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=EMV jõutõstmises 2025 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |vaadatud=2025-02-01 |arhiivimisaeg=2025-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250201090446/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> |93 |M70 |170,0 |90,0 |191,0 |451,0 |2025 |} == Rekordid == '''Tõstmine''' Soome rekordid M65 vanusekategoorias 96 kg kehakaalus: tõukamises 105 kg ja kogusummas 177 kg ( ''2.6.2021'' )<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome tõstespordi rekordid M65 |url=https://tilasto.painonnosto.fi/record_serie.php?age=65}}</ref>. '''Jõutõstmine''' Tema nimel on jõutõstmises 2024. aasta seisuga 8 Eesti rekordit veteranide vanusekategoorias. Aastal 2017 püstitas ta rekordi jõutõmbes saades tulemuseks 212,5 kg, kükis 187,5 kg ja kogusummas 515,0 kg. 2018. aastal püstitas ta rekordi kükis saades tulemuseks 200,0 kg M2 ning M3 vanusekategoorias, lamades surumises 108 kg ja kogusummas 518 kg. Aastal 2023 püstitas ta rekordi jõutõmbes tulemusega 210,5 kg.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti rekordid klassikalises jõutõstmises veteranide kategoorias 2024 |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/12/e_rek_kj_jt_vet_m_2024-1.pdf |vaadatud=2024-12-24 |arhiivimisaeg=2024-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241224145424/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/12/e_rek_kj_jt_vet_m_2024-1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2025 püstitas ta rekordi kükis 170,0 kg; jõutõmbes 191,0 kg ja kogusummas 451,0 kg M70 vusekategoorias. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti rekordid klassikalises jõutõstmises veteranide kategoorias 2025 |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |vaadatud=2025-02-01 |arhiivimisaeg=2025-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250201090446/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{JÄRJESTA:Põldsalu, Endel}} [[Kategooria:Eesti jõutõstjad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] <references /> == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-689 intervjuu Endel Põldsaluga] ETV saade "Prillitoos", 15. detsember 2024 * Arvo Uustalu. [https://www.ohtuleht.ee/1116722/tehke-jarele-kahekumneselt-tostis-pea-kohale-130-kilo-pool-sajandit-hiljem-108 "Tehke järele: kahekümneselt tõstis pea kohale 130 kilo, pool sajandit hiljem 108"] Õhtuleht, 20. oktoober 2024 * Miska Miettinen. „Eläkeläinen MM-mitalisti Endel Pöldsalu voi hyvin nostamalla rautaa”<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Eläkeläinen MM-mitalisti Endel Pöldsalu voi hyvin nostamalla rautaa" |url=https://www.orimattilansanomat.fi/urheilu/elakelainen-mmmitalisti-endel-poldsalu-voi-hyvin-nostamalla-rautaa-6.2.130087.6e8fc7da3d}}</ref> Orimattilan Sanomat, 14.01.2026 <references /> <references /> 1oxn5dn035rdkdd1hkxuwr89w268ptq 7193971 7193965 2026-07-16T19:13:08Z Endel77 199104 /* Jõutõstmine */ 7193971 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Endel Põldsalu''' (sündinud [[18. august]]il [[1955]] [[Röa (Türi)|Röa]] külas [[Väätsa külanõukogu]]s) on Eesti [[Tõstesport|tõstja]] ja [[Jõutõstmine|jõutõstja]]. Ta on võitnud tõstmises veteranide vanusekategoorias kaks maailmameistrivõistluste medalit aastatel 2021<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri="International Masters Weightlifting Association" |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/1bbb6860-9a63-11ed-b64d-67a91607dd84.pdf}}</ref> ja 2024<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri="International Masters Weightlifting Association" |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/e40088c0-7656-11ef-999d-0b04fa556eb1.pdf}}</ref>. Euroopa meistrivõistlustelt on ta võitnud pronksmedali aastal 2019<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri="europeanmasterwl.com" |url=https://www.europeanmasterswl.com/uploads/4/8/1/8/4818560/2019_european_masters_rovaniemi_-_results__all_.pdf}}</ref>. == Elukäik == Ta õppis [[Väätsa]] 8-klassilises koolis aastatel 1962–1968 ja [[Lähte Ühisgümnaasium|Lähte keskkoolis]] 1969. aastal. Ta on lõpetanud Varal Kaarli 8-klassilise kooli 1971. aastal. Õppinud [[Raplamaa Rakenduslik Kolledž|Kehtna Näidissovhoostehnikumis]] 1972 aastal. [[Tartu Kunstikool|Tartu Kunstikoolis]] 1973–1979, kus omandas kunstilise kujunduse eriala. Tartu Avatud Ülikoolis sotsiaal- ja haridusteaduskonnas, kus ta sai 2015. aastal kutseõpetaja [[Bakalaureus|bakalaureusekraadi]].{{Lisa viide}} Läbinud Soomes abiõpetaja kursuse 2012. aastal ja massöörikursused 2019. aastal. Tema treeneriteks on olnud [[Kalev Pensa]], [[Rein Meister]], [[Endel Kaasik]], [[Taimu Viir]], [[Arne Heinlaid]] ja [[Tarmo Mitt]]. == Võistluste tulemused == === Tõstmine === {| class="wikitable" |+ Tõstespordi kolmevõistluse tulemused |- ! Koht !! Võistlus !! Kaalukat.(kg) !! Vanusekat. !! Surumine !! Rebimine !! Tõukamine !! Kogusumma !! Aasta |- | 1.|| Äksi k/n talispartakiaad || 56 || U16 || 37,5 || 40,0 || 50,0 || 127,5 || 1969 |- | 2. || Tartu rajooni kolhooside suvespartakiaad|| 67,5 || U16 || 47,5 || 50,0 || 60,0 || 157,5 || 1970 |- | 1. || Tartu "Jõud" || 60 || U16 || 50,0 || 55,0 || 62,5 || 167,5|| 1970 |- | 2. || Tartu rajooni k/n spartakiaad || 60 || U16 || 50,0 || 52,0 || 67,5 || 170,0 || 1970 |- | 1. || Tartu VS "Kalev" lahtine noorte võistlus || 64 || U16 || 57,5 || 62,5 || 75,0 || 195,0 || 1970 |- | 1. || Tartu rajooni koolinoorte meistrivõistlused || 64 || U16 || - || - || - || 190,0 || 1970 |- | 1. || VS "Jõud" spordikooli lahtised võistlused || 64 || U16 || - || - || - || 185,0 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte karikavõistlused<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pensa |eesnimi=Kalev |pealkiri=Tõstespordist Lõuna - Eestis läbi aegade |kirjastus=Tartu Maaspordi Liit |aasta=2004 |isbn=9949-10-597-8 |trükk= |koht=Tartu}}</ref>|| 64 || U16 || 55,0 || 62,5 || 77,5 || 195,0 || 1971 |- | 2. || Tartu VSÜ "Kalev" kontrollvõistlus || 67,5 || U16 || 55,0 || 62,5 || 77,0 || 192,5 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte meistrivõistlused || 64 || U16 || 57,5 || 62,5 || 77,5 || 197,5 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte karikavõistlused || 64 || U16 || -|| - || - || 195,0 || 1971 |- | 2. || VSÜ "Kalevi" noorte meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjueluensv19710513.2.34&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref>|| 60 || U16 || 55,0 || 55,0 || 80,0 || 190,0 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni koolinoorte meistrivõistlused || 67,5 || U16|| 65,0 || 77,5 || 92,5 || 235,0 || 1971 |} {| class="wikitable" |+ ! ! ! ! |- | | | | |- | | | | |- | | | | |} {| class="wikitable" |+ Tõstespordi kahevõistluse tulemused |- ! Koht !! Võistlus !! Kaalukat.(kg) !! Vanusekat. !! Rebimine !! Tõukamine !! Kogusumma !! Aasta |- | 1. || Kehtna NST III spartakiaad<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/ühistöö |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19721121.2.25&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref>|| 75 || - || 85,0 || 97,5 || 182,5 || 1972 |- | 1. || Tartu rajooni juunioride meistrivõistlused || 75 || - || 75,0 || 102,5 || 177,5 || 1972 |- | 3. || VSÜ "Kalev" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 72,5 || 100,0 || 172,5 || 1973 |- | 2. || VSÜ "Kalev" noorte meistrivõistlused || 67,5 || - || 72,5 || 100,0 || 172,5 || 1973 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus || 67,5 || - || 77,5 || 102,5 || 180,0 || 1973 |- | 4. || VS "Jõud" raskejõustiku spartakiaad<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 82,5 || 102,5 || 185,0 || 1973 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 87,5 || 120,0 || 207,5 || 1973 |- | 3. || "Tihemetsa Jaani kang"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/article/spordileht/1973/11/26/15}}</ref>|| 67,5 || - || 90,0 || 117,5 || 207,5 || 1973 |- | 1. || Jõgeva auhinna võistlus noortele || 67,5 || - || 85,0 || 100,0 || 195,0 || 1973 |- | 1. || EPA tõstevõistlused || 75 || - || 87,5 || 112,5 || 200,0 || 1973 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" raskejõustiku spartakiaad<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" Paide meistrivõistluste talispartakiaad || 75 || - || 85,0 || 110,0 || 195,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus || 67,5 || - || 90,0 || 107,5 || 197,5 || 1974 |- | 1. || Tartu rajooni karikavõistlused || 75 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1975 |- | 3. || EPA kontrollvõistlus || 75 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1975 |- | 1. || "Tihemetsa Jaani kang" || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || EPA lahtine tõstevõistlus || 75 || - || 95,0 || 125,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || VS "Jõud" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || EPA lahtine tõstevõistlus || 75 || - || 97,5 || 122,5 || 220,0 || 1975 |- | 1. || Tartu rajooni noorte ja juunioride meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75|| - || 95,0 || 120,0 || 215,0 || 1975 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside I raskejõustiku spartakiaad || 67,5 || - || 95,0 || 117,5 || 212,5 || 1975 |- | 3. || Eesti juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 87,5 || 110,0|| 197,5 || 1975 |- | 1. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused || 67,5 || - || 90,0 || 115,0 || 205,0 || 1975 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || 100,0 || 115,0 || 215.0 || 1975 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19750108.2.10&srpos=25&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Endel+P%c3%b5ldsalu------------}}</ref>|| 67,5 || - || 90,0 || 102,5 || 192,5 || 1975 |- | 2. || "Raske raud"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19790228.2.20&srpos=27&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Endel+P%c3%b5ldsalu-----}}</ref>|| 75 || - || 105,0 || 135,0 || 240,0 || 1976 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1976 |- | 2. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 130,0 || 235,0 || 1976 |- | 3. || Eesti NSV II sovhooside ja põllumajandus asutuste spartakiaad || 75 || - || 107,5 || 120,0 || 237,5 || 1976 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 97,5 || 120,0 || 217,5 || 1976 |- | 2. || VS "Jõud" sovhooside talispartakiaad || 75 || - || 97,5 || 120,0 || 217,5 || 1976 |- | 2. || Tartu rajooni karikavõistlus || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 107,5 || 137,5 || 245,0 || 1977 |- | 5. || VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 137,5 || 242,5 || 1977 |- | 2. || Tartu rajooni sovhooside ja kolhooside spartakiaad || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside III spartakiaad || 75 || - || 105,0 || 135,0 || 235,0 || 1977 |- | 3. || Türi "Lahtine põrand" || 75 || - || 110,0 || 135,0 || 245,0 || 1977 |- | 1. || Eesti noorsoo meistrivõistlused || 75 || - || 105,0 || 137,5 || 242,5 || 1977 |- | 2. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 102,5 || 130,0 || 232,5 || 1977 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 3. || Tartu rajooni sovhooside spartakiaad|| 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 6. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 92,5 || 115,0 || 207,5 || 1978 |- | 2. || Tartu rajooni karikavõistlused|| 75 || - || - || - || 242,5 || 1978 |- | 3. || VS "Jõud" meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 75 || - || 112,5 || 137,5 || - || 1978 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside IV spartakiaad|| 75 || - || - || - || 242,5 || 1978 |- | 3. ||Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 245,0 || 1978 |- | 2. || R. Västriku XVI meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 235,0 || 1978 |- | 3. || Tartu rajooni karikavõistlused|| 82,5 || - || - || - || 252,5 || 1979 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside V spartakiaad || 75 || - || - || - || 237,5 || 1979 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 102,5 || 142,5 || 245,0 || 1979 |- | 5. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 112,5 || 145,0 || 257,5 || 1979 |- | 9. || VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 135,0 || 245,0 || 1979 |- | 2. || VS "Jõud" sovhooside ja kolhooside talispartakiaad || 75 || - || - || - || 245,0 || 1979 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 110,0 || 145,0 || 255,0 || 1979 |- | 1. || R. Västriku XIX mälestusvõistlused || 75 || - || - || - || 245,0 || 1979 |- | 2. || Lehtse "Lahtine põrand"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=spordileht19790124.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA--}}</ref>|| 75 || - || 107,5 || 132,5 || 240,0 || 1979 |- | 2. || Tartu rajooni talispartakiaad || 82,5 || - || - || - || 247,5 || 1980 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 107,5 || 140,0 || 247,5 || 1980 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside VI spartakiaad|| 82,5 || - || - || - || 255,0 || 1980 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 115,0 || 155,0 || 270,0 || 1980 |- | 2. || Tartu KEK-i III auhinnavõistlus || 82,5 || - || - || - || 230,0 || 1980 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || - || 1980 |- | 1. || Eesti NSV VII sovhooside spartakiaad || 82,5 || - || - || - || 237,5 || 1981 |- | 10.|| VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || 235,0 || 1981 |- | 7. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || 235,0 || 1981 |- | 1. || Tartu rajooni individuaal meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 75,0 || 115,0 || 190,0 || 1986 |- | 3. || ESO "Jõud" Tartu RN talispartakiaad<ref name=":0" />|| 90 || - || 85,0 || 125,0 || 210,0 || 1986 |- | 3. || Eesti NSV XIII sovhooside spartakiaad || 90 || - || - || - || 220,0 || 1987 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 92,5 || 122,5 || 215,0 || 1987 |- | 7. || ESO "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 92,5 || 122,5 || 215,0 || 1987 |- | 3. || Tartu rajooni erisüsteemide spartakiaad<ref name=":0" />|| 90 || - || 85,0 || 115,0 || 200,0 || 1987 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside XIV spartakiaad || 90 || - || - || - || 220,0 || 1988 |- | 1. || Tartu rajooni erisüsteemide spartakiaad<ref name=":0" />|| 100 || - || 95,0 || 130,0 || 225,0 || 1988 |- | 1. || Eesti I Raskejõustikuspartakiaadi Lõuna -Eesti piirkonna võistlus<ref name=":0" />|| 100 || - || 105,0 || 145,0 || 250,0 || 1988 |- | 1. || Tartu rajooni individuaal meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 100 || - || 105,0 || 132,5 || 237,5 || 1988 |- | 1. || Eesti NSV kolhooside XV raskejõustiku spartakiaad || 100 || - || - || - || 230,0 || 1989 |- | 1. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 100 || - || - || - || 225,0 || 1989 |- | 7. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1989 |- | 3. || KSÜ "Kalev" meistrivõistlused || 90 || - || - || - || 227,5 || 1989 |- | 2. || Eesti NSV kolhooside spartakiaad || 100 || M35 || - || - || 225,0 || 1990 |- | 1. || Tartu rajooni Suurmeistrite auhinnavõistlus || 100 || M35 || 90,0 || 120,0 || 210,0 || 1990 |- | 2. || Tartumaa meistrivõistlused || 85 || M45 || - || - || 165,0 || 2000 |- | 2. || Ako Kaarti II mälestusvõistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa 2001 |url=https://vooremaa2001.tripod.com/vooremaa_06_12_2001.html }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>|| 85 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 2. || Aleksander Kase mälestusvõistlus || 85 || M45 || - || - || 195,0 || 2001 |- | 2. || Põhjamaade veteranide võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=sport.delfi.ee/artikkel |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/1407058/tosteveteranid-edukad-tamperes}}</ref>|| 85 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 3. || EMSL "Jõud" meistrivõistlused || 94 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 3. || S. Hallapi I mälestusvõistlus || 94 || M45 || - || - || 187,5 || 2001 |- | 11.|| Ako Kaarti mälestusvõistlus || 85 || M50 || - || - || 180,0 || 2005 |- | 2. || Tartu rajooni Suurmeistrite auhinnavõistlus || 94 || M50 || 65,0 || 100,0 || 165,0 || 2005 |- | 1. || Eesti veteranide meistrivõistlused || 94 || M55 || 72,0 || 100,0 || 172,0 || 2014 |- | 7. || Mati Kulmu VI mälestusvõistlused || 94 || M55 || 72,0 || 100,0 || 172,0 || 2014 |- | 6. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=International Masters Weightlifting Association |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/075be660-9a5e-11ed-b64d-67a91607dd84.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 70,0 || 95,0 || 165,0 |2015 |- | 3. || Eesti meistrivõistlused veteranidele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aravete kang |url=https://jarvasport.ee/bw_client_files/jarvasport/public/img/File/m_files_editor_files/2016_Aravete_kang_protokoll._pdf.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 67,0 || 93,0 || 160,0 || 2016 |- | 7. || XXIX Tartumaa Suurmeistrid || 94 || M60 || 67,0 || 105,0 || 172,0 || 2016 |- | 7. || V. Baškirovi V mälestusvõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Vladimir Baskirov |url=https://lsaf.lt/wp-content/uploads/2017/08/Tartu-Vladimir-Baskirovi-19.08.17.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 77,0 || 108,0 || 185,0 || 2017 |- | 1. || Eesti lahtised meistrivõistlused veteranidele || 94 || M60 || 73,0 || 100,0 || 173,0 || 2018 |- | 3. || Euroopa veteranide tõstevõistlused<ref name=":3" />|| 96 || M60 || 72,0 || 105,0 || 177,0 || 2019 |- | 1. || Eesti lahtised meistrivõistlused veteranidele || 96 || M60 || 75,0 || 102,0 || 177,0 || 2019 |- | 2. || Aravete kang || 96 || M60 || 75,0 || 102,0 || 177,0 || 2019 |- |1. |Heraklese klubi maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi maakonna võistlus |url=https://painonnosto.fi/herakleen-kuukausikisat-10-2020-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |68,0 |100,0 |168,0 |2020 |- |1. |Heraklese klubi maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi maakonna võistlus |url=https://painonnosto.fi/herakleen-kuukausikisat-07-2020-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |73,0 |90,0 |163,0 |2020 |- | 1. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref name=":1" />|| 96 || M65 || 74,0 || 95,0 || 169,0 || 2021 |- |4. |Lõuna - Soome maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõuna - Soome maakonna meistrivõistlused |url=https://tilasto.painonnosto.fi/lifter.php?lifter_id=2436}}</ref> |96 |M65 |72,0 |105,0 |177,0 |2021 |- |1. |Heraklese klubi meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi meistrivõistlused |url=https://painonnosto.fi/herakleen-mestaruuskilpailut-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |70,0 |90,0 |160,0 |2021 |- |2. |Soome veteranide tõstevõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlused |url=https://painonnosto.fi/masters-sm-kisat-kaynnistyivat-ennatystehtailulla/}}</ref> |96 |M65 |60,0 |85,0 |145,0 |2021 |- |2. |Soome veteranide tõstevõistlused |96 |M65 |68,0 |92,0 |160,0 |2022 |- |2. |Soome veteranide meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlus |url=https://painonnosto.fi/masters-sm-kilpailut-2023-rovaniemi-rore/}}</ref> |96 |M65 |70,0 |96,0 |166,0 |2023 |- | 3. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref name=":2" />|| 96 || M65 || 64,0 || 80,0 || 146,0 || 2024 |- |3. |Lõuna-Soome maakonna meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõuna - Soome maakonna tõstevõistlused |url=https://painonnosto.fi/etela-suomen-piirinmestaruuskilpailut-espoo-porpa/}}</ref> |96 |M65 |65,0 |85,0 |150,0 |2024 |- | 1. || Soome veteranide meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=soome veteranid |url=https://painonnosto.fi/grand-masters-50-85-v-sm-kilpailut-kouvola-kukisa/}}</ref>|| 96 || M65 || 66,0 || 85,0 || 151,0 || 2024 |- |2 |Grand Masters SM-kilpailut (yli 50-vuotiaat) 2026, Kouvola (KuKisa)<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlus |url=https://painonnosto.fi/grand-masters-sm-kilpailut-yli-50-vuotiaat-2026-kouvola-kukisa/|kuupäev=aprill 2026}}</ref> |94 |M70 |55,0 |74,0 |129,0 |2026 |} === Jõutõstmine === {| class="wikitable" |+ !Koht !Võistlus !Kaalukat. (kg) !Vanusekat. !Kükk !Lamades surumine !Jõutõmme !Kogusumma !Aasta |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (varustusega)<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=OPENIPF |url=https://www.openipf.org/u/endelpoldsalu}}</ref> |90 |M50 |170,0 |100,0 |185,0 |455,0 |2005 |- |2. |Tartumaa klassikalise jõutõstmise meistrivõistlustel |93 |M60 |170,0 |105,0 |192,5 |467,5 |2015 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2016 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/07/EMV2016_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |185,0 |107,0 |208,0 |500,0 |2016 |- |3. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (varustusega)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2016 (varustusega) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/05/EMV2016_jt_vet_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |180,0 |107,5 |202,5 |490,0 |2016 |- |3. |Eesti meistrivõistlused lamades surumises (varustusega)<ref name=":4" /> |93 |M60 | - |105,0 | - | - |2016 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2017 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/12/EMV2017_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |105 |M60 |187,5 |115,0 |212,5 |515,0 |2017 |- |3. |Eesti meistrivõistlused klassikalises lamades surumises<ref name=":4" /> |93 |M60 | - |112,5 | - | - |2017 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2018 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2018/12/EMV2018_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |200,0 |108,0 |210,0 |518,0 |2018 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2023 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/01/EMV2023_kj_Meeste-KEHAKAALUD.pdf}}</ref> |93 |M60 |175,0 |100,0 |210,5 |485,5 |2023 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmises (klassikaline)<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=EMV jõutõstmises 2025 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |vaadatud=2025-02-01 |arhiivimisaeg=2025-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250201090446/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> |93 |M70 |170,0 |90,0 |191,0 |451,0 |2025 |} == Rekordid == '''Tõstmine''' Soome rekordid M65 vanusekategoorias 96 kg kehakaalus: tõukamises 105 kg ja kogusummas 177 kg ( ''2.6.2021'' )<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome tõstespordi rekordid M65 |url=https://tilasto.painonnosto.fi/record_serie.php?age=65}}</ref>. '''Jõutõstmine''' Tema nimel on jõutõstmises 2024. aasta seisuga 8 Eesti rekordit veteranide vanusekategoorias. Aastal 2017 püstitas ta rekordi jõutõmbes saades tulemuseks 212,5 kg, kükis 187,5 kg ja kogusummas 515,0 kg. 2018. aastal püstitas ta rekordi kükis saades tulemuseks 200,0 kg M2 ning M3 vanusekategoorias, lamades surumises 108 kg ja kogusummas 518 kg. Aastal 2023 püstitas ta rekordi jõutõmbes tulemusega 210,5 kg.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti rekordid klassikalises jõutõstmises veteranide kategoorias 2024 |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/12/e_rek_kj_jt_vet_m_2024-1.pdf |vaadatud=2024-12-24 |arhiivimisaeg=2024-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241224145424/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/12/e_rek_kj_jt_vet_m_2024-1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2025 püstitas ta rekordi kükis 170,0 kg; jõutõmbes 191,0 kg ja kogusummas 451,0 kg M70 vusekategoorias. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti rekordid klassikalises jõutõstmises veteranide kategoorias 2025 |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |vaadatud=2025-02-01 |arhiivimisaeg=2025-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250201090446/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{JÄRJESTA:Põldsalu, Endel}} [[Kategooria:Eesti jõutõstjad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] <references /> == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-689 intervjuu Endel Põldsaluga] ETV saade "Prillitoos", 15. detsember 2024 * Arvo Uustalu. [https://www.ohtuleht.ee/1116722/tehke-jarele-kahekumneselt-tostis-pea-kohale-130-kilo-pool-sajandit-hiljem-108 "Tehke järele: kahekümneselt tõstis pea kohale 130 kilo, pool sajandit hiljem 108"] Õhtuleht, 20. oktoober 2024 * Miska Miettinen. „Eläkeläinen MM-mitalisti Endel Pöldsalu voi hyvin nostamalla rautaa”<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Eläkeläinen MM-mitalisti Endel Pöldsalu voi hyvin nostamalla rautaa" |url=https://www.orimattilansanomat.fi/urheilu/elakelainen-mmmitalisti-endel-poldsalu-voi-hyvin-nostamalla-rautaa-6.2.130087.6e8fc7da3d}}</ref> Orimattilan Sanomat, 14.01.2026 <references /> <references /> pdb23a9k3et148svafx07e6kplwu7fz 7193973 7193971 2026-07-16T19:21:44Z Endel77 199104 /* Jõutõstmine */ 7193973 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Endel Põldsalu''' (sündinud [[18. august]]il [[1955]] [[Röa (Türi)|Röa]] külas [[Väätsa külanõukogu]]s) on Eesti [[Tõstesport|tõstja]] ja [[Jõutõstmine|jõutõstja]]. Ta on võitnud tõstmises veteranide vanusekategoorias kaks maailmameistrivõistluste medalit aastatel 2021<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri="International Masters Weightlifting Association" |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/1bbb6860-9a63-11ed-b64d-67a91607dd84.pdf}}</ref> ja 2024<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri="International Masters Weightlifting Association" |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/e40088c0-7656-11ef-999d-0b04fa556eb1.pdf}}</ref>. Euroopa meistrivõistlustelt on ta võitnud pronksmedali aastal 2019<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri="europeanmasterwl.com" |url=https://www.europeanmasterswl.com/uploads/4/8/1/8/4818560/2019_european_masters_rovaniemi_-_results__all_.pdf}}</ref>. == Elukäik == Ta õppis [[Väätsa]] 8-klassilises koolis aastatel 1962–1968 ja [[Lähte Ühisgümnaasium|Lähte keskkoolis]] 1969. aastal. Ta on lõpetanud Varal Kaarli 8-klassilise kooli 1971. aastal. Õppinud [[Raplamaa Rakenduslik Kolledž|Kehtna Näidissovhoostehnikumis]] 1972 aastal. [[Tartu Kunstikool|Tartu Kunstikoolis]] 1973–1979, kus omandas kunstilise kujunduse eriala. Tartu Avatud Ülikoolis sotsiaal- ja haridusteaduskonnas, kus ta sai 2015. aastal kutseõpetaja [[Bakalaureus|bakalaureusekraadi]].{{Lisa viide}} Läbinud Soomes abiõpetaja kursuse 2012. aastal ja massöörikursused 2019. aastal. Tema treeneriteks on olnud [[Kalev Pensa]], [[Rein Meister]], [[Endel Kaasik]], [[Taimu Viir]], [[Arne Heinlaid]] ja [[Tarmo Mitt]]. == Võistluste tulemused == === Tõstmine === {| class="wikitable" |+ Tõstespordi kolmevõistluse tulemused |- ! Koht !! Võistlus !! Kaalukat.(kg) !! Vanusekat. !! Surumine !! Rebimine !! Tõukamine !! Kogusumma !! Aasta |- | 1.|| Äksi k/n talispartakiaad || 56 || U16 || 37,5 || 40,0 || 50,0 || 127,5 || 1969 |- | 2. || Tartu rajooni kolhooside suvespartakiaad|| 67,5 || U16 || 47,5 || 50,0 || 60,0 || 157,5 || 1970 |- | 1. || Tartu "Jõud" || 60 || U16 || 50,0 || 55,0 || 62,5 || 167,5|| 1970 |- | 2. || Tartu rajooni k/n spartakiaad || 60 || U16 || 50,0 || 52,0 || 67,5 || 170,0 || 1970 |- | 1. || Tartu VS "Kalev" lahtine noorte võistlus || 64 || U16 || 57,5 || 62,5 || 75,0 || 195,0 || 1970 |- | 1. || Tartu rajooni koolinoorte meistrivõistlused || 64 || U16 || - || - || - || 190,0 || 1970 |- | 1. || VS "Jõud" spordikooli lahtised võistlused || 64 || U16 || - || - || - || 185,0 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte karikavõistlused<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pensa |eesnimi=Kalev |pealkiri=Tõstespordist Lõuna - Eestis läbi aegade |kirjastus=Tartu Maaspordi Liit |aasta=2004 |isbn=9949-10-597-8 |trükk= |koht=Tartu}}</ref>|| 64 || U16 || 55,0 || 62,5 || 77,5 || 195,0 || 1971 |- | 2. || Tartu VSÜ "Kalev" kontrollvõistlus || 67,5 || U16 || 55,0 || 62,5 || 77,0 || 192,5 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte meistrivõistlused || 64 || U16 || 57,5 || 62,5 || 77,5 || 197,5 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni noorte karikavõistlused || 64 || U16 || -|| - || - || 195,0 || 1971 |- | 2. || VSÜ "Kalevi" noorte meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjueluensv19710513.2.34&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref>|| 60 || U16 || 55,0 || 55,0 || 80,0 || 190,0 || 1971 |- | 1. || Tartu rajooni koolinoorte meistrivõistlused || 67,5 || U16|| 65,0 || 77,5 || 92,5 || 235,0 || 1971 |} {| class="wikitable" |+ ! ! ! ! |- | | | | |- | | | | |- | | | | |} {| class="wikitable" |+ Tõstespordi kahevõistluse tulemused |- ! Koht !! Võistlus !! Kaalukat.(kg) !! Vanusekat. !! Rebimine !! Tõukamine !! Kogusumma !! Aasta |- | 1. || Kehtna NST III spartakiaad<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/ühistöö |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19721121.2.25&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref>|| 75 || - || 85,0 || 97,5 || 182,5 || 1972 |- | 1. || Tartu rajooni juunioride meistrivõistlused || 75 || - || 75,0 || 102,5 || 177,5 || 1972 |- | 3. || VSÜ "Kalev" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 72,5 || 100,0 || 172,5 || 1973 |- | 2. || VSÜ "Kalev" noorte meistrivõistlused || 67,5 || - || 72,5 || 100,0 || 172,5 || 1973 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus || 67,5 || - || 77,5 || 102,5 || 180,0 || 1973 |- | 4. || VS "Jõud" raskejõustiku spartakiaad<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 82,5 || 102,5 || 185,0 || 1973 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 87,5 || 120,0 || 207,5 || 1973 |- | 3. || "Tihemetsa Jaani kang"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/article/spordileht/1973/11/26/15}}</ref>|| 67,5 || - || 90,0 || 117,5 || 207,5 || 1973 |- | 1. || Jõgeva auhinna võistlus noortele || 67,5 || - || 85,0 || 100,0 || 195,0 || 1973 |- | 1. || EPA tõstevõistlused || 75 || - || 87,5 || 112,5 || 200,0 || 1973 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" raskejõustiku spartakiaad<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" Paide meistrivõistluste talispartakiaad || 75 || - || 85,0 || 110,0 || 195,0 || 1974 |- | 3. || VS "Jõud" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 90,0 || 110,0 || 200,0 || 1974 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus || 67,5 || - || 90,0 || 107,5 || 197,5 || 1974 |- | 1. || Tartu rajooni karikavõistlused || 75 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1975 |- | 3. || EPA kontrollvõistlus || 75 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1975 |- | 1. || "Tihemetsa Jaani kang" || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || EPA lahtine tõstevõistlus || 75 || - || 95,0 || 125,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || VS "Jõud" juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1975 |- | 1. || EPA lahtine tõstevõistlus || 75 || - || 97,5 || 122,5 || 220,0 || 1975 |- | 1. || Tartu rajooni noorte ja juunioride meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75|| - || 95,0 || 120,0 || 215,0 || 1975 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside I raskejõustiku spartakiaad || 67,5 || - || 95,0 || 117,5 || 212,5 || 1975 |- | 3. || Eesti juunioride meistrivõistlused || 67,5 || - || 87,5 || 110,0|| 197,5 || 1975 |- | 1. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused || 67,5 || - || 90,0 || 115,0 || 205,0 || 1975 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || 100,0 || 115,0 || 215.0 || 1975 |- | 1. || EPA kontrollvõistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19750108.2.10&srpos=25&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Endel+P%c3%b5ldsalu------------}}</ref>|| 67,5 || - || 90,0 || 102,5 || 192,5 || 1975 |- | 2. || "Raske raud"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19790228.2.20&srpos=27&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Endel+P%c3%b5ldsalu-----}}</ref>|| 75 || - || 105,0 || 135,0 || 240,0 || 1976 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused || 67,5 || - || 100,0 || 120,0 || 220,0 || 1976 |- | 2. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 130,0 || 235,0 || 1976 |- | 3. || Eesti NSV II sovhooside ja põllumajandus asutuste spartakiaad || 75 || - || 107,5 || 120,0 || 237,5 || 1976 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 97,5 || 120,0 || 217,5 || 1976 |- | 2. || VS "Jõud" sovhooside talispartakiaad || 75 || - || 97,5 || 120,0 || 217,5 || 1976 |- | 2. || Tartu rajooni karikavõistlus || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 107,5 || 137,5 || 245,0 || 1977 |- | 5. || VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 137,5 || 242,5 || 1977 |- | 2. || Tartu rajooni sovhooside ja kolhooside spartakiaad || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside III spartakiaad || 75 || - || 105,0 || 135,0 || 235,0 || 1977 |- | 3. || Türi "Lahtine põrand" || 75 || - || 110,0 || 135,0 || 245,0 || 1977 |- | 1. || Eesti noorsoo meistrivõistlused || 75 || - || 105,0 || 137,5 || 242,5 || 1977 |- | 2. || VS "Jõud" noorsoo meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 102,5 || 130,0 || 232,5 || 1977 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 3. || Tartu rajooni sovhooside spartakiaad|| 75 || - || - || - || 240,0 || 1977 |- | 6. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 67,5 || - || 92,5 || 115,0 || 207,5 || 1978 |- | 2. || Tartu rajooni karikavõistlused|| 75 || - || - || - || 242,5 || 1978 |- | 3. || VS "Jõud" meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 75 || - || 112,5 || 137,5 || - || 1978 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside IV spartakiaad|| 75 || - || - || - || 242,5 || 1978 |- | 3. ||Tartu rajooni meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 245,0 || 1978 |- | 2. || R. Västriku XVI meistrivõistlused || 75 || - || - || - || 235,0 || 1978 |- | 3. || Tartu rajooni karikavõistlused|| 82,5 || - || - || - || 252,5 || 1979 |- | 2. || Eesti NSV sovhooside V spartakiaad || 75 || - || - || - || 237,5 || 1979 |- | 3. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 102,5 || 142,5 || 245,0 || 1979 |- | 5. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 112,5 || 145,0 || 257,5 || 1979 |- | 9. || VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 75 || - || 105,0 || 135,0 || 245,0 || 1979 |- | 2. || VS "Jõud" sovhooside ja kolhooside talispartakiaad || 75 || - || - || - || 245,0 || 1979 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 110,0 || 145,0 || 255,0 || 1979 |- | 1. || R. Västriku XIX mälestusvõistlused || 75 || - || - || - || 245,0 || 1979 |- | 2. || Lehtse "Lahtine põrand"<ref>{{Netiviide |pealkiri=dea.digar.ee/spordileht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=spordileht19790124.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA--}}</ref>|| 75 || - || 107,5 || 132,5 || 240,0 || 1979 |- | 2. || Tartu rajooni talispartakiaad || 82,5 || - || - || - || 247,5 || 1980 |- | 2. || Tartu rajooni meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 107,5 || 140,0 || 247,5 || 1980 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside VI spartakiaad|| 82,5 || - || - || - || 255,0 || 1980 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 115,0 || 155,0 || 270,0 || 1980 |- | 2. || Tartu KEK-i III auhinnavõistlus || 82,5 || - || - || - || 230,0 || 1980 |- | 4. || Eesti meistrivõistlused üksiktõstetes<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || - || 1980 |- | 1. || Eesti NSV VII sovhooside spartakiaad || 82,5 || - || - || - || 237,5 || 1981 |- | 10.|| VS "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || 235,0 || 1981 |- | 7. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 82,5 || - || 102,5 || 132,5 || 235,0 || 1981 |- | 1. || Tartu rajooni individuaal meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 75,0 || 115,0 || 190,0 || 1986 |- | 3. || ESO "Jõud" Tartu RN talispartakiaad<ref name=":0" />|| 90 || - || 85,0 || 125,0 || 210,0 || 1986 |- | 3. || Eesti NSV XIII sovhooside spartakiaad || 90 || - || - || - || 220,0 || 1987 |- | 8. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 92,5 || 122,5 || 215,0 || 1987 |- | 7. || ESO "Jõud" meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 92,5 || 122,5 || 215,0 || 1987 |- | 3. || Tartu rajooni erisüsteemide spartakiaad<ref name=":0" />|| 90 || - || 85,0 || 115,0 || 200,0 || 1987 |- | 1. || Eesti NSV sovhooside XIV spartakiaad || 90 || - || - || - || 220,0 || 1988 |- | 1. || Tartu rajooni erisüsteemide spartakiaad<ref name=":0" />|| 100 || - || 95,0 || 130,0 || 225,0 || 1988 |- | 1. || Eesti I Raskejõustikuspartakiaadi Lõuna -Eesti piirkonna võistlus<ref name=":0" />|| 100 || - || 105,0 || 145,0 || 250,0 || 1988 |- | 1. || Tartu rajooni individuaal meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 100 || - || 105,0 || 132,5 || 237,5 || 1988 |- | 1. || Eesti NSV kolhooside XV raskejõustiku spartakiaad || 100 || - || - || - || 230,0 || 1989 |- | 1. || Tartu rajooni meistrivõistlused || 100 || - || - || - || 225,0 || 1989 |- | 7. || Eesti meistrivõistlused<ref name=":0" />|| 90 || - || 100,0 || 130,0 || 230,0 || 1989 |- | 3. || KSÜ "Kalev" meistrivõistlused || 90 || - || - || - || 227,5 || 1989 |- | 2. || Eesti NSV kolhooside spartakiaad || 100 || M35 || - || - || 225,0 || 1990 |- | 1. || Tartu rajooni Suurmeistrite auhinnavõistlus || 100 || M35 || 90,0 || 120,0 || 210,0 || 1990 |- | 2. || Tartumaa meistrivõistlused || 85 || M45 || - || - || 165,0 || 2000 |- | 2. || Ako Kaarti II mälestusvõistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa 2001 |url=https://vooremaa2001.tripod.com/vooremaa_06_12_2001.html }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>|| 85 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 2. || Aleksander Kase mälestusvõistlus || 85 || M45 || - || - || 195,0 || 2001 |- | 2. || Põhjamaade veteranide võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=sport.delfi.ee/artikkel |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/1407058/tosteveteranid-edukad-tamperes}}</ref>|| 85 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 3. || EMSL "Jõud" meistrivõistlused || 94 || M45 || - || - || 190,0 || 2001 |- | 3. || S. Hallapi I mälestusvõistlus || 94 || M45 || - || - || 187,5 || 2001 |- | 11.|| Ako Kaarti mälestusvõistlus || 85 || M50 || - || - || 180,0 || 2005 |- | 2. || Tartu rajooni Suurmeistrite auhinnavõistlus || 94 || M50 || 65,0 || 100,0 || 165,0 || 2005 |- | 1. || Eesti veteranide meistrivõistlused || 94 || M55 || 72,0 || 100,0 || 172,0 || 2014 |- | 7. || Mati Kulmu VI mälestusvõistlused || 94 || M55 || 72,0 || 100,0 || 172,0 || 2014 |- | 6. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=International Masters Weightlifting Association |url=https://www.imwla.com/uploads/b/aa1d4d00-83a5-11ed-a9ad-75c4490331f9/075be660-9a5e-11ed-b64d-67a91607dd84.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 70,0 || 95,0 || 165,0 |2015 |- | 3. || Eesti meistrivõistlused veteranidele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aravete kang |url=https://jarvasport.ee/bw_client_files/jarvasport/public/img/File/m_files_editor_files/2016_Aravete_kang_protokoll._pdf.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 67,0 || 93,0 || 160,0 || 2016 |- | 7. || XXIX Tartumaa Suurmeistrid || 94 || M60 || 67,0 || 105,0 || 172,0 || 2016 |- | 7. || V. Baškirovi V mälestusvõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Vladimir Baskirov |url=https://lsaf.lt/wp-content/uploads/2017/08/Tartu-Vladimir-Baskirovi-19.08.17.pdf}}</ref>|| 94 || M60 || 77,0 || 108,0 || 185,0 || 2017 |- | 1. || Eesti lahtised meistrivõistlused veteranidele || 94 || M60 || 73,0 || 100,0 || 173,0 || 2018 |- | 3. || Euroopa veteranide tõstevõistlused<ref name=":3" />|| 96 || M60 || 72,0 || 105,0 || 177,0 || 2019 |- | 1. || Eesti lahtised meistrivõistlused veteranidele || 96 || M60 || 75,0 || 102,0 || 177,0 || 2019 |- | 2. || Aravete kang || 96 || M60 || 75,0 || 102,0 || 177,0 || 2019 |- |1. |Heraklese klubi maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi maakonna võistlus |url=https://painonnosto.fi/herakleen-kuukausikisat-10-2020-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |68,0 |100,0 |168,0 |2020 |- |1. |Heraklese klubi maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi maakonna võistlus |url=https://painonnosto.fi/herakleen-kuukausikisat-07-2020-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |73,0 |90,0 |163,0 |2020 |- | 1. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref name=":1" />|| 96 || M65 || 74,0 || 95,0 || 169,0 || 2021 |- |4. |Lõuna - Soome maakonna võistlus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõuna - Soome maakonna meistrivõistlused |url=https://tilasto.painonnosto.fi/lifter.php?lifter_id=2436}}</ref> |96 |M65 |72,0 |105,0 |177,0 |2021 |- |1. |Heraklese klubi meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Herakles klubi meistrivõistlused |url=https://painonnosto.fi/herakleen-mestaruuskilpailut-helsinki/}}</ref> |96 |M65 |70,0 |90,0 |160,0 |2021 |- |2. |Soome veteranide tõstevõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlused |url=https://painonnosto.fi/masters-sm-kisat-kaynnistyivat-ennatystehtailulla/}}</ref> |96 |M65 |60,0 |85,0 |145,0 |2021 |- |2. |Soome veteranide tõstevõistlused |96 |M65 |68,0 |92,0 |160,0 |2022 |- |2. |Soome veteranide meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlus |url=https://painonnosto.fi/masters-sm-kilpailut-2023-rovaniemi-rore/}}</ref> |96 |M65 |70,0 |96,0 |166,0 |2023 |- | 3. || Maailma veteranide tõstevõistlused<ref name=":2" />|| 96 || M65 || 64,0 || 80,0 || 146,0 || 2024 |- |3. |Lõuna-Soome maakonna meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõuna - Soome maakonna tõstevõistlused |url=https://painonnosto.fi/etela-suomen-piirinmestaruuskilpailut-espoo-porpa/}}</ref> |96 |M65 |65,0 |85,0 |150,0 |2024 |- | 1. || Soome veteranide meistrivõistlused<ref>{{Netiviide |pealkiri=soome veteranid |url=https://painonnosto.fi/grand-masters-50-85-v-sm-kilpailut-kouvola-kukisa/}}</ref>|| 96 || M65 || 66,0 || 85,0 || 151,0 || 2024 |- |2 |Grand Masters SM-kilpailut (yli 50-vuotiaat) 2026, Kouvola (KuKisa)<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Soome veteranide tõstevõistlus |url=https://painonnosto.fi/grand-masters-sm-kilpailut-yli-50-vuotiaat-2026-kouvola-kukisa/|kuupäev=aprill 2026}}</ref> |94 |M70 |55,0 |74,0 |129,0 |2026 |} === Jõutõstmine === {| class="wikitable" |+ !Koht !Võistlus !Kaalukat. (kg) !Vanusekat. !Kükk !Lamades surumine !Jõutõmme !Kogusumma !Aasta |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmises (klassikaline) |82,5 |M40 | - | - | - |477,5 |2001 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (varustusega)<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=OPENIPF |url=https://www.openipf.org/u/endelpoldsalu}}</ref> |90 |M50 |170,0 |100,0 |185,0 |455,0 |2005 |- |2. |Tartumaa klassikalise jõutõstmise meistrivõistlustel |93 |M60 |170,0 |105,0 |192,5 |467,5 |2015 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2016 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/07/EMV2016_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |185,0 |107,0 |208,0 |500,0 |2016 |- |3. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (varustusega)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2016 (varustusega) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/05/EMV2016_jt_vet_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |180,0 |107,5 |202,5 |490,0 |2016 |- |3. |Eesti meistrivõistlused lamades surumises (varustusega)<ref name=":4" /> |93 |M60 | - |105,0 | - | - |2016 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2017 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2017/12/EMV2017_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |105 |M60 |187,5 |115,0 |212,5 |515,0 |2017 |- |3. |Eesti meistrivõistlused klassikalises lamades surumises<ref name=":4" /> |93 |M60 | - |112,5 | - | - |2017 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2018 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2018/12/EMV2018_kj_mehed_kaal.pdf}}</ref> |93 |M60 |200,0 |108,0 |210,0 |518,0 |2018 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmised (klassikaline)<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV jõutõstmises 2023 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/01/EMV2023_kj_Meeste-KEHAKAALUD.pdf}}</ref> |93 |M60 |175,0 |100,0 |210,5 |485,5 |2023 |- |1. |Eesti meistrivõistlused jõutõstmises (klassikaline)<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=EMV jõutõstmises 2025 (klassikaline) |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |vaadatud=2025-02-01 |arhiivimisaeg=2025-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250201090446/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> |93 |M70 |170,0 |90,0 |191,0 |451,0 |2025 |} == Rekordid == '''Tõstmine''' Soome rekordid M65 vanusekategoorias 96 kg kehakaalus: tõukamises 105 kg ja kogusummas 177 kg ( ''2.6.2021'' )<ref>{{Netiviide |pealkiri=Soome tõstespordi rekordid M65 |url=https://tilasto.painonnosto.fi/record_serie.php?age=65}}</ref>. '''Jõutõstmine''' Tema nimel on jõutõstmises 2024. aasta seisuga 8 Eesti rekordit veteranide vanusekategoorias. Aastal 2017 püstitas ta rekordi jõutõmbes saades tulemuseks 212,5 kg, kükis 187,5 kg ja kogusummas 515,0 kg. 2018. aastal püstitas ta rekordi kükis saades tulemuseks 200,0 kg M2 ning M3 vanusekategoorias, lamades surumises 108 kg ja kogusummas 518 kg. Aastal 2023 püstitas ta rekordi jõutõmbes tulemusega 210,5 kg.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti rekordid klassikalises jõutõstmises veteranide kategoorias 2024 |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/12/e_rek_kj_jt_vet_m_2024-1.pdf |vaadatud=2024-12-24 |arhiivimisaeg=2024-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241224145424/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2024/12/e_rek_kj_jt_vet_m_2024-1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2025 püstitas ta rekordi kükis 170,0 kg; jõutõmbes 191,0 kg ja kogusummas 451,0 kg M70 vusekategoorias. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti rekordid klassikalises jõutõstmises veteranide kategoorias 2025 |url=http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |vaadatud=2025-02-01 |arhiivimisaeg=2025-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250201090446/http://powerlifting.ee/wp-content/uploads/2025/01/e_rek_kj_jt_vet_m_2025.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{JÄRJESTA:Põldsalu, Endel}} [[Kategooria:Eesti jõutõstjad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] <references /> == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-689 intervjuu Endel Põldsaluga] ETV saade "Prillitoos", 15. detsember 2024 * Arvo Uustalu. [https://www.ohtuleht.ee/1116722/tehke-jarele-kahekumneselt-tostis-pea-kohale-130-kilo-pool-sajandit-hiljem-108 "Tehke järele: kahekümneselt tõstis pea kohale 130 kilo, pool sajandit hiljem 108"] Õhtuleht, 20. oktoober 2024 * Miska Miettinen. „Eläkeläinen MM-mitalisti Endel Pöldsalu voi hyvin nostamalla rautaa”<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Eläkeläinen MM-mitalisti Endel Pöldsalu voi hyvin nostamalla rautaa" |url=https://www.orimattilansanomat.fi/urheilu/elakelainen-mmmitalisti-endel-poldsalu-voi-hyvin-nostamalla-rautaa-6.2.130087.6e8fc7da3d}}</ref> Orimattilan Sanomat, 14.01.2026 <references /> <references /> 0au7t7fk6tp9nii8o5sx6lr4wejebqn 0 683843 7194030 6996745 2026-07-16T22:26:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194030 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Karwia | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Karwia | nimi2_keel = kašuubi | nimi2 = Karwiô | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Karwen | pilt = Karwia, kościół parafialny (HB1).jpg | pildiallkiri = Padova Püha Antoniuse kirik Karwias | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 960 (31.12.2021) | asendikaart = Poola }} '''Karwia''' ([[kašuubi keel]]es ''Karwiô'', [[saksa keel]]es ''Karwen'') on küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pucki maakond|Pucki maakonnas]] [[Władysławowo vald|Władysławowo vallas]]. Karwia asub [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul ajaloolises [[Kaszuby]] piirkonnas, [[Władysławowo]]st ligikaudu 13 km lääneloodes. Karwia on suvituskoht, seal on umbes 3 km pikkune lai liivarand. Karwiat on esmamainitud [[1274]]. aastal. [[1963]]–[[1972]] oli Karwia [[Jastrzębia Góra]] osa, [[1973]]–[[2014]] [[Władysławowo]] linna koosseisus. Alates [[2015]]. aastast on Karwia taas iseseisev küla.<ref>[https://web.archive.org/web/20241204065606/https://karwiarybka.pl/karwia-morze-batyckie/ Krótka historia Karwi] Karwia Rybka. Vaadatud 3. novembril 2024</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna külad]] jmhluc9arooxqqj7dumjm79v6xr2lm9 0 687795 7194035 6890247 2026-07-16T22:35:11Z Sumo tomus 233342 7194035 wikitext text/x-wiki [[Fail:Georg Georgiev (43NS).png|pisi|Georg Georgiev] (2014)] '''Georg Danielov Georgiev''' ([[bulgaaria keel]]es ''Георг Даниелов Георгиев''; sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1991]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik, erakonna ''GERB'' liige. Ta on [[16. jaanuar]]ist [[2025]] [[Bulgaaria välisminister]]. Ta on lõpetanud [[Sofia Ülikool]]i politoloogina. Ta oli Bulgaaria parlamendi liige aastatel 2014–2017, lühidalt aastal 2021 ja aastatel 2022–2025. Lisaks oli ta aastatel 2017–2021 Bulgaaria asevälisminister. {{JÄRJESTA:Georgiev, Georg}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaaria välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] bnvshlc2zit9a37w8ejlmiohkox4cdy 7194036 7194035 2026-07-16T22:35:35Z Sumo tomus 233342 7194036 wikitext text/x-wiki [[Fail:Georg Georgiev (43NS).png|pisi|Georg Georgiev (2014)]] '''Georg Danielov Georgiev''' ([[bulgaaria keel]]es ''Георг Даниелов Георгиев''; sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1991]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik, erakonna ''GERB'' liige. Ta on [[16. jaanuar]]ist [[2025]] [[Bulgaaria välisminister]]. Ta on lõpetanud [[Sofia Ülikool]]i politoloogina. Ta oli Bulgaaria parlamendi liige aastatel 2014–2017, lühidalt aastal 2021 ja aastatel 2022–2025. Lisaks oli ta aastatel 2017–2021 Bulgaaria asevälisminister. {{JÄRJESTA:Georgiev, Georg}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaaria välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] t4cke9c491e92erofige6hejthtnyyu 0 691128 7193984 7182807 2026-07-16T20:13:29Z Tabilay 213755 /* Professionaalne karjäär */ 7193984 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alex Eala (2024 US Open) 02 (cropped).jpg|pisi|Eala 2024. aasta US Openil]] '''Alexandra "Alex" Maniego Eala''' (sündinud 23. mai 2005) on Filipiinide professionaalne tennisist. Ta saavutas oma karjääri kõrgeima üksikmängu edetabelikoha, '''maailma 29.''' märtsis 2026. Noorteklassis oli ta ITF maailma edetabelis kõrgeimal kohal 2. Ta võitis '''2022. aasta USA lahtiste tüdrukute üksikmängu tiitli''', mis oli Filipiinide esimene juunioride suure slämmi üksikmängu võit.<ref>{{cite web|last=Dioquino|first=Delphin|date=September 11, 2022|title=History for PH as Alex Eala captures US Open girls' singles crown|url=https://www.rappler.com/sports/final-results-alex-eala-lucie-havlickova-us-open-september-10-2022/|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20241112124732/https://www.rappler.com/sports/final-results-alex-eala-lucie-havlickova-us-open-september-10-2022/|archive-date=November 12, 2024|access-date=August 27, 2025|website=Rappler}}</ref> == Professionaalne karjäär == Ta muutus professionaaliks 2020. aastal.<ref name="Rappler2020">{{cite news |last=Go |first=Beatrice |date=5. märts 2020 |title=Alex Eala jõuab Tuneesia profiturniiri teise ringi |url=https://www.rappler.com/sports/253498-alex-eala-advances-2nd-round-tunisia-pro-tournament/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220805140546/https://www.rappler.com/sports/253498-alex-eala-advances-2nd-round-tunisia-pro-tournament/ |archive-date=5. august 2022 |access-date=31. august 2025 |work=Rappler}}</ref> Ta võitis oma esimese profitiitli Hispaanias 2021. aastal,<ref>{{cite web |date=5. jaanuar 2021 |title=Eala, 15, pälvib Nádali kiituse pärast esimese ITF-i profitiitli võitmist |url=https://www.itftennis.com/en/news-and-media/articles/eala-15-earns-praise-from-nadal-after-winning-first-itf-pro-title/ |access-date=12. jaanuar 2026 |publisher=ITF Tennis}}</ref> millele järgnes teine tiitel Tais 2022. aastal.<ref>{{cite news |last=Javier |first=Nikole |date=31. jaanuar 2023 |title=Alex Eala langeb välja Thailand Openilt |url=https://mb.com.ph/2023/01/31/alex-eala-crashes-out-of-thailand-open/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20230131093722/https://mb.com.ph/2023/01/31/alex-eala-crashes-out-of-thailand-open/ |archive-date=31. jaanuar 2023 |access-date=15. september 2025 |work=Manila Bulletin}}</ref> 2023. aastal lisas ta tiitlid Yeclas ja Roehamptonis,<ref name="it">{{cite web |title=Eala ITF titles |url=https://www.itftennis.com/en/players/alexandra-eala/800511432/phi/wt/s/titles/#pprofile-info-tabs |access-date=5. oktoober 2025 |publisher=ITF Tennis}}</ref> ning oma suurima ITF-i trofee Vitoria‑Gasteizis 2024. aastal.<ref name="it2">{{cite web |title=Eala ITF titles |url=https://www.itftennis.com/en/players/alexandra-eala/800511432/phi/wt/s/titles/#pprofile-info-tabs |access-date=5. oktoober 2025 |publisher=ITF Tennis}}</ref> 2025. aastal jõudis ta Miami Openi poolfinaali,<ref>{{cite news |last=Futterman |first=Matthew |date=28. märts 2025 |title=Alexandra Eala pöörane teekond Miamis lõpeb poolfinaali kaotusega Jessica Pegulale |url=https://www.nytimes.com/athletic/6237760/2025/03/28/alexandra-eala-miami-open-semifinals/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20250726113931/https://www.nytimes.com/athletic/6237760/2025/03/28/alexandra-eala-miami-open-semifinals/ |archive-date=26. juuli 2025 |access-date=1. september 2025 |work=The New York Times}}</ref> oli Eastbourne’is finalist,<ref>{{cite news |last=Clarito |first=Ariel Ian |date=28. juuni 2025 |title=Alex Eala jääb südantlõhestavas finaalis napilt alla, Maya Joint võidab Eastbourne Openi |url=https://www.rappler.com/sports/tennis-match-results-alex-eala-maya-joint-wta-eastbourne-open-final-june-28-2025/ |access-date=28. juuni 2025 |work=Rappler}}</ref> ning võitis oma esimese WTA 125 tiitli Guadalajaras.<ref>{{cite news |last=Agcaoili |first=Lance |date=7. september 2025 |title=Alex Eala võidab esimese WTA tiitli, triumfeerib Guadalajara 125 Openil |url=https://sports.inquirer.net/638686/alex-eala-clinches-first-wta-title-rules-guadalajara-125-open |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907061944/https://sports.inquirer.net/638686/alex-eala-clinches-first-wta-title-rules-guadalajara-125-open |archive-date=7. september 2025 |access-date=7. september 2025 |newspaper=Philippine Daily Inquirer}}</ref> Ta osales ka Prantsuse lahtistel ja USA lahtistel, jõudes teise ringi nii üksikmängus kui ka paarismängus.<ref name="Laro">{{Cite web |title=Alexandra Eala WTA Matches |url=https://www.wtatennis.com/players/330332/alexandra-eala/matches |access-date=3. november 2025 |website=Women's Tennis Association}}</ref> 2026. aastal jõudis ta Wimbledoni neljandasse ringi,<ref>{{cite news |date=4. juuli 2026 |title=Alex Eala jõuab Wimbledoni neljandasse ringi |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/7/4/alex-eala-dethrones-defending-champion-iga-swiatek-advances-to-wimbledon-fourth-round-2254 |work=ABS-CBN News}}</ref> võitis Birmingham WTA 125,<ref>{{cite web |title=Alex Eala võidab WTA 125 Birmingham Openi tiitli |url=https://www.gmanetwork.com/news/sports/othersports/990549/alex-eala-wins-wta-125-birmingham-open-after-outlasting-nikola-bartunkova-in-thriller/story/ |access-date=7. juuni 2026 |website=GMA News Online}}</ref> ning jõudis poolfinaali Berliinis ja Aucklandis.<ref>{{cite news |date=21. juuni 2026 |title=Alex Eala kampaania Berliini Openil lõpeb |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/6/21/alex-eala-s-berlin-open-campaign-ends-in-loss-to-linda-noskov-0118 |work=ABS-CBN News}}</ref><ref name="AucklandSingles">{{cite news |last=Satumbaga-Villar |first=Krystel |date=10. jaanuar 2026 |title=Alex Eala kaotab Aucklandi poolfinaalis Hiina rivaalile |url=https://mb.com.ph/2026/01/10/alex-eala-succumbs-to-chinese-rival-in-auckland-semis |access-date=10. jaanuar 2026 |work=The Manila Bulletin}}</ref> Ta jõudis neljandasse ringi Indian Wellsis ja Miamis,<ref>{{cite news |date=11. märts 2026 |title=Alex Eala langeb Indian Wellsist välja |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/3/11/tennis-alex-eala-bows-out-of-indian-wells-with-loss-to-linda-noskov-1231 |work=ABS-CBN News}}</ref> ning veerandfinaali Dubais ja Abu Dhabis.<ref>{{cite news |date=19. veebruar 2026 |title=Alex Eala langeb Dubai veerandfinaalis |url=https://onesports.ph/more-sports/article/41325/alex-eala-succumbs-to-world-no-4-coco-gauff-in-dubai-quarterfinals-1 |website=onesports.ph}}</ref><ref>{{cite news |last=Gasgonia |first=Dennis |date=5. veebruar 2026 |title=Alex Eala langeb Abu Dhabi veerandfinaalis Venemaa mängija Alexandrova vastu |url=https://www.abs-cbn.com/sports/2026/2/5/alex-eala-bows-out-of-abu-dhabi-quarterfinals-in-loss-to-russia-s-alexandrova-2244 |work=ABS-CBN News}}</ref> Tema liivahooaeg sisaldas kolmandat ringi Itaalia Openil ja teist ringi Madridis.<ref>{{cite news |date=10. mai 2026 |title=Alex Eala langeb Itaalia Openilt |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/5/10/tennis-alex-eala-bows-out-of-italian-open-with-loss-to-rybakina-2341 |work=ABS-CBN News}}</ref><ref>{{cite news |last=Caramoan |first=Miguel Alfonso |date=24. aprill 2026 |title=Alex Eala kaotab Mutua Madrid Openil teises ringis Elise Mertensile |url=https://www.espn.ph/tennis/story/_/id/48579925/alex-eala-suffers-second-round-defeat-elise-mertens-mutua-madrid-open |access-date=24. aprill 2026 |work=ESPN.com}}</ref> Muruväljakutel jõudis ta paarismängus Bad Homburgi veerandfinaali, Queen’s Clubi teise ringi ning mängis paarismängu Wimbledonis.<ref>{{cite news |date=25. juuni 2026 |title=Alex Eala–Venus Williamsi duo langeb Bad Homburg Openi paarismängust |url=https://sports.inquirer.net/683552/alex-eala-venus-williams-tandem-exits-bad-homburg-open-doubles |website=INQUIRER.net}}</ref><ref>{{Cite news |last=Reyes |first=Kate M. |date=10. juuni 2026 |title=Alex Eala kaotab taas sõbrale Iva Jovicile Queen’s Clubil |url=https://www.spin.ph/tennis/alex-eala-loses-to-pal-iva-jovic-yet-again-at-queen-s-club-a5019-20260610 |access-date=10. juuni 2026 |website=Spin.ph |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |last=Castillejo |first=Dyan |date=3. juuli 2026 |title=Eala ja Bartunkova jäävad Birmingham Openi paarismängus napilt alla |url=https://www.abs-cbn.com/sports/othersports/2026/6/1/tennis-eala-bartunkova-fall-short-in-birmingham-open-doubles-2000 |access-date=3. juuli 2026}}</ref> Juulis saavutas ta oma karjääri kõrgeima edetabelikoha – nr 28.<ref name="Sengupta-20262">{{Cite web |last=Dioquino |first=Delfin |date=13. juuli 2026 |title=Alex Eala naaseb kodumaale uue karjääri kõrgeima edetabelikohaga |url=https://www.rappler.com/people/athletes/alex-eala-ranking-july-13-2026/ |access-date=13. juuli 2026 |website=Rappler |language=en-US}}</ref> == Viited == {{reflist}} == Välislingid == *[https://www.wtatennis.com/players/330332/name Alexandra Eala WTA veebilehel] *[https://www.itftennis.com/en/players/alexandra-eala/800511432/phi/wt/s/overview/ Alexandra Eala ITF-i veebilehel] *[https://www.tennisabstract.com/cgi-bin/player.cgi?p=AlexandraEala Alexandra Eala Tennis Abstract veebilehel] {{JÄRJESTA:Eala, Alexandra}} [[Kategooria:Tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 2yv5ft2e7o6qlu151lpqlodgcfrena8 2 696751 7194019 7193578 2026-07-16T21:46:24Z Merinotsu 204573 7194019 wikitext text/x-wiki Näksin muru ja vaatan skeptilise pilguga nagu notsud ikka. === Artiklid, kuhu olen panustanud === *[[Sumeri kuningate nimistu]] *[[Frankenstein]] *[[Kirjastus Salv]] *[[Timotheus Kuusik]] *[[Sumeri ajalugu]] *[[Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest]] obztxilz1ewj8xxeba7la7qc8yg87mb 0 702643 7193943 7177229 2026-07-16T17:52:38Z Kuriuss 38125 7193943 wikitext text/x-wiki '''Joonas Veelmaa''' (sündinud [[30. juuli]]l [[1988]]) on eesti turundaja ja [[luuletaja]], 2024. aasta Euroopa [[luuleprõmm]]u meister. ==Tegevus turundajana== Joonas Veelmaa on õppinud turundust ning töötanud [[reklaamiagentuur]]is Division ''copywriter''<nowiki/>'i ehk reklaamikirjanikuna. 2025. aasta seisuga töötab ta reklaamiagentuuris Taifuun loovjuhina.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609728348/minu-elu-muutnud-raamat-joonas-veelmaa-ja-vasaraheitja Minu elu muutnud raamat | Joonas Veelmaa ja "Vasaraheitja"] ERR Kultuur, 23.06.2025.</ref><ref>[https://taifuun.ee/team Meeskond] Taifuun.ee, vaadatud 18.10.2025.</ref> Ta on võitnud 2011. aastal turundusauhindade [[Kuldmuna]] noortekonkursil väikese Pesamuna auhinna ja kuulunud 2023. aastal Kuldmuna [[Grand prix|''grand prix''<nowiki/>']] võitnud Taifuuni meeskonda (võidu tõi ökojäätisetootjale La Muu tehtud Säästupirni kampaania<ref>[https://taifuun.ee/ Tehtud tööde tutvustused] Taifuun.ee, vaadatud 18.10.2025.</ref>).<ref>[https://turundajateliit.ee/minu-esimene-kuldmuna-joonas-veelmaa/ Minu esimene Kuldmuna | Joonas Veelmaa esitleb: “Pesamuna kannatused, tragikomöödia neljas vaatuses”] Eesti Turundajate Liidu koduleht, 12.03.2024.</ref> Samuti kuulus ta Taifuuni loovmeeskonda 2025. aastal, kui Taifuun pälvis Kuldmuna auhinnavõistlusel lisaks kuuele Kuld-, ühele Hõbe- ja kahele Pronksmunale ka aasta parima reklaamiagentuuri auhinna.<ref>Siim Kera. [https://kuldmuna.ee/uudised/intervjuu-aasta-reklaamiagentuur-taifuun/ Intervjuu | Aasta reklaamiagentuur Taifuun: oleme võistkond, mitte perekond] Kuldmuna.ee, 29.04.2025.</ref> ==Loometee luuletajana== Luuletajana eelistab Joonas Veelmaa kirjutada lühivorme ja püüab seda teha nii, et need tunduksid "endale huvitavad või vähemalt naljakad". Ta on öelnud, et heade eeskujudena on teda oma kirjandusliku stiili leidmisel abistanud [[Paavo Matsin]], [[Valdur Mikita]], [[Andrus Kivirähk]], [[Mudlum]], [[Villu Kangur]],[[ Michel Houellebecq]], [[Kruusa Kalju]] ja [[Leelo Tungal]].<ref>[https://web.archive.org/web/20251117154453/https://drakateek.drakadeemia.ee/tekstid/autor/joonas-veelmaa/ Joonas Veelmaa tutvustus ja loomingu näited] Drakadeemia blogis Drakateek. Vaadatud 19.10.2025.</ref> Kuid samas on ta enda sõnul saanud väärt inspiratsiooni ka keskpärastest kirjandusteostest: "Raamatud, kus kirjutaja potentsiaal on jäänud kasutamata, panevad mul mõtte käima."<ref>Maiken Tiits. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120271692/joonas-veelmaa-keskparane-kirjandus-inspireerib-mind-rohkem-kui-hea-kirjandus Joonas Veelmaa: keskpärane kirjandus inspireerib mind rohkem kui hea kirjandus] Eesti Päevaleht / LP, 21.02.2024.</ref> Ta viljeleb peamiselt lakoonilist laadi [[vabavärss]]i, kus leidub palju tabavat ja humoorikat sõnamängu. Vaatepunktid ja kõnelejad tema luuletustes vahelduvad, kuid üldine toon jääb alati kergelt irooni­liseks, muutumata kordagi päriselt kurjaks.<ref>Mariliin Vassenin. [https://www.looming.ee/sulu-sees/ Sulu sees] Looming nr 1, 2023.</ref> Tema eripära on, et raamatuna ilmuvate rohkete luulekogude kokkupanekule on ta eelistanud elavat lavaluulega esinemist, millega ta tegeleb järjekindlalt alates 2015. aastast.<ref>Maiken Tiits. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120271692/joonas-veelmaa-keskparane-kirjandus-inspireerib-mind-rohkem-kui-hea-kirjandus Joonas Veelmaa: keskpärane kirjandus inspireerib mind rohkem kui hea kirjandus] Eesti Päevaleht / LP, 21.02.2024.</ref> Lugeda sai Veelmaa luulet esmalt ühismeedias Pöial on jala Alaska nime all.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korp |eesnimi=Hanna Linda |kuupäev=12. juuli 2019 |pealkiri=Luuletu luule päästab luule |url=https://www.sirp.ee/luuletu-luule-paastab-luule/ |vaadatud=18. juunil 2026 |väljaanne=Sirp}}</ref> Veelmaa debüüt[[luulekogu]] "Alaska" ilmus alles 2022. aastal kirjastuses Puänt, teos on pälvinud luulekriitikutelt nii vormi kui ka sisu tunnustavaid arvustusi. Tema teine luulekogu kannab pealkirja "6,6" (Puänt, 2026). ===Luuleprõmmud=== Kui 2022. aastal tuli Joonas Veelmaa Eesti [[Luuleprõmm|luuleprõmmu]] võistlusel (laval ise oma luulet esitava luuletajana) kolmandaks,<ref>[https://lavaluule.ee/eesti-luuleprommu-meister-2022-on-mari-liis-muursepp/ Eesti luuleprõmmu meister 2022 on Mari-Liis Müürsepp!] Luuleprõmmu koduleht. Vaadatud 19.10.2025.</ref> siis 2023. aastal juba Eesti meistriks.<ref>[https://lavaluule.ee/eesti-luuleprommu-meister-2023-on-joonas-veelmaa/ Eesti luuleprõmmu meister 2023 on Joonas Veelmaa!] Luuleprõmmu koduleht. Vaadatud 19.10.2025.</ref> 2024. aastal üllatas Veelmaa sellega, et tuli Euroopa luuleprõmmu meistriks. Ta konkureeris [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is toimunud EM-il 31 riiki esindanud võistlejatega, esitades inglise keeles oma luuletuse "ma luuletaja olen olen luuletaja".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609230426/eesti-luuletaja-joonas-veelmaa-voitis-euroopa-luuleprommu Eesti luuletaja Joonas Veelmaa võitis Euroopa luuleprõmmu] ERR Kultuur, 23.01.2024.</ref> Novembris 2024 osales ta koos Joosep Vesseloviga luuleprõmmu maailmameistrivõistlustel [[Togo]] pealinnas [[Lomé]]s.<ref>Joosep Vesselov, Joonas Veelmaa. [https://www.sirp.ee/eesti-luulekoondis-naasis-togo-mmilt-medaliga/ Eesti luulekoondis naasis Togo MMilt medaliga] Sirp.ee, 29.11.2024.</ref> ===Muud luulesaavutused=== 2025. aastal pälvis ta [[Loomingu aastapreemia|ajakirja Looming aastapreemia]] (luuletuste eest 2024. aasta Loomingus nr 10).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609674686/selgusid-kirjandusajakirja-looming-aastapreemiate-saajad Selgusid kirjandusajakirja Looming aastapreemiate saajad] ERR Kultuur, 25.04.2025.</ref> Joonas Veelmaa on olnud 2019. aastal noorte loomeajakirja Värske Rõhk luuleauhinna nominent,<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7625003/varsket-varssi-joonas-veelmaa-esimeses-luulekogus-saab-naeruvaarsest-elust-naermisvaarne-elu Värsket värssi ⟩ Joonas Veelmaa esimeses luulekogus saab naeruväärsest elust naermisväärne elu] Postimees.ee, Raamatuportaal, 12.10.2022.</ref> 2024. aasta seisuga kuulub ta selle ajakirja toimetuskolleegiumi.<ref>[https://www.va.ee/varske-rohk-nr-92-november-2024/ Ilmunud on Värske Rõhu kirgas ja kosutav novembrinumber!] Värske Rõhk, 06.11.2024.</ref><ref>[https://www.va.ee/toimetus/ Kolleegium] Värske Rõhk, vaadatud 18.10.2025.</ref> 2019. aastal võitis ta esikoha festivali [[Prima Vista]] kirjanduslike karikatuuride konkursil.<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7625003/varsket-varssi-joonas-veelmaa-esimeses-luulekogus-saab-naeruvaarsest-elust-naermisvaarne-elu Värsket värssi ⟩ Joonas Veelmaa esimeses luulekogus saab naeruväärsest elust naermisväärne elu] Postimees.ee, Raamatuportaal, 12.10.2022.</ref> ===Muud kultuuriüritused=== Veelmaa on sage esineja kultuuri- ja kirjandusüritustel (nt [[Prima Vista]], Särin, Stedingu Stroofid, Tartu laste- ja noortekirjanduse festival, K6VN ehk kuu viimase neljapäeva kirjandusõhtud<ref>Jürgen Rooste. [https://www.sirp.ee/plekitu-luule-igavene-tahesara-lavadel-ja-nende-taga-hamaras/ Plekitu luule igavene tähesära lavadel – ja nende taga hämaras] Sirp.ee, 22.08.2025.</ref> jm). Ta on esindanud Eestit [[Soome]]s [[Turu]] luulefestivalil.<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7625003/varsket-varssi-joonas-veelmaa-esimeses-luulekogus-saab-naeruvaarsest-elust-naermisvaarne-elu Värsket värssi ⟩ Joonas Veelmaa esimeses luulekogus saab naeruväärsest elust naermisväärne elu] Postimees.ee, Raamatuportaal, 12.10.2022.</ref><ref>[https://estinst.ee/turu-luulenadalal/ Turu luulenädal] Eesti Instituudi kodulehel. Vaadatud 19.10.2025.</ref> ==Tegevus kultuurikriitikuna== Veelmaa sulest on ilmunud ka pikemaid kirjandusülevaateid, retsensioone ja lugemissoovitusi. Tema luulet ja/või loomeanalüütilisi artikleid on avaldanud sellised kultuuriväljaanded nagu [[Müürileht]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[Värske Rõhk]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u kultuuriportaal [[ERR Kultuur]], lisaks [[Eesti Päevaleht]], [[Postimees]], [[Edasi.org]] jm. Lisaks kirjandusarvustuste, -arutluste ja ettekannete koostamisele-kirjutamisele on Joonas Veelmaa kogenud praktikuna osalenud nii kirjandus- kui ka turundusvaldkonna auhinnavõistluste žüriides (nt [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind|Ants Orase kirjanduskriitika auhind]] 2025<ref>[https://www.ekl.ee/tartu/syndmus/ants-orase-kriitikaauhind-2025/ Ants Orase kriitikaauhind 2025] Kirjanike Liidu koduleht, 08.12.2025.</ref>, [[Kuldmuna]] reklaamiauhinnad 2024 ja 2026<ref>Siim Kera. [https://turundajateliit.ee/kuldmuna-zurii-2026/ Kuldmuna žürii selgunud | Vaata, kes hakkavad sinu töid hindama] Turundajate Liidu koduleht, 15.01.2026.</ref> jm). ===Kirjandusarvustusi, -arutlusi ja -ettekandeid=== * "Luuletaja-luuletaja, kus on su lavasõu?" (Kodu- ja välismaise lavaluule olukord ja väljavaated.) Sirp, 28.04.2023 * "Välja valgustatud keedunõu". ([[Piret Raud|Piret Raua]] romaani "Keedetud hirvede aeg" arvustus.) Ajakiri Looming nr 2, 2025 * "Kas sa nahhi, almanahhi võtsid?" (Värskemate noorte kirjanduse kogumike ülevaade.) Müürileht, oktoober 2025 * "Noorusest ja muust häbiväärsest". ([[Mudlum]]i jutukogu "Nööpidest ja muust häbiväärsest" arvustus.) Sirp, 12.12.2025 * "Kirjanik loeb. Joonas Veelmaa". (Lugemise võlu ja valu luuletajast lugeja pilgu läbi.) Ajakiri Looming nr 2, 2026 * "2025. aasta kirjanduskriitikast kulisside tagant". Ettekanne Eesti Kirjanduse Seltsi eesti kirjanduse ülevaatekoosolekul. 17.04.2026 * "Armastuskiri elu ''original taste''<nowiki/>'ile". ([[Andreas Kübar]]a romaani "See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei lõpeta" arvustus.) Sirp, 13.03.2026 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Andrei Liimets. [https://www.sirp.ee/kogemata-riimi-lainud-vabavarss/ Arvustus. Joonas Veelmaa "Alaska": kogemata riimi läinud vabavärss] Sirp, 25. november 2022 * [[Pille-Riin Larm]]. [https://www.sirp.ee/euroopa-meister-on-kull-tore-olla-kuid-tahtis-on-miski-muu/ Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu] Sirp, 2. veebruar 2024 * Maiken Tiits. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120271692/joonas-veelmaa-keskparane-kirjandus-inspireerib-mind-rohkem-kui-hea-kirjandus Joonas Veelmaa: keskpärane kirjandus inspireerib mind rohkem kui hea kirjandus] (Sisaldab luuleprõmmu võiduluuletust). Eesti Päevaleht / LP, 21. veebruar 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609255455/luuleprommu-voitja-joonas-veelmaa-luule-on-sotsiaalne-nahtus Luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa: luule on sotsiaalne nähtus] ERR Kultuur, 16. veebruar 2024 * Ester Urbala. [https://kultuur.err.ee/1609697175/joonas-veelmaa-igatsen-kirjanduses-taga-ajastu-vaimu Joonas Veelmaa: igatsen kirjanduses taga ajastu vaimu] ERR Kultuur, 17. mai 2025 * Hanna Linda Korp. [https://www.sirp.ee/igameheluule/ Igameheluule] Sirp, 19. juuni 2026 * Mari-Riin Paavo. [https://blogi.rahvaraamat.ee/intervjuud/kirjutamisest-naljast-ja-kaivitajatest-intervjuu-luuletaja-joonas-veelmaaga/ Kirjutamisest, naljast ja käivitajatest. Intervjuu luuletaja Joonas Veelmaaga] Rahva Raamatu blogi, 21. juuni 2026 {{JÄRJESTA:Veelmaa, Joonas}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] nc42v24z0u59esba4iu9ysu8yznsmzv 7193946 7193943 2026-07-16T18:27:21Z Kuriuss 38125 7193946 wikitext text/x-wiki '''Joonas Veelmaa''' (sündinud [[30. juuli]]l [[1988]]) on eesti turundaja ja [[luuletaja]], 2024. aasta Euroopa [[luuleprõmm]]u meister. ==Tegevus turundajana== Joonas Veelmaa on õppinud turundust ning töötanud [[reklaamiagentuur]]is Division ''copywriter''<nowiki/>'i ehk reklaamikirjanikuna. 2025. aasta seisuga töötab ta reklaamiagentuuris Taifuun loovjuhina.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609728348/minu-elu-muutnud-raamat-joonas-veelmaa-ja-vasaraheitja Minu elu muutnud raamat | Joonas Veelmaa ja "Vasaraheitja"] ERR Kultuur, 23.06.2025.</ref><ref>[https://taifuun.ee/team Meeskond] Taifuun.ee, vaadatud 18.10.2025.</ref> Ta on võitnud 2011. aastal turundusauhindade [[Kuldmuna]] noortekonkursil väikese Pesamuna auhinna ja kuulunud 2023. aastal Kuldmuna [[Grand prix|''grand prix''<nowiki/>']] võitnud Taifuuni meeskonda (võidu tõi ökojäätisetootjale La Muu tehtud Säästupirni kampaania<ref>[https://taifuun.ee/ Tehtud tööde tutvustused] Taifuun.ee, vaadatud 18.10.2025.</ref>).<ref>[https://turundajateliit.ee/minu-esimene-kuldmuna-joonas-veelmaa/ Minu esimene Kuldmuna | Joonas Veelmaa esitleb: “Pesamuna kannatused, tragikomöödia neljas vaatuses”] Eesti Turundajate Liidu koduleht, 12.03.2024.</ref> Samuti kuulus ta Taifuuni loovmeeskonda 2025. aastal, kui Taifuun pälvis Kuldmuna auhinnavõistlusel lisaks kuuele Kuld-, ühele Hõbe- ja kahele Pronksmunale ka aasta parima reklaamiagentuuri auhinna.<ref>Siim Kera. [https://kuldmuna.ee/uudised/intervjuu-aasta-reklaamiagentuur-taifuun/ Intervjuu | Aasta reklaamiagentuur Taifuun: oleme võistkond, mitte perekond] Kuldmuna.ee, 29.04.2025.</ref> ==Loometee luuletajana== Luuletajana eelistab Joonas Veelmaa kirjutada lühivorme ja püüab seda teha nii, et need tunduksid "endale huvitavad või vähemalt naljakad". Ta on öelnud, et heade eeskujudena on teda oma kirjandusliku stiili leidmisel abistanud [[Paavo Matsin]], [[Valdur Mikita]], [[Andrus Kivirähk]], [[Mudlum]], [[Villu Kangur]],[[ Michel Houellebecq]], [[Kruusa Kalju]] ja [[Leelo Tungal]].<ref>[https://web.archive.org/web/20251117154453/https://drakateek.drakadeemia.ee/tekstid/autor/joonas-veelmaa/ Joonas Veelmaa tutvustus ja loomingu näited] Drakadeemia blogis Drakateek. Vaadatud 19.10.2025.</ref> Kuid samas on ta enda sõnul saanud väärt inspiratsiooni ka keskpärastest kirjandusteostest: "Raamatud, kus kirjutaja potentsiaal on jäänud kasutamata, panevad mul mõtte käima."<ref>Maiken Tiits. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120271692/joonas-veelmaa-keskparane-kirjandus-inspireerib-mind-rohkem-kui-hea-kirjandus Joonas Veelmaa: keskpärane kirjandus inspireerib mind rohkem kui hea kirjandus] EPL / Delfi Kultuur, 21.02.2024.</ref> Ta viljeleb peamiselt lakoonilist laadi [[vabavärss]]i, kus leidub palju tabavat ja humoorikat sõnamängu. Vaatepunktid ja kõnelejad tema luuletustes vahelduvad, kuid üldine toon jääb alati kergelt irooni­liseks, muutumata kordagi päriselt kurjaks.<ref>Mariliin Vassenin. [https://www.looming.ee/sulu-sees/ Sulu sees] Looming nr 1, 2023.</ref> Tema eripära on, et raamatuna ilmuvate rohkete luulekogude kokkupanekule on ta eelistanud elavat lavaluulega esinemist, millega ta tegeleb järjekindlalt alates 2015. aastast.<ref>Maiken Tiits. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120271692/joonas-veelmaa-keskparane-kirjandus-inspireerib-mind-rohkem-kui-hea-kirjandus Joonas Veelmaa: keskpärane kirjandus inspireerib mind rohkem kui hea kirjandus] EPL / Delfi Kultuur, 21.02.2024.</ref> Lugeda sai Veelmaa luulet kõigepealt ühismeedias veebilehelt "Pöial on jala Alaska".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korp |eesnimi=Hanna Linda |kuupäev=12. juuli 2019 |pealkiri=Luuletu luule päästab luule |url=https://www.sirp.ee/luuletu-luule-paastab-luule/ |vaadatud=18. juunil 2026 |väljaanne=Sirp}}</ref> Veelmaa debüüt[[luulekogu]] "Alaska" ilmus alles 2022. aastal kirjastuses Puänt, teos on pälvinud luulekriitikutelt nii vormi kui ka sisu tunnustavaid arvustusi. Tema teine luulekogu kannab pealkirja "6,6" (Puänt, 2026). [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on pärast selle ilmumist 2026. aastal tõdenud: "Joonas Veelmaa on huvitav luuletaja, kes ei kõigu juhuslikku lüroesseistikasse ega astu libalobatekstide toredale rahvalikule rajale, vaid toimetab omasoodu ning sõnastab maailma veenvalt."<ref>Karl Martin Sinijärv. [https://kultuur.err.ee/1610041387/sinijarve-raamatusoovitused-joonas-veelmaa-sonastab-maailma-veenvalt Sinijärve raamatusoovitused: Joonas Veelmaa sõnastab maailma veenvalt] ERR Kultuur, 29.05.2026.</ref> ===Luuleprõmmud=== Kui 2022. aastal tuli Joonas Veelmaa Eesti [[Luuleprõmm|luuleprõmmu]] võistlusel (laval ise oma luulet esitava luuletajana) kolmandaks,<ref>[https://lavaluule.ee/eesti-luuleprommu-meister-2022-on-mari-liis-muursepp/ Eesti luuleprõmmu meister 2022 on Mari-Liis Müürsepp!] Luuleprõmmu koduleht. Vaadatud 19.10.2025.</ref> siis 2023. aastal juba Eesti meistriks.<ref>[https://lavaluule.ee/eesti-luuleprommu-meister-2023-on-joonas-veelmaa/ Eesti luuleprõmmu meister 2023 on Joonas Veelmaa!] Luuleprõmmu koduleht. Vaadatud 19.10.2025.</ref> 2024. aastal üllatas Veelmaa sellega, et tuli Euroopa luuleprõmmu meistriks. Ta konkureeris [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is toimunud EM-il 31 riiki esindanud võistlejatega, esitades inglise keeles oma luuletuse "ma luuletaja olen olen luuletaja".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609230426/eesti-luuletaja-joonas-veelmaa-voitis-euroopa-luuleprommu Eesti luuletaja Joonas Veelmaa võitis Euroopa luuleprõmmu] ERR Kultuur, 23.01.2024.</ref> Novembris 2024 osales ta koos Joosep Vesseloviga luuleprõmmu maailmameistrivõistlustel [[Togo]] pealinnas [[Lomé]]s.<ref>Joosep Vesselov, Joonas Veelmaa. [https://www.sirp.ee/eesti-luulekoondis-naasis-togo-mmilt-medaliga/ Eesti luulekoondis naasis Togo MMilt medaliga] Sirp.ee, 29.11.2024.</ref> ===Muud luulesaavutused=== 2025. aastal pälvis ta [[Loomingu aastapreemia|ajakirja Looming aastapreemia]] (luuletuste eest 2024. aasta Loomingus nr 10).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609674686/selgusid-kirjandusajakirja-looming-aastapreemiate-saajad Selgusid kirjandusajakirja Looming aastapreemiate saajad] ERR Kultuur, 25.04.2025.</ref> Joonas Veelmaa on olnud 2019. aastal noorte loomeajakirja Värske Rõhk luuleauhinna nominent,<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7625003/varsket-varssi-joonas-veelmaa-esimeses-luulekogus-saab-naeruvaarsest-elust-naermisvaarne-elu Värsket värssi ⟩ Joonas Veelmaa esimeses luulekogus saab naeruväärsest elust naermisväärne elu] Postimees.ee, Raamatuportaal, 12.10.2022.</ref> 2024. aasta seisuga kuulub ta selle ajakirja toimetuskolleegiumi.<ref>[https://www.va.ee/varske-rohk-nr-92-november-2024/ Ilmunud on Värske Rõhu kirgas ja kosutav novembrinumber!] Värske Rõhk, 06.11.2024.</ref><ref>[https://www.va.ee/toimetus/ Kolleegium] Värske Rõhk, vaadatud 18.10.2025.</ref> 2019. aastal võitis ta esikoha festivali [[Prima Vista]] kirjanduslike karikatuuride konkursil.<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7625003/varsket-varssi-joonas-veelmaa-esimeses-luulekogus-saab-naeruvaarsest-elust-naermisvaarne-elu Värsket värssi ⟩ Joonas Veelmaa esimeses luulekogus saab naeruväärsest elust naermisväärne elu] Postimees.ee, Raamatuportaal, 12.10.2022.</ref> ===Muud kultuuriüritused=== Veelmaa on sage esineja kultuuri- ja kirjandusüritustel (nt [[Prima Vista]], Särin, Stedingu Stroofid, Tartu laste- ja noortekirjanduse festival, K6VN ehk kuu viimase neljapäeva kirjandusõhtud<ref>Jürgen Rooste. [https://www.sirp.ee/plekitu-luule-igavene-tahesara-lavadel-ja-nende-taga-hamaras/ Plekitu luule igavene tähesära lavadel – ja nende taga hämaras] Sirp.ee, 22.08.2025.</ref> jm). Ta on esindanud Eestit [[Soome]]s [[Turu]] luulefestivalil.<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7625003/varsket-varssi-joonas-veelmaa-esimeses-luulekogus-saab-naeruvaarsest-elust-naermisvaarne-elu Värsket värssi ⟩ Joonas Veelmaa esimeses luulekogus saab naeruväärsest elust naermisväärne elu] Postimees.ee, Raamatuportaal, 12.10.2022.</ref><ref>[https://estinst.ee/turu-luulenadalal/ Turu luulenädal] Eesti Instituudi kodulehel. Vaadatud 19.10.2025.</ref> ==Tegevus kultuurikriitikuna== Veelmaa sulest on ilmunud ka pikemaid kirjandusülevaateid, retsensioone ja lugemissoovitusi. Tema luulet ja/või loomeanalüütilisi artikleid on avaldanud sellised kultuuriväljaanded nagu [[Müürileht]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[Värske Rõhk]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u kultuuriportaal [[ERR Kultuur]], lisaks [[Eesti Päevaleht]], [[Postimees]], [[Edasi.org]] jm. Lisaks kirjandusarvustuste, -arutluste ja ettekannete koostamisele-kirjutamisele on Joonas Veelmaa kogenud praktikuna osalenud nii kirjandus- kui ka turundusvaldkonna auhinnavõistluste žüriides (nt [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind|Ants Orase kirjanduskriitika auhind]] 2025<ref>[https://www.ekl.ee/tartu/syndmus/ants-orase-kriitikaauhind-2025/ Ants Orase kriitikaauhind 2025] Kirjanike Liidu koduleht, 08.12.2025.</ref>, [[Kuldmuna]] reklaamiauhinnad 2024 ja 2026<ref>Siim Kera. [https://turundajateliit.ee/kuldmuna-zurii-2026/ Kuldmuna žürii selgunud | Vaata, kes hakkavad sinu töid hindama] Turundajate Liidu koduleht, 15.01.2026.</ref> jm). ===Kirjandusarvustusi, -arutlusi ja -ettekandeid=== * "Luuletaja-luuletaja, kus on su lavasõu?" (Kodu- ja välismaise lavaluule olukord ja väljavaated.) Sirp, 28.04.2023 * "Välja valgustatud keedunõu". ([[Piret Raud|Piret Raua]] romaani "Keedetud hirvede aeg" arvustus.) Ajakiri Looming nr 2, 2025 * "Kas sa nahhi, almanahhi võtsid?" (Värskemate noorte kirjanduse kogumike ülevaade.) Müürileht, oktoober 2025 * "Noorusest ja muust häbiväärsest". ([[Mudlum]]i jutukogu "Nööpidest ja muust häbiväärsest" arvustus.) Sirp, 12.12.2025 * "Kirjanik loeb. Joonas Veelmaa". (Lugemise võlu ja valu luuletajast lugeja pilgu läbi.) Ajakiri Looming nr 2, 2026 * "Armastuskiri elu ''original taste''<nowiki/>'ile". ([[Andreas Kübar]]a romaani "See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei lõpeta" arvustus.) Sirp, 13.03.2026 * "2025. aasta kirjanduskriitikast kulisside tagant". Ettekanne Eesti Kirjanduse Seltsi eesti kirjanduse ülevaatekoosolekul. 17.04.2026 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Andrei Liimets. [https://www.sirp.ee/kogemata-riimi-lainud-vabavarss/ Arvustus. Joonas Veelmaa "Alaska": kogemata riimi läinud vabavärss] Sirp, 25. november 2022 * [[Pille-Riin Larm]]. [https://www.sirp.ee/euroopa-meister-on-kull-tore-olla-kuid-tahtis-on-miski-muu/ Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu] Sirp, 2. veebruar 2024 * Maiken Tiits. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120271692/joonas-veelmaa-keskparane-kirjandus-inspireerib-mind-rohkem-kui-hea-kirjandus Joonas Veelmaa: keskpärane kirjandus inspireerib mind rohkem kui hea kirjandus] (Sisaldab luuleprõmmu võiduluuletust). EPL / Delfi Kultuur, 21. veebruar 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609255455/luuleprommu-voitja-joonas-veelmaa-luule-on-sotsiaalne-nahtus Luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa: luule on sotsiaalne nähtus] ERR Kultuur, 16. veebruar 2024 * Ester Urbala. [https://kultuur.err.ee/1609697175/joonas-veelmaa-igatsen-kirjanduses-taga-ajastu-vaimu Joonas Veelmaa: igatsen kirjanduses taga ajastu vaimu] ERR Kultuur, 17. mai 2025 * Hanna Linda Korp. [https://www.sirp.ee/igameheluule/ Igameheluule] Sirp, 19. juuni 2026 * Mari-Riin Paavo. [https://blogi.rahvaraamat.ee/intervjuud/kirjutamisest-naljast-ja-kaivitajatest-intervjuu-luuletaja-joonas-veelmaaga/ Kirjutamisest, naljast ja käivitajatest. Intervjuu luuletaja Joonas Veelmaaga] Rahva Raamatu blogi, 21. juuni 2026 {{JÄRJESTA:Veelmaa, Joonas}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] fp52wd7r64y7vbhkjtkky760qla0upu 0 703333 7193857 7007300 2026-07-16T14:33:06Z Kopo25 5046 nüüd on Rakvere Reaalkool 7193857 wikitext text/x-wiki '''Rakvere katoliku kirik''' oli katoliku kiriku hoone [[Rakvere]]s, [[Kurikaküla]]s, [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu tänav]]al (tänapäeval aadressil Võidu 67). Puidust hoone valmis 1934. aastal arhitekt [[Nikolai Thamm noorem]]a projekti järgi ja õnnistati 4. novembril 1934.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19341011-1.2.82 "Rakwere katoliku kirik õnnistatakse"]. Kaja nr 240, 11. oktoober 1934. Lk 7</ref> Rakveres ja selle ümbruskonnas oli tollal umbes 100 katoliiklast. Nii väike kogudus poleks üksi suutnud uut kirikut ehitada, peamiselt kaeti kulud välisannetustega, sealhulgas toetas ehitust rahaliselt ka [[Rooma paavst]].<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tapasonumed19341105.1.3 "Katoliku kiriku õnnistamine Rakveres"]. Tapa Sõnumed nr 129, 5. november 1934. Lk 3</ref> Kogudus aeti 1950. aastast hoonest välja ja seda kasutati edaspidi internaadi ja elamuna. Kirikuhoone lammutati 1973. aastal. Kirikuhoone kohale ehitati [[Rakvere 3. Keskkool]], mis nüüd kannab nime [[Rakvere Reaalkool]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabasona19340907.1.4 "Katoliiklastel valmib kirik"]. Vaba Sõna nr 204, 7. september 1934. Lk 4 *[[Egle Tamm]]. "Rakvere rooma-katoliku kirik". // Moodsad kirikud. Eesti 1920.–1930. aastate sakraalarhitektuur. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2001. lk 106 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20060517.2.20.1 "Enne ja nüüd". Tuleviku tänav"]. [[Virumaa Teataja]] nr 94, 17. mai 2006. lK 9 ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/1664905 "Rakvere Katoliku kirik"]. [[Virumaa Muuseumid]], RM F 749:9 *[https://www.muis.ee/museaalview/1259940 "Rakvere, katoliku kirik"]. Foto: Pear Rootalu, 1971. [[Virumaa Muuseumid]], RM F 1453:2 *[https://www.muis.ee/museaalview/3122109 "Rakvere katoliku kiriku sisevaade"]. [[Virumaa Muuseumid]], RM 1742:3 [[Kategooria:Rakvere kirikud|katoliku]] [[Kategooria:Katoliku kirik Eestis]] [[Kategooria:Eesti endised kirikud]] 1zyqm8k04mnkcvpnr6pj1bumymemo24 0 705832 7194053 7040085 2026-07-17T00:28:55Z TheOneNeo2003 233627 (english) Updated the number of seats for Thailand's House of Representatives. 7194053 wikitext text/x-wiki :''1932. aasta Siiami revolutsiooni korraldanud partei kohta vaata artiklit [[Khana Ratsadon]].'' {{Partei | nimi = Rahvapartei | nimi_keeles = พรรคประชาชน | logo = People's Party Logo (Thailand, 2024).svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = Juht | juht = [[Natthaphong Ruengpanyawut]] | peasekretär = | asutamine = 2012 <br/> ({{aega tagasi|2012}}) | lõpetamine = | peakorter = [[Bangkok]] | ideoloogia = [[Sotsiaaldemokraatia]] <br/> [[Progressiivsus]] <br/> [[Reformism]] | spekter = [[Vasaktsenter]] | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = [[Esindajatekoda (Tai)|Esindajatekojas]] | kohti1 = 120 / 500 | kohti2_kus = | kohti2 = | liikmeid = 108 084 | loosung = | värvid = {{värviruut|orange}} [[Oranž]] | meediakanal = | kodulehekülg = [https://peoplesparty.or.th/ www.peoplesparty.or.th] | värvus = orange }} '''Rahvapartei''' ('''PPLE'''; [[tai keel]]es พรรคประชาชน, ''Phak Prachachon''; aastatel 2012–2018 '''Thinkankhao Partei''', aastatel 2018–2024 '''Thinkakhao Chaovilai Partei''') on [[Tai]] [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] ja [[progressiivsus|progressiivne]] [[erakond]]. See on aastal 2018 astutatud [[Tulevikupartei (Tai)|Tulevikupartei]] kolmas tulemine, aastal 2020 saatis [[Tai konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] Tulevikupartei laiali.<ref>{{Cite web |title=Thailand's Move Forward members prepare new party after ban |url=https://asia.nikkei.com/Politics/Thailand-s-Move-Forward-members-prepare-new-party-after-ban |access-date=2024-08-09 |website=Nikkei Asia |language=en-GB |archive-date=2024-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240809070637/https://asia.nikkei.com/Politics/Thailand-s-Move-Forward-members-prepare-new-party-after-ban |url-status=dead }}</ref> Rahvapartei on [[Edasipürgimise Partei]] järeltulija, selle erakonna saatis Konstitutsioonikohus laiali aastal 2024.<ref name="PBS">{{cite web |title=เปิดตัว "พรรคประชาชน" สานต่ออุดมการณ์ "ก้าวไกล" |url=https://www.thaipbs.or.th/news/content/342905 |access-date=9 August 2024 |website=Thai PBS |publisher=Thai PBS |language=th}}</ref><ref>{{Cite web |title=บ้านใหม่ก้าวไกล ยักไหล่-ไปต่อ "พรรคประชาชน" |url=https://www.thaipbs.or.th/news/content/342902 |access-date=2024-08-09 |website=Thai PBS |language=th}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-08-09 |title=พรรคประชาชน: "ณัฐพงษ์" นำทีม สส. ก้าวไกล ย้ายเข้าพรรคใหม่ |url=https://www.bbc.com/thai/articles/cvgrl24kkrxo |access-date=2024-08-09 |website=BBC News ไทย |language=th}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-08-09 |title=เปิดประวัติ "เท้ง" ณัฐพงษ์ เขาเป็นใคร ถึงได้มาเป็น หัวหน้าพรรคประชาชน |url=https://www.thairath.co.th/news/politic/2806733 |access-date=2024-08-09 |website=www.thairath.co.th |language=th}}</ref> Kuni detsembrini 2025 oli Rahvapartei [[Esindajatekoda (Tai)|Tai parlamendi alamkoja]] suurim opositsioonierakond. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://peoplesparty.or.th/ Koduleht] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatlikud parteid]] [[Kategooria:Tai]] nr475delxqtmn2k7ezwpyvapuhw7c4z 0 706690 7193886 7193738 2026-07-16T15:54:20Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193886 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) [[Kategooria:2026]] itua50l4fpqeu084l49oritzqo66noz 7193889 7193886 2026-07-16T15:56:19Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193889 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Isamu Sonoda]],jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) [[Kategooria:2026]] q1xvzqyuyyzyj70cmkhptcg7e5y0afv 7193890 7193889 2026-07-16T15:56:52Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193890 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) [[Kategooria:2026]] lus49j9t0whcpafuy69bgm34e5s8tf3 7193968 7193890 2026-07-16T19:08:22Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193968 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) [[Kategooria:2026]] afa1u2atd1xc6lg62hytpe8m2ui2ia9 7194060 7193968 2026-07-17T05:13:55Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7194060 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) [[Kategooria:2026]] 2theixulpas0nwemyplm4he5wmvd8n2 7194068 7194060 2026-07-17T05:27:21Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7194068 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) [[Kategooria:2026]] exzvwqm2sy37hh69j24axb22gal817r 0 711758 7194287 7169549 2026-07-17T11:00:20Z ~2026-40145-50 233661 tema vastu esitati süüdistus 7194287 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Илья Ремесло (2017).png|pisi|Ilja Remeslo (2017)]] '''Ilja Borissovitš Remeslo''' [remesl'oo] (Илья Борисович Ремесло; sündinud 5. septembril 1983 [[Naltšik]]is) on Venemaa jurist, publitsist, ühiskonnaaktivist, blogija ja vilepuhuja. Ta sai tuntuks oma pikaajalise tegevusega, mis oli suunatud [[Aleksei Navalnõi]] ja tema Korruptsioonivastase Sihtasutuse (FBK) vastu õiguslikes vaidlustes ja Venemaa Föderatsiooni Kodanikukoja liikmena (2017–2023). 2026. aasta 18. märtsil kritiseeris ta internetis teravalt Venemaa Föderatsiooni praegust poliitilist süsteemi nõudes [[Vladimir Putin]]i kohtu alla andmist. 19. märtsil 2026 sai teatavaks, et ta oli vastu oma tahtmist hospitaliseeritud Peterburi Skvortsov-Stepanovi nimelisse psühhiaatriahaiglasse nr 3. == Elulugu == 2005. aastal lõpetas [[Peterburi Riiklik Ülikool|Peterburi Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna. Pärast lõpetamist töötas eraõiguse praktikas arbitraaži ja tsiviilõiguse alal. 2014. aastal juhtis avalik-õiguslikku organisatsiooni "Peterburi Juristide Ühing". Sellest ajast alates on ta tegutsenud poliitilise eksperdi ja kolumnistina riigimeedias. 2017. aastal määrati ta Venemaa Föderatsiooni presidendi määrusega Venemaa Föderatsiooni 6. Kodanikukoja liikmeks, kus tegeles kodanike õiguste kaitsmise ja valeinfo vastase võitlusega seotud küsimustega. Ta oli regulaarne arvamusveergude autor [[RT (televõrk)|RT]]-s, [[RIA Novosti]]<nowiki/>s ja portaalis Vzglyad. === Vastasseis opositsiooniga === Ta oli meedias kõige aktiivsem [[Aleksei Navalnõi]] vastane. Ta kirjeldas end kui "sõltumatut uurijat", kes on spetsialiseerunud korruptsioonivastase fondi (FBK) tegevuses aset leidvate rikkumiste avastamisele. Remeslo kaebuste ja juriidiliste arvamuste põhjal algatati Navalnõi vastu mitu uurimist ja kriminaalasja, sealhulgas veteran Ignat Artemenko vastu algatatud laimujuhtum (2021) ja annetuspettuse juhtum. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude sõjalis-poliitilise direktoraadi ülema asetäitja kindralleitnant Apti Alaudinov nimetas teda "Navalnõi vangistamise peamiseks algatajaks". "Ta oli täiesti mõistlik, Venemaa-meelne ja presidendimeelne inimene, kellel olid ulatuslikud sidemed meie luureagentuurides ja presidendi administratsioonis." <ref>https://meduza.io/feature/2026/03/18/eto-vnutrennyaya-borba-za-vlast-zarozhdenie-novoy-partii-post-post-meta-meta-ironiya-ili-prosto-obida</ref> Venemaa opositsioonipoliitik [[Ilja Jašin]] kirjeldas Remeslot järgmiselt: „Ta pole lihtsalt Kremli propagandist või Z-blogija. Ta on professionaalne nuhk, õlakuteta prügikast, kelle hukkamõistud viisid regulaarselt kriminaalasjade algatamiseni, läbiotsimisteni ja karistuste määramiseni.“ === Putini võimu kritiseerimine === Märtsi alguses teatas blogija, et ei hääleta sügisestel parlamendivalimistel Venemaa võimupartei "Ühtne Venemaa" poolt ega toeta ühtegi alternatiivset süsteemisisest parteid. Ta kutsus Kremlit üles korraldama „õiglasi valimisi“, vihjates, et vastasel juhul valijad, kas ei ilmuks „simuleeritud valimistele“ kohale või toimuks protestihääletus. Aktivist kritiseeris võimuesindajaid veelgi teravamalt 17. märtsil. Ta süüdistas Putinit Ukraina sõja alustamise otsuses ning kirjeldas sellele järgnenud majanduslangust ja tsensuuri. Ta märkis, et Putin on riiki juhtinud üle 26 aasta ja „ei taha valijaid kuulata“. „Vladimir Putin ei ole legitiimne president. Vladimir Putin peab tagasi astuma ja sõjakurjategija ja vargana kohtu alla andma,“ lõpetas Remeslo. Tema sõnul peetakse sõda Ukrainaga „üksnes Putini komplekside rahuldamiseks“ ning see on tekitanud tohutut kahju Venemaa majandusele ja kodanike heaolule. „President ei austa oma valijaid, plaanib troonil püsida 150 aastat ning vastutab interneti- ja meediavabaduse lämmatamise eest.“<ref>https://www.svoboda.org/a/putin-dolzhen-uyti-v-otstavku/33709663.html</ref> Blogija lisas hiljem, et Putinit iseloomustab „luksusejanu“ ning tunnistas, et Venemaal keelatud organisatsioonide uurimised Venemaa ametnike vastu ei olnud „kaugedalt ulatatud“. Kinnitamaks, et teda pole häkitud, hakkas ta oma Telegrami kanalil salvestama „ringe“.<ref>https://t.me/ilya_remeslaw/11121</ref> Remeslo ütles saates „Ettevaatust, meedia“, et kardab oma väljaannete pärast võimalikku tagakiusamist, kuid peab oluliseks nüüd sõna võtta. Ta ütles, et tal pole praegu plaanis Venemaalt lahkuda ja ta loodab annetustele. Blogija lisas, et oli oma lugejate reaktsioonist "meeldivalt üllatunud": ta on saanud umbes 14 000 tellijat, tema postitusi jagatakse sageli ja paljud nõustuvad tema arvamusega. "Kõige olulisem on praegu öelda tõtt selle kohta, kes Putin tegelikult on ja miks tema võimul püsimine on meie riigile katastroofiline," ütles Remeslo. [[Ksenija Sobtšak]] postitas Peterburist video, milles Remeslo kinnitas, et viibib Venemaal: "Ma ei plaani siit lahkuda ja soovitan teil kõigil sama teha," ütles blogija.<ref>https://vot-tak.tv/92152861/remeslo-protiv-putina</ref> Avaldus tekitas polariseeritud reaktsioone: valitsusametnikud süüdistasid teda koostöös lääne luureagentuuridega, samas kui mõned liberaalsest opositsioonist nimetasid seda sammu sügava süsteemse kriisi märgiks, väljendades kahtlusi advokaadi muudetud seisukohtade siiruses.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=gFp7uQk_bFA</ref> 19. märtsil 2026 sai teatavaks, et Remeslo oli vastu oma tahtmist hospitaliseeritud Peterburi Skvortsov-Stepanovi nimelisse psühhiaatriahaiglasse nr 3.<ref>https://meduza.io/news/2026/03/19/blogera-i-donoschika-ilyu-remeslo-kotoryy-vystupil-protiv-putina-otpravili-v-psihiatricheskuyu-kliniku</ref><ref>https://www.fontanka.ru/2026/03/19/76319906/</ref> Mõned, sealhulgas Z-blogijad, tegi järelduse, et Remeslo oli end psühhiaatriahaiglasse saatnud, et pääseda kriminaalsüüdistusest, millega ta pärast Putini-vastaseid postitusi silmitsi seisab.<ref>https://meduza.io/feature/2026/03/19/bloger-i-donoschik-ilya-remeslo-vystupivshiy-protiv-putina-okazalsya-v-psihiatricheskoy-bolnitse</ref> 17. juulil 2026 viidi ta Peterburist Moskvasse ning talle esitati süüdistus võltsitud teabe levitamise eest sõjaväe kohta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Times |eesnimi=The Moscow |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Pro-Kremlin Blogger Arrested for ‘War Fakes’ Months After Denouncing Putin |url=https://www.themoscowtimes.com/2026/07/17/pro-kremlin-blogger-arrested-for-war-fakes-months-after-denouncing-putin-a93275 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=The Moscow Times |keel=en}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Remeslo, Ilja}} [[Kategooria:Venemaa juristid]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Blogijad]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] f72mnujz7drux2nzqllgssv85gajee2 0 712139 7193833 7119920 2026-07-16T12:52:09Z Taurus404 80079 7193833 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Liamine Zéroual | pilt = Liamine Zéroual.jpg | pildiallkiri = Liamine Zéroual (1994) | amet = [[Alžeeria president]] | ametiajaalgus = 31. jaanuar 1994 | ametiajalõpp = 27. aprill 1999 | eelmine = [[Ali Kafi]] | järgmine = [[Abdelaziz Bouteflika]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Liamine Zéroual''' ([[3. juuli]] [[1941]] [[Batna]] – [[28. märts]] [[2026]] [[Alžiir]]) oli [[Alžeeria]] sõjaväelane ja poliitik. Ta oli [[Alžeeria president]] 31. jaanuarist 1994 kuni 27. aprillini 1999. Zéroual sündis [[Batna]]s. Noorena liitus ta [[Rahvuslik Vabastusrinne (Alžeeria)|Rahvusliku Vabastusarmee]] ridadega ning osales [[Alžeeria iseseisvussõda|Alžeeria iseseisvussõjas]]. Pärast riigi iseseisvumist omandas ta sõjalise hariduse mitmes riigis, sealhulgas Egiptuses ja Nõukogude Liidus. Seejärel jätkas Zéroual teenistust armees ning tõusis kõrgetele ametikohtadele. Ta oli mitme sõjaväeringkonna juht ning 1989. aastal sai maavägede juhatajaks. Samal aastal lahkus ta ajutiselt sõjaväest poliitiliste erimeelsuste tõttu. 1993. aastal nimetati Zéroual kaitseministriks. 1994. aastal sai temast Alžeeria president ning 1995. aastal valiti ta presidendiks mitme kandidaadiga valimistel. Tema ametiaeg langes kokku [[Alžeeria kodusõda|Alžeeria kodusõjaga]], mille ajal püüdis ta stabiliseerida riiki ja edendada poliitilist dialoogi. 1996. aastal algatas ta põhiseadusreformi ning korraldas parlamendivalimised. 1998. aastal teatas Zéroual ootamatult, et ei kandideeri uueks ametiajaks. Ta lahkus presidendi ametist 1999. aastal. Tema järglaseks sai [[Abdelaziz Bouteflika]]. Pärast presidendiametit hoidus Zéroual aktiivsest poliitikast, kuigi talle tehti korduvalt ettepanekuid naasta riigijuhtimisse. Ta keeldus neist ja elas peamiselt eraviisilist elu. Ta suri 28. märtsil 2026 [[Alžiir]]is 84-aastaselt. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ali Kafi]] | nimi=[[Alžeeria president]] | aeg= [[1994]]–[[1999]] | järgnev=[[Abdelaziz Bouteflika]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Zeroual, Liamine}} [[Kategooria:Alžeeria presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2026]] p8dp640x48exicwunjk8kfos6oj9h92 0 712468 7194207 7187100 2026-07-17T09:14:14Z Kruusamägi 1530 7194207 wikitext text/x-wiki '''Kruvi- ja poldipeadel''' on erinevad vormitud õõnsuste ja eendite kogumid, mis võimaldab neile [[pöördemoment]]i rakendada. Tavaliselt kasutatakse nende keeramiseks [[tööriist]]u, näiteks [[kruvikeeraja]]id. == Kruvi- ja poldipead == {| class="wikitable" |- ! Kategooria ! style="width: 50em;" | Tüüp |- | Pilupesad<ref name="accu">{{netiviide |url=https://www.accu.co.uk/p/110-screw-drive-types-which-is-best |pealkiri=Screw Drive Types - Which Is Best? |väljaandja=Accu |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="paranda">{{netiviide |url=https://paranda.ee/ajalugu/kruviotsikute-eri/ |pealkiri=Kruviotsikute eri |väljaanne=Paranda |väljaandja=MTÜ Paranduskelder |aeg=30. märts 2021 |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=eesti}}</ref> ||{{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilupesa : [[File:Screw Head - Coin Slot.svg|frameless|24px|alt=]] Mündipesa : [[File:Screw Head - Hi-Torque.svg|frameless|24px|alt=]] Kõrgmomendipesa<ref name="apex">{{netiviide |url=https://apexfasteners.com/fasteners/apex-fastener-tools/bits/hi-torque |pealkiri=Hi-Torque® Bits |väljaandja=Apex Fasteners |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> }} |- | Ristikujulised pesad<ref name="pbs">{{netiviide |url=https://www.pbswisstools.com/en/news/detail/phillips-and-pozidriv-cross-head-screws-explained-in-simple-terms |pealkiri=Phillips and Pozidriv cross-head screws – explained in simple terms |väljaandja=PB Swiss Tools |aeg=31. mai 2011 |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Cross.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpesa : [[File:Screw Head - Phillips.svg|frameless|24px|alt=]] Phillipsi pesa : [[File:Screw Head - Pozidrive.svg|frameless|24px|alt=]] Pozidriv-pesa : [[File:Screw Head - Supadrive.svg|frameless|24px|alt=]] Supadriv-pesa <!--: [[File:Screw Head - JIS B 1012.svg|frameless|24px|alt=]] JIS B 1012--> : [[File:Screw Head - Phillips II.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips II pesa : [[File:Screw Head - Frearson.svg|frameless|24px|alt=]] Frearsoni / Reed & Prince’i pesa : [[file:Screw Head - French Recess Internal.svg|frameless|24px|alt=]] Prantsuse süvis : [[File:Screw Head - Torq-set.svg|frameless|24px|alt=]] Torq-set-pesa : [[file:Screw Head - Mortorq.svg|frameless|24px|alt=]] Mortorq-pesa }} |- | Ruutpesad || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Robertson.svg|frameless|24px|alt=]] Robertsoni ruutsüvis }} |- | Mitmikruutpesad || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - LOX.svg|frameless|24px|alt=]] LOX-süvis : [[File:Screw Head - Double Square.svg|frameless|24px|alt=]] Topeltruutpesa : [[File:Screw Head - Triple Square.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmikruutpesa (XZN) }} |- | Sisemised kuuskant- ja hammaspesad<ref name="stahlwille">{{netiviide |url=https://stahlwille.com/en_gb/news/detail/the-most-common-screw-head-drives/43277356 |pealkiri=The most common screw head drives |väljaandja=STAHLWILLE |aeg=21. märts 2022 |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex Socket.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskantpesa : [[File:Screw Head - Double Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Hammaspesa }} |- | Viielabalised pesad || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Pentalobular.svg|frameless|24px|alt=]] Viielabaline pesa : [[File:Screw Head - ASTER Recess.svg|frameless|24px|alt=]] ASTER-pesa }} |- | Kuuelabalised pesad<ref name="wiha">{{netiviide |url=https://wiha.com/knowledge/screw-profiles/ |pealkiri=Screw profiles |väljaandja=Wiha Werkzeuge GmbH |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Plus.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa Plus : [[File:Screw Head - Torx Paralobe.svg|frameless|24px|alt=]] Ülemõõduline kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Ttap.svg|frameless|24px|alt=]] Torx ttap }} |- | Kombineeritud pesad<ref name="accu" /> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Phillips Combo.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-Phillips : [[File:Screw Head - Quadrex.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips-ruut : [[File:Screw Head - Torx Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Clutch Type A.svg|frameless|24px|alt=]] [[File:Screw Head - Clutch Type G.svg|frameless|24px|alt=]] Siduriga }} |- | Välisprofiiliga kruvipead<ref name="stahlwille" /> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex External.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskantpea : [[File:Screw Head - Square External.svg|frameless|24px|alt=]] Ruutpea : [[File:Screw Head - Slotted Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuuskantpea : [[File:Screw Head - Pentagon External.svg|frameless|24px|alt=]] Viiskantpea : [[File:Screw Head - Torx External.svg|frameless|24px|alt=]] Väline kuushammaspea : [[File:Screw Head - 12-Point external.svg|frameless|24px|alt=]] 12-tipuline pea }} |- | Võltsimisvastased ja eriprofiilid<ref name="accu" /><ref name="wiha" /><ref name="autokaubad">{{netiviide |url=https://www.autokaubad24.ee/et/artiklid-uudised/kruvikeerajate-kruvikeeraja-otsikute-moisted-seletused-margid |pealkiri=Kruvikeerajate, kruvikeeraja otsikute mõisted, seletused, märgid |väljaanne=Artiklid/Uudised |väljaandja=Autokaubad24 |vaadatud=5. juuli 2026 |keel=eesti}}</ref> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] Avaga kuushammaspesa : [[File:Screw Head - IPR.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimisvastane kuushammaspea Plus : [[File:Screw Head - Bristol.svg|frameless|24px|alt=]] Bristol : [[File:Screw head - 6-Node external.svg|frameless|24px|alt=]] Line’i välisprofiil : [[File:Screw Head - line female.svg|frameless|24px|alt=]] Line’i sisepesa : [[File:Screw Head - Line Female Tamper.svg|frameless|24px|alt=]] Line’i võltsimisvastane sisepesa : [[File:Screw Head - One-way Clutch.svg|frameless|24px|alt=]] Ühesuunaline pesa : [[File:Screw Head - Jura External.svg|frameless|24px|alt=]] Ovaalpea : [[File:Screw Head - Polydrive.svg|frameless|24px|alt=]] Polydrive (RIBE) : [[File:Screw Head - Hex Socket Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] Turva-kuuskantpesa : [[File:Screw Head - Spanner.svg|frameless|24px|alt=]] Kahetihvtiga pesa ehk ussisilm-pesa : [[File:Screw Head - 12-Spline Flange.svg|frameless|24px|alt=]] Flantsiga 12-nuutpesa : [[File:Screw Head - TA.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmnurkpesa : [[File:Screw Head - Tri-point.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmeharuline pesa : [[File:Screw Head - TP3.svg|frameless|24px|alt=]] Wankel-pesa : [[File:Screw Head - Tri-groove.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmesooneline pesa : [[File:Screw Head - Tri-Wing.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmetiivaline pesa }} |} == Vaata ka == * [[Kruvi]] * [[Polt]] == Viited == {{viited}} jruov10eowqn50gskc416viab3qjxs1 7194209 7194207 2026-07-17T09:14:39Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Mustand:Kruvipead]] pealkirja [[Kruvi- ja poldipead]] alla 7194207 wikitext text/x-wiki '''Kruvi- ja poldipeadel''' on erinevad vormitud õõnsuste ja eendite kogumid, mis võimaldab neile [[pöördemoment]]i rakendada. Tavaliselt kasutatakse nende keeramiseks [[tööriist]]u, näiteks [[kruvikeeraja]]id. == Kruvi- ja poldipead == {| class="wikitable" |- ! Kategooria ! style="width: 50em;" | Tüüp |- | Pilupesad<ref name="accu">{{netiviide |url=https://www.accu.co.uk/p/110-screw-drive-types-which-is-best |pealkiri=Screw Drive Types - Which Is Best? |väljaandja=Accu |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref><ref name="paranda">{{netiviide |url=https://paranda.ee/ajalugu/kruviotsikute-eri/ |pealkiri=Kruviotsikute eri |väljaanne=Paranda |väljaandja=MTÜ Paranduskelder |aeg=30. märts 2021 |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=eesti}}</ref> ||{{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilupesa : [[File:Screw Head - Coin Slot.svg|frameless|24px|alt=]] Mündipesa : [[File:Screw Head - Hi-Torque.svg|frameless|24px|alt=]] Kõrgmomendipesa<ref name="apex">{{netiviide |url=https://apexfasteners.com/fasteners/apex-fastener-tools/bits/hi-torque |pealkiri=Hi-Torque® Bits |väljaandja=Apex Fasteners |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> }} |- | Ristikujulised pesad<ref name="pbs">{{netiviide |url=https://www.pbswisstools.com/en/news/detail/phillips-and-pozidriv-cross-head-screws-explained-in-simple-terms |pealkiri=Phillips and Pozidriv cross-head screws – explained in simple terms |väljaandja=PB Swiss Tools |aeg=31. mai 2011 |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Cross.svg|frameless|24px|alt=]] Ristpesa : [[File:Screw Head - Phillips.svg|frameless|24px|alt=]] Phillipsi pesa : [[File:Screw Head - Pozidrive.svg|frameless|24px|alt=]] Pozidriv-pesa : [[File:Screw Head - Supadrive.svg|frameless|24px|alt=]] Supadriv-pesa <!--: [[File:Screw Head - JIS B 1012.svg|frameless|24px|alt=]] JIS B 1012--> : [[File:Screw Head - Phillips II.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips II pesa : [[File:Screw Head - Frearson.svg|frameless|24px|alt=]] Frearsoni / Reed & Prince’i pesa : [[file:Screw Head - French Recess Internal.svg|frameless|24px|alt=]] Prantsuse süvis : [[File:Screw Head - Torq-set.svg|frameless|24px|alt=]] Torq-set-pesa : [[file:Screw Head - Mortorq.svg|frameless|24px|alt=]] Mortorq-pesa }} |- | Ruutpesad || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Robertson.svg|frameless|24px|alt=]] Robertsoni ruutsüvis }} |- | Mitmikruutpesad || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - LOX.svg|frameless|24px|alt=]] LOX-süvis : [[File:Screw Head - Double Square.svg|frameless|24px|alt=]] Topeltruutpesa : [[File:Screw Head - Triple Square.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmikruutpesa (XZN) }} |- | Sisemised kuuskant- ja hammaspesad<ref name="stahlwille">{{netiviide |url=https://stahlwille.com/en_gb/news/detail/the-most-common-screw-head-drives/43277356 |pealkiri=The most common screw head drives |väljaandja=STAHLWILLE |aeg=21. märts 2022 |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex Socket.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskantpesa : [[File:Screw Head - Double Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Hammaspesa }} |- | Viielabalised pesad || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Pentalobular.svg|frameless|24px|alt=]] Viielabaline pesa : [[File:Screw Head - ASTER Recess.svg|frameless|24px|alt=]] ASTER-pesa }} |- | Kuuelabalised pesad<ref name="wiha">{{netiviide |url=https://wiha.com/knowledge/screw-profiles/ |pealkiri=Screw profiles |väljaandja=Wiha Werkzeuge GmbH |vaadatud=22. juuni 2026 |keel=inglise}}</ref> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Plus.svg|frameless|24px|alt=]] Kuushammaspesa Plus : [[File:Screw Head - Torx Paralobe.svg|frameless|24px|alt=]] Ülemõõduline kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Torx Ttap.svg|frameless|24px|alt=]] Torx ttap }} |- | Kombineeritud pesad<ref name="accu" /> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Phillips Combo.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-Phillips : [[File:Screw Head - Quadrex.svg|frameless|24px|alt=]] Phillips-ruut : [[File:Screw Head - Torx Slotted.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuushammaspesa : [[File:Screw Head - Clutch Type A.svg|frameless|24px|alt=]] [[File:Screw Head - Clutch Type G.svg|frameless|24px|alt=]] Siduriga }} |- | Välisprofiiliga kruvipead<ref name="stahlwille" /> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Hex External.svg|frameless|24px|alt=]] Kuuskantpea : [[File:Screw Head - Square External.svg|frameless|24px|alt=]] Ruutpea : [[File:Screw Head - Slotted Hex.svg|frameless|24px|alt=]] Pilu-kuuskantpea : [[File:Screw Head - Pentagon External.svg|frameless|24px|alt=]] Viiskantpea : [[File:Screw Head - Torx External.svg|frameless|24px|alt=]] Väline kuushammaspea : [[File:Screw Head - 12-Point external.svg|frameless|24px|alt=]] 12-tipuline pea }} |- | Võltsimisvastased ja eriprofiilid<ref name="accu" /><ref name="wiha" /><ref name="autokaubad">{{netiviide |url=https://www.autokaubad24.ee/et/artiklid-uudised/kruvikeerajate-kruvikeeraja-otsikute-moisted-seletused-margid |pealkiri=Kruvikeerajate, kruvikeeraja otsikute mõisted, seletused, märgid |väljaanne=Artiklid/Uudised |väljaandja=Autokaubad24 |vaadatud=5. juuli 2026 |keel=eesti}}</ref> || {{veergude loend|laius=14em| : [[File:Screw Head - Torx Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] Avaga kuushammaspesa : [[File:Screw Head - IPR.svg|frameless|24px|alt=]] Võltsimisvastane kuushammaspea Plus : [[File:Screw Head - Bristol.svg|frameless|24px|alt=]] Bristol : [[File:Screw head - 6-Node external.svg|frameless|24px|alt=]] Line’i välisprofiil : [[File:Screw Head - line female.svg|frameless|24px|alt=]] Line’i sisepesa : [[File:Screw Head - Line Female Tamper.svg|frameless|24px|alt=]] Line’i võltsimisvastane sisepesa : [[File:Screw Head - One-way Clutch.svg|frameless|24px|alt=]] Ühesuunaline pesa : [[File:Screw Head - Jura External.svg|frameless|24px|alt=]] Ovaalpea : [[File:Screw Head - Polydrive.svg|frameless|24px|alt=]] Polydrive (RIBE) : [[File:Screw Head - Hex Socket Tamperproof.svg|frameless|24px|alt=]] Turva-kuuskantpesa : [[File:Screw Head - Spanner.svg|frameless|24px|alt=]] Kahetihvtiga pesa ehk ussisilm-pesa : [[File:Screw Head - 12-Spline Flange.svg|frameless|24px|alt=]] Flantsiga 12-nuutpesa : [[File:Screw Head - TA.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmnurkpesa : [[File:Screw Head - Tri-point.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmeharuline pesa : [[File:Screw Head - TP3.svg|frameless|24px|alt=]] Wankel-pesa : [[File:Screw Head - Tri-groove.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmesooneline pesa : [[File:Screw Head - Tri-Wing.svg|frameless|24px|alt=]] Kolmetiivaline pesa }} |} == Vaata ka == * [[Kruvi]] * [[Polt]] == Viited == {{viited}} jruov10eowqn50gskc416viab3qjxs1 0 712751 7193836 7126624 2026-07-16T12:53:01Z Kuriuss 38125 7193836 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Kirjastus Salv''' on [[Rein Raud|Rein Raua]] asutatud kirjastus, mis tegutseb alates 2018. aastast. Salv tegeleb nii tõlkekirjanduse kui ka uute eesti keelsete teoste avaldamisega, sh Rein Raua enda teostega. == Ilmunud raamatud == {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" |- bgcolor="#CCCCCC" !Aasta !Autor !Pealkiri !Sari !Tõlkija !Originaalpealkiri, <small>ilmumisaasta</small> |- |2018 |[[Rein Raud]] |"[[Viimane kustutab tule]]" |padrunisalv | |- |2019 |[[Nelly Sachs]] |"[[Tähestiku laip tõuseb hauast]]" |hingesalv |[[Rein Raud]] |''kogumik'' |- |2019 |Koostanud: [[Rein Raud]] |"[[Tegelikkus ja sotsiaalsed konstruktsioonid]]" |salvaja | |- |2020 |[[Paul Celan]] |"[[Tema seljas ratsutas öö]]" |hingesalv |[[Aare Pilv]] ja [[Rein Raud]] |''kogumik'' |- |2020 |[[Aino Pervik]] |"[[Miniatuurid mälupõhjast]]" |viljasalv | |- |2020 |[[Lawrence Ferlinghetti]] |"[[Meele lunapark]]" |hingesalv |[[Peeter Sauter]] |A Coney Island of the Mind: Poems, 1958 |- |2021 |[[Pierre Lemaitre]] |"[[Alex (romaan)|Alex]]" |padrunisalv |[[Indrek Koff]] |Alex, 2011 |- |2021 |[[Rein Raud]] |"[[Päikesekiri]]" |viljasalv | |- |2021 |[[William Carlos Williams]] |"[[Kevad ja Üldse. Valik luuletusi]]" |hingesalv |[[Rein Raud]] |''kogumik'' |- |2021 |[[J. G. Ballard]] |"[[Koleduste väljapanek]]" |varasalv |[[Jan Kaus]] |The Atrocity Exhibition, 1969 |- |2022 |[[Fernando Pessoa]] |"[[Rahutuse raamat]]" |varasalv |[[Leenu Nigu]] |Livro do Desassossego, 1982 |- |2022 |[[Aino Pervik]] |"[[Kiikujad väravakaartel]]" |viljasalv | |- |2023 |[[Saulius Tomas Kondrotas]] |"[[Päikeseloojangute kollektsionäär ja teisi jutte]]" |viljasalv |[[Triinu Sandrak]] |Kolekcionierius, 2020 |- |2023 |[[Rein Raud]] |"[[Katkurong]]" |viljasalv | |- |2023 |[[Virginie Despentes]] |"[[King Kongi teooria]]" |salvaja |[[Maria Esko]] |King Kong théorie, 2006 |- |2024 |Koostaja: [[Doris Kareva]] |"[[Eesti metsaluule antoloogia Südames laulavad metsad]]" |hingesalv | |- |2024 |[[William Faulkner]] |"[[Põrmu häirija]]" |varasalv |[[Triinu Pakk]] |Intruder in the Dust, 1948 |- |2024 |[[César Aira]] |"[[Tondid]]" |viljasalv |[[Kaisa Ling]] |Los Fantasmas, 1990 |- |2024 |[[Sigrún Pálsdóttir]] |"[[Salakamber]]" |viljasalv |[[Askur Alas]] |Kompa, 2016 |- |2025 |[[Kristi Küppar]] |"[[Viimane lusikas]]" |viljasalv | |- |2025 |[[Leonora Carrington]] |"[[Kuuldesarv]]" |varasalv |[[Jüri Kolk]] |The Hearing Trumpet, 1974 |- |2025 |[[Ann Quin]] |"[[Berg (romaan)|Berg]]" |varasalv |[[Aet Varik]] |Berg, 1964 |} [[Kategooria:Eesti kirjastused]] mvcssysg6zyjd4wa1hi4fj9hidoy0a2 0 712901 7194051 7162972 2026-07-16T23:53:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194051 wikitext text/x-wiki {{infokast dokument | nimetus = Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon | pilt = Catalan Declaration of Independence.svg | pildiallkiri = Deklaratsiooni 1. lehekülg | tüüp = Iseseisvusdeklaratsioon | koostatud = 10. oktoober 2017 | vastu_võetud = 27. oktoober 2017 | jõustunud = Ei jõustunud | kehtivus_lõppenud = jõustamatu [[Hispaania põhiseadus#155. artikkel|Hispaania põhiseaduse 155. artikli]] alusel | koht = | tingimused = [[Ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon]] Kataloonia kui suveräänse vabariigi loomiseks [[Hispaania]]st | vastu_võtnud = Kataloonia parlament | alla_kirjutanud = 72 [[Parliament of Catalonia|Kataloonia parlamendi]] 135 liikmest | osapooled = | keel = }} '''Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon''' ([[katalaani keel]]es ''Declaració d'independència de Catalunya'') oli resolutsioon, mille [[Kataloonia parlament]] võttis vastu [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[2017]]. Kuigi tekst kuulutab [[Kataloonia]] [[iseseisvus]]t [[Hispaania]]st ja iseseisva '''Kataloonia Vabariigi''' loomist, ei pälvinud deklaratsioon rahvusvahelise üldsuse tunnustust ega toonud kaasa õiguslikke tagajärgi.<ref>{{Cite web |date=2017-10-27 |title=Catalan Parliament declares independence |url=https://www.catalannews.com/politics/item/catalan-parliament-declares-independence |access-date=2026-03-06 |website=www.catalannews.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-10-10 |title=Catalonia independence declaration signed and suspended |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-41574172 |access-date=2026-03-06 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref> [[2017. aasta Kataloonia iseseisvusreferendum]] toimus [[1. oktoober|1. oktoobril]], millele järgnes [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2017. aasta Kataloonia üldstreik]]. [[10. oktoober|10. oktoobril]] allkirjastasid Kataloonia iseseisvusmeelse parlamendienamuse liikmed dokumendi, millega kuulutati Kataloonia iseseisvaks vabariigiks.<ref>{{cite web |url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/10/10/spain-braced-possible-catalonian-independence-declaration/ |title=Catalan leader puts declaration of independence on hold to allow time for talks |first1=James |last1=Badcock|first2=James|last2=Crisp |date=10 October 2017|access-date=12 October 2017|website=Telegraph.co.uk}}</ref><ref name=Signs>{{cite web |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/catalonia-independence-carles-puigdemont_uk_59dd0ae4e4b0b26332e72356 |title=Catalan President Signs Declaration Of Independence, But Will Seek Talks With Madrid |website=[[HuffPost]] |date=10 October 2017}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.euronews.com/2017/10/10/catalan-leader-signs-declaration-document|title=Catalan leader signs declaration document|date=10 October 2017|website=euronews.com|access-date=12 October 2017}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Sama dokument pandi 27. oktoobril hääletusele ja see sai [[täiskogu istung]]il 70 poolthäält 135 saadikust.<ref>{{cite news|last1=Jones|first1=Sam|last2=Burgen|first2=Stephen|last3=Graham-Harrison|first3=Emma|title=Spain dissolves Catalan parliament and calls fresh elections|url=https://www.theguardian.com/world/2017/oct/27/spanish-pm-mariano-rajoy-asks-senate-powers-dismiss-catalonia-president|work=[[The Guardian]]|date=28 October 2017}}</ref> 10 saadikut hääletas deklaratsiooni vastu ja 53 saadikut keeldus hääletusel osalemast pärast seda, kui Kataloonia parlamendi õigusnõunikud olid leidnud, et seda ei saa läbi viia, sest selle aluseks olnud seaduse oli peatanud [[Hispaania konstitutsioonikohus]].<ref>{{cite news|last1=Alandete|first1=David|title=Análisis {{!}} Is Catalonia independent?|url=https://elpais.com/elpais/2017/10/27/inenglish/1509117264_660083.html|work=[[El País]]|date=27 October 2017}}</ref><ref name="auto">{{cite news|last1=Piñol|first1=Pere Ríos, Àngels|title=El Parlament de Cataluña aprueba la resolución para declarar la independencia|url=https://elpais.com/ccaa/2017/10/27/catalunya/1509105810_557081.html|work=[[El País]]|date=27 October 2017|language=es}}</ref> Samal päeval rakendas [[Hispaania peaminister]] [[Mariano Rajoy]] esimest korda ajaloos [[Hispaania põhiseadus#155. artikkel|Hispaania põhiseaduse 155. artikli]]. Selle sammuga vabastati ametist [[Kataloonia president]] [[Carles Puigdemont]] ja tema valitsus ning kuulutati välja uued [[2017. aasta Kataloonia piirkondlikud valimised|Kataloonia piirkondlikud valimised]], mis pidid toimuma [[21. detsember|21. detsembril]] 2017.<ref>{{cite news|title=Spanish PM dissolves Catalan parliament|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-41783289|work=[[BBC News]]|date=27 October 2017}}</ref> Hispaania asepeaminister [[Soraya Sáenz de Santamaría]] määrati Kataloonia ajutiseks presidendiks kuni detsembrivalimisteni.<ref>{{cite web|url=http://www.elmundo.es/cataluna/2017/10/28/59f42746ca474133228b4689.html |title=Declaración de Independencia Cataluña: Rajoy delega en Soraya Sáenz de Santamaría la Presidencia de la Generalitat |publisher=El Mundo |date=2017-10-25 |access-date=2017-10-29}}</ref> ==Taust== [[6. september|6. septembril]] 2017 võttis [[Kataloonia parlament]] märkimisväärse vaidluse saatel vastu seaduse siduva Kataloonia iseseisvusreferendumi korraldamiseks. Seda otsust toetasid valimisliidu [[Junts pel Sí]] ja vasakpoolse partei [[Candidatura d'Unitat Popular]] esindajad, teised erakonnad olid sellele vastu ning [[Catalunya Sí que es Pot]] jäi erapooletuks.<ref>«Sí que es Pot se abstendrá en la ley del referéndum para evitar la fractura». El Periodico. 5 de septiembre de 2017.</ref> Referendumiseadus sätestas, et kui enamus hääletab „jah“, kuulutatakse iseseisvus välja kaks päeva pärast ametlike tulemuste väljakuulutamist, sõltumata valimisaktiivsusest. Seejärel ratifitseeris Kataloonia parlament ka Kataloonia Vabariigi õigusliku ja ülemineku aluste seaduse. See seadus oli mõeldud toimima iseseisva Kataloonia peamise õigusraamistikuna kuni vabariigi põhiseaduse vastuvõtmiseni, tingimusel et iseseisvusliikumine osutub edukaks. Siiski peatas mõlemad seadused kiiresti [[Hispaania konstitutsioonikohus]] pärast [[Hispaania valitsus]]e kaebusi. Vaatamata sellele eiras [[Kataloonia president]] [[Carles Puigdemont]] kohtu otsust ja pidas neid seadusi kehtivaks. Peatatud referendum toimus 1. oktoobril 2017 ilma õigusliku aluseta. Kataloonia valitsuse andmetel hääletas 90% osalenutest iseseisvuse poolt, valimisaktiivsus oli 43%. Iseseisvuse vastased boikoteerisid referendumit, pidades seda ebaseaduslikuks. Referendumi legitiimsus oli laialdaselt vaidlustatud protseduuriliste kõrvalekallete ja sõltumatu kinnituse puudumise tõttu. Teatatud rikkumiste hulka kuulusid mitmekordne hääletamine, mittekodanike osalemine, pitseerimata valimiskastide transport ja viimase hetke muudatused hääletusreeglites. Hispaania valitsus kritiseeris neid muudatusi, sealhulgas universaalse valijate nimekirja kasutamist, mis võimaldas hääletada igas jaoskonnas, ning mitteametlike sedelite ja ümbrikuta häälte kasutamist. Samuti väitis valitsus, et referendum oli põhiseadusevastane, kuna see püüdis kahjustada „Hispaania ühtsust“ (nagu sätestatud [[Hispaania põhiseadus]]e 2. artiklis).<ref>{{cite web | publisher=Gobierno de España | date=1978 | title=Título Preliminar | website=Www.lamoncloa.gob.es | url=https://www.lamoncloa.gob.es/espana/leyfundamental/Paginas/titulo_preliminar.aspx}}</ref> Ei Hispaania valitsus ega [[Euroopa Liit]] tunnustanud referendumit ja ükski riik ei tunnustanud väljakuulutatud Kataloonia Vabariiki. Rahvusvaheline vaatlejate missioon järeldas, et referendum ei vastanud rahvusvahelistele standarditele. Lisaks näitas enne referendumit korraldatud Metroscopia küsitlus, et 61% kataloonlastest uskus, et referendum ei oma rahvusvahelist legitiimsust. ==Ajajoon== ===10. oktoober: allkirjastamine ja peatamine=== ====Carles Puigdemonti pöördumine==== [[Pilt:Carles Puigdemont el 10 d'octubre de 2017.jpg|pisi|Puigdemont enne Kataloonia parlamenti 10. oktoobril 2017]] [[Pilt:Carles Puigdemont el 10 d'octubre de 2017 (2).jpg|pisi|Carles Puigdemonti kõne tekitas suurt segadust selles, kas Kataloonia kuulutas 10. oktoobril iseseisvuse välja või mitte.]] [[Pilt:Puigdemont voting for DUI (2017-10-27).jpg|pisi|Puigdemont hääletamas iseseisvusdeklaratsiooni poolt 27. oktoobril]] [[Pilt:President Puigdemont, "Ciutadans de Catalunya, vénen hores en què a tots ens pertocarà de mantenir el pols del nostre país" 03.jpg|pisi|Iseseisvusmeelsed linnapead toetamas iseseisvusdeklaratsiooni 27. oktoobril Kataloonia parlamendis]] [[Pilt:08.10.2017 Manifestació "Prou! Recuperem el seny" - Barcelona 25.jpg|pisi|[[Mario Vargas Llosa]] ja [[Josep Borrell]] teiste seas põhiseadust toetaval meeleavaldusel Barcelonas]] [[Kataloonia enesemääramisreferendumi seadus]] sisaldas sätet, et kui tulemus on iseseisvuse poolt, tuleb iseseisvus välja kuulutada 48 tunni jooksul pärast kõigi häälte kokkulugemist. Kataloonia president Carles Puigdemont kinnitas seda 3. oktoobril BBC-le antud eksklusiivses intervjuus, öeldes: „Me kuulutame iseseisvuse välja 48 tundi pärast ametlike tulemuste kokkulugemist“. <ref name="France 24 English">{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=KuWHJh3rV3s|title=Catalonia leader: "We're going to declare independence 48 hours after official results are counted"|date=4 October 2017|website=youtube.com|access-date=13 October 2017}}</ref> Lõplikud tulemused avaldas Kataloonia valitsus 6. oktoobril,<ref name="Ara">{{cite web|url=http://www.ara.cat/politica/simposa-vots_0_1882611904.html|title= Final tally of the referendum: 90,18% Yes votes on a 43% turnout|date=6 October 2017|website=ara.cat|access-date=13 October 2017}}</ref> ning Puigdemont teatas, et pöördub ametlikult parlamendi poole 10. oktoobril. Laialdaselt eeldati, et Puigdemont kuulutab välja Kataloonia iseseisvuse, mis tõi kaasa parlamendi istungi ulatusliku kajastuse kogu maailmas. Pärast seda, kui ta oli öelnud, et peab referendumit kehtivaks ja siduvaks, kasutas Puigdemont sõnastust „ma eeldan rahva mandaati, et Katalooniast saaks iseseisev riik vabariigi vormis“, lisades seejärel, et ta „palub parlamendil peatada iseseisvusdeklaratsiooni mõjud, et saaksime lähinädalatel alustada dialoogi“. See kõne jättis vaatlejad segadusse, kuna nad püüdsid mõista, kas Puigdemont oli just iseseisvuse välja kuulutanud.<ref>{{cite web|url=https://www.nytimes.com/2017/10/10/world/europe/spain-catalonia-independence-carles-puigdemont.html|title=In Catalonia, a Declaration of Independence From Spain (Sort of)|first1=Raphael|last1=Minder|first2=Patrick|last2=Kingsley|date=10 October 2017|access-date=12 October 2017|website=[[The New York Times]]}}</ref><ref>{{cite news|url=https://elpais.com/elpais/2017/10/10/hechos/1507671088_975973.html|title=¿Ha declarado Puigdemont la independencia?|date=11 October 2017|newspaper=El País|access-date=12 October 2017 }}</ref> Kui mõned kommentaatorid väitsid, et iseseisvus oli välja kuulutatud ja seejärel peatatud,<ref>{{cite web|url=http://www.larazon.es/espana/directo--puigdemont-comparece-en-el-parlament-GC16506312|title=Puigdemont declara la independencia de Cataluña pero la deja en suspenso para abrir un periodo de diálogo|website=larazon.es|access-date=12 October 2017|archive-date=12 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171012044652/http://www.larazon.es/espana/directo--puigdemont-comparece-en-el-parlament-GC16506312|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|url=https://elpais.com/ccaa/2017/10/10/catalunya/1507624143_410500.html|title=Puigdemont prolonga la tensión con una secesión en diferido|first=Miquel Noguer, Camilo S.|last=Baquero|date=11 October 2017|newspaper=El País|access-date=12 October 2017}}</ref> siis teised leidsid, et iseseisvusdeklaratsioon oli edasi lükatud.<ref name=Signs/><ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2017/oct/10/catalan-government-suspends-declaration-of-independence|title=Catalan government suspends declaration of independence|first=Sam|last=Jones|date=10 October 2017|access-date=12 October 2017|website=Theguardian.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2017/10/10/europe/catalonia-independence-declaration-delayed-spain/index.html|title=Catalonia's president delays split from Spain|author=Ray Sanchez and Natalie Gallón|website=cnn.com|date=10 October 2017 |access-date=12 October 2017}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.ara.cat/en/Puigdemont-of-independence-to-Spain_0_1885611488.html|title=Puigdemont postpones declaration of independence to make a final offer of dialogue to Spain|website=ara.cat|date=11 October 2017 |access-date=12 October 2017}}</ref> Pärast Puigdemonti kõnet allkirjastasid iseseisvusmeelsetesse erakondadesse kuuluvad parlamendiliikmed parlamendi auditooriumis avalikult dokumendi pealkirjaga „Declaration from the Representatives of Catalonia“, millega kuulutati välja Kataloonia iseseisvus.<ref>{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=gKHmfQZxgok=Puigdemont|title=Forcadell and Junqueras sign the proposal of declaration of independence (in Catalan)|website=youtube.com|date=10 October 2017 |access-date=14 October 2017}}</ref> See dokument püüdis kehtestada Kataloonia iseseisva riigina ja kutsus rahvusvahelist üldsust seda tunnustama. See loeti avalikult ette, kuid seda ei pandud Kataloonia parlamendis hääletusele ega avaldatud Kataloonia valitsuse ametlikus väljaandes.<ref>{{cite web|url=http://www.ara.cat/politica/JxSi-CUP-proposta-declaracio-dindependencia_0_1885011710.html|title=JxSí and the CUP sign the proposal of declaration of independence (in Catalan)|website=ara.cat|date=10 October 2017 |access-date=14 October 2017}}</ref> ====Hispaania valitsuse reaktsioon==== Hispaania valitsuse vahetu reaktsioon oli: „ei ole vastuvõetav kuulutada iseseisvus kaudselt välja ja samal ajal see otseselt peatada“. [[Hispaania justiitsminister]] [[Rafael Catalá]] nimetas seda „mitteiseseisvusdeklaratsiooniks“.<ref>{{cite web|url=http://www.antena3.com/noticias/espana/catala-resta-validez-a-una-no-declaracion-de-independencia_2017101059dd1c9e0cf27ece4d38f5ea.html|title=Minister of Justice gives no validity to Puigdemont's "non-declaration of independence"|website=antena3.com|date=10 October 2017 |access-date=14 October 2017}}</ref> [[Hispaania peaminister]] [[Mariano Rajoy]] pidas järgmisel päeval lühikese pressikonverentsi, andes Puigdemontile viis päeva aega kinnitada, kas ta oli Kataloonia iseseisvuse välja kuulutanud või mitte.<ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2017/10/11/world/europe/catalonia-spain-independence-mariano-rajoy.html|title=Spain asks Catalonia: did you declare independence or not?|website=[[The New York Times]]|date=11 October 2017 |access-date=14 October 2017|last1=Minder |first1=Raphael }}</ref> Juhul kui vastus oleks jaatav, nägi dokument ette täiendava tähtaja kuni neljapäeva, 19. oktoobrini, andes Kataloonia võimudele võimaluse olukorda parandada ja vältida Hispaania põhiseaduse artikli 155 rakendamist, mis lubaks Madridil ajutiselt Kataloonia siseasjad üle võtta. Hispaania [[Hispaania välis- ja koostööministeerium|välisministri]] [[Alfonso Dastis]] sõnul oli kirjalik deklaratsioon õiguslikult tühine, kuna selle üle ei hääletatud ning see allkirjastati väljaspool parlamendi istungit.<ref>{{cite news|title=Dastis afirma que Puigdemont no declaró la independencia de Cataluña porque "no se hizo en un pleno"|url=http://www.lasexta.com/noticias/nacional/dastis-afirma-que-puigdemont-no-declaro-la-independencia-de-cataluna-porque-no-se-hizo-en-un-pleno_2017101259df5a7b0cf27ece4d3d582f.html|work=[[laSexta]]|agency=[[EFE]]|date=12 October 2017|language=es}}</ref> ====Ärikogukonna reaktsioonid==== Pärast Carles Puigdemonti poolt välja kuulutatud iseseisvusdeklaratsiooni, hoolimata selle õigusliku mõju puudumisest, muutus oma peakorterite ümberpaigutamist otsustanud ettevõtete lahkumine massiliseks.<ref>{{Cite web|url=https://www.elperiodico.com/es/economia/20171023/empresas-se-van-de-cataluna-independencia-6335670|title=Avalancha de empresas que se llevan su sede de Catalunya|last=Periódico|first=El|date=2017-10-23|website=elperiodico|language=es|access-date=2020-02-08}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.lne.es/economia/2017/10/06/listado-empresas-abandonan-cataluna/2174147.html|title=Listado de empresas que abandonan Cataluña|last=España|first=La Nueva|website=www.lne.es|date=6 October 2017 |language=es|access-date=2020-02-08}}</ref> Iseseisvusdeklaratsioonile järgnenud päeval teatas [[Château de Montsoreau – kaasaegse kunsti muuseum]], et toob tagasi oma [[Kunst ja keel]] teoste kogu, mis oli alates 2010. aastast laenul [[Barcelona kaasaegse kunsti muuseum]]is (MACBA).<ref>{{Cite news|url=https://www.lemonde.fr/arts/article/2017/10/18/la-crise-catalane-fait-fuir-les-collectionneurs_5202461_1655012.html|title=La crise catalane fait fuir les collectionneurs|date=2017-10-18|work=Le Monde.fr|access-date=2020-02-08|language=fr}}</ref><ref>{{Cite news|last=Montañés|first=José Ángel|url=https://elpais.com/ccaa/2017/10/13/catalunya/1507895796_036791.html|title=El Macba afirma que la seguridad de sus obras está garantizada|date=2017-10-13|work=El País|access-date=2020-02-08|language=es|issn=1134-6582}}</ref> Hirm levis ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning hoiustajate seas, kes ebakindluse tõttu otsustasid oma raha viia Katalooniast väljaspool asuvatesse pangakontoritesse.<ref>{{Cite web|url=https://www.finanzas.com/macroeconomia/cataluna-la-alarma-general-por-la-fuga-de-empresas-golpea-a-pymes-y-ahorradores_13701848_102.html|title=Cataluña: La alarma general por la fuga de|website=Finanzas|date=10 October 2017 |language=es|access-date=2020-02-08}}</ref> ===27. oktoober: ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon=== 27. oktoobril 2017 pandi parlamendis hääletusele resolutsioon, mis põhines „Kataloonia esindajate deklaratsioonil“ ning kuulutas Kataloonia iseseisvuse; see kiideti heaks 70 poolthäälega, 10 vastuhäälega ja 2 erapooletu häälega.<ref>{{cite news|title=Catalan independence crisis escalates|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-41780116|work=[[BBC News]]|date=27 October 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Catalan Parliament Votes for Independence From Spain|url=https://www.nbcwashington.com/news/national-international/Spain-Catalonia-Secession-Vote-453568293.html|work=NBC4 Washington}}</ref> 53 opositsiooni kuuluvat saadikut keeldus hääletusel osalemast pärast seda, kui Kataloonia parlamendi õigusosakond oli teatanud, et hääletust ei saa läbi viia, kuna selle aluseks olnud seadus oli Hispaania konstitutsioonikohtu poolt peatatud.<ref name="auto"/> Kahel iseseisvusmeelsel erakonnal, JxSí-l ja CUP-il, oli 72 kohta ning iseseisvuse poolt anti 70 häält.<ref>{{cite web|url=http://www.eldiario.es/catalunya/politica/escrutado-Junts-mayoria-absoluta-diputados_0_435356910.html|title=El independentismo supera la mayoría absoluta pero no alcanza el 50% de los votos|website=Eldiario.es|date=27 September 2015 |access-date=30 October 2017}}</ref> ===27.–28. oktoober: Kataloonia võimuorganite laialisaatmine ja otsene valitsemine=== 27. oktoobri 2017 õhtul kiitis [[Hispaania senat]] 214:47 häältega (üks erapooletu) heaks Hispaania põhiseaduse artikli 155 rakendamise Kataloonia suhtes.<ref>{{Cite web |date=27 October 2017 |title=Spanish senate approves article 155 for Catalonia |url=https://euobserver.com/tickers/139683 |access-date= |website=[[EUobserver]] |language=en |archive-date=2024-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627164558/https://euobserver.com/tickers/139683 |url-status=dead }}</ref> Seejärel, 28. oktoobril,<ref name=":0">{{Cite news |date=4 November 2017 |title=Catalonia's longest week |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-41871476 |access-date=7 November 2017}}</ref> vabastas Mariano Rajoy ametist [[Kataloonia valitsus]]e, saatis laiali Kataloonia parlamendi ja kuulutas välja erakorralised [[2017. aasta Kataloonia piirkondlikud valimised|Kataloonia piirkondlikud valimised]] 21. detsembriks 2017<ref name="eldiario.es-27Oct17">{{cite news |last=Ponce de León |first=Rodrigo |date=27 October 2017 |title=Rajoy cesa a Puigdemont y su Govern y convoca elecciones para el 21 de diciembre |language=es |work=eldiario.es |url=http://www.eldiario.es/politica/Rajoy-cesa-Puigdemont-Govern_0_701680927.html |access-date=27 October 2017}}</ref> ning andis Kataloonia valitsuse ülesannete koordineerimise asepeaministrile [[Soraya Sáenz de Santamaría]]le.<ref>{{Cite news |date=28 October 2017 |title=Soraya Sáenz de Santamaría - Madrid's enforcer for Catalonia |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-41788406 |access-date=28 October 2017}}</ref><ref>{{Cite news |last=Mansfield |first=Katie |date=28 October 2017 |title=Spain takes charge of Catalonia- Deputy PM handed CONTROL of region amid fears of violence |language=en |work=Express.co.uk |url=http://www.express.co.uk/news/world/872242/spain-catalonia-independence-latest-deputy-prime-minister-control-rajoy |access-date=28 October 2017}}</ref> ===30.–31. oktoober: iseseisvusdeklaratsiooni peatamine=== 30. oktoobril tühistas parlamendi esimees [[Carme Forcadell]] järgmiseks päevaks kavandatud parlamendi istungi, kuna koda „oli laiali saadetud“, tunnistades sellega Mariano Rajoy korraldust.<ref>{{cite news |date=30 October 2017 |title=Forcadell desconvoca la reunión de la Mesa del martes porque el Parlament "se ha disuelto" |url=http://www.lavanguardia.com/politica/20171030/432484932955/forcadell-desconvoca-reunion-mesa-parlament-disuelto.html |language=es |work=La Vanguardia |access-date=30 October 2017}}</ref> Hiljem samal päeval selgus, et Puigdemont ja osa tema tagandatud valitsusest olid põgenenud [[Belgia]]sse, et vältida Hispaania kohtusüsteemi samme,<ref name="eldiario.es-30Oct17">{{cite news |last=Cortizo |first=Gonzalo |date=30 October 2017 |title=Puigdemont y parte de su gobierno se refugian en Bélgica para evitar a la justicia española |url=http://www.eldiario.es/politica/Puigdemont-Belgica-justicia-euroorden-detencion_0_702730131.html |language=es |work=eldiario.es |access-date=30 October 2017}}</ref><ref name="Independent-30Oct17">{{cite news|url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/catalonia-leader-carles-puigdemont-left-spain-brussels-rebellion-charges-eu-independence-latest-a8027366.html|title=Catalan leader Carles Puigdemont has fled the country amid rebellion charges|date=30 October 2017|work=The Independent|location=Brussels|access-date=4 November 2017}}</ref> kuna [[Hispaania riigiprokurör]] [[José Manuel Maza]] teatas nende vastu [[kriminaalkaebus]]e esitamisest süüdistatuna [[mäss]]us, [[Mässule õhutamine|mässule õhutamises]] ja [[Omastamine|omastamises]].<ref name="LV-30Oct17">{{cite news |last=Guindal |first=Carlota |date=30 October 2017 |title=La Fiscalía se querella contra Puigdemont y el Govern por rebelión y sedición |url=http://www.lavanguardia.com/politica/20171030/432485190372/fiscal-maza-querella-puigdemont-junqueras.html |language=es |work=La Vanguardia |access-date=30 October 2017}}</ref><ref name="Guardian-30Oct17">{{cite news|last=Jones|first=Sam|url=https://www.theguardian.com/world/2017/oct/30/spanish-prosecutor-calls-for-rebellion-charges-against-catalan-leaders|title=Spanish prosecutor calls for rebellion charges against Catalan leaders|date=30 October 2017|work=The Guardian|location=Barcelona|access-date=30 October 2017}}</ref> Samal ajal näitasid kodanikurahutuste puudumine ja töö tavapärane jätkumine kogu Kataloonias, et Madridi otsene valitsemine oli kehtestunud, kus Hispaania võimud taastasid halduskontrolli Kataloonia territooriumi üle vähese vastupanuga.<ref name="Bloomberg-30Oct17">{{cite news|last1=Tadeo|first1=Maria|last2=Strauss|first2=Marine|last3=Duarte|first3=Esteban|date=30 October 2017|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-10-30/no-sign-of-catalan-leader-as-spanish-officials-take-back-control|title=Catalonia Bows to Spanish Authority as Rajoy's Strategy Prevails|work=Bloomberg|access-date=30 October 2017}}</ref><ref name="Reuters-30Oct17">{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/work-resumes-normally-in-catalonia-as-spain-enforces-direct-rule-idUSKBN1CZ0IP?il=0|title=Work resumes normally in Catalonia as Spain enforces direct rule|date=30 October 2017|work=Reuters|location=Barcelona, Madrid|access-date=30 October 2017}}</ref> 31. oktoobriks oli [[Hispaania konstitutsioonikohus]] iseseisvusdeklaratsiooni täielikult peatanud ja tagandatud Kataloonia valitsus nõustus Mariano Rajoy poolt välja kuulutatud valimistega.<ref>{{cite news|url=http://www.huffingtonpost.es/2017/10/31/suspendida-la-declaracion-de-independencia-de-cataluna_a_23262184/|title=Suspendida la declaración de independencia de Cataluña|date=31 October 2017|publisher=www.huffingtonpost.es}}</ref> Puigdemont ja osa tema valitsusest põgenesid Belgiasse, et vältida Hispaania kohtusüsteemi poolt süüdistuse esitamist,<ref name="eldiario.es-30Oct17"/><ref name="Reuters-30Oct17"/> olles Hispaania riigiprokuröri poolt ametlikult süüdistatud mässus, mässule õhutamises ja omastamises.<ref name="LV-30Oct17"/><ref name="Guardian-30Oct17"/> ==Järelmõjud== 2. novembril andis [[Carmen Lamela]] [[Hispaania riigikohus|Hispaania riigikohtu]] kohtunikuna korralduse võtta kaheksa tagandatud Kataloonia valitsuse liiget, sealhulgas endine asepresident [[Oriol Junqueras]], eelvangistusse ilma kautsjonita. Lisaks määrati [[Santi Vila]]le, kes oli ettevõtlusminister ja astus tagasi seoses ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooniga, 50 000 euro suurune [[kautsjon]]. Prokuratuur taotles [[Euroopa vahistamismäärus]]e väljastamist Puigdemonti ja veel nelja Katalooniast vahetult pärast deklaratsiooni [[Brüssel]]isse lahkunud liikme suhtes.<ref>{{cite news|title=Catalan ex-ministers held by Spain court|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-41850094|work=[[BBC News]]|date=2 November 2017}}</ref><ref>{{cite news|last1=Jones|first1=Sam|title=Spanish judge jails eight members of former Catalan government|url=https://www.theguardian.com/world/2017/nov/02/spanish-court-question-catalonia-separatists-except-puigdemont|work=The Guardian|date=2 November 2017}}</ref> [[2017. aasta Kataloonia piirkondlikud valimised]] toimusid 21. detsembril ja iseseisvust toetavad parteid said taas napilt üle poole kohtadest, kogudes veidi alla poole antud häältest.<ref>{{cite news|title=Separatist parties in Spain's Catalonia win majority in election|url=https://edition.cnn.com/2017/12/21/europe/catalonia-election-results-independence-spain-intl/index.html|work=CNN|date=22 December 2017}}</ref> 23. märtsil 2018 vangistas Hispaania kohtunik Llarena veel viis Kataloonia ministrit.<ref>{{cite news|title=Spanish Judge Jails 5 Catalan Leaders in a Blow to Secessionist Movement|newspaper=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2018/03/23/world/europe/spain-catalonia-separatists-judge.html|date=23 March 2018|last1=Minder |first1=Raphael }}</ref> 25. märtsil peeti Puigdemont Saksamaal kinni, kuid vabastati mõni päev hiljem pärast seda, kui Schleswig-Holsteini liidumaa kohus keeldus tema väljaandmisest mässusüüdistuse alusel.<ref>{{cite news|title=Catalan president Puigdemont detained in Germany, sparking massive protests|url=https://www.dailysabah.com/europe/2018/03/25/catalan-president-puigdemont-detained-in-germany-sparking-massive-protests|work=Daily Sabah|date=25 March 2018}}</ref><ref>{{cite news|title=Germany refuses to extradite Catalonia's Puigdemont on rebellion charges|url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/carles-puigdemont-catalonia-germany-extradite-charges-rebellion-spain-arrest-a8290806.html|work=Independent|date=5 April 2018}}</ref><ref>{{cite news|title=Puigdemont Cannot Be Extradited on Rebellion Charge, German Court Rules|url=https://www.nytimes.com/2018/04/05/world/europe/puigdemont-extradite-germany-spain.html|work=New York Times|date=5 April 2018}}</ref> 21. juunil 2021 teatas Hispaania peaminister [[Pedro Sánchez]] armuandmisest iseseisvuspüüdega seotud isikutele. Mõni päev varem näitas küsitlus, et üle 60% hispaanlastest oli armuandmise vastu. Sánchez ütles, et see leevendab pingeid Katalooniaga, mille piirkondlik valitsus tervitas tema otsust.<ref>{{cite news |last1=Faus |first1=Joan |title=Spain to pardon jailed Catalan separatist leaders on Tuesday |url=https://www.reuters.com/world/europe/spains-cabinet-pardon-jailed-catalan-separatist-leaders-tuesday-2021-06-21/ |access-date=21 June 2021 |work=[[Reuters]] |date=21 June 2021}}</ref> Pärast [[2023. aasta Hispaania üldvalimised|2023. aasta üldvalimisi Hispaanias]] esitati valitsuse moodustamiseks kokkuleppe saavutamiseks PSOE ja Junts per Catalunya vahel ettepanek kasutada [[2024. aasta Hispaania amnestiaseadus|amnestia seadust]], mille eesmärk oli „saavutada täielik poliitiline, institutsionaalne ja sotsiaalne normaliseerumine kui hädavajalik tingimus lähituleviku väljakutsetega tegelemiseks“.<ref>El País. 2023. “El Documento Del Acuerdo Firmado Por PSOE Y Junts Para Dar Vía Libre a La Investidura de Pedro Sánchez.” El País. November 9, 2023. https://elpais.com/espana/2023-11-09/el-documento-del-acuerdo-firmado-por-psoe-y-junts-para-dar-via-libre-a-la-investudura-de-pedro-sanchez.html.</ref> See seadus puudutab kõiki vastutavaid isikuid (nii poliitikuid kui ka tsiviilisikuid), kelle suhtes on pärast 2014. aasta konsultatsiooni ja 2017. aasta referendumit tehtud otsuseid või algatatud kohtumenetlusi. Samas jätab üks kokkuleppe artikkel amnestiast välja need tagajärjed, mis „on juba tuvastatud lõpliku ja täidetud haldusotsuse või -lahendi alusel“.<ref>Gabilondo, Pablo. 2023. “La Ley de Amnistía Perdona La Reclamación de Cinco Millones a Los Líderes Del ‘Procés.’” Elconfidencial.com. November 13, 2023. https://www.elconfidencial.com/espana/2023-11-13/amnistia-tribunal-cuentas-perdona-pagos-millonarios_3766680/.</ref> Selle seaduse ettepanek põhjustas pidevaid proteste, peamiselt pealinnas seaduse esitamisele järgnenud kuudel, kus tuhanded kodanikud väljendasid oma rahulolematust kahe partei vahel sõlmitud kokkuleppega. Selle kokkuleppe ühiskondlik vastuseis põhines peamiselt [[Kataloonia iseseisvusliidrite kohtuprotsess|Procési kohtuprotsessis]] osalenud poliitikute õigeksmõistmisel ning nende sündmustega seotud võlgade kustutamisel Kataloonia valitsuse ja Hispaania keskvalitsuse vahel. Andeks antud võlg ulatub ligikaudu 15 miljardi euroni koguvõlast 71,306 miljardit eurot, mida Kataloonia administratsioon võlgneb autonoomsete piirkondade likviidsusfondile (FLA).<ref>Sanchis, Albert. 2023. “La Deuda Que Se Perdonará a Cataluña Multiplica Por 15 La de Aragón: La Gran Brecha de Endeudamiento En España.” Xataka. November 3, 2023. https://www.xataka.com/magnet/deuda-que-se-perdonara-a-cataluna-triplica-15-aragon-gran-brecha-endeudamiento-espana#:~:text=Catalu%C3%B1a%20debe%2084.327%20millones%20de.</ref> ==Rahvusvahelised reaktsioonid== Kataloonia iseseisvus ei saanud tunnustust üheltki suveräänselt riigilt. Kuid osaliselt tunnustatud, ÜRO-sse mittekuuluvad riigid [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] teatasid, et on valmis kaaluma ametlikku tunnustamist, kui nad saavad selleks Kataloonia valitsuselt vastava taotluse.<ref name="rusreality.com">{{cite web |date=27 October 2017 |url=https://rusreality.com/2017/10/27/abkhazia-is-ready-to-consider-recognizing-the-independence-of-catalonia/ |title=Abkhazia is ready to consider recognizing the independence of Catalonia |publisher=rusreality.com |access-date=28 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171028150048/https://rusreality.com/2017/10/27/abkhazia-is-ready-to-consider-recognizing-the-independence-of-catalonia/ |archive-date=28 October 2017 |url-status=dead }}</ref> ===ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmesriigid=== * {{Riigi ikoon|CHN}} [[Hiina]] – Hiina välisministeeriumi pressiesindaja [[Hua Chunying]] ütles: „Hiina seisukoht selles küsimuses on järjekindel ja selge. Hiina käsitleb seda Hispaania siseasjana ning mõistab ja toetab Hispaania valitsuse püüdlusi säilitada riiklik ühtsus, rahvustevaheline ühtekuuluvus ja territoriaalne terviklikkus.“<ref>{{cite news| title=China supports Spanish unity amid Catalan independence declaration |url=http://news.xinhuanet.com/english/2017-10/30/c_136715310.htm|archive-url=https://web.archive.org/web/20171030142737/http://news.xinhuanet.com/english/2017-10/30/c_136715310.htm|url-status=dead|archive-date=30 October 2017| access-date=1 November 2017| work=Xinhua}}</ref> * {{Riigi ikoon|FRA}} [[Prantsusmaa]] – President [[Emmanuel Macron]] ütles, et tema riigi „ainus suhtluspartner“ Hispaaniaga on Hispaania peaminister Mariano Rajoy ning rõhutas, et olukord Kataloonia piirkonnas on Hispaania „siseasi“.<ref>{{cite web |url=http://www.europe1.fr/international/catalogne-macron-apporte-son-plein-soutien-a-rajoy-3476636 |title=Catalogne : Emmanuel Macron apporte son "plein soutien" à Mariano Rajoy (Europe1) |date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|RUS}} [[Venemaa]] – Välisministeeriumi pressiesindaja [[Maria Zahharova]] märkis, et Venemaa seisukoht Kataloonia olukorra suhtes „ei ole muutunud“ ja „jääb samaks“, viidates sellele, et tegemist on Hispaania siseasjaga.<ref>{{cite web |url=http://www.mk.ru/politics/2017/10/27/poziciya-moskvy-po-voprosu-katalonii-ostalas-neizmennoy.html |title=Позиция Москвы по вопросу Каталонии осталась неизменной |date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|UK}} [[Ühendkuningriik]] – Peaministri pressiesindaja ütles: „Ühendkuningriik ei tunnusta ega hakka tunnustama Kataloonia piirkondliku parlamendi poolt välja kuulutatud ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni. See põhineb hääletusel, mille Hispaania kohtud on kuulutanud ebaseaduslikuks. Me soovime jätkuvalt, et järgitaks õigusriigi põhimõtteid, austataks Hispaania põhiseadust ning säilitataks Hispaania ühtsus.“<ref>{{cite web|url=https://www.gov.uk/government/news/statement-on-udi-made-by-catalan-regional-parliament-27-october-2017|title=Statement on the Unilateral Declaration of Independence made by the Catalan regional parliament|access-date=2017-10-27}}</ref> * {{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriigid]] – Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas: „Kataloonia on Hispaania lahutamatu osa ning Ameerika Ühendriigid toetavad Hispaania valitsuse põhiseaduslikke meetmeid Hispaania tugevana ja ühtsena hoidmiseks.“<ref>{{cite news|last1=Smith-Spark|first1=Laura|last2=Rebaza|first2=Claudia|title=Catalonia votes to declare split from Spain|url=https://edition.cnn.com/2017/10/27/europe/catalonia-independence-spain/index.html|work=[[CNN]]|date=27 October 2017}}</ref> ===Teised ÜRO liikmesriigid=== * {{Riigi ikoon|AND}} [[Andorra]] – Andorra valitsus leiab, et Kataloonia on jätkuvalt Hispaania lahutamatu osa ning kutsub üles dialoogile olukorra lahendamiseks.<ref>{{cite web |url=https://www.govern.ad/afers-exteriors/item/8671-el-govern-considera-que-catalunya-continua-essent-una-part-integrant-d-espanya-i-apel-la-al-dialeg-per-resoldre-la-situacio |title=El Govern considera que Catalunya continua essent una part integrant d'Espanya i apel·la al diàleg per resoldre la situació |date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|AZE}} [[Aserbaidžaan]] – Aserbaidžaani välisministeerium teatas, et „Aserbaidžaani Vabariik toetab Hispaania Kuningriigi territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Me toetame praeguse olukorra rahumeelset lahendamist Hispaania Kuningriigi põhiseaduse ja seaduste alusel.“<ref>{{cite web |url=https://www.mfa.gov.az/en/news/no30517-statement-by-hikmat-hajiyev-spokesperson-of-the-ministry-of-foreign-affairs-of-the-republic-of-azerbaijan-on-the-situation-in-the-kingdom-of-spain |title=No:305/17, Statement by Hikmat Hajiyev, Spokesperson of the Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Azerbaijan on the situation in the Kingdom of Spain |date= 1 November 2017|website=mfa.gov.az}}</ref> * {{Riigi ikoon|ARG}} [[Argentina]] – Argentina valitsus teatas oma välisministeeriumi kaudu, et ei tunnusta ega aktsepteeri Kataloonia parlamendi välja kuulutatud iseseisvusdeklaratsiooni.<ref>{{cite web |url=https://www.mrecic.gov.ar/argentina-y-la-situacion-en-cataluna-ii |title=Argentina y la situación en Cataluña II |date=27 October 2017|website=Mrecic.gov.ar}}</ref> * {{Riigi ikoon|BEL}} [[Belgia]] – Belgia peaminister [[Charles Michel]] ütles: „Poliitilist kriisi saab lahendada ainult dialoogi kaudu. Nõuame rahumeelset lahendust, mis austab riiklikku ja rahvusvahelist korda.“<ref>{{cite web |url=https://twitter.com/CharlesMichel/status/923929269931270145 |title=Official witter account of Charles Michel |date=27 October 2017|website=Twitter.com|access-date=30 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|BRA}} [[Brasiilia]] – Brasiilia välisministeerium lükkas 28. oktoobril 2017 tagasi Kataloonia ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni ja kutsus üles „säilitama Hispaania Kuningriigi ühtsust“.<ref>{{cite web |url=https://g1.globo.com/mundo/noticia/brasil-rejeita-declaracao-de-independencia-da-catalunha-e-pede-dialogo.ghtml |title=Brasil rejeita declaração de independência da Catalunha e pede diálogo |date=28 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|BUL}} [[Bulgaaria]] – Bulgaaria välisministeerium teatas, et Bulgaaria „austab Hispaania Kuningriigi põhiseaduslikku korda, õigusriigi põhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiväärtusi. Toetame Hispaania territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, mis on meie strateegiline partner“. <ref>{{cite web |url=http://www.mfa.bg/bg/events/6/1/6172/index.html |title=Позиция на МВнР: България подкрепя териториалната цялост на Испания|website=Mfa.bg |date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|CAN}} [[Kanada]] – Kanada peaminister [[Justin Trudeau]] ütles, et Kanada tunnustab ainult ühtset Hispaaniat ja kutsus üles rahumeelsetele läbirääkimistele.<ref>{{cite news |url=http://www.cbc.ca/news/canada/montreal/catalonia-independence-canadian-politicians-1.4376007 |title=Catalonia independence: Trudeau says Canada recognizes one united Spain |date=27 October 2017 |publisher=CBC}}</ref> * {{Riigi ikoon|CHI}} [[Tšiili]] – Tšiili välisminister [[Heraldo Muñoz]] kinnitas, et tema riik toetab Hispaania territoriaalset terviklikkust.<ref>{{cite web |url=https://twitter.com/HeraldoMunoz/status/924044814722715653 |title=Twitter account of the Foreign Minister of Chile |date=27 October 2017|website=Twitter.com|access-date=30 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|COL}} [[Colombia]] – Colombia president [[Juan Manuel Santos]] kinnitas enne iseseisvusdeklaratsiooni oma riigi toetust Hispaania territoriaalsele terviklikkusele ja Hispaania valitsusele.<ref>{{cite web |url=http://www.elpais.com.co/colombia/al-mundo-le-conviene-una-espana-unida-santos-sobre-la-independencia-de-cataluna.html |title="Al mundo le conviene una España unida": Santos sobre la independencia de Cataluña |website=Elpais.com.co|date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|CRO}} [[Horvaatia]] – [[Horvaatia välis- ja Euroopa asjade ministeerium]] teatas, et „Horvaatia peab Kataloonia sündmusi Hispaania siseasjaks ning toetab demokraatlikke ja rahumeelseid lahendusi Euroopa väärtuste kohaselt“. <ref>{{cite news|url=http://vijesti.hrt.hr/412512/plenkovic-zelimo-da-se-pitanje-katalonije-i-madrida-rijesi-u-okviru-ustava-spanjolske|title=MVEP: Događaji u Kataloniji su unutarnje pitanje Španjolske|date=28 October 2017|work=vijesti.hrt.hr|publisher=[[Croatian Radiotelevision]]|language=hr|access-date=2017-10-29}}</ref> * {{Riigi ikoon|ECU}} [[Ecuador]] – Ecuadori välisministeerium teatas: „Ecuador kutsub üles lahendama Kataloonia olukorda dialoogi teel Hispaania põhiseaduse ja seaduste raames, austades täielikult kõigi Hispaania kodanike õigusi ja vabadusi.“<ref>{{cite web |url=http://www.cancilleria.gob.ec/ecuador-ante-la-situacion-en-cataluna/ |title=Comunicado Oficial: Ecuador ante la situación en Cataluña |date=27 October 2017 |access-date=28 October 2017 |archive-date=28 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171028111330/http://www.cancilleria.gob.ec/ecuador-ante-la-situacion-en-cataluna/ |url-status=dead }}</ref> * {{Riigi ikoon|EST}} [[Eesti]] – Eesti peaminister [[Jüri Ratas]] ütles: „Eesti toetab Hispaania territoriaalset terviklikkust ja ühtsust. Siseasjad tuleb lahendada vastavalt nende põhiseadusele ja seadustele.“<ref name="ratasjuritwit">{{cite web|url=https://twitter.com/ratasjuri/status/923964845879373824|title=Estonia supports the territorial integrity and unity of Spain. Internal affairs must be solved according to their constitution and laws.|last=Ratas|first=Jüri|date=27 October 2017|website=@ratasjuri|access-date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|GER}} [[Saksamaa]] – Saksamaa valitsus teatas: „[[Saksamaa föderaalvalitsus]] ei tunnusta Kataloonia parlamendi ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni“ ning väljendas muret olukorra võimaliku eskaleerumise pärast.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesregierung.de/Content/DE/Artikel/2017/10/2017-10-27-katalonien-unabhaengigkeit.htmlber|title=Seibert: Sorge über erneuten Verfassungsbruch|access-date=2017-10-27}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * {{Riigi ikoon|GEO}} [[Gruusia]] – Gruusia president teatas: „Gruusia toetab täielikult Hispaania Kuningriigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning seisab solidaarselt Hispaania valitsusega.“<ref name="margvelashviliG">{{cite web|title=Georgia fully supports the sovereignty and territorial integrity of the Kingdom of Spain and stands in solidarity W/ the Spanish Government.|url=https://twitter.com/MargvelashviliG/status/923928491317440512|access-date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|HUN}} [[Ungari]] – Välisminister [[Péter Szijjártó]] ütles, et Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon on „Hispaania siseasi“ ning avaldas lootust, et olukord lahendatakse kiiresti Hispaania põhiseaduse kohaselt.<ref>{{cite web|url=http://www.kormany.hu/en/ministry-of-foreign-affairs-and-trade/news/the-declaration-of-catalonian-independence-is-a-matter-of-spanish-internal-affairs|title=The declaration of Catalonian independence is a matter of Spanish internal affairs|access-date=2017-10-30|archive-date=12 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180712183706/http://www.kormany.hu/en/ministry-of-foreign-affairs-and-trade/news/the-declaration-of-catalonian-independence-is-a-matter-of-spanish-internal-affairs|url-status=dead}}</ref> * {{Riigi ikoon|IND}} [[India]] – India valitsus teatas, et „Kataloonia peaks lahendama identiteedi ja kultuuri küsimused Hispaania põhiseaduslikus raamistikus ning austama riigi terviklikkust“.<ref>{{cite news|date=28 October 2017|url=https://twitter.com/DDNewsLive/status/925045423349182464|title=India says #Catalonia should address issues of identity and culture within #Spain's constitutional framework & respect national integrity|language=en |access-date=30 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|INA}} [[Indoneesia]] – Indoneesia välisministeerium teatas, et Indoneesia ei tunnusta Kataloonia ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni.<ref>{{cite web|url=https://twitter.com/Portal_Kemlu_RI/status/924099152232906752|title=Kementerian Luar Negeri Indonesia|website=Twitter.com|access-date=30 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|IRL}} [[Iirimaa]] – Iirimaa välisministeerium teatas: „Me oleme mures Kataloonia kriisi pärast. Iirimaa austab Hispaania põhiseaduslikku ja territoriaalset terviklikkust ega tunnusta Kataloonia ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni.“<ref>{{cite web|url=http://www.thejournal.ie/catalan-independence-ireland-3669418-Oct2017/|title=The Irish government says it does not recognise Catalan independence|first=Michelle|last=Hennessy|website=Thejournal.ie|date=28 October 2017 |access-date=30 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|ITA}} [[Itaalia]] – Välisminister [[Angelino Alfano]] teatas, et Itaalia ei ole ega hakka tunnustama iseseisvat Katalooniat.<ref>{{cite web|title=El ministro de Exteriores italiano asegura que Italia "no reconoce ni reconocerá" la DUI|url=http://www.eldiario.es/catalunya/politica/MINUTO-Diada_13_685361458_14946.html|website=eldiario.es|access-date=28 October 2017|language=es|date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|ISR}} [[Iisrael]] – Iisrael kaalus esialgu Hispaania mittetoetamist Kataloonia küsimuses, kuid teatas lõpuks, et „loodab, et Hispaania sisekriis lahendatakse kiiresti ja rahumeelselt ning laiapõhjalise rahvusliku konsensuse alusel“.<ref name="Israel" >{{cite news|title=Israel refuses to support Spain against Catalan independence|url=http://www.israelnationalnews.com/News/News.aspx/237441|access-date=31 October 2017|agency=Arutz Sheva|date=31 October 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Israel definitively refuses to give way to Spain's diplomatic pressure|url=http://www.elnacional.cat/en/politics/israel-refuses-spain-diplomatic-pressure_208302_102.html|access-date=2 November 2017}}</ref><ref>{{cite web|title=Foreign Ministry Issues First Statement on Catalonia Crisis|url=http://hamodia.com/2017/11/01/foreign-ministry-issues-first-statement-catalonia-crisis/|website=hamodia.com|publisher=Hamodia|access-date=6 November 2017|archive-date=2024-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20240717023852/https://hamodia.com/2017/11/01/foreign-ministry-issues-first-statement-catalonia-crisis/|url-status=dead}}</ref> * {{Riigi ikoon|JAM}} [[Jamaica]] – [[Jamaica|Jamaica valitsus]] teatas, et ei tunnusta Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni ning toetab ühtset Hispaaniat. Seisukoht edastati välisminister senaator [[Kamina Johnson Smith]]i avalduse kaudu.<ref>{{cite web|title=El ministro de Exteriores italiano asegura que Italia "no reconoce ni reconocerá" la DUI|url=http://rjrnewsonline.com/local/jamaica-not-in-support-of-catalonias-declaration-of-independence-from-spain|website=rjrnewsonline.com|access-date=12 November 2017|language=en|date=12 November 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|JPN}} [[Jaapan]] – Jaapani valitsus väljendas toetust Hispaania põhiseaduse 155. artikli rakendamisele ning lootust, et olukord lahendatakse „rahumeelselt“ ja Hispaania seadusandluse kohaselt.<ref>{{cite web|url=https://elpais.com/Comentario/1509361713-f0be80c911edabca41a0f59bd8e5f77b|title=Japón ante el 155|access-date=2017-11-24|archive-date=7 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171107023546/https://elpais.com/Comentario/1509361713-f0be80c911edabca41a0f59bd8e5f77b|url-status=dead}}</ref> * {{Riigi ikoon|LTU}} [[Leedu]] – Välisminister [[Linas Antanas Linkevičius]] ütles raadiointervjuus, et Leedu toetab Hispaania territoriaalset terviklikkust ja kutsub üles dialoogile.<ref>{{cite web|url=https://twitter.com/BNSLithuania/status/923922513880547329|title=BNS Lithuania|access-date=2017-10-27}}</ref> * {{Riigi ikoon|MAS}} [[Malaisia]] – [[Malaisia välisministeerium]] teatas 1. novembril, et „Malaisia ei tunnusta Kataloonia ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni ning austab Hispaania territoriaalset terviklikkust“.<ref name="MYMFA statement">{{cite web|url=https://www.msn.com/en-my/news/national/malaysia-does-not-recognise-catalan-independence/ar-AAuiCQE|title=Malaysia does not recognise Catalan independence|work=The Star|publisher=MSN|date=1 November 2017|access-date=1 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171101113532/https://www.msn.com/en-my/news/national/malaysia-does-not-recognise-catalan-independence/ar-AAuiCQE|archive-date=1 November 2017|url-status=dead}}</ref> * {{Riigi ikoon|MLT}} [[Malta]] – Malta ei tunnusta Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni ning jätkab Hispaania territoriaalse terviklikkuse austamist, teatas välisministeerium.<ref>{{cite web |url=https://www.timesofmalta.com/articles/view/20171027/world/malta-refuses-to-recognise-catalan-independence.661542 |title=Malta refuses to recognise Catalan independence |date=28 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|MAR}} [[Maroko]] – Maroko lükkas tagasi Kataloonia ühepoolse iseseisvusprotsessi ning kinnitas oma toetust Hispaania „suveräänsusele ja [[Territoriaalne terviklikkus|territoriaalsele terviklikkusele]]“.<ref>{{cite web|url=https://www.diplomatie.ma/en/Politiqueétrangère/Europe/tabid/2798/vw/1/ItemID/15082/language/en-US/Default.aspx|title=Morocco rejects the unilateral process of the independence of Catalonia, and expresses its attachment to Spain sovereignty and territorial integrity|access-date=2017-10-28|archive-date=25 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181125124722/https://www.diplomatie.ma/en/Politique%C3%A9trang%C3%A8re/Europe/tabid/2798/vw/1/ItemID/15082/language/en-US/Default.aspx|url-status=dead}}</ref> * {{Riigi ikoon|MEX}} [[Mehhiko]] – President [[Enrique Peña Nieto]] teatas, et Mehhiko ei tunnusta Kataloonia ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni ning loodab rahumeelset ja poliitilist lahendust.<ref>{{cite web |url=https://twitter.com/EPN/status/924039456067407872 |title=Cuenta oficial de Twitter de Enrique Peña Nieto |date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|NOR}} [[Norra]] – Välisminister [[Ine Marie Eriksen Søreide]] ütles, et „Norra ei tunnusta Kataloonia ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni. Dialoogi aluseks tuleb taastada seaduslikkus.“<ref>{{Cite web|last=MFA|first=Norway|date=2017-10-27|title=FM #Eriksen Søreide:Norway will not recognize unilateral declaration of Independence #Catalonia. Re-establish legality as basis for dialogue|url=https://twitter.com/NorwayMFA/status/923988214586757120|url-status=live|access-date=2017-12-05|website=@NorwayMFA|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20171028224109/https://twitter.com/NorwayMFA/status/923988214586757120 |archive-date=28 October 2017 }}</ref> * {{Riigi ikoon|PAR}} [[Paraguay]] – Paraguay välisministeerium teatas: „Paraguay toetab Hispaania põhiseadusliku korra ja õigusriigi põhimõtete austamist“ ning kutsus üles järgima Hispaania põhiseadust kui ühtsuse ja demokraatlike õiguste tagajat.<ref>{{cite web |url=https://twitter.com/mreparaguay/status/924047080552792065/photo/1 |title=Comunicado de Prensa del Ministerio de Asuntos Exteriores de Paraguay |date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|PER}} [[Peruu]] – Peruu välisministeerium teatas, et lükkab tagasi kõik ühepoolsed iseseisvusdeklaratsioonid, kuna need on vastuolus Hispaania põhiseaduse ja seadustega.<ref>{{cite web |url=http://www.rree.gob.pe/SitePages/comunicado_oficial.aspx?id=CO-045-17 |title=Comunicado sobre la situación en Cataluña de la Cancillería del Perú |date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|POL}} [[Poola]] – Poola välisministeerium teatas, et „Poola austab täielikult Hispaania Kuningriigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja ühtsuse põhimõtteid“ ning peab vaidlust Hispaania siseasjaks.<ref>{{cite web|url=http://www.msz.gov.pl/en/news/mfa_statement_on_developments_in_catalonia_1;jsessionid=B5A9A2627666661E7EA02DAF3C3C090D.cmsap1p|title=MFA statement on developments in Catalonia |access-date=2017-10-27}}</ref> * {{Riigi ikoon|POR}} [[Portugal]] – Portugali valitsus teatas, et ei tunnusta Kataloonia ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni.<ref>{{cite web|url=https://www.portugal.gov.pt/pt/gc21/comunicacao/comunicado#comunicado-do-governo-portugues-sobre-a-declaracao-unilateral-de-independencia-no-parlamento-da-catalunha|title=Governo de portugal|website=Governo de portugal|language=pt|access-date=2017-10-28}}</ref> * {{Riigi ikoon|ROM}} [[Rumeenia]] – Rumeenia välisministeerium kinnitas oma tugevat toetust Hispaania suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning lükkas tagasi Kataloonia „ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni“.<ref name="xinhuanet1">{{cite news |date=28 October 2017|url=http://news.xinhuanet.com/english/2017-10/28/c_136711964.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20171028135826/http://news.xinhuanet.com/english/2017-10/28/c_136711964.htm |url-status=dead |archive-date=28 October 2017 |title=Romania reaffirms support for Spain's territorial integrity |work=Xinhua |access-date=28 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|SRB}} [[Serbia]] – Välisminister [[Ivica Dačić]] ütles, et Serbia toetab Hispaania territoriaalset terviklikkust ning lükkab tagasi kõik sarnased ühepoolsed iseseisvusaktid, viidates ka [[2008. aasta Kosovo iseseisvusdeklaratsioon|Kosovo iseseisvusdeklaratsioonile]].<ref>{{cite web|title=Дачић: Исти је пут Косова и Каталоније|url=http://www.rts.rs/page/stories/ci/story/1/politika/2919904/dacic-isti-je-put-kosova-i-katalonije.html|website=RTS|access-date=28 October 2017|language=sr|date=27 October 2017|trans-title=Dačić: Catalonia's path is the same as Kosovo's}}</ref> * {{Riigi ikoon|SLO}} [[Sloveenia]] – Välisministeerium teatas, et toetab rahvaste [[Enesemääramine|enesemääramisõigust]], kuid see peab toimuma demokraatlikult, seaduslikult ning kooskõlas Hispaania seaduste ja rahvusvahelise õigusega.<ref>{{cite web|url=http://www.24ur.com/novice/svet/madrid-pricel-s-konkretnimi-ukrepi-proti-kataloniji-vrhu-policije-odvzeli-pooblastila.html?bl=1|title=FOTO: Katalonski premier vztraja pri neodvisnosti in ljudi poziva k mirnemu uporu|date=2017-10-28|website=24ur|language=sl|trans-title=Catalonian premier insists at independence, and calls for people to rebel peacefully|access-date=30 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|SRI}} [[Sri Lanka]] – Sri Lanka välisministeerium teatas, et toetab täielikult Hispaania suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning peab Katalooniat Hispaania lahutamatuks osaks.<ref>{{cite web |url=http://colombogazette.com/2017/10/28/sri-lanka-rejects-declaration-of-independence-by-catalonia/ |title=Sri Lanka rejects declaration of independence by Catalonia |date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|TUR}} [[Türgi]] – Türgi välisministeerium teatas, et ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon „ei ole samm õiges suunas“ ning rõhutas Hispaania territoriaalse terviklikkuse ja põhiseaduse austamise tähtsust.<ref>{{cite web|title=Katalunya'daki Gelişmelerle İlgili İkaz Duyurusu.|url=http://madrid.be.mfa.gov.tr/Mission/ShowAnnouncement/335836|access-date=28 October 2017|date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|UKR}} [[Ukraina]] – Ukraina välisminister [[Pavlo Klimkin]] teatas: „Ukraina toetab Hispaania riiklikku suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.“<ref>{{cite web|last1=Klimkin|first1=Pavlo|title=Ukraine supports the state sovereignty and territorial integrity of Spain within its internationally recognized borders.|url=https://twitter.com/PavloKlimkin/status/923932138797502464|website=@PavloKlimkin|access-date=28 October 2017|date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|URU}} [[Uruguay]] – [[Uruguay välisministeerium]] teatas, et ei tunnusta Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni ning toetab Hispaania ühtsust ja territoriaalset terviklikkust.<ref>{{Cite web |title=Nº 90/17: España – Situación en Cataluña |url=https://www.gub.uy/ministerio-relaciones-exteriores/comunicacion/comunicados/9017-espana-situacion-cataluna |access-date=2022-09-24 |website=Ministerio de Relaciones Exteriores |language=es}}</ref> President [[Tabaré Vázquez]] lisas, et tegemist on Hispaania siseasjaga, mis tuleb lahendada rahumeelselt.<ref>{{Cite web |last=ElPais |title=Uruguay marcó posición sobre independencia de Cataluña: "Relación es con España" |url=https://www.elpais.com.uy/informacion/uruguay-marco-posicion-independencia-cataluna-relacion-espana.html |access-date=2022-09-24 |website=Diario EL PAIS Uruguay |date=30 October 2017 |language=spanish}}</ref> * {{Riigi ikoon|VIE}} [[Vietnam]] – Välisministeeriumi pressiesindaja Lê Thị Thu Hằng ütles: „See on Hispaania siseasi ja tuleb lahendada põhiseaduse ja seaduste austamise alusel, säilitades Hispaania ühtsuse ja stabiilsuse.“<ref name="Vietnam2017">{{cite web|last1=Giap|first1=Trong|title=Việt Nam lên tiếng về khủng hoảng chính trị Tây Ban Nha|url=https://vnexpress.net/tin-tuc/the-gioi/viet-nam-len-tieng-ve-khung-hoang-chinh-tri-tay-ban-nha-3663750.html|website=VnExpress|access-date=31 October 2017|language=vi|date=31 October 2017}}</ref> ===ÜRO mittekuuluvad riigid ja vaatlejariigid=== * {{Riigi ikoon|Abhaasia}} [[Abhaasia]] on teatanud, et võib tunnustada Kataloonia iseseisvust, kui Kataloonia valitsus seda taotleb.<ref name="rusreality.com"/> * {{Riigi ikoon|Mägi-Karabahhi Vabariik}} [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] välisministeerium tegi toetava avalduse, märkides: „Peame oluliseks, et Barcelona ja Madridi vahelise poliitilise kriisi lahendamine toimuks eranditult rahumeelsete vahenditega ja dialoogi kaudu.“<ref>{{cite web|url=http://nkr.am/en/news/2017-10-28/972/|title=Comment by the Information and Public Relations Department of the Artsakh Foreign Ministry on the Declaration of Independence of Catalonia – MFA NKR|website=nkr.am|access-date=28 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|Palestiina}} [[Palestiina Riik]] teatas, et toetab tugevat ja ühtset Hispaaniat.<ref>{{cite news|title=Palestina apoya una "España fuerte y unida" y apuesta por el diálogo|url=http://www.lavanguardia.com/politica/20171030/432492875449/palestina-apoya-una-espana-fuerte-y-unida-y-apuesta-por-el-dialogo.html|access-date=4 November 2017|date=30 October 2017|language=es}}</ref> * {{Riigi ikoon|Lõuna-Osseetia}} [[Lõuna-Osseetia]] on väljendanud valmisolekut kaaluda ametlikku tunnustamist, kui nad saavad sellekohase taotluse Kataloonia valitsuselt.<ref>{{Cite web |last=Узел |first=Кавказский |title=South Ossetia expresses its willingness to recognize Catalonia as an independent state |url=https://www.eng.kavkaz-uzel.eu/articles/41310 |access-date=2024-05-31 |website=Caucasian Knot}}</ref> * {{Riigi ikoon|Taiwan}} [[Hiina Vabariik]] teatas, et ta „loodab Hispaania kesk- ja piirkondliku valitsuse rahumeelset dialoogi Kataloonia küsimuse lahendamiseks“.<ref>{{cite web|title=Taiwan hopes for peaceful resolution of Catalonia issue: MOFA|url=http://www.ocac.gov.tw/OCAC/Eng/Pages/Detail.aspx?nodeid=329&pid=467418|access-date=29 October 2017|publisher=ocac.gov.tw|date=28 October 2017|archive-date=30 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171030041139/http://www.ocac.gov.tw/OCAC/Eng/Pages/Detail.aspx?nodeid=329&pid=467418|url-status=dead}}</ref> ===Detsentraliseeritud valitsused=== * {{Riigi ikoon|BEL}} [[Belgia]] **[[File:Flag of Flanders.svg|Flandri|25px]]: [[Flandria]] minister-president [[Geert Bourgeois]] väljendas toetust Kataloonia Vabariigile, kuid märkis, et otsus kuulub Belgia föderaalvalitsuse pädevusse.<ref>{{cite web|url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2017/10/27/liveblog--catalonie-stemt-voor-onafhankelijkheid-/|title=Liveblog: Catalonië onafhankelijk: uren van blijdschap, verwarring en spanning|first=VRT|last=NWS|date=27 October 2017|access-date=1 November 2017|archive-date=27 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171027232801/https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2017/10/27/liveblog--catalonie-stemt-voor-onafhankelijkheid-/|url-status=dead}}</ref> * {{Riigi ikoon|CAN}} [[Kanada]] ** {{Pisilipp|Quebec}}: [[Philippe Couillard]], [[Quebeci peaminister]], mõistis hukka vägivalla Barcelonas ning kutsus mõlemat poolt dialoogile.<ref>{{cite news|title=Quebec reacts to violence during Catalan independence vote|url=http://www.cbc.ca/news/canada/montreal/quebec-catalan-violence-1.4315719|access-date=3 March 2018|work=CBC News|date=1 October 2017|language=en}}</ref> [[Quebeci Rahvusassamblee]] võttis 4. oktoobril 2017 ühehäälselt vastu resolutsiooni, milles mõistis hukka Hispaania „autoritaarsuse“ ning kutsus Hispaania ja Kataloonia valitsusi rahvusvahelisele vahendamisele, kui rahumeelset lahendust ei saavutata.<ref>{{cite news|title=Quebec passes unanimous motion condemning Spain's 'authoritarianism' over Catalonia|url=https://globalnews.ca/news/3785619/quebec-passes-unanimous-motion-condemning-spains-authoritarianism-over-catalonia/|access-date=3 March 2018|work=Global News|agency=The Canadian Press|date=4 October 2017|language=en}}</ref> * {{Riigi ikoon|FRA}} [[Prantsusmaa]] ** {{Riigi ikoon|Korsika|Korsika}}: [[Korsika Assamblee]] president [[Jean-Guy Talamoni]] väljendas toetust Kataloonia iseseisvusele.<ref>{{cite web|url=http://www.francetvinfo.fr/france/corse/corse/le-president-de-l-assemblee-de-corse-reconnait-l-independance-de-la-catalogne_2440411.html|title=Le président de l'Assemblée de Corse reconnaît l'indépendance de la Catalogne|date=27 October 2017}}</ref> * {{Riigi ikoon|ITA}} [[Itaalia]] ** {{Riigi ikoon|Sardiinia}}: Üle 100 [[Sardiiinia]] linnapea ja kohaliku omavalitsuse esindaja „tunnustasid“ Kataloonia iseseisvust.<ref>{{Cite web |url=https://www.sardegnaeliberta.it/catalogna-sardegna-indipendenza-governo-liberta/ |title=Sardegna. Amministratori indipendentisti uniti a sostegno della Repubblica Catalana, Sardegna e Libertà |archive-date=22 December 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171222220215/https://www.sardegnaeliberta.it/sardegna-amministratori-indipendentisti-uniti-sostegno-della-repubblica-catalana/ |url-status=live}}</ref> Kaks päeva enne deklaratsiooni võttis Sardiinia nõukogu vastu resolutsiooni, milles mõistis hukka vägivalla ning väljendas soovi, et kataloonlased saaksid rahumeelselt kasutada õigust valida mis tahes poliitiline tee, sealhulgas enesemääramine.<ref>{{cite web|url=http://www.ansa.it/sardegna/notizie/2017/10/25/catalogna-odg-consiglio-contro-violenze_e78f6bbf-12eb-4cd6-bfc8-879ea267b22f.html |title=Catalogna: odg Consiglio contro violenze |publisher=Ansa.it |date=2017-10-17 |access-date=2017-10-29}}</ref> * {{Riigi ikoon|UK}} [[Ühendkuningriik]] ** {{Riigi ikoon|SCO}} [[Šotimaa]]: Välissuhete kabinetisekretär [[Fiona Hyslop]] ütles: „Me mõistame ja austame Kataloonia valitsuse seisukohta. Kuigi Hispaanial on õigus iseseisvusele vastu seista, peab Kataloonia rahval olema võimalus otsustada oma tuleviku üle. Otsese valitsemise kehtestamine ei saa olla lahendus ja peaks tekitama muret kõigis demokraatides. Euroopa Liidul on poliitiline ja moraalne kohustus toetada dialoogi, et leida rahumeelne ja demokraatlik lahendus.“<ref>{{cite web|url=https://news.gov.scot/news/statement-on-catalonia-1|title=Statement on Catalonia|website=Scottish Government News|access-date=30 October 2017|archive-date=2017-10-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20171028021815/https://news.gov.scot/news/statement-on-catalonia-1|url-status=dead}}</ref> ** {{Riigi ikoon|WAL}} [[Wales]]: [[Walesi peaminister]] [[Carwyn Jones]] ütles avalduses: „Kahjuks oleme viimastel nädalatel näinud murettekitavat eskalatsiooni, hirmutamise ja vastasseisu tsüklit, samas kui olukord vajab dialoogi ja diplomaatiat. Kõigi Kataloonia ja kogu Hispaania inimeste huvides on leida püsiv lahendus vastastikusel austusel põhinedes.“<ref>{{cite web|url=https://twitter.com/fmwales/status/923964827516723200|title=Picture|first=Carwyn|last=Jones|date=27 October 2017|website=Twitter.com|access-date=30 October 2017}}</ref> ===Rahvusvahelised organisatsioonid=== *{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Liit]] – 27. oktoobril teatas Euroopa Ülemkogu president [[Donald Tusk]]: „ELi jaoks ei muutu midagi. Hispaania jääb meie ainsaks partneriks.“ Euroopa Parlamendi president [[Antonio Tajani]] lisas, et Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon rikub õigusriigi põhimõtteid, Hispaania põhiseadust ja Kataloonia autonoomiastatuuti, mis on osa ELi õigusraamistikust. Samuti rõhutas ta, et keegi Euroopa Liidus seda deklaratsiooni ei tunnusta ning vajalik on seaduslikkuse taastamine ja dialoog. *{{Riigi ikoon|ÜRO}} [[ÜRO]] – ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Hispaania valitsust ja Kataloonia ametivõime üles otsima lahendusi kriisile Hispaania põhiseaduse raamistikus ning kasutama väljakujunenud poliitilisi ja õiguslikke kanaleid. Seda kinnitas ka ÜRO asepressiesindaja [[Farhan Haq]], märkides, et organisatsioon jälgib arenguid. ==Vaata ka== *[[2008. aasta Kosovo iseseisvusdeklaratsioon]] *[[2017–2018. aasta Hispaania põhiseaduslik kriis]] *[[2017. aasta Kataloonia üldstreik]] *[[Kataloonia iseseisvus]] *[[2017. aasta Kataloonia iseseisvusreferendum]] *[[Kataloonia natsionalism]] *[[Kataloonia iseseisvusprotsessi algatamise deklaratsioon]] *[[Kataloonia ajalugu]] *[[Kataloonia poliitika]] *[[Õigusliku ülemineku ja vabariigi aluste seadus]] *[[Poliitilise katalanismi ajalugu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ara.cat/2017/10/10/Declaracio_Independencia_amb_logo_-1.pdf Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon (katalaani keeles)] * [http://www.cataloniavotes.eu/wp-content/uploads/2017/10/27-Declaration-of-Independence.pdf Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon (inglise keeles)] {{JÄRJESTA:Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon}} [[Kategooria:Hispaania]] [[Kategooria:Kataloonia]] 0i0l32k4vijt7osb37zaykp43coohix 1 713324 7193981 7132817 2026-07-16T20:06:25Z Nimelik 60716 7193981 wikitext text/x-wiki == Ikosaeeder ja kuup == Kuidas on omavahel seotud korrapärane 20-tahukas ja kuup? https://www.youtube.com/watch?v=8KRbBQ9GEks Selle läbi ka arvud 1 ja 1/fii. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 16:14 (EEST) Ikosaeederi kuju looduses: adenoviirus ja Braarudosphaera bigelowii (ei tea eestikeelset nime) https://en.wikipedia.org/wiki/Braarudosphaera_bigelowii --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 23:06 (EEST) jg3wbc8za4z20kkjxp6w91jyxsqkl30 4 713976 7194303 7193740 2026-07-17T11:26:13Z Kruusamägi 1530 7194303 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WLE_Austria_Logo_(transparent).svg|pisi|Näitame maailmale Eesti loodust! {{Clickable button 2|Wikimedia konto loomine|url=https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:CreateAccount&returnto=Main+Page|class=mw-ui-progressive|icon=circle-arrow-e|padding=20px 30px}}<br />{{Clickable button 2|Piltide lisamine võistlusele|url=https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:UploadWizard&campaign=wle-ee|class=mw-ui-constructive|icon=circle-arrow-e|padding=20px 30px}}]] '''[[Wiki Loves Earth]]''' on [[Vikipeedia]]s toimuv fotovõistlus, mille raames korjatakse pilte looduskaitsealadest ja nende elustikust. Võistlus toimub perioodil 1.–31. mai ja Eestis korraldab seda [[Wikimedia Eesti]]. Esimest korda korraldati konkurss 2013. aastal [[Ukraina]]s. Järgmisel aastal laienes see teistesse riikidesse. Eestis on seda läbi viidud neljal korral: aastatel 2014–2016 ja taas 2026. aastal. 2026. aastal läks parimate pildilisajate vahel jagamisele auhinnafond '''1000 eurot''' ning 15 parimat fotot saadeti edasi rahvusvahelisse finaali. Võistluskategooriaid on kaks: '''[[maastik]]ud''' (kuhu alla kuuluvad ka individuaalsed puud, kui nad on on arvatud loodusmälestisteks), ja '''[[lähivõte|lähivõtted]]''' (loomad, taimed, seened). '''[[:commons:Commons:Wiki Loves Earth 2025/Winners|Siit]]''' on võimalik näha, milliseid fotosid esitati võistlusele 2025. aastal ja mis jõudsid seal rahvusvahelisse finaali. '''[[:commons:Commons:Wiki Loves Earth 2026/Winners|Siia]]''' lisandub samalaadne info 2026. aasta kohta. == Osalemine == Oodatud on fotod [[Natura 2000]] aladest, [[looduskaitseala|loodus-]] ja [[maastikukaitseala]]dest, [[hoiuala]]dest, [[rahvuspark]]idest ja [[loodusmälestis]]test ning neil aladel elavatest liikidest. Osalemiseks oli vaja [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Konto_loomine&returnto=Esileht luua konto Vikipeedia keskkonnas] ja laadida '''[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:UploadWizard&campaign=wle-ee kampaanialehel]''' üles pilte kultuurimälestistest [[:commons:|Wikimedia Commonsisse]]. ;Võistlusel osalevad ainult need fotod, mis lisatakse [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:UploadWizard&campaign=wle-ee ametliku üleslaadimisvormi] kaudu võistlusperioodi jooksul! Kõigi maastike kategooria fotode juures peab olema lisatud keskkonnaregistri kood. Fotosid korjame vaba jagamist võimaldava [https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et CC BY-SA 4.0 litsentsi] alla, mis on Vikipeedia standardlitsentsiks. Osalejad on oodatud lisama oma fotosid ka Vikipeedia artiklitesse. === Eesti võitjad === {{Vaata|Vikipeedia:Wiki Loves Earth/Võitjad}} <gallery mode="packed"> Pakerordi pank.JPG|I koht 2014, [[Pakri maastikukaitseala]], Ilme Parik Valgesoo mets.jpg |I koht 2015, [[Valgesoo looduskaitseala|Valgesoo]] mets, Külli Kolina Talv_Väike-Taevaskojas.jpg|I koht 2016, talv [[Väike Taevaskoda|Väike-Taevaskojas]], Külli Kolina (rahvusvaheliselt 4. koht) Udu lahkub järvelt.jpg|I koht maastike kategoorias (2026): hommik [[Meenikunno raba]]s. Külli Kolina Pruunkaru.jpg|I koht lähivõtete kategoorias (2026): pruunkarud [[Paadenurme looduskaitseala]]l. Verner Kaur </gallery> === Soovitused === {{Otsi loodusmälestisi}} Kõigi Eesti kaitstavate loodusobjektide asukohti näeb '''[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse siit Maa-ameti kaardilt]'''. Neile klõpsates on võimalik näha ka [[Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood]]i (EELIS kood), mis tuleks fotode üleslaadimisel lisada lahtrisse "Keskkonnaregistri kood". Pilte üles laadides on oluline tähelepanu pöörata kirjelduse lahtrile. '''Tarvilik on kirja panna foto tegemise koht ja mida fotol näeb.''' Looma-, taime- või seeneliigi jäädvustuse lisamisel tuleks tingimata välja tuua täpne liiginimi. EELIS koodi sisestamiseks on eraldi lahter. Samuti peaks pildile antav nimi olema kirjeldav, mitte lihtsalt mittemidagiütlev kombinatsioon tähtedest ja numbritest. On oluline meeles pidada, et [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis#I kaitsekategooria liigid|I kaitsekategooria liikide]] puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. Auhindu saab üle anda ainult neile, kellega on võimalik ühendust saada. Seepärast on mõistlik kontot luues sisestada enda e-posti aadress, mis lihtsustab võitjatega ühenduse võtmist, ning jälgida võistluse tulemusi. == Žürii == 2014. aastal valis parimaid fotosid žürii koosseisus [[Arne Ader]], [[Urmas Tartes]], [[Remo Savisaar]] ja [[Aare Undo]]. 2015. aastal hindasid pilte Arne Ader, Urmas Tartes ja [[Robert Reisman]] ning 2016. aastal valisid Eesti parimaid pilte [[Märt Kose]], [[Janno Loide]] ja [[Toomas Tiivel]]. 2026. aastal valisid Eesti võitjad välja [[Ivo Kruusamägi]], [[Janek Lass]] ja [[Virgo Siil]]. == Vaata ka == * [[Wiki Loves Earth]] * [[:commons:Commons:Wiki Loves Earth 2026|Commons:Wiki Loves Earth 2026]] == Välislingid == * [https://wikilovesearth.org/ Võistluse rahvusvaheline lehekülg] [[Kategooria:Vikipeedia võistlused]] g5f99hkuk6oov4dpwfhhoyc52ejuapn 0 714405 7194267 7147098 2026-07-17T10:20:06Z ~2026-40136-94 233655 /* */ 7194267 wikitext text/x-wiki '''Raimo Kõlli''' ([[24. veebruar]]il [[1940]]- 17. juuli 2026) oli eesti mullateadlane.<ref>Kõlli, Raimo (koostaja) 2025. ''Tagasivaade emeriitprofessor Raimo Kõlli tegevusele mullateaduse teooria ja praktika vallas''. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Ta oli töötanud pikka aega [[Eesti Põllumajandusülikool]]is. ==Teoseid== *Kõlli, Raimo 2003. ''Eesti muldade määraja''. Tartu: Eesti Põllumajandusülikooli Kirjastus. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kõlli, Raimo}} [[Kategooria:Eesti mullateadlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli agronoomiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] psb2dmw8hu5xupeu6a9sqjad5bw3qxp 0 715853 7194093 7179575 2026-07-17T06:44:20Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7194093 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1996]]. aastal sündinud tuntud inimesi ja loomi. {{Sündinud|1996}} ==Jaanuar== * [[1. jaanuar]] – [[Mahmoud Dahoud]], Saksamaa jalgpallur * [[2. jaanuar]] – [[Õilme Võro]], eesti sprinter * [[10. jaanuar]] – [[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik * [[12. jaanuar]] – [[Rin Sumida]], Jaapani jalgpallur * [[15. jaanuar]] – [[Dove Cameron]], USA laulja ja näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Jennie Kim]], Lõuna-Korea laulja * [[17. jaanuar]] – [[Klaus Mäkelä]], Soome dirigent * [[23. jaanuar]] – [[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Calum Hood]], Austraalia muusik * [[30. jaanuar]] – [[Ruka Norimatsu]], Jaapani jalgpallur * [[31. jaanuar]] – [[Regina Ermits]], Eesti laskesuusataja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Anna Maria Sepp]], eesti purjetaja * 2. veebruar – [[Sander Terras]], Eesti ajakirjanik * [[5. veebruar]] – [[Anete Kociņa]], läti odaviskaja * [[10. veebruar]] – [[Aleksandr Georgijev (jäähokimängija)|Aleksandr Georgijev]], Bulgaaria-Venemaa jäähokimängija * [[17. veebruar]] – [[Sebastian Johannes Aho]], Rootsi jäähokimängija *17. veebruar – [[Renato Kayzer]], Brasiilia jalgpallur * [[20. veebruar]] – [[Amanda Hermiine Künnapas]], Eesti näitleja ja koreograaf * [[22. veebruar]] – [[Kirke Leinatamm]], Eesti moedisainer * [[25. veebruar]] – [[Mari-Liis Kirsimägi]], Eesti kunstnik * [[26. veebruar]] – [[Karolin Jürise]], Eesti näitleja ==Märts== * [[1. märts]] – [[Sage Northcutt]], USA vabavõitleja * [[2. märts]] – [[Karl Johan Pechter]], Eesti jalgpallur * [[7. märts]] – [[Manel Navarro]], Hispaania laulja * [[8. märts]] – [[Mihkel Ainsalu]], Eesti jalgpallur * [[15. märts]] – [[Kristiina Kresmer]], Eesti murdmaasuusataja * [[16. märts]] – [[Hisui Haza]], Jaapani jalgpallur * [[18. märts]] – [[Roland Poom]], Eesti rallisõitja * [[25. märts]] – [[Afonso (Beira prints)]], Portugali prints * [[26. märts]] – [[Eleryn Tiit]], Eesti laulja * [[28. märts]] – [[German Šlein]], Eesti jalgpallur ==Aprill== *[[14. aprill]] – [[Abigail Breslin]], USA näitleja * [[2. aprill]] – [[Martin Rump]], Eesti autosportlane * [[5. aprill]] – [[Märten Kuusk]], Eesti jalgpallur * [[6. aprill]] – [[Kätlin Kivisild]] ([[Kätlin Tammiste]]), eesti purjetaja * [[9. aprill]] – [[Merit Männiste]], Eesti laulja * 9. aprill – [[Yuka Momiki]], Jaapani jalgpallur * [[10. aprill]] – [[Loïc Nottet]], Belgia laulja * [[12. aprill]] – [[Matteo Berrettini]], Itaalia tennisist * [[12. aprill]] – [[Kauro Tafitšuk]], Eesti muusik ja helirežissöör * [[16. aprill]] – [[Kento Misao]], Jaapani jalgpallur * [[18. aprill]] – [[Daniil Dubov]], Venemaa maletaja * [[24. aprill]] – [[Svjatoslav Jakovlev]], Eesti jalgpallur * [[26. aprill]] – [[Inga Tislar]], Eesti laulja * 26. aprill – [[Raiven]], Sloveenia laulja * [[30. aprill]] – [[Iván Rodríguez del Pozo]], Hispaania jalgpallur ==Mai== * [[3. mai]] – [[Domantas Sabonis]], Leedu korvpallur * 3. mai – [[Mayo Doko]], Jaapani jalgpallur * [[9. mai]] – [[Saron Läänmäe]], Eesti jalgpallur * [[11. mai]] – [[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija * [[14. mai]] – [[Martin Garrix]], Hollandi DJ * [[15. mai]] – [[Birdy (laulja)|Birdy]], inglise laulja * 15. mai – [[Karleen Kersa]], eesti ujuja * 15. mai – [[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia – Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[21. mai]] – [[Josh Allen]], USA Ameerika jalgpallur * [[26. mai]] – [[Zećira Mušović]], Rootsi jalgpallur ==Juuni== * [[4. juuni]] – [[Maria Bakalova]], Bulgaaria näitleja * [[7. juuni]] – [[Christian McCaffrey]], USA Ameerika jalgpallur * [[10. juuni]] – [[Kristjan Ilves]], eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja * [[13. juuni]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur * [[15. juuni]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja * 15. juuni – [[Risa Shimizu]], Jaapani jalgpallur * [[23. juuni]] – [[Ivo Van Tamm]], Eesti korvpallur * [[26. juuni]] – [[Nublu (räppar)|Nublu]], Eesti räppar ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Helina Metsik]], eesti modell * [[4. juuli]] – [[Andris Celminš]], Eesti käsipallur * [[5. juuli]] – [[lammas Dolly]], esimene kloonitud imetaja * [[7. juuli]] – [[Getriin Strigin]], Eesti jalgpallur * [[7. juuli]] – [[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja * [[8. juuli]] – [[Ksenia Belomestnova]], Eesti allveeujuja * [[11. juuli]] – [[Alessia Cara]], Kanada laulja * 11. juuli – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja * 11. juuli – [[Philipp Lienhart]], Austria jalgpallur * [[12. juuli]] – [[Adam Buksa]], Poola jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja * [[17. juuli]] – [[Vladislav Žarov]], Eesti ''taekwondo''-sportlane * [[20. juuli]] – [[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur * [[23. juuli]] – [[Álex Mula]], Hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Anette Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * [[25. juuli]] – [[Jaafar Jackson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * [[26. juuli]] – [[Koya Kitagawa]], Jaapani jalgpallur * 26. juuli – [[Tatjana Vorobjova]], Eesti tennisist * [[29. juuli]] – [[Samuel Chatto]], Briti aadlik ==August== * [[7. august]] – [[Dani Ceballos]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur * [[15. august]] – [[Irma Miranda]], Mehhiko modell * 15. august – [[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja * [[16. august]] – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja * [[19. august]] – [[Laura Tesoro]], Belgia laulja * [[27. august]] – [[Stefanie Giesinger]], Saksamaa modell * [[30. august]] – [[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Veronika Domjan]], sloveeni kettaheitja * [[6. september]] – [[Lana Rhoades]], USA netipersoon * [[13. september]] – [[Janno Ligur]], Eesti rallikrossisõitja * [[14. september]] – [[Henri-Kaido Veermäe]], Eesti animaator ja režissöör * [[17. september]] – [[Esteban Ocon]], Prantsuse vormelisõitja * [[17. september]] – [[Duje Ćaleta-Car]], Horvaatia jalgpallur * [[20. september]] – [[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur * [[23. september]] – [[Valentin Bassov]], Eesti veemotosportlane * [[23. september]] – [[Ingrid Landmark Tandrevold]], Norra laskesuusataja * [[25. september]] – [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * 25. september – [[Anett Vilipuu]], Eesti jalgpallur * [[27. september]] – [[Mami Ueno]], Jaapani jalgpallur ==Oktoober== * [[3. oktoober]] – [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur * [[6. oktoober]] – [[Kevin Diks]], Hollandi jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Lewis Capaldi]], Šoti laulja * [[8. oktoober]] – [[Sara Sorribes Tormo]], Hispaania tennisist * 8. oktoober – [[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur * [[13. oktoober]] – [[Joshua Wong]], Hongkongi aktivist * [[15. oktoober]] – [[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija * [[19. oktoober]] – [[Bella Hadid]], USA modell * [[22. oktoober]] – [[Johannes Høsflot Klæbo]], norra murdmaasuusataja * [[27. oktoober]] – [[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija * [[29. oktoober]] – [[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ==November== * [[1. november]] – [[Daniela Melchior]], Portugali näitleja * [[3. november]] – [[Maria Teresa Kalmet]], Eesti näitleja * [[5. november]] – [[Miho Manya]], Jaapani jalgpallur * [[11. november]] – [[Tye Sheridan]], USA näitleja *[[14. november]] – [[Reio Käsnapuu]], eesti veemotosportlane * [[15. november]] – [[Reena Koll]], eesti teivashüppaja * [[16. november]] – [[Mackenyu]], Jaapani näitleja * [[22. november]] – [[Hailey Baldwin]], USA modell * [[27. november]] – [[Vlasi Sinjavski]], Eesti jalgpallur * [[29. november]] – [[Kelly Vask]], Eesti laulja ==Detsember== * [[4. detsember]] – [[Kristiine Miilen]], Eesti võrkpallur * [[6. detsember]] – [[Mihkel Kirves]], Eesti korvpallur * [[9. detsember]] – [[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija * [[11. detsember]] – [[Anna Maria Čeh]], Eesti kergejõustiklane * [[15. detsember]] – [[Jenifer Brening]], Saksamaa laulja * [[19. detsember]] – [[Mouctar Diakhaby]], Guinea jalgpallur * [[22. detsember]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], Eesti korvpallur * [[23. detsember]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja * [[24. detsember]] – [[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur * [[28. detsember]] – [[Edgar Tur]], Eesti jalgpallur * [[31. detsember]] – [[Chika Hirao]], Jaapani jalgpallur [[Kategooria:1996]] k6me0iff7lugk3hjri7qwhhcioct1z4 0 716291 7193929 7193498 2026-07-16T17:05:37Z Hannesvalk 176021 /* 14. juuli */ 7193929 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] rocfq3i8m8tvlapb9g41zokc8pk5rpe 7193932 7193929 2026-07-16T17:15:59Z Hannesvalk 176021 /* 15. juuli */ 7193932 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#engels Engelsi õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak] ERR, 15. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] jsf2arkg66d4pu69aut39mtko1jxeo1 7193933 7193932 2026-07-16T17:18:29Z Hannesvalk 176021 /* 15. juuli */ 7193933 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#engels Engelsi õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak] ERR, 15. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] l9b3gar8vfafr3nkwpfioziiaa6bd0p 7193934 7193933 2026-07-16T17:19:54Z Hannesvalk 176021 /* 16. juuli */ 7193934 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#engels Engelsi õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak] ERR, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] ben5fv9idfgsgmmsjlfgv0vlcz9dx8b 7193935 7193934 2026-07-16T17:30:12Z Hannesvalk 176021 /* 14. juuli */ 7193935 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#engels Engelsi õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak] ERR, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] qhvqbonoojsjps8pdnu29ttrkjjjdbz 7193936 7193935 2026-07-16T17:32:21Z Hannesvalk 176021 /* 14. juuli */ 7193936 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#engels Engelsi õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak] ERR, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 4xdxw762jhob0yenk681kowm2yhmly6 7193945 7193936 2026-07-16T18:21:17Z Hannesvalk 176021 /* 16. juuli */ 7193945 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 6x8m5efzrl0xk3odgozfr8utdw402ob 0 717467 7194271 7178712 2026-07-17T10:25:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7194271 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Delhi ümber aastatel 1290–1320 võimutsenud dünastiast. Khalji dünastia kohta Bengalis aastatel 1204–1227 vaata [[Khalji dünastia (Bengal)]].}} {{Endine riik |nimi = Khaljide Sultaniriik |omakeelne-nimi = خلجي |algusaasta = 1290 |lõppaasta = 1320 |lipp = Delhi Sultanate Flag.svg |lipp-tekst = [[Delhi Sultanaat|Delhi Sultanaadi]] lipp |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of the Khalji Sultanate.png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = Sultan |riigipea-nimi = [[Jalal-ud-Din Khalji]] <br/> (esimene, 1290–1296) <br/> [[Qutbuddin Mubarak Shah]] <br/> (viimane, 1316–1320) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Delhi]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[Sunni islam]] |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Pärsia keel|Pärsia]] |peamised-keeled = [[Hindustani keel|Hindustani]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Mamelukkide dünastia (Dehli)|Delhi Mamelukkide Sultaniriik]] <br/> [[Vaghela dünastia|Vaghelade Riik]] <br/> [[Seuna (Yadava) dünastia|Seunade Riik]] |järgnes = [[Tughlaqi dünastia|Tughlaqi Riik]] }} '''Khalji dünastia''' oli aastatel 1290–1320 [[Delhi Sultanaat]]i valitsenud [[dünastia]].<ref name="Khalji Dynasty">{{cite web |url=https://www.britannica.com/eb/article-9045252/Khalji-Dynasty |title=Khalji Dynasty |publisher=[[Encyclopædia Britannica]] |access-date=2014-11-13 |quote=This dynasty, like the previous Slave dynasty, was of Turkish origin, though the Khaljī tribe had long been settled in Afghanistan. Its three kings were noted for their faithlessness, their ferocity, and their penetration to the South of India.}}</ref><ref name=gazet>[https://web.archive.org/web/20210419084338/https://dsal.uchicago.edu/reference/gazetteer/pager.html?objectid=DS405.1.I34_V02_403.gif Dynastic Chart] [[Imperial Gazetteer of India]], v. 2, ''lk 368.''</ref><ref name="sen2">{{Cite book |last=Sen |first=Sailendra |title=A Textbook of Medieval Indian History |publisher=Primus Books |year=2013 |isbn=978-9-38060-734-4 |pages=80–89}}</ref> See oli sultanaadi teine dünastia ning selle rajas [[Jalal-ud-Din Khalji]].<ref>{{cite journal |author=Mohammad Aziz Ahmad |date=1939 |title=The Foundation of Muslim Rule in India. (1206-1290 A.d.) |journal=Proceedings of the Indian History Congress |publisher=Indian History Congress |volume=3 |pages=832–841 |jstor=44252438}}</ref> ==Vaata ka== * [[Muhammad Bakhtiyar Khalji]] * [[Pärsia ühiskond]] * [[Sunniitlike dünastiate loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{cite book |author=Abraham Eraly |author-link=Abraham Eraly |title=The Age of Wrath: A History of the Delhi Sultanate |url=https://books.google.com/books?id=vyEoAwAAQBAJ&pg=PT178 |year=2015 |publisher=Penguin Books |isbn=978-93-5118-658-8 |page=178 }} * {{cite book |author=Ahmad Hasan Dani |title=History of Civilizations of Central Asia: The crossroads of civilizations: A.D. 250 to 750 |url=https://books.google.com/books?id=FcKtIPVQ6REC&pg=PA179 |year=1999 |publisher=Motilal Banarsidass |isbn=978-81-208-1540-7 }} * {{cite book |author=Ashirbadi Lal Srivastava |title=The History of India, 1000 A.D.-1707 A.D. |edition=Second |url=https://books.google.com/books?id=Bdw9AAAAMAAJ |year=1966 |publisher=Shiva Lal Agarwala |oclc=575452554 }} * {{cite book |author=Ashirbadi Lal Srivastava |title=The Sultanate of Delhi |url=https://books.google.com/books?id=ht21AAAAIAAJ |year=1953 |publisher=S. L. Agarwala |oclc=555201052 }} * {{cite book |author1=Hermann Kulke |author2=Dietmar Rothermund |title=A History of India|url=https://books.google.com/books?id=TPVq3ykHyH4C&pg=PP1 |year=2004 |publisher=Psychology Press |isbn=978-0-415-32919-4 }} * {{cite book |author=Irfan Habib |author-link=Irfan Habib |chapter=Northern India under the Sultanate: Agrarian Economy |editor1=Tapan Raychaudhuri |editor2=Irfan Habib |title=The Cambridge Economic History of India |volume = 1, c.1200-c.1750 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=L-s8AAAAIAAJ&pg=PA62 |year=1982 |publisher=CUP Archive |isbn=978-0-521-22692-9 }} * {{cite book |author=Kishori Saran Lal |author-link=K. S. Lal |title=History of the Khaljis (1290-1320) |year=1950 |publisher=The Indian Press |location=Allahabad |url=https://books.google.com/books?id=2XXqAQAACAAJ |oclc=685167335 }} * {{cite book |author=Marshall Cavendish |title=World and Its Peoples: The Middle East, Western Asia, and Northern Africa |year=2006|publisher=Marshall Cavendish |isbn=0-7614-7571-0 |url=https://books.google.com/books?id=j894miuOqc4C }} * {{cite book |editor1=Peter Malcolm Holt |editor2=Ann K. S. Lambton |editor3=Bernard Lewis |title=The Cambridge History of Islam |url=https://books.google.com/books?id=UfQWT_esc5cC |year=1977 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-29138-5 |ref={{harvid|P. M. Holt et al.|1977}}}} * {{cite book |author=Peter Jackson |author-link=Peter Jackson (ajaloolane) |title=The Delhi Sultanate: A Political and Military History |url=https://books.google.com/books?id=lt2tqOpVRKgC&pg=PA82 |year=2003 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-54329-3 }} * {{cite book |author=Radhey Shyam Chaurasia |title=History of medieval India: from 1000 A.D. to 1707 A.D. |year=2002|publisher=Atlantic |isbn=81-269-0123-3 |url=https://books.google.com/books?id=8XnaL7zPXPUC }} * {{cite journal |author=Sunil Kumar |title=When Slaves were Nobles: The Shamsi Bandagan in the Early Delhi Sultanate |url=https://www.researchgate.net/publication/249767771 |journal= Studies in History |volume=10 |issue=1 |pages=23–52 |year=1994 |doi= 10.1177/025764309401000102 |s2cid=162388463 }} [[Kategooria:Aasia keskaja riigid]] [[Kategooria:Dünastiad]] [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] 79kuv7qfb23sp9j3xmwpn4d6gvlcd65 0 718658 7193990 7192840 2026-07-16T20:43:11Z Juhan242 213253 /* */ 7193990 wikitext text/x-wiki '''Serhi Koretsky''' (Корецький Сергій Федорович, sündinud [[14. märts]]il [[1978]] [[Lutsk]]is) on [[Ukraina]] ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht, alates 16. juulist 2026 Ukraina peaminister, 14. maist 2025 oli ta [[Naftogaz]]i juhatuse esimees. Ta omandas kõrghariduse Lutski Tehnikaülikoolis erialadel "Autod ja autotööstus" (2001) ja "Ettevõtteökonoomika" (2005) ning Ivano-Frankivski Riiklikus Nafta- ja Gaasitehnikaülikoolis erialal "Nafta ja gaasi tootmine". 2019. aastal lõpetas ta Kiievi-Mohyla Ärikooli Executive MBA programmi. Aastatel 1997–2018 töötas Koretsky Continuum Group of Companies'is (Lutsk), kus ta tõusis analüütilise osakonna töötajast ettevõtte tegevjuhiks. 2002. aastal juhtis ta Western Oil Groupi ühisettevõtet ning alates 2007. aastast on ta Continuum Groupi haldusfirma tegevjuht. Alates 2013. aastast oli Koretsky WOGi tegevjuht. Sel perioodil tegeles ta ettevõtte arengustrateegiate väljatöötamise ja elluviimisega, rahastamise kaasamisega, investoritega läbirääkimiste pidamisega ning ühinemis- ja omandamistehingute toetamisega. Koretsky algatus viis WOG-i uute tegevusvaldkondade käivitamiseni, sealhulgas bensiinijaamades asuvate kohvikute avamiseni. 2018. aastal lahkus Koretsky Continuumist ning aastatel 2019–2022 tegeles ta oma ettevõttega. 2019. aasta aprillis asutas ta kohvifirma IDEALIST Coffee Co., mis hõlmab ka Idealisti kohvikute ketti. Augustist 2019 kuni novembrini 2022 oli Koretsky energiakaupleja Centurion Group SA (Šveits) kaasasutaja ja juhatuse esimees. 9. novembril 2022 määrati Koretsky osaühingute Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktoriks. Tema juhtimisel suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi ning gaasi tootmist, saades kasumlikuks riigile kuuluvaks ettevõtteks, millel on rekordilised finantstulemused. 29. aprillil 2025 valis Ukraina Naftogazi nõukogu Koretsky Naftogazi juhatuse esimeheks ja ta asus ametisse 14. mail 2025. "Ukrnafta" ja "Ukrtatnafta" direktorina olid tema prioriteetideks: Ukraina relvajõudude toetamine, energiajulgeoleku tagamine ja sotsiaalsete kohustuste täitmine. 2023. aastal suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi tootmist 3%, ulatudes 1,4 miljoni tonnini, ning gaasi tootmist 6%, kokku 1,1 miljardi kuupmeetrini. 2023. aastal oli Ukrnafta Opendataboti parimate kaevandusettevõtete indeksis esikohal 95,17 miljardi [[grivna]] suuruse käibega. Samuti teatas ettevõte 23,6 miljardi grivna suurusest puhaskasumist, mida kinnitas Grant Thorntoni läbiviidud sõltumatu audit. 2023. aastal tasus Ukrnafta täielikult oma 6,9 miljardi grivna suuruse maksuvõla. Koretsky juhtimisel optimeeris ettevõte kulusid, kaasajastas tootmist ja käivitas investeerimisprogrammi nafta- ja gaasitootmise suurendamiseks. Ukrnafta on laiendanud ka oma partnerlussuhteid rahvusvaheliste ettevõtetega, et asendada vananenud Nõukogude, Venemaa ja Valgevene seadmeid. Ettevõte on alustanud koostööd Ameerika Naftainstituudiga (API) standardiseerimise ja sertifitseerimise alal ning on ostnud spetsiaalseid busse ja teleskooplaadureid. Ukrnafta annetas 2023. aastal heategevuseks 1,25 miljardit grivnat. Samuti eraldas ettevõte 100 miljonit grivnat 50 soomustransportööri (APC) ostmiseks. 2024. aasta alguses annetas Ukrnafta üle 50 miljoni grivna 1000 FPV drooni ja muu sõjavarustuse ostmiseks. Koretsky on Ukraina relvajõudude järjepidev toetaja. Näiteks annetas ta 2024. aastal oma sünnipäeval isiklikult sõjaväele 1 miljon grivnat. 2026. aasta juuli keskel väitis Ukraina meedia, et Koretsky on kõige tõenäolisem uue peaministri kandidaat pärast eelmise peaministri [[Julija Svõrõdenko]] tagasiastumist. 16. juulil kinnitaski [[Ülemraada]] Koretsky peaministriks. ==Autasud== * "Abi eest armeele" - Ukraina relvajõudude ülemjuhataja aumärk (2023) * Ukraina kaitseministeeriumi medali "Ukraina kaitsja" (2023) * Ukraina Ametiühingute Föderatsiooni aumärk "Sotsiaalse partnerluse arendamise eest" (2023) hmftnpobgrk3zzw54c2v0wdwd9a0brw 7194133 7193990 2026-07-17T08:16:33Z ~2026-40335-68 233646 /* Autasud */ 7194133 wikitext text/x-wiki '''Serhi Koretsky''' (Корецький Сергій Федорович, sündinud [[14. märts]]il [[1978]] [[Lutsk]]is) on [[Ukraina]] ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht, alates 16. juulist 2026 Ukraina peaminister, 14. maist 2025 oli ta [[Naftogaz]]i juhatuse esimees. Ta omandas kõrghariduse Lutski Tehnikaülikoolis erialadel "Autod ja autotööstus" (2001) ja "Ettevõtteökonoomika" (2005) ning Ivano-Frankivski Riiklikus Nafta- ja Gaasitehnikaülikoolis erialal "Nafta ja gaasi tootmine". 2019. aastal lõpetas ta Kiievi-Mohyla Ärikooli Executive MBA programmi. Aastatel 1997–2018 töötas Koretsky Continuum Group of Companies'is (Lutsk), kus ta tõusis analüütilise osakonna töötajast ettevõtte tegevjuhiks. 2002. aastal juhtis ta Western Oil Groupi ühisettevõtet ning alates 2007. aastast on ta Continuum Groupi haldusfirma tegevjuht. Alates 2013. aastast oli Koretsky WOGi tegevjuht. Sel perioodil tegeles ta ettevõtte arengustrateegiate väljatöötamise ja elluviimisega, rahastamise kaasamisega, investoritega läbirääkimiste pidamisega ning ühinemis- ja omandamistehingute toetamisega. Koretsky algatus viis WOG-i uute tegevusvaldkondade käivitamiseni, sealhulgas bensiinijaamades asuvate kohvikute avamiseni. 2018. aastal lahkus Koretsky Continuumist ning aastatel 2019–2022 tegeles ta oma ettevõttega. 2019. aasta aprillis asutas ta kohvifirma IDEALIST Coffee Co., mis hõlmab ka Idealisti kohvikute ketti. Augustist 2019 kuni novembrini 2022 oli Koretsky energiakaupleja Centurion Group SA (Šveits) kaasasutaja ja juhatuse esimees. 9. novembril 2022 määrati Koretsky osaühingute Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktoriks. Tema juhtimisel suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi ning gaasi tootmist, saades kasumlikuks riigile kuuluvaks ettevõtteks, millel on rekordilised finantstulemused. 29. aprillil 2025 valis Ukraina Naftogazi nõukogu Koretsky Naftogazi juhatuse esimeheks ja ta asus ametisse 14. mail 2025. "Ukrnafta" ja "Ukrtatnafta" direktorina olid tema prioriteetideks: Ukraina relvajõudude toetamine, energiajulgeoleku tagamine ja sotsiaalsete kohustuste täitmine. 2023. aastal suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi tootmist 3%, ulatudes 1,4 miljoni tonnini, ning gaasi tootmist 6%, kokku 1,1 miljardi kuupmeetrini. 2023. aastal oli Ukrnafta Opendataboti parimate kaevandusettevõtete indeksis esikohal 95,17 miljardi [[grivna]] suuruse käibega. Samuti teatas ettevõte 23,6 miljardi grivna suurusest puhaskasumist, mida kinnitas Grant Thorntoni läbiviidud sõltumatu audit. 2023. aastal tasus Ukrnafta täielikult oma 6,9 miljardi grivna suuruse maksuvõla. Koretsky juhtimisel optimeeris ettevõte kulusid, kaasajastas tootmist ja käivitas investeerimisprogrammi nafta- ja gaasitootmise suurendamiseks. Ukrnafta on laiendanud ka oma partnerlussuhteid rahvusvaheliste ettevõtetega, et asendada vananenud Nõukogude, Venemaa ja Valgevene seadmeid. Ettevõte on alustanud koostööd Ameerika Naftainstituudiga (API) standardiseerimise ja sertifitseerimise alal ning on ostnud spetsiaalseid busse ja teleskooplaadureid. Ukrnafta annetas 2023. aastal heategevuseks 1,25 miljardit grivnat. Samuti eraldas ettevõte 100 miljonit grivnat 50 soomustransportööri (APC) ostmiseks. 2024. aasta alguses annetas Ukrnafta üle 50 miljoni grivna 1000 FPV drooni ja muu sõjavarustuse ostmiseks. Koretsky on Ukraina relvajõudude järjepidev toetaja. Näiteks annetas ta 2024. aastal oma sünnipäeval isiklikult sõjaväele 1 miljon grivnat. 2026. aasta juuli keskel väitis Ukraina meedia, et Koretsky on kõige tõenäolisem uue peaministri kandidaat pärast eelmise peaministri [[Julija Svõrõdenko]] tagasiastumist. 16. juulil kinnitaski [[Ülemraada]] Koretsky peaministriks. ==Autasud== * Ukraina relvajõudude ülemjuhataja aumärk "Abi eest armeele" (2023) * Ukraina kaitseministeeriumi medal "Ukraina kaitsja" (2023) * Ukraina Ametiühingute Föderatsiooni aumärk "Sotsiaalse partnerluse arendamise eest" (2023) 2xd6d7besg0l5f8618ct0gtv3ia1zhb 7194260 7194133 2026-07-17T10:11:57Z ~2026-39672-10 233474 7194260 wikitext text/x-wiki '''Serhi Koretsky''' (Eesti meedias ka Koretskõi, ukraina keeles Корецький Сергій Федорович, sündinud [[14. märts]]il [[1978]] [[Lutsk]]is) on [[Ukraina]] ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht, alates 16. juulist 2026 [[Ukraina peaminister]], 14. maist 2025 oli ta [[Naftogaz]]i juhatuse esimees. Ta omandas kõrghariduse Lutski Tehnikaülikoolis erialadel "Autod ja autotööstus" (2001) ja "Ettevõtteökonoomika" (2005) ning Ivano-Frankivski Riiklikus Nafta- ja Gaasitehnikaülikoolis erialal "Nafta ja gaasi tootmine". 2019. aastal lõpetas ta Kiievi-Mohyla Ärikooli Executive MBA programmi. Aastatel 1997–2018 töötas Koretsky Continuum Group of Companies'is (Lutsk), kus ta tõusis analüütilise osakonna töötajast ettevõtte tegevjuhiks. 2002. aastal juhtis ta Western Oil Groupi ühisettevõtet ning alates 2007. aastast on ta Continuum Groupi haldusfirma tegevjuht. Alates 2013. aastast oli Koretsky WOGi tegevjuht. Sel perioodil tegeles ta ettevõtte arengustrateegiate väljatöötamise ja elluviimisega, rahastamise kaasamisega, investoritega läbirääkimiste pidamisega ning ühinemis- ja omandamistehingute toetamisega. Koretsky algatus viis WOG-i uute tegevusvaldkondade käivitamiseni, sealhulgas bensiinijaamades asuvate kohvikute avamiseni. 2018. aastal lahkus Koretsky Continuumist ning aastatel 2019–2022 tegeles ta oma ettevõttega. 2019. aasta aprillis asutas ta kohvifirma IDEALIST Coffee Co., mis hõlmab ka Idealisti kohvikute ketti. Augustist 2019 kuni novembrini 2022 oli Koretsky energiakaupleja Centurion Group SA (Šveits) kaasasutaja ja juhatuse esimees. 9. novembril 2022 määrati Koretsky osaühingute Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktoriks. Tema juhtimisel suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi ning gaasi tootmist, saades kasumlikuks riigile kuuluvaks ettevõtteks, millel on rekordilised finantstulemused. 29. aprillil 2025 valis Ukraina Naftogazi nõukogu Koretsky Naftogazi juhatuse esimeheks ja ta asus ametisse 14. mail 2025. "Ukrnafta" ja "Ukrtatnafta" direktorina olid tema prioriteetideks: Ukraina relvajõudude toetamine, energiajulgeoleku tagamine ja sotsiaalsete kohustuste täitmine. 2023. aastal suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi tootmist 3%, ulatudes 1,4 miljoni tonnini, ning gaasi tootmist 6%, kokku 1,1 miljardi kuupmeetrini. 2023. aastal oli Ukrnafta Opendataboti parimate kaevandusettevõtete indeksis esikohal 95,17 miljardi [[grivna]] suuruse käibega. Samuti teatas ettevõte 23,6 miljardi grivna suurusest puhaskasumist, mida kinnitas Grant Thorntoni läbiviidud sõltumatu audit. 2023. aastal tasus Ukrnafta täielikult oma 6,9 miljardi grivna suuruse maksuvõla. Koretsky juhtimisel optimeeris ettevõte kulusid, kaasajastas tootmist ja käivitas investeerimisprogrammi nafta- ja gaasitootmise suurendamiseks. Ukrnafta on laiendanud ka oma partnerlussuhteid rahvusvaheliste ettevõtetega, et asendada vananenud Nõukogude, Venemaa ja Valgevene seadmeid. Ettevõte on alustanud koostööd Ameerika Naftainstituudiga (API) standardiseerimise ja sertifitseerimise alal ning on ostnud spetsiaalseid busse ja teleskooplaadureid. Ukrnafta annetas 2023. aastal heategevuseks 1,25 miljardit grivnat. Samuti eraldas ettevõte 100 miljonit grivnat 50 soomustransportööri (APC) ostmiseks. 2024. aasta alguses annetas Ukrnafta üle 50 miljoni grivna 1000 FPV drooni ja muu sõjavarustuse ostmiseks. Koretsky on Ukraina relvajõudude järjepidev toetaja. Näiteks annetas ta 2024. aastal oma sünnipäeval isiklikult sõjaväele 1 miljon grivnat. 2026. aasta juuli keskel väitis Ukraina meedia, et Koretsky on kõige tõenäolisem uue peaministri kandidaat pärast eelmise peaministri [[Julija Svõrõdenko]] tagasiastumist. 16. juulil kinnitaski [[Ülemraada]] Koretsky peaministriks. ==Autasud== * Ukraina relvajõudude ülemjuhataja aumärk "Abi eest armeele" (2023) * Ukraina kaitseministeeriumi medal "Ukraina kaitsja" (2023) * Ukraina Ametiühingute Föderatsiooni aumärk "Sotsiaalse partnerluse arendamise eest" (2023) 4atiym7wkdbdecspvkjqlpzjkrot0bs 7194269 7194260 2026-07-17T10:22:03Z ~2026-39672-10 233474 7194269 wikitext text/x-wiki '''Serhi Koretsky''' (Eesti meedias ka '''Koretskõi''', ukraina keeles Корецький Сергій Федорович, sündinud [[14. märts]]il [[1978]] [[Lutsk]]is) on [[Ukraina]] ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht, alates 16. juulist 2026 [[Ukraina peaminister]], 14. maist 2025 oli ta [[Naftogaz]]i juhatuse esimees. Ta omandas kõrghariduse Lutski Tehnikaülikoolis erialadel "Autod ja autotööstus" (2001) ja "Ettevõtteökonoomika" (2005) ning Ivano-Frankivski Riiklikus Nafta- ja Gaasitehnikaülikoolis erialal "Nafta ja gaasi tootmine". 2019. aastal lõpetas ta Kiievi-Mohyla Ärikooli Executive MBA programmi. Aastatel 1997–2018 töötas Koretsky Continuum Group of Companies'is (Lutsk), kus ta tõusis analüütilise osakonna töötajast ettevõtte tegevjuhiks. 2002. aastal juhtis ta Western Oil Groupi ühisettevõtet ning alates 2007. aastast on ta Continuum Groupi haldusfirma tegevjuht. Alates 2013. aastast oli Koretsky WOGi tegevjuht. Sel perioodil tegeles ta ettevõtte arengustrateegiate väljatöötamise ja elluviimisega, rahastamise kaasamisega, investoritega läbirääkimiste pidamisega ning ühinemis- ja omandamistehingute toetamisega. Koretsky algatus viis WOG-i uute tegevusvaldkondade käivitamiseni, sealhulgas bensiinijaamades asuvate kohvikute avamiseni. 2018. aastal lahkus Koretsky Continuumist ning aastatel 2019–2022 tegeles ta oma ettevõttega. 2019. aasta aprillis asutas ta kohvifirma IDEALIST Coffee Co., mis hõlmab ka Idealisti kohvikute ketti. Augustist 2019 kuni novembrini 2022 oli Koretsky energiakaupleja Centurion Group SA (Šveits) kaasasutaja ja juhatuse esimees. 9. novembril 2022 määrati Koretsky osaühingute Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktoriks. Tema juhtimisel suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi ning gaasi tootmist, saades kasumlikuks riigile kuuluvaks ettevõtteks, millel on rekordilised finantstulemused. 29. aprillil 2025 valis Ukraina Naftogazi nõukogu Koretsky Naftogazi juhatuse esimeheks ja ta asus ametisse 14. mail 2025. "Ukrnafta" ja "Ukrtatnafta" direktorina olid tema prioriteetideks: Ukraina relvajõudude toetamine, energiajulgeoleku tagamine ja sotsiaalsete kohustuste täitmine. 2023. aastal suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi tootmist 3%, ulatudes 1,4 miljoni tonnini, ning gaasi tootmist 6%, kokku 1,1 miljardi kuupmeetrini. 2023. aastal oli Ukrnafta Opendataboti parimate kaevandusettevõtete indeksis esikohal 95,17 miljardi [[grivna]] suuruse käibega. Samuti teatas ettevõte 23,6 miljardi grivna suurusest puhaskasumist, mida kinnitas Grant Thorntoni läbiviidud sõltumatu audit. 2023. aastal tasus Ukrnafta täielikult oma 6,9 miljardi grivna suuruse maksuvõla. Koretsky juhtimisel optimeeris ettevõte kulusid, kaasajastas tootmist ja käivitas investeerimisprogrammi nafta- ja gaasitootmise suurendamiseks. Ukrnafta on laiendanud ka oma partnerlussuhteid rahvusvaheliste ettevõtetega, et asendada vananenud Nõukogude, Venemaa ja Valgevene seadmeid. Ettevõte on alustanud koostööd Ameerika Naftainstituudiga (API) standardiseerimise ja sertifitseerimise alal ning on ostnud spetsiaalseid busse ja teleskooplaadureid. Ukrnafta annetas 2023. aastal heategevuseks 1,25 miljardit grivnat. Samuti eraldas ettevõte 100 miljonit grivnat 50 soomustransportööri (APC) ostmiseks. 2024. aasta alguses annetas Ukrnafta üle 50 miljoni grivna 1000 FPV drooni ja muu sõjavarustuse ostmiseks. Koretsky on Ukraina relvajõudude järjepidev toetaja. Näiteks annetas ta 2024. aastal oma sünnipäeval isiklikult sõjaväele 1 miljon grivnat. 2026. aasta juuli keskel väitis Ukraina meedia, et Koretsky on kõige tõenäolisem uue peaministri kandidaat pärast eelmise peaministri [[Julija Svõrõdenko]] tagasiastumist. 16. juulil kinnitaski [[Ülemraada]] Koretsky peaministriks. ==Autasud== * Ukraina relvajõudude ülemjuhataja aumärk "Abi eest armeele" (2023) * Ukraina kaitseministeeriumi medal "Ukraina kaitsja" (2023) * Ukraina Ametiühingute Föderatsiooni aumärk "Sotsiaalse partnerluse arendamise eest" (2023) chswckk6o3drabmr18q7nmfyy6pvvjm 7194288 7194269 2026-07-17T11:01:54Z Lõs Mõkõta 162624 7194288 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Serhi Koretskõi''' (ukraina keeles Корецький Сергій Федорович, sündinud [[14. märts]]il [[1978]] [[Lutsk]]is) on [[Ukraina]] ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht, alates 16. juulist 2026 [[Ukraina peaminister]], 14. maist 2025 oli ta [[Naftogaz]]i juhatuse esimees. Ta omandas kõrghariduse Lutski Tehnikaülikoolis erialadel "Autod ja autotööstus" (2001) ja "Ettevõtteökonoomika" (2005) ning Ivano-Frankivski Riiklikus Nafta- ja Gaasitehnikaülikoolis erialal "Nafta ja gaasi tootmine". 2019. aastal lõpetas ta Kiievi-Mohyla Ärikooli Executive MBA programmi. Aastatel 1997–2018 töötas Koretsky Continuum Group of Companies'is (Lutsk), kus ta tõusis analüütilise osakonna töötajast ettevõtte tegevjuhiks. 2002. aastal juhtis ta Western Oil Groupi ühisettevõtet ning alates 2007. aastast on ta Continuum Groupi haldusfirma tegevjuht. Alates 2013. aastast oli Koretsky WOGi tegevjuht. Sel perioodil tegeles ta ettevõtte arengustrateegiate väljatöötamise ja elluviimisega, rahastamise kaasamisega, investoritega läbirääkimiste pidamisega ning ühinemis- ja omandamistehingute toetamisega. Koretsky algatus viis WOG-i uute tegevusvaldkondade käivitamiseni, sealhulgas bensiinijaamades asuvate kohvikute avamiseni. 2018. aastal lahkus Koretsky Continuumist ning aastatel 2019–2022 tegeles ta oma ettevõttega. 2019. aasta aprillis asutas ta kohvifirma IDEALIST Coffee Co., mis hõlmab ka Idealisti kohvikute ketti. Augustist 2019 kuni novembrini 2022 oli Koretsky energiakaupleja Centurion Group SA (Šveits) kaasasutaja ja juhatuse esimees. 9. novembril 2022 määrati Koretsky osaühingute Ukrnafta ja Ukrtatnafta direktoriks. Tema juhtimisel suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi ning gaasi tootmist, saades kasumlikuks riigile kuuluvaks ettevõtteks, millel on rekordilised finantstulemused. 29. aprillil 2025 valis Ukraina Naftogazi nõukogu Koretsky Naftogazi juhatuse esimeheks ja ta asus ametisse 14. mail 2025. "Ukrnafta" ja "Ukrtatnafta" direktorina olid tema prioriteetideks: Ukraina relvajõudude toetamine, energiajulgeoleku tagamine ja sotsiaalsete kohustuste täitmine. 2023. aastal suurendas Ukrnafta nafta ja kondensaadi tootmist 3%, ulatudes 1,4 miljoni tonnini, ning gaasi tootmist 6%, kokku 1,1 miljardi kuupmeetrini. 2023. aastal oli Ukrnafta Opendataboti parimate kaevandusettevõtete indeksis esikohal 95,17 miljardi [[grivna]] suuruse käibega. Samuti teatas ettevõte 23,6 miljardi grivna suurusest puhaskasumist, mida kinnitas Grant Thorntoni läbiviidud sõltumatu audit. 2023. aastal tasus Ukrnafta täielikult oma 6,9 miljardi grivna suuruse maksuvõla. Koretsky juhtimisel optimeeris ettevõte kulusid, kaasajastas tootmist ja käivitas investeerimisprogrammi nafta- ja gaasitootmise suurendamiseks. Ukrnafta on laiendanud ka oma partnerlussuhteid rahvusvaheliste ettevõtetega, et asendada vananenud Nõukogude, Venemaa ja Valgevene seadmeid. Ettevõte on alustanud koostööd Ameerika Naftainstituudiga (API) standardiseerimise ja sertifitseerimise alal ning on ostnud spetsiaalseid busse ja teleskooplaadureid. Ukrnafta annetas 2023. aastal heategevuseks 1,25 miljardit grivnat. Samuti eraldas ettevõte 100 miljonit grivnat 50 soomustransportööri (APC) ostmiseks. 2024. aasta alguses annetas Ukrnafta üle 50 miljoni grivna 1000 FPV drooni ja muu sõjavarustuse ostmiseks. Koretsky on Ukraina relvajõudude järjepidev toetaja. Näiteks annetas ta 2024. aastal oma sünnipäeval isiklikult sõjaväele 1 miljon grivnat. 2026. aasta juuli keskel väitis Ukraina meedia, et Koretsky on kõige tõenäolisem uue peaministri kandidaat pärast eelmise peaministri [[Julija Svõrõdenko]] tagasiastumist. 16. juulil kinnitaski [[Ülemraada]] Koretsky peaministriks. ==Autasud== * Ukraina relvajõudude ülemjuhataja aumärk "Abi eest armeele" (2023) * Ukraina kaitseministeeriumi medal "Ukraina kaitsja" (2023) * Ukraina Ametiühingute Föderatsiooni aumärk "Sotsiaalse partnerluse arendamise eest" (2023) mx8gwnuy33l38xtgcyboi83b3w49wgw 0 718739 7194062 7193710 2026-07-17T05:20:27Z Tekatve 186289 7194062 wikitext text/x-wiki '''Taavi Liblik''' (sündinud [[10. märts]]il [[1981]]) on eesti mereteadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Taavi_Liblik Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Haridus== Taavi Liblik lõpetas [[Eesti Mereakadeemia]] insener-hüdrograafina 2004 ning omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]is merefüüsika alal magistri- (2008, ''cum laude'') ja doktorikraadi (2012).<ref name='ETIS' /> ==Töökäik== Taavi Liblik oli Eesti Mereakadeemias assistent 2004-06, [[:en:Ramboll|Ramboll Eesti AS-s]] keskkonnaekspert 2008-10 ja [[:de:Helmholtz-Zentrum für Ozeanforschung Kiel|Helmholtzi Ookeaniuuringute Keskuses]] [[Kiel]]is teadur 2013-15.<ref name='ETIS' /> Töötab aastast 2006 [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] meresüsteemide instituudis: insener 2006-12, teadur 2012-15, vanemteadur 2015-26, täisprofessor tenuuris alates 2026. Aastast 2020 on ta instituudi merefüüsika osakonna juhataja.<ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/6f513113-db17-4177-b2ac-e7241f12e49f TalTech teadusportaal]</ref> ==Teadustöö== Taavi Libliku uurimisvaldkond on rannikumere okeanograafia.<ref name='ISIK' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Taavi_Liblik Taavi Liblik] Eesti Teadusinfosüsteemis * Taavi Libliku [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=38266 publikatsioone] {{JÄRJESTA:Liblik, Taavi}} [[Kategooria:Eesti mereteadlased]] [[Kategooria:Eesti okeanograafid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ooykuf56u0fpcn6qp0zfbs279zwm7n0 102 718742 7194116 7193747 2026-07-17T07:49:46Z Toimiku Tõlkija 231703 7194116 wikitext text/x-wiki   '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 [[London|Londonis]] [[Putney sild|Putney sillal]] naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi [[turvakaamera]] salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas [[Internet|internetis]] kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni [[politsei]] (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liini kahekordse bussi ette.<ref name="Hassan" /><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name="Hassan">{{Cite news|last=Hassan|first=Jennifer|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/|title=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved.|work=[[The Washington Post]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2017">Evans, Martin (13 September 2017). [https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ "Police release fresh images of the 'Putney Pusher'"]. ''[[The Daily Telegraph]]''. [https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ Archived] from the original on 13 September 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma [[Refleks|refleksi]] arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo "Arrest over push of woman into bus's path in 2017"]. ''[[BBC News]]''. 15 June 2026. [https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo Archived] from the original on 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust turvakaamera salvestise.<ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144 "Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry"]. ''[[BBC News]]''. 12 August 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name="Hassan">{{Cite news|last=Hassan|first=Jennifer|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/|title=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved.|work=[[The Washington Post]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHassan2018">Hassan, Jennifer (28 June 2018). [https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ "A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved"]. ''[[The Washington Post]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name="Hassan" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke [[Motiiv|motiive]], mainides nii nn jooksjaraevu, [[Misogüünia|naistevihkamist]] kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> [[The Guardian|The Guardiani]] ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti [[Reddit|Redditis]].<ref name="garcia" /> 2021. aastal kirjutas [[näitekirjanik]] [[Sonya Kelly]] juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2017">Evans, Martin (13 September 2017). [https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ "Police release fresh images of the 'Putney Pusher'"]. ''[[The Daily Telegraph]]''. [https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/ Archived] from the original on 13 September 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144 "Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry"]. ''[[BBC News]]''. 12 August 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo "Arrest over push of woman into bus's path in 2017"]. ''[[BBC News]]''. 15 June 2026. [https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo Archived] from the original on 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> ja peeti kinni kolm isikut, kes kõik hiljem vabastati.<ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004 "Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case"]. ''[[Sky News]]''. 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208 "Putney Bridge jogger assault investigation closed"]. ''[[BBC News]]''. 28 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEvans2026">Evans, Holly (15 June 2026). [https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html "Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case"]. ''[[The Independent]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004 "Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case"]. ''[[Sky News]]''. 15 June 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWeaver2026">Weaver, Matthew (15 June 2026). [https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london "Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge"]. ''[[The Guardian]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">15 June</span> 2026</span>.</cite></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval [[Kautsjon|kautsjoni]] vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva [[Euroopa]] kuningakoja, sealhulgas [[Briti monarh|Briti monarhiaga.]]<ref name="Montgomery" /> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Kuriteod]] 9fzfceh681qkw531xl6xv5r1ls4iap5 7194143 7194116 2026-07-17T08:30:15Z Vikikoolitus 167020 viitamistõrge 7194143 wikitext text/x-wiki   '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 [[London|Londonis]] [[Putney sild|Putney sillal]] naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi [[turvakaamera]] salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas [[Internet|internetis]] kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni [[politsei]] (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liini kahekordse bussi ette.<ref name="Hassan" /><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name="Hassan"></ref> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin"></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma [[Refleks|refleksi]] arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026"></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust turvakaamera salvestise.<ref name="bbc2017"></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name="Hassan"></ref> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name="Hassan" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver"></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke [[Motiiv|motiive]], mainides nii nn jooksjaraevu, [[Misogüünia|naistevihkamist]] kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> [[The Guardian|The Guardiani]] ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti [[Reddit|Redditis]].<ref name="garcia" /> 2021. aastal kirjutas [[näitekirjanik]] [[Sonya Kelly]] juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver"></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin"></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="bbc2017"></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026"></ref><ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky"></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect"></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans"></ref><ref name="Sky"></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver"></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval [[Kautsjon|kautsjoni]] vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva [[Euroopa]] kuningakoja, sealhulgas [[Briti monarh|Briti monarhiaga.]]<ref name="Montgomery" /> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Kuriteod]] bgr8yi5z4pnhvcleotn8905d0mafd8l 7194149 7194143 2026-07-17T08:40:30Z ~2026-39980-71 233647 viitamistõrge 7194149 wikitext text/x-wiki   '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 [[London|Londonis]] [[Putney sild|Putney sillal]] naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi [[turvakaamera]] salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas [[Internet|internetis]] kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni [[politsei]] (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liini kahekordse bussi ette.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Jennifer |kuupäev=2018-06-28 |pealkiri=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved. |keel=en-US |väljaanne=The Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=0190-8286}}</ref><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name="Hassan"></ref> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin"></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma [[Refleks|refleksi]] arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026"></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust turvakaamera salvestise.<ref name="bbc2017"></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name="Hassan"></ref> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name="Hassan" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver"></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke [[Motiiv|motiive]], mainides nii nn jooksjaraevu, [[Misogüünia|naistevihkamist]] kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> [[The Guardian|The Guardiani]] ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti [[Reddit|Redditis]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Garcia |eesnimi=Francisco |kuupäev=2021-10-14 |pealkiri=The Unsolved Mystery of the Putney Pusher |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/putney-pusher-london-cctv/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=1059-1028}}</ref> 2021. aastal kirjutas [[näitekirjanik]] [[Sonya Kelly]] juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver"></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin"></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="bbc2017"></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026"></ref><ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky"></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect"></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans"></ref><ref name="Sky"></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver"></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval [[Kautsjon|kautsjoni]] vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva [[Euroopa]] kuningakoja, sealhulgas [[Briti monarh|Briti monarhiaga.]]<ref name="Montgomery" /> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Kuriteod]] 5bbv98j6thu308gmwpfopv1kbg6tg3t 7194152 7194149 2026-07-17T08:43:46Z Vikikoolitus 167020 viitamistõrge 7194152 wikitext text/x-wiki   '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 [[London|Londonis]] [[Putney sild|Putney sillal]] naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi [[turvakaamera]] salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas [[Internet|internetis]] kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni [[politsei]] (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liini kahekordse bussi ette.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Jennifer |kuupäev=2018-06-28 |pealkiri=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved. |keel=en-US |väljaanne=The Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=0190-8286}}</ref><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name=":0" /> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin"></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma [[Refleks|refleksi]] arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026"></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust turvakaamera salvestise.<ref name="bbc2017"></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name="Hassan"></ref> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name="Hassan" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver"></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke [[Motiiv|motiive]], mainides nii nn jooksjaraevu, [[Misogüünia|naistevihkamist]] kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> [[The Guardian|The Guardiani]] ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti [[Reddit|Redditis]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Garcia |eesnimi=Francisco |kuupäev=2021-10-14 |pealkiri=The Unsolved Mystery of the Putney Pusher |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/putney-pusher-london-cctv/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=1059-1028}}</ref> 2021. aastal kirjutas [[näitekirjanik]] [[Sonya Kelly]] juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver"></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin"></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="bbc2017"></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026"></ref><ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky"></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect"></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans"></ref><ref name="Sky"></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver"></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval [[Kautsjon|kautsjoni]] vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva [[Euroopa]] kuningakoja, sealhulgas [[Briti monarh|Briti monarhiaga.]]<ref name="Montgomery" /> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Kuriteod]] iciip84ypdeo5qrcx2t2ec5f55b4wda 7194153 7194152 2026-07-17T08:45:27Z Vikikoolitus 167020 viitamistõrge 7194153 wikitext text/x-wiki   '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 [[London|Londonis]] [[Putney sild|Putney sillal]] naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi [[turvakaamera]] salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas [[Internet|internetis]] kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni [[politsei]] (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liini kahekordse bussi ette.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Jennifer |kuupäev=2018-06-28 |pealkiri=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved. |keel=en-US |väljaanne=The Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=0190-8286}}</ref><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name=":0" /> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin"></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma [[Refleks|refleksi]] arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026"></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust turvakaamera salvestise.<ref name="bbc2017"></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name=":0" /> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name=":0" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver"></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke [[Motiiv|motiive]], mainides nii nn jooksjaraevu, [[Misogüünia|naistevihkamist]] kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> [[The Guardian|The Guardiani]] ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti [[Reddit|Redditis]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Garcia |eesnimi=Francisco |kuupäev=2021-10-14 |pealkiri=The Unsolved Mystery of the Putney Pusher |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/putney-pusher-london-cctv/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=1059-1028}}</ref> 2021. aastal kirjutas [[näitekirjanik]] [[Sonya Kelly]] juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver"></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin"></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="bbc2017"></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026"></ref><ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky"></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect"></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans"></ref><ref name="Sky"></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver"></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval [[Kautsjon|kautsjoni]] vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva [[Euroopa]] kuningakoja, sealhulgas [[Briti monarh|Briti monarhiaga.]]<ref name="Montgomery" /> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Kuriteod]] 8ff9w7v40kyom9es51fh8p1s5h1qnvq 0 718752 7193820 2026-07-16T12:23:40Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast esinduskogu | nimi = Rahva Rahvuskogu | omakeelne_nimi = المجلس الشعبي الوطني | kooseis = | embleem = Assemblée populaire nationale (Algérie) Logo.svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = [[Alamkoda]] | kojad = | asutatud = 1962 | lõpp = | eelnev = | j...' 7193820 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Rahva Rahvuskogu | omakeelne_nimi = المجلس الشعبي الوطني | kooseis = | embleem = Assemblée populaire nationale (Algérie) Logo.svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = [[Alamkoda]] | kojad = | asutatud = 1962 | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = [[Rahva Rahvuskogu presidentide loend|President]] | juht_nimi = [[Ibrahim Boughali]] | juht_partei = ''[[parteitu poliitik|parteitu]]'' | juht_valimised = aastast 2021 | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht2_partei = | juht2_valimised = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht3_partei = | juht3_valimised = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | juht4_partei = | juht4_valimised = | juht5_nimetus = | juht5_nimi = | juht5_partei = | juht5_valimised = | juht6_nimetus = | juht6_nimi = | juht6_partei = | juht6_valimised = | juht7_nimetus = | juht7_nimi = | juht7_partei = | juht7_valimised = | juht8_nimetus = | juht8_nimi = | juht8_partei = | juht8_valimised = | juht9_nimetus = | juht9_nimi = | juht9_partei = | juht9_valimised = | juht10_nimetus = | juht10_nimi = | juht10_partei = | juht10_valimised = | kohti = 407 | kohtade_jaotus1 = | kohtade_jaotus1_suurus = | kohtade_jaotus2_suurus = | kohtade_jaotus2 = | fraktsioonid1_nimetus = <!-- vaikimisi "Fraktsioonid" --> | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (163)''' * {{värviruut|#DD143C}} [[Rahvuslik Vabastusrinne (Alžeeria)|Rahvuslik Vabastusrinne]] (90) * {{värviruut|#003153}} [[Rahvuslik Demokraatlik Kogu]] (73) '''Opositsioon (244)''' * {{värviruut|#3CB371}} [[Tulevikurinne]] (59) * {{värviruut|#009900}} [[Ühiskonna Liikumine Rahule]] (43) * {{värviruut|#BCDB7E}} [[Rahvuslik Ehitusliikumine]] (38) <br/> jt | komisjonid1_nimetus = <!-- vaikimisi "Komisjonid" --> | komisjonid1 = | fraktsioonid2_nimetus = <!-- vaikimisi "Fraktsioonid" --> | fraktsioonid2 = | komisjonid2_nimetus = <!-- vaikimisi "Komisjonid" --> | komisjonid2 = | volituste_kestus = 5 aastat | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = [[2026. aasta Alžeeria parlamendivalimised|2026]] | järgmised_valimised = | koosolekute_saal1 = Hémicycle de l'assemblée populaire nationale (Algérie).jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Rahva Rahvuskogu hoone (Alžiir)|Rahva Rahvuskogu hoone]], [[Alžiir]], [[Alžeeria]] | koosolekute_saal2 = | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik2 = | veebileht = [https://www.apn.dz// www.apn.dz] | märkused = }} '''Rahva Rahvuskogu''' ([[araabia keel]]es المجلس الشعبي الوطني, ''al-Majlis al-Sha'abi al-Watani'') on [[Alžeeria parlament|Alžeeria parlamendi]] [[alamkoda]]. Sellesse kuulub 407 rahva poolt valitud saadikut, nendest 8 on [[Alžeeria diasporaa|välisalžeerlastele]].<ref name="cia">{{Cite web|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/algeria/|title=Algeria|website=cia.gov|access-date=9 November 2016|archive-date=4 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210104184359/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/algeria/|url-status=dead}}</ref> Ühe koosseisu volitused kestavad viis aastat. Iga [[Alžeeria provintsid|provints]] moodustab eraldi valimisringkonna, lisaringkond on välisalžeerlaste kogukond. Miinimumvanus Rahva Rahvuskogusse kandideerimiseks on 28 eluaastat ning hääle andmiseks 18 eluaastat.<ref name="medea">{{Cite web|url=http://www.medea.be/en/countries/algeria/algeria-elections-and-parliament/|title=Algeria, Elections and Parliament|publisher=Medea Institute|archive-url=https://web.archive.org/web/20161110024130/http://www.medea.be/en/countries/algeria/algeria-elections-and-parliament/|archive-date=10 November 2016|url-status=dead|access-date=9 November 2016}}</ref><ref name="medea2">{{Cite web|url=http://www.medea.be/en/countries/algeria/algeria-state-institutions/|title=Algeria, State Institutions|publisher=Medea Institute|archive-url=https://web.archive.org/web/20161110030651/http://www.medea.be/en/countries/algeria/algeria-state-institutions/|archive-date=10 November 2016|url-status=live|access-date=9 November 2016}}</ref> ==Vaata ka== * [[Rahva Rahvuskogu presidentide loend]] * [[Alžeeria parlament]] * [[Rahva Nõukogu]] * [[Alžeeria poliitika]] * [[Parlamentide loend riigiti]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.apn.dz// Koduleht] [[Kategooria:Parlamendid]] [[Kategooria:Alžeeria]] 43sronrsh03ie28v0evkm8vycxml5y1 0 718753 7193821 2026-07-16T12:24:21Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Rahva Rahvuskogu]] 7193821 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rahva Rahvuskogu]] kd9rgqva6frccwk2uzh4axsb5f3gyu2 0 718754 7193826 2026-07-16T12:41:05Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast partei | nimi = Ühiskonna Rahuliikumine | nimi_keeles = حركة مجتمع السلم | logo = شعار حزب سياسي جزائري حركة المجتمع الاسلامي.jpg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = | peasekretär = | asutamine = 1990 | lõpetamine = | peakorter = [[Alžiir]], [[Alžeeria]] | ideoloogia = [[Sunni islam|Sunniitlik]] islamis...' 7193826 wikitext text/x-wiki {{Infokast partei | nimi = Ühiskonna Rahuliikumine | nimi_keeles = حركة مجتمع السلم | logo = شعار حزب سياسي جزائري حركة المجتمع الاسلامي.jpg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = | peasekretär = | asutamine = 1990 | lõpetamine = | peakorter = [[Alžiir]], [[Alžeeria]] | ideoloogia = [[Sunni islam|Sunniitlik]] [[islamism]] <br/> [[Islam ja demokraatia|Islamidemokraatia]] <br/> [[Sotsiaalne konservatism]] <br/> [[Panislamism]] <br/> [[Majanduslik liberalism]] | spekter = [[Parempoolsus]] | koalitsioon = [[Rohelise Alžeeria Liit]] <br/> (2012–2017) | europarlament = | kohti1_kus = [[Rahva Nõukogu]]s | kohti1 = 1 / 174 | kohti2_kus = [[Rahva Rahvuskogu]]s | kohti2 = 43 / 407 | kohti3_kus = [[Rahva Provintsikogu]]des | kohti3 = 152 / 2004 | kohti4_kus = [[Rahva Munitsipaalkogu]]des | kohti4 = 1225 / 24 876 | liikmeid = | loosung = "Islam on lahendus" <br/> (1990–1997) <br/> "Rahu on lahendus" <br/> (1997–) | värvid = | meediakanal = | kodulehekülg = [https://hmsalgeria.net/ar/ www.hmsalgeria.net] | värvus = #21A34B | euroopa_tasandi_erakond = | valimisblokk = | liikmeid_viide = | noorteorganisatsioon = | lipp = | lipp_suurus = }} '''Ühiskonna Rahuliikumine''' ([[araabia keel]]es حركة مجتمع السلم, ''Harakat Mujtama' as-Silm'') on [[Alžeeria]] [[erakond]]. See on vaadetelt [[islamism|islamistlik]] ([[sunni islam]]i haru). Erakonna lõi ning seda juhtis oma surmani aastal 2003 [[Mahfoud Nahnah]].<ref>{{Citation |last=Laremont |first=Ricardo|chapter=Movement for the Society of Peace |date=2014 |chapter-url=https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref:oiso/9780199739356.001.0001/acref-9780199739356-e-0327 |title=The Oxford Encyclopedia of Islam and Politics |access-date=2023-12-06 |publisher=Oxford University Press |language=en |doi=10.1093/acref:oiso/9780199739356.001.0001/acref-9780199739356-e-0327 |isbn=978-0-19-973935-6}}</ref> Ühiskonna Rahuliikumine kasvas välja [[Moslemi Vennaskond|Moslemi Vennaskonnast]].<ref>{{Cite web |title=Algeria: Bloody Past and Fractious Factions |url=https://www.wilsoncenter.org/article/algeria-bloody-past-and-fractious-factions |access-date=2023-12-06 |website=www.wilsoncenter.org |language=en}}</ref> ==Vaata ka== * [[Islamistlike erakondade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://hmsalgeria.net/ar/ Koduleht] [[Kategooria:Aafrika parteid]] [[Kategooria:Alžeeria]] tdmqhv165o6fk1ct3v0p6joqb8lr2wi 0 718755 7193827 2026-07-16T12:41:21Z Rulakarbes 164113 Uus lehekülg: '{{Keemiline aine | nimetus = Baariumsulfaat | pilt = Barium sulfate.svg | valem = BaSO₄ | välimus = valge tahkis | molaarmass = 233,39 | tihedus = 4480 | lahustuvus = veeslahustumatu }} '''Baariumsulfaat''', keemilise valemiga BaSO₄, on [[anorgaaniline aine]]. Koosneb baariumkatioonist ja sulfaatanioonist. Baariumsulfaat on veeslahustumatu valge aine. Looduslikult esineb ainet mineraalina [[barüüt]]. Baariumsulfaati toodetakse barüüdist. Loodusl...' 7193827 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Baariumsulfaat | pilt = Barium sulfate.svg | valem = BaSO₄ | välimus = valge tahkis | molaarmass = 233,39 | tihedus = 4480 | lahustuvus = veeslahustumatu }} '''Baariumsulfaat''', keemilise valemiga BaSO₄, on [[anorgaaniline aine]]. Koosneb baariumkatioonist ja sulfaatanioonist. Baariumsulfaat on veeslahustumatu valge aine. Looduslikult esineb ainet mineraalina [[barüüt]]. Baariumsulfaati toodetakse barüüdist. Looduslik barüüt on otseseks kasutamiseks sageli liiga ebapuhas, mistõttu see redutseeritakse söega veeslahustuvaks baariumsulfiidiks<ref name=":0">Kresse, R, Baudis, U., Jäger, P., Riechers, H. H., Wagner, H., Winkler, J. & Wolf, H. U. Barium and Barium Compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a03_325.pub2 </ref>: BaSO₄ + 4C → BaS + 4CO Baariumsulfiidilahust töödeldakse väävelhappe või sulfaatsooladega, mille käigus sadestub baariumsulfaat<ref name=":0" />: BaS + H₂SO₄ → BaSO₄↓ + H₂S Sedaviisi sadestatud baariumsulfaati tuntakse kui ''blanc fixe''. Baariumsulfaati kasutatakse peamiselt täiteainena (värvides, plastmassides, värnitsates, liimides jt). Kõrgpuhast baariumsulfaati kasutatakse valge standardühendina [[Spektrofotomeetria|spektrofotomeetrias]]<ref name=":0" />. == Allikad == h7yodec9pmnsk1ftr5ej9fe0ok05dtr 7193829 7193827 2026-07-16T12:50:00Z Rulakarbes 164113 7193829 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Baariumsulfaat | pilt = Barium sulfate.svg | valem = BaSO₄ | välimus = valge tahkis | molaarmass = 233,39 | tihedus = 4480 | lahustuvus = veeslahustumatu }} '''Baariumsulfaat''', keemilise valemiga BaSO₄, on [[anorgaaniline aine]]. Koosneb baariumkatioonist ja sulfaatanioonist. Baariumsulfaat on veeslahustumatu valge aine. Looduslikult esineb ainet mineraalina [[barüüt]]. Baariumsulfaati toodetakse barüüdist. Looduslik barüüt on otseseks kasutamiseks sageli liiga ebapuhas, mistõttu see redutseeritakse söega veeslahustuvaks [[Baariumsulfiid|baariumsulfiidiks]]<ref name=":0">Kresse, R, Baudis, U., Jäger, P., Riechers, H. H., Wagner, H., Winkler, J. & Wolf, H. U. Barium and Barium Compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a03_325.pub2 </ref>: BaSO₄ + 4C → BaS + 4CO Baariumsulfiidilahust töödeldakse [[Väävelhape|väävelhappe]] või [[Sulfaadid|sulfaatsooladega]], mille käigus sadestub baariumsulfaat<ref name=":0" />: BaS + H₂SO₄ → BaSO₄↓ + H₂S Sedaviisi sadestatud baariumsulfaati tuntakse kui ''blanc fixe''<nowiki/>'na. Baariumsulfaati kasutatakse peamiselt täiteainena (värvides, plastmassides, värnitsates, liimides jt), ka valge pigmendina ja röntgenkontrastainena. Kõrgpuhast baariumsulfaati kasutatakse valge standardühendina [[Spektrofotomeetria|spektrofotomeetrias]]<ref name=":0" />. Baariumsulfaat on erinevalt mitmetest teistest baariumiühenditest mittemürgine, sest ta on veeslahustumatu. == Allikad == [[Kategooria:Baariumiühendid]] <references /> [[Kategooria:Anorgaanilised pigmendid]] qcyvirgarai563g8cai7or8sv9oss9n 7193834 7193829 2026-07-16T12:52:26Z Rulakarbes 164113 7193834 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Baariumsulfaat | pilt = Barium sulfate.svg | valem = BaSO₄ | välimus = valge tahkis | molaarmass = 233,39 | tihedus = 4480 | lahustuvus = veeslahustumatu }} '''Baariumsulfaat''', keemilise valemiga BaSO₄, on [[anorgaaniline aine]]. Koosneb [[Baarium|baariumkatioonist]] ja [[Sulfaadid|sulfaatanioonist]]. Baariumsulfaat on veeslahustumatu valge aine. Looduslikult esineb ainet mineraalina [[barüüt]]. Baariumsulfaati toodetakse barüüdist. Looduslik barüüt on otseseks kasutamiseks sageli liiga ebapuhas, mistõttu see redutseeritakse söega veeslahustuvaks [[Baariumsulfiid|baariumsulfiidiks]]<ref name=":0">Kresse, R, Baudis, U., Jäger, P., Riechers, H. H., Wagner, H., Winkler, J. & Wolf, H. U. Barium and Barium Compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a03_325.pub2 </ref>: BaSO₄ + 4C → BaS + 4CO Baariumsulfiidilahust töödeldakse [[Väävelhape|väävelhappe]] või [[Sulfaadid|sulfaatsooladega]], mille käigus sadestub baariumsulfaat<ref name=":0" />: BaS + H₂SO₄ → BaSO₄↓ + H₂S Sedaviisi sadestatud baariumsulfaati tuntakse kui ''blanc fixe''<nowiki/>'na. Baariumsulfaati kasutatakse peamiselt täiteainena (värvides, plastmassides, värnitsates, liimides jt), ka valge pigmendina ja röntgenkontrastainena. Kõrgpuhast baariumsulfaati kasutatakse valge standardühendina [[Spektrofotomeetria|spektrofotomeetrias]]<ref name=":0" />. Baariumsulfaat on erinevalt mitmetest teistest baariumiühenditest mittemürgine, sest ta on veeslahustumatu. == Allikad == [[Kategooria:Baariumiühendid]] <references /> [[Kategooria:Anorgaanilised pigmendid]] [[Kategooria:Sulfaadid]] t9q9l1bvdsit0psyun3hw0z6qydhshf 0 718756 7193828 2026-07-16T12:41:44Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ühiskonna Rahuliikumine]] 7193828 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ühiskonna Rahuliikumine]] j9ebm4bfgaa5jp5d1cqjpgtho6sgmjh 0 718757 7193831 2026-07-16T12:50:54Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''Vaata ka: [[Alžeeria riigipeade loend]].'' {{infokast ametikoht | nimetus = Alžeeria Demokraatliku Vabariigi president | omakeelne_nimetus = رئيس الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية | embleem = National Emblem of Algeria (bronze effect).svg | embleemiallkiri = | lipp = Flag of the President of Algeria.svg | lipuallkiri = | pilt = Abdelmadjid Tebboune (2023) (cropped).jpg...' 7193831 wikitext text/x-wiki :''Vaata ka: [[Alžeeria riigipeade loend]].'' {{infokast ametikoht | nimetus = Alžeeria Demokraatliku Vabariigi president | omakeelne_nimetus = رئيس الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية | embleem = National Emblem of Algeria (bronze effect).svg | embleemiallkiri = | lipp = Flag of the President of Algeria.svg | lipuallkiri = | pilt = Abdelmadjid Tebboune (2023) (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Abdelmadjid Tebboune]] | ametisalates = 19. detsembrist 2019 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = [[Riigipea]] <br/> [[Ülemjuhataja]] | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = [[El Mouradia loss]], [[Alžiir]] | asukoht = [[Alžiir]] | esitaja = | nimetaja = [[Otsevalimised]] | võimujärglus = | ametiaeg = 5 aastat, <br/> pikendatav korra | dokument = [[Alžeeria põhiseadus|Põhiseadus]] | moodustatud = 1963 | esimene = [[Ahmed Ben Bella]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = 700 000 [[Alžeeria dinaar|DZD]] kuus <br/> (u 4600€) | veebileht = }} '''Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi president''' ([[araabia keel]]es رئيس الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية, ''Raʼīs al-Jumhūriyyah al-Jazāʼiriyyah al-Dīmuqrāṭiyyah al-Shaʻbiyyah'') on [[Alžeeria]] [[riigipea]] ja [[Alžeeria sõjavägi|sõjaväe]] [[ülemjuhataja]]. Alžeeria president on aastast 2019 [[Abdelmadjid Tebboune]]. ==Vaata ka== * [[Alžeeria poliitika]] * [[Alžeeria riigipeade loend]] * [[Alžeeria peaminister]] * [[Alžeeria asepresident]] * [[Riigipeade ja valitsusjuhtide õhusõidukid]] [[Kategooria:Alžeeria presidendid| ]] pdicc68axsw3n9uh3mkde3a6uegrabs 0 718758 7193835 2026-07-16T12:52:46Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Alžeeria president]] 7193835 wikitext text/x-wiki #suuna [[Alžeeria president]] t4ywpqbe9uy2sin724m6kfuzvxrnolf 1 718759 7193837 2026-07-16T12:56:27Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Kronoloogia peaks olema esitatud vanemast uuemani. ~~~~' 7193837 wikitext text/x-wiki Kronoloogia peaks olema esitatud vanemast uuemani. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 15:56 (EEST) cq6dkqvtasacr3yqebertenvj3ttk5p 0 718760 7193871 2026-07-16T15:19:44Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Rada Laikova''' ([[bulgaaria keel]]es Рада Лайкова; sündinud [[3. aprill]]il [[1990]] [[Plovdiv]]is Bulgaarias) on [[Bulgaaria]] poliitik. Laikova esindab erakonda Taaselustamine. Laikova on olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige alates [[2024]]. aasta juulist. Ta esindab Euroopa Parlamendis Suveräänsete Rahvaste Euroopa fraktsiooni. Ta sündis aastal [[1990]] [[Plovdiv]]is. Ta on lõpetanud Plovdivi keeltekooli (sisuliselt humanitaargümnaas...' 7193871 wikitext text/x-wiki '''Rada Laikova''' ([[bulgaaria keel]]es Рада Лайкова; sündinud [[3. aprill]]il [[1990]] [[Plovdiv]]is Bulgaarias) on [[Bulgaaria]] poliitik. Laikova esindab erakonda Taaselustamine. Laikova on olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige alates [[2024]]. aasta juulist. Ta esindab Euroopa Parlamendis Suveräänsete Rahvaste Euroopa fraktsiooni. Ta sündis aastal [[1990]] [[Plovdiv]]is. Ta on lõpetanud Plovdivi keeltekooli (sisuliselt humanitaargümnaasiumi). Ta omandas [[Cardiffi Ülikool]]ist bakalaureusekraadi majandusteaduses (Hons) Euroopa Liidu uuringutes ja [[Berliini Humboldti Ülikool]]ist magistrikraadi Euroopa uuringutes. Hiljem omandas ta magistrikraadi Euroopa äriõiguses [[Viadrina Euroopa Ülikool]]is (asukohaga [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurtis Oderi ääres]]). Ta töötas [[Saksamaa]] [[Liidupäev]]as, kus ta oli parlamendirühma [[Alternatiiv Saksamaale]] Euroopa asjade vanemnõunik. Intervjuus Bulgaaria YouTuber Martin Karbovskiga väitis ta ekslikult, et [[Euroopa Parlament]] on alustanud arutelusid isiklike pangakontode 6-kuulise "aegumisperioodi" üle. Tema sõnul "kaoksid" palgafondid isiklikelt kontodelt 6 kuu jooksul, kui neid ei kulutata. Sama juhtuks ka isiklike säästudega pensioni- ja investeerimisfondides. Tegelikult ei mainita mingit aegumisperioodi ega Euroopa Komisjoni ega ühegi teise ELi organi kavatsust omastada erasääste. Paistab, et ta on manipuleerivalt moonutanud [[Euroopa Komisjon]]i poolt pärast Draghi raportit ELi konkurentsivõime kohta avalikustatud hoiu- ja investeerimisliidu teatist. Teatise tekst ei toeta ühtegi tema väidet. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257262/RADA_LAYKOVA/home Rada Laikova Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Laikova, Rada}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] q30xb4psfqk6i48lqh6j2knn6eb7ygs 7193896 7193871 2026-07-16T16:11:59Z Avjoska 1538 + pilt 7193896 wikitext text/x-wiki [[pilt:1718870320889 20240619 LAYKOVA Rada BG 007.jpg|pisi|Rada Laikova juunis 2024]] '''Rada Laikova''' ([[bulgaaria keel]]es Рада Лайкова; sündinud [[3. aprill]]il [[1990]] [[Plovdiv]]is Bulgaarias) on [[Bulgaaria]] poliitik. Laikova esindab erakonda Taaselustamine. Laikova on olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige alates [[2024]]. aasta juulist. Ta esindab Euroopa Parlamendis Suveräänsete Rahvaste Euroopa fraktsiooni. Ta on lõpetanud Plovdivi keeltekooli (sisuliselt humanitaargümnaasiumi). Ta omandas [[Cardiffi Ülikool]]ist bakalaureusekraadi majandusteaduses (Hons) Euroopa Liidu uuringutes ja [[Berliini Humboldti Ülikool]]ist magistrikraadi Euroopa uuringutes. Hiljem omandas ta magistrikraadi Euroopa äriõiguses [[Viadrina Euroopa Ülikool]]is (asukohaga [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurtis Oderi ääres]]). Ta töötas [[Saksamaa]] [[Liidupäev]]as, kus ta oli parlamendirühma [[Alternatiiv Saksamaale]] Euroopa asjade vanemnõunik. Intervjuus Bulgaaria YouTuber Martin Karbovskiga väitis ta ekslikult, et [[Euroopa Parlament]] on alustanud arutelusid isiklike pangakontode 6-kuulise "aegumisperioodi" üle. Tema sõnul "kaoksid" palgafondid isiklikelt kontodelt 6 kuu jooksul, kui neid ei kulutata. Sama juhtuks ka isiklike säästudega pensioni- ja investeerimisfondides. Tegelikult ei mainita mingit aegumisperioodi ega Euroopa Komisjoni ega ühegi teise ELi organi kavatsust omastada erasääste. Paistab, et ta on manipuleerivalt moonutanud [[Euroopa Komisjon]]i poolt pärast Draghi raportit ELi konkurentsivõime kohta avalikustatud hoiu- ja investeerimisliidu teatist. Teatise tekst ei toeta ühtegi tema väidet. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257262/RADA_LAYKOVA/home Rada Laikova Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Laikova, Rada}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 9q8fca7nyc1w664znfo7mlmcg30tsql 2 718761 7193883 2026-07-16T15:50:08Z Renamed user 46450bf9b3a29eec98a3908ede4f6bef 142528 /* */ 7193883 wikitext text/x-wiki Kuldar Kornelt Sündinud: 15.mai 2004 (vanus: 22) lc6x1objkevg9svexbml5b5wunrcm8l 7193887 7193883 2026-07-16T15:54:20Z Renamed user 46450bf9b3a29eec98a3908ede4f6bef 142528 /* */ 7193887 wikitext text/x-wiki [[Kuldar Kornelt|Kuldar]] Kornelt Sündinud: 15.mai 2004 (vanus: 22) bra1ph83tvrwo7qbc4zbpi5rxlj458e 7193907 7193887 2026-07-16T16:25:03Z Renamed user 46450bf9b3a29eec98a3908ede4f6bef 142528 7193907 wikitext text/x-wiki [[Kunnar Kornelt|Kunnar]] Kornelt Sündinud: 15.mai 2004 (vanus: 22) fyhezlmc8oqqo01beetkqvtuvco1von 7193909 7193907 2026-07-16T16:25:41Z Renamed user 46450bf9b3a29eec98a3908ede4f6bef 142528 7193909 wikitext text/x-wiki [[Kunnar Kornelt|Kunnar]] Kornelt Sündinud: 22.mai 1999 (vanus: 27) pfin3fu9qzsbz983w0lrfmjqzt50tw4 1 718764 7193955 2026-07-16T18:47:14Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Infokastis on vist midagi valele reale kantud: ''Sünnikoht 8. oktoober 1983 (42-aastane)''. (St sünnikuupäev ei ole sünnikoht.) ~~~~' 7193955 wikitext text/x-wiki Infokastis on vist midagi valele reale kantud: ''Sünnikoht 8. oktoober 1983 (42-aastane)''. (St sünnikuupäev ei ole sünnikoht.) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. juuli 2026, kell 21:47 (EEST) ckk8vep3uh3drahvdds5u2cgh7bkglq 0 718765 7194017 2026-07-16T21:42:19Z Merinotsu 204573 Uus lehekülg: ''''Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest''' on üks kahest säilinud [[Ur]]i linna hävitamist leinavast nutulaulust (vt [[linnaitk]]). Itk koosneb kokku 519 reast. Teist samateemalist itku tuntakse [[Uri nutulaul]]una. Mõlemad leinavad sumerite viimase suurriigi [[Uri III dünastia]] langust ja Uri rüüstamist ligikaudu 2004. aastal eKr, millest üldlevinud arusaama kohaselt [[sumeri keel]] ja [[sumeri kultuur|kultuur]] enam ei taastunudki. Kuigi konkreetne nutulaul ei m...' 7194017 wikitext text/x-wiki '''Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest''' on üks kahest säilinud [[Ur]]i linna hävitamist leinavast nutulaulust (vt [[linnaitk]]). Itk koosneb kokku 519 reast. Teist samateemalist itku tuntakse [[Uri nutulaul]]una. Mõlemad leinavad sumerite viimase suurriigi [[Uri III dünastia]] langust ja Uri rüüstamist ligikaudu 2004. aastal eKr, millest üldlevinud arusaama kohaselt [[sumeri keel]] ja [[sumeri kultuur|kultuur]] enam ei taastunudki. Kuigi konkreetne nutulaul ei muutunud kanooniliseks, siis sumerite nutulauludest on suur hulk säilinud. Paljuski, kuna Sumeriteaegse ja -järgse Mesopotaamia jumalateenistused koosnesid paljuski nutulaulude retsiteerimisest.<ref>{{raamatuviide| autor = Amar Annus| pealkiri = Muinasaja kirjanduse antoloogia| koht = Tallinn| kirjastus = Varrak| aasta = 2005| lehekülg = 97| isbn = 9985-3-0952-9}}</ref> == Sisu == Kannatuste põhjusena toob nutulaul välja, et jumalad [[An (jumal)|An]], [[Enlil]], [[Enki]] ja [[Ninhursag|Ninmah]] otsustavad ainult neile mõistetavatel põhjustel linna hävitada, mis viib ka linna enda kaitsejumala lahkumiseni: {{tsitaat|An, Enlil, Enki ja Ninmah otsustasid tema saatuse.<br />Tema saatus, mida ei saa muuta, kes seda kummutaks,<br />Ani ja Enlili öeldud sõna, kes selle vastu saaks?<br />An Sumeri elupaika hirmutas, rahvast kohutas,<br />Enlil saatis piinava tormi, linna seadis vaikuse,<br />Nintu pani maa panipaigad riivi,<br />Enki Eufrati ja Tigrise veed kinni sidus,<br />Utu võrdsuse ja õigluse sõnad oma suult eemaldas,<br />Inanna lahingu- ja taplusekunsti mässava maa kätte andis,<br />Ningirsu Sumeri maa nagu piima koerale kallas.<br />Mäss kodumaale langes, miski, mida varem ei tuntud,<br />nägemata asi, mille jaoks pole sõna, asi, mida pole võimalik mõista,<br />kõik maad nende hirmus viidi segadusse,<br />selle linna jumal pööras temast ära, selle karjane hülgas ta.|read 55-68 <ref>[[Amar Annus]] (2005) ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tallinn: Varrak, lk 89-90 </ref>}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=1&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest (Sumeri keelest Amar Annus)] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sumeri kirjandus]] 2e5ma1r4pqbgq0nd1ajds84fra1a2m8 7194020 7194017 2026-07-16T21:52:06Z Merinotsu 204573 7194020 wikitext text/x-wiki '''Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest''' on üks kahest säilinud [[Ur]]i linna hävitamist leinavast nutulaulust (vt [[linnaitk]]). Itk koosneb kokku 519 reast. Teist samateemalist itku tuntakse [[Uri nutulaul]]una. Mõlemad leinavad sumerite viimase suurriigi [[Uri III dünastia]] langust ja Uri rüüstamist ligikaudu 2004. aastal eKr, millest üldlevinud arusaama kohaselt [[sumeri keel]] ja [[sumeri kultuur|kultuur]] enam ei taastunudki. Kuigi konkreetne nutulaul ei muutunud kanooniliseks, siis sumerite nutulauludest on suur hulk säilinud, kuna Sumeriteaegse ja -järgse Mesopotaamia jumalateenistused koosnesid paljuski nutulaulude retsiteerimisest.<ref>{{raamatuviide| autor = Amar Annus| pealkiri = Muinasaja kirjanduse antoloogia| koht = Tallinn| kirjastus = Varrak| aasta = 2005| lehekülg = 97| isbn = 9985-3-0952-9}}</ref> == Sisu == Kannatuste põhjusena toob nutulaul välja, et jumalad [[An (jumal)|An]], [[Enlil]], [[Enki]] ja [[Ninhursag|Ninmah]] otsustavad ainult neile mõistetavatel põhjustel linna hävitada, mis viib ka linna enda kaitsejumala lahkumiseni: {{tsitaat|An, Enlil, Enki ja Ninmah otsustasid tema saatuse.<br />Tema saatus, mida ei saa muuta, kes seda kummutaks,<br />Ani ja Enlili öeldud sõna, kes selle vastu saaks?<br />An Sumeri elupaika hirmutas, rahvast kohutas,<br />Enlil saatis piinava tormi, linna seadis vaikuse,<br />Nintu pani maa panipaigad riivi,<br />Enki Eufrati ja Tigrise veed kinni sidus,<br />Utu võrdsuse ja õigluse sõnad oma suult eemaldas,<br />Inanna lahingu- ja taplusekunsti mässava maa kätte andis,<br />Ningirsu Sumeri maa nagu piima koerale kallas.<br />Mäss kodumaale langes, miski, mida varem ei tuntud,<br />nägemata asi, mille jaoks pole sõna, asi, mida pole võimalik mõista,<br />kõik maad nende hirmus viidi segadusse,<br />selle linna jumal pööras temast ära, selle karjane hülgas ta.|read 55-68 <ref>[[Amar Annus]] (2005) ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tallinn: Varrak, lk 89-90 </ref>}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=1&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest (Sumeri keelest Amar Annus)] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sumeri kirjandus]] 0msduy3uaq90tutfo6mhc49ygw88nrg 7194021 7194020 2026-07-16T21:54:20Z Merinotsu 204573 7194021 wikitext text/x-wiki '''Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest''' on üks kahest säilinud [[Ur]]i linna hävitamist leinavast nutulaulust (vt [[linnaitk]]). Itk koosneb kokku 519 reast. Teist samateemalist itku tuntakse [[Uri nutulaul]]una. Mõlemad leinavad sumerite viimase suurriigi [[Uri III dünastia]] langust ja Uri rüüstamist ligikaudu 2004. aastal eKr, millest üldlevinud arusaama kohaselt [[sumeri keel]] ja [[sumeri kultuur|kultuur]] enam ei taastunudki. Kuigi konkreetne nutulaul ei muutunud kanooniliseks, siis sumerite nutulauludest on suur hulk säilinud, kuna sumeriteaegse ja -järgse Mesopotaamia jumalateenistused koosnesid paljuski nutulaulude retsiteerimisest.<ref>{{raamatuviide| autor = Amar Annus| pealkiri = Muinasaja kirjanduse antoloogia| koht = Tallinn| kirjastus = Varrak| aasta = 2005| lehekülg = 97| isbn = 9985-3-0952-9}}</ref> == Sisu == Kannatuste põhjusena toob nutulaul välja, et jumalad [[An (jumal)|An]], [[Enlil]], [[Enki]] ja [[Ninhursag|Ninmah]] otsustavad ainult neile mõistetavatel põhjustel linna hävitada, mis viib ka linna enda kaitsejumala lahkumiseni: {{tsitaat|An, Enlil, Enki ja Ninmah otsustasid tema saatuse.<br />Tema saatus, mida ei saa muuta, kes seda kummutaks,<br />Ani ja Enlili öeldud sõna, kes selle vastu saaks?<br />An Sumeri elupaika hirmutas, rahvast kohutas,<br />Enlil saatis piinava tormi, linna seadis vaikuse,<br />Nintu pani maa panipaigad riivi,<br />Enki Eufrati ja Tigrise veed kinni sidus,<br />Utu võrdsuse ja õigluse sõnad oma suult eemaldas,<br />Inanna lahingu- ja taplusekunsti mässava maa kätte andis,<br />Ningirsu Sumeri maa nagu piima koerale kallas.<br />Mäss kodumaale langes, miski, mida varem ei tuntud,<br />nägemata asi, mille jaoks pole sõna, asi, mida pole võimalik mõista,<br />kõik maad nende hirmus viidi segadusse,<br />selle linna jumal pööras temast ära, selle karjane hülgas ta.|read 55-68 <ref>[[Amar Annus]] (2005) ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tallinn: Varrak, lk 89-90 </ref>}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=1&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest (Sumeri keelest Amar Annus)] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sumeri kirjandus]] njczhav4j3myxfvhanhezjtug54wrbl 7194022 7194021 2026-07-16T22:00:12Z Merinotsu 204573 7194022 wikitext text/x-wiki '''Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest''' on üks kahest säilinud [[Ur]]i linna hävitamist leinavast nutulaulust (vt [[linnaitk]]). Itk koosneb kokku 519 reast. Teist samateemalist itku tuntakse [[Uri nutulaul]]una. Mõlemad leinavad sumerite viimase suurriigi [[Uri III dünastia]] langust ja Uri rüüstamist ligikaudu 2004. aastal eKr, millest üldlevinud arusaama kohaselt [[sumeri keel]] ja [[sumeri kultuur|kultuur]] enam ei taastunudki. Kuigi konkreetne nutulaul ei muutunud kanooniliseks, siis on sumerite nutulauludest suur hulk säilinud eelkõige, kuna need olid religioosses kaanonis nii sumeriteaegse ja -järgse [[Mesopotaamia]] piirkonna jumalateenistustel, mis koosnesid paljuski nutulaulude retsiteerimisest.<ref>{{raamatuviide| autor = Amar Annus| pealkiri = Muinasaja kirjanduse antoloogia| koht = Tallinn| kirjastus = Varrak| aasta = 2005| lehekülg = 97| isbn = 9985-3-0952-9}}</ref> == Sisu == Kannatuste põhjusena toob nutulaul välja, et jumalad [[An (jumal)|An]], [[Enlil]], [[Enki]] ja [[Ninhursag|Ninmah]] otsustavad ainult neile mõistetavatel põhjustel linna hävitada, mis viib ka linna enda kaitsejumala lahkumiseni: {{tsitaat|An, Enlil, Enki ja Ninmah otsustasid tema saatuse.<br />Tema saatus, mida ei saa muuta, kes seda kummutaks,<br />Ani ja Enlili öeldud sõna, kes selle vastu saaks?<br />An Sumeri elupaika hirmutas, rahvast kohutas,<br />Enlil saatis piinava tormi, linna seadis vaikuse,<br />Nintu pani maa panipaigad riivi,<br />Enki Eufrati ja Tigrise veed kinni sidus,<br />Utu võrdsuse ja õigluse sõnad oma suult eemaldas,<br />Inanna lahingu- ja taplusekunsti mässava maa kätte andis,<br />Ningirsu Sumeri maa nagu piima koerale kallas.<br />Mäss kodumaale langes, miski, mida varem ei tuntud,<br />nägemata asi, mille jaoks pole sõna, asi, mida pole võimalik mõista,<br />kõik maad nende hirmus viidi segadusse,<br />selle linna jumal pööras temast ära, selle karjane hülgas ta.|read 55-68 <ref>[[Amar Annus]] (2005) ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tallinn: Varrak, lk 89-90 </ref>}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=1&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest (Sumeri keelest Amar Annus)] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sumeri kirjandus]] rlf93227scstvlrib3sekcm4fsgfh9x 7194023 7194022 2026-07-16T22:02:26Z Merinotsu 204573 7194023 wikitext text/x-wiki '''Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest''' on üks kahest säilinud [[Ur]]i linna hävitamist leinavast nutulaulust (vt [[linnaitk]]). Nutulaul koosneb kokku 519 reast. Teist samateemalist nutulaulu tuntakse laiemalt [[Uri nutulaul]]una. Mõlemad leinavad sumerite viimase suurriigi [[Uri III dünastia]] langust ja Uri rüüstamist ligikaudu 2004. aastal eKr, millest üldlevinud arusaama kohaselt [[sumeri keel]] ja [[sumeri kultuur|kultuur]] enam ei taastunudki. Kuigi konkreetne nutulaul ei muutunud kanooniliseks, siis on sumerite nutulauludest suur hulk säilinud eelkõige, kuna need olid religioosses kaanonis nii sumeriteaegse ja -järgse [[Mesopotaamia]] piirkonna jumalateenistustel, mis koosnesid paljuski nutulaulude retsiteerimisest.<ref>{{raamatuviide| autor = Amar Annus| pealkiri = Muinasaja kirjanduse antoloogia| koht = Tallinn| kirjastus = Varrak| aasta = 2005| lehekülg = 97| isbn = 9985-3-0952-9}}</ref> == Sisu == Kannatuste põhjusena toob nutulaul välja, et jumalad [[An (jumal)|An]], [[Enlil]], [[Enki]] ja [[Ninhursag|Ninmah]] otsustavad ainult neile mõistetavatel põhjustel linna hävitada, mis viib ka linna enda kaitsejumala lahkumiseni: {{tsitaat|An, Enlil, Enki ja Ninmah otsustasid tema saatuse.<br />Tema saatus, mida ei saa muuta, kes seda kummutaks,<br />Ani ja Enlili öeldud sõna, kes selle vastu saaks?<br />An Sumeri elupaika hirmutas, rahvast kohutas,<br />Enlil saatis piinava tormi, linna seadis vaikuse,<br />Nintu pani maa panipaigad riivi,<br />Enki Eufrati ja Tigrise veed kinni sidus,<br />Utu võrdsuse ja õigluse sõnad oma suult eemaldas,<br />Inanna lahingu- ja taplusekunsti mässava maa kätte andis,<br />Ningirsu Sumeri maa nagu piima koerale kallas.<br />Mäss kodumaale langes, miski, mida varem ei tuntud,<br />nägemata asi, mille jaoks pole sõna, asi, mida pole võimalik mõista,<br />kõik maad nende hirmus viidi segadusse,<br />selle linna jumal pööras temast ära, selle karjane hülgas ta.|read 55-68 <ref>[[Amar Annus]] (2005) ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tallinn: Varrak, lk 89-90 </ref>}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=1&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest (Sumeri keelest Amar Annus)] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sumeri kirjandus]] j8i59n2ljbdcdhveop1xqn0aeq48b6n 7194025 7194023 2026-07-16T22:03:09Z Merinotsu 204573 7194025 wikitext text/x-wiki '''Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest''' on üks kahest säilinud [[Ur]]i linna hävitamist leinavast [[nutulaul]]ust (vt [[linnaitk]]). Nutulaul koosneb kokku 519 reast. Teist samateemalist nutulaulu tuntakse laiemalt [[Uri nutulaul]]una. Mõlemad leinavad sumerite viimase suurriigi [[Uri III dünastia]] langust ja Uri rüüstamist ligikaudu 2004. aastal eKr, millest üldlevinud arusaama kohaselt [[sumeri keel]] ja [[sumeri kultuur|kultuur]] enam ei taastunudki. Kuigi konkreetne nutulaul ei muutunud kanooniliseks, siis on sumerite nutulauludest suur hulk säilinud eelkõige, kuna need olid religioosses kaanonis nii sumeriteaegse ja -järgse [[Mesopotaamia]] piirkonna jumalateenistustel, mis koosnesid paljuski nutulaulude retsiteerimisest.<ref>{{raamatuviide| autor = Amar Annus| pealkiri = Muinasaja kirjanduse antoloogia| koht = Tallinn| kirjastus = Varrak| aasta = 2005| lehekülg = 97| isbn = 9985-3-0952-9}}</ref> == Sisu == Kannatuste põhjusena toob nutulaul välja, et jumalad [[An (jumal)|An]], [[Enlil]], [[Enki]] ja [[Ninhursag|Ninmah]] otsustavad ainult neile mõistetavatel põhjustel linna hävitada, mis viib ka linna enda kaitsejumala lahkumiseni: {{tsitaat|An, Enlil, Enki ja Ninmah otsustasid tema saatuse.<br />Tema saatus, mida ei saa muuta, kes seda kummutaks,<br />Ani ja Enlili öeldud sõna, kes selle vastu saaks?<br />An Sumeri elupaika hirmutas, rahvast kohutas,<br />Enlil saatis piinava tormi, linna seadis vaikuse,<br />Nintu pani maa panipaigad riivi,<br />Enki Eufrati ja Tigrise veed kinni sidus,<br />Utu võrdsuse ja õigluse sõnad oma suult eemaldas,<br />Inanna lahingu- ja taplusekunsti mässava maa kätte andis,<br />Ningirsu Sumeri maa nagu piima koerale kallas.<br />Mäss kodumaale langes, miski, mida varem ei tuntud,<br />nägemata asi, mille jaoks pole sõna, asi, mida pole võimalik mõista,<br />kõik maad nende hirmus viidi segadusse,<br />selle linna jumal pööras temast ära, selle karjane hülgas ta.|read 55-68 <ref>[[Amar Annus]] (2005) ''Muinasaja kirjanduse antoloogia''. Tallinn: Varrak, lk 89-90 </ref>}} == Välislingid == * [https://arhiiv.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=1&t=7 Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest (Sumeri keelest Amar Annus)] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sumeri kirjandus]] 0tdacun88dd5lqgnlqkdaameexptwej 0 718767 7194089 2026-07-17T06:27:57Z Mikael1018 233640 Lisasin natuke tema kohta 7194089 wikitext text/x-wiki Takamoto Katsuta on Jaapani Rallisõitja kes sõidab Ralli Maailmamestrivõistlustel clrcrswn95lo1q5tfu5g3ahwc9xgxpz 7194099 7194089 2026-07-17T06:53:54Z Avjoska 1538 7194099 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2023 Central European Rally - Katsuta 01 (cropped).jpg|pisi|Takamoto Katsuta, 2023]] '''Takamoto Katsuta''' (sündinud [[17. märts]]il [[1993]]) on jaapani rallisõitja, kes sõidab ralli maailmamestrivõistlustel [[Toyota Gazoo Racing WRT]] võistkonnas. {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Katsuta, Takamoto}} [[Kategooria:Jaapani sportlased]] [[Kategooria:Autorallisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 7gbce67v0bq85p5gzd38i5roijjjvyv 7194100 7194099 2026-07-17T06:54:37Z Avjoska 1538 7194100 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2023 Central European Rally - Katsuta 01 (cropped).jpg|pisi|Takamoto Katsuta, 2023]] '''Takamoto Katsuta''' (sündinud [[17. märts]]il [[1993]]) on jaapani rallisõitja, kes sõidab ralli maailmamestrivõistlustel [[Toyota Gazoo Racing WRT]] võistkonnas. {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Katsuta, Takamoto}} [[Kategooria:Jaapani autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 1av1itfawiqel2stg5kczj328mhhegb 1 718768 7194112 2026-07-17T07:43:13Z Avjoska 1538 /* kategooriad */ uus alaosa 7194112 wikitext text/x-wiki == kategooriad == palun teistel kategooriad üle vaadata. hetkel kahtlustan, et tegin seal miskit untsusti. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 17. juuli 2026, kell 10:43 (EEST) nrhlr0obprfp542d1970f324rti5ynv 0 718769 7194134 2026-07-17T08:17:49Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast partei | nimi = Ühiskondlik Leping | nimi_keeles = Քաղաքացիական Պայմանագիր | logo = Logo of the Civil Contract (Armenia).svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = [[Nikol Pašinjan]] | peasekretär = [[Suren Papikjan]] | asutamine = 2013 | lõpetamine = | peakorter = [[Jerevan]], [[Armeenia]] | ideoloogia = [[Liberalism]] <br/> [[Reformism]]...' 7194134 wikitext text/x-wiki {{Infokast partei | nimi = Ühiskondlik Leping | nimi_keeles = Քաղաքացիական Պայմանագիր | logo = Logo of the Civil Contract (Armenia).svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = [[Nikol Pašinjan]] | peasekretär = [[Suren Papikjan]] | asutamine = 2013 | lõpetamine = | peakorter = [[Jerevan]], [[Armeenia]] | ideoloogia = [[Liberalism]] <br/> [[Reformism]] <br/> [[Populism]] <br/> [[Euroopameelsus]] | spekter = [[Tsentrism|Tsenter]] | koalitsioon = [[Väljapääsu Liit]] <br/> (2016–2018) <br/> [[Minu Sammu Liit]] <br/> (2018–2021) | europarlament = | kohti1_kus = [[Rahvuskogu (Armeenia)|parlamendis]] | kohti1 = 64 / 105 | kohti2_kus = | kohti2 = | kohti3_kus = | kohti3 = | kohti4_kus = | kohti4 = | liikmeid = 5390 | loosung = "Seisame rahu eest" | värvid = | meediakanal = | kodulehekülg = [https://www.civilcontract.am/ www.civilcontract.am] | värvus = #5169B1 | euroopa_tasandi_erakond = | valimisblokk = | liikmeid_viide = | noorteorganisatsioon = | lipp =Civil Contract Armenia flag.svg | lipp_suurus = }} '''Ühiskondlik Leping''' ([[armeenia keel]]es Քաղաքացիական պայմանագիր (ՔՊ), ''K’aghak’atsiakan paymanagir'' ('''KP''')) on [[Armeenia]] [[erakond]].<ref>{{cite news|last1=Synovitz |first1=Ron |last2=Musayelyan |first2=Suren |title=In Armenia, Unprecedented Outreach Ahead Of Elections |url=https://www.rferl.org/a/armenia-elections-unprecedented-outreach-campaign/28403582.html |agency=[[RFE/RL]] |date=31 March 2017 |quote=Centrist opposition leader Nikol Pashinian...}}</ref> See on vaadetelt [[tsentrism|tsentristlik]]. Ühiskondlik Leping sai võimule pärast [[Armeenia sametrevolutsioon|2018. aasta sametrevolutsiooni]] toimunud [[2018. aasta Armeenia parlamendivalimised|valimisi]]. Erakonda juhib selle asutaja [[Nikol Pašinjan]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.civilcontract.am/ Koduleht] [[Kategooria:Armeenia parteid]] qvjw1ssp08wkidklcmz5fwb1r2dci7i 7194138 7194134 2026-07-17T08:20:04Z Taurus404 80079 7194138 wikitext text/x-wiki {{Infokast partei | nimi = Ühiskondlik Leping | nimi_keeles = Քաղաքացիական Պայմանագիր | logo = Logo of the Civil Contract (Armenia).svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = [[Nikol Pašinjan]] | peasekretär = [[Suren Papikjan]] | asutamine = 2013 | lõpetamine = | peakorter = [[Jerevan]], [[Armeenia]] | ideoloogia = [[Liberalism]] <br/> [[Reformism]] <br/> [[Populism]] <br/> [[Euroopameelsus]] | spekter = [[Tsentrism|Tsenter]] | koalitsioon = [[Väljapääsu Liit]] <br/> (2016–2018) <br/> [[Minu Sammu Liit]] <br/> (2018–2021) | europarlament = | kohti1_kus = [[Rahvuskogu (Armeenia)|parlamendis]] | kohti1 = 64 / 105 | kohti2_kus = | kohti2 = | kohti3_kus = | kohti3 = | kohti4_kus = | kohti4 = | liikmeid = 5390 | loosung = "Seisame rahu eest" | värvid = | meediakanal = | kodulehekülg = [https://www.civilcontract.am/ www.civilcontract.am] | värvus = #5169B1 | euroopa_tasandi_erakond = | valimisblokk = | liikmeid_viide = | noorteorganisatsioon = | lipp =Civil Contract Armenia flag.svg | lipp_suurus = }} '''Ühiskondlik Leping''' ([[armeenia keel]]es Քաղաքացիական պայմանագիր (ՔՊ), ''K’aghak’atsiakan paymanagir'' ('''KP'''); ka '''Kodanike Kokkulepe''') on [[Armeenia]] [[erakond]].<ref>{{cite news|last1=Synovitz |first1=Ron |last2=Musayelyan |first2=Suren |title=In Armenia, Unprecedented Outreach Ahead Of Elections |url=https://www.rferl.org/a/armenia-elections-unprecedented-outreach-campaign/28403582.html |agency=[[RFE/RL]] |date=31 March 2017 |quote=Centrist opposition leader Nikol Pashinian...}}</ref> See on vaadetelt [[tsentrism|tsentristlik]]. Ühiskondlik Leping sai võimule pärast [[Armeenia sametrevolutsioon|2018. aasta sametrevolutsiooni]] toimunud [[2018. aasta Armeenia parlamendivalimised|valimisi]]. Erakonda juhib selle asutaja [[Nikol Pašinjan]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.civilcontract.am/ Koduleht] [[Kategooria:Armeenia parteid]] 4l5mfdkiz8f4625plll74p68j0e7gyq 0 718770 7194136 2026-07-17T08:19:02Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Ühiskondlik Leping (Armeenia)]] 7194136 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ühiskondlik Leping (Armeenia)]] 0n92wfarsmy13pvnmzrs5r7zp9bly4z 0 718771 7194145 2026-07-17T08:37:17Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Pew Research Center | omakeelne_nimi = | embleem = Pew Research Center.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 2004 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Washington]], [[Ameerika Ühendriigid]] | asukoht...' 7194145 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Pew Research Center | omakeelne_nimi = | embleem = Pew Research Center.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 2004 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Washington]], [[Ameerika Ühendriigid]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Robert Groves]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[The Pew Charitable Trusts]] | allorg = | eelarve = | töötajaid = 160+ | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Pew Research Center''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mõttekoda]]. See asub [[Washington]]is ning ei ole ametlikult seotud ühegi erakonnaga. Pew uurib sotsiaalteemasid, avalikku arvamust ja demograafilisi trende nii Ameerika Ühendriikides kui mujal maailmas ning korraldab muuhulgas arvamusküsitlusi.<ref name="PRC">{{cite web |author=Pew Research Center |date=n.d. |title=About Pew Research Center |url=https://www.pewresearch.org/about/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180722043102/http://www.pewresearch.org/about/ |archive-date=July 22, 2018 |access-date=June 16, 2021}}</ref><ref>{{Cite web|title=Our survey methodology in detail|url=https://www.pewresearch.org/methods/u-s-survey-research/our-survey-methodology-in-detail/|access-date=2021-03-26|website=Pew Research Center Methods|language=en-US|archive-date=March 1, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210301105951/https://www.pewresearch.org/methods/u-s-survey-research/our-survey-methodology-in-detail/|url-status=live}}</ref> Pew Research Centeri emaorganisatsioon on [[The Pew Charitable Trusts]].<ref name="bloomberg">{{cite news |title=Company Overview of The Pew Charitable Trusts |url=https://www.bloomberg.com/research/stocks/private/board.asp?privcapId=3534933 |access-date=December 29, 2015 |publisher=[[Bloomberg News|Bloomberg]] |date=December 29, 2015 |archive-date=June 23, 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180623004719/https://www.bloomberg.com/research/stocks/private/board.asp?privcapId=3534933 |url-status=live }}</ref> ==Vaata ka== * [[The Pew Charitable Trusts]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.pewresearch.org/ Koduleht] [[Kategooria:Mittetulundusühendused]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] 1b8c447ecq599t5kc95icjpjmvzfvmk 0 718772 7194198 2026-07-17T09:10:48Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{ettevõte | nimi = CMA CGM | pilt = CMA CGM logo.svg | logo = | tüüp = [[Eraettevõte]] | börsil = | asutamisaeg = 1978 ({{aega tagasi|1978}}) | lõpetatud = | asutaja = [[Jacques Saadé]] | peakorter = [[Tour CMA CGM]], [[Marseille]], [[Prantsusmaa]] | piirkond = [[Maa]]ilm | võtmeisikud = [[Rodolphe Saadé]] (juht) | valdkonnad = [[Kaubavedu]] | tooted = | teenused = | käive...' 7194198 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = CMA CGM | pilt = CMA CGM logo.svg | logo = | tüüp = [[Eraettevõte]] | börsil = | asutamisaeg = 1978 ({{aega tagasi|1978}}) | lõpetatud = | asutaja = [[Jacques Saadé]] | peakorter = [[Tour CMA CGM]], [[Marseille]], [[Prantsusmaa]] | piirkond = [[Maa]]ilm | võtmeisikud = [[Rodolphe Saadé]] (juht) | valdkonnad = [[Kaubavedu]] | tooted = | teenused = | käive = {{tõus}} 48,5 mld € (2024) | tegevuskasum = {{tõus}} 11,6 mld € (2024) | puhaskasum = {{tõus}} 5 mld € (2024) | vara = {{tõus}} 45,4 mld € (2021) | omakapital = {{tõus}} 20,9 mld € (2021) | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = 160 000 (2024) | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.cma-cgm.com/ www.cma-cgm.com] | märkused = }} '''CMA CGM''' ('''Compagnie maritime d'affrètement - Compagnie générale maritime''') on [[Prantsusmaa]] [[Kaubavedu|kaubaveo]]- ja [[logistika|logistikaettevõte]]. Selle asutas aastal 1978 [[Jacques Saadé]].<ref>{{Cite web |last=Nouvelle |first=L'Usine |date=9 February 2017 |title=Rodolphe Saadé, nouveau directeur général de CMA CGM - L'Usine Aéro |url=http://www.usinenouvelle.com/article/rodolphe-saade-nouveau-directeur-general-de-cma-cgm.N499799}}</ref> CMA CGM-i peakontor asub [[Tour CMA CGM|samanimelises tornhoones]] [[Marseille]]'s.<ref>{{Cite web|url=https://www.zaha-hadid.com/architecture/cma-cgm-headquarters/|title=CMA CGM Headquarters|website=Zaha Hadid Architects|access-date=14 March 2024}}</ref> Ettevõte teenis 2024. aastal 48,5 mld € tulu ning oli seega [[Suurimate konteinerveoettevõtete loend|maailma suuruselt kolmas konteinerveoettevõte]].<ref>{{Cite web|title=Alphaliner TOP 100|url=https://alphaliner.axsmarine.com/PublicTop100/|access-date=14 March 2024|website=Alphaliner}}</ref> CMA CGM tegeleb kaubaveo, sadamate ja tarneahelate haldamise ja laondusega. Firmal on 160 riigis 400 kontorit, 750 ladu, 155 000 töötajat ja 593 laeva. CMA CGM tegutseb 420 kaubasadamas (maailmas on 521 kaubasadamat). [[Eesti]] haru on 2006. aastal asutatud ning [[Tallinn]]as registreeritud CMA CGM Estonia OÜ. ==Vaata ka== * [[Suurimate konteinerveoettevõtete loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.cma-cgm.com/ Koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Transpordiettevõtted]] fxcjqmg6ofv8f5z3txer81oz3g8yher 102 718773 7194210 2026-07-17T09:14:40Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Mustand:Kruvipead]] pealkirja [[Kruvi- ja poldipead]] alla 7194210 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kruvi- ja poldipead]] sb2qkis05bzh1jgveqd1gmpkml0ddrm 0 718774 7194229 2026-07-17T09:24:39Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast asula | nimi = Dakhla oaas | nimi1_keel = | nimi1 = الواحات الداخلة | pilt_üldvaade =Dakhla Oasis view (May 2007).jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = 2000 | elanikke = 75 000 (2002) | laius = | pikkus = | asendikaart =Egiptus }} '''Dakhla oaas''' ([[araabia keel]]es الواحات الداخلة‎, ''El Waḥat el Daḵla'') on [[oaas]] [[Egiptus]]es, üks riigi [[Läänekõrb]]e seismest oaasist. See asub Al-Wādī al-Jadī...' 7194229 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Dakhla oaas | nimi1_keel = | nimi1 = الواحات الداخلة | pilt_üldvaade =Dakhla Oasis view (May 2007).jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = 2000 | elanikke = 75 000 (2002) | laius = | pikkus = | asendikaart =Egiptus }} '''Dakhla oaas''' ([[araabia keel]]es الواحات الداخلة‎, ''El Waḥat el Daḵla'') on [[oaas]] [[Egiptus]]es, üks riigi [[Läänekõrb]]e seismest oaasist. See asub [[Al-Wādī al-Jadīdi kubernerkond|Al-Wādī al-Jadīdi kubernerkonnas]], [[Niilus]]est 350 km kaugusel, [[Farafra (Egiptus)|Farafra]] ja [[Al-Khārijah]]i vahel. Oaasi läbimõõt idast läände on 80 ning põhjast lõunasse 25 km. ==Kirjandus== * Boozer, A. "Archaeology on Egypt's Edge: Archaeological Research in the Dakhleh Oasis, 1819-1977" in Ancient West & East: 12: 117–156. 2013. * Fakhry, A. The Oases of Egypt, I : Siwa Oasis, Le Caire, Amer. Univ. in Cairo Press. * Fakhry, A. The Oases of Egypt, II: Bahriyah and Farafra Oases, Le Caire, Univ. in Cairo Press, c. 2003. * Giddy, L. Egyptian Oases: Bahariya, Dakhla, Farafra and Kharga during Pharaonic Times, Warminster, Aris & Philips, 1987. * Jackson, R. At Empire's Edge: Exploring Rome's Egyptian Frontier, New Haven et Londres, Yale University Press, 2002. * Kaper, Olaf E., [https://web.archive.org/web/20260103012813/https://scholarlypublications.universiteitleiden.nl/islandora/object/item%3A2885094/datastream/PDF/view Epigraphic Evidence from the Dakhleh Oasis in the Libyan Period PDF] in THE LIBYAN PERIOD IN EGYPT HISTORICAL AND CULTURAL STUDIES INTO THE 21TH – 24TH DYNASTIES: PROCEEDINGS OF A CONFERENCE AT LEIDEN UNIVERSITY, 25-27 OCTOBER 2007, G.P.F. BROEKMAN, R.J. DEMARÉE and O.E. KAPER (editors), Leiden 2009, pp.149-159 [https://scholarlypublications.universiteitleiden.nl/islandora/object/item%3A2885094/datastream/PDF/view PDF] * Thurston, H. Island of the Blessed : the Secrets of Egypt's Everlasting Oasis, Toronto, Doubleday, 2003. * Vivian, C. ''The Western Desert of Egypt: an explorer's handbook'', AUC Press, le Caire, 2000. * Wagner, G. ''Les oasis d'Égypte à l'époque grecque, romaine et byzantine, d'après les documents grecs'', Le Caire, Recherches de papyrologie et d'épigraphie grecques, 1987. [[Kategooria:Egiptuse asulad]] t5cp6vmli1szdm0suu9jmqdidi2p8iy 0 718775 7194230 2026-07-17T09:25:09Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Dakhla oaas]] 7194230 wikitext text/x-wiki #suuna [[Dakhla oaas]] he1t8es1t3bq03ub5qqfko7lnm3e2vy 0 718776 7194255 2026-07-17T10:07:17Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast asula | nimi = Aqqala | nimi1_keel = | nimi1 = آق‌قلا | pilt_üldvaade = | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 35 116 (2016) | laius = | pikkus = | asendikaart = Iraan }} '''Aqqala''' ([[pärsia keel]]es آق قلا) on [[linn]] [[Iraan]]i [[Golestāni provints]]i [[Aqqala maakond|Aqqala maakonna]] [[Keskringkond (Aqqala maakond)|Keskringkonnas]]. See on nii maakonna kui ringkonna halduskeskus.<ref name="Golestan Province Refor...' 7194255 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Aqqala | nimi1_keel = | nimi1 = آق‌قلا | pilt_üldvaade = | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 35 116 (2016) | laius = | pikkus = | asendikaart = Iraan }} '''Aqqala''' ([[pärsia keel]]es آق قلا) on [[linn]] [[Iraan]]i [[Golestāni provints]]i [[Aqqala maakond|Aqqala maakonna]] [[Keskringkond (Aqqala maakond)|Keskringkonnas]]. See on nii maakonna kui ringkonna halduskeskus.<ref name="Golestan Province Reforms 120299"> {{cite web |first=Hassan |last=Habibi |author-link=Hassan Habibi |orig-date={{lang|fa|rtl=yes|تاریخ تصویب}} (Approval date) 1379/01/31 (Iranian Jalali calendar) |date=19 April 2000 <!-- Converted 'Approval date' using https://www.iranchamber.com/calendar/converter/iranian_calendar_converter.php --> |script-title=fa:ایجاد تغییرات و اصلاحات تقسیماتی در استان گلستان |trans-title=‌Making divisional changes and reforms in Golestan province |url=https://lamtakam.com/law/council_of_ministers/120299 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231218151723/https://lamtakam.com/law/council_of_ministers/120299 |archive-date=18 December 2023 |access-date=5 December 2025 |website={{lang|fa|rtl=yes|لام تا کام}} [Lam ta Kam] |publisher={{lang|fa|rtl=yes|‌وزارت کشور}} [Ministry of the Interior] |agency={{lang|fa|rtl=yes|هیات وزیران}} [Council of Ministers] |language=fa |id={{lang|fa|rtl=yes|شناسه}} [ID] CC43B978-AFB6-47F6-BF84-C1A3555E4593. {{lang|fa|rtl=yes|شماره دوره}} [Course number] 79.}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Iraani linnad]] r999smq4xlp44uza0gh6qvzq1uepss9 7194257 7194255 2026-07-17T10:08:26Z Taurus404 80079 7194257 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Aqqala | nimi1_keel = | nimi1 = آق‌قلا | pilt_üldvaade =2019 Aqqala flood 20190322 07.jpg | pildiallkiri = Üleujutus (2019) | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 35 116 (2016) | laius = | pikkus = | asendikaart = Iraan }} '''Aqqala''' ([[pärsia keel]]es آق قلا) on [[linn]] [[Iraan]]i [[Golestāni provints]]i [[Aqqala maakond|Aqqala maakonna]] [[Keskringkond (Aqqala maakond)|Keskringkonnas]]. See on nii maakonna kui ringkonna halduskeskus.<ref name="Golestan Province Reforms 120299"> {{cite web |first=Hassan |last=Habibi |author-link=Hassan Habibi |orig-date={{lang|fa|rtl=yes|تاریخ تصویب}} (Approval date) 1379/01/31 (Iranian Jalali calendar) |date=19 April 2000 <!-- Converted 'Approval date' using https://www.iranchamber.com/calendar/converter/iranian_calendar_converter.php --> |script-title=fa:ایجاد تغییرات و اصلاحات تقسیماتی در استان گلستان |trans-title=‌Making divisional changes and reforms in Golestan province |url=https://lamtakam.com/law/council_of_ministers/120299 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231218151723/https://lamtakam.com/law/council_of_ministers/120299 |archive-date=18 December 2023 |access-date=5 December 2025 |website={{lang|fa|rtl=yes|لام تا کام}} [Lam ta Kam] |publisher={{lang|fa|rtl=yes|‌وزارت کشور}} [Ministry of the Interior] |agency={{lang|fa|rtl=yes|هیات وزیران}} [Council of Ministers] |language=fa |id={{lang|fa|rtl=yes|شناسه}} [ID] CC43B978-AFB6-47F6-BF84-C1A3555E4593. {{lang|fa|rtl=yes|شماره دوره}} [Course number] 79.}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Iraani linnad]] 90ox4i1tw1vjgrmls6o70usxv242gx8 0 718777 7194273 2026-07-17T10:33:35Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Salahuddin Ahmed | omakeelne_nimi = সালাহউদ্দিন আহমেদ | pilt = Salahuddin Ahmed presenting awards to police personnel at the Ministry of Home Affairs conference room in Dhaka, 2026-06-08 (cropped).jpg | pildiallkiri =Salahuddin Ahmed (2026) | amet = [[Bangladesh]]i siseminister | ametiajaalgus = 17. veebruar 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = Jahangir Alam Chowdhury | järgmine = | amet2 = Jatiya Sangsad|Parl...' 7194273 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Salahuddin Ahmed | omakeelne_nimi = সালাহউদ্দিন আহমেদ | pilt = Salahuddin Ahmed presenting awards to police personnel at the Ministry of Home Affairs conference room in Dhaka, 2026-06-08 (cropped).jpg | pildiallkiri =Salahuddin Ahmed (2026) | amet = [[Bangladesh]]i siseminister | ametiajaalgus = 17. veebruar 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = Jahangir Alam Chowdhury | järgmine = | amet2 = [[Jatiya Sangsad|Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = 14. juuli 1996 – 29. oktoober 2006 <br/> 17. veebruar 2026 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1962|6|30}} | sünnikoht = [[Cox's Bazar]], [[Ida-Pakistan]], [[Pakistan]] <br/> (praegune [[Bangladesh]]) | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Bangladeshi Rahvuspartei]] | abikaasa = [[Hasina Ahmed]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Dhaka Ülikool]] <br/> (õigusteadus, 1986) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Salahuddin Ahmed''' ([[bengali keel]]es সালাহউদ্দিন আহমেদ; snd 30. juunil 1962) on [[Bangladesh]]i [[poliitik]] ja [[jurist]], alates 2026. aastast siseminister ja [[Jatiya Sangsad|parlamendi]] liige.<ref name=clear>{{Cite news |url=https://www.thedailystar.net/politics/news/bnp-leader-salahuddin-acquitted-india-1652182 |title=Trespassing Charges: Salahuddin cleared |date=2018-10-27 |work=The Daily Star |access-date=2018-10-26 |language=en}}</ref> Ta oli parlamendis ka aastatel 1996–2006.<ref>{{cite news |title=Missing Bangladesh opposition spokesman surfaces in India |url=https://www.theguardian.com/world/2015/may/13/missing-bangladesh-opposition-spokesman-surfaces-in-india |accessdate=19 February 2018 |work=The Guardian |agency=Agence France-Presse |date=13 May 2015 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=People of Cox's Bazar elated as Salauddin becomes Home Minister {{!}} News Flash |url=https://www.bssnews.net/news-flash/361836 |access-date=2026-02-17 |website=BSS}}</ref> Väidetavalt röövisid erariietes politseinikud ta 2015. aastal [[Dhaka]]s.<ref>{{cite news |title=Bangladesh Is Vanishing The Opposition |url=https://foreignpolicy.com/2016/12/16/bangladesh-is-vanishing-the-opposition/ |accessdate=19 February 2018 |work=Foreign Policy |language=en}}</ref> Kaks kuud hiljem ilmus ta välja [[Shillong]]is [[India]]s, kus ta oli kohaliku politsei poolt kinni peetud. India kohtud mõistsid ta õigeks.<ref name="The Daily Star">{{cite news |title=BNP leader Salahuddin acquitted, gets permission to return home |url=https://www.thedailystar.net/news/bangladesh/politics/news/bnp-leader-salahuddin-acquitted-gets-permission-return-home-3260471 |accessdate=28 May 2023 |work=Star Digital Report |date=1 March 2023}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ahmed, Salahuddin}} [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Bangladeshi poliitikud]] b5t0d7r9tb1t37s7r0284dy5ft17dtu 0 718778 7194275 2026-07-17T10:37:15Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast asula | nimi = Los Gallardos | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade =Los Gallardos, en Almería (España).jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag of Los Gallardos Spain.svg | vapp = Escudo de Los Gallardos.svg | pindala = 35 | elanikke = 3034 (2023) | laius = | pikkus = | asendikaart = Hispaania }} '''Los Gallardos''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] [[Almería provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s. ==Vaata ka== * [[Almería valdade loend]] Kategooria:Hi...' 7194275 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Los Gallardos | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade =Los Gallardos, en Almería (España).jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag of Los Gallardos Spain.svg | vapp = Escudo de Los Gallardos.svg | pindala = 35 | elanikke = 3034 (2023) | laius = | pikkus = | asendikaart = Hispaania }} '''Los Gallardos''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] [[Almería provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s. ==Vaata ka== * [[Almería valdade loend]] [[Kategooria:Hispaania vallad]] batse602uwoao4qja6tlytvc62w15mj 7194304 7194275 2026-07-17T11:31:15Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Almería provints]] 7194304 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Los Gallardos | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade =Los Gallardos, en Almería (España).jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag of Los Gallardos Spain.svg | vapp = Escudo de Los Gallardos.svg | pindala = 35 | elanikke = 3034 (2023) | laius = | pikkus = | asendikaart = Hispaania }} '''Los Gallardos''' on [[Vald (Hispaania)|vald]] [[Almería provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s. ==Vaata ka== * [[Almería valdade loend]] [[Kategooria:Hispaania vallad]] [[Kategooria:Almería provints]] 968yt025mkqb5famizg1yfabuupme7l 0 718779 7194277 2026-07-17T10:42:52Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Mägi | nimi = Sierra de Los Filabres | pilt = SierradelosFilabres.JPG | pildiallkiri = | kõrgus = 2168 m | asukoht = [[Almería provints]], [[Andaluusia]], [[Hispaania]] | mäeahelik = [[Cordillera Penibética]] | suhteline kõrgus = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Hispaania }} '''Sierra de Los Filabres''' on [[mäestik]] [[Almería provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s. See on 50 km pikk. Calar Alto...' 7194277 wikitext text/x-wiki {{Mägi | nimi = Sierra de Los Filabres | pilt = SierradelosFilabres.JPG | pildiallkiri = | kõrgus = 2168 m | asukoht = [[Almería provints]], [[Andaluusia]], [[Hispaania]] | mäeahelik = [[Cordillera Penibética]] | suhteline kõrgus = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Hispaania }} '''Sierra de Los Filabres''' on [[mäestik]] [[Almería provints]]is [[Andaluusia]]s [[Hispaania]]s. See on 50 km pikk. [[Calar Alto|Kõrgeimas punktis]] on [[Calar Alto observatoorium]].<ref>[http://www.caha.es/ Calar Alto Observatory Homepage]</ref> ==Vaata ka== * [[Cordillera Bética]] * [[Calar Alto observatoorium]] * [[Sierras de las Estancias y los Filabres]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Hispaania mäestikud]] glxjb7hm2242ktqwq8oodmyt7pgphl9 102 718780 7194280 2026-07-17T10:49:01Z Toimiku Tõlkija 231703 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1336863845|Laura Darrell]]" tõlkimisel 7194280 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>{{Infokast persoon | nimi = Laura Darrell | alma mater = }} '''Laura Darrell''' on Ameerika näitleja, laulja ja audioraamatute esitaja, kes on enim tuntud Anna korduva rolli poolest telesarjas "Dietland" ja õde Lee rolliga telesarjas "Happy!". Teatrilaval on Laura eelkõige tuntud Suze'i algupärase rolli loojana John Kanderi ja Greg Pierce'i Off Broadway muusikalis "Kid Victory", mida mängiti nii Vineyardi kui ka Signature`i teatris. Lisaks mängis ta Anna pearolli muusikali "Frozen Live at the Hyperion" algkoosseisus ja astus üles New York City Centeris Michael Berresse`i lavastatud Encores! kontsertetenduses "The Golden Appke". 2019. aastal mängis Laura Medium Alisoni peaosa muusikalis "Fun Home", mis toodi lavale Baltimore'i Center Stage'i teatris. == Muud rollid ja projektid == Kui Laura oli 13-aastane, produtseeris Con Fullam ettevõttest Maine Radio and Television temaga peaosas erisaate "A Very Special Christmas", mis tõi Laurale [[Emmy|New Englandi Emmy]] auhinna nominatsiooni. Teismelisena laulis Laura ka peavokaali animatsioonistuudio Deos Animation produtseeritud lühifilmis "A Very Wompkee Christmas". 2016. aastal mängis Darrell Eileenit filmis "Creedmoria". Umbes alates 2015. aastast on Laura tegutsenud ka audioraamatute esitajana, lugedes sisse muuhulgas sarja "Pepe Novels" raamatuid. == Eraelu == Darrell sündis [[Portland (Maine)|Maine'i osariigis Portlandis]] ja kasvas üles selle eeslinnas Yarmouthis. Bakalaureuseõpingute ajal õppis ta poole ajast [[New York University Tisch School of the Arts|NYU Tischi kunstikoolis]] ja poole ajast Los Angeleses asuvas USC teatrikoolis. Lisaks sai ta osalise stipendiumi, et osaleda Briti-Ameerika Draamaakadeemia (BADA) suvises [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] intensiivõppes. == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}}  8kcctwc02mn75xwy85c53zbvivk0y5v 7194282 7194280 2026-07-17T10:50:49Z Toimiku Tõlkija 231703 7194282 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Laura Darrell | alma mater = NYU Tischi kunstikool }} '''Laura Darrell''' on Ameerika näitleja, laulja ja audioraamatute esitaja, kes on enim tuntud Anna korduva rolli poolest telesarjas "Dietland" ja õde Lee rolliga telesarjas "Happy!". Teatrilaval on Laura eelkõige tuntud Suze'i algupärase rolli loojana John Kanderi ja Greg Pierce'i Off Broadway muusikalis "Kid Victory", mida mängiti nii Vineyardi kui ka Signature`i teatris. Lisaks mängis ta Anna pearolli muusikali "Frozen Live at the Hyperion" algkoosseisus ja astus üles New York City Centeris Michael Berresse`i lavastatud Encores! kontsertetenduses "The Golden Appke". 2019. aastal mängis Laura Medium Alisoni peaosa muusikalis "Fun Home", mis toodi lavale Baltimore'i Center Stage'i teatris. == Muud rollid ja projektid == Kui Laura oli 13-aastane, produtseeris Con Fullam ettevõttest Maine Radio and Television temaga peaosas erisaate "A Very Special Christmas", mis tõi Laurale [[Emmy|New Englandi Emmy]] auhinna nominatsiooni. Teismelisena laulis Laura ka peavokaali animatsioonistuudio Deos Animation produtseeritud lühifilmis "A Very Wompkee Christmas". 2016. aastal mängis Darrell Eileenit filmis "Creedmoria". Umbes alates 2015. aastast on Laura tegutsenud ka audioraamatute esitajana, lugedes sisse muuhulgas sarja "Pepe Novels" raamatuid. == Eraelu == Darrell sündis [[Portland (Maine)|Maine'i osariigis Portlandis]] ja kasvas üles selle eeslinnas Yarmouthis. Bakalaureuseõpingute ajal õppis ta poole ajast [[New York University Tisch School of the Arts|NYU Tischi kunstikoolis]] ja poole ajast Los Angeleses asuvas USC teatrikoolis. Lisaks sai ta osalise stipendiumi, et osaleda Briti-Ameerika Draamaakadeemia (BADA) suvises [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] intensiivõppes. == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}}  s8vrj991ydwxtbfghtlu8qs7p4zu26z 7194284 7194282 2026-07-17T10:53:52Z Toimiku Tõlkija 231703 7194284 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Laura Darrell | alma mater = NYU Tischi kunstikool }} '''Laura Darrell''' on Ameerika näitleja, laulja ja audioraamatute hääle esitaja, kes on enim tuntud Anna korduva rolli poolest telesarjas "Dietland" ja õde Lee rolliga telesarjas "Happy!". Teatrilaval on Laura eelkõige tuntud Suze'i algupärase rolli loojana John Kanderi ja Greg Pierce'i Off Broadway muusikalis "Kid Victory", mida mängiti nii Vineyardi kui ka Signature`i teatris. Lisaks mängis ta Anna pearolli muusikali "Frozen Live at the Hyperion" algkoosseisus ja astus üles New York City Centeris Michael Berresse`i lavastatud Encores! kontsertetenduses "The Golden Appke". 2019. aastal mängis Laura Medium Alisoni peaosa muusikalis "Fun Home", mis toodi lavale Baltimore'i Center Stage'i teatris. == Muud rollid ja projektid == Kui Laura oli 13-aastane, produtseeris Con Fullam ettevõttest Maine Radio and Television temaga peaosas erisaate "A Very Special Christmas", mis tõi Laurale [[Emmy|New Englandi Emmy]] auhinna nominatsiooni. Teismelisena laulis Laura ka peavokaali animatsioonistuudio Deos Animation produtseeritud lühifilmis "A Very Wompkee Christmas". 2016. aastal mängis Darrell Eileenit filmis "Creedmoria". Umbes alates 2015. aastast on Laura tegutsenud ka audioraamatute esitajana, lugedes sisse muuhulgas sarja "Pepe Novels" raamatuid. == Eraelu == Darrell sündis [[Portland (Maine)|Maine'i osariigis Portlandis]] ja kasvas üles selle eeslinnas Yarmouthis. Bakalaureuseõpingute ajal õppis ta poole ajast [[New York University Tisch School of the Arts|NYU Tischi kunstikoolis]] ja poole ajast Los Angeleses asuvas USC teatrikoolis. Lisaks sai ta osalise stipendiumi, et osaleda Briti-Ameerika Draamaakadeemia (BADA) suvises [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] intensiivõppes. == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}}  moyguqntikdr98rikxxd0n0ivncbyan 7194294 7194284 2026-07-17T11:07:48Z Toimiku Tõlkija 231703 7194294 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Laura Darrell | alma mater = NYU Tischi kunstikool }} '''Laura Darrell''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[näitleja]], [[laulja]] ja [[Heliraamat|audioraamatute]] hääle esitaja, kes on enim tuntud Anna korduva rolli poolest telesarjas "Dietland" ja õde Lee rolliga telesarjas "Happy!". Teatrilaval on Laura eelkõige tuntud Suze'i algupärase rolli loojana John Kanderi ja Greg Pierce'i Off Broadway [[Muusikal|muusikalis]] "Kid Victory", mida mängiti nii Vineyardi kui ka Signature`i teatris. Lisaks mängis ta Anna pearolli muusikali "Frozen Live at the Hyperion" algkoosseisus ja astus üles [[New York City Center|New York City Centeris]] Michael Berresse`i lavastatud Encores! kontsertetenduses "The Golden Apple". 2019. aastal mängis Laura Medium Alisoni peaosa muusikalis "Fun Home", mis toodi lavale [[Baltimore'i Center Stage]]'i teatris. == Muud rollid ja projektid == Kui Laura oli 13-aastane, produtseeris Con Fullam ettevõttest Maine Radio and Television temaga peaosas erisaate "A Very Special Christmas", mis tõi Laurale [[Uus-Inglismaa]] [[Emmy]] auhinna nominatsiooni. Teismelisena laulis Laura ka peavokaali animatsioonistuudio Deos Animation produtseeritud lühifilmis "A Very Wompkee Christmas". 2016. aastal mängis Darrell Eileenit filmis "Creedmoria". Umbes alates 2015. aastast on Laura tegutsenud ka audioraamatute esitajana, lugedes sisse muuhulgas sarja "Pepe Novels" raamatuid. == Eraelu == Darrell sündis [[Maine|Maine'i osariigis]] [[Portland|Portlandis]] ja kasvas üles selle eeslinnas Yarmouthis. Bakalaureuseõpingute ajal õppis ta poole ajast [[New York University Tisch School of the Arts|NYU Tischi kunstikoolis]] (NYU Tisch School of the Arts) ja poole ajast [[Los Angeles|Los Angeleses]] asuvas USC teatrikoolis ([[USC School of Theater]]). Lisaks sai ta osalise [[Stipendium|stipendiumi]], et osaleda [[Briti-Ameerika Draamaakadeemia]] (BADA) suvises [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] intensiivõppes. == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}}  tnosplv0t2d2e3f2wqi2uqi3lg6f8tw 7194295 7194294 2026-07-17T11:08:48Z Toimiku Tõlkija 231703 /* Eraelu */ 7194295 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Laura Darrell | alma mater = NYU Tischi kunstikool }} '''Laura Darrell''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[näitleja]], [[laulja]] ja [[Heliraamat|audioraamatute]] hääle esitaja, kes on enim tuntud Anna korduva rolli poolest telesarjas "Dietland" ja õde Lee rolliga telesarjas "Happy!". Teatrilaval on Laura eelkõige tuntud Suze'i algupärase rolli loojana John Kanderi ja Greg Pierce'i Off Broadway [[Muusikal|muusikalis]] "Kid Victory", mida mängiti nii Vineyardi kui ka Signature`i teatris. Lisaks mängis ta Anna pearolli muusikali "Frozen Live at the Hyperion" algkoosseisus ja astus üles [[New York City Center|New York City Centeris]] Michael Berresse`i lavastatud Encores! kontsertetenduses "The Golden Apple". 2019. aastal mängis Laura Medium Alisoni peaosa muusikalis "Fun Home", mis toodi lavale [[Baltimore'i Center Stage]]'i teatris. == Muud rollid ja projektid == Kui Laura oli 13-aastane, produtseeris Con Fullam ettevõttest Maine Radio and Television temaga peaosas erisaate "A Very Special Christmas", mis tõi Laurale [[Uus-Inglismaa]] [[Emmy]] auhinna nominatsiooni. Teismelisena laulis Laura ka peavokaali animatsioonistuudio Deos Animation produtseeritud lühifilmis "A Very Wompkee Christmas". 2016. aastal mängis Darrell Eileenit filmis "Creedmoria". Umbes alates 2015. aastast on Laura tegutsenud ka audioraamatute esitajana, lugedes sisse muuhulgas sarja "Pepe Novels" raamatuid. == Isiklik elu == Darrell sündis [[Maine|Maine'i osariigis]] [[Portland|Portlandis]] ja kasvas üles selle eeslinnas Yarmouthis. Bakalaureuseõpingute ajal õppis ta poole ajast [[New York University Tisch School of the Arts|NYU Tischi kunstikoolis]] (NYU Tisch School of the Arts) ja poole ajast [[Los Angeles|Los Angeleses]] asuvas USC teatrikoolis ([[USC School of Theater]]). Lisaks sai ta osalise [[Stipendium|stipendiumi]], et osaleda [[Briti-Ameerika Draamaakadeemia]] (BADA) suvises [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] intensiivõppes. == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}}  mf61di8gjemj0wtd6h9chj49tigtasb 7194296 7194295 2026-07-17T11:12:47Z Toimiku Tõlkija 231703 7194296 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Laura Darrell | alma mater = NYU Tischi kunstikool }} '''Laura Darrell''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[näitleja]], [[laulja]] ja [[Heliraamat|audioraamatute]] hääle esitaja, kes on enim tuntud Anna korduva rolli poolest telesarjas "Dietland" ja õde Lee rolliga telesarjas "Happy!". Teatrilaval on Laura eelkõige tuntud Suze'i algupärase rolli loojana John Kanderi ja Greg Pierce'i Off Broadway [[Muusikal|muusikalis]] "Kid Victory", mida mängiti nii Vineyardi kui ka Signature`i teatris. Lisaks mängis ta Anna pearolli muusikali "Frozen Live at the Hyperion" algkoosseisus ja astus üles [[New York City Center|New York City Centeris]] Michael Berresse`i lavastatud Encores! kontsertetenduses "The Golden Apple". 2019. aastal mängis Laura Medium Alisoni peaosa muusikalis "Fun Home", mis toodi lavale [[Baltimore'i Center Stage]]'i teatris. == Muud rollid ja projektid == Kui Laura oli 13-aastane, produtseeris Con Fullam ettevõttest Maine Radio and Television temaga peaosas erisaate "A Very Special Christmas", mis tõi Laurale [[Uus-Inglismaa]] [[Emmy]] auhinna nominatsiooni. Teismelisena laulis Laura ka peavokaali animatsioonistuudio Deos Animation produtseeritud lühifilmis "A Very Wompkee Christmas". 2016. aastal mängis Darrell Eileenit filmis "Creedmoria". Umbes alates 2015. aastast on Laura tegutsenud ka audioraamatute esitajana, lugedes sisse muuhulgas sarja "Pepe Novels" raamatuid. == Isiklik elu == Darrell sündis [[Maine|Maine'i osariigis]] [[Portland|Portlandis]] ja kasvas üles selle eeslinnas Yarmouthis. Bakalaureuseõpingute ajal õppis ta poole ajast [[New York University Tisch School of the Arts|NYU Tischi kunstikoolis]] (NYU Tisch School of the Arts) ja poole ajast [[Los Angeles|Los Angeleses]] asuvas USC teatrikoolis ([[USC School of Theater]]). Lisaks sai ta osalise [[Stipendium|stipendiumi]], et osaleda [[Briti-Ameerika Draamaakadeemia]] (BADA) suvises [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] intensiivõppes. == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}}  [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] 7frlithxlif0g0ukflun6i1vymyb48s